Linnaplaneerimine: elamine ja rohelus. Dwelling and Greenery. Studio Project 09.2016–12.2016

LINNAPLANEERIMINE : ELAMINE JA ROHELUS URBAN PLANNING : LIVING AND GREENERY

ARHITEKTUURNE PROJEKTEERIMINE STUDIO PROJECT VI - 09.2016-12.2016

Arhitektuurne projekteerimine VII Linnaplaneerimine Neljandal aastal tegelevad arhitektuuri ja linnaplaneerimise tudengid peaasjalikult eluaseme teemaga. See moodustab suurema osa arhitekti tööst. Peame suutma mõista elamupiirkondade struktuuri, arenguprotsesse ning oma ajastu ja kultuurireaalsuse võimalusi.

Töötame tulevikule suunatud ideede, ideaalide ja visioonidega. Ülesanne on jagatud kaheks osaks – suuremate süsteemide ja mahtudega linnaehituslik ettepanek (september-detsember) ning sama ettepaneku läbitöötamine majade, korterite ja vahetu ümbruse tasandil (jaanuar-mai).

See vihik sisaldab sügissemestri töid.

Studio Project VII Urban Planning The main topic of the 4th year is that of dwelling. It constitutes a majority of the work of an architect. We must be able to understand the causalities behind the structure of housing areas, the processes of development and the possibilities of our own era and cultural reality.

We shall be working with ideas, ideals and visions facing the future. The task is divided into two parts – an urban proposal concerned with larger systems and volumes (Sept-Dec) and the same proposal elaborated architecturally into houses, apartments and their surroundings (Jan-May).

This booklet contains the works of the first semester.

Esikaane töö autor Ingrid Kaur Front page image by Ingrid Kaur

Tudengid Students

01

02

03

04

05

06

07

08

09

10

11

12

13

01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 13

Jüri Nigulas Jaanika Sau Sarah Thees Margaux Le Bouille Paulina Pähn Juhan Teppart Théo Morier Johannes Aasmäe Liis Juuse Merilin Kaup Veiko Vahtrik Ingrid Kaur Liisa Valdmann

Elamine ja rohelus Linnaplaneerimise stuudioprojekt VII

Dwelling and greenery Urban Planning Studio Project VII

EESTI KUNSTIAKADEEMIA ESTONIAN ACADEMY OF ARTS ARHITEKTUURI JA LINNAPLANEERIMISE OSAKOND DEPARTMENT OF ARCHITECTURE AND URBAN DESIGN

Elamine ja rohelus Dwelling and Greenery Rohelus linnades

Sel aastal keskendume “roheluse” kaudu teostatava ja kontrollitava elukeskkonna planeerimise ja kujundamise võimalustele. Selle koodnimi võib olla ROHELUS & ELAMINE. Kogu maailmas linnad võistlevad, et leida uusi viise looduse integreerimiseks linnakeskkonda. Seda muutust soodustab elanike ambitsioon leida võimalusi oma linnade kasvava kunstlikkuse vastu võitlemiseks. London on otsustanud järgmise 3 aasta jooksul oma rohealasid kahekordistada.

Melbourne loodab 2040. aastaks suurendada puuvõradega varjutatud maa-ala 20 protsendilt 40le. Chicago oli üks esimesi Ameerika linnu, kus rohelist katust kasutati turundusvahendina ettevõtete ligimeelitamiseks. 42 protsenti õpilastest väitsid, et keelduksid tööst, kui loodus ei oleks osa nende töökeskkonnast; 54%, kui õhukvaliteet oleks halb; ja 90% eelistas linna, kus on rohkelt haljasalasid. (2014. aastal Essec Business Schoolis (Prantsusmaa) läbi viidud uuring). Mitmed uuringud on toonud esile seoseid roheluse, tervise ja heaolu vahel. Ajakirjas Scientific American MIND (2016) avaldatud artiklis öeldakse, et uuringutega leitud tõendid viitavad sellele, et linnade rohealad, pargid ja aiad võivad parandada ka elanike kognitiivset arengut ning kaitsta tervishoiu ebavõrdsuse mõjude eest. Lisaks pakuvad rohealad lastele võimalusi arendada vaimseid oskusi nagu avastus ja loovus. Lastel, kes elasid ja veetsid aega pargialadele lähemal olevates piirkondades, oli teiste lastega võrreldes parem mäluareng ja tähelepanu.

Greenery in cities

This year we shall focus upon the possibilities of planning and designing living environments that can be exercised and controlled via „green matter“. The code name of this might be GREENERY & LIVING. Cities all over the world are competing to find new ways to introduce nature in the urban setting. This transformation is fueled by „citizens’“ ambition to find feasible ways of countering the increasing artificiality of their cities. London has opted to double its green areas in the next 3 years. Melbourne hopes to increase its canopy cover – the overhang area formed by trees – from 20% to 40% by 2040. Chicago was one of the first American cities to feature green roofs as a marketing tool to attract businesses. There are some other factors which should make future employers think about where they are located. Forty-two percent of students stated they would refuse a job if nature was not part of their work environment; 54% if air quality was poor; and 90% favored urban green spaces. (survey conducted at Essec business school (France) in 2014).

Several studies have highlighted connections between greenery, health and well-being. An article in Scientific American MIND (2016) states that : two recent studies found evidence suggesting that urban green spaces, such as parks and gardens, may also improve cognitive development and buffer against the effects of health inequality. And: green spaces provide children with opportunities to develop mental skills such as discovery and creativity; children who were closer to parkland had better memory development and less inattentiveness than other children.

Milline on roheluse hetkeseis Tallinnas?

Mitu ruutmeetrit elaniku kohta?

Millist rohelust siin leidub?

Kuidas see on linnas jaotunud?

Kuidas see on teiste rohealadega ühendatud?

Kas see on avalik, poolavalik või eraomandisse kuuluv?

Milline on selle kvaliteet?

Kas me vajame seda rohkem või vähem?

Kui me tahame seda parandada, mida me siis silmas peame?

Kuidas see peaks olema seotud meie põhiteema – eluasemega? Üks tänapäeva maailma loosungeid on massiline kohandamine, kas see rakendub ka rohelusele?

Linna võib kirjeldab erinevate seoste ja ühenduste rohkus – kas see põhimõte peaks laienema ka rohealadele, kombineerituna kergliiklusradade ja flanöörlike tegevustega?

Kui ütleme, et Tallinna kesklinna tuleks tihendada, kas see läheb vastuollu rohelusega?

Viimaseks – kas „rohelised väljad“ võimaldavad luua uusi töökohti…?

What is the situation with green matter in Tallinn?

How many sqm per inhabitant?

What kind of greenery?

How is it spread around the city?

How is it connected to other parts?

Is it public or private or semipublic?

What is the quality of it?

Do we need it more or less?

If we feel like improving it - what might it mean?

How should it be connected to our main theme – dwelling ?

One of the slogans of today’s world is mass customisation, is this relevant for greenery also?

Cities are described by different connections, should the greenery follow it and be combined with light traffic lanes and flaneuring activities?

If we state that Tallinn should be densified in it’s heart is it contradicting the pursuit of greenery?

Last but not least – can “green fields” enable the creation of new employment opportunities?

8

JAANIKA SAU / SARAH THEES / JÜRI NIGULAS / MARGAUX LE BOUILLE

Polümer: linna ühendaja Polymer: Urban Connector Vanast tööstuslinnakust linnaruumi ühenduslüliks

Projekt kujutleb Polymeri tööstuslinnaku ümberehitamist multifunktsionaalseks elamu-, äri- ja puhkepiirkonnaks, luues uue ühenduse Tehnika ja Madara tänava vahel. Raudtee on sillale tõstetud ning selle alt kulgeb kergliiklusele orienteeritud roheala.

Old industrial district into new urban connector

The project envisions new futures to the Polymer industrial dirtrict by transforming it into a multi-functional area that connects dwellings, commercial and recreation facilities. By lifting the railway on a bridge, a light traffic oriented linear park passes beneath it, connecting Madara street to Tehnika street.

10

01 02 03 04 05 06 07 08

09 10 11 01 02 03 04 05 06 07 08

09 10 11

Situatsiooniskeem Bussipeatused Bussi -ja trolliliinid Tiheda autoliiklusega magistraalid Erinevad funktsioonid Fotod ümbrusest: elamud ja ärihooned Fotod ümbrustest: tööstushooned Avalikud rohealad ja privaatomandisse kuuluvad rohealad. Avalike rohealade kaugus valitud piirkonnast ning jalutades pärale jõudmiseks kuluv aeg.

Kahe avaliku roheala liitmine läbi Polymeri ala Jalutuskäik Lillekülast Telliskivisse Potentsiaalne uus keskus Situation plan Bus stops Bus and trolley lines Car lanes with heavy traffic Different functions Surroundings: dwellings and commercial buildings Surroundings: indutrial buildings Public greenery and private greenery.

The distance between the public green areas and the chosen site and walking distances from the site to the public green areas.

Connecting two public green areas through Polymer district.

A walk from Lilleküla to Telliskivi Potential new city center

01

02

03

04

05

06

07

08

09

10

11

01

02

03

04

01 01 01

Asendiplaan Master plan

12

02 03 04 05 06 07 02 03 04 05 06 07

Vaade uue hoonestuse rohelistele katustele Lõige 3-3. Hetkeolukord ja planeeritav muutus Lõige 4-4. Hetkeolukord ja planeeritav muutus Raudteetammi alt läbipääsu loomine kergliiklejatele Ristmikud Ülevaade

Green rooftops of the planned buldings Section 3-3. Current situation and the planned intervention.

Section 4-4. Current situation and the planned intervention.

Digging up the railway dam and opening the way from the old town to Polymer for motor-free users Crossings Overview

02

03

04

05

06

07

01 02 03 04 05 06

Vaade palmimajale Maja Joon Maja Seitse Maja Sõõr Palmimaja Piirkonna lõige

01 02 03 04 05 06

A view of the Palm House Line House Seven House Loop House Palm House A section of the district

01

02

03

04

05

06

14

07 08 09

Vaade majale ‘‘Seitse’’ Erinevad planeeritavad funktsioonid Avalikud, pool-avalikud ja privaatsed alad

07 08 09

A view on the Seven House Different planned functions Public, semi-public and private areas

07

08

09

J. TEPPART/ P. PÄHN/ L. JUUSE/ J. AASMÄE/ T. MORIER

Järve äärde!

To The Lake!

Kitseküla avamine järvele

Tallinna territoorium on suur, kuid hõredalt asustatud. Linn püüdleb kesklinna tihendamise poole, mis on toonud kaasa maakasutuse nihke – endised tööstuspiirkonnad on muudetud elamuteks. Kitseküla linnaosas tegeleme sama probleemiga.

Laiemas plaanis käsitleb projekt Tallinna roheluse suuresti tähelepanuta jäänud osa – Ülemiste järve –, mille kasvav linn on juba alla neelanud, kuid kuhu pole ligipääsu. Laiendades järve rohelist iseloomu selge diagonaaliga Kitseküla piirkonda ja kasutades olemasolevaid raudteekoridore suurema võrgustikuga ühendavate kergliiklusteedena, anname inimestele võimaluse lõpuks JÄRVE ÄÄRDE jõuda!

Opening Kitseküla to the Lake

Tallinn is a vast, but sparsely populated territory. The city is striving to densify its central areas, which has brought about a shift in land use - former industrial areas have been turned into housing. The Kitseküla district is characteristic of these qualities and a focus for similar transformations.

On a larger scale, the project is dealing with a vastly overlooked part of Tallinn’s greenery - Lake Ülemiste - which has already been surrounded by the growing city but is inaccessible. By extending its green character into the Kitseküla area with a clear diagonal and using the existing railway corridors as light traffic roads connecting to a bigger circle, our project allows the opportunity for people to finally get TO THE LAKE!

16

01

Piirkonna analüüs

01

Site analysis

Planeeringu ülesehitus

Projekti fookuses on piirkond, kus praegu asuvad põhiliselt kaubanduspinnad, laod ja asfalt. Tuues piirkonda elamuehituse, loome vajaduse ka selgema tänavastruktuuri ja kõigile kättesaadavate rohe- ja puhkealade järele.

Hetkel on Kitsekülas puudu selgest keskusest ja ligipääsetavast haljasalast. Kesksuse potentsiaal peitub projektiala põhjaosas, kus on väga head transiidiühendused. Sealt saab alguse viiest erinevast haljastuse vormist koosnev roheline diagonaal, mille tulemuseks on otsene, kuid huvitav juurdepääs järvele ja järveäärsesse metsa..

Pärnu mnt esisel asuvad kõrged kaubandus- ja büroohooned toimivad selle taga asuva eluaseme kaitseseinana. Diagonaal jagab eluruumi kaheks: lõunas jäljendab muster tahvlite ja tornide maailma; põhjas moodustub jalakäijate tänavate ja lineaarsete ühiskasutatavate ruumide sisehoovidega kvartalite muster. Kavandatava planeeringuga on ette nähtud 111 000 m2 elamispinda vähemalt 3500 elanikule ja ligikaudu 133 000 m2 äripinda.

Structure of the Master Plan

The place is currenly occupied by large retail surfaces, warehouses and asphalt. By introducing housing to the area, we also create a need for a clearer street structure and recreational green areas accessible to everyone.

At the moment, Kitseküla is missing a clear centrality and accessible green space. The potential of the centrality lies in the northern part of the project area which has very good transit connections. That is the starting point of the green diagonal consisting of 5 different forms of greenery, resulting in a direct but interesting access to the lakeside forest and the lake itself.

The high retail and office buildings on the Pärnu mnt front act as a protecting wall for the housing behind it. The diagonal divides the living area in two: in the south the pattern imitates the world of slabs and towers and in the north a pattern of quarters with inner courtyards is formed by introducing pedestrian streets and linear shared spaces. The proposed plan provides 111000 m2 of living space for at least 3500 inhabitants and about 133 000 m2 of commercial space.

01

01 01 01

Asendiplaan Master plan

18

02

Ülevaade planeeritavast arhitektuurist ja maastikuarhitekuurist

02

Overview of the planned architecture and landscape architecture

02

01

02

03

04 01-03 Lõiked 01-03 Sections

04 04

Vaade planeeritavale alale A view on the planned area

20

05 06 07 08 09

Lõige A-A jätkub Esimese korruse plaan: korterid ja ärid 3D diagramm Sisehoov Vaade alale rongi aknast

05 06

Section A-A continues Ground floor plan: apartments and businesses 3D diagram Courtyard View on the area from through train window

07 08 09

05

06

09

07

08

LIISA VALDMANN/ INGRID KAUR/ VEIKO VAHTRIK/MERILIN KAUP

Kõrgepingeliin Powerline Võimalus

Hetkel hõivab elektriliinivõrk oma 50 meetri laiuse koridoriga linnas suure ala, mis on kinnisvaraarenduse ja ehitusõiguse mõttes piiranguvöönd. Plaan viia elektriliin maa alla (vähendades koridori laiust 2 meetrini) avab tohutul hulgal maad loomaks huvitavat linnakeskkonda.

Oleme otsustanud tegeleda elektriliinialuse alaga, mis asub Pelgurannas. Ala piirneb põhjast Merimetsa metsaga ja idast Kopli raudteejaamaga. Selle poolitab Sõle tänav Ehte ja Puhangu tänava vahel. Piirkonnal on tihe ühendus mere ja Stroomi rannaga ning ainsateks hooneteks on garaažid ja töökojad. Haljastuse poolest on tegemist veidi tühermaalaadse iseloomuga heinamaa ja hõredalt paiknevate puudega.

The Opportunity

Currently the powerline grid occupies a large area in the city structure with its 50 meter wide corridor, which is a restricted zone in terms of real estate development and building rights.

The plan to take the powerline underground (reducing its corridor to 2 meters), opens up a vast amount of land with high potential of becoming an attractive urban environment.

We have chosen to deal with a section of the powerline area which is situated in Pelgurand. The site is bordered from the north by Merimetsa forest and from the east with Kopli railway station. It is cut in half by the Sõle street and between Ehte Puhangu street. The area has a close connection to the Stroomi beach while the only buildings there are garages and workshops.

In terms of greenery it is a meadow with a wasteland like character and sparsely situated trees.

22

01 02

04

Käsitletava ala asukoht Tallinna linnas Veetaseme tõusu võimalikud prognoosid järgmise 50 aasta jooksul Piirkonna analüüs ja planeeritavad muudatused Fotod piirkonnast

01 02 03 04

The chosen area in Tallinn Possible sea level rise in the next 50 years Site analysis and planned interventions Photos from the site

03

Visioon

Projektis kajastuvad vältimatu globaalse soojenemise protsess, merevee taseme tõus ning energia- ja eluasemekriis. On ennustatud, et merevee tase tõuseb järgmise 40 aasta jooksul ligikaudu 5 meetrit. Juhul, kui see teoks saab, on ehitised endiselt kasutatavad oma teise tasandi avaliku ruumi ja taevagaleriidega, mis ühendavad majad oma toidutootmise ja kõigi muude põhivajadustega kogukonnaks. Ettepanek koosneb segakasutusega hoonetest piki krundi perimeetrit koos keskse haljasalaga, millel asub ka kogu ala läbiv kergliiklustee. Transpordivajaduse rahuldamiseks oleme pikendanud olemasolevat trammiliini läbi meie piirkonna randa ja sealt tagasi.

The Vision

The project accounts for the inevitable process of global warming, the rise of the sea level, energy and housing crisis. It has been predicted that the sea level will rise dramatically over the next 40 years. In case this comes true, the structure is still usable with its second level public space and sky galleries connecting the houses into a community with its own food production and all the other basic needs. The proposal consists of mixed use buildings along the perimeter of the site with a central green space which, amongst other things, hosts a light-traffic road, running through the whole area. To accommodate the need for transportation we have extended the existing tramline through our area running to the beach and circling back.

01

03

04

02

FAR 0.8

FAR 0.8

FAR 1.2

SKATEPARK

FAR 0.4

01

M-1:1000

02 01 01

03

Asendiplaan Master plan

02 02

Planeeringu teostamine etappidena Excecuting the master plan in stages

24

04

Hoonemahtude vahele asetsev lineaarpark

04

Linear park between facing building masses

03

Ülesehitus

Planeering koosneb piki krundi perimeetrit paiknevatest segakasutusega hoonetest koos keskse haljasalaga, millel muuhulgas paikneb kogu ala läbiv kergliiklustee. Elamumassi järk-järgult kõrgusesse kasvav struktuur hõlmab kortereid, stuudiokortereid, jaemüügihooneid, kasvuhooneid, lasteaeda, büroosid ja ühiskondlikke ruume. P Põhjosas mäe küljele toetuvates korrusmajades asuvad avalikud funktsioonid nagu kool, rahvaraamatukogu, bassein, tööruumid ja parkimine.

Rohelus

Niidulaadset eripära silmas pidades on maastik kujundatud võimalikult looduslikult, kasutades ära olemasolevaid taimeliike ja lisades juurde uusi. Planeeritava haljastuse põhielemendid on viljapuud, kõrge niidutaimestik ja marjapõõsad. Selles pargis saab tunda end tõeliselt osana loodusest ja eksida metsa, kus on palju põnevat avastamist.

Structure

The proposal consists of mixed use buildings along the perimeter of the site with a central green space which, amongst other things, hosts a light-traffic road, running through the whole area. The housing mass is a gradually growing structure embedding apartments, studios, retail, greenhouses, a kindergarten, offices and communal spaces. In the northern part there are terrace houses resting on the side of a hill, which hosts public functions like a school, public library, pool, working spaces and parking.

Greenery

Keeping in mind the meadow-like characteristic, the landscape is designed as naturally as possible, making use of existing plant species and adding some new ones. The main elements of planned greenery are fruit trees, long grass and berry bushes. In this park you can really feel as a part of nature and lose yourself in the lush forest with many exciting elements to discover.

01 02 03 01 02 03

Vaade olemasolevale tehismäele, millele on lisatud elamud ja mille pinnal on avalik roheala Erinevad funktsioonid Erineva iseloomuga ökosüsteemid

A view on the existing artificial mountain with added public park and dwellings Different functions Different ecosystems

01

02

05

26

04 04 05

Lõige tehismäest Section of the arificial mountain

Külaliskriitikud Visiting critics KATRIN KOOV Katrin Koov õppis Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakonnas aastatel 1992– 1997. Katrin Koov on arhitektuuribüroo Kavakava asutajaliige, partner ja arhitekt. Arhitektitöö kõrval on ta ka EKA arhitektuuriosakonna õppejõud ja õpetab ka Arhitektuurikeskuse huvikoolis. Lisaks sellele on Katrin Koov edukalt osalenud arhitektuurivõistlustel ja saanud mitu arhitektuurialast preemiat ning olnud arhitektuuriajakirja Maja peatoimetaja. Aastatel 2016–2020 oli ta Eesti Arhitektide Liidu president. Tema tuntumad tööd on Pärnu Kontserdimaja, Pärnu kesklinna koolide võimla ning Tartu Ülikooli Narva Kolledži uus hoone.

Katrin studied architecture and urban planning at the Estonian Academy of Arts in 1992–1997. She is a founding member, partner and architect at the architectural firm Kavakava. In addition to architectural work, she is also a lecturer in the Department of Architecture of EKA and also teaches at the Hobby School of the Architecture Center. In addition, Katrin Koov has successfully participated in architectural competitions and received several architectural awards and has been the editor-in-chief of the architectural magazine Maja. In 2016–2020, she was the president of the Estonian Association of Architects. Her best-known works include the Pärnu Concert Hall, the Pärnu City Center School Gymnasium and the new building of the University of Tartu Narva College.

MAROŠ KRIVY Maroš Krivý on kirjutaja, urbanist ja ajaloolane, kes töötab arhitektuuriajaloo, linnageograafia ja meediauuringute vallas ning tegeleb vaheldumisi ka kunstipraktikaga. Maroš on Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna dotsent ja Urbanistika osakonna juhataja. Ta on olnud ka Cambridge’i ülikooli geograafiaosakonna teadur.

Maroš Krivý is a writer, urbanist and historian who works at the intersections of architectural history, urban geography and media studies, and maintains an intermittent art practice. Maroš is Associate Professor and Director of Urban Studies at the Faculty of Architecture, Estonian Academy of Arts. He was previously Research Associate at the Department of Geography, University of Cambridge.

ANDRES OJARI Andres Ojari on arhitekt ja Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna dekaan. Pärast EKA lõpetamist on ta seal töötanud õppejõuna ligi 20 aastat. Ta on töötanud professorina, kureerides magistri ateljeetööd, juhendanud koostöös Markus Kaasikuga avalike hoonete ja avalike ruumide stuudiot ning interdistsiplinaarset töötuba “Hüljatud maastikud”. Arhitektuuribüroo 3+1 ühe kaasasutajana on ta osalenud edukalt arvukatel arhitektuurivõistlustel. Nende tuntumate tööde hulka kuuluvad Eesti saatkond Vilniuses, keskraamatukogu Pärnus, Baltika kvartali esimene etapp (koos 3. stuudioga) ja Eesti Rahva Muuseumi uue hoone püsiekspositsioon.

Andres Ojari is an architect and dean at the Faculty of Architecture, Estonian Academy of Arts. Following his graduation from EKA, he has worked here as a lecturer for almost 20 years. He has worked as a professor curating the Master’s studio work, he has supervised a studio on public buildings and public spaces in cooperation with Markus Kaasik and also the interdisciplinary workshop “Abandoned Landscapes”.As one of the co-founders of architecture office 3+1 (http://www.threeplusone.ee/), he has successfully participated in numerous architecture competitions. Their best-known works include the Estonian Embassy in Vilnius, central library in Pärnu, the first stage of Baltika Quarter (with Studio 3) and the permanent exposition of the new building of the Estonian National Museum.

TOOMAS TAMMIS Toomas Tammis on arhitekt ja Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna professor. Toomas on õppinud arhitektuuri EKAs Tallinnas ja AA arhitektuurikoolis Londonis ning on arhitektuuribüroode ArhitektuuriAgentuur ja Allianss Arhitektid OÜ asutajaliige ja arhitekt. Ta on juhendanud EKA magistristuudiot ja 1. kursuse arhitektuurgraafikat, osalenud ja korraldanud näitusi, pidanud loenguid ja kirjutanud arhitektuuriharidusest, arhitekti positsiooni ja töö muutumisest ning avalikust ruumist kui füüsilise maailma kõige avatumast osast. Olulisemate tööde hulka kuuluvad puhkeküla Norras Vamråkis (koos Paco Ulmaniga), Spa Hotell Kuressaares (koos Inga Raukase ja Tarmo Teedumäega) ning mitmed kortermajad ja majad Tallinnas ja selle lähiümbruses.

Toomas Tammis is an architect and professor at the Faculty of Architecture of the Estonian Academy of Arts. Toomas studied architecture at EKA in Tallinn and AA School of Architecture in London and is a founding member and architect of the architectural offices ArhitektuuriAgentuur and Allianss Arhitektid OÜ. He has supervised a master’s studio and 1st year architectural graphics at EKA, participated and organized exhibitions, gave lectures and wrote on architectural education, the changing position and work of an architect and public space as the most open part of the physical world. The most important works include a holiday village in Vamråk, Norway (with Paco Ulman), Spa Hotel in Kuressaare (with Inga Raukas and Tarmo Teedumäe) and several apartment buildings and houses in and around Tallinn.

01 Lõpphindamine. Katrin Koov, Toomas Tammis, Andres Alver, Juhan Teppart, Andres Ojari 02 Lõpphindamine. Juhan Teppart, Toomas Tammis, Theo Morier, Johannes Aasmäe, Paulina Pähn, Katrin Koov

01 02

01

02

03 02

Final presentation. Katrin Koov, Toomas Tammis, Andres Alver, Juhan Teppart, Andres Ojari Final presentation. Juhan Teppart, Toomas Tammis, Theo Morier, Johannes Aasmäe, Paulina Pähn, Katrin Koov

03 Lõpphindamine. Andres Alver, Toomas Tammis, Katrin Koov, Ingrid Kaur, Merilin Kaup 04 Lõpphindamine. Veiko Vahtrik, Merilin Kaup, Ingrid Kaur, Liisa Valdmann, Maroš Krivy

03 04

Final presentation. Andres Alver, Toomas Tammis, Katrin Koov, Ingrid Kaur, Merilin Kaup Final presentation. Veiko Vahtrik, Merilin Kaup, Ingrid Kaur, Liisa Valdmann, Maroš Krivy

03

04

Juhendajad Supervisors VELJO KAASIK Arhitekt Veljo Kaasik lõpetas ERKI arhitektuuri eriala 1964. aastal. Ta on töötanud Eesti Maaehitusprojektis ja EKE Projektis 1963-1990 arhitektina ning olnud EKA õppejõud ja ka arhitektuuri- ja linnaehituse osakonna juhataja (1990-2002). Suuremaid maju väljaspool Tallinna on näiteks EKE Projekti maja Pärnus 1968, korterelamu Haapsalus 1982, Lümanda sovhoosi keskushoone 1984, Olustvere Maamajanduskooli ühiselamu (koos Koit Komissaroviga) 2009; olulisimaid planeeringuid muuhulgas Tallinna Rotermanni kvartali tsoneerimine 2001, Vabaduse väljak Tallinnas 2009 (mõlemad koos Alver Trummal Arhitektidega); ning eramuid näiteks Venna Maja Tallinnas 1975, eramu Tartus 1982 ja eramu Viimsis 2005.

Architect Veljo Kaasik graduated from the Estonian SSSR National Institute of Art in 1964. Thereafter he worked as an architect in the Estonian Land Construction Design office and in the Estonian Kolkhoz Construction Project office from 1963 to 1990. He has worked as a lecturer and also the head of architecture department of the Estonian Academy of Art (1990 to 2002). Some of his larger buildings outside Tallinn include EKE Project building in Pärnu 1968, apartment building in Haapsalu 1982, Lümandu sovkhoz central building 1984, dormitory for Olustvere Rural Economy School (together with Koit Komissarov) 2009; urban planning projects such as the zoning of Rotermanni quarter in Tallinn 2001, Freedom Square in Tallinn 2009 (both with Alver Trummal Architects); and some private houses: Brothers House in Tallinn 1975, private houses in Tartu 1982 and in Viimsi 2005.

ANDRES ALVER Andres Alver on arhitekt ja arhitektuuribüroo Alver Arhitektid asutaja. Ta omandas arhitektihariduse Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis (ERKI) 1977. aastal, töötas seejärel Kirovi kalurikolhoosi projekteerimisbüroos kuni aastani 1990, mil moodustas koos kolleegidega oma arhitektuuribüroo Alver Trummal Arhitektid, mis tegutses aastani 2006.

Sealt alates töötab omanimelises arhitektibüroos. Andres Alver on õpetanud Kunstiakadeemias 1985. aastast, neist viimased kümme aastat professorina. Samuti on ta õpetanud Virginia Polütehnilise Instituudi arhitektuurikolledžis, Umea Ülikooliarhitektuuriosakonnas ja Riias asuva RISEBA eraülikooli arhitektuuriteaduskonnas.

Andres Alver is an architect and founder of Alver Architects office. He gained his degree in architecture at Estonian SSSR National Institute of Art in 1977. His career began in the architectural office of Kirov Collective Farm where he worked until 1990, followed by the establishment of the architecture company Alver Trummal Arhitektid where he worked until 2006. Thereafter, Alver has led the architecture bureau bearing his own name. He has taught at the Estonian Academy of Arts from 1985, ten past years as a professor. Similarly, he has worked as a visiting professor at the College of Architecture of the Virginia Polytechnic Institute, Umea School of Architecture and the Faculty of Architecture of RISEBA on Riga.

INDREK RÜNKLA Indrek Rünkla on arhitekt, EKA arhitektuuriosakonna õppejõud ja kunstiteaduse osakonna doktorant. Alates Eesti Kunstiakadeemia lõpetamisest aastal 1998 töötab ta arhitektina Alver Arhitektide büroos. Huvist mõtlemise, praktika ja ühiskonna seoste vastu on ta avaldanud artikleid arhitektuuri tegemise ja nägemise kohta.

Indrek Rünkla is an architect, lecturer at the Department of Architecture at the Estonian Academy of Arts and doctoral student in the Institute of Art History and Visual Culture. He has worked in Alver Architects since his graduation from the Estonian Academy of Arts in 1998.

He has published articles about practising and seeing architecture out of his interest in the relations between thinking, practice and the society

Arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond ASUKOHT JA KONTAKT Põhja pst 7, Tallinn 10412 arhitektuur@artun.ee +372 6420070

Eesti Kunstiakadeemia (EKA) arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonnas koolitakse tulevasi arhitekte, kes on võimelised praktiseerima kõigis arhitektuuri ja linnaehitusega seotud valdkondades. EKAs saab õppida arhitektuuri ja linnaplaneerimise integreeritud erialal, soovi korral maastikuarhitektuuri spetsialiseerumisega, ning urbanistika magistriõppekaval.

Arhitektuuri kõrval on õppekava tähtsaks osaks linnaehituse ja maastikuarhitektuuriga seotud distsipliinid, lisaks omandatakse teadmisi filosoofias, kunstides, inseneri-, sotsiaalning keskkonnateadustes. Õppeprotsess nagu ka õpitavate ainete nimistu on äärmiselt mitmekülgsed ja eeldavad tudengilt kiiret kohanemisvõimet, oskusi nii kitsamaks uurimuseks kui erinevateteadmiste ja oskuste mitmekihiliseks sünteesiks. EKA arhitektuuriosakonnas õppimise põhieelis suurülikoolide ees on väikesed õppegrupid ja individuaalne mentorlus erialaprofessionaalidelt kogu õppeaja vältel. Arhitektuuriteaduskond kannab hoolt, et tudengid väärtustaksid jätkusuutlikku projekteerimis-, planeerimis- ja ehitustegevust, parendades elukeskkonda ning säilitades ja arendades erialast pärandit ja oskusteavet.

Department of Architecture and Urban Design LOCATION AND CONTACT Põhja pst 7, Tallinn 10412 arhitektuur@artun.ee +372 6420070

ISBN 978-9916-619-53-7 (trükis) ISBN 978-9916-619-54-4 (pdf) ISSN 2461-2359

The aim of the Department of Architecture and Urban Design of the Estonian Academy of Arts (EKA) is to prepare future architects for all areas related to architecture and urban construction. The programmes include the combined curriculum of architecture and urban planning with the possible specialisation in landscape architecture and also the MA curriculum in urban planning. In addition to architecture, the curriculum is strongly related to the disciplines of urban design and landscape architecture with extensive knowledge provided in philosophy, arts, engineering, social and environmental studies. Similarly to the list of subjects, also the study process is highly versatile thus requiring adaptive ability and skills to conduct both specific research and more comprehensive synthesis of various skills and knowledge. The main advantage of the Faculty of Architecture of EKA over large universities lies in the small size of study groups and individual supervision by top specialists throughout the study programme. The Faculty of Architecture makes sure that students would appreciate the sustainable design, planning and construction activities to improve the environment and maintain and develop the professional heritage and know-how.

TOIMETAJA: Merilin Kaup // Kujunduse Makett: Arhitekt Must OÜ // KEELETOIMETAJAD: Tiina Tammet, Sean Tyler // TÕLGE: Merilin Kaup// © Eesti Kunstiakadeemia Arhitektuuri ja Linnaplaneerimise osakond // Raamatu väljaandmist on toetanud: Eesti Kultuurkapital - Tallinn 2022 EDITOR: Merilin Kaup // Layout: Arhitekt Must OÜ // PROOFREADERS: Tiina Tammet, Sean Tyler// TRANSLATION: Merilin Kaup// ©Estonian Academy of Arts Department of Architecture and Urban Design // The publication was supported by the Estonian Cultural Endowment - Tallinn 2022

EESTI KUNSTIAKADEEMIA ESTONIAN ACADEMY OF ARTS ARHITEKTUURI JA LINNAPLANEERIMISE OSAKOND DEPARTMENT OF ARCHITECTURE AND URBAN DESIGN