Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakond 2020

EESTI KUNSTIAKADEEMIA SISEARHITEKTUUR 2020

1

EKA sisearhitektuur • 2020

Sissejuhatus

2

VISIOON 2020: tavaline eriline akadeemiline aasta Kui pool sajandit tagasi tekkis merekonteiner [ISO 668] – tänase tarbimismaailma sümbol, maad ja merd ühendav tarneahela vältimatu lüli – ei unistanud keegi selles unifitseeritud tööstuslikus mahutis kodusest elamisest. Kuidas kodustada merekonteinerit?

Või kuidas kaardistada vähiravi patsiendi teekonda suurhaiglas, mis annaks ainest luua tervem ruum? Kas ruum saab olla poliitiline ja mil moel mõjutab see poliitikute igapäevatööd? Millist probleemi sinu elus saab lahendada täispuhutava esemega? Mis on tänases Covid-viiruse olustikus oluline? Need ja muud küsimused kerkisid üles sel aastal EKA sisearhitektuuri erialastuudiotes, nii Vilsandi tuulisel saarel oma esimesi ruumisekkumisi katsetades kui töökoja põrandal visalt vineeri painutades.

Sisearhitekt tegeleb inimmõõtmelise ruumi loomisega. Mõistet laiendades saab öelda, et sisearhitekt loob ruumi, kasutades disainimetodoloogiat oma uurimis- ja loometöös, et mõista arhitektuuri ja ehitatud keskkonda esteetika- ja kultuurikontekstis.

Samuti on vaja osata disainiettepanekuid kasutaja vaatenurgast mõista, saada aru ehitusprotsessist, seadusandlusest ning majandusloogikast.

Siit tulenevad ka kõrged ootused õpetamisele sisearhitektuuri erialal – ühel või teisel moel peab kogu eelnimetatu lahkamine ja omandamine mahtuma akadeemilisse aastaringi. Et anda aimu EKA sisearhitektuuri osakonna akadeemilise kalendri intensiivsusest ja tihedusest panime kokku ajalehe EKA sisearhitektuuri osakonna ühe aasta kohta. Siia mahtusid nii esmakursuslaste ruumiteemalised küsimused kui magistrantide süvitsi minevad stuudiod.

Hoolimata sellest, et akadeemilise aasta kevad kujunes pandeemi­ liseks, jõudsime enne kaugõppele üleminekut viia sisearhitektuuri­ õppe otse päriselu keskele: sündmuspaikadesse, mis vajasid ruumilist sekkumist, olgu selleks siis PERH-i päevakirurgia keskus, uut sisu otsiv Rüütelkonna hoone Toompeal, Kalamaja muuseumi trepp või Pedeli jõe kaldapealne Valgas. Aitäh partneritele, kes meid nende paikade ruumilisi küsimusi lahendama kutsusid!

Maailm on igapäevaselt kiires muutumises ja tudengeid õpetades on oluline on osata suunata neid muutusi märkama, õpetada säilitama uudishimu, tekitada huvi ja näidata, kuidas varjatud muutusi esile tuua ning sellest uut luua. Mitte, et uus peaks olema ilmtingimata parem kui harjumuspärane, vaid muutustel on oma põhjus ja tagajärg, mis teebki igapäevase elu huvitaks ka erialases plaanis. Pandeemia varjutab tavapäraseid inim- ja ruumisuhteid mitmel tasandil ja tänaseks on selge, et uus maailm ootab tulevastelt sisearhitektidelt Fotod: Merilin Tee, Sohvi Viik, Martin Siplane Koostanud ja toimetanud: Maria Helena Luiga, Triin Männik, Grete Tiigiste Kujundanud: Jaan Evart Tänud: Merilin Tee, Kaili Kilp-Jegorov

Eesti Kunstiakadeemia Sisearhitektuuri osakond 2021 Põhja puiestee 7, 10412 Tallinn interior@artun.ee +372 6 443 949

EKA sisearhitektuur • 2020

Sissejuhatus

varasemast ehk isegi veel rohkem uute ja muutuvate olukordadega kohanemise võimet ning oskust olukordi adekvaatselt hinnata.

Sisearhitektuuri kui dünaamilise ruumiloome eriala teeb huvitavaks mõte, et see on oma olemuselt ambivalentne ja pidevas muutumises, voolab intensiivselt, vormides oma olemust ja süvendades jälge aasta-aastalt: mitte püüda defineerida lõplikult eriala olemust ja hariduse formaati, pigem olla avatud, et leida üles aktuaalsete küsimuste alguspunktid ja rakendadaa mitmekülgseid ruumiuurimiseja loomemeetodeid.

Vaadates aastaraamatusse kogutud koolitöid nii rahulikust 2019. aasta sügisessemestrist kui erilisest ja eristuvast 2020. aasta kevadsemestrist, olen väga uhke tudengite üle ja väga tänulik juhendajatele kohanemise eest.

Professor Tüüne-Kristin Vaikla EKA sisearhitektuuri osakonna juhataja BA- ja MA-õppekava juht

Foto: Rasmus Jurkatam

3

EKA sisearhitektuur • 2020

Erialaprojekt

Erialaprojekt „Eluruum + lambavill“

LINDA ZUPPING Muusik Erkki-Sven Tüüri kodu

Väike merekonteinerisse ehitatud stuudio asub ebatasasel ja industriaalromantilisel Kalaranna kaldal, elanikuks helilooja, kelle alaline elupaik on Hiiumaal, kuid kes peab tihti ka Tallinnas resideeruma. Ta armastab merd, ei pelga ilma, veedab meeleldi aega just õues.

Kuna konteiner paikneb merepinnast pea 2 meetrit kõrgemal, pikendab eluruumi mereni alumiiniumrestist astmestik, mis metalli kaitsva oksiidikihi tõttu reageerib mereveele.

Nõnda töötab see meretaseme mõõdupuuna,

4

Õppejõud: Tüüne Kristin Vaikla, Urmo Vaikla, Liina-Liis Pihu, Eve Komp, Jüri Kermik, Katrin Kabun 2. kursus Mis on kodu ja milline peaks olema minimaalse eluruumi vajadus, kui selle rajamise lähtekohaks ja ühikuks on kindlate mõõtudega askeetlik, kõikjale levinud merekonteiner.

MIKS konteiner?

Merekonteiner on taaskasutatud ning taaskasutatav, konteiner on ajutine, tema kohta ning asendit on vajadusel võimalik muuta, konteiner on mõlemast otsast avatav, seega ruumi olemus on muudetav, konteineri seinu, lage ja põrandat on võimalik kasutada kõikvõimalikeks ruumi eksperimentideks ning installatiivseteks lahendusteks. Ning, et ülesanne liiga lihtne ei oleks: kuidas saaks eluruumi loomisel kasutada villatööstusesse sobimatu lambavilla potentsiaali oivalise isolatsiooni- ja sisustusmaterjalina? Mõtte­ harjutus tõi ühe laua taha sisearhitektuuri ja tekstiilidisaini tudengid, rakendades õppejõude mõlemast osakonnast.

värvudes aastate jooksul just nõnda kuis meri dikteerib.

Konteiner asub veidi eraldatud kohas, kuid siiski avalikus ruumis, mistõttu on avad lahendatud privaatsust pakkuvate klaas­ läätsedega. Läätsed avavad õuevaadet optiliselt harjumatul moel, abstrahheerides selle värvi- ja valgusemänguks, kuid võimaldavad lähemalt uurides välisümbrust ka selgelt tajuda. Suurem valgus pääseb ruumi

Kuna inimeste ruumivajadused on erinevad, mõtles iga sisearhitektuuri tudeng endale ise välja tellija – tuntud inimese, kelle kohta oli võimalik avalikest allikatest piisavalt infot leida, et oletada ja katsetada, milline kodu on selle elaniku nägu. Nii said merekonteine­ ritest kodud president Kersti Kaljulaid, rida Eesti ja välismaiseid muusikuid, näitlejaid jt. Iga tudeng analüüsis tellija eluviisi ning koostas konteinerimoodulitest koosneva ruumiprogrammi, pakkudes välja kodu, mis asetus konkreetsesse paika Põhja-Tallinnas, kasutades tühjana seisvaid krunte.

Merekonteineri paigutamine EKA hoone ette on omamoodi ruumiline sekkumine – konteiner kui ruumilabor avas uksed avalikkusele jõulueelsel nädalal eksperi­ mentaalse näitusega ELURUUM + LAMBAVILL.

köögi ja vannitoa kohalt kahest katuseaknast ja mere poole avanevast klaasuksest. Ruum on väike, kuid mäng materjalidega, heledad värvivarjundid ja läbikumavad pinnad muudavad selle tunnetuslikult suuremaks.

Kolm ruumi eraldavat geomeetrilist vormi on valmistatud metallraamile pingutatud valgest naturaalsest kummist. Stuudio on intiimne, poeetiline, veidi askeetlik. Väljast katab konteinerit lambajääkvilla soojustusega ilmastikukindel neopreenkiht.

EKA sisearhitektuur • 2020

Erialaprojekt

5

EKA sisearhitektuur • 2020

Projektigraafika

KÄTLIN-KATRIN LOND

Projektigraafika

Õppejõud: Paco Ulman, Mikk Meelak 1. kursus

Semestri esimesel poolel treenivad värsked esmakursuslased kätt ja silma käeliste harjutustega, üritades jõuda võimalikult täpse kujutise ja korrektse vormini. Semestri teine pool nõuab isiklikku sekkumist kujutatavasse ning uute reeglipäraste süsteemide loomist digitaalselt ja koodi­ põhiselt. Semestri lõpuks valmib kaheksa praktilist tööd, millest neli tehakse Paco Ulmani juhendamisel duššis – rapidograafiga või tindipliiatsiga – ja neli Mikk Meelaku juhendamisel digitaalsete vahenditega.

6

EKA sisearhitektuur • 2020

Erialaprojekt

Erialaprojekt „Haridusruum“

LOVIISE TALVARU ANN-KATRIIN KELDER

2020. aasta kevadsemestril lõime nõu­ kogu­de­­­aegsele U-tüüpi lasteaiale uue lahenduse efektiivsema ja paremini toimiva ruumiprogrammi näol. Lähteülesanne, millest projektiga alustasime, kujunes olemasolevate lasteaedade probleemkohtadest, nagu näiteks pikad ja kitsad koridorid, kõrged aknalauad ning raskesti hoomatavad liikumisskeemid.

Õppejõud: Alina Nurmist, Malle Jürgenson 2. kursus

Haridusruumiga tegeleva stuudio ees­ märgiks on sisearhitektuuri lahenduse kavandamine ühele haridustasemele vastava ruumitüübi (näiteks alusharidus lasteaed) näitel. Protsessi käigus uurivad tudengid õppimise, õpetamise, õpikäsitluste ja kasvatusteooriaid ning kaardistavad kogemusi, sealhulgas ka isiklikke. Ühiselt vaadeldakse ja analüüsitakse erinevaid haridus- ja ruumipraktikaid otse objektil, korraldatakse vestlusringe ja viiakse läbi intervjuusid. Ühtlasi süvenetakse haridus­ ruumi piiritlevate juhendite ja soovituste kihistusse ning analüüsitakse neid kriitiliselt. Erialaprojekti tulemusel valmis igal grupil või tudengil töö, mis tegeleb juba olemasoleva haridusruumi paremaks muutmisega.

Tulemuseks sai – loodetavasti – avatum ja lapsesõbralikum atmosfäär. Uus disaini­ ettepanek toetab rohkem laste füüsilist ja vaimset arengut, muudab igapäevase töö mugavamaks ning loob võimalikult mitmekesise õpikeskkonna.

7

EKA sisearhitektuur • 2020

Erialaprojekt

Erialaprojekt „Ese“

8

Õppejõud: Janno Roos 3. kursus

Erialaprojektiga “Ese” tegelemine aitab tudengitel mõista disaineseme projekteerimisja arendusprotsessi kõiki etappe alates probleemi püstitusest, lähteülesande sõnastamisest ja esmase idee väljatööta­ misest kuni kontseptuaalse toote prototüübi loomiseni. Semestri käigus omandab kolmanda kursuse sisearhitektuuri tudeng teoreetilised ja praktilised teadmised ning kogemused konstrueerimisest ja oma ideede testimisest ja kolmemõõtmeliste mudelite valmistamisest.

2019. aasta sügissemestri alguses andis juhendaja Janno Roos tudengitele ülesande leida probleem, mida saaks lahendada täispuhutava eseme loomisega, mis tuli seejärel kavandada ning prototüübina valmis ehitada. Milliseid probleeme saab lahendada täispuhutava esemega ja milliseid tüüpilisi probleeme täispuhutava eseme valmistamisel ette võib tulla?

ELIS RUMMA Õunakoristaja

Ülesande püstitus: Leida funktsionaalne lahendus õunakorjamise lihtsustamiseks ja tooraine säästmiseks. Õunte korjamine võtab aega ja seda peab tegema pidevalt; üksteise peale ja maha kukkuvad õunad saavad viga. Katkised õunad lähevad raisku.

Lahendusevõiks pakkuda õunapuualune objekt, mis pehmendab maandumist ja koondab õunu. Ese peab olema lihtne ja loogiline, arvestama välitingimuste ja õunapuuga.

Lahendus: Õunakoristaja laotatakse puu ümber, puhuriga täidetakse vorm. Õunad maanduvad koristajal ja veerevad objekti vahekoridoridesse. Objektile survet osutades veerevad õunad ühte punkti kokku. Õunahooaja lõppedes on koristaja töö tehtud, täispuhutud objekt lastakse tühjaks. Materjaliks on välitingimuste tõttu PVC, määrdumise korral saab voolikuga üle lasta. Kokkupandud koristaja ei võta palju ruumi ja jääb järgmist hooaega ootama.

Protsess: analüüs → joonised → 1:20 makett → 1:5 prototüüp → analüüs → alternatiivsed vormid → joonised → 1:2 prototüüp Tulemus: Lahendus vastab osaliselt eesmärgile. Täispuhutavusega saavutatud funktsionaalne lahendus probleemile – objekt koondab õunu kokku. Lahendus vajab viimistletult edasiarendamist vormis, materjalis kui ka detailis ja katseid välitingimustes.

EKA sisearhitektuur • 2020

Erialaprojekt

9

EKA sisearhitektuur • 2020

Erialaprojekt

Erialaprojekt „Avalik ruum“ Linnahall

MERLY MÄNDLA KADI PIHLAK ANDREA MIKU

Linnahall on amortiseerunud oma ajastu mammutehitis, mille väärtus põhineb mitte tema funktsionaalsuses, vaid ajaloos ja maamärgilises arhitektuuris.Linnahallile pakutud uus lahendus seisneb hoone kontseptsiooni ja ruumikasutuse kaasajastamises ja demokratiseerimises. Olulise tõsiasjana arvestatakse sellega, et ei Tallinn ega Eesti vaja ega suuda täita üht 4000-kohalist kontserdisaali piisava sagedusega, et õigustada selle ülalpidamiskulusid.

Õppejõud: Tüüne-Kristin Vaikla, Urmo Vaikla, Kaupo Kõrven 3. kursus

Avaliku ruumi aine on bakalaureuseõppe mahukaim erialastuudio, mille sisuks on süveneda ühiskondliku ruumi erinevatesse tüpoloogiatesse sh suure saali sisearhitek­ tuuri eripäradesse. Üliõpilased suhestuvad ühe konkreetse avaliku hoonega, otsides seoseid linnaehitusliku konteksti, hoone arhitektuuri ning uue kaasaegsete kasutajaga.

Sel sügisel võeti luubi alla aastakümneid kasutuseta seisnud maamärk – Tallinna Linnahall –, mille kasutuse ümbermõtesta­ mise ning uue ruumi planeerimise käigus käsitleti võimalikke uusi lahendusi, mis vastaksid 21.sajandi ootustele nii linnaehituse kui linnainimeste kontekstis.

Fookuses olid olemasoleva interjööri väärtused – ruumielemendid ja detailid.

Projekti käigus süveneti valgustuse ja ruumiakustika põhitõdedesse nii teoorias kui praktikas.

Vastandudes ajaloolisele interjöörile, on amfiteatri asemele püstitatud kolm erinevat lakoonilist kuupi: loomuliku akustikaga saal, kinosaal ja black box teatrisaal. Kuupide vahele jääv ala on kasutuses näitusealana.

Alumine korrus on loodud kunstiresidentuurile ning 1. korruse garderoobiala on leidnud uue kasutuse: seal asub ja toidutänav ja avatud koostöötamise ala.

10

EKA sisearhitektuur • 2020

Erialaprojekt

11

12

EKA sisearhitektuur • 2020

Erialaprojekt

Erialaprojekt „Väikeehitis“

13

Juhendajad: Arhitektuuribüroo b210, Avo Tragel, Päär Keedus, Tarmo Tammekivi, Peter Stumbur 1. kursus Bakalaureusetudengite esimese aasta stuudio “Väikeehitis” tulemusel kerkis algselt metsakeskkonda kavandatud installatsioon-paviljon KOOS hoopis Valga-Valka kaksiklinna Pedeli paisjärve äärde. KOOS on võrkstruktuuriga õhuline ja haprana mõjuv objekt, ruumi- ja puidueksperiment, mille ehitamine andis tudengitele hea võimaluse katsetada, kus lõpeb materjali paindumine ja algab murdumine ning kuidas minimaalse materjalikogusega luua uut ruumi.

Kaksiklinnale annab järvepinnal peegelduv ja pilku tõmbav installatsioon juurde suvituslinna võnkeid. Sisearhitektuuri osakond osales Valgas populaarse Euroopa arhitektuuritudengite võrgustiku EASA Estonia kutsel, ehitamist toetas Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond.

DETAIL C

DETAIL B

DETAIL C

DETAIL C

DETAIL C

DETAIL C

DETAIL B

Kontseptsioon ja teostus EKA sisearhitektuuri osakonna 2019. aasta 1. kursus

DETAIL C

ANNA ALEKSEJEVA, TRIIN KAMPUS, ALVIN KANARBIK, ANNI KÕRVEMAA, KÄTLIN-KARIN LOND, ANET LUKAS, MARIT-BRIT TAMME, LAURA MARIA TÕRU, VIKTORIA UGUR, MARIA UIBOAID, ELIISABET VALMAS

EKA sisearhitektuur • 2020

Erialaprojekt „Trepp“

Erialaprojekt

Juhendaja: Andres Labi 2. kursus

Trepistuudio käigus õpitakse looma kont­­septuaalselt ja ruumiliselt selget arhitektuuri, kus idee ja detailne teostus on läbivalt seotud töö kontekstiga. Analüüsi ja ruumiliste katsetuste kaudu õpitakse mõistma erinevate asukohtade potentsiaali ja mastaapi ning võimalusi ruumiliseks sekkumiseks. Püütakse tunnetada sobivaid mõõtmeid ning olemasolevaid treppe ja inimeste käitumist. Analüüsides jõutakse oma idee jaoks sobiva mahuni. 2019. a sügissemestril murdsid tudengid pead Kalamaja muuseumi restaureeritavale hoonele trepi loomisega. Kuidas aktiveerida muuseumi sissepääs ja leida inspiratsiooni olemasolevast linnavillaks ehitatud majale (arhitekt H. Johanson, 1930), et luua trepp, mis pakub enamat, kui vaid ühendust hoone ja tänava vahel?

14

EKA sisearhitektuur • 2020

GERMO AUSIN

Erialaprojekt

Inspiratsioon tuleneb Kalarannast ja pilli­ roost. Trepp täidab sotsiaalset rolli Kalamaja muuseumi ees ja on samal ajal kutsuv rada hoonesse sisse. Mänglevad postid, mis meenutavad tuules liikuvaid pillirookõrsi, moodustavad trepikäsipuu. Muuseumisse pääseb nii mööda pandust kui trepiastmeid.

Treppi ümbritseb liivane ala, mis koos postidega moodustab põneva liivakasti kohalikele lastele.

15

EKA sisearhitektuur • 2020

Erialaprojekt

Erialaprojekt „Istemööbel“

16

Juhendajad: Ilkka Suppanen ja Yrjö Wiherheimo 1. kursus

Iga-aastane EKA sisearhitektuuri ja arhitektuuri osakonna esmakursuslaste ühisprojekt “Istemööbel” paotab tudengite ees mööblimaailma ust, küsides, kui palju – või kui vähe – materjali on õigupoolest vaja, et inimkehale puhkevõimalust pakkuda?

Tudengitel on oma idee välja töötamiseks ja valmis ehitamiseks võimalus kasutada vaid väikest tükki vineeri, puupulki ja liimi, ning tulemus peab kandma autori raskust. Õppetöö käigus istutakse katki nii mõnedki esimesed katsetused. Kuidas haprast materjalist tugeva konstruktsiooni alge üles leida? Toolide valmistamisel on EKA puutöökojas asendamatuks abiks pikaajaline meister Avo Tragel.

470

739

375

°

°

82

82

407

435

325

TRIIN KAMPUS

498

EKA sisearhitektuur • 2020

Erialaprojekt

17

18

19

EKA sisearhitektuur • 2020

Bakalaureusetööd

20

Bakalaureusetööd 2020 Bakalaureuseõpingute lõputöö on iseseisev juhendatud loominguline sisearhitektuurne projekt, mille fookuses on ajakohane ja laiema ühiskondliku mõõtmega teema. Bakalaureusekraadi kaitsma asuv tudeng saab lõputöös demonstreerida ametialaseid võtteid ning avada samas oma isiklikku maailmanägemust, näidata oskust arvestada laiema kontekstiga ja võimet reageerida ühiskonna valu­ punktidele. See tähendab, et lõputöö peab olema sisukam tava­ pärasest praktilise projekti teostusest. Bakalaureusetöö teemaks on tavaliselt kas sisearhitektuurne projekt, avaliku ruumi projekt, avatud või siseruumi käsitlev ideelahendus, sisearhitektuurse teema käsitlus ühe või mitme erineva objekti näite põhjal, mööbli­ disaini projekt koos prototüübi valmistamisega või digitaalse ja füüsilise ruumi kokkupuutepunkte kompav uurimustöö koos disainlahendusega.

2020. aasta kevadel bakalaureusetööd kaitsnud tudengid said valida lõputööks bakalaureusetöö või kaitsta kraadi oma portfoolioga ning kureerida näitus, mis esitleb ühe kaastudengi portfooliot.

See on üleminekuperiood protsessis, kus lõpetajad saavad kaitsta BA kraadi portfoolioga, et jätkata õpinguid süvendatult magistrantuuris.

Portfoolio koostamisel on oluline reflekteerida enda kui sise­ arhitekti professionaalset taset, valmisolekut iseseisvaks loominguliseks tööks valitud erialal. Näitus või sündmus peab arvestama valitud portfoolio sisuga, võimendama või suhestuma esitletava materjaliga, lisama sündmusele ruumilise mõõtme. Ruumilahendus võib olla installatiivne, kuid peab kätkema kõiki inimmeeltega tajutavaid aspekte (valgustus, heli, materiaalsus jt).

EKA sisearhitektuur • 2020

Vello Asi tudengipreemia 2019 Kirke Kalamats

Foto: Rasmus Jurkatam

Vello Asi tudengipreemia

Vello Asi nimelise tudengipreemia viis 2019. aasta Eesti arhitektuuriauhindade galalt koju EKA sisearhitektuuri eriala 1. kursuse magistrant Kirke Kalamats, kes oma sõnul otsib oma töödes kontekstipõhiseid lahendusi, mis saaksid tuua igapäevaellu uut kvaliteeti. Kirket huvitavad ka sotsiaalsed probleemid ja noortega tegelemine.

21

Vello Asi oli aastakümnete vältel võtme­ persoon sisearhitektuuritudengite koolitamisel, nende kujunemisel isiksuseks ning oma ala professionaaliks. Tema põhimõtted, eetika ja suhtumine töösse ja loomingusse on väärtushoiakud, mida loodame näha tänaste noorte sisearhitektide juures ning nii kannabki igal aastal välja antav tudengipreemia Vello Asi nime. Tudengi­ preemiat antakse alates 2018. aastast välja Eesti Sisearhitektide Liidu juhatuse ja Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna koostöös.

EKA sisearhitektuur • 2020

Semele Kari Tühistatud ootus — tähistatud aeg.

Ooteala ruumiline lahendus raudteeäärsel maastikul

Bakalaureusetööd

22

Juhendajad: Alina Nurmist, Kirke Päss Assistent: Jekaterina Zakilova Bakalaureusetöö Semele Kari uuris Lehtse rongipeatuse näitel reisijate rongiootamise tingimusi ja pakkus välja omapoolse ruumilahenduse.

Jõudes ilusa ilmaga perroonile mõned minutid enne rongi saabumist, tähistab ooteaeg hingetõmbepausi, mis võib inimese igapäevaelu kiiretele rütmidele vastukaaluks pakkuda rahustavat tempomuutust või teistsugust intensiivsust. Ootealale jõuab inimene kindla eesmärgiga, et rongile minna või rongilt maha tulla.

Minu uurimuses läbiviidud küsitluse vastused ja intervjuude tulemused toovad aga esile ärevuse, ebamugavuse ja ohutunde perroonil viibijate hulgas. Tavalisellt jõutakse perroonile 2–10 minutit enne rongi saabumist. Need 2–10 minutit ootamist külma, tuulise, vihmase või liiga palava ilmaga muudavad ootuse kannatuseks.

Lõputöö tulemusena peaks rongi ootamisest Lehtse peatuses saama positiivne kogemus.

Ooteajaga kohanemise sihiks on enesele maksimaalne oleviku teadvustamine ja hetkes elamine – ei mingit plaanide tegemist ja tuleviku kujutlemist.

Lehtse jaama ajaloolist interjööri avaliku väliruumi pikendusena osaliselt avades ja taaskasutades, loon ma piirsituatsiooni nii ajalises kui ka ruumilises mõttes. Ruumilises mõttes ei olda päris väljas ega ka päris sees.

Mõlemad, nii väli- kui sisetingimus, pakuvad omaette kvaliteedi. Ajalises mõttes oled vana ajaloolise mälestise ja selle taaskasutuse piirimaal. Minu töö sisearhitektuuriline väljund on näitus kadunud maailmast, mis kasutuseta vanade raudteejaama hoonete puhul tähendabki interjööri avamist publikule.

EKA sisearhitektuur • 2020

Bakalaureusetööd

23

EKA sisearhitektuur • 2020

Aadam Kaarma

Bakalaureusetööd

Juhendajad: Mihkel Masso, Sandra Pihlak

Päär-Joonap Keeduse lõputööst tõukunud linnaruumispetsiifiline installatsioon fotoseeria pildistamiseks. Näituseprojekt tegeleb Pääri portfoolio füüsilise osaga, tuues ta selge ja puhta objektina tagasi ruumi, mida Päär ise arhitektuurifoto kontekstis jäädvustab.

24

EKA sisearhitektuur • 2020

Linda Zupping

Bakalaureusetööd

Juhendajad: Mihkel Masso, Sandra Pihlak

Linda Zupping esitleb Aadam Kaarma portfooliot linnaruumis orienteerumismängu võtmes. Portfooliot, mille leiab üles pea­ tükkide haaval selleks loodud kaardi abiga, esitletakse ruumiliselt keskkonda suhestuval ja ilmastikukindlal ning korduv­kasutataval alumiiniumlehel, mis mängib oma helkleva materiaalsusega peitusemängu teemadel.

25

EKA sisearhitektuur • 2020

Bakalaureusetööd

26

Juhendajad: Mihkel Masso, Sandra Pihlak

Sander Joosep Siigur

Kadi Pihlak

Eeros Lees

Installatsioon/näitusekujundus on inspireeritud Marlene Kirti teostest ja töökäigust. Lõpp-produkt koosneb ruumilistest kollaažidest ja näitusekujunduse moodustavatest installatsioonidest. Lähtutud on Marlene illustreerimis-stiilist ja korrapärasest segadusest, milles tema teosed sünnivad

Sander Joosep Siiguri esitlemine EKA ees tema portfoolio kaudu, andes sellele teine formaat ja kujundus ning tekitades seeläbi vaatajates küsimusi ja huvi. Huvi korral on võimalik süveneda tema töödesse esitletud QR koodi kaudu.

Lühikesed reklaamvideod Kadi Pihlaku portfoolio sisu põhjal, mille esitlemiseks on sotsiaalmeedia platvorm Instagram, et jõuda laiema vaatajaskonnani.

Marlene Kirt

Päär-Joonap Keedus

Eeros Leesi portfoolio põhjal loodud kolm lühifilmi, mis kirjeldavad kunstnikku läbi kuraatori silmade, toovad vaatajani kunstniku tööprotsessi ning avavad tema inspiratsiooni-otsinguid.

Oleviku-tuleviku piiridel mängiv animatsioon Linda Zuppingu projekteeritud rannakohvikute – toidukirjutajate – näitel.

Animatsioon keskendub asukohale, keskkonna tajumisele ja toidukirjutajate abstraktsusele.

EKA sisearhitektuur • 2020

Bakalaureusetööd

27

Juhendajad: Alina Nurmist, Kirke Päss Assistent: Jekaterina Shipilenko

Andrea Miku Haavad kui kokkupuutepunktid.

Lähisuhtevägivalla ohvrite teabekeskuste sisearhitektuurne lahendus

Elis Rumma Uinakuruumid Eesti Kunstiakadeemias

Mirell Ülle Materjalide mõju tervisele

Andrea uurib lähisuhtevägivalda, selle mõju ja tervenemist toetavas kesk- ja kogukonnas. Erinevatesse asulatesse kohandatavates kogukonnakeskustes on rõhk rahulikul kulgemisel ja enese määratlemisel, mis oleks samm edasi paljude varjupaikade tänasesest olukorrast. Ühiskondlikul tasandil tõstab teema loodetavasti nii ohvrite, pealtnägijate kui vägivallatsejate teadlikkust.

Elise bakalaureusetöö teemaks on uinakut soosiva disaini loomine olemasolevasse koolikeskkonda. Tema eesmärk on suunata mõtestama laiemalt jõudeaja ruumilisi vajadusi.

Tehisliku keskkonna mõju elusorganismile võib olla suurem, kui teadlikud oleme. Oma bakalaureusetöös uurib Mirell kui palju mõjutavad siseruumi materjalides kasutatavad kemikaalid siseõhu kvaliteeti ja inimese tervist. Uurimistöö praktilises osas mõõdab ta õhukvaliteedi detektoriga Kohtla-Järve Gümnaasiumi ruume ning uurib seost ruumi ja ruumikasutaja enesetunde vahel. Selgitamaks, kui palju eraldub materjalidest kahjulikke aineid, mõõdab neid ka eraldi katsekastis. Näitus ja installatsioon toovad läbi ruumilise kogemuse probleemi esile.

Evelin Kruus Metsloomade rehabilitatsiooni moodulüksus

Helena Mandala Kopamees Küla: sünnitusjärgne keskus hädas peredele

Heleri Koltšin Puki palmi aed. Kultuuri- ja vabaajakeskus tallinna botaanikaaia palmimaja näitel

Evelini eesmärk on luua funktsionaalne moodulmaja mets­ loomade rehabilitatsiooniks, et anda enda panus viga saanud metsloomade taastumisse üha enam linnastuvas maailmas.

Loodavas üksuses oleks inimkontakt loomaga minimaalne, kuid samas hea järelevalve taastuvale loomale. Võrreldes kliinikuga on moodulmajas vähem stressi, loom saab olla segamatult nii sise- kui ka välipuuris. Eesmärk on, et loom naaseks tervena tagasi loodusesse. Kasutajad paiknevad üle Eesti, seega tekiks moodulmajadest ning abistajatest Eestit kattev abivõrgustik EMÜ kliinikumile.

Helena uurib oma lõputöös sünnitusjärgses depressioonis perede ruumilisi vajadusi ning seob selle küla ja kogukonna põhimõtetega. Tulemuseks on tehislikult loodud küla koos keskusega, mis vastaks pere vajadustele ja tooks kokku samade muredega inimesed, kes saaksid üksteisele toetuda. Lõputöö ei loo lõplikku projekti, vaid uurib, mis on need peamised tegevused ja vajadused, mida peaks projekteerimisel silmas pidama.

Puki Palmi aed on taimi tutvustav kultuuri- ja vabaajakeskus Tallinna Botaanikaaia Palmimaja näitel. Idee kontseptsioon on taimede ja külastajate keskne ning põhineb tänase palmimaja kõige suuremal väärtusel, kelleks on 90-aastane Kanaari Datlipalm. Palmipuu on istutatud botaanikaaia esimese direktori sünni puhul, tema isa poolt pojale kingituseks. Taimedesse pühendunud inimesena oli Arnold Pukk botaanikaaia töötajate seas väga hinnatud. Oma palmi tõi ta botaanikaaeda kasvama 1960ndatel. Kahjuks plaanitakse palm 2020. aasta rekonstrueerimistööde käigus maha võtta, kuna hoone on taimele väikseks jäämas. Oma lahenduses keskendub Heleri Puki Palmi säilitamisele ja botaanikaaia külastatavuse suurendamisele, pakkudes välja uue ruumiprogrammi.

EKA sisearhitektuur • 2020

Magistritööd ja magistrantuur

28

Magistritööd ja magistrantuur, AD 2020 Sisearhitektuuri osakond on viimastel aastatel tõusujoones liikudes jõudnud kriitilise massi ja arenguseisundini, mida iseloomustab energia ja külgetõmbejõud. Sellise elavneva ja dünaamilise kesk­konna loomisele on kaasa aidanud tudengid ja õppejõud, kes on ühisele töölauale kokku toonud oma ideed, probleemid, väljakutsed ja küsimused.

Sisearhitektuuri magistriõpe tõmbab mitmeti – ühelt poolt nähakse selles integreeritud pikendust bakalaureusetaseme õpingutele, teisalt ka soov tulla professionaalse karjääri kõrvalt tagasi akadeemiasse. Viimast võib näha suisa trendina magistrantide seas.

Osakonna magistritööd otsivad aina enam lahendusi reaalsetele probleemidele; viimase kolme-nelja aasta jooksul on selgelt märgata tööde muutumist sisulisemaks ning uurimuslikumaks.

Ka 2020. aastal joonistus magistritöödes välja ruumiga seonduvate disaini­lahenduste hübriidsus, mis eeldab autorilt süstemaatilist ja samal ajal loovat lähenemist. Probleemi kaardistamine uurimistööna on saanud projektlahenduse orgaaniliseks osaks.

Sisearhitektuuri magistriõppega käib kaasas avatud ja inter­ distsiplinaardne stuudiokultuur. Jätkuvalt seatakse sihiks sõnastada ruumiloome identiteeti. Magistriprojektid näitavad, mil määral (sise)ruumi tähendus on tänaseks laienenud ja mitme­ kihilisemaks muutunud: tegeletakse nii objekti-eseme, ruumi funktsioonide, tüpoloogiate kui ka sise- ja avaliku ruumiga.

Huvitava kaasnähtusena võib täheldada sise- ja välisruumi vahelise piiri teadvustamist ning ühtaegu selle teadlikku vältimist.

Piirialadel tegutsemine ja uute võimaluste otsimine on kujunemas normiks – seda kinnitab asjaolu, et kõiki magistristuudio teemasid, uurimisküsimusi ja neist arendatud projektilahendusi ühendab huvi sisearhitektuuri eriala piiride laiendamise vastu.

2019–20 aastakäiku positsioneerides eristus kaks ruumist lähtuvat vaate- ja tegevussuunda: “ruum ja keskkond” ning “ruum ja objekt”. Sellest ajendatult toimub magistriõpe alates 2020–21 õppeaastast stuudiopõhiselt kahel suunal; stuudiod eristuvad aasta jooksul ettevõetavate projektide ja magistritöid raamiva temaatika ning valitud uurimusliku metodoloogia poolest, peegel­ dades tudengite isiklikke huvisid ja eesmärke ning juhendajate loomingulist ja uurimuslikku tausta. Stuudiote raames tegeletakse ruumiga ja ruumiloomest kerkivate küsimuste püstitamise, sõnastamise ja analüüsiga.

Magistriprojektides välja pakutud ruumiliste sekkumiste keskmes on inimene ehk kasutaja – indiviid või ühiskonnagrupp oma vajaduste, väärtuste ja eesmärkidega. Ruumiliste sekkumiste iseloom, ulatus ja põhjenda(ma)tus leiab kinnitust töö käigus

EKA sisearhitektuur • 2020

Magistritööd ja magistrantuur

tehtava uurimustöö kaudu, peaeesmärgiks on teooria ja praktika maksimaalne ühildamine.

Mõtteliseks teljeks stuudiotesse jagunemisel on kontekst, mille tähistamiseks on appi võetud sõnapaar keskkond / objekt.

Ruumi ja ruumiprobleemidega suhestuvalt võib sellist jagunemist tinglikult kirjeldada lähtepunkti valikuga määratletud liikumis­ suunana – ühelt poolt keskkonna (väljast sisse) ja teiselt poolt objekti (seest välja) kontekstis.

Nagu ikka, sünnib stuudiote lõplik sisu tudengite, õppejõudude ja nende erinevate arvamust ning ideede vastastikusel põrgatamisel. Stuudio on ühelt poolt ümarlaud ja eksperi­ menteerimisruum, kuid kuna kaalul on edukad magistriprojektid, on see ka kogemuste, nõu ja usalduse jagamise koht.

Külalisprofessor Jüri Kermik

29

EKA sisearhitektuur • 2020

Presenteerimise meetodid

Presenteerimise meetodid

30

Õppejõud: Roland Reemaa 1. kursus

Joonistega töötamine on oluline samm projekteerimise protsessis, mis võimaldab erinevaid arhitektuurseid lahendusi läbi katsetada. Seega pole joonistega töötamine ainult reflekteeriv, mõtlemisele järgnev projekti peegeldav protsess, vaid ka generatiivne, projekti loov protsess.

Aine eesmärk on arendada magistrandi loovat mõtlemist joonise valmimise käigus.

Kolme päeva jooksul läbitakse ülesandeid, kus arhitektuurne plaanijoonis, visand ja atmosfäär on nii töövahend kui ka representatsioon.

Peter Zumpthor. The Therme Vals

KADRI BENROT

Valisime meelepärase sketšimisviisi erinevate arhitektide joonistuste järgi ning ülesandeks oli jäljendada valitud arhitekti tööd, ent mõtestada EKA hoonet. Oma töös lähtusin arhitekt Peter Zumthori Šveitsis Valsis asuvatest termidest. Sama käekirja ja tehnikat pidi kujutama ka minu joonistatud EKA 1. korruse fuajee ja raamatukogu ala. Teine ülesanne baseerus esimesele, kus nüüd joonistatud plaanilahendust tuli

käsitleda hoopis teisiti. Plaanist pidi saama kas vaade, lõige, arhitektuurne detail vms.

Valisin EKA evakuatsiooni trepikoja 1. korrusel raamatukogu ja kunstisaali vahel ning kujundasin keerdtrepist ja koridorist hoopis tunneli all koopas, kus peenike valgusvihk joonistas ringikujulise tunneli välja.

EKA sisearhitektuur • 2020

Magistristuudio

Magistristuudio „Terve ruum“

LILIAN MÄNNIKUST Võnge

Stuudio raames haiglas korraldatud küsitlustest ja intervjuudest selgus, et päevakirurgia osakonna ooteala on stressi tekkimist soodustav. Inimesed on pinges, närvilised ja keskkond võimendab niigi olemasolevat operatsioonieelset stressi.

Ooteala ruum ei ole patsiendisõbralik ega paku privaatsust ja mugavustunnet.

Praegu olemasolev ruumilahendus ei lase ruumi loomulikku päevavalgust

31

Juhendajad: Tüüne-Kristin Vaikla, Alina Nurmist, Maarja Mõtus, Silver Sternfeldt, Kärt Ojavee 1. kursus Ruumi mõju inimese tervisele on teada juba 1980ndatest, mil esimese teadusliku uuringuga tõestati, et aknaga palatis paranevad patsiendid operatsioonist paremini kui aknata palatis (E.M. Sternberg, 2010).

Siiski ei kipu haiglate ja kliinikute arhitek­ tuuris kandev printsiip olema “terve ruum”, vaid võimalikult paljude voodikohtade ja teenuste ära mahutamine. Võttes PERHi kutsel luubi alla suurhaigla päevakirurgia ja päevaravi osakonna, otsisid EKA sise­ arhitektuuri ja tootedisaini tudengid viise, kuidas rangete nõuete ja efektiivsuse surve all olev haiglakeskkond inimsõbralikuks muuta. Tudengid analüüsisid, kuidas olemas­olev ruum selle erinevaid kasutajaid psühholoogiliselt mõjutab, mil moel materjalid ruumikogemust loovad ja kuidas on võimalik muuta inimeste käitumismustreid ruumis. Töö üheks lähtekohaks oli varasem teenusedisaini stuudio, mis tegeles päeva­ kirurgia patsiendi teekonna parandamisega.

Lisaks kaardistati koostöös Riigikantselei Innovatsioonitiimi ja PERHiga vähiravi patsiendi teekond hoones. Magistristuudio toimus tihedas koostöös tellijaga.

ning mõjub seetõttu tehislikult ja liiga intensiivselt.

nähtaval ja kättesaadav. Kontrastina olemasolevale üleni valgetes toonides, tehnilise ereda valgusega ja jäigale ruumile on pakutud dünaamiline disain mänguline, soojades toonides, funktsionaalne ja kasutajasõbralik. Voolav vorm loob pinnad nii istepinkideks, riiuliteks, valgustiteks kui ka lauapinnaks. Et patsient segadusse ei satuks, markeerib peamisi teekondi põrandagraafika.

Projekt “Võnge” keskendub osakonna ootealale. Loodud disainiettepanek tagab ooteruumis päevavalguse ning pakub erineva privaatsuse astmega soppe, kus endale sobiva ootepaiga leiavad nii eraldatud kui ka avatumat ala eelistavad inimesed, olles seejuures õele alati

EKA sisearhitektuur • 2020

Magistristuudio „Poliitiline ruum“

Magistristuudio

32

Õppejõud: Tüüne-Kristin Vaikla, Jaan Tiidemann, Kaja Pae, Kaisa Lensen, Silver Sternfeldt 1. kursus Magistristuudio “Poliitiline ruum” hõlmas 2020. aastal nii teoreetiliste teadmiste kogumist poliitika ja ruumi omavaheliste suhete kohta kui praktilist projekti Tallinnas Toompeal asuva ajaloolise Rüütelkonna hoone pööninguaktiveerimist. Stuudio käigus otsisid tudengid viise, kuidas poliitika/poliitiline situatsioon võib mõjutada arhitektuuri ja ruumikasutust ning tihedas koostöös tellijaga (Riigikantselei) testiti, milline on arhitektuuri ja ruumi mõju poliitikute igapäevatööle.

Erialastuudio toimus intensiivkursusena sisearhitektuuri konkursi formaadis, hõlmates nelja erinevat õppeainet, mis on osa EKA sisearhitektuuri osakonna magistrantuuri esimesest õppeaastast: Disainistuudio käigus analüüsisid tudengid Tüüne-Kristin Vaikla ja Kaja Pae juhendamisel poliitilise ruumi olemust. Kursuse tulemusena sündis sisearhitektuuri kontseptsioon ja ruumilahendus, mis suhestub tulevaste ruumi kasutajatega.

Silver Sternfeldti käe all analüüsisid tudengid töökeskkondade mõju mugavusele, rahulolule, sooritusele ja tervisele erinevate sotsiopsühholoogiliste protsesside kaudu, milleks on privaatsus, territoriaalsus, ülerahvastatus, personaalsus, tähelepanu, stress, emotsioonid ja kognitsioon.

Kohaspetsiifilise ehituse / maketistuudio õppeaines põimusid Jaan Tiidemanni juhendamisel digitaalne modelleerimine, meeskonnatöö, ajaloolise ruumi spetsiifika uurimine Rüütelkonna hoone näitel.

Kaisa Lensen suunas tudengeid visuaalse käekirja otsingutel ja pööras tähelepanu erinevatele ruumiliste interjöörieskiiside loomise tehnikatele, mis on sisearhitektile oma ideede väljendamisel abiks; stuudio käigus sündisid Rüütelkonna hoone pööningukorrusele mitmeid põnevaid disainiettepanekuid, mis tegelesid valitsuse kriisiolukorra ruumiliste lahendustega.

EKA sisearhitektuur • 2020

Magistristuudio

33

Kodust üles pääseb katuseharja alla, kus on ühine tööruum pika laua taga. Seal saab tööd teha nii üksinda kui ka ühiselt, kuna kõiki liikmeid on laua taga näha.

Aiast üles liigutakse privaatsesse ruumi ehk koju. Ruum pakub puhkamis- ja pesuvõimalust. Isiklike asjade hoiustamiseks on mahutid trepi all. Ruumis on trepp kolmandale korrusele.

Poolavalik tsoon on aed. Aias saab kontrollida oma privaatsust rippuva pesuga. Kahe aia peale on üks trepp teisele korrusele.

BIRGIT ÕIGUS ANNIKA LINDEMANN KIRKE KALAMATS Kihid

Projekti lähteülesandeks oli luua koroona­ viiruse puhangu laadsete olukordadega tegelemiseks sobiv kriisiruum kuni 10-liikmelisele kriisikomisjonile, eesmärgiga hoida komisjoni liikmeid kriisiperioodil tervetena.

Projekt “Kihid” annab uue lisaväärtuse Rüütelkonna katusekorrusele, arvestades maksimaalselt olemasoleva ruumi eripäradega ning luues läbilõike linnapildist. Selgelt

piiritletakse privaatsed ja avatud ruumid, et pööningule pääseksid ka ülejäänud maja töötajad, tagades samal ajal komisjoniliikmetele ligipääsu privaatsetele tööruumidele.

Pööning jaguneb avatud ruumiks, mida mööda lookleb tänav, kutsudes kasutajaid ringi liikuma ja uusi vaateid märkama. Teises tiivas asuvad komisjoniliikmete ruumid, kuhu saab siseneda hoone keskselt tänavalt. Iga

liikme ruum on kolmetasandiline: esimesel korrusel on aed, teisel isiklik ruum ja kolmandal vaid komisjoni ühine tööruum.

Pööning on omakorda jaotatud kolmeks kihiks – avatud, poolavatud ja privaatne.

Pööning moodustab tervikuna läbilõike linna struktuurist. Avatud tsoon sarnaneb linnatänavale – see on ligipääsetav kõikidele hoones tegutsevatele inimestele ning pakub võimalust mõttetegevuses paus teha.

EKA sisearhitektuur • 2020

Magistri-meistriklass EKA CUP: vineerist tugitool

Magistri-meistriklass

Õppejõud: Simo Heikkilä

Soome disaineri ja sisearhitekti Simo Heikkilä 4 päeva kestnud intensiivne meistri­klass toimus sisearhitaktuuri ja tootedisaini tudengite koostöös. Lähteülesanne kutsus tudengeid üles kavandama lamineeritud kasevineerist tugitooli, otsides ergonoomika­ uuringute ja prototüüpide loomise abil võimalikult mugavat vineerist painutatud istevormi. Töötades alguses kolmestes meeskondades, lõid tudengid lõpuks igaüks oma kavandi ja EKA töötoa vahendite abil vormi, mis aitaks vineeri painutada. Tugitooli prototüüpe aitasid EKA puidutöökojas valmistada meistrid Avo Tragel ja Rein Erdel.

34

EKA sisearhitektuur • 2020

Magistri-meistriklass

ANNIKA LINDEMANN BIRGIT ÕIGUS KADRI BENROT KIRKE KALAMATS LILIAN MÄNNIKUST

35

EKA sisearhitektuur • 2020

Magistritööd 2020

Mariann Drell Sooline ruum: normatiivid ja nähtused läbi sisearhitekti pilgu

36

Juhendajad: Jüri Kermik, Gregor Taul Konsultant: Andrea Tamm

Astun esimese sammu. Ma olen jõudnud akadeemilisele eel-lõpule. Eel-lõpu järel jõudnud saada kätte kraadi, mitte lihtsalt kraadi, ikka bakalaureuse kraadi. Alles bakalaureusekraadi. Ma olen Lõpetanud, kuid lõpp eelneb vaid algusele. Astun esimese sammu. Ma olen sisearhitekt ja jõudnud eriala alguse esimese mademeni.

Ma olen sisearhitekt, aga mitte päris, päris olemisest lahutamas erialane kogemus, kogemus töös, kogemus elus. Olen sisearhitekt, kuid veel mitte päris. Astun esimese sammu. Mis on minu jaoks ruumis minulik, mis ruum teeb minust minu, mis ruum tegi minust minu? Asetan ennast väiksemasse konteksti, väike-väike mina, väikses-väikses ruumis. Ruumis on naine ja mees, ruumis on sina ja mina, ruumis on naiselikkust ja mehelikkust ja veel kõike, mis veel mahub.

Astun teise sammu. Astusin täitsa uude kohta, uude majja, uude ruumi. Ise olen sama, aga mitte päris. Kergem on olla, aga raskem on hakkama saada. Töö ja magister, ahjaa ma vahepeal hakkasin ju magistrandiks!

Sisearhitektuuri magistrandiks. Olen tradit­ sioonilise akadeemilise õppe lõpusirgel (veel ei osanud ma arvata, et lõpp on kõike muud kui sirge). Astun teise sammu, teine samm esimesest kaugemal ja kolmandale lähemal.

Minule justkui tundub, et nüüd olen kohe varsti peaaegu päris. Päris sisearhitekt, ja kui ma siit elusana välja tulen, on mul lausa kleeps „diplomeeritud sisearhitekt“. Astun teise sammu. Ma käisin vahepeal Heimtalis, siis tegelesin veel teekonna, valu ja käelise mälestusega. Käelise joone arendamisega.

Hiljem veel käisin ühes ruumis, täpsemalt siis ühes vannitoas. Seal oli kaks valamut, üks naisele, teine mehele. Sellest olin varem lugenud miskit, mis jäi minuga siiani.

Astun kolmanda sammu. Kolmanda sammu astumine tundub veel eristatavate tegevuste võimaldajana. Kuid selgub peagi, et heites pilgu tagasi, on kolmanda sammu astumine põiminud, pununud, kirjutanud, lausunud, joonestanud, voolinud ja muutnud kõik sammu (esimesel vaatlusel tundunud) eraldi­ asetsevad osad üheks. Ma astusin kolmanda sammu ja ma olen kohe-kohe päris, päris ehk erialalt, päris ehk loomingult, päris ehk inimesena, päris iseendana. Ma jõudsin veelkord Heimtalisse, ja see oli ju mõnda aega hiljem kui tunnistasin kahe kraanikausi allegoorilist saatust ja murdu hiljem sellest, kui lugesin seda miskit. Ma astusin kolmanda sammu otse mängu sisse, omaenda loodud süsteemi, mis jäi mulle toeks ja viidaks läbi siinoleva magistritöö, mis andis mulle võimaluse mõelda soolisest ruumist, kogeda seda omal nahal ning alateadvuslikult uurida iseennast kui naist ruumist. Naist ja meest ruumis, mehelikkust ja naiselikkust ruumis.

EKA sisearhitektuur • 2020

Magistritööd 2020

37

EKA sisearhitektuur • 2020

Kadri Kallaste Sisekaemuslik rada.

Kolga mõisa vahekasutus

Magistritööd 2020

38

Juhendajad: Tüüne-Kristin Vaikla, Gregor Taul

Kui toetuda Bernhard Tschumile pole arhitektuur enam taustaks sündmustele.

Sellest on ise saamas sündmus. Kui üks minu metodoloogia eesmärkidest on ruumides toimunud sündmuste dokumenteerimine, klassifitseerub ka minu enda tegevus sündmuseks ruumis.

Tschumi arvates tuleb ruumis asetleidnud sündmuste dokumenteerimiseks kasutada muid meediume kui plaane, lõikeid ja aksonomeetriaid. Arhitektuuri kogemus pole võrreldav tummfilmi vaatamisega, mis tähendab, et peale nägemise kaasab see ka kõiki teisi meeli. Seetõttu on põhjendatud ka hüljatud ajaloolise ruumi kogemuse loomisel kaasata heli, valgust, lõhnu ja taktiilseid aistinguid tekitavaid sekkumisi.

Oma töös soovin meelelisi aistinguid kasutades viidata mõisa ruumi erinevatele omadustele ja ruumides asetleidnud sündmustele, mis hoone materiaalse kehandiga võrreldes on jäädavalt kadunud.

Nende sekkumiste lähtepunktiks on ühest küljest ruum ise, teisest küljest hoones oma lapsepõlve veetnud inimese memuaarid, mis aitavad elustada üksikuid fragmente suuremast üksusest, mida täna enam ei eksisteeri.

Psühholoogilised uuringud näitavad, et ajalooline ehitatud keskkond mõjub inimesele lõõgastavalt. See on heaks alternatiiviks looduses ja muuseumis viibimisele. Samuti omistab see teadmine lisaväärtuse meie ehitatud pärandile. Eestis on palju tühjalt seisvaid ajaloolisi hooneid, mida kasutatakse vaid hooajaliselt, kuid mille eripära võiks nautida ka siis kui kraadid langevad. Kadri uurib Kolga mõisa näitel, kas ja kuidas ajaloolisi interjööre vähese sekkumisega aastaringselt kasutada. Selleks töötas ta välja erinevaid meeli kaasava installatiivse raja, mis rõhutab ajaloolise keskkonna nähtavaid ja nähtamatuid väärtusi

EKA sisearhitektuur • 2020

Magistritööd 2020

39

EKA sisearhitektuur • 2020

Magistritööd 2020

Keiu Albi

Juhendajad: Gregor Taul, Malle Jürgenson Konsultant: Silver Sternfeldt

Surmaga silmitsi: ruum surivoodi ümber EELK Tallinna Diakooniahaigla hospiitsiosakonna näitel

Magistritöö käsitleb surma suhtumist ja suremise ruumi. Keiu on keskendunud hospiitsile, ruumile kus inimene veedab oma viimased elupäevad. Magistritöös püüab ta vastata küsimusele, milline keskkond võimaldab lahkuval inimesel ja tema lähedastel rahulikult ning leppimises eluga hüvasti jätta. Oma töös tegeleb magistrant EELK Tallinna Diakooniahaigla laieneva hospiitsi osakonnaga.

Sandra Goroško

Juhendajad: Edina Dufala-Pärn, Kaja Pae Konsultant: Silver Sternfeldt

Kodu ja karistusasutuse piiril – rehabilitatsiooni toetav keskkond noortele

Magistritöö keskendub lastele ja noortele, kes on sõltuvusprobleemide tõttu rehabilitatsiooniasutusse sattunud ja veedavad seal keskmiselt ühe õppeaasta.

Sandra eesmärk on teha nende kohanemine lihtsamaks ja toetada rehabilitatsiooni tulemusi läbi neid ümbritseva ruumi.

Teadusele, psühholoogilistele uuringutele ja vaatlusele tuginedes valmib “tööriistakast”, mille baasilt saab ka tulevikus selliseid asutusi eesmärgipärasemalt disainida.

Oma töös peegeldab magistrant ka ise tööriistakastis leiduvaid eskiislahendusi Tallinna Laste Turvakeskuse olemasolevatesse ruumidesse.

Kariuki Maryann Ng’endo

Juhendajad: Edina Dufala Pärn, Keiti Kljavin Konsultant: Silver Sternfeldt

Vanglakambri ümber­ mõtestamine: vangistatud naiste eneseidentiteedi aspektide kujundamine ruumiloome kaudu

Distsipliini, võimu ja kontrolli teostamiseks kujundatud kriminaalõigussüsteemi on ajalooliselt peetud süsteemiks, mis ei ole oma ülesehituse, protokollide ja rutiini osas sooliselt tundlik. Seetõttu ei arvestata naisvangide vajadusi nii emotsionaalselt kui ka füüsiliselt. Jõuetuse tunne, mis on seotud ka võitluse ja enesemääratlemise vajadusega vanglaasutustes, on tähelepanuta jäetud, kuid oluline aspekt, kuidas kinnipeetavad seostuvad iseenda, oma keskkonna ja ümbritsevate inimestega. Lõputöös käsitletakse lõhet, mis tekib vanglaasutusse vastuvõtmises ja vanglakambri olulisuses toetada naisvangide ümberkujunemisvõimet inimesena kuni nende naasmiseni oma kogukondadesse.

40

EKA sisearhitektuur • 2020

Magistritööd 2020

Kristiine Špongolts

Juhendajad: Prof Jüri Kermik, Gregor Taul Konsultant: Kärt Ojavee

Jätkusuutlikkus hariduses: „Materjalide kaudu keskkonnateadlikuks“ õppemooduli disainimine gümnaasiumile

Magistritöö keskendub valdkondadeüleselt olulistele materjalidele, nende kasutusega tekkivale jäägile ning pakub võimalusi, kuidas ringmajandusel põhinevaid võtteid gümnaasiumiõpilastega harjutada.

Ahmad Hussein

Juhendajad: Gregor Taul, Veiko Liis

Haripunktid sisearhitektuuris: individuaalne ruumiloome rahulikuks hetkeks

Ahmadi magistritöö sihiks on muuta argised tegevused hingestatud hetkedeks. Kutsudes taasavastama lapsepõlvele omast uudishimu igapäevastes keskkondades, muudab Ahmad kodused aknalauad rituaalseteks paviljonideks, kus istudes kogeda täiskasvanuna unustatud emotsioone.

Tamara Istanbouli

Juhendajad: Andrea Tamm, Keiti Kljavin Konsultant: Prof Jüri Kermik

Kaardi-ruumi loomine palestiina põgenikelaagritele

Magistritöö uurib Läänekalda Palestiina põgenikelaagrite poliitilisi, majanduslikke ja ruumilisi põhjuseid ning nende sotsiaalset mitmekesisust. Töö pakub välja uusi lähenemisnurke, mille abil olemasolevaid teadmisi hinnata ja taasesitada.

Liikudes edasi traditsiooniliste binaarselt representeerivate kaartide (kui poliitiliste artefaktide) ja nn post-representatiivsete kaartide (kui mittepoliitiliste kaardistuste) juurest, pakub töö välja interaktiivse kaardiruumi, mis on ühtlasi poliitiline kuid samal ajal ka laiemalt taasesitatav.

41

EKA sisearhitektuuri osakonnas õpetasid 2019/20. õppeaastal: Prof Tüüne-Kristin Vaikla, Prof Jüri Kermik, Alina Nurmist, Aet Ader, Riin Alatalu, Arvi Anderson, Grete Arro, Edina Dufala-Pärn, Jaan Evart, Grete Gutman, Lilian Hansar, Vassil Hartšuk, Simo Heikkilä, Hilkka Hiiop, Mari Hunt, Sven Idarand, Aleksander Jakovlev, Ville Jehe, Triin Jerlei, Tarmo Johannes, Marianne Jõgi, Johanna Jõekalda, Malle Jürgenson, Katrin Kabun, Mart Kalm, Kätlin Kangur, Ott Kangur, Flo Kasearu, Jass Kaselaan, Gertrud Kasemaa, Mart Keskküla, Kadri Klementi, Keiti Kljavin, Eve Komp, Larissa Kondina-Sokolova, Martin Kukk, Kalevi Kull, August Künnapu, Vilen Künnapu, Kaupo Kõrven, Andres Labi, Kaisa Lensen, Veiko Liis, Saskia Lillepuu, Laura Linsi, Riin Magnus, Mihkel Masso, Mikk Meelak, Maarja Mõtus, Nelly Mäekivi, Kärt Ojavee, Oliver Orro, Ove Oot, Kaja Pae, Tõnu Peipman, Sandra Pihlak, Liina-Liis Pihu, Joonas Plaan, Anneli Porri, Tõnu Peipman, Kirke Päss, Rasmus Rask, Roland Reemaa, Tiit Remm, Janno Roos, Maiu Rõõmus, Jaanus Samma, Feliks Sarv, Janek Siidra, Silver Sternfeldt, Marek Strandberg, Peter Stumbur, Lembit-Kaur Stöör, Ilkka Suppanen, Valdu Suurkask, Triin Talk, Andrea Tamm, Tarmo Tammekivi, Margus Tammik, Teet Tark, Gregor Taul, Jaan Tiidemann, Avo Tragel, Kaarel Truu, Karin Tõugu, Paco-Ernest Ulman, Urmo Vaikla, Urmas Viik, Ekke Väli, Mait Väljas, Yrjö Wiherheimo

42

EKA sisearhitektuuri osakonna üliõpilased 2019/20. õppeaastal: Bakalaureuseastme üliõpilased: Anna Aleksejeva, Germo Ausin, Karmen Eller, Silvia Ingver, Sanna-Betty Jaanimaa, Marie Jõgi, Aadam Kaarma, Regina Kaasik, Triin Kampus, Alvin Kanarbik, Semele Kari, Päär-Joonap Keedus, Ann-Katriin Kelder, Marlene Kirt, Helena Mandala Kopamees, Heleri Koltšin, Elin Kenzie Kornav, Evelin Kruus, Karolin Kull, Kertu Kuusemets, Anni Kõrvemaa, Eeros Lees, Kätlin-Karin Lond, Anet Lukas, Andrea Miku, Merly Mändla, Kadi Pihlak, Kelli Puusepp, Kristiina Püü, Celine-Cathy Raaga, Elis Rumma, Hannele Saagpakk, Grete-Loviis Saar, Ellen Sepp, Vivien Sibrits, Sander Joosep Siigur, Linda Zupping, Loviise Talvaru, Marit-Brit Tamme, Emilie Toomela-Kärson, Laura Maria Tõru, Viktoria Ugur, Mari Uibo, Maria Uiboaid, Linda-Maria Urke, Eliisabet Valmas, Mirell Ülle Magistriastme üliõpilased: Keiu Albi, Kadri Benrot, Mariann Drell, Sandra Goroško, Ahmad Abdelmajid Ibrahim Hussein, Tamara Istanbouli, Kirke Kalamats, Kadri Kallaste, Maryann Ng’endo Kariuki, Merlin Kuusemets, Kaarel Kuusk, Annika Lindemann, Lilian Männikust, Kaarin Pender, Mari-Liis Raudjärv, Kristiine Špongolts, Merilin Tee, Birgit Õigus

43

44