Varjualune. Arhitektuurne projekteerimine II

VARJUALUNE SHELTER

ARHITEKTUURNE PROJEKTEERIMINE STUDIO PROJECT II - 01.2016-06.2016

Arhitektuurne projekteerimine II Esimese kursuse kevadsemestri õppeülesande eesmärk on tutvustada arhitektuuri tekkimise eeldusi, põhjuseid ja võimalusi. Ülesannet lahendades tuleb uurida ja mõtestada inimese ja teda ümbritseva keskkonna vahekordi. Õppeülesanne jaotub kaheks: Esimeses teoretiseerivas osas küsivad tudengid üldfilosoofilisi küsimusi, uurivad varjualuste näiteid maailmas, loevad luuletusi, loovad koreograafilisi ruume ning jõuavad seeläbi lõpuks väga isikliku maailmani. Ülesande teises pooles projekteerivad tudengid enese vajadustest lähtuva varjualuse.

Eelnevalt läbitud üldised mõttearendused peavad nüüd aitama tõsta projekti kontseptuaalset lennukust.

Projekti kulminatsioon on ühe projekteeritud varjualuse ehitamine tudengite endi poolt. Selline kollektiivne ehitustegevus aitab mõista arhitektuuri ja reaalse ehitamise keerukaid suhteid ning ühtlasi luua tugev kursusevaim.

Tänavuse kevadsemestri tööd kukkusid väga erinevad välja. Iga õpilane leidis endale sobivaima viisi ruumi piiritlemiseks.

Studio project II The aim of the first-year students’ spring term task is to introduce the prerequisites, reasons and possibilities of architecture. In their search for solutions, students need to explore and consider the relations between man and his surroundings.

The task is divided into two parts. In the more theoretical section, students pose general philosophical questions, study various examples of shelters all over the world, read poetry, construct choreographic spaces and thus come to find their own very personal world.

In the second part of the task, students design a shelter based on their specific needs.

The previous general reflections should now also spark the conceptual vision of the project.

The project culminates in the construction of one of the designed shelters by the students. Such collective endeavour allows them to get a good insight into the complex relations of architecture and the actual construction work and at the same time also create a strong bond within the group.

This spring the works turned out to be very different. Each student found his or her way to frame the space.

Esikaane töö autor Gregor Jürna The work on the cover by Gregor Jürna

Tudengid Students

01

02

03

04

05

06

07

08

09

10

11

01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11

Elina Liiva Helena Rummo Liisi Voll Andrea Ainjärv Lisette Eriste Gregor Jßrna Taavet Malkov Markus Puidak Anastassia Sirelpuu Birgit Vider Janeli Voll

Varjualune Shelter

EESTI KUNSTIAKADEEMIA ESTONIAN ACADEMY OF ARTS ARHITEKTUURI JA LINNAPLANEERIMISE OSAKOND DEPARTMENT OF ARCHITECTURE AND URBAN DESIGN

Ülesande tutvustus Introduction of the task Varjualuse ülesanne on Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriosakonna esimese kursuse tudengite esimene arhitektuurne projekt. Ülesandel puudub kindel ruumiprogramm. Oluline pole suurus, suletavus ega paiknemine välisruumis. Kogu protsess on väga individuaalne ja personaalne, kuivõrd ruumi tekkeloogika lähtub tudengi enda füüsilisest või psühholoogilisest probleemist, mis on lahendatud arhitektile omaselt – ruumiga.

Varjualuse õppeülesande vundamendiks on ligi 20 aasta tagune õppejõud Andres Alveri soov muuta tollal ‘’saun-suvila’’ projekti nime kandnud õppeaine sisuliselt vähem determineerituks ning suunata noored oma esimesele projektile laiemat ideelist tausta otsima. Professor Andres Alveri kõrvale tuli projekti juhendama kogenud arhitekt ja õppejõud Indrek Rünkla. Värskete arhitektuuritudengite ja kogenud õppejõudude koostööl arutletakse arhitektuurimaailma kõige printsipiaalsemate küsimuste üle ja kaheldakse kõiges, mida vana maailm meile peale surub. Stuudio kaudu jõuab õpilane enese ja end ümbritseva maailma analüüsi tulemusena selge kontseptsiooni ja realistliku visualiseeringuga isiklikust mõttemaailmast tuleneva probleemi lahenduseni.

The shelter constitutes the first architectural project of the first-year students of the faculty of architecture at the Estonian Academy of Arts. The task lacks a defined spatial layout.

The shelter’s size, enclosedness and location in the external space are not important. The whole process is highly individual and personal as the creation of the space is based on each student’s own psychological problem which is solved characteristically of an architect – with space.

The foundation of the task was laid about twenty years ago with lecturer Andres Alver’s wish to make the ‘’sauna-cottage’’ project formerly included in the given subject less determined in content and thus lead the students to search for a wider conceptual background to their first major project. Now, professor Andres Alver has been joined by the experienced architect and lecturer Indrek Rünkla. In collaboration with fresh students and proficient lecturers there will be a discussion over the most fundamental questions of the architectural world with doubts in everything that the old world is forcing on us. As a result of the analysis of the self and the surroundings during the studio, the students will reach a clear concept and realistic visualisation for the problem stemming from their individual way of thinking.

6

01

01 - 02 01 - 02

02

Pildid hindamisest, fotod: Anu Piirisild Pictures of the evaluation, photos: Anu Piirisild

Kuidas ja kust noori inimesi inspiratsiooni otsima suunata ja kuidas leitut arhitektuuri loomisel targalt ära kasutada? Millest alustada arhitektuuri õppimist ja kuidas seda õieti õpetada? Katseid tehakse protsessi käigus mitmeid. Jälgitakse olemasolevaid, otsesest vajadusest tulenevaid varjualuseid enda ümber kas kodus, looduses või linnaruumis. Oluline on tajuda inimest ruumis antropomeetrilisest seisukohast. Kui vähe või palju on õigupoolest inimesel ruumi vaja, et varjuda, peituda, liikuda või ennast piisavalt liigutada? Kahtluse alla tuleb seada õpetatud ja laialt kasutatavad põhiprintsiibid ning hea tava järgi tehtud otsused. Noorte silmis, kellele tänapäev tähendab globaalset ja avatud süsteemi, aina kiiremat ja muutuvamat maailma ning aina uuemaid ja tõhusamaid töövahendeid, vananevad praegused tõed tohutu kiirusega. Informatsioon inimeste ja nende vajaduste, kõikide paksuste, laiuste ja suuruste kohta arhitektuuris tuleb ise mõtestada, luua ja leiutada.

Kuidas saada teadlikuks enda ja teiste ajas aina muutuvatest vajadustest? Kuidas olla pidevalt tähelepanelik ja näha teataval määral ette aja kulgu? Arhitektuuriga tegeledes on terviku mõistmiseks vaja alati mingit suuremat seostepilti ja teatavat tausta. Ülesandele lähenetakse ka varju etümoloogiat uurides. Kust tuleb sõna ‘’vari’’ ja mis on varjamise mõte? Kas ainus võimalus on varjuda füüsiliselt või on selleks ka ruumist paremaid vahendeid? Mille eest tuleks varjuda ja võib-olla ei olegi varjumine üldse vajalik?

How and where to guide young people for inspiration and how to employ the findings wisely in creating architecture? What should the studies of architecture begin with and how to teach it? There are numerous attempts in the process. The students observe the shelters arising from direct needs around them either at home, in nature or in the urban space. Here it is important to perceive man in his space from the anthropometric perspective. How much or little space does one actually need in order to take shelter, hide, move or set himself in motion? The widely used and taught principles should be questioned, similarly all the decisions based on best practices. For young people who associate today’s reality primarily with an open global system characterised by rapid changes and increasingly efficient tools, the present truths tend to age at an incredible speed. The information on people and their needs, as well as all the sizes, measures and lengths in architecture must be created, invented and given meaning to by themselves.

How to become conscious of others’ and one’s own ever-changing needs? How to keep one’s attentiveness alert while also foreseeing the passage of time? In architecture, the perception of the whole always requires a wider vision of the connections and the background. In approaching the task, also the etymology of the concept of a shelter is studied. Where does the word ‘’shelter’’ stem from and what is the aim of taking shelter? Is physical hiding the only option or are there other means apart from space? What should man take shelter from and is it really necessary?

8

01 - 03 01 - 03

Pildid hindamisest, fotod: Anu Piirisild Pictures of the evaluation, photos: Anu Piirisild

01

02

03

Muutuvas maailmas tuleb sageli ette, et kas arhitektuurilt nõutakse liigutatavust, muudetavust, eluga kaasas käimist. Mõningal määral on see võimalik, kuid arhitektuuri suhtelise jäikuse juures alati siiski mitte. Arhitektuur on ja jääb taustaks elule, avaruseks, mille sees ja ümber inimene oma elu elab. Arhitektuurile annab mõtte võib-olla kõige rohkem ikka see, mis toimub tema sees. Tants, koreograafia, liikumise kunst on otseselt ruumi täitmine ja mõtestamine keha ja selle liikumisega. Arhitektuur ja koreograafia on ühe ja sama asja kaks erinevat, kuid teineteisest sõltuvat tahku. Koreograaf Katrin Essenson ja tantsupedagoog Anu Ruusma on juba mitu aastat avardanud tudengite ruumilist taju ja õpetanud ruumi kehaga pingestama.

Projekti protsess kulmineerub iga-aastase suvise ehituspraktikaga, mil üks varjualustest valmis ehitatakse. Kohe esimesel kursusel läbitav ehitusprotsess annab tudengitele suurepärase võimaluse juba õpingute alguses mõista, kuidas asjad nii-öelda pärismaailmas toimivad ja kui palju on tegelikkuses olemas norme ja piiranguid, millesse tuleb mahtuda. Pärast individuaalset semestriprojekti õpetab ühine ehitustegevus tudengitele koostööd ja üksteisega arvestamist Wning eelkõige muidugi lennukate mõtete reaalsuseks saamise rasket protsessi.

In the changing world, architecture is expected to provide movability, changeability and progressiveness. Due to architecture’s somewhat inflexible nature, it is not necessarily possible in all situations. Architecture is and always will be a background to life, an expanse in and around which man lives his life. It seems that meaning is primarily given to architecture by what happens inside it. Dance, choreography and the art of movement are directly related to giving space its meaning and filling it with body and its movements. Architecture and choreography are two separate, yet interdependent sides of the same concept. Choreographer Katrin Essenson and dance instructor Anu Ruusmaa have already for several years widened the students’ spatial perceptions and taught them to energise the space with the body.

The course process culminates in the annual construction practice in summer when one of the shelters is physically built. Providing the students with a realistic construction practice already at the beginning of their studies allows them to understand at an early stage how things work in the so-called real world and what norms and restrictions must be followed.

After the individual term project, the collective construction work also teaches them the tricks of cooperation and consideration, and above all the difficulties of turning one’s lofty ideas into reality.

10

01

01 - 02 01 - 02

02

Pildid hindamisest, fotod: Anu Piirisild Pictures of the evaluation, photos: Anu Piirisild

ELINA LIIVA

Siluett Silhouette Kus olla üksinda, olemata üksinda?

Sotsiaalelu kui teiste inimestega suhtlemine, erinevates keskkondades viibimine, avalikel üritustel käimine ja kogu oma ümbruse jälgimine on inimesele väga oluline. Kuid nauditavaks eluks on sama tähtis ka olla üksinda ja suhelda vaid iseendaga. Pea võimatu on aga sukelduda oma mõtteisse inimhulga keskel. Raske on leida kohta, kus saaks olla üksinda teiste seas.

Kui varjualuses on keegi, siis seda väljastpoolt silmitsedes näeb sees oleva inimese siluetti, kuid ei saa täpselt aru, kellega on tegu. Selline olukord loob varjualuses viibivale inimesele privaatsuse. Kui väljaspool asuv jälgija näeb vaid kellegi siluetti, kuid ei saa aru, kellega on tegu, siis juba viisakuse pärast ei minda varjualuses olevat inimest segama.

Siinkohal sai oluliseks ka aspekt, et üksindusest oleks lihtne ja kiire võimalus väljuda.

Seega on varjualune igalt poolt läbikäidav.

12

01 02

Sisevaade Lõige

01 02

Interior Section

01

02

Where to be alone without being alone?

Communication with people, staying in various environments, attending public events and observing one’s surroundings in general create a vast and essential part of our lives. But for a fulfilling life it is equally important to be alone – to be with yourself.

In order to find a solution to this question, an environment is created. If someone is inside the shelter, only his silhouette is seen from the outside and it is difficult to recognise him.

The given situation gives the visitor some privacy. An outside observer of this rather mystical world understands that there already is someone inside and will not disturb.

A relevant aspect in this respect was to provide an easy and fast exit from the solitude – thus the pavilion may be entered from every side.

HELENA RUMMO

Kimbatus Bewilderment Mugavustunne on ihaldatav. Tunne, et kõik oleks orgaaniline, siiras ja hea on inimestele harva vastumeelne. Teisalt on mugavusel minu jaoks väga erinev külg, mis on kui paigalseis, liikumatus. Mugavus paneb inimesi nii tihti seisma. Jäädakse rahule sellega, mis on, sest pealtnäha on kõik mugav ja hea. Mugavus annab võimaluse, et inimene ei pea enam edasi pingutama. Seda sõna on mind kohati pannud kartma idee, et inimene on suurel määral iseenda laiskuse vang.

Eesmärk on tekitada ruum, mis oma olemuselt ongi täielikult ebamugav – labürint.

Väike ava sissepääsuks, segadus, tiirutamine ja lõpptulemuseks ei ole ka võimalik jõuda sihtkohani, mis oli algusest peale nähtav. Konksuks on fakt, et labürint ei hoia sind mitte kordagi kinni, alati on võimalus kükitada ja pääseda rägastikust. Küsimuseks jääbki, kui tihti oleme nõus oma mugavusest välja tulema ja teekonda läbima.

Varjualune sobiks linnakeskkonda, kus seeläbi tekiks võimalus oma ‘’peaga’’ linnamaailmast põgeneda. Taoline tegevus paneks inimese taas kord ebameeldivasse olukorda – kõik saavad jälgida liikleja käitumist, aga labürindi külastaja ise on isoleeritud.

14

01 02

Vaade Lõige

01 02

View Section

01

02

We all desire a sense of comfort. People rarely oppose to things that are organic, sincere and good. Then again, I also see another side to comfort, namely immobility and stagnation. Comfort often makes us stand still. We get complacent as everything is seemingly fine and untroubled. Due to comfort we do not have to make any further efforts. I have come to fear the word at times, as man is often a prisoner of his own idleness.

The aim here was to create a space that is essentially uncomfortable – a maze. There is a little opening for the entrance, a confusion, some circling around and eventually you do not reach the destination that was visible from the beginning. The catch is that the labyrinth never restrains you, you can always squat down and escape the maze. The question is how often do we agree to come out of the comfort zone and take the journey.

The shelter would fit an urban environment allowing for an opportunity to escape the urban life with our “head”. The given activity will place the person once again in an uncomfortable situation – everyone can follow the person’s behaviour while the visitor of the labyrinth himself is isolated.

LIISI VOLL

Eetris On air Algselt pidin looma ruumi, kus saan inimesi vaadelda nõnda, et mind ennast poleks – linnuvaatlustorn linnas. Üsna ruttu sain aru, et tegelikult on kontaktihetk siiani andnud mulle olulist tagasisidet ning iseenese olemasolu ja omaduste teadvustamine toimub teistelt saadud peegelduste abil.

Asendasin segaseid signaale saatnud inimteguri peeglitega. Kui lamad selle võõrastest mõtlejatest vaba ruumi põrandal, näed end taevasinisel taustal pilvede peal. Taevas peaks looma selge ja õhulise fooni iseenda võimalikult objektiivseks määratlemiseks.

Taevahõljuk peaks asuma lageda taeva all kõrghoonestusest eemal, nii et sisse pääseks võimalikult palju sinist. Selline on näiteks Heimtali karjäär Viljandimaal – tehismaastik, mille taustal kujunes minu esimene minapilt.

16

01 02

Vaade Töömakett

01 02

View Model

01

02 At first I had to create a space, where it would be possible to observe people and surroundings without being seen – a bird-watching tower in the city. I understood fairly quickly that the feedback received at the time of contact is truly essential and the awareness of my characteristics is based on the reflections from others.

I replaced the human factor sending mixed signals with mirrors. When you lie on the floor of this room free of other thinkers, you can see yourself on the clouds with sky-blue surroundings. The sky should create a clear and airy background for defining yourself in the most objective way.

The sky hovercraft should be located under the sky far from highrises in order to allow in as much blue as possible. For example, a similar location may be found in Heimtali quarry in Viljandi county – an artificial landscape where I shaped my first self-image

01 02 03

Janeli Voll - Unenäopüüdja Lisette Eriste - Lint Andrea Ainjärv - T.N.T

01 02 03

Janeli Voll - Dreamcatcher Lisette Eriste - Ribbon Andrea Ainjärv - T.N.T

01

02

03

18

04 04

Gregor Jürna - Raamid

04

Gregor Jürna - Frames

01 02 03

Markus Puidak - Valik Birgit Vider - Neli Anastassia Sirelpuu - Loominguline koht

01 02 03

Markus Puidak - Selection Birgit Vider - Four Anastassia Sirelpuu - Creative place

01

02

03

20

04 04

Taavet Malkov - Veest väljas

04

Taavet Malkov - Out of the water

Ehitatud varjualune: Siluett

01

02

Built shelter: Silhouette

03

01 - 02 03

Siluett Pedaspeal, fotod: Paco Ulman Siluett Harju tänaval, foto: Paco Ulman

01 - 02 03

Silhouette in Pedaspea, photos: Paco Ulman Silhouette on Harju street, photo: Paco Ulman

Juhendajad ANDRES ALVER Arhitektihariduse omandas Andres Alver Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis (ERKI) aastatel 1972-1977.

Seejärel töötas ta Kirovi kalurikolhoosi projekteerimisbüroos kuni aastani 1990, mil moodustas koos kolleegidega oma arhitektuuribüroo Alver Trummal Arhitektid, mis tegutses aastani 2006. Sealt alates töötab ta omanimelises arhitektibüroos.

Alver on õpetanud Kunstiakadeemias (endine ERKI) 1985. aastast, neist viimased kümme aastat professorina.

Samuti on ta töötanud külalisprofessorina Virginia Polütehnilise Instituudi arhitektuurikolledžis, Umea Ülikooli arhitektuuriosakonnas ja Riias asuva RISEBA eraülikooli arhitektuuriteaduskonnas.

Andres Alver on pälvinud Kristjan Raua kunstipreemia (1981) ja Eesti Noore Arhitekti preemia (1988), samuti on ta olnud üleliiduliste arhitektuurikonkursside laureaat (1981 ja 1987). Neljal korral on ta olnud Kultuurkapitali aastapreemia laureaat (1999, 2000, 2005, 2009) ning nomineeritud Eesti riikliku kultuuripreemia (2001), Mies van der Rohe üleeuroopalise arhitektuuripreemia (2001, 2002) ja üleeuroopalise avaliku linnaruumi arhitektuuripreemia (2010, finalist) saajate nimekirja. Aastal 2015 omistati Alveri büroole ka üleriigilise puitarhitektuuri konkursi peapreemia.

Andres Alver acquired his education in architecture at the State Art Institute of the Estonian SSR in 19721977. His career began in the architectural office of Kirov Collective Farm where he worked until 1990, followed by the establishment of the architecture company Alver Trummal Arhitektid where he worked until 2006. Thereafter, Alver has led the architecture bureau bearing his own name.

He has taught at the Estonian Academy of Arts since 1985, the past ten years as a professor. Similarly, he has worked as a visiting professor at the College of Architecture of the Virginia Polytechnic Institute, Umea School of Architecture and the Faculty of Architecture of RISEBA on Riga.

Andres Alver has been awarded Kristjan Raud Art Prize (1981), the Estonian Young Architect Award (1988) and also Soviet architectural competition prizes (1981 and 1987). On four occasions, he has received the Annual Award of the Estonian Cultural Endowment (1999, 2000, 2005, 2009) and also nominations for the Estonian National Cultural Award (2001), Mies van der Rohe Prize for Contemporary Architecture (2001, 2002) and the European Prize for Urban Public Space (finalist in 2010). In 2015, Alver’s bureau was awarded the Wooden Building of the Year prize.

Supervisors INDREK RÜNKLA Arhitektuurse kõrghariduse omandas Indrek Rünkla Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakonnas aastatel 1991-1998.

Aastal 1991 töötas aktsiaseltsis Wirumaa Tiivand programmeerijana ning aastatel 1997-1998 Ars Interjöör OÜ-s arhitektina. Aastast 1998 töötab Indrek Rünkla arhitektuuribüroos Alver Arhitektid OÜ (endine Alver Trummal Arhitektid OÜ).

Rünkla tuntumad tööd on kaubamaja Ferrum Kuressaares, City Plaza ja Vabaduse väljaku kujundus. Lisaks hoonetele on ta koostanud urbanistlikke projekte – Mustamäe Tehnopark, Tallinn World Trade Center’i kompleks ja Rotermanni kvartal. Mitme autorikollektiivi koosseisus on ta osalenud edukalt arhitektuurivõistlustel ning avaldanud arhitektuurialaseid artikleid.

Novembris 2016. aastal kaitses ta oma doktoritööd nimega ‘’Arhitektuursest mõtlemisest: seostest tunnetuslike ja ühiskondlike konstruktsioonide vahel arhitektuuri praktika näitel’’ Indrek Rünkla acquired his education in architecture at the department of architecture and urban design at the Estonian Academy of Arts in 1991-1998.

In 1991, he worked as a programmer at Wirumaa Tiivand followed by two years as an architect at Ars Interjöör OÜ in 1997-1998. Since 1998, he has worked for architecture company Alver Arhitektid OÜ (former Alver Trummal Arhitektid OÜ).

His most renowned works include the department store Ferrum in Kuressaare, City Plaza and Liberty Square in Tallinn. In addition to buildings, he has also designed urban projects – Mustamäe Tehnopark, Tallinn World Trade Center complex and Rotermanni district. In cooperation with other architects, he has successfully participated in various competitions and published articles in professional journals.

In November 2016, he defended his doctoral thesis “Architectural way of thinking: about the connections between social and cognitive structures in the practice of architecture”.

Arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond ASUKOHT JA KONTAKT Pikk tn. 20, Tallinn 10133 arhitektuur@artun.ee +372 6420070

Eesti Kunstiakadeemia (EKA) arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonnas koolitatakse tulevasi arhitekte, kes on võimelised praktiseerima kõigis arhitektuuri ja linnaehitusega seotud valdkondades. EKAs saab õppida arhitektuuri ja linnaplaneerimise integreeritud erialal ning urbanistika magistriõppekaval. Arhitektuuri kõrval on õppekava tähtsaks osaks linnaehituse ja maastikuarhitektuuriga seotud distsipliinid, lisaks omandatakse teadmisi filosoofias, kunstides, inseneri-, sotsiaal- ning keskkonnateadustes. Õppeprotsess nagu ka õpitavate ainete nimistu on äärmiselt mitmekülgsed ja eeldavad tudengilt kiiret kohanemisvõimet, oskusi nii kitsamaks uurimuseks kui erinevate teadmiste ja oskuste mitmekihiliseks sünteesiks.

EKA arhitektuuriosakonnas õppimise põhieelis suurülikoolide ees on väikesed õppegrupid ja individuaalne mentorlus erialaprofessionaalidelt kogu õppeaja vältel. Arhitektuuriteaduskond kannab hoolt, et tudengid väärtustaksid jätkusuutlikku projekteerimis-, planeerimis- ja ehitustegevust, parendades elukeskkonda ning säilitades ja arendades erialast pärandit ja oskusteavet.

Department of Architecture and Urban Design LOCATION AND CONTACT Pikk Street 20, Tallinn 10133 arhitektuur@artun.ee +372 6420070

ISBN 978-9949-594-14-6 ISBN 978-9949-594-15-3 (pdf) SSN 2461-2359

The aim of the Department of Architecture and Urban Design of the Estonian Academy of Arts (EAA) is to prepare future architects for all areas related to architecture and urban planning and also the MA curriculum in urban planning. In addition to architecture, the curriculum is strongly related to the disciplines of urban design and landscape architecture with extensive knowledge provided in philosophy, arts, engineering, social and environmental studies. Similarly to the list of subjects, also the study process is highly versatile thus requiring adaptive ability and skills to conduct both specific research and more comprehensive synthesis of various skills and knowledge. The main advantage of the Faculty of Architecture of EAA over large universities lies in the small size of study groups and individual supervision by top specialists throughout the study programme. The Faculty of Architecture makes sure that students would appreciate the sustainable design, planning and construction activities to improve the environment and maintain and develop the professional heritage and know-how.

TOIMETAJAD: Elina Liiva // Kujunduse Makett: Arhitekt Must OÜ // KEELETOIMETAJA: Kerli Linnat // TÕLGE: Kerli Linnat // © Eesti Kunstiakadeemia Arhitektuuri ja Linnaplaneerimise osakond // Tallinn 2017 EDITORS: Elina Liiva // Layout: Arhitekt Must OÜ // PROOFREADER: Kerli Linnat // TRANSLATION: Kerli Linnat // ©Estonian Academy of Arts Department of Architecture and Urban Design // Tallinn 2017

EESTI KUNSTIAKADEEMIA ESTONIAN ACADEMY OF ARTS ARHITEKTUURI JA LINNAPLANEERIMISE OSAKOND DEPARTMENT OF ARCHITECTURE AND URBAN DESIGN