Issuu

TOOTMISE JA TEHNIKA AJAKIRI

Tootmise ja tehnika ajakiri

DETSEMBER 10/2011 (38) DETSEMBER 10/2011 (38) ttü muuseum: CREAT ET EXPLANAT >> kIldApAlAvIk >> seAdmete lIIsIng >> bentonIIt >> bestI InsenerIvÕIstlus 2011

Tehnikaloo jäädvustamine

TTÜ MUUSEUM: CREAT ET EXPLANAT Kehaskänner:

Aeroc:

Toidutööstus:

spetsriietus piljardimängijale

kerge kui õhk, tugev kui kivi

loevad sissetulek ja harjumused

inseneeria kolleegium

Esikaane foto

kolleegiumi liikmed Madis Võõras Kolleegiumi esimees; Eas, innovatsioonidivisjoni nõunik (innovatsioon, tehnoloogia, kosmos) Madis.Vooras@eas.ee

Aleksei Hõbemägi Eesti Masinatööstuse Liit, arendusdirektor aleksei@emliit.ee

Arvi Hamburg Eesti Inseneride Liit, president arvi.hamburg@gaas.ee

Sirje Potisepp Eesti Toiduliidu juhataja sirje@toiduliit.ee

sikaanel on kollaaž TTÜ muuseumi eksponaatidest. Esikaane kujundus Taivo Org.

Enno Lend Tallinna Tehnikakõrgkool, rektor enno@tktk.ee

Priit Kulu TTü, mehaanikateaduskonna teadusprodekaan priit.kulu@ttu.ee

Aleksandr Miina MTÜ Lean Enterprise Estonia asutaja, Tallinna Tehnikaülikooli doktorant aleksandr@tootmisportaal.ee

Meelis Virkebau

Loe ja kommenteeri!

Eesti Tööandjate Keskliit, volikogu liige info@textile.ee

Ain Veskiväli EAS, Ettevõtete võimekuse divisjoni tööstusvaldkonna juht ain.veskivali@eas.ee

http://inseneeria.eas.ee impressum

Peatoimetaja

Detsember 10/2011 (38)

Kujundaja

Väljaandja

inseneeria Tasuta Tellimine, lugemine ja kuulamine http://inseneeria.eas.ee

TIRAAŽ

Mati Feldmann mati.feldmann@ inseneeria.ee Tel. 56 616 262

Taivo Org

Korrektor

Reklaam

Triinu Tamm

Rando Mäeots rando.maeots@inseneeria.ee Tel. 687 9101

Kuula Valitud lugusid MP3-failina. Nende lugude juures on ajakirjas ka märge.

Director Meedia OÜ Endla 90-1, 10614 Tallinn Tel. 625 0940, 56 616 262 9000

Trükk

Reusner

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

Ajakirja antakse välja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tellimusel innovatsiooniteadlikkuse programmi raames.

SISUKORD / JUHTKIRI

juhtkiri

Konverents / Mess

Esimene BLECH Põhjamaade näitus Stockholmis

Intervjuu

Fookuses

06 12

Tallinna Tehnikaülikooli muuseum ajakeeristes

Konverents / Mess

Maastikuarhitektide kaasamine on möödapääsmatu

kas teadsite, et...

TTÜ pürib rahvusvaheliseks tippteadusülikooliks

mati Feldmann, Inseneeria peatoimetaja

Kommentaar

Kokkuhoid ja tulu tulevad kvaliteedi kaudu

Insenerikutse

Kümme aastat inseneripedagoogikat Eestis

» » »

Huvitav lahendus

14 16 20

3D-kehaskänner inimkeha mõõtmiseks

Kolleegiumi liikme kolumn

Toiduainetööstus arvudes

Insenerikutse

FS Team Tallinn – uued liikmed, uus vormel, uus tulevik

Kolleegiumi liikme kolumn

23 24 28 30

Kas kõrgharidusreform parandab inseneriharidust?

Energeetika tulevik

Kildagaas ehk uue nafta lätetel

Tootmissisendid

Kildapalavik

Inseneri töövahendid

Tööstusseadmete liising aitab teha mahukaid investeeringuid

Huvitav lahendus

Tuntud ja tundmatu tehnoloogiline materjal – bentoniit

TTÜs panid ennast proovile tulevased insenerid

Eksport

46 48

Insenerikutse

MTÜ Industrial Cluster on asutatud

Huvitav lahendus

Tahkeoksiidne kütuseelemendisüsteem

eestI FIrmA

50 53 54

Innovatsiooni otsingutel AEROC-is Summary

Hiina on maailma suurim autotootja; auto massi 10protsendine vähendamine säästab kütust 5%; diilerid pihustavad müüdavatesse vanematesse sõiduautodesse spetsiaalset uue auto “lõhna”; mootorrataste evolutsioon on kahelt rattalt kolmele rattale ja kolmelt rattalt neljale rattale; ainult päikeseenergial lendav lennuk on tegelikkus, praegu käib töö ilma maandumata ümber maakera lendava mehitatud lennuki kallal (projekt Solar Impulse); Kuu “toodab” tõusu ja mõõna kaudu kaks korda rohkem energiat, kui kogu Maa elanikkond tarbib; praeguste elektrituulikute tiivad peavad vastu 15–20 aastat; kaasaegsete akende olulisem soojuskadu (külmasillad) on läbi piitade, mitte läbi klaaside; enamikule töötajaist ei meeldi, kui automaatika kustutab töö ajal kontoris tuled, kui kedagi ruumis pole; automaatika eksitamiseks riputavad töötajad ventilatsiooniavade ette liikuvaid paberribasid; moodsate puutetundlike ekraanide klahvid tunduvad sama ehtsad kui tavalise klaviatuuri omad (nn artiﬁcial muscle); Parkinsoni tõvest vaevatud inimesi aitab “selga- ja jalgaaetav” välisskelett, mis allub inimese närviimpulssidele; seenhaigused “uuendavad” ennast kiiremini, kui käib haiguskindlate taimesortide aretamine; maailmas raisatakse tervelt 50% toidust.

Seda ja muud põnevat kuulis Inseneeria toimetaja Bayer MaterialScience’i korraldatud ümarlaual ﬁrma tegevjuhi Patrick Thomas’i suust.

Nuputamist

Need lood on kuulatavad Mp3 failina http://inseneeria.eas.ee Foto: ÄrIpÄev

4 4

uudIsed//kroonIkA kroonIkA uudIsed

targa maja turu liider soomes laieneb eestisse

tArgA mAJA koduJuhtImIssüsteemI turulIIder soomes, ettevÕte ekeYhtI Öt, tuleb nüüdsest eestIsse. tAllInnA külJe All uuesAlu elurAJoonIs on esImene erAmu vArustAtud nende vÄlJA tÖÖtAtud unIkAAlse ebts (EKE BUILDING TECHNOLOGY SYSTEMS) süsteemIgA.

odujuhtimise terviklahenduses on ühendatud turvasüsteem, valguse ja elektri juhtimine ning kütte- ja õhuventilatsiooni automaatika. Süsteemi väljatöötaja Jari Lemineni sõnul hindavad soomlased kõige enam EBTS-süsteemi kasutamise ülimat lihtsust ning võimalust säästa energiat, vett ja elektrit. “Kodule ligipääs on tagatud kõikjal netibrauseriga seadme kaudu. Süsteemi kasutamine on niivõrd lihtne, et funktsioonide muutmine või uute lisamine ei vaja mingit manuaalides tuhnimist ega spetsialisti abi,” märkis Leminen. Süsteemi arenguvõimalust näeb Leminen aga juhtmeta sensorite ja käivitajate väljatöötamises. “Oskused ja tehnoloogia on olemas, kuid probleemiks on taoliste seadmete madal turvalisus, mistõttu ei saa me neid kasutada. Piisavalt turvalised tehnoloogilised lahendused vajavad aga liiga palju energiat. Huvitaval kombel ei pööra paljud tootjad sellele probleemile mingit tähelepanu,” lausus Leminen.

robotexil võidutses It kolledž rAhvusvAhelIsel robotIte vÕIstlusel roboteX 2011 vÕIdutsesId It kolledŽI JAlgpAllIrobotId. kÕIk kolm esIkohtA toodI kolledŽIsse, kus pIkAAJAlIse ÕppeJÕu JA robootIkAklubI JuhendAJA mArgus ernItsA eestvedAmIsel on vAlmInud kÕrgetAsemelIsed robotId.

obotexil saavutasid IT Kolledži robotid Madistajad esikoha, teine koht kuulus tublile rebaste võistkonnale Peeter ja kolmas koht juba mitmendat aastat Robotexil võidutsenud võistkonnale Neve. Robotexi joonejärgimise võistluse võidud läksid Lätti. Robootikavõistlus Robotex toimus üheteistkümnendat korda. Sel aastal pidid osalejad konstrueerima ja ehitama roboti, mis suudab valgel väljakul musta joone järgi liikuda kõige kiiremini, samuti mängiti jalgpalli. Läbi aegade on võisteldud labürindi läbimises, võrkpallis, köieronimises, toa koristamises ja teistes ülesannetes.

maailma parim metallkatus on eesti ehitisel mAAIlmA kAtusemeIstreId ühendAv IFd (the InternAtIonAl FederAtIon For the rooFIng trAde) AAstAkongress dublInIs, IIrImAAl, vAlIs pArImAks metAll kAtuseks AIn pAdrIku JA vIlen künnApu AhhAA keskuse kAtuse lAhenduse. ehItAJAks As nor deCon, proJektIJuht peeter voovere.

onkursile oli üle maailma esitatud metallkatuste kategoorias 14 objekti seitsmest riigist. Konkurss toimus lisaks teraskatusele veel viilkatuse, lamekatuse ja parima fassaadi kategoorias. Palju õnne AS Nordeconile Eesti katusemeistrite hea töö eest!

10/2011 (38)

Kongressi teine tähtis uudis Eesti jaoks olid kutse saamine IFD täisliikmeks. Siiani on Eesti olnud IFD vaatlejaliige, kuid täisliikmestaatus võimaldab meil osaleda tehnilistes komiteedes, olla osaline kõige värskema informatsioonivahetuse juures ja saata Eesti noori õppima IFD partnerite juurde.

pIldId: JelenA plJonkInA, ttü; kAtuselIIt; ekeYhtIÖt

TULEVIK KINDLATES KÄTES DnB NORD on Eestis panga- ja liisinguteenuseid pakkunud juba 5 aastat. Täna on meie uus nimi DNB. Muutunud ei ole ainult nimi. Norra suurima pangana anname endast kõik, et olla parim partner meie Eesti klientidele. Usume, et koos on kõik saavutatav. Sinu tulevik on meiega kindlates kätes.

DnB NORD on nüüd DNB

Fookuses

CREAT ET EXPLANAT – loob ja selgitab:

tallinna tehnikaülikooli muuseum ajakeeristes esimesel detsembril avati pidulikult ttü muuseumi teine tiib mehaanikateaduskonnale pühendatud näitusega mehaanika. inseneeria käis enne avamist köögipoolel juttu rääkimas ttü muuseumi direktori liia rebase ja peavarahoidja ave tarvasega.

Fotod: ttü, mAtI FeldmAnn

Fookuses

ametlik osa 1

Näitus MEHAANIKA » Kuraatorid: Liia Rebane ja Ave Tarvas » Näituse kujundaja: Laika, Belka & Strelka OÜ » Animatsioonid: KARABANA OÜ, Kristjan Holm » Filmide montaaž: Üllar Alev » Toimetaja: Mati Feldmann

mÕned eksponAAdId, mIlle storY’t tulge lugemA nÄItusele

mati Feldmann, Inseneeria peatoimetaja

“T

TÜ muuseum avati tegelikult juba 1971. aastal Tallinnas Laial tänaval – majas, kus asus TTÜ õpikute raamatukogu,” tutvustab Liia Rebane. “Tookord oli muuseum päris korralikes ruumides ja tingimustes, 1970. aastate kohta oli igati moodne ekspositsioon.” Inseneeria toimetaja on sunnitud nentima, et külastas TTÜ Laia tänava maja Nukuteatri kõrval vaid kaks korda aastas – sügisel õpi-

kuid laenutades ja kevad-suvel õpikuid tagastades, mistõttu jäi muusem n-ö kahe silma vahele. Ent kui rohkem meelde tuletama hakata, meenub, et midagi seal tõesti oli: järskudesse trepikodadesse avanesid siseaknad, kust paistsid mingid mehhanismid. Aga mingit reklaami ega turundustööd tolleaegsele muuseumile ei tehtud.

muuseum jäi kahjuks aja hammasrataste vahele “Siis aga tagastati maja omanikule ja muuseum koliti Raja tänavale kolme-

muuseumI meenemünt

Korralduskomitee tänab: Aadu Paist, Agu Ots, Aili Kaevats, Aleksandr Hlebnikov, Allan Vrager, Ants Nukki, Arvi Poobus, Arvi Prikk, Arvo Ots, Dmitri Goljandin, Dmitri Nešumajev, Endel Mens, Fjodor Sergejev, Henrik Herranen, Iige Brempel, Ivan Klevtsov, Janno Viiding, Jüri Pirso, Kristjan Plamus, Maido Ajaots, Margus Vatko, Mart Tamre, Martin Eerme, Meelis Pohlak, Merle Kutsar, Oliver Malsroos, Priidu Peetsalu, Priit Kulu, Priit Põdra, Rein Laaneots, Renno Veinthal, Riho Päärsoo, Rihti Harmants, Siim Liivand, Svetlana Gromova, Tauno Otto, Tiiu Kriisa, Toivo Pappel, Toivo Tähemaa, Toomas Lausmaa, Tõnu Pihu, Vello Reedik, Ülo Kask, AS Datel, FS Team Tallinn, Minix OÜ, Pro-STEP OÜ, Timbermeister OÜ, TTÜ Filmiklubi, TTÜ Mehaanikateaduskond, TTÜ Mehaanikateaduskonna üliõpilasnõukogu, TTÜ Robotiklubi.

toalisse korterisse, kus tegutseti veel mitu aastat,” jutustab Liia Rebane edasi. Kuna selline olukord ei rahuldanud ei muuseumi ega ülikooli, hääbus muuseum lõplikult ning TTÜ ajalugu kajas-

Fookuses

tav kultuuripärand leidis järgneva kaheksa aasta jooksul koha kastides ja karpides. “Ekspositsioon oli karpidesse loobitud, palju asju purunes. Kaheksa kuni kümme aastat oli muuseumivara kahes hoidlaruumis Tipilas. Ütleme nii, et muuseum jäi aja hammasrataste vahele,” toob Liia Rebane tabava võrdluse. “TTÜ 90. aastapäevaga seoses valmis 2008. aastal see raamatukogu must kuupmaja siin, kus muuseumi praegustesse ruumidesse esimesel korrusel pidid tulema raamatupood ja Swedbanki kontor. Aga masu sõi mõlemad firmad juba enne tegevuse alustamist siit välja ja ruumid jäid tühjaks. TTÜ raamatukogu poolt tuli idee muuseum taaselustada, paraku aga vormis, mida võiks nimetada 17.–18. sajandi kuriositeetide kabinettide stiiliks,” on Liia Rebane värvikas.

muuseumi üks ülesanne: tuua noored inseneriks “See tähendab, et muuseumi kontseptsioon seisnes ainult ühes saalis, ku-

muuseumI dIrektor lIIA rebAne esImese, vulkAAnI nÄItuse eest sAAdud AuhInnA, muuseumIrotIgA

hu vitriinidesse on kogu muuseumi vara välja pandud, eraldi hoidlat ei ole. Muuseumitädi oleks hoidnud ust paar tundi päevas lahti, ja kõik. Aga TTÜ muuseumi üks eesmärke on inseneridele järel-

kasvu tekitamine – kas niisugune kontseptsioon oleks seda võimaldanud,” põhjendab Liia Rebane. “Me tunneme kolme tüüpi mäluasutusi – raamatukogud, muuseumid ja arhiivid –, TTÜ pu-

Fookuses

krIstJAn holmI loodud grAAFIkA, mIs pAIkneb nÄItusesAAlI Akendel

ttü muuseum taaselustus tänu masule: ruumidesse mõeldud swedbanki kontor ja raamatupood tööd ei alustanudki.

hul on üks mäluasutus, muuseum, teise sees, raamatukogu alluvuses. See on Eestis ainulaadne ja väga omapärane lahendus.” Liia Rebane tuli TTÜsse 2009. aastal, millega algas muuseumi füüsiline ülesehitamine. “Ehkki meil on umbes 350 m2 näitusepinda, on meil liiga väike hoidla, 43 m2 vaid, mistõttu iga päev läheb tehnikakultuuri pärandit prügimäele. Praegu säilitame vaid väikekraami, mille jaoks oleme telli-

nud spetsiaalsed riiulid ja sahtlid. Näiteks restaureeritud Tallinna Laululava kõlaekraani mudel, mis on unikaalne objekt ja mille restaureerimine maksis palju, seisab nüüd ruumipuudusel raamatukogu garaažis,” toob Liia Rebane konkreetse näite.

muuseumi elektrisüsteem nõuab rohkem ampreid “Ka muuseumiruumide elektrisüsteem on nõrgavõitu, kõikide objektide valgustamine nõuaks rohkem ampreid,” selgitab Ave Tarvas. “Ainuüksi tripstraps-trulli mängiva roboti peakaitse on 16 A, robotil, mis ehitab raudteed, samuti 16 A. Nii need amprid kogunevad. Elektrisüsteemi võimsamaks ehitamine seisab raha taga.” Inseneeria toimetaja nendib, et ruumid olid esialgselt muuks otstarbeks mõeldud, sestap ka need vajakajäämised. Ja et paar nädalat enne avamist, nagu ikka, käis muuseumis kibekiire töö, mis hoidis kõigi meeled pingul. Tänaseks päevaks on kindlasti juba palju pingeid maas.

muuseumI peAvArAhoIdJA Ave tArvAs omA hooleAlustegA

Fookuses

ametlik osa 2

TTÜ muuseumi missioon ja visioon

ttü mÄlestusmedAlId

Juba esimene, vulkaani näitus, tõi aastaauhinna “Meie esimene näitus “Vulkaan – looja ja hävitaja” tõi meile Eesti Muuseumide aastaauhinna – Muuseumiroti. Galerii avanäituse ajendajaks oli dramaatiline Eyjafjallajökulli purse Islandil. Väljapanek kajastas vulkaanide olevikku ja ajalugu ning tutvustas vulkaanilise tegevuse tulemusel tekkinud kivimeid. Näituse kuraatoreid rõõmustas asjaolu, et konkureerivaid näitusi oli palju ja et kolme nominendi hulgas oli peale TTÜ muuseumi sellised suured nagu Eesti Kunstimuuseum näitusega “Eesti kunst paguluses” ja Eesti Rahva Muuseumi näitus “Muuseum näitab keelt”.

praegu on meil üleval ka teine näitus, mis on putukatest – ja selles võtmes, mismoodi on putukad inspireerinud insenerimõtet.

Praegu on meil üleval teine näitus, see on putukatest – ja selles võtmes, mismoodi on putukad inspireerinud insenerimõtet. Meie eesmärgiks on valdkondade vaheline side ja sellest mõttest lähtuvad ka meie näitused. Putukanäitusele on kaasatud kunstnikud: näha saab Jaan Toomiku sotsiaal-psühholoogilist videot “Jaanika” ja Soome Pohjakonna OY esituses eelmise aasta PÖFFil tähelepanu äratanud lühifilmi “Putuka surm”. Näitus on väga populaarne, külastajaid on nii kodu- kui välismaalt,” tutvustab Liia Rebane. Maikuus toimunud Muuseumiöö 2011 koordinaatoriks Nõmme-Mustamäe piirkonnas oli TTÜ muuseum. Muuseumiöö 2011 raames osalesid TTÜ Muuseum, TTÜ Geoloogia Instituut, TTÜ mäeinstituut ja TTÜ energeetikateaduskond, Tallinna Tähetorn, Glehni loss ja Nõmme Muuseum. Muuseumiööl külastas Nõmme ja Mustamäe piirkonna muuseume ja Tallinna Tehnikaülikooli institutsioone enam kui 2000 muuseumisõpra, mis näitab väga suurt kultuurivajadust siinses piirkonnas. Kas Eesti tehnikakõrghariduse lipulaev kogub, säilitab ja vahendab muuhulgas ka oma ajalugu laiemale üldsusele, sõltub juhtide otsustest. Mõtteainet võiks pakkuda küsimus: millist muuseumi Tallinna Tehnikaülikool tahab?

mIssIoon Tallinna Tehnikaülikooli muuseum on Eesti tehnikaajalooga, eeskätt Tallinna Tehnikaülikooliga seotud kultuuripärandit koguv, säilitav ja teaduslikult läbi töötav, laiemale üldsusele vahendav ja museoloogilist tööd edendav mäluasutus. Muuseumi eesmärk on ühiskonnale tehnikateaduse ja ülikoolihariduse tutvustamine TTÜ ajaloo, muuseumikogu ja kaasaja teadussaavutuste kaudu. vIsIoon TTÜ muuseum on tunnustatud teadusmuuseum, mis uurib ja tutvustab Eesti tehnikaajalugu, TTÜ materiaalset minevikupärandit, kaasaja teadussaavutusi ja nende rolli nii Eesti kui Euroopa arengutes. Muuseum on alma materi ajaloo uurimise keskus. TTÜM toimib nüüdisaegse ja atraktiivse mäluasutusena, teadusja hariduskeskusena. Muuseumi juurde kuuluv teadusgalerii Futurum tutvustab laiaulatusliku näituste programmi ja ürituste kaudu ülikooli teadusloomet ja populariseerib teadust nii koolinoorte kui laiema üldsuse hulgas. Galerii tegevus seob omavahel teaduse ja kunsti, kaasates selleks teadlaskonna ja loomeintelligentsi ning luues valdkondade vahelist sünergiat. TTÜM teeb koostööd Glehni lossi ja Tallinna Tähetorniga, saades Nõmme-Mustamäe piirkonna tutvustamisel üheks oluliseks kultuurisõlmeks, mis on dünaamiline ja atraktiivne piirkond turismiks. TTÜM algatab ja osaleb nii Eesti kui rahvusvahelistes koostööprojektides.

1212

Konverents/mess konverents / mess

arhitektuur on kompleksne:

maastikuarhitektide kaasamine on möödapääsmatu maastikuarhitektuuri ei saa pidada enesestmõistetavaks, tõdesid oma ala tipptegijad novembris tallinnas toimunud rahvusvahelisel maastikuarhitekuuri kongressil “mind the gap. landscapes for a new era“. toome lugejani lühikokkuvõtte teemadest, mida kongressil arutleti. piret potisepp, Disainiöö ja Euroopa Innovatsioonifestivali IF... pressiesindaja

“M

aastikuarhitektidel on lahendada tõsine probleem – kasutusel on palju termineid, mis tahes-tahtmata tekitavad segadust. Näiteks mahuvad maastikuarhitekti elukutse alla nii maastikumanagerid, maastikuarhitektid, linnaplaneerijad, haljastajad. Seepärast juhtubki korduvalt, et maastikuarhitektide roll läheb erinevate terminite vahel kaotsi. Kõige enam peetakse maastikuarhitektideks maastikukujundajaid, keda isiklikult nimetan “väliruumi

huulepulgaks” – need on inimesed, kes on ruumi kujundamise protsessi kaasatud tõesti viimasel hetkel ning kes mängivad üldprotsessis vähetähtsat rolli. Nad lisavadki natukene värvi lõplikule väljanägemisele,” sõnastas ühe elukutsega seotud suurima väljakutse Nigel Thorne, Euroopa Maastikuarhitektide Föderatsiooni (EFLA) president. “Maastikuarhitektuuri peetakse enesestmõistetavaks. Nagu Tallinna saabumisel hotelli administraator ütles, on Tallinnas hetkel kuldne sügis. Vean kihla, et seejuures ei mõelnud ta hetkekski, kuidas need kaunid kollaseid lehti kandvad puud 10/2011 (38)

siia sattusid. Tegelikult on ju selle taga maastikuarhitekti töö ja sellest peaks nii avalikkust kui tellijaid teavitama.”

maja võib inimese otseses mõttes haigeks teha Kongressi üks peaesinejaid, Mary Bowman USAst, ütles: “Maastikuarhitektid peavad oma rolli ümber mõtestama. Kui hetkel kaasatakse maastikuarhitekt valdavalt projekti lõppfaasis, siis tegelikult peaks olema vastupidi – esimene, kelle poole tellija pöördub, on maastikuarhitekt.” Nigel Thorne lisas: “Viimasel ajal on üha enam räägitud “haige ehitise sündroomist’’ Foto: Ahto sooAru, mIkser dIsAIn oü

konverents / mess

tee nad inimesi õnnelikuks.’’ Tema eelmisel aastal välja antud raamatus, mida on müüdud tuhandeid eksemplare Euroopas, Ameerikas ja Aasias, tõestab ta ilmekalt, et ehitades juurde üha rohkem teid, ei lahenda see ummikute ja autode tulva probleemi. Hoopis vastupidi – tekitab neid juurde.

maastikuarhitektid kohta vad sarnaseid väljakutseid

mAAstIkuArhItektuurI eI sAA pIdAdA Iseenesest mÕIstetAvAks, tÕdetI novembrIs tAllInnAs toImunud rAhvusvAhelIsel mAAstIkuArhItektuurI kongressIl.

– tervisehäirest, mille põhjuseks on inimese töö- või elukoht. Sisuliselt tähendab see, et hooned võivad inimesed sõna otses mõttes haigeks teha. Seega ei saa me rääkida ainult kohtade-hoonete funktsionaalsusest, vaid keskkonnast, kus inimesed sooviksid töötada ja tunneksid elades end mugavalt. Just selliste komplekssete lahenduste väljatöötamine on maastikuarhitekti igapäevane töö ja võidavad sellest kõik.”

lõpetage armuafäär auto dega, need ei tee õnnelikuks “Pean tähtsaks rõhutada, et me ei räägiks vaid ikoonilistest ehitistest. Maastikuarhitektidel lasub tohutu vastutus ruumide loomisel, kuid tegemist on jagatud vastutusega teiste projektis osalejatega. Inseneridel, arhitektidel, linnaplaneerijatel ning ka kohalike omavalitsuste otsustajatel ja rahastajatel lasub kohustus töötada välja parimad lahendused. Kui eesmärgiks on ruumide loomine, muutmine ja kujundamine pikaajalises perspektiivis, on koostöö möödapääsmatu,” selgitas Nigel Thorne. Ta jätkas: “Maastikuarhitektid on senini olnud üsna naiivsed, arvates, et avaliku sektori esindajad mõistavad nende otsustavat rolli ruumide loomisel. Maastikuarhitekt peab olema realistlik ning võimeline välja tooma kasu, mis tema tööga kaasneb. Ta peab suutma selgitada, mis on investeeringu ehk tellitud töö tulemus.”

Häid näiteid maailmast on siinkohal palju. Kopenhaagenis muudeti kesklinn autovabaks ning see tõi kaasa piirkonnas tegutsevate äride õitsengu ning rahulolevad linnakodanikud. Kui Jan Gehl selle idee 50 aastat tagasi välja käis, peeti teda hulluks. Täna peetakse teda geeniuseks. Tallinnas oli Jan Gehli sõnum nii linnaplaneerijatele, maastikuarhitektidele kui ka omavalitsuste esindajatele ühene: “Lõpetage armuafäär autodega. Saan aru, et Nõukogude Liidust vabanemise järel sai autost uue elu sümbol, kuid pikas perspektiivis ei

10/2011 (38)

“Kongress kinnitas, et maastikuarhitektid võitlevad samade väljakutsetega nii Eestis kui mujal. Kuna Eestis on tegemist noore elukutsega, peame veel palju vaeva nägema, et üleüldse mõistetaks, millega maastikuarhitekti kraadi omandanud spetsialistid tegelevad. Eestit väisanud oma ala tipptegijate kogemustest on siinkohal palju kasu,” lausus Sirle Salmistu, Eesti Maastikuarhitektide Liidu esimees. “Eesti maastikuarhitektuuri olukorras ei ole midagi unikaalset. Paljud väljakutsed, mis on eelnevalt üles kerkinud, samuti nende lahenduskäigud, on universaalsed. Näen neid kordumas riigist riiki,” lisas Nigel Thorne kokkuvõtvalt. eestIs toImunud mAAstIkuArhItektuurI AlAne tÄhtsündmus pAnI Aluse euroopA IgAAAstAstele kongressIde sArJAle. kolm pÄevA vÄldAnud kongressI korrAldAs eestI mAAstIkuArhItektIde lIIt nIng rAhAstAsId eAs, kultuurkApItAl, kultuurImInIsteerIum nIng mItmed sponsorId.

1414

huvItAvlAhendus lAhendus huvItAv

mõõdutoodete valmistamine:

3d-kehaskänner inimkeha täppismõõtmiseks

teele peets, TTK Rõivaste tehnilise disaini ja tehnoloogia õppetooli hoidja

eadmeist mahukaim on praegu teaduskonna ruumides 4. korrusel paiknev kehaskänner. Tegemist on Saksa firma Human Solution tootega, mida kasutatakse inimkeha mittekontaktseks mõõtmiseks. Tänase rõivatootmise edukuse määrajaks on toodete hea istuvus. Kehaskänner ja sellega kaasnevad tarkvaramoodulid võimaldavad tootjatel luua oma klientide sihtgrupi mõõtude andmebaasi ja seda kasutades optimeerida tootearendusprotsessi. Tänu HS Anthroscan kehaskänneri võimalustele on rõivatootmise kvaliteeti võimalik oluliselt parandada.

tulemuseks on inimkeha täpne 3dkujutis HS Anthroscan kehaskänneri optilise triangulatsiooni protsess on kaasajal täpseim mõõtmismeetod maailmas. See võimaldab rohkem kui 140 parameetri mittekontaktset ja täisautomaatset määramist ja inimese keha täpse kolmemõõtmelise kujutise saamist vähem kui 10 sekundiga. Kehaskänneri tarkvara ScanWorX on 3D-skaneeringute visualiseerimiseks, töötlemiseks ja hindamiseks mõeldud tarkvaramoodulite perekond. Andmed jäädvustatakse kogu keha skänneriga VITUS 3D. Skaneeringu mis tahes vaate saab eksportida soovitud lahutusvõimega bitt-rasterkujutisena või printida soovitud skaalas paberile. ScanWorX sisaldab moodulit ScanWorX InteractiveMeasure inimeste skaneeringute interaktiivseks mõõtmiseks. Selle virtuaalsed tööriistad on kujundatud traditsioonilise antropomeetria füüsikaliste tööriistade järgi ning võimaldavad mõõta inimkeha praktiliselt ükskõik millisest kohast.

mÕÕtude vÕtmIne

tallinna tehnikakõrgkooli rõiva ja tekstiiliteaduskonna laborid on täienenud uute seadmetega, mis hangiti eli euroopa regionaalarengu Fondi meetme “rakendus kõrgharidusõppe ja õpetajakoolituse õppeinfrastruk tuuri kaasajastamine” alameetme “rakenduskõrg haridusõppe õppeinfrastruktuur” rahastusel. 10/2011 (38)

mõõte saab valida enam kui 100 erineva hulgast ScanWorX AutoMeasure võimaldab täisautomaatset kehamõõtude arvutamist. Kasutaja saab valida mõõdud, mida ta vajab, enam kui 100 erineva mõõdu seast. ScanWorX AnthroScan arvutab kehamõõdud poolautomaatselt. AnthroScani saab kohandada väga erinevateks rakendusteks. Standardsete skaneerimispoosidega on toetatud erinevad skaneerimisstsenaariumid. ScanWorX Editor on tarkvara Fotod: ttk

huvItAv lAhendus

skaneeritud toorandmete manipuleerimiseks ja töötlemiseks ning skaneeritud toorandmete rekonstrueerimiseks kolmnurkvõrkudena ja kolmnurkvõrkude optimeerimiseks. Kolmnurkvõrke saab eksportida mitmetes vormingutes, et neid kasutada erinevates rakendustes – nt visualiseerimisprogrammides või 3D-vormimiseks mõeldud süsteemides. ScanWorX Editor võimaldab lisaks värvilisi tekstuure töödelda ja eksportida.

spordirõivad nõuavad spetsiiﬁlisi kehapoose Mõõtmisi on võimalik viia läbi erinevates poosides, arvestades ühe või teise tooteliigi iseärasusi. Näiteks spordirõivad nõuavad mõnele alale iseloomulikke asendeid, mis mõjutavad mõõtude dünaamikat. Erinevates poosides tehtud mõõtmisi saab kuvada korraga, mis annab hea võimaluse nende omavaheliseks võrdlemiseks ja toodetele vajalike avaruslisade arvutamiseks. Maailmapraktikas kasutatakse kehaskänneriga tehtud mõõtmistulemusi näiteks erinevate riikide elanikkonna tüüpfiguuride standardite määramiseks. Samuti kasutatakse kehaskännerit armees sõduritele sobiva suurusega vormirõivaste kiireks komplekteerimiseks, sest sageli annab parima tulemuse erineva suurusega vormiosade sobitamine, kuna kandjate kehatüübid ja -proportsioonid on erinevad.

väljakutse on piljardimängija kostüümi kokkupanek Tallinna Tehnikakõrgkooli rõiva- ja tekstiiliteaduskond loodab oma kehaskännerit kasutada lisaks õppetööle ka koostööks ettevõtetega. Prae-

mÕÕtude JÄrgI rÕIvA ÕmblemIne

piljardimängija kostüümi juures on väga tähtsad kehaskänneriga ﬁkseeri tud mõõdud erinevates iseloomulikes mängu asendites.

gu on huvi ilmutanud Kaunase Tehnikaülikooli disaini ja tehnoloogia teaduskond,

kelle üheks teadussuunaks on just eriotstarbeliste rõivaste väljatöötamine. Septembris kõrgkoolis külalislektorina esinenud professor Vitalija Mastekaite teadustöö hõlmab piljardimängija spetsiaalse kostüümi projekteerimist, mille juures on väga tähtsad kehaskänneriga fikseeritud mõõdud erinevates iseloomulikes piljardimängu asendites. Kahe kõrgkooli vaheline koostöö seega oluliselt laieneb. Sügissemestri lõpus korraldab TTK rõiva- ja tekstiiliteaduskond Eesti ettevõtetele infoseminari, mille käigus tutvustame lisaks uutele rõivaste vahematerjalidele ja kuum-niiske töötlemise seadmetele ka kehaskännerit ja uusi materjalide katsetamise seadmeid.

   10/2011 (38)

1616

kolleegIumIlIIkme lIIkmekolumn kolumn kolleegIumI

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

Uuenduslikkusest toiduainetööstuses:

toiduainetööstus arVudes toiduainetööstus on üks töötleva tööstuse suurematest harudest, andes tööd 13 700 inimesele, mis moodustab 15% kogu töötleva tööstuse töötajaskonnast, samuti annab 2% skpst ja 10% kogu eesti ekspordist. toiduainetööstuse suurim sektor on piimatööstus, millele järgnevad jookide, liha ja leiva ning pagaritoodete sektor.

sirje potisepp, Eesti toiduliidu juhataja

iimastel aastatel on oluliselt tõusnud tootmise efektiivsus, mille tulemusena on hõivatute arv toiduainetööstuses küll majanduskriisi aastatel vähenenud, kuid mitte märkimisväärselt. Toiduainetööstuse ettevõtted on olnud töökohtade hoidjad. Investeeringud olid 2010. aastal 57 miljonit EUR, mis on küll pea kaks korda vähem kui 2007. aastal, kuid madalseisust on välja tuldud. Põhiliselt investeeritakse masinatesse ja seadmetesse ning tootmisbaasi, vähem teadusja arendustöösse, kuid ettevõtete sisemine tootearendus ei peatunud õnneks ka majanduskriisi tingimustes: nii oli 2009. aastal ettevõtete investeerimismaht toiduainetööstustes teadusja arendustegevusse 2,1 miljonit EUR. 2010. a oli toiduainetööstuse kasum 67 miljonit EUR ehk müügikäibest ligi 5%. See jääb alla küll teistele töötleva tööstuse sektoritele, ent on siiski kasumlik tootmisharu.

turukonkurents nõuab intensiivset tootearendust Eesti toiduainete turul valitseb tugev konkurents ja toiduainetööstus on rohkem kui ükski teine tööstusharu seotud tarbijate sissetulekute ja tarbimisharjumustega. See sunnib ettevõtteid intensiivselt tegelema tootearendusega, tundma tarbija eelistusi ning panustama turundusse. 2011. a Toiduliidu ettevõtete hulgas läbi viidud tootearenduse mõjutajate uuringust selgus, et väga oluliselt mõjutavad tootearendust tarbija eelistused (71%), turundus (53%), seadusandlus (53%), müügiosakonna võimekus (50%), tootmine (50%), uuringute tulemused (47%) ja juhtkonna otsused (44%). Olulisteks mõjutajateks märgiti

10/2011 (38)

konkurentsi (56%), ekspordivõimet (50%), jaekaubanduse eelistusi (41%), ostuosakonna valikuid (41%), meediat (41%) ja omaniku otsuseid (35%). Tuleviku-uuringute Instituudi poolt tehtud viimase innovatsiooniuuringu tulemused näitavad, et innovatsioon toiduainetööstuses on põhiliselt suunatud seadmetesse ja masinatesse ning tootmishoonetesse. Toiduainetööstused peavad konkurentsis püsimiseks uuendama tehnoloogiat. Kaasaegse tehnoloogia soetamine tähendab aga iseenesest tõuget ka organisatsiooniliseks uuenduseks, sest on vaja välja koolitada ning leida oskustöölised, kes liini ka töös suudavad hoida ja hooldada.

toiduainetööstus on kõrge innovaatilisusega Tootearenduse puhul on võrdselt tähtsad nii loovus, efektiivsus, tootlikkus, kvaliteet kui turu jaotus. Toiduainetööstuses eristatakse: tooteinnovatsiooni (tootearendus, pakendi uuendused); protsessiinnovatsiooni (uute tehnoloogiate kasutuselevõtt nt tootlikkuse suurendamiseks või energiamahukuse vähendamiseks, uued IT-lahendused); pehmeid uuendusi (organisatsioonilised või turunduslikud uuendused). Toidutööstus on kõrge tooteinnovaatilisusega sektor. Tooteuuenduste tulemusena tõuseb kvaliteet, laieneb valik, suureneb konkreetse ettevõtte turuosa. Tootearendust mõjutavad: maailma makrotrendid (üksi elavate inimeste osakaalu suurenemine, stress ja muud elustiilihaigused); globaliseerumine ja urbaniseerumine

pIldId: eestI toIdulIIt

kolleegIumI lIIkme kolumn

toiduainetööstus on rohkem kui ükski teine tööstusharu seotud tarbijate sissetulekute ja tarbimisharjumustega.

rAngete puhtusnÕuetegA tootmIslIIn leIburIs

(mugavus); muutused tarbijate elustiilis ja tarbimisharjumustes; tarbijate teadlikkus ühest või teisest toiduainest.

üksikud inimesed, naiste suur töökoormus... Kasvab üksi elavate inimeste arv, mis toob kaasa väikepakendite osakaalu suurenemise. Kiirest eluviisist ja muutustest tin-

gitud stressist tulenevate haiguste ennetamiseks ja leevendamiseks tuleb pidevalt välja töötada tervislikumaid ja funktsionaalsemaid toiduaineid. Et naised töötavad suure koormusega, nõuab see toidutööstuselt võimalikult ehedaid pooltooteid ning valmistoite, millest saaks pereema pärast tööd kiire sooja söögi valmistada. Prognoositakse, et 10 aasta pärast veavad tööstust keskkonna- ja tervishoiutooted.

Individual seeria kahesambalised lintsaed. Kahele poole 60º-0º-60º keeratavad Individual 520.360 DGH Individual 620.460 DGH Individual 720.560 DGH Individual 820.660 DGH Saadaval ka CNC saagimisliinina, programmeeritavad kogused, materjali etteande pikkused ja lõigatavad nurgad jne.

Bomar lintsaemasinad

10/2011 (38)

kolleegIumI lIIkme kolumn

Tootjad peavad üha rohkem tegema koostööd teadlastega – just teaduspõhised innovatiivsed ennetavad tooted muutuvad eluliselt tähtsaks. Tervise- ja heaolutoodetest ennustatakse tulevikus lausa uue majandusharu sündi, kus ka toidul ja tervislikul toitumisel oma kindel roll. Maailmas otsitakse just toiduainetööstuse abil edu meditsiiniliste probleemide ennetamiseks ja vähendamiseks. Siinkohal on Eestil häid näiteid nagu probiootiline bakter ME3, mille piimatööstus Tere on juurutanud tootmisesse Helluse tootesarja näol, või Tensia bakter Südamejuustus.

hügieen läheneb farmaatsiatööstuse omale Kindlasti on kasvanud tarbijate teadlikkus: järjest enam jälgitakse, mida süüakse, millised on lisandid, milline on konkreetse toote koostis. Nii võib liialdamata öelda, et pea iga nädal toovad toiduainetööstuse ettevõtted turule tooteid, milles sünteetilised lisaained on asendatud looduslikega, või püütakse lisaainetest üldse loobuda. See omakorda toob kaasa kõrge tootmiskultuuri ja -hügieeni järgimise ettevõttes. Toiduainetööstus läheneb farmaatsiatööstusele, mille ilmekas näide on ASi Leibur poolt äsja kasutusele võetud nn cleanroom-tehnoloogia, mis võimaldab toodete säilivusaega pikendada ja toiduohutust garanteerida ilma säilitusaineteta. Innovatsiooniga tegelevad toiduainetööstuses kõik ettevõtted, kuigi igaüks oma võimaluste, kompetentsi ja tahte piires. Suurematel ja tugevamatel ettevõtetel on edumaa, sest neil on selge visioon ja strateegia. Sageli on ettevõttesisesed uuendused takistatud seetõttu, et töötajad ei soovi vanadest harjumustest loobuda – nii muutub juhi roll uuenduste läbiviimisel ülioluliseks.

maitse peab olema tasakaalus toote säilivusega Täna on tööstuste poolt meie toidulauale ilmunud kiudainetega pagaritooted (tarbijate poolt hinnatud rukkileib), vähese rasvasisaldusega kastmed, probiootiliste bakteritega piimatooted, vähese laktoosisisaldusega tooted, looduslike säilitusainetega vorstitooted ja marinaadis lihatooted, säili-

puhAs ruum leIburIs

tus- ja sünteetiliste värvaineteta karastusjoogid, vitaminiseeritud joogid, transrasvhapetevabad šokolaadid, kommid ja kondiitritooted. Maailmatasemel ja väga uuenduslik on Eesti joogitööstus – meie tehaste toodangut võib leida maailma eri paigust ja sugugi mitte odavuse pärast! Tootepõhiselt pööratakse enim tähelepanu soola-, suhkru- ja rasvasisalduse vähendamisele, mis on selged suunad ka maailmatasandil. Kuid ka siin on vaja tasakaalustatuse ja toote maitse säilitamiseks (sest inimesel on toidu puhul olulisim maitse) teha toitumisteadlastega koostööd ning saavutada täiuslikkus nii toote maitses kui säilivuses, sest vastasel korral ei leia toode ostjate poolehoidu.

hapupiimajook dietan nelja parima piimatoote seas Meie ettevõtete tooteid on auhinnatud rahvusvahelisel tasemel ja see räägib enda eest. Anuga 2011 toidumessi raames viidi läbi konkurss 2011. aasta innovatiivsemate toodete leidmiseks “Taste 11”. Konkursil osales üle maailma 534 ettevõtet 1395 tootega, kelle seast valis rahvusvaheline žürii välja 54 parimat. Võitjate seas oli neli piimatoodet: piimadessert Hollandist, juustud Saksamaalt ja Itaaliast ning Eesti väiketootja, OÜ Lightfood hapupiimajook Dietan. On, mille üle uhkust tunda. Ka Toiduliit aitab kaasa ettevõtete

10/2011 (38)

uuendustegevusele, organiseerides juba 16. korda tootekonkurssi “Eesti Parim Toiduaine”, mis on suunatud just tootearenduse stimuleerimisele. Tervislikkuse rõhutamiseks ja toetamiseks antakse välja tunnistus “Eesti Parim Toit Tervisele”, kust osavõtt muutub järjest suurearvulisemaks. Konkurss on olnud populaarne ja konkursi on läbinud aastate jooksul ligi 1500 toodet pea 100 ettevõttelt. Selle aasta võidutooteks osutus Leiburi SAIB.

eestimaise eelistus on veidi langenud Viimase aja tarbijauuringute põhjal on eestimaalaste eelistus jätkuvalt kohalikel toodetel, kuigi see on langenud: kui enne ELi astumist eelistas eestimaiseid toiduaineid 87% vastanutest, siis 2010. a oli eelistus langenud 66%-le. Siin on erinevaid põhjuseid alates turgude globaliseerumisest, kaubanduse omamärgitoodete müügilevõtmisest, mille puhul tootja ei selgu, kuni ostujõuni välja, mis on meie inimestel madalam võrreldes ELi vanade liikmesriikidega. Samas on meie toiduained endiselt maitselt meile vastuvõetavad, värsked ja tervislikud ja usaldusväärsed. Üha enam tähtsustub pakend kui toote kaitsja välismõjude eest ja oluline infoallikas tarbijale. Kokkuvõtteks võin öelda, et kui Eesti majandusel tervikuna läheb hästi, läheb hästi ka tootjatel.

2020

InsenerIkutse InsenerIkutse

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

vormelite ehitamine:

Fs team tallinn – uued liikmed, uus Vormel, uus tuleVik

meenutus 2010./2011. AAstA vÕIstlusAutost Fest11 (FotogrAAF sergeI ZJugAnov)

elektrivormel

FS Team Tallinna elektriline tulevik vormelimeeskonna tegevust võiks võrrelda keemialabo ri katseklaasis pulbitseva ahelreaktsiooniga, mis pide valt hoogu ja mastaapsust kogub. see on protsess, mis toodab uusi ideid ja lahendusi, et viia iga järjekordne prototüüp insenertehniliselt uuele tasemele.

indrek hioVäin, FS Team Tallinn

kristjan maruste, FS Team Tallinn

eaktsiooni eduka jätkumise nimel värbas FS Team Tallinn hooaja alguses oma koosseisu 16 uut liiget. Need on inimesed, kes on nõus vabatahtlikult investeerima oma aega, teadmisi ja oskusi. Kokku laekus meeskonna postkasti rekordilised 38 avaldust. Kuna kohtade arv oli piiratud, pidime tegema valikuid, leidmaks sobivad inimesed vastutust vajavatesse valdkondadesse. Peab tunnista-

ma, et kandideerijate tase on aasta aastalt tõusnud ja tänaseks kuulub võistkonda juba esimene doktorant. Täname kõiki kohataotlejaid ja loodame, et suur huvi inseneritegevuse vastu püsib ka järgnevatel aastatel. Koos uute liikmetega on FS Team Tallinn projekteerimas vormelautot FEST12, mis valmib edasiarendusena möödunud hooaja sõidumasinast Formula Estonia 2011. Loomulikult peab meie uus vaimusünnitis olema kiirem ja kergem kui eelnev prototüüp. Meeskonna eesmärk on sel hooajal maailma viie tugevama hulka jõuda.

10/2011 (38)

aailm liigub üha julgemalt elektritranspordi poole: kõik suured autotootjad on alustanud elektrisõidukite uurimist ja projekteerimist. Eesti riik on teinud väga julgeid samme elektrisõidukite laadimistaristu loomiseks. FS Team Tallinna eesmärk on kaasa rääkida kõige uuemate tehnoloogiate loomisel. Ühiskonna vajaduste ja teaduse arenguga kaasa liikudes oleme otsustanud FEST13 ehitada juba 100% elektri jõul liikuvaks. FEST13-st saab Eesti esimene siin projekteeritud ja ehitatud elektriauto. Projekt käivitati 2011. aasta sügisel, uurimismeeskond on juba loonud esimesed prototüübid ja analüüsib erinevate tehnoloogiate otstarbekust. Projekt loob Eestisse täiesti uue teadmistepagasi ja valmistab ette insenerid muutuva maailma vajadustele vastavalt. Projektiga seoses otsime projektist huvitatud koostööpartnereid – võtke meiega julgelt ühendust.

Fotod: Fs teAm tAllInn

Insenerikutse

aerodünaamiliste komponentide analüüs arvutustehnika abil

Arvutiekraani vektorid tuleb vormida rauda Masina optimeerimine algab selgroost ehk raamist. Tegemist ei ole sugugi lihtsa ettevõtmisega, kuna uus konstruktsioon tuleb sobitada olemasolevate vedrustuse kinnituspunktidega, samas vähendades massi ja suurendades väändejäikust. Praeguseks on uus toruraam juba 3D-keskkonnas valminud ja võistluste kohtunike kolleegiumi heakskiidu saanud, nüüd tuleb läbida veel viimased analüüsid ja seejärel vormida arvutiekraanil säravad vektorid reaalsesse rauda.

Eelmise hooaja üks suurimaid probleeme oli pidurite kuumenemine. Temperatuur sadulates tõusis nii kõrgeks, et piduriõli läks keema ja piloot kaotas auto üle kontrolli. Seda põhjustas üleminek väiksematele, 10-tollistele velgedele ja sellest tulenev ratta ülikompaktne konstruktsioon. Tihedalt kokkupakitud ratta sisemuses ei olnud enam piisavalt ruumi õhu tsirkuleerimiseks ja probleemid olid altid tekkima. Eelmisel hooajal projekteeritud käänmikud ja rattavõllid jäävad suure tõenäosusega samaks, mis muudab uute

otsib tehnilisi assistente ja mehaanikainsenere.

velgede konstruktsiooni väljamõtlemise keerulisemaks. Valikuid siiski on ja hetkel tegeletakse aktiivselt erinevate lahenduste analüüsiga, leidmaks FEST12-le sobivaim.

Aerodünaamika tuleb samuti enda poole võita Uuel hooajal paneme suurt rõhku aerodünaamika arendamisele. Eelmise hooaja võistlustel joonistus selgelt välja õhurõhu kasutamisest saavutatav võit. Absoluutsesse tippu jõudmiseks tuleb ka selles valdkonnas julgeid samme astuda. Eelmi-

Lisandunud on uus freeskeskust Haas-VM3. Töölauaga 1000x650mmx600mm.

Täpsem info: www.meiren.ee/job Meiren Engineering OÜ /// Väike Männiku 7 /// 11216 Tallinn

10/2011 (38)

InsenerIkutse

tunnustus

Teaduse populariseerimise auhind

vIsuAAlne vÕrdlus uue (punAne) JA vAnA (kollAne) torurAAmI vAhel

S Team Tallinn valiti Eesti Teaduste Akadeemia ja Sihtasutuse Archimedes poolt välja antava Eesti Teaduse populariseerimise auhinna ergutuspreemia vääriliseks. 11. novembril Eesti Teadusmeedia konverentsi raames toimunud auhinnatseremoonial langes meie võistkonnale riiklik tunnustus kategoorias “Tegevused/tegevuste sarjad teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel.” Oleme äärmiselt liigutatud, on tohutult meeldiv, et meie tegevust on märgatud ka ministeeriumi tasandil. Selline tunnustus annab meile jõudu ja tahtmist liikuda julgelt edasi ka Eesti esimese elektriauto poole.

sel hooajal tegime esimesed sammud, kui vormelile valmisid lisaks põhja all olevale difuusorile esi- ja tagatiib. Võistluste lähenedes tekkis probleeme aerodünaamika elementide kinnitamisega autole. Kuna tiibade testimiseks nappis aega, otsustati neid mitte kasutada. Sel hooajal on uus difuusor ja tiibade valik juba disainitud ning tegeletakse valmistustehnoloogiate analüüsimisega. Keskmised kiirused Formula Studenti radadel jäävad 50–60 km/h kanti ning sellest tingituna on projekteeritavad tiivad võrdlemisi suurte mõõtmetega. Elementide ülesandeks on tekitada survejõudu ja seeläbi lisada rehvile pidamist kurvide läbimiseks oluliselt suuremal kiirusel. 50 km tunnis on arvutuslikuks lift-to-drag koefitsiendiks 1,55. Aerodünaamika elemente on plaanis testida mõnes Põhja-Euroopa tuuletunnelis ning hiljem ka rajatingimustes – seda siis, kui lumi sulama hakkab. Lisaks eelpool nimetatule käib töö ka

elektroonIkA osAkAAl on AAstAtegA pIdevAlt suurenenud.

sellIsed mootorId vÕIksId lIIgutAdA meIe tulevAst elektrIAuto proJektI.

paljudes teistes valdkondades. Mootorimeeskond otsib lisahobujõude, elektroonikud näevad vaeva, et minimeerida juhtmestikku, ja vedrustuse insenerid otsivad parimaid seadistusi. Kõigest sellest ei jõua aga ühes kuukirjas rääkida – kui on roh10/2011 (38)

kem huvi, võib meile alati külla tulla. Tegutseme Tallinna Tehnikakõrgkoolis Pärnu maantee 62 ning kõik huvilised on alati oodatud. Infot leiab ka meie Facebooki lehelt ja meeskonna kodulehelt www. formulastudent.ee

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

kolleegIumI kolleegIumIlIIkme lIIkmekolumn kolumn

2323

debatt:

kas kõrgharidusreForm parandab inseneriharidust küsimusele oleks lihtsam vastata, kui oleks teadjaid, kes formuleeriks inseneride ettevalmistamise hetkeolukorra ohud ja nõrkused ning tooks välja nende peamised põhjused. veel enam – vaja oleks teada, missugust kompetentsi ootavad tööandjad lõpetajatelt neljaviie aasta pärast.

enno lend, Tallinna Tehnikakõrgkooli rektor

oleme olukorras, kus ühiskonnas on nii töö kui ka tööjõupuudus ja järgmistel aastatel üliõpilaste arv langeb.

pIlt: Autor

araku selliseid teadjamehi ja -naisi pole ei meil ega ka mujal ning seetõttu tuleb käimasoleva kõrgharidusreformi loomise ja nende kaasmõjudega ise arukalt hakkama saada. Kavandatava reformi eesmärk on suurendada kõrgkoolide vastutust õppekvaliteedi tagamisel, parandada õiglasemat juurdepääsu kõrgharidusele. Harjumuspärase riikliku koolitustellimuse põhise rahastamise asemel hakatakse kõrgkoolidele maksma tegevustoetust ja õppemaksu ei tohi enam koguda ehk tagatakse õiglane juurdepääs kõrgharidusele. Kui palju õppekohti õppekavade lõikes avada, jääb kõrgkoolide otsustada ja vastutada – Haridus- ja Teadusministeerium loodetavasti toetab valikut tegevustoetuse kaudu. Oleme olukorras, kus ühiskonnas on nii töö- kui ka tööjõupuudus ja järgmistel aastatel üliõpilaste arv langeb. Haridus- ja Teadusministeeriumi uuringu andmeil õppis 2010./11. õppeaastal meie kõrgkoolides 69 113 üliõpilast, neist riigieelarvelistel õppekohtadel 35 184 ja riigieelarvevälistel 33 929 tudengit. Suur osa inseneriasjanduse õppekavadest kuulub tehnika, tootmise ja ehituse valdkonda. Nende valdkondade üliõpilaste osakaal on viimasel kümnendil pidevalt kasvanud – kui 2001./02. õppeaastal oli see 18%, siis 2010./11. õppeaaastal 22%. Riigieelarve väliste üliõpilaste konkurentsitult suurim osakaal on olnud sotsiaalteaduste, ärinduse ja õiguse õppevaldkonnas. 2010./11. õa-l õppis nimetatud alal 57%

10/2011 (38)

riigieelarve välistest üliõpilastest, 2001./02. õa-l isegi 62%. Tehnika, tootmise ja ehituse õppevaldkonnas oli see arv 2010./11. õa-l vaid 14%. EASi tellitud Eesti juhtimisvaldkonna uuringu üks järeldus on see, et meie ettevõtted on planeerimise vajadust teadvustanud, kuid valdavalt tehakse lühiajalisi plaane. Plaanid on seotud eelkõige finantsjuhtimisega ning puudu jääb kavadest, mis arvestavad turu, tehnoloogia ja tööjõu arenguvajadust. Kui ettevõtetel puuduvad tööjõu arengukavad ja ka suurema üldistusastmega majandussektorite tööjõuvajaduse prognoosidest mõjusamad on vastuvõtu reklaamilubadused, siis paraku on üliõpilaste eelistused õppekava valikul sageli juhuslikud. Pooled insenerivaldkonna õppekavade üliõpilastest õpivad poole koormusega ja lõpetajate ning õpingute katkestajate arvud on samas suurusjärgus. Pidades silmas inseneriharidust, pole peamine hirm mitte see, et võib kaduda teatud hulk tasulisi üliõpilasi – see on pigem teiste õppevaldkondade oht. Inseneriharidust arvestades on reformi võtme-eesmärk pigem õppekvaliteedi ja üliõpilaste õpimotivatsiooni parandamine ning lõpetajate arvu suurendamine. Kvaliteedi tagamine insenerihariduses ei seisne massidele panustamises, vaid kavandatud muudatused peaksid suunama ülikoole ja rakenduskõrgkoole paremini fokuseerima oma missiooni ja visiooni, samuti tuleb üliõpilaste vabadust tasakaalustada vastutusega. Üliõpilase põhitööks peab saama õppimine!

kildagaasi puurimine

2424

energeetIkAtulevIk tulevIk energeetIkA

puurimise ajal kõrgub platsil puurpingi torn

puuraugu manteltoru kraele kinnitatakse Ventiilid ja kraanid ehk nn “Christmas tree”

pärast puurimist asuVad tööle puuraugu puhastamise seadmed

energiavajaduse rahuldamine:

kildagaasi ehk uue naFta lätetel energiakriis lükkus just vähemalt 100 aasta võrra edasi, nii pakuvad sajad kildagaasi tootjad usAs, kes nimetavad toimuvat selliste kõlavate nimetustega nagu Game changer – mängumuutja – ja Paradigm change – paradigma muutus energeetikas. Jutt käib fossiilkütuse ammutamisel naftaallika läteteni tungimisest ehk 2–3 km sügavuselt kildagaasi ammutamisest. kildagaas asendab juba usA senist maagaasi tarbimist ja varu suurus kasvab kogu maailmas. ingo Valgma, TTÜ Mäeinstituudi direktor

ildagaas on kiltkivi (kilda) pooridesse kogunenud gaas. Kilt on gaasi ja nafta lähtekivim. Kildagaas tekib, kui kilta on geoloogiliste protsesside mõjul piisavalt kuumutatud ja kildast on eraldunud gaasi ja/või naftat. Kildagaasi kutsutakse nn mittekonventsionaalseks maavaraks. Kuni praeguse ajani ei arvestatud maailma mastaabis kiltkivi kui gaasi allikaga. Alates horisontaalpuuraukudes hüdrofrakkimise edukast tööstuslikust kasutamisest viimase

kolme aasta jooksul loetakse kildagaasi ja selle lähtekivimit – kiltkivi – tavapäratuks maavaraks. Ilma frakkimata on kiltkivi väga madala vee- ja gaasijuhtivusega kivim, seetõttu selle poorides asuv gaas ei eraldu. Kui meetod levib üle maailma, siis muutub ka kildagaas tavaliseks, harjumuspäraseks maavaraks. Seoses kullapalavikuga võrreldava kildagaasipalavikuga on USA katkestanud gaasi impordi Kanadast ja on muutumas nii gaasi kui kildagaasi ammutamise tehnoloogia eksportijaks. Samas kui nafta hind tõuseb, on gaasi hind USAs kolme aastaga langenud viis korda.

10/2011 (38)

kildagaasi otsimine Kildagaasi otsitakse kolmes etapis. 1. Puuritakse puurauke ja puursüdamikke. Vaadatakse nende mineraloogilist koostist jt omadusi, mis kildagaasi seisukohalt on olulised, ja tehakse esialgne geoloogiline mudel “sweetspoti” otsimiseks. 2. Tehakse sweetspoti oletatavas piirkonnas seismoloogiline uuring ja seismiliste lainete leviku 3D-mudel. 3. Puuritakse sweetspotis puurauk, mille kaudu uuritakse logeritega kivimite omadusi ja alustatakse sobivate asjaolude koosmõjul kilta frakkima ja kui gaas hakkab eralduma, siis on kindel, et selles kohas on kildagaasi.

pIldId: ttü mÄeInstItuut

Energeetika tulevik

Vee kohaletoomiseks ja kasutatud vee äravedamiseks kasutatakse paakautosid

Puurmasin sõidab mööda hammaslatti, surudes puurvarda maa sisse

Seismoloogiline uurimine kujutab endast helilöögi tekitamist kas maa peal või puuraugus ja selle laine tagasipeegeldumise kiiruse mõõtmist. Kuna mõõdetakse mitmes kohas ja ka lööke tekitatakse mitmes erinevas kohas, siis saadakse maapõue ruumiline mudel, mille alusel määratakse kildakihi asukoht. Logeri e salvestava anduriga puuraugu sondeerimisel salvestatakse igal kõrgusel soovitud näitajad ja selle ning puursüdamiku uurimistulemuste ning seismomudeli alusel kalibreeritakse kildamaardla parameetrid. Väga hea kilda indikaator on uraanisisaldust näitav gammakiirguse ulatus.

Puurvardad ühendatakse keermesliitega

kestab umbes seitse päeva, horisontaalaugu puurimine aga 3–4 nädalat.

Kildagaasi ammutamine Gaasi kättesaamiseks on kaks peamist tehnoloogiat. Esimene on kilda kuumuta-

Kerogeeni lagunemise lõhed Puursüdamikus ja puuraugus määratakse savi-, mineraalide ja gaasisisaldus poorides. Mida vähem on kildas savimineraale, seda hõlpsam on seda puurida ja hüdrauliliselt frakkida, kuna sel juhul on kivim rabedam ega paisu veega kokkupuutel. Vastasel juhul võib puurvarras auku kinni jääda ja poorid savi plastsuse tõttu sulguda. Sel juhul ei hakka gaas kildast eralduma. Ultraheli abil uuritakse puuraugu kivimite pingeolukorda ja lõhelisust. Selle järgi paigutatakse horisontaalsed puuraugud eesmärgiga tekitada võimalikult suur vaba pind gaasi eraldamiseks kilda pooridest. Pooride osa kivimist, milles võib gaasi olla, on 4–10%. Kilda poorid tekivad kildas sisaldunud kerogeeni e orgaanilise aine lagunemisel kuumuse ja rõhu mõjul pika aja jooksul. Kerogeenist eraldub lagunedes metaan ja jääb osaliselt pooridesse ja lõhedesse püsima. Püstpuuraugu puurimine 10/2011 (38)

Puurimismäärdena kasutatakse bentoniiti ehk puurimissegu

mine ja gaasi eraldamine utmise teel, mida saaks kasutada Eestis leiduva diktüoneemakilda töötlemisel, kuna tegemist on pigem argilliidi kui kildaga. Teine on (alates 2008) USAs juurutatud uus tehnoloogia: hüdrokaevandamisele sarnane hüd-

energeetIkA tulevIk

rauliline kivimi purustamine massiivis horisontaalsete puuraukude kaudu (lõhestamine, raimamine, frakkimine gaasi vabastamise eesmärgil). Kõrgsurvepumpade (kuni 1000 atm) abil surutakse vesi, kemikaalid ja liivapulp puurauku ja lõhestatakse kiltkivi. Nii vabastatakse kiltkivi poorides asuv gaas. Kemikaalidena kasutatakse soola, pindaktiivseid aineid jm. Lisandina on kasutatud ka diislikütust. Ühte auku vee pumpamiseks vajatakse ca 5000 kuupmeetrit vett. Pärast vee väljumist puuraugust kogutakse see basseini esmaseks puhastamiseks ja kas taaskasutamiseks puuraugus või saatmiseks puhastusseadmesse. Gaas juhitakse puuraugu kaudu maapinnale ja kas veeldatakse või juhitakse gaasitorustikku. Kildagaas asub sügaval kiltkivis (2–5 km). Puurauk suundub kiltkivikihini vertikaalselt ja kihi sees horisontaalselt. See on võimalik tänu suundpuurimise tehnoloogiale. Liiva lisamise eesmärk veele on veesurve abil tekitatud lõhede avatuna hoidmine. Liivaterad jäävad lõhedesse, hoiavad need avatuna ja soodustavad gaasi eraldumist pikema aja vältel.

puurauk on töös 10 aastat Ühest puuraugust saadakse gaasi alalt, mille pindala on keskmiselt 24 ha. Gaasi eraldub esimesel aastal palju ja edaspidi oluliselt vähem, gaasi võib eralduda ca 10 aastat. Tihti kasutatakse mitmeastmelist hüdrolõhestamist e kõrgsurvevett surutakse veel kord kilda sisse, või surutakse seda segmenditi ja tekitatakse täiendav vaba pind gaasitootmise soodustamiseks. Ühest püstpuuraugust puuritakse kuni 10, harva ka kuni 20 horisontaalset auku, mis võivad ulatuda kuni 7 km kaugusele. Augu välimise manteltoru läbimõõt on 55 cm, keskmise läbimõõt 45 cm ja sisemise läbimõõt 40 cm, mille sees on 35-sentimeetrine pumpamise ja gaasi juhtimise toru, mis ulatub kuni vertikaalse osa ja ka horisontaalse osa lõpuni. Manteltorustiku torude vaheline osa pumbatakse betooni täis. Kui betoon on tardunud, tuleb sarnaselt puuraugu sondeerimisega ka betooni kvaliteeti logeritega kontrollida, et tagada frakkimisvee ja gaasi absoluutne eraldamine ümbritsevatest kivimitest ja põhjaveekihtidest. Pärast augu

USa gaasibilanss

U.S. Natural Gas Supply, 1990-2035

manteldamist surutakse auku kompressori abil õhust toodetud lämmastikku, mis tõstab augu põhjast osa veest üles. See protsess e augu puhastamine kestab 1–2 nädalat. August tuleb tagasi 10– 40% sinna pumbatud veest. Kokku saadakse nii kätte 20–30% kildapoorides olevast gaasist. Arendamisel on ka tehnoloogiad, kus täiendava gaasi saamiseks kasutatakse maasoojuse abil utmist.

hirmud – mastaapsus Gaasipuuraukudega püütakse hõlvata võimalikult suurt kildagaasi ala. Traditsioo-

peamine oht, mida gaasi tootmisega seoses nähakse, on kildagaasi kui tugeva kasvuhoonegaasi lekkimine atmosfääri.

nilise gaasitootmise korral dreenib püstpuurauk väikest ala enda ümber. Horisontaalpuuraukudega dreenimisel aga maa peal puuraugu suuet ei ole. Seega saab horisontaalfrakkimisega hõlvata oluliselt suurema ala. Mida sügavam on püstauk ja mida pikem on horisontaalne auk, seda rohkem on vaja vett, survet ja seega ka rohkem paakautosid, pumpasid ja torustikku ning veekäitlemisrajatisi. Vee käitlemise kohta on USAs kasutusele võetud kaks uut terminit, Balley of Hippos ja Water Buﬀalo. Need tähistavad uusi maastikumärke e hulka paakautosid, mida enne kildagaasialadel näha ei olnud. Probleemiks on ka KCl, mis eraldatakse frakkimisveest ja mida pole kuhugi panna. Peamine oht, mida gaasi tootmisega seoses nähakse, on kildagaasi kui tugeva kasvuhoonegaasi lekkimine atmosfääri. Gaasi põletamine kui päästerõngas tekitab CO2, mis on vähem ohtlik kasvuhoonegaas. Probleemi kontrollimiseks on kasutusel spetsiaalsed infrapunakaamerad gaasilekete tuvastamiseks. Gaasipüüdmisseadmete installeerijad on juba taibanud selle tegevuse kasulikkust ja müüvad kinnipüütud gaasi ja kondenseerunud naftat. lIsAInFo: mI.ttu.ee/kIldAgAAs

10/2011 (38)

EAS kutsub ettevõtteid osalema Eesti riiklikul ühisekspositsioonil maailma suurimal tehnoloogia- ja tööstusmessil, mida 2011. aastal külastas veerand miljonit inimest:

Hannover Messe 2012

23.–27. aprill 2012, Saksamaa www.hannovermesse.de

Messil tutvustame külastajatele Eesti tehnoloogiamahukat tööstussektorit kui suurepärast arendus- ja investeerimiskeskkonda ning Eestit kui atraktiivset piirkonda tarneahela edasiarendamiseks. Ka sel aastal asub Eesti ühisstend teadusja tehnoloogiahallis, kus tutvustatakse innovaatilisi ning tehnoloogiamahukaid tooteid. Messil on võimalik saada uusi kogemusi, leida kasulikke ärikontakte ja -partnereid. Ühisstendile ootame osalema ettevõtteid, kelle tegevusala on seotud masinatööstusega, projekteerimisega, elektroonikaga, aparaaditööstusega, energiasäästlikkusega jne. Eriti oodatud on Eesti teadusasutused ja ettevõtted, kelle koostöös on teadussaavutused tootmises rakendatud.

Osalemissoovi korral võtke palun ühendust hiljemalt 3. jaanuaril 2012. Ühisstendil osalejate arv on piiratud. Kontakt ja lisainfo: Toomas Molok toomas.molok@eas.ee www.eas.ee

Koos loome tulevikku

2828

tootmIssIsendId tootmIssIsendId

Igakuine toorainekommentaar:

kildapalaVik eelmise aasta aprillis kirjutasid kaks maailma juhtivat majandusväljaannet, Financial times ning the economist, ühel ja samal päeval pikema artikli kildagaasist, mis pakkus juba siis leevendust

liidid on maailmas üsna levinud, siis on ka nendes kivimites oleva gaasi varud hiiglaslikud. Analüütikute hinnangul jätkub kildagaasi varusid vähemalt sajaks aastaks. Nagu öeldud, on suurimad kildavarud Ameerika Ühendriikides, aga seda fossiilset kütust jätkub ka teistele kontinentidele. Financial Times kirjutas kaks kuud tagasi, et arvatavasti on suured kildagaasi varud Hiinas ning hiljuti avastati suured kildagaasi varud Suurbritannias Inglismaa

fossiilsete kütuste deﬁtsiidile.

tõnis oja, postimehe majandusajakirjanik

ildagaas, mõningatel juhtudel põlevkivigaas, on maagaas, mis esineb kiltade ja argilliitide (savi, aleuriidi ja muda kivistumisel tekkinud settekivimid) vahekihtides ja poorides. Varasematel aastatel oli nn kildagaas uuringute tähelepanu alt täiesti väljas, aga maagaasi hinna viiekordne kerkimine mõni aasta tagasi innustas mitmeid ettevõtteid uut tehnoloogiat kasutama. Meetod seisneb selles, et puuritakse horisontaalne (või nurga all, sõltuvalt settekivimite kallakusest) puurauk ning selle kaudu pumbatakse tugeva surve all vett kivimisse, mis lõhub neis olevate gaasi sisaldavate pooride seinad ning teeb gaasi kättesaadavaks. USA on gaasi ja naftat sisaldavate kiltade ja orgaanilise aine poolest rikaste argilliitide (põlevkivide) varudega kõige rikkam riik maailmas ning täna võib öelda, et Ameerika Ühendriike on tabanud kildapalavik. Just eelkõige tänu kildale on USAs tehtud viimase kahe aastaga gaasi- ja naftatööstuses äritehinguid 292 miljardi dollari väärtuses, kirjutab The Wall Street Journal. Kildapalavik on Ühendriikidele andnud pool tosinat uut miljardäri, mis on sama palju, kui neid on tekkinud internetiäris. USA kildavarudele ja nende uurimisele ihkavad ligipääsu ka teiste kontinentide ettevõtted. Oktoobri keskel teatas Norra naftakompanii Statoil, et ostab 4,4 miljardi dollari eest nafta ja gaasileiukohtade otsingute ja uurimistöödega tegeleva Brigham Exploration Company. Kuna orgaanilist ainet sisaldavad argil-

10/2011 (38)

tänu kildagaasi tootmisele on maagaasi hind aasta algusest kukkunud tervelt veerandi võrra, samas nafta hind on tõusnud.

loodeosas Lancashire’s. Euroopas on suurimad kildagaasi varud Prantsusmaal, kus mõningate hinnangute kohaselt on 40 protsenti kildagaaside globaalsetest varudest, ja Poolas. Tänu uutele tehnoloogilistele võimalustele kildast gaasi eraldamiseks on kasvanud selle pakkumine ning see on ka oluliselt hakanud mõjutama maagaasi hinda. Kui alates selle aasta algusest (18. novembri seisuga) on nafta hind kerkinud 6,5 protsenti, siis maagaasi hind on selle ajaga kukkunud tervelt veerandi võrra. Midagi analoogilist võib juhtuda ka kildagaasile lähedaste kivimite, põlevkividega. Kui nafta hind jääb pikemaks ajaks kõrgele (üle 100 dollari barrel), muutub üha aktuaalsemaks põlevkivist erinevate kütuste tootmine. Kildagaasi tootmise nõrgim lüli on tehnoloogia, mis võib olla ohtlik keskkonnale – see võib kahjustada nii põhjavee kui ka õhu kvaliteeti.

Foto: ÄrIpÄev

.0 5 10 .11 .0 6 24 .11 .0 6. 8. 11 07 22 .11 .0 7. 5. 11 08 19 .11 .0 8. 2. 11 09 16 .11 .0 9 30 .11 .0 9 14 .11 .1 0 28 .11 .1 0 11 .11 . 18 11. .1 11 1. 11

06 21 .11 .0 6. 5. 11 07 19 .11 .0 7. 2. 11 08 16 .11 .0 8 30 .11 .0 8 13 .11 .0 9 27 .11 .0 9 11 .11 .1 0 25 .11 .1 0 8. .11 15 11. .1 11 1. 11

.0 5 10 .11 .0 6 24 .11 .0 6. 8. 11 07 22 .11 .0 7. 5. 11 08 19 .11 .0 8. 2. 11 09 16 .11 .0 9 30 .11 .0 9 14 .11 .1 0 28 .11 .1 0 11 .11 18.11 .1 .11 1. 11

.0 5 10 .11 .0 6 24 .11 .0 6. 8. 11 07 22 .11 .0 7. 5. 11 08 19 .11 .0 8. 2. 11 09 16 .11 .0 9 30 .11 .0 9 14 .11 .1 0 28 .11 .1 0 11 .11 . 18 11. .1 11 1. 11

27 120

200

1000

2000

.0 6 24 .11 .0 6. 8. 11 07 22 .11 .0 7. 5. 11 08 19 .11 .0 8. 2. 11 09 16 .11 .0 9 30 .11 .0 9 14 .11 .1 0 28 .11 .1 0 11 .11 .1 18 1. .1 11 1. 11

27 6000

.0 6 24 .11 .0 6. 8. 11 07 22 .11 .0 7. 5. 11 08 19 .11 .0 8. 2. 11 09 16 .11 .0 9 30 .11 .0 9 14 .11 .1 0 28 .11 .1 0 11 .11 .1 18 1. .1 11 1. 11

27 10000

.0 6 24 .11 .0 6. 8. 11 07 22 .11 .0 7. 5. 11 08 19 .11 .0 8. 2. 11 09 16 .11 .0 9 30 .11 .0 9 14 .11 .1 0 28 .11 .1 0 11 .11 .1 18 1. .1 11 1. 11

tootmIssIsendId

grAAFIk 1. grAAFIk 2.

nafta hind, usd/barrel (nYmeX) maagaasi hind, usd/mmbtu (ICe, london)

grAAFIk 3. grAAFIk 4.

vase hind, usd/t (londoni metallibรถrs) terase hind, usd/t (londoni metallibรถrs)

grAAFIk 5. grAAFIk 6.

kulla hind, usd/tr.oz (london) nisu hind, eur/t (euronext/matif, pariis)

grAAFIk 7.

grAAFIk 8.

puuvilla hind, usd/nael (nubot, Chicago)

tselluloosi hind, usd/t (Foex, soome)

10/2011 (38)

6,0

100

80 4,5

3,0

800

8000 700

600

500

300

1500 250

200

150

1200

150

100

1000

800

AllIkAd: nYmeX, nYbot, ICe, lme, euroneXt, FoeX ltd

3030

Inseneri töövahendid InsenerI tÖÖvAhendId

seadmepargi uuendamine:

seadmete liising aitab teha

FInAntseerIdA on vÕmAlIk nII üksIkuId pInke kuI kA tervIk lAhendusI

puItAkende tootmIs JA komplekteerImIslIIn koos kÕIge sInnA Juurde kuuluvAgA

Investeeringuid põhivarasse saab ﬁnantseerida mitmeti – ettevõtte omavahenditest või laenates vajaliku summa. liising on tööpinkide ja standardsemate tootmisliinide soetamisel küllaltki populaarne ﬁnantseerimisviis.

lauri Vaiksaar, sWedbAnkI FInAntseerImIs lAhenduste dIvIsJonI dIrektor

esti Panga andmetel on käesoleva aasta üheksa kuuga liisinguga finantseeritud uusi investeeringuid tööstusseadmetesse, tööpinkidesse ja tootmisliinidesse 46,1 mln euro väärtuses. Tulemus ei küündi küll aastate 2007–2008 tasemele, kuid edestab aasta lõpuks ilmselt viimase kahe aasta mahte. Lisaks märkimisväärsele mahuerinevusele võrreldes buumiajaga on muutunud oluliselt ka valdkondade ja finantseeritavate seadmete mitmekesisus. Kui varem oli liisingfinantseerimises olulisel kohal ehitusmaterjalide ja ehitusele suunatud metall- ja plasttoodete valmistamiseks mõeldud seadmed, siis samavõrd domineerivaid valdkondi täna välja ei joonistu. Näiteks kasutavad Swedbanki poolt 2011. aastal liisinguga finantseeritud sead-

sele 1

Tootmisseadmete liisingfinantseerimise koguturg, mln EUR 150 120 90 145 60

48,9

2009

2010

46,1

0 2007

2008

meid meie kliendid nii puidu- ja mööblitööstuses kui ka erinevate metalltoodete loomisel masinaehituse tarbeks. Niisamuti on võrdväärsena esindatud seadmed Eesti keemia- ja plastitööstustele, elektroonikakomponentide tootjatele ning toiduaine- ja trükitööstusele. 10/2011 (38)

2011 9 kuud

liisingut arvestavad riiklikud programmid Tehnoloogiainvesteeringud on viimasel paaril aastal arvestatavat ja suunatud tuge saanud ka riigilt. Näiteks oli EASi tänaseks lõppenud tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringute programm suunatud otseselt toodangu mitFotod: sWedbAnk

InsenerI tÖÖvAhendId

mahukaid inVesteeringuid

soetAtAvAd tootmIsvAhendId eI peA olemA tIngImAtA uued. tÄhtIs on, et InvesteerIng looks ettevÕttele vÄÄrtust

mekesistamisele ja tootmisprotsesside efektiivsemaks muutmisele. Tänaseks on nimetatud toetus-

meede asendunud sihtasutuse KredEx poolt pakutava tehnoloogialaenuga.

10/2011 (38)

Laenu sihtgrupp on töötleva tööstuse ettevõtjad, kes soovivad liisingu või laenu kaasabil investeerida masinatesse ja seadmetesse ning vajavad tuge omafinantseeringu katmisel. Nii mainitud EASi programm kui nüüdne KredExi toode on loodud liisingfinanteerimise võimalusi arvestades. Finantseeringu kättesaadavus on seega suhteliselt hea. Samas on ettevõtjad investeeringute elluviimisel vägagi kaalutlevad. Enamasti on finantseerimistaotlused hästi läbi mõeldud ning üleinvesteerimist pole märgata üheski valdkonnas.

välismaalt ostetakse üld juhul kallimaid seadmeid Liisinguga finantseeritavate seadmete päritolumaa ja maksumuse osas kehtib

InsenerI tÖÖvAhendId

Swedbanki kogemuse põhjal üldiselt 30/70 jaotus. Kolmandik seadmetest tarnitakse välismaalt, peamiselt Euroopa Liidu riikidest, vähemal määral ka mujalt maailmast. Rahalise mahu ülekaal viidatud jaotuses on seletatav kuni sadu tuhandeid eurosid maksvate masinatega, mida tarnitakse otse tootjatehasest. Enim on ostetud seadmeid Saksamaa ja Soome tootjatelt. Väiksemaid ja lihtsamaid masinaid soetavad Eesti töötusettevõtted enamasti kohalikelt müüjatelt – ometi moodustavad need lõviosa kõigist liisingu abil ostetud seadmetest.

mItmekesIne tootevAlIk eeldAb kAAsAegseId tootmIsvAhendeId. pIldIl lehtmetAllI tÖÖtlemIskeskus

Anname nõu makse tingimuste kokkuleppimisel Tööstusseadmete liisingu praktilise poole pealt paistavad silma mõningad riskivaldkonnad, millele tasub ettevõtjatel kindlasti tähelepanu pöörata: näiteks maksetingimuste kokkuleppimine seadme tarnijaga. Soovitan liisingfirma kaasamist juba selles etapis, eriti juhul, kui tegemist on tarnijaga, kellega ettevõtjal endal senine koostöökogemus puudub. Kuna selles valdkonnas on tavaks küllaltki mahukad ettemaksed ja liisingfirmad soetavad oma klientidele sadu ühikuid tööstusseadmeid aastas, tasub konsulteerimiseks võetud aeg kindlasti ära. Seade, mis ei ole õigeaegselt tarnitud,

soovitan liisingﬁrma kaasamist juba algetapis, eriti kui tegemist on tarnijaga, kellega ette võtjal endal senine koos töökogemus puudub.

paigaldatud ja seadistatud, ei loo ka mingit väärtust. Oleme täheldanud, et liisingfirma kaasamine loob tarnijate silmis tihtipeale täiendavat usaldust ja võimaldab kaubelda välja sobivamad maksetingimused. Kui ettevõtja plaanib paigaldada uue seadme renditud ruumidesse, tasub see võimalike probleemide vältimiseks eelnevalt rendileandjaga kooskõlastada. Samuti tasub investeerimisel uutesse seadmetesse mõelda läbi, kas sellega kaasneb vajadus käibevahendite kasutamiseks tootmissisendite, näiteks uute materjalide soetamiseks, ning kas sellised vahendid on ettevõttel olemas või tuleb need laenata.

Tabel 1

Tööstusseadmete liisingfinantseerimise tavapärased tingimused tagatis

Finantseerimise määr

Finantseerimise periood Finantseerimise kulu

Kui tegemist on seeriatootmises valmistatud standardse seadmega, siis üldjuhul muid tagatisi vaja pole. Spetsiifilisemate seadmete puhul võib olla vajalik lisatagatiste seadmine. Seadme kasulik eluiga peab ületama liisingperioodi pikkuse. Seadmele peab olema tagatud professionaalne hooldus ja varuosade kättesaadavus. Kogu finantseerimisperioodi jooksul kuulub seadme omandiõigus liisingfirmale, seade asub kliendi valduses, kliendil on õigus seda kasutada ja kohustus heaperemehelikult hooldada. Seade peab olema kindlustatud. Kuna tegemist on spetsiifilise valdkonnaga, siis on finantseerimise ulatuse varieeruvus suur. Finantseerimise määraks on harilikult 70–80% seadme soetusmaksumusest, mis üldjuhul ei sisalda transpordi- ega koolituskulusid. Praktikas on valdav 60-kuuline finantseerimise periood. Tehingud vormistatakse üldjuhul kapitalirendina, mis tähendab, et finantseerimisperioodi lõppedes saab klient seadme omanikuks. Finantseerimise kulu koosneb lepingutasust ja intressist. Lepingutasu arvutatakse tavaliselt suhtena finantseeritava vara hinnast. Intressimäär võib olla ujuv (marginaal + euribor) või fikseeritud.

10/2011 (38)

konverents/ /mess mess konverents

3333

Blech kolis ka põhjamaadesse:

esimene bleCh põhjamaade näitus stoCkholmis põhjamaade bleCh on üks osa bleChseeria näitustest, mis on pühendatud lehtmetalli töötlevale tööstusele. bleCh venemaa, bleCh India ja bleCh põhjamaad on suunatud vastavatele regionaalsetele turgudele.

Veijo kauppinen, Aalto Ülikooli tehnikaprofessor

simene Põhjamaade BLECH avas uksed Stockholmi messikeskuses Stockholmsmässan 4.–7. oktoobrini. Kohal oli 124 eksponenti 22 riigist. Näitus esitles kõiki lehtmetalli tootmisprotsessi etappe ning oli oma mitmekülgsuse tõttu huvitav paljudele lehtmetalli tootmise, töötlemise ja kaubandusega tegelevatele ettevõtetele – sealhulgas ka keskmise suurusega ja väikeettevõtetele. Põhjamaid peetakse üldiselt väga stabiilseks majanduspiirkonnaks, kus on suurepärane infrastruktuur ja kaasaegsed logistikakeskused. Metallitöötlemine on seal traditsiooniline tööstusharu ning regioonis on mitmeid suuri lehtmetalli töötlemise seadmeid valmistavaid ettevõtteid. Tööstusharu tähtsaimad kliendid on laevaehitus, tööstus- ja tsiviilehitus, autotööstus.

näitus esitles kõiki lehtmetalli tootmis protsessi etappe ning oli oma mitme külgsuses põnev.

Foto: Autor

CoAstone dIrektor JArI mYllY mÄkI Cone pAInutuspressI ees

Igal näitusepäeval peeti ka mitmeid seminare. Mõistagi oli näitus väiksem EuroBLECH-st, mis toimub taas Hannoveris oktoobris 2012, kuid pakkus sellegipoolest valdkonna kohta palju kasulikku infot.

eesti tehastes töötab üle 30 Coastone’i masina Soomes on mitmeid lehtmetalli tootmisseadmeid valmistavaid ettevõtteid. Stockholmi oli Soomest saabunud neli eksponenti, kellest üks oli 1999. aastal asutatud ja Seinäjoel tegutsev eraettevõte CoastOne OY. Firma valmistab painutus-

10/2011 (38)

seadmeid ja -lahendusi. CoastOne on osalenud ka Eesti Instrutec messil ning Eesti tehastes töötab juba üle 30 ettevõtte poolt valmistatud masina. Üks nende tuntud tootemärkidest on näiteks Cone servoajamiga painutuspress. CoastOne pakub ka spetsiaalselt kliendile kohandatud lehtmetalli painutuslahendusi. Samuti moderniseerib ettevõte vanu masinaid ning vahendab neid uutele omanikele. Lisaks eelnevale on CoastOne ka Itaalia masinatööstusettevõtte Schiavi Macchine Industriali Lavorazioni Lamiera s.r.l. esindaja Soomes ja Eestis.

3434

Intervjuu IntervJuu

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

Nelja aasta pärast on TTÜ-s 2000 välistudengit

ttü pürib rahVusVaheliseks tallinna tehnikaüli kool on seadnud eesmärgiks saada õpetavast ülikoolist rahvusvaheliseks tippteadusülikooliks. Innovatsiooni ja rahvusvahelistumise arendamiseks on sellest sügisest loodud uus prorektori ametikoht, kus on ametis endine eAsi juhatuse esimees Alar kolk.

alar kolk, Tallinna Tehnikaülikooli prorektor

merike lees, ajakirjanik

ohtume Alar Kolgiga päeval, mil täitub kaks kuud tema ametisse astumisest. Äsja on ta naasnud TTÜ delegatsiooniga nädalaselt visiidilt Hiinasse, kus tutvustati õppimisvõimalusi TTÜs, peeti maha kolmepäevane IT-seminar ja loeti mitu aulaloengut. Inseneeria uuris, millega uus prorektor tegeleb ja millised on TTÜ innovatsioonialased eesmärgid. Kõik TTÜ teadlaste avastused on omamoodi innovaatilised ja selles mõttes on ülikoolis kogu aeg innovatsiooniga tegeldud. Mida uue ametikoha kontekstis innovatsiooni all silmas peetakse? Vanasti oli lihtne: valitsused kandsid aga raha peale ja tudengid õppisid. Nüüd on ajad muutunud ja raha ei tule enam nii palju, ka tudengeid jääb järjest vähemaks. Ilus infrastruktuur on üles ehitatud ja sellele peab leidma rakendust.

Tänasel päeval on meie suur konkurent Hiina. 10 aastat tagasi ei mõelnud keegi minna Hiinasse haridust omandama, täna õpib juba iga kümnes tudeng Hiinas. Me peame vaatama, kust saada nii raha kui ka üliõpilasi. Hiina kõrval on teine selline maa India, kust me loodame tulevikus tudengeid siia meelitada. Koostöö ettevõtetega on järjest olulisema tähtsusega. Palju räägitakse sellest, et ülikoolid ei paku sellist haridust, mida ettevõtted vajaksid. Ülikoolil tuleb kohandada oma uurimis- ja õppetegevusi ettevõtete vajadustega. Innovatsioon tuleb integreerida igapäevasesse õppetegevusse. Ülikool saab olla ettevõtetele partner uute toodete ja teenuste väljatöötamisel. Mis on need valdkonnad, millega TTÜ praegu ettevõtete huvi köidab? TTÜs on valdkondi, milles meil Eestis 10/2011 (38)

konkurente pole: ehitus ja energeetika. Meie eesmärk on sõlmida ettevõtetega koostöölepinguid. Juba praegu teeme 50% teadusja arendustegevusest koostöös ettevõtetega. Kõik suuremad Eestis esindatud rahvusvahelised ettevõtted nagu Skype, Ericsson, IBM, Nokia jt on meie partnerid. Muidugi ka Eesti ettevõtted Eesti Energia, Elion, ERK AS. Meie uueks sihiks on proovida luua sidemeid rahvusvaheliste kontsernidega. Rahvusvahelist tähelepanu oleme pälvinud IT ja materjaliteaduste valdkonnas. Kas pole ohtu, et ettevõtete vajadused on liiga maalähedased ega paku ülikoolile teaduslikus mõttes piisavat väljakutset? TTÜ-l on oma teadusstrateegia, ettevõtetel on oma tehnoloogiastrateegia. Meie Foto: AlArkolk.Com

IntervJuu

tippteadusülikooliks Kes on kes

“10 aastat tagasi ei mõelnud keegi minna hiinasse haridust omandama, täna õpib juba iga kümnes tudeng hiinas.” alar kolk

lar Kolk on töötanud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) juhatuse esimehena ning EASi juhatuse liikmena. Ta on olnud ka Eesti Tehnoloogiaagentuuri peadirektor, SA Eesti Innovatsioonifond juhataja. Alates aastast 2000 on Kolk Eesti Innovatsioonikomitee ja paljude teiste erialaorganisatsioonide liige ning mitmete riiklike ettevõtete nõukogu liige. Alar Kolk kaitses TTÜ majandusteaduskonnas magistrikraadi 2004. aastal, Tartu Ülikooli lõpetas ta juhtimise erialal 1999. aastal. Kolk on doktorant ning valmistub kaitsma doktorikraadi teaduse ja tehnoloogia teaduskonnas Aalto Ülikoolis. Tema teadustöö käsitleb tehnoloogilise innovatsiooni juhtimist maailma suurettevõtetes Microsoft, Google, Nokia ja Ericsson. Alar Kolk on üle 10 aasta olnud lektor nii Tallinna Tehnikaülikoolis, Tartu Ülikoolis kui ka Helsingi Tehnoloogiaülikoolis. Samuti on ta olnud juhendaja rohkem kui 30 uurimis- ja magistritööle Eestis ja välismaal.

ülesanne on viia need kokku, et ettevõtete tehnoloogiastrateegiates oleks koht ka meil. Väikestel ettevõtetel on maalähedased eesmärgid, kuid meid huvitavad suured rahvusvahelised korporatsioonid, kellel on pikaajalised tehnoloogiastrateegiad ja kes saavad tippteadusest kasu. Millega TTÜ rahvusvahelises konkurentsis suurkorporatsioonide tähelepanu köidab? TTÜ paistab silma polümeeride ja päikesepatareide uuringutega, IT-teemadega, meie mereinstituudil on satelliitide jälgimise süsteem. Meil on rida tippvaldkondi, mida mujal ei ole. Täna on ettevõtetel suurem huvi ülikoolidega koostööd teha kui meie enda võime partnerlust pakkuda. TTÜs on 2000 inimest, Ericssonis ja ABBs on aga 100 000

töötajat. TTÜ huvi on saada tulevikus tippteadusülikooliks, mitte tegelda ainult õpetamisega. Tugevad eeldused selleks on ehitus- ja energeetikavaldkonnas, elektroonika ja IT-alal ning materjaliteadustes. Liimiks nende kõigi vahel on majandusteadus, mis peab leidma võimaluse realiseerida uurimissaavutusi ettevõtluses. Ülikoolis tekiksid ettevõtted. Praegu on meil campus’es selliseid firmasid 200, lisaks tehnoloogiapark ja inkubaator. Eestis polegi sellist suurettevõtet, kes ei oleks TTÜga seotud. Millised innovatsioonialased ettevõtmised on lähiajal kavas? Meil on käivitatud mektory projekt. Mektory – see on lühend lausest Modern Estonian Knowledge Transfer Organisation for You! – ehk õpi- ja suhtlemiskeskkond, 10/2011 (38)

mida plaanitakse järgmiseks aastaks avada kolm: disaini ja tootearenduse, mobiilsete teenuste ja meedia ning äri-mektory. Mektory raames saavad kokku erinevate erialade üliõpilased, eri riikide teadlased ja ettevõtjad, et koos viia ellu uusi ideid ja luua start-up-firmasid. Mis eesmärgid on ülikoolil välissuhete alal? Me peame silmas ülikooli huvisid. Meil on 15 000 üliõpilast, neist 700–800 on välisüliõpilased. Me tahame nelja aasta pärast selle arvu viia 2000-le. Tahame kaasata välisriikide magistrante ja doktorante. Mida rohkem neid on, seda rohkem tuleb ka raha. Meie idee on, et pooled magistrandid ja doktorandid töötaksid õpingute ajal ülikoolis ja teeksid oma doktoritööst projekti. TTÜ esindus oli eelmisel nädalal Hiinas. Mis seal toimus? Osalesime ühel messil, kus kogusime sadu e-posti aadresse neilt, kes on huvitatud TTÜsse õppima tulemisest. Me viisime läbi kolmepäevase IT-teaduste seminari. Ma pidasin kolm aulaloengut innovatsioonist. Üks mõte on tuua siia tudengeid ja professoreid, teine on viia sinna oma üliõpilasi. Miks just Hiina? Hiina on kõige kiiremini kasvav ja kõige paremini ettevalmistatud turg, seal on palju ettevõtteid. Ka Eesti ettevõtteid on Hiinas ja Hiina ettevõtteid Eestis. Me oleme huvitatud koostööst eelkõige Shanghai piirkonnaga, sest seal on olemas konsulaaresindus, EASi esindus ning hea lennuühendus Finnairiga Helsingist. Teine suund on Silicon Valley, kus TTÜ-l on oma esindus ja kuhu me viime tudengeid kümnekaupa nädalasele õppereisile. Ettevõtted on sinna partneritena kaasatud ja raha tuleb neilt. Tänud intervjuu eest!

3636

kommentAAr kommentAAr

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

debatt:

kokkuhoid ja tulu tuleVad ainult kValiteedi kaudu euroopas on aukudega aukude lappimise aeg buratinolikus lootuses, et äkki hakkab raha kuskil iseenesest kasvama. poliitikud, riigijuhid, ametnikud kogunevad, arutavad ja määratlevad, kuidas edasi elada, mida on õigem teha, et (nende) elu jätkuks.

aar aastat tagasi ennustati ajakirjas The Future, et saabub periood, kus lahendamist vajavate probleemide arv ületab valitsuste ja poliitikute suutlikkuse. Raha on endiselt pangas ja pangad ruulivad. Tundub, et ellujäämistehnoloogiate arendused, nagu ikka, jäävad olemasolevate inseneride-spetsialistide tagada. Insenerid peavad tegema taas imesid – leidma lahendusi, mis päästaksid olukordi ja tooks sisse uut raha. Üks tudeng küsis minult: mis mõtet on kvaliteedi tagamisel ja juhtimisel, kui reaalselt tehtava kvaliteet iga päev langeb, kui ilmselgelt puuduvad juhtimisoskused? Järele mõteldes ja faktidele toetudes tuleb tunnistada, et tõepoolest on järjest raskem leida täiesti rahuldavat ja veatut toodete või teenuste valdkonda. Kui toode veel ongi enam-vähem, suudab seda teenindav firma tuju rikkuda. Kas oleme liiga nõudlikud? Ei tohiks olla, pigem vastupidi.

kvaliteet ei maksa, vaid hoopiski praak maksab Toode-teenus peab olema vajalik. Otseturunduse guru Lester Wundermani hinnangul asendub tänase, industriaalajastu üleskutse: “Seda ma teen – palun

10/2011 (38)

andres jagomägi, Volitatud insener, Euroinsener

ostke!” muutunud tarbijaajastu uue, ratsionaalse ja täpselt mõõdetud üleskutsega: “Seda ma vajan – palun tehke seda!”. Ja loomulikult kvaliteetselt. Miks kvaliteet ei maksa? Kvaliteetse kauba eest saame tagasi kõik kulud ja saa-

pIldId: Autor, enrICo mAZZAntI, AttIlo mussIno

Kommentaar

me kasumit, millega edasi minna, areneda. Seega kvaliteet ei ole lõppkokkuvõttes kulu, vaid tulu. Praak, vigane kaup vajab vigade parandust, väljavahetamist ja see maksab. Praagiks, täpsemini mõttepraagiks, tuleb pidada ka toodet-teenust, mida tarbija ei vaja, mis ei vasta kokkulepitud kvaliteedinõuetele. Mittevajaliku kauba reklaamilehega (lisaks väheatraktiivse, enamjaolt mõttelagedaga) ei ole mõtet prügistada postkaste. Paraku elame ikka veel mittevajaliku, ületootmise jääkide realiseerimise perioodil. Mõttelaad on aeglane muutuma: tänane majandus on vana ja uue hübriid. Millal tuleb see toode-teenus, mida tarbija, klient vajab ja tellib?

Kui ise teha ei oska, tuleb sisse osta, aga targalt Milline on loova inseneri, aga ka ostjamüüja nõutav tase, et täita “uue ajastu tarbija” nõudmised ja soovid? Ta peab ostetavat kaupa ja valmistajaid tundma sama

palju kui sama asja väljamõtlev loov insener. Ta peab oskama kõrvutada erinevaid tootjaid ja tooteid ning neid hinnata. Tohutust globaalsest valikust sobiva kvaliteetse tehnikakauba ostmiseks-importimiseks õige valiku tegija ja otsuse vastuvõtja peab olema väga heade teadmiste, oskuste ja kogemustega (TOK) insener. Otsustamine on ennustamine, on kvaliteediguru W. Edward Deming ütelnud. Viimasel ajal on tööpakkumisi “müügiinseneridele”. Tasemel “müügiinsener” peaks olema kogemustega kutseline insener, sisuliselt kvaliteedijuht.

Mida ikkagi teha, et olla õnnelik ja ka tulus? Meie riigis strateegilisi tööstusi-tootmisi väidetavalt määratletud ei ole. Tõsi, on Teadmispõhise Eesti kolm teadusprioriteeti, mis tööstusharudeks vaevalt niipea kujunevad. Oleme teenusepõhise majandusega riigikene ja teeme täna seda, mida juhuslikult pakutakse. Haridus ja koolita-

CNC töötlemine 7UHLPLQH )UHHVLPLQH .RPSOHNWHHULPLQH Teie partner tootmises aastast 1992 Hanval Metall OÜ Tööstuse 1A 69101 Karksi-Nuia

Tel: +372 51 41 100 www.hanval.ee

10/2011 (38)

Riigi poolt nimetati kutsestandardeid tsunftimentaliteediks, ettevõtjad on jätkanud kaugvirisemisega.

mine ei ole meil piisavalt paindlikud. Siit ka ettevõtjate pretensioonid spetsialistide kvaliteedile juba aastaid: teadmiste tase ei vasta, lõpetajal puuduvad erialased oskused ja kogemused. Siiski – Eesti Inseneride Liit algatas aastal 2001 just nende mõjurite ohjamiseks ja ka püsiva dialoogi tekitamiseks ettevõtjatega inseneride kutsestandardite loomise. Eesmärk oli insenerivaldkonna

Kommentaar

oskuste ehk TOKi põhiraamistiku määratlemine ja pidev parendamine. Paraku puudus ettevõtjatel ja ka riigil huvi. Nii on tänaseks kehtivad inseneri kutsestandardid esialgu põhijoontes inseneride enda kätetöö. Riigi poolt nimetati seda tsunftimentaliteediks, ettevõtjad on jätkanud kaugvirisemisega. Ent kvaliteedipürgimuste ajaloo järgi ongi kutseliste tegijate gildidesse ja tsunftidesse kuulumine olnud kvaliteedi tunnus juba 13. sajandist, sh õigus oma maja ette paigutada “kvaliteedimärgiga” etikukivi.

taja sellele on kvaliteet – mistahes vajaliku tehtava kvaliteetne sooritus.

Kvaliteedijuhtimine = juhtimise kvaliteet Paljast loosungist ei ole tulu vast rohkem kui mõne konverentsi või järjekordse arengukava koostamisest – kui see ei kujune meie igapäevase töökultuuri pärisosaks järgnevatel perioodidel. Siiski oleme täna aktiivselt ettevõtlust taastamas, uut loo-

Miks võiks valida eeskujuks just Jaapani?

Kvaliteetne mõtlemine on süsteemne mõtlemine Inseneri kvaliteetsest ehk süsteemsest mõtlemisviisist algab mistahes tehnikavidina ja valdkonna loovus ja edasine arengukvaliteet. Ent insenerikogemusi saadakse eelkõige tööst, mitte ülikoolist. Ülikool tagab vajalikud teoreetilised alusteadmised (T) ja esmased töövõtted. Esmaoskused (O) saadakse praktilise soorituse ja juhendamisega tööl, edasi tulevad jätkukogemused (K), töötades õpitud erialal. Kokku TOK. Kui ettevõtet juhitakse n-ö peost-suhu aastakaupa – siis kuidas määrata ja tellida spetsialisti 3–5 aastaks ette? Kaua me teeme samaväärset tööd teiste maade spetsidega võrreldes kordades odavamalt, samas kvaliteetselt? Meeskond, firma personal on see, mis määrab meie eduloo või pankroti. Ettevõtlusauhindade kätteandmisel tundis majandusminister Juhan Parts heameelt, et ettevõtlus on hoogu võtnud ning tegi võrdluse pikamaajooksuga. Selles situatsioonis on oluline mitte ainult leti äärde jõuda, vaid seal ka pikalt püsida ja kaubelda. Olen World Future Society passiivliikmena maailma arengutrendidel ja nende realiseerumisel aastakümneid silma peal hoidnud ja olen tänases olukorras veendunud ühes: meie augulappimise kõrval on vältimatult vajalikud radikaalsed väärtushinnangute muutused. Ja üldnime-

et see, mis Eestis tehtud, on kvaliteetne? Eeskuju on võtta ja küllaltki palju sarnasusigi: kas püüda korrata Jaapanis 1950. aastatel tehtut?

Kuni juhil puudub kvali teedipüüdlusteks vajalik mõttealge, ei ole meil loota juhtimise “musta vööd” edaspidigi.

mas. Kui püüaks “kõik” esimesest hetkest alates õigesti teha, süsteemselt läbi mõteldes... Ülemise nööbi valesti nööpimine ei luba särgi ülejäänud nööpe enam õigesti kinni nööpida. Kui enne uue alustamist tutvuks kvaliteedi juhtimise ja tagamise elementaarse filosoofiaga, mõistmaks, et kvaliteedijuhtimine eeldab juhtimise kvaliteeti? Kuni juhil puudub kvaliteedipüüdlusteks vajalik mõttealge, ei ole meil loota juhtimise “musta vööd” edaspidi. Alustama peaks alusmüüri ladumisest ja selleks on need vähesed ja üleüldised ISO 9001 kvaliteedijuhtimise nõuded jõukohased igale tegijale. Kvaliteedi juhtimine on äririskide maandamine. Ainult kvaliteetne, vajalik ja nõuetekohane toode toob raha tagasi ja ainult jätkusuutlik kvaliteet tagab turul püsimise. Kvaliteet on süsteemne arusaam tehtavast. Kas oleme valmis ellujäämiseks,

10/2011 (38)

1950. aastatel oli Jaapan nadis olukorras: sõjakaotus, sanktsioonid, territoriaalne eraldatus... Ometi leidsid tollased firmad jõudu alustada pikaajalise strateegiaga – kvaliteet läbi aastakümnete. Aluseks olid rahva elamise ja töötamise kultuuri sisemine sünergia, ühiskonna tunnustatud tavade järgimine, vastastikune austus ja arusaam. Aga oli vaja ellu jääda ja edasi minna. Aitas just jaapanlaste arusaam vajadusest fokuseeruda, sooritada iga tööalane liigutus perfektselt. Tulemus on teada. Küsin ikka ja alati kooliaasta algul tudengitelt: mitmes firmas, kus nad töötavad, on kvaliteedisüsteem, toimiv või mittetoimiv? Või kas vähemalt püütakse mõtelda hästi tegemisele? Kas on mingi kvaliteedipõhine ärifilosoofia? Kahjuks tänases Eestis teadlikult jätkusuutliku kvaliteedi ja edu peale märkimisväärselt ei mõelda. Ma ei väida, et töötatakse kehvasti, kuid, puutudes kokku töökorraldusega siin ja seal firmas, võin öelda: võiksime olla paremad ja tulemuslikumad. Arvan küll, et just praegu, masu ajal, on õige teha kardinaalseid muutusi oma igapäevases mõttelaadis. Tõmmata joon vahele ja alustada kvaliteedipüüetega – nii nagu tarbija ja klient ootab. Selleks ei ole üldsegi vaja palju: on vaja mõtelda insenerlikult – kvaliteetselt, süsteemselt, vastutustundlikult.

InsenerIkutse InsenerIkutse

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

3939

tehniliste õppeainete õpetamine:

kümme aastat inseneripedagoogikat eestis

rIChArd FelderI (pAremAl) JA rebeCCA brentI (vAsAkul) mÕJusA ÕpetAmIse ÕpItubA toImus ttüs 17.^18. oktoobrIl

Inseneripedagoogika on loodud selleks, et võimaldada inseneriharidusega inimestel täiendavalt omandada pedagoogilisi teadmisi ja praktilisi kogemusi oma rikkaliku teadmistepagasi ning laiaulatuslike oskuste teistele edukaks edasiandmiseks. hants kipper, TTÜ Eesti inseneripedagoogika keskuse projektijuht

tiia rüütmann, TTÜ Eesti inseneripedagoogika keskuse juhataja

nseneripedagoogika kui inseneri- ja haridusteadusi ühendav teadusharu uurib tehnika, tehniliste teaduste ja haridusvaldkonna vastastikust koosmõju ehk tehniliste teadmiste vahendamise eesmärkide, sisu ja vormiga seotud tegevusi. Inseneripedagoogika käsitlusaineks on tehniliste ainete õpetamise eesmärkide ja õpetatava materjali teaduslik uurimine ning praktikas kasutamine, mille puhul õppeaine kujundatakse konkreetse sihtrühma jaoks vastavate tehniliste vahendite ja kindlate õpetamismeetodite abil ning antud sotsiaalkultuurilise keskkonna mõjusid arvestades.

Fotod: ttü eestI InsenerIpedAgoogIkA keskus

Inseneripedagoogika tekkeloost Inseneripedagoogika tekkis 1950. aastatel, kui klassikaline pedagoogika oli jõudnud n-ö surnud punkti, kus see enam ei suutnud pakkuda piisavalt sobivaid lahendusi tehniliste õppeainete õpetamiseks. Olukorrast väljapääsu leidmiseks tekkisid Euroopas algul üksikud instituudid ja seejärel terved koolkonnad, kes hakkasid rajama inseneripedagoogika kui uue teadusharu põhialuseid. Inseneripedagoogika tekkimine oli tol ajal suur samm edasi, kuna keegi varem ei olnud inseneriteadusi ja pedagoogikat teaduslikul tasemel omavahel ühendada püüdnud. Tuntumateks inseneripedagoogika koolkondadeks Euroopas kujunesid: Dresdeni koolkond (sai alguse 1951. a Dresdeni Tehnikaülikoolis inseneripedagoogika instituudi loomisest, mille esimeseks direktoriks oli prof dr Hans Lohmann, hiljem prof dr Franz Lichtenecker, prof dr Günter Lehmann jt); Praha koolkond (1960. a, mil tolleaegse Tšehhoslovakkia kuue tehnikaülikooli eestvedamisel rajati 10/2011 (38)

Praha Tehnikaülikoolis kutseõpetuse instituut, mis hiljem nimetati ümber tehniliste õppeainete õpetamise instituudiks ja mille baasil loodi 1991. a Masaryki instituut); ja Klagenfurti koolkond (1971. a, mil Klagenfurti Ülikoolis avati tehniliste õppeainete didaktika õppetool ja algas süstemaatiline ning teaduslik inseneripedagoogika areng Austrias).

rahvusvaheline Inseneri pedagoogika ühing Rahvusvaheline Inseneripedagoogika Ühing (IGIP, Internationale Gesellschaft für Ingenieurpädagogik) moodustati inseneripedagoogika erinevate koolkondade ühinemise tulemusena 1972. a Austrias Klagenfurti Ülikoolis prof dr Adolf Melezineki juhtimisel. Ligi 40 tegevusaasta jooksul on ühing laienenud ülemaailmseks inseneride ühenduseks ja sellel on tänaseks liikmeid 75 riigis, sh Eestis. IGIPi eesmärgid on: • tehniliste õppeainete õpetamismeetodite täiustamine; • üliõpilaste ja tööandjate vajadustele

• • • • •

InsenerIkutse

vastavate, praktikale orienteeritud õppekavade arendamine; meediakasutuse ergutamine tehnikaõpetuses; keelte ja humanitaarainete ühendamine insenerihariduses; inseneride juhtimiskoolituse edendamine; keskkonnateadlikkuse suurendamine; insenerihariduse toetamine arengumaades.

eesti osalus IgIpis Eesti on esindatud IGIPi täitevkomitees (Tiia Rüütmann) ja Rahvusvahelises Seirekomitees (Hants Kipper). IGIP on konsultatiivorganiks nii UNESCO-le kui ka UNIDO-le. IGIPi 35. sümpoosion toimus 2006. a Eestis TTÜs, kus osales üle 300 delegaadi 35 riigist ja 109 tehnikaülikoolist üle maailma. IGIP omistab rahvusvahelise insenerpedagoogi kvalifikatsiooni (ING-PAED IGIP) ja peab insenerpedagoogide ülemaailmset registrit. ING-PAED IGIPi kvalifikatsioon omistatakse pedagoogile, kellel on vähemalt viieaastane akadeemiline tehniline kõrgharidus (inseneriharidus), vähemalt üheaastane töökogemus insenerina ja kes on läbinud insenerpedagoogi koolituse IGIPi poolt tunnustatud koolituskeskuses mingi tehnikaülikooli juures. Praeguseks on väljastatud üle 1170 ING-PAED IGIPi diplomi. Eesti on rahvusvaheliste insenerpedagoogide arvu poolest riikide seas 10. kohal.

IgIpi eesti seirekomitee IGIPi käepikenduseks maailma riikides on kohalikud seirekomiteed, MCd. MCd on 22 riigis, sh Eestis. IGIPi Eesti Seirekomitee loodi 1995. a, selle esimeseks presidendiks oli Rein Küttner (1995–2001). 2001–2009 juhtis seirekomitee tööd Jüri Vanaveski. Alates 2010. a on seirekomitee presidendiks Eesti Lennuakadeemia rektor Jaan Tamm. Lisaks presidendile ja peasekretärile (Tiia Rüütmann, TTÜ) kuuluvad seirekomitee koosseisu veel Jaak Umborg (Eesti Lennuakadeemia), Toomas Tenno (TÜ), Ants Soon (TTÜ Tartu Kolledž) ja Inna Kamenev (TTÜ). Eesti Seirekomitee kureerib tehnikaõppejõudude ja -õpetajate koolitust Eestis,

tabel 1

Inseneripedagoogika täiendusõppekava õppeainete mahud Õppeaine nimetus Eetika ja kultuuride vahelised seosed Väljendusoskus Pedagoogiline psühholoogia ja sotsioloogia Tehnilised õppevahendid ja E-õpe Laboratoorse õppetöö didaktika ja metoodika Inseneripedagoogika Akadeemiline kirjutamine Töö projektiga: õppekavad Tehnikaeriala valikained* kokku: *

Õppeaine maht, ainepunkti 2 3 3 3 3 6 3 3 9 (vähemalt) 35

Tehnikaeriala valikained valitakse TTÜs õpetatavate erialaainete hulgast ja on õppekavasse lülitatud selleks, et õpetajad saaksid viia oma erialased teadmised kaasaegsele tasemele.

kontrollib vastavust nõuetele ja edastab Rahvusvahelisele Seirekomiteele rahvusvahelise insenerpedagoogi kvalifikatsiooni taotlusi.

ttü eesti inseneri pedagoogika keskus Eestis algas inseneripedagoogika laiem levik 2001. a, kui TTÜs loodi Eesti inseneripedagoogika keskus, mida tunnustasid tehnikaõpetajate koolituskeskusena nii Haridus- ja Teadusministeerium kui ka kolm avalik-õiguslikku ülikooli: TÜ, TLÜ ja TTÜ. 25. oktoobril 2001 loodud keskus on tänaseks juba 10 aastat olnud inseneripedagoogika teerajaja Eestis. Keskus on akrediteeritud IGIPi inseneripedagoogika rahvusvahelise koolituskeskusena alates 2003. a, olles siiani ainsaks tehnikaõpetajate koolituskeskuseks Balti riikides. Aastatel 2000–2007 toimus tehnikaõpetajate koolitamine koostöös Tartu Ülikooliga. Alates 2007. a on keskusel oma Tehnikaõpetaja magistriõppekava, mis alates 2008. a on IGIPi poolt rahvusvaheliselt akrediteeritud ja mille lõpetajad saavad taotleda ING-PAED IGIPi kvalifikatsiooni. Käesoleva aasta lõpus üheaastane Tehnikaõpetaja magistriõppekava suletakse ja asendatakse kaheaastase, erinevate 10/2011 (38)

koolitüüpide nõudmisi arvestava ja võimalikult laiapõhjalise magistriõppekavaga. Koostöös Slovakkia Tehnikaülikooliga (Bratislava) on alustatud ka Inseneripedagoogika ühisdoktoriõppekava väljatöötamist.

meie insenerpedagoogid Tänaseks on Eestis 42 ING-PAED IGIPi diplomiga insenerpedagoogi. Olgu Eesti inseneripedagoogika ajaloo huvides nende nimed siinkohal ka üles loetud, diplomite väljastamise järjekorras: Jüri Vanaveski, Jaak Umborg, Jakob Kübarsepp, Irina Preis, Harri Annuka, Siim Idnurm, Inna Kamenev, Marina Kritševskaja, Rein Mägi, Rein Munter, Leonid Portjanski, Sergei Preis, Lembi-Merike Raado, Tiia Rüütmann, Ants Soon, Toomas Tenno, Andres Trikkel, Tanel Tuisk, Olev Eljas, Tiit Hindreus, Tatjana Karaulova, Rein Paluoja, Kati Roosalu, Annes Sutt, Jaan Tamm, Hants Kipper, Anne Metsmaa, Mare-Ann Perkmann, Peeter Parker, Peedu Kass, Kadri Mitt, Aimeli Laasik, Raivo Sell, Urmas Krusell, Tiina Nõges, Aita Kahha, Vladimir Viies, Ott Koppel, Rein Ausmees, Alina Sivitski, Väino Liimann ja Jüri Soone. Veel kolme inimese taotlused on IMCs läbivaatamisel.

Insenerikutse

Inseneripedagoogika täiendusõppekava Kuni uue Tehnikaõpetaja magistriõppekava avamiseni on TTÜ Eesti inseneripedagoogika keskuses võimalik õppida Inseneripedagoogika täiendusõppekava alusel (õppemaht 35 ainepunkti). Haridusja Teadusministeeriumis registreeritud õppekava on välja töötatud IGIPi poolt kinnitatud 20-ainepunktise mahuga baasõppekava alusel (IGIPi uus baasõppekava on mahuga 60 ainepunkti) ja vastab täielikult IGIPi nõuetele ning soovitustele insenerpedagoogide täiendusõppeks, moodustades 58% senisest Tehnikaõpetaja magistriõppekavast. Inseneripedagoogika täiendusõppekava eesmärgiks on anda õppurile teaduspõhine, terviklik insenerpedagoogi täiendusharidus, võimaldamaks pädevalt, tõhusalt ja loominguliselt õpetada tehnilisi erialaaineid nii gümnaasiumis, kutseõppeasutuses, rakenduskõrgkoolis kui ka ülikoolis. Täiendusõppekavale oodatakse eelkõi-

ge õppima neid, kellel on läbitud vähemalt 4-aastane ja 240-ainepunktise mahuga õppekava (bakalaureusekraad, rakenduskõrghariduse alusel omandatud kõrgharidus või nendele vastav kvalifikatsioon) tehnilisel erialal (tehnika, tootmine ja ehitus, loodus- ja täppisteadused, põllumajandus, teenindus), kes juba töötavad õpetajana või soovivad õpetajana tööle asuda tehnilisel või loodus- ja täppisteaduste erialal.

Kõigepealt inseneriharidus Õppekava sobib gümnaasiumide ja kutsekoolide reaalainete ja IT-õpetajatele, aga ka kutseõpetajatele, rakenduskõrgkoolide ja ülikoolide õppejõududele täiendusõppeks. Õppekavale on oodatud ka TTÜ üliõpilased, kes soovivad omandada inseneripedagoogikaalaseid teadmisi, samuti teiste ülikoolide õpetajakoolituse üliõpilased, kes soovivad õppida TTÜ tasemeõppeaineid või osaleda spetsiaalselt õpetajatele väljatöötatud täiendusõppe kursustel.

10/2011 (38)

Õppekavas on võimalik valida kaheksa erineva spetsialiseerumisvaldkonna vahel, arvestades juba eelnevalt omandatud erialast tehnikaharidust: ehitus, energeetika, geotehnoloogia, IKT, keemia ja materjalitehnoloogia, logistika, mehaanika, tehnilise füüsika ja matemaatika erialaained. Õppeainete loetelu ja mahud Inseneripedagoogika täiendusõppekavas on esitatud tabelis. Niisiis – pedagoogiline kõrg- või täiendusharidus lisaks inseneriharidusele, aga mitte vastupidi, sest muidu vastandaks Eesti ennast kümnetele teistele riikidele, kus sarnane mudel tänaseks juba kasutusel on. Tasapisi, ent järjekindlalt võidab inseneripedagoogika ka Eestis kõlapinda. Selle kinnituseks on kas või maailmakuulsate koolitajate prof dr Richard M. Felderi ja prof dr Rebecca Brenti hiljutine külaskäik Eestisse, kus nad 17.– 18. oktoobril viisid TTÜs läbi kahepäevase inseneripedagoogika tõhusa õpetamise õpitoa.

4242

Huvitav lAhendus lahendus huvItAv

maavarade kasutamine:

tuntud ja tundmatu tehnoloo

maailmas on vähe ressursse, mille rakendusala on sedavõrd lai kui bentoniidil. bentoniiti saab kasutada paljudes valdkondades, alustades meditsiinist ja toiduainetööstusest ning lõpetades põllumajanduse, ehituse ja kaevandamisega.

anton timoFejeV, tAllInnA tehnIkAülIkoolI mÄeInstItuut

is on bentoniit? Bentoniit on savi, mis võib koosneda erinevatest mineraalidest nagu montmorilloniit, kaoliniit jt. Euroopas kaevandatav bentoniit sisaldabki peamiselt montmorilloniiti, mis mineraalina avastati 1847. aastal. Ameerikas mainiti bentoniiti mõnevõrra hiljem, aga laialdasemat kasutamist leidis see suurepäraste omadustega savi alles 20. sajandil. Nagu enamiku savide puhul on ka bentoniidi veesisaldus varieeruv ning tavaliselt on sellel suur veeimavus. Vett imades bentoniit paisub ja pudeneb väikesteks osadeks, mis annabki sellele erilised omadused.

puhas bentoniit on peaaegu lumivalge Bentoniidi värvus sõltub suuresti tema puhtusest: mida vähem sisaldab bentoniitsavi teisi mineraale, seda valgem see on.

Puhas bentoniit on peaaegu lumivalge ja sellest pressitakse ravimitööstuses tablette. Samuti töötab bentoniit hästi loodusliku paksendajana ja see omadus võimaldab seda kasutada toiduainetööstuses. Näiteks sisaldavad bentoniiti enamik ketšupeid ja jäätiseid, odavamad veinid (hoiab ära osakeste sadestumise põhja), majoneesid jms. Kosmeetikatööstus kasutab savi plastseid omadusi, lisades bentoniiti kreemidesse ja tehes sellest isegi nahakoorijaid.

bentoniit sobib puurimis segude valmistamiseks Peamiselt kasutatakse bentoniiti puurimistööstuses puurimissegude valmistamiseks. Puurimissegudel on palju olulisi omadusi, tähtsaim neist on viskoossus. Maailmas on saada suurtes koguses kõige odavamat puurimisvedelikku – vett. Samas on veel üksikud miinused, millest suurim on vee võimetus kanda puuraugust välja puurpuru. Kallates liiva vette (liiv on kujult ja massilt sarnane tüüpilisele puurpurule),

10/2011 (38)

vajub see pikemalt ootamata põhja. Hea puurimissegu peab aga väiksemaid osakesi vedelikus hoidma isegi kuni nädala. Segades vee hulka bentoniitsavi, mis peab olema eelnevalt kuivatatud ja jahvatud, saame tõsta vee viskoossust ja moodustada suurepäraste omadustega puurimissegu.

ei lase puurimissegul pinnasesse imbuda Lisaks heale osakesi kandvale omadusele on bentoniitsavi-põhistel puurimissegudel veel kasulikke omadusi. 1) Bentoniitsavi on väga libe (aitab vähendada puurvarraste hõõrdumist puuraugus). 2) Bentoniitsavi koosneb väikestest osakestest ja määrib nagu õli puurimisvedeliku pumba tööpindu. 3) Bentoniitsavi on looduslik ega saasta. 4) Bentoniitsavi koguneb pragudesse ega lase puurimisvedelikul kaduma minna. Viimane nimetatud omadus on oluli-

Foto: ttü mÄeInstItuut

huvItAv lAhendus

giline materjal – bentoniit siooni sisse. Veel mõni aeg tagasi peeti seda ebaotstarbekaks, kuna betoonist torustik laguneb ja võib vigastada uut plastikust torustikku. Uue tehnoloogia järgi on võimalik betooni ja plastiku vahele pumbata spetsiaalset kivistuvat bentoniidipõhist segu. Erinevus traditsioonilisest betoonist seisneb selles, et bentoniidipõhine kivistuv segu ei lagune ajaga ära, vaid käitub maa all pigem nagu savi. Moodustades kaitsva kihi ümber plastiktoru, kaitseb see kanalisatsiooni väliste vigastuste ja temperatuurimuutuste eest.

torude pAIgAldAmIne geotermAAlenergIA kogumIseks sooJuspumbA tArvIs, 2009, sAlACgrIvA, lÄtI. (kAsutAtI suund puurImIse meetodIt JA bentonIIdI pÕhIst puurImIssegu)

ne ses mõttes, et hea puurimissegu, ükskõik mis liiki puurimisel, ei tohi valguda puuritavasse pinnasesse, sest muidu ei väljuta see puurpuru ega jahuta ega libesta maapinnas liikuvaid masinaosi. Bentoniit on piisavalt viskoosne ning suleb väiksemad praod, moodustades omamoodi “kooriku” puuraugu seinale. Kuna bentoniidi osakeste tihedus koorikus on puurimissegu tihedusest suurem, siis mida kõrgem on bentoniidi kvaliteet, seda õhem koorik moodustub. Nii on võimalik puurida isegi liivasesesse pinnasesse, kus puhta veega puurimisel liiv märguks ja puurauk variseks liiva täis.

uus kanalisatsioonitoru vana sisse Bentoniidipõhistest segudest on välja töötatud mõned olulised n-ö rohelise suunitlusega tooted. On jõutud tehnoloogiani, mis võimaldab horisontaalsuundpuurimise meetodil paigaldada uus plastikust kanalisatsioonitoru vana betoonist kanalisat-

Abiks maasoojuspumpade paigaldamisel Rohelise mõtlemise tulemusena on loodud ka n-ö soojustkandev bentoniit, mida kasutatakse geotermaalenergia efektiivsemaks ammutamiseks. Kui energiat “koguv” torustik paigaldatakse horisontaalsuundpuurimise meetodil, jääb torude ümber mingi kogus puurimissegu, mis aja jooksul siiski ümbritsevasse pinnasesse imbub. Selle tulemusel tekib torude ümber pinnas, mis tavaliselt ei ole hea soojusjuht ning suur hulk energiat jääb torudesse ammutamata. Tänu sellele tuleb projekteerida pikem torustik või saadakse lihtsalt toota vähem energiat. Pumbates pärast torude paigaldamist puurauku soojustkandvat segu, mis samuti imbub aja jooksul ümbritsevasse pinnasesse, suureneb energia ülekanne soojemalt maapõue osalt jahedamale osale, mis paikneb torude ümber.

bentoniidi baasil saab rajada veetõkkeid Bentoniit nagu igasugune savi on hästi kasutatav veetõketeks. Kõige tuntum bentoniidil põhinev vett tõkestav toode on peamiselt prügilate rajamisel kasutatud bentoniitmatt. Mattidesse pakendatud bentoniidi miinuseks on sagedased lekked liitekohtades. Alternatiivina saab kasutada

10/2011 (38)

granuleeritud bentoniiti, mis veega kokku puutudes paisub ja moodustab monoliitse kaitsekihi, mille vettpidavus on sarnane plastikule. Monoliitne bentoniidi kiht on iseparanev. Graanulite abiga saab rajada tiike, veehoidlaid ja muid seisva vee või aeglase vooluga veekogusid. Õiget paigaldamistehnoloogiat rakendades on võimalik sulgeda allikaid. Bentoniittooteid kasutatakse ka kaevanduste ventilatsioonišahtidele veekindluse andmiseks.

põllumajanduslik rakendus väetise kandeainena Bentoniiti saab kasutada spetsiaal- või täppisväetise kandeainena. Bentoniitsavi sisaldab palju kasulikke mineraale ja selle doseerimine on piserdamise teel veega lahustatult mugav ja täpne. Kuna bentoniidi segu veega on nõrgalt aluseline, neutraliseerib see happelisi muldasid. Bentoniidi universaalsus on see, mis võimaldab tema rist- ja korduvkasutust. Tänu spetsiaalsetele seadmetele on võimalik puurimissegusid taaskasutada. Puurimissegu puhastatakse puurpurust, uuendatakse ja lastakse käiku mõne minuti pärast. Mõned puurimissegude tootjad teevad isegi segude täielikku ümbertöötlust, ostes klientidelt kasutatud puurimissegu ja müües värsket segu tagasi. Moodsas Euroopas toodetakse kasutatud puurimissegust põldudele looduslikku väetist, kasutades sama segu, mis Balti riikides jäetakse võimalusel puurimiskohta maha või äärmisel juhul viiakse utiliseerimisele. bentonIItsAvIde uurImIne JA JuurutAmIne on seotud vermeer teChnICsbAltIC oü teAdus JA ArendustÖÖgA nIng ttü mÄeInstItuudI uurImustÖÖdegA “sÄÄstlI ku kAevAndAmIse tIngImused” (etF grAnt nr. 7499) JA “tÄItmIne JA JÄÄkIde (JÄÄtmete) hAldAmIne eestI pÕlevkIvItÖÖstuses” (etF grAnt nr. 8123) nIng elI lÄÄnemere pIIrkonnA proJektIgA “mInIng And mInerAl proCessIng WAste mAnAgement InnovAtIon netWork” (vIr491).

4444

InsenerIkutse InsenerIkutse

Besti insenerivõistlus:

ttü-s panid ennast prooVile tuleVased insenerid teist aastat järjest toimus ttüs tudengi organisatsiooni best (board of european students of technology) poolt korraldatud besti Inseneri võistlus. üritus on suunatud insenerihariduse propageerimisele ning annab tudengitele ainulaadse võimaluse panna proovile oma võimed ning tutvuda ﬁrmade esindajatega. ttüs aset leidev Inseneri võistlus on eesti eelvoor rahvusvahelisele võistlusele ebeC (european best engineering Competition).

kristiina martin, BEST

el aastal võttis BESTi Insenerivõistlusest osa 146 tudengit, kes panid oma teadmised proovile kuues valdkonnas: majandus, ehitus, informaatika, energeetika, mehaanika ja keskkond. Võistluse eelvoor toimus TTÜs ning finaal Tallinna AHHAA keskuses. Finaali pääses igast eelvoorust üks võistkond. Esimesel päeval, 2. novembril, astusid Tallinnas toimuva võistluse eelvoorus võistlustulle kõik 146 registreerunut. Eelvoore toetas neli firmat, kellel oli võimalus pakkuda tudengitele case study, mis on ülesanne elust enesest ning millele tuli tudengitel leida parim võimalik lahendus.

projekteerimiseks. Eesti Energia ootas võistlejatelt informaatika case study teema all ideid, kuidas töötada välja uus juhtimissüsteem. Energeetikaülesande andis Viru Keemia Grupp. Keskkonna- ja majandusülesande andis välja BEST koostöös TTÜga. Majandustudengid said lahendamiseks rahanduse case study, mis koosnes firma saneerimisest. Keskkonnaülesande koostas TTÜ keskkonnakaitse ja keemiatehnoloogia õppejõud Rein Munter. Terve esimese päeva oli võistlejatel võimalik lahendada neile antud ülesandeid.

Teisel päeval, 3. novembril, alustasid võistlejad oma hommikut case study esitlustega. Parimad insenerid, kes avaldasid žüriile muljet, said edasi finaali, mis toimus Tallinna AHHAA keskuses. Finaalis tuli lahendada nii case study kui ka praktiline ülesanne ehk Team Design, mille käigus said noored ülesande panna limiteeritud vahenditega kokku auto, mis läbiks ühe kindla trajektoori. Ülesanded koostas PKC Eesti. Põnevuse tekitamiseks oli kohale kutsutud ka neli Tallinna Saksa Gümnaasiumi õpilast Noored Kooli projekti kaudu, et selgitada, kas TTÜ tudengid on tõesti tublimad insenerid kui 15-aastased koolinoored. Tiimide koostööd hindasid PKC esindajad.

võistlusega liitus niiöelda kuulsuste meeskond

üliõpilased said lahendami seks praktilised ülesanded Ehitusülesande andis Skanska ning case study teemaks oli energiasäästliku maja ehitamine. Norma tuli kohale mehaanikaülesandega: üliõpilased pidid leidma parima lahenduse pakkimisjaama

parimad sõitsid ﬁnaali tallinna AhhAA keskusesse

best 2011 eelvoor

10/2011 (38)

Kolmandal päeval, 4. novembril, kogunesid finalistid uuesti AHHAA keskusesse, et viimistleda oma masinaid ning lahendada finaali case study. Koos tudengitega pani oma oskused proovile auväärne kuulsuste meeskond, mille koosseisu kuulusid HendFotod: best

InsenerIkutse

And the winner is...

üliõpilased vastasid küsimusele, miks loo dusressursid pole veel otsa lõppenud, kuigi sellest on räägitud juba alates 18. sajandist.

best 2011 vÕItJAmeeskond teAm desIgn

rik Toompere jr jr, Venno Loosaar ja RihoBruno Bramanis. Samal ajal, kui kuulsused ehitasid samasugust masinat, mida tudengid olid meisterdanud juba eelneval päeval, lahendasid finalistid case study, mis seekord oli keskkonnateemaline. Üliõpilased andsid vastuse küsimusele, miks loodusressursid pole veel otsa lõppenud, kuigi sellest on räägitud juba alates 18. sajandist.

10/2011 (38)

BESTi Insenerivõistluse 2011 võitjad Team Designis on mehaanikateaduskonna üliõpilased Aron Härsing, Kristjan Kõrgesaar, Mart Kolnes ja Märt Kolnes ning case study’s Heidi Mäeots, Aleksandr Ess, Ats Allikmaa ja Erik Prits ehitusteaduskonnast. Kaks võitjameeskonda pääsevad Eestit esindama rahvusvahelisele BESTi Insenerivõistlusele EBEC, mille Baltimaade ja Venemaa eelvoor leiab aset Venemaal ning Euroopa finaal toimub Zagrebis. Järgnevatel aastatel näeme BESTi Insenerivõistluse potentsiaali laieneda suurema publikuni nii firmade kui tudengite seas. Kasvav huvi Insenerivõistluse vastu näitab, et sellel üritusel on oluline koht tudengielus ning insenerihariduse propageerimisel. Täname PKC Eestit, Normat, Skanskat, Viru Keemia Gruppi, Eesti Energiat ja Tallinna Tehnikaülikooli ülesannete püstituse eest; AHHAA keskust, BalSnacki, Marmitoni, Ku:lSa:li, Digizone’i ning Cornyt BESTi Insenerivõistluse toetamise eest.

t r o p Eks 4646

Eksport eksport

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

seljad kokku:

mtü industrial Cluster on asutatud nagu heade ja vajalike asjade tekkimisel kombeks, sünnivad nad ikka kas viimasel minutil või natukene liiga hilja. nii on juhtunud ka mtü Industrial Cluster asutamise ja ellukutsumisega. Aastaid on ettevõtete koostöö vajadusest räägitud, ent tulemusteni on seni jõudnud vaid üksikud ettevõtmised.

hellar mutle, mtü IndustrIAl Cluster nÕukogu esImees, AsI bestrA engIneerIng JuhAtuse lIIge

eenutades eelmise kriisi lõppu ja seda, kuidas saabuvat majandustõusu ära kasutades muutusid koostöö ja ühistegevusega seonduvad teemad järjest teisejärgulisemateks, jääb tõdeda, et vahepeal kaotatud ajast on kahju. Ent seda enam on kinnistunud teadmine, et uus majandussurutis saabub vääramatu jõuna ning nõuab meilt seekord veidi teistsugust valmisolekut. Vahepealne aeg pole olnud piisav, et eelmisest langusest kosuda, ning ka finantsmaailm pole nii priiskavalt lahke meie ettevõtmisi finantseeri-

bestrA engIneerIng As hüdrAulIlIse nAFtA puurImIstorude ühendAmIsseAde JIm 10 on heAks nÄIteks toodAngust, mIs on vAlmIstAtud koostÖÖs erInevAte ettevÕtetegA

10/2011 (38)

Foto: bestrA engIneerIng As

eksport

ma kui aastaid tagasi. Suur osa ettevõtteid elab ka hetkel peost suhu. Tagavarad on eelmise kriisi ajal ära söödud, krediidivõimalused puuduvad ja eksistentsiaalne küsimus on vaid selles, kui pikk ja karm eelseisev talv tuleb.

töö ei lõpe maailmast kunagi otsa, aga... Enamik tööstusettevõtetest on suunanud oma pilgu välisturgudele ja üritavad kas iseseisvalt või allhankijana sealt tellimusi saada. Töö ei lõpe maailmast kunagi otsa, aga küsimus on selles, kas oskame seda oma õuele tuua. Koostöö on saamas jällegi võtmesõnaks. Nii ebameeldiv kui see tõdemus meile ka pole, oleme enamiku klientide silmis eraldi seistes väikesed, vähese potentsiaaliga ja ebakindlad. Vastloodud tööstusklastri eesmärk on omavahelise koostöö tulemusena meie ressursside parem ärakasutamine, konkurentsija ekspordivõimekuse tõstmine ja ettevõtluskultuuri arendamine. Kui iga ettevõte eraldi on sunnitud tellimustele lähenema oma tootmisvõimalustest ja temaga seotud allhankijate võimekusest lähtudes, siis ühistegevus annab sellele palju laiema kandepinna ning avardab võimalusi liikuda kõrgema lisandväärtusega toodete valmistamisel väärtusahelas ülespoole.

meie ettevõtete tase on eraldi võttes liiga erinev Tulevikus hakkame oma võimekust presenteerima tööstusklastri ettevõtete koguvõimsusena. Klientidel langeb ära suur osa kahtlusi meie suutlikkuses hallata suuremaid ja pikaajalisemaid projekte. Ning tal puudub alternatiivide otsimise vajadus, sest kui üks tootja satub raskustesse, suudavad teised ettevõtted teda toetada või tellimuse ise teostada/lõpetada. Ühtlustades kliendisuhtlust ja standardiseerides tootmisprotsesse, on meie koostööpartneritel tunduvalt suurem usaldus meie poolt pakutavate toodete või teenuste kvaliteedi suhtes. Meie ettevõtete erinevat taset ja asjaajamiskultuuri iseloomustatakse välispartnerite poolt tihtipeale kui rosoljet, mis on küll huvitav, aga arusaamatu koostisega ning raskesti seeditav.

Sisemiste ressursside paremaks ärakasutamiseks on võtmeküsimuseks info levik ja kättesaadavus. Meie paljukiidetud infoühiskond pole tööstusettevõtete omavahelisele suhtluskeskkonnale veel oma mõju avaldanud, ja parim, mida me kasutusele oleme võtnud, on e-kirjade ning -failide vahetus. Sisuliselt oleme jäänud toppama 20. sajandisse. Milliseid konkurentsieeliseid saaksime aga ära kasutada, kui suudaksime nõudluse-pakkumise hetkeseisu reaalajas IT-keskkonnas kajastada!

tegelik töö klastri sees juba käib Väikese ja kompaktse majanduskeskkonnana suudaksime suunata klientide tellimusi just nendesse ettevõtetesse, kus

sisemiste ressursside paremaks ärakasutamiseks on võtmeküsimuseks info levik ja kätte saadavus.

on parim kompetents, tootmisvõimalused ja teostamise suurim kasumlikkus. IT-keskkonnas saaksime ülevaate vabadest tootmisvõimsustest, realiseeriksime oma materjalide ülejääägid ja varud, oleksime ressursisäästlikud ning logistiliselt paindlikud. See ei ole ainult unistus, vaid juba enne klastri ellukutsumist alustas initsiatiivgrupp, klastri praeguse juhatuse liikme Juri Kovalevski eestvedamisel, sellise ITkeskkonna loomist, millest peaks välja kujunema hea tööriist meie eesmärkide elluviimiseks. Käivitunud on esimesed omavahelised koostööpakkumised, teavitamine vabadest ressurssidest, alustatud on klastri ettevõtete tehnoloogilise võimekuse, materjaliva-

10/2011 (38)

jaduste kaardistamisega ning koostöös kutsekoolide ja Eesti Töötukassa esindajatega selgitatakse välja klastri ettevõtete tööjõuvajadused, et teha sellele vastav koolituskava. Kaubanduskojad, erialaliidud ja muud organisatsioonid esindavad tööstussektori huve majanduspoliitika kujundamisel, kuid igapäevase majanduskeskkonna loomisel peavad ettevõtted ise rohkem kaasa rääkima.

klaster on avatud koostööks kõigile Eraldi seistes on meil kõigil võimalus väljendada oma isiklikku arvamust, kui mingi pakkumise-hinna suhe tundub meile ebaõiglane – ja sellega asi tavaliselt piirdubki. Koos saame aga kutsuda üles tarnijaid ning koostööpartnereid mõlemapoolselt kasulikule koostööle, et saada osa mastaabiostude eelistest, nõuda paremat teenindust, kaubelda välja pikemaid maksetähtaegu, paindlikke tarnetingimusi ja küsida häälekalt kõike seda, mille väljendamiseks meil eraldi seistes mõju ei ole. Klastrisse kuuluvate ettevõtete ausus, omavaheline avatud suhtlemine ja koostöövalmidus hakkavad kujundama selle ettevõtmise nägu. Aja jooksul hakkab see avaldama positiivset mõju ka meie koostööpartneritele, tarnijatele ja klientidele, luues usaldusliku õhkkonna. Klaster ei ole suletud klubi, vaid on avatud kõigile koostööst huvitatud tootmisettevõtetele ja tugiteenuseid pakkuvatele koostööpartneritele. Tahame olla avatud kõigile koostöövormidele, mis aitaksid meid edasi. Ühiselt teadusasutuste, erialaliitude, erinevate organisatsioonide ja huvigruppidega töötades suudame rohkem ja paremini. Tänased esimesed sellesuunalised sammud annavad küll tulemusi alles aastate pärast, kuid tööstussektori arengut tulebki vaadata pikema perspektiiviga. Algatus on tehtud. Ootame kõiki osalema ja oma heade ettepanekutega ettevõtmisele kaasa aitama.

www.industrialcluster.ee

4848

huvItA vlAhendus lAhendus huvItAv

maagaasi otsene elektrokeemiline oksüdeerimine tekitada jääksüsiniku ladestumist anoodi pinnale. Selle vältimiseks rakendatakse vormindusseadmeid (Reformer), mis kujutavad endast katalüütilise muunduri ja soojusvaheti kooslust, mille abil toimub maagaasi taandamine lihtsamateks keemilisteks ühenditeks nagu vesinik H2 ja süsinikmonooksiid CO, mille otsene elektrokeemiline oksüdeerimine ei valmista tahkeoksiidse kütuseelemendi jaoks enam suuri raskusi.

kütus otse elektriks:

tahkeoksiidne kütuseelemendisüsteem katalüütilist gaasipõletit on tarvis tahkeoksiidse kütuseelemendisüsteemi käivitamiseks ning elektro

Filtreerimata alalispinge ei sobi enamikule tarbijaist

keemilise oksüdatsiooni käigus kasutamata jäänud kütusehulga järelpõletamiseks. Algus oktoobri Inseneerias. dmitri gurkin, The School for Renewable Energy Science in Iceland

õrreldes suhteliselt madalatel temperatuuridel talitlevate polümeerse elektrolüütmembraaniga kütuseelementidega (Polymer Electrolyte Membrane Fuel Cells, PEMFC), mis vajavad vesiniku ning õhu pidevaks ja tõhusaks elektrokeemiliseks oksüdatsiooniks väärismetalle, ei nõua tahkeoksiidsed kütuseelemendid väärismetallide lisamist nende elektroodidele. Kuid kaasaegsete kesktemperatuursete tahkeoksiidsete kütuseelementide koostisesse kuuluv hapniku ioone juhtiv tahke oksiidmembraan nõuab ioonjuhtivasse olekusse üleminekuks temperatuuriväärtusi vahemikus 550–800°C 2. Kuna tahkeoksiidne kütuseelement talitleb suhteliselt kõrgel temperatuuril, on tarvis gaasipõleti abil ning juhtimiselektroonika kaudu säilitada vajalik talitlustemperatuur, mille juures toimub maagaasi pidev edukas elektrokeemiline oksüdeerimine alalisvooluks.

ehk õhuelektroodini. Eeskätt on maagaasi puhul vaja vabaneda väävlit sisaldavatest keemilistest ühenditest väävlipuhastusseadme (Desulfurizer) abil. Üldjuhul kuulub kütuse töötlusseadmete alla ka kütusekompressor, kuid juhul kui maagaas saabub süsteemi juba eelnevalt kokkusurutud kujul, pole kütusekompressorit vaja töös hoida. Kõrgemat järku süsivesinike sisaldumise võimaluse tõttu anoodile saabuvas maagaasis võib

Õhule kui oksüdeerivale ainele esitatakse õhufiltrist läbikäimise nõue. Pärast puhastamist edastab õhupuhur õhu eelsoojendisse (Air Preheater), kus toimub soojusülekanne toatemperatuuril saabuvale õhule poorse katoodkihi pinna jaoks sobiva temperatuurini. Õhu eelsoojendamine on vajalik eelkõige selleks, et poorse katoodkihi pinnal ei tekiks suhteliselt suuri temperatuurierinevusi, mis võivad tekitada pragusid keraamilises tahkeoksiidses kütuseelemendis. Eelsoojendatud õhk siseneb katoodkihi poorsele pinnale, kus välisest elektriahelast saabuvad elektronid redutseerivad

Sele 1

eelvormindusseadme1 rakendamine tahkeoksiidse kütuseelemendipatarei2 jaoks Co2 sooJus

Ch4

vaja on vabaneda väävlit sisaldavatest ühenditest Kütuse ja õhu töötlusseadmed on mõeldud kütuse ja õhu puhastamiseks ning ettevalmistamiseks enne viimist anoodi ehk kütuseelektroodini ja katoodi

kuum veeAur

10/2011 (38)

elektrIenergIA

h20 o2

pIlt: CerAmIC Fuel Cells, ltd

huvItAv lAhendus

Sele 2

Austraalia ettevõtte Ceramic Fuel Cells, ltd. tahkeoksiidne kütuseelemendisüsteem3 elektrivõrguga ühen datud vaheldi on võimeline edastama üleliigse elektrienergia elektrivõrku.

patarei ongi antud energiamuunduri tähtsaim osa, mis muundab maagaasi keemilise energia vahetult alalisvooluks, mille edasise korrastamisega tegeleb jõuelektroonika osa. Otsese elektrokeemilise oksüdatsiooni tulemusena tekkinud elektrivool kujutab endast filtreerimata alalisvoolu, mis ei sobi suuremale osale tarbijatest, mis nõuavad sisendina standardset vahelduvvoolu pingega 230 V ja sagedusega 50 Hz. Selle nõude täitmist võimaldab energiamuunduri koosseisu kuuluv jõuelektroonika, mis muudab filtreerimata alalisvoolu esialgu filtreeritud alalisvooluks DC/DC stabiliseeriva jõumuunduri abil ning vaheldab seejärel vaheldi (Inverter) abil. Elektrivõrguga ühendatud vaheldi on võimeline edastama üleliigse elektrienergia elektrivõrku või hankima tippkoormuse ajal võrgust puudujääva energiakoguse.

kasutatud kirjandus 1

1 — tAhkeoksIIdne kütuseelemendIpAtAreI 2 — kütuse JA Õhu sooJusvAhetId 3 — ÕhuvArustussüsteem 4 — veevArustussüsteem 2

5 — JuhtImIs JA JÕuelektroonIkA

õhuhapniku molekule hapniku ioonideks. Seejärel tungivad hapniku ioonid läbi tiheda elektrolüütkihi poorsele anoodkihile, kus toimub kütusegaasi osakeste vahetu elektrokeemiline oksüdeerimine elektrivooluks.

Põhilise jõuallika rolli mängiv tahkeoksiidne kütuseelemendipatarei (SOFC Stack) koosneb üksikutest tahkeoksiidsetest kütuseelementidest, mis on omavahel jadamisi ühendatud vajaliku elektrilise võimsuse saavutamiseks. Kütuseelemendi-

10/2011 (38)

Sissejuhatus energiatehnikasse / E. Risthein, [teadus-tehniline teatmeteos], Tallinna Tehnikaülikooli elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2007. Fuel Cell Systems Explained: Second Edition / J. Larminie et al., [tehnilismajanduslik teatmeteos], John Wiley & Sons, Ltd., 2003. Austraalias asuva ettevõtte Ceramic Fuel Cells, Ltd. tahkeoksiidse kütuseelemendisüsteemi arvutigraafiline isomeetriline mudel skaneeritud kujul Hannoveri messil 2007 saadud brošüürist.

i t s Ee Firma 5050

eestIFIrmA FIrmA eestI

ehitusmaterjalide tööstus:

innoVatsiooni otsimas ja leidmas aeroC-is ühel kaunil päikesepaistelisel sügispäeval toovad innovatsiooni otsingud mind rühma huvilistega kundasse – 3789 elanikuga mereäärsesse linna, mis on koduks ka mitmele omalaadsele tehasele. külastame poorbetoontooteid valmistavat ehitusmaterjali ettevõtet Aeroc. jekaterina larionoVa, tAllInnA ülIkoolI kommunIkAtsIoonIülIÕpIlAne

003. aastal pälvis Aeroc AS Tehnoloogia arendaja auhinna, mille andis välja EAS. Läksime oma silmaga vaatama, kas arendus on ettevõtte jätkuv suund ja milleni on tänaseks jõutud. Tehase ees võtab meid rõõmsalt vastu direktor Toomas Nilson. Huviliste külaskäigud on tema jaoks juba osa tööst. Toomas Nilsoni sõnul on tänavune aasta Aeroci juubeliaasta. Esimene Aeroci plokk valmis Kunda lähistel Andjas 2001. aasta augustis. Ettevõte on välja kasvanud omaaegsest Silikaatbetooni Instituudist, mis asus Tallinnas. Täna on Aerocil üks tehas Eestis ja teine Lätis, tütarettevõtted Lätis ja Leedus ning müügiesindused Soomes, Rootsis ja Kaliningradis. Alles hiljaaegu, kui ettevõtte leivad oli veel ühes kapis Vene ehitusmaterjalide gigandi LSR Groupiga, oli neil lisaks kaks tehast Ukrainas ja üks Peterburis. “Eelmise aasta lõpus toimus meil normaalne abielulahutus, mille käigus jagasime varad,” räägib Toomas. Liigume tootmisruumidesse ja vaatame, kuidas Aeroci “kerged kui õhk, tugevad kui kivi” ehitusplokid valmivad. Tootja ise võrdleb seda protsessi leiva küpsetamisega. “Taigna” komponendid on: kohalik liiv, mida ammutatakse tehase lähedalt karjäärist, kips, mis tuuakse Hispaaniast, tsement Kundast ning lubi Rakkest.

tehAse üldvAAde

“taigna” osad on: liiv, mida ammutatakse te hase lähedalt karjäärist, kips, mis tuleb hispaa niast, tsement kundast ning lubi rakkest.

10/2011 (38)

Põhimaterjalide ja vee segusse (taignasse) lisatakse reaktsiooni tekitajana alumiiniumipulbrit (“pärmi”), mille tulemusel segu kerkimise ja tardumisega samaaegselt moodustub – vesiniku eraldumise käigus – poorne materjalistruktuur. Pärast tardumist (“taigna kerkimist”) lõigatakse umbes plastiliini tugevuse saavutanud segumassiiv lõikemasina traatidega õiges mõõdus toodeteks (“leivapätsideks”). Lõpliku tugevuse saavutavad Aeroci tooted autoklaavides (“leivaahjus”) nende termilisel töötlemisel auruga kõrgel temperatuuril ja rõhul.

Fotod: Autor

eestI FIrmA

pÄrAst tArdumIst (“tAIgnA kerkImIst“) lÕIgAtAkse umbes plAstIlIInI tugevuse sAAvutAnud segumAssIIv lÕIkemAsInA trAAtIdegA ÕIges mÕÕdus toodeteks (“leIvApÄtsIdeks“).

Autoklaavimise protsessi käigus tekib lähteainetest uus homogeenne mineraal – tobermoriit, mis koos poorse struktuuri-

ga annabki materjalile üheaegselt tema tugevuse ning kerguse.

10/2011 (38)

Masinamüra taustal uurime Aeroci müügijuhilt Artur Frošilt, milles seisneb Aeroci toodete innovatsioon ja kui oluline on tootearendus. “Põhiteema on energiaefektiivsus. Üritame hästi kergeid asju teha. Praegune innovatsioon on suunatud energiatõhususele. Peame jälgima, et täidame erinevaid nõudeid nii Eestis kui mujal, eriti, mis on seotud 0-energiaga. Kogu meie tootearendus on sellega seotud. Aeroc on selles mõttes unikaalne, et materjali omadused võimaldavad teha ehitusploki, mis ei vaja eraldi lisasoojustust. Meie kõige kergem plokk on laiusega 500 millimeetrit – see on ühekihilise seina puhul. Alati saab Aerocit kasutada ka koos soojustusvahenditega – näiteks mineraalvillaga. Praegu moodustab üle 50% meie müügist Ecoterm-plokk, mis on kõige kergem ja soojapidavam. Sellest tehakse eramute välisseinu, mida ei soojustata. Ühes kihis ehitamine on säästlik ja efektiivne. Tootearendus on meile väga oluline, sest meie müük sõltub sellest.”

eestI FIrmA

Kas maailma mastaabis on tegu unikaalse materjaliga? Artur Froš: “Teiste Eesti tootjate plokid on kõik raskemad, peamised konkurendid on betoonplokid ja kergkruusplokid ehk fibo. Saksamaal, Xella tehases, tehakse samasuguseid tooteid. Meie tehnoloogia ja tootevalik on nendega sarnane ja me ei jää Lääne toodangule üldsegi alla, kuna meie tooraine on väga hea – liiv, mida kasutame, on pärit siitsamast ja kõrge kvartsisisaldusega. Seepärast saame valmistada kergeid ja kõrgekvaliteetseid tooteid.” Kui kvaliteet on sama või isegi parem, mis siis hetkel maailmavallutamist takistab? Artur Froš: “Müügi puhul on tuntus alati number 1. Kui müügikanalid ja partnerid on olemas, käib asi lihtsalt. Meil on Soomes ja Rootsis edasimüüjad, osaleme sealsetel messidel. Samm-sammult liigume suurema tuntuse suunas, aga see ei toimu üleöö, sest ega konkurendid ka ei maga.” Uurime Toomas Nilsonilt, mis suunas tuleks Aerocil veel areneda, mis on veel lapsekingades? “Tootmist tuleb maksimaalselt automatiseerida. Tundub, et ega väga viga polegi, aga tehnoloogiliselt on tootmine 15 aastat vana – töö efektiivsus sõltub automatiseerituse tasemest. Osaliselt on automatiseerimine halb, sest inimesi jääb üle, teisalt, kui muutume efektiivsemaks, suudame tõenäoliselt turuosa suurendada ning uue vahetuse tööle panna. Uute too-

põhimaterjalide ja vee segusse (taignasse) lisatakse reaktsiooni tekitajana alumiiniumi pulbrit ehk “pärmi”.

lÕplIku tugevuse sAAvutAvAd AeroCI tooted AutoklAAvIdes (“leIvAAhJus“) nende termIlIsel tÖÖtlemIsel AurugA kÕrgel temperAtuurIl JA rÕhul

AutoklAAvImIse protsessI kÄIgus tekIb lÄhteAInetest uus homogeenne mInerAAl – tobermorIIt, mIs koos poorse struktuurI gA AnnAbkI mAterJAlIle üheAegselt temA tugevuse nIng kerguse

detega tegeleme samuti – just soojusisolatsiooni materjalidega.”

nud. See on uus väljakutse, peame olukorda parandama”, ütleb Toomas Nilson.

Tulin uurima ka innovatsiooni kommunikatsioonis, seega ei saa jätta küsimata tähtsat küsimust – ütlete, et Teie jaoks on individuaalehitaja väga oluline, kuid kas Aerocil on olemas Facebooki lehekülg? “Teatud põlvkond juba arvab, et kui sind Facebookis ei ole, siis sind pole olemas, aga sinnamaani pole me veel jõud-

Loodan siiralt, et see ei jää paljaks lubaduseks. Minu meelest peaks iga eraisikuga suhtlev ettevõte ära kasutama sotsiaalmeedia potentsiaali ning hoidma oma klientuuriga avatud suhtlust. Tõepoolest, innovatsiooni ma Aerocist leidsin, kuid samuti ka arenguruumi. Soovin Aerocile jätkuvat edu!

10/2011 (38)

relieved of the suspicions about our ability to manage large-scale, long-term projects. Moreover, there is no need for the customers to search for alternatives in case a contractor faces difficulties – the other enterprises of the cluster can offer support or complete the task themselves.

search for Innovation in AeroC

ccording to Toomas Nilson, the general manager of the company, Aeroc celebrates its 10th anniversary this year. In August 2001 the first Aeroc building block was made in Andja, near the town of Kunda. The company has developed from the former Tallinn Institute of Silicate Concrete. The process of making Aeroc “light as air, hard as rock” building blocks can be compared to the bread baking. The “dough” components are: local sand from the nearby pit, plaster from Spain, cement from Kunda and lime from Rakke. Into the mixture of the basic components and water (“the dough”), the aluminium powder (“the yeast”) is added which causes the formation of the spongy material. After freezing (“the dough rising”) the compound material is sliced into blocks of specific measure (“the loafs of bread”) by the wires of the cutting machine. The blocks are finalized in the autoclave (“the oven”) where they go through thermal processing with steam at a high temperature and pressure.

nonproﬁt organization Industrial Cluster has been Founded

ost Estonian manufacturing companies have attempted to enter foreign markets either as independent producers or subcontractors. There is no end to work in the world, the problem is whether we have the capability to bring it home. It may be displeasing to admit that our companies, when taken separately, are small, of wavering potential and reliability to the majority of customers. Thus the objective of the newly founded industrial cluster is to make a better use of the resources, increase competitiveness and export capabilities as well as promote collaboration and business culture. In the future we shall be presenting our capabilities in the light of the aggregate power of the enterprises of the cluster. The customers will be

3d body scanner for Accurate measuring of body

he labs of the faculty of clothing and textile of the Tallinn University of Applied Sciences have been supplied with a new device – the body scanner. The device is produced by the German company Human Solution and it is used for the contact-free measuring of the human body. The good fit is one of the most important factors in the apparel industry. The body scanner and the accompanying software modules enable the manufacturers to create the body dimensions database for their target group. The optical triangulation process by the HS Anthroscan body scanner is currently the most accurate measuring method in the world. The process enables the contact-free, fully automated acquisition of more than 140 body parameters and the exact, three-dimensional image of the human body in less than 10 seconds. The scanner’s software ScanWorX belongs to the family of software modules designed for the visualizing, processing and assessment of 3D scans. The data are obtained by the body scanner Vitus 3D. Measuring can be carried out in different body postures taking into account the specifics of a clothing item. Different sports, for example, require taking specific postures which influence the measure dynamics of the sportswear. At the university they start designing a special suit for a billiards player, taking advantage of the 3D scanner measuring of the body in different playing postures.

10/2011 (38)

5353

summary

summArY summArY

nuputamist 1

(raskusaste *, **, ***)

maleülesanne ***. Joonisel näidatud seisus tegi must käigu Rb4:c2 ja kuulutas valgele kuningale mati. Mida ütles selle peale valge?

tikuülesanne ***. Joonisel on 12 tikust moodustatud ruut, mille pindala on 9 ruutühikut, ja modifikatsioon, mille pindala on 5 ruutühikut. Kuidas moodustada 12 tikuga hulknurgad, mille pindala on 8, 7, 6, 5, 4 ja 3 ruutühikut? Tikke murda ei tohi, üle jääda ei tohi, mingeid muid vahendeid kasutada pole, tikud tuleb asetada otstega vastamisi, moodustuma peab üks kinnine kujund.

9 3

Täpselt samal hetkel, kui peremees rongilt maha astub ja koju sammuma hakkab, stardib tema truu koerake kodust talle vastu, joostes kaks korda kiiremini, kui peremees sammub. Kui koerake jõuab peremeheni, pöörab ta ringi ja jookseb koju tagasi, siis pöörab jällegi ringi ja jookseb peremeheni, pöörab taas ringi jne. Edasi-tagasi jooksmine käib nii kaua, kuni peremees on koju jõudnud. Kui pika tee jookseb koerake maha, kui peremees kõnnib kiirusega 5 km/h ja raudteejaamast koju on 2 km?

vAstused

4 3

1 Ratsukäigu omapära on see, et ratsu liigub alati vastandvärvile. Seega kui ratsu on võrreldes algseisuga samal värvil, on see ratsu teinud paarisarvu käike, kui vastandvärvil, siis paaritu arvu käike. Arvestades seda on mustad ratsud teinud kokku paaritu arvu käike. Valged ratsud on teinud kokku paarisarv käike, ent arvestades etturi üht sammu, on valged teinud samuti paaritu arvu käike. Seega polnud üldsegi musta käik, mida valge ilmselt talle ka sõjakalt ütles. 2 Lihtsaim lahendus 8, 7, 6 ja 5 ruutühiku jaoks on algse ruudu nurkade „sissevoltimine“ . 8 moodustub veel ristkülikust 2x4; 5 moodustub veel ristkülikust 1x5. Ent pindala 6 moodustub ka täisnurksest kolmnurgast külgede pikkusega 3, 4 ja 5. Siit edasi saab juba moodustada 5, 4 ja 3 ruutühikut, „voltides“ kolmnurga täisnurga juurest sisse vastava arvu ruute. 3 Ülesandes on andmeid liiast. Piisab teadmisest, et koerake jookseb kaks korda kiiremini, sest kuivõrd koerake jookseb sama kaua, kui peremees kõnnib, siis jookseb ta sama ajaga maha kaks korda pikema maa ehk neli kilomeetrit.

veidi nuputamist

vIImAne lehekülg uudIsed

5454

10/2011 (38)

pIlt: repro

SINU INSENERITEADMISTE JA ELEKTROONIKA

PROJEKTEERIMISLAHENDUSTE ALLIKAS ARENDUSPLATVORMID JA -KOMPLEKTID

CAD-TÖÖRIISTAD

OPERATSIOONISÜSTEEMID JA VIRNAD

TRÜKKPLAADITEENUSED

ARENDUSTÖÖRIISTAD

KONTROLLVARUSTUS

The element14 knode on tervet elektroonilise projekteerimise kulgemistsüklit hõlmav vooglahendus, mis aitab inseneridel projekteerida kiiremini, paremini, odavamalt. See pakub ühtset liidest laiale valikule projekteerimislahendustele, kus inseneri tehnoloogilised otsused loovad selgeid seoseid teiste süsteemitaseme komponentidega. See aitab inseneridel kiiresti uurida, tuvastada ja osta vajalikke lahendusi.

Keskkonna the element14 knode toimimise vaatamiseks külastage saiti: www.element14.com/knode