Inseneeria 2012 02

TOOTMISE JA TEHNIKA AJAKIRI

Tootmise ja tehnika ajakiri

VEEBRUAR 2/2012 (40) VEEBRUAR 2/2012 (40) teletorniSt SaaB turiSmiKeSKuS >> uuS SaJand FoSForiidi KaeVandamiSeS >> Vormeli mootor >> SÖÖdaV linn

Avamine aprillis:

teletornist saaB

turisMiKesKus

Laevaarhitekt:

Vertex:

suurte antennide meister

Noored kooli:

liitumine kuni 29.02

Costa Concordia hukk

inseneeria kolleegium

Esikaane foto

KolleegiuMi liiKMed Madis Võõras Kolleegiumi esimees; Eas, innovatsioonidivisjoni nõunik (innovatsioon, tehnoloogia, kosmos) Madis.Vooras@eas.ee

Aleksei Hõbemägi Eesti Masinatööstuse Liit, arendusdirektor aleksei@emliit.ee

Arvi Hamburg Eesti Inseneride Liit, president arvi.hamburg@gaas.ee

Sirje Potisepp Eesti Toiduliidu juhataja sirje@toiduliit.ee

E

sikaanel on uuenenud Teletorni 3D-lahendus. Esikaane kujundus Taivo Org.

Enno Lend Tallinna Tehnikakõrgkool, rektor enno@tktk.ee

Priit Kulu TTü, mehaanikateaduskonna teadusprodekaan priit.kulu@ttu.ee

Aleksandr Miina MTÜ Lean Enterprise Estonia asutaja, Tallinna Tehnikaülikooli doktorant aleksandr@tootmisportaal.ee

Meelis Virkebau

Loe ja kommenteeri!

Eesti Tööandjate Keskliit, volikogu liige info@textile.ee

Ain Veskiväli EAS, Ettevõtete võimekuse divisjoni tööstusvaldkonna juht ain.veskivali@eas.ee

http://inseneeria.eas.ee impressum

Peatoimetaja

Veebruar 2/2012 (40)

DIRECTOR MEEDIA LOGO KASUTUS

must: CMYK 70-50-30-100

Kujundaja

Mati Feldmann mati.feldmann@ directormeedia.ee Tel. 56 616 262

Taivo Org

Korrektor

Reklaam

Triinu Tamm

Väljaandja

inseneeria Tasuta Tellimine, lugemine ja kuulamine http://inseneeria.eas.ee

TIRAAŽ

9000

Rando Mäeots rando.maeots@directormeedia.ee Tel. 687 9101

Kuula Valitud lugusid MP3-failina. Nende lugude juures on ajakirjas ka märge.

Director Meedia OÜ Endla 90-1, 10614 Tallinn Tel. 625 0940, 56 616 262

Trükk

Reusner

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

Ajakirja antakse välja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tellimusel innovatsiooniteadlikkuse programmi raames. hall: CMYK 0-0-0-65

valgel taustal värvilisel või foto taustal

SISUKORD / JUHTKIRI

juhtkiri

Kommentaar

34 38

Kas inseneriks õppida on pop?

Huvita v lahendus

Fookuses

06

Kuulsusrikas Tallinna Teletorn avab end turismikeskusena

Tootmissisendid

12

Uus sajand ka fosforiidi kaevandamises

Tahkeoksiidsete kütuseelementide kommertsialiseerimise hetkeseis

Konverents

40

Kas energeetika liigub mööda freeway’d või tollway’d

Analüüs

Laevaarhitekti mõtteid pärast Costa Concordia katastroofi

INSENERIKUTSE

18

Täienduskoolitus “Masinaehitusjooniste lugemine“

42 44 46

Uued kutsestandardid: tarneahela- ja ostujuht

Riik ja ettevõtja

Osaajatööl on omad plussid ja miinused

Intervjuu

Söödav Linn ehk geriljafarmerid linnu rohelise toiduga rikastamas

Insenerikutse

48

Eesti fIrma

20 24

Armand Uutmaa 80 Arvuti Nairi kui Jerevani tehnikaime

Vertex Estonia: kvaliteetsed Satcom-antennid

innovatsioon

Teist akadeemilist revolutsiooni tehakse lihtsate küsimustega

Tootmissisendid

28 30

inseneeria läHeB sÜgisest tasuliseKs Mati FeldMann, Inseneeria peatoimetaja

insenerikutse

14

3

Mis selle gaasi hinnaga lahti on?

INSENERIKUTSE

Kuidas ehitada vormelit? II osa: mootor

insenerikutse

50 53 54

Insener tuleb füüsikaklassi Summary

Nuputamist

Need lood on kuulatavad Mp3 failina http://inseneeria.eas.ee Foto: ÄriPÄeV

P

õhjus on lihtne: EASi poolt innovatsiooniteadlikkuse programmi raames rakendatud toetusskeem saab selle aasta juuniga läbi. Kui ajakiri Inseneeria umbes viis aastat tagasi ellu kutsuti, peamiselt Eesti Masinatööstuse Liidu eestvõttel, poleks ta oma jõududega pinnale jäänud. Ent vajadus niisuguse ajakirja järele oli – et Eesti inseneriasjanduse traditsioonid saaksid parimal moel edasi kantud. Ses mõttes võisime rääkida nn turutõrkest, mille ületamist aitas innovatsiooniteadlikkuse programm rahastada. Inseneeriale seati kolm põhieesmärki: tutvustada Eesti inseneride ja tootmisjuhtide parimaid saavutusi, kirjutada muu maailma avastustest, leiutistest, tehnoloogiatest, millest peaks ka Eesti insenerid ja tootmisjuhid teadma, ja kolmandaks propageerima insenerikutset noorte hulgas. Jõudu mööda on Inseneeria kõiki neid eesmärke püüdnud täita. Täna on tekkinud omamoodi uus traditsioon, Inseneerial on palju fänne, ajakiri on täies mahus loetav veebis. Meil on tõsised töised suhted paljude erialaliitudega, ülikoolidega, tudengiorganisatsioonidega, ettevõtetega. Ei toimetus, EAS ega keegi kolmas oska täna öelda, mis võiks olla Inseneeria tellimishind. Selleks tuleb teha natuke turu-uuringut, kalkulatsioone, prognoose. Muidugi ei tohi tellimishind hinge kinni võtta. Inseneeria lugejaküsitluses, mis tuleb märtsis, esitame ka vähemalt ühe küsimuse Inseneeria tellimishinna kohta.

4 4

uudiSed//KrooniKa KrooniKa uudiSed

aBB aS ja Sa Kredex allkirjastasid elektriautode kiirlaadimisvõrgu lepingu detSemBri lÕPuS allKirJaStaSid aBB aS Ja Sa KredeX maJanduS­ Ja Kommuni­ KatSiooniminiSteeriumiS ÜleriiGiliSe eleKtriautode KiirlaadimiSVÕrGu raJamiSe Ja oPeraatorteenuSe lePinGu. maailma eSimene ÜleriiKliK eleKtriautode KiirlaadimiSVÕrK ValmiB 2012. aaSta JooKSul

“A

BB jaoks on suur au ja motivatsioon rajada maailma esimene üleriiklik kiirlaadijate võrk just Eestisse,” märkis ABB Balti riikide juht Bo Henriksson. “E-riigina tuntud Eestil on nüüd suurepärane võimalus saavutada selles kasvavas valdkonnas märkimisväärne liidripositsioon.” Henriksson lisas, et elektriautode kiirlaadimistehnoloogiad on muutumas ABB Grupi strateegiliseks ärivaldkonnaks. “Oleme ABB-s veendunud, et just üleriigilise võrgustiku olemasolu annab inimestele täiendavat julgust elektriauto soetamiseks,” lisas Henriksson. “Vedelkütusega sõites saab tankida ainult bensiinijaamades, elektriga sõites aga tulevikus kodus, töö juures, poe ees, parkimismajades jne.” Vastavalt lepingule tarnib ABB orienteeruvalt 200 elektriautode kiirlaadijat koos nende paigalduse, hoolduse ja haldamiseks vajaliku operaatorteenusega viieks aastaks. Laadijad paigaldatakse kõrge liiklustihedusega maanteede äärde ja kõikidesse enam kui 5000 elanikuga asulatesse. Kiirlaadimispunktide omavaheline kaugus maanteedel on umbes 40–60 km. Kiirlaadimisjaamade rajamise ja operaatorteenuse lepingu maksumus on 6,6 miljonit eurot.

Blrt Grupi ja ttÜ koostööleping 24. Jaanuaril KirJutaSid tallinna teHniKaÜliKooli reKtor andreS KeeValliK Ja Blrt GruPi nÕuKoGu eSimeeS marK Berman alla lePinGu­ le, miS JÄtKaB eeSti tÖÖStuSe edaSiSe arenGu nimel KooStÖÖd.

2

011. aastal asus BLRT Gruppi tööle 10 TTÜ vilistlast. Täna töötab kontserni juhtivatel ja insener-tehnilistel ametikohtadel kokku 70 spetsialisti, kes on saanud hariduse TTÜs. “Kaasaegse tehnilise haridusega spetsialistide puudus aina teravneb. Jätkame koostööd Eesti suurima tehnikaülikooliga eelkõige selleks, et koolitada Eesti noortest spetsialiste, kes oleksid pädevad meie kontserni olulisematel tegevusaladel nagu laevaehitus, laevaremont, metallide ja keevitustehnoloogia. Vajame ka tootmisjuhte. Parimatele tudengitele oleme valmis kindlustama nii alalise töö kui ka pideva arengu,” märkis BLRT Grupi nõukogu esimees Mark Berman. TTÜ rektor Andres Keevallik rõhutas: “Tänane koostöölepe on kinnituseks, et ülikool suudab innovatsiooni kaudu olla kasulik partner Eesti ettevõ-

tetele. TTÜ koostöö BLRTga on kestnud aastakümneid. Ennekõike on kontsern huvitatud sellest, et saada meilt häid spetsialiste erinevates valdkondades, tugevat partnerlust teadusja arendustöös. Me oleme valmis koos välja arendama ja paremini sisustama koostööks vajalikke laboreid, näiteks keevituslaboreid. TTÜ-l on kavas tuua Eestisse ka üks välisprofessor, kes oleks hea spetsialist keevituse alal. Me oleme valmis välja töötama ka ühe laevaehitusega seotud õppemooduli kuni 15 AP ulatuses mehhanotehnika eriala juurde. Asutame ka fondi, mis toetab just meie koostööprojektide rahastamist.” Vastavalt lepingule pakub kontsern tudengitele võimalust kontsernis õppepraktikat teha ja kontserniga seonduvatel teemadel teadusuuringuid läbi viia.

airbusil oli rekordiline tellimuste ja tarnete aasta airBuS andiS 2011. aaStal 88 Kliendile Üle 534 KommertS­ lennuKit Ja Sai 1419 tellimuSt. SeeGa on SelJataGa etteVÕtte aJaloo eduKaim aaSta.

2

010. aasta tarnerekord alistati 24 lennukiga. Muuhulgas püstitas Airbus ka uue tippmargi ühe vahekäiguga lennukite tarnete osas – 421 eksemplari. Detsember osutus rekordiliseks hiigellennuki A380 jaoks, mida anti ühe kuuga klientidele üle tervelt neli. Oma seniseid tulemusi ületas Airbus ka sõjalennukite osas, mida anti tellijaile üle 29 (20 kerget ja

2/2012 (40)

keskmist lahingu- ja transpordilennukit, kolm P-3 tüüpi luurelennukit ning kuus tankerit A330 MRTT). 2011. aastal palkas Airbus 4500 uut töötajat, kelle koguarv on nüüd 55 000. Airbusi presidendi ja tegevjuhi Tom Endersi sõnul on rekordilise tellimuste arvu taga strateegiline otsus luua kütusesäästlik A320neo (“neo” – uus mootorivalik, new engine option).

6

Fookuses

unikaalne ehitis

Tallinna Teletorni põhilised tehnilised andmed » Teletorni kõrgus: 314 m » Vaateplatvormi kõrgus: 170 m » Teletorni kogumass: 20 000 t » Vaateplatvormi läbimõõt: 38 m » Lubatud kõrvalekalle tuule mõjul torni tipus: 1,5 m » Lubatud kõrvalekalle tuule mõjul vaateplatvormil: 90 cm » Liftisõit torni tippu: 49 s » Trepi pikkus: 1050 astet

3d­Pilt uuenenud teletorniSt

renoVeeriMine saaB läBi:

KuulsusriKas tallinna teletorn aVaB end turisMiKesKusena Fotod: SiHtaSutuS tallinna teletorn, mati Feldmann

FooKuSeS

7

inseneeria külastas tallinna teletorni, mis avatakse renoveeritud kujul huvilistele aprillis. sihtasutuse tallinna teletorn juhataja riina roosipuu sõnul pööratakse teletornile kui arhitektuuriliselt unikaalsele objektile edaspidi rohkem rõhku kui turismiatraktsioonile.

Mati FeldMann,

käesolev projekt

Inseneeria peatoimetaja

K

as tänapäevasel kaabel-TV ajastul on teletorni tema algses funktsioonis – telesaadete edastajana – üldse vaja? “On küll vaja, kõrgel tornis asuvad endiselt saateantennid, mis teenindavad digilevi ja raadiokanaleid,” kummutab sihtasutuse juhataja Riina Roosipuu väärarvamuse. “Teletornis tegutseb edasi tele- ja raadioringhäälingu edastaja Levira. Sihtasutus Tallinna Teletorn tegeleb torni rekonstrueerimisega ja hiljem turismikeskuse opereerimisega. Avamine on aprilli alguses.” Miks teletorn külastajatele üldse suleti? “Teletorn suleti 2007. aastal, kuna ei vastanud enam ohutusnõuetele,” räägib Riina. “Renoveeritud teletornis lubatakse vaateplatvormi 21. ja 22. korrusele korraga kokku 100 inimest, selle tagamiseks tuleb ka keeruline inimeste loendamissüsteem.” Külastajad hakkavad saabuma teletorni mööda ülestõusvat kaldteed ja jõuavad fuajeesse, kus algatuseks tutvustatakse puutevabalt suhtlevate ekraanide abil maailma erilisemaid kõrgehitisi. Pärast piletiostu juhatatakse külastajad uurima teletorni ehitamise ja töötamise kuulsusrikast ajalugu. Edasi jõuavad külastajad 3D-kinosaali, mille tagaseina ehib Dolores Hoffmanni kuulus vitraaž, mis kujutab televisiooni rolli ühiskonnas. Sissejuhatav eriefektidega lühifilm annab aimu teletorni olemusest.

Tallinna Teletorni renoveerimistööd » Renoveerimistööde arhitektid: KOKO Arhitektid OÜ, Raivo Kotov, Andrus Kõresaar, Liis Lindvere » Ehitaja: YIT Ehitus AS, YIT EMICO AS » Renoveerimistööde algus: november 2010 » Tööde maksumus: 4,8 mln eurot (75,1 mln kr) » Kogu turismikeskuse käivitamisprojekti maksumus: 6,57 mln eurot » Rahastamine: teletorni projekti toetatakse Siseministeeriumi ja EASi poolt rakendatava riikliku tähtsusega kultuuri- ja turismiobjektide väljaarendamise meetmest, mida kaasrahastab Euroopa Regionaalarengu Fond. Ülejäänud rahastus on SA Tallinna Teletorn omafinantseering » Teletorni opereerija: Sihtasutus Tallinna Teletorn

21. korrusel paiknes kuulus restoran Galaxy Teletornis paiknevad kaks lifti, mis vajavad Riina sõnul veel renoveerimist,

SiHtaSutuSe tallinna teletorn JuHataJa riina rooSiPuu SeiSaB Geel­KlaaSiSt aKnal

FooKuSeS

ajalooline vaade

8

torni uuendustööd

näiteks liiguvad liftid ka tulekahju korral, mida tavaliftid ei tee. Alla laskudes hakkavad liftid energiat võrku tagasi andma. Praegu polnud liftid veel õigele sõidukiirusele häälestatud, aga niisuguses unikaalses rajatises kui teletorn pole vähemalt Inseneeria toimetajal kiiret. Tallinna Teletorn on tihedalt seotud Eesti iseseisvumisega 1991. aasta augustis, kui Moskvas toimus vanameelsete jõudude relvastatud riigipööre, putš. Tallinna Teletorni 21. korrusele, restorani Galaxy, tungisid 21. augustil 1991 nõukogude eriüksuslased, kes ootasid märguannet ründamiseks. Nagu me teame, möödus õnneks Eestis kõik siiski ilma verevalamiseta. Eesti iseseisvus kuulutati välja 20. augustil 1991. Tollane Tallinna linnapea Hardo Aasmäe on oma veidi suurustleval moel

siia tuleB teletorni eKspositsioon

öelnud, et Eesti iseseisvus tuli “kätte võrdlemisi odavalt”: nimelt maksis Tallinna linnavalitsus Galaxyle kinni eriüksuslaste prassimise restorani ruumes – kokku 1200 dollarit.

Kohvik­restoran tuleb varasemast üks korrus kõrgemale, 22. korrusele, kus varem paiknesid tehnilised ruumid.

siia aga uus KoHViK-restoran

uus kohvik­restoran tuleb korrus kõrgemale Renoveeritud teletornis restorani ja kohvikut n-ö Galaxy-korrusele ei tule, vaid need tulevad üks korrus kõrgemale, 22. korrusele, kus varem paiknesid Levira tehnilised ruumid. Kohvik-restorani põrandat katma hakkavad vaibarullid olid nii suured, et Riina sõnul toimetas ehitaja need üles mitte lifti sees, vaid liftikabiini alla riputatult. 21. korrusel hakkab Riina sõnul paiknema ekspositsioon. Endiselt saab imetleda 360-kraadist vaadet, mida täiendab spetsiaalne riist- ja tarkvara, mis annab teada, millist objekti (näiteks Muuga sadamat) parasjagu vaadeldakse, ja toob objekti lähemale. Sarnane seade on USAs Seattle’i Space Needle’i tornis.

agregaat, Millega saaB aKnaid VälJastpoolt pesta

need VaiBarullid Vinnati Üles liFtiKaBiinide all

FooKuSeS

põrandaaknad

Nõuka-ajal oli ühes vana-aasta õhtu programmis sketš, mille ülesande püstitus oli: kui kaugele näeb Tallinna Teletornist. Vanameister Hardi Tiidus küünitas aknale võimalikult lähedale ja suunas pilgu ülespoole. “Päikest näeb, see on praegu kõige kaugem,” nentis ta.

22. korruselt pääseb nüüd ka väliterrassile Kes 21. korruse endist ruumipaigutust mäletab, siis oli 360-kraadisele vaatele ja restoranilaudadele jäetud suhteliselt kitsas rõngas akende all ja diagonaalselt läbi korruse ei näinud üldse, seega ei tekkinud ka ettekujutust, kui suur see teletorni kõige laiem korrus on (tehniliste andmete järgi on läbimõõt 38 meetrit). Nüüdseks on osa konstruktsioone maha lammutatud – “Kui palju pidid

22. Korrusele tuleB torni poole ÜMBerMõõdu ulatuses Väliterrass

uuS atraKtSioon: KaS JulGed 170 meetrit JalGe alla Vaadata

Geel-klaasist põrandaaknad materjali üldiseloomustus » Geel-klaas, dispergeeritud vedelkristallmaterjal (GDLC) on elektrooptiline kilematerjal – materjal, mis muudab elektrilise pinge rakendamisel optilisi omadusi. » Elektrilise pinge rakendamisel muutub materjal piimjas-läbipaistmatust läbipaistvaks, materjali valguse hajutavust saab suures ulatuses muuta. Valguse neeldumine materjalis on tühine. » “Töötava” materjalikihi paksus on ca 15 mikromeetrit, mis on viis korda vähem kui juuksekarva läbimõõt.

lühiülevaade geel­klaasi ajaloost » Dispergeeritud vedelkristallmaterjali (GDLC) valmistati esmakordselt 1991. aastal, kuid alguses suudeti fundamentaalsete valmistamisraskuste tõttu valmistada üsna viletsate parameetritega materjali (kõrge tööpinge, väike pindala (mõni cm2), vilets läbipaistvus läbilaskvas olekus jne) ning sedagi ainult laboritingimustes. » Materjali on teaduslikult vähe uuritud – kõigest 20 teadusartiklit. » GDLC-materjal on põhimõtteliselt erinev polümeer-dispergeeritud vedelkristallmaterjalidest (esmakordselt valmistati 1984. aastal), mida valmistatakse teistsugustest lähteainetest ning fundamentaalselt erineva tehnoloogia abil. » GDLC-materjali on uuritud Tartu Ülikooli Füüsika Instituudis alates 2008. aastast. » Projekti on vedanud Eesti Nanotehnoloogiate Arenduskeskuste AS, Tartu Ülikooli Füüsika Instituut ja Andrese Klaasi AS. Projekti on juhtinud Rünno Lõhmus (PhD), Kristjan Saal (PhD) ja Gerd Veelma. Projekt on saanud toetust EASist. Gerd Veelma, Andrese Klaasi AS

9

10

FooKuSeS

1991. aasta dramaatilised sündmused Tallinna Teletornis

1

PraeGu Veel SÜnGeVÕitu trePP KulGeB terVe torni ulatuSeS. tuleViKuS trePiJooKSu KoHt?

ehitajad käsikäru ja liftiga ehitusprahti alla vedama, see on meeletu!” sõnab Riina – ja kogu korrusest saab nüüd läbi vaadata. “Veel üks atraktsioon tuleb – klaasist põrandaaknad, millest saab 170 meetrit allapoole vaadata. Need on eriefektiga vedelkristallmaterjalist kihiga klaasist, mille läbipaistvust saab reguleerida elektripingega. Eks need geel-klaasist põrandaaknad ehitajale üks peavalu oli,” räägib Riina. “Ja mida veel enne polnud, on väljapääs väliterrassile ehk rõdule 22. korruselt. Rõdu on torni poole ümbermõõdu ulatuses ja on Põhjamaade kõige kõrgemal paiknev väliterrass. Suitsetamist seal muidugi ei sallita ja väliterrass on ümbritsetud võrguga, et teletorni rõdust ei kujuneks koht, kus...” Riina ei

985. aastal tõusis võimule Mihhail Gorbatšov. See tähendas Nõukogude Liidus uue poliitilise suuna algust. Märksõnadeks said uutmine ehk perestroika ja avalikustamine ehk glasnost. Selle poliitika sisuks oli ühiskonna sisepingete vähendamine. Ühes sellega vähenes poliitiline surve teisitimõtlemisele ning samm-sammul hakkasid mitmed liiduvabariigid, nende hulgas ka Eesti, liikuma iseseisvuse taastamise suunas. 1991. aastaks olid Eestis vastu võetud suveräänsusdeklaratsioon (1988. a novembris), läbi viidud Eesti Kongressi valimised (1990. a veebruaris) ning Ülemnõukogu poolt välja kuulutatud üleminekuperiood, mis pidi päädima Eesti Vabariigi taasiseseisvumisega (1990. a märtsis). Selliseid vabaduspüüdeid nii Eestis kui mitmetes teistes liiduvabariikides üritati Moskvast erinevate vahenditega summutada. Need viisid selleni, et 1991. aasta jaanuaris ründas Riias ja Vilniuses sõjavägi tsiviilobjekte, sealhulgas ka sealseid teletorne, ning oli ka tsiviilohvreid. Sellise käitumise hukkamõistu järel lääneriikide poolt ruttas Venemaa president Boriss Jeltsin Baltimaade iseseisvust tunnistama ning Nõukogude juhtkond hakkas tegema tööd uue liidulepingu koostamiseks. Lepe, millest keeldusid Eesti, Läti,

lõpeta lauset, aga Inseneeria toimetaja mõistab vihjet.

tulevikus saab pidada tre­ pist ülesjooksu võistlusi 21. ja 22. korruse vahel kitsast tagavaratrepist üles-alla liikudes räägib Riina,

Leedu ja Gruusia, jättis keskvõimule napid volitused, mis ei rahuldanud N Liidu vanameelset juhtkonda. Mõned päevad enne uue leppe allkirjastamist korraldasid vanameelsed sõjaväe abiga riigipöördekatse, mille käigus üritati maha suruda ka eelpool nimetatud riikide iseseisvuspüüded. Eestisse saadeti Pihkvast õhudessantväelaste soomuskolonn, sest kohalikke väeosasid ei usaldatud, ning see asus Tallinna poole teele. Sarnaselt aasta alguses Vilniuses ja Riias aset leidnud veriste sündmustega oli eesmärgiks saada oma kontrolli alla strateegiliselt tähtsad tsiviilobjektid. Üks olulisemaid nendest oli Tallinna Teletorn. Teletorni juurde jõudsid soomukid 20. augustil. Sama päeva hilisõhtul, vabaduspüüde jõuga mahasurumise hädaohu palge ees võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu Eesti Komiteega kooskõlastatud otsuse Eesti iseseisvusest ja Põhiseadusliku assamblee moodustamisest. Teletorn oli samal ajal peaaegu inimtühi, kohvik-restoran oli juba päeva ajal suletud ning saatekeskuses olid tööl ainult valvetehnikud. 21. augusti varahommikul kella 4 ajal ründasid dessantväelased vallutamise eesmärgil teletorni. Sõjaväelased lõhkusid väravaid, tungisid sisse ja purustasid vitraaži. Kella 5 ajal saabus

et üks mõte on veel realiseerumas – hakata pidama trepist ülesjooksu võistlusi, sest kitsas sik-sak-trepp kulgeb katkematult terve torni ulatuses. “Tegelikult on üks võistlus juba maha peetud, aga torni poole kõrguseni, 13. korruseni,” tutvustab Riina.

FooKuSeS

11

teletornis tehti ajalugu

eriÜKSuSlaSed tulid “Korda looma” SoomuKiteGa

kohale teletorni ülem Georgi Morozov, kellele valveinsenerid olid juhtunust teada andnud. Tema asus polkovnikuga läbirääkimistesse, et pääseda torni, kasutades ettekäändena vajadust kontorist ära tuua sinna jäänud dokumendid ja raha. Sõdurist saadetuna pääseski Morozov torni, kus õnnestus üle vaadata olukord ja aparaatide seisukord. Viidates nii ohutusele kui ka vajadusele tagada pumbajaama töö, õnnestus Morozovil polkovnikuga kokku leppida elektri sisselülitamine. Selle käigus – kuna sõdurid tehnikast palju ei jaganud – õnnestus sisse lülitada ka Vikerraadio saatja. 22. korrusele jäänud ja barrikadeerunud teletorni töötajatest ei teadnud dessantväelased veel midagi ning neile piisas

Ja mis siis ka Teletorni külastamine maksma hakkab? “Pilet hakkab maksma 7 eurot. Aga kui suvel õhtusel ajal soovitakse ainult kohvik-restorani külastada, siis liftisõit hakkab maksma 3 eurot,” on Riinal hinnad valmis mõeldud.

Morozovi kinnitusest, et seal pole kedagi ega midagi. Tegelikult oli seal neli meest – Peeter Milli, Jaanus Kokk, Uno Kaseväli ja Jüri Joost –, kes olid saadetud kaitsma 22. korrusel paiknenud sidekeskust ja raadioreleeliini ruume säilitamaks Eesti kontakte välismaailmaga. Olukord barrikadeerunutega muutus pingeliseks pärast seda, kui Eesti Raadio reporter Harri Tiido oli otseetris nendega intervjuu teinud ning tõenäoliselt mõni nõukogudemeelne Interrindelane sõjaväelastele sellest teada andis. Sellele järgnesid pikad ja põhjalikud arutelud dessantväelaste juhtide, Morozovi ning barrikadeerunute vahel, et mis seal korrusel ikka on. Dessantväelased ähvardasid ukse

“Alumisele korrusele tuleb meil veel külastajate telestuudio, kõik vanemat tüüpi kaamerad sees, nagu peab, ja kus külastaja saab sisse lugeda oma uudise. Lõpuks võib külastaja läbi minna suveniiripoest,” võtab Riina meie

jõuga maha lõhkuda, isegi granaatidega õhku lasta. Samal ajal ähvardasid barrikadeerunud vastu rakendada tööle gaasil põhineva tulekustutussüsteemi, mille juhtimispult asus samuti 22. korrusel. Patiseis kestis tunde. Samal ajal hakkas teletorni ümber kogunema rahvahulk, kes uudishimust, kes soovist teletorni kaitsta. Kartuses, et keegi rahvahulgast võib soomukeid rünnata, toodi need pärastlõunal teletorni territooriumile. Tagantjärele tuleb tõdeda, et õnneks oli rahvas siiski rahulikult meelestatud ning kardetud ekstsesse aset ei leidnud. Teletorni vallutamine lõppes 21. augusti õhtupoolikul, kui teletorni saali üles seatud televiisori vahendusel, mis kandis üle Soome YLE televisiooniprogrammi, sai selgeks, et Moskvas on tagurlike jõudude riigipöördekatse ebaõnnestunud ning torni juurde saabusid siinsed kõrgemad sõjaväe ning valitsusjuhid, kelle käsul operatsioon lõpetati. Sama päeva õhtul lahkusid dessantväelased juba Tallinnast ning 22. augustil ületasid Luhamaa piiripunkti kaudu Eesti-Vene piiri. Eesti eeskujul kuulutasid 1991. augustis end sõltumatuks ja iseseisvaks veel Läti (21. augustil), Ukraina (24. augustil), Valgevene (25. augustil) ja Moldova (27. augustil). 23. septembril kuulutas sõltumatust ja iseseisvust Armeenia ja sama tegi 1. novembril Tšetšeenia. Sihtasutus Tallinna Teletorn

tuuri kokku. Renoveeritud teletornis tundub olevat vaatamist ja kuulamist, liikumist ja lõõgastumist, tegemist ja mineviku meenutamist kuhjaga. Jõudu teletorni tublidele perenaistele!

1212

Tootmissisendid inSeneriKutSe

maavarade parem ärakasutamine:

uuS SaJand SaaBunud Ka FoSForiidi KaeVandamiSeS nSV liidu ministrite nõukogu võttis 14. novembril 1987 vastu määruse peatada ettevalmistused eesti nSV fosforiidikaevanduste ehitamiseks. Samal aastal võttis ka Vabariigi Valitsus vastu otsuse “mitte alustada fosforiidi kaevandamist käesoleval sajandil tehnoloogilistel, majanduslikel, sotsiaalsetel, hüdrogeoloogilistel ja keskkonnakaitselistel põhjustel”. anto rauKas,

eeSti teaduSte aKadeemia aKadeemiK

K

uid alanud on juba uus sajand, Eesti on taasiseseisvunud ja võibolla tasub minna uuele ringile? Kui kaevandamist oleks alustatud nõukaajal, oleks saaste jäänud Eestisse, toore aga rännanud N Liitu. Lisaks sellele oleks suuresti kasvanud muulaste hulk Eestis. Omaaegses N Liidus polnud turumajandust ja hind polnud oluline. Praegu on aga esmatähtis asja majanduslik otstarbekus, sest keskkonnasõbralik kaevandamine on võimalik, näiteks altmaakaevandamise teel Toolse maardla lõunaosas, kus veeprobleeme ei teki ja välistatud oleks ka graptoliitargilliidi isesüttimine. Kuid kohalik rahvas peab olema sellega nõus ja rahvale peab sellest tõusma tulu. Fosforiidi potentsiaali uurimise juures jääb peamiseks küsimuseks endiselt see, kas Eestis õnnestub ökonoomselt toota maailmakvaliteediga fosforiidi kontsentraati (üle 30% P2O5 sisaldusega ja vähese hulga kahjulike lisanditega).

Varu läheb käiku niikuinii Kuid kaevandamise otstarbekust on vaja uurida ja emotsionaalne vastuseis uuringutele on pisut halenaljakas. Peaks ju igale mõtlevale inimesele olema selge, et Eesti 2,9 miljardi tonnise tarbe- ja reservvaruga ning 8,4 miljardi tonnise prognoosvaruga fosforiidiressurss igaveseks

FoSForiidi Varud eeStiS 1997. aaSta andmetel. PHOSPHORITE DEPOSITS DRAWN ACCORDING TO RAUKAS, ANTO; TEEDUMÄE, AADA, EDS (1997). GEOLOGY AND MINERAL RESOURCES OF ESTONIA. TALLINN: ESTONIAN ACADEMY PUBLISHERS.

maailmas nälgivate inimeste hulk on liiga suur ning säästev areng eeldab globaal­ probleemidesse mõistvat suhtumist.

2/2012 (40)

maa alla ei jää. Selleks on maailmas nälgivate inimeste hulk liiga suur ning säästev areng eeldab globaalprobleemidesse mõistvat suhtumist. Kuid esialgu pole veel muretsemiseks põhjust, sest ainuüksi uuringud nõuavad kümmekond aastat. Ja kui need peaksid olema edukad, siis kaevanduskompleksi ja rikastusvabriku ehitamine kestaksid vähemalt sama kaua. Artikkel on pikemal kujul ilmunud Rootsi Eesti Päevalehes 25. jaanuaril 2012.

Pilt: ViKiPeedia / Hannu

/LVWD NDSSLGH HOHNWURRQLOLQH V VWHHP /LVWD (OHNWURQLF &DELQHW /(& ./,(1', 2/8.25' 7gg.2-$6 3XXGXE NRQWUROO W||ULLVWDGH MD WDUYLNXWH OH NHHJL HL WHD PLV RQ ODRV SXXGXE OHYDDGH WDUELPLVHVW KLQGDGHVW ODGX LJD W||SLQJL MXXUHV SDOMX YDQX W||ULLVWX W||ULLVWDGH HOXLJD HL MlOJLWD SXXGXE DXWRPDWLVHHULWXG YDUXVWDPLVV VWHP ÄW KMD NDUEL PHHWRG³ XXWH W||ULLVWDGH WHOOLPLVHO W||ULLVWDGH WHOOLPLQH WHOHIRQL WHHO RVWHWDNVH W||ULLVWX OLLJD SDOMX Y}L OLLJD YlKH W||ULLVWDG NLSXYDG NDGXPD SXXGXE YDVWXWDY LVLN SURWVHVVLGH MlOJLPLVHNV

./,(17 6$$987$% /,67$ (/(.75221,/,6( 6h67((0,*$ OLJLSllV ODWWX RSHUDDWRULOH SlHYD QlGDODV WXQGL SlHYDV ± RWVHVW NXOXGH NRNNXKRLGX ± W||WXQGLGH NRNNXKRLGX NDRE W||YDKHQGLWH RWVLPLQH QLQJ RRWDPDWX O}SSHPLQH NXQL ODR DOO ROHYD NDSLWDOL YlKHQHPLQH YDUXGH NlLEHVDJHGXVH NDKHNRUGLVWXPLQH OGLQH NRNNXKRLG W||YDKHQGLWH MlOJLWDYXV

1414

Analüüs analÜÜS

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

mis juhtus, miks juhtus?

laeVaarHiteKti Mõtteid pärast Costa ConCordia KatastrooFi Costa Concordia (edaspidi CC), laev, mis 13. jaanuaril 2012. aastal sisuliselt hukkus, oli euroopa suurim ja moodsaim, aastal 2006 ehitatud puhkuselaev. Koos oma viie sõsarlaevaga esindas CC puhkuselaevade uut põlvkonda. 2/2012 (40)

Heino leVald, tehnikakandidaat laevade projekteerimises ja majandusdoktor looduskasutuse ökonoomikas

L

aeva arhitektuuri keskmeks oli 6000 ruutmeetri suurune SPA kahe basseini, spordiväljakute ja eksootiliste paikadega. Nende ümber olid restoranid, baarid, tantsusaalid, kinod ja teater. Ning loendamatutel korrustel asuvad kajutid, neist viissada viiskümmend rõdudega. Tähelepanuväärne on, et õnnetus juhtus saja aasta möödumise eel reisilaeva Titanic hukkumisest, ja üsna sarnastel asjaoludel. Titanic riivas jäämäge, CC veealust kaljut. Mõlemad laevad pidanuks olema uppumatud, kuid ei olnud – pardasse tekkinud augud oli pikemad, kui oli

Fotod: ViKiPeedia / CeZarY PiWoWarSKi, roBerto VonGHer

analÜÜS

15

peetud võimalikuks: Titanicul kuni 90 m, CC-l praeguste andmete kohaselt 50–70 m. Siiski oli ka erinevust. Titanic püsis pinnal pärast õnnetust enam kui kaks tundi ja uppus püsti. See võimaldas rakendada kõiki päästepaate, nii palju, kui neid oli. Seevastu oleks CC läinud kummuli vähem kui poole tunniga – kui kapten poleks jõudnud juhtida laeva nii madalale, et laev päris ümber ei läinud ega uppuda ei saanud.

CC ristimisel šampanja­ pudel ei purunenud Kas tõesti polnud laevaehitajad vahepeal targemaks saanud, et nende projekteeritud laev niisuguste vigastuste korral pinnale ja püsti jääks? Või tulebki leppida, et meresõidul võib juhtuda ka selliseid inimlikke eksimusi, mille traagilisi tagajärgi pole võimalik laevade tehnilise täiustamise teel vältida? Oma piiri seavad laevade täiustamisele ka nende maksumus ja kasu-

CoSta ConCordia PidanuKS reiSilaeVadele eSitataVate nÕuete KoHaSelt olema uPPumatu Ja PÜStuV KaHe miStaHeS VeeKindlate PÕiKVaHeSeinte VaHeliSe laeVaruumi tÄitumiSel VeeGa

tamiskulud. Meenutagem, et Estonia hukkus seetõttu, et avamerel kasutamiseks kõlbmatu laev pandi sõitu kaugsõidu liini-

CNC töötlemine 7UHLPLQH )UHHVLPLQH .RPSOHNWHHULPLQH Teie partner tootmises aastast 1992 Hanval Metall OÜ Tööstuse 1A 69101 Karksi-Nuia

Tel: +372 51 41 100 www.hanval.ee

2/2012 (40)

le. Halvaks endeks peeti sedagi, et CC ristimisel šampanjapudel, mis visati vastu laeva vööri, ei purunenud.

16

analÜÜS

titaniC ProoVireiSil aPrilliS 1912

Andmeid CCga toimunu kohta on praegu vähe. Kuna uurimine alles algab ning selle jooksul harilikult palju välja ei anta, tuleb toimunu tehnilisi põhjusi esialgu vaid üldsaadava teabe alusel oletada. Merel laeva ähvardavate ohtude ettenägemine ning laevadega juhtunu olemuse ja põhjuste väljaselgitamine on laevaarhitekti elukutse tähtsaim osa.

Ka katastroofides toimub kõik füüsikaseaduste järgi Miks laeva stabiilsus kadus? CC pidanuks reisilaevadele esitatavate nõuete kohaselt olema uppumatu ja püstuv kahe mistahes veekindlate põikvaheseinte vahelise laevaruumi täitumisel veega. Kui need nõuded olid projekteerimisel täidetud, oli laeva ümbermineku põhjuseks ilmselt see, et vesi tungis laeva vasakusse pardasse tekkinud pika ava kaudu vähemalt kolme kõrvuti asuvasse laevaruumi. Selle alusel, et kohe lakkas toimimast ka elektrivalgustus, võib järeldada, et nende hulgas oli ka vähemalt üks masinaruum. Veekindlaid pikivaheseinu sellistel laevadel ei ole, sest avarii korral võib ühele poole jääv vesi laeva ümber kallutada. Kerged pikivaheseinad vee levikut üle kogu laeva laiuse eriti ei takista. Masinaruumis pole ka neid. Kui veega täitunud laeva osa ei ole pikem kui kaks põikvaheseinte

vahelist laevaruumi, siis laeva algpüstuvus küll väheneb, kuid ei peaks kaduma ja laev peaks jääma püsti. Ent internetis levinud andmetel hakkas laev varsti pärast elektrivalguse kustumist vajuma vasakusse kreeni (kaldesse). Tekkinud kreen andis märku sellest, et laeva algpüstuvus on muutunud negatiivseks. See tähendas, et veega täitumas on rohkem kui kaks veekindlate põikvaheseinte vahelist ruumi ja laeva ümberminek lähiminutitel on vältimatu.

Kapten toimis õigesti, juhtides laeva randa Sellest sai ilmselt aru ka kapten ja ta otsustas laeva juhtida randa, mis oli vasakul. Järsu pöörde tõttu ranna poole kaldus puuduliku algpüstuvusega kõrge laev vasakust kreenist paremasse. Sinnapoole voolas ka laevaruumides olev vesi. Ehkki vasakus pardas olev auk jäi peagi veepinnast kõrgemale, rüüpas laev nüüd vett parema parda akende kaudu ja vajus järjest rohkem kreeni. Õnneks jõudis ta siiski rannikule nii lähedale, et merepõhi takistas teda täielikult ümber minemast. Kõik see toimus olemasolevatel andmetel paarikümne minuti jooksul. See, et laev riivas kaljut, oli kahtlemata kapteni süü. Kuid see, et kapten taipas, et laev on määratud hukkumisele ja juhtis

2/2012 (40)

laeva randa enne, kui see jõudis täiesti ümber minna, on tema teene. Muidu oleks ohvreid loetud tuhandetes. Ehk võetakse seda kohtuprotsessil arvesse kergendava asjaoluna. Kui aga õnnetuse põhjuste uurimisel selgub, et pardas oleva augu kaudu täitusid veega otseselt vaid kaks laevaruumi ja laev siiski kaotas püstuvuse, või kui kolmandasse ruumi tungis vesi teiste ruumide kaudu kas vaheseina hilisema purunemise või mõne lahtise ukse kaudu, on olukord teine. Nendel juhtudel on kapten süüdi küll selles, et laev kaljut riivas, kuid laeva ümbermineku põhjuseks on vead laeva projekteerimisel ja klassifitseerimisel. Siis jääb üle vaid loota, et sellel laevafirmal ja teistel ei õnnestu üldsust lollitades tähelepanu juhtida oma tehniliselt praagilt muudele asjaoludele ja koos klassifitseerijatega süüpinki vältida, nagu see Estonia katastroofi puhul toimus.

mis järeldusi saab sellest õnnetusest teha? See, et uute reisi- ja puhkuselaevade projekteerimisel pürgitakse kõrgustesse nagu maismaal, on sundinud laevaarhitek-

Fotod: ViKiPeedia / roBerto VonGHer, u.S. nara

analÜÜS

17

ParVlaeV eStonia

laevade võrdlusandmed:

CoSta ConCordia PireuSeS 17. detSemBril 2006

Costa ConCordia titaniC estonia

te loobuma iidsest nõudest, et laevad peavad olema projekteeritud nii, et nad hukkuvad püsti. Sellest nõudest loobumise võimaldas päästepaatide asemel päästeparvede kasutuselevõtt. Neid võib visata vette ka kreenis laevalt ja need avanevad vees automaatselt. Paraku ei saa inimesed nendesse mitmete meetrite kõrguselt hüpata. Nähtud liugteed, mille kaudu peaksid inimesed päästeparvedesse laskuma, toimivad tõenäoliselt hästi ainult katsetustel ja õppustel. Päästeparved peavad pinnale tõusma ja avanema automaatselt ka laeva hukkumisel, kuid need võivad olla kummuli või kannab tuul need eemale. Katastroofid kaasaegsete laevadega kahjustavad oluliselt reisi- ja puhkelaevanduse mainet ja teevad muret Rahvusvahelisele Mereorganisatsioonile IMO (International Maritime Organization), kes oma konventsioonidega peab tagama laevade järgimise korra. Olles teiselt poolt riikide surve all, kes peavad need konventsioonid vastu võtma, ning need omakorda laevaomanike surve all, kes ei soovi liigseid kulutusi teha, ei suuda IMO kõiki oma pürgimusi realiseerida. Ning isegi kui suudab, siis harilikult vaid tulevikus ehitatavate laevade kohta. Seniste ümbertegemine

pikkus, laius, m m

süvis, tekkide reisijate arv m arv(kõrgus) + meeskond

Võimsus, kw/ kiirus, sõlme

290,2

35,5

8,2

17

3700+1100

75 600/23

269 155,4

28,0 24,2

19,7 5,6

h=58 m 9

2500+898 43 000/23 2000+ca 200 17 600/21

on enamasti tehniliselt raske või isegi võimatu.

abiks oleksid laevade kahekordsed pardad Üks vajalik meede, mis oluliselt vähendaks riske, on kahekordsed pardad. Kahekordne põhi on juba aastakümneid nõutav kõikidel suurematel laevadel, kahekordsed pardad on nõutavad tankeritel, et need vigastuste korral ei reostaks merd. Need

2/2012 (40)

peaksid olema ka sellistel reisi- ja puhkelaevadel, nagu on CC. Eriti vajalikud on pardaäärsed tühjad ruumid reisiparvlaevade autotekkidel – lahendus, millele käesolevate ridade autor sai 1995. aastal Eesti kasuliku mudeli tunnistuse nr 00030. Seda sai pakutud ka IMO-le, kuid ei leidnud tõenäoliselt majanduslikel põhjustel rakendust. Loodetavasti on IMO pärast CCga juhtunut kahekordse parda suhtes resoluutsem.

1818

INSENERIKUTSE inSeneriKutSe

tÄienduSKoolituSe lÄBiViimine Stera Saue aS­iS. Stera Saue on leHtmetalliSt toodetele Ja KerGetele raam­ KonStruKtSioonidele SPetSialiSeerunud etteVÕte

praktilist:

tÄienduSKoolituS “maSina­ eHituSJooniSte luGemine“ masinaehitusjooniste lugemine on tulevase spetsialisti üks põhilisi oskusi. Joonis on dokument, mille alusel toodet valmistatakse ja mille alusel toote valmistaja ka vastutab oma töö eest. Kvaliteet tähendabki lühidalt öeldes valmistatava toote vastavust joonisele. olga oVtŠarenKo,

tallinna teHniKaKÕrGKooli leKtor

andrus räHni, tallinna teHniKaKÕrGKooli leKtor

E

nne koolitust uuritakse ettevõtte töötajate tausta – mida teatakse, tuntakse, vajatakse. Lähtudes töötajate teadmistest, koostatakse paindlik õpikava koos harjutustega, mille sisuks on jooniste vormistamine, projektsioonid, aksonomeetrilised kujutised, joonise järgi mudeli visualiseerimine, detaili eskiisimine, keermed, tolerantsid ja istud, keevisliited ning keevisõmbluste tähistused. Peale klassikalise teoreetilise õppematerjali kasutatakse ka konkreetse ettevõtte klientide tööjooniseid. Koolitus ettevõttes pakub õppejõule huvi selle pärast, et koolitada on vaja inimesi, kes teavad oma tööst rohkem ja pa-

remini kui õpetaja. Ja nende teadmiste täiendamiseks on vaja hästi läbi mõelda õppematerjali sisu, näited ja praktilised harjutused.

Joonistel edastatakse sageli mittevajalikku infot, samas kui oluline info toote valmistamise seisukohast on raskesti mõistetav või puudub.

2/2012 (40)

On huvitav jälgida, kuidas projekteerijad interpreteerivad ISO standardi ettekirjutusi ja reegleid nagu mõõtmete pealekandmine või detaili kujutiste valik ja paigutus. Joonisest arusaamiseks kulub sageli palju aega. Üldjuhul on vaja võtta ühendust tellijaga ning küsida üle mitmeti mõistetavad olukorrad ja suisa ebatäpsused. Suurem osa jooniste puudustest on tingitud projekteerijatest, kellel puudub otsene kokkupuude tootmisega ja kes ei suuda panna ennast toote valmistaja olukorda. Seetõttu edastatakse joonistel sageli mittevajalikku infot, samas kui oluline info toote valmistamise seisukohast on raskesti mõistetav või puudub. Ja tekibki vastuolu: detailide valmistamiseks kasutatakse ebakorrektseid jooniseid, millest peavad aru saama vastavalt ISO nõuetele koolitatud inimesed.

Fotod: Ülo VaSKo

Ketas- ja lintsaed Itaalia firmalt IMET - 40 aastat kogemust saagide tootmisel - horisontaalsed- ja vertikaalsed saed - käsitsi juhitavad saed - pool- ja täisautomaatsed saed - kahesambalised CNC juhtimisega saed - spetsiaalsed saed alumiiniumprofiilidele - kõikidele saagidele garantii 24 kuud

2020

Eesti Firma fIrma eeSti

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

oma toote leidmine:

VerteX estonia: KValiteetsed satCoM-antennid Vertex estonia aS on masinatööstusettevõte, mille põhitoodang kuulub satelliitside (SatCom) valdkonda.

VerteX eStonia Poolt ValmiStatud SatCom­antenn lÕuna­KoreaS

teid, hoitakse töös positsioneerimissüsteemid, telefoni mobiilside, internet jne. Kommunikatsioon Maal sellisel kujul, nagu me seda täna teame, näeme ja naudime, eksisteerib suurel määral SATCOMtehnoloogiate baasil.

aleKs rulKoV, VerteX eStonia aS direKtor, eml­i JuHatuSe liiGe

S

ATCOM on teadusmahukas, tipptehnoloogiaid kasutav miljardidollariliste eelarvetega opereeriv ülemaailmne majandusharu. SATCOMi abil otsitakse vastuseid küsimustele universumi tekke võimalikest piirtingimustest, juhitakse planeetidevaheliste uurimissatelliitide liikumist, hoitakse Maa orbiidil üle 3500 satelliidi, mille abil ennustatakse ilma, transleeritakse raadio- ning telesaa-

Vertex estonia aS (varem tarberaud aS) valmistas esimese Sat­ Com­antenni aastal 1995 taiwanile.

2/2012 (40)

Vertexi antennid on jõudnud ka antarktisele Selleks, et side Maa orbiidil tiirleva satelliidi ja maal asuvate uurimis-, militaar-, juhtimis- ja muude süsteemide vahel toimiks, rakendatakse maapealseid satelliitsideantenne. Vertex Estonia valmistab

Fotod: VerteX eStonia aS

eeSti Firma

põhiliselt antenne, mille paraboolikujulise reflektori läbimõõt on vahemikus 6 kuni 18 m. Antenn reflektori läbimõõduga 18 m on vertikaalasendis umbes kuuekorruselise hoone kõrgune. Antennidel on palju erinevaid modifikatsioone ja konstruktsioonierisusi ning peaaegu iga uus antenn erineb eelmistest. Antennide kasutajad Alcatel, EchoStar, Lockheed Martin, EVMETSAT, Boeing, Direct TV esitavad iga järgmise antenni tellimusega kõrgemaid nõudeid konstruktsioonile ja kvaliteedile. Vertex Estonia AS (varem Tarberaud AS) valmistas esimese SATCOMantenni aastal 1995 Taiwanile. Viimastel aastatel on valminud rohkem kui 20 antenni aastas. Neid on tarnitud kõikidele mandritele, kokku neljakümnesse riiki. Isegi lõunapoolusel paikneva “jääpealse” SATCOM-antenni on projekteerinud Vertex Estonia konstrukto-

21

tuleViKuViSioon

CNC treimine alates Ø3 kuni Ø250 mm. Partiid alates 25 kuni 50 000 tk.

2/2012 (40)

22

eeSti Firma

rid, ehkki see pole siin valmistatud. Vertex Estonia antennide reflektori pinna redutseeritud täpsuslik hälve on alla 0,08 mm. Samas on 13-meetrise läbimõõduga antenni pindala umbes 100 m². Sellise pindalaga reflektor peab olema jäik, igas suunas liikuv ja väga täpselt positsioneeritav. Tema masskese ja täpsus ei tohi muutuda kõrgetel temperatuuridel kõrbes ega madalatel temperatuuridel pooluste regioonides, kus esineb jäätumist, lumetorme, vihma. Antenni ja reflektori kõigi täpsusparameetrite väärtused peavad vastu pidama tuulele kuni 180 km/h, maavärinale, reflektoripinna intensiivsele “töötlemisele” raheteradega (läbimõõduga kuni 25 mm) ja muudele ilmastikunähtustele.

Koostöö euroopa Kosmoseagentuuriga Novembris 2011 alustas Vertex Estonia koostöös Saksa kolleegidega uue, väga täpse paneelipinnaga antenni reflektori väljatöötamisega. Tellijaks ja rahastajaks on Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) koostöös EASiga. Teine põhimõtteline uus suund Vertex Estonia tegevuses on mikrolaineantennid. Nende antennide läbimõõt on hetkel 30 kuni 180 cm. Antennid töötavad sagedustel 5 kuni 45 GHz. Suur osa antenni komponentidest ostetakse allhankijatelt üle maailma. Aastas tarnitakse maailmas tellijatele tuhandeid antenne. Vertex Estonia toodetud SATCOM-antenne tuntakse ja nende täpsust ning kvaliteeti hinnatakse. Seda kõike tänu ettevõtte töötajate professionaalsusele ja järjekindlusele.

18­meetriSe tÄiSPÖÖrataVa antenni SKeem

Vertex estonia toodetud SatCom­antenne tuntakse ja nende täpsust ning kvaliteeti hinnatakse.

miKrolaineantenn

2/2012 (40)

Maailma esimene ohutute anaeroobsete liimide sari

LoctiteÂŽ laiendab oma juhtivat rolli tÜÜtervishoiu ja ohutuse alal B KVVSVUBT )FOLFM WÂťHB FEVLBMU FTJNF TFE LBLT mWBMHFn PIVUVTLBBSEJHB BOBFSPPCTFU UPPEFU LFFSNFMVLVTUJE -PDUJUFÂ… KB -PD UJUFÂ… /Ă“Ă“ETFLT PO OFJMF MJTBOEVOVE WFFM LPMN JOOPWBBUJMJTU BOBFSPPCTFU UPPEFU GJLTFF SJNJTMJJN -PDUJUFÂ… BWB WĂŒMM Ă“IFOEVTUF KBPLT SJLVUJIFOE -PDUJUFÂ… KB LFFSNF IFSNFFUJL -PDUJUFÂ… /FOEF UFSWJTF KB PIVUVTOĂŒVFUFMF WBTUBWBUF MJJNJEFHB PO )FOLFM UVMOVE FTJNFTFOB UVSVMF UÂťJFMJLV TBSKB BOBF SPPCTFUF UPPEFUFHB NJT LBUBWBE LĂŒJL UFI OPMPPHJBE BMBUFT LFFSNFMVLVTUVTFTU KB BWB WĂŒMM Ă“IFOEVTUF GJLTFFSJNJTFTU LVOJ SJLVUF KB LFFSNFUF UJIFOEBNJTFOJ /JJTJJT QBLVC )FOLFM PNB -PDUJUFlJ TBSKB MBJFOEBEFT LMJFOUJEFMF WFFM HJ TVVSFNBU WBMJLVU UFSWJTF KB PIVUVTOĂŒVFUFMF WBTUBWBJE MBIFOEVTJ Selliste toodete väljatÜÜtamise taga on kasvav nĂľudlus turgude ja klientide poolt, kes tunnevad Ăźha enam muret oma tÜÜtajate tervise ja heaolu pärast ja soovivad muuta oma tÜÜkeskkonna ohutumaks. Henkel pakub oma klientidele märkimisväärselt suuremat lisaväärtust, kuna see esimene täielik anaeroobsete liimide sari on ettevĂľtetele suureks toeks tÜÜtervishoiu- ja ohutusealastes kĂźsimustes. Otsustavaks aspektiks seejuures on ohtlike komponentide kĂľrvaldamine ilma toote tĂľhusust vähendamata. Ka kolm äsja väljatÜÜtatud Loctite’i toodet ei sisalda ohtlikke komponente. See tähendab, et neid ei tule direktiivi (EL) nr. 1907/2006 – ISO 11014-1 kohaselt ohusĂźmbolite ega riski- vĂľi ohutuslausetega märgistada. Samuti ei sisalda nad deklareerimisele kuuluvaid CMR-aineid (kartsinogeene, mutageene ja reproduktiivtoksiine). Samas aga ei tohi tooted sarnaselt muude kemikaalidega sattuda kanalisatsiooni, pinnasesse ega pĂľhjavette. .*5.&,Âł-(4&% "/"&300#4&% -**.*% Ohutud Loctite’i tooted pakuvad harjumuspärase kvaliteedi ja efektiivsusega lahendusi paljude metallide Ăźhendamisega seotud kasutusalade

puhul. Keskmise tugevusega keermelukusti Loctite 2400 on sinise fluorestseeruva värvuse, 3000 mPa viskoossuse ja 9 N/mm² nihketugevusega terasel. Suure tugevusega Loctite 2700 on rohelise fluorestseeruva värvuse, 500 mPa viskoossuse ja 18 N/mm² nihketugevusega. Tahkununa on mĂľlemad tooted suurepärase kindlusega enamuse tÜÜstuslike kemikaalide suhtes. Neil on väga hea kuumakindlus ning nad taluvad pidevat tÜÜtemperatuuri kuni 150 °C. Väga tugev fikseerimisliim LoctiteÂŽ 6300 on rohelise fluorestseeruva värvuse, 350 mPa viskoossuse ja 20 N/mm² nihketugevusega ning sobib ideaalselt selliste rakenduste jaoks nagu kuullaagrite vĂľlli kĂźlge liimimine. Tiksotroopne keskmise tugevusega äärikutihend LoctiteÂŽ 5800 on punase fluorestseeruva värvuse, 150 000 mPa viskoossuse ja 12 N/ mm² nihketugevusega. Nagu ka kĂľigil teistel ohututel anaeroobsetel toodetel on sellel “valgeâ€? ohutuskaart, millel puuduvad ohutusealased sissekanded. Kollane fluorestseeruv keskmise tugevusega keermehermeetik LoctiteÂŽ 5400 on samuti tiksotroopne, 27 000 mPa viskoossuse ja 19 Nm murdumismomendiga. LoctiteÂŽ 5400 näol pakub Henkel ohutut toodet, millel on ilmne tervise- ja ohutusealane eelis selliste rakenduste puhul nagu muhvide tihendamine äravoolukraanide kĂźljes. Rohkem informatsiooni uute toodete kohta leiate aadressilt: www.loctitesolutions.com

KONTAKTISIK: Andres Ratnik Henkel Balti OĂœ Mob.: 505 5608 andres.ratnik@henkel.com

2424

innovatsioon innoVatSioon

ülikooli ja ettevõtete koostöö:

teist aKadeeMilist reVolutsiooni teHaKse liHtsate KÜsiMustega elame ajastul, mil vaatame elutoas ruumilist telepilti, otsime elukõlblikke planeete ja Higgsi bosonit. Kas ei kõla naljakalt, et ometi algavad praegusel ajastul kõige mõjukamad uuendused just lihtsatest küsimustest?!

tea VarraK, ttÜ innoVatSiooni­ Ja etteVÕtluS­ KeSKuSe direKtor

P

raeguse ajastu ristisid teadusfilosoofid teiseks akadeemiliseks revolutsiooniks. Esimene revolutsioon oli tosina aastakümne eest, kui teadus ülikoolidesse kolis; teine revolutsioon tähistab ülikoolide ja teaduse templist allatulekut, et käised ühiskonna majandusliku ja sotsiaalse arengu toetamisel üles käärida. Revolutsionäärideks on ühelt poolt ülikoolid, teisalt aga Eesti edumeelseimad ettevõtted. Muuseas: revolutsiooni tegemiseks pole vaja enamat kui julgust küsimusi küsida.

Sisuliselt oodataksegi ettevõtteid küsimusega “Kas saaks nii, et...” või lihtsalt “Kuidas me saaks paremini...?”

Tallinna Tehnikaülikooli innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuse eesmärgiks on, kui piltlikult öelda, akadeemilise paleuse otse ettevõtlusse toomine. Sisuliselt oodataksegi ettevõtteid küsimusega “Kas saaks nii, et...” või lihtsalt “Kuidas me saaks paremini...?”

leiburi küsimus: kuidas kiudaineid paremini mõõta Näiteks pagarifirma Leibur küsimus TTÜ teadlastele oli, kas leivatooteid saaks

kuidagi kodumaisemaks ja meelepärasemaks teha. Saab küll, oli vastus, ning aasta algul sõlmis Leibur Tehnikaülikooliga juba ulatusliku koostööleppe. Ülikooli teadlased ja tudengid uurivad nüüd, milline on parim viis leivatoodete täiustamiseks kodumaiste maitselisanditega ning kuidas toodetes kiudainete omadusi kõige paremini mõõta, et firma toodang eristuks poelettidel konkurentide omast koduse maitse meelepärase konsistentsi poolest. Leibur omalt poolt pakub Tehnikaülikoo-

aBB: ttÜ reKtor andreS KeeValliK Ja aBB Balti riiKide JuHt Bo HenriKSSon

2/2012 (40)

Foto: autor

innoVatSioon

25

elering: VaSaKult Paremale: ttÜ innoVatSiooni­ Ja etteVÕtluSKeSKuSe SuuretteVÕtete ValdKonna PeaSPetSialiSt Villu reimann, ttÜ reKtor andreS KeeValliK, ttÜ innoVatSiooni­ Ja etteVÕtluSKeSKuSe direKtor tea VarraK, elerinG aS JuHatuSe eSimeeS taaVi VeSKimÄGi, elerinG aS StrateeGiaJuHt Kalle KuKK Ja ttÜ enerGeetiKateaduSKonna KÕrGePinGeteHniKa ÕPPetooli JuHataJa ProF JuHan Valtin

li tudengitele aga võimalust oma pagaritööstustes praktikal käia.

Elektri- ning ilmselt peagi ka gaasi põhivõrgu haldaja Elering soovis aga ana-

lüüsida võimalusi kaasaegsete energiasüsteemide efektiivsemaks juhtimiseks. Täna-

ELECTRIC

PARIM TARKVARA PROFESSIONAALILE CADS PLANNER ELECTRIC CADS Planner Electric on Eestis kõige kasutatavam CAD-tarkvara elektri- ja tööstusautomaatika projekteerimisel. Võrdle oma projekteerimisprogrammi CADS Planner Electric tarkvaraga ja VALI PARIM. Tutvu ja telli demonstratsioon. www.cads.ee 2/2012 (40) Kymdata Oy | Jõe 5, 10151 Tallinn | Tel. 682 8574 | estonia@cadsplanner.com

26

innoVatSioon

leiBur: leiBur aS JuHatuSe eSimeeS aSSo lanKotS Ja ttÜ innoVatSiooni­ Ja etteVÕtluSKeSKuSe direKtor tea VarraK, taGaPlaanil ttÜ Keemia­ Ja materJaliteHnolooGia teaduSKonna maGiStrant BarBara Pooland, aS leiBur tootearenduSJuHt tiina rÜHKa Ja ttÜ Keemia­ Ja materJaliteHnolooGia teaduSKonna toiduteaduSe ÕPPetooli JuHataJa ProF raiVo VoKK

vu algab ka põhjalikum uurimistöö elektritarbimise juhtimiseks maksimaalset tõhusust silmas pidades.

elering: kompetentsikeskus käivitub koos ttÜga Teine akadeemiline revolutsioon pole TTÜ näitel üksnes teadmuse liikumine ülikoolist ettevõttesse, vaid ka vastupidi. Meile annab koostöö väga asjakohast sisendit õppeprotsessi. Ühelt poolt me aitame koolitada energeetikuid ja tõsta energeetika-alast teadlikkust. Teisalt aga toome ettevõtte arengud ja arenguvajadused ülikooli teadustöösse. Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi ütleb, et koostöö süvendamine Tallinna Tehnikaülikooliga on oluline nurgakivi energeetika-alase kompetentsikeskuse käivitamiseks Eleringi juures. Selline keskus toimib parimal moel koostöövõrgustikuna, tõstes üldist energeetika-alast teadlikkust ja vedades valdkonna praktilist uurimistegevust. Sõlmitud koostööleping on kinnitus koostööle.

aBB: pakume praktika­ võimalusi ja stipendiume Üheks suuremaks töövõiduks teaduse ja ettevõtluse lõimimisel peame koostööd energeetika- ja automaatikavaldkonna ülemaailmse liidri ABBga. Värske lepingu järgi arendab ülikool õppekavasid koos ABBga ning juhendab ettevõtet huvitavaid teadus-arendustöid.

innovatsiooni­ ja ette­ võtluskeskusel on kompetentsi koostööd teha väga laias tegevuste ringis, igaühele midagi.

2/2012 (40)

ABB panustab aga inseneriõppe kvaliteetsemaks muutmisse tudengite ning teadlaste praktikavõimaluste ja stipendiumitega. Seda ei saa pidada üksnes ülikooli ja firma vaheliseks asjaks, vaid selle mõju on kogu ühiskonnale ja ettevõtluskeskkonnale. “Olen veendunud, et kokku lepitud tegevused aitavad kaasata uusi välisinvesteeringuid, mis tähendab ka uute inseneritöökohtade lisandumist,” kinnitab ABB Balti juht Bo Hendriksson. “Kõige olulisem on aga võimalus aidata kaasa Eesti kõrghariduse arengule.” Leivatehasest energeetikahiiuni kõlab muljetavaldavalt laia ampluaana, kuid Tallinna Tehnikaülikool soovib oma koostööd ettevõtetega mitmekülgsemaks muuta. Peamiseks kütkeks on aga levinud eelarvamus, et “see on minu firmale liiga suur tükk”. Innovatsiooni -ja ettevõtluskeskusel on kompetentsi koostööd teha väga laias tegevuste ringis, igaühele midagi. Tuleb ainult julgelt küsida küsimusi, isegi siis, kui need esmapilgul tunduvad võimatud.

2828

tootmiSSiSendid tootmiSSiSendid

Igakuine toorainekommentaar:

Mis selle gaasi Hinnaga laHti on? alates selle aasta jaanuarist kasvas maagaasi hind kodutarbijatele 15 protsenti 0,401 euroni kuup­ meeter. möödunud aasta novembri viimastel

tooraine ostu-müügi hind seotud selle börsihinnaga, siis maagaasi puhul see nii ei ole. Gaasi ostetakse tavaliselt pikaajaliste, reeglina üle viie aastaste lepingute alusel. Hind määratakse valemi abil, aga selle valemi aluseks ei ole gaasi, vaid kas nafta või naftasaaduste hind. Eesti Gaas näiteks ostab gaasi raske kütteõli hinna alusel. Kui veel mõned aastad tagasi oli see põhjendatud, siis praegu ilmselt mitte. Kui mingi tooraine või muu finantsvara hind liigub pikemat aega ühes suunas, hakkavad

päevadel, mil eesti Gaas hinnatõusust teada andis, oli maagaasi börsihind langenud viiendiku võrra. Selle aasta jaanuari keskel langes aga gaasi nn maailmaturuhind peaaegu 10 aasta madalaimale tasemele 2,28 dollarini Briti termaalühiku kohta.

M

tõnis oJa, postimehe majandusajakirjanik

illes on siis asi? Miks meil gaasi hind tõuseb, samal ajal kui selle börsihind, mida toorainete puhul võib reeglina ka maailmaturuhinnaks nimetada, langeb üha madalamale ja madalamale? Asi on selles, et kuna gaasi on keeruline transportida, siis selle tooraine puhul ühtsest maailmaturust rääkida ei saa. Kui ajakirjanduses kirjutatakse maagaasi börsihinnast, on sellisel juhul tegemist selle hinnaga New Yorgi kaubabörsil. Euroopas analoogilise mastaabiga börsi, kus gaasiga kaubeldakse, ei ole. Suurbritannia gaasiga kaubeldakse Interkontinentaalsel börsil (ICE). Euroopas on veel mõned lokaalse või regionaalse tähtsusega börsid, näiteks Kesk-Euroopas Euroopa Energiabörs (EEX), mis ühendab Saksamaa, Prantsusmaa, Austria ja Šveitsi gaasiturgu. Maailma suurim gaasimaardlate omanik Gazprom kavandab Balti riikidesse gaasibörsi. Soome Gasum OY on sõlminud Leedu Lietuvos Dujosega gaasibörsi loomise eelkokkuleppe novembris ja Eesti Gaasiga detsembris. Paraku on taolistel lokaalsetel börsidel peaaegu olematu mõju gaasi hinna kujundamisele. Kui tavaliselt on mingi konkreetse

2/2012 (40)

nafta 14­kordne hinna­ tõus tõstis ka gaasi, söe, uraani, aga ka küttepuu­ de hinda. Kaks aastat tagasi läksid aga nafta ja gaasi hinnad lahku.

reeglina varem või hiljem samas suunas liikuma nendega lähedaste toorainete hinnad. Nii põhjustas nafta 14-kordne hinnatõus aastatel 1999 kuni 2008 ka teiste energiakandjate nagu gaasi, söe, uraani, aga ka küttepuude ja isegi teraviljahindade tõusu. Kaks aastat tagasi läksid aga nafta ja loodusliku gaasi hindade teed lahku (kirjutasin sellest ka Inseneeria 2010. aasta mainumbris). Kui nafta hind on alates sellest ajast pidevalt kerkinud, siis gaasi hind hakkas hoopis langema ning mõlemad trendid jätkuvad tänaseni. Gaasi hinnalanguse peapõhjuseks on kildagaas, mis on maavara pakkumist oluliselt suurendanud. Esialgu on see toimunud Ühendriikides, aga ka mitmel pool Euroopas, näiteks Prantsusmaal ja Poolas on kildagaasi varud märkimisväärsed. Gaasi hinna sidumine kütteõli hinnaliikumisega ei peegelda tegelikult aga ei maavara tootmiskulusid ega ka gaasi nõudluse ja pakkumise vahekorda. Tege-

Foto: ÄriPÄeV

mist on lihtsalt mingi numbriga. Kuna aga kolme Balti riigi ja Soome 120 1200

100

1000

80

800

08 16 .11 .0 8 30 .11 .0 8 13 .11 .0 9 27 .11 .0 9 11 .11 .1 0 25 .11 .1 0. 8. 11 11 22 .11 .1 1. 6. 11 12 20 .11 .1 2 3. .11 0 17 1.1 .0 2 1. 12

08 19 .11 .0 8. 2. 11 09 16 .11 .0 9 30 .11 .0 9 14 .11 .1 0 28 .11 .1 0 11 .11 .1 1 25 .11 .1 1. 9. 11 12 23 .11 .1 2. 6. 11 0 20 1.1 .0 2 1. 12

08 19 .11 .0 8. 2. 11 09 16 .11 .0 9 30 .11 .0 9 14 .11 .1 0 28 .11 .1 0 11 .11 .1 1. 25 11 .1 1. 9. 11 12 23 .11 .1 2. 6. 11 01 20 .1 .0 2 1. 12

5.

.0 7. 5. 11 08 19 .11 .0 8. 2. 11 09 16 .11 .0 9 30 .11 .0 9 14 .11 .1 0 28 .11 .1 0 11 .11 .1 1 25 .11 .1 1. 9. 11 12 23 .11 .1 2. 6. 11 0 20 1.1 .0 2 1. 12

22

60

5.

11

7.

.0

22

.0 7. 5. 11 08 19 .11 .0 8. 2. 11 09 16 .11 .0 9 30 .11 .0 9 14 .11 .1 0 28 .11 .1 0 11 .11 .1 1 25 .11 .1 1. 9. 11 12 23 .11 .1 2. 6. 11 0 20 1.1 .0 2 1. 12

22 120

2.

11

7.

.0

22

1500

11

2000

7.

5. 08 19 .11 .0 8. 2. 11 09 16 .11 .0 9 30 .11 .0 9 14 .11 .1 0 28 .11 .1 0 11 .11 .1 1 25 .11 .1 1. 9. 11 12 23 .11 .1 2. 6. 11 01 19 .1 .0 2 1. 12

11

7.

.0

22 6000

.0

5. 08 19 .11 .0 8. 2. 11 09 16 .11 .0 9 30 .11 .0 9 14 .11 .1 0 28 .11 .1 0 11 .11 .1 1 25 .11 .1 1. 9. 11 12 23 .11 .1 2. 1 6. 1 0 20 1.1 .0 2 1. 12

11

7.

.0

22 10000

19

5. 08 19 .11 .0 8. 2. 11 09 16 .11 .0 9 30 .11 .0 9 14 .11 .1 0 28 .11 .1 0 11 .11 .1 1 25 .11 .1 1. 9. 11 12 23 .11 .1 2. 6. 11 01 20 .1 .0 2 1. 12

11

7.

.0

22

tootmiSSiSendid

GraaFiK 1. GraaFiK 2.

nafta hind, uSd/barrel (nYmeX) maagaasi hind, uSd/mmBtu (iCe, london)

GraaFiK 3. GraaFiK 4.

Vase hind, uSd/t (londoni metallibörs) terase hind, uSd/t (londoni metallibörs)

GraaFiK 5. GraaFiK 6.

Kulla hind, uSd/tr.oz (london) nisu hind, eur/t (euronext/matif, Pariis)

GraaFiK 7. GraaFiK 8.

Puuvilla hind, uSd/nael (nuBot, Chicago) tselluloosi hind, uSd/t (Foex, Soome)

gaasiturg sõltub Soome konsultatsioonifirma Pöyry hinnangul 90 protsenti Gazpro-

2/2012 (40)

29

6

100

80 4

2

800

8000 700

600

500

250

200

150

alliKad: nYmeX, nYBot, iCe, lme, euroneXt, FoeX ltd

mist, siis pole selle vastu ka suurt midagi teha.

3030

INSENERIKUTSE inSeneriKutSe

formula student:

KuidaS eHitada Vormelit?

ii osa: Mootor

(E85), igasugused kütuselisandid on rangelt keelatud.

mootori valik ja kontseptsioon

VaStaValt SimulatSioonidele ValmiStatud VÄlJalaSKe­ KolleKtor

Võistkonna tegemised on täies hoos. FeSt12 valmimiseni on jäänud vähem kui kaks kuud, tudengid töötavad eesmärgi saavutamise nimel ühtse jõuna. Kui jaanuarinumbris rääkisime prototüübi selgroost, siis täna pühendume südamele ehk mootorile.

H

Fs teaM talllinn, tallinna teHniKaKÕrGKool, tallinna teHniKaÜliKool

obujõudude otsimise protsess algab sobiva tooriku valikust, mille juures tuleb lähtuda Formula Studenti sarja reeglistikust. Kaks olulist mootori valikut kitsendavat tegurit on töömaht ja sisselaske õhu piiraja – restrictor. Esimene neist on maksimaalselt 610 cm3 ning teise läbimõõt 20 mm. Kütusena on lubatud kasutada kas mootoribensiini (maksimaalselt RON 100) või etanooli 2/2012 (40)

Meie poolt osutus valituks neljasilindriline Yamaha R6 mootorratta 2010. aasta mudel, mille peamised eelised on jäigem mootoriplokk, 600 cm3 töömaht ja juba originaalis kõrge surveaste 13,1:1. Üheks suuremaks miinuseks selle mootori puhul on tema mass – ligikaudu 60 kg, mida on võrreldes ühesilindriliste mootoritega ligi kaks korda rohkem. Samas on ühesilindrilised mootorid väiksema võimsusega ning võrreldes massi ja võimsuse suhet on see näitaja neljasilindrilise kasuks. 2011. a Euroopas toimunud võistluste esikümnes lõpetanud võistkondadest kasutasid ligikaudu 90% neljasilindrilisi mootoreid. Teine võimalus on kasutada väiksema töömahuga ühesilindrilist turbomootorit, kuid selline teguviis toob omad mured. Reeglite järgi peab mootor olema projekteeritud õpilaste poolt, st valitud baasmootor ei tohi olla juba tehasest väljudes ülelaademootor. Teine puudus on see, et turbokompressor peab asuma pärast õhupiirajat, mis tähendab, et kompressorist väljuvat õhku ei suruta läbi õhupiiraja, vaid kompressor peab õhku imema. Sellega kaasnevad töökindluse probleemid ning kogu mootori mass on võrreldav neljasilindrilise vabalthingava ühikuga. Kokkuvõtvalt: ülelaademootoriga kaasnevad töökindluse probleemid, samas jääb mootorite mass samasse suurusjärku.

meie mootor peab tegema rohkem pöördeid Mootor peab “hingama” läbi 20-millimeetrise sisselaske õhupiiraja. Teoreetiliste arvutuste abil on võimalik leida mootori maksimaalne tarbitav õhuhulk ajaühikus, milleks on antud juhul 0,0754 kg/s. See Foto: FS team tallinn

inSeneriKutSe

Sele 1

Väljavõte Lotus Engine Simulationist Rõhk sisselaskeklapi ees 13000 p/min

31

omakorda määrab mootori maksimaalse pöörlemissageduse – 12 560 p/min. Siin tulebki ette mootori teoreetiline pöörlemiskiiruse tipp, millest edasi pöörete tõstmine võimsust ei kasvata. Kuna meie valitud mootor on originaalis projekteeritud töötama kuni 16 000 pööret minutis, tuleb tema karakteristikut oluliselt muuta. Selleks tuleb projekteerida uued nukkvõllid, sisse- ja väljalaskekollektorid, modifitseerida plokikaanes sisse- ja väljalaskekanalid ning paigaldada mootori juhtimiseks programmeeritav juhtarvuti.

nukkvõllide ümber­ töötlemine inglismaal Erinevate parameetrite ja nende parima kombinatsiooni leidmiseks kasutatakse mootori 1D-simulatsiooni tarkvara “Lotus Engine Simulation”. Selles on võimalik koostada mootori virtuaalne mudel (vt sele 1), mille sisendparameetriteks on võimalikult täpsed mootori andmed (silindri läbimõõt, kolvi-

Individual seeria kahesambalised lintsaed. Kahele poole 60º-0º-60º keeratavad Individual 520.360 DGH Individual 620.460 DGH Individual 720.560 DGH Individual 820.660 DGH Saadaval ka CNC saagimisliinina, programmeeritavad kogused, materjali etteande pikkused ja lõigatavad nurgad jne.

Bomar lintsaemasinad

2/2012 (40)

32

inSeneriKutSe

käik, sisse- ja väljalaskeklapid ja -kanalid ning nende voolavus, nukkvõlli profiilid jne). Edasine töö koosneb sisendparameetrite muutmisest ja lõpptulemuste (võimsuse ja pöördemomendi) võrdlemisest. Esimesena tuleb välja töötada nii sisselaske- kui ka väljalaskenukkvõlli profiilid ja gaasijaotusfaasid (s.o klappide avamine ja sulgemine ning maksimaalne tõus), sest kogu mootori karakteristik ja “hingamine” sõltub just nukkvõllidest (nukkvõll on ju mootori mehaaniline “aju”). Samaaegselt koos gaasijaotusfaasidega tuleb projekteerida sisse- ja väljalaskekanalid, et nad töötaksid sünkroonis. Nukkvõlli profiili väljatöötamiseks on kasutatud eritarkvara “Lotus Valve Train” (vt sele 2) ja selle alusel on tellitud Yamaha originaalnukkvõllide ümbertöötlemine Inglismaal.

Sele 2

Nukkvõllide projekteerimine eritarkvara abil

Sisse­ ja väljalaske süsteemid

Väljalaskesüsteem on põhimõttel 4­1 Et kogu mootori poolt tarbitav õhuko-

Sele 3

FEST11 mootori simulatsiooni ja reaalse mõõtmise võrdlus Mootori karakteristikud

Mootori moment, Nm

Järgmises etapis tuleb välja arvutada sisse- ja väljalaske primaartorude pikkused. Iseenesest on nende väljaarvutamine suhteliselt lihtne: igale primaartoru pikkusele vastab kindel mootori pöörlemissagedus, mille juures on mootori pöördemoment suurim. Selleks, et mootori pöördemoment oleks maksimaalne laias pöörete vahemikus, kasutame muutuva pikkusega sisselaskekollektorit (vt sele 3). See tähendab, et sisselaske primaartoru pikkus varieerub automaatselt mootori pöörete järgi: madalatest keskpööreteni on primaartoru pikkus ca 200 mm, pöörete kasvades pikkus lineaarselt lüheneb, olles 12 000 p/min juures 140 mm. Selleks, et õhukogus jaguneks mootori erinevate silindrite vahel võimalikult ühtlaselt, on läbi viidud põhjalikud sisselaskekollektori analüüsid CFD-simulatsiooni keskkonnas. Arvutuste järgi on võimalik kollektori kuju optimeerida nii, et sinna mahuksid muutuva pikkusega primaartorud ja õhukogus silindrite vahel jaguneks võrdselt. Kogu sisselaskekollektor on valmistatud TTÜ laboris laserpaagutustehnoloogiat kasutades.

Mootori pöörlemissagedus, p/min

gus peab läbima 20 mm läbimõõduga õhupiirajat, on selle kuju mootori karakteristikuid silmas pidades oluline. Projekteerimisel on eeskujuks võetud Lavali düüs

2/2012 (40)

ning optimeeritud on minimaalsele rõhulangule. Samuti on õhupiiraja esialgseid profiile analüüsitud CFD-keskkonnas, parimatest toodetud näidised on omakorda

inSeneriKutSe

33

Sele 4

Õhupiiraja Välikeskkonnas on võimalik esmakordselt kontrollida jahutussüs­ teemi võimekust ja auto reaalset kütusekulu.

kude lõikamisega summutitorusse. FEST11 prototüübil oleva summuti põhjal on kirjutatud mitmeid teadusartikleid ja esinetud rahvusvahelistel konverentsidel. Summuti koda on valmistatud roostevabast terasplekist paksusega 0,5 mm. Antud tehnoloogia kasutamine tähendab eelkõige võitu massis, ülikerge summuti kaalub vaid 2,1 kg. Loomulikult tuleb kõiki lahendusi ka testida ja seadistada. Esialgsed mootorikatsetused viiakse läbi Tehnikakõrgkooli mootorijõustendil, kus keskendutakse eelkõige kütusekaardi loomisele. Sisetingimustes testimise peaeesmärk on veenduda komponentide kokkusobimises ja ühtlases toimimises. Veojõustendis saab võrrelda simulatsioonitarkvarast saadud tulemusi tegelikkusega ja selle kaudu analüüsida valmistamisetapi edukust (vt sele 3).

1 – giljotiin-tüüpi drossel 2 - sisselaskeõhu piiraja

3 - liigutatavad trompetid 4 - kütuselatt ja pihustid 5 - sisselaskeõhu temperatuuriandur 6 - lineaaraktuaator trompetite liigutamiseks

aprillis jätkub seadistamine välitingimustes üle mõõdetud TTÜ labori voolavuspingis. Õhupiiraja on valmistatud alumiiniumist, kuna see tagab parema pinnakvaliteedi kui laserpaagutus või süsinikkiud. Sile ja viimistletud pind tagab ühtlase voolamise (vt sele 4). Väljalaskesüsteem on põhimõttel 4-1, mis tähendab, et kõigi nelja silindri primaartorud (pikkusega 740 mm) liituvad kohe üheks sekundaartoruks. Tavapäraselt kohtab sõidukitel süsteemi 4-2-1, kus 1. ja 3. silindri primaartorud liituvad üheks sekundaartoruks ning 2. ja 4. silindri primaar torud teiseks sekundaartoruks,

seejärel liituvad esimene ja teine sekundaartoru omavahel. Viimase variandi puuduseks on suurem mass ja madalam efektiivsus.

Summuti põhjal on kirjutatud teadusartikleid FEST11 summuti on välja arendatud koostöös TTÜ Masinaehituse Instituudi teadlastega. Tegemist on uuendusliku tehnoloogiaga, kus summutamiseks ei kasutata villa ega muid summutavaid elemente. Efekt saavutatakse terastoru mikroperforeerimisega ehk kindla geomeetriaga au-

2/2012 (40)

Lõplik seadistus toimub juba loomulikult ringrajal, kus määravaks on töökindlus. Välikeskkonnas on võimalik esmakordselt kontrollida jahutussüsteemi võimekust ja auto reaalset kütusekulu. Kuna võistlustel hinnatakse ka mootori ökonoomsust, on väga oluline leida kompromiss võimsuse ja õhku paisatava süsinikdioksiidi vahel. Tänaseks päevaks on FEST12 jõuallika projekteerimine lõppenud. Toimub komponentide valmistamine ja veojõustendis mootori dünaamika katsetamine. Aprilli alguses jätkub seadistamine juba võidusõidurajal. Loodame, et taevataat lahkelt päikesepaistet jagab.

3434

Kommentaar Kommentaar

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

debatt jätkub

Kas inseneriKs õppida on pop? noorte hariduseelistuste muutumine, inseneride vähesus ning otsingud väljapääsu leidmiseks on olnud käesoleva sajandi algul nii maailma kui ka euroopa tehnikahariduse foorumite üks põletavamaid teemasid. Käesolevas artiklis keskenduksime probleemi olemuse avamisele ja võimalikele abinõudele, mis aitaksid neid eesti konkurentsivõimele ebasoodsaid arenguid pidurdada.

I

nseneride puudus, mis annab end eriti tunda majandusliku tõusu aastatel, on muutunud Euroopas nii tõsiseks probleemiks, et kipub halvama ELi arengupotentsiaali. Ohusignaaliks on ka see, et meie konkurendid Aasias on suutnud insenerihariduse noorte hulgas populaarsena hoida. Kes neist probleemidest on sügavamalt huvitatud, sel soovitaks jälgida diskussioone ajakirjas European Journal of Engineering Education. Kellele pakuvad huvi Eesti statistilised andmed, võiks lugeda J. Kübarsepa artiklit 25.11.2011 Õpetajate Lehes.

ses olukorras annaks riigi kodanike hariduspotentsiaali kiirendatud korras tõstmine soodsa võimaluse suurendada meie riigi konkurentsivõimet ja võtta sisse väärikas koht innovaatiliste ja kõrgtehnoloogiliste riikide tuumikus. Oma üle 50 aasta kestnud õppejõutegevuse jooksul pole ma kunagi täheldanud, et mehaanikainsenere oleks koolitatud ülearu – ikka on neid tikutulega taga otsitud. Pea kõigi teiste valdkondade inseneridest on samuti nappus olnud ja viimasel ajal eriti IT omadest. Eestis on olukorda halvendanud insenerihariduse ahistamine taasiseseisvumise järgsel esimesel kümnendil, kui arvati, et Eestil polegi tööstust vaja, sest see on üks nõukaaegne igand.

Frank Stefan Beckeri dilemma noorte kohta Võtmeks arutelu avamiseks sobiks Frank Stefan Beckeri dilemma – kas noored on liiga rumalad, et mõista insenerikutse eeliseid, või on nad liiga targad, nägemaks läbi inseneriks olemise kitsaskohti. Becker on Saksamaal üks Siemensi korporatsiooni kauaaegseid tippjuhte ja üks hinnatumaid spetsialiste ülikooli ja tööstuse suhete alal. Ei ole saladus, et peapõhjus insenerihariduse populaarsuse languses seisneb lääneliku ühiskonna üha süvenevas hoiakus kergema vaevaga omandatava hariduse kasuks. Selle mõistusevastase ja ühiskonna arengu jaoks ebasoodsa nähtuse põhjusi tuleb kõigepealt tundma õppida ja alles

Vello reediK, TTÜ emeriitprofessor

siis on võimalik kavandada vastumeetmeid. Kõige selle eelduseks on aga üks nõue – asjadest tuleb rääkida apoliitiliselt ehk nii, nagu nad tegelikult on.

insenere pole kunagi koolitatud ülearu Eesti kontekstis tuleks jõuda selgusele, kas meil leidub poliitilist tahet probleemiga tegelemiseks ja arusaamist, et üldise langustrendi taustal võiksime hoopis kasutada sellega kaasnevaid võimalusi. Praegu2/2012 (40)

matemaatika riigieksami valib vaid 14% õppureid Esmapilgul tundubki vigade parandus lihtne – koolitame insenere rohkem. Aga sel teel jõuame kohe tagasi pealkirja juurde ja tõdeme, et takistuseks on siin terve kobar probleeme, mis on seotud noorte hariduseelistuste, hariduse saamiseks vajalike pingutuste ja palju muuga. Lõpuks kerkib sellest probleemide sasipuntrast üha selgemini esile üks ja domineeriv – kuidas noori meie vildakaks kujundatud haridussüsteemis reaalteadustele tagasi võita. Ja see pole ainult insenerihariduse, vaid kõigi reaalteadustele tuginevate eriPildid: autor, iStoCKPHoto

Kommentaar

35

sest tootmine kui väärtuste looja hakkas nii Uuest kui ka Vanast Maailmast välja kolima ja asenduma hoopis väärtusi kulutavate tegevusvaldkondadega. Polegi siis ime, miks kerge vaevaga omandatav “murumängulik” haridus on hakanud ühiskonnas populaarsust võitma. Kes suudaks noored veel suvorovlikult mõtlema panna, et “raske õppustel (õppides), kerge lahingus (elus)”? Kas üheks päästerõngaks võiks saada sooline võrdõiguslikkus, kui see rakenduks ka haridusvalikuis? Kui Põhjamaades on üsna tavaline, et insenerierialadel on ligi kolmandik üliõpilasi naissoost, siis TTÜ mehaanikateaduskonnas on naissugu napilt 12%. Ometi on valdav enamik neist õppetöös väga asjalikud ja naiselikult nutikad. Kuid vaevalt õnnestub neid proportsioone muuta niipea. alade probleem. Kellestki ei saa ju vägisi koolitada edukat inseneri – tal peavad olema huvi ja ka sünnipärased ning hariduslikud eeldused. Kui Euroopas unistab inseneriharidusest napilt 11% gümnasistidest, ja seda olukorras, kus vajadus on üle kahe korra suurem, siis on olukord ikka päris halb. Kui aga Eestis insenerihariduse alustala – matemaatika – riigieksami sooritajate arv on aastail 2001–2009 kahanenud kaks korda ja ligineb 14 protsendile, siis on kogu reaalalade kõrghariduses juba tõeline häireolukord! Ja selles hädaolukorras räägitakse veel pehme hariduse kaitseventiilina kahetasemelisest matemaatika riigieksamist! Minu ajal üle 50 aasta tagasi püüti koolis ikka arendada aju terviklikult.

Tehnoloogia kiire areng näib väsitavat inimesi Kuidas kulges selle taustal uute üliõpilaste vastuvõtt Tallinna Tehnikaülikooli? Võrreldes olukorda eelmiste aastatega ning pidades silmas gümnasistide arvu vähenemist, polegi olukord esmapilgul halb. Endiselt häirib aga suurem konkurss “pehmemaile” ja kergemaile erialadele ning vaegkonkurss mõnele tehnikaerialale. Siit ka küsimus, miks ikkagi reaalained ja tehnika pole noorte seas väärtustatud? Pool sajandit tagasi oli inseneri elukutse väga populaarne ja tehnikaerialad lääne-

maailmas väga hinnatud. Tehnoloogia arengu ja tootmise automatiseerimisega hakkas aga ühiskonna side tootmisega pisitasa lõdvenema. Oma osa oli siin ka rohelise mõtteviisi tekkel ja selle vastandumisel tehnoloogia arengule. Paistab, et püüd tehnoloogia kiire arenguga sammu pidada on inimesed lihtsalt ära väsitanud ja majan-

TTÜ mehaanikateadus­ konnas on naissugu napilt 12%. Ometi on valdav enamik neist õppe­töös väga asjalikud ja naiselikult nutikad.

duslikult välja kurnanud. Küllap vist kõigi nende faktorite koosmõjul on usk tehnoloogia arenguga kaasnevasse paremasse tulevikku hakanud murenema.

Tüdrukud ei tule tehnika­ erialadele õppima Süvenev globaliseerumine andis tehnikast võõrandumisele veel suurema tõuke, 2/2012 (40)

Tõsise tagasilöögi andis Bologna-protsess Esimesena kerkib küsimus, kas inseneriharidus on tõepoolest liiga raske ja kas õppekavad on üle pingutatud? Kuidas muidu seletada üliõpilaste suurt väljalangevust tehnikaerialadel, mis Euroopa ülikoolides kõigub 25–50% piires. Inseneriharidus, mis peab suunama inimest innovaatiliselt mõtlema, kuulub oma olemuselt loomingu hulka ega käi igakülgselt arenenud noorele mingilgi määral üle jõu. Suure tagasilöögi Euroopa inseneriharidusele andis nn Bologna-protsess, kus poliitikud ja kasvatusteadlased hakkasid, ülikoole kaasamata, kõrgharidust ümber kujundama. Iseenesest olid muutused vajalikud, sest Euroopas oli inseneriõppe süsteem riigiti üpris erinev ja arvestades üliõpilaste mobiilsuse vajadust, tuli seda paratamatult mingil moel ühtlustada. Eesmärk oli üllas: vähema raha ja lühema ajaga parem haridus. Mis välja tuli? Kui kavandatava süsteemi aluseks võeti üksteist välistavad eeldused – sai see vastuoluline ja elujõuetu.

Saksa süsteem põhines viieaastasel diplomiõppel Poliitikuid ega kasvatusteadlasi see eriti ei häirinud, aga Euroopa tööstuse konkurentsivõimele oli see suur tagasilöök. Euroopas oli valdavalt kasutusel

36

Kommentaar

saksa süsteem, mis põhines 5-aastasel diplomiinseneri haridusel. Uue süsteemi järgi koolitatakse reeglina 3-aastase õppega bakalaureusekraadiga ja 2-aastase magistrikraadiga insenere. Kuid seejuures nõutakse, et bakalaureuseõppe lõpetajad oleksid tööturul juba konkurentsivõimelised. Kui ehitada maja, on kõigepealt vaja vundamenti (matemaatikal ja füüsikal põhinevat alusõpet), siis kandevõimelisi seinu (inseneriteadustele tuginevat põhiõpet) ja siis katust (eriõpet, mis annab eelmistele rakendusliku sisu). Nüüd aga tahame püstitada üht kahtlast ehitist, kus kõik need asjad on segamini löödud ja mis siis imestada, et noored ei julge taolisesse majja elama asuda. Rahul pole ei ülikoolid ega tööstus. Ülikoolid kardavad kaotada oma parimad ja teadustööks sobivad üliõpilased juba bakalaureu­seõppes, sest inseneride näljas tööstus maksab heldelt kinni õpingute mittejätkamise. Tööstus saab aga bakalaureuse, keda peab ise edasi koolitama, et tast inseneri teha.

Väärtharidus on pseudo­ haridusega segunenud Ja selles labürindis keerleb tehnikahuviline noor, kellele viis aastat magistrikraadini tundub liiga pikk ja kus bakalaureusehariduse teoreetiline ettevalmistus ei rahulda neid, kes valisid hariduse huvist tehnika vastu. Teine oluline küsimus on, kas raskelt kättevõidetud inseneriharidus ikka garanteerib kiire karjääri ja saab vääristatud vastava palgaga? Tööstuses üldiselt küll, sest tubli insener on igale ettevõttele suur väärtus. Aga võib-olla lubab “kergelt” saadud haridus nt avalikus sektoris sama edukalt või veel paremini toime tulla? Avalikus sektoris, kus reeglina puudub vastutus oma töö tulemuste eest, sõltub edukus peamiselt poliitilistest eelistustest, tutvustest ja päritolust. Inseneritöös konkurentsis püsimine sõltub aga ainult sinu loovusest ja nutikusest ning vastutus oma töö tulemuste eest on igapäevane reaalsus. Seetõttu on väärtharidus pseudoharidusega segunenud.

Välismaal õppimine ei anna paremat haridust Kuidas peatada suundumus, et iga aastaga kõrgkoolitatakse üha vähem ini-

mesi, kes oskavad midagi teha, ja üha rohkem neid, kes oskavad töö tegemisest ainult veenvalt rääkida? Noorte inseneriharidusele ja teadusele tagasivõitmine on muutunud nii ELi kui ka Eesti riigi edasise arengu võtmeküsimuseks. Ka välismaal õppimine ei anna enam head haridust, sest seal on hariduse “pehmenemine” veelgi laastavamalt toimunud. Aga probleemi lahendamise võti on paraku kogu Eesti ühiskonna ehk täpsemini lapsevanemate ja üldhariduskooli käes. Ja kelle poole võiks veel abi saamiseks vaadata – ülikoolid, tööstus, riik?

Võtaks õppust Saksamaa ja Norra kogemustest Kõige esimese sammuna tuleks arusaam tänapäeva tehnoloogiate ja teadusuuringute olemusest ning suundadest tilkhaaval sisestada kõigisse kodanikesse ja

Avalikus sektoris, kus reeglina puudub vastutus oma töö tulemuste eest, sõltub edukus peamiselt poliitilistest eelistustest, tutvustest. eriti poliitika kujundajaisse. See eeldab teadustulemuste laiemat ja arusaadavamat populaarteaduslikku esitust, sidudes need oskuslikult ühiskonna arengu suundadega. Siin saavad aidata peamiselt ülikool, meedia ja üldhariduskool. Tehnoloogia vallas on paratamatu, et uute kodumasinate sisemine olemus jääb perekonna raames arusaamatuks ja kool jääbki ainsaks võimaluseks, kus praktiline tutvus tehnoloogiatega võimalik on. See eeldaks, et tehnoloogiline ettevalmistus saaks kõigi üldhariduskoolide õppekavadesse, ja lasteaeda ka. Tänuväärt üritus on Eestis AHHAA-keskuste loomine. Kuidas tehnoloogiaõpet üldhariduskoolis korraldada, pole vaja ise välja mõelda – Saksamaal ja Norras on juba pi2/2012 (40)

kaaegsed kogemused. Isegi selle valdkonna pioneeri, firma Festo Didactics esindus on Tallinnas olemas. Kuidas aga valmistada ette vajalikke tehnoloogiaõpetajaid, sellest oli pikemalt juttu Inseneeria möödunud aasta detsembrikuu numbris.

Alternatiiv võiks olla projektipõhine õpe Ülikoolide poolel on juba saanud traditsiooniks kurta sisseastujate üha nõrgeneva ettevalmistuse üle. Kui üldhariduse käigus pole matemaatika, füüsika ja keemiaga tõsiselt tegeldud, siis on ülikooli tasandil raske midagi olulist ette võtta. Kuna ülikoolides loetakse reaalainete kursusi teaduskonniti, tuleks keskenduda matemaatikale, füüsikale ja keemiale kui suurepärastele tööriistakastidele. Siis on võimalus vabaneda keskkooliõpetuse taagast, kus ei õpetaja, ega veel vähem õpilane saa aru, milleks seda kõike vaja on. Alternatiiviks võiks insenerihariduses olla nn projektipõhine õpe, kus õppetöö käigus tekitatakse üliõpilasele arusaadav vajadus teoreetiliste ainete omandamiseks. Seda õpet on mitmel pool proovitud, kuid selle efektiivne korraldamine on kujunenud hirmkalliks. TTÜs oleme püüdnud teha midagi kahe süsteemi vahepealset, kus esimestel aastatel hoidutakse teoreetiliste kursustega üliõpilasi üle koormamast ja arendatakse paralleelselt projektipõhist ja loomingut stimuleerivat õpet. Tuleb muidugi tõdeda, et sellist õppekava, mis kõiki osapooli rahuldaks, pole kellelgi ega kusagil veel õnnestunud kokku panna.

Tööstuse ülesandeks jääb praktika korraldamine Tööstuse eesmärgiks jääb omanikele võimalikult suure kasumi teenimine. Seoses tööjõu vaba liikumisega on hariduskulude kandmise osas tööstusest vähe abi ja kui, siis vast täienduskoolituse osas. Kuna aga tööstus inseneride tarbijana toetub oma töötajaskonna haridustasemele, siis poleks ka midagi imelikku, kui tööstus asuks riiki toetama suuremat lisandväärtust võimaldava hariduse andmisel. Mitte mingil juhul ei tohiks tööstus aga koonerdada ressursside eraldamisel kõigil koolitusastmetel õppijate praktika organiseerimisel.

Kommentaar

Riigi praegune sebimine þpetajate palga ßmber ja kava koolivþrgu kokkusurumiseks ehk hariduse kättesaadavuse piiramiseks tekitab riigi motiivides terve rea murelikke mþtteid. Eriti imelik tundub taoline tegevus selle taustal, et meie head naabrid lätlased kavatsevad keskhariduse kohustuslikuks muuta. Kas tþesti tahame jälle jþuda 150 aastat tagasi kehtinud olukorrani, kus inseneriharidust tuli eestlastel Riiga nþutama minna. Kuidas me ka ei pßßaks, ei saa me hariduskßsimuses mÜÜda Euroopa vþlakriisist. Soov eelarvete kärpimisel kokku hoida just hariduskulutusi on tekitanud paradoksaalse olukorra, kus ßlikooliharidust on hakatud nihutama gßmnaasiumi poole ja ßlikooli sisseastumisega seotud valikuid gßmnaasiumisse astumise tasemele. Siit ka publikule suunatud suur kära valikuvþimaluste suurendamise osas gßmnaasiumi tasandil, mis on rßßtatud vaba valiku retoorikasse.

37

7ĂŠMF 4QSJOUFS #Z4QSJOU 'JCFS LJJSF MBTFSMĂœJLVS LĂœSHUFIOPMPPHJMJTF ĂśJCFSUFIOPMPPHJBHB ĂœIVLFTF NFUBMMMFIF ĂšLPOPPNTFLT UÚÚUMVTFLT

Haridus ja teadus tagavad parema positsiooni Tegelikult seisavad gßmnaasiumide sulgemise kampaania taga ßha vaesuva riigi probleemid hariduskulude katmisel. Eelarve kärpimine koos maksude alandamisega on kaks sellist mþjusat relva, et nende järjekindlal kasutamisel saab kärpida ka riigi enese. Poliitikud harrastavad retoorikat, et kulutusi ei tohi teha järgmiste pþlvkondade arvel ja räägivad innukalt prioriteetide seadmisest. Kui nii, siis vþtkem prioriteediks investeerimine haridusse ja teadusse, mitte aga betooni, asfalti, raudteerÜÜbastesse, teiste riikide kodanike heaolu säilitamisse jms. Mis ka maailmas ei juhtuks, tagab hariduse ja teaduse edendamine Eesti riigi suurema konkurentsivþime ja parema positsiooni teiste ELi riikide hulgas. Ei ole loomulikult mingit garantiid, et kþik eelpakutud abinþud tehnoloogia populaarsuse tþstmiseks noorte hulgas oleks see imevits, mis kiirelt mþjutaks ßhiskonnas juurdunud väärtushinnanguid. Aga kui nende väärsuundumustega mitte tegeleda, siis on päris kindel, et noorte vþþrdumine tehnikast suureneb ja seda koos kþigi sellest tulenevate tagajärgedega.

-BTFS ] 1BJOVUVT ] 7FTJMĂœJLVT XXX CZTUSPOJD DPN

2/2012 (40)

-JTBJOGPSNBUTJPPOJ TBBNJTFLT IFMJTUBHF OVNCSJMF

HuVita VlaHenduS laHenduS HuVitaV

kütuseelemendid

3838

Bluegen on MaailMa eFeKtiiVseiM VäiKeseeria eleKtrigeneraator, Mille Kasutegur on 60%

Ceres power

genneX Fuel Cell Moodul

kütus otse elektriks:

taHKeoKsiidsete KÜtuseeleMentide KoMMertsialiseeriMise HetKeseis austraalias asuv ettevõte Ceramic Fuel Cells, ltd. on võtnud kindla seisukoha, et esitleda ning turustada konkurentsivõimelist kõrgetasemelist toodet koodnimetusega BlueGen. antud kommertslik toode kujutab endast tahkeoksiidsetel kütuseelementidel põhinevat hajatootmise tüüpi ühepere majapidamise elektri ja soojuse koostootmisjaama. Seadme elektrienergia toodang ületab kolmekordselt keskmise majapidamise poolt nõutava elektrienergia koguse. algus oktoober 2011 inseneerias.

dMitri gurKin, tHe SCHool For reneWaBle enerGY SCienCe in iCeland

Suurbritannia

K

oostöös maagaasi tarnefirmaga British Gas, Ltd. viib ettevõte Ceres Power, Ltd. läbi kütuseelemendisüsteemide katsetusi majapidamiste jaoks.

Tähelepanu keskpunktis on hajatootmise põhimõte: maagaasi tarbijad saavad toota elektrit ning soojust koos vahetult oma majapidamistes. Suurbritannia elektrivõrk tasustab elektrienergia tootmist, rakendades tõhusaid ning ümbritseva keskkonnaga ühilduvaid energiamuundureid, mis võimaldab tahkeoksiidsesse kütuseelemendi-

2/2012 (40)

süsteemi tehtud investeeringu tõhusamalt tagasi teenida. http://www.cerespower.com

austraalia Asutamise aastast 1992 on Ceramic Fuel Cells, Ltd. võrsunud maailma üheks

Pildid: CeramiC Fuel CellS, CereS PoWer, elCoGen

huvitav lahendus

39

kohta. Kütuseelementide kommertsialiseerimisega tegelevad nii riiklik New Energy and Industrial Technology Development Organisation kui ka juhtivad tehniliste lahenduste ettevõtted nagu Aisin Seiki Co., Ltd., Kyocera Corporation, Mitsui & Co., Ltd., Osaka Gas Co., Ltd. ning Toyota Motor Corporation.

Eesti

Elcogeni toodangu näide

Elcogeni Eesti partnerid on Tartu Ülikooli elektro­ keemia instituut (alus­ uuringud) ja KBFI (tehnilised lahendused).

edukamaks ettevõtteks tahkeoksiidsete kütuseelementide kommertsialiseerimise

valdkonnas, koostööd tehakse juhtivate energiaettevõtetega Suurbritannias, Prantsusmaal ja Saksamaal. Kommertstasemel on üle maailma müüdud enam kui 200 kütuseelemendigeneraatorit. 25. juulil 2011 anti ettevõtte pressiteates teada, et ettevõttelt on tellitud veel 100 energiaüksust koodnimetusega BlueGen. http://www.cfcl.com.au

Jaapan Sarnaselt Suurbritanniaga viiakse Jaapanis läbi katsetusi tegelikes majapidamistes, et koguda reaalseid andmeid väljatöötatud tahkeoksiidsete kütuseelementide

2/2012 (40)

Elcogen AS on Tallinnas paiknev tahkeoksiidsete kütuseelementide teadus- ja arendustegevuse ning väikeseeria tootmise ettevõte, mis asutati aastal 2001. Ettevõtte rahvusvahelise teadus- ja arendustegevuse võrgustikku kuuluvad USA, Madalmaad, Saksamaa ja Sloveenia. Elcogeni Eesti partnerid on Tartu Ülikooli elektrokeemia instituut (alusuuringud) ja KBFI (tehnilised lahendused). KBFI meeskonna juht, dr Juhan Subbi, on olnud artikli autori hindamatuks juhendajaks bakalaureuseõppe praktika ja magistritöö koostamise ajal. Juba praegu on võimalik ettevõtte poolt toodetavaid ühik-kütuseelemente tellida. Ühikuline tahkeoksiidne kütuse­ element või -patarei ei kujuta endast veel elektrijaama, kuna viimase tekkeks on tarvis kütuseelemendipatarei külge ühendada vastavad seadmed. Eestil on olemas oskusteave, mille rakendamisel on võimalik tahkeoksiidsete kütuseelementide edukas kommertsialiseerimine ka Eestis. http://www.elcogen.com

4040

Konverents KonVerentS

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

energeetika aastasündmus:

Kas energeetiKa liiguB MÖÖda FREEWAY’d Või TOLLWAY’d 18. jaanuaril toimus tallinnas maailma energeetikanõukogu konverents “eesti riigi energiastrateegia uuendamine“. Konverents tõi kokku erinevad osapooled ning teadvustas energeetikas olulisi teemasid.

K

onverentsi avaettekande pidas dr Ayed Al-Qahtani Maailma Energeetikanõukogu peakontorist. Oma ettekandes keskendus Al-Qahtani transpordisektori arengustsenaariumitele aastani 2050. “Transport valdkonnana puudutab meid igaüht ning täna ei näita ükski märk, et nõudlus seal domineerivate vedelkütuste järgi tulevikus väheneks. Vastupidi, see kasvab,” kinnitas ta. Põhimõtteliselt on valida kahe tee, freeway (vabaturu) ja tollway (reguleeritud turu) vahel. Esimese stsenaariumi korral kasvab autode arv maailmas 2010. aasta 810 miljonilt 2050. aastaks 2086 miljonile, teise stsenaariumi korral 1766 miljonile. Maailma rahvaarv kasvab selleks ajaks 9,3 miljardile. Transpordisektori kütusetarbimine kasvab freeway korral 2010. aastaga võrreldes 82%, tollway korral 30%. Süsinikdioksiidi emissioon transpordivahenditest kasvab vastavalt 79 ja 16%. Transpordisektor annab praegu kogu maailma süsinikdioksiidi emissioonist umbes veerandi. Dr Ayed Al-Qahtani põhisõnum oli, et transpordisektor jääb endiselt tugevasti sõltuma fossiilkütustest, iseäranis freeway korral.

Pikk arengukava ei sunni kohe täna tegutsema Üritusel anti ülevaade Eesti pikaajalisest energiastrateegiast aastani 2020 ja Euroopa Liidu energiamajanduse strateegiast aastani 2050. “Ettevõttele on äärmiselt oluline, et regulatsioonid ei muutuks üleöö,

Pooleli on energiakandjate turgude korrastamine

MiHKel HärM, WEC-i Eesti Rahvuskomitee peasekretär

sest investeeringud energeetikasse tehakse mitmekümneks aastaks,” ütles Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive. “Kõik täna ehitatavad uued elektrijaamad ning õlitehased töötavad ka aastal 2050,” sõnas ta. Konverentsil tõdeti, et Eesti energiamajanduse arengukava peab olema optimaalse pikkusega. Kui see kava on liiga lühike ehk vaatab liiga vähe ette, pole selle raames võimalik evitada niisuguseid suuri objekte nagu näiteks oma tuumaelektrijaama rajamine. Samas kui kava on liiga pikk, ei sunni see kohe täna tegutsema.

2/2012 (40)

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Einari Kisel ja energeetika osakonna juhataja Ando Leppiman rääkisid täna kehtiva arengukava täitmisest ja olulistest lahendamata küsimustest. “Kuigi energeetika on sarnaselt teiste majandusharudega väga kiires muutuste tuules, tuleks säilitada ka siin eestlase kombel külma pead ning viia enne uute sihtide seadmist lõpuni veel mitmed pooleliolevad ambitsioonikad eesmärgid, nende hulgas elektri-, soojus- ja gaasituru korrastamine. Usun, et arengukava uuendamine 2013. aastal on seega igati asjakohane, aga sel aastal peame kokku leppima suurtes energeetikateemades, mis peaksid arengukavas kajastamist leidma,” ütles Ando Leppiman. Einari Kisel ja Ando Leppiman märkisid, et 2009. aasta veebruaris vastu võetud Eesti energiamajanduse arengukava ei saanud ette näha maailma võlakriisi kogu ulatust; ei näinud ette Estlink 2 (valmib 2014); ei nähtud ette toimivat elektribörsi, mis oli toona üksnes unistus; nägi ette süsinikdioksiidi kvootide hinna tõusu (täna nende hind börsil langeb); ei saanud ette näha Fukushima tuumakatastroofi; ei näinud ette taastuvenergeetika sedavõrd jõudsat arengut – tänane tegelikkus on see, mida plaanides loodeti saavutada alles 2020. aastaks.

Foto: andrÉ altJÕe

KonVerentS

41

Veel mõtteid Konverentsilt

peep siitaM: » dereguleeritud energiaturgu ei eksisteeri;

» energiasäästu investeeritud üks euro annab kaks eurot kokkuhoidu energiatootmise investeeringutes; » Eesti Energia uutesse põlevkiviplokkidesse tehtava 650 miljoni eurose investeeringuga (valmib 2016) saaks soojustada 9 miljonit ruutmeetrit ehk ligikaudu poole elamispinnast.

tooMas saKs:

sandor liiVe:

» vedelkütuste hinnatõusu tõttu on neli viimast aastat vedelkütuste tarbimine Eestis vähenenud; » praegu on muud transpordikütused kallimad kui fossiilsed kütused; » vedelkütuste hinnast moodustavad Eestis poole maksud; » erinevalt teistest lähiriikidest pole Eestil oma vedelkütuste ümbertöötlemistehast; » Eestis on ca 300 kütusefirmat – vedelkütuste turg on avatud. » elekter moodustab kogu Eesti energiabilansist 19%, transpordikütused ja soojusenergia kumbki umbes kolmandiku; » maailma põlevkivivarudes on varjul kolm kuni üheksa korda rohkem vedelkütust kui maailma naftavarudes.

ando leppiMan:

» Eesti on elektrienergia ja vedelkütuste tehnoloogia eksportöör, seega pole Eesti ainult energia importöör.

leMBit KalJuVee:

» Eesti riigi parim eksport oli süsinikdioksiidi kvoodimüük; » Eesti vajab Energiaagentuuri.

Kalle palling:

» kõigile energialiikidele tuleb anda võrdsed võimalused; » investeerides Leedu tuumaelektrijaama, läheb investeering Eestist välja, samas hakkaksime Leedust elektrit importima; investeerides Eesti tuumajaama, jääks investeering Eestisse ja hakkaksime elektrit eksportima.

urVe palo:

» otsus suurendada Eesti Energia tootmisvõimsust 300 megavati võrra (uued põlevkiviplokid) ei ole kooskõlas vabaturuga, välja oleks tulnud kuulutada riigihange.

autod hakkavad sõitma eesti põlevkividiisliga Uue arengukava tegemisel tuleks aga pöörata suuremat tähelepanu erinevatele energialiikidele. Eelkõige peaks otsima võimalust kasutada ära kohalikke ressursse, olgu siis taastuvaid või fossiilseid. Suuremat tähelepanu pööratakse ka vedelkütustele. Täna on selge, et autokütust on võimalik

toota ka põlevkivist ning juba mõne aasta pärast võivad autod sõita põlevkivist toodetud diisliga. Omaette teema on see, kuidas kõik kavandatu sobitub Euroopa Liidus kehtivate nõuetega, kus fossiilsete kütuste kasutamist püütakse vähendada. Leiti, et arutelu energiamajanduse arengukava üle peaks sisaldama ka tõsist diskussiooni tuumaenergeetika perspektii-

2/2012 (40)

arutelu energia­ majanduse arengukava üle peaks sisaldama ka tõsist diskussiooni tuumaenergeetika pers­ pektiivide üle eestis.

vide üle Eestis. “Kui me ei soovi aastate pärast jääda sõltuvusse gaasitorust, peab meil olema valmidus teha õigel ajal õigeid otsuseid,” ütles konverentsi avanud Ene Ergma. Samas on Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli ühine tuumaenergeetika-alane õppekava kahetsusväärsel kombel seisma pandud.

energiapoliitika peaks olema apoliitiline WEC Eesti Rahvuskomitee peasekretär Mihkel Härm tunnustas üritusel hästi käivitunud diskussiooni ning kutsus üles märtsis WECi poolt kokkukutsutavates töögruppides arutelu jätkama. Paneeldiskussioonides osalesid Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive, Õliühingu juht Toomas Saks, Omanike Keskliidu energianõunik Peep Siitam ja Eesti Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu esimees Arvi Hamburg. Oma seisukohad Eesti energiapoliitika osas ütlesid välja Riigikogus esindatud erakondade saadikud Kalle Palling, Urve Palo, Lembit Kaljuvee ja Annely Akkermann. Eesti erinevatel parlamendierakondadel on erinev energiapoliitiline maailmavaade, samas oldi üksmeelel selles, et energiapoliitilised otsused peaks olema apoliitilised. WEC (World Energy Council) on 1923. aastal asutatud ja arvukaid energeetikasektoreid ühendav suurim ülemaailmne organisatsioon. Eesti võeti vastu WECi liikmeks 1937. aastal Pariisis, kus Eestit esindas Rahvuslik Jõukomitee eesotsas direktor J. Veeruse ja professor P. Kogermanniga.

4242

insenerikutse inSeneriKutSe

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

töökäte efektiivsem planeerimine

uued Kutsestandardid: tarneaHela- Ja ostuJuHt eesti ostu­ ja tarneahelate juhtimise ühingul ProloG on alates 1. detsembrist 2011 õigus anda välja tarneahela­ ja ostujuhi kutseid. erinevate kutsestandardite loomisega on eestis tegeletud juba aastaid, kuid tarneahela­ ja ostujuhi kutsestandardid on eestis uued. Kutsestandardite loomisel andsid tugeva panuse nii valdkonna ettevõtjate esindajad kui ka kõrgkoolide lektorid.

K

utsetunnistus on kvaliteeditõend, mis kinnitab vastava tunnistuse valdaja erialaseid kompetentse. Varem oli Eesti kutsesüsteem 5-tasemeline, kuid lähtuvalt 2008. aasta 1. septembril jõustunud kutseseadusest minnakse üle Euroopa kutsetega ühilduvale 8-astmelisele raamistikule. Tasemed erinevad töö keerukuse, vajalike oskuste ja teadmiste osakaalu, töötajalt nõutava iseseisvuse ja vastutuse osakaalu poolest. Äsja valminud ostu- ja tarneahelajuhi kutsestandarditele on omistatud uue raamistiku järgi vastavalt tasemed 6 ja 7. Tasemele 6 vastab kas bakalaureusekraad või rakenduskõrghariduse diplom ning tasemele 7 magistrikraad või integreeritud kõrgharidusõppe diplom.

Kutsestandard kaardistab töötaja kompetentsid Tänapäeva tihedas konkurentsis peavad ettevõtted tegema palju, et turul püsima jääda. Üheks kriitiliseks eduteguriks on kvalifitseeritud tööjõud ning siinkohal on kutsestandard tööandjale suureks abiks. Kutsestandarditega on kaardistatud ära töötaja vajalikud kompetentsid: oskused, teadmised, sobivad isikuomadused, hoiakud ning kogemused. Seega võib ettevõte olla kindel, et vastavat kutset omav töötaja on kompetentne oma tööd tegema. Lisaks sellele aitab kutsesüsteem hoida kokku ettevõtte kulusid, kuna tööandja ei pea tegelema kutset omava töötaja oskuste

eeSti oStu­ Ja tarneaHelate JuHtimiSe ÜHinG ProloG

kindlaks tegemisega ning ühtlasi välditakse sellega ka töötaja ülekoolitamist. Samuti on kutsestandardid ettevõttele heaks abivahendiks täiendkoolituste planeerimisel ning ametijuhendite ja personalikuulutuste koostamisel. Jekaterina Ossipova sõnul, kes on äsja valminud ning Haridus- ja Teadusministeeriumis kooskõlastusel oleva tarneahela juhtimise magistriõppekava üheks autoriks, vastab värske õppekava Kutsekoja poolt kinnitatud tarneahelajuhi kutsestandardile. See annab lootust, et juba paari aasta pärast on tööturule sisenemas hulk vastava kvalifikatsiooniga noori pealehakkajaid tarneahelajuhte.

tarneahela­ ja ostujuhi tööülesanded fikseeritud Uue kutsestandardi järgi on tarneahelajuht strateegilise tasandi juht, kes töötab tootmis- ja kaubandusettevõtetes, vastutades kliendinõudluse rahuldamisele suunatud äritegevuse eest. Lisaks eelnevale vastutab tarneahelajuht pakkumise ja nõudluse sünkroonis hoidmise ning optimaalsete varude olemasolu eest kogu tarneahela ulatuses.

2/2012 (40)

Ostujuht on see-eest ettevõttes ostutööd korraldav isik, kelle tööülesanneteks on muuhulgas osta ettevõtte tegevuseks vajalikke materjale, kaupu ja teenuseid õige ajal, õiges kohas ning õige hinna ja kvaliteedi suhtega, kasutades selleks optimaalselt ressursse. Samuti on tema oluliseks tööülesandeks tarnijate haldamine. Kutsestandardite kasutuselevõtmise ja siseriikliku süsteemi olemasoluga luuakse pinnas selleks, et oleks võimalik võrrelda Eesti tööjõu kvaliteeti teiste Euroopa Liidu liikmesriikide omaga. Ühtlasi võimaldab kutseandmise süsteem paremini planeerida ja hinnata inimressurssi riiklikul tasandil.

laotöö on muutunud märksa it­põhisemaks Eesti Tarbijateühistute Keskühistu (ETK) logistika arendusjuhi Aivo Viljamaa sõnul on tänaseks päevaks praktiseeritud kutsestandardite kasutamist ETK-s üsna laialt. Heaks näiteks on laopidaja kutset omavad töötajad. Kuna viimastel aastatel on laotöö muutunud oluliselt rohkem ITpõhiseks, eeldab see veelgi kvalifitseeritumat tööjõudu. Aivo Viljamaa hinnangul on konkurentsitingimustes oluline, et töötajad oleksid kvalifitseeritud ning omaksid kutset. Kokkuvõttes on siiski edukam just see ettevõte, kellel on kõige pädevam ning paremini kvalifitseeritud töötajaskond. Kompetentse tööjõu otsingu ja töötajas-

Foto: iStoCKPHoto

inSeneriKutSe

43

Juba 2012. a sügisest plaanitakse ttÜ ja ttK koostööl valminud õppekava alusel asuda õpetama magistri­ tasemel tarneahelajuhte.

konna koolitamise kaardistavadki kutsestandardid. Töövõtja jaoks on hea omada kutsetunnistust, sest see suurendab märgatavalt hea töökoha leidmise võimalust. Kutsestandard annab töötajale infot, milline kompetents on vajalik kutsealal edukaks tegutsemiseks. Tänu sellele infole on võimalik hinnata oma oskusi ja teadmisi ning vajadusel läbida koolitusi, et oma väärtust tööturul veelgi tõsta. Kutsetunnistuse omamine muudab töötaja vägagi hinnatuks.

Kõrgkooli lõpetamine ei taga veel kompetentsust Kuna kutsestandardid peegeldavad teadmisi ja oskusi, mida tööturul vajatakse, on nad suurepäraseks abivahendiks ka koolitajatele. Koolitajal on standarditest lähtudes oluliselt lihtsam koostada koolituskavasid ja -programme, sest need loovad selguse koolitusvajaduste osas ning anna-

vad koolitajale kindluse, et õpetatavad teadmised ja oskused on just need, mida vajatakse. Hetkel saavad kutse- ja kõrgkoolide lõpetajad küll diplomi, kuid see ei viita veel vajaliku kvalifikatsiooni olemasolule ega kompetentsusele. Sagedasti esineb olukordi, kus vaatamata kooli lõpetamisele puuduvad lõpetajal vajalikud oskused, et tööturul edukalt hakkama saada. Kõik uued kutsestandardid on kompetentsipõhised ning sisaldavad vastavate kompetentside kirjeldusi, hindamiskriteeriume ja -viise. Kuna uued kutsestandardid on koostatud lähtuvalt Eesti tööturu vajadustest, siis on nad õppeasutustele väärtuslikeks abivahenditeks õppekavade koostamisel ja korrigeerimisel, rahuldamaks paremini ka tööturu nõudlust. Kutsesüsteem seob haridussüsteemi tööturuga, olles vastlõpetanutele ning juba antud erialal töötavatele spetsialistidele juhendavaks materjaliks kompetentsuse

2/2012 (40)

arendamisel. Juba selle aasta sügisest plaanitakse Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallinna Tehnikakõrgkooli koostöös valminud õppekava alusel asuda õpetama magistritasemel tarneahelajuhte. Uute standarditega saab tutvuda Kutsekoja kodulehel: Tarneahelajuht (tase 7) ja Ostujuht (tase 6). Huvi korral kutseeksamite sooritamise vastu tuleb võtta ühendust PROLOGi juhatusega kodulehe www.prolog.ee kaudu. Neli aastat kehtiva standardi kinnitab Kutsenõukogu. PROLOG on alates 2004. a maikuust kutseandja. PROLOGil on õigus anda kutseid logistiku, veokorraldaja, kaubakäsitleja ja laopidaja erialal ning alates 01.12.2011 ka tarneahela- ja ostujuhi erialal.

www.Prolog.ee

4444

RiikJa ja etteVÕtJa ettevõtja riiK

üleeuroopaline uuring:

osaaJatÖÖl on oMad plussid euroopa elu­ ja töötingimuste Parandamise Fond korraldas kaks üleeuroopalist uuringut osalise tööajaga töötamise kohta. Kokkuvõttes tõdetakse, et osaline tööaeg on kahel viimasel aastakümnel kasvanud, mõnel pool isegi märgatavalt. Seda eriti riikides, kus nii poliitikakujundajad kui ka sotsiaalpartnerid püüavad töökorraldusega suurendada tööturu paindlikkust. tõnu Vare, Eesti Metsatöötajate Ametiühingu esimees

P

aindlikkus on läbiv idee ka meie töölepinguseaduses. Osaajaga töötamise plussides rõhutab fond oma kommenteeritud kokkuvõttes, et see aitab suurendada tööhõivet, seda eriti naiste seas (siinkohal viitab fond ilmselt Euroopa lõunapoolsetele riikidele). Põhjamaades, mille hulka kuulub ka Eesti, on naiste hõivatus palgatööga võibolla liigagi kõrge. Eestis oli möödunud aastal 15–74aastaste naiste tööjõus osalemise määr 62,8%, vaid veidi väiksem oli see kahel varasemal aastal. Et meeste tööhõive on meil üle 70%, siis on Eesti tööjõuturu tunnusjooneks see, et hõivatud jagunevad peaaegu võrdselt meesteks ja naisteks.

osaajaga töötamine annab hõivatusele lisa Kui ELi hõivatutest moodustasid osalise tööajaga töötajad 2010. aastal keskmiselt 19,2%, siis Taanis, Saksamaal, Rootsis, Suurbritannias üle 26 protsendi. Samas oli Hollandis niisuguseid töötajaid koguni 48,9% ehk praktiliselt pooled. 1999. aastal oli Hollandis osaajaga töötajaid kaks viiendikku ja järgmisel tosinal aastal on nende

osakaal iga aasta suurenenud. Siit ilmneb, kuivõrd on osaajaga töötamine au sees ja tavapärane. Eestis on niisuguseid töötajaid 11% (2010), aasta varem 10,5%. Oleme samal tasemel Portugali, Rumeenia ja Sloveeniaga. Lätis ja Leedus on see suhtarv meie omast väiksem. 27 liikmesriigist on osaajaga töötajaid kõige vähem Slovakkias (3,9%). Eestis on osaajaga töötajaid arvuliselt umbes 63 000. Seega areneb euroopalik paindlikkus tasapisi ka meie tööturul.

euroopa naistest töötab osaajaga umbes 1/3 Osalise tööajaga naised moodustavad ELis 32% hõivatud naistest, euroalal aga 35%. Hollandis töötab kolmveerand naistest osaajaga, Šveitsis ligi kaks kolmandikku, Austrias kaks viiendikku, nagu ka Suurbritannias ja Belgias, Saksamaaal 45%, Luksemburgis 36%. Eesti naistest töötab osaajaga ainult 14,5%, mida on mõnevõrra rohkem kui Lätis ja Leedus. Vähe on niimoodi töötavaid naisi Bulgaarias (2,6%), Tšehhis (9,9%), Makedoonias (7,4%) ja Slovakkias (5,4%).

osaajaga töötamist reguleerivad direktiivid Euroopa mõistes on inimene osaajaga hõivatu siis, kui tema tavaline tööaeg jääb alla 35 tunni ja talle on seadusega (tööle2/2012 (40)

pinguga) kehtestatud lühendatud tööaeg. Osalise ajaga töötamist reguleeritakse Euroopas osaajatöö direktiiviga (97/81/EÜ). Raamkokkuleppe allkirjastasid sotsiaalpartnerid 1997. aastal. Raamkokkuleppe eesmärgid on osaajatöö kvaliteedi tõstmine, tööaja paindlikule korraldusele kaasaaitamine, lähtudes tööandjate ja töötajate vajadustest ja eelistustest. Asjakohane on siin ka tööaja direktiiv, mille põhjaliku läbivaatamise algatas Euroopa Komisjon. Fondi arvates aitab see läbivaatus tõsta osaajatöö taas poliitikaarutelude keskmesse. Osaaja positiivsed jooned on parem tööhõive, tööandjate võimalus kohandada oma materiaalseid vahendeid vastavalt illuStratSioon: taiVo orG; Foto: autor

riiK Ja etteVÕtJa

45

väljavaated edutamisel, nad saavad harvemini erialast koolitust ning võimaluse õppida tööprotsessis uusi asju. Euroopa ettevõtetes rakendatakse osaajatööd kõige rohkem haridus-, tervishoiu- ja sotsiaaltöö sektoris, kus on ülekaalus naistöötajad. Uue nähtusena märgib fond aga, et viimasel ajal on osaajaga töötamine hakanud levima ka erialaspetsialistide ja isegi juhtide seas. Euroopa firmades on kõige levinum osaajatöö töötamine kindlal ajal iga päev. Kolmveerandis ettevõtetest ei ole aga osaajatöö võimalust üldse kasutatud.

Ja Miinused

eesti tööandja pakub osaajaga töötamist Statistikaameti tabelitest leidsin infot osaajatöö põhjuste kohta. 2010. aastal, kui niisuguseid töötajaid oli 62 500, oli viien-

eestis aitaks osaajaga töötamine vähendada töötute arvu – põhi­ mõttel parem pool leiva­ pätsi kui tühi söögilaud.

tootmise tsüklilisele iseloomule, samuti töötaja võimalus tasakaalustada oma tööja pereelu.

Üks osaaja miinus – väiksem karjäärivõimalus Osalise tööajaga töötaja töötasu on loomulikult madalam ja neil on vähem võimalusi oma kärjääri edendamiseks. Ka kipub osaajaga töötamise kvaliteet olema keskmisest madalam, kuigi töö võib pakkuda täit rahuldust. Osaajatöö võib tööandjale tähendada püsikulude suurenemist. Fond tegi kogu Euroopa kohta mõned järeldused: osaajatöö määr on viimasel kahel aastakümnel suurenenud ühesuguse kii-

rusega nii meeste kui ka naiste lõikes; osaajaga töötavate naiste määr (32%) on neli korda suurem kui meestel (8%); meeste osaajaga töötamine on rohkem levinud noorimas ja vanimas vanuserühmas, naistel kasvab aga koos vanusega; suured erinevused osalise tööajaga töötajate osakaalus ja töö korralduses valitsevad riigiti.

osaajaga töötajad saavad lihtsamat tööd Osaajaga töötajaile antakse harvemini keerulisi tööülesandeid, väitsid uuringute küsimustele vastajad. Neil on napimad 2/2012 (40)

dikul põhjuseks tööandja pakkumine (millest ei saanud ära öelda); 13% tõi põhjuseks selle, et nad ei leidnud täisajatööd, kümnendik aga ei tahtnudki täisajaga töötada. Perekondlikke või isiklikke põhjuseid mehed esikohale ei toonud. Naistel olid esikohal tööandja soovid, teisel kohal isiklikud või perekondlikud põhjused. Eesti osaajatöötajad on ametis nii, et suuremal jaol on tööpäev lühem, osadel aga töönädalas vähem tööpäevi. Naised eelistavad lühemat tööpäeva, mehed lühemat nädalat. Eestis aitaks osaajaga ulatuslikum töötamine vähendada töötute arvu – põhimõttel parem pool leivapätsi kui tühi söögilaud.

4646

Intervjuu interVJuu

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

huvitav lahendus

sÖÖdaV linn eHK gerilJaFarMerid linnu roHelise toiduga riKastaMas linnalabori ideedemeister ning projekti Söödav linn eestvedaja Sander tint andis inseneeriale intervjuu linna­ või geriljaaianduse põhjustest ja eesmärkidest, kinnitades, et tegemist on aegadest aegadesse kõikides linnades toimiva protsessiga ning mitte veidrike või hipide võitlusega. Marin HoFFMan, ajakirjanik

M

e elame ajal, mil toidukorvi toore pidevalt kallineb. Geriljaaiandus ja linnas oma toidu kasvatamine on alternatiiv. Kuidas sellesse suhtuda – nagu hipikultuuri pärandisse või reaalsesse lahendusse? Eesti puhul võiks pigem rääkida mitte hipipärandist, vaid nõukogude perioodist, mis linlaste isesöögikasvatamise mõttele varju heidab. Majanduslikud tegurid kindlasti mõjutavad inimeste otsuseid, mis puutub söögi ise kasvatamisse. Ent oleks väär kalduda teise äärmusse, seostades linnapõllundust vaid hädaaja ja kitsikusega. Nõnda kujutledes blokeerime mitmed argumendid ja võimalused, kuidas söögi kasvatamise kaudu laiemalt linnaühiskonna toimimist rikastada – sõltumata toidu kättesaadavusest antud ajaloolisel hetkel. Seda mõtet kannab ka trükis “Söödav Linn 1”. Toidulaua rikastamise kõrval on arenenud riikide linnas teisigi olulisi küsimusi, mida kohalik tarbeaiandus leevendab. See kasu ei pruugi olla saagi näol käegakatsutav. Tuleks näha mitmete erinevate väikeste hüvede koostoimet – polüfunktsionaalsust: liikumisharrastus, kogukonnaliikumi-

ne jms. Läbipõimunud ühiskondlikud protsessid seovad söögi kasvatamise tihedalt linnaühiskonna toimimisega. Nõnda arvan, et linnas söögi kasvatamisel võiks olla kõlapinda ka Eesti linnades. See ei meenuta kindlasti meile tuttavaid pilte maapiirkondadest, kus põllud ulatuvad silmapiirini. Pigem teostuvad kasvupinnad linnas, asukoha keskkondlikku omapära arvestades, nutikate põimingutena. Näiteks lapsele söögi kasvatamise õpetamiseks pole vaja rohkem kui paari taime, kohatunnet tekitava maamärgina võib toimida üksainus õunapuu jne. Kas ja kuidas võiks Söödava Linna motiiv ka Tallinnas käiku minna? Kuidas juba on läinud ning kuidas saaks ideed edasi arendada? Linnatarbeaednike skene on Tallinnas kogu aeg olemas olnud. Sööki on linlased läbi ajaloo kasvatanud. Iseasi, kuivõrd nad ise oma tegevuse erinevaid tahke teadvustanud ning tähtsustanud on. Ning palju on sellest kõneldud ja mõeldud kui normaalsest linna osast. Enamgi veel, palju on seda tegevust erinevate võimuinstantside poolt toetatud. Söödavas Linnas näitame mitmeid sotsiaalseid ja hariduslikke projekte. Arvan, et just söögi kasvatamise sotsiaalne ja

2/2012 (40)

Geriljapõllundus ja linnaaiandus

L

innaaiandus, linnapõllundus, geriljaaiandus, tarbeaiandus – mõte jääb samaks: kasvatada linnakeskkonnas endale toidukraami. Fakt on, et kartulit endale piisaval määral toas või rõdul ei kasvata, kuid Söödava Linna peamine filosoofiline postulaat võiks olla selles, et iga väikse juurika või ürdi pärast ei pea lippama poodi. Teine aspekt on emotsionaalne: oma aias, rõdul, aknal kasvatatud kurgijupp, tšillikaun ja ürt on puhtam, mahedam ja kasulikum kui mistahes muu. Linnalabori Söödava Linna projekti looja Sander Tint põhjendab inimeste pidevalt suurenevat soovi ise endale toitu kasvatada nii esteetiliste ja vajaduslike ideedega kui ka lihtsalt huviga, et näha, mis välja tuleb. Kõik sõltub võimalusest ja teotahtest.

kogukondlik aspekt on Eestis seni puudu – näiteks kogukonnaaedade näol. Või näiteks usalduse küsimus: toidu kui millegi isikliku linnakeskkonda toomise julgus üldise pelgliku kinnistute tarastamise ja turvakaamerate võidukäigu taustal. Teisalt kindlasti saastatuse küsimus, mis on tugevalt tajutud oht, ent millele vähemalt meie ühest kinnitust ei leidnud. Linnas söögi kasvatamine pöörab saasteküsimuse ümber: miks oleme nõus elama linnas, milles ei julge isegi toitu kasvatada? Kuidas

Foto: iStoCKPHoto

Intervjuu

47

muuta linn nii tervislikuks, et selles oleks kartmata võimalik kas või sööki kasvatada? On tekkinud uus huvi, millest annavad tõestust näiteks loodavad avalikud kogukonnaaiad Tallinnas Kultuurikatlas ja Telliskivi loomelinnakus, Tartus Loomemajanduskeskuses, Haapsalu loomekeskuses, TTÜs. Räägime veel linnade saastatusest, toidust ja selle kvaliteedist. Saaste oli ka meie esimene küsimus, mida tõendab Söödava Linna aluseks olev populaarteaduslik eksperiment. Tundub, et see on linlaste seas üks tugevaimalt juurdunud arusaamu oma elukeskkonnast. Saaste levik linnades on ebaühtlane, olles mõjutatud paljudest faktoritest nagu hoonestus, tuule tugevus ja suund jms. Lisaks kogunevad saasteained saadustesse sõltuvalt liigist ning pinnase keemilisest koostisest erinevalt. Seega ei saa ma üheselt hoiatavat vastust anda, vaid soovitada kartlikel valida kasvukoht eemal suurematest teedest – hoonestuse või haljastuse varjus; aitab ka kasvuhoone. Võiks tekkida eeldused enesetsensuuri asemel saaste kui probleemiga tegelemiseks. Tänaste hindade valguses võiks igal inimesel midagi aknalaual tiksuda. Usun, et lisaks klassikalisele tubasele ürdipeenrale kasvatatakse ka tomateid, kurki, isegi kõrvitsaid kodus aknal ja rõdul. Endal on kurgid ja sibulad, tšilli ja tomatid aknalaual pottides. Tean inimest, kellel kasvavad rõdul kotis kartulid. On siin tegu reaalse kasu või ikkagi käitumusliku ja ideelise protestiga? Sõltub ilmselt inimesest, mingeid eeskirju siin pole. Taime või looma võib kasvama panna loomistungist, kodu kaunistamiseks, lapsele toidu saamise õpetamiseks, aga tõepoolselt ka ühiskonna kitsaskohtade kompenseerimiseks (toidu puhtus ja kvaliteet; tarbeaed kui teraapia; sotsiaal­ ne õiglus) või kritiseerimiseks (õigus linnaruumi arengus sõna sekka öelda). Sõltuvalt vajadusest ja eluviisidest võidakse valida suuremad kasvupinnad või piirduda maitsetaimepotiga. Tean Kanadas tegutsevaid linnafarme-

Londoni noobli Fortnum & Mason kaubamaja katusel on mesitarud ning mett müüakse all­ korruse delis. reid, kes on ostnud üle linna kokku väikseid lapikesi, saades kokku korraliku valduse. Tühjenevates postindustriaalsetes linnasüdamikes võib selline tegevus võimalik olla küll. Londoni prestiižse Fortnum & Mason kaubamaja katusel on mesitarud ning mett müüakse allkorruse delis. Näiteid on hulgaliselt ja igasuguseid. Eelpool rõhutatud mittemateriaalsete hüvede kaudu võib saaduse toiteväärtus olla teisejärguline motiiv. Tähenduste rikkus ongi söögi kasvatamise sõnumi tugevus ning seda ei tohi kärpida. Samas on linnades ju majad ja majadel katused. Katuse saab katta mullaga täis ja kasvatada saadusi. Lisaks on tegu nii talvel kui suvel isolatsiooniga. Meie linnades on palju mõnusaid piirkondi – Tallinnas Nõmme ja Pelgulinn, kus võib vabalt aiapidamisega tegeleda. Samas on piirkondi nagu Kalamaja ja Telliskivi, kus aiandus on isetekkeline ja nihilistlik. Kui kaugele saab geriljaaiandusega minna ning kas pigem tuleb ette linnaarhitektuur või -poliitika? Geriljaaiandus ongi linnaarhitektuur ja -poliitika. Piirid seab igaüks ise, ehkki

2/2012 (40)

igaühe sees kõneleb kindlasti mingil määral ka ühiskonna normiv hääl. Kui kaugele Linnalabor Söödava Linna ideega minemas on? Linnalabori jaoks tähendas Söödava Linna ilmumine linnatarbeaianduse projekti lõppu. Aga nagu näed, vahetame mõtteid edasi ning osaleme jõudumööda tärkava tarbeaianduse edendajate tegemistes, püüdes aidata nõu ja jõuga. Ka püsib lootus, et valmib linnas söögi kasvatamise infoliin www.taimelava.ee, kuhu saaks vajaliku info, näiteks saastatuse küsimuse, üles panna. Suhtluskeskkonnas Facebook toimib huviliste postiloend Linnas Söögi Kasvatajate Ühistu. Kuidas selgitada laiemalt, et Söödava Linna idee ei ole vaid veidrike ja hipide väljamõeldis? Kuidas seda teemat turundada? Arvan, et linnas leidub neid “veidrikke” tegelikult palju, ent puuduvad tingimused. Näiteks palju on korterelamus elavatele pensionieas inimestele jõukohases kauguses asuvaid kohti tarbeaiandusega tegelemiseks? Mul on hea meel, et esimesed initsiatiivid prominentsetes asukohtades – Kultuurikatla ja Tartu loomemajanduskeskuse, ent ka Annelinna taha rajatava aia näol – on juba teostumas. Loodetavasti aitavad need projektid värskendada söögi kasvatamise imidžit ning laiendada rakendamisvõimalusi.

4848

inSeneriKutSe inSeneriKutSe

ajaloo suurmehi:

arMand uutMaa 80

arVuti nairi Kui JereVani teHniKaime armand uutmaa on olnud tänase Skype’i sünni üks vanaisa ja eesti arvutiarengu tugisammas.

JÜri MalsuB, tehnikaloolane

1

971. aastal loodud Side Arvutuskeskus oli saanud pärast mitmeid kõrgemale poole esitatud tulutuid arvutitaotlusi lõpuks eralduse – Armeenia NSVs valmistatud hübriidmikroskeemidel TROPA (seeria 202) mikroprogrammjuhtimisega esimese NLi kolmanda põlvkonna arvuti Nairi 3. Nii toimisid plaanimajandus ja Eesti NSV. Asusin tööle arvutuskeskuses selle moodustamise päeval ja kohe oli vaja alustada ettevalmistustega arvuti paigaldamiseks. Arvuti ise pidi saabuma lennukiga otse Jerevanist. Nii olingi esmakordselt tööreisil suvises lõunamaises Jerevanis ja oli vaja leida “Institut Mergeljana”. Küsisin igaks juhuks teed lausa instituudi ukse ees. Juhuslikult oli mees, kellelt küsisin, katsetehase direktor ja ta ütles: olete vist Eestist? Meil on peainseneriks teie zemljak, Armand Uutmaa.

ramme. Tulemus oli, et meie arvuti oli ainus NLis, mis Minsk 22, 22T käskude emulaatoriga õigesti töötas. Siit järgnes koostöö instituudiga ja minu meeskond, kes oli paberil ette nähtud arvuti hooldetöödeks, muutus osaks Jerevani instituudi ja katsetehase tootmisahelas.

edukas töö võimaldas komandeeringuturismi Täiendasime Nairi 3-1 tekstikuvariga, mida kättesaamatuse pärast lõpuks ise valmistasime ja väikeseerias kolhooside abitootmises allhankena jupiti teha lasime. Nairi 3-1 kahe ise koostatud lisakäsu abil katsetasime lasersideliini 1975. aastal Kaera 22 ja Sõle 14 majade vahel – koostöös TPI

doktorandi Hiie Hindrikusega. Oli huvitav ja kasulik aeg. Meeskonna elu oli 1971–1985 osa Jerevani instituudi tegemistest. Armand ja väljatöötajad-arvutiteadlased ühel pool, olime pidevalt seotud lepingutega ja seetõttu suhteliselt sõltumatud, sest aitasime kindlustada arvutuskeskusele preemiate maksmiseks vajalikku lisatulu (40%). Oli küll plaanimajandus, ent ühtlasi ka vabadust tänu tõsisele ja huvitavale tööle, mida nimetati ka komandeeringuturismiks – NLi mägedes suusatamise võlud, lõunamaa arvel varajasem kevad ja hilisem sügis.

Jerevan eraldas meile tänutäheks esimese nairi 4 Teine pool oli muidugi ministrite ja ülemuste mõistev ja prioriteetne suhtumine arvutiasjanduse arengusse, olid nad ju ühtlasi tehnikaala insenerid: Bruno Saul,

aasta lõpus jäi raha üle, hankisime uue nairi 3­1 Nii algas aastaid kestnud koostöö. Vastloodud Side AK tehnikameeskonna koostasin noortest, valdavalt TPT ja TPI haridusega inseneridest ja alles TPIs õppivatest koolivendadest ja -õdedest. Kasutades Sideministeeriumi tehnika ja kapitaalehituse osakonnas töötades tuttavaks saanud erudiit Jüri Rebase eraloengutega plaanimajanduse eripärast omandatud salateadmisi – aasta lõpus ministeeriumis tekkivaid raha ülejääke –, hankisime tänu Armandile oma Nairi 3 lisaks Nairi 3-1 ja silusime ise Minsk 22 testide alusel vastavaid käskude mikroprog-

iBm mainFrame Kloon, toodetud JereVaniS

2/2012 (40)

Pildid: rePro

inSeneriKutSe

49

minSK 22

Arvo Kaldma, Jaak Ulman, Enn Tajur, Tõnu Tee, Arvo Rosenberg jt. Armand korraldas Moskvaga asjad nii, et plaanimajanduse segavat rolli uute seadmete hankimisel polnud. Nii said tänu Armandile paljud Eesti ülikoolid (TPI, TRÜ, EPA), teadusasutused ja ettevõtted arvutite omanikuks ajal, mil arvutite saamine oli seotud suurte raskustega. Suurimaks tunnustuseks meie arvutuskeskuse (Kaera 22) meeskonna koostööle Armeeniaga oli esimese, katsetehase numbriga 1, neljanda põlvkonna arvuti Nairi 4 ARM saamine. Seadmed: graafikakuvar valguspliiatsiga, tasa- ja rullplotter, graafikasisend 0,1mm täpsusega, mõeldud inseneri töövahendiks. Taotlejate nimekiri oli pikk, kuid katsetehase esiklapse saime meie. Katsetehase ja väljatöötajate lootus oli muidugi see, et meie meeskond aitab ka selle mudeli edukalt seeriatehastele tootmisküpseks “siluda”. Plaanimajandus ja arvutitehnika mahajäämus maailmas toimuvast surus tagant.

nõukogude liit kasutas massilist piraatkopeerimist Paraku oli elementbaasi mahajäämus maailmatasemest rohkem kui viis aastat, läänemaailmale järelejõudmiseks võetud suund – komponentide piraatkopeerimine

plaatide valmistamise seadmete olemasolu. Ka siin oli Armandist kasu.

läänemaailmale järele­ jõudmiseks võetud suund – komponentide piraatkopeerimine – oli väheviljakas.

– oli väheviljakas. Instituudi lootusi me ei petnud, meie autoriteet tänu Nairi 3-1 juurutamisele oli kõrge. NLi tehnikataseme mõttes olime tipus. Aastate jooksul tehtud töö oli koostöös Armandiga vorminud meeskonna, kes oli võimeline ise toimima. Tehnika areng oli jõudnud ka NLis tasemele, kus suurt arvutisaali koos aparatuurikappide ja topeltpõrandaga asendas kahe- või mitmekihiline trükiplaat ning sellel mikroprotsessor koos vajalike lisakomponentidega. Esimese mikroprotsessori, NLi piraatkoopia Intel 8080-st, hankisime keerulist tutvuste ahelat kasutades Kiievist 1979. aastal (Inteli originaal 1974). Suurte arvutite hankimise asemel sai oluliseks trüki-

2/2012 (40)

meie menukas kaubamärk oli arvuti entel Meie võimalus midagi toota seisnes kolhooside abitootmistes. Aitasime programmjuhtimisega seadmete ja teiste tehnoloogiaseadmete hankimisel nii Lääne Kaluri elekroonikatsehhi kui teisi. Sõltumatuse saavutamiseks muretsesime aadressile Kaera 22 ka nelja spindliga ja programmjuhtimisega trükiplaatide puurpingi, millest oli suur abi, sest käsitsi plaatide puurimine oli aeglane ja palju praaki tootev. Armand helistas oma kolleegidele NLi numbritehastesse ja nii need seadmed meile jõudsid. Suhtlesime ka otse komponentide tootjatega, käis “vorst-vorsti-vastu” kaubavahetus. Meie kaubaks oli Kaera 22 Made in Estonia värvilise ekraaniga arvuti Entel (sõnadest Eesti ja Intel). Suur problem oli isegi värviteleri hankimine, mis oli arvuti monitori aseaineks. Neid eraldati inimestele ametiühingu ostuloaga, poodides oli defitsiit, ettevõtetele plaanimajandus neid ette ei näinud. Värvilist arvutimonitori aga praktiliselt polnudki olemas. Suured “kivid” vajasid ka lihtsamaid lisakomponente ja nende hankimisel oli Armandi abi endiselt suur.

5050

insenerikutse inSeneriKutSe

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

noored Kooli FÜÜSiKud Keila KooliS: reeno reeder Ja Karl erlenHeim

noored kooli:

insener tuleB FÜÜsiKaKlassi teadusliku maailmavaate esindajana on insenerihariduse kvaliteet mulle väga südamelähedane, mistõttu panin siia kirja mõned mõtted, olles esimest aastat Keila Kooli füüsikaõpetaja, kuid töötanud eelnevad üheksa aastat tarkvarainsenerina teadus­ ja arendusettevõttes Cybernetica.

reeno reeder, noored Kooli 5. lennuS oSaleJa, FÜÜSiKaÕPetaJa Keila KooliS

M

a ei ole traditsiooniline kooliõpetaja, kes on valinud selle tee mõttega elus pedagoogilist karjääri teha. Liitusin 2011. aasta alguses Noored Kooli liidriprogrammiga, mis valib 150–200 kandideeriva ülikoolilõpetaja seast välja 10–25 noort ning saadab nad kaheks aastaks mõnda Eestimaa kooli

õpetama. Programmi üks eesmärke on kasvatada erineva erialase taustaga haridusteadlikke kodanikke, kes koolikogemusest ka ise kasu saavad. Mõte liidriprogrammist tundus minu jaoks hea võimalus pärast magistrikraadi omandamist (TTÜ elektroonika ja biomeditsiinitehnika erialal) avardada oma tulevikuvõimalusi ka suhtlemis- ja enesekehtestamise oskuste osas. Seda oskust üldjuhul üheski ülikoolis ei õpi.

2/2012 (40)

Klassi ees seismine on nagu suuline eksam iga päev Varasemate lendude osalejad küll hirmutasid, et õpetamine on nagu iga päev suulise eksami andmine väga kriitilisele publikule, kuid ilma pingutamiseta ja vaeva nägemiseta edu ei saavutagi! Pärast pikka kaalumist tegin positiivse otsuse ja praegu olen juba teist poolaastat Keila Kooli füüsikaõpetaja. Insenerid, kelle töökäsi alati väheks jääb, on pigem pragmaatilise mõtlemisega

Fotod: autor

Insenerikutse

– kuna neist on suur puudus, on konkurents väike, nõudlus suur ning ka makstav palk kõrge. Miks peaks hinnatud ja tööga rahulolev tehnikaala spetsialist veetma kaks või enam aastat koolis, maadeldes 30 mürsikuga ning püüdes neid huvituma panna millestki, mis neid ei huvita? Ning seda inseneri palgast paar korda väiksema tasu eest. Eesti haridussüsteem on siiani väga teadmistekeskne, jättes sotsiaalsete oskuste arendamise peamiselt kodu ja ühiskonna kanda. Niiviisi määrab inimese sotsiaalsed oskused suuresti keskkond, kus ta kasvab. Tarkvarainsenerina töötades on võimalik küll suhtlemisalaseid kogemusi saada, kuid tundsin, et minu jaoks ei ole need piisavad. Soovisin proovida midagi väljakutsuvamat, nagu näiteks edukas hakkamasaamine põhikooli õpilaste ees kahe aasta jooksul, avardades nii oma tulevikuvõimalusi mitmete universaalsete oskuste arendamisel.

51

Reaalainete populaarsus on täna kahjuks madal Leian, et insener, kes lisaks väga headele tehnilistele teadmistele omab ka suurt inimestega suhtlemise ja töötamise kogemust, on kordades väärtuslikum kui vaid spetsialisti tööle pühendudes. Usun, et kaks aastat koolis on enese arendamiseks paras aeg, mille jooksul senised erialased teadmised veel ununema ei hakka. Mul on elus olnud võimalus õppida enamasti koos inimestega, kelle jaoks on reaalteadused põnevad – seda nii Tallinna Reaalkooli reaalklassis kui ka Tallinna Tehnikaülikoolis. Ei osanud ette kujutada, et füüsika on midagi, millest on võimalik mitte huvituda. Noored Kooli suvekoolituse läbinuna ja esimest korda sinisilmselt kooli jõudes olin väga üllatunud, kui külmalt suhtusid õpilased reaalainetesse ning kui sügavalt see teadmine neis juurdunud oli. Kõik inimesed ei ole sündinud tehnoloogiafriikideks ja paljusid ei ole võimalik

2/2012 (40)

Esimest korda sini­ silmselt kooli jõudes olin väga üllatunud, kui külmalt suhtusid õpi­ lased reaalainetesse.

ka selleks vormida, kuid vahepeal on suur grupp noori, kes ei ole tulevikuotsust veel langetanud.

Õpikunäited võiksid olla märksa elulisemad Õpilaste huvituma panemise nimel pean iga päev palju tööd tegema. Palju abi on sellest, kui püüan end nende rolli mõel-

52

Insenerikutse

da. Miks peaks õpilast huvitama, milline hõõrdejõud mõjub klotsile, mida dünamomeetri abil tõmmatakse? Või millise kiirenduse omandab punktmass, millele mõjub ainult raskusjõud? Selliseid ülesandeid leiab õpikutes tänapäevalgi, kuid minu arvates on need huvitavad ainult fanaatikust õpetajale. Võiks ju kasutada õpilase jaoks tähenduslikumaid näiteid, mis omaksid seost päriseluga, nagu näiteks “Mitut suuskadel klassikaaslast suudab üks õpilane järele vedada?” või “Mis kiirendusega kukub langevarjur, kui ta vari pole veel avanenud ja õhutakistust ei arvestata?”. Insener saab oma motivatsiooni eluliste probleemide lahendamisest, lihtsustusi tehakse vajadusel pärast probleemi püstitust, mitte enne. Kui see lähenemine viia ka kooli, võiks leida oma motivatsiooni ka õpilane, kes veel ei tea, mida ta elus teha tahab.

Hakkasime koolis vedama ringi Müüdimurdjad Koos Noored Kooli vilistlase Karl Erlenheimiga, kes jäi pärast programmi lõpetamist Keila Kooli edasi õpetama, hakkasime vedama füüsikaringi Müüdimurdjad, mille suureks eeskujuks on samanimeline saade. Kuigi ringis käib ainult ca 10 õpilast, tuleb neid pigem tagasi hoida kui tagant tõugata, kuna huvi uute teadmiste vastu on niivõrd suur. Mitmed neist noortest ei tahtnud alguses reaalainetest midagi kuulda, mistõttu näen, et noorte mõttemaailma avardamine on võimalik. Minu kui õpetaja suurimaks väljakutseks ongi leida iga päev võimalusi, kuidas noori tunni teemast huvituma panna. Tallinna Tehnikaülikoolis õppides oli kurb tõdeda, et suur hulk kursusekaaslasi langes pärast esimest semestrit välja, kuna ei suutnud end mõnest raskemast ainest läbi närida. Eriti puudutas see aineid, kus oli vaja tugevat reaalainete põhja, mistõttu võib eeldada, et neil ei olnud gümnaasiumist piisavalt head ettevalmistust.

Kõige tähtsam on ikkagi hea õpetaja klassiruumis Vaadates praegust füüsikaõpetajate põuda ja olemasolevatest maksimumi

Müüdimurdjad: Modernne kunst

võtmist, julgen väita, et õpetajaks hakkamises peitub üks suuremaid võimalusi olukorda parandada. Hakates õpetajaks, võtsin vastutuse 193 noore tuleviku ees, kelle huvi reaalainete vastu sõltub suurel määral minu tööst. Kui ma suudan oma eesmärgi täita ja noori reaalainetest ja tehnikast niimoodi huvituma panna, et ka nende õpihuvi sellega suureneb, siis äkki läheb tänu minu pingutusele ülikooli 10 noort rohkem, kes ülikoolis ka edukad on. Ükski ambitsioonikas plaan Eestit kui IT-tiigrit uuesti hüppama panna ei teostu, 2/2012 (40)

kui me ei suuda noori inimesi juba maast-madalast tehnikaaladest huvituma panna. Uusima sisustusega klassiruumid, parimad õppevahendid ja e-õppe meetodid on kasutud, kui õpetaja ei suuda oma tööga aine vastu huvi tekitada. Leian, et tehnoloogiahariduse populariseerimise pudelikaelaks on hea õpetaja klassiruumis. Ka sellel aastal on võimalik kandi­ deerida Noored Kooli programmi. Tehnikataustaga noored on eriti oodatud – selleks täida avaldus kodulehel www.nooredkooli.ee enne 29. veebruari.

long-term energy strategy up to year 2020 as well as European Union energy strategy up to 2050. Sandor Liive, CEO of Estonian Energy, said: “Since investments into energy sector are made for decades, it is extremely important that the regulations do not change overnight. All power stations and oil plants that we build today will also be working in 2050.” The conference established that more attention should be paid to local resources, either fossil or renewable. Today it is clear that car fuel can be produced from oil shale as well and in few years time vehicles can run on oil shale diesel. A separate issue is the compatibility of this plan to the EU requirements of the reduction of fossil fuels use.

Famous tallinn tV tower opens as tourist Center

T

he renovated Tallinn TV tower will be opened for public in April. According to Riina Roosipuu, Manager of the Tallinn TV Tower Foundation, the focus will be on presenting this unique architectural object as a tourist attraction. Does the TV tower perform its original function as the transmitter of TV programmes today, when cable-TV prevails? “Yes, it does,” Riina Roosipuu argues. “The TV tower still houses transmitting antennas servicing digital and radio channels. Also Levira, the network operator for TV and radio broadcast, is headquartered in the tower. The Tallinn TV Tower Foundation is running the reconstruction works of the tower and the operations of the tourist center thereafter.” Once renovated, the TV tower will admit up to 100 guests to the 21st (the guest center and exhibition) and 22nd (the cafeteria and restaurant) floors at a time. As a novel attraction the gel-glass windows built into the floor will enable guests to glance 170M downward. On floor 22 there will also be an outdoor deck.

World energy Council Conference in tallinn

O

n January 18 the WEC conference “Updating the energy strategy of Estonia” was held in Tallinn. At the event a survey was made on Estonian

new Professional Standards: Purchasing and Supply Chain manager

P

ROLOG, the Estonian Purchasing and Supply Chain Management Association, is entitled to issue the certificates for the professions of purchasing and supply chain manager since December 1, 2011. Although the development of different professional standards has been going on in Estonia for several years already, the standards for purchasing and supply chain managers are quite new. Previously the Estonian profession system had 5 levels, but following the enactment of the profession law on September 1, 2008, the 8-level European framework is being adopted. The levels differ by complexity of work, necessary skills and knowledge, levels of independence and responsibility required. According to the new framework the newly completed professional standards for purchasing and supply chain managers have been assigned levels 6 and 7. Level 6 corresponds to bachelor`s degree or diploma of applied higher education while level 7 corresponds to master’s degree or diploma of integrated higher education.

2/2012 (40)

5353

summary

SummarY SummarY

tõestisündinud lugu

Mitme tähendusega konksud

V

iibisin ühe oma Norra kliendiga tutvumisvisiidil ühes metallitöö ettevõttes. Pärast koosolekuruumis tehtud presentatsiooni küsis ettevõtte juht minult, et mis ma arvan, kas potentsiaalne klient jäi “konksu otsa”. Ei osanud esialgu mingit hinnangut anda. Läksime siis ettevõtte tootmist vaatama ja nagu meil kombeks, külalisele kaitsekiivrit ei antud. Juhtuski see, et klient sai rippuva telfrikonksuga kõva obaduse vastu pead. Tagantjärele jäi üle vaid ettevõtte juhti lohutada, et õnneks ei neelanud klient konksu alla. Kirja pannud Hellar Mutle, Bestra Engineering

nuputamist 1

seieritega kella seierid on kindlalt kohakuti kell 12. Aga mis kell on nad järgmine kord kohakuti (sekundi täpsusega)?

2

Kuidas mõjutab töötav külmkapp köögi temperatuuri – tõstab, langetab või ei muuda?

3

liigaastas on 366 päeva. Kas aasta 2100 on liigaasta (eeldusel, et kehtib praegu kasutatav kalender)?

4

dollar tõusis euro suhtes 9% ja jeeni suhtes 21%. Kuidas muutus euro ja jeeni kurss?

5

Kõrvalolevas seisus tegi valge pika vangerduse, mille peale must matistas ühe käiguga. Kuidas on see võimalik?

VaStuSed

2 3 4 1

2/2012 (40)

5

Veidi nalja ja nuputamist

Viimane leHeKÜlG uudiSed

Kõige lihtsam on seda ülesannet lahendada ehk nii. 12 tunni jooksul on seierid kohakuti 11 korral (kell 12, pärast kella 1, pärast kella 2, ... , pärast kella 10). 12 tundi on 12*3600 = 43200 sekundit. Pärast kella 12 on osutid kohakuti 43200/11 = 3927 sekundi pärast ehk 1 tunni, 5 minuti ja 27 sekundi pärast. Tõstab, sest külmkapi poolt tarbitud elektrienergia muutub soojuseks. Ei ole. Vaatleme kursse kui jagatisi USD/EUR jne ja tähistame uue olukorra indeksitega 1 ja varasema olukorra indeksitega 0. Sel juhul USD1/EUR1 = 1,09*USD0/EUR0 ja USD1/JEN1 = 1,21*USD0/JEN0. Avaldades esimesest võrdusest USD1 = 1,09*USD0*EUR1/EUR0 ja asendades selle teise võrdusse, saame, et EUR1/ JEN1 = 1,11*EUR0/JEN0. Seega tõusis euro jeeni suhtes 11%. Valge kuningas on varem liikunud, mistõttu vangerdada enam ei saa, küll aga tuleb valgel kuningaga käia, kui ta kuninga kätte võttis – ja käia väljale d1. Must matistab Lc4–f1. Must oda pole mängu tulnud oma lähtekohalt f8, vaid on tekkinud etturi muundumisest – kas väljal e1 või löögiga väljale g1. Esimesel juhul oleks valge kuningas pidanud teed andma, teisel juhul etturi tule eest ära astuma.

5454

FARNELL JA ELEMENT14 ESITLEVAD

ÜHEKSA KLIENTI

KÜMNEST SOOVITAKSID MEID

UURINGUS OSALES 1900 EUROOPA KLIENTI*

“FANTASTILINE TEENUS”

“PARIMA TARNIJANA MINU EDETABELI TIPUS”

“KIIRE, TÕHUS, USALDUSVÄÄRNE”

ERILINE EELVAATLUS TÄNA FARNELL JA ELEMENT14 ESITLEVAD ESMAKLASSILIST EDASIMÜÜGITEENUST KOOS 3500 JUHTIVA TARNIJAGA OSADES ANALOG DEVICES ALTERA AMPHENOL AVAGO AVX BOURNS CREE CYPRESS TDK EPCOS FAIRCHILD FLUKE FREESCALE HONEYWELL INFINEON INTERNATIONAL RECTIFIER LINEAR TECHNOLOGY

LITTELFUSE MICROCHIP MOLEX NATIONAL SEMICONDUCTOR NXP SAMTEC ST TEKTRONIX TEXAS INSTRUMENTS TT ELECTRONICS TE CONNECTIVITY VISHAY WURTH SAMAL PÄEVAL KAUBA VÄLJA SAATMINE. TOOTJA FARNELL. JUHITUD MEIE KLIENTIDE POOLT.

www.farnell.com *Kliendiuuring viidi läbi Euroopas septembris 2011. Läbiviija: Farnell, sõltumatu kontrollija: Circle Research

.BIVUJUF NFJTUFS

'BDFCPPL &TUBOD "4

4bcP]R 0B BX[XZP[cbXXSX $R ! % CP[[X]] fff TbcP]R TT

4PPKVTWBIFUJE 4VSWFNBIVUJE &SJNBIVUJE ,ÓUVTFNBIVUJE 1VNCBNPPEVMJE ,PSTUOBE 3PPTUFWBCBE NBIVUJE CT[ %' #! 5PZb %' #! X]U^/TbcP]R TT