Arhitektuurne projekteerimine. Rummu kivimurru-järve sukeldumiskeskus

RUMMU KIVIMURRU-JÄRVE SUKELDUMISKESKUS DIVING CENTRE OF RUMMU QUARRY LAKE

ARHITEKTUURNE PROJEKTEERIMINE STUDIO PROJECT II - 01.2015-05.2015

Arhitektuurne projekteerimine IV Teise kursuse kevadsemestri stuudio tegeles Rummu aleviku endisesse paemurdu tekkinud tehisjärve ümbrusega. Eesmärk oli kavandada sukeldumiskeskuse hoone koos lähialaga, täpsemalt endise paekarjääri, vangla ja paesõelmetest tehismäe vahele jääv kallas. Lähtealuseks oli ühine ruumiprogramm suurusega 1000-1300m².

Tänu selgele veele ja huvitavale veealusele maailmale on tehisjärvest kujunenud sukeldujate lemmikpaik. Ekstreemne keskkond, vesi ja erosioonist räsitud pinnaga „tuhamägi“ meelitavad suviti kohale hulgaliselt sukeldumis-, ujumis-, vettehüppe- ja turnimishuvilisi ning vohav isetekkeline militaarsete sugemetega rannaelu on keskkonnana inspireeriv.

Programmi lisad ja täpsustav kasutusidee jäid iga üliõpilase enda välja pakkuda. Töö algetapis tutvusime vangla ning selle kujunemis- ja sulgemislooga. Kohaliku sukeldumisklubi instruktor tutvustas järve senist kasutust ning sukeldujate vajadusi ja unistusi. Külastasime Vasalemma aleviku paekarjääri ning saime ülevaate paekivi kasutusvõimalustest.

Esimestes loengutes arutasime läbi erinevad lahendusstsenaariumid. Valikusuundi kaaludes jäi valdavaks soov säilitada paiga „metsik olemus“. Pärast esmaseid ühisarutlusi valis iga tudeng edasiminekuks oma raja. Kursusetöö teema aktuaalsus konkreetses ajas ja ruumis annab võimaluse õpingute alguses teadvustada ja kriitiliselt mõtestada arhitektuuri rolli hääbumisohus piirkonnas.

Studio project IV The second-year students’ spring term studio project focussed on the surroundings of the reservoir in the former Rummu limestone quarry. The aim was to provide design solutions for a diving centre of 1000-1300 m² on the bank between the former quarry, prison and limestone screenings hill.

Owing to its clear water and intriguing underwater tracts, the reservoir has become a favourite of local divers. In summer, the rough conditions at the foot of the “ash hill” pockmarked by erosion attract countless diving, swimming and climbing enthusiasts with the burgeoning military-themed beach life providing a highly inspiring environment.

All further functions were up to each individual student. We were introduced to the former prison with its evolution and eventual closure and the local diving club instructor gave us an overview of the present functions of the reservoir together with the divers’ needs and dreams.

We also visited the limestone quarry in Vasalemma to learn about the various uses of the rock.

When weighing the possible scenarios in the first lectures, the students predominantly wished to retain the wild character of the area. Following the initial joint discussions, all students selected their individual paths. The topicality of the project in the given space and time allows the students to acknowledge the role of architecture in a waning area already at an early stage of their studies.

ISBN 978-9949-467-94-5 (trükis) ISBN 978-9949-467-95-2 (pdf) ISSN 2461-2359 Esikaanel - töö makett, Mihkel Räni Raev On the cover - model, Mihkel Räni Raev

Tudengid Students

01

02

03

04

05

06

07

08

09

10

11

12

13

01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 13

Mihkel Aan Ulla Katariina Alla Kristel Alliksaar Ivo Heinrich Arro Anne Kaljas Helmi Marie Langsepp Kaisa Lindström Lauri Läänelaid Aliis Mehide Uljana Minakova Mirell Nõmm Mihkel Räni Raev Anna Liisa Saavaste

Ühiskondlik hoone Rummu kivimurru-järve sukeldumiskeskus

Public building Diving centre of Rummy quarry lake

EESTI KUNSTIAKADEEMIA ESTONIAN ACADEMY OF ARTS ARHITEKTUURI JA LINNAPLANEERIMISE OSAKOND DEPARTMENT OF ARCHITECTURE AND URBAN DESIGN

Ühiskondlik hoone Public building Rummus on väga populaarseks muutunud endise paemurru süvendi tehisjärv ja selle ümbrus, eelkõige ujumise, sukeldumuse ja vettehüpete kohana. Viimaseid saab sooritada osaliselt vee alla jäänud hoonete varemetelt. Kuigi ekstreemne, metsik ja ohtlik, tõmbab põnev tegevus magnetina osalejaid.

Järve kõrval on endine vangla ja paesõelmete mägi. Vangla on kasutuseta. Või peaaegu kasutuseta. Osades hoonetes on erinevad tootmistegevused. Vanglat ja Rummu alevikku lahutab Vana-Haapsalu maantee. Teisel pool teed on nõukogudeaegne alevik. Elu, mis oli seotud suure vanglaga, on muutunud. Elanikud peavad käima tööl mujal. Alevikus on lasteaed, paar kauplust ja paar tööandjat, kool on suletud. Palju on muresid.

Enne töö alustamist küsisin valla juhtkonnalt, mida on Rummule vaja, mida saaksime arhitektidena võimalikke muutusi silmas pidades planeerida-parandada-kavandada?

Selgus, et kõik vajalik on olemas. Kortermaju isegi liiga palju – osad seisavad tühjalt või pooltühjalt.

Küsisime vanglaala omanikelt, millega saaksime abiks olla… Oleksime pidanud korraldama rahvaküsitluse, arutelu, aga seda järgmine kord.

Otsustati, et atraktiivne kalda- ja vee-elu vajab arhitektuursete vahenditega läbikatsetamist, võimalike lahenduste pakkumist ja sealt edasimõtlemist.

Niisiis said instrumentideks inimesed, vesi, kallas, mägi, tükike vanglat, juurdepääsutee, järve veealune maailm. Juurde tuli mõelda hoone(d). Eesmärk oli kavandada sukeldumiskeskus.

The reservoir in the former limestone quarry in Rummu with its surroundings has recently become highly popular, especially as a place for swimming, diving and high diving. The latter may be launched from the ruins of the buildings now partly under the water. Although extreme, wild and highly dangerous, the activity is a genuine crowd-puller.

Next to the lake is the former prison and limestone screenings hill. The prison at present lies useless. Or almost useless as there is a little production activity in some of the buildings. The prison is separated from the town by Vana-Haapsalu Road with a small town from the Soviet times across the road. The life formerly intertwined with the prison has changed.

The residents have to go to work elsewhere. There is a kindergarten, a couple of shops and employers, but no school. Instead, a lot of distress.

Before starting the project I asked the local government if Rummu needed anything and if we as architects could plan or improve anything in the light of all the changes.

It turned out they had it all. There were even too many apartment buildings with some of them lying empty or half empty.

We also asked the owners of the prison area if we could be of any assistance… I suppose we should have conducted an opinion poll or a public discussion, perhaps next time.

It was decided that the magnetic life by the lake required some architectural testing and suggestions for possible solutions to form the basis for further thoughts.

Thus, our instruments were the people, water, lakeside, hill, a bit of the prison, access road and the underwater world. The building(s) were to be added with the aim of designing a diving centre.

6

01 02 03 04 05 06

Foto: Anna Liisa Saavaste Foto: Anna Liisa Saavaste Foto: Anna Liisa Saavaste Foto: Anne Kaljas Foto: Anne Kaljas Foto: Anne Kaljas

01 02 03 04 05 06

Photo: Anna Liisa Saavaste Photo: Anna Liisa Saavaste Photo: Anna Liisa Saavaste Photo: Anne Kaljas Photo: Anne Kaljas Photo: Anne Kaljas

01

02

03

04

05

06

Veel kord – kohapeal vohav isetekkeline rannaelu mahajäetud militaarsete sugemetega keskkonnas on inspireeriv. Käivitasime töö, mis alul oli ringikobav, ebamäärane ja alles otsis õiget rada. Mis ja kuidas selgus sammhaaval - palju tuli ringi teha, tagasi alguspunkti pöörduda ja seda mõnel puhul kuni hindamise eelõhtuni. Selline otsingute teekond oma rõõmude ja kriisidega on võimalik vaid tudengielus. Ka see on inspireeriv.

Vahepeal saime kriitikat – nii õpetaja kui õpilased – EKA külalislektoritelt. Väljaöeldud kommentaarid sundisid mitmeid õpilasi oma lähenemisnurka radikaalselt muutma. See on nagu diagnoos - küsi alati „second opinioni“, mis on vajalik kaalumiseks, kuid vahel tasuks enda esimesele otsusele siiski kindlaks jääda. Lõpuks sündis hulk erinevaid hooneid ja kasutusstsenaariume. Sukeldumiskeskuse ruume paigutati jalgupidi vette, sõelmete mäe sisse uuristatud koopasse ja mäe nõlvale, vees ja veepiiril olevate varemete vahele erineval moel, kaldale, rippuma konsoolselt vee kohale, ringikujuliselt tiirlema ümber varemete pargi jne jne.

Piirkond ongi veidral moel eriline: kolme kilomeetri raadiusse jäävad väga tugevad maastikualased märgid - Padise kloostri varemete park, Padise linnus, mis on kultuuripärandi osad ja muinsuskaitse all, Rummu vanglakarjääri veepealne ja -alune varemete park, Rummu järv ning Nato lennuväebaas koos joonsirge kolmekilomeetrise maandumisrajaga, mis on sama pikk kui Rummu järv. Kohal on oma selge erilisus koos lennuvälja heli- ja visuaalse taustaga. Minu arvates väga huvitav, loodetavasti ka üliõpilaste poolt vaadates.

Saadud tööd lootsin välja panna näitusel Rummu alevikus. Potentsiaalseid näitusekohti leiaks nii endisest vanglahoonetest, tühjana seisvast postkontorist või suurepärases 1930ndate aastate paekivist vanglaametnike kortermajast. Viimasest hoonest on tõsiselt kahju - seisab ja laguneb. Samas loodame, et suvine kasutusaktiivsus sütitab viimaks kohapealse aktiivsuse ja ka see nukralt seisev paehoone leiab rakendust kas hosteli, söögimaja või muu funktsiooniga täidetud hoonena.

Kursuse juhendaja Peeter Pere Once again – the self-evolved beach life in the deserted military environment is highly inspiring. Our work was at first somewhat tentative, uncertain and exploring. The goal and the means became clear only gradually with many of the features reconsidered and many paths restarted until the eve of the final evaluation. Such a journey of explorations with its joys and crises is only possible in one’s student years. And also this is highly inspiring.

In between we – both students and the lecturer – received some constructive criticism.

The verbalised comments guided many of the students towards a completely new approach.

It is much like a diagnosis – you should always ask a second opinion for consideration, however, sometimes it is best to remain true to one’s initial decision.

And finally there was a number of distinct buildings and scenarios of use. The rooms of the diving centre could be found half-way in the water, in caves dug within the screenings hill and on its slopes, among the ruins in the water and near the surface and on the banks, hanging in cantilevers above the water, circling around the ruins park etc.

The area is indeed special in its peculiar way with strong landmarks within only a threekilometre radius – there is the park of the Padise abbey ruins, the Padise castle under heritage conservation as a part of cultural heritage, the park of the ruins of the prison quarry under and above the water in Rummu and the NATO military air base with a perfectly rectilinear threekilometre runway as long as Lake Rummu. One can sense the trademark singularity with its distinct visual and aural airbase background. I personally found it very interesting, hopefully the students did too.

I had hoped to exhibit the works in Rummu. There would be potential venues in the former prison buildings, the deserted post office or the spectacular limestone apartment building for prison officers from the 1930s. The state of the latter in its utter desolation is particularly distressing. However, we sincerely hope that the bustling summer season will activate also the rest of the area and the lonely main building will be brought back to life either as a hostel, restaurant or in some other function.

Studio supervisor Peeter Pere

8

01 02 03 04

Pilt: Mihkel R채ni Raev Pilt: Anne Kaljas Pilt: Aliis Mehide Pilt: Mihkel R채ni Raev

01 02 03 04

Photo: Mihkel R채ni Raev Photo: Anne Kaljas Photo: Aliis Mehide Photo: Mihkel R채ni Raev

01

02

03

04

KRISTEL ALLIKSAAR

Päikesevarjutus Eclipse Hoone asukohaks krundil on aheraine mägi, kuivõrd otsus lähtub olemasoleva väärtustamise põhimõttest. Rummu karjääril on tugev identiteet, mille visuaalne muutmine arhitektuurse vormi kaudu ei tundu mulle oluline.

Idee on ehitada hoone mäe sisse viisil, et ta annab küll vihje enda olemasolust, aga kaugelt mitte tervikpilti. Maailm maailmas. Aheraine mägi pakub ainulaadset arhitektuurset potentsiaali, peidetud krunti.

Sõnum edastatakse vormi varjatuse kaudu ning ruumikvaliteeti lisatakse keskkonna säilitamise teel. Hoone kõrgusega 50 meetrit paikneb umbes sama kõrge mäe sees ning on seega suures osas varjatud.

The location of the building in the spoil pile is in keeping with the principle to value the present features. Rummu limestone quarry has a strong identity and I do not think it should be visually altered with architectural forms.

The idea is to construct the building into the hill so that it would give only hints of its existence not revealing the whole picture. A world within a world. The spoil pile carries a unique architectural potential, a hidden plot.

The message is conveyed through the hidden nature of form as the spatial quality is added by preserving the environment. The building measuring 50 metres in height is placed within the hill of approximately the same dimension and thus remains mostly concealed.

10

01

3D vaade

01

3D view

Kirdesuunaline sissepääas on vastavuses kontseptsiooniga jääda märkamatuks.

Kaheksast ehitatavast korrusest on esimesed kaks sukelduskeskuse päralt, kuni neljanda korruseni koos kontoriruumidega töötajate kasutuses, viies korrus on restorani halduses ning kuues ja seitsmes saunakeskuse otstarbeks.

Paralleelselt nimetatud funktsioonidega läbib 0.-2. korrust jääronimissein (kõrgusega 17 m). Aastaringselt kasutatav jääronimissein on sport-meelelahutuslik lisakvaliteet sukeldumise kõrval.

The entrance in the north-east side of the plot is in keeping with the concept to remain unnoticed.

Out of the eight floors, the first two will be used by the diving centre, the next two floors will include the office space for the employees, the fifth accommodates the restaurant with the sixth and seventh floors housing the sauna centre.

From the underground level to the second floor, the building also includes an ice climbing wall (17 metres) adding a further quality to the leisure activities offered by the diving centre all year round.

01

01 02 03

Situatsiooniskeem Asendiplaan LĂľiked

01 02 03

Situation schematic Site plan Sections

01

02

03

12

04 05 06 07 08 09

Nullkorruse plaan Esimese korruse plaan Teise korruse plaan Kolmanda korruse plaan Kuuenda korruse plaan Seitsmenda korruse plaan

04 05 06 07 08 09

Basement floor plan Ground floor plan First floor plan Second floor plan Fifth floor plan Sixth floor plan

04

05

06 02

03 07

06 10

07 11

ALIIS MEHIDE

Ühendused Connections Rummu on põnev koht, mida iseloomustavad kaks väga erinevat maailma. Üks on sünge, unustusse vajunud, uppunud, kõle ja massiivne, teine jällegi meenutab paradiisi – väga positiivne, hele, rõõmus ning üleloomulik. Otsustasin, et tuleb kasutada kõiki võimalusi, mida Rummu pakub, ja nii leidsin oma tee kahe uppunud hoone juurde, mis kohe ka kasutusele võtsin.

Kuna mind huvitasid väga need kaks vastandlikku maailma, siis tahtsin luua silda, ust või väravat nende vahele. Analüüsisin erinevaid võimalusi ning jõudsin lõpuks ringliikumise juurde.

Vabaajakeskus kujutab endast nii öelda mehaanilist ratast, algselt ideaalset ringi, mis ühendab erinevate funktsioonidega hoone osasid. Varemed on aga kasutusele võetud kui välikohvik ja vaatetorn.

Rummu is an exciting place characterised by two different worlds. The first one is dark, forgotten, sunken, bleak and massive while the other resembles a paradise – highly positive, light, happy and supernatural. I decided to use all the possibilities that Rummu has to offer and found my way to two sunken buildings as the basis of my work.

As I was truly interested in the two contradictory worlds, I wanted to connect them with a door, bridge or gate. By analysing various possibilities, I arrived at the circular motion.

The recreation centre is like a mechanical wheel – an ideal circle connecting all the different parts of the structure, each with its own distinct function. The ruins have been

14

01 02

Esimese korruse plaan Teise korruse plaan

01 02

Ground floor plan First floor plan

Vabaajakeskuse hoone on kaetud tsingitud läikivate plaatidega, et tugevalt vastanduda kahele olemasolevale maailmale. Hoone ise on betoonist ja valgust annavad klaasseinad, mis avanevad erinevatele vaadetele. Connections – üheks suureks rattaks ühendatud punktid. transformed into an outdoor cafe and an observation tower.

The centre is covered with gleaming zinc plates in order to contrast the two existing worlds. The building itself is made out of concrete and light comes in through the glass walls which unfold to different sceneries. Connections – all parts formed into a large wheel.

01

02

01 02 03

Lõige A Lõige B Asendiplaan

01 02 03

Section A Section B Site plan

01

02

M 1:500





03

16

04 04 04

Välivaade Outside view

MIHKEL RÄNI RAEV

Jätk Continuation See on teatud jätk, püüd pingestatuse järele, mis seda paika alaliselt loob. Rõhutus või rõhuasetus. Allajoonimine. Kummastavalt mõjuvad massiivid kesk näilist suvalisust kogu oma ilmses ajalisuses, jutustamas lugu millestki kadunust. Koht, mis on inimese loodud, määratud, kokku kuhjatud ning hüljatud.

Tee keskuseni saab oma alguse piki 450 meetri pikkust ja 4 meetri kõrgust endist vanglamüüri ning lõppeb 25 meetri kaugusel kaldast. Viis minutit sirgjoonelist liikumist mööda tähenduslikult laetud kehandit lõppeb inimkätega loodud tehiskärjääri kohal.

Uue hoone fassaadile annab iseloomu ning seob teiste mahtudega perforeeritud laotud tellis. Uue hoone pikkuseks on 50 meetrit, millest 25 meetrit on konsoolne.

It is a continuation of a kind, an outreach after the intensity that is constantly creating and re-creating the place. An accentuation, emphasis. Quaint masses of matter in the midst of apparent randomness in their temporality, telling a story of something lost. A place which was created, defined, constructed and abandoned by man. The road to the centre starts along the former prison wall with the length of 450 meters and height of four meters and ends up 25 meters from the shore. Five minutes of straight movement along a body so loaded with meaning finds its destination above a man-made quarry concealing its history. The facade of the new buildings is characterized and connected to pre-existing constructions by perforated silicate brickwork. Its length is 50 meters with 25 meters of it cantilevered over the water.

18

01 02 03 04 05 06 07

Peahoone esimese korruse plaan Peahoone teise korruse plaan Peahoone lõige A-A Kõrvalhoone esimese korruse plaan Kõrvalhoone teise korruse plaan Kõrvalhoone lõige A-A Kõrvalhoone lõige B-B

01 02 03 04 05 06 07

Main building ground floor plan Main building first floor plan Main building section A-A Side building ground floor plan Side building first floor plan Side building section A-A Side building section B-B

01

02

03

04

05

06

07

01 02 03 04

Peahoone idavaade Peahoone l천unavaade Peahoone p천hjavaade Peahoone l채채nevaade

01 02 03 04

Main building east elevation Main building south elevation Main building north elevation Main building west elevation

01

02

04

03

20

05 05 Asendiplaan 05 Site plan

ANNA LIISA SAAVASTE

Lahustumine Dissolution Idee

Mulle meeldis liikuda Rummu vangla mahajäetud majades. See oli väga aus koht.

Tundus, et seal oli küsitud raskeid küsimusi. Inimsaatuste paratamatu kontsentreeritud tõsiseltvõetavus oli ikka veel õhus.

Mulle tundub, et inimesed ei küsi eriti tihti raskeid küsimusi ega vasta neile ausalt.

Vähemalt mul on sellega suuri raskusi. Selleks on vaja kohta ja aega. Selleks on vaja maha võtta aeg ja kõik muud huvitavad segajad, millega meile end lohutada meeldib.

Uus Rummu vabaajakeskus oma kõrgete lagede, raskete metallist uste ja elementidele avatud massiivse betoonmetsa ning vee peale vaikusesse sõitvate parvtubadega kannab edasi soovi tekitada inimeses siirust ja aukartust. Selles on soov tekitada ilusat kõhedust.

Vorm

Ortogonaalsete avadega ajast halliks määrdunud seinad domineerivad vanglamüüride vahel, seisavad vee kõrval, vees ja vee all, pidades edukalt dialoogi ümbrusega. Olemasolevatest vormidest tekkis kajana uus vorm.

Vabaajakeskuse iseloomulik kuju saab maapinnal alguse garaaž-suveköögiga. Hoone “kasvab” kohtuma vana vanglamüüriga, mis samas tähistab peahoone algust. Peahoone hõreneb vee poole liikudes. Karjääri vana piirmüüriga põrkudes muudab hoone kurssi ja hakkab lääne suunas substantsi kaotama. Viimasena jääb seisma ainult puhas konstruktiivne raamistik, mille lõppedes võib hüpata viimasele väikesele hooneosale ning isegi lahkuda.

22

01

Asendiplaan

01

Site plan

Idea

I enjoyed being in the deserted buildings of Rummu prison.

It was a very honest place. It seemed that difficult questions had been asked there. The concentrated inevitable seriousness of human destinies still lingered around.

It seems to me that people do not often ask difficult questions or answer truthfully to them. At least I have a lot of trouble with that. Weighty complex thoughts need a specific time and place. Time needs to pass slower and we need to give up our comforting distractions.

The new leisure centre at Rummu with its high ceilings, heavy metal doors, massive concrete forest and silent raft rooms carries a wish to evoke sincerity and reverence in the visitors The wish is to create beautiful eeriness.

Form

Walls with orthogonal openings, soiled in time dominate the prison grounds, stand beside the water, in the water and under it, in a successful dialogue with nature. The new building is an echo of the old shapes.

The characteristic shape of the leisure centre is gradually perceivable with a garage/ summer kitchen on the ground. The structure “grows� to meet an old wall which also marks the beginning of the main building. The latter comes to dissolve as it moves towards the water. The collision with the old boundary wall of the quarry makes it change its direction and the building loses its substance westwards.

Finally, only the pure constructive frames remain, at the end of which one can jump onto the last little moving part of the building or leave altogether.

01

01 02 03

Esimese korruse plaan Teise korruse plaan LĂľige B

01 02 03

Ground floor plan First floor plan Section B

01

02

03

24

04 05 06

Vaade betoonmetsale Vaade raamatukogust välikinole Vaade parvtoast

04 05

View of the concrete forest View from the library of the outdoor cinema View from the floating room

06

04

05

06

Külaliskriitik Visiting critic SAM JACOBS Sam Jacob juhib Sam Jacob Studio arhitektuuri- ja disainibürood ja oli üks FAT Architecture kaasasutajatest.

Ta on vastutanud mitmete rahvusvaheliselt tunnustatud ja pärjatud projektide eest, mille hulgas Rotterdami Heerlijkheid pargi ja kultuurikeskuse planeering ja kujundus, Suurbritannia paviljoni kaaskureerimine Veneetsia 2014. aasta arhitektuuribiennaalil jt. Jacob on ka kriitik, kes on avaldanud hulgaliselt artikleid, sealhulgas ajakirja Icon kaastoimetaja ja väljaannete Art Review ning Dezeen kolumnistina. Strelka Press andis hiljuti välja tema raamatu „Make It Real: Architecture as Enactment”. Ta töötab täna mitmete erinevate projektide, sh Cambridge’i elamuarenduse, Londoni Hoxton äripargi ja elamu kallal. Jacob on Chicago Illinoisi ülikooli professor, Yale’i ülikooli arhitektuuri eriala külalisprofessor ja Londoni arhitektuuriühingu arhitektuurikooli nn öökooli (Night School) direktor.

Sam Jacob is principal of Sam Jacob Studio for architecture and design and was one of the co-founding directors of FAT Architecture. He has been responsible for a range of internationally acclaimed and award winning projects ranging from the large scale — such as the master plan and design of the Heerlijkheid park and cultural centre in Rotterdam — to the cultural, including co-curating the British Pavilion at the 2014 Venice Biennale. Jacob is also a writer and critic, acting as contributing editor for Icon magazine and columnist for both Art Review and Dezeen. His book “Make It Real: Architecture as Enactment” was recently published by Strelka Press. He is currently working on projects across a range of scales including a masterplan for 300 homes near Cambridge, a social hub for a business park and a house in London’s Hoxton. Jacob is Professor of Architecture at the University of Illinois at Chicago, visiting Professor at Yale School of Architecture and Director of Night School at the Architectural Association.

01

02

03 01 02 03

Lõpphindamine koos külaliskriitikuga, foto: Anu Piirisild Mirell Nõmme makett, foto: Anu Piirisild Lõpphindamine koos külaliskriitikuga, foto: Anu Piirisild

01 02 03

Final presentation with guest critic, photo: Anu Piirisild Model by Mirell Nõmm, photo: Anu Piirisild Final presentation with guest critic, photo: Anu Piirisild

Juhendaja Supervisor PEETER PERE Peeter Pere on nii arhitekt kui ka kunstnik. Arhitektuurialase kõrghariduse omandas ta Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi arhitektuuriteaduskonnas aastatel 1975–1980 ning diplomi saamise järel töötas kuni aastani 1993 projekteerimisinstituudis Eesti Tööstusprojekt. Hetkel on ta juhtivarhitekt omanimelises arhitektuuribüroos.

Tema töödega saab tutvuda arhitektuuribüroo kodulehel www.peeterpere.ee Peeter Pere on Eesti Kunstnike Liidu liige alates 1990. aastast ja Eesti Arhitektide Liidu liige alates 1994. aastast, sealhulgas 2010-2014 EALi esimees.

Peeter Pere is both an architect and an artist. He received his architectural education at the Faculty of Architecture of the State Art Institute of the Estonian SSR in 1975-1980 and worked at the state design bureau Eesti Tööstusprojekt until 1993. At present he is a senior architect in the architectural company bearing his own name.

For a collection of his works click www.peeterpere.ee Peeter Pere has been a member of the Estonian Artists’ Association since 1990 and a member of the Estonian Association of Architects since 1994, including the chairman in 2010-2014.

Arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond ASUKOHT JA KONTAKT Pikk tn. 20, Tallinn 10133 arhitektuur@artun.ee +372 6420070

Eesti Kunstiakadeemia (EKA) arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonnas koolitakse tulevasi arhitekte, kes on võimelised praktiseerima kõigis arhitektuuri ja linnaehitusega seotud valdkondades. EKAs saab õppida arhitektuuri ja linnaplaneerimise integreeritud erialal, soovi korral maastikuarhitektuuri spetsialiseerumisega, ning urbanistika magistriõppekaval.

Arhitektuuri kõrval on õppekava tähtsaks osaks linnaehituse ja maastikuarhitektuuriga seotud distsipliinid, lisaks omandatakse teadmisi filosoofias, kunstides, inseneri-, sotsiaalning keskkonnateadustes. Õppeprotsess nagu ka õpitavate ainete nimistu on äärmiselt mitmekülgsed ja eeldavad tudengilt kiiret kohanemisvõimet, oskusi nii kitsamaks uurimuseks kui erinevateteadmiste ja oskuste mitmekihiliseks sünteesiks. EKA arhitektuuriosakonnas õppimise põhieelis suurülikoolide ees on väikesed õppegrupid ja individuaalne mentorlus erialaprofessionaalidelt kogu õppeaja vältel. Arhitektuuriteaduskond kannab hoolt, et tudengid väärtustaksid jätkusuutlikku projekteerimis-, planeerimis- ja ehitustegevust, parendades elukeskkonda ning säilitades ja arendades erialast pärandit ja oskusteavet.

Department of Architecture and Urban Design LOCATION AND CONTACT Pikk Street 20, Tallinn 10133 arhitektuur@artun.ee +372 6420070

The aim of the Department of Architecture and Urban Design of the Estonian Academy of Arts (EKA) is to prepare future architects for all areas related to architecture and urban construction. The programmes include the combined curriculum of architecture and urban planning with the possible specialisation in landscape architecture and also the MA curriculum in urban planning. In addition to architecture, the curriculum is strongly related to the disciplines of urban design and landscape architecture with extensive knowledge provided in philosophy, arts, engineering, social and environmental studies. Similarly to the list of subjects, also the study process is highly versatile thus requiring adaptive ability and skills to conduct both specific research and more comprehensive synthesis of various skills and knowledge. The main advantage of the Faculty of Architecture of EKA over large universities lies in the small size of study groups and individual supervision by top specialists throughout the study programme. The Faculty of Architecture makes sure that students would appreciate the sustainable design, planning and construction activities to improve the environment and maintain and develop the professional heritage and know-how.

TOIMETAJA: Anna Liisa Saavaste // Kujunduse Makett: Arhitekt Must OÜ // KEELETOIMETAJA: Kerli Linnat // TÕLGE: Kerli Linnat / © Eesti Kunstiakadeemia Arhitektuuri ja Linnaplaneerimise osakond // Raamatu väljaandmist on toetanud: Eesti Kultuurkapital - Tallinn 2016 EDITOR: Anna Liisa Saavaste// Layout: Arhitekt Must OÜ // PROOFREADER: Kerli Linnat // TRANSLATION: Kerli Linnat // ©Estonian Academy of Arts Department of Architecture and Urban Design // The publication was supported by the Estonian Cultural Endowment - Tallinn 2016

EESTI KUNSTIAKADEEMIA ESTONIAN ACADEMY OF ARTS ARHITEKTUURI JA LINNAPLANEERIMISE OSAKOND DEPARTMENT OF ARCHITECTURE AND URBAN DESIGN