Ristikheinaleht, kevad 2016

Ristikheinaleht Nr 1 (139), kevad 2016

est juhatuse

gaidid vabar

iigi aastapäe val l heateo d

keskuses l uu

ikuna l

l se ik l u s e d v a b a tahtl

st lähemalt

l suve uued k uumad laagr id

Foto: erakogu.

vere-

Üritused 3

2 Üritused

Gaidijuhtide tänulõuna Lennusadamas

Miia ja Kristina väsinult, kuid vapralt mäe otsa rühkimas

V

Traditsiooniline jääauk võttis nii mõnegi neitsi oma külma ja värskendavasse rüppe.

Saunas oli mõnus konte soojendada ning rääkida gaidisõbraga, kellega polnud ammu näinud. Jõudiski kätte see viimnepäev – pühapäev, et jätta hüvasti oma sõprade ja tuttavatega. Ei kurvastatud, sest teati, et ikka järgimisel gaidide üritusel jälle näeb.

Meeldiks selline seiklus? Tule sinagi järgmine aasta talverõõmudele ja saame üheskoos sinikaid täis. vgd Katrin-Helen Kasvanik

Kelgutamiseks pole kelku vajagi!

Lumelauaga sõitmine teeb õnnelikuks!

Juhtidele üllatuskingituste valmistamine

d

na tänusõ Viimased õuna! ja siis l

Fotod: Kaire Jürgenson

anemgaidid ilmusid Käärikule kohale üle terve Eesti ning teineteist kallistati ja patsutati korralikult. Reede õhtul maabusid kõik väsinult oma tubadesse, et laupäeval terve päev hullata lumes. Laupäeva hommik – unised näod hommikuse võileiva kõrval, arutamas, mida keegi kavatseb

ette võtta. Moodustavad rühmad vastavalt oma plaanide kohaselt ning päev võib alata! Loo autor võttis sihikule Kuutsemäe, et seal proovida nii lumelauatamist kui mäesuuska. Pooleks päevaks oli tagumik lauast nii siniseks löödud, et otsustati lumelaud vahetata mäesuuskade vastu. Järsust mäest alla tuhisemine võttis silma märjaks ning mõtted, mis peaks juhtuma, kui nüüd peaks külili heitma, võtsid kõhust külmaks. Pärast tervet päeva hullamist ning sinikaid oli aeg kosutavaks õhtusöögiks ning saunaks.

Foto: Mailiis Jõgis

Fotod: Keidi Sagor

E

Vanemgaidide talverõõmud Lumi tuli maha ja valgeks läks maa – see tähendab, et oli jällegi käes aeg vanemgaidide talverõõmudeks!

elmise aasta lõpus, 13. detsembril kogunesid gaidijuhid, juhatus ja ka teised vahvad tegelased Tallinnasse Lennusadamasse, et tähistada juba traditsiooniks saanud tänulõunat. Üritus algas tuuriga, mille käigus said juhid tutvuda püsiväljapanekuga ning uudistada interaktiivsete ekraanide kaudu killukesi ajaloost ja muid huvitavaid fakte.

Kui ametlik tuur läbi, oli igaühel endal võimalus ringi vaadata, paberlennukeid lennutada ning ka polaarekspeditsiooni kajastava väljapanekuga tutvuda. Kogu kupatus oli ütlemata vahva! Lõpetuseks istus kamp sinipluuse Lennusadama kohvikusse, kus pakuti meeletult maitsvaid taldrikutäisi kõikidele näljastele, pealekauba veel ka magustoitu. Sööki oodates jagasid armsad expeagaid Mari-Liis ja tegevjuht Mailiis juhtidele tänutäheks meeneid, mille kõik suure rõõmuga vastu võtsid ning öeldi veel viimased tänusõnad, enne kui toitu nautima hakati. Kõigil oli tuju hea, kõht täis ja hulk uusi teadmisi taskus, boonuseks said kõik kaasa ka motivatsioonilaine, mille tõi kaasa tublide juhtide tunnustamine. Tänutunne on vastastikune! vgd Kaire Jürgenson

Lennusadama Angaaris eksponaate järele proovimas

Üritused 5

4 Üritused

Gaidid Eesti Vabariigi aastapäeval Eesti vabariigi aastapäeal võtsid gaidid aktiivselt osa meie riigi sünnipäeva tähistamisest nii Toompeal, Tallinna Toomkirikus, Vabaduse väljakul, Rocca al Mare Vabaõhumuuseumis kui ka mujal üle Eesti.

Grislid Toomkirikus lippu kandmas

Varajastel hommikutundidel Toompeal

Marsime Vabaduse poole!

Fotod: erakogud

Gaidid Vabaduse Väljakul

Isamaa auks varbad külma!

Reelika Ruubeli isamaalist kõnet kuulamas Pärnus.

Vägev lõpp Vabaõhumuuseumi mängu päevale!

Üritused 7

Eesti Gaidide Liidu nõupäevad ja aastakoosolek 5.-6. märtsil Toimekad gaidid hõivasid kolmeks päevaks Viimsi huvikeskuse, et mõelda, planeerida ning tegutseda aastal 2016! märtsil algas tõhus nädalavahetus Viimsi noortekeskuses, kus toimus noortekogu ealistele suunatud majandusalane turuplatsi mäng. Järgmisel päeval, 5. märtsil olid oodatud gaidid osa võtma nõupäevadest, kus tulid arutamisele mitmed erinevad teemad, sealhulgas aastakoosolekuga seotud küsimused. 6. märtsil leidis aset sisutihe aastakoosolek, mille raames planeeriti Eesti Gaidide LiiFoto: Mari-Liis Keskpaik

4

du 2016. aasta toimetusi.

Laupäeval, 5. märtsi hommikul võtsid gaidid pärast väikest hommikukohvi kohad sisse Viimsi noortekeskuse mugavatel diivanitel, et koos heita pilk teatud punktidele, mis eesoleval koosolekul päevakorda tuleb. Üle sai vaadatud nii finantsid, liikme- ning osavõtumaksud ja liikmeskonna koordinaatori ametikoht.

Lisaks toimusid ka mitmed ajurünnakud gruppides – esmalt toimus arutelu omatuluteenimise võimalikkusest gaiderkogu, suvelaagri ning tibude loenduse jaoks. Räägiti ka läbi, millised reeglid ning kord peaks olema laagrites.

Õhtul Jürile pöidlaid hoidmas

Jõuti järeldusele järgnevates punktides: • Gaidilaagrites tuleks ära jätta pidevad poodides ja puhvetites käimised.

• Nutiseadmete kasutamist tuleks piirata, kasutada ainult vajadusel helistamiseks.

• Üritustel toimub liikumine salkades, mitte üksinda.

• Varem ärkajatele ning vanemgaididele tuleks anda eraldi ruum, et ei segataks teiste uneaega.

• Grupijuhi vastutada on see, et lapsed oleksid kõik tegevustes, juhid on eeskujuks ja teevad ka ise kaasa.

• Hea tava - kui midagi söödavat laagrisse võtad, jagad seda oma salga liikmetega.

Rühmades kaalutleti ka omakorda, milliseid üksuste üritusi oleks kohalikul tasandil võimalik ette võtta ning kuidas oma kodukohas gaidlust reklaamida. Mõttetiheda päeva jooksul pandi paika samuti eelolevad üritused ja nende vastutajad kuni Heade Mõtete Päevani 2017, kõneleti Gold projektist ja Omaani kogemusest ning lõpetuseks toimus gaidide noortekogul omakeskis koosolek.

Nõupäevadel sai palju olulist läbi arutatud tänu gaidide hoogsale mõttelennule ning sellele pani väärika lõpu ühine Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti eelvooru vaatamine.

6. märtsil kogunes suur gaidipere kokku, et üheskoos kinnitada 2016. aasta tegevusplaan ning valida enda sekka uusi toimekaid juhatuse liikmeid. Viimsi huvikeskusesse kogunes arvestatav hulk gaide ning kokku oli hääletamisel 71 mandaati

(vastavalt EGLi põhikirjale toimus aastakoosolek volinike koosolekuna).

Aastakoosolek algas tagasivaatega eelmisesse aastasse, kus Miia Kraun, Elo Lättemägi, Elo Sagor, Raine Lahtvee ning Lianne Teder esitasid 2015. aasta aruandeid, andes ülevaate gaidide eelmise aasta ettevõtmistest.

Päeva teisel poolel toimus käesoleva aasta planeerimine, kus võeti kinnitamisele Eesti Gaidide Liidu 2016. aasta tegevuskava ja eelarve. Järgnevalt tuli koosolekul kinnitamisele 2016. aasta liikmemaks, mille summa püsib eelmise aastaga samal tasemel. Eesti Gaidide Liidu aastakoosoleku üheks tähtsaks päevakorrapunktiks oli ühtlasi ka juhatuse koosseisu määramine.

Otsustati kinnitada Eesti Gaidide Liidu juhatus seitsmeliikmelisena. Juhatusse valiti viis uut juhatuse liiget: peagaid Liina Siniveer, koolitusjuht Trine Tamm, välissek-

retär Ragne Olvet, kommunikatsioonijuht Liina Sõrmus ja liikmeskonna koordinaator Reelika Ruubel. Juhatuses jätkab programmijuht Miia Kraun ja majandusjuht Elo Sagor ning kontori poole pealt tegevjuht Mailiis Jõgis. Lisaks määrati revisjonijuhi liikmed: Raine Lahtvee ja Mare Oidekivi ning uueks liikmeks Urve Luht.

EGL ja ESÜ Sihtasutuse nõukogu liikmed: Tarmo Kruusimäe ja Liina Siniveer ning EGL ja ESÜ Sihtasutuse juhatuse liikmed: Elo Sagor ja Annely Ristikivi.

Aastakoosolek lõppes endiste ja uute juhatuse liikmete tänamise ning õnnitlemisega. See toimekas nädalavahetus andis gaididele võimaluse taas kohata vanu sõpru, tunda end ühtse perena, meenutada vahvaid aegu koos ning saada innustust uute väljakutsete näol. Edu ja jaksu meile kõigile selleks aastaks! gdj Jaanika Parm Foto: Miia Kraun

6 Üritused

Aastakoosolek: Kaunilt sinises

8 Üritused

Üritused 9

HMP KAHE PILGU LÄBI

Heade Mõtete laagriks kogunes Tori bussijaamas koos minuga Aria, Dorit, Triinu, Kristella Laura ja minu ema. Õhtul, kui Toris bussi läksime, teadsime meie Ariaga enamikku inimestest, ainult mõned olid võõrad.

Fotod: Annabel Klein

Heade Mõtete Päev osaleja pilgu läbi

eiega koos sõitsid Pärnu Vabakooli, Raeküla ja Rääma kooli õpilased.

Mõned olid ka muudest Pärnu koolidest. Sõit kestis päris pikka aega, umbes 2 tundi ja bussis ei olnud eriti midagi teha. Kui Nõo põhikooli kohale jõudsime, saime kohe süüa ja pärast seda tutvustati, mis edasi saab. saime 10 punkti. Edasi jõudsime Kokku oli tulnud 110 last ja noort observatooriumisse. Seal räägiti üle Eesti. Jagasime end gruppideks Maa tehiskaaslastest ja ajaloost. nii, et ei oldud oma salgaga koos, Nägime ilusaid pilte kosmosest ja vaid teistega segamini ja hakkasi- pilte, kus kosmosest oli pildistame ülesandeid lahendama. Näiteks tud Maad. Lõunaks sõime sealsapidime tegema ühest grupiliikmest mas suppi. Siis tuli meil joonistada superkangelase, pidime iseloomus- pilt, kuidas me ühineme maailmatama oma kaaslasi, tegime hinga- ga, seda pildistada õues National misharjutusi joogaõpetajaga jne. Geographicu kollase raami sees Läksime magama kell 23.00. ja panna üles facebooki ning kirHommikul tõusime kell 8, te- jutada juurde #connect10million gime häälejoogat ja seejärel läksi- ja #WTD2016. Mis tähendab, et me sööma. Pärast hommikusööki ühineme 10 miljoni gaidiga ja üle käisime oma salgaga kaheksas maailma on pilt näha ning oleme punktis ja õppisime üle maailma Heade Mõtete laagris 2016. Õues gaidide keskuste kohta ja siis suun- oli samuti vaja otsida küsimustele dusime matkale. Matk läks Tõra- vastuseid. Kui need vastatud, võisivere observatooriumisse, aga enne me minna ööbimiskohta tagasi. See pidime leidma Nõost tee tundus lühem. erinevaid asutusi ja Mängisime lumesõtäitma küsimustiku da ja rääkisime jutte.

Aria sai nende kohta. SaiKooli jõudes olime aukirja selle me näiteks teada, et väga väsinud. Seal Nõos valmistatakse võtsime riided ära ja eest, et oli isegi komme. Matka meile tehti koolitus stiilne diskol ajal oli hästi tugev kaelarätist. Õppisime ja meie tuul ja seepärast pätegema sõbrasõlme. ris raske kõndida.

Pärast seda õpetust kõik olime Kui jõudsime raudsaime osta endale parimad teejaama, oli vaja vormipluusid ja sinteha ülesanne, kus na juurde anti WAmatkal. See piltidel pidi tundma GGGSI embleemid. oli meile erinevaid maailma Kell 19 oli õhtusöök tegelikult kohti, nagu Eiffeli ja siis valmistusime torn ja Vabadussamdiskoks. Disko oli suur üllatus. mas. Meil läks hästi: mereteemaline ja

Heade Mõtete Päev gaidijuhi silme läbi

Rõõmsad laagrilised tegevuspunktis

Reede

M

Püramiidimeistrid

Kohale jõudnud, said lapsed kohe süüa (ilmastikuolud olid halvad ning bussisõit oli kujunenud oodatust pikemaks). Pärast söömist toimusid erinevad mängud, mida tuli läbida oma salgaga. Mängud toimusid kooli erinevates kohtades ja punkte, mida läbida oli palju ja lastele meeldisid need. Siis oli asjade lahtipakkimine ja magama sättimine.

Laupäev

seal oli ka vaja leida enda kaksik.

Saalis tehti meiega intervjuusid inglise keeles. Tantsisime kuni öörahuni, jälle 23.ni.

Pühapäeva hommikul oli hingamise jooga ja siis pakkisime enamuse asju kokku ning läksime sööma.

Ka peale seda pidime klassis asju pakkima ja panime ruumid just sellisteks, nagu need enne olid. Korjasime kokku prahi ja tõstsime paika lauad. Kell 10 saime teha kolme moodi origamit. Esimeses kohas tuli voltida seletamise järgi, teises juhendi järgi ja kolmandas teha teise voltimise järgi. Saalis joonistasime ühisele pildile motiivi, mis sellest laagrist meelde jäi ja kell 11.45 hakati jagama aukirju. Aria sai aukirja selle eest, et oli stiilne diskol ja meie kõik olime parimad matkal. See oli meile tegelikult suur üllatus. Meile kingiti rõngassallid ja matkalusikas, mida saab kasutada ka kahvli või noana. Seejärel tegime suure sõprusringi kõigi osalejatega ja saime ka laagri embleemi. Sõprusringist lahkudes läksime sööma suppi ja pannkooke.

Kell 13.30 istusime bussi ja sõitsime kodu poole. Olime kõik väsinud ja sõitsime vaikselt. Koju jõudsime kuskil 15.30.

See nädalavahetus oli küll väsitav, aga huvitav, õpetlik ja lõbus.

Ootan juba järgmist laagrit. gd Keity-Liisa Luttvärk

Hommik algas häälejoogaga (mõnes teises laagris võiks seda kindlasti korrata). Pärast hommikusööki valmistuti ette matkale minekuks. Ilm oli väga külm, kohati oli rajal punkte hõredalt ja tuli kõndida 3-4 Tagasi läksime km nii, et mitte ühtegi punkti ei olnud. koos Pandade Tartu observatooriumis oli äärmiselt põnev, mulle meeldis väga selle külastamiAvamisõhtu kogunemine salgaga, ne ja need ülesanded, mida tuli lahendasoovitan selle da. Minu salgale meeldis kõige rohkem, et nad said plakati joonistada, kuigi nad salgaga koos oleks tahtnud seda tunnikese täiendada, olla, sest nad kui vaid aeg ei oleks peale surunud, sest lõhnavad kõige tagasitee oli pikk ja kell palju. Tagasi läksime koos Pandade salgaga, soovitan paremini ja on selle salgaga koos olla, sest nad lõhnavad väga rõõmsad. kõige paremini ja on väga rõõmsad. Kaldusime rajalt korraks ka kõrvale, aga õnneks oli see maa, mis tuli tagasi kõndida, lühike. Laulsime laule ja mängisime mänge, nii möödusid need seitse kilomeetrit väga kiiresti. Koolimajja jõudnud, vahetasime riided ja läksime sööma. Tulid ka uued vormid ja kõik, kes soovisid said endale uued vormid osta. Enne diskot toimus Pandade salga hellakese lubaduse andmine. See oli ilus tseremoonia: kõik lapsed laususid korraga lubadust ja oli näha, et nad olid selle korrektselt selgeks õppinud. Pärast seda algasid ettevalmistused disDiskol saime sõpradeks ka piraatidega koks. Selle teemaks oli ühendumine Eestiga läbi merekultuuri, seepärast olid ka kodust kaasa võetud mereteemaliseid riideid.

Diskoõhtul anti vahva ülesanne, kus lapsed pidid võtma paaridesse selle järgi, kellel olid sarnased kostüümid. Peol sai iga laps valida enda lemmiku kostüümipaari ja nende poolt hääletada.

Juhtidele oli samal ajal korraldatud joogakoolitus, mis andis tohutult palju rahu ja head meelt. Alguses oli teoreetiline osa ja pärast praktika. See osa oli vaieldamatult minu lemmik!

Pühapäev

tõraveres

Hommik algas joogaga. Hommikusöögile järgnes asjade pakkimine ja seejärel tänamine ja autasustamine. Liina ja Aira tegid väga korraliku töö laagri korraldamisega. Pärast lõunasööki algaski kojusõit ning kõik lapsed olid nädalavahetusega väga rahul. gdj Relika Lupp

10 Üritused Fotod: Elo Lättemägi

Üritused 11 Nii palju rõõmu...

... et hakka või lendama!

Koos ümber Viljandi järve ehk kogusime minuteid Gaidide Endomondo väljakutsele

Gaidijuhtide motivatsioonipäevad 2015 Uued, lõbusad ja põnevad motivatsioonipäevad on kohe ukse ees, niisiis vaatame meenutusi eelmise aasta seiklustest.

Motivatsioonipäevad toimuvad sel aastal juuni teisel nädalavahetusel, 10.-12. juunil Vormsil. Täpsemalt vaata lk 31.

Köietöö

ijuhid

itud gaid

Motiveer

Isetehtud madalrada, hästi tehtud madalrada!

Silla alla ja sillalt alla

SÕLMES

Gaid ei karda väljakutseid!

Julgustame ja julgestame

Motivatsiooniratas

12 Koolitused Fotod: Kirke Kalamats

Koolitused 13

Ühine ajuragistamine

Juhikoolitus "Salgaga või salgata?!"

Koolituse sisu: • Gaidlikud meetodid • Järgukava • Koonduste planeerimine ja läbiviimine • Salga arhiivi koostamine (läbivalt) • Teema X (kujuneb vastavalt osalejate soovile) Juhikoolitusega alustasime 7. novembri hommikul kell 10.00 Pedasel. Sõitsin sinna kindla teadmisega, et ma EI tea gaidlusest midagi. Tõesti ei teadnud - ja väga loodsin nende kahe päevaga kurssi viia, KAS ma vajan seda või ei.

Esimene sissejuhatav osa oli juba inspireeriv - pealkirjaks olid gaidlikud meetodid ja salk. Muidugi mulle kui uuele oli vajalik kogu info, alustades gaidide vormist ja lõpetades salga koostamisega.

Sellest kõigest rääkis meile Reelika Ruubel, kes viis meiega läbi ka ühe lühendatud kujul “ 50 mängu”.

Pärast seda tutvustas Annely Ristikivi tegevusi ja teadmisi, mis peaks olema pidepunktiks järgukavas. Tutvustas järgukava ja rääkis selle kasutamisest koondusel. Ka tema tegi seda läbi mängu - ehk siis tunnetasime ise, mida ja kuidas vaja lastele õpetada.

Lõunasöögi järel oli meil juttu koonduste korraldamisest. Loomulikult käis see kõik läbi tegevuste ja mängude - tutvustas seda Maria Bulak. Sain aimu, kuidas, kui kaua ja mida - muidugi ei olnud reeglid kivist, oluline, et lastel oleks tore!

Samuti saime teadmisi enesekehtestamisest, mida on ka vaja teada, sest muidu võib tekkida kaos. Sellest rääkis Annely Ristikivi. Ja veel kord mängud, mängud, mängud - koostöö ja mõtlemine, üksteise toetus ja kaasaelamine!

Pühapäeva hommikul rääkisime grupi arengutest ja juhi rollist salgas. Ega selles ei olnud midagi uut - ajas tagasi minnes

Ühel oktoobrikuu päeval saatis kohaliku Tori põhikooli direktor mulle kirja. Algselt sai ta selle Eesti Gaidide Liidult ja sisu oli järgmine: utsume põnevast koolitusest osa saama... ... Sind, kes Sa soovid alustada või oled juba alustanud oma salga juhtimisega ning tahad ennast täiendada ... Sind, kes Sa pole salgajuht ning hetkel ka ei plaani oma salka luua, ent soovid ennast siiski hoida kursis sellega, mis salgas tehakse

olen kunagi õppinud oktoobrilaste juhi koolitusel (jah, sel ajal olin ise äkki 13) ja põhimõtted on samad, kui välja jätta muidugi poliitika punane osa. Peale selle tutvustati meile, kuidas koostada arhiivi – kuidas teha valikuid, mida talletada ja mida mitte. Kuidas hoida oma arhiivi jne . Tutvustas meile neid asju Lianne Teder.

Saime endale ka materjale, et kui midagi ei meenu, siis on koht, kust järele vaadata ja näpuga rida ajada.

Mis meelde jäi? Esialgu olin tõesti uutest teadmistest pungil ja ei olnud aimugi, kas saan neid kõiki rakendada või kuidas see lugu edasi läheb minu jaoks. Muidugi tuli haarata härjal sarvist – kõigepealt

Lipule au andmas

Näidiskoonduse võtteid

Gaidi- ja skaudijuhtide Akadeemia 015.a Akadeemia toimus oktoobri lõpus Portos. Kohal oli üle 200 noortejuhi ja vabatahtliku koolitaja. Samal ajal toimusid võrgustiku kohtumised peagaididele ja -skautidele, noortevolikogude esindajatele. Nii oli sel nädalavahetusel Portos 240 Euroopa gaidide ja skautide organisatsiooni esindajat.

Akadeemias said osalejad valida omale sobivad töötoad, lähtuvalt enda hinnangul vajalikest arendatavatest valdkondadest. Iga töötuba kestis 3 tundi.

Teemad varieerusid, sisaldades näiteks mentorlust, tööd vabatahtlikega, mitteformaalse õppimise tunnustamist, juhti-

2

k

tuli Reelika minuga kaasa Tori põhikooli tutvustama gaidlust ja paar päeva hiljem, 11. novembrist läks see vanker minu jaoks veerema ja kogub hetkel tuure.

Ma küll ei ole mingi kauaaegne tegija gaidluses, aga selline koolitus oli hea, vajalik ja isegi ehk võiks olla korduskoolitus: kui sel ajal oli kõik tume maa, siis nüüd ehk oleks juba rohkem küsimusi ja mõtteid, mida teistega rääkida. Kindlasti oli see kasulik meile, algajatele, kuid kindlasti ka tegijatele - et saada minusugustelt rohelistelt infot sellest, et kui ma midagi ei tea, siis mis on see, mida tahaks teada enne alustamist. gdj Tiina Liiv

mist. Igale valdkonnale sai ennast kirja panna kohapeal vahetult enne sessioone.

Gaidide ja skautide maailmaorganisatsioonide Euroopa regioonide korraldatud sündmuse tutvustuses kirjeldati, et Akadeemia 2015 on unikaalne skaudigaidisündmus, mis on kujundatud, et võimaldada osalejatel saada kõrgetasemelist koolitust ja võrgustiku loomise võimalusi eelisvaldkondades.

Eesti gaidide poolt oli Euroopa regiooni vabatahtlike meeskonnas osalemas gdr Lianne Teder. Koos WOSMi esindaja Jo Deman’iga valmistati ette ja viidi läbi kohapeal populaarne töötuba muutuste juhtimisest. Algselt koos WOS-

Mi vabatahtlikuga Taanist, ent kohapeal siiski ilma temata sai läbi viidud töötuba loovate lahenduste leidmisest. Selleks oli plaan lähemalt tutvustada Aalborgi Ülikoolis välja töötatud Loova Platvormi kontseptsiooni. Osalejatena tegutses Akadeemias ka kaks eesti skaudijuhti.

2016.a on plaanis samalaadne Akadeemia viia läbi Küprosel. Selle korraldamiseks on Euroopa regioon taotlenud toetust Erasmus+ programmist, millele on andnud kaaskirja ka Eesti Gaidide Liit. gdr Lianne Teder Euroopa regiooni vabatahtlike meeskonna liige

Koolitused 15

Fotod: Reelika Ruubel

14 Koolitused Töö ja lõbu käivad käsikäes

4.- 6. klass (11-13-aastastele) - "Seiklusplats" ehk lauamängule põhinev majandusmäng.

Mäng on koostatud turu platsi meetodil majandusmängule ja looval viisil mängitakse noortega läbi majanduse põhimõtted. On võimalik olla erinevates rollides, planeerida eelarvet, mõelda välja majandusstrateegiaid jms. Tegevus kestab orienteeruvalt kolm tundi (180 minutit).

Mäng koos läbiviimiseks vajalike vahendite ja õpetusega jääb koolile.

"Kool võib olla SEIKLUS" ... ... on tükike suurest projektist "Ühised noored", mida juhib Eesti Noorteühenduste Liit (ENL). eda osa projektist viivad koostöös ellu Eesti Gaidide Liit, AIESEC Eesti ja Sild Ettevõtlike Noorte Tulevikku.

"Kool võib olla SEIKLUS" on vahva pakett, mis on ellu kutsutud, et õpetada noortele alusprintsiipe majandusest ning ettevõtlusest. Suurendada ja arendada nendes koostööoskust ning loovust. Teeme seda põhimõttel, et õppimine toimub läbi mängu ja tegevusi viivad läbi meie organisatsioonide noored.

S

Meie paketis on mänge kahele kooliastmele: 1.- 3. klass (7-10-aastastele) – seiklusmäng "50", kus lahendatakse erinevaid ülesandeid ja kogutakse meeskonnana punkte vastavalt sellele, kuidas on mängus ka õnne. Osaleja meeskond veeretab täringut ja saab vastavalt saadud tulemusele ülesande, mille lahendamisel saab õiguse veeretada uuesti ja asuda uue ülesande lahendamisele. Meeskond, kes saab esimesena täis 50 punkti, on võitnud. Tegevus kestab orienteeruvalt kaks tundi (120 minutit).

Mängus esitatud väljakutsed on üldharivad, eluks vajalikud või täiendavad vastava vanuserühma õppeprogrammi.

Mäng oma vahenditega ning selle kasu-

tusjuhendid jäävad hiljem koolile kasutada.

Bling-bling ja raha tuleb

Õues on 50. mängul ikka hoopis teine mekk

Paketti "Kool võib olla SEIKLUS" rakendatakse piloodina esialgu üle Eesti vaid viiel korral. Selle tarvis aga vajame endale koostööpartneritena koole, kes oleks nõus selles ettevõtmises osalema.

Paketi läbiviimine, vahendid, kõik korraldusega seotud küsimused lahendame ise. Küll aga vajame Teie abi koolis sobiva ruumi ja õpilaste leidmisel. Samuti on meie ajad tegevuste läbiviimiseks piiratud. Kuna paketti rakendatakse peamiselt vabatahtliku tegevusena, siis saame tagada neljapäevi alates kutse saamise hetkest, perioodil oktoober-novembri lõpp. Sobivusel on võimalik läbi rääkida ka teiste nädalapäevade osas (näiteks reeded).

Lisainfo saamiseks pöörduge julgesti meie poole ja me kindlasti seletame ning aitame. Samuti on võimalik huvi korral leida kirja lõpust ka täpsemad ja laiemad selgitused projekti osas.

Paketijuht: Karolin Luik - Sild Ettevõtlike Noorte Tulevikku, karolin_luik@ hotmail.com või Reelika Ruubel - Eesti Gaidide Liit, liikmeskond@gaidid.ee, 53424070, Iti My Kriisa- AIESEC Eesti, itimy.kriisa@gmail.co Projektis on lisaks veel mitmeid partnereid, kelle täita on teised osad projektist: Eesti LGBT ühing, Eesti Skautide Ühing, Eesti Kurtide Noorte Organisatsioon, Eesti Väitlusselts, Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts.

Projekt "Ühised Noored" on rahastatud EMP toetuste programmist „Riskilapsed ja -noored“, mida viivad ühiselt ellu Haridus- ja Teadusministeerium, Sotsiaalministeerium ja Justiitsministeerium.

Programmi rakendusüksuseks on Eesti Noorsootöö Keskus ning doonorpartneriks Norra kohalike ja piirkondlike omavalitsuste liit. Lisainformatsioon projekti kohta http://www.enl.ee/et/EMP-UhisedNoored, programmi kohta http://www. entk.ee/riskilapsedjanoored/

Arengusprindi raames tekkinud tegevuskava da omatulu teenimisele ja annetuste kogumisele ning suvelaagri ja Tibude loenduse korraldajad otsisid oma sündmuse korraldamiseks täiendavaid rahastamise ja sponsorluse võimalusi.

Tutvuda sai ka uute gaidipoe näidisõhiliselt eelmise peagaidi, tega, milleks olid ristikheinalehekujupraeguse majandusjuhi ja lised puidust kõrvarõngad ja võtmetegevjuhi eestvedamisel hoidja. Liikmete soovil valmistatakse valmis esialgne tegevus- ka ristikheinalehekujuline kaelaripats plaan, mille alusel soovime organi- ja muudetakse natuke kõrvarõngaste satsiooni finantseeja võtmehoidja suurimisvõimekust ruseid. Nimetatud Tutvuda sai tõsta. Koostöös ekstooteid sai juba jüripert Kristina Männiga päeval endale osta. uute gaidipoe kaardistasime kõikJärgmiseks suunäidistega, võimalikud erineremaks sammuks on vad rahastusallikad, suurendada annemilleks olid selekteerisime välja, tuste mahtu ja otsiristikheinamillised on meile soda püsisponsoreid. kujulised bivad/saavutatavad, Selleks lisame vasning koostasime tetava info sündmupuidust gevuskava (tähtajad, seid tutvustavatele kõrvarõngad ja vastutajad) nende infomaterjalidele rahastusvõimaluste ja ühtlasi kutsun võtmehoidja. osas, millega hakkaüles ka ise ühekordme kohe tegelema. seid või püsiannetusi tegema EesPrioriteetseteks tegevusteks said: ti Gaidide Liidu annetuste kontole - organisatsiooni poolt toimuvate EE192200221055191060. sündmuste lisarahastuse leidmine Kes on huvitatud liituma Ees- sponsorlusega tegelemine ti Gaidide Liidu finantsvõimekuse - annetuste kogumine tõstmise töögrupiga, siis ootan kirja majandus@gaidid.ee või helista Kevadistel nõupäevadel sai gai- 51 48664. derkogu koos teiste nutikatega mõel- Elo Sagor

Eelmisest Ristikheinalehest sai lugeda, et gaidid arengusprindivad. Nüüdseks on väliseksperdiga kohtutud ja esimesed sammud astutud.

P

16 Gaidilood

Gaidilood 17

Üks heategu päevas Teha midagi head iga päev on meie kõigi loomuses. Mõned neist tegudest on suuremad, mõned väiksemad, kuid tegelikult loeb iga tegu. astal 2015 tekkis idee tuua gaide pildile ka doonorlusega ja vaadata, palju elupäästjaid meie seas võiks veel olla. Siis said verekeskustesse eraldi nimekirjad, mis olid ühised skautidega.

Sama nimekiri ootas aga Pärnu gaide ka sellel aastal, Üllatusena :).

Kui soov teha head tuli ilma selleta ja tekkis idee anda meie armsatele lugejatele hoopis pildiline ülevaade kahe gaidi seiklustest verekeskuses. Ehk annab see teile julgust, teadmisi ja motivatsiooni.

Selleks, et head teha, peab olema tahtmine, tervis korras ja teadmine, kus on võimalik verd loovutada.

A

Vereloovutuskohti:

6.

Ja siis sa lihtsalt istud mugavalt, nägu vabalt valitud suunas ja vabalt valitud emotsiooniga :) Töötajad on sõbralikud, ja valmistavad sind kenasti ette nii meditsiiniliselt kui vaimselt.

• Põhja-Eesti Religionaalhaigla verekeskus (Ädala 2, Tallinn, 617 3001)

• DoonoriFoorum (Narva mnt

8.

• Tartu Ülikooli Kliinikumi verekeskus (L. Puusepa 1A, Tartu, 7319 362)

• Pärnu Haigla veretalitus (Metsa 1, Pärnu, 4473 263)

2.

10.

Iga doonori verest täidetakse koUmbes 6-8 minuti pärast on tike, selleks et verd enne kasutakõik valmis, veri kotis, nõel mist igakülgselt uurida. Doonori väljas ja süda rahul. Siis tuveri uuritakse läbi nii HIV, hepatiitide, leks käsi tõsta kõrgemale ja hoida pisut. antikehade ja muude nakkuste osas. Kõik Aga see on üsna üürike aeg. vaid selleks, et tagada selle inimese ohutus, kellele sinu verd hiljem üle kantakse.

Mingeid riske ei võeta.

5, Tallinn, 664 0470)

Kõik verd loovutada soovivad inimesed täidavad ära igal korral ankeedi ja seda on võimalik teha nii paberil kui arvutis (meie külastusel arvutid ei töötanud). Ankeet sisaldab hulganisti küsimusi selleks, et tagada ohutust ja seda tuleks lugeda hoolega (mitte nii nagu Relika).

4.

3.

5.

Tõestamaks, et kontrollis tehakse head tööd ja iga väiksemagi asja puhul küsitakse, on fakt, et läbi ei saa mitte kõik. Pildi põhjal pole hetkel keeruline arvata, kes sai, kes mitte.

Selleks, et seda ohtu välistada, võib alati tutvuda ka meelespeaga verekeskuste kodulehel. Ja, no teeb õnnelikuks küll :)

1.

Kui kaelarätt on kaelas (ja soovituslikult sõber kaasas) ning seisad ukse juures - doonorite vastuvõtt -, oled õiges kohas. Meil oli üks pildistav sõber ka kaasas. Registratuuris töötaja otsib välja sinu doonorikaardi või avab selle, kui oled esimest korda.

Igas verekeskuses on võimalik ja Iga doonor läbib alati ka tervisesoovituslikult kohustuslik juua kontrolli. Seal vaadatakse koos enne loovutamist vedelikku. Enne üle Sinu ankeet, täpsustatakse küsimused, kui on vaja, ja tehakse sulle soovitavalt jahedat, aga piisavalt. vereproov. Ühesõnaga saad kinnitust oma tervisele ja sellele, et kas kõik riskid on maandatud. Suur pluss asja juures on see, et saad olla jooksvalt kursis oma tervisega.

7.

Siis on torge, mis ei ole valus, aga ei pruugi olla ülemäära mugav või meeldiv.

9.

Lihtsalt istud ja lased voolata, räägid sõbraga, poseerid pildiks, kuulad töötajaid jms.

11.

Sest sind seotakse kohe kinni. Ja loetakse peale sõnad, et vähemasti 4 tundi tuleb seda hoida peal. Enne lebolast püsti lubamist usutletakse, et ega sul halb pole vms, vajadusel on nad valmis püüdma.

12.

Ja siis taas sööma :) Aga oluline on siiski jook ja nüüd tuleks manustada sooja jooki.

Ning päris kohe ei tasu ka minema joosta, sest äkki jõudis sinu nõrkushoog sulle hiljem järele. Aga meie pole seda kogenud ja ei näinud ka ühtegi teist inimest nõrkushoo poolt tagaaetavana.

13.

Kui soovid, siis võid oma heateo nüüd panna kirja külalisteraamatusse. Seda selleks, et järgmine kord teaksid, et olid SIIN Reelika Ruubel, Relika Lupp, Geity Miilberg

18 Gaidilood

Gaidilood 19

MÕTISKLUS: Ma ei saa vist kunagi peenikeseks!

Paar päeva tagasi rääkisin juttu oma hea sõbrannaga, kes ootamatult vestluse käigus lausus: „Ma ei saa vist kunagi peenikeseks!“ Tundsin selles väljaütlemises ära iseenda. Õigemini iseenda kahe aasta tagusest ajast, kui mu elu juhtis kinnisidee, et pean saama peenikeseks. ägin selle nimel väga palju vaeva. Võiks isegi öelda, et mõtlesin hommikust õhtuni ainult sellele, mida ma nüüd võin süüa ja millal jälle trenni teha saan. Ühel hetkel andis alla mu tervis, mis enam ei jaksanud sellise surve all minuga koostööd teha.

Aasta aega tagasi puutusin täpselt sama probleemiga uuesti kokku, ent siis juba teistmoodi. Minust sai 7-14-aastastele lastele mõeldud haridusliku programmi „Olen see, kes olen!“ projektijuht.

Koolitasin kokku üle 30 täiskasvanud juhi, kes hakkasid üle Eesti tegelema lastega ja nende enesehinnangu edendamisega. Nimelt see „ma pean saama selliseks ja selliseks…“ probleem pole kaugeltki mitte ainult täiskasvanute kinnisidee. See puudutab meid, meie lähedasi ja lapsi meie ümber. Miks? Kasvatus tähendab eeskuju ning kui eeskuju väljendab pidevat rahulolematust endaga, siis tekib sama tunne ka lapses, kes oma eeskuju jäljendab ning temalt õpib.

N

Ometi on see vaid pettekujutelm, mis on loodud töötlusprogrammidega, trükitud suurelt seintele, ajakirjadesse ning paigutatud meie pähe. Me oleme selle vastu võtnud. Tahtmatult. Nii naised kui mehed. Sellest tulenevalt elame igapäevaselt selle surve all, et tahame sarnaneda kellelegi teisele. Täiuslikkusele? Ei, hoopis iluideaalile, mida pole võimalik kunagi saavutada, sest see on igaühe jaoks erinev ning pidevas muutumises vastavalt meedia mõjutustele.

Väljamõeldud iluideaal Hind, mida iluideaali poole pürgimiTänasel päeval elame maase nimel maksame, pole ilmas, kus koos meiega ilmselt midagi sellist, mida elame elutseb ka iluideaal. Tegeoma igakuises eelarves kamist on väljamõeldisega, jastame. Ilmselt pole see igapäevaselt mille on kujundanud meeka midagi sellist, mida selle surve dia ning ühiskond meie ümteadlikult oleme nõus taall, et ber. Me kõik teame, milline suma. Meie enesehinnang näeb välja iluideaal, aga sapole kivist ning ühel hettahame mas üle maailma erinevates kel jõuame madalseisu, kui sarnaneda paikades on iluideaal väga avastame, et me polegi kunagi piisavalt head ja iluerinev. Korduvalt olen kookellelegi sad. Meie suhted sõprade litustel läbi viinud täiusliku teisele. ja lähedastega on kerged naise omaduste nimekirja purunema, kui kurdame koostamist ning uskumatul igapäevastes vestlustes kombel tundub nendel hetkedel, nagu täiuslik naine olekski tõesti oma kehakaalu üle ning loobume sõbolemas, sest tema kirjeldus on alati osa- ra valmistatud õhtusöögist toitumiskava lejate poolt väga detailselt määratletud. pärast. Loota võib, et kulutused ilu nimel

piirduvad vaid kosmeetikaga ning ei jõua operatsioonide ja ilukirurgiani, oma elu ohtu seadmiseni.

Olen see, kes olen!

Enda ja oma välimuse eest hoolitsemine, tervislik toitumine ja eluviis on äärmiselt olulised!!! Samas veelgi olulisem on, et inimene teeks seda iseenda pärast, mitte selleks, et olla nagu keegi teine. Seetõttu saabki kõik alguse meie endi mõtteviisist ja teadlikkusest. Vaja on veidi julgust, et vaadata peeglisse ning teha selgeks, kelle või hoopis mille nimel pingutame. Tänu sellele, et hakkasin koolitama “Olen see, kes olen!” programmis teisi, võin öelda, et jõuan ka ise järk-järgult just sellise mõtteviisini, mis aitab mul tunda ennast oma kehas hästi ning nautida hetki ja elamusi. Iluideaali surve all elades jäävad tõelised väärtused tihti tagaplaanile. Samas tean, et pole üldsegi lihtne iluideaali mõjutustest vabaneda, sest see ümbritseb meid kõikjal ning inimesed ka ise oma valikute ja tegudega muudavad iluideaali poole pürgimise aina loomulikumaks.

Just väikesed muudatused on sel juhul juba suur võit. Näiteks, kuuldes oma sõbranna peenikeseks saamise kinnisideed, saab teda suunata probleemi tuumani ehk miks ta soovib peenikeseks saada.

Panin oma loo ning mõtted kirja selleks, et juhtida tähelepanu probleemile, mis meid ümbritseb, mis mõjutab lapsi ja noori, meie sõpru ja lähedasi, meid endid ning samas tundub olevat kellegi teise kauge probleem. Tegelikult on see meie kõigi probleem, mõne jaoks vähemal, teise jaoks rohkemal määral. Mõelge nüüd iseendale, oma sõpradele, lastele, lähedastele. Kui veidigi tähelepanelikumalt jälgida, võite avastada iluideaali järgimist ja mõjusid kõikjal, nii meedias kui ka sotsiaalmeedias, sõprade ja pere ringis, tööl, spordiklubis, teie lapse klassis… Minu eesmärgiks on juhtida sellele teie tähelepanu, et oskaksite märgata, teadvustaksite probleemi ning julgeksite mõelda teisiti.

Kõlab ilmselt väga läilalt, ent 7-14-aastased õpivad “Olen see, kes olen!” programmist seda, et pole olemas ainult ühte viisi olla ilus ning me kõik oleme erilised.

See on ju tõsi. Lihtsalt, miks me seda ei usu või, kui usume, siis ei käitu vastavalt? ngdr Elo Lättemägi

Mina ja gaidlus Ega ma täpselt öelda ei oskagi, MIKS. Olin saanud enne juba pakkumise Tori koolist midagi noortega teha või mõne organisatsiooniga liituda – eelmisel aastal pakkus direktor, et ehk võiks see olla 4H seltskond. õtlesin sellele pikalt. Õppisin samal ajal kaugõppes Tallinna Meditsiinikoolis ja väga kartsin, et see on liiga raske – just ajaliselt. Sel aastal aga ei õnnestunud mul edasi õppida – ja aeg sobis igati, et teha midagi noortega. Olen olnud 6 aastat Pärnus kunstiõpetaja ja teadsin, milline on töö lastega. Nii ma sellest võimalusest haarasin, kui direktor pakkus liituda gaididega.

Esialgu tulin teie koolitusele nagu valge

M

leht – midagi ei teadnud. Veidi küll uurisin internetist, aga olin arvamusel, et küll aeg õpetab – saan parema ülevaate juba koolitusel.

Esimesel koolitusel sain infot just sellest, kuidas koondusi läbi viia, milliseid ettevõtmisi teha ja milline on gaidide vorm. Loomulikult ei jäänud esialgu kõik meelde. Aga aru sain sellest, et see on üks ütlemata tore kamp. Jah, ei salga, et kuskil 12-13aastaselt õppisin ise Pärnu pioneeride majas oktoobrilaste juhtide koolitusel ja koonduste tegemine oli ju ka sel ajal päevakorras. Muidugi, riigi poliitika on teine, aga ideelt olid ka sel ajal meie koondused lõbusad, õpetlikud ja loomingulised.

Ja siis tuli esimene laager Rakveres.

Kaasa sain sinna ainult kaks viienda klas-

si tüdrukut, aga koondustel käis mul neid kolm. Laagris oli lastel nii huvitav, et rääkisid sellest vaimustusega oma klassijuhatajale ja direktorile. Detsembri alguses liitus meiega ka neljas tüdruk. Koondustel tuginesin järguõppe kavale – vaatasime koos läbi gaidide seadused ja õppisime koos erinevaid sõlmi, lõkkeid, salakirju jne. Kindlasti on meil igal koondusel mängud ja mingi käeline tegevus. Võtsime osa ka Tori valla üritusest Tori Ehe, kus valmistasime koos jõuluehteid just gaidide nime all. Meil on oma FB lehekülg, kus jagame infot nii laagritest, üritustest kui ka koondustest. Seal jagame ka igasugust materjali, mida koondusel käsitleme – näiteks laste õigusi ja kohustusi, liikluseeskirju, mida oleks vaja teada, ja ka erinevaid huvitavaid meisterdamise õpetusi. See leht on privaatne, aga selle liikmeks saavad kõik, kes on kas või ühel meie koondusel olnud.

14. veebruaril 2016 andsin ma ise esimese gaiditõotuse Tori kirikus koos kahe noorega. Teised kaks hakkasid nädal enne tõotuse andmist kahtlema ja ei tulnud meiega seda protseduuri tegema. Päev oli ärev meile kui ka meile kaasaelajatele. Tori kirikuõpetaja oli vaimustuses sellest, et just kirikus seda teha tahame – sel päeval oli jumalateenistus, aga algas see siis meie tõotuse andmisega. Meile olid kaasa tulnud elama ka kooliõpetajad ja direktor. Eriti tähendusväärne oli see, et meie tõotuse võttis vastu ka kunagine Tori gaid Mari-Liis Lind.

Sellest hetke siis oma Tori rühm – Tori Lillekesed ja kanname oranže kaelarätte valge kandiga. Just nagu saialillede õied ja valge kant on nagu lootus helgemale, puhtamale, paremale.

Kui tulime Heade Mõtete päeva laagrisse, olid meiega liitunud ka kaks 7. klassi tüdrukut ja üks 4. klassi tüdruk, koondusel veebruaris olime me juba viiekesi. Loomulikult oli ka see laager nii inspireeriv, et tüdrukud ootavad juba võimalust anda tõotust ja kanda kaelarätti. Vormis kaaslasi näha oli see, mis mõjutas. Matka ajal tundus see neile küll raske, aga kuna saavutasime seal esikoha, oli kokkuvõtteks kõigil väga hea meel.

Jüripäeval käisime juba kümnekesi.

Kas kõik neist ka jäävad meie ridadesse, seda näitab aeg, aga omalt poolt teen kõik, et meie koondused oleks läbimõeldud ja huvitavad. Novembri algusest tänaseni on meie koondus igal kolmapäeval kell 16.10 Tori kooli saalis! See on nagu mänguline sõõm keset nädalat. Sain juba gaidiusku pöörata oma töökaaslase, kes aitab mul koondusi teha ja minuga koos neid lillekesi kasta! Kui kauaks? Nii kauaks, kui jätkub energiat! gdj Tiina Liiv

20 Välismaa

Välismaa 21

Mariliis Taanis

Köögis peab kurja vaeva nägema, et pärast oma vahetuse lõppu elusalt koju naaseda.

(Padja)sõda sakslastega

Viimased seitse kuud on mul olnud väga keeruline vastata küsimusele, millega ma tegelen.

Sõnapaar "vabatahtlik töö" loob tavaliselt kujutluspildi Kolmanda Maailma, vaalade või puuetega inimeste päästmisest, vabatahtlikud ise sealjuures ennastohverdavalt peost suhu elamas. Ka mina teen täiskohaga vabatahtlikku tööd, kuid murran kõiki neid eelmainitud stereotüüpe. aani sattusin ma Erasmus+ Euroopa Vabatahtliku Teenistuse programmi kaudu. See tähendab võimalust töötada 2-12 kuud mõnes Euroopa riigis (hea tahtmise korral on võimalik leida ja luua projekte ka teistes maailmajagudes), sealjuures õppides tundma kohalikku kultuuri ja elu-olu. Kompenseeritakse elamiskulud ning vastavalt sihtriigi elatustasemele antakse ka taskuraha, nii et vaesuses virelema ei pea. Projekte on väga erinevaid, levinuimad neist hõlmavad endas tööd laste, noorte või vanuritega. Mina leidsin end aga hoopis teistsugu-

T

siis köögist 100 inimesele risotot valmissest kohast.

Kui omavahel kokku liita Rock Café, tamas, vahel lavasid kokku ja lahti pakkiKultuuriklubi Kelm ja Eesti Gaidide Liit, mas ja mõned nädalad tagasi sattusin ma on tulemus umbes midagi sellist nagu ka DJ puldi taha. Võimalusi on lõputult, Gimle. Gimle on Taanis Roskildes asuv tuleb ainult skandinaavlaslikult loov ja vabatahtlikule tööjõule tuginev kontser- ettevõtlik olla ning kõik teed on valla. dipaik, kohvik, baar, öö- ja kultuuriklubi, Aususe huvides tuleb küll tunnistada, et kus teisipäevaõhtuti saab oma teadmised minu hing on ikka Ida-Euroopast ja olles proovile panna muusikaviktoriinis, lau- oma kultuuriruumis harjunud sellega, et omavoli on pigem halb, päevahommikuti naudion mul vahel heas mõtvad jazz-muusikat pentes tulnud end vaimselt sionärid, pühapäeviti mul on heas jalaga tagumikku lüüa, õpivad lasteaialapsed mõttes tulnud et midagi uut ja huvitatsirkusetrikke või trumvat teha. mimängu ning muul end vahel Elame EVSi vabaajal on lakkamatu pidu. vaimselt jalaga tahtlikega koos mõniRahvast näeb siin sädetagumikku lüüa, sada meetrit Roskildest levatest klubihuntidest väljas vanas talumajakuni tõsimeelsete nabaet midagi uut ja pidamises keset hiiglasni habetunud viikingihuvitavat teha. likke põlde, silmapiiril teni iganädalaselt. KolTaani klišee: tuulegeneleegid on kõik natuke kiiksuga, aga vahvad. raatorid. Suvel kasutaEga muidu seda tööd vist teha ei saakski. takse meie koduümbrust pika traditsiooSama multifunktsionaalne olen seal niga Roskilde festivali telkimisplatsina. minagi koos nelja rahvusvahelise vaba- Pärapõrgus põldude vahel ei lase end tahtlikuga - kord võib meid leida baarist märkamata jätta ka võrdlemisi ebameelõlut valamas, karaokeõhtut korraldamas, div Taani kliima. Õhk on pidevalt niiske

Kui muidu eriline peoloom ei ole, tuleb seltskondlik lahendus leida tööS.

ning tuulevaikne päev on haruldus. Rattasõit on selles kontekstis parim trenn, kui isegi allamäge sõitmine vahel suurt pingutust nõuab.

Rääkides üleüldisest Taani mentaliteedist, ei saa mainimata jätta kahte asjaolu: hygge (õdusus, chill) ja fakt, et nad on veendunud, et nende riik on maailma parim. Nad on perekesksed inimesed, keda üldiselt ületöötamises süüdistada ei saa, normaalne töönädal kestab 35 tundi.

Neile on väga oluline võtta elu rahulikult ja mõnusalt, veeta palju aega oma lähedastega ning ma arvan, et see on suurim õppimiskoht eestlastele. Loomulikult tuleb see suuresti ajaloolistest ja ühiskonnakorralduslikest erinevustest, kuid sinnapoole tasub püüelda. See rahvas ei ole asjata aastaid kõikvõimalike õnnelik-

POhitOOst vabal ajal tuleb vabatahtlikel silmad lahti hoida kõige muu jaoks, mida enda Umber paremaks võiks muuta.

kusedetabelite tipus püsinud.

Kuid integreerumine pole alati lust ja lillepidu, ka siis, kui tulla võrdlemisi sarnasest (euroopalikust) kultuuriruumist.

Tasub aru saada, meeles pidada ja arvesse võtta, eriti praeguste trendide valguses.

Keele- ja eneseväljendusoskused on elus väga olulised turvatunde tekitajad.

Emakeelses keskkonnas elades ei tule

tihti selle peale, kui palju oleneb rahulolu väikeste olmeliste asjadega sellest, mis keelt su ümber räägitakse. Mugavustsoonist väljudes on keeruline isegi poes õiget juustu valida, rääkimata pangakonto haldamisest või arvete maksmisest. Oled nagu beebi, matkid ja õpid. Ükskõik kui suurepäraselt skoorida CAE, TOEFL, IELTS või mistahes muu keeletest, jääb võõrkeele rääkijana sügavam keeletunnetus vajaka ning mõttevahetused vaesemaks. See väsitab. Esimesed nädalad vaba aega Taanis kulutasin julgelt küll ainult magamisele.

Järgmine faas tekitas aga rohkelt frustratsiooni. Standardiseeritud lausete tasemel suheldes (st "eee...hõkk...mul on siin klaasi...hõkk...sees vist auk" ei läinud minu jaoks arvesse kui "palun veel üks õlu", sest ma lihtsalt ei saanud veel neist vaimukustest lennult aru), ei ole vahet, kas ma olen elanud niimoodi 50 aastat, 5 aastat või 5 kuud. Välja paistab ikka ühtemoodi, kui kellelgi tundmatul kiiresti midagi vaja on: keegi, kes on liiga loll/ülbe/ ei viitsi pingutada/on kuri sissetungija/on põhimõtteline nihilist. Ja sa ei saagi kunagi teada, et mis siis täpselt on.

Aga ega muidu ei arene, kui end tagant ei sunni ja nüüd olen läbi lootusetuseudu ja parandamatu nohikluse jõudnud ikkagi sinnamaale, et ka kerge rootsi aktsendiga taani keeles suhtlemine ei ole minu jaoks eriline probleem, kui minuga mõistlikul kiirusel ilma pobisemata räägitakse. Nimelt meeldib taanlastele pooled tähed sõnades alla neelata ja umbes miljon viisi r-tähte hääldada ei tee õppeprotsessi just liiga lõbusaks. Positiivse poole pealt tundub mulle, et viimaks on täitumas minu algkooliaegne unistus minna logopeedi juurde - kurguhääli ma veel teha ei oska. Muuseas, kõrs(sugerør) ja hapu tagumik(sur røv) häälduvad taani keeles väga sarnaselt, edasise jätan siinkohal lugejate fantaasia hooleks, kuidas baaris töötades kliente lõbustada saab.

Isikliku arengu poole pealt on väliskogemus siiamaani olnud hindamatu. See on olnud suuresti endassevaatamise aeg, mis ilmselt kellelegi kahju ei tee. Enesele omaselt olen valanud rohkelt pisaraid nii kurbusest kui rõõmust; läbinud kultuurišoki (ma olin minnes täiesti kindel, et minuga seda ei juhtu); õppinud tundma nii palju toredaid inimesi ja nägema maailma uue nurga alt ja nii edasi ja nii edasi.

Ilmselt on veel vara kokkuvõtteid teha. Ja seda, mida ma edasi teen, ärge mult palun enne augustit küsige. Elul on ikka kombeks ootamatuid pöördeid võtta.

PS Saatke mulle kohukesi. ngdr Mariliis Kolk

22 Välismaa

Inimesed 23

Kuidas eestlased üle ookeani jüripäeva tähistasid ehk meie sõprade jüripäeva pidustused Toronto Eesti Majas

2

Fotod: Enno Agur

3. aprillil tähistas Eesti Skautide ja Gaidide Malev Kanadas jüripäeva täpselt nagu meie – uhke paraadiga Toronto Eesti Majas. Eesti skautlus ja gaidlus Kanadas on viimase nelja aasta jooksul läbinud suuremat evolutsiooni. Eelmise aasta jooksul toimus vist viimane oodatud samm selles protsessis: sügisel tulid Kalevi lipkond ja Lembitu Malev kokku ja uus skautlipkond "Põhjakotka" sai loodud. Laupäevasel skautide ja gaidide jüripäeva paraadil tutvustati avalikkusele esimest korda skautlipkonna "Põhjakotka" uut märki. Uue lipkonna nimi otsustati ära kiiValvel! resti ja valutult läbi internetihääletuse, kuid uue Eesti lipp ja Kanada lipp.

Skautide ja gaidide orkester Kõla. „Põhjakotka“ märgi üle vaieldi nagu õiged eestlased ikka. Lipkonna juhi nskm. Peter Türgi sõnul on uue lipkonna moodustamisega saavutatud uus kriitiline mass skaute, mis aitab skauditegevust Torontos elus hoida.

Paraadil võeti kokku möödunud talviseid tegevusi ning, nagu jüripäeval traditsiooniks, anti ka seal välja terve rida autasusid, edutusi, tiitlikõrgendusi ning auhindu aasta jooksul tehtud töö ning võistluste tulemuste eest.

Kanada gaidid paraadil.

Eesti Gaidide Liit õnnitleb samuti kõiki tunnustatuid ning saadab sõpradele üle ookeani palju sooje tervitusi!



Juhatuse kogemusest Minu kaks aastat

peagaidina

iks otsustasid juhatus- toimetada nii juhatuse liikse kandideerida? metega, teiste gaididega kui Olin juba umbes pool aastat ka inimestega teistest noorvarem hakanud mõtlema teorganisatsioonidest. sellele, et minu töökoht hakkab end Juhtimise poole vaikselt ammendama ning et võiksin pealt olen päris enda edasiarendamiseks juurde saada palju mõelnud juhtimisalast kogemust. Kuna Mailiis ja analüüsioli tol ajal gaidide juhatuses ning Piret nud, kuidas plaanis kandideerida välissekretäriks, ise käitun siis hakkasid nad mulle vaikselt pähe või oleksin istutama peagaidiks kandideerimise võinud mõtet. Muidugi võtsin seda esialgu mõnes huumoriga, sest väga keeruline on ikka "mehena metsast" tulla võtsin seda organisatsiooni etteotsa. esialgu Mida lähemale märtsihuumoriga, kuu tuli, seda rohkem olukorras käituda tuli meelitamist ja mooning milliseid külgi sest väga simist ning eks natuke peaksin endas veel keeruline on ikka hakkasin ses osas edasi arendama. Otse mõtteid mõlgutama. loomulikult on põneikka "mehena Mäletan hästi, et vad olnud ka erinevad metsast" tulla aastakoosoleku hommiprojektid, koolitused, organisatsiooni suvine Ameerika ja kul ärkasin üles ja oli lumetorm, mistõttu ma Kanada kogemus ning etteotsa. autoga kindlasti sõita just vahetult presidenei tahtnud, Mailiis aga di vastuvõtul käimine. juba teadis, et Torist tuleb ka buss, kuhu peale ma siis end Mida teeksid juhatuse liikmena sättisin. Kuigi kõne pidepunktid olid nüüd teisiti? valmis mõeldud, ei teadnud ma veel Lootsin tegelikult rohkem käia ükbussis olles, kas kandideerin või mitte. sustel külas, nii et see oleks kindlasti Endas polnud ma kindel ka veel lõuna asi, mida teeks teisiti. Tunnen, et alles ajal ning ütlesin vist isegi korra ei, kuid teisel aastal, kui olin organisatsioonisiis küsis Elo Lättemägi minult oma siseste asjadega enam-vähem kursis suurte kurbade silmadega, kas sa tõesti ning inimestega tuttav, tekkis võimalus ei kandideeri ning mul ei olnud enam rohkem ka väljapoole meie organisatsüdant ära öelda. Lõppkokkuvõttes olin siooni suhelda ning arendusprojektiju saanud pakkumise, mida tahtsin: des osaleda. WAGGGS pakub väga saada juhtimiskogemust ning gaidlus mitmeid võimalusi, mida võiks rohtundus olevat turvaline koht, kus end kem kasutada. Ja no kindlasti on neid proovile panna. "oleks-peaks-võiks" asju veel teisigi.

M

Mis on olnud juhatuse ajast kõige põnevam?

Mind motiveerivad eelkõige inimesed ning põnev ongi olnud tutvuda ja koos

Mida jääd juhatuse ajast igatsema?

Jään igatsema Elo Sagori rahulikku meelt, Miia üdini gaidlikke mõtteid,

Elo Lättemägi perfektsionismi, Pireti muretut suhtumist, Mailiisi alati valmisolekut, Reelika tahtejõudu ja Liisu nunnut olekut. Eks meil juhatusega on olnud igasuguseid hetki, nii lillepidu kui ka murepilvi, kuid hästi armas on olnud see, et üksteist toetatakse ja omavahel saab nalja.

Mida soovitad uuele juhatusele?

Esiteks, tehke nii, et teil endil oleks tore - kui teil on tore, siis on energiat ja jaksu ning ka liikmetel on tore.

Teiseks, küsige abi - gaid on abivalmis, aga üldiselt ei ole gaid selgeltnägija, seega küsige julgelt. Kolmandaks, ärge üle pingutage - inimvõimetel on piirid ja kui tervet rehkendust ei jõua (kuigi hirmsasti ju tahaks), siis tehke nii palju, kui jaksate, homme on ka päev.

Ning viimase asjana, nautige - alati ei ole kerge ning kindlasti tekib ka teil neid hetki, kus mõtlete, et milleks mulle seda kõike vaja, aga neid hetki tasub võtta rahulikult ja lasta emotsioonil natuke settida. Eks iga kogemus on midagi väärt ning järgmisel hetkel juba keegi teeb või ütleb midagi vahvat ja jälle on hea ning mõnus olla! ngdr Mari-Liis Lind Eesti Gaidide Liidu peagaid (2014-2016)

24 Inimesed

Inimesed 25

Mina kui majandusjuht

Mina kui programmijuht

len Elo Sagor, Kuristiku gaid alates 2002. aasta sügisest. Majandusjuhina jookseb mul teine ametiaeg. Majandusjuhina pean eelkõige jälgima, et püsiksime eelarves ja finantsvahendeid jaguks kõikideks planeeritud ettevõtmistele. Vajadusel aitan leida lisarahastust. Vastutan kuludokumentide õige kajastamise eest raamatupidamises. Koostöös gaiderkoguga haldan Heade Mõtete Fondi ning jõudumööda panustan ka gaidipoodi. Üheks suuremaks väljakutseks on 2015. aastal läbitud Arengusprindi raames koostatud organisatsiooni finantsvõimekuse tõstmise ellurakendamine. Inimesena püüan olla tolerantne, sõbralik ja abivalmis.

Olen alati valmis kuulama Sinu rõõme ja muresid.

uhatuse liikme töö on hea väljakutse ning erakordselt põnev, kui oled sellises olukorras esmakordselt. Olles kasvanud inimeseks selles organisatsioonis, on juhatuses olemine minu jaoks võimalus pakkuda noortele seda, mida ma ise olen elu jooksul toredaks, põnevaks ja arendavaks pidanud.

Programmijuht peab korraldama programmi, tagama gaidlike meetodite ja eesmärkide, rakendamise tegevuste läbiviimisel ja jälgima, et tegevusprogramm vastaks ka ühiskonna vajadustele. Samuti korraldama vajadusel tegevusprogrammi uuendamise, muutmise või täiendamise, tegema EGLi üksuste juhtidega koostööd, korraldama tegevuste ja sündmuste toimumise ja palju-palju muud. Lisaks veel olema kursis kogu juhatuse tööga ning organisatsiooni tegemistega.

Kindlasti on üks põnev osa programmijuhi töös koostöö korraldamine teiste noorteorganisatsioonidega ning rahvusvaheliselt teiste organisatsioonidega. See on võimaldanud palju reisida, areneda ja saada kogemusi teiste organisatsioonide ja riikide praktikast. Nende kogemuste ja uute mõtete rakendamine meie organisatsioonis on väljakutse, mis hetkel võtab suure osa minu tööajast, kuid samas on nii põnev ja eriline teha midagi uut ja põnevat. arvan, et programmijuhi amet on juhatuses üks põnevamaid, samas ka lihtsamaid, aga ka vastutusrikkamaid. Kindlasti tasub vahel mõelda: Mida teeksin mina teisiti, kui oleksin EGL programmijuht? Pane oma mõtisklused kirja ja saada programm@gaidid.ee või joonista mulle EGLi kontorisse Tööstuse 48a, Tallinn ja ma joonistan Sulle vastu! :) Ja üks lahe asi on veel, programmijuht saab oma meiliaadressi, millel on @gaidid.ee lõpp, kas saab veel lahedamaks minna? JAH, saab! Programmijuht saab ka EGL Facebooki ja Instagrami kasutaja haldajaks, nii saab pidevalt spämmida ja keegi ei saa aru, et see sina oled. Siinkohal oleks targem vist lõpetada.

J

O

Minu kaks aastat koolitusjuhina iks otsustasid juhatusse kandideerida?

Ilmselt oli otsuses oma osa uudishimul. Pean aga tunnistama, et suuremas osas kandideerisin sellepärast, et arvasin kõike väga hästi teadvat ning mul oli välja kujunenud oma arvamus, kuidas asjad peaksid käima ning mida tuleks teha. Noortekogus tegutsemisest mäletan, et oli alati väga lihtne kritiseerida kõike, mis tuli juhatuse poolt. Samas on ju teada tõde, et ega suuga suurt linna ei ehita.

Seetõttu võtsingi julguse kokku ning järgmisel hetkel olin juba koolitusjuht.

M

Mis on olnud juhatuse ajast kõige põnevam?

Kõige põnevam oligi jälgida kogu seda juhatuse tööd nii lähedalt ning olla ise osa sellest, mida enne kõrvalt vaadates arvustasin, ent nüüd elasin ise läbi. Ma õppisin vaatama asjadele hoopis teise pilguga ning sain aru, kui mitmetasandiline ja vastutusrikas on juhatuse liikme töö. Mul on hea meel, et sain juhatuses töötades kasutada ära oma varasemaid eelarvamusi, lükata need enda jaoks ümber ning samas ka aitasid need mul mõista, kuidas meie liikmed väljaspool juhatust meie tööd võivad tõlgendada. Põnev oli organisatsiooni arendades ise areneda.

Minu kaks aastat välissekretärina

O

Mida soovitad uuele juhatusele?

Võtke vahel teadlikult aeg maha, tundke ka ise oma õnnestumiste üle rõõmu ja ärge võtke kõike isiklikult. Kokkuvõttes on oluline, et leiaksite oma õige raja. Kusjuures see on juba teie enda otsustada, kas jätkate sissetallatud tee rajamist või keerate varasemalt teelt kõrvale. Kui ise usute, et just see tee viib kuskile, siis usuvad teised ka. Ja kui mitte kohe, siis üsna pea… ngrd Elo Lättemägi

len olnud gaid aastast 1999, mil ma andsin oma gaiditõotuse Tori põrgus koos ülejäänud Tori üksusega. Olin viibinud erinevates gaidilaagrites nii korraldaja kui ka osalejana. Ning üks suvelaager n-ö saatuslikuks saigi. Minu hea sõber Mailiis kutsus mind appi korraldama seda ning tõmbas mind vaikselt-vaikselt tagasi gaidluse rüppe. Pool aastat hiljem kuulsin tuttavate gaidide käest, et varsti vahetub välissekretär, et kas ma ei tahaks kandideerida.

Mõtlesin sellele pikalt ning lõpuks leidsin, et on aeg gaidlusesse rohkem panustada ja samas oleks see ka hea kogemus iseendale.

Nii ma kandideerisingi ja võitsin. Esialgu kobasin natuke aega pimeduses, kuid siis hakkasin leidma erinevaid tulukesi, mis teed näitasid. Kohtusin põnevate inimestega ning sain aru, et gaidlus on palju laiaulatuslikum, kui olin arvanud. Samuti sain aru, et mul on lahkeid ja abivalmis inimesi võtta 146 erinevast riigist.

Minu välissekretäri aja tipphetkeks jäi reis maailmakonverentsile Hongkongi, kust sain kuhjaga tutvusi ja kogemusi, mida hiljem oli hea teistega jagada. Ma arvan, et kui kellelgi peaks kunagi tekkima motivatsiooni langus ning küsimus, miks peaks gaidlusega edasi tegelema, siis soovitan tal reisida mõnda riiki, kus gaidlus ongi paljude inimeste elustiiliks. Tagasi tulles olete laetud nii paljude positiivsete emotsioonidega, et on tunne, nagu võiks mägesid liigutada.

Juhatuse ajast jään ma taga igatsema kõige rohkem ilmselt head seltskonda, kellega aeg-ajalt koosolekuid pidada.

Uuele juhatusele soovin siinkohal jõudu ning jaksu ja kui tunnete, et hakkate väsima, koguge enda ümber positiivseid inimesi, kes suudavad su tuju taevani tõsta, ning te saate aru, et homme tõuseb päike jälle! Oluline on mitte unustada huumorimeelt!

Eesti Gaidide Liidu koolitusjuht (2014-2016)

Piret Jürgenstein Eesti Gaidide Liidu välissekretär (2014-2016)

Mida teeksid juhatuse liikmena nüüd teisiti?

Küsiksin rohkem abi! Nimelt, kui töötada meeskonnas ja organisatsioonis, kus on tegelikult nii palju särasilmseid inimesi, kes tahavad ja ka oskavad aidata, siis pole mõtet üksi rabeleda. Üksi jõuab küll kiiremini, aga koostöö tulemus on palju tugevam ja jätkusuutlikum.

Mida jääd juhatuse ajast igatsema?

Kõige enam nautisin töötamist meeskonnas, kus oli kirge ja tahtejõudu.

Jään igatsema meie meeskonna sünergiat ja üksteise täiendamist.

Elo Sagor Eesti Gaidide Liidu majandusjuht

Alati Teie jaoks olemas, Miia Kraun Eesti Gaidide Liidu programmijuht

26 Inimesed

Inimesed 27

Uus juhatus Relikale meeldib sõita rattaga ja tegeleda ka muude spordialadega.

Olen väga energiline inimene ja suudan tegeleda päris mitme asjaga üheaegselt.

Välissekretär Ragne KommunikatOlvet Peagaid siooniLiina Koolitus- A juht Siniveer juht Liina Trine Sõrmus O Tamm len Liina – Keila gaid, kes elab koos elukaaslase ja kahe lapsega Hiiumaal. Ülikoolihariduselt olen ajakirjanik, aga vahetasin eriala ja nüüd tegutsen tervise valdkonnas. Põhitööd teen Hiiu vallas ennetustöö spetsialistina. Vabal ajal olen toitumisnõustaja ja koolitaja MTÜs Toiduga Sõbraks.

Töö imetamisnõustajana kannustas mind sel kevadel looma Hiiumaa Perekooli.

Peagaidi aastasse võtan tarkust kaasa kõigilt peagaididelt, kelle ajal ma gaidiradu olen astunud ja kes on olnud heaks eeskujuks. Just gaidlus on see, mis on kujundanud minu väärtussüsteemi. Olen kindel, et gaidi seadused on need väärtused, mille järgimine loob usaldusväärsuse kaaslase, sõbra ja kolleegina.

Soovin meile toredat gaidisuve sõprade, lõkete ja lauludega!

imi: Trine Tamm Vanus: 18 Tähtkuju: Neitsi Hobid: laulmine, näitlemine, trenn Tulevikuplaan: diplomaat Gaid aastast 2009, rühmas Grislid Positiivsed omadused: töökas, uudishimulik, sõnaosav, õpihimuline Negatiivsed omadused: perfektsionist, liiga jutukas, liialt emotsionaalne, kulukas Plaanid koolitusjuhina: Soovin teha asju uuest võtmest, et ka neil, kes koolituseteema varem läbinud on, oleks huvitav.

Katsun läheneda programmile nii, et teil oleks võimalik kõik kogetu ka uhkelt CVsse kirjutada.

N

lustasin gaiditeed 2004. aastal Merirooside salgas (Tallinna Malev).

Kui meie juhid natuke eemaldusid gaidlusest, sattusin üha rohkem käima Kuristiku koondustel gaidluse häid tavasid ja oskusi õppimas. algusaastatel kasutasin hoolega ka neid rahvusvahelisi võimalusi, mida gaidlus pakkus. Olen käinud välislaagrites Soomes, Itaalias Roverwayl ja USAs kajakana.

Viimastel aastatel olengi rohkem olnud seotud USA VälisEesti gaidide ja skautidega ning sealset eluolu vaadelnud.

Välissekretärina soovin eelkõige anda meie gaididele võimaluse rännata ja kokku saada väga toredate gaidide ja skautidega ning õppida nende kogemustest. Kindlasti on olulisel kohal ka kõikvõimalikud rahvusvahelised koolitused ja mentorlusprojektid. minu eelkäija on väga hästi sellele kaasa aidanud ja proovin ka endast anda parima. Teen siinkohal üleskutse – kes tahaks rahvusvahelises plaanis kaasa lüüa, võib minuga julgelt ühendust võtta. Kõik ideed või mõtted on teretulnud!

Tervist, mõnus gaidipere!

Mina olen Liina, ühtlasi ka teie uus kommunikatsioonijuht. Tegutsen Nõo ja Grislide üksuses, Metsaottidele omaselt on mul lõppemas talveuni ja kevad tõotab tulla vilgas. Luban Eesti Gaidide Liidu kommunikatsioonis uued tuuled puhuma panna ja lasen selleks käiku kõik vahendid, alates tuvipostist kuni tahvelarvutini. Mulle pole probleemiks võtta ühendust mõne mardikaga kivi all ega Robert Deniro endaga. Eriliseks plussiks on minu hõrgutav hääletämber, mis ei jäta külmaks ühtki tähtsat ninameest, ning pistan saadud info ja nõusolekud kergelt tasku.

Minu juhitud suhtlus on kindlasti meid edasiviiv jõud!

T

Kes on

Relika ? p p u L Minu nimi on Relika Lupp. Ma töötan Raekülas lasteaiaõpetajana.

Lisaks õpin veel Tallinna Ülikoolis alushariduse pedagoogiks. Olen tegelenud gaidlusega suhteliselt lühikest aega alates aastast 2015.

ndsin gaiditõotuse 11. aprillil 2015 OSKO kohtumisel Saadjärve ääres.

Juhin koos Jaanika Parmuga ka salka Plastiliinid.

Suurim soov oleks endale saada lemmikloomaks iguaan, et temaga Pärnu rannas jalutada.

a

Millega tegelen gaidluse kõrvalt?

Suur osa mu ajast kulub poja Rasmuse kasvatamisele. Mulle meeldib veel sõita jalgrattaga ja ka rulluisutada. Olen ka erinevate rühmatrennide suur fänn.

Kõige enam olen tegelenud bodypump’iga umbes poolteist aastat. Lisaks sportimisele olen ka väga hea delegeerija. Viimasel ajal on mind veel huvitama hakanud režissööri töö, see tundub eriti huvitav olevat. Lisaks korraldan sel aastal esimest korda kunstilaagrit 12-15-aastastele noortele.

väga toredad. See on avardanud mu silmaringi ja õpetanud mulle veel rohkem loovat lähenemist lastega. Gaidlus on andnud mulle palju reisimisvõimalusi. Näiteks olen ma käinud Eestis sellistes kohtades, kus ma varem pole käinud ja ka välismaal koolitusel.

Kui ma saaksin minna ükskõik kelle kontserdile, siis kelle omale ma läheksin?

Linkin Parki kontserdile läheksin, selles poleks kahtlustki.

Linkin Park on läbi aegade üks bänd, mida ma olen alati kuulanud, olen neid kuulanud umbes 13 aastat kui mitte rohkem.

Nad teevad head muusikat ja neil on päris hea sõnum ka alati enda muusikas. Minu lemmiklugu neilt on „Numb“.

Kas ma tahaksin tegeleda mingi alaga veel aktiivsemalt?

Bodypumpi treeneri mõte on Kuhu soovin reisida? peast läbi käinud küll, aga kah- Indiasse läheksin ma alati tajuks pole selle gasi!

Veelgi jaoks piisavalt rohkem tahakaega. See on sin minna kusKonnad on muidu väga äge kile Aafrikasse limased treening.

See vabatahtlikuks kujutab endast ja niisama küning hiired rühmatreeninlaelu nautima. on vastikud gut, mis treenib Ma tahaks minja närivad. kehas peaaegu na midagi neile kõiki suuremaid õpetama, niisuKonni lihasgruppe. See gust elementaarkardan isegi annab nii palju set asja, mida positiivset enerma väga hästi rohkem kui giat. Soovitan oskan, näiteks hiiri. soojalt kõigile! õmblemist.

Mis on gaidlus mulle andnud?

Oi! Gaidlus on mulle väga palju andnud. Kõik inimesed on

Mida ma kardan kõige rohkem?

Ma kardan konni ja hiiri. Konnad on limased ning hiired on

28 Inimesed

Hellakesed 29

Nali, mis kõige paremini mind kirjeldab? „Huvitav, jalgadel on mingi imelik tunne… Aaaaaaa, saapad on valetpidi jalas!“

positiivsem oli ilmselt see, kui Noarootsi gaidid mind nii palju aitasid. Kõik lapsed olid nii tublid ja see tegi meele rõõmsaks.

Kokad olid täitsa imeinimesed mu jaoks – Natalja Korol ja Elvar Reiser olid nii tublid! Natalja tõi mulle pisara silma, kui me lõpus kallistasime. Kõige meeldejäävam sündmus oli vist siiski see, kuidas me lähenesime kostüümipeole. Me andsime lastele terve hunniku riideid ja nad tegid seal ise kohapeal endale kostüümid. Need tulid kõik nii vahvad välja!

Ma olin üks Saarisoo laagri peakorraldajatest, mis oli selle laagri korraldamise juures kõige meeldejäävam sündmus?

Kõiki toredaid sündmusi oli niivõrd palju, et ei teagi kohe alguses öelda. Kõige

Mis ma gaidluses veel sooviksin teha?

Ma tahan nii tubliks saada kui Reelika Ruubel. Ta tegeleb aktiivselt PSGMiga, tahan ka jõuda sinnamaale, et saaksin kasvatada üles palju väikesi mudilasi ja nad

vastikud ja närivad. Konni kardan isegi rohkem kui hiiri. Kardan veekogudes ka neid taimi, mis on limased. Mul on lisaks veel hirm mustuse ees. Mulle ei meeldi inimesi kätelda ja vetsu uksi väga ei taha avalikes kohtades katsuda. See on sihuke foobia moodi juba.

kõik võtaksid endale salgad ja oleksid kõik sama tublid! Soovin, et mu salk oleks veelgi suurem ja aktiivsem ja tahaksin, et mul oleks veelgi rohkem aega tegeleda gaidlusega.

Mida tahaksin öelda nendele noortele, kes tahaksid võtta endale salga, kuid ei julge?

Selles ei ole midagi hirmsat. Lastelt on päris palju õppida. Kogemused tulevad ainult siis, kui sa ka julged tegutseda. Kõik praegused gaidijuhid on sulle kindlasti toeks, tuleb ainult olla julge ja küsida abi, kui on vaja. Gaidlusega ongi see, et teised aitavad sind. Sa ei pea kõiki asju ise tegema. Me oleme nagu üks suur pere, kõik toetame üksteist!

Relika Lupp

Pandade 2 südamlik lubadus

0. veebruaril Heade Mõtete päeva laagris Nõos toimus Pandade rühma hellakeste lubaduse andmine. Õhtuhämaruses Nõo Reaalgümnaasiumi väikeses sisehoovis tillukeste teeküünalde säras andsid seitse särasilmset tüdrukut üheskoos oma hellakese lubaduse. Õhetavate põskede ja kergelt värisevate kätega lubati olla sõnakuulelik, austada taevaisa, armastada isamaad, täita hellakese-hundukese seadusi ja teha

iga päev head. Kõik pandad said kaela ka uhiuue ja täiesti enda roosa-pruuni kaelaräti, mida nüüd uhkelt kannavad.

Kohalolijateks olid tubli lippur Elo Sagor, Mailiis Jõgis, Merike Maide, Katrin-Helen Kasvandik, imeline fotograaf Relika Lupp ning grisliperest Liina Sõrmus, juhid Kirke Kalamats ja Annabel Klein. Annabel ja Kirke loodavad, et gaiditõotuski pole lastele enam kaugel. vgd Kirke Kalamats

LUBADUSE ANDNUD PANDAD

Muljed vabariigi 98. aastapäevalt Selleks, et kõik ausalt ära rääkida, tuleb liikuda ajas umbes paar aastat tagasi ning teha aus ülestunnistus, et kui ma peagaidiks hakkasin, siis käisid mu peast läbi ka kaks täiesti omakasupüüdlikku soovi. eist esimene oli see, et saaksin Ameerikas käia (kuna olen kaks suve USAs toimetanud, siis on see riik minu jaoks kuidagi kodune). Teise asjana oli soov saada kutsutud vabariigi aastapäeval toimuvale presidendi vastuvõtule (teadsin, et varasemalt on see au ka peagaidile osaks saanud). Ja peab ütlema, et minu puhul peab vist paika see ütlus: "Ole ettevaatlik, mida sa soovid, sa võid seda saada" ehk siis 2015. jaanuaris tuli kiri Eesti-Ameerika Heatahtlikult Seltsilt ning mind kutsuti osalema Kajaka salga koolitusele, mis toimus mööMinu mureks dunud suvel USAs ja oli hoopis Kanadas. Ning jaanuaris helistas Maisee, et ma liis ja uuris, millal ma punasel juba kontorisse tulen, vaibal tal on mulle üllatus.

Selleks oli kutse presünnitama ei oli selleks teine rõdu), kus saad sidendi vastuvõtule! kontserti jälgida. Pärast kontserti hakkaks.

Kuidas siis presihakatakse inimesi järjest kätlema dendi vastuvõtt välja lubama, algselt saal, siis esimene näeb? Kogu üritus rõdu, teine rõdu jne. Oodata tuli on organiseeritud sedasi, et nii nagu teat- üksjagu, kuid saalis oli otseülekanne, mida ris käieski on sul olemas istekoht (meil sai jälgida. Samuti olid teisel rõdul kohad

N

peaskaudil ning kodutütarde ja noorkotkaste peavanemal, seega tuttavaid nägusid ning ühiseid jututeemasid jätkus seniks, kuni ühel hetkel antigi märku, et nüüd on aeg. Veel veidi ootamist ning siis järsku olimegi sealmaal, et president paistis ja meile öeldi, et nüüd võite minna.

Teadsin kindlasti, et kätlemisel märgin gaidid ära, nii soovisingi presidendile gaidide poolt palju õnne ning proua Ilvesele kaunist aastapäeva.

Humoorika seigana võib välja tuua seda, et kui sageli on naisterahvastel suureks mureks see, mida selga panna, kus soeng jne, siis minul said need asjad tänu hiljutisele pulmakogemusele korraldatud poole tunniga. Väga kaua ei läinud mul ka aega sellega, et mõelda välja, mida presidendile öelda. Minu mureks oli hoopis see, et ma punasel vaibal sünnitama ei hakkaks.

Oleks olnud küll tore moodus avalikkuse tähelepanu saada ning kätlemise ülekannet jälgides ikka naljaga vaatasime, kui palju arste on kutsutud. Ka Kristjan Pomm ütles, et ta on elus ühe lapse sünni vastu võtnud. Aga no kuna vaip oli sinine, siis ilmselgelt jäi sünnitamise trikk tegemata ning saime pärast kätlemist juba tantsida, nautida suupisteid, vestelda teiste tuttavate külalistega ning üleüldiselt olla osa sellest melust, mida seni oleme saanud ainult teleekraanilt jälgida.

Kokkuvõttes võib öelda, et üks mu elu unistusi on taas täidetud ning muidugi väga uhke oli käia gaide sellisel suursugusel sündmusel esindamas. ngdr Mari-Liis Lind

KOOS... ...JA HOOS

30 Siit ja sealt

Siit ja sealt 31

2016. aasta suvi on tegevusterikas. Võimalusi gaidlikul viisil aega veeta leidub igas vanuses gaididele.

Alkeemiku jälgedes 5.-10. juulil leiab aset gaidide suvelaager "Alkeemiku jälgedes". Laager toimub Harjumaal Alavainu talu maadel. Ööbimine on telkides Vasalemma jõe ääres. Suvelaagri hind on 25 €. Kehtib peresoodustus: esimene liige 25 €, teine 23 €, kolmas 21 € ning järgmised 19 €. See hind kehtib 30. juunini! Maksta tuleb EGLi kontole EE172200221011362422.

Selgitusse nimi, üksus, vanus ning kohalik omavalitsus.

5

Laagri legend kõlab järgmiselt: Ühel ammusel ajal elas kord üks alkeemik Sumra. Ta oli noor, ainult oma 230-ndates ning ta oli parim alkeemik, keda iial nähtud. Ta oli nii võimas, et kontrollis kõiki viit väge: tuld, vett, õhku, maad ning hinge. Ainuke häda oli selles, et ta oli äärmiselt hajameelne ning unustas tihti oma asju igale poole. Ühel päeval läks ta metsa ning unustas iseenda ära, jättes maha vaid pärgamendile kirjutatud juhtnöörid, kuidas teda leida. Ta oli justkui aimanud, et kunagi võib selline asi juhtuda ning oli ettenägelikult kirja pannud juhised.

Paljud kõnelevad sellest metsast, kuhu ta jälgegi jätmata kadus. Avalainu mets.

Nüüd, 300 aastat hiljem on leitud tema pärgament, mis kõlab järgmiselt:

Teades, et üks päev kaotan ma end, lootustes kirjutan, ehk leiavad mind mu vend ja õde.

Mu metsavend, mu metsaõde, astugem mu jälgedes ehk leiate mind mängeldes.

Hoiatan teid, raskeid aegu peate kannatama!

Tuli, vesi, maa, õhk ja hing kõik need püüavad petta teid.

Võidelgem ja võitkem neid kõiki, ehk leiate mind siiski.

24 tunni matk innud juba laulavad ja päike hakkab järjest julgemalt pilve tagant välja paistma.

Seetõttu tuleb tuju hakata planeerima suveüritusi, selle jaoks pange kõik juba varakult kirja omale 8. ja 9. juuli, mil toimub Harjumaal suvelaagri raames traditsiooniline 24 tunni matk.

- Üritus on mõeldud osalejatele 15+ - Võistkonnas 3-8 inimest

L

Osavõtutasu on suvelaagris osalejale 10 € ja suvelaagris mitteosalejale 15 €. Summa kanda enne 5. juulit EGLi kontole EE172200221011362422 Kirjuta oma meeskonna osavõtust ja muude küsimuste korral: keidi. sagor@gmail.com PS Kui soovid panustada matkapunktis abistamisega, siis anna samuti endast teada! :)

Kajaka Gaidijuhtide salgajuhi motivatsioonipäevad koolitus Vormsil 016. aasta koolitus toimub Eestis 19.21. augustil Kaitseliidu koolis, Alus, Raplamaal. See on überlahe juhikoolitus 5 algajale EGLi juhile (vanuses 16-22).

Koolitus toimub koos kodutütarde, noorkotkaste, skautidega ning lisaks on ka Välis-Eesti skaudid/gaidid osalemas ehk siis kokku umbes paarkümmend noort skautlikest organisatsioonidest. Kajaka salga programmis kohtuvad skautlike noorteorganisatsioonide tulevased liidrid õppimaks uusi juhtimisnippe ja jagamaks kogemusi. Kursuse üldteema on allüksuse juhtimine ning kursuse käigus käsitletavad teemad on järgmised: meeskondade moodustamine ja grupi dünaamika, konflikt ja selle lahendamine, lapse ja nooruki arengupsühholoogia, riskianalüüsi läbiviimine, koonduste kavade ja tööplaanide koostamine, meediaga suhtlemine ja palju muud. Kursuslased peavad olema valmis enne koolitust (augustis) esitama kolm kirjalikku kodutööd, milleks on enesetutvustus, organisatsiooni ülevaade ja koonduse kava „Minu unistuste koondus“.

Lisaks uute teadmiste saamisele on võimalik kohtuda teiste noorteorganisatsioonide liikmetega, nendega koos seigelda ja lustida.

Lisainfo, küsimused ja kursusele kandideerimine: Ragne Olveti international@gaidid. ee või Mari-Liis Lind mlkeskpaik@gmail.com

2

Kandideerimise tähtaeg on 15.06.2016.

on piiratud, Tähelepanu! Kohtade arv sel vad mu toi d eva ! :) Registreeriotivatsioonipä seega, kes ees, see kohal , sel etu vah ala näd sel tuse Facebooki aastal juuni tei mise kohta leiab teavet üri eks rds eko Se sil.

10.-12. juunil Vorm leheküljelt. s ning vihaga a teemaks on eneseanalüü Küsimuste korral pöördud a. apedagoogik am dra i ole: läb po i ine juh em tus tul oli me ko toi Trine Tamme, g nin ga joo ne iku mm Samuti on plaanis ho @gaidid.ee mediteerimist. koolitus ida ov pro vad saa ad gem jul

M

Soome Roihu laager 20.-28. juulil toimub Evos, Soome lõunaosas, rahvusvaheline 7. rahvusvaheline Roihu Finnjamboree. Tegemist on laagriga, kuhu tulevad üle maailma kokku ligikaudu 17 000 gaidi ja skauti. Kuna registreerimine laagrisse on juba lõppenud, siis ootavad laagri korraldajad huvilisi niisama laagrit külastama. Paaril päeval on võimalus lihtsalt laagrit külastada ja osadest tegevustest osa võtta. Täpsemat informatsiooni laagri kohta võib julgesti otsida internetist.

Roverway Prantsusmaal Üleeuroopaline suurlaager toimub sel aastal Prantsusmaal. Alates 3. kuni 10. augustini matkavad gaidi- ja skaudisalgad igal pool mööda Prantsusmaad ühise laagripaiga poole. Oma teekondadel aitavad salgad, lisaks imeliste looduspaikade nautimisele, teha ka ühiskondlikku tööd. Alates 10.-14. augustini veedavad gaidid ja skaudid tegevusi täis pikitud päevad ühislaagris Lõuna-Prantsusmaal, Jambville’s.

Sotsiaalmeedia kaudu saab Roverwaylaste tegemisi jälgida järgnevate kuude jooksul sildi #OnTheRoad alt.

32 Meelelahutus 1. Sõlm, mida kasutatakse kahe samajämedusega nööriotsa kokkusidumiseks 2. Lõkketüüp, mida kasutatakse söögitegemisel, kuna kuumus tõuseb otse üles 3. Väike hõbedane tärn, mis tähistab ühte gaidluses olnud aastat 4. Sellega lõpetatakse kõik gaidlikud koosviibimised 5. Eesti Gaidide Maleva kauaaegne peavanem, kes tegutses aktiivselt 1924. aastast kuni 1949. aastani 6. Gaidide ja Tüdrukskautide Maailmaliit 7. Uue peagaidi nimi 8. Salk, kust uus koolitusjuht pärit on 9. Üritus, mis toimub iga aasta aprillikuu lõpus 10. Lemmikloom, keda Relika tahaks endale saada 11. Gaidide ajalehe nimi Ristsõna autor on Liina Sõrmus

RIST SÕNA

LUULE NURK Vahel tundub et elus kõik on vaid suuremas raamatus lõik raske leida on perspektiivi justkui avamerel triiviks Aga siis mõnikord hoiab sul kätt mõni leedukas või lätt ja soojust täis eesti sinisilm

9.

Vahet pole, kas talv või kevad küsi vahel, mida tuttavad teevad

6.

7.

naeratab, ja paraneb ilm

3.

1.

Küsi neilt, keda kunagi näinud 4.

neilt, kes iial meelest ei läinud

5.

2.

8.

sest need sinistes särkides neiud

Vastusest saad teada, kuidas tunti Püha Jüri eestlaste seas!

Toimetus: Liina Sõrmus Liisbeth Horn Annabel Klein Merilin Ulm Katrin Helen Kasvandik Kirke Kalamats

Keeletoimetaja Anne Siniveer Kujundus Ruth Laasi

Toimetuse aadress: Tööstuse 48a, Tallinn 10416 kommunikatsioon@gaidid.ee www.gaidid.ee Trükikoda Paar

Suur tänu ka kõigile kirjutajatele ja pildistajatele!

või kas äkki on otsas neil leib

10.

11.

ja et kuidas käsi käib

suveks vormi!

on südame soojaks mul teinud..

Külli-Triin Laanet