Maketistuudio. Töötuba

MAKETISTUUDIO MODEL STUDIO

TÖÖTUBA WORKSHOP 05.12.2016 - 15.12.2016

Maketistuudio Stuudiot võib mõnes mõttes pidada loogiliseks jätkuks eelmisel poolaastal tehtud kursusetööle. Üritanud tehniliselt nõudlikke, töömahukaid ning abstraktseid mõtteid kirjeldada graafiliselt paberil, peavad üliõpilased seda nüüd kolmemõõtmelises maketis edasi arendama.

Lisamõõde, materjali omadused (paksus, töödeldavus, vastupidavus) õpetavad töötama imitatsioonidega ning seda enda kasuks pöörama. Lahenduste ümbertegemine ja vigadest õppimine on töö loomulik osa.

Iseendale lähteülesandeks kirjeldatud mõte, idee või tunne teostatakse 1-3 mm papist viie päeva jooksul. Ajalimiit sunnib üliõpilast kohe ilma eelneva skitseeringuta mahuliselt eksperimenteerima. Valmistatakse mitmeid tööversioone, kus edasi liigutakse katse-eksituse meetodil.

Sageli loob see eelduse huvitavate ning ettenägematute lahenduste tekkeks. Tulemuseks on dünaamilised mahulised maketid, mis alluvad füüsilistele jõududele (näiteks tõmbe- või survejõule) ning lasevad purunemata oma mahulist kuju muuta.

Model Studio In many ways, the studio may be considered a logical continuation of the course work completed in the previous term. Having attempted to describe technically demanding, time-consuming and abstract ideas on paper, students now need to develop it further in the form of a three-dimensional model.

The additional dimension, material properties (thickness, processability, resilience) teach the students to work with imitations and turn it to their advantage. The reworking of solutions and learning from one’s mistakes is a natural part of the process.

The idea or emotion set as the starting point will be realized in 1-3 mm cardboard within five days. The time limit forces them to start experimenting immediately without any previous sketches. There will be several preliminary versions with the progress relying on the trial-error method. It often forms the basis for the emergence of interesting and unforeseen solutions. The outcome of the studio includes three-dimensional models subject to physical forces (for instance, tensile force or compression) that allow their shape be changed without the risk of breakage.

Esikaane töö autor: Johan Kirsimäe The work on the cover by Johan Kirsimäe

Tudengid Students

01

02

03

04

05

06

07

08

09

10

11

12

13

14

15

01 Nikita Akhmatov 02 Johan Hallimäe 03 Jornas-Toomas Iisak 04 Loretta Jürisoo 05 Johan Kirsimäe 06 Eneli Kleemann 07 Saskia Epp Lõhmus 08 Joanna Lättemägi 09 Ahti Oks 10 Johannes Madis Pütsepp 11 Ruuben-Jaan Rekkor 12 Margus Vait 13 Markus Varki 14 Marie Anette Veesaar 15 Lill Volmer

Maketistuudio Model Studio

EESTI KUNSTIAKADEEMIA ESTONIAN ACADEMY OF ARTS ARHITEKTUURI JA LINNAPLANEERIMISE OSAKOND DEPARTMENT OF ARCHITECTURE AND URBAN DESIGN

JOHAN KIRSIMÄE

Plokk Block Maketi lõppidee tekkis töötoa viimastel päevadel, kui olin katsetanud kuubikukujuliste tükkide ühendamist. Lõpp-produkti kuubikud ja neid ühendavad plaadid lõid omavahel ainulaadse muutuva vormi, mis ühes asendis oli “läbilaskev”, aga kokku surudes teises asendis kui ühtne plokk. Maketi juures on iseäralik kokkusurumisel tekkiv liikumine, mis koondab elemendid keskele.

The eventual idea for the model came to me on the last days of the workshop after experimenting with joining cube-shaped elements. The cubes and the connecting boards of the final object generated a unique volatile form that in one position allowed passing through while under compression formed a solid block. The compression creates a curious movement concentrating the elements in the middle.

6

01 02 03

Avatult Kokku surutult KĂźljelt

01 02 03

Apart Compressed From the side

01

02

03

SASKIA EPP LÕHMUS

Raksatus Crackle Maketi vorm tekkis kiiresti: võtsin põhielemendiks projekti graafikas käsitletud hoone plaani. Selle elemendi kordustest tekkisid kihid ja kihte korrutades tekkis makett. Maketi struktuur on vetruv, samas saab seda suruda ka tugevaks plokiks või õhuliseks papikihiks. Elementide asendit muutes käib materjali murdumisest väike raksatus, mis minu arvates on selle maketi juures kõige meeldivam.

The form of the model came quickly: I chose the layout of the building analysed in Architectural Graphics as the basis. The respective repetitions led to layers which were multiplied into the model. The structure of the model is bouncy, but it may also be pressed together into a strong block or an airy cardboard layer. When the position of the elements is changed, the breaking of the material makes a crackling sound that I find the most appealing aspect of the model.

8

01 02 03

Lapikult Kokku surutud Kokku surutud

01 02 03

Flat Compressed Compressed

01

02

03

MARGUS VAIT

Ühendaja Connector Maketi lõplik vorm ja idee kujunes töö käigus läbi arvukate katsetuste. Algimpulss tuli suhteliselt suvalistest sirgeldustest paberil, kus avastatud kujunditega seejärel edasi mängisin – liimides ja voltides neid paberist ja papist. Sündis element, mis oma liikuvuse ja liigutatavusega püüdis anda edasi samade kujundite või vormide tekkimise loogikat. Järgnevalt liitsin identsed elemendid omavahel kokku, et korduste jada kaudu elemendile omast liikumist võimendada. Tulemuseks oli makett, mida saab ruumiliselt liigutada ja panna lugematul hulgal erinevaid kujusid ja asendeid võtma.

The final idea and form of the model evolved in the process of numerous experiments.

The initial impulse came from a somewhat random doodling on paper leading to images I developed further by gluing and folding paper and cardboard. An element was born attempting to convey the logic of the images or forms with its movement and movability. I then joined the identical elements to enhance the movement characteristic of the element through a sequence of repetitions. It resulted in a model that can move and take countless different shapes and positions.

10

01 02 03

Vaade Keerdus Lahti tĂľmmatult

01 02 03

View Twisted Apart

01

02

03

LILL VOLMER

01 02

Vaade 1 Vaade 2

01 02

View 1 View 2

01

02

Davaite letat!

Makett sai alguse ühest mitme murdekohaga kolmnurksest elemendist, mis mõjus paberiga katsetades veidi tuimalt ja staatiliselt, kuid elavnes minu üllatuseks märgatavalt, kui proovisin valmistada elemendi papist. Ühendasin kolmnurksed elemendid üksteisega teatud nurga alt ning ladusin nad kohakuti üksteise peale, et moodustuks tiivalaadne objekt. Murdekohad elementides võimaldasid tiiba mingi piirini kokku voltida, seda saputada. Liikuvus väljenduski selles, et maketile ühtpidi jõudu rakendades kooldus see toruks, teistpidi vajus aga lamedaks. toruks, teistpidi vajus aga lamedaks.

Let’s fly!

The model was born out of a triangular element with several creases that seemed dull and static during the experiments with paper but, to my surprise, livened up as I attempted to make it in cardboard. I joined the triangular elements in a specific angle and stacked them above one another to create a wing-like object. The creases in the elements allowed the wing to be folded and shaken to some extent. When applied force from one side, the model warped into a pipe, and when from other side, it fell flat.

12

01 02

Vaade 1 Kokku rullitult

01 02

View 1 Rolled together

ENELI KLEEMANN

01

02

Peegeldus

Minu maketi idee algas elastsest deformatsioonist. Paberkuju lubas luua kaks täiesti erinevat vormi, mis lihtsa käeliigutusega suutsid taastada oma esialgse kuju ja mõõtmed. Papile aga see idee ei meeldinud ning elastsest sai plastne ehk papile käega hoogu andes vorm ei taastunud. Niisiis moodustasin papist stabiilsed detailid ning ühendasin nad paindliku kinnitusega, mis lubab osadel edasi-tagasi liikuda. Asendi muutused loovad peegelpildid iga detaili suhtes ning tekivad korrapärased mustrid.

Reflection

The original idea for my model came from elastic deformation. The paper model allowed the creation of two completely different forms that could easily resume their initial shape and dimensions. Cardboard, however, was not fond of the idea and the elastic became plastic, in other words, the form was not resumed after tapping. So I put together the stable details and joined them with flexible fixtures allowing the parts to move back and forth. The changing positions create reflections and thus also regular patterns.

MARIE ANETTE VEESAAR

01 02

Kokkupakitult Vaade 1

01 02

Bundled View 1

01

02

Kokkupakkimise mehhanism

Idee sai alguse paberiga katsetades ning vormi leid oli küllaltki juhuslik. Avastasin, et antud vormiga elemente üksteisega ühendades saan keti, mida on võimalik kompaktselt kokku pakkida ja sellest tuleneb ka maketi liikuvus. Kokkupakkimine on võimalik vaid tänu kindlale liigutusele – elementide ahenevast otsast keeratakse üks osa teise sisse ning pikk kett muutub kiiresti tihedaks madalaks torniks. Algne paberist makett oli väga paindlik, kuid jäika pappi kasutades pidi muutma elemendi proportsioone, et kett katki ei läheks ning liikumisele vastu peaks.

The Enfolding Mechanism

The form was found as a result of random experiments with paper. I discovered that by connecting the elements of the given form I will have a chain that can be packed together in a compact form thus giving the model its mobility. The enfolding is possible only with a certain movement – the elements are enfolded one by one into one another from the narrow end and the long chain quickly becomes a low tight tower. While the initial paper model was very flexible, the stiff cardboard required the change of the proportions of the elements to make it durable against movement.

14

01 02

Lapikult Tähena

01 02

Flat As a star

NIKITA AKHMATOV

01

02

Täht

Jõulud olid kas käes või ukse ees, täpselt ei mäleta. Aga väga hästi mäletan, et oli juba jõulumeeleolu. Ma tahtsin teemat kuidagi sellega siduda ja otsustasin teha tähe. Algul oli see nagu 2D ja püüdsin teha 3D, kui ma aga tähte laiuselt suurendasin, tuli välja pigem Taaveti täht.

Nii sündiski minu makett.

A Star

I can’t remember exactly if it was already Christmas or not. But I clearly remember that there was Christmas spirit everywhere. I wanted to relate the topic to it and decided to make a star. At first it was like 2D that I attempted to develop into 3D, and when I extended it lengthwise, it reminded me of the Star of David. That’s how the model was born.

LORETTA JĂœRISOO

01 02

Vaade 1 View 2

01 02

View 1 View 2

01

02

Kuup3

Soov oli lahendada algselt teibiga kinnitatud kuubikute liikumist, kasutades ainult pappi. Soovisin näha, kuidas see toimib teise kihi lisamisel. Selle tulemusel kaotasid kuubikud kaks tahku ja muutsid liikumise suunda, tekkis uus struktuur.

A Cube3

The aim was to solve the movement of cubes initially fixed by tape by using cardboard only. I wished to see how it would work when another layer was added. As a result, the cubes lost two faces and changed their direction, a new structure was created.

16

01 02

Vaade 1 Vaade 2

01 02

View 1 View 2

JOHAN HALLIMÄE

01

02

Fookus

Sain inspiratsiooni kaamera fokuseerimisteradest. Lõin esimese disaini paberist, kuid see ei toiminud piisavalt sujuvalt, kuna terade vahel oli liiga palju hõõrdumist. Seega lõin loomult raskema kujunduse, mis kergendas liikumist. Arendamise käigus uurisin papi paindevõimet ning vastupidavust.

Focus

I was inspired by aperture blades. I made the first design in paper, but it was not smooth enough as there was too much friction between the blades. I then made a heavier version enhancing the movement. In the process, I studied the bending strength and resilience of cardboard.

RUUBEN-JAAN REKKOR

01 02

Vaade 1 Kokkusurutuna

01 02

View 1 Compressed

01

02

Tihedus

Minu maketi algidee ning lõpp-produkt on vägagi erinevad. Algul paberist tehtud kõrgusjooni matkiv pehme voolav makett ei kandunud papil edasi, seega uurisin töös papi vetruvust. Makett koosneb kahest plaadist, mille vahel on erineva tihedusega sälgutatud papiribad.

Katsudes/surudes maketiplaatide eri pooli, saab tunda papi vetruvust ning vaadelda kaootilisi mustreid, mida papiribad omavahel põrkudes tekitavad.

Density

The original idea and the end-product are very different. The initial soft and flowing paper model imitating heights did not transfer to cardboard, and thus I came to study the springiness of cardboard. The model consists of two boards with indented cardboard strips of various density between them. When touching or pressing the sides of the boards, you feel the springiness of cardboard and see the chaotic patterns created by the cardboard strips bouncing against each other.

18

01 02

Kokkupakitud Lahti tõmmatuna

01 02

Packed Open

JOANNA LÄTTEMÄGI

01

02

Teleskoop

Maketi algidee seisnes mängus eri suuruses risttahukatega, mis liikusid üksteise suhtes ja moodustasid pidevalt muudetava struktuuri. Kui leidus tikutopsi „sahtli“ ja karbi omavahelise liikumise seos, muutus ka maketi konstruktsioon. Soovides anda vormile enam liikuvust ja vormide järjestikust kasvamist-kahanemist, taandus struktuur teleskoobitaoliseks.

A Telescope

The initial idea of the model lies in the interplay between cuboids of various size moving in relation to each other and creating a constantly changing structure. Once the relation between the matchbox “drawer” and box was found, also the construction of the model changed.

In order to give the forms more mobility and make them grow and diminish consecutively, the structure became telescopic.

JORNAS-TOOMAS IISAK

01 02

Vaade 1 Vaade 2

01 02

View 1 View 2

01

02

Laine

Idee oli panna proovile papi ümarvormid. Makett koosneb paljudest üksikutest „lipsudest“ ning nendevahelistest sõlmedest. Sündis voolav, põrkav lainestik, mille struktuur on taotluslikult üsna juhuslik. Vajutades taastab see oma kuju.

A Wave

The idea was to test the round forms of cardboard. The model consists of several “ties” with knots between them. Thus, a flowing and bouncing range of waves was born with its structure intentionally random. It will resume its original shape when pressed.

20

01 02

Vaade 1 Vaade 2

01 02

View 1 View 2

JOHANNES MADIS PÜTTSEPP

01

02

Lõõts

Pärast erinevaid katsetusi papiga, valmis üks väike osake, mille liikumine mulle meeldima hakkas. See oli robotlikult vetruv, samas meenutas midagi, mis on elus ja hingab. Hakkasin neidsamu juppe üksteisega ühendama ning sellest tuligi välja maketi lõppvariant.

Väikestest osakestest koosnev organism, mis vajutamisel õõtsub ja hingab.

Bellow

After various experiments with cardboard, a small particle was created whose movement appealed to me. It was robotically bouncy, but also reminded me of something that is breathing and alive. I began joining the given pieces which eventually led to the final version of the model. An organism of small particles that sways and breathes upon touch.

MARKUS VARKI

01 02

Vaade 1 Vaade 2

01 02

View 1 View 2

01

02

Murdepunkt

Minu maketi puhul on tähtsam protsess kui lõpp-produkt. Nimelt tekkis mul huvi näha, millised on papi piirid ja kus asub papil nn. murdepunkt, milles tahke ja kõva materjal läheb üle pehmeks. Kuna ma tahtsin uurida papi omadusi, siis võisin paberifaasi vahele jätta ning asuda kohe pappi lõikama, leotama, lõhkuma jne. Lõikamise käigus avastasin, et papp hakkab iseenesest struktuure looma. Minu lõplik makett kajastabki ühelt poolt erinevaid pidepunkte, kus materjali omadused vaikselt muutuvad, ja teisalt vorme, mida materjal erinevate töömeetodite tõttu võtab.

The Breaking Point

In my case, the process is more important than the end-product. Namely, I was interested in the limits of cardboard and I wanted to see its so-called breaking point where the solid material becomes soft. As I wanted to study cardboard characteristics, I skipped the paper phase and began by cutting, soaking and breaking cardboard. While cutting it, I noticed that cardboard began creating structures by itself. Thus, my final model reflects, on the one hand, the various transitional points where the features of the material slowly change and, on the other hand, the forms that the material takes due to various work methods.

22

01 02

Vaade 1 Vaade 2

01 02

View 1 View 2

AHTI OKS

01

01

Nakkuvus

Algne idee oli luua pappi lõikudes pehmem ja painduvam materjal. Projekti käigus tekkis mõte uurida materjali nakkuvust. Katsetuste tulemusena osutus kõige tõhusamaks „nakkujaks“ klassikaline nooleotsakujuline kinnitus.

Adhesion

The initial idea was to create a softer and more flexible material by cutting cardboard.

In the course of the project I decided to study the adhesion of the material. As a result of the experiments, the classic arrowhead fixture proved to be the most effective “adhesive”.

Külaliskriitikud Visiting critics Prof TOOMAS TAMMIS TOOMAS TAMMIS on arhitekt ja Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna dekaan. Toomas õppis arhitektuuri Tallinnas EKA-s ja Londonis AA arhitektuurikoolis ning ta on arhitektuuribüroode ArhitektuuriAgentuur ja Allianss Arhitektid asutajaliige. Pikka aega on ta juhatanud EKA-s magistristuudiot ja esimese kursuse arhitektuurigraafikat, osalenud näitustel ja korraldanud näitusi, pidanud loenguid ja kirjutanud arhitektuuriharidusest, arhitekti muutuvast positsioonist ja tööst ning avalikust ruumist kui muutustele kõige enam avatud osast füüsilises maailmas. Olulisemate tööde hulka kuuluvad puhkeküla Vamrakis Norras (koos Paco Ulmaniga), Spa Hotell Kuressaare (koos Inga Raukase ja Tarmo Teedumäega) ning mitmed kortermajad ja eramud Tallinnas ja selle ümber. Spa Hotell Kuressaares (koos Inga Raukase ja Tarmo Teedumäega) ning mitmed kortermajad ja eramud Tallinnas ja selle ümber.

TOOMAS TAMMIS is an architect and the Dean of the Faculty of Architecture at the Estonian Academy of Art. Having studied at EAA and the AA School of Architecture in London, he is one of the founding members of architecture firms ArhitektuuriAgentuur and Allianss Arhitektid. For some time already he has supervised the MA studio and the firstyear architectural graphics courses, organised and participated in exhibitions, given talks and written on architectural education, the changing role and work of an architect, and the public space as the most exposed part of the physical world. His most notable works include a holiday village in Vamråk in Norway (with Paco Ulman), Spa Hotel in Kuressaare (with Inga Raukas and Tarmo Teedumäe) with various houses and apartment buildings in and near Tallinn.

MARTIN MELIORANSKI MARTIN MELIORANSKI on arhitekt, kelle praksis ulatub kõlaritest mööblini ja paviljonide skaalast elamukvartalite, kõrghoonete ning multifunktsionaalsete keskuste projekteerimiseni. Ta on õpetanud arhitektuuri, sisearhitektuuri ja tootedisaini üliõpilasi Eesti Kunstiakadeemias ja USAs Columbia Ülikoolis alates 1999. aastast.

Eesti Kunstiakadeemia 3D labori kaasasutaja ja juhataja on ta aastast 2005. Tema arhitektuuri-, linnaehituse- ja tehnoloogiaalaseid artikleid on avaldatud raamatutes, erialaajakirjades ja kultuuriväljaannetes.

MARTIN MELIORANSKI is an architect whose design praxis ranges from loudspeakers to furniture and from housing blocks to high-rises and multifunctional centres. He has taught architecture, interior architecture and industrial design students at Estonian Academy of Arts and Columbia University in the US since 1999. From 2005 he has been the director of 3DL that he cofounded at the Estonian Academy of Arts. His writings on architecture, urbanity and technology have been published in books, magazines and cultural weeklies.

Juhendaja Supervisor PACO ERNEST ULMAN PACO ULMAN on omandanud kogemusi arhitektina erinevates büroodes (Ars Projekt, AB Kosmos, Arhitektuuriagentuur, Allianss Arhitektid). 2013. a. kaasasutas Mudel Arhitektid. Olulisemad projektid on Pärnu Mudaravila juurdeehituse projekt (koos T. Teedumäe ja I. Raukasega), Niine tn 11 büroomaja juurdeehitus Tallinnas (koos T. Teedumäe, I. Raukase ja T. Tammisega). Oma kunstialases tegevuses uurib ta eri meediumite kaudu peamiselt ruumiküsimusi ja selle representatsiooni. Teinud näitusekujundusi ja installatsioone, kujundanud graafikat, lavastanud lühifilme ja animatsioone, joonistanud graafilisi romaane jne.

PACO ULMAN has worked as an architect in several offices (Ars Projekt, AB Kosmos, Arhitektuuriagentuur, Allianss Arhitektid). In 2013, he co-established Mudel Arhitektid. His best-known projects include the extension of the Hedon Spa in Pärnu in 2014 (with Inga Raukas and Tarmo Teedumäe), the extension of the office building at 11 Niine Street in Tallinn in 2012 (with I.Raukas, T. Teedumäe and Toomas Tammis). In his artistic work, he mostly deals with the issue of space and its representation using various media. His work also includes exhibition design and installations, graphics, short films and animations, graphic novels etc.

Arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond ASUKOHT JA KONTAKT Pikk tn. 20, Tallinn 10133 arhitektuur@artun.ee +372 6420070

Eesti Kunstiakadeemia (EKA) arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonnas koolitakse tulevasi arhitekte, kes on võimelised praktiseerima kõigis arhitektuuri ja linnaehitusega seotud valdkondades. EKAs saab õppida arhitektuuri ja linnaplaneerimise integreeritud erialal ning urbanistika magistriõppekaval. Arhitektuuri kõrval on õppekava tähtsaks osaks linnaehituse ja maastikuarhitektuuriga seotud distsipliinid, lisaks omandatakse teadmisi filosoofias, kunstides, inseneri-, sotsiaal- ning keskkonnateadustes. Õppeprotsess nagu ka õpitavate ainete nimistu on äärmiselt mitmekülgsed ja eeldavad tudengilt kiiret kohanemisvõimet, oskusi nii kitsamaks uurimuseks kui erinevateteadmiste ja oskuste mitmekihiliseks sünteesiks.

EKA arhitektuuriosakonnas õppimise põhieelis suurülikoolide ees on väikesed õppegrupid ja individuaalne mentorlus erialaprofessionaalidelt kogu õppeaja vältel. Arhitektuuriteaduskond kannab hoolt, et tudengid väärtustaksid jätkusuutlikku projekteerimis-, planeerimis- ja ehitustegevust, parendades elukeskkonda ning säilitades ja arendades erialast pärandit ja oskusteavet.

Department of Architecture and Urban Design LOCATION AND CONTACT Pikk Street 20, Tallinn 10133 arhitektuur@artun.ee +372 6420070

ISBN 978-9949-594-28-3 ISBN 978-9949-594-29-0 (pdf) ISSN 2461-2359

The aim of the Department of Architecture and Urban Design of the Estonian Academy of Arts (EKA) is to prepare future architects for all areas related to architecture and urban construction. The programmes include the combined curriculum of architecture and urban planning and also the MA curriculum in urban planning. In addition to architecture, the curriculum is strongly related to the disciplines of urban design and landscape architecture with extensive knowledge provided in philosophy, arts, engineering, social and environmental studies. Similarly to the list of subjects, also the study process is highly versatile thus requiring adaptive ability and skills to conduct both specific research and more comprehensive synthesis of various skills and knowledge. The main advantage of the Faculty of Architecture of EKA over large universities lies in the small size of study groups and individual supervision by top specialists throughout the study programme. The Faculty of Architecture makes sure that students would appreciate the sustainable design, planning and construction activities to improve the environment and maintain and develop the professional heritage and know-how.

TOIMETAJAD: Johan Kirsimäe, Saskia Epp Lõhmus, Margus Vait // Kujunduse Makett: Arhitekt Must OÜ // KEELETOIMETAJA: Kerli Linnat // TÕLGE: Kerli Linnat // © Eesti Kunstiakadeemia Arhitektuuri ja Linnaplaneerimise osakond // Tallinn 2017 EDITORS: Johan Kirsimäe, Saskia Epp Lõhmus, Margus Vait // Layout: Arhitekt Must OÜ // PROOFREADER: Kerli Linnat // TRANSLATION: Kerli Linnat // ©Estonian Academy of Arts Department of Architecture and Urban Design // Tallinn 2017

EESTI KUNSTIAKADEEMIA ESTONIAN ACADEMY OF ARTS ARHITEKTUURI JA LINNAPLANEERIMISE OSAKOND DEPARTMENT OF ARCHITECTURE AND URBAN DESIGN