Kõmistaja 38

Rei­ si­ ma!

Reet Tiro * Estonias vastuvõtul * Orhidee Emale * Eliis Pint * mood * luule * rannahooaeg * juust * suvehoroskoop

NR 38 37 (3)2021­2022

"Suvi" Mirtel Helena Annuka 8.a

Fotod: JA Eesti

Artes toimus

Õp. Tiro auhinnatseremoonial

Reet Tiro ­ Junior Achievement aasta õpetaja

Kõlab lõpulugu "Mustamäe valss"

Esinejad Terve nädala olin mitmetest tundidest puudunud ja proovides osalenud. Kuna kontsert koosneb väga paljudest esitustest, siis läks proovide peale alati palju aega. Proovis oli mul kokku kolm ülesannet. Esineda, oodata ja vaikselt olla. Ma pakun, et umbes pool proovi kulub iga aasta sellele, et Maris peab segajate peale kuri olema ja räägib alati veel mõne pika kõne, kuidas publiku hääl häirib esinejaid ja juhendajaid.

Oligi kätte jõudnud kontserdiõhtu. Esinejad ootasid oma korda esimese korruse klassides ja said jälgida, mis lava peal toimus ning neile kaasa elada. Õpetajad andsid meile märku, kui oli vaja lavale minna.

Kui aus olla, siis see kaks aastat oli ikka oma jälje jätnud ja ma ei mäletanudki, mis tunne oli Orhidee laval olla, aga selle ajaga olin ma nii palju arenenud, et lavanärvi ei tundnud ma kordagi. Mina laulsin kooris ja tantsisin koos õdedega.

Mõlemad esitused sujusid imehästi ja õhtu oli meeleolukas.

Heliisa Pohlak 7.a

Foto: Mats Õun

JA Eesti tunnustab juba kolmandat korda ettevõtlus­ ja majandusõppesse suure panuse andnud õpetajaid elutööpreemiaga ­ JA Eesti aastate õpetaja tiitliga. Sel aastal pälvisid selle tunnustuse 9 õpetajat!

Reet Tiro on Tallinna Arte Gümnaasiumi klassiõpetaja, kes õpetab oma kooli algklassi õpilastele "7 sammu" programmi üle 20 aasta. Reet on loov ja ettevõtlik ning vaatamata sellele, kas koolis puhuvad majandus­ ja ettevõtlusõppe osas soodsad või mitte nii soodsad tuuled, alustab tema käe all igal aastal suure klassi jagu 1. klassi õpilasi uurima, kuidas elu ühiskonnas tegelikult käib.

Reeda õpilased võtavad osa kõikidest JA Eesti ettevõtmistest.

Kärt kõnelemas

Arte gümnaasiumi jalgpalli naiskond, põhikooli jalgpalli­ ja gümnaasiumi teatejooksu võistkond ning Olivia Marleen Krull, Anett Arro ja medalist Liisa­Lotta Boiko olid kutsutud 13. juunil Rahvusooper Estonias peetud tänuüritusele silmapaistvaid tulemusi saavutanud õpilastele.

40. koolinoorte meistrivõistluste võitjate nimel esines kõnega meie abiturient Kärt Hüdsi (gümnaasiumi neidude jalgpall). Sõna said teistegi alade tublid: kuldmedaliga lõpetajad, olümpiaadi­ de parimad ja õpilaskonkursside juhendajad. Üritust juhtis bändist 5MIINUST tuntud Estoni Kohver, esinesid Tallinna Balletikooli õpilased. Ürituse korraldas Tallinna linn.

2

https://www.tallinn.ee/est/arte/

Fotod: Pildikompanii

Vastuvõtul Estonias

Õed Pohlakud tantsivad

Kirjuta meile: arteleht@gmail.com; Facebook.com/arte.komistaja Peatoimetaja: Hedlin Pohlak 11.h Toimetus: Sevinc Mämmadli 12.t, Eliise Luks 11.t, Krista Kuus 11.t, Lisbeth Riistan 9.b, Matilda Angela Simson 9.b, Martin Kalmet 9.d, Arina Kokurina 8.a, Mirtel Helena Annuka 8.a, Lisett Marii Jürise 8.a, Marta Kaseniit 8.c, Heliisa Pohlak 7.a, Rasmus Kolts 7.d Juhendaja: Ade Soon

Artes toimus

Orhidee Emale Vaateid mitmelt poolt Kaheaastase sunnitud pausi järel toimus taas meie kooli suurüritus, mille korraldamisse oli haaratud enamus artelasi. Seekord oli teemaks "Mustamäe 60".

E. Vilde "Pisuhänd" 11.sp esituses

Vanemad Sel kevadel oli jälle võimalus osaleda Arte Gümnaasiumi suurüritusel "Orhidee Emale", mis peale kahe aastast vaheaega oli eriti oodatud. Nagu alati, oli seegi kord kõik meeleolukas ja mitmekülgne.

Oleme käinud üheteistkümne aasta jooksul pea kõikidel "Orhideedel". Üritus on hästi korraldatud, kõik osalejad on hingega asja juures. Lisaks laste esinemisele on väga tore näha ka õpetajate humoorikaid etteasteid. Loomulikult pakuvad silmailu ja kõhupai laste poolt hoolikalt ja fantaasiarikkalt valmistatud tordid.

Elamusterohke õhtu on nii meeldejääv, et pakub häid emotsioone veel pikaks ajaks ja selle lõppedes on juba ootus uue "Orhidee" järele.

Suur aitäh kõikidele osalejatele südantsoojendava vaatemängu eest!

Heneli ja Eiko Pohlak

Loterii jagajad ja lehemüüjad Minu tööks oli jagada loteriipleteid emadele ja vanaemadele, kelle lapsed või lapselapsed käivad meie koolis. Võitja saab kingiks orhidee. Jooksin enne etendust loteriikorviga ringi, jätsin võetud looside numbrid meelde ja ütlesin Lisetile, ta pani kirja. Vahelt juhtus ka nii, et küsisin ühelt ja samalt inimeselt mittu korda.

Kontserdi vaheajal müüsime koolilehte. Sellega läks alguses väga raskelt, sest kartsime inimestelt küsida, kas nad lehte osta soovivad. Varsti elasime sisse ning müüsime pausi lõpuni juba päris palju eksemplare. Pärast saime torti süüa.

Arina ja Lisett Marii 8.a

Merili ja Marcuse ema orhideega

Väga isuäratavad tordid

Torditegijad Üks põnevamaid asju Orhidee juures on õpilastele kindlasti tortide tegemine ja vanematele nende söömine. Esimesel aastal, 4.klassis tegime torti ühe klassiõe pool, tänavu oli aga minul kandev roll valmistada ette oma kodu pagarite (Marion Sikov ja Ellen Mander 7.a) saabumiseks. Kolmekesi mahtusime ilusasti kööki ära ja kogu protsess oli väga vahva. Koogi kaunistamiseks kasutasime ka toiduvärve ning mõned tilgad sattusid ka põrandale, nii et hiljem tantsutunnis avastasin oma valgetelt sokkidelt punased täpikesed.

Heliisa Pohlak 7.a

Koristajad Peojärgse laupäeva hommikul oli kooli suhteliselt raske sisse saada, sest valvelauas polnud kedagi ning kõik uksed olid kinni. Meile avas ukse õpilane, kes oli varem kohale tulnud. Koolis ringi kõndides oli oht, et lähme mingist uksest sisse ning siis ei saa välja, kuid kõik möödus hästi.

Meil, tüdrukutel, polnud nii palju tööd kui poistel.

Näiteks pidid nad tassima erinevaid laudu ja toole.Tundus, et õpetajale meeldis iga väiksema asja peale kutsuda poisse.

Tüdrukud voltisid laudlinu, korjasid nõusi kokku, koristasid laudu ja põrandat ning maiustasid eelmise õhtu toiduga. Siis kui õpetajad ei vaadanud, viisid ka tüdrukud laudu ja toole muusikaklassi. Meil, 15. õpilasel ja neljal õpetajal läks koristamise peale umbes tund aega.

Arina ja Lisett Marii 8.a

www.facebook.com/ArteGumnaasium/

3

Uitaija

Miks resida?

Fotod: erakogu

Mõtteid ja kogemusi jagab Arte kõige reisivam õpetaja Eliis Pint

Lisett Marii Jürise 8.a Miks reisida?

Reisimine on parim viis laiendada oma silmaringi & õppida tuupimata, läbi kogemuste, meeldib meist igaühele. Reisides kogeb inimene enamasti positiivseid emotsioone, mis aitavad kogutud mälestused talletada pikaajalisse mällu ning see võimaldab läbi aastate ikka ja jälle mõteteis neid kohti külastada.

Millest sai alguse teie reisihuvi?

Mu vanemad motiveerisid mind koolis pingutama läbi väliste stiimulite, nt reiside. Esimene meeldejääv reis oli Hispaaniasse Malagasse Marbellasse, kus tundsin meeletut kirge & huvi Hispaania kultuuri, inimesi, toitu jms tundma õppida, ent olin sel ajal rumalate rannas päevitamise põhimõtetega tiinekas ning surusin seda huvi maha. Alles hiljem sain aru, miks mu issi sellel reisil ütles: “Viimane kord plika, kui ma sinuga reisile tulen!”. Päike ja rand võivad olla küll reisi mõnus osa, ent õpetlikus mõttes ja riigi tundma õppimise mõttes on see üsna pointless käik.

Millist tüüpi reise te eelistate?

Olen reisinud palju ja erinevatel viisidel. Enamasti eelistan pikemaajalisteks puhkusteks ekvatoriaalseid või lähisekvatoriaalseid alasid Aasias, ent ei ütle kunagi ei Itaalia või Dubai linnapuhkusele, mida saab siduda kultuuri­ või rannapuhkusega.

Kuidas te reisi planeerite?

Võin vist öelda, et planeerin reise juba alateadlikult. Nädalas korra vaatan kindlasti erinevaid lennupiletite pakkumisi ja mõne hea pakkumise puhul panen sinna juurde hotellid ja muud suuremad kulutused. Sageli just nii need reisiideed alguse saavadki ­ vahetunni odavate lennupiletite scrollist.

Reisikorraldaja teenuseid ei ole ma kasutanud juba aastaid ning naudin täielikult ise korraldamise protsessi.

4

https://www.tallinn.ee/est/arte/

Elephant Jungle Sanctuary, Phuket

Kas käite reisil üksi või sõprade pundiga?

Enamasti reisin elukaaslasega, ent tema tiheda graafiku tõttu sageli ka perega või ainult emaga.

Kas olete reisikaaslastele ka geograafiaõpetaja?

Seda nimetan kutsehaiguseks :).

Mitmes riigis olete käinud?

Paljudes. Sõltub, mida käiguks ja riigiks nimetame ­ kas vahemaandumised loeme sisse ja kas Gibraltari loeme Inglismaaks? Kui loeme need, kus olen kultuuriga tutvuda saanud, siis on neid üle 50, enne covidit püüdsin nii, et iga elatud aasta jooksul 2 riiki, aga on läinud nii, et mõned kohad on saanud ekstra lemmikuks, ning nii see riikide arv väga kasvada ei tahagi, ikka satud juba sinna vanasse armsasse tuttavasse sihtkohta :).

Mida te reisidelt ootate?

Seiklust, ilusaid vaateid, head sööki, toredaid kohtumisi & tunnet, et “my heart is so full” Milline on olnud kõige huvitavam/parem reis?

Sellele on võimatu vastata. Neid avvv momente on olnud palju. Kõik mu reisid on eriilmelised ja meeldejäävad olnud omal viisil. Üllatuse pakkusid Araabia Ühendemiraadid, olin alateadvuses põhjendamatult UAE enda jaoks äärmiselt ebameeldivaks mõelnud, ent tegelikult nautisin “linnapuhkust” 101%.

Uitaja

Milline on olnud kõige halvem reis?

Reis ei saa halb olla, iga reis on kogemus ja ebaõnnestumised lihtsalt on koolirahaks, et järgmisel korral paremini/ targemini teha.

Milline oli kõige ekstreemsem/hirmsam reis?

Eks reisidel on ikka sekeldusi juhtunud, ent meelde tulevad näiteks sellised: Käisin nooremana Austraalias Great Barrier Reefil sukeldumas, ca 10 meetri sügavusel võtsin maski korraks eest, ent ei suutnud piisavalt taktikaliselt hingata, et maski tagasi jõuaksin panna. Sattusin paanikasse ja pidin viimases hapnikuvarus ruttu pinnale tõusma.

Lendasin emaga Balile, kus Mt. Agung oli kohe kohe purskama hakkamas. Emps põdes tohutult. Tegelikult jõudsime rahus oma 3 nädalat ära seigelda, kui viimasel päeval saime maavärinast teate, mistõttu jõudsime Lombokilt Balile veidi hiljem, ent 6,4 magnituudise maavärina magasime lihtsalt maha.

Sellel talvel sattusime väikese longtail boatiga Tais üliebameeldivatesse lainetesse, esimest korda tundsin merel olles, et kontrollin, et päästevest oleks korralikult kinnitatud.

Kui pikk on olnud kõige pikem reis (ajaliselt ja kilomeetritelt)?

Austraalias õppisin, reisisin ja elasin 9 kuud. Kilomeetreid lennureisil palju, sisemaad pidi sõitsin põhjast lõunasse. Ka Lõuna­Ameerika lennuots oli üsna pikk. Pikimad sõidud on olnud bussireisidena toimunud klassireisid Itaaliasse ja Prantsusmaale.

Kui lühike on olnud kõige lühem reis?

Küllap see mõni 1 öine reis kuskile lähedal asuvasse riiki on olnud ­ Lätti, Soome, Rootsi.

Reisimine on kulukas. Kust leiate raha?

Säästa tuleb osata. Peale Austraaliat tundus, et Eesti palgaga ei ole võimalik reisimas käia, tegelikult tuli eluviisi kohandada. Üldiselt näen, et olemas peab olema ka kindel siht ja soov, et oleks motivatsiooni üldse raha koguda. Ükskord enne Mehhiko reisi sõin peaaegu kuu aega ainult nuudleid, et rohkem raha kõrvale panna.

Millisesse maailma paika te kunagi ei läheks? Kliima pärast või poliitika või lihtsalt tundub igav vms.

Olen naljatledes öelnud, et sellist kohta vist ei ole. Ma ei tunne sügavat sidet millegipärast Põhja­Ameerikaga ja mõnede Euroopa riikidega. Ilmselt tegelikult väldin siiski ka piirkondi, kus võib kogemata kuuli saada. Üldiselt püüan igas riigis ja kultuuris midagi ilusat näha.

Kui pikk on tavaliselt teie reis?

Sõltub võimalustest, sh puhkuse võimalustest. Pikk suvi on samaaegselt õpetajatöö suurim pluss ja miinus. Enamasti reisin 1­3 nädalat, eelistaksin tegelikult 1­2 kuud.

Singapur, Gardens by the Bay

Kuhu panete reisi ajaks oma kassi?

Puhkab oma vanavanemate juures või on elukaaslasega kodus. Sõltub, kellega parasjagu minemas olen. Hetkel puhkab mu vanemate juures.

Sand dunes ­ Ühendemiraatides Abu Dhabis.

Milline oleks teie unistuste reis?

Ma ei olegi kunagi mõelnud, et milline on unistuste reis, aga ilmselt midagi savannipiirkonnast/vihmametsast ­ vbl Kogo DV või lõvipoegade/ ninasarviku poegade vabatahtlik nö töö. Giraffe Mansioni tahaks külastada või mõnda üleprahi safarireisi (insta: everseensa) või Lõuna­Ameerika Amazonase reis.

www.facebook.com/ArteGumnaasium/

5

Uitaja

Millises maailma kohas te elada tahaksite?

Kuskil, kus on soojem kui Eestis :). Ma ei kannata jahedat ja tuulist ilma. Sademetega tulen toime.

Valiksin ilmselt lähistroopilise või lähisekvatoriaalse kliimavöötme.

TOP 5 kuhu soovitaksite minna meievanustel?

Bruhhh, see on küll raske. Hetkel saate käia oma vanematega ja nende soovide järgi. Hiljem soovitan alustada turvaliste reisidega ja siis vaadata, kuhu süda kutsub ­ kas kõrbe, savanni, vihmametsa, linna või kuskile kaugele saarele. Iga inimene on erinev, ja soovitusi anda on raske. Ise läheksin iga kell tagasi Vahemere äärde, Kariibidele, Indoneesiasse või India ookeani väikestele kaunitele saartele.

Kas ja kuhu te lähiajal reisile lähete? Kui kauaks?

Itaaliasse, homme & 4 päevaks :). Ja uus 8 päevane reis Itaaliasse ootab juba juunis. .

Burj Khalifa Tower Dubais

6

https://www.tallinn.ee/est/arte/

Foto: erakogu

Jagage palun mõned reisinipid Ära osta kunagi lennupileteid samast seadmest, kus sa esialgu hinda otsisid.

Pane ise oma reis kokku ­ alustage Rootsist või Soomest, võite leida imelisi pakkumisi. Mu elu parimad on just nende algustega ja .se .fi domeenidega lehelt.

Suhtle kohalikega ­ nendelt saad parimad soovitused nii toidu kui elamuste osas.

Püüa jälgida kohalikku kultuuri, õppida kasvõi viisakus või tervitussõnad külastatava maa keeles ­ saad soojasid naeratusi ja toredaid vestluskaaslasi. Ära karda.

Minu Türgi Rasmus Kolts 7.d Ma käisin oma rahvatantsugrupiga Türgis, International Antalya Children Festival­il.

Lennuk väljus hommikul pool kuus, ehk lennujaamas pidi olema poole nelja paiku. Kuna ma olin veel eelnevatel päevadel haige olnud kartsin, et äkki ei saa reisiks terveks, kuid õnneks sain.

Lennuk sõitis otse Antalyasse, kust oli veel tunniajane sõit Selcukhani hotelli, kus me peatusime.

Hotell oli imekena, basseini ja mugavate tubadega.

Toad olid kahesed. Päevas sai 3 korda süüa ja toidud olid väga maitsvad, aga natuke üksluised.

Esimestel päevadel oli hotell üpris tühi, kolmandal päeval hakkasid ka teisete riikide tantsijad kohale jõudma. Neid oli paljudest riikidest, näiteks Poola, Leedu ja Kõrgõzstan.

Enamikel päevadel olid meil planeeritud tegevused, käisime lõbustuspargis, looduspargis, ostukeskustes ja teemapargis The Land of Legedns. Õnneks oli ka paar basseinipäeva. Õhtuti toimusid diskod, millest me alati osa võtsime. Toimusid ka Mr ja Ms. Hotelli valimised.

Ma sain Mr. Hotelli tiitli kätte ja olin väga rahul.

Esinemisi oli meil kaks, trenne tegime kolmel päeval. Tantsisime viite erinevat tantsu.

Kokkuvõtteks oli reisil väga hea ilm, väga mõnus seltskond, viisakad ja sõbralikud kohalikud, korralik hotell ja palju toredaid mälestusi. Oleksin ainult rohkem Türgi kultuuriga kokku puutuda tahtnud, kuid eks siis mõni teine kord.

Uitaja

Lõpp hea, kõik hea

Oleme ehk kõik kuulnud, kuidas aastaid tagasi käidi ekskur­ sioonidel, kui mitte rohkem, siis igal juhul kaugemal ning viibiti võõrsil isegi nädal või kaks. Meie pole just kuigi palju oma klassiga ringi rännanud, osalt klassijuhataja passiivsuse, osalt koroona pärast. Soov on alati olemas olnud ning lõpuks läks see ka täide ­ käisime klassiga välismaal, Stockholmis.

Algne plaan oli minna laevaga, kuid läks nagu alati. 20. mai varahommikul läksime lennujaama. Õnneks keegi oluli­ selt ei hilinenud, ning 9:10 väljus lennuk Tallinnast, mis maandus Rootsis kl 9:15. Ajavahe on 1 tund.

12 paiku olime jõudnud kotid hotelli viia ja sõitsime tun­ nikese tagasi Stockholmi, kasutades nii bussi, kui ka metrood. Linna jõudes tegi igaüks, mida tahtis: osad läksid Vasa muuseumisse, kuid mina ja mu sõbrad polnud sellest huvitatud, seega läksime Pizza Hut’i sööma ja ei pidanud pettuma: sealne Pepperoni pitsa oli oma hinda ­ ligi 20 eurot ­ igati väärt. Edasi läksin Meriliga ühte kohalikku nurgapealsesse armsasse ja hubasesse raamatupoodi, mis pakatas raamatutest: isegi müügilett oli neist tehtud. Tagasi Stockholms centralstation’i pöördudes ekslesime pisut, kuid kõik lahenes hästi. Linnast tagasi hotelli jõudmine võttis jätkuvalt tund aega ning hiljem läksime avastama kohalikke rõõme ­ kaubanduskeskuseid, mida oli sealkandis üllatavalt mitu. Öö saabudes mängisime klassivendadega kaarte ning saime sõba silmale kolme paiku. Üheksast oli äratus ning käisime hommikust söömas, mis meie nördimuseks oli üpris kesine. Seejärel sättisin sammud kohaliku kaltsuka suunas ning tuli välja, et see oli üsna hiig­ laslik, kuid siiski väiksem, kui Paavli.

Tol päeval oli meil kaks kindlat tegevust: kahetunnine linnatuur giidiga ning Gröna Lund’i lõbustus­ pargi külastus. Stockholmi jõudes oli meil lausa 1.5h aega, et niisama ringi uitada nii linna­ kui ka vanalinna tänavatel. Viimasest rääkides ei saa mainimata jätta seda imearmsat kohvikut, kus lisaks pitsale sõime ka jäätisepallide ning maasika­ tükkidega kaetud vahvleid.

Portsud olid suured, kuid me ei hakanud toitu raiskama. Seejärel jooksime täis kõhuga linnatuuri alguspunkti ning nautisime pisut pilvist ilma.

Pärast kahte pikka tundi Armas raamatupood

Huvilised käisid Vasa muuseumis

Fotod: Matilda Angela Simson 9.b

Matilda Angela Simson 9.b

Foto: Lisbeth Riistan 9.b

9.b Rootsi­reis

läksime K. Lälli, K. Pollimanni, Merili, Lisbethi ja Lisettega lõbustusparki, kus me hääled täitsa ära karjusime, kuid ega see meid ei morjendanud.

Sõitsime õhtul hotelli tagasi, aga keegi magama ei sätti­ nud, ainult Lisette meie toast otsustas pisut puhata. Kuulasi­ me öö läbi muusikat, laulsime kaasa, tantsisime, rääkisime juttu ning pakkisime.

Veidi enne kolme hakkasime hotellist liikuma: meid ootas ees 30­minutiline jalutuskäik metroojaama. Seal aga hakkas ajalugu ennast kordama: Merili jättis oma seljakoti pingi peale ning avastas selle alles kaks peatust eemal. 4. klassis me läksime Türile. Merili ja Lisbeth jäid rongist maha koos K.Lälliga, kes oli neid otsima läinud. Nüüd kiirustasid K.Läll ja Merili taksoga tagasi peatusse ning meie, ülejäänud, sõitsime K. Pollimanniga lõpppeatusse, kus jäime neid kahte ootama, et sealt edasi paarkümmend minutit Arlanda Expressiga sõita. Probleem seisnes lisaks võimalikule kotivargusele selles, et rongist maha jäädes ei jõudnuks me ka lennukile, sest metrooga saab lennujaama öösel ainult kaks korda tunnis. Meie õnneks ei juhtunud kumbki stsenaarium päriselt: kott leiti üles ja otsijad jõudsid tagasi minut enne metroorongi väljumist.

Lennukis magasid kõik ­ nii õpetajad, õpilased, kui ka teised reisijad.

Tagasi Eestisse jõudes olime kõik pisut kurvad, sest Rootsis antud värskendav ning vajalik vabadus sai otsa.

Magasime kõik terve pühapäeva kas siis osaliselt või täielikult maha, kuid usume, et reis oli seda väärt. Kindlasti oleks see võinud kesta kauem ning võimalusel ka mõnda teise linna viia, kuid kui võtta arvesse sealviibitud aega, siis jõudsime isegi palju.

Stockholmi metroo

www.facebook.com/ArteGumnaasium/

7

Arvaja

Uuenev moemaailm

peamiseks trumbiks selle mitmekesisus ning odav hind. Sealt ostes tekib kindlus, et keegi teine ei kõnni sama riietusega tänaval vastu. Alternatiiv kaltsukatele on osta jätkusuutlikelt ning loodust säästvatelt firmadelt, kuid need pole igal pool kättesaadavad ning rahalised võimalused on inimestel erinevad.

Riideid annetades lähevad need uuele ringile ning leiavad uue omaniku, kes on rohkem, kui rõõmus.

Kuidas kõige selle juures eeskujulik tarbija olla?

Matilda Angela Simson 9.b

Foto: Arina Kokurina 8.a

Mood ei ole alati eksisteerinud: nimelt isegi tuhat aastat tagasi ei teatud seda praeguse tähendusega. Tänapäeval peetakse moe all silmas populaarseid tooteid: nii riideesemeid, kui ka aksessuaare. Mood tähendab populaarset stiili ning moodi kannavad nii inimesed, kui ka loomad. Viimasel kahel aastakümnel on kiirmoe tarbimine tohutult kasvanud ning sama on teinud ka äravisatavate riiete hulk.

Kiirmoe pahupool

Foto: MAtilda Angela Simson 9.b

Mõttetu tarbimise juures on tohutult miinuseid: tootmiskülge uurides ilmneb, et see toimub arengumaades ning tootjateks on tihtipeale orjad, lapsed ja naised.

Töötingimused on mürgised ja kliimakriisi süvendavad.

Töötajatele makstakse märkimisväärselt vähe ning nad teevad ületunde. Reklaamid on ahvatlevad ning liigagi paljud mõjuisikud promote’ivad mitmeid probleemseid brände ilma mingite süümepiinadeta. Hetkeseisu vaadates võib väita, et maailm on lausa hukule määratud. Võimukad suurkorporatsioonid ei ole protestijate soove kuulda võtnud mitmel põhjusel: 1) nad ei taha rahast ilma jääda ja 2) neid lihtsalt ei huvita kliimakriis. Seega on lõppude lõpuks kogu võim suurte kiirmoebrändide kätes, kellele varem või hiljem tuleb kehtestada enam regulatsioone seoses ületarbimisega.

Ainus positiivne külg kiirmoe juures on selle odav hind.

Mida sa ise teha saaksid Õnneks on alati kõigel vähemalt kaks poolt ja nii on ka kiirmoe tarbimisele mitu alternatiivi. Esimene ja peamine on riiete taaskasutamine (recycling ingl. keeles). Olenemata riideeseme vanusest võib selle viia kohalikku Humanasse või Uuskasutuskeskusse, samuti on linna peal laiali annetuskastid. Taaskasutuspoodides ehk kaltsukates on klientideks igast vanusest ja soost isikud: on nii lapsi, värskeid täiskasvanuid, kui ka keskealisi ja vanureid. Poes käiakse kõikvõimaliku seltskonnaga, olgu selleks siis sõbranna, vanaema, kaasa või kolleeg. Samuti on kaltsuka

8

https://www.tallinn.ee/est/arte/

Veel keskkonnateadlikke võimalusi: tee vanadest riietest midagi uut.

Luuletaja

Risto Ilves

Rahu leidmine

Kargel hommikul Uni

Võtan tassi teed Aknale end sätin

Üliinimene

Ujun nagu kala

Sa tulid mu tuppa…

Loen langevaid helbeid

Tüdruk

Klaasilt peegeldab küünal

Sul uued kingad

Läbi silmade helendab

Kleit on punane mustade triipudega.

Istun ja ootan

Sa kõnnid vaikselt…

Millal küll võiks paista päike

Tüdruk

Soojuses üle keha kuumutaks

Räägid ja avaldad mõtteid

Viiks mu kõrgele õhku

Armastus

Lendan kui lind Jooksen kui leopard

Sügavusest veniv suurus

Need nii huvitavad.

Aitaks tunda vabadust

Hõljun kui sulg

Särab kui täht taevas

Sul on lokkis juuksed…

Meie ümber laiub avarus

Puhun kui tuule iil

Üle kõrgete mägede

Tüdruk

Kõrgemal kui mäed

Lämmatan kui vilisev kumm autol

Vaadates üle varjude

Sinu silmad sinised

Madalamal kui tähed

Näen kui kull

Nagu värske vihma lõhnast

Põsed punased neis armsad lohud.

Siin kusagil vahepeal

Mängin nagu laps

Hommikusest kastest märjad lehed

Sinu pluus on avatud…

Kus olen ainult mina

Põlen kui tuli lõkkeplatsil

Mulda vajutatud jala jäljed

Tüdruk

Rahu mida otsin

Tõmban kui hobune

Õhus lendlevad roosi õielehed

Hästi sügavale avatud

Leian vaid siit.

Kuulen kui suur kõrv

Kus tuul murdnud suured puud

See paistab läbi mu silmade

Juhin nagu dirigent

Maas paistavad need mururohelised

Otse südames.

Kallistan kui mees

Nagu punased maasikad peenral kauem kui viivuks

Ma olen Sinu juures…

Mõtlen nagu kõik

Maitselt apelsini sarnane

Tüdruk

Magan kui karu

Täidetud mustika värvi vedelikuga

Meil on lähedus

Oi jah või ei

Kaevan nagu mutt

Pehmem mannavahust

Olen veelgi lähemal

Olen nii väsinud

Sööki valmistan nagu kokk

Selgem kui sügav vesi

Ainult Sinu silmades.

Kas kirjutada või minna magama

Loen raha nagu pank

Kõrvetades nagu nõges

Ma annan Sulle mantli…

Kuid see miski on selgem

Ostan asju kui rikas

Tunnen seda südames

Tüdruk

Kui edasi siis hullemaks lähevad mõtted

Värvin nagu naaber

See on armastus

Nii sooja

Igavamaks tehtavad teod

Astun pikki samme

Sellise maani rohelise

Sügavamõttelisemad planeeritud liigutused

Ja joon vett

See on Sulle.

Mis takistavad rääkida rumalaid sõnu

Ma näen ju und…

Raiskama liigselt aega

Tüdruk

Mõtlema elu üle

Nii magusat ja head

Miks ma siin ikkagi olen

Siin olemise mõte

See on Sinust Kellest näen ma und.

www.facebook.com/ArteGumnaasium/

9

Suvitaja

Ujuma !

1. Kus sa suvel ujumas käid? Miks?

2. Elu meeldejäävaim ujumiselamus

Marion Sikov 7.a Suvel käin maal tiigis ujumas, sest seal on alati soe vesi ning kuumal suvepäeval on mõnus korraks sisse hüpata.

Kõige lemmikum ujumiskogemus oli siis, kui käisin sõbraga Harku järves ujumas. Paduvihma sadas, aga järve vesi oli nii mõnus ja soe, pärast olime muidugi üleni liivased.

Laura Vitsut 11.sp

Külli Hansen Fotod: erakogu

Suvel käin ma meres ja karjäärides ujumas, peamiselt Männikul, sest see on mu kodule üks lähedamaid veekogusid ning seal on mõnus ujuda.

Parim ujumiselamus oli, kui ma sukeldusin Männikul, siis ma leidsin umbes 4m sügavuselt merevetikate vahelt põhjast plastmassist pärlipeavõru.

Tavaliselt käin ujumas Ruhnu Saarel, Limo rannas, vahel ka Kuunsi rannas ning Kurgjärves. Esiteks järves, sest seal on tavaliselt vesi soe ja kui natuke vihmapiiska ka tuleb siis on vesi veel soojem ja on mõnus ujuda. Limo rannas, sest see on luiteliivadega rand ja seal on veel soojem, sest see on Ruhnu saar ja seal on alati soe. Iga kogemus on olnud omamoodi ning alati on soe.

Parim ujumiskogemus on olnud Havail, Big Islandil, Musta liiva rannas, sellepärast, et seal oli vesi läbipaistev ja väga helesinine.

10

https://www.tallinn.ee/est/arte/

Foto: Pildikompanii

Markus Mikk Mölder 7.a

Ma käin ujumas, aga mitte meres. Üle pea lähen ma vette ainult basseinis. Nii et suvel ma nii­öelda jalutan kõikvõimalikes veekogudes, kus mul vesi ei ole üle pea, aga ujun ma basseinis. Miks? Sest ma kardan sügavust, ma ei pane ujudes pead ka vette. Ma ujun ainult koera ja seda kiiresti ja palju.

Elu parim ujumiselamus oli teises klassis, kui ma sain ujumistunnis päevikusse kahe. Vette hingamine 4, selili libisemine 2, rinnuli libisemine 2. Kuna mul kõik hinded tunnistusel olid 5, ei olnudki ma näinud muud hinnet. See 2 viis mind lihtsalt nii endast välja, et ma rebisin päevikut lehe välja! Mu klassijuhataja lohutas mind ja ütles: "Küllikene, kõik inimesed ei saagi ujuda osata sellepärast, et neil ei ole ujupõit.“ Ütles veel, et temal ka ei ole. Aga tuleb välja, et mul ikka on, sest ma nüüd ujun koera. Mul on see ujupõis ajaga kasvanud.

Kokkaja

Lisett Marii väga head ja maitsvad

juustused retseptid VALMISTAMINE

Singi-juustu pirukad KOOSTISOSAD 1 pakk pärmi­lehttaigent 1 pakk singikuubikuid 1 pakk riivjuustu 2 muna

Võta pakist tainaleht.

Lisa sinna peale riivjuust ja singikuubikuid. Keera rulli kitsamast äärest.

Nii saab ühest tainalehest umbes 3 pirukat. Jätka tegevust, kuni tainas otsa saab.

Klopi munad kausis ning pintselda pirukad muna seguga, aseta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile.

Kuumuta ahi vastavalt taignapaki juhistele.

Tõsta pirukad ahju ja küpseta 10­12 min.

Juustupannkoogid KOOSTISOSAD 1 tl soola 4 muna 5 dl piima 4 dl nisujahu 300 g riivitud tahkemat juustu VALMISTAMINE Eralda munavalged kollastest. Klopi munakollased soolaga lahti, lisa piim, jahu ja riivitud juust. Viimasena sega hulka vahustatud munavalged. Prae õlitatud pannil soovitatavalt lusikapannkoogid.

Juustupallid

Juustune pasta kahele

KOOSTISOSAD

250 g Linguine spagette 2 munakollast 200 g (Eesti) riivjuustu maitsestamiseks: soola, pipart

200 g riivitud (Eesti) juustu 1 muna Riivsaia 1 sp jahu Küpsetamiseks õli (umbes 1 pudel)

VALMISTAMINE

VALMISTAMINE

Pane spagetid keema vastavalt pakendi juhisele.Lisa vette soola ja pipart. Samal ajal eralda munakollased valgetest. Lisa munakollasele riivjuust ning sool ja pipar.

Sega läbi. Kui spagetid on valmis, tõsta kulbitäis keeduvett juustusegule. Kurna spagetid ja lisa neile juustusegu. Sega hoolikalt, lase kaane all seista 5 min.

Vala riivjuust kaussi. Lisa muna ja jahu.

Soovi korral lisada meelepäraseid maitseaineid. Sega hoolikalt. Soovitan tainas jätta umbes 10­ks minutiks seisma, siis haakub tainas paremini.

Vormi taignast pallid ning veereta neid riivsaia sees. Kuumuta õli potis või fritüüris ja küpseta palle, kuni need on kuldpruunid.

Fotod: Lisett Marii Jürise 8.a

KOOSTISOSAD

www.facebook.com/ArteGumnaasium/

11

H ro ko Sellel suvel tõmbad sa enda juurde inimesi kui magnet, aga ole ettevaatlik ­ seal on nii kulda ja karda kui ka paha. Sellest olenemata, lase igal inimesel teha sinust parem sina, ole positiivne ja õpeta seda oskust teistele.

Palju jäätist ja sõpradega aega ­ ütlevad tähed taevas.

Sina oled tõeline reisisell. Juba enne vaheaja algust on sinu mõtted lõunamaade randades ja hotellides.

Ootad väga uute kultuuridega tutvumist ja koos lähedastega poodides šoppamist. Sügisel viid kallitele sõpradele suveniire ja jutustad oma reisidest välismaal, samas meeldib sulle vahepeal ka Eestis ringi tuuritada.

Oled olnud terve aasta kohusetundlik koolivormi kandja. Kuid ka kõige tublimad väsivad ning muidugi oled sa väsinud igapäevastest riietest. Sa oled ülimalt elevil, et saad kanda erinevaid suviseid ja värvilisi rõivaid ja neid juurdegi soetada.

VISKA VALEMID PEAST! Nagu matemaatika õpetaja ütleb: “Aju pole kõvaketas”. Kõige matemaatilisem asi, mida suvel teha võid, on sudoku mängimine. Kuid kui mõni välismaalane tuleb juttu tegema või teed küsima, aita hädalist ja harjuta keelt.

Kas nüüd ongi see aeg käes? Jah, 12h und ööpäevas ei ole enam vaid unistus, sest nüüd on see käega katsutavas kauguses. Ei mingit kuuest ärkamist, seina jõllitamist ja äkkliigutuste tegemist, nüüd on võimalus ärgata linnulaulu ja õrna tuuleiili peale, mis kardinat liigutab. Esimesed nädalad suvest lähevad sul puhkusele ja siis oled jälle rivis ja täis tahet.

Peale sellist kooliaastat on sinul inimestest kopp ees. Eelistad kogu suve veeta üksi või väga väikeses seltskonnas (parimate sõprade seltsis). Tähed näitavad, et sa leiad paar korralikku sarja, millel on piisavalt episoode, et sind terve suve jooksul kaasahaaratuna hoida.

Liikumine, liikumine, liikumine! Vot see on sinu rada. Hommikust õhtuni vaid siblid ringi, jooksed, hüppad, ujud ja magad. Sinu suvi tuleb tegusat liikumist täis. Ürita vähemalt augustis veidi tagasi tõmmata, et ikka puhanuna kooli tagasi tulla :) Nüüd on sinu aeg teha just neid asju, millega kooli kõrvalt tegeleda ei saanud.

Olgu see siis kunst, kokkamine või vapustavate playlistide koostamine Spotify’s.

Marsi ja Jupiteri liikumisest näeb lugeda ka uusi sõprussuhteid…ja ka kilodes maasikaid.

Jaanipäev on ilmselt su lemmik tähtpäev aastas, sest töid ja vihikuid oli vist see aasta rohkem kui varasemalt, mis ilmselgelt tähendab sinu jaoks suuremat ja säravamat lõket. NB! Hoia mata vihik alles, järgmisel aastal eksamil tuleb suureks kasuks.

Sina kavatsed suvel olla tõeline gurmaan.

Korraldad sõpradele mitu maitsvat õhtusööki ja käite koos restoranides ja kohvikutes. See suvi oled eriti avatud maitsemeelega ja sööd absoluutselt KÕIKE. Kõige oodatum on ju muidugi grilliaeg. Kas pole mitte mõnus soojal suveõhtul koos lähedastega liha grillida ning sellest siis hiljem kõht täis süüa.

Oled see inimene, kelle ainsaks motivaatoriks on suvevaheaeg. Oled seda juba õppeaasta algusest saati oodanud ja oled väga rõõmus, et saab lõpuks rihma lõdvaks lasta. Suvel kavatsed palju reisida ja uusi elamusi saada, et neid sügisel sõpradega jagada.

Veenus näitab sulle lõputuid pidupäevi, festivale ja muud trilli­tralli. Otsi juba varakult üles oma parim peokleit või püksid ning kõpskingad ning sammu aga peole! Siinkohal hoiatab kuu, et rahakott võib nii päris ära kuluda. Peaasi, et sul endal on tasakaal paigas.