Varjualune. Arhitektuurne projekteerimine II (2017)

VARJUALUNE SHELTER

ARHITEKTUURNE PROJEKTEERIMINE STUDIO PROJECT II - 01.2017-06.2017

Arhitektuurne projekteerimine II Esimese kursuse kevadsemestri õppeülesande eesmärk on tutvustada arhitektuuri tekkimise eeldusi, põhjuseid ja võimalusi. Ülesannet lahendades tuleb uurida ja mõtestada inimese ja teda ümbritseva keskkonna vahekordi. Õppeülesande esimeses teoretiseerivas osas küsivad tudengid üldfilosoofilisi küsimusi, uurivad varjualuste näiteid maailmas, loevad luuletusi, loovad koreograafilisi ruume ning jõuavad seeläbi lõpuks väga isikliku maailmani. Ülesande teises pooles projekteerivad tudengid enese vajadustest lähtuva varjualuse.

Eelnevalt läbitud üldised mõttearendused peavad nüüd aitama tõsta projekti kontseptuaalset lennukust.

Projekti kulminatsioon on ühe projekteeritud varjualuse ehitamine tudengite endi poolt. Selline kollektiivne ehitustegevus aitab mõista arhitektuuri ja reaalse ehitamise keerukaid suhteid ning ühtlasi luua tugev kursusevaim.

Tänavuse kevadsemestri tööd kukkusid väga erinevad välja. Iga õpilane leidis endale sobivaima viisi ruumi piiritlemiseks.

Studio project II The aim of the first-year students’ spring term task is to introduce the prerequisites, reasons and possibilities of architecture. In their search for solutions, students need to explore and consider the relations between man and his surroundings.

The task is divided into two parts. In the more theoretical section, students pose general philosophical questions, study various examples of shelters all over the world, read poetry, construct choreographic spaces and thus come to find their own very personal world.

In the second part of the task, students design a shelter based on their specific needs. The previous general reflections should now also spark the conceptual vision of the project.

The project culminates in the construction of one of the designed shelters by the students. Such collective endeavour allows them to get a good insight into the complex relations of architecture and the actual construction work and at the same time also create a strong bond within the group.

This spring the works turned out to be very different. Each student found his or her way to frame the space.

Esikaane töö autor Lill Volmer The work on the cover by Lill Volmer

Tudengid Students

01

02

03

04

05

06

07

08

09

10

11

12

13

01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 13

Art Bogdanovics Johan Hallimäe Jornas Toomas Iisak Loretta Jürisoo Eneli Kleemann Saskia Epp Lõhmus Joanna Lättemägi Ahti Oks Johannes Madis Püttsepp Ruuben Jaan Rekkor Markus Varki Marie Anette Veesaar Lill Volmer

Varjualune Shelter

EESTI KUNSTIAKADEEMIA ESTONIAN ACADEMY OF ARTS ARHITEKTUURI JA LINNAPLANEERIMISE OSAKOND DEPARTMENT OF ARCHITECTURE AND URBAN DESIGN

Ülesande tutvustus Introduction of the task Varjualuse ülesanne on Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriosakonna esimese kursuse tudengite esimene arhitektuurne projekt. Ülesandel puudub kindel ruumiprogramm. Oluline pole suurus, suletavus ega paiknemine välisruumis. Kogu protsess on väga individuaalne ja personaalne, kuivõrd ruumi tekkeloogika lähtub tudengi enda füüsilisest või psühholoogilisest probleemist, mis on lahendatud arhitektile omaselt – ruumiga.

Varjualuse õppeülesande vundamendiks on ligi 20 aastat tagasi õppejõud Andres Alveri soov muuta tollal ‘’saun-suvila’’ projekti nime kandnud õppeaine sisuliselt vähem determineerituks ning suunata noored oma esimesele projektile laiemat ideelist tausta otsima. Värskete arhitektuuritudengite ja kogenud õppejõudude koostööl arutletakse arhitektuurimaailma kõige printsipiaalsemate küsimuste üle ja kaheldakse kõiges, mida vana maailm meile peale surub. Stuudio kaudu jõuab õpilane enese ja end ümbritseva maailma analüüsi tulemusena selge kontseptsiooni ja realistliku visualiseeringuga isiklikust mõttemaailmast tuleneva probleemi lahenduseni.

The shelter constitutes the first architectural project of the first-year students of the faculty of architecture at the Estonian Academy of Arts. The task lacks a defined spatial layout.

The shelter’s size, enclosedness and location in the external space are not important. The whole process is highly individual and personal as the creation of the space is based on each student’s own psychological problem which is solved characteristically of an architect – with space.

The foundation of the task was laid about twenty years ago with lecturer Andres Alver’s wish to make the ‘’sauna-cottage’’ project formerly included in the given subject less determined in content and thus lead the students to search for a wider conceptual background to their first major project. In collaboration with fresh students and proficient lecturers there will be a discussion over the most fundamental questions of the architectural world with doubts in everything that the old world is forcing on us. As a result of the analysis of the self and the surroundings during the studio, the students will reach a clear concept and realistic visualisation for the problem stemming from their individual way of thinking.

01

01-03 01-03

02

Pildid hindamisest, fotod: Martin Siplane Pictures of the evaluation, photos: Martin Siplane

03

Kuidas ja kust noori inimesi inspiratsiooni otsima suunata ja kuidas leitut arhitektuuri loomisel targalt ära kasutada? Millest alustada arhitektuuri õppimist ja kuidas seda õieti õpetada? Katseid tehakse protsessi käigus mitmeid. Jälgitakse olemasolevaid, otsesest vajadusest tulenevaid varjualuseid enda ümber, kas kodus, looduses või linnaruumis. Oluline on tajuda inimest ruumis antropomeetrilisest seisukohast. Kui vähe või palju on õigupoolest inimesel ruumi vaja, et varjuda, peituda, liikuda või ennast piisavalt liigutada? Kahtluse alla tuleb seada õpetatud ja laialt kasutatavad põhiprintsiibid ning hea tava järgi tehtud otsused. Noorte silmis, kellele tänapäev tähendab globaalset ja avatud süsteemi, aina kiiremat ja muutuvamat maailma ning aina uuemaid ja tõhusamaid töövahendeid, vananevad praegused tõed tohutu kiirusega. Informatsioon inimeste ja nende vajaduste, kõikide paksuste, laiuste ja suuruste kohta arhitektuuris tuleb ise mõtestada, luua ja leiutada.

Kuidas saada teadlikuks enda ja teiste ajas aina muutuvatest vajadustest? Kuidas olla pidevalt tähelepanelik ja näha teataval määral ette aja kulgu? Arhitektuuriga tegeledes on terviku mõistmiseks vaja alati mingit suuremat seostepilti ja teatavat tausta. Ülesandele lähenetakse ka varju etümoloogiat uurides. Kust tuleb sõna ‘’vari’’ ja mis on varjamise mõte? Kas ainus võimalus on varjuda füüsiliselt või on selleks ka ruumist paremaid vahendeid? Mille eest tuleks varjuda ja võib-olla ei olegi varjumine üldse vajalik?

How and where to guide young people for inspiration and how to employ the findings wisely in creating architecture? What should the studies of architecture begin with and how to teach it? There are numerous attempts in the process. The students observe the shelters arising from direct needs around them either at home, in nature or in the urban space. Here it is important to perceive man in his space from the anthropometric perspective. How much or little space does one actually need in order to take shelter, hide, move or set himself in motion? The widely used and taught principles should be questioned, similarly all the decisions based on best practices. For young people who associate today’s reality primarily with an open global system characterised by rapid changes and increasingly efficient tools, the present truths tend to age at an incredible speed. The information on people and their needs, as well as all the sizes, measures and lengths in architecture must be created, invented and given meaning to by themselves.

How to become conscious of others’ and one’s own ever-changing needs? How to keep one’s attentiveness alert while also foreseeing the passage of time? In architecture, the perception of the whole always requires a wider vision of the connections and the background. In approaching the task, also the etymology of the concept of a shelter is studied. Where does the word ‘’shelter’’ stem from and what is the aim of taking shelter? Is physical hiding the only option or are there other means apart from space? What should man take shelter from and is it really necessary?

8

01-03 01-03

Pildid hindamisest, fotod: Martin Siplane Pictures of the evaluation, photos: Martin Siplane

01

02

03

Muutuvas maailmas tuleb sageli ette, et arhitektuurilt nõutakse liigutatavust, muudetavust, eluga kaasas käimist. Mõningal määral on see võimalik, kuid arhitektuuri suhtelise jäikuse juures alati siiski mitte. Arhitektuur on ja jääb taustaks elule, avaruseks, mille sees ja ümber inimene oma elu elab. Arhitektuurile annab mõtte võib-olla kõige rohkem ikka see, mis toimub tema sees. Tants, koreograafia, liikumise kunst on otseselt ruumi täitmine ja mõtestamine keha ja selle liikumisega. Arhitektuur ja koreograafia on ühe ja sama asja kaks erinevat, kuid teineteisest sõltuvat tahku. Koreograaf Katrin Essenson ja tantsupedagoog Anu Ruusma on juba mitu aastat avardanud tudengite ruumilist taju ja õpetanud ruumi kehaga pingestama.

Projekti protsess kulmineerub iga-aastase suvise ehituspraktikaga, mil üks varjualustest valmis ehitatakse. Kohe esimesel kursusel läbitav ehitusprotsess annab tudengitele suurepärase võimaluse juba õpingute alguses mõista, kuidas asjad nii-öelda pärismaailmas toimivad ja kui palju on tegelikkuses olemas norme ja piiranguid, millesse tuleb mahtuda. Pärast individuaalset semestriprojekti õpetab ühine ehitustegevus tudengitele koostööd ja üksteisega arvestamist ning eelkõige muidugi lennukate mõtete reaalsuseks saamise rasket protsessi.

In the changing world, architecture is expected to provide movability, changeability and progressiveness. Due to architecture’s somewhat inflexible nature, it is not necessarily possible in all situations. Architecture is and always will be a background to life, an expanse in and around which man lives his life. It seems that meaning is primarily given to architecture by what happens inside it. Dance, choreography and the art of movement are directly related to giving space its meaning and filling it with body and its movements. Architecture and choreography are two separate, yet interdependent sides of the same concept. Choreographer Katrin Essenson and dance instructor Anu Ruusmaa have already for several years widened the students’ spatial perceptions and taught them to energise the space with the body.

The course process culminates in the annual construction practice in summer when one of the shelters is physically built. Providing the students with a realistic construction practice already at the beginning of their studies allows them to understand at an early stage how things work in the so-called real world and what norms and restrictions must be followed.

After the individual term project, the collective construction work also teaches them the tricks of cooperation and consideration, and above all the difficulties of turning one’s lofty ideas into reality.

10

01

01-02 01-02

Pildid hindamisest, fotod: Martin Siplane Pictures of the evaluation, photos: Martin Siplane

02

JORNAS- TOOMAS IISAK

Käik Passage Igapäevase kiire elu juures on vaja leida hetk, mil saaks aja maha võtta, korraks oma ruumis viibida, ilma et keegi sind segaks või häiriks ning seejärel edasi minna. Justkui koht, kus oleks võimalik momendiks peatuda näiteks paelte sidumiseks, sõbra ootamiseks või lihtsalt puhkamiseks, mitte istuda ja ajalehte lugeda. See on justkui sein, millele saab nõjatuda ning end mugavalt tunda, kuid mitte mugavustsooni sattuda. See ei pane mind pikalt peatuma, vaid pigem aeglustab.

Vaatlen end kui kahte erinevat inimest varjualuses – üks soovib end inimeste keskel privaatselt ja turvaliselt tunda, teine isiksus on aga huvitatud sellest, mida teised teevad ja kuidas nad “on”.

12

01 02

Vaade Lõige

01 02

View Section

01

02

In our busy daily schedules, it’s important to find a moment to take a timeout, to stay in your own space for a while without interruptions or disturbances and then move on. For instance, not a place where you to sit down and read your paper but where you stop to tie your shoelaces, wait for your friend or merely take a deep breath. It’s like a wall that you can lean on and feel comfortable but not end up in your comfort zone. It doesn’t make you stop for long, it merely slows you down. I see myself as two different people in the shelter – one wishes to retain privacy and security among people while the other is interested in what others are doing and how they “are”.

SASKIA EPP LÕHMUS

Torusiil Hedgehog Drainage Brush Torusiil on välisest maailmast kergesti mõjutatav. Võib juhtuda, et tema enda sisemaailm muutub aeg-ajalt isegi liiga kitsaks. Õnneks vastab ta liigsele torkimisele torkamisega.

Temasse on raske jäädavat jälge jätta, kuid täiesti külma kõhuga ta ka ei ole.

Torusiil eelistab veeta oma päevad rahulikus keskkonnas, näiteks Tartus Toomemäel.

Ometi ootab ta kokkupuudet inimesega, kelleta jääks ta elu seisma. Suhtlus välisega käib õõnsate okaste kaudu, mis on kui väiksed aknad ning filtreerivad ja valivad mitmest suunast tulevat infot ja päikesevalgust.

14

01 02 03

Vaade 1 Vaade 2 Lõige

01 02 03

View 1 View 2 Section

01

03

The hedgehog drainage brush is easily influenced by the external world. It may happen at times that also its own inner world becomes too constricted. Fortunately, it responds to excessive prickling with prickling. It is difficult to leave a lasting mark on it but that doesn’t mean that it he is completely unmoved.

The hedgehog drainage brush prefers to spend its days in a peaceful environment, for instance, on Toomemäe Hill in Tartu. Then again, it is looking forward to human contact as its life would stand still without it. Communication with the external world is conducted through hollow spikes that function as little windows by filtrating and selecting sunlight and information coming from various directions.

LILL VOLMER

Sopid Nooks Elamine on paratamatult piinlik, kohmakas, natuke näotu ja vahel ka veider. Sellest johtuvalt võiks varjualunegi olla aus, peegeldada kasutajat nii nagu too parasjagu on. Mitte küll täies alastuses, aga aidata ehk inimesel olla haavatav ja mitte karta. Vari võiks julgustada kasutajat olema siiras nii enda kui teiste vastu, kuid teha seda sündsalt ja taktitundeliselt.

Varjualune peaks käituma kui avaldaja või avaja, kuid mitte päris paljastaja.

Ideele toetudes lõin poolläbipaistva struktuuri, milles peituvatest soppidest saab ebakindel inimene tuge ning veidi julgem inimene avadest välja piiluda. Minu varjualuse eesmärk on avardada maailmapilti, anda inimesele too viimane õrn tõuge, mida on vaja, et astuda nii iseenda kui maailmaga vahetusse dialoogi.

16

01 02

Vaade Lõige

01 02

View Section

01

02

Life is bound to be embarrassing, clumsy, somewhat unseemly and sometimes also bizarre. Therefore, also the shelter could be truthful and reflect its user as he is at the moment, not perhaps in full nudity, but to help him to be vulnerable and not to be frightened. It should encourage the user to be honest to himself as well as to others but do it graciously and with tact. The shelter should allow him to reveal or open, but not quite expose himself.

Based on the given idea, I created a semi-transparent structure with coves providing support for insecure people and allowing somewhat braver people to peek out. The aim of my shelter is to broaden the person’s horizons and give him the final friendly push that he needs in order to engage in an immediate dialogue with himself and the world.

JOHAN HALLIMÄE

Punoom Treenome Idee tekkis, kui külastasin oma metsarikast maakodu Lõuna-Eestis. Märkasin, et Tallinna kesklinnas puudub võimalus kogeda metsatunnet. Võtsin selle probleemi lahendamise endale eesmärgiks ning kavandasin Punoomi. Punoom tekitab kaugelt vaatajale elevust. Ta on vastuoluline oma asukohaga, milleks on Vabaduse väljak Tallinnas. Ruum tekib horisontaalselt üksteise peale laotud puutüvedest. Metsatunne tekib, kui varjualuses pikali heita, sest puud muudavad oma asendit 90 kraadi.

18

01 02

Sisevaade Lõige

01 02

Interior Section

01

02 I came to the idea when I visited my country house in the middle of the forest in South-Estonia. I noticed that it is impossible to sense the forest in Tallinn city centre. So, I decided to solve the problem by designing Treeome. Seen from a distance, Treenome evokes excitement in the viewer as it is in stark contrast to its location at Liberty Square in Tallinn. The space is created by tree trunks set horizontally upon one another. The person perceives the forest when lying down in the shelter as the trees change their position by 90 degrees.

01 01

Joanna Lättemägi - Labürint

01

Joanna Lättemägi - A Maze

20

02 03 04

Ruuben Jaan Rekkor - Labürint Ahti Oks - Utoopia Art Bogdanovics - Majakas

02 03 04

Ruuben Jaan Rekkor - A Maze Ahti Oks - Utopia Art Bogdanovics - A Lighthouse

03

04

05

01

02 01 02

Eneli Kleemann - 360° vabadus Johannes Madis Püttsepp - Urg

01 02

Eneli Kleemann - 360° Freedom Johanne Madis Püttsepp - A Den

22

02 03 04

Markus Varki - Seaduspärane meeltesegadus Loretta Jürisoo - Tunnel Marie Anette Veesaar - Koodilõhkumine

02 03 04

Markus Varki - Rational Confusion Loretta Jürisoo - A Tunnel Marie Anette Veesaar - Code Breaking

02

03

04

24

Varjualuse valmimislugu The Story of the Shelter Sopid erineb varasematest varjualustest seepoolest, et algne idee loodi parameetrilise tarkvara abil, kus arhitektuuri genereerimisel mängis olulist rolli tehisintellekt.

Varjualuse ehitamise ajaks aga asendus see autori(te) vormi- ja kompositsioonitunnetusega ning varjualune valmis üsna arhailisel meetodil - puidust tellistest laotuna ning arvukate kätepaaride käsitööna. Selle tunnetuse juuri võib igaüks otsida oma lapsepõlvest või ka inimlooma ürgsest olemusest endast ning varjualuse Sopid juures osutus see asendamatuks. Hea abiline algse digitaalse idee käegakatsutavaks tegemisel oli ka gravitatsioon: varjualuse eskiisi makett ei tahtnud kuidagi püsti püsida, kuid peale pea peale keeramist sai Sopid omale vajaliku stabiilsuse.

Väike osa varjualusest, täpsemalt selle alumine vöötala, valmis kaasaegse puidulõikepingi kaasabil - seega ehitamise digitaalne pööre jõudis EKA varjualuse näol taas ka Tallinna Vanalinna.

“Nooks” is different from the previous shelters as its original idea was created by means of parametric software with artificial intelligence playing a considerable role in generating its architecture. By the time of construction, however, it was replaced by the sense of form and composition of the author(s) and the shelter was completed by somewhat archaic means – wooden bricks laid by numerous pairs of hands. Everyone can search for the roots of this perception in one’s childhood or even in the primal nature of mankind and it proved to be irreplaceable in case of the given shelter. In making the original digital idea tangible, we were greatly assisted also by gravity: the model of the draft project wouldn’t stay up at first, however, once turned upside down, Coves got the stability it required. A small part of the shelter, the lower perimeter beam to be exact, was completed by means of a contemporary woodworking machine – thus, the digital revolution of construction in the form of a shelter of the Estonian Academy of Arts once again found its way in Tallinn Old Town.

Ehitatud varjualune: Sopid

01

02

26

Built shelter: Nooks

03

01-03 01-03

Sopid Harju tänaval, fotod: Johan Hallimäe Nooks on Harju street, photos: Johan Hallimäe

Juhendajad ANDRES ALVER Arhitektihariduse omandas Andres Alver Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis (ERKI) aastatel 1972-1977.

Seejärel töötas ta Kirovi kalurikolhoosi projekteerimisbüroos kuni aastani 1990, mil moodustas koos kolleegidega oma arhitektuuribüroo Alver Trummal Arhitektid, mis tegutses aastani 2006. Sealt alates töötab ta omanimelises arhitektibüroos.

Alver on õpetanud Kunstiakadeemias (endine ERKI) 1985. aastast, neist viimased kümme aastat professorina. Samuti on ta töötanud külalisprofessorina Virginia Polütehnilise Instituudi arhitektuurikolledžis, Umea Ülikooli arhitektuuriosakonnas ja Riias asuva RISEBA eraülikooli arhitektuuriteaduskonnas.

Andres Alver on pälvinud Kristjan Raua kunstipreemia (1981) ja Eesti Noore Arhitekti preemia (1988), samuti on ta olnud üleliiduliste arhitektuurikonkursside laureaat (1981 ja 1987). Neljal korral on ta olnud Kultuurkapitali aastapreemia laureaat (1999, 2000, 2005, 2009) ning nomineeritud Eesti riikliku kultuuripreemia (2001), Mies van der Rohe üleeuroopalise arhitektuuripreemia (2001, 2001) ja üleeuroopalise avaliku linnaruumi arhitektuuripreemia (2010, finalist) saajate nimekirja.

Aastal 2015 omistati Alveri büroole ka üleriigilise puitarhitektuuri konkursi peapreemia.

Andres Alver acquired his education in architecture at the State Art Institute of the Estonian SSR in 19721977. His career began in the architectural office of Kirov Collective Farm where he worked until 1990, followed by the establishment of the architecture company Alver Trummal Arhitektid where he worked until 2006. Thereafter, Alver has led the architecture bureau bearing his own name.

He has taught at the Estonian Academy of Arts since 1985, the past ten years as a professor. Similarly, he has worked as a visiting professor at the College of Architecture of the Virginia Polytechnic Institute, Umea School of Architecture and the Faculty of Architecture of RISEBA on Riga.

Andres Alver has been awarded Kristjan Raud Art Prize (1981), the Estonian Young Architect Award (1988) and also Soviet architectural competition prizes (1981 and 1987). On four occasions, he has received the Annual Award of the Estonian Cultural Endowment (1999, 2000, 2005, 2009) and also nominations for the Estonian National Cultural Award (2001), Mies van der Rohe Prize for Contemporary Architecture (2001, 2002) and the European Prize for Urban Public Space (finalist in 2010). In 2015, Alver’s bureau was awarded the Wooden Building of the Year prize.

Supervisor JAAN TIIDEMANN Jaan Tiidemann (1971) on arhitekt, kelle praktikas ja loomingus põimuvad õpetamine ülikoolis ja teaduslik uurimustöö. Jaan omandas magistrikraadi EKA-s, kus jätkab käesoleval ajal õpinguid doktorantuuris. Aastast 2004 on ta juhendanud EKA mõõtmispraktikaid, aastast 2006 EKA ehituspraktikaid ning aastast 2008 õppeainet “Sissejuhatus erialasse”.

Jaan Tiidemann (1971) is an architect who combines instruction and research work at the university with his practical creative work. He acquired his MA at the Estonian Academy of Arts (EAA) where he now continues as a doctoral student. Since 2004, he has supervised the measuring practices at EAA, since 2006 also the construction practices, and since 2008 he has additionally taught the subject “Introduction Course to Specialty”.

Arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond ASUKOHT JA KONTAKT Põhja puiestee 7, Tallinn 10412 arhitektuur@artun.ee +372 6420070

Eesti Kunstiakadeemia (EKA) arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonnas koolitatakse tulevasi arhitekte, kes on võimelised praktiseerima kõigis arhitektuuri ja linnaehitusega seotud valdkondades. EKAs saab õppida arhitektuuri ja linnaplaneerimise integreeritud erialal, soovi korral spetsialiseerumisega maastikuarhitektuuris, ning urbanistika magistriõppekaval.

Arhitektuuri kõrval on õppekava tähtsaks osaks linnaehituse ja maastikuarhitektuuriga seotud distsipliinid, lisaks omandatakse teadmisi filosoofias, kunstides, inseneri-, sotsiaal- ning keskkonnateadustes. Õppeprotsess nagu ka õpitavate ainete nimistu on äärmiselt mitmekülgsed ja eeldavad tudengilt kiiret kohanemisvõimet, oskusi nii kitsamaks uurimuseks kui erinevate teadmiste ja oskuste mitmekihiliseks sünteesiks. EKA arhitektuuriosakonnas õppimise põhieelis suurülikoolide ees on väikesed õppegrupid ja individuaalne mentorlus erialaprofessionaalidelt kogu õppeaja vältel. Arhitektuuriteaduskond kannab hoolt, et tudengid väärtustaksid jätkusuutlikku projekteerimis-, planeerimis- ja ehitustegevust, parendades elukeskkonda ning säilitades ja arendades erialast pärandit ja oskusteavet.

Department of Architecture and Urban Design LOCATION AND CONTACT Põhja Avenue 7, Tallinn 10412 arhitektuur@artun.ee +372 6420070

ISBN 978-9916-619-12-4 (trükis) ISBN 978-9916-619-13-1 (pdf) ISSN 2461-2359

The aim of the Department of Architecture and Urban Design of the Estonian Academy of Arts (EAA) is to prepare future architects for all areas related to architecture and urban planning with the possible specialisation in landscape architecture and also the MA curriculum in urban planning. In addition to architecture, the curriculum is strongly related to the disciplines of urban design and landscape architecture with extensive knowledge provided in philosophy, arts, engineering, social and environmental studies. Similarly to the list of subjects, also the study process is highly versatile thus requiring adaptive ability and skills to conduct both specific research and more comprehensive synthesis of various skills and knowledge. The main advantage of the Faculty of Architecture of EKA over large universities lies in the small size of study groups and individual supervision by top specialists throughout the study programme. The Faculty of Architecture makes sure that students would appreciate the sustainable design, planning and construction activities to improve the environment and maintain and develop the professional heritage and know-how.

TOIMETAJA: Marie Anette Veesaar // Kujunduse makett: Arhitekt Must OÜ // KEELETOIMETAJA: Kerli Linnat // TÕLGE: Kerli Linnat // © Eesti Kunstiakadeemia Arhitektuuri ja Linnaplaneerimise osakond // Tallinn 2021 EDITOR: Marie Anette Veesaar // Layout: Arhitekt Must OÜ // PROOFREADER: Kerli Linnat // TRANSLATION: Kerli Linnat // © Estonian Academy of Arts Department of Architecture and Urban Design // Tallinn 2021

EESTI KUNSTIAKADEEMIA ESTONIAN ACADEMY OF ARTS ARHITEKTUURI JA LINNAPLANEERIMISE OSAKOND DEPARTMENT OF ARCHITECTURE AND URBAN DESIGN