Inseneeria 4 2011

TOOTMISE JA TEHNIKA AJAKIRI

Tootmise ja tehnika ajakiri

APRILL 4/2011 (32) APRILL 4/2011 (32)

Mistra-Autex:

eesti rÄtseP volvoDele, BmW-Dele Ja vW-Dele >> vormelauto Fest11 valmimine >> tooteDisain >> vÄiKelaevaehitus

EESTI RÄTSEP VOLVODELE JA BMW-DELE

Tooraine:

75 a tagasi:

Tegija:

tulekul neljas naftašokk?

ilmus Tehnika Kõigile

insener Luige paraboloid

inseneeria kolleegium

Esikaane foto

KOLLEEGIUMI LIIKMED Madis Võõras Kolleegiumi esimees; Eas, innovatsioonidivisjoni nõunik (innovatsioon, tehnoloogia, kosmos) Madis.Vooras@eas.ee

Aleksei Hõbemägi Eesti Masinatööstuse Liit, arendusdirektor aleksei@emliit.ee

Arvi Hamburg Eesti Inseneride Liit, president arvi.hamburg@gaas.ee

Enno Lend

E

sikaanel on Mistra-Autexi mõõtelabori seade, mis võimaldab täppismõõtmisi nii enda tarbeks kui teistele tööstustele.

Esikaane kujundus: Taivo Org.

Tallinna Tehnikakõrgkool, rektor enno@tktk.ee

Priit Kulu TTü, mehaanikateaduskonna teadusprodekaan priit.kulu@ttu.ee

Aleksandr Miina Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna doktorant, FM Partners OÜ juhatuse liige aleksandr@tootmisportaal.ee

Meelis Virkebau Eesti Tööandjate Keskliit, volikogu liige info@textile.ee

Loe ja kommenteeri!

Almar Proos AS Favor, nõukogu esimees Almar.Proos@favor.ee

http://inseneeria.eas.ee impressum

Peatoimetaja

Aprill 4/2011 (32)

Kujundaja

Väljaandja

inseneeria Tasuta Tellimine, lugemine ja kuulamine http://inseneeria.eas.ee

TIRAAŽ

Mati Feldmann mati.feldmann@ inseneeria.ee Tel. 56 616 262

Taivo Org

Korrektor

Reklaam

Triinu Tamm

Rando Mäeots rando.maeots@inseneeria.ee Tel. 687 9101

Kuula Valitud lugusid MP3-failina.

Nende lugude juures on ajakirjas ka märge.

Director ja Partnerid OÜ Endla 90-1, 10614 Tallinn Tel. 625 0940, 56 616 262 9000

Trükk

Printon

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

Ajakirja antakse välja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tellimusel innovatsiooniteadlikkuse programmi raames.

FotoD: mistra-auteX

JuhtKiri JUHTKIRI

3 3

juhtkiri

EESTI VAJAKS SÜSTEEMSEMAT LÄHENEMIST TOOTLIKKUSE TEEMALE

T

MATI FELDMANN, Inseneeria peatoimetaja

Foto: ÄriPÄev

õenäoliselt ei pane väga mööda, kui öelda, et Eesti tööstuse tootlikkus võiks olla parem. Hargneme siit mõttes kolmeks.

On palju üksiknäiteid tööstusettevõtetest, kel läheb silmapaistvalt hästi, masu üle elatud, 95–100 protsenti toodangust saadetakse eksporti. Seega leib on laual. Inseneeria on teinud ja teeb edaspidigi lugusid nendest positiivsetest näidetest.

Selles Inseneerias on ka negatiivse kogemuse lugu: üks kõrgtehnoloogiline firma pühib maarjamaa tolmu jalgelt ja siirdub tegutsema Hiinasse. Väidetavalt ei ole ta Eestis piisavalt mõistmist leidnud. Igal juhul kahju – mida rohkem kõrgtehnoloogilisi firmasid siin tegutseb, seda kõrgtehnoloogilisem on Eesti tervikuna.

Nende kahe äärmuse vahele jääb palju ettevõtteid, kes määravad meie tootlikkuse keskmise taseme – ja see tase võiks olla kõrgem. Et määrida leiva peale ka võid.

On huvipakkuv märkida, et kõigis Euroopa Liidu riikides on omad tootlikkuse keskused olemas, välja arvatud Eestis. Näiteks Lätis on tehnoloogiainstituut sealse EAS-tüüpi sihtasutuse juures, see instituut on ka konkreetsete projektide realiseerija. Samamoodi toimib asi Leedus. Ehk peaks meilgi olema niisugune tootlikkuse keskus – süsteemseks lähenemiseks sellele olulisele küsimusele.

Ei saa öelda, et meil midagi poleks. EASis jookseb programm, mis võimaldab tasuta diagnostikat konkreetse firma tootlikkuse hindamiseks. Leitakse konsultant, kes tuleb firmasse ja vaatab, kas firma tegevust saaks tootlikumaks muuta. Inseneeria hakkab järgmisest numbrist alates niisuguste firmade käekäiku jälgima.

Paradoksaalsel kombel aga ei tundnud 10 firmat 30 hulgast tootlikkuse teema vastu mingit huvi. Nojah, ega vägisi kedagi õnnelikuks ei tee.

4/2011 (32)

4 4

Sisukord sisuKorD

sisukord 05 06

Uudised

Inseneri töövahendid

Tööjoonis

Seletuskiri insenerikutsete struktuuriskeemi juurde

38 40

XEROX kui oma ajastu tehnikaime

Huvitav lahendus

Insenerikutse

20 24

Suveks valmib uus vormelauto FEST11

Hea disain loob esteetilisi ja funktsionaalseid äriobjekte

Kommentaar

Teadusesse panustada on mõtet vaid siis, kui seda raha mõistlikult kasutatakse

Tootmissisendid

Eestist Maailma

08

28

Huvitav lahendus

Kas neljas naftašokk on tulemas?

Mistra-Autex: eesti rätsep Volvodele, BMW-dele ja Volkswagenitele

Huvitav lahendus

46

14

Eesti elektrimajanduse arengustsenaariumid

30 34

Süsteemiinsener ja edukas ärimees Rein Luik

75 aastat tagasi hakkas ilmuma kuukiri Tehnika Kõigile

Doktoritöö

Huvitav lahendus

18

Unikaalsete lõikeinstrumentide väljatöötaja siirdub Hiinasse

48 50 52 54

Tartu vanalinna ehitati puitvundamentidele

Insenerikutse

Insenerikutse

36

Venemaa ehitab tuumaenergial töötavat rongi

Huvitav lahendus

Tegija

Energeetika tulevik

42

Jahi- ja kaatrikeremudelite valmistamine 5-teljelise programmjuhtimispingi abil

Väljakutsed küber-füüsiliste süsteemide loomisel

Insener August Velner Summary / Краткий обзор статeй Viimane lehekülg

Need lood on kuulatavad Mp3 failina http://inseneeria.eas.ee

4/2011 (32)

uuDiseD uuDiseD/ /KrooniKa KrooniKa

5 5

Jaapanis toimus esimene euroopa leiutaja robotite maraton 2011 nominent on mart min JaaPanis osaKas saaDi haKKama maailma esimese roBotite maratoniJooKsuGa, teatas tehnoBloGi CrunChGear.

nominatsiooni eurooPa leiutaJa auhinnale teaDusliKu uurimistöö valDKonnas PÄlvis ttÜ eleKtrooniKaProFessor mart min eleKtrilise BioimPeDantsi mÕÕtmise uuDsete meetoDite loomise ninG raKenDamiseGa meDitsiinis Ja tehniKas.

P

rof Mart Min ja tema kolleegid – TTÜ teadlased-elektroonikud Toomas Parve, Raul Land, Olev Märtens ja Paul Annus ning arstidiplomiga doktorant Andres Kink – lõid leiutised, mille peale on välja antud neli Euroopa patenti.

Leiutised on kasutusele võetud südamestimulaatoreid tootvas meditsiinitehnoloogia korporatsioonis St. Jude Medical (USA/Rootsi), TTÜs ja selle teadusmahukas ettevõttes Smartimplant ning tehnoloogia arenduskeskuses ELIKO. Leiutiste baasil on väljatöötamisel aparatuur euromüntide ning nende valmistamiseks kasutatavate metallide ehtsuse kiireks tuvastamiseks lihtsal viisil.

Lisaks metallisulamite vastavuse kiirele tuvastamisele sobib see meetod suurepäraselt ka elektripatareide vastupidavuse diagnoosimiseks, samuti ka mobiilsete tervisediagnostika vahendite ja inimkehasse siirdatavate tillukeste meditsiiniseadmete väljatöötamiseks bio-MEMS (bio-mikro-elektromehaanilised süsteemid) tehnoloogia baasil.

Peale südamerütmurite võib siin näiteks tuua monitorid südamelihase isheemia varajaseks avastamiseks ja selle raskusastme hindamiseks ning infarkti ennetamiseks, samuti seadmed siirdamisele kuuluvate või juba siirdatud kudede ja organite kohanemis- ja eluvõime jälgimiseks.

PilDiD: vstone, mati FelDmann

E

rinevalt inimeste osavõtul joostavatest maratonidest võttis robotite maratonist osa küll vaid viis jooksjat. Võitjal, Robovie-PC-l, kulus 42 kilomeetri ja 195 meetri pikkuse distantsi läbimiseks ca 55 tundi. Androidi keskmine kiirus distantsil oli umbes 770 meetrit tunnis.

Robovie-PC on 40 sentimeetrit pikk ja kaalub 2,4 kg. BBC Newsi andmeil suutis võitja edestada teiseks jäänud RoboviePC-Lite’i distantsi viimastel ringidel, kuna konkurendil tühjenesid patareid.

Robotmaratoonarid läbisid kokku peaaegu 422 sajameetrist ringi kaetud jooksurajal. Vastavalt võistluste reeglitele oli robotite väljatöötajatel keelatud võistlejaile kukkumise puhul abi osutada – ma-

roBovie-PC

ratoonarid pidid end iseseisvalt püsti ajama. Küll aga oli taustajõududel lubatud vajadusel võistlejate akusid laadida.

Välisajakirjanduse põhjal

inseneride liidu aastakoosolekul vaagiti insenerikutset 9. mÄrtsil toimus ttÜ nÕuKoGu saalis eesti inseneriDe liiDu aastaKoosoleK. KoosoleK Kinnitas liiDu eelmise aasta maJanDustulemuseD Ja selle aasta eelarve. Kinnitati liiDu Juhatuse uus liiGe eesti maaÜliKoolist.

E

nim diskussiooni tekitas insenerikutse andmine. Koosolek oli ühel meelel selles, et insenerikutse andmisel eksisteerib kaks plokki: haridus ja töökogemus. Vastuväiteid polnud ka inseneri esmakutse andmisele rakenduskõrgkooli lõpetanutele. Eri meelt oldi selles, kas inseneri esmakutse võiks anda ka ülikooli kolmeaastase bakalaureuseõppe lõpetanutele. Üks võimalikke lahendusvariante oleks see, et anda ka bakalaureustele inseneri esmakutse ja järgmiste kutsete andmisel nõuda juba pikemat töökogemust ja enesetäiendamist.

4/2011 (32)

ttÜ nÕuKoGu saalis

Inseneeria jätkab insenerikutse andmise temaatikat.

6 6

tööjoonis tööJoonis

konkretiseerime kutsete andmist:

seletuskiri insenerikutsete struktuuriskeemi juurde ALDER GRÜNSTAM, ESIS

a. Ülikooli või kõrgkooli poolt väljastatavad esmakutsed 1. INSENERI ESMAKUTSE omistatakse kooli lõpetajale vastava õppeasutuse poolt, kui see omab vastava eriala kutsestandardis esitatud nõuetele vastavat akrediteeritud õppekava, mille lõpetaja on täitnud vastavalt ettenähtud tingimustele. Inseneri esmakutse omistatakse bakalaureuseõppe ja rakendusliku kõrgkooli õppe lõpetatajale eespool nimetatud tingimustel.

Kuna bakalaureuse ja rakendusliku kõrgkooli lõpetajatel on õppekavades erinevused, mis on tingitud eesmärgist anda rakenduslikus kõrgkoolis ka praktilisi tehnikaalaseid oskusi, siis on vaja tuua ära ka nende oskuste omandamiseks kulunud aeg või maht praktilise õppe punktides nende akadeemilisel lõputunnistusel või õiendil.

Seda saab arvestada nende esmakutsete omanike poolt kulutatud aja arvestamisel, mis on vajalik tulevases töökohas ameti õppimiseks ettenähtud ajamahu täpsustamisel. Kuna rakenduskõrgkooli lõpetaja on küllalt suure tõenäosusega sellega valinud ka oma tulevase ametiala, siis kulub tal ka vähem aega, et omandada sama eriala amet ja pärast seda taotleda insenerikutse saamist erialaühenduste kaudu (vt skeemi osa B). Need tingimused vormistatakse ettevõtjate poolt kooskõlastatud vastavate erialade kutsestandardites.

2. Et hiljem tööelus ei tekiks arusaamatusi kutsete kasutamisel, on oluline, et ülikooli või kõrgkooli lõpetaja akadeemilisel õiendil (või diplomis) oleks sõnaselgelt kirjutatud lisaks muule ettenähtule ka see, et vastava tehnikaala bakalaureuse või rakenduskõrgkooli lõpetajale on omistatud inseneri esmakutse. Rakendusliku kõrgkooli lõpetaja õiendis peaks olema toodud ka praktilise töö (või praktikumi) maht.

3. DIPLOMEERITUD INSENERI ESMAKUTSE omistatakse kooli lõpetajale vastava õppeasutuse poolt, kui see omab vastava eriala kutsestandardis esitatud nõuetele vastavat akrediteeritud õppekava, mille lõpetaja on täitnud vastavalt ettenähtud tingimustele.

Diplomeeritud inseneri esmakutse omistatakse magistriõppe ja doktoriõppe lõpetajale eespool nimetatud tingimustel.

Kuna magistriõpe on põhiline õppevorm Tallinna Tehnikaülikoolis ja osaline rakenduslikes kõrgkoolides, siis sellest

Kuna bakalaureuse ja rakendusliku kõrgkooli õppekavad erinevad, on vaja tuua ära ka oskuste omandamiseks kulunud aeg või maht.

4/2011 (32)

tulenevad õppekavade erinevused. Need erinevused sõltuvad erialade eripärast, kooli soovist valmistada esmatasemel ette tulevaseks tööks erinevate ametioskustega insenere.

Need nõuded peavad kajastuma vastavate erialade kutsestandardites, mille alusel on koostatud vastavad akrediteeritud õppekavad.

Tehnikaülikooli 5-aastase ja 300 EAP-ga õppekava läbinud MAGISTRILE saab omistada diplomeeritud inseneri esmakutse, mis tuleb sisse kanda ka kooli lõpetaja akadeemilisele õiendile (või diplomisse) selles sõnastuses.

Pärast magistriõppe läbimist on kooli lõpetajal võimalik astuda samm edasi ja hakata vastavate eelduste ja tingimuste olemasolul doktorandiks. Selle sammu tegemisel valitakse välja ka vastav tegevusala eriala piirides. Doktoritöö tegemisel viiakse läbi hulk praktilisi uurimistöid. Kuna doktorant on läbinud magistriõppe ja saanud diplomeeritud inseneri esmakutse, siis doktoriõppe läbimisel lisatakse doktori akadeemilisele õiendile lisaks diplomeeritud inseneri esmakutsele (kinnitamisele) ka uurimistööde maht, mida saab arvestada doktori sisenemisel kutseliste inseneride tööturule.

Seega kui doktor on otsustanud panustada inseneri töökarjäärile, siis tema ametialase töökogemuse omandamine vastutava juhendaja juhtimisel on lühem kui magistriõppe läbinud diplomeeritud inseneri esmakutset omaval ülikooli lõpetajal (vt analoogiat p.1 käsitletud bakalaureuse ja rakenduskõrgkooli lõpetaja tööturule sisenemise võimaluste vahel).

Kui aga värske doktor on otsustanud panustada teaduslikule ja õppetööle, siis ta jääbki diplomeeritud inseneri esmakutsega ja tal polegi vaja saada kutseliseks inseneriks.

tööJoonis

7

üks kutsete andmise skeeme

Insenerikutsete struktuur

Kui aga hiljem on vaja saada ka inseneri kutset, peab ta läbima diplomeeritud inseneri esmakutset omaja tee sisenemisel inseneride tööturule.

4. Kõik INSENERIDE ESMAKUTSED on tähtajatud (eluaegsed). Need näitavad isiku tehnikaalase kõrghariduse omamist ja võimalust siseneda inseneride tööturule, kuid ei võimalda vastutavat inseneritööd. Selleks peab olema KUTSELINE INSENER.

B. erialaühenduste poolt väljastatavad insenerikutsed Kõigi erialaühenduste (seltsid, liidud) poolt väljastatavad inseneride kutsed on vastutavad kutsed, mis võimaldavad teha inseneritööd.

Nendeks on INSENER, DIPLOMEERITUD INSENER JA VOLITATUD INSENER. Need kutsed on tähtajalised (näiteks 5 a), mille möödumisel tuleb kutset pikendada (taastõendada). Nende kutsete taotlemise tingimused määratletakse vastavate kutsestandarditega.

Kutsetunnistusi väljastab erialaühenduse

KOO ettepanekul sihtasutus Kutsekoda.

Inseneride esmakutset omavad koolilõpetajad sisenevad inseneride tööturule mingis konkreetses inseneritööd tegevas asutuses.Vastavalt selle asutuse töö spetsiifikale hakkavad nad õppima mingit konkreetset inseneriametit. Seega hakkab värske töölevõetu ennast insenerikutseks koolitama kellegi vastutava juhendaja juhendamisel (nt automaatikainseneri kutse saamist taotlev isik soovib kvalifitseeruda ehitusautomaatika projekteerijaks vastutava projektbüroo grupijuhi juhtimisel).

Kui õpiaeg täis saab, võib ta taotleda ja esitada tema poolt tehtud inseneritööd vastava erialaühenduse kutsekomisjonile insenerikutse saamiseks. Loogiline oleks, et neid töid iseloomustaks ka juhendaja ja soovitaks omalt poolt anda taotlejale inseneri kutse. Kui kiiresti kutse ametiõppe perioodid läbitakse, sõltub eriala kutsestandardis toodud nõuetest ja isiku võimetest, kuid palju sõltub esmakutse saamisel akadeemilisel õiendil registreeritud infost.

4/2011 (32)

Nii saavad ameti õpiaega lühendada nii rakenduskõrgkooli inseneri esmakutset omavad ja doktori diplomeeritud inseneri esmakutset omavad isikud, sest nende koolis omandatud erialalised oskused lähevad arvesse. (Kui palju ja mismoodi, on arutluste teema.)

Kui INSENERI kutset omavad insenerid soovivad teha kajääri ja taotleda tulevikus DIPLOMEERITUD INSENERI kutset, peavad nad läbima täiendava akadeemilise õppe tehnikaülikooli/kõrgkooli juures ja tegema ettenähtud aja iseseisvat inseneritööd, mille tulemused tuleb esitada diplomeeritud inseneri kutse taotlemisel.

Diplomeeritud inseneri kutset omavad insenerid võivad kutsestandardis toodud tingimuste täitumisel esitada ettenähtud inseneritöö olemasolul taotluse VOLITATUD INSENERI kutse saamiseks. See kutse võimaldab täisvastutusel ineneritööd juhi või eksperdina. Volitatud inseneri kutset omavaid insenere võiks olla kuni kolmandik kõigist kutselistest inseneridest.

8

Eestist maailma

mistra-auteXi tootmistsehhis

tehas raasikul:

MISTRA-AUTEX: EESTI RÄTSEP VOLVODELE, BMW-DELE JA VOLKSWAGENITELE Inseneeria toimetus külastas aktsiaseltsi Mistra-Autex, mis teeb pagasiruumi ja salongi polsterdust, istmekatteid ja -seljatugesid, põrandamatte ja palju muud autotootjatele Volvo, Volkswagen ja BMW ning varsti ka Mercedesele. Kuivõrd iga rätsep peab ka mõõtu võtma, oli külaskäigu teine põhjus tutvumine tehase rekonstrueeritud labori ja juurde ehitatud mõõtelaboriga, eriti selle uusima ja kalleima seadmega Carl Zeiss CMM ACCURA II Active 1200x2400x1000.

FotoD: mistra-auteX, PressiFoto, mati FelDmann

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

eestist maailma

9

MATI FELDMANN, Inseneeria peatoimetaja

“M

istra-Autex AS on selle loomisest peale ehk alates aastast 1986 tootnud autotööstusele tekstiilmaterjale,” tutvustab Mistra-Autexi juhataja Priit Tamm.

“Toodangu üks segment, mis moodustab käibest 35%, on rullmaterjal, millest ostja lõikab vajalikke tükke ise ja vormib neist autos nähtaval kohal oleva detaili. Meie toodangut võib näha suurema osa Volvode ja mõnede BMW mudelite pagasiruume avades või Volkswagen Golfi ja Golf Plusi põhjas ning varsti ka Mercedeses. Seda materjali kasutab ka Usbekistanis asuv General Motorsi Daewoo tehas, kust tuleb idaturule aastas 250 000 sõidukit. Eestis võib selliseid mudeleid näha Chevrolet’ nime all.”

Mistra-Autexi teine tootmisharu on vormitud vaip, mille koostööpartnerid liidavad vajaliku detailiga, näiteks Volvo istmetagusega. Samad tooted lähevad ka näiteks Ühendkuningriiki Range Roveri sisepolstriks. Kolmas haru on automatid Volvo ja VW mudelitele ning tinglikult neljas haru detailide tootmine mööblitööstusele.

tootmine autotööstusele nõuab oma katselaborit “Et aga neid materjale ja tooteid valmistada, eriti nõudliku autotööstuse tar-

Mistra-Autex AS » Käive 2010: 11,0 mln eurot (173 mln kr) » Ekspordi osakaal: 95% » Töötajate arv: 155 » Kapital: 100% Eesti

JuhataJa Priit tamm: “autotootJaD ei tunne niisuGust sÕna naGu hinnatÕus”

beks, vajame laborit, kus kontrollida valmistoodete vastavust kliendi poolt ette antud nõuetega. Samas kasutatakse labo-

rit uute materjalide ja toodete arendamisel,” räägib Priit. “Labor on ettevõttes olnud juba aastast 1986, aga eelmisel aastal

10

eestist maailma

“Seadme töömõõdud on 2400 x 1200 x 1000 mm,” tutvustab mõõtelabori insener Koit Kangur. “Töölaua kandevõime on 5 tonni.”

“Sellel Carl Zeissi mõõteseadmel, mis on suurim Eestis, on põhiliselt kaks funktsiooni,” selgitab Koit. “Üks on detaili, koostu, sõlme täpne ülemõõtmine selleks, et veenduda, kas mõõdetav ese vastab tööjoonisele. Seda on vaja kvaliteedi tagamiseks igasuguses tootmises.

Seadme teine funktsioon on eseme digitaliseerimine: on füüsikaline ese ja seade teeb sellest 3D-joonise, mudeli. Seadme

mÕÕtePea Detaili Kontuure mÕÕDistamas

eri katsete võimalused

asuti seda rekonstrueerima ning täiustama ning tänaseks on 95% töödest lõpule viidud. Projekti maksumus on 365 000 eurot (5,7 mln kr) ning seda toetas EAS laborite toetamise programmi raames 137 000 euroga (2,15 mln krooniga).

KATSESEADE MATERJALIDE TULEPÜSIVUSE KINDLAKSTEGEMISEKS

Astume mõõtelaborisse, kus esmalt hakkab silma Carl Zeiss CMM (Coordinate Measuring Machine) Accura II mõõteseade – see on tõesti suur! Midagi taolist nägi Inseneeria toimetaja TOS Varnsdorfi tööpingitehases Tšehhis.

MATERJALI LÕIKAMINE VESILÕIKUSEGA

seadme teeb aga unikaalseks võimalus objekti mõõta pidevalt, mitte eset punktide kaupa üles võttes.

teeb aga unikaalseks võimalus objekti mõõta pidevalt, mitte eset punktide kaupa üles võttes. See tähendab, et mõõtepea libiseb automaatselt mööda mõõdetavat objekti ja salvestab andmeid pidevalt,” tutvustab Koit seadet.

KLIIMAKAPP VÕIMALDAB MATERJALE TESTIDA KÕRGETE PLUSS- JA MIINUSTEMPERATUURIDE JUURES

eestist maailma

11

seade liigub absoluutselt hõõrdevabalt “Mõõteseadme konsool liigub õhkpadjal, seepärast on liikumine absoluutselt hõõrdevaba,” lisab insener Edvin Kangro. “Igasugused laagrid kuluksid, mis avaldab mõju mõõtmise täpsusele.”

Mõõteseade on oma suurusele vaatamata ülimalt suure täpsusega. “Seadme täpsus on 0,5 meetri peale 4 µm, väiksematel mõõtudel isegi kuni 2 µm,” selgitab Koit. “See jääb juba materjalide soojuspaisumise piiridesse.”

“Seepärast on ka mõõtelaboris stabiilne temperatuur. Lisaks on mõõteseade varustatud temperatuurianduritega, mis kinnitatakse mõõdetava detaili külge ning selle tulemuse järgi on võimalik kompenseerida võimalik termopaisumise või -kahanemise viga.

Lisaks on teise, tekstiililaborisse, paigaldatud täisautomaatne kliimaseade, sest kõik tekstiilikatsed tuleb teha kindlates temperatuuri- ja niiskustingimustes,” lisab Priit.

“Tarkvaraga saab anda mõõdetavale kontuurile vastavad tolerantsid ja jälgida, kas tegelikud mõõdud jäävad etteantud piiridesse.

Kasutame Calypso 5.0 ja Catia 5 R 20 tarkvara, mis on autotööstuses standard,” räägib Koit.

Aga kas vaipade mõõtmisel endal on ka mingi standard? Selgub, et sellist standardit siiski pole. “Meie tooted on

TEKSTIILMATERJALI TÕMBETUGEVUSE MÄÄRAMISE SEADE

insener Koit KanGur Ja mÕÕteseaDe Carl Zeiss Cmm aCCura ii aCtive

karvased. Tuleb leida optimaalse suurusega mõõtepea ja kontaktjõud, näiteks liiga väike mõõtepea võib liiga sügavale pinna sisse tungida ja siis ei saa õiget mõõtetulemust,” tutvustab Koit vaipade mõõtmise spetsiifikat.

MÕÕTELABORI ÜLDVAADE

tekstiililaboris saab teha kõiki tekstiilitööstuse standardkatseid Rekonstrueerimise käigus uuendati olemasolev 70-ruutmeetrine tekstiililabor ning suurendati seda 96 ruutmeetri võrra. Lisaks ehitati juurde 225 ruutmeetrit uut laboripinda mõõtelaboriks.

Suurematest seadmetest osteti olemasolevatele lisaks kliimakapp ning eelpool kirjeldatud mõõteseade Carl Zeiss CMM ACCURA II Active.

Tekstiililabori seadmetega tehakse tekstiilitööstuse standardkatseid nagu tõmbetugevuse, venivuse, hõõrdekindluse, põlemiskindluse/kiiruse, lõnga ja kiu spetsifikatsioonile vastavuse määramine, samuti materjali värvi vastavuse määramine etteantud näidisele jpm.

Kliimakapis saab aga testida materjalide ja toodete vastavust etteantud kliimaoludele, st nende vastupidavust ja

12

eestist maailma

mistra-autex müüb toodangut autotööstustele otse

mÕÕteseaDme töö ÜKs vÄlJunDeiD on Detaili DiGitaalne 3D KuJutis

stabiilsust pluss- ja miinuskraadidele ning niiskusele.

mõõtmisvõimalused on ka teistele eesti tootjatele Kogu selle projekti eesmärk on paremate laborikatsete tingimuste loomine Eesti tootjatele, kes vajavad tekstiilmaterjalide katsetusi. Samuti luua võimalused teistele Eesti tootjatele, kes peavad oma muid tooteid mõõtma. Tähtis eesmärk on paremate õppetingimuste loomine Eesti kõrg- ja ülikoolidele. Tänaseks päevaks on TTÜ Polümeermaterjalide instituudi tekstiilitehnoloogia õppetool juba viinud siin läbi nii teoreetilist kui ka praktilist koolitust.

Tallinna Tehnikakõrgkooli rõiva- ja tekstiiliteaduskond on aga tutvunud meie tootmiskorralduse ja labori võimalustega ning kavas on seda koostööd arendada. Eesti Kunstiakadeemia tekstiilidisaini osakonna üliõpilased on aga uurinud meie toodete akustilisi omadusi ning nende rakendusvõimalusi helitööstuses ja mujal. TTÜ üliõpilane Koit Kangur teeb siin mõõtelaboris oma bakalaureuse lõputööd professor Lembit Roosimölderi juhendamisel.

“Loomulikult annab selline labor nüüd ka meie ettevõttele parema võimaluse olla esindatud maailma autotööstu-

ses, seda parema ja kiirema arendustöö kaudu,” põhjendab Priit. “Kuna sellisel kujul valmis labor alles eelmise aasta lõpus, ehk nagu mainisin, on 95% töödest lõpetatud, siis tänaseks päevaks pole veel väga suurt koostööd Eesti tootjatega. Mainida võiks Talent Plastics Tallinn ASi (endine Bladhs Eesti).

“Kuid küsimusi ja koostöösoove on palju: tõmblukkude põlemiskindluse alal Coats Eesti, üks firma soovib nahkade külmakindluse katseid, paar Soome ettevõtet on soovinud meie mõõteseadme teenuseid jne. Labori laiem tutvustamine just Eesti tekstiilitööstusele ongi järgmisena plaanis koostöös Eesti Rõivaja Tekstiililiiduga,” tutvustab Priit.

hulgimüüja ütleb, et sa oled seda suurem sõber, mida vähem sa minult ostad, sest mul on võimalik kogu tooraine palju kallimalt hiinasse müüa.

Räägime Priiduga veel Mistra-Autexist ja üldisemalt tekstiili- ning autotööstuse seisust. “Meil on tootmise täistsükkel: ostame tooraine, teeme oma toote valmis, viimistleme ja müüme otse autotööstustele,” iseloomustab Priit.

“Peame ise projekti välja võitlema, suhtleme autotööstustega otse. Poolteist aastat enne uue automudeli väljatulekut räägitakse meiega hindadest, kusjuures autotööstuse sõnavaras pole sellist sõna nagu hinnatõus. Neid ei huvita, et meie jaoks tooraine nagu kiud, lõngad, polümeerid kallinevad.

Täna on turul situatsioon siiski mõnevõrra muutunud. Et toorainete hinnad kasvavad igas kvartalis, on autotööstused ka nõus hindade üle rääkima. Aga need läbirääkimised on väga rasked.

Ning ka tooraine müüjatega on tekkinud äraspidine tendents: suurema koguse ostmine ei anna odavamat hinda – vastupidi, väiksem kogus tuleb kätte odavamalt. Hulgimüüja ütleb, et sa oled seda suurem sõber, mida vähem sa minult ostad, sest mul on võimalik kogu tooraine palju kallimalt Hiinasse müüa.

Hinnatõusu põhjus ei ole nafta hinnatõus ega dollari kurss, vaid Hiina, mis võtab tooraine ära ükskõik millise hinnaga,” iseloomustab Priit praegust olukorda. “Samas pole enam ka odavat Hiinat.”

95% Mistra-Autexi toodangust läheb ekspordiks. Lisaks seni loetletule on tehtud IKEA&Martelale toolide istmekatteid, laudadele vaheseinu, spordisaalidele matte, Rootsi trammidele toolide istmekatteid. Ka 2009. a võimlemise MM Londonis toimus Mistra vaipadel.

“5% – peamiselt autode põrandamatid – jääb Eesti turule. Oleme teinud Eesti Näitustele punase ja sinise vaiba, samuti vaipu hotellidele. Meie käive on suhteliselt stabiilselt 11–12,5 mln eurot (180–190 mln kr) aastas,” võtab Priit meie jutuajamise kokku.

Inseneeria toimetuse poolt usinatele autorätsepatele jõudu!

1414

enerGeetiKatuleviK tuleviK enerGeetiKa

energiasalv oÜ analüüs:

EESTI ELEKTRIMAJANDUSE ARENGUSTSENAARIUMID eesti elektrimajanduse arengukava, mis võeti vastu 2009. aastal, on ajale jalgu jäämas ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on algatanud selle reformimise, küsides elektrituru osalistelt ettepanekuid vajalikeks muudatusteks.

LEMBIT VALI, Energiasalv OÜ

A

rengukava uuendamine eeldab erinevate elektritootmise stsenaariumite analüüsi, kus leitakse pari-

4/2011 (32)

mad lahendused baaskoormuse ja tipukoormuse katmiseks, ning reguleerivate jaamade ehitamist. Eesmärk on vältida ebamõistlikke otsuseid, mis tõstaksid liigselt elektri hinda. Järgnevalt on toodud Energiasalv OÜ poolt koostatud analüüsi tulemused eesmärgiga kutsuda kaasa mõtlema ja ärgitada diskussiooni.

Vastavalt mullu novembris vastu võetud ELi tööstusheitmete direktiivile tuleb eriheitmete normidele mittevastavad elektrijaamad hiljemalt aastaks 2023 sulgeda või renoveerida. Põhivõrgu ettevõtte AS

Pilt: istoCKPhoto

enerGeetiKa tuleviK

elering prognoosib aastaks 2020 tootmisvõimsuste defitsiiti 364 mW. samas on eestil kohustus suurendada taastuvenergia osakaalu.

Elering prognoosi kohaselt on aastaks 2020 Eestis oodata tootmisvõimsuste defitsiiti 364 MW. Samas on Eestil kohustus suurendada taastuvenergia osakaalu ning kui vaadata ELi poole, siis käsitletakse seal taastuvenergiat pikaajalises plaanis palju radikaalsemalt kui meil.

Kui rääkida elektritootmisest, siis on meil taastuvenergeetikas võimalik oluliselt

suurendada ainult tuule kasutamist, mis nõuab reguleerivate (salvestavate) elektrijaamade ehitamist. Tootmisvõimsuste rajamise vajalikkust tuleb aga vaadelda eelkõige läbi energiajulgeoleku prisma.

Elektrienergia julgeolek tähendab välisteguritest sõltumatut võimet tagada igal ajahetkel Eestis asuvate tarbijate elektriga varustatust. Julgeoleku tagamiseks peab riigis asuma piisaval hulgal tootmisvõimsusi, need peaksid aga olema ühiskonnale majanduslikult soodsaimad ning minimaalse keskkonnamõjuga.

Tagatud peab olema primaarenergia allikate mitmekesisus, eelistades taastuvaid allikaid ammenduvatele kütustele. Pidades silmas poliitilist eesmärki lahutada ennast Venemaa elektrisüsteemist, peab meie elektrisüsteem olema võimeline töötama pikaajaliselt isoleeritult. Oleme ehitanud ning ehitame veelgi elektrilisi ühendusi Soomega ning käivitunud on elektriturg, kuid need ei lahenda kõiki elektrisüsteemi kitsaskohti.

Arvestama peab ühenduste katkemise või-

4/2011 (32)

15

alternatiivid

A

nalüüsis vaadeldi kahte tipukoormuse katmiseks vajalike tootmisvõimsuste stsenaariumi » Pumphüdroakumulatsiooni elektrijaam (PHAJ) ja gaasiturbiinid » Põlevkiviplokk ja tuulepargid koos PHAJ-ga.

malustega ehk N-1 kriteeriumiga. Samuti on tipukoormuste ajal naabersüsteemides endas tootmisvõimsuste defitsiit ning elektri import seetõttu raskendatud.

tipukoormuse katmise võimalused Eesti koormuskestvuse kõveral (joonis 1) on näha, et tipu ajaline kestvus on ainult

16

enerGeetiKa tuleviK

joonis 1

elektritarbimise katmise graafik 2023. a TIPUJAAM ~1600 tundi Baaskoormus 1320 MW SEJ 100 MW UUS 270 MW

Vari

MW

ant

Koostootmine 300 MW

A

UUS 270 MW

Olemasolevad põlevkiviplokid 380 MW

TUNNID

1600 tundi aastas. Järelikult tuleb valida selline tootmisviis, kus investeering on kõige väiksem. Tänast gaasimajanduse olukorda arvestades ei ole gaasiturbiin mõistlik lahendus, sest tiputarbimise ajal gaasi lihtsalt ei jätku. Näitena võib tuua 2005. aasta jaanuarikuud, mil kehtestati gaasitarbijatele piirangud. Samuti ei ole mõistlik tugineda ainult ühele kütuse tarnijale.

Oleme teinud pumphüdroakumulatsiooni elektrijaama (PHAJ) ja gaasiturbiini (koos LNG-terminali rajamisega) stsenaariumite võrdluse, mis näitab PHAJ suurt eelist, arvestades tema töötamise eripära.

PHAJ pumpab vett madala tarbimise ehk odava elektri ajal reservuaaridesse ning toodab ise elektrit siis, kui nõudlus on kõrgem. Öösel tarbides on võimalik tagada tipuaegne valmisolek.

Baaskoormuse katmise võimalused Baaskoormuse katmiseks on võrreldud uut põlevkiviplokki ja tuuleparke koos PHAJ-ga. Analüüsis on arvesse võetud

põlevkivi piisavuse küsimus ning ka selle maksimaalne väärtustamine, seda konkreetselt Eesti Energia põlevkiviõli tootmis-

majanduslikult on elektrijaamades põletamise asemel põlevkivist mõttekam toota õli.

plaane arvestades. On toodud põlevkivist toodetud elektri ja õli kasumlikkuse võrdlus, millest on selgelt näha, et majanduslikult on elektrijaamades põletamise asemel põlevkivist mõttekam toota õli. Kahe stsenaariumi kulude võrdlusest järeldub, et tuuleparkide kasutamine koos PHAJ ja 4/2011 (32)

gaasimootoriga on uuest põlevkiviplokist efektiivsem. Tuulestsenaariumi rakendamiseks on vaja gaasimootori paigaldust, kuna 400 tundi aastas tuulevaikuse korral ei suuda PHAJ kompenseerida 270 MW netobaasvõimsust.

Analüüsist selgub, et Eesti koormustipu ja ka baaskoormuse katmiseks on majanduslikult mõistlik rakendada tuuleparke ja pumphüdroakumulatsiooni elektrijaama koos gaasimootoriga.

PhaJ ehitamine võimaldab: •

langetada elektri hinda, tõrjudes turult välja kõige kallimad tootjad, kes määravad turuhinna • suurendada energiajulgeolekut • tõsta elektrivarustuse kvaliteeti reguleerteenuse pakkumise kaudu • positiivset sotsiaalmajanduslikku efekti.

PHAJ projekti materjalidega ja erinevate sellekohaste uurimustega on võimalik tutvuda OÜ Energiasalv kodulehel www. energiasalv.ee.

6SLOIQ QEWMREX Z¸MOWIQE VELE IIWX X¸RY WIPPIPI T¨LMQ¨XXIPI SR (SSWERMXI Q¢¢O SPRYH )IWXMW RMM IHYOEW P¸FM EEWXEXI (UDQG SROH ND 'RRVDQL XXV 3XPD VHHULD 7IIVME WMWEPHEF RMM XEZEOSRJMKYVEXWMSSRMKE QYHIPIMH OYM OE = XIPNIKE NE EFMWTMRHPMKE TMROI 8YRHYZEPX SR TEVERIRYH YYIP WIIVMEP XIVQSMWSPEXWMSSR QMW EMXEF WEEZYXEHE X¸TWIQEMH XSPIVERXWI 0EMIQEH NE XYKIZEQE OSRWXVYOXWMSSRMKE PMYKX¢¢TM l&S\IH X]TIz NYLXTMRREH NE XYKIZHEXYH XEKETYOO EMXEZEH WEQYXM WIPPIPI OEEWE RMRK TMOIRHEZEH P¨MOIXIVE IPYMKE 9YIP WIIVMEP PIMHYF ZIIP TEPNY IIPMWIMH NE Q¢¢KMEVKYQIRXI QMPPIWX SPIQI EPEXM ZEPQMW 8IMPI V¸¸OMQE 3PIQI ZIIRHYRYH IX 4YQE XSSXIWIIVMEWX WEEF YYW VELZEXVIMTMRO )IWXMW REKY WIHE SR SPRYH WMMERM 4YQE

DQWXG VHHULD SLQNL RQ (HVWLVVH MXED P GXG

1818

huvitavlahenDus lahenDus huvitav

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

Feanori Poolt vÄlJa töötatuD uniKaalseD KÕvasulamist Ja eriterasest (ees) hÕÕritsaD

kogemus:

UNIKAALSETE LÕIKEINSTRUMENTIDE VÄLJATÖÖTAJA SIIRDUB HIINASSE eesti firma Feanor on töötanud välja originaalsed metallilõikeinstrumendid – kõvasulamist (solid carbide) jahutussoonega hõõritsad –, mis võimaldab vähendada töötlemisoperatsioonide arvu viielt kahele.

4/2011 (32)

T

avapärased viis operatsiooni oleks esmalt ruudukujulise ristlõike sissefreesimine, siis selle laiendamine trapetsiks, kolmandaks ringikujulise soone lisamine, neljandaks profiili esmatöötlus (roughing) ja viiendaks viimistlemine (finishing). Feanori hõõritsatega töödeldes saab piirduda kahe tööoperatsiooniga – esmatöötlus ja viimistlemine.

Kõvasulamist koonusekujulistel hõõritsatel on kolm või neli püstist rivi lõikeservi, mille vahel on jahutussooned.

Mööda jahutussooni jookseb surve all jahutusvesi, mis uhab ühtlasi minema laastud.

Kõvasulamist hõõritsaid kasutatakse näiteks lennukite gaasiturbiinide ja tuumaelektrijaamade auruturbiinide töötlemisel. Neid hõõritsaid ei leia kataloogidest, kuivõrd tegu on ainueksemplaridega

PilDiD: Feanor

huvitav lahenDus

19

konkreetse tootmise jaoks. Nendele hõõritsatele on välja antud Soome Vabariigi kvaliteediauhind.

toetussoovi tagasilükkamise üks põhjus: selle väiksus Feanori prioriteedid on kiirlõiketerastest ja kõvasulamitest lõiketöötlusriistade projekteerimine ja tarnimine, metroloogilised süsteemid ning kvaliteedikontroll.

2010. aastast on Feanor vähendanud oma aktiivsust Eestis, kuna kõik ei ole sujunud nii, nagu planeeritud, ja siirdub Hiinasse, lähemale oma praegustele klientidele.

Feanori juht Luca Bochese toob näite projektist, kus elliptiliste hammasrataste mõõtmistehnoloogia väljatöötamisse laserinterferomeetriga olid partneritena kaasatud nelja Euroopa Liidu riigi – Suurbritannia, Itaalia, Rumeenia ja Eesti – insenerid.

Feanor oli selle projekti koordinaator.

Kõik neli partnerit tegid taotluse oma riikide EAS-tüüpi sihtasutustele. Ülejäänud kolm said projektile finantseeringu peale, mis kattis poole kuludest, kuid mitte Feanor. Tõsi, see projekt poleks loonud Eestis töökohti, tehnoloogiline lahendus poleks jäänud kasutusele otseselt Eestisse, samuti oli taotluse summa väiksem kui EASi poolt kehtestatud investeeringu miinimummäär.

raha oleks tulnud manuneti kaudu otse elist Kuna Feanori osalus 3D-mõõtetehnika jaoks väljaarendatava mõõtetehnoloogia, matemaatika ja 3D-tarkvara vallas on fundamentaalne, sai ettevõte siiski alltöövõtulepingu teistelt partneritelt, Eesti jäi riigina aga välja. Eelpool mainitu on hea näide siinsest ebaefektiivsusest, mis puudutab kõrgtehnoloogiliste ideede hindamist mõõtmisteaduse vallas. Sellelaadseid näiteid on aga veelgi, ütleb Luca Bochese.

Me asume ühises Euroopa Liidus, mistõttu riikide piire poleks ehk põhjust ületähtsustada. Tegemist on kõrgtehnoloogilise arendusega, mille finantseering oleks tulnud Luca Bochese sõnul Manuneti kaudu otse Euroopa Liidust. Tarkvaraarendusele ja biotehnoloogiale ollakse raha andmisel heldemad, leiab Luca Bochese.

Luca Bochese nendib, et ka 2010. aas-

hÕÕritsaGa tööDelDaKse turBiini

taks sisse antud taotlused jättis EAS aktsepteerimata, põhjendades seda taotluste väiksusega ja väidetavalt vähese ambitsioonikusega. Ent Eesti ongi väikefirmade maa.

Augustis alustab Feanor Hiinas Pekingis uue üksusega tööd, viies järk-järgult kogu uurimistöö ja patendid sinna.

“Viimase viie aasta jooksul oleme taotlenud üle 30 erineva toetuse osalemiseks näitustel, ekspordi- ja arengutoetuse saamisel, mis kõik on lükatud tagasi. Hetkel on ainus võimalus jätkata tegevust innovatiivsete lõiketerade, metroloogia ja tarkvara arendamisel, kui viia ettevõte üle

4/2011 (32)

Hiinasse. Hiina on näidanud üles suurt strateegilist huvi meie uuringute vastu, eriti kosmosetehnoloogias (laserinterferomeeter) ja kaitsetööstuses ning energiatootmises (lõiketerad). Feanori koolitustegevus on leidnud Hiinas palju toetust, kui aastal 2010 liitusime Hiina haridusministeeriumi kutseõppeprogrammiga, mis hõlmab 12 000 kutsekeskkooli, instituuti ning ülikooli – hea väljund kuue sigma koolitusele. Meie järgmine R&D-peakorter saab suure tõenäosusega olema just Pekingi Tehnoloogiainstituudi juures,” räägib Luca Bochese.

2020

inseneriKutse inseneriKutse

väsimatud konstruktorid:

SUVEKS VALMIB UUS VORMELAUTO FEST11 tudengivormeli meeskond Fs team tallinn on võtnud ette täiesti uue vormelauto Fest11 loomise. et kõiki huvilisi selle siiani väga edukaks kujunenud projektiga kursis hoida, otsustasime koostöös ajakirjaga inseneeria oma tegevusest pajatavat kuukirja välja andma hakata. iga kuu toome teieni tähtsamad sündmused, mis meid sel hooajal saadavad – alates uue vormeli projekteerimisest ja ehitamisest kuni suvel toimuvate testimiste ja võistlusteni.

WELIX KLAAS,

löö kaasa!

FS Team Tallinn

E

t aga kõik algusest peale ära rääkida, tuleb ajas pool aastat tagasi minna. Uus hooaeg läks lahti kohe pärast kodumaa pinnal korraldatud ning särava kaksikvõiduga lõppenud võistlust Baltic Open. Esimeseks ülesandeks oli uute liikmete leidmiseks konkursi korraldamine, mille tulemusel ka siinkirjutaja tudengivormeli tegusa grupiga liitus, ning meeskonna komplekteerimine. Konkurss oli seekord tihe, kuna aktiivseid tudengeid, kes oma inseneriharidust väärt praktilise kogemusega rikastada soovisid, oli oluliselt rohkem, kui meeskond vastu suutis võtta.

Sellest ajast on 28 vabatahtlikust koosnev

Fs team tallinn

T

allinna Tehnikaülikooli ja Tallinna Tehnikakõrgkooli tudengite vormelimeeskond tegutseb juba viiendat aastat. Ühistegevuse eesmärgiks on osalemine rahvusvahelisel tootearendusvõistlusel Formula Student ning ülesandeks kompaktse vormelauto projekteerimine ja valmisehitamine. Aastase töö vilju hinnatakse igasuvistel populaarsetel võistlustel, kus lisaks ringrajal võistlemisele jagatakse punkte ka läbimõeldud tehniliste lahenduste, madalate tootmiskulude ja äriidee esitlemise eest.

meeskond töötanud uue vormeli loomise kallal iga päev.

Sarnaselt reaalse tootmisettevõttega 4/2011 (32)

on ülesanded liikmete vahel ära jaotatud ning tegevus koordineeritud – koostöö analüüsi, projekteerimise, disaini, hanke PilDiD: Fs team tallinn, alDis toome

inseneriKutse

TUDENGIMEESKOND ON LEIDNUD ENDALE OLULISE PARTNERI EESTI KUNSTIAKADEEMIA NÄOL, MILLE ÜLIÕPILASED LOOVAD JÄRJEKORRAS JUBA TEISE VORMELI KEREDISAINI. FEST11 DISAINERID ON MIHKEL MÄLL, RAGNAR PLINKER JA MEELIS UNT, KEDA JUHENDAS KA EESTI TUNTUIM AUTODISAINER BJÖRN KOOP.

ning tootmise vahel peab sujuma ideaalselt.

Formula tiim oli väljas paljudel messidel Sügisel toimus terve hulk avalikke

21

linna Veemotoklubist ning Andres Uibomäelt Renard Motorcycle OÜst. Samal eesmärgil võtsime ette ka külaskäigu Soome, kohtudes Helsingi ja Tampere Formula Studenti meeskondade ning Sarlin Racing Teamiga. Sellised üritused on meeldivaks vahelduseks.

Sügissemester möödus peamiselt ideid analüüsides ja vormeli detaillahendusi luues, praeguseks on projekteerimise faas suuresti lõppenud ning vajalike komponentide hankimine ja valmistamine täies hoos. Nagu alati, ei ole ka seekord ajaga priisata – tänaseks on valmis vormeli raam ning esimesed veermiku detailid, ent vaid napi kuu möödudes peab auto juba omal jõul liikuma. ülesastumisi, sh messidel Instrutec, Teeviit ja Robotex ning Ida-Virumaa noortele ettevõtlikkust propageerival üritusel Entrum. Samas ammutasime ka ise nõu ja kogemusi kahelt väga huvitavalt tehnikainimeselt – Ahto Aaslav-Kaasikult Tal-

4/2011 (32)

välisvõistlustele pääseb viktoriini lahendades Vormeli valmimisele järgneb testperiood ning käesoleva hooaja kulminatsiooniks on planeeritud neli suuremat võistlust: Austrias, Saksamaal, Ungaris ning

22

inseneriKutse

MOOTORI PARIMA TÖÖ TAGAMISEKS LÄHTUTAKSE SISSELASKE PROJEKTEERIMISEL VOOLAVUSANALÜÜSIST. MEESKONDLIK TEGEVUS TÄHENDAB KA ÜRITUSTEL OSALEMIST. SÜGISEL VÕETI OSA TERVEST HULGAST ÜRITUSTEST, MUUHULGAS VIIDI VORMELID NULLAUTODENA RAPLA RAHVASPRINDI STARTI.

Rootsis. Formula Studenti võistlused on ääretult populaarsed ning registreerumine nõuab kiirust ja teadmisi. Näiteks Saksamaa Hockenheimi võistluse stardinimekirja pääsemiseks tuli aja peale lahendada reeglite peensusi puudutav viktoriin, 78 kohta täitusid imekiiresti ning umbes 40 meeskonda jäi ukse taha.

Formula Studenti meeskond toimib nagu väikeettevõte, mille tegevust peab juhtima ja planeerima. Igal liikmel on oma kindlad ülesanded, kuid üheskoos liigutakse ühise eesmärgi poole. Noored insenerid käivad koolis ja mõned isegi tööl ning jõuavad vabal ajal tegeleda Formula Studenti projektiga. Samas on maailma-

praktikast teada ka tudengivormeli meeskondi, mille liikmed saavad projektis osalemiseks koolist stipendiumiga tasustatud vaba aasta.

Nagu igale ettevõtmisele kohane, tuleb muude ülesannete kõrvalt lahendada ka rahaküsimus.

FS Team Tallinn saab eksisteerida peamiselt tänu Tallinna Tehnikaülikoolile ja Tallinna Tehnikakõrgkoolile, kuid meeskond on võtnud endale sihiks kaasata projekti ka rohkem eraettevõtteid, et soodustada tudengite otsekontakti ettevõtjatega ja pakkuda firmadele võimalust oma tooteid reklaamida ning testida.

Kuulmiseni...

DISAINERI POOLT TEHTUD VORMELI KERE RENDERDUS

MEHAANILISTE KOMPONENTIDE KONSTRUKTSIOONI OPTIMEERITAKSE VASTAVALT TUGEVUSANALÜÜSI TULEMUSTELE.

UUEL VORMELIL KATSETATAKSE ESMAKORDSELT KA AERODÜNAAMILISTE ELEMENTIDE MÕJU. SURVEJÕU ANALÜÜS PEAB VÄLJA SELGITAMA OPTIMAALSE KUJUGA TIIVAD NING DIFUUSORID.

ENNE KOKKUPANEMISE ALGUST VALMIS VORMELI VIRTUAALNE MUDEL PROJEKTEERIMISKESKKONNAS CATIAV5.

4/2011 (32)

Tee terasest mida iganes.

Koos Ruukkiga õnnestub see paremini.

Optim Raex

®®

Optim Optim ®

®

KULUMISKINDEL TERAS KÕRGTUGEV TERAS

Kuidas ühendada kergus, vastupidavus ja suurepärane väljanägemine? Kuidas saavutada väiksem kütusekulu ja suurem kandevõime? Kuidas olla üheaegselt nii säästlik kui ka keskkonnasõbralik? Meie teame. Kasutades Ruukki asjatundlikkust ning kulumiskindlat Raex ja kõrgtugevat Optim terast. www.ruukki.ee/raex

2424

Kommentaar Kommentaar

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

debatt jätkub:

TEADUSESSE PANUSTADA ON MÕTET VAID SIIS, KUI SEDA RAHA KASUTATAKSE MÕISTLIKULT meedias on üha teravamalt hakanud vastanduma poliitikute ja tehnokraatide ehk spetsialistidest visionääride seisukohad riigi arengut puudutavates küsimustes. tehnokraate kujutatakse ette mingi ususektina, kes võitleb püha tõe eest vaenlastega, s.o lollide poliitikute ja ametnikega. tehnokraate kahtlustatakse isegi sekkumises põhiseaduslikku võimukorraldusse, poliitilisse valikusse ning otsustusprotsessi.

M

õned äärmuslased on kuulutanud tehnokraatia ja teadmustepõhise maailmavaate isegi demokraatia ja põhiseadusega vastuolus olevaks. Selle kõige tulemusena tekib paratamatult mulje, et riigi juhtimiseks teadmustepõhisust ja mõistuse rakendamist nagu polekski tarvis. Kuigi ambitsioonikaid inimesi on teadlaste hulgas kahtlemata keskmisest enam, on tehnokraadid siiski üpris rahumeelne seltskond.

Nende enamiku maailmapildi aluseks on demokraatlikud väärtused ja kodanikena on nad reeglina huvitatud riigi konkurentsivõime tugevdamisest ja rahva maksimaalsest heaolust. Ilmselt on vastuolude põhjused kinni poliitilises kultuuris eneses ja kuna see on meie kõigi jaoks niivõrd oluline valdkond, siis väärib nende vastuolude selgitamine põhjalikumat analüüsi.

Kõigepealt tuleks teadvustada teaduse rolli kaasaegses ühiskonnas. Täna on teadusuuringud ja tootmine juba sedavõrd kokku kasvanud, et piiri nende vahele pole enam võimalik tõmmata. Kõrgtehno-

Meie ei saa siin eriti loota väliskapitalil põhinevate tütarettevõtete emafirmadele, sest kõik riigid on huvitatud teadustegevuse kui kõige suurema lisandväärtuse allika hoidmisest oma kontrolli all. Seega peab omamaisesse tööstusesse paratamatult panustama ka Eesti riik.

investorid ei usu pikas perspektiivis eesti erilisust

VELLO REEDIK, TTÜ emeriitprofessor

loogiline ja innovaatiline tootmine pole võimalik ilma sihipärase teadustööta.

Ainult suured korporatsioonid suudavad ise oma teadustegevust finantseerida.

4/2011 (32)

Kui meie tööstus ei suuda luua ja eksportida kõrge lisandväärtusega tooteid ja selle pealt teenitut oma riigi ja selle elanike hüveks kasutada, siis pole me karmis kliimas ja globaliseerumise laines püsimajäämiseks jätkusuutlikud. Hiljutine valimiskampaania näitas, et kahjuks pole see tõdemus jõudnud veel meie poliitikuteni.

Meil ei ole võimalik (kuigi jätkuvalt üritame) ligi meelitada maksimaalse kasumi väljapumpamisele orienteeritud investoreid ei madalate tööjõumaksude, tööandjale soodsa seadusandluse, ametiühingute nõrkusega jms.

Investorid lihtsalt ei usu, et taoline olukord saaks ühes ELi riigis pikemas

Pilt: autor

Kommentaar

25

perspektiivis toimida, sest varem või hiljem ollakse sunnitud ELi sisekonkurentsi ohjeldamiseks maksupoliitikat ühtlustama. Paraku ei usu seda ka eestimaised investorid, kes eelistavad oma raha pigem välismaalaste arvel kasvatada. Seni oleme logistiliste eeliste tõttu küll saanud toimida kui Põhjamaade külje all olev maksuparadiis ja peatuspaik tootmise liikumisel Aasia suunas.

Meile jääb madala palgaga töö ja rõõm sellest Välisinvestoritega on ka see probleem, et kogu nende maksuvabalt teenitud kasum kipub ikkagi laenuintresside, liisingutasude ja kavalate laenuskeemidega liikuma välismaale. Kuna siin valmistatud tooteid turustab emafirma hoopis kõrgema hinnaga välismaal, rändab sinna ka suurem osa eestlaste töö tootlikkusest.

Meile jääb vaid madala palgaga töö ja rõõm sellest (tööpuuduse ajal tuleb rõõmu tunda sellestki).

4/2011 (32)

26

Kommentaar

Peamine mure on aga selles, et tänu ELi avatusele kipub aktiivsem ja võimekam pool meie riigi alamatest leidma tasuva töö ja parema elukeskkonna välismaal.

Ja meid kummitab hoopis saamatute inimestega asustatud ja madala arengutasemega maa staatus, mis kunagi ei saagi jõuda rikaste riikide hulka. Meie ainuke võimalus siin maailmas rahvusriigina ellujäämiseks on mitte meelitada, vaid sundida investoreid otsima siit sobilikku taristut ja ainulaadset kõrgelt haritud usaldusväärset tööjõudu.

See ainulaadne keskkond peab võimaldama toota siin niivõrd kõrge lisandväärtusega tooteid, et investoreil oleks otstarbekas taolise tänuväärse olukorra säilitamiseks/arendamiseks panustada ka omalt poolt midagi. Ainult siis saaks riik kopsakamaid makse koguda ja praeguses majanduskriisis räsitud seisus veidi “paksemaks” muutuda, oma kodanike elatustaset ja sotsiaalset turvalisust tõstes. Küllap siis “kadunud” pojad ja tütred jälle koduaseme üles leiavad.

Kõik see looks omakorda eeldused hariduse ja teaduse edasiseks arendamiseks ja meie majanduskeskkonna veelgi atraktiivsemaks muutmiseks. Nobelist Paul Krugman väidab, et riigi võime tõsta elatustaset sõltub peamiselt selle võimest tõsta oma töötegijate tootmisväljundit ja seda on tõestanud teaduslikud uuringud maailma rikkuse geograafilises jaotuses. Ja eks see ole ka tehnokraatliku maailmavaate üks nurgakividest.

Raha pole kunagi suudetud õiglaselt jagada Teadustegevus on väga kallis ja sellesse panustatud raha peab olema nii eraettevõtete kui riikliku tasandi efektiivne investeering. See ei tähenda sugugi, et kõik teadlased tuleks “atradeks taguda”, vaid see raha tuleb jaotada targalt alusuuringute, rakendusuuringute ja reaalsete projektide toetamise vahel.

Raha jagamist, olgu see suur või väike, pole teadaolevalt kusagil ega kunagi suudetud teha õiglaselt. Kas see jaotus peab olema projekti- või programmipõhine, on selleks vaja luua eraldi teadusasutusi või piisab ülikooliteadusest, on juba järgmise loo teema.

Kogu selle problemaatika teeb eriti keerukaks asjaolu, et teadustöö tulemustele kui toodete lisandväärtuse allikatele toimub maailmas halastamatu konkurents. Kes kiiremini turule jõuab, saab koorida suurema kasumi.

Selle taustal on seisukoht, et kõik avaliku raha eest tehtavad teadusuuringud peavad olema avalikult kättesaadavad ehk publitseeritud, kas mõnele huvigrupile kasulik või äärmiselt naiivne, kus pole veel suudetud aru saada kapitalismi olemusest.

Nii anname võimsamatele riikidele tasuta ära oma teadustulemused ja ostame siis need juba importtootes pakendatuna hingehinna eest tagasi. Selline äri meenutab

Majandust toitev vereringe – finantsturud – on hakanud Euroopast mööda vaatama ja rohkem Aasia poole kiikama.

rohkem kilplaste toimetamisi. Kõrgtehnoloogilise riigi korral peaks panustamine teadusesse aga olema üle 3% eelarvest, kuid selle poole on mõtet pürgida vaid siis, kui õpitakse seda raha mõistliku investeeringuna kasutama.

Kas teadus suudab üldse pakkuda mingeid lahendusi Aga sellega oleme jõudnud artikli võtmeprobleemini: kas teadus suudab ka sellise kõrgtehnoloogilise riigi ülesehitamiseks pakkuda mingeid lahendusi? Süner­ geeti­kast ja süsteemiteooriast lähtudes on riik üks ülimalt keerukas, kodanikest ja nendevahelistest sidemetest koosnev mittelineaarne süsteem, mida hoolimata kõigest on võimalik modelleerida ja seda ka teatud eesmärkide saavutamiseks soovitavas suunas optimeerida.

4/2011 (32)

On võimalik uurida, millistel tingimustel on see süsteem kõige tugevam/ konkurentsivõimelisem ja milliste kodanikevaheliste sidemete korral kõige jätkusuutlikum. Kuid selline süsteem toimib reeglina efektiivselt ainult siis, kui selle kodanike võimed on maksimaalselt välja arendatud ja nende suhted põhinevad sünergial ehk koostööl. Samas pole teada ühtki riiki, kus taoline tehnokraatlik ideaalse riigi mudel toimiks, sest põhjused on kinni inimloomuses eneses, mitte teaduses.

Igivanadest aegadest alates on riigid toiminud rikaste võimu põhimõttel, kus orjadele, hiljem pärisorjadele ja tänapäeval palgaorjadele on jäetud elamiseks just sedavõrd elatusvahendeid, et nad välja ei sureks. Suure mõra sellesse süsteemi lõi Prantsuse revolutsioon, mille ideaalideks olid vabaduse, võrdsuse ja vendluse idee.

Hoolimata ajaloo keerdkäikudest on Prantsuse revolutsiooni ideedest arenenud välja euroopalik demokraatliku ühiskonna mudel, mis kõige mõistlikumal kujul toimib Põhjamaades.

Elatustaseme tõstmiseks ei peagi pingutama?

Valimiseelsed debatid näitasid kahjuks, et Eesti juhtivpoliitikud ei ole veel jõudnud arusaamale, et vana, ühiskonna kihistumisel toimiv riigimudel pole kiire tehnoloogilise arengu juures enam jätkusuutlik. Täna võidavad paraku need, kes suudavad oma kodanike ajupotentsiaali rakendada kõige otstarbekamalt ehk oma riigi haridus- ja teaduspoliitika oskuslikult üles ehitada.

Kahjuks on poliitilistes ringkondades tekkinud vaikiv ootus, et oma kodanike elatustaseme tõstmiseks me ei peagi pingutama, sest tõenäoselt langevad nn heaoluriigid meile lähemale. Tõepoolest on Euroopa võlakriis tõestanud, et Euroopa riikidel on oma elukorralduse ja heaoluriigi maine säilitamisega tänapäevase globaliseerumise käigus tõsiseid probleeme. Kõigis ELi liikmesriikides liigub töö riigist välja ja ülemaailmset majandust toitev vereringe – finantsturud – on hakanud Euroopast mööda vaatama ja rohkem kiikama Aasia poole.

2828

tootmissisenDiD tootmissisenDiD

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

Igakuine toorainekommentaar:

KAS MEID OOTAB EES NELJAS NAFTAŠOKK? tuneesiast alanud ning järjest kaugemale arenenud võimude vastased rahutused lähisidas panid veebruari keskel nafta hinna kiiresti tõusma. ainult erakordne sündmus, maavärin Jaapanis ning tuumakatastroofi oht, pani musta kulla hinnatõusu korraks peatuma. aga ainult korraks, sest niipea, kui sai selgeks, et lääneriigid võivad liibüa vastu jõudu rakendada, hakkas nafta hind taas tõusma.

L

ähis-Ida on väga oluline naftapiirkond. Kolm eelmist naftakriisi, mille põhjustasid 1972. aasta Araabiamaade naftaembargo, 1978. aastal toimunud Iraani revolutsioon ning 1990. aasta Lahesõda, said alguse kõik sellest piirkonnast. Neist esimene kergitas nafta hinna varasemalt stabiilselt kahelt dollarilt barrel 13ni. See tõi endaga kaasa stagflatsiooni (aeglase majanduskasvu kiire hinnatõusu tingimustes), mis kestis kuni kaheksakümnendate aastate teise pooleni.

Kas midagi taolist võib meid oodata ka nüüd? Täiesti võimalik.

Põhja-Aafrika annab viis protsenti maailma naftatoodangust, Lähis-Ida piirkond 30%. Kõige suurem lootus, aga ka kõige suurem mure, on Saudi Araabia.

Venemaa järel suuruselt teine naftatootja on ainus, kellel on vabu tootmisvõimsusi.

Eelmise hinnatõusu ajal, 2008. aastal, kinnitasid saudid, et neil on piisavalt võimsusi, aga turg kahtles selles ning nafta hind kerkis 145,7 dollarini barrel. Praegu hinnatakse, et vabad võimsused jäävad vahemikku 6 miljonit barrelit ööpäevas (OPECi hinnang) ja 4^5 miljonit barrelit (naftatööstuse analüütikud), kirjutab ajakiri The Economist. Saudi Araabia on investeerinud ja investeerib naftatööstusesse kõvasti, kavatsedes kulutada uutele puuraukudele ja taristule kuni 100 miljardit dollarit aastaks 2015. Praegu on analüütikuid, kes kahtlevad Saudi Araabia poolt esitatud numbrite tõepärasuses. Õnneks oleme šokiks mõnevõrra pare-

mad, sest nende toodangu energiakulu ühiku kohta on suurem kui arenenud riikidel. USA majandus on Hiina omast kolm korda suurem, aga kasutab vaid kaks korda rohkem naftat kui Hiina.

Arenenud tööstusriikidest on aga just

Kõige suurem lootus, aga ka kõige suurem mure, on saudi araabia, kel on ainsana vabu tootmisvõimsusi.

TÕNIS OJA, investeerimisnõustaja

mini valmis kui varasemate kriiside ajal.

Maailma suurim nafta- ja naftasaaduste tarbija on USA. Ühendriikide majandus on üle kahe korra suurem kui 1980. a, aga nafta tarbimine on selle aja jooksul kasvanud 17,4 miljonilt barrelilt 17,9-le. Euroopa kasutas 2009. aastal naftat isegi vähem kui 1980. aastal, kirjutab The Economist.

Arenevad riigid on nafta hinna järsu tõusu suhtes arenenud riikidest haavatava4/2011 (32)

USA see, kelle majandus on nafta äkilise hinnatõusu tõttu kõige haavatavam. Sealne majandus on energiamahukas ning naftasaadustele kehtestatud madalate maksude tõttu muutuvad kütuste hinnad samas suurusjärgus nafta hinnaga. Euroopas (ka meil) moodustavad aktsiis ja käibemaks 50^60% kütuse jaehinnast, mis on samas ka kütuste hinnaliikumisele omamoodi puhvriks.

Nafta kõrge hind soodustab ka nn mittekonventsionaalsete kütuste kasutamist.

Tänu kildagaasi üha kasvavale kasutamisele on maagaasi hind langenud mõne aasta taguse ajaga võrreldes üle kolme korra.

Pole välistatud, et analoogilise efekti Foto: ÄriPÄev

nafta hinnale annab õli tootmine põlevkivist. Maailma põlevkiviõli varude suuruseks 10 22 .10 .1 0.

5. 10 11 19 .10 .1 1.

3. 10 12 17 .10 .1 2 31 .10 .1 2 14 .10 .0 1 28 .11 .0 1 11 .11 .0 2.

25 11 .0 2 11 .11 .0 3 18 .11 .0 3.

11

10 22 .10 .1 0.

5. 10 11 19 .10 .1 1.

3. 10 12 17 .10 .1 2 31 .10 .1 2 14 .10 .0 1 28 .11 .0 1 11 .11 .0 2 25 .11 .0 2 11 .11 .0 3 18 .11 .0 3.

11

10000 600

8000 500

6000 400

10 22 .10 .1 0.

5. 10 11 19 .10 .1 1.

3. 10 12 17 .10 .1 2 31 .10 .1 2 14 .10 .0 1 28 .11 .0 1 11 .11 .0 2 25 .11 .0 2 11 .11 .0 3.

18 11 .0 3.

11

8.

10

9.

.0

24

.0 9.

8. 10 10 22 .10 .1 0.

5. 10 11 19 .10 .1 1.

3. 10 12 17 .10 .1 2 31 .10 .1 2 14 .10 .0 1 28 .11 .0 1 11 .11 .0 2 25 .11 .0 2 11 .11 .0 3 18 .11 .0 3.

11

24

.0 9.

8. 10 10 22 .10 .1 0.

5. 10 11 19 .10 .1 1.

3. 10 12 17 .10 .1 2 31 .10 .1 2 14 .10 .0 1 28 .11 .0 1 11 .11 .0 2 25 .11 .0 2 11 .11 .0 3 18 .11 .0 3.

11

24 60

8.

10

9.

.0

24

8.

10 22 .10 .1 0.

5. 10 11 19 .10 .1 1.

3. 10 12 17 .10 .1 2 31 .10 .1 2 14 .10 .0 1 28 .11 .0 1 11 .11 .0 2 25 .11 .0 2.

11 11 .0 3 18 .11 .0 3.

11

10

9.

.0

24 120

8.

50

10

250

9.

1200

.0

8.

10 22 .10 .1 0.

5. 10 11 19 .10 .1 1.

3. 10 12 17 .10 .1 2 31 .10 .1 2 14 .10 .0 1 28 .11 .0 1 11 .11 .0 2 25 .11 .0 2 11 .11 .0 3 18 .11 .0 3.

11

10

9.

.0

24 1500

24

8.

10 22 .10 .1 0.

5. 10 11 19 .10 .1 1.

3. 10 12 17 .10 .1 2 31 .10 .1 2 14 .10 .0 1 28 .11 .0 1 11 .11 .0 2 25 .11 .0 2.

11 11 .0 3 18 .11 .0 3.

11

10

9.

.0

24

tootmissisenDiD

GraaFiK 1.

GraaFiK 2.

nafta hind, usD/barrel (nYmeX) maagaasi hind, usD/mmBtu (iCe, london)

GraaFiK 3.

GraaFiK 4.

vase hind, usD/t (londoni metallibörs) terase hind, usD/t (londoni metallibörs)

GraaFiK 5.

GraaFiK 6.

Kulla hind, usD/tr.oz (london) nisu hind, eur/t (euronext/matif, Pariis)

GraaFiK 7.

GraaFiK 8.

Puuvilla hind, usD/nael (nuBot, Chicago) tselluloosi hind, usD/t (Foex, soome)

hinnatakse 2,8 triljonit barrelit. Ainuüksi USA põlevkivivarude suurus, 1,5 triljonit

4/2011 (32)

29

6,0

100

80 4,5

3,0

300

250

200

200 1000

150

100

800

alliKaD: nYmeX, nYBot, iCe, lme, euroneXt, FoeX ltD

barrelit, on suurem kui maailma naftavarud kokku (1,3 triljonit barrelit).

3030

teGiJa teGiJa

ajaloo ilu:

SÜSTEEMIINSENER JA EDUKAS ÜLO AMBOS, ASi Vertex Estonia tegevjuht 1981– 2005, Aasta Insener 2002

R

REIN LUIK, üks kuulsamaid eesti soost insenere

aasta algul lahkus 75. eluaastal meie hulgast väliseestlasest ettevõtja ja tehnikateadlane rein luik. ta oli silmapaistvamaid kaasaegse kosmosesidetehnika arendajaid maapealsete satelliitsideantennide teoreetilise uurimise ja konstrueerimise alal. temas olid ühendatud kaks, mitte just sageli kooseksisteerivat poolt – süsteemiinsener, kes tundis oma valdkonda peensusteni, ja ärimees, kes oskas oma teadmust uute lahendustena müüa.

4/2011 (32)

ein Luik oli 8-aastane, kui tema pere 1944. a sügisel koos paljude teiste saatusekaaslastega lahkus Eestist Nõukogude vägede okupatsiooni eest. Järgnesid rasked aastad pagulaslaagrites liitlasvägede kontrolli all olevas tsoonis.

Hiljem õnnestus perekonnal emigreeruda USAsse. Elu ei olnud kerge Uues Maailmas, leida sobivat elukohta ja teenistust.

Noor Rein Luik leidis, et kõige otstarbekam on omandada haridus ja amet tehnikavaldkonnas. Sellise valiku tegid ka paljud teised eesti soost eakaaslased ja hilisem elu näitas, et kõik nad tulid edukalt toime.

Tingituna majanduslikust olukorrast möödus Reinu haridustee katkendlikult, sest vahepeal tuli elatusraha teenida. Õpinguid alustas ta Seattle’i Washingtoni Ülikoolis elektrotehnika erialal. Õpingute ajal liitus ta kohaliku eesti üliõpilaste klubiga.

Aktiivselt esines ta Eesti Seltsi juhatuse liikmena. Samuti liitus ta üliõpilaskorporatsiooniga Fraternitas Estica, mille 95. ja 100. aastapäeva tähistamisest ta ka veel osa võttis. Õpingute vaheajal hakkas Rein Luik tööle Boeingu lennukikompanii tehases inseneri abina, täites mitmesuguseid joonestusalaseid ülesandeid. Pärast sõjaväeteenistuse läbimist jätkusid õpingud sama ülikooli mehaanikateaduskonnas. Samal ajal töötas ta osalise töökoormusega Boeingu kompanii joonestusbüroos.

töömeheaastad kosmoseside alal Philcos Pärast inseneridiplomi ja mehaanikateaduste bakalaureusekraadi saamist asus ta elama Californiasse San Francisco lähedale. Üks elukohavaliku põhjus oli soodne kliima. Jätkusid töömeheaastad kosmoseside alal korporatsiooni Philco allüksuses PilDiD: autor

teGiJa

ÄRIMEES REIN LUIK

31

Western Devolopment Laboratories. See saigi määravaks tema edaspidise karjääri kujunemisel.

Philcos konstrueeriti üks esimestest sidesatelliitidest. Tolleaegsed mandritevahelised sidekaablid olid võrdlemisi piiratud infoedastuse mahuga. Juba esimene, signaali võimendav, alla kahemeetrise läbimõõduga seniolematus mahus infovoogu edastav Telstari-tüüpi satelliit lubas 1962. aastal Ameerika ja Euroopa vahel korraldada võrdlemisi kvaliteetse televisiooniülekande. USA valitsus leidis juba samal aastal, et satelliitside tehnoloogial on tulevikku ja püstitas ülesande globaalside arendamiseks.

luike paelus antennide konstrueerimine ja ehitus

artiKli autor (Paremal) Koos investor helDur tÕnissoni (KesKel) Ja rein luiGeGa

4/2011 (32)

Moodustati Comsat Corporation, mille ülesandeks oli valmistada kommertsotstarbega satelliite Intelsat ja hakata arendama rahvusvahelist satelliitside võrku, kuhu kuulusid 11 riiki. Selleks tarnis Philco-Ford Comsatile mitu jaama. Lisaks satelliitside

32

teGiJa

13 Fma antenn, PaiGalDatuD lÕuna-aaFriKas

vajadustele projekteeriti seal mitmeotstarbelisi antenne. Suurte antennide konstrueerimisele lisandub veel reflektori kandesõrestiku, mehaaniliste ajamite, samuti elektri- ja mitmesuguste abisüsteemide väljatöötamine. Aga just sellistest projektidest võttis osa Rein Luik.

Philco antennisüsteemide ja maapealsete kosmoseside jaamade projekteerimise grupis arendati edasi antennide konstrueerimise tehnoloogiat ja analüüsiti nende toimimist. Sinna olid koondunud eriliselt helged pead. Olulist tähelepanu pöörati antenni metallkonstruktsioonide lihtsustamisele ja sõrestike stabiilsuse tõstmisele.

Samuti oli tähtis küsimus tagada peeglipindade ülikõrget täpsust.

Kraadi kaitsmisel aitasid praktilised kogemused Töötades Philcos koos paljude doktorikraadi omavate tippspetsialistidega, leidis Rein Luik, et kõrgema teaduskraadi omamine on vajalik, ning seda just mehaanika alal. Algasid õpingud Stanfordi Ülikooli

insenerehituse teaduskonnas. Seal olid koos maailmakuulsad teadlased ja oivalised õppejõud. Pingeliste õppeaastate järel sai dissertatsiooni teemaks NASA poolt tellitud ja täidetud konstrueerimisülesande edasiarendamine. Väitekiri saigi valmis ja kaitsmisel oli Rein Luik soodusolukorras, kuna professoritest oponentidel olid ainult teoreetilised teadmised, temal aga lisaks veel praktiline kogemus.

Mäletan kunagistest vestlustest Rein Luigega, et ta rõhutas korduvalt Ameerika suurte korporatsioonide juhtimissüsteemide bürokraatiat. Sellega ta nagu tahtis meid lohutada, kui läks jutuks meil kunagi kehtinud plaanimajanduse pidurdavast mõjust. Oligi nii, et suures korporatsioonis Philco-Ford ja hilisemas Ford-Aerospacis hakkas bürokraatlik juhtimissüsteem normaalset töötegemist pärssima. Bürokraatia vohas ja taastootis iseennast. Probleem oli selles, et Ford proovis rakendada suurele seeriatootmisele sobivat jäika juhtimismetoodikat ka ainulaadsete antennisüsteemide ehitamisele. Tekkisid veel mingid lahkarvamused ebakompetentsete kõrgemalseisvate ülemustega ja hakkas küpsema plaan saavutatud kogemuste baasil midagi ise käsile võtta. Samad mõtted olid ka ühel kauaaegsel kaastöötajal.

investoriks leiti riigivanema poeg heldur tõnisson Tekkisid kontaktid ja ühised huvid ühe Kanadas asuva suure firmaga. Pärast pikki läbirääkimisi moodustati äriettevõte, kus otsustusõigus oli igati emafirma käes, kuid jäi võimalus ennast nende käest kunagi välja osta. Järgnes päris edukas äritegevus, kuid lõppes see ikkagi iseseisva oma firma moodustamisega. Selleks tuli appi kunagise riigivanema poeg Heldur Tõnisson, kes oli Eestist lahkunud juba 1943. aastal ja vahepeal edukalt äri ajanud. Temast sai firma suuromanik ja investor.

Ettevõtte nimeks sai TIW Systems Inc. Asukohaks valiti Palo Alto San Francisco lahe piirkonnas ja renditi umbes 60 m2 bürooruumi. Esialgu oli raskusi tootmise käivitamise ja arendusprojektide jaoks finantseerimisallikate leidmisega, kuid lõpuks leidsid kõik probleemid lahenduse.

Iseseisva tegutsemise alustamisel tulid kasuks kõik varasematel töökohtadel oman4/2011 (32)

datud projekteerimis- ja tootmiskogemused, müügitöö oskused ning ärikontaktid.

Et mitte olla sõltuvuses allhankijatest, osteti New Mexico osariigis asuv metallkonstruktsioonide töökoda, mis aga polnud parimas seisukorras.

Tõsine arendustöö käivitati antennide juhtimis- ja kontrollsüsteemide, mikrolainekiirgurite (fiidid) ning teiste aparaatide ja elektrooniliste komponentide konstrueerimisel ning valmistamisel. Võeti tööle kogemustega spetsialistid ja arendati välja oma tootmisliinid. Vaja oli kiiresti arendada tehnoloogiat, et toota ja müüa keerulisemaid ja kallimaid antennisüsteeme.

luige klientideks tulid intelsat, nasa, Comsat Uus iseseisev firma alustas tööd suurte antennidega, sest nende turunišš oli parajasti soodne. Pärast esimesi edukalt täidetud lepinguid hakkas äri arenema ja mahud kasvama. Üks esimesi suuremaid kliente oli Intelsat. Järgnesid NASA, Comsat ja teised. Kasvasid oskused ja tuldi toime järjest keerulisemate projektidega.

Võideti lepinguid, mis olid tehniliselt lahenduselt keerukad ja teostuselt ainukordsed, sealhulgas mitmesugused eriotstarbelised antennid. Hakati projekteerima ja ehitama terviklikke maapealseid satelliitsidejaamade komplekte, kuhu juurde kuulusid vundamendid, hooned, elektritoide, kontroll- ja tugisüsteemid – kuni teedevõrguni välja. Äriedu kindlustas ka see, et Rein Luik omas edukaks müügitööks vajalikke põhjalikke konstrueerimis- ja tootmiskogemusi. Läbirääkimistel tuli klienti veenda kõikide esitatavate nõuete täitmises, samas tuli kohe otsustada, mis ei ole täidetav.

Igale tellijale esitati sadade lehekülgede mahus toote tehniline spetsifikatsioon, modifitseerides individuaalset sobivust.

Sellega kaasnes pidev tootearendus, et täita klientide kõiki nõudeid.

Majandusliku stabiilsuse ja oma turunišis maailmamastaabis juhtpositsiooni saavutamise järel hakkas Rein Luik arendama ärisidemeid taasiseseisvunud Eestiga.

Esimene koostöö tekkis selleaegse Küberneetika Instituudiga, kus arendati välja satelliitside väikeettevõte Intex, mille olu-

teGiJa

33

8 m antenni sÕlmeDe KontrollmontaaŽ 1996. aastal

lisemad projektid olid autonoomse sidesüsteemi loomine Siberi naftaväljade ja USA vahel ning satelliidipõhine internetikanal Eesti ja USA vahel. Praegu tundub see kõik igapäevane, aga sellel ajal olid need siiski meie oludes uudsed lahendused.

luik asus antennide tootmist eestisse üle tooma Seejärel hakkas Rein Luik otsima võimalusi antennide tootmise ületoomiseks Eestisse. Ühest küljest oli see tingitud patriootlikust soovist võtta osa Eesti riigi majanduslikust arengust, kuid teisalt oli ka ahvatluseks odav tööjõud ja hea hinnaga ning nõuetele vastavad nõukogude päritolu materjalid. Eesmärgiks oli Eesti ettevõttes töö kvaliteedi viimine maailmatasemele ja lõppkokkuvõttes muidugi oma toodangu konkurentsivõime tõstmine.

Põhjalike otsingute tulemusena jäi valik peatuma Kommunaalmasinate Eksperimentaalsel Remonditehasel (pärast erastamist AS Tarberaud ja praegu AS Vertex Estonia), sest sealsed tootmisvõimsused ja töökogemus osutusid kõige sobivamaks. Järgnesid vajalikud investeeringud ja personali koolitus. Erilist rõhku pandi keevituse ja pinnakatete kvaliteedile.

Tähtsamaid ülesandeid oli reflektorpa-

neelide pinna geomeetrilise konfiguratsiooni tagamine. Esimeste 13-meetriste reflektoritega antennide paneelide täpsuse nõue ruutkeskmisena (nn RMS – mõõdetuna ühel paneelil ca 100 mõõtepunktis) oli 0,13 mm. Selle ülesandega saadi edukalt hakkama ja praegu on normaalselt saavutatav täpsus 0,08 mm ja vajadusel isegi täpsem. Selle garanteerisid firma oma spetsialistide poolt konstrueeritud ja valmistatud eriotstarbelised pressvormid, aga samuti väljaõppinud töötegijad. Üsna alguses moodustasime töövõimelise konstruktorite kollektiivi, sest puudusid meetermõõdustikus tööjoonised, ka tuli soetada vajalik arvutipark ja tarkvara.

Järgmine vajalik investeering oli suurte detailide pindade töötlemiseks horisontaalne sisetreipink, sest allhankijad ei kindlustanud vajalikku kvaliteeti ega pidanud kinni kokkulepitud tähtaegadest. Samuti tõsteti iga aasta põhjendamatult hinda.

Tootmismahtude tõstmiseks ja töötingimuste parandamiseks aitas kaasa uus tootmishoone pinnaga 2000 m2. Eeliseks kujunes ka oma meeskonna poolt antennikomplektide paigaldamine mitmetes riikides.

Vaatamata vahepealsetele rasketele aastatele töötab AS Vertex Estonia praegu edukalt, jätkab pidevat tootearendust ja 4/2011 (32)

toodang on kasutusel ca 35 riigis. 2006. aastal hinnati tehase kauaaegseid töötulemusi Ettevõtluse Auhinna vääriliseks.

Hiljutises ETV Kapitali saates mainiti, et Vertex Estonia on Eesti kosmosetehnoloogia valdkonna üks edukamaid ettevõtteid.

Tehasele on omistatud kvaliteedi-, keskkonna- ning töötervishoiu ja tööohutuse süsteemide juhtimissertifikaadid. Keevitusprotsessid vastavad DIN 18 800-7 nõuetele.

Kõigele sellele aitas panna aluse umbes 18 aastat tagasi Rein Luik ja firma meeskond on seda hoidnud ja edasi arendanud.

Meil oli õnne, et Eesti jaoks pöördelistel aastatel hakkas siin aktiivselt tegutsema Rein Luik, olles meile kõigile, kes me alles alustasime äritegevust kõrgtehnoloogia valdkonnas, suureks eeskujuks. Andeka, mitmekülgsete teadmistega ja avatud meelelaadiga inimesena andis ta meie inseneridele uue kvaliteedi, tõi meie ellu kaasaegse tehnoloogilise kultuuri. Rein Luige tegevus näitas, et äritegevus ei põhine ainult oma valdkonna põhjalikus tundmises. Vaja on veel armastada ja tahta “oma asja” arendada, tunda uue loomisest rõõmu ja jagada seda kolleegidega.

Artikli koostamisel on kasutatud allikana REIN LUIK “Insener Luige paraboloid“, Kirjastus Koolibri, 2007, ja akadeemik Ülo Jaaksoo mälestusi.

3434

inseneriKutse inseneriKutse

sõsarväljaanne:

75 AASTAT TAGASI HAKKAS ILMUMA KUUKIRI “TEHNIKA KÕIGILE” “eestis on praegu käimas suur riiklik ümberkorraldamise ja ülesehitamise töö. Ühes sellega on teoksil ka ühiskonna organiseerimine uutel alustel – kutsealade järele,“ kirjutas esimese numbri avaartiklis insenerikoja esimees a. uesson.

“V

astavalt sellele on Insenerikoda oma ülesandeks seadnud kaasa aidata tehniliste teadmiste levitamisele laiemates rahvakihtides.

Selle ülesande teostamiseks otsustas Insenerikoda hakata välja andma populaarteaduslikku tehnilist ajakirja “Tehnika Kõigile” ühes lisadega – tehniliste õppe- ja käsiraamatutega. [...] Käesoleva kuukirja väljaandmisel Insenerikoda kannab hoolt, et kuukiri suudaks täita kõiki neid ülesandeid, mis lugejaskond nõuab populaartehniliselt ajakirjalt,” kirjutas A. Uesson.

Esimeses numbris oli juttu ehitusest, aurukatelde kütteainetest, halupuude hindadest, autoasjandusest (Ameerika sõiduautod aastal 1936), tehnilistest näitustest Euroopas.

Kuukirja redaktsioon-kolleegiumisse kuulusid ins. E. Avik, ins. P. Etruk, dr.-ins.

H. Freymuth, dr.-phil. J. Hüsse, prof. L. Jürgenson, ins. E. Kimber, prof. P. Kogermann, arh. A. Kotli, dr.-ins. A. Laur, prof.

O. Maddisson, ins. H. Perna, ins. F. Peterson, arh. A. Volberg, ins. K. Zeren.

Kuukirja kaastoimetaja oli ins. A. Velner (kellest on juttu ka selles Inseneerias).

Kuukirja tellimishind oli aasta lõpuni 3 kr, üksiknumber maksis 40 senti. Kuivõrd ajakiri pidi ennast ise majandama, siis oli selles kuukirjas päris ohtrasti reklaami.

4/2011 (32)

huvitav lahenDus

35

Maailma tugevaim robot

F

astems presenteeris Tamperes maailma tugevaimat tööstusrobotit FANUC M2000iA/1200. Sellele kuueteljelisele robotile, mis teisaldab raskeid ja suuri detaile, on antud nimi “Gozilla” ja see on esimene taoline maailmas. Roboti haardeulatus on ligi neli meetrit ja maksimaalne tõstejõud kas 1200 või 1350 kg. Roboti liikumistäpsus on 0,3 mm.

”GoZilla” suuDaB Ühest Kohast teise tÕsta oma vÄiKsemaiD ametivenDi Ja KoostööPartnereiD Ja Panna maha alla millimeetrise tÄPsuseGa

4/2011 (32)

Pilt: BalteCo

3636

DoKtoritöö DoKtoritöö

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

Arvutisüsteemide situatsiooniteadlikkus:

VÄLJAKUTSED KÜBER-FÜÜSILISTE SÜSTEEMIDE LOOMISEL Küber-füüsilised süsteemid on juba aastakümneid olnud kasutusel sardsüsteemide (ingl k embedded system) loomuliku edasiarendusena. sardsüsteemid, mille puhul oli tegemist ühele rakendusele pühendatud suletud süsteemidega, on muutumas avatud süsteemideks, mis on omavahel võrguga ühendatud. Küber-füüsilised süsteemid seovad füüsilises maailmas toimuvaid protsesse võrku ühendatud arvutisüsteemidega, moodustades terviksüsteemi, mis ulatub üle erinevate maailmade piiride.

JÜRGO PREDEN, TTÜ proaktiivsete tehnoloogiate uurimislabor

K

über-füüsiliste süsteemide rakendamine eeldab mitmete teoreetiliste ning praktiliste probleemide, mida ei esinenud klassikaliste sardsüsteemide loomisel, lahendamist. Küber-füüsilise süsteemi omaduste kirjeldamise meetodid peavad lisaks arvutisüsteemi omadustele võimaldama ka maailma füüsikaliste ja virtuaalsete omaduste kirjeldamist ühtsel viisil, mis võimaldab seda tüüpi andmete vahetust süsteemide ja nende komponentide vahel.

Küber-füüsilise süsteemi kontseptsioon võimaldab luua uut tüüpi arvutisüsteeme, mida nimetatakse ka tajumatu arvutuse (ingl k ubiquitous computing / pervasive computing) süsteemideks. Tajumatu arvutuse süsteemid toimivad tavapärastest arvutisüsteemidest erinevalt, kuna arvuti on inimese jaoks enamasti tajutav ning arvutusprotsess käivitatakse inimese poolt. Tajumatu arvutuse süsteemide puhul töötlevad keskkonnas olevad arvutid andmeid, ilma et inimene peaks selleks käsklust andma. Samuti muudavad sellised süsteemid oma käitumist lähtuvalt töödeldud infost. Tajumatutelt seadmetelt eeldatakse proaktiivsust – sel-

smart Dust mote miCaZ (CrossBoW teChnoloGY)

lised seadmed ei reageeri üksnes inimese poolt antud käskudele, vaid täidavad mitmeid ülesandeid iseseisvalt, lähtudes oma arusaamast maailma kohta ning oma sihifunktsioonist.

arupuru kübemetest saab koostada sensorvõrke Liialdamata võib väita, et täna võib selliseid omadusi omavaid süsteeme luua teatud määral sensorvõrkude baasil.

Sensorvõrkude puhul on tegemist tarkade kübemete ehk targa tolmu võrkudega (ingl k smart dust – miniatuursed arvutusseadmed koos raadioside võimaluse ja 4/2011 (32)

autonoomse energiaallikaga), mida nimetatakse ka MANET- (ingl k Mobile Multi-hop Ad-hoc NETwork) tüüpi võrkudeks.

Arupuru kübe on väike arvuti, mis on varustatud autonoomse energiaallika ning traadita andmesideliidesega, mis võimaldab antud seadmel suhelda teiste omasugustega ning töötada iseseisvalt. Arupuru kübemetest (ingl k smart dust mote) on võimalik koostatada sensorvõrke (ingl k sensor networks), kus hulk keskkonda paigutatud miniatuurseid arvuteid, arupuru kübemeid, jälgivad keskkonda ning töötlevad kogutud andmeid. Arupuru kontseptsiooni lõi California Ülikoolis Berkeley’s prof Kristofer Pister aastal 2001 Ameerika Ühendriikide DARPA (Defence Advanced Research Project Agency) projekti raames.

Hoolimata sellest, et riistvara näol on olemas tehnoloogia, mis võimaldab koostada tajumatu arvutuse süsteeme, ei ole selliste töökindlate süsteemide loomine veel meile jõukohane. Tajumatute arvutisüsteemide põhiomadustest – suur ühenduste arv, keerukus, komponentide proaktiivus – lähtudes ei ole selliste süsteemide formaalne kirjeldamine võimalik konventsionaalsete algoritmiliste meetoditega, mis olid piisavad klassikaliste süsteemide puhul.

Realiseerimaks edukalt tajumatu arvutuse rakendusi, mis käituvad meile sobival viisil ning on ka töökindlad, peavad sellise süsteePilt: autor

Doktoritöö

mi kompomendid olema teadlikud neid ümbritsevast; samuti peab see teadlikkus olema ühtne üle kogu süsteemi. Üheks viisiks, kuidas tehissüsteemide teadlikkust parandada ning süsteemi-ülest ühtset arusaama maailmast tagada, on kasutada situatsiooniteadlikkuse kontseptsiooni. Situatsiooniinfo ilmutatult kasutamine ning selle sidumine kehtivuse infoga, alates ajaintervallist ja piirkonnast, kus situatsiooniinfo kehtib, võimaldab hõlpsamini saada hakkama küber-füüsilisele süsteemile omaste tundmatute omadustega.

madalama taseme parameetri väärtustest.

Tehisagendi puhul hinnatakse situatsiooniparameetrite väärtusi, käivitades sobivaid algoritme sisendandmete töötluseks. Garanteerimaks situatsiooni hinnangu kehtivust, määratakse sisendandmetele piirangud, mis garanteerivad alg­ andmete koherentsuse ja kehtivuse.

Inimese situatsiooniteadlikkus kantakse üle masinale Tehisagentide situatsiooniteadlikkuse kontseptsiooni arendamiseks saab edukalt kasutada inimfaktorite uuringutes välja töötatud situatsiooniteadlikkuse kontseptsioone. Situatsiooni töödeldes hindavad inimesed paralleelseid sisendandmete vooge, mida toodab sensoorika. Andmeid töödeldakse, kasutades teadmisi ning algoritme, mis arenevad aja jooksul. Tehisagentide puhul saab situatsiooni hindamiseks rakendada samu printsiipe.

Situatsiooniparameetrite väärtused saab leida situatsiooniparameetrite hierarhilise struktuuri abil, kusjuures madalama taseme situatsiooniparameetrite väärtused leitakse otseselt sensorandmete tõlgendusest. Situatsiooniparameeter peegeldab reaalse või virtuaalse maailma huvipakkuvaid omadusi, selliste parameetrite kompositsioon võimaldab kõrgema taseme parameetrite leidmist

Küber-füüsilise süsteemi kontseptsioon võimaldab luua uut tüüpi, tajumatu arvutuse süsteeme.

Riistvara ning meetodid, mida kasutatakse situatsiooniparameetrite väärtuste arvutamiseks vajalike algandmete kogumiseks, samuti algoritmid, mida kasutatakse situatsiooniparameetrite väärtuste arvutamiseks, omavad mõlemad mõju situatsiooniparameetrite kehtivuspiirkondadele. Kasutatavate sensorite omadused määravad mõõtetulemuste täpsuse ning usaldatavuse, avaldades mõju ka nende andmete alusel arvutatavate situatsiooniparameetrite omadustele. Kasutatavate

4/2011 (32)

37

algoritmide mõju on sarnane – sõltuvalt algoritmist võib situatsiooniparameetrite kehtivus olla erinev.

Situatsiooniparameetrid, mis iseloomustavad elementaarsituatsioone, võivad olla arvutatud sensorlugemitest, inimeste poolt sooritatud vaatluste tulemustest või elementaarsetest andmetöötlusoperatsioonidest. Elementaarsituatsioonide (st nende parameetrite) hulk moodustab aluse abstraktsemate situatsioonide loomisele, mille kehtivus sõltub baassituatsioonide kehtivusest.

Artikkel andis lühikese ülevaate küberfüüsilistest süsteemidest ning nende loomisega seotud väljakutsetest. Selliste süsteemide autonoomia ning potentsiaal­ selt suur interaktsioonide hulk süsteemis, samuti süsteemilt oodatav proaktiivne käitumine seavad selliste süsteemide loomisele omad väljakutsed. Küber-füüsiliste süsteemide loomist hõlbustab situatsiooniteadlikkuse kontseptsiooni kasutamine juba süsteemi loomisel. Situatsiooniteadlikkuse kontseptsioon võimaldab esitada süsteemi teadmisi maailma kohta süstematiseeritult ning koherentselt üle kogu süsteemi. Hierarhiline situatsioonide kompositsioon situatsiooniparameetritest võimaldab kogu situatsioonide järeldusprotsessi muuta jälgitavaks ning korratavaks. Loodetavasti saame tänu situatsiooniteadlikkuse rakendamisele luua tulevikus ohutuid ning töökindlaid küber-füüsilisi süsteeme.

3838

inseneritöövahenDiD töövahenDiD inseneri

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

eelmise sajandi tehnika areng:

XEROX KUI OMA AJASTU TEHNIKAIME XeroX alustas koopiamasinate tootmist 1955. a (XeroX 660 tuli aastal 1966). teised tootjad alustasid tootmist hiljem: Canon 1970 (nP-1100), ricoh 1972 (PPC900), Konica 1971 (u-BiX 480). müümiseks n liidus vajasid nad lepinguid impordiametiga soJuZGlavPriBor. seetõttu Canon, Konica, mita, minolta ja ricoh jõudsid eestisse alles 1970. aastate lõpus.

RIHO KRISTJUHAN, AS Kristjuhan

X

eroxit aitas tutvustada Infoinstituudi brošüür ““Rank Xerox” kui tõhus abiline informatsiooni- ja juhtimistöö mehhaniseerimisel”, Tallinn 1974, autor L. Mosona. Ta oli hiljem, 1982. aastal, üks Teeninduskombinaadi “Ekspress” koopiakeskuse käivitajaid.

Masinad saabusid tollistest laudadest kastides, rippudes vedrude küljes, et ei saaks transpordil viga. ENSV Ülemnõukogu Presiidium sai 1971. a ikkagi masina, mida oli nii raputatud, et koopiate arvu valimise nupp oli esipaneelilt ära murdunud. Murtud võll tuli Tehnikaülikooli töökojas uus teha. Oli ka praaki. Näiteks esimene Eestisse jõudnud masin ei läinud mul kohe käima, sest eksponeerimis-lampide juhe oli sattunud kruvi alla ja oli lühises. Elektriskeem oli neil õnneks lihtne ja loogiline: kõik töösõlmed said voolu läbi oma mikrolüliti, mida lülitasid kas etteantud dokument, koopiapaber või trumliga koos pöörlev nukkidega ketas. Leidsin vea ja kõrvaldasin ilma juhenditeta.

hoolduse koolitus toimus tšehhoslovakkias Ministrite Nõukogu, saanud ka masina, asus kohe kohalikku hooldusteavet soetama ning saatis mind 1972. a väljaõppele. Xerox oli asutanud küll esinduse

autori ranK XeroXi hoolDusinstruKtori Kutsetunnistus

Moskvas, kuid väljaõpe toimus Tšehhoslovakkias, Brno linnas. Kutsetunnistuse saamiseks (pilt ülal) tuli läbida teoorialoengud, näidata üles oskust masina vigu leida ja kõrvaldada. Brno keskus oli mõeldud hooldusinstruktorite väljaõpetamiseks sotsialismileeris, et nad omakorda õpetaks välja kohalikke hooldustehnikuid.

Tunnistusega kaasnes hindamatu väärtusega tehnilise hoolduse juhend. Juhend ja saadud teadmised võimaldasid mul uute masinate operaatoritele kasutamist ja hooldust õpetada. Kohaliku operaatori oskus masinat hooldada oli oluline, sest masinate trumli ja ilmutussõlme töömaterjali eluead olid lühikesed, masinad aga väga koormatud. Mina sain hooldusaluseid masinaid remontida pärast tööpäeva, pärast kella 18.00. Kui masin oli Tartus, tähendas see magamata ööd. Minu hoolduse all olnud masinad tegid 1983. a kokku 3,3 mln koopiat.

4/2011 (32)

1980. aastani puudus riiklik varustamine ja hooldus. Siis loodi NSVLi Statistika Keskvalitsuse juurde Üleliiduline Koondis “SOJUZŠTŠETTEHNIKA” ja Eestisse selle tehas “IMPULS” (asus Kadaka puiesteel), mis alustas Eestis hoolduslepingute sõlmimist. ENSV Plaanikomitee moodustas 1982. a ametkondade vahelise import-kopeerpaljundustehnika probleemide komisjoni, olin selle liige.

1984. a lõpetati ettevõtetelt materjalide ja varuosade tellimuste vastuvõtmine. Xeroxi, Canoni, U-BiXi ja Ricohi omanikud suunati “Impulsi” juurde. Tugevdati režiiminõudeid.

Masinaruumi uks pidi olema plekiga üle löödud, uksel pidi olema nimekiri, kes võisid siseneda. Pühade ajaks ruumid pitseeriti.

Ametkondade vahelist komisjoni kasutasin vaidlustes varustajatega Moskvast, kes üritasid XEROX 660 tarvis saata mitteoriginaalset, odavamat toonerit. See ei kinnitunud paberile ja määris. Teine ettevõtmine oli koostöö Kohila Paberivabrikuga. Nende üks paberisort suutis asendada välismaist koopiapaberit, kuid oli tolmune. Vabrik kõrvaldas selle vea, aitas nii kaasa koopiamasinate levikule.

avaliku koopiateenuse teke ja levik 1982. a said Eesti ettevõtted ja eraisikud võimaluse tellida koopiaid. Xerox tegi neljanda katse avada avalik koopiakeskus N Liidus, eelmised olid ebaõnnestunud. Teeninduskombinaat “Ekspress” sai täiskomplekssed koopiamasinad XEROX 3450 (30 koopiat/min), XEROX 9400 (120 k/min) ja suurendus/vähendusvõimega jooniste koopiamasina XEROX 2080.

Koos kahe kolleegiga paigaldasime seadmed.

Keskus avati Teenindusmajas 23.06.1982 kell PilDiD: autor

inseneri töövahenDiD

KooPiaKesKuse avamiselt, nimeD all lÕiGus

12.00. Kohal olid ENSV ja NLi varustuskomiteede ja Xeroxi Moskva esinduse juhtivad töötajad: (esireas vasakult) NLi SOJUZGLAVPRIBORi peadirektor Šestakov, ENSV Teenindusminister Hallmägi, Xeroxi esinduse direktori abi Nekrassova, NLi Varustuskomitee aseesimees Jakovlev, ENSV Varustuskomitee esimees Toots, (teises reas) “Ekspressi” 2. tsehhi juhataja Ellermaa, ENSV Teenindusministeeriumi peaökonomist Truve, Tallinna RSN TK Teenindusvalitsuse juhata-

120 K/min teGev oPtiline KooPiamasin XeroX 9400

ja Andrussov, Xeroxi esinduse peadirektor Sutherland, koopiakeskuse töötaja S. Tsaro, Xeroxi esinduse tehnikadirektor Cane, NLi SOJUZGLAVPRIBORi osakonnajuhataja Nikolajev, “Ekspressi” direktor Põldoja, koopiakeskuse töötajad M. Tsaro ja Kristjuhan, “Ekspressi” peainsener Kolektor, koopiakeskuse töötajad Mosona ja Burlakov.

Samal aastal tulid Eestisse ka esimesed kiired koopiamasinad XEROX 1075, kus

39

uue seeria KooPiamasin XeroX 1075 (75K/min)

uudne sisemine infovahetus polnud enam juhtmete, vaid koaksiaalkaablitega, ning täiuslik diagnostika võimaldas iga sõlme või funktsiooni seisundit mõõta ja juhtpaneeli nupustiku kaudu seadistada. Esimese XEROX 1075 (75 k/min) käivitasin ENSV TA Füüsika Instituudis Tartus. Olin läbinud temast võimsama XEROX 9400 õppekursuse, kuid see mudel oli järgmise põlvkonna seade ja pakkus tõsist rahuldust, kui käima sain.

Individual seeria kahesambalised lintsaed.

Kahele poole 60º-0º-60º keeratavad Individual 520.360 DGH Individual 620.460 DGH Individual 720.560 DGH Individual 820.660 DGH Saadaval ka CNC saagimisliinina, programmeeritavad kogused, materjali etteande pikkused ja lõigatavad nurgad jne.

Bomar lintsaemasinad

4/2011 (32)

4040

huvitavlahenDus lahenDus huvitav

tulu, mitte kulu:

HEA DISAIN LOOB ESTEETILISI JA FUNKTSIONAALSEID ÄRIOBJEKTE viimased uudised majandusrindelt on järjest rõõmustavamad ning optimistlikumad – kiire kasv nii käivetes kui ekspordinumbrites on igati tervitatavad nii iga üksiku ettevõtte kui kogu eesti majanduse kontekstis.

RUTH-HELENE MELIORANSKI, Eesti Disainikeskuse juht

T

aastumine on toimunud peamiselt kulude kokkuhoiu ning ebaefektiivsete protsesside ümberkorraldamise kaudu. Samas tuleb tõdeda, et tõeline väljakutse oma toote- ja brändiarenduse näol on paljudele ettevõtetele tänaseni siiski vaid unistuseks. Paljuräägitud majanduse ümberstruktureerimine, mille tulemusena pakuksid ettevõtted kõrgema lisandväärtusega tooteid ja teenuseid ning oleksid seepärast globaalselt konkurentsivõimelisemad, on saavutatav peamiselt vaid oma tooteportfelli kaudu. Täna on see ette näidata vaid mõnedel eksportivatel ettevõtetel.

Ettevõtteid on innustatud panustama rohkem tootearendusse – erinevate teadlikkust tõstvate kampaaniate ja koolitustega, kuid senine vähene valdkondlik kogemus, eeskätt kogu tootearendusprotsessi eduka juhtimise kogemuse puudumise tõttu, pole võimaldanud suurt hüpet ette võtta.

Disaini suhtes ollakse veel umbusklikud Kui insener-tehniliste lahenduste ja turundusstrateegiate väljatöötamise osas

on tööstusettevõtted erinevaid kogemusi omandanud, siis disaini rakendamine on senini küllalt väheldane. Jah, ka siin võib rääkida vähesest disainiteadlikkusest ning kogemuste puudumisest, mis päädib eelarvamusega disainist kui millestki kallist ja mõttetust kulureast. Samas, vaadeldes disaini olemust süvitsi, näeme, et just selle valdkonna professionaalseid oskusi rakendades on võimalik ühendada insener-tehnilised lahendused kasutajasõbralikkuse ning atraktiivsusega. Need omadused aga soodustavad turul eristumist, loovad selge konkurentsieelise ning aitavad tõsta toodete lisandväärtust.

Disainer ei tegele ainult toodete ilustamisega, see on vaid kogu disainiprotsessi üks tahkudest. Disaini efektsiivsus ja kvaliteet väljendub erinevate distsipliinide vahel kõige sobivama kombinatsiooni leidmises ja rakendamises ning selle haakumises lõppkasutaja nägemusega.

hea disain: mõõdetav kasu, mitte kulu Hea disain väljendub objektides, süsteemides ja teenustes, mis toimivad nii esteetiliselt, funktsionaalselt kui äriliselt; muutes seejuures inimeste elu paremaks ning omades minimaalset võimalikku mõju meie planeedile. Hea disain väljendub mõõdetavas kasus, mitte kulus. Kuna 4/2011 (32)

disaini väärtust saab mõõta majanduslikult, sotsiaalselt ja keskkondlikult, on tegemist investeeringuga tulevikku, mitte jooksva mõttetu kuluga.

Kokkuvõtvalt on disain süsteemne lähenemine probleemide kaardistamiseks, defineerimiseks, lahenduste leidmiseks ning nende elluviimiseks. See on protsess, mis ühendab loovuse ja innovatsiooni, siPilt: BalteCo

huvitav lahenDus

vaid, kui hästi või halvasti sellega hakkama on saadud, kuidas disaini tulemus vastab algsetele eesmärkidele ning ettevõtte vajadustele. Seega “disaintoode” kui selline eksisteerib vaid turundusmaterjalides ning lamp on ikka lamp ja vaas on vaas.

Hea disain sünnib vaid koostöös teadlike tellijatega. Kuigi kõik inimese loodu on disain, teostub täna suurem osa sellest ilma professionaalsete disaineriteta. Väärt disain saab teoks tänu professionaalse disaineri treenitud oskustele ja kogemustele, mida disaineri klient ja koostööpartner osavalt oma organisatsiooni edendamiseks kasutavad. See on põhjus, miks on oluline tõsta disainikompetentsi ka ettevõtte sees.

ettevõtjatele on tulemas tasuta infopäev Eesti Disainikeskus on oma asutamisest peale pakkunud ettevõtetele nii erinevaid konsultatsioone kui koolitusi oma oskuste ja teadmiste tõstmiseks. Hea võimalus on siinkohal kutsuda kõiki ettevõt-

BalteCo uusim tooDe: innovatiivne Ja esteetiline aurusaun tetris.

Disainer aivar haBaKuKK.

dudes uued ideed turuvajadustega, vormides ideedest praktilisi ja atraktiivseid pakkumisi klientidele ja kasutajatele.

termin “disaintoode“ on vaid turundusmaterjalides Oluline on märkida, et disain on tegu-, mitte nimisõna. Kogu meid ümbritsev tehiskeskkond on disainitud, küsimus on 4/2011 (32)

41

jaid 19. aprillil Kaubandus-Tööstuskojaga koostöös korraldatavale tasuta infopäevale “Koostöö disaineriga – luksus või lisandväärtus?”, kus lähemalt tutvustavad oma tegemisi nii disainerid kui ka ettevõtjad, kel on disaini rakendamise edukas kogemus.

Ka riiklikul tasandil on disaini rakendamise kasulikkust järjest enam püütud esile tõsta. Üheks innustajaks võib pidada uue “Disaini rakendaja” kategooria lisamist ettevõtlusauhindade konkursile, mille eelmisel aastal võitis süsteemset disainjuhtimist kasutav vanni- ja aurusauna tootja Balteco. Balteco on disainiprotsesside juhtimiseks oma meeskonda kutsunud disainijuhi Aivar Habakuke, kelle töö tulemusena on kogu ettevõtte tooteportfell omandanud äratuntavalt ühtsed jooned ja tunnused.

Loodame, et sel aastal on austavale “Disaini rakendaja” tiitlile kandideerimiseks põhjust juba märksa rohkemal hulgal tööstusettevõtetel!

4242

huvitavlahenDus lahenDus huvitav

väikelaevaehitus:

JAHI- JA KAATRIKEREMUDELITE VALMISTAMINE 5-TELJELISE PROGRAMMJUHTIMISPINGI ABIL ligi 10 aastat tagasi rakendati eesti ettevõtete tootearenduses uute mudelite valmistamisel valdavalt mudelseppade käsitööd. tootearenduse protsess oli pikem, mudeli või prototüübi valmistamisel sõltus kvaliteet paljuski mudelsepa täpsest silmast ja käteosavusest.

JAAN KERS, TTÜ MTI vanemteadur

D

iga uue keremudeli sõiduomadusi testitakse vees. selleks tuleb valmistada 1:10 mudel, mille veesõiduomadusi basseinis katsetatakse.

väiksemad detailid 3D-prinditakse, suuremad freesitakse Eesmärkide saavutamiseks on tootearendusprotsess muutunud tehnoloogiamahukaks ja ajaliselt lühikeseks. Protsess algab virtuaalsete 3D CAD-mudelite loomisega, millest saab esimese käegakatsutava tooteprototüübi valmistada juba mõne tunni või päeva jooksul, rakendades väiksemate detailide puhul 3D-printimist ja suurte mõõtmetega detailide puhul freesimist CNC-pingis. 3- või 5-teljeliste CNCfreespinkide eeliseks on võimalus valmistada suuregabariidilisi tooteid või toote mudeleid pidevprotsessina (24/7) ning kiiresti.

Eesti väikelaevade ehitusettevõtted on

tööprotsess

isainerite poolt loodavate toodete keerukas kuju, geomeetria ja üleminekud põhjustasid konstruktoritele palju peavalu, sest 2D-jooniste loomine oli keeruline ja aeganõudev protsess ning tihtilugu valmisid mudelid vaid kujundusprogrammide visuaalsete piltide abil. Samuti oli protsess ajamahukas toote mudelist esimese prototüübini jõudes, sest nii mudel, master-vormid kui vormid valmistati käsitsi.

Kaasaegsed tooted peavad aga turule jõudma järjest lühema aja jooksul. Tootemudelite rohkusega haaratakse turu erinevaid sihtgruppe. Tooted ise on aga keeruka disainiga, mille valmistamine nõuab suurt

täpsust, telg-sümmeetrilisust ja head lõppviimistlust. Peamine faktor on siin aeg, sest kes esimesena turule jõuab, riisub koore.

VAHUPLOKIST JAHIKERE KUJU FREESIMINE

FREESI LÄHEDALTVAADE

4/2011 (32)

JÄMETÖÖDELDUD JAHIKERE MUDEL

PilDiD: autor

huvitav lahenDus

investeering

as luksusjaht hankis easi abiga suuregabariidilise pingi

AS

Luksusjaht on innovaatiline ja kiirelt arenev väikelaevade ehitusettevõte, kus valmistatakse nii jahte kui kiirkaatreid nii lõbusõidu kui ka sportimise tarbeks. Ettevõte asutati 1998. veebruaris. Luksusjahi tootevalik on suur, valmistatakse 29–80-jalase pikkusega veesõidukeid. Aasta-aastalt on kerkinud ka tootmismahud, mis täna on 8–10 alust kuus. Populaarsemad mudelid on kiired luksuskaatrid Delta-seeriast, millest näiteks Delta 29 saavutab tippkiiruse, 40 sõlme, ühe mootoriga.

Kaatreid ja jahte toodetakse proportsioonis 60/40. Delta kaatrid valmivad Luksusjahi kaubamärgi all ja Arcona jahid alltöövõtuna Rootsis. Aasta tootearendus on 2–3 uut mudelit, millest tavapäraselt on üks jaht ja kaks kaatrid.

Koos omatoodangu mahu kasvu ja väljastpoolt tellitavate tööde tähtaegade pikenemise ning valmisfreesitud mudeli transpordikulude kasvuga otsustati teha firma arengus oluline samm ning soetada EASi abiga firmasse uus suuregabariidiliste detailide freesimiseks sobiv 5-teljeline CNC-pink. Sammasportaaliga freespingi valikul on kaks peamist varianti – liikuva töölauaga või liikuva sammasportaaliga pinkide vahel –, millele on kinnitatud ka spindel koos tööelemendiga. 5-teljelisel CNC-pingil liigub detaili töötlemisel spindlipea sünkroonselt kõigi telgede suunas, sest juhtarvuti arvutab üheaegselt tööorgani koordinaadid viies suunas.

Leping Itaalia firmaga CMS 5-teljelise sammasportaaliga CNC-pingi ostuks sõlmiti juba 2009. aasta lõpus. Pingi tarneaeg oli pool aastat ning lisaks kulus veel paigaldusele ligi kolm kuud. Uue pingiga alustati tööd 2010. aasta septembris.

CNC-pingis freesitava detaili maksimummõõtmed on telgede suunas x=27,8 m; y=7,8 m; z=3,69 m. Pink võimaldab mudeli või vormi materjalina töödelda vahtplasti, puitu, vineeri, MDFi ja ka alumiiniumi. Ettevõte rakendab uut pinki oma igapäevases tootearendusprotsessis ning lisaks müüakse teenust nii Eesti kui ka väljaspool asuvatele ettevõtetele.

PEENTÖÖDELDUD JAHIKERE MUDEL

JAHIKERE MUDELI VIIMISTLEMINE PAHTLIGA

4/2011 (32)

43

siiani tellinud mudelite freesimistööd väljastpoolt. Väikelaevaehituses on oluline roll ka iga uue keremudeli puhul tema sõiduomaduste testimisel vees. Selleks aga tuleb valmistada 1:10 mudel, mille veesõiduomadusi saab katsebasseinis testida.

Selle etapi vahelejätmine võib hiljem toote prototüübi juures kallilt kätte maksta, sest lubatud sõidukiiruse või manööverdamisomaduste saavutamine võib jääda kättesaamatuks. Sama oluline on enne komposiitplastist tooteprototüübi valmistamist kontrollida visuaalselt ja ergonoomiliselt üle 1:1 keremudel, et seda vajadusel veel korrigeerida.

vundamendile liimitakse kiht-kihilt vahuplokid Tootearendusprotsessi väikelaevaehituse ettevõttes võib kirjeldada järgmiselt.

Kui väikelaeva disainer on uue jahi või kaatri 3D-mudeli saanud valmis, hakkavad konstruktorid tegelema 3D-mudelist jooniste loomisega ning selles etapis on oluline analüüsida ergonoomikat, seadmete asupaika ning teenindusest ja hooldusest lähtuvaid aspekte.

Kui laevakere 3D-mudel on valmis, muudetakse see CAM-programmi abil 5-teljelisele CNC-pingile arusaadavaks.

Järgnevalt on aga vaja ehitada mudeli vundament, mis koosneb vineerist ja puitprofiilidest, et tagada vahust mudeli jäikus. Seejärel liimitakse vundamendile kiht-kihilt vahuplokid. Kõige soodsam on

JAHIKERE MUDELI PINNATÖÖTLEMINE

44

huvitav lahenDus

Kere muDel Disaineri PilGu lÄBi

kasutada EPS-vahtu (vahtpolüsterool) tihedusega 200 kg/m3, aga võib kasutada ka suurema tihedusega vahtu, MDFi või puitu. Valmisehitatud vahuplokist hakataksegi jämetöötlusega välja freesima väikelaeva kere mudelit. Jämetöötlusele järgneb peentöötlus, mille käigus freesitakse välispind ühtlaseks. Seejärel järgneb pinna viimistlemine pahtliga, mida doseeritakse poolautomaatse segisti ja pumbaga varustatud seadmest läbi otsiku mudeli pinnale, kus see käsitsi ühtlase kihina laiali jaotatakse.

Pinna viimistlemisel kantakse peale 15–20-millimeetrine kiht p2-komponentset polüuretaanpahtlit, millest hiljem

peentöötlusega freesitakse CNC-pingiga maha ligi10-millimeetrine kiht ning lõpptulemusena saadakse ühtlase kvaliteediga pind, mis sobib juba mudelilt vormi võtmiseks.

On-off-meetodil valmistatakse toote vorm kohe Teine meetod, mida rakendatakse, on nn on-off-meetod, kus toote vorm valmistatakse kohe, jättes mudeli etapi vahele.

Selleks tuleb valmistada metall- või puitkonstruktsiooniga raamile jäik alus, millele liimitakse EPS-vahu kiht – arvestusega 20 mm vähem kui vormi lõppkõrgus. Järg4/2011 (32)

nevalt freesitakse CNC-pingiga vahust vormikuju välja. Sellele vajaliku jäikuse andmiseks lamineeritakse freesitud pind üle ning kaetakse hiljem suurema jäikuse ja pinnakõvadusega kahekomponentse polüuretaanpahtliga, millest freesitakse lõplik vormipind.

Valminud vormi saab kohe kasutada jahi kere või mõne muu toote valmistamisel. Selline tehnoloogia ja vormid on kasutatavad suuregabariidiliste väikesearvuliste tooteseeriate puhul. Suurema tooteseeria puhul (>10 toodet) on juba kasulikum valmistada enne mudel ja siis klaasplastvorm, sest olulisem on vormi pikk tööiga.

463*0-2) F ]

7LLQD 7DOXPHHV      

463*0-2) F ]

7LLQD 7DOXPHHV

463*0-2) F ]

7LLQD 7DOXPHHV 463*0-2) F ]

7LLQD 7DOXPHHV

DW||VWXVHOH



4646

huvitavlahenDus lahenDus huvitav

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

uuesti avastatud vana:

VENEMAA EHITAB TUUMAENERGIAL TÖÖTAVAT RONGI venemaa raudteed ja rosatom teatasid, et 2011. aasta juuli lõpus demonstreerivad nad tuumaenergial töötava rongi maketti. välja arvatud mõned detailid, ei ole uuest rongist just palju teada. võimalik, et novaatorid on otsustanud taas ellu äratada n liidu 1950. aastate projekti. Kindel on see, et tegu ei ole odava lõbuga, mis tähendab, et praeguseid diisel- ja elektrironge utiili saatmine ei ähvarda.

S

ellest, et Venemaal on plaanis demonstreerida tuumajõul töötava rongi maketti, teatas Venemaa Raudteede asepresident Valentin Gapanovitš tänavu 18. veebruaril. Tema sõnul kuulub uue rongi kosseisu 11 vagunit, mis kujutavad endast teaduslik-näitlikku kompleksi. Gapanovitš täpsustas esialgu vaid niipalju, et veduri reaktor on kiirete neutronitega ja rongi maksumus ei ole veel välja arvutatud.

Seega võib esialgu oletada, et Venemaa Raudteed ja Rosatom on eeskujuks võtnud kunagise N Liidu projekti, mida töötati välja 1950. aastatel. Tuumarongile seati tollal hulgaliselt ülesandeid – alates töövõimest põhjaregioonide karmides tingimustes kuni väiksemate asulate varustamiseni elektrienergiaga. Ja loomulikult tuli tuumarongil tollal kindlustada ennekuulmatute kaubakoguste toimetamine punktist A punkti B. Tollal nähti ette, et nõukogude aatomirong hakkab sõitma ülisuure rööpalaiusega raudteel, mis oli koguni kolm korda laiem kui standardne 1,52 meetrit. Selline laius oli möödapääsmatu tolleaegsete

reaktorite gabariitide tõttu, mis tulid rongile paigaldamisel ka täiendavalt ekraneerida, mis loomulikult tõstis ka veduri massi.

1950. aastate projekt jäi N Liidus realiseerimata. Konstruktorid ei jõudnud tuumarongi loomise ideest kaugemale puhtmajanduslikel kaalutlustel –uue rongi jaoks vajaliku kogu infrastruktuuri (uus raudtee, raudteejaamad, raudteesõlmed, sillad, tehnilise teeninduse jaamad) loomine osutus liiga kalliks.

Nõukogude aatomirongi loomise idee sattus ajajärku, mil mitmed riigid jutlustasid kõige võimaliku “atomiseerimisest”.

Näiteks tutvustas Ford 1958. aastal tuumajõul töötava mootoriga Ford Nucleon töötava auto kontseptsiooni. Paraku ühtegi töötavat mudelit ei loodud. 1950. aastatel mõtles USA ettevõte Lewit Corp täiesti tõsiselt ulatada koduperenaistele abistav käsi tuumajõul töötava tolmuimeja näol.

Ettevõtte looja Alex Lewit arvas, et tehnoloogia areng lubab sellise riistapuu masstootmist juba 1960. aastate keskel.

Tuumatolmuimejate ja -autode kõrval oli USAs omal ajal töös ka muid “maailma

4/2011 (32)

muutvaid” aatomiprojekte nagu tuumatsiklid, -lennukid ja -laevad. Inseneride fantaasia lubas isegi miniatuurseid tuumaelektrijaamu igasse kodumajapidamisse. Tegelikkuses leidis tuumaenergia rakendust siiski vaid suurtes elektrijaamades, laevadel ja allveelaevadel.

Tuumaenergia laiatarbekaubaks muutmise vaimustus lahtus USAs pärast Three Mile Islandi aatomielektrijaama avariid 1979. a.

aatomivaimustus jahenes pärast tuumakatastroofi N Liit püüdis läinud sajandi keskel USAst mitte milleski mitte sammugi maha jääda. Kommunismi kantsis tegeldi aktiivselt näiteks tuumajõul töötava pommituslennuki väljatöötamisega Tupolevi-nimelises konstrueerimisbüroos. Valmis pidid sellised lennumasinad saama 1980. aastate keskpaigaks. Programmi raames ehitati valmis eksperimentaalne tuumareaktoriga lennuk TU-95LAL (TU-119), mis tegi 34 lendu enne, kui aatomiaviatsiooni prog-

illustratsioon: taivo orG

huvitav lahendus

47

Tuumarongile seati hulk ülesandeid – alates töövõimest karmides tingimustes kuni väiksemate asulate varustamiseni elektriga.

ramm N Liidus rahapuudusel kalevi alla pandi.

N Liidus jahenes aatomivaimustus tuntavalt pärast aatomielektrijaama avariid Tšernobõlis 26. aprillil 1986.

Tegelikult ju ei ole mingeid põhimõttelisi takistusi aatomienergia kasutamisel raudteeveeremite käimalükkamisel – nii nagu neid ei olnud ka 60 aastat tagasi.

Pealegi on tuumareaktorid muutunud tunduvalt kompaktsemaks, ohutumaks ja ökoloogilisemaks. Seega on ära langenud ka uute ülilaiade raudteede ehitamise vajadus. Tuumaelekrijaamad ja -allveelaevad on maailmas juba tavaline nähtus – miks ei võiks seda olla ka tuumajõul töötavad rongid.

Tuumarongi eelised ja puudused Millistest argumentidest lähtuvad Venemaa Raudteede ja Rosatomi juhid, ei ole

teada, ent juba praegu võib välja tuua uue tuumarongi mitmeid puudusi. Peamine on selle maksumus. Nagu märkis Gapanovitš, plaanitakse sel kasutada kiirete neutronitega reaktorit. Selliste reaktorite ehitus läheb tunduvalt kallimaks tavalistest survevee- või keevreaktoritest, mis on laialdaselt kasu­ tuses tuumaelektrijaamades ja -allvee­ laevades.

XX sajandi keskel rakendasid mitmed riigid jõupingutusi kiirete neutronitega reaktorite loomisel, paraku suleti enamik neist projektidest kõrge avariilisuse tõttu.

Hetkel on Venemaa ainus riik, kus töötab sellise reaktoriga tuumaelektrijaam – Belojarski AEJ kolmas blokk (600 MW võimsusega reaktor BN-600). Venemaal on loomisel reaktor BN-800, mis paigaldatakse Belojarskisse 2012. aastal, projekteerimisstaadiumis on uus reaktor BN-1600.

Nii oleks asjatundjate arvates loogilisem tuumarongile paigaldada ajaproovile vastu pidanud surveveereaktor, nt OK-650V (190 MW) või mõni teine väiksema võimsusega analoog.

4/2011 (32)

Igal juhul, kui Rosatom ja Venemaa Raudteed plaanivad uut rongi ka Venemaa raudteedel sõitmiseks kasutada, tuleb tagada ka ohutus. Tavalise diiselrongi avarii on tuumarongi avariiga võrreldes kukepea.

Kas tuumarong kunagi ka seeriatootmisse läheb, on esialgu teadmata. Kui see juhtub, siis tõenäoliselt ei rõõmusta eriti ettevõtted, kes tegelevad Venemaal tuumaseadmete utiliseerimisega. Praegu seisavad utiliseerimise järjekorras 34 aatomiallveelaeva. Utiliseerimine käib Rosatomi kontrolli all ja töö allveelaevade kallal plaanitakse lõpetada 2020. aastaks. Töö on väga aeganõudev ja mahukas ning kõik vastava alaga tegelevad asutused on üle koormatud. Samuti on utiliseerimine väga kallis protsess – ühe tuumaallveelaeva utiliseerimine maksab Venemaal 15 miljonit dollarit.

Tuumarongi vastu võivad kaasajal huvi tunda parimal juhul mõned maavarasid ammutavad ettevõtted, kelle jaoks on lihtsam ja odavam ehitada raudtee maardlast ümbertöötlemistehasesse ilma täiendava teenindava infrastruktuurita. Suudab ju tuumarong vedada pikka aega, vajamata kuigi tihti kütust ja teenindust. Samuti võib kõne alla tulla 1950. aastatel plaanis olnud väiksemate asulate varustamine elektrienergiaga eriolukordades.

Igal juhul tuleb Rosatomil ja Venemaa Raudteedel enne tuumarongi seeriatootmise otsustamist teha hulk väga täpseid arvutusi ja hinnata uue transpordiliigi eeli­seid aastaid end tõestanud elektri ja diisli jõul töötavate rongide ees.

Välisajakirjanduse põhjal

4848

huvitavlahenDus lahenDus huvitav

sajandite ehituskunst:

TARTU VANALINNA EHITATI PUITVUNDAMENTIDELE TÕNU KESKKÜLA, EMÜ emeriitprofessor

T vaaDe tartu vanalinnale emaJÕelt.

KesKel on nÄha Jaani KiriKu torn.

vaaDe tartu linna raamatuKoGule KomPanii tÄnava Poolt. nÄha on 1976. a PaiGalDatuD tÕmBi anKur, reePer selle all Ja vaJumisPraGu.

artu tänaseni säilinud vanalinna on alates 13. sajandist ehitatud soisele pinnasele. Hoonete vundamendid on rajatud puidust parvedele ja vaiadele.

Puitvundamendid säilisid hästi seni, kuni nad jäid allapoole põhjavee taset. Nõukogude ajal rajati Tartu vanalinna mitu kanalisatsioonikollektorit risti Emajõega.

Mööda neid kollektoreid jooksis põhjavesi Emajõkke. Selle tagajärjel jäid puitvundamendid põhjavee tasemest kõrgemale ja hakkasid mädanema. Puitvundamentide mädanemine põhjustas neile rajatud hoonete suuri ja ebaühtlaseid vajumisi. Seetõttu on paljud Tartu vanalinna hooned suurte pragudega ning pragunemine jätkub. Ajalooliselt väärtusliku vanalinna säilitamiseks tuleb kiiresti midagi ette võtta. Üht-teist on juba tehtud. Näiteks on tugevdatud Tartu Ülikooli peahoone ja mõne teise maja vundamente. Tartu linna raamatukogu hoone seintesse paigaldati 1976. aastal terastõmbid, et vajumeid ühtlustada. Tööd selles valdkonnas oleks vaja jätkata.

raeKoJa Plats 8 FassaaDiriKKeD

Kui puitvundamendid jäid põhjavee tasemest kõrgemale, hakkasid need mädanema ja hooned vajuma.

4/2011 (32)

PilDiD: autor

huvitav lahenDus

NIKOLAI OLL KUI TARTU VANALINNA PUITVUNDAMENTIDE UURIJA Joonis 1

Lihtsaim parvaluse tüüp

Joonis 2

Ristprussidega tugevdatud parvalus

TÕNU KESKKÜLA, N. Olli kolleeg

VELLO PALLAV, N. Olli õpilane

T

artu vanalinna puidust parvalused jaotas N. Oll kolme põhitüüpi, neist lihtsaim on esitatud joonisel 1.

Seda tüüpi parvalus koosnes tihedalt kõrvuti palkidest või tahutud prussidest, mis paiknesid hoone kivivundamendi all pikisuunas. Raskemini koormatud seinaosade alla paigaldati pikisuunaliste prusside alla täiendavalt ristisuunalised prussid, joonis 2.

Postide alla paigaldati sageli parvedele lisaks veel puidust vaiad.

Uuringute põhitulemusena sai selgeks, et seni, kuni puitvundamendid asuvad allpool põhjavee taset, on puidu säilivus väga hea ja kandevõime tagatud. Kui puit jääb põhjavee tasemest kõrgemale, hakkasid parved ja vaiad mädanema ja hoone kaal põhjustas kohe hoone deformatsioone.

Puitvundamendi ebaühtlane deformatsioon (puidu mädanemine) põhjustas hoone seinte intensiivset pragunemist ja kohatist purunemist. Hilisemal ajal on N. Olli tööd jätkanud nii tema kolleegid kui ka õpilased.

4/2011 (32)

nikolai olli elulugu

N

ikolai Oll sündis 31.08.1900. a Jõhvi mõisa aedniku peres. Õppis kohalikus ministeeriumikoolis. Ehitusinseneri kvalifikatsiooni omandas Nikolai Peterburis.

Ta töötas pikemalt Tartu linna insenerina. 1936. a projekteeris ta Tartu turuhoone puidust vaivundamendid ja puidust katusesõrestikud. Samuti juhendas ta Tartu turuhoone ehitustöid. Omaette osa linnainseneri tööst omas sõjakahjude hindamine – pärast seda, kui rinne käis esimest korda üle Tartu. Lisaks praktilisele inseneritööle hakkas ta uurima Tartu vanalinna hooneid kandvate puidust parvede ja vaiade säilivust.

Pärast II maailmasõda oli Nikolai Olli üheks tähtsamaks saavutuseks ehitusmehaanika kateedri loomine EPA juurde. Hüdrotehnika inseneride (maaparandajate) väljaõpetamiseks lõi ta kateedri juurde aluste ja vundamentide (praeguses mõistes geotehnika) laboratooriumi. Sellele laboratooriumile vajalikud seadmed hankis ta ise Leningradist, kasutades oma tutvusi.

Uurimistöö valdkonnas jätkas ta enne sõda alustatud Tartu vanalinna puitvundamentide säilivuse uurimist. Lisaks selgitas ta Tartu vanalinna erinevate pinnasekihtide omadusi, kasutades selleks enda rajatud laboratooriumi. Oma uurimistöö tulemusena kaitses ta 1957. aastal tehnikateaduste kandidaadi kraadi Tartu vanalinna puitvundamentide säilivuse kohta. Selleks tööks võttis ta sadu proovikehasid ning katsetas neid.

Nikolai Oll suri Tallinnas 23.08.1993. a.

49

5050

inseneriKutse inseneriKutse

goelro plaani tegelik väljatöötaja:

INSENER AUGUST VELNER eesti riik sündis sügavas energiakitsikuses. inglise kivisöe juurdevedu oli sõja tõttu katkenud, oma põlevkivi ei osatud veel kasutada. riigi jõumajandusliku ideestiku loomisel otsiti eeskuju rootsilt ja saksamaalt: esimene oli edukas veejõu, teine turba rakendamisel. narva kose näol oli eestil olemas võimas looduslik jõuallikas. selle käikuvõtmiseks loodi 1920 narva kose ja hüdroelektrijaama ehituse komisjon, mille juhtimine läks tartu rahu järel venemaalt opteerunud teedeinseneri august velneri kätte.

VAHUR MÄGI, tehnikaloolane

E

esti inseneride esimese põlvkonna väljapaistev esindaja August Velner (1884^1952) oli pärit Arula vallast, tänaste suusatajate meka Kuutsemäe jalamilt. Käis koolis Otepääl ja Pukas, edasi läks Tartusse. Esimene aasta möödus Treffneris, õppimise seisukohalt oli see mahavisatud aeg. Kuna kroonugümnaasiumi jaoks peeti poissi liiga nooreks, pani isa ta reaalkooli. Teda loeti seal esmajärguliseks õppijaks, seitsmenda klassi lõpetas puhtalt viitega, mis olnud reaalkooli ajaloos esmakordne. Sõber ja klassivend Treffnerist Anton Hansen, pärastine kirjanik Tammsaare, armastas viiulimängu. Reaalkoolis muusika jätkus. Juhan Simmi orkestris, kuhu Velner mängima kutsuti, oli esimene viiul Heino Eller, kontrabassi mängis tulevane riigivanem Juhan Kukk.

velner andis paberid sisse korraga kolme ülikooli Hiilgav lõputunnistus andis kätte selguse ühes – ta läheb Peterburi tehnikat õppima. Kindlat sihti polnud, ta esitas sisseastumispaberid korraga kolme kooli – mäeinstituuti, teedeinseneride instituuti ja polütehnilisse laevaehitusse, tagataskus veel neljas võimalus – Riia polütehniline, kuhu oma õpperingkonnast pääses eksameid tegemata. Laevaehitajad lükkasid ta palve tagasi, mäeinstituudis poldud rahul tema õigekirjaga. Teedeinstituudis oli täh-

AUGUST VELNER, mitmekülgsete teadmiste ja oskustega insener

tede seis armulisem, tuhandest võistlejast kuulutati vastuvõetuks sada nutikamat, Velner nende hulgas. Kool oli linna hinnatumaid, kindla korra ja tublide õppejõududega. Siinse sillaehituse professori Nikolai Beleljubski käe all sai oma inseneriristsed ka eesti tehnilise mõtteilma käilakuju Ottomar Maddison.

1911 sai kool seljataha. Teedeinseneri I järgu diplomiga pärjatud Velner astus Siseveeteede ja Maanteede Valitsuse teenistusse. Esimeseks töökohaks olid Isseti ja Toboli jõgi, mis edaspidi kavatseti lülitada Kama-Irtõši veeteesse. Seiklusiha ja loosiõnn olid ta juba üliõpilasena mitut puhku Siberisse praktikale toonud, ta oli töötanud raudteel ning võtnud osa uurimistöödest Tobolil. 1913 tuli Siberist ära ja läks

4/2011 (32)

Musta mere – Läänemere veetee uurimistöödele Daugaval. Sõja puhkemisel pidi minema rindele, ehitas sildu Vilno ja teid Varssavi all, seejärel kamandas V armee teede-ehitusvalitsuses. 1916 pääses sõjast ja sõitis tutvuma Obi-Jenissei veeteega.

Uus Siberi-reis tuli jalge alla võtta juba järgmisel aastal, seekord Angarale. Ta käis jõe läbi Baikalist Jenisseini, suures osas oli tegemist inimtühjade, asustamata aladega.

Kirja sai kenake hulk andmeid sealse kandi looduse, maavarade, majanduse, Angara ja tema lisajõgede kohta. Jõkke kätketud veejõudu hindas ta 4740 MW, sellest piisaks kümnekonnale elektrijaamale. Angara rakendamisel nägi ta kaht võimalust – kasutada seda üksnes veeteena või korraldada veetee koos veejõu kasutamisega.

1918–1920 leiame ta juba Volga-Doni kanali ehituselt, kus juhatab tehnikaosakonda. Saatnud 1920. aasta mööda Moskvas vanglamüüride taga, pühib ta sealt pääsedes Venemaa tolmu kärmesti jalgelt.

1921 kujundati Narva hüdroelektrijaama ehituse komisjon ümber hüdroelektrijaama projekteerimise bürooks. Täpsustamist vajasid andmed Narva jõe hüdroenergeetiliste võimaluste kohta. Tuli teha geodeetilisi mõõtmisi, uurida jõe ja ümbruskonna aluspõhja, jääkatet ja põhjajääd, korraldada vaatlusi. Projekt valmis kahe aastaga, hüdrotehnilist poolt juhtis Karl Erich Tiltsen, elektrilist Aleksander Kink. Ettepanek oli jõgi Kulgu sadama kohal tammidega sulgeda ja kanali kaudu allapoole koske juhtida.

Kasulik veelangus oleks sel juhul olnud 21,5 m ja saavutatav võimsus 60 000 hj. Eskiisi

PilDiD: rePro

inseneriKutse

51

1947. aastal omistati velnerile tehnikadoktori kraad varasemate tööde põhjal ilma väitekirja kaitsmiseta.

Pilt 20. saJanDi alGuse tartust

tasemel töötati läbi teine jõujaam Omuti kärestikel. Sisevete Uurimise Büroo juhatajana võttis ta südameasjaks arendada välja riiki kattev hüdromeetriline vaatlusvõrk.

Eesti vanim veemõõtepost oli ülikooli meteoroloogiaobservatooriumi oma Emajõel Tartus. 1922 töötas siinsetel veekogudel 15 mõõteposti. Kavakindla tegutsemise tulemusena oli Eesti 1930. aastate lõpuks oma hüdrovaatlusvõrgu tiheduselt üks edukamaid Euroopas.

velner oli vastu Peipsi veetaseme tõstmisele Ta teaduslik tegevus oli läbi põimunud inseneritööga. Peipsi kõrge tase 1924 ja sellega kaasnenud üleujutused, mis Tartuski terved linnaosad oma alla neelasid, ajas avalikkuse ärevile. Velner nentis, et ainult nii saabki olla, vesi Peipsis on järjekindlal tõusuteel. Metsade maharaiumine ja maade kuivendamine toovad seda aina juurde, Vasknarva liivamadalik ja Omuti jääummistused ei lase aga vett järvest välja. 1927 esitas ta Peipsi vee alandustööde projekti.

Järv jäi kummitama hiljemgi. Sõja järel tuli kellelgi jälle pähe Narva jõele hüdrojaamad püsti panna, milleks taheti veetaset järves 2 m võrra tõsta. Toompea-meestele mõte ei istunud. Ettevõtmise majandusli-

ku tasuvuse üle otsustamiseks pandi kokku komisjon eesotsas Velneriga. Komisjon teatas – nad seisavad raudselt vastu järve veetaseme tõstmisele, majanduslik kahju on sedavõrd suur.

1926 peeti Riias Läänemeremaade hüdroloogide I konverents. Teine tuli 1928 kokku Tallinnas, kus selleks ajaks avati ka Eesti esimene veemajandusnäitus. Kokku toimus 1926–1938 kuus konverentsi. Viimase korraldasid sakslased, istungid viidi läbi kolmes linnas – Lübeckis, Travemündes ja Berliinis. Eestlased olid arupidamistel alati kohal, kuraatoriks Velner. Vahele ei jäetud ka rahvusvahelisi mereuurimise kongresse. Käed polnud rüpes koduski: Tallinna, Tartu ja Pärnu veevarustuse kavad, Pirita-Ülemiste kanal, Härjapea kollektor, Emajõe reguleerimine laevasõiduks, Pärnu jõe veejõu kasutamine, veeseadus, kalandusseadus.

velneri soov oli edendada eesti raudteevõrku Ta oli väleda sulega kirjamees. Tema suureks teeneks võib lugeda jõgede uurimis- ja vaatlusandmete läbitöötamist ja avaldamist. Toimetas ajakirja Tee ja Tehnika, lõi kaastoimetajana kaasa Tehnika Ajakirja ja Tehnika Kõigile väljaandmisel. Oli

4/2011 (32)

Põllutööministeeriumi keskveekomisjoni esimees, Eesti Inseneride Ühingu esimees, Eesti Rahvusliku Jõukomitee juhatuse abiesimees, Loodusvarade Instituudi liige.

Vähem teame tema ideedest Eesti teedevõrgu arendamisel. Lõuna-Eesti kaubavahetus käis enamasti Tallinna sadama kaudu, miks mitte kaasata sellesse Pärnu sadam. 1925 tuleb ta välja ettepanekuga ühendada Tartu üle Viljandi Pärnuga laiarööpmelise raudtee kaudu. Eraettevõttena raudtee end ära ei tasu, riik võiks siin abikäe ulatada. Majanduselu sisemaal elavdaksid kindlasti raudteeühendused Viljandi-Valga, Rapla-Virtsu, Mustvee-Põltsamaa-Võhma-Vändra, Tapa–Järva-Jaani, kus piisaks kitsarööpmelisest.

ta koostas esimese eestikeelse hüdraulikaõpiku Alates 1922 luges ta Tallinna Tehnikumis hüdraulika, meteoroloogia ja hüdroloogia kursusi, korraldas geodeesiapraktikume ja juhendas lõpuprojekte. Tehnikumi üliõpilaskonna edustus andis tema loengute põhjal välja esimese eestikeelse ülevaate hüdraulikast. Ehk küll tagasihoidlikult konspektiks kutsutud, jäi see aastakümneteks selle ala põhiõpikuks. Raamatust ilmus hiljem kaheköiteline uustrükk.

1933 peab ta Tartu Ülikoolis esiloengu hüdroloogilise uurimistöö eesmärkidest ja ülesannetest Eestis, 1944 saab temast TPI vesiehitiste labori juhataja ning 1947 teede- ja vesiehituste kateedri juhataja, 1946 kinnitatakse professori kutse ja 1947 tehnikadoktori kraad varasemate tööde põhjal ilma väitekirja kaitsmiseta.

Summary summarY

Summary

5252

mistra-autex: the estonian tailor for volvo, volkswagen and BmW

“S

ince its founding in 1986 Mistra-Autex has been manufacturing textiles for car industry,” says Priit Tamm, Manager of the company. “A segment of our product portfolio, accounting for 35% of the sales, is rolled textile material, of which the customer cuts pieces of desired size and shape for different car interior details, like trunk floors, etc. Our textiles are used in most Volvo models as well as in VW Golf, Golf Plus and some models of BMW; soon Mercedes will follow.

Another segment is moulded carpet, also used in the car interior design, like seatback and seat side trimming, etc. The third segment is floor mats for Volvo and VW and the fourth segment is details for furniture manufacturers.

In order to make all these materials and products, and meet the high requirements of automotive industry, we need a lab to test our output against the quality prescriptions of our customers. Although the lab exists since 1986 already, we started modernizing it last year. Today 95% of the planned work has been accomplished. The cost of the project is 365000 Euros, of which 137000 Euros is the EAS support under the Lab Support Scheme.”

rein luik – a system engineer and a successful Businessman

A

t the beginning of the year, Rein Luik, an entrepreneur and technical researcher, passed away at the age of 75. He was an outstanding developer of space communications technology, specifically in the field of theoretical research and design of earth satellite communications antennas. Rein Luik was a unique combination of two sides – a scientist and engineer who excelled in his field, and a businessman who could make money with his know-how.

In Autumn 1944, at the age of 8, Rein Luik left Estonia like many others. As a youngster, Rein Luik decided that an education and career in the field of technology was the most rational option. He atten-

4/2011 (32)

ded Seattle Washington University to study electrical engineering. At the same time he kept a parttime job at the drawing office of Boeing. The years of work at Western Development Laboratories, a subunit of Philco Corporation, shaped his further career as a space communications engineer.

After Estonia had regained independence, Rein Luik started developing business links here. One of his first partners was the Institute of Cybernetics.

The collaboration resulted in the creation of Intex, a small enterprise whose most significant projects were setting up an autonomous communications system between the Siberian oil fields and the USA, and a satellite-based internet link between Estonia and the USA.

Development scenarios for estonian Power industry

H

ere the analysis made by Energiasalv OÜ is presented. According to the EU directive on industrial waste, adopted in November last year, the power stations not meeting the standards of special waste need to be closed down or renovated by 2023. The transmission service operator Elering OÜ has forecast an output shortage of 364 MW by 2020. Also, Estonia is under the obligation to increase the share of renewable energy in the energy portfolio. By the way, the EU generally has developed a more radical approach to the application of renewable energy than Estonia.

As far as renewable energy is concerned, Estonia is only capable of considerably increasing the use of wind. That, in its turn, requires the construction of regulating (storing) power stations. We have compared the scenarios of a hydro-accumulation station and a gas turbine (incl. the set-up of a LNG terminal). The analysis indicates a great advantage of the hydro-accumulation station, based on its operational peculiarities. When the consumption is low, the hydro-accumulation station is pumping water into the reservoirs. When the demand increases, the station is switching to power generation.

Системный инженер и удачный бизнесмен Рейн Луйк

В начале года на 75 году жизни ушел от нас живший за границей предприниматель и учёный Рейн Луйк. Он был одним из самых заметных учёных, развивающих теоретическое исследование спутниковых антенн и их конструирование в сфере современной техники космической связи. В нём совмещались две часто несовместимые между собой половины — системный инженер, знавший своё дело до тонкостей, и бизнесмен, умевший свой опыт продать в виде новых решений. Рейну Луйку было 8 лет, когда его семья со многими другими эстонскими семьями покинула Эстонию весной 1944 года. Молодой Рейн решил для себя, что самым целесообразным было бы получить образование и профессию в технической сфере. Обучение начал он в Вашингтонском Университете в Сиэтле по специальности электротехника. В то же время работал он с частичной занятостью в чертёжном бюро компании Boeing. Этому последовало место рабочего в сфере космической связи в подразделении Western Devolopment Laboratories корпорации Philco, что и стало решающим в развитии его дальнейшей карьеры. После восстановления независимости Эстонии, Рейн Луйк стал развивать деловые связи и здесь. Первая совместная работа была проведена с тогдашним Институтом Кибернетики, из которого развили малое производство Inteх; самые важные проекты: создание автономной системы связи между сибирскими нефтяными полями и США, а также основанный на сателлите интернет-канал между Эстонией и США.

Mistra-Auteх — эстонский портной для Volvo, Volkswagen и BMW

«АО Mistra-Autex со дня основания в 1986 году занималась поставкой текстильного материала для автомобильной промышленности», представляет нам глава Mistra-Autex Прийт Тамм. «Один из сегментов изделий, который составляет 35% от всего оборота, - рулонный материал, из которого покупатель отрезает необходимые куски и форми-

рует из них видимую деталь автомобиля. Нашу продукцию можно увидеть, открыв большую часть багажных отделений моделей Volvo и некоторых BMW или на дне Volkswagen Golf и Golf Plus, скоро среди них будет и Mercedes. Второй отраслью производства Mistra-Autex является оформленный ковёр, который наши партнёры соединяют с нужной деталью, например, с задней частью сиденья в Volvo. Те же продукты уходят и в Великобританию в качестве внутренней обивки Range Rover. Третья отрасль — автомобильные маты для Volvo и Volkswagen, и косвенно четвёртая отрасль — производство деталей для мебельного производства. Чтобы эти материалы и продукцию изготовить для особенно требовательного автопроизводителя, нам необходима лаборатория, где возможно проверить соответствие продукции всем требованиям. Лаборатория на предприятии действовала с 1986 года, но в прошлом году мы начали её совершенствовать, и к сегодняшнему дню 95% работы доведено до конца. Стоимость проекта 365 000 евро и 137 000 евро спонсировал ЕАS в рамках программы по поддержке лабораторий».

Сценарий развития эстонской электроэкономики

Представляем вам анализ, произведённый Energiasalv OÜ. В соответствии с принятой ЕС в ноябре прошлого года директивой по производственным отходам, следует несоответствующие нормам специальных отходов электростанции к 2023 году закрыть или обновить. По прогнозу, сделанному предприятием главной сети АО Elering, к 2020 году ожидается дефицит производительной мощности в 364 МВт. С другой стороны, у Эстонии есть обязательства увеличить часть восстанавливаемой энергии и, если смотреть на ЕС, вопросы восстанавливаемой энергии в долгосрочной перспективе решаются там более радикально, чем у нас. Если говорить о производстве электричества, то в восстанавливаемой энергетике мы только можем значительно увеличить использование ветра, что в свою очередь требует строительства регулируемых электростанций. Мы провели сравнение сценариев электростанции с аккумуляторным гидронасосом (PHAJ) и газовой турбины (с основанием LNG-терминала), который показал предпочтение PHAJ, учитывая особенности его работы. PHAJ качает воду в резервуары во время низкого использования электричества или во время льготного режима и сам производит электричество при более высокой потребности.

4/2011 (32)

5353

Резюме

КРАТКИЙ ОБЗОР summarY

4/2011 (32) 1 Liidetavate viimastest kohtadest selgub, et 5S peab lõppema S-ga, seega S on kas 0 või 5. Kui S=0, siis peaks K olema paaritu arv ja U=5. Et 4Ü+A+eelmiselt kohalt tulev ülekanne peab andma U ilma järgmisele kohale mineva ülekandeta, siis U=5 korral osutub see ilmselt võimatuks. Järelikult S=5. Nüüd 5K+2 peab lõppema U-ga. Kui K oleks paaris, siis peaks olema U=2 ja isegi Ü=0 korral ei saaks A ja K erinevaid väärtusi nii valida, et A+ülekanne oleks 2. Seega K peab olema paaritu ja U=7. Kui eeldada, et Ü pole 0, siis ilmselt Ü=1 ja (kas või K võimalikke väärtusi 3 ja 9 läbi proovides) saame ainsa lahendi

1 35 1 35 1 35 1 35 3235 3 775

vastus Liitmistehe ** Formaalselt on ka nii õige, aga leidke igale tähele vastav number. Sama number on kõikjal tähistatud sama tähega ja erinevad numbrid erinevate tähtedega.

K UU S KAKS ÜK S ÜK S ÜK S

nuputamist

(raskusaste *, **, ***)

ÜK S

as nelja üheaegselt heliseva moblaga saab maisist teha popcorni? Inseneeria ei ole veel seda eksperimenti läbi viinud, ent see videolõik siin väidab küll nii: http://www.dailymotion. com/relevance/search/ portable/video/x5odhh_ pop-corn-telephone-portable-microon_news

veidi nuputamist 5454

K

handsfree on vajalik inseneeria eksperiment

viimane leheKÜlG uuDiseD

Oleme teenindanud kliente Eestis viimased 3 aastat

Elektroonika maailma s端dames

TM

www.farnell.com/ee Kuna meie laos on 端le 500.000 erineva materjali 端le 3.500 tootjalt, meil puudub miinimum ostukogus ja toimetame kaubad kohale 24h jooksul, siis kasutavad meie teenuseid miljonid insenerid ja ostuspetisalistid 端le maailma.

www.element14.com Design with the best A Premier Farnell Company