Rummu vabaajakeskus. Arhitektuurne projekteerimine 4 / EKA Arhitektuur 2015/2016

RUMMU VABAAJAKESKUS RUMMU LEISURE CENTER

ARHITEKTUURNE PROJEKTEERIMINE STUDIO PROJECT II- 01.2016-05.2016

Arhitektuurne projekteerimine IV Teise kursuse kevadsemestri stuudio tegeles Rummu aleviku endisesse paemurdu tekkinud tehisjärve ümbrusega. Eesmärk oli kavandada vabaajakeskus, mis oleks atraktiivne nii kohalikele kui ka külalistele. Alana võis kasutada nii endise vangla territooriumi kui ka järve ümber jäävat ala.

Tänu selgele veele ja huvitavale veealusele maailmale on tehisjärvest kujunenud sukeldujate lemmikpaik. Ekstreemne keskkond, vesi ja erosioonist räsitud pinnaga “tuhamägi” meelitavad suviti kohale hulgaliselt sukeldumis-, ujumis-, vettehüppe- ja turnimishuvilisi ning vohav isetekkeline militaarsete sugemetega rannaelu inspireerib keskkonda.

Programmid ja kasutusvõimalused jäid iga üliõpilase enda välja pakkuda. Töö algetapis tutvusime vangla ning selle kujunemis- ja sulgemislooga. Endine vangla direktor ning kohalik aktivist tutvustasid meile vangla ja paemurru hetkeolukorda ning pöörasid tähelepanu nende jaoks olulistele kitsaskohtadele.

Pärast ringreisi valis iga tudengite meeskond endale meelepärase suuna, millega edasi töötada. Lõpptulemused erinesid üksteisest palju. Kursusetöö teema aktuaalsus konkreetses ajas ja ruumis annab võimaluse õpingute alguses teadvustada ja kriitiliselt mõtestada arhitektuuri rolli hääbumisohus piirkonnas.

Studio Project IV The second-year students’ spring term project focussed on the lake in the former limestone quarry in the small town Rummu. The aim was to design a leisure centre attracting both locals and visitors. Students could base their design either on the former prison or the plot around the lake.

Owing to its clear water and intriguing underwater tracts, the reservoir has become a favourite of divers. In summer, the rough conditions at the foot of the “ash hill” pockmarked by erosion attract countless diving, swimming and climbing enthusiasts with the burgeoning military-themed beach life providing a highly inspiring environment.

All further programmes and functions were up to each individual student. At first, we were introduced to the former prison and its evolution and eventual closure. The former prison director and local activist gave an overview of the present situation of the prison and quarry, drawing our attention to the important challenges.

After the tour, the student teams selected a direction to work on. The outcomes were considerably different from each other. The topicality of the project in the given space and time allows the students to acknowledge the role of architecture in a waning area already at an early stage of their studies.

Esikaanel - makett, Carolyn Rennu ja Jekaterina Klishova On the cover - model, Carolyn Rennu and Jekaterina Klishova

Tudengid Students

01

02

03

04

05

06

07

08

09

10

11

12

13

14

15

16

17

18

19

01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20

Immaanuel Buš Ann Kristiin Entson Lisette Eriste Jekaterina Klišhova Jaana Kraus Andreas Krigoltoi Keiti Lige Maarja Liiv Kristi Merilo Liisa Peri Laura Pint Reelika Reinsalu Carolyn Rennu Karmen Silde Jarmo Vaik Triin Vallner Kristjan Värav Carla Nordmann Hubert Pawlowski Gabi Mészáros

Ãœhiskondlik hoone RUMMU VABAAJAKESKUS

Public Building RUMMU LEISURE CENTER

EESTI KUNSTIAKADEEMIA ESTONIAN ACADEMY OF ARTS ARHITEKTUURI JA LINNAPLANEERIMISE OSAKOND DEPARTMENT OF ARCHITECTURE AND URBAN DESIGN

Rummu vabaajakeskus Rummu Leisure Centre Rummu paemurru tehisjärves ujutakse, sukeldutakse, sooritatakse vettehüppeid.

Hüppeid saab sooritada osaliselt vee alla jäänud hoonete varemetelt. See on ekstreemne, metsik ja ohtlik tegevus.

Järve kõrval on vangla ja paesõelmete mägi. Vangla on suletud. Vanglat ja Rummu alevikku lahutab Vana-Haapsalu maantee. Alevik on nõukogudeaegne. Alevikus on lasteaed, on paar kauplust ja paar tööandjat. On mured.

Meie projekti instrumentideks on vesi, kallas, mägi, tükike vanglat, juurdepääsutee, järve veealune maailm ja erinevad tegevused.

Veel kord – kohapeal vohav isetekkeline rannaelu mahajäetud militaarsete sugemetega keskkonnas on inspireeriv. Magnetina mõjub territooriumi sulgemine külastajatele.

See on üks ületamist vajav lisatõke.

Pärast Rummus käiku ja ühiseid mõttetalguid käivitasime projekteerimise selle erinevates etappides.

Vaheülevaatusel said nii õpetaja kui õpilased kriitikat EKA külalislektoritelt. Väljaöeldud kommentaarid sundisid mitmeid oma lähenemisnurka radikaalselt muutma.

The reservoir in the former limestone quarry in Rummu is a place for swimming, diving and high diving. The latter may be launched from the ruins of the buildings now partly under the water. It is extreme, wild and highly dangerous.

Next to the lake is the former prison and limestone screenings hill. The prison is now closed. The prison is separated from the town by Vana-Haapsalu road. The town exudes the Soviet era. There is a kindergarten, a couple of shops and employers. There is distress.

The instruments of our project were water, lakeside, hill, a bit of the prison, access road, the underwater world and various activities on the lake.

Once more – the self-evolved beach life in the deserted military environment is highly inspiring. Another attraction is the closure of the territory to visitors.

This is another obstacle to overcome.

After the visit to Rummu and the joint discussions, we launched the design process with its various stages.

Aga nagu iga diagnoosi korral – alati küsi „second opinioni“. Kriitika on vajalik kaalumiseks, kuid vahel tasub enda esimesele otsusele kindlaks jääda.

Kursuse lõpuks sündis hulk erinevaid hooneid, keskkondi ja kasutusstsenaariume.

Sukeldumiskeskust paigutati jalgupidi vette, mäe nõlvale, vees ja veepiiril olevate varemete vahele, kaldale, piki järve kallast eraldi hoonetena, järve vastaskaldale peegeldama vangla arhitektuuri jne.

Rummu on veidral moel eriline, kuivõrd lähiraadiusse jäävad väga tugevad maastikumärgid – Padise kloostri varemete park, Padise linnus, mis on kultuuripärandi osad ja muinsuskaitse all, vanglakarjääri veepealne ja -alune varemete park. NATO lennuväebaasi 3 km pikkune joonsirge maandumisrada.

Ja lisana üliõpilaste arhitektuuriideed.

Loodame, et suvine kasutusaktiivsus ja üliõpilaste pakutud kasutusstsenaariumid sütitavad kohapealsete elanike aktiivsuse, et oma elukoha väärtused ära tunda ja kasutada.

Kursuse juhendaja Peeter Pere During the interim evaluations, both the lecturer and students received some constructive criticism. But as with any diagnosis – always ask a second opinion. Criticism is worth considering, however, sometimes it is best to remain true to one’s initial decision.

At the end of the course there was a number of various buildings, environments and scenarios of use.

The diving centre could be found half-way in the water, on the slopes, among the ruins in the water and near the surface, on the lakeside, on the opposite side of the lake to reflect the architecture of the prison etc.

Rummu is special in its peculiar way as there are strong landmarks in the vicinity –the park of Padise abbey ruins and Padise castle under heritage conservation as a part of cultural heritage, the park of the ruins under and above the water, and the NATO military air base with a perfectly rectilinear three-kilometre runway.

And of course, the students’ architectural ideas.

We hope that the bustling summer season together with the students’ suggestions will activate also the locals to recognise and use the resources of their town.

Supervisor Peeter Pere

8

01-04 Pilt: Maarja Liiv 01-04 Photo: Maarja Liiv

01

02

03

04

Maketid Models

01

02

03

04

05

06

01 02 03 04 05 06

Jaana Kraus ja Kristi Merilo Carolyn Rennu ja Jekaterina Klišhova Ann Kristiin Entson ja Keiti Lige Ann Kristiin Entson ja Keiti Lige Laura Pint, Maarja Liiv ja Gabi Mészáros Laura Pint, Maarja Liiv ja Gabi Mészáros

10

Projektid Projects

13 01

02

14 03

04

01 02 03 04

Carolyn Rennu ja Jekaterina KliĹĄhova Triin Vallner ja Reelika Reinsalu Jarmo Vaik ja Karmen Silde Jaana Kraus ja Kristi Merilo

ANN KRISTIIN ENTSON / KEITI LIGE

21. sajandi kolhoos 21st Century Collective Farm Kontseptsioon

Projekti idee on taaselustada ühispõllupidamine. 21. sajandi kolhoos viib ellu nutika põllunduse, kus on kasutusel mitmed viljelust parendavad meetmed, et kõikidel osapooltel oleks taimekasvatusest võimalikult palju kasu. Kolhoos toetab kohalike elanike soovi tegeleda taimekasvatusega, pakkudes neile võimaluse ka oma toodangut realiseerida.

Põldude kasutus

Kolhoos toob endise vangla territooriumile 125 ühispõldu, mis eelnevalt paiknesid alevi keskusest kaugemal, ja annab need Rummu elanike kasutusse. Põllud kuuluvad keskusele, kes nii-öelda rendib neid kohalikele, eeldusel, et osa saagist tuleb keskusele tagasi.

Concept

The aim of the project was to revive collective farming. The 21st century collective farm implements smart farming with various measures to enhance land cultivation so that all parties would benefit from it as much as possible. The collective farm supports the local people’s wish to engage in farming by providing them with the opportunity to sell their produce.

12

Siteplan

Hooned

Vanasse sööklahoonesse luuakse uus keskus, mis peidab endas eri funktsioone nii kohalikele kui gurmeeturistidele: restoran, raamatukogu, õppeklassid, pood ning spaa. Eeskätt kaugetele külastajatele mõeldes luuakse põldude kõrvale endisesse koolimajja ka pisike hotell.

Rummu karjääri ääres paikneb uue hoonena sukelduskeskus, mille ümbruses toimub veetaimede kasvatus. Lisaks on kasutusele võetud vanglaalal paiknevad pisemad hooned, millesse on loodud hoiuruumid kohalike põllupidajate tarbeks. Samuti on rajatud kasvuhoone, mis võimaldab ka talvisel perioodil keskuse jaoks vajalikul hulgal taimi kasvatada.

The Use of Fields

The collective farm will establish 125 common fields in the former prison territory that used to be farther away from the local centre and grant the local people the right to use them.

The fields remain in the ownership of the centre who will lease them to people provided that a part of the crop will come back to the centre. During the harvesting in autumn, the farmers may thus sell their produce to the restaurant of the centre, the food industry village or take it to the local shop.

Buildings

There will be a new centre in the old canteen building including various functions for both local people and gourmet tourists: a restaurant, library, classrooms, shop and spa. There will also be a small hotel in the former school building near the fields for visitors coming from farther places. As a new building, there is the diving centre near the quarry surrounded by a water plant plantation. In addition, smaller buildings in the territory are taken into use as a storage for local farmers. Similarly, there is a greenhouse allowing people to grow plants for the centre also in winter.

haapsalu maantee

parkla

spordihall

2 keskus

3 kontserdiala

1 hotell

sissepääs muuseum

tehase ala

ladu

hoiuruum hoiuruum

01

Sügisesel viljakoristusperioodil saab põllumees seega müüa oma toodangu kohaliku keskuse restoranile, sealsamas paiknevale toiduainetööstuskülale või viia oma tooted müügile kohalikku poodi.

hoiuruum

oone

5 kasvuh

N d

Asendiplaan

ra n

01

6 sukeldusmaja

03

2

-2.10

külm bassein

1996

7.6 m²

mullivann -1.10

8468

+3.50

sissepääs +0.00

POOD 192 m²

liftišaht

kohvik

+0.75

12.4 m²

3192

2080

1967

8607

6172

protseduuriruum 20 m²

3512

+3.50

+0.00 1178

5251

1910 +1.20

protseduuriruum

-0.30

36 m²

+1.86

4076

WC

3.7 m²

konverentsiruum

puhkeala

WC

66 m²

3.7 m²

lugemisala

30.7 m²

11076

1675

2000 +3.50

1603

sissepääs

1800

protsetuuriruum

Center plan Center section Diving house plan

26 m²

3210

34 m²

46 m²

3201

16 m²

1192 910

01 02 03

14 m²

klassiruum

konverentsiruum

laste bassein

910

kohvik

20 m²

4476

Keskus plaan Keskus lõige Sukeldusmismaja plaan

8256

2192 910

7669

01 02 03

4974

-1.70

3350

bassein 65 m²

+3.50

raamatukogu 280 m²

lugemisala

+ 0.00

6600

+1.26

4392

labor

2284

800

1900

800

2604

25 m² +2.84

+3.50

2112

1573

2410

katus

+6.64

2

01

+9.80 +9.12 +8.41

klassiruum

+7.06

konverentsiruum

+6.67

WC

WC

konverentsiruum

+7.03 +6.64

protseduuriruum

B

B +4.40

raamatukogu kohvik

+3.50

A

laste bassein +0.00

duširuum

+3.00

naiste riietustruum

+3.50 +3.00 +2.10

WC

WC

hoiuruum

personal

kontoriruum

WC

tehiline ruum

A

+0.00

-0.50

-0.50

1

02

paadilaenutus 42.5 m²

5700

riietusruum N 25.3 m²

16000

2 1

2050

3355

6000

24500

3000

riietusruum M 25.3 m²

1000

duširuum M 13.7 m²

kohvik 74.3 m²

2

-5.80

16500

7500

duširuum N 13.7 m²

WC WC 5.4 m² 5.4 m²

saun M 6.8 m² 9000

03

esmaabi 18.6 m²

24500

saun N 6.8 m²

14

04 05 06 07 08 09 10

Bassein keskuse spa alal Vaade raamatukogule keskuses Sukeldumismaja aatrium Restoran Vaade sukeldusmajale Kasvuhoone Pood

04 05 06 07 08 09 10

Pool in the spa area View of the library Diving house atrium Restaurant View of the diving house Greenhouse Store

04

05

06

07

08

09

10

01 02 03

Sukeldusmaja lõige Hotell plaan Hotell Lõige

01 02 03

Diving house section Hotel plan Hotel section

+2.00 +1.20 +0.65

pood

B

laenutus

balloonide täitmine

varustuse hoid

B -2.45 -2.75

kohvik

A

A -5.80

01 1

18 m²

2450

2

4000

2600 2300

12.9 m² 15.3 m²

±0.00

20.9 m²

17.6 m²

17.6 m²

15.3 m²

17.6 m² 12.3 m²

12.3 m²

3500

2

42259

4000

5954

800 800

1645

2450

4000

3500

4000

13938

12.9 m²

2000

1001

52176

19.6 m²

17.6 m²

4103

4271

4503

±0.00

sissepääs

2600

24348

24350

sissepääs

5000

8000

pesuruum 35 m²

kabinet 9.6 m²

puhkeruum 9.6 m²

3700

vastuvõtt 15.2 m²

18210

1

02

B

+6.70

B +5.50 +5.00

+3.50

pesuruum

A ±0.00

03

puhkeruum vastuvõtt

fuajee

A ±0.00

16

04 05 06 07 08 09 10

Vaade hotellile Vaade keskusest Hotelli tuba Vaade keskusele Hotell Turg Vaade hotellist

04 05 06 07 08 09 10

View of the hotel View from the center Hotel room View of the center Hotel Market View from the hotel

04

05

06

07

08

09

10

LAURA PINT / MAARJA LIIV / GABI MÉSZÁROS

Meie Rummu otsing Our Rummu Query Rummu karjääri ümbrus on suurepärane koht. Vee kaunid värvid, mäevormid, müstilised varemed ja teise, veealuse maailma lähedus loovad visuaalse kogemuse ja õhkkonna, mis tõmbab keelust hoolimata inimesi ligi siinset ümbrust uudistama. Meie projekti eesmärk oli avada ala külastajatele ning pakkuda rohkem võimalusi selle ainukordse paiga avastamiseks, ent samas jätta see võimalikult palju ka puutumata ja rikkumata.

Ala arendamiseks ehitatakse uus hoone ning võetakse kasutusele ka endise karjääri varemed. Käänulised rajad viivad külalised ringkäigule läbi järve, kus neile avanevad nii veealused kui ka mäetipuvaated. Hoonete struktuur pakub avastamisrõõmu, kuivõrd loob uusi ruume, mida külastajad saavad lähemalt uurima minna.

The area of Rummu quarry is a magnificent place. The beautiful colour of the water, the structure of the hill, the mysterious ruins and the presence of another, underwater world create a visual experience and atmosphere that makes people come and explore even despite the prohibition. The aim of our project was to open this area for visitors and widen the possibilities of exploring this unique place, but at the same time leave it as untouched and uninterrupted as possible.

18

01 02

Skeem: moodustumine Asendiplaan

01 02

Scheme: formation Siteplan

The area has been developed by a new building and by reusing the ruins of the former quarry. The looped wooden path gives the visitors a tour, leading them through the lake, revealing the underwater view and also taking them up the artificial hill. The structure of the buildings expands the possibilities of exploration, creating spaces the visitors can go and discover. apartments

hall reception dining area

meeting room storages

compact form

scaled and shifted

combined

dining area

merged

dining area toilets

toilets kitchen

staff room

kitchen

storage staff room

storage

01

compact form

shifted to the windows

RESTAURANT

NEW BUILDING - ACCOMMODATION

N 100 m

01

100 m

GRILLING AREA

21000

D

1.09

01 02

Majutushoone 1. korruse plaan Restorani 3. korruse plaan

01 02

Accommodation ground floor plan Restaurant 2. floor plan

1.10

A ±0,000

A’

1.01

1.11

1.14

1.12 1.13

1.02

B

B’ 53000

-3,000

1.03 1.06

1.04 1.05 1.07

C

C’ 1.08

D’

01 13500

A BAR 13,6 m²

11200

DINING AREA 98 m² +10,04

A’

02

20

03 04 05

Vaade järvelt majutushoonele Vaade söögisaali Restorani sissepääs

03 04 05

View of the accommodation building View of restaurant Restaurant entrance

03

04

05

CARLA NORDMANN / HUBERT PAWLOWSKI / LISETTE ERISTE

Helesinine laguun Light Blue Lagoon Tänu selgele sinisele veele ning mahajäetud veealustele hoonetele sobib järv ideaalselt nii suviseks supluseks kui aastaringseks sukeldumiseks. Järvest vasakul laiuv viiekümne meetri kõrgune aherainemägi kutsub ronima ning tipust avanevat vaadet nautima. Kõik see tõmbab ka turiste. Rummu elanikud seevastu ei ole praegusest olukorrast vaimustuses. Nende sõnul pargivad ühepäevaturistid teed valesti kinni ja loobivad prügi. Kolmas osapool on aga vangla omanik, kes hakkas antud ala sulgema, kuna teda võidaks vastutavana pidada, kui midagi peaks ujujatega juhtuma. Teisalt otsis ta head ideed, et vanglaalaga kasumit teenida ning planeeris sinna tööstuspargi.

Analüüsinud piirkonna olukorda, tõusid esile kolm tahku: vangla, loodus ja järv.

Omavahel on võrdses seoses vangla ja loodus ning omakorda järv ja loodus.

The lake is ideal for swimming in summer and diving all year round due to its clear blue water and the abandoned buildings in the water. On the western side of the lake, a 50-meterhigh spoil tip invites for a climb and enjoying the view from the top. All this attracts lots of tourists. But the residents of Rummu are not positive about the current situation. They claim that the day-tourists are parking illegally and littering everything. As a third party, there is the owner of the prison who started to close the area off, partly because he will be considered liable if something happens with the swimmers. Also, looking for a concept to make money with the prison area, he has planned an industrial park there.

22

01 02

Liiklus skeem Asendiplaan (promenaad)

01 02

Traffic scheme Siteplan (promenade)

Ainus ebapiisav seos on järve ja vangla vahel, kuigi viimane ongi peamine põhjus järve olemasolule. Seega on üksjagu kasutamata potentsiaali, millest vanglapiirkond (ja ka asula) võiksid kasu saada.

Antud osa on hetkel tähelepanuta ning seega sai sellest meie projekti keskpunkt.

Kuivõrd me nägime antud kauni paiga potentsiaali, püüdsime luua kontseptsiooni, mis oleks kasulik kõigile kolmele osapoolele ning ka piirkonna kolmele tahule.

Keskendusime peamiselt järvele ning mõtlesime erinevatele tegevustele, mis antud paigas aset leiavad ja sellega seonduvad. Grupeerisime hooned funktsiooni järgi ning paigutasime nad järvega teatud seosesse. Meie eesmärk oli võimalikult palju alles hoida karjääri tänaseni säilinud unikaalset õhkkonda, kuid samas arvestades sellega, et omanik tahab vanglapiirkonnast ehitada tööstusala ning soovides lisada ka omalt poolt uusi funktsioone, jagasime piirkonna kolmeks.

Analysing the site situation, there are three sides to the area: the prison, the nature and the lake. There is an equal relation between the prison and nature as well as the lake and nature. The only incomplete relation is between the lake and the prison, although the latter is the direct reason for the lake. There is a lot of unused potential that the prison area (and the village) could benefit from.

This part is at the moment unrecognized, thus becoming the idea for our project.

Seeing the big potential in this beautiful place, we decided to make a concept which benefits all three parties and the three sides of the area itself.

As the lake became our main focus, we thought about the activities happening in this place and different activities connected with the area. We organized the buildings by their functions and put them into a special relation with the lake. Our aim was to keep as much as possible of the unique atmosphere the quarry has today, but taking into account that the owner wants to build an industrial area into the prison area, and also adding our new functions, we divided the area into three.

Adventure Tourists Families, Seniors Locals Students

RUMMU village parking

bus stop

tent area

parking beach

promenade locals center/ public pool

01

02

educational center

acommodation

sport center

01

03

01 02 03

Majutuskeskuse plaan Majutuskeskuse lĂľige Vaade majutuskeskusele

01 02 03

Accommodation-Center plan Accommodation-Center section View of the Accommodation-Center

02

24

04 05 06

Kohalike keskuse plaan Kohalike keskuse lĂľige Vaade kohalike keskusele

04 05 06

Locals-Center plan Locals-Center section View of the Locals-Center

04

06

05

01

03

01 02 03

Hariduskeskuse plaan Hariduskeskuse lĂľige Vaade skulptuuripargile hariduskeskusest

01 02 03

Education-Center plan Education-Center section View of the sculpture park from Education-Center

02

26

04 05 06

Spordikeskuse plaan Spordikeskuse lþige Vaade järvelt spordikeskusele

04 05 06

Sport-Center plan Sport-Center section View of the Sport-center from the lake

04

10

06

05

Külaliskriitik Visiting critic ONUR SÖNMEZ ONUR SÖNMEZ on disainer, kes tegutseb liideste ja interaktsioonidisaini valdkonnas. Tema töid on eksponeeritud näiteks Veneetsia Arhitektuuribiennaalil, Saatchi galeriis Londonis, Ars Electronica keskuses, Transmediale festivalil Berliinis 2015. aastal, Media Facades festivalil, Connecting Cities projekti ja Euroopa Kultuuripealinna Linzi raames jne.

Omandanud visuaalse kommunikatsiooni bakalaureusekraadi Istanbuli Bilgi Ülikoolis täisstipendiumiga, kolis ta Linzi Austriasse, kus omandas liidesekultuuride magistrikraadi Linzi Kunstiülikooli juures ning asus tööle Ars Electronica Futurelabis ja Boschi disainistuudios Münchenis. Hetkel töötab ta Kontrastmomendis liidesedisainerina, kus muu hulgas arendab interaktiivseid liideseid ja juhtimissüsteeme BMW grupile (sealhulgas BMWi, Mini ja Rolls Royce) ning muid huvitavaid projekte.

ONUR SÖNMEZ is a designer, who has a wide range of interest in interaction design and interface design research. He has exhibited at Venice Architecture Biennale, Saatchi Gallery London, Contemporary Istanbul, Ars Electronica, Transmediale ’15 Berlin, Media Facades Festival Europe, Connecting Cities, Linz 09 European Capital of Culture etc.

After receiving his BA degree (with Honours) in Visual Communication Design at Istanbul Bilgi University with full scholarship, he moved to Linz in Austria, completed his Master’s degree of Interface Cultures at Kunstuniversitat Linz and worked for Ars Electronica Futurelab, Bosch Design Studio Munich. He currently works for Kontrastmoment as an Interface Designer on the development and design of interactive interfaces and control concepts for BMW Group (including BMWi, Mini and Rolls Royce) and other interesting projects.

01

02

03 01 02 03

Lõpphindamine Lõpphindamine Lõpphindamine koos Katrin Kooviga

01 02 03

Final presentation Final presentation Final presentation with Katrin Koov

Kaasatus Inclusion Kursuse käigus käis meil külas ka Ringvaade, kes tegi Rummu kohta tutvustava loo.

Saates rääkisid oma mõtetest Ann Kristiin Entson ja Carla Nordmann ning jagasid ideid, mis võiks Rummust tulevikus saada. Samuti tutvustas kursuse juhendaja Peeter Pere Rummu hetkeolukorda ning tegi ülevaate tudengite tööst ja ideedest.

Suve algul külastasid kooli ka Vasalemma vallavanem Mart Mets ja majandusosakonna juhataja Ago Kokser, kellele arhitektuuritudengid oma ideid tutvustasid. Kohalikud olid väga huvitatud ja neile tudengite ideed meeldisid. Peab ainult lootma, et tulevikus on võimalik neid ka realiseerida.

During the course, we were also visited by the television programme Ringvaade introducing the topic of Rummu. On the programme, Ann Kristiin Entson and Carla Nordmann talked about their ideas and possible options for Rummu in the future. Similarly, the course supervisor Peeter Pere came to describe the current situation and gave an overview of the student work and ideas.

In early summer, we were also visited by the head of Vasalemma municipality Mart Mets and the head of financial department Ago Kokser to learn about the ideas of the architecture students. The locals were interested in and liked the students’ suggestions. Now we can only hope that one day these could also be realized.

01

02

03 01 02 03

Klipp Ringvaatest Esitlemine kĂźlalistele Esitlemine kĂźlalistele

01 02 03

Clip from tv show Ringvaade Presenting to guests Presenting to guests

Juhendaja Supervisor PEETER PERE PEETER PERE on nii arhitekt kui ka kunstnik. Arhitektuurialase kõrghariduse omandas ta Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi arhitektuuriteaduskonnas aastatel 1975-1980 ning diplomi saamise järel töötas kuni aastani 1993 projekteerimisinstituudis Eesti Tööstusprojekt. Hetkel on ta juhtiv arhitekt omanimelises arhitektuuribüroos.

Tema töödega saab tutvuda arhitektuuribüroo kodulehel www.peeterpere.ee.

Peeter Pere on Eesti Kunstnike Liidu liige alates 1990. aastast ja Eesti Arhitektide Liidu liige alates 1994. aastast, sealhulgas 2010-2014 EALi esimees.

PEETER PERE is both an architect and an artist. He received his architectural education at the Faculty of Architecture of the State Art Institute of the Estonian SSR in 1975-1980 and worked at the state design bureau Eesti Tööstusprojekt until 1993. At present, he is a senior architect in the architectural company bearing his own name.

For collection of his work visit www.peeterpere.ee.

Peeter Pere has been a member of the Estonian Artists’ Association since 1990 and a member of the Union of Estonian Architects since 1994, including the chairman in 2010-2014.

Arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond ASUKOHT JA KONTAKT Pikk tn. 20, Tallinn 10133 arhitektuur@artun.ee +372 6420070

Eesti Kunstiakadeemia (EKA) arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonnas koolitakse tulevasi arhitekte, kes on võimelised praktiseerima kõigis arhitektuuri ja linnaehitusega seotud valdkondades. EKAs saab õppida arhitektuuri ja linnaplaneerimise integreeritud erialal.

Arhitektuuri kõrval on õppekava tähtsaks osaks linnaehituse ja maastikuarhitektuuriga seotud distsipliinid, lisaks omandatakse teadmisi filosoofias, kunstides, inseneri-, sotsiaal- ning keskkonnateadustes. Õppeprotsess nagu ka õpitavate ainete nimistu on äärmiselt mitmekülgsed ja eeldavad tudengilt kiiret kohanemisvõimet, oskusi nii kitsamaks uurimuseks kui erinevate teadmiste ja oskuste mitmekihiliseks sünteesiks. EKA arhitektuuriosakonnas õppimise põhieelis suurülikoolide ees on väikesed õppegrupid ja individuaalne mentorlus erialaprofessionaalidelt kogu õppeaja vältel. Arhitektuuriteaduskond kannab hoolt, et tudengid väärtustaksid jätkusuutlikku projekteerimis-, planeerimis- ja ehitustegevust, parendades elukeskkonda ning säilitades ja arendades erialast pärandit ja oskusteavet.

Department of Architecture and Urban Design LOCATION AND CONTACT Pikk Street 20, Tallinn 10133 arhitektuur@artun.ee +372 6420070

ISBN 978-9949-594-18-4 ISBN 978-9949-594-19-1 (pdf) ISSN 2461-2359

The aim of the Department of Architecture and Urban Design of the Estonian Academy of Arts (EKA) is to prepare future architects for all areas related to architecture and urban construction. The programmes include the combined curriculum of architecture and urban planning and also the MA curriculum in urban planning. In addition to architecture, the curriculum is strongly related to the disciplines of urban design and landscape architecture with extensive knowledge provided in philosophy, arts, engineering, social and environmental studies. Similarly to the list of subjects, also the study process is highly versatile thus requiring adaptive ability and skills to conduct both specific research and more comprehensive synthesis of various skills and knowledge. The main advantage of the Faculty of Architecture of EKA over large universities lies in the small size of study groups and individual supervision by top specialists throughout the study programme. The Faculty of Architecture makes sure that students would appreciate the sustainable design, planning and construction activities to improve the environment and maintain and develop the professional heritage and know-how.

TOIMETAJA: Laura Pint// Kujunduse Makett: Arhitekt Must OÜ // KEELETOIMETAJA: Kerli Linnat // TÕLGE: Kerli Linnat// © Eesti Kunstiakadeemia Arhitektuuri ja Linnaplaneerimise osakond // Tallinn 2017 EDITOR: Laura Pint // Layout: Arhitekt Must OÜ // PROOFREADER: Kerli Linnat// TRANSLATION: Kerli Linnat // ©Estonian Academy of Arts Department of Architecture and Urban Design // Tallinn 2017

EESTI KUNSTIAKADEEMIA ESTONIAN ACADEMY OF ARTS ARHITEKTUURI JA LINNAPLANEERIMISE OSAKOND DEPARTMENT OF ARCHITECTURE AND URBAN DESIGN