Juhtkiri
Läinud aasta sügisel toimusid kohalike omavalitsuste valimised. Eesti Arhitektide Liit korraldas kahes suuremas kohalikus omavalitsuses poliitikute debati, et linnaplaneerimine ja ruumiteemad saaksid väärilist tähelepanu. Kohalikud valimised on hetk, mil elukeskkonna tulevik suunatakse omavalitsustes kindlale kursile või lastakse juhusliku arengu või killustunud otsustega triivima.
Eesti Arhitektide Liidu poliitikasoovitused kohalike valimiste eel olid kutse mõtestatud ja julgele ruumilisele juhtimisele seitsmes valdkonnas: planeerimine, elujõulised asulakeskused, eluaseme kättesaadavus, avalik ruum ja tänavad, haridusruum ja noored, maa ja kinnisvarapoliitika ning koostöö. Toome siin esile peamise.
SELGE RUUMIVISIOON
KIIRENDAB PLANEERINGUID
Linna või valla üldplaneering, mis on piisavalt üldine, et mitte kiirelt vananeda, ja piisavalt täpne, et piirkondadele selgeid sihte ja mahtusid seada, on parim planeerimistööriist. Kohaliku omavalitsuse enda seatud prioriteedid loovad ühtse aluse kõikide asjaosaliste ootustele, olgu need linna tiheasustusalad ja ruumi kvaliteedikriteeriumid, liikuvus, ligipääsetavus, investeeringute suunamine, lähteseisukohad või eraarendused. Kehtestatud üldplaneeringud on need, mis loovad elu ja ärikeskkonna kindlustunde ka valimistsüklite üleselt, nagu kirjutas hiljutises artiklis Edgar Kaare (err.ee/1609832184/ edgarkaarevalimistemojustuldplaneeringutele).
Kuna Eesti tõmbekeskusi kimbutab süvenev valglinnastumine, on suur roll koostööl naabervaldadega. Tarvis on planeerida ühiselt, tegeledes näiteks piiriüleste planeeringutega, et tagada kohalikus piirkonnas ühtne elamuehitus, maakasutus ja transport. Targalt kujundatud ruum loob identiteeti, suurendab elanike rahulolu ja hoiab elujõulisena ka väiksemaid keskuseid. EAL kutsub kohalikke omavalitsusi mõtlema suuremalt ja pikema vaatega.
Kas linnade ja asulate arendamine toimub tervikliku linna või linnaosa üldplaneeringuga, hõlmates terveid asumeid ja kvartaleid, mitte üksikute kruntide kaupa? Omavalitsusüleste visioonide puhul ja üleriigilise planeeringu „Eesti 2050+” loomise puhul on kindlaks toeks ja suunanäitajaks riigiarhitekti büroo.
LIIKUVUS JA RUUMIPLANEERIMINE ON ÜKS Kui teed, ühistransport ja avalik ruum on erinevate ametkondade vahel killustunud, siis ei sünni loogilist, sujuvat ja inimestele mõeldud keskkonda. Avalik ruum on kõige nähtavam ja tuntavam osa igast linnast ja asulast. Kui see on inimlik, turvaline ja kutsuv, mõjutab see märkimisväärselt elukvaliteeti – eriti väiksemates kohtades. See on olnud ka üks „Hea avaliku ruumi” programmi lähtepunktidest. Programmi jooksul on üle Eesti rajatud 14 keskväljakut ja peatänavat ning mitu projekti ootab teostamist.
Keskväljak, peatänav või pargiala ei ole lihtsalt iluasi, vaid määrab tihti, kas inimene tunneb oma kodukoha üle uhkust või mitte. Kui linnal puudub ruumiline enesetunnetus, jääb ta paratamatult juhusliku arengu ohvriks.
Tänav ei ole pelgalt autode toru – see on linna kõige demokraatlikum ruum. Kui meil ei ole julgust muuta tänavat mitmekesiseks ja meeldivaks liikumiskohaks, siis kaotame võimaluse luua linn, kus inimesed päriselt olla tahavad. Tervitatav on Kliimaministeeriumi ja ekspertide koostöö Eesti tänavagiidi loomisel, mis annab laiapindsed soovitused tänavaruumi projekteerimiseks.
MAA ON ROHKEMAT
KUI MATERIAALNE RESSURSS
Eraldi tähelepanu vajavad eluasemepoliitika ja kinnisvaraarendus. Kohalikel omavalitsustel on võimalik elu ja üüripindade kättesaadavust tunduvalt parandada, näiteks luues kohaliku omavalitsuse üürimaju või selge strateegilise kinnisvarapoliitika ja arendajatega koostöö kaudu.
EALi juhatus „Eesti arhitektuuripreemiad 2025” pidulikul auhinnatseremoonial Tallinna Linnateatris. Foto Arvi Anderson
Arhitektide liit tuletab meelde, et linna vara –krundid, hooned, planeeringud – ei ole lihtsalt tuluallikas, mida müüa, vaid strateegiline ressurss, millel põhineb kohaliku omavalitsuse võimekus oma ruumi juhtida ja reinvesteerida. Näiteks võiks arendajatele antud ehitus või arendusõigusest saadud tulu suunata linna jaoks olulistesse teenustesse: ühistransporti, taskukohaste elamispindade arendamisse või muude avalike hüvede parandamisse. Ühiskonna sidusus ja heaolu on samuti tulu –mittemateriaalne tulu.
Maailma linnade näitel on edukas mudel nn mitmekesise kvartali põhimõte, kus ühte piirkonda on loodud elamisvõimalused erineva sissetulekuga inimestele, samuti nii üürikortereid kui ka eraomandit ja nende vahevorme. See aitab ennetada segregatsiooniga seotud ohte.
Hea arhitektuur ei sünni odavhankest. Kui soovime kvaliteetset ja kestvat ruumi, peame projekteerimises väärtustama loovust, kogemust ja sisu. Oluliste objektide arhitektuurivõistlused ei ole mitte raiskamine, vaid kõige parem viis kvaliteetse ruumilise lahenduse saamiseks.
ÕNNESTUNUD RUUMIOTSUSED
Viimastel aastatel on meie töös märgata selget nihet: linnade juhid ja otsustajad üle Eesti pööravad üha suuremat tähelepanu ruumile ning mõistavad selle keskset rolli linna arengus, elanike heaolu loomisel ning majanduskasvu ja ettevõtluse edendamisel. Ka 2025. aasta kohalike valimiste eelsetes debattides oli ruumiloome, linnakeskkonna ja elukeskkonna arengu teema üks arutletumaid – sageli kõige kirglikumalt.
Kõrgelt hindame ka EALi ja kohalike omavalitsuste koostööd. Arusaam, et arhitektuurivõistlused on parim viis linnaruumi ja hoonete kvaliteetseks kavandamiseks, on kindlalt juurdunud. Selle tulemusel on valminud silmapaistvad projektid üle Eesti.
Linnaarhitektid ja planeerijad on võtmetähtsusega pädevus kohalikul tasandil, et sünniksid parimad ruumiotsused.
Jõudu tööle meile!
Eesti Arhitektide Liidu juhatus
Eestseisuse koosolekud
1. Ülevaade asjade seisust seoses Tallinna linna tüüplepingutingimuste muutmisega (Pelle-Sten Viiburg)
Pelle Sten Viiburgi sõnul ei ole Tallinna linn viinud vaatamata linna esindajate väljendatud tahtele ja antud lubadustele Tallinna linna tüüplepingutingimustesse sisse EALi ja Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu (EKEL) soovitud muudatusi, mis tagaksid tasakaalus kohustused ning soosiksid tellija ja projekteerija väärikat partnerlust. Pisimuudatusi on tehtud, kuid autoriõiguste ja leppetrahvidega seotud punkte ei ole muudetud. Leppetrahvide punkti ümbersõnastamise vajadus on Tallinna linna esindajatega jutuks olnud juba alates jaanuarist 2022.
EALile ja EKELile prioriteetsed teemad on järgmised.
̂ Leppetrahvid. Ettepanek ei tähenda mitte leppetrahvide lepingust eemaldamist, vaid soovitust siduda need projekteerimistööde tähtaegse valmimisega ja erijuhtumitega (nt korduv vigade parandamata jätmine). Ei ole mõistlik siduda leppetrahve tingimustega, mis ei ole lõpuni projekteerija kontrolli all või mille rakendamine ja suurus ei ole ettenähtav (nt sidumine ehitusmaksumusega, ekspertiiside tegemise või ehituslubade/kooskõlastuste taotlemisega). Lisaks on tellijal seadusest tulenev võimalus nõuda kahju hüvitamist, st sellised leppetrahvide regulatsioonid ei ole proportsionaalsed.
̂ Lisa ja muudatustööde korralduse ning põhimõtete puudumine.
̂ Autoriõigused.
̂ Muud teemad.
Otsustati, et kui Tallinna Linnavalitsus ei nõustu lepingutingimusi muutma ja vastu ei tule, jätab EAL Tallinna linna korraldatavate arhitektuurivõistluste tingimused kooskõlastamata.
2. EALi esindajate määramine Rahvusooper Estonia kavandatava juurdeehitise töörühma
Kultuuriminister Heidy Purga saatis 02.05.2025 EALile kirja, milles teatas, et Kultuuriministeerium kutsub kokku töörühma, et leida koostöös võimalused Rahvusooper Estonia kavandatava juurdeehitise küsimusega edasiminekuks. Töörühma on kutsutud Tallinna Linnavalitsuse, EALi, Muinsuskaitseameti ja Kultuuriministeeriumi esindajad. Eesmärk on jõuda arhitektuurivõistluse väljakuulutamiseni, mis arvestaks nii muinsuskaitselisi kui ka linnaruumilisi vajadusi. EALil palutakse esitada töörühma ükskaks esindajat.
Eestseisus otsustas määrata töörühma liikmeteks Aet Aderi ja LembitKaur Stööri.
3. ELAMU preemia žüriisse kolmanda liikme määramine
ELAMU preemia žüriisse otsustati peale Ott Alveri (noore arhitekti preemia laureaatide esindaja) ja välisarhitektina kutsutud Kirsti Sivèni (Soome Arhitektide Liidu esindaja) määrata Markus Kaasik.
4. Vabariigi Presidendi noore kultuuritegelase preemiale EALi kandidaadi väljavalimine
Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu väljaantava noore kultuuritegelase preemiale otsustati esitada EAList kandideerima Laura Linsi.
5. Kultuuriministeeriumi stipendiumile EALi esitatava kandidaadi väljavalimine
Kultuuriministeeriumi stipendiumile otsustati EAList kandideerima esitada EALi liige Iiris Tähti Toom. EALi ettepanek on määrata noorele arhitektile kultuuristipendium silikaatpärandi digitaalseks jäädvustamiseks.
1. Martsa kooli võistluse tingimuste kooskõlastamine ja ülevaade Tallinna Linnavaraameti lepingute muutmise hetkeseisust (Andro Mänd, Mae Köömnemägi ja Aet Ader)
Martsa kooli lähteülesanne kooskõlastati, kuid tingimustega kaasas olnud lepingus kirjeldatud projekteerimishinda 105 €/m2 peeti liiga madalaks. Hinda nõustuti kooskõlastama juhul, kui sellest jääb välja tööprojekt. Otsus pandi hääletusele, selles ei osalenud Andro Mänd ja Mae Köömnemägi. Peeter Pere jäi erapooletuks, kõik ülejäänud nõustusid otsusega.
Lisaks otsustati üksmeelselt, et Martsa kooli lepingusse sisse viidud vastutulekud EALi ettepanekutele peaksid jääma lepingutesse püsivalt.
Aet Ader andis ülevaate Tallinna projekteerimislepingute parendamiseks kokku kutsutud koosolekust, kus osalevad Tallinna Linnavaraamet, Tallinna Linnaplaneerimise Amet ja Tallinna Strateegiakeskus. EAL kaasas ka Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu.
2. Aukohtu protseduurireeglite tutvustamine ja kinnitamine (Toomas Paaver, täiendas Tõnu Laigu)
Aukohtu tegevuskorda tutvustas Toomas Paaver, täiendas Tõnu Laigu. Eestseisus tegi paar ettepanekut tegevuskorra täiendamiseks. Oldi seisukohal, et avaldus peab olema võimalikult selge ja lühike ning viitama kutseeetika põhimõtete asjassepuutuvale punktile.
Viimane protseduurireeglite versioon koos muudatustega otsustati saata veel kord eestseisusele tagasiside saamiseks.
3. Eesti Maaülikooli väikeloomakliiniku võistluse tingimuste kooskõlastamine (Kalle Komissarov)
Eesti Maaülikooli väikeloomakliiniku tingimused on koostanud Tiit Sild ja läbi vaadanud Kalle Komissarov. Eestseisus tegi tingimuste kohta järgmised ettepanekud: ̂ asendada žüriis Berit Freivald Eve Kombiga; ̂ lubada lähteülesandes kavandada nii üks neljakorruseline hoone kui ka kõrvuti asuvad hooned. Detailplanee
ring lubab kinnistule rajada kuni kolm hoonet ja hoonestusala on 3000 m2. Hoonestus võib olla osaliselt nelja ja osaliselt kahekorruseline.
Ehitustehniliselt on üksteise peale ehitamine keerukam (kallim) kui kõrvuti ehitamine. Kõrvuti hoonete projekteerimisprotsess on lihtsam ja esimese ehitusetapi tulemus mõjub tervikliku hoonena, eriti kui teise etapi ehitus võib jääda kaugesse tulevikku. Tegu on kaugvaadetega Tartu sissesõitu märgistava hoonega, mille ruumikvaliteedile on suured ootused.
̂ Esimese projekteerimisetapi projekteerimise eelarveettepanek on 130 €/m2, sest seoses maksutõusuga on täheldatav eriosade hindade tõus.
̂ Kaaluda võimalust, et tööprojekt oleks ehitushanke mahus, ja teha autorite kaasamine ehitushanke võitjale siduvaks. Põhjus: meditsiinihoonete projekteerimise hinna statistikat pole ja puudub kindlus, et praegu eeldatava summaga on tööprojekt teostatav. Kui esimese etapi projekt oleks olemas, saaks palju täpsemalt hinnastada teise etapi projekti maksumust.
4. Kutse taotlemise tasude tõstmine alates 01.07.2025 viimase kolme aasta muutunud tarbijahinnaindeksi alusel
Ingrid Mald tutvustas juhatuse ettepanekut tõsta arhitekti kutse taotlemise tasusid alates 01.07.2025 viimase kolme aasta jooksul muutunud tarbijahinnaindeksi alusel (32,1%) järgmiselt: esmataotlemise tasu 490 eurolt 647 eurole ja taastõendamise tasu 345 eurolt 456 eurole. Praegused tasud on kehtinud alates 2018. aastast.
Kutsetaotlemise tasusid otsustati tõsta juhatuse ettepaneku alusel.
5. Ülevaade EALi tagasisidest Kliimaministeeriumile muutmisel oleva ehitusseadustiku lisa 1 (tabel ehitusteatise, ehitusprojekti ja ehitusloa kohustuslikkuse kohta) kohta (Jaan Kuusemets)
Jaan Kuusemets tegi ülevaate EALi ettepanekutest, mis on saadetud Kliimaministeeriumile. Eestseisus toetas ettepanekuid, lisades ühe märkuse: tuleks täpsustada, kuidas muutub ehitusteatise kehtivusaeg. EALi hinnangul peaks see senise kahe aasta asemel olema viis aastat.
6. Ülevaade EALi juhatuse tegevusest eestseisuse koosolekute vahelisel ajal
Aet Ader tegi ülevaate juhatuse olulisimatest kohtumistest kahe eestseisuse vahelisel ajal.
7. Aliis Vatku, Cristin Marii Titma, Elise-Irene Lensmendi ja Liispet Viira EALi noortekogu liikmeks astumise avalduste läbivaatamine
Kõik noortekogusse astuda soovijad otsustati võtta noortekogusse vastu. Uued liikmed on Aliis Vatku, Cristin Marii Titma, EliseIrene Lensment ning Liispet Viira.
8. Kaspar Krassi ja Linda Li Arro EALi liikmeks astumise avalduste läbivaatamine
Kaspar Krassi ja Linda Li Arro avaldus EALi liikmeks saada rahuldati ühehäälselt.
9. Liisa Valdmanni noortekogu nimekirjast kustutamine
Liisa Valdmann otsustati pikaajalise liikmemaksuvõla tõttu noortekogust välja arvata.
1. Tallinna linna projekteerimise tüüplepingute tutvustamine (Tallinna Linnakantselei õigusteenistuse jurist Andres Aas)
Tallinna Linnakantselei õigusteenistuse jurist Andres Aas tutvustas EALi ja Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu (EKEL) ettepanekute põhjal ning mitme kohtumise tulemusel korrigeeritud ja täiendatud Tallinna linna projekteerimise tüüplepingu põhja.
Aas tõi esile EALi ja EKELi tagasiside põhjal olulisimad kitsaskohad tüüplepingus, selgitades, kuidas on lepingus sõnastust muudetud. Suurimaid kitsaskohti, mille kohta on EAL ja EKEL kriitikat teinud, on ebaproportsionaalsed leppetrahvid, mis panevad projekteerija õlule väga suure riski, ning asjaolu, et tellijad sageli muudavad projekteerimisprotsessi käigus lähteülesannet.
Tallinna linna välja pakutud muudetud sõnastus leppetrahvide kohta ei rahuldanud eestseisust. Eestseisuse ettepanekul nõustus Aas leppetrahve puudutavat lõiku muutma nii, et sõnastus oleks mõlemale osapoolele vastuvõetav.
Koostööd kõiki rahuldavate Tallinna linna projekteerimise tüüplepingute nimel otsustati jätkata. Lepiti kokku, et Martsa kooli võistlusel rakendatakse hankes Aasa tutvustatud ja eestseisuse ettepanekul korrigeeritud tüüplepingu põhja.
2. Varraku ujula võistluse tingimuste tutvustamine (Ruuben-Jaan Rekkor)
Varraku ujula võistlustingimusi tutvustas nende üks koostaja Ruuben Jaan Rekkor. Avaliku üheetapilise arhitektuurivõistluse eesmärk on leida Tallinnas Lasnamäe linnaosas paiknevale Varraku ujulale (Varraku 14c) parim ruumiline terviklahendus, mis hõlmab nii rajatavat ujulahoonet kui ka külgnevaid kontaktalasid. Žürii koosseis oli täpsustamisel.
Eestseisus leidis, et väljapakutud preemiafondi (50 000 eurot) võiks suurendada, ja oli väljapakutud projekteerimishinnaga nõus. Põhimõtteliselt anti võistlustingimustele kooskõlastus.
3. Värskelt valitud riigiarhitekti tulevikuplaanid (Tõnis Arjus)
Riigiarhitekt Tõnis Arjus tutvustas lühidalt riigiarhitekti prioriteetseid tegevusi: planeeringute süsteemi ülevaatamist, Eesti üleriigilise planeeringu koostamist ja valglinnastumise probleemiga tegelemist. Ühtlasi teavitas ta, et kui algul pidi riigiarhitekti meeskonda kuuluma peale riigiarhitekti 10–15 inimest, siis praegu on ta üksinda, kuid viie aasta jooksul peaks liituma viis inimest (sh kolm lähiajal). Suvel hakatakse riigiarhitekti ülesandeid ja funktsiooni täpsemalt kavandama ja disainima ning teenuseid välja töötama.
4. Kohta-Järve Iidla Põhikooli võistluse tingimuste tutvustamine (Liina Soosaar, Villem Tomiste)
EALi võistluste koordinaatori Liina Soosaare sõnul on Kohtla Järve Linnavalitsus huvitatud sellest, et võistlusega
säilib vene kooli tüüphoone, st ujula ja võimla jäävad alles ning lõimitakse uue, juurdeehitatava hoonega. Võistlustingimuste ülevaataja Villem Tomiste hinnangul lubab alal kehtiv planeering vana maja lammutada, kuid täpselt sama kujuga hoone tuleb asemele ehitada. Seega oleks mõistlik võistlus ümber sõnastada renoveerimisvõistluseks. Eestseisus leidis, et võistlustingimused tuleb muuta ühtsemaks ja võistlejatele üheselt mõistetavamaks, täpselt sõnastades, mis mahus võib praeguse hoone lammutada.
Võistlustingimuste ülevaatamine ja muutmine otsustati delegeerida EALi arhitektuurivõistluste töögrupile.
5. Aukohtu tegevuskorra kinnitamine
Eestseisus kinnitas EALi aukohtu tegevuskorra (arhliit.ee/ aukohtu tegevuskord/), mis asendab seni kehtinud dokumenti „Aukohtu protseduurireeglid”.
6. Loomestipendiumite eraldamise otsuse kinnitamine (Tõnu Laigu)
Tõnu Laigu teavitas, et loomestipendiumite läbivaatamise komisjon on teinud ettepaneku lisada loomestipendiumite eraldamise korda tingimuse, et EALi õppereisiks eraldatakse toetust ainult siis, kui taotleja rahastab õppereisi täies ulatuses ise. Eestseisus kiitis selle ettepaneku heaks
Eestseisus kiitis heaks loomestipendiumite läbivaatamise komisjoni otsuse 2025. aasta teise vooru loomestipendiumite eraldusteks (vt tabelit).
Maiste, Ülle 1756,8 28.05.2025 Erialane täiendõpe
Batuhtina, Olga 270 31.05.2025 Erialane täiendõpe
Mets, Urmo 4000 01.06.2025 Loometegevus
Urmet, Mihkel 854 01.06.2025 Osalemine erialastel konverentsidel
Osalemine Eesti Arhitektuurikeskuse koolitusel „Ringse arhitektuuri kiirendi” (RAK) Kopenhaagenis
Osalemine Eesti Kunstiakadeemia avatud akadeemia kursusel „Botaaniline illustratsioon”
Arhitekti, teadlase ja luuletaja Klaske M. Haviku luulekogu „Way and Further” tõlkimine ja väljaandmine eesti keeles
Norras Lillestrømis toimuva ehitusmessi külastamine ja osalemine selle raames läbiviidaval konverentsil
Ulman, Paco- Ernest 3000 30.05.2025 Loometegevus
Soolep, Jüri 2600 28.05.2025 Loometegevus
Tomiste, Villem 8000 01.06.2025 Loometegevus
Kaljuste, Madli 3000 01.06.2025 Loometegevus
Kaljuste, Madli 2400 01.06.2025 Osalemine erialastel konverentsidel/ seminaridel
Tali, Johan 300 25.03.2025 Erialane õppereis
Arro, Linda Li 590 01.06.2025 Muu (uurimustöö kirjutamine)
* Eraldiselt makstakse taotlejale väljamaksmisel riigile tulumaks.
7. Täiendusõppe punktide arvestamise juhendi tutvustamine (Jüri Soolep)
Jüri Soolep tutvustas täiendusõppe punktide arvestamise juhendi mustandit. See otsustati saata EALi kutse arendamise töögrupile ülevaatamiseks ja analüüsimiseks. Tulevikus otsustati konkreetsetele sündmustele ja koolitustele lisada punktid.
8. EALi finantsseisust ülevaate andmine, juhatuse töötasude tõstmine alates juulist 3% (Ingrid Mald)
EALi kulud püsivad (loodetavasti) kavandatud eelarves, tulud on kahjuks väiksemad. EALile raamatupidamisteenuse osutaja on otsustatud välja vahetada odavama vastu. Ettepanek on tõsta EALi juhatuse töötasusid alates juulist 3%. Eestseisus kiitis juhatuse töötasude tõstmise ettepaneku heaks
9. Sisekaitseakadeemia korraldatud Helsingi varjendite õppereisi ülevaade (Liina Soosaar)
2.–3. juunil toimus Sisekaitseakadeemia (Priit Laaniste) korraldatud õppereis Helsingisse, kus külastati kahte varjendit ja kahte ettevõtet, mis toodavad varjendeid. Põhisõnum, mis Soomes edastati, oli see, et varjendid peaksid olema ristkasutuses. Keskne varjendites kasutatav seade on ventilatsiooniseade, sest on vaja, et gaasirünnaku puhul oleks hingamiseks olemas puhas õhk. Praegu loetakse Riigikogus seaduseelnõu,
Eesti Kunstiakadeemia galeriis eksponeeritava näituse (29.08.–21.09.2025) 30 × 30 korraldamine/ kureerimine/kujundus
Arhitektuuriteoreetilise digitaalse raamatu „On Genealogy: Image and Meaning” käsikirja lõpetamine
Eesti Arhitektuurimuuseumis avatava näituse raames 12 Tallinna kesklinna tulevikku visioneeriva projekti väljatöötamine
Eesti Kunstiakadeemia galeriis eksponeeritava näituse (29.08.–21.09.2025) 30 × 30 korraldamine/ kureerimine/kujundus
Kahenädalase töötoa „Electricity in hand and home and away” läbiviimine Savonlinnas Soomes Euroopa Arhitektuuritudengite Assambleel Rhizome 380
Veneetsia arhitektuuribiennaali avamisnädalavahetuse külastamine
EALi eluaseme kättesaadavuse töögrupi uurimistöö Helsingi eluaseme kättesaadavuse teemal
0
300
KOKKU ERALDATI 24 716
mis näeb ette uutele hoonetele varjendite rajamise kohustuse. Eestis kavandatavate varjendite tehnilised nõuded ei ole veel välja töötatud.
10. EALi tagasiside 19.02.2025 Kliimaministeeriumis toimunud hanke „Ehitusprojektile esitatavate nõuete õigusanalüüs” tutvustusel esitatud küsimustele, et minna edasi määruse „Nõuded ehitusprojektile” muutmisega (Jaan Kuusemets)
EALi seaduste töögrupi juht Jaan Kuusemets andis eestseisusele ülevaate EALilt Kliimaministeeriumile saatmiseks ettevalmistatud tagasisidest hanke „Ehitusprojektile esitatavate nõuete õigusanalüüs” tutvustusel esitatud küsimustele. EALi üldine seisukoht: liiga palju ei soovita ehitusseadustikku ega määrust „Nõuded ehitusprojektile” muuta, sest see võib tekitada suhteliselt pika aja vältel tarbetut segadust nii projekteerimis ja ehitussektoris kui ka turul.
Üldiselt ei poolda EAL seaduse tasemel ülereguleerimist, st seadused ei saa asendada standardeid ega juhendeid. Samas toetab EAL kõnealuse määruse vajalikus mahus uuendamist, sh BIMprojekteerimist ja BIMehitusloa taotlemisega seotud uuendusi. Ka hoonete ja rajatiste elukaare CO2 jalajälje nõuete järkjärguline rakendamine eeldab vastavate seaduste ja määruste kohandamist.
Eestseisus kiitis Kliimaministeeriumile saatmiseks ettevalmistatud EALi tagasiside heaks.
11. Euroopas kehtivast ühtlustatud insolatsioonistandardist (Jaan Kuusemets)
Jaan Kuusemets teavitas, et 2019. aastal hakkas Eestis kehtima Euroopa Liidu ühtlustatud standard EVS EN 17037, mis käsitleb muu hulgas insolatsiooni ja loomulikku päevavalgust.
12. Euroopa Arhitektide Nõukogu assambleest ülevaate andmine (Andro Mänd)
Andro Mänd tõi esile olulisima mais toimunud Euroopa Arhitektide Nõukogu (ACE) assambleel räägitust.
̂ ACE eesmärk on, et riigihangetel rakendataks kvaliteedikriteeriumeid. Paljud riigid lähevad kergema vastupanu teed, tehes odavhankeid, ent ACE seisukohast võiks hinnapõhine hankimine olla pigem erand. Uue riigihangete direktiivi valmimine võtab aega umbes viis aastat.
̂ Valminud on ACE uus koduleht. Sinna on loodud platvorm, kust leiab välisturul tegutsemiseks infot eri riikide projekteerimisnormide, seaduste, arhitektina tegutsemiseks nõutava hariduse jm kohta. Sellekohase info peab ACE kodulehele iga riigi esindaja ise lisama.
̂ ACE uuel kodulehel on võrdlus, kuidas on erinevates riikides riigihanked üles ehitatud.
̂ ACE on algatanud kodanikuliikumise HouseEurope! (vähem lammutamist, rohkem taastamist).
̂ Alanud on Euroopa raha taotlemise uued voorud.
̂ Lepiti kokku, et riikide linna ja riigiarhitektid kogunevad päev enne järgmist assambleed.
13. Ralf Tõra ja Kaari Maria Tirmaste EALi noortekogu liikmeks astumise avalduste läbivaatamine
Ralf Tõra ja Kaari Maria Tirmaste otsustati EALi noortekogu liikmeteks vastu võtta.
14. EALi juhatuse tegevusest ülevaate andmine (Aet Ader)
Aet Ader tegi ülevaate juhatuse olulisimatest kohtumistest kahe eestseisuse vahelisel ajal.
̂ Toimus ÜloTarmo Stööri korraldatud Arhiluse Fondi majatuur Ellex Raidla Advokaadibüroos.
̂ Toimus Eesti Kultuurkapitali 100. aastapäevale pühendatud pidulik üritus Tallinna Lillepaviljonis.
̂ Siim Tanel Tõnisson kohtus Pärnumaa Omavalitsuste Liiduga.
̂ Aet Ader osales Tallinna Tehnikaülikooli magistrikomisjoni töös.
̂ Kohtuti Arhiluse Fondi esindajate ja Kristiina Reidolviga ning peeti nõu tulevase arhitektuurimaja kavandamise üle.
̂ Toimus Rahvusooper Estonia kavandatava juurdeehitise küsimusega edasiminekuks loodud töörühma esimene koosolek.
̂ Toimus arhitektuuriajakirja MAJA üldkoosolek.
̂ Kohtuti regionaalminister Hendrik Johannes Terrasega (Aet Ader, Kalle Vellevoog, Ingrid Mald, regionaalarengu valdkonna asekantsler Sigrid Soomlais, planeeringute asekantsler Ivan Sergejev) „Hea avaliku ruumi” jätkuprogrammi teemal.
̂ Toimus riigiarhitekti algatatud üritus Tallinnas Rüütelkonna hoones.
̂ Osaleti Eesti Kunstiakadeemia lõputööde tuuril Tallinnas Rävala 8.
̂ Toimus EALi ja selle noortesektsiooni korraldatud rahvusvaheline töötuba „Tamsalu Schoolyard” noortele arhitektidele ja arhitektuuritudengitele (12.–15. juunil).
̂ Toimus EALi korraldatud „Urban Hack Lviv” ehk Lvivi linnafoorum (14.–15. juunil).
1. Pärnu rannahoone laienduse võistlus
(Tiit Sild, Jaak Huimerind)
Arutleti võistluse ülesande, eriti detailplaneeringu teemal: kas on otstarbekas korraldada võistlus vana (2000. a) detailplaneeringu järgi? EALi ettepanek oli mitte võtta aluseks vana detailplaneeringut, vaid korraldada võistlus nii, et sellega leitud lahenduse järgi algatatakse uus detailplaneering. Väidetavalt pole Muinsuskaitseameti seisukohast võimalik detailplaneeringut avada. Eestseisus pidas vajalikuks kindlaks teha, kas see on siiski ehk võimalik, arvestades ka uut kaitsekorda.
Eestseisus soovis preemiafondi suurendada 6000 euro võrra, et ergutuspreemiad oleksid suuremad (igaüks 6000 eurot praeguse 3000 euro asemel).
Võistlustingimuste koostaja Tiit Silla ettepanekul ja eestseisuse heakskiidul otsustati korraldada (veebi)kohtumine tellija ja võistluste töögrupi esindajatega.
2. EALi esindaja määramine Muinsuskaitseameti ehitismälestiste eksperdinõukokku
EALi esindajaks määrati jätkama Raivo Kotov, kes oli ettepanekuga nõus. Koosolekud toimuvad neli korda aastas (1,4 tundi korraga) ja need tasustatakse (50 € koosolek).
3. Sügiseste EALi ürituste tutvustus (juhatus ja Ingrid Mald)
Eestseisusele anti ülevaade sügiseks ja 2026. aasta esimesse poolde kavandatud EALi üritustest.
4. Kokkuvõte EALi juhatuse tegevusest eestseisuste vahelisel ajal
̂ Aet Ader tegi kokkuvõtte EALi juhatuse tegevusest suvel. Juuli alguses osales Aet Ader Euroopa Investeerimispanga töötoas Kliimaministeeriumis Eesti eluasemete kättesaadavuse teemal.
̂ Aet Ader osales Tallinna arhitektuuribiennaali võistlustingimuste arutelul Eesti Arhitektuurikeskuses.
̂ 15. juulil toimus kohtumine abilinnapea Karl Sander Kasega Tallinna Haigla projekteerimishanke teemal. EAL ei kiida endiselt hanget praegusel kujul heaks.
̂ Aet Ader kohtus juulis Tallinna linnaarhitekti Andro Männi ja linnakantsler Kairi Vaheriga Tallinna Haigla teemal.
̂ Juulis olid Eestis Ukraina partnerid Ro3kvitist. Nendega kohtuti ning tulevaste linnafoorumite plaane arutati ka Ülar Margi ja Mae Köömnemäega.
̂ Aet Ader väisas augustis arvamusfestivali.
̂ 11. ja 13. augustil osalesid LembitKaur Stöör ja Aet Ader Rahvusooper Estonia töörühmas.
̂ Toimus eluaseme töörühma väljasõit Helsingisse.
̂ Juhatus kohtus seoses Pirita TOPi töötoa ettevalmistamisega linnavalitsuse ja muinsuskaitse esindajatega.
̂ Aet Ader kohtus Tallinna Haigla uue juhi Marika Priskega haigla projekteerimishanke teemal.
5. Tallinna tänavaruumi juhendi tutvustus
Ann Kristiin Entson tutvustas uut, juunis kokkulepitud tänavaruumijuhendit. Selle eesmärk on olla kolme linnaameti vahel kokkulepitud dokument. Selles on erisus tänavagiidis kasutatud mõistetega, kuid seetõttu, et linnavolikogu on kinnitanud tänavaliikuvuse kava ja juhend lähtub oma keeles sellest.
6. Tallinna avahoidla võistluse tingimuste kooskõlastamine
EALi eestseisus arutas ja pani hääletusele olukorra, kus võistluse projekteerimishind on tegelikult viimasest kokkulepitud hinnast madalam (134 €/m2). EALi juba linnale edastatud ettepanek oli vähendada tööprojekti mahu, et selle maksumuse hulka läheksid ainult autoriõigustega kaetud osade tööprojektid. Preemiafond on 87 000 eurot ja projekteerimiseelarve kokku 1,6 miljonit eurot.
Eestseisus hääletas kooskõlastamise poolt (11 poolthäält, Andro Mänd ja Mae Köömnemägi taandasid end seotuse tõttu hääletusest).
7. Jõnn Sooniste ja Anastassia Nerobova EALi liikmeks astumise avalduste läbivaatamine
Jõnn Sooniste ja Anastassia Nerobova võeti vastu EALi liikmeteks.
8. Henry Artur Riki, Helerin Talpsepa, Evelyn Fridolini, Liisa Kotkase ja Mariann Hanna Johansoni EALi noortekogu liikmeks astumise avalduste läbivaatamine
Ühehäälselt kinnitati uute noortekogu liikmete vastuvõtmine. Vastu võeti Henry Artur Rikk, Helerin Talpsepp, Evelyn Fridolin, Liisa Kotkas ja Mariann Hanna Johanson.
1. Oisu kogukonna- ja õppehoone arhitektuurivõistluse kooskõlastamine (Katrin Koov, Liina Soosaar; võistlust korraldab Türi vald koos EALiga)
Oisu kogukonna ja õppehoone arhitektuurivõistluse ülesannet tutvustas selle koostaja Katrin Koov. Võistluse eesmärk on leida parim kavand kooli, lasteaia ja raamatukogu ühise õppehoone ning välialade rajamiseks. Ideekavand peab olema kõrgetasemelise arhitektuuriga ja toetama uut õpikäsitust.
Tegu on üheetapilise avaliku võistlusega, kus võistlejad peavad lisaks kavandatava hoone lahenduse väljapakkumisele ära lahendama hoonet ümbritseva väliruumi. EALi hinnapakkumise alusel on preemiafond 30 000 eurot (esimene auhind 12 000 €, teine auhind 8000 €, kolmas auhind 6000 €, üks ergutuspreemia 4000 €). Pakkumist tehes oli eesmärk katsetada vähendatud ideekavandi mahuga ehk nö õhukest võistlust, nagu töögruppide kevadistel koosolekutel välja pakuti.
Eestseisus tõstatas küsimuse, kas võistlusmahu vähendamise eesmärgil ei võiks loobuda välilahenduse väljapakkumisest. Koovi sõnul on tänapäeva kool väga tugevalt seotud õuesõppega ja kindlasti ei saa välilahendust sellel võistlusel ära jätta.
Otsustati
̂ määrata võistlusülesandes täpselt ja üheselt mõistetavalt, et võistlejatelt oodatakse uue hoone lahendust;
̂ lisada töömahu vähendamise eesmärgil tingimustesse nõue esitada maastikulahendus skemaatiliselt, ainult asendiplaanil;
̂ vähendada ideekavandi mahtu veelgi või anda osalejatele ette planšettide kujunduse paigutus; ̂ teha ettepanek vähendada žürii suurust seitsmelt liikmelt viiele, loobudes maastikuarhitekti ja ühe valla esindaja kaasamisest (piisab kahest valla esindajast).
2. Maastikuarhitekti kaasamise vajadusest arhitektuurivõistluste žürii töösse
Aet Ader pani hääletusele küsimuse, kas edaspidi peaks arhitektuurivõistluste žürii koosseisu kaasama maastikuarhitekti. Üksmeelselt otsustati, et hoonevõistlusele maastikuarhitekti põhiprintsiibis ei kaasata. Erandjuhtudel, kui võistlusülesanne seda nõuab, kaalutakse maastikuarhitekti kaasamist žürii koosseisu.
3. Kokkuvõte eluaseme töögrupi väljasõidust Helsingisse (Eneli Kleemann)
Augustis toimunud EALi eluaseme töögrupi Helsingi väljasõidu eesmärk oli uurida, kuidas toimivad elamuprotsessid Helsingis ja Soomes laiemalt ning kas Soome näidetest oleks võimalik midagi Eestisse üle kanda.
4. EALi liikmeks astuda soovijate (Ahti Sepsivart ja Kristiina Aasvee) avalduste läbivaatamine
Eestseisus hääletas uute liikmete vastuvõtmise poolt ning otsustas Ahti Sepsivardi ja Kristiina Aasvee ühehäälselt EALi liikmeteks vastu võtta.
1. Ettepanekud arhitektuuripreemiate väljaandmise süsteemi muutmiseks (Ott Alver)
Ott Alver andis ülevaate Eesti arhitektuuriauhindade süsteemist aastatel 2021–2024. Auhindade väljaandjad on olnud ning on ka 2025. aastal EAL, Eesti Sisearhitektide Liit (ESL), Eesti Maastikuarhitektide Liit (EMAL), Eesti Kultuurkapital ja ajakiri MAJA.
Probleemipüstitus on järgmine.
̂ Eesti Kultuurkapitali auhinnad kordavad erialaliitude preemiaid ja enamasti saavad samad objektid mitu preemiat.
̂ EALi, ESLi ja EMALi auhindade arv ei vasta auhindadele esitatud tööde arvule ega valdkonna suurusele.
̂ Valitseb ebaselgus peaauhinna suhtes: kas tähtsam on Eesti Kultuurkapitali või EALi auhind? Keeruline on viia ühiskonda selge sõnum.
Alver tegi ettepanekud preemiate süsteemi uuendamiseks.
̂ Kõikidel erialaliitudel võiks olla üks selgemini kommunikeeritud peapreemia ja hõbedaga pärjatavad objektid (nagu Lätis).
̂ EALi kureeritavasse žüriisse võiks kaasata kolm kohalikku liiget kohaliku konteksti andmiseks.
̂ Liita Eesti Kultuurkapitali žürii kõigi teiste erialaliitude žüriidega ja nii kaotada eraldi Eesti Kultuurkapitali auhinnad.
Eestseisus toetas selgema süsteemi loomist ja leidis, et arhitektid väärivad rohkem esile toomist, kui praegune süsteem seda võimaldab. Enne süsteemi korrastamiseks vajalike sammude astumist ja Eesti Kultuurkapitaliga läbirääkimiste alustamist peeti vajalikuks teiste liitudega nõu pidada ning välja selgitada, mil määral on võimalik süsteemi muuta.
2. Võistluste kooskõlastamise protseduuri ülevaatamine ja täpsustamine, mida tähendab otsus „jääb võistluste töögrupile edasi tegeleda” (Liina Soosaar)
EALi arhitektuurivõistluste töögrupi koordinaatori Liina Soosaare sõnul on sagedane tava, kus eestseisuse koosolekul kooskõlastamisele tulnud võistlustingimustele ei anna eestseisus täit kinnitust ja kus on väljend „võistlustingimustega edasitöötamine jääb võistluste töögrupi ülesandeks” toonud kaasa palju segadust. Kui töögrupil õnnestub eestseisuse koosoleku järel võistlustingimustesse sisse viia ainult osa eestseisuse muudatus/täiendusettepanekutest (enamasti on võimalik preemiafondi suurust ja ruutmeetri projekteerimishinda tõsta), kas siis võib lugeda tingimused EALis kooskõlastatuks? Eestseisus leidis, et eestseisusele kooskõlastamiseks esitatava võistluse tingimused peavad vastama teatud baastingimustele, enne ei ole mõtet neid kooskõlastama tulla. Üldjoontes pidas eestseisus praegust süsteemi, kus võistlustingimuste koostaja või ülevaataja annab eestseisusele võistlusest lühiülevaate, toimivaks. Iga võistluse tingimuste puhul tuleb nendega edasitegelemise kulg protokollis täpselt fikseerida (kas otsustatakse uuesti arutada eestseisuses või jääb otsustusõigus viimastes detailides võistluste töögrupile).
3. Täiendusõppe punktide arvestamise juhendi (täiendatud) mustandi tutvustamine (Jüri Soolep)
Jüri Soolep tutvustas arhitektidele ja planeerijatele suunatud täiendusõppe punktide arvestamise juhendi mustandit. Täienduskoolitusloengute maksumuse teemal otsustati pidada nõu Eesti Arhitektuurikeskusega. EALi kodulehele otsustati üles riputada arhitektidele ja planeerijatele suunatud täiendusõpet tutvustav tekst.
4. Planeerimisseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu täiendamiseks tehtud ettepanekute tutvustamine (Endrik Mänd). Täiendusettepanekute tööversiooni kohta EALi tagasiside kujundamine
Endrik Mänd, kelle ülesanne oli koostada EALi tagasiside planeerimisseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta, tutvustas põhiteemasid, millele võiks tagasiside keskenduda. Ettepanekuid on võimalik lugeda EALi veebist Olulisimat Männi esiletoodust
̂ Selgelt nimetada Maa ja Ruumiameti õigused kohaliku omavalitsuse planeeringute menetluses. Täiendada ettepaneku seletuskirja, mis keskendub praegu liigselt menetluse venimisele. Samavõrra vajalik on seletuskirjas viidata näiteks Maa ja Ruumiameti õigusele hinnata planeeringulahenduse vastavust kõrgema tasandi planeeringutele ning riigi ja kohaliku omavalitsuse strateegiatele ja arengukavadele.
̂ Laiendada planeerimise võimalusi projekteerimistingimustega. Oleks vähem segadust ja dubleerimist erinevate mõistete (ja tegevusliikide vahel) vahel, kui detailplaneeringu muutmist saaks praktiseerida projekteerimistingimustega.
̂ Termin detailplaneeringut muutev detailplaneering on kohmakas ja tekitab segadust. Ettepanek on sellest loobuda ja käsitleda teemat kui kehtestatud detailplaneeringu muutmise menetlust: selle käigus ei koostata ega kehtestata uut planeeringut, vaid taaskehtestatakse kehtestatud detailplaneering muudatustega. Ettepanek on lisada punkt, et taaskehtestatud detailplaneeringule rakendub uuesti 10aastane kehtivusaeg.
Eestseisus kiitis Männi esiletoodu heaks ja tegi veel ettepanekuid kitsaskohtade kohta, millele võiks EALi tagasisides viidata. Lisaettepanek:
̂ eluasemepoliitika rakendamise peamised suundumused (arutatud ühiselt Kliimaministeeriumis toimunud valdkonna huvigruppe koondavates töötubades) peavad sisalduma üleriigilises planeeringus.
5. Loomestipendiumite eraldamise otsuse kinnitamine (Ingrid Mald)
Kinnitati 1. septembriks esitatud loomestipendiumite taotluste eraldamise kohta tehtud komisjoni otsus (vt tabelit).
Urmet, Mihkel 699 31.08.2025 Osalemine erialasel konverentsil
Arjus, Tõnis 800 31.08.2025 Loometegevus
Malkova, Anastassija 1680 15.08.2025 Erialane täiendõpe
summa €
Rootsi kuningriigis NordByggi ehitusmessi külastamine ja selle raames toimuval konverentsil osalemine (21.–24.04.2026) 699
Veneetsia arhitektuuribiennaalist, Eesti paviljonist ja renoveerimisega seotud väljakutsetest taskuhäälingu „Ruumilood” saate tegemine 800*
EKA arhitektuuripärandi konserveerimise ja restaureerimise täiendõppe koolitusel osalemine 1680
Taotleja Taotluse suurus € Taotluse kuupäev Taotluse eesmärk Taotluse sisu
Soolep, Jüri 510 31.08.2025 Osalemine erialasel konverentsil
Kõresaar, Andrus
Tago, Martin
Teedumäe, Tarmo
21.08.2025 Õppereis
* Eraldiselt makstakse taotlejale väljamaksmisel riigile tulumaks.
6. Ülevaade juhatuse tegevusest eestseisuse koosolekute vahelisel ajal
Olulisimad EALi juhatuse osalusel toimunud ja/või juhatuse kavandatud eestseisuse koosolekute vahelisel ajal toimunud ettevõtmised
̂ Toimus „Hea avaliku ruumi” programmi käsitlev vestlusõhtu „Visiooniga väikelinnad” Eesti Arhitektuurimuuseumis (11.09.2025).
̂ Aet Ader osales Louis Kahni teemalisel konverentsil ja Per Olaf Fjeldi teose „Louis I. Kahn: Põhjamaised laotused” esitlusel Kuressaares (12.09.2025).
̂ Siim Tanel Tõnisson osales Pere Sihtkapitali SA korraldatud seminaril Pühajärvel (12.09.2025).
̂ Võõrustati arhitekti aastapreemia žürii välisesindajat Sam Jacobit (13.–14.09.2025).
̂ Toimus Eesti Arhitektuurikeskuse nõukogu koosolek (15.09.2025).
̂ Toimus Tallinna arhitektuuribiennaali žürii esimene koosolek, esitatud oli 10 tööd (16.09.2025).
̂ Osaleti Maa ja Ruumiameti arutelupäeval, kus Tõnis Arjus andis ülevaate riigiarhitekti esimesest sajast päevast ning tutvustati ameti uusi suundi (16.09.2025).
̂ Kohtuti Tallinna Linnavaraameti uue juhi Oliver Eglitiga. Arutleti projekteerimislepingute (leppetrahvide) üle ja otsustati osaleda arhitektuurivõistluste protsesside korrastamise eesmärgil innosprindil (16.09.2025).
̂ Toimus arhitektuurikoja kokkusaamine (17.09.2025).
̂ Toimus Pirita TOPi jõepoolse hoonestuse töötuba (18.–19.09.2025).
̂ Aet Ader osales Eesti Kunstiakadeemia teadustööde konkursi žüriis (19.09.2025).
̂ Osaleti töötubades eesmärgiga välja töötada riigi tegevused ja meetmed eluasemepoliitika väljatöötamiseks, et taskukohased, kättesaadavad ja kvaliteetsed kodud oleksid saadaval igas Eesti paigas (23. ja 25.09.2025).
̂ Osaleti BAUA Awards 2025 raames toimuvatel üritustel Riias (töötuba ja selle tulemuste esitlused, tudengitööde võistlus, tulemuste väljakuulutamine) (24.–26.09.2025).
̂ Kohtuti Tallinna Tehnikakõrgkooli arhitektuuriinstituudi uue direktori Kaur Talpsepaga (25.09.2025).
ACE täiendkoolituse arutelu läbiviimine Londonis, osalemine ENACA korralisel seminaril Londonis
Osalemine arhitektuuri õppereisil Albaariasse, Tirana ja Durrese linna; tutvumine nüüdisarhitektuuri näidete ja linnaplaneerimisega, kohtumised kohalike arhitektidega
õppereisil osalemine
ERALDATI
1. Ülevaate andmine Põhjamaade arhitektuurivõistluste töögrupi kohtumisest (Ülle Maiste)
19. septembril toimus Oslos Põhjamaade arhitektuurivõistluste töögrupi kohtumine, kus EALi esindajatena osalesid Ingrid Mald ja Ülle Maiste. Kohtumisel andsid kõik Põhjamaade arhitektuurivõistluste töögruppi kuuluvate riikide esindajad ülevaate arhitektuurivõistluste korraldamise seisust, suundumustest ja probleemidest nende riikides.
Norras on suund võetud sellele, kuidas muuta võistlusi veel lihtsamaks ja konkreetsemaks, ning maastikuarhitektid on paremas seisus kui arhitektid. Rootsis on märgatav arhitektide töötuse kiire kasv alates 2023. aasta algusest. Üldiselt on Põhjamaades arhitektuurivõistlusi tunduvalt vähem kui meil. Peale tavavõistluste korraldatakse nö XS võistlusi. Paljudel võistlustel on võidutöö valimisel määrav kriteerium 50% hind ja 50% idee, st väärtuspõhise hanke meetod.
Eri liitude ülevaadetest joonistus välja järgmine problemaatika arhitektuurivõistluste korraldamisel Põhjamaades:
̂ võistlusi korraldatakse vähem, liitude majanduslik seis on raske;
̂ muutunud turuolukord nõuab uusi lahendusi;
̂ arhitektidel on varasemaga võrreldes tunduvalt vähem tööd.
Eestseisuse hinnangul oleks ka Eestis mõistlik tegeleda taanlaste tõstatatud renoveerimise ja taaskasutuse teemaga, st lähteülesandes peaks olema täpselt ja üheselt öeldud, kas võistlusega soovitakse lahendust uuele hoonele või olemasoleva hoone rekonstruktsioonile. Osalt on EAL sellist strateegilist konsultatsiooni kohalikele omavalitsustele juba pakkunud.
2. Eesti Kunstiakadeemias avatava maastikuarhitektuuri magistriõppe täpsustatud ja korrigeeritud õppekava tutvustamine (Katrin Koov, Hannes Aava)
EKAs kavandatava maastikuarhitektuuri magistriõppe avamise eestvedajad Katrin Koov ja Hannes Aava tutvustasid õppekava korrigeeritud ja täpsustatud mustandit. Sellesse olid
muu hulgas viidud sisse EALi muudatusettepanekud, mis puudutasid sisseastuja varasemat ruumihariduse bakalaureusekraadi vajadust.
(Märkus. EKA esindajad käisid 14.11.2024 EALi eestseisuse koosolekul tutvustamas EKA kavatsust taasavada maastikuarhitektuuri magistriõpe ja tutvustasid õppekava mustandit. Eestseisus kiitis EKA algatuse heaks ja õppekava mustandi sisu põhimõtteliselt vastuvõetavaks. Õppekava mustandi kohta esitas EAL muudatus ja täiendusettepanekuid.)
Eestseisus kiitis heaks magistriõppe õppekava uuendatud mustandi ja otsustas saata EKA le magistriõppe avamist toetava kirja.
3. Tallinna linna Skoone liikuma kutsuva roheruumi maastikuarhitektuurivõistluse kooskõlastamine (Mae Köömnemägi)
Skoone liikuma kutsuva roheruumi maastikuarhitektuurivõistluse tingimuste koostaja Mae Köömnemägi tutvustas võistlustingimusi (lähteülesannet) ja kavandatavat žürii koosseisu. Hanketingimused on koostamisel.
Eestseisus tegi žürii koosseisu kohta mõne muudatusettepaneku (väljapakutud koosseisus olid Tallinna linna esindajad ülekaalus). Leiti, et võistlusest võiksid saada osa võtta nii volitatud arhitektid kui ka volitatud maastikuarhitektid. Lähteülesannet peeti vajalikuks täiendada.
Lepiti kokku, et võistluse täpsustatud ja korrigeeritud tingimused (nii lähteülesanne kui ka hanketingimused) tulevad eestseisusse uuesti läbivaatamisele ja kinnitamisele.
4. Liisbet Tomingase EALi noortekogu liikmeks astumise avalduse läbivaatamine
Liisbet Tomingas otsustati EALi noortekogu liikmeks vastu võtta.
5. Ülevaate andmine EALi juhatuse tegevusest eestseisuse koosolekute vahelisel ajal Olulisimad EALi juhatuse osalusel toimunud ja/või juhatuse kavandatud eestseisuse koosolekute vahelisel ajal toimunud ettevõtmised
̂ Kohtuti tüüpkoolimajade renoveerimise teemal Haridusja Teadusministeeriumi esindajate Kaidi Põldoja ning Indrek Riisaarega.
̂ Osaleti EALi eluaseme töögrupi koosolekul.
̂ Osaleti Arhiluse Fondi majatuuril Kadrioru pargi oranžeriis, mida tutvustasid pargi esindaja ja hoone arhitektid (KARISMA).
̂ Osaleti Kliimaministeeriumis eluasemepoliitika töögrupi koosolekul.
̂ Aet Ader osales EALi avaliku sektori arhitektide töögrupi kohtumisel Tartus. Kohal olid lisaks töögrupi juhile Jaak Adam Looveerile ja EALi eestseisuse liikmele Markus Kaasikule ka Tartu linna, Anija, Põlva, Tartu valla, Viljandi, Raasiku, Rakvere, Rae, Jõgeva, Saaremaa, Maa ja Ruumiameti, Narva, Kiili, Jõhvi ja Võru esindajad. Arutelu vedasid Tartu linnaarhitekt Jiří Tintěra ja linnaplaneerimise peaspetsialist Indrek Ranniku.
̂ Osaleti Hundipea playbook’i esitlusel.
̂ Osaleti Eik Hermanni doktoritöö kaitsmisel.
̂ Mari Rass ja Aet Ader osalesid Läti arhitektuuriauhindade üritusel Riias.
̂ Arutati Ukraina linnafoorumite tulevikku.
̂ Aet Ader ja LembitKaur Stöör osalesid Estonia teatri töögrupi kohtumisel.
̂ Korraldati Tallinna erakondade debatt Kultuurikatlas. Väitlesid Mihhail Kõlvart (Keskerakond), Madle Lippus (Sotsiaaldemokraadid), Karl Sander Kase (Isamaa), Maris Lauri (Reformierakond) ja Lavly Perling (Parempoolsed). Teemad olid linnaruum ja liikuvus, eluaseme kättesaadavus ning Tallinna Haigla. Debatti juhtis Johannes Tralla. Teemasid peegeldasid Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi linnaplaneerimise professor Andres Sevtšuk ja Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna professor Andres Ojari.
1. Täiendusõppe punktide arvestamise juhendi kinnitamine (Siim Tanel Tõnisson)
Täiendusõppe punktide arvestamise juhend otsustati kinnitada (13 poolthäält, erapooletuid 2).
2. Riigi Kinnisvara ASi Kuressaare Ametikooli uue õpilaskodu arhitektuurivõistlus (Katrin Koov, Katrin Jõgeva, Karin Tõugu)
Otsustati:
̂ muuta preemiafondi 39 500 € jagunemist järgmiselt: esimene preemia 12 000 €, teine preemia 10 000 €, kolmas preemia 7500 € ja kaks ergutuspreemiat à 5000 € (16 poolthäält, erapooletuid 3, vastuhääli 1); ̂ anda projekteerimislepingu mahu täpsustamise ülesanne arhitektuurivõistluste töögrupile; ̂ anda žürii koosseisu täpsustamise ülesanne arhitektuurivõistluste töögrupile, kes otsustab, kas asendada ESLi liige EMALi või EALi liikmega;
̂ korrigeeritud tingimuste läbivaatamine ja kinnitamine eestseisusele tagasi ei tule.
3. Tartu Kunstikooli kunsti ja ruumiloome õppekavast (Siim Tanel Tõnisson)
Otsustati mitte toetada Tartu Kunstikooli kunsti ja ruumiloome õppekava ning saata Tartu Kunstikoolile kirjalik põhjendus. Tagasiside põhipunktid on järgmised.
̂ EAL toetab ruumihariduse andmist igal haridusastmel, ent kuna tegu on reguleeritud erialaga, tuleb olla saadava hariduse väljundis väga täpne. Praegusest tekstist ei saa EAL selgelt aru, mis kutseoskused õppekavaga omandatakse.
̂ Õppekava nimetus ei tohiks viidata ruumiloomele kui kutsele.
̂ Korraldati erakondade esindajate linnaruumi teemaline valimisdebatt Tartu Elektriteatris. Debateerisid Raimond Tamm (Reformierakond), Elo Kiivet (Sotsiaaldemokraadid), Anneli Ott (Keskerakond), Merike Lumi (EKRE) ja Tõnis Lukas (Isamaa), vestlust juhtis Mirko Ojakivi. Poliitikute mõtteid peegeldasid arhitekt Urmo Mets ja maastikuarhitekt Edgar Kaare. Teemad olid kesklinna tihendamine, valglinnastumise vältimine ja regiooniülene planeerimine.
4. Euroopa Arhitektide Nõukogu juhatuse valimistest, kandidaatide tutvustamine (Andro Mänd)
Andro Mänd tutvustas Euroopa Arhitektide Nõukogu (ACE) juhatusse kandideerijaid. Eestseisus võttis info teadmiseks.
5. Keiti Lige ja Martin Niglase EALi liikmeks võtmise avalduste läbivaatamine
Keiti Lige ja Martin Niglas otsustati võtta EALi liikmeteks.
6. Gretel Jaanisoo ja Mariann Hanna Johansoni EALi noortekogu liikmeteks võtmise avalduste läbivaatamine
Gretel Jaanisoo ja Mariann Hanna Johanson otsustati võtta EALi noortekogu liikmeteks.
7. Arhiluse Fondi juhatuse liikme määramine.
Otsustati, et Arhiluse Fondi juhatuses jätkavad Aet Ader, ÜloTarmo Stöör ja Ingrid Mald.
8. Arhitektuurivõistluse žüriiliikme töölepingust (Tõnu Laigu)
Tõnu Laigu tegi ettepaneku täiendada arhitektuurivõistluse žüriiliikme töölepingut ning tutvustas võimalikke lisatavaid ja korrigeeritavaid punkte. Järgnes arutelu. Valdkonna tervise töögrupiga toimub lepingu jooksev täiendamine.
Arhitektuurivõistluse žüriiliikme lepingu kavand otsustati saata EALi võistluste töögrupile ja valdkonna tervise töögrupile täiendamiseks.
1. Tallinna Ülikooli esise Narva mnt tänavaruumi arhitektuurivõistluse tingimuste tutvustamine (Tallinna Ülikooli esindaja Ülar Mark, lähteülesande koostaja Ülle Maiste ja läbivaataja Toomas Paaver)
Tallinna Ülikooli (TLÜ) esise Narva mnt tänavaruumi arhitektuurivõistluse ettevalmistamisel TLÜd nõustava TLÜ esindaja Ülar Margi sõnul on Ülle Maiste koostatud võistlusülesandes olemuslik vastuolu: TLÜ eesmärk ei saa olla ehitada linnaruumi. Tegu peaks olema ülikoolile brändi ja identiteedi leidmise võistlusega. Ka väljapakutud žürii seitsmeliikmeline koosseis on Margi hinnangul küsitav, kuna TLÜ esindatus selles on liiga väike.
Otsustati:
̂ võtta TLÜ (võistluse tellija) esindajatega ühendust ja selgitada välja, kas Ülle Maiste koostatud tänavaruumi arhitektuurivõistluse ülesanne on TLÜle vastuvõetav;
̂ kaaluda žürii koosseisu muutmist (Ülar Margi ettepanek on kaasata tema ja Ionel Lehari);
̂ võtta võistlustingimuste uuesti läbivaatamine ja kinnitamine mõne järgmise EALi eestseisuse koosoleku päevakorda;
̂ juhul kui leitakse, et võistluse lähteülesanne vajab muutmist ja tellija põhihuvi on saada ekspositsioon, mis tugevdab TLÜ identiteeti, teha EALi leping tellijaga sellele vastavalt ümber, kuna praeguses lepingus on soov korraldada tänavaruumi võistlus.
2. Eeva Mägi koostatud autoriõiguste teemalise loomeliitude ühispöördumise tutvustamine (Markus Kaasik)
Markus Kaasik teavitas, et loomeliidud on saatnud Justiitsja Digiministeeriumile ühispöördumise seoses autoriõiguse seaduse muudatustega: allakirjutanud palusid jätta autori isiklike õiguste kataloogi muutmata ning leida vajaduse korral ITja tööstussektorile eraldi lahendus, mis arvestab nende tegevusvaldkondade eripära, kuid ei muudaks seaduse eesmärki kaitsta autorit ja kultuuri. Ühispöördumises rõhutati, et looming ei ole tarbeese ega pelgalt vara, vaid ühiskonna vaimne kapital, mille terviklikkuse kaitse on kõigi ühine vastutus.
3. EALi 2026. aasta tegevuste ja eelarve tutvustamine (Ingrid Mald)
Ingrid Mald andis ülevaate EALi 2026. aasta plaanidest ja tutvustas selle eelarvet.
Eestseisuse ettepanekul otsustati Eesti Kultuurkapitalile esitatavat EALi 2026. aasta eelarvet täiendada. Eestseisus otsustas kiita EALi 2026. aasta tegevuskava heaks.
4. Kutsekoja arhitektuuri, geomaatika, ehituse ja kinnisvara (AGEK) kutsenõukokku Ilmar Heinsoo asemele uue EALi esindaja määramine
Siim Tanel Tõnisson teavitas, et EALi juhatus on teinud Andres Ojarile ettepaneku esindada EALi Kutsekoja AGEKi kutsenõukogus. EALi praeguse esindaja Ilmar Heinsoo volitused lõpevad selle kalendriaasta lõpus. Ojari lubas tehtud ettepanekut kaaluda.
5. Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali nõukogu uude koosseisu EALi esindajate määramine, arutelu
Kalle Vellevoog teavitas eestseisust arutelu alguses, et tema ei soovi sihtkapitali koosseisus jätkata.
Otsustati:
̂ toetada Toomas Tammise jätkamist nõukogu uues koosseisus;
̂ esitada EALi esindajatena nõukogu uude koosseisu Siiri Vallner ja Ott Alver (mõlemalt saadi koosoleku järel nõusolek).
6. EALi liikmeks astuda soovijate (Liis Juuse, Johannes Madis Aasmäe, Merle Eek) avalduste läbivaatamine
Liis Juuse, Johannes Madis Aasmäe ja Merle Eek otsustati EALi liikmeteks vastu võtta.
7. Ülevaade EALi juhatuse tegevusest eestseisuse koosolekute vahelisel ajal
Siim Tanel Tõnisson andis ülevaate EALi juhatuse tegevusest eestseisuse koosolekute vahelisel ajal. Veneetsia arhitektuuribiennaali kohta on selgunud, et Kultuuriministeerium valmistab ette hanget sealse Eesti ekspositsiooni korraldaja leidmiseks. Korraldaja ülesanne on korraldada ka kuraatorikonkurss.
1. Kultuuriministeeriumi muinsuskaitse nõukogu töö kokkuvõte (Toomas Adrikorn)
Kultuuriministeeriumi muinsuskaitse nõukogus EALi esindav Toomas Adrikorn andis ülevaate seal käsitletud teemadest. Ta kutsus eestseisust üles pakkuma välja arhitektuurivaldkonnaga seotud teemasid ja küsimusi, mida viia nõukogusse arutamiseks. Otsustati tulevikus enne muinsuskaitse nõukogu teemad vajaduse korral läbi arutada.
2. „Eesti eluasemepoliitika 2025–2035” ja sellele antud EALi tagasiside tutvustamine (Kliimaministeeriumi digitaalehituse ekspert Jüri Rass ja Helena Männa)
Kliimaministeeriumis koostatud „Eesti eluasemepoliitika 2025–2035” koostamist vedanud ja selle eest vastutanud Kliimaministeeriumi digitaalehituse ekspert Jüri Rass andis ülevaate tehtud tööst ning valminud dokumendist.
Dokumendi eesmärk on tagada igale inimesele võimalus elada kvaliteetses, turvalises ja taskukohases elukeskkonnas. Eluasemepoliitika aluseks on varem Tartu Ülikooli ja Eesti Kunstiakadeemia teadlaste tehtud alusuuring „Eesti taskukohase ja kättesaadava eluasemepoliitika võimaluste analüüs ”, mis tuvastas riigi eluasemepoliitika seisu ja kitsaskohad ning pakkus välja meetmed selle õiglasemaks kujundamiseks.
Eesti riik saab tõenäoliselt 100 miljonit eurot Euroopa Investeerimispanga laenu eluasemepoliitika dokumendis nimetatud tegevusteks (sh eluaseme taskukohaseks ja kättesaadavaks muutmine). Seega on avanenud võimalus viia ellu eluasemepoliitikat. Skeem, kuidas poliitikadokumendis kirjeldatud tegevusi ellu viia, on välja töötamisel. „Eesti eluasemepoliitika 2025–2035” peaks ministrini jõudma 20. detsembril.
Dokumendile andis tagasisidet ka EALi eluaseme kättesaadavuse probleemiga tegelev töörühm, mille liige Helena Männa tutvustas seda eestseisusele. EAL kiidab tervikliku eluasemepoliitika dokumendi välja töötamist. Töörühma hinnangul mõjuvad dokumendis fikseeritud meetmed sisult üsna võrdsena ja suurema potentsiaaliga tegevused ei tõuse piisavalt esile. Sellest johtuvalt tuleks poliitika elluviimiseks suunatud prioriteetsemad tegevused selgemaks sõnastada, st struktureerida paremini suurema osakaaluga tegevused.
3. Varjendite määruse eelnõu tutvustamine (Indrek Saarepera)
Indrek Saarepera, kes osaleb koos Margit Mutsoga Siseministeeriumi juures koos käivas varjendite määruse väljatöötamise töögrupis, andis ülevaate seal tehtust.
Töö määruse väljatöötamisega on lõpusirgel. Määruse jõustumine toob kaasa kohustuse ehitada varjend kõikidele alates 1200 m2 suurustele hoonetele (nii avalikud kui ka mitteavalikud hooned). Eestisse jääb kaks varjenditüüpi (v1 ja v2). Lisaks peab kõikidel hoonetel olema varjumisplaan. Töögrupp pooldab inimeste arvu järgi tehtavat varjendit (mitte hoone pindala järgi).
EALi eestseisus, kuulanud ära Saarepera tutvustuse, pooldas varjendite ehitamise ja selleks kohustava määruse vastuvõtmist. Murelikuks tegi eestseisust fakt, et raha varjendite projekteerimiseks ja ehitamiseks sisuliselt puudub, sest projekteerimise ja ehitamise eelarved on väga piiratud (nt Tallinna koolide puhul). Varjendite ehitamist teiste ruumide arvelt ei peetud mõistlikuks
4. Skoone liikuma kutsuva roheruumi maastikuarhitektuurivõistluse tingimuste kooskõlastamine (Mae Köömnemägi ja Ülle Maiste) Võistluse lähteülesande koostaja Mae Köömnemägi teavitas, et seda on korrigeeritud: suurendatud on võistlusala kontaktala, loodud on paremad külgneva linnaruumiga ühenduse saamise ja läbipääsuvõimalused, keelatud on tarastamine. EALi esindajana on žüriisse määratud Maarja Kask, varuliige on Ülle Maiste. Kavandatud võistlustööde esitamise tähtaeg on 25.03.2026. Preemiafondi on suurendatud 50 000 eurole (esimene preemia 15 000 €, teine preemia 12 000 €, kolmas preemia 9000 € ja kaks ergutuspreemiat à 7000 €).
Kuna ei eestseisus ega ka arhitektuurivõistluste töögrupp polnud Skoone liikuma kutsuva roheruumi maastikuarhitektuurivõistluse tingimuste kogupaketti näinud, ei peetud võimalikuks tingimusi kooskõlastada. Lepiti kokku, et tingimuste kooskõlastamine jääb arhitektuurivõistluste töögrupile tingimusel, et tutvutud on võistlustingimuste kogupaketiga (sh projekteerimisleping jm) ja neile on heakskiit antud.
5. Mahtra 2a (Tallinn) spaa arhitektuurivõistluse kooskõlastamine (Kalle Komissarov)
Kalle Komissarov tutvustas Mahtra 2a spaa avaliku arhitektuurivõistluse lähteülesannet. Võistluse eripära on, et tegu on väikse ja kompaktse mikrovõistlusega. Võistlusalaga liitub kontaktala. Ettepanek on luua võistluse jaoks võimalikult väike, kolmeliikmeline žürii (linna, tellija ja EALi esindaja).
Eestseisus leidis, et võistluse võiks ka arhitektide kui ka osalejate jaoks kompaktsemaks muuta, st nende töömahtu vähendada. Näiteks võiks piirata esitatavate jooniste ja visuaalide arvu ning muuta ruumiprogrammi täpsemaks. ÜloTarmo Stööri ettepanekul oleks mõistlik tingimustele lisada skeeminäidis.
Lähteülesande koostaja Komissarov lubas lähteülesannet eestseisuse ettepanekute alusel korrigeerida.
Otsustati:
̂ EALi võistluste töögrupp võtab Mahtra 2a spaa arhitektuurivõistluse tingimuste läbivaatamise enda peale, koostades kirjaliku protokolli, kus on lähteülesande muutmise ettepanekud (osalt eestseisuses väljendatud); ̂ usaldada võistlustingimustele lõpliku tagasiside andmine koos tingimustele EALi kooskõlastuse andmisega EALi võistluste töögrupile.
6. Arhiluse Fondi nõukogu kinnitamine
Kinnitati Arhiluse Fondi nõukogu koosseis järgmiseks kaheks aastaks järgmiselt: Andro Mänd, Ülar Mark, Tõnu Laigu, Indrek Allmann, Peeter Pere, Margit Mutso ja Kalle Vellevoog. Männi volitused olid varem pikendatud, teiste volitusi pikendati nüüd.
7. Loomestipendiumite eraldamise otsuse kinnitamine (Ingrid Mald)
Kvoorumi puudumisel otsustati korraldada hääletamine loomestipendiumite eraldamise otsuse kinnitamiseks koosoleku järel meilitsi. Meilitsi vahemikus 28.11.–01.12.2025 toimunud hääletuse tulemusena kinnitati 1. novembriks esitatud loomestipendiumite taotluste eraldamise kohta tehtud komisjoni otsus (vt tabelit).
Taotleja Taotluse suurus € Taotluse kuupäev
Taotluse eesmärk
Laigu, Tõnu 2106 01.11.2025 Osalemine erialastel konverentsidel
Järg, Raul 4000 01.11.2025 Loometegevus
Puhkan, Ra Martin 1500 01.11.2025 Loometegevus
Jõeste, Kertu Johanna 1500 01.11.2025 Loometegevus
Tõnisson, Siim Tanel 2500 01.11.2025 Uurimistöö
Paaver, Toomas 1440 01.11.2025 Loometegevus
Taotluse sisu
Eraldatud summa €
Osalemine erialasel konverentsil International Wood Construction Forum: 2527 February 2026 Grand Palais Paris 2106
Loomeprojekti „Kõigi Koda” arhitektuurse ja tehnilise lahenduse ning funktsionaalse kasutatavuse edasiarendamine 1500*
Eesti Arhitektuurimuuseumis 2026. aastal eksponeeritava Miia Masso loomingut käsitleva isikunäituse kujundamine (koostöös Kertu Johanna Jõestega)
Miia Masso loomingu uurimine ja 2026. aastal Eesti Arhitektuurimuuseumis avatava isikunäituse ettevalmistamine
Artikli tööpealkirjaga „Liiklemiskiirused kui ruumilised näitajad” koostamine (sügavuti teema avamine, kuidas kiirus loob ruumi ja ruum loob kiirust)
1800
Urke, Liina-Liis 400 01.11.2025 Erialane õppereis Portugali kontrastsete ruumilahenduste ja linnaehituslike strateegiate uurimine 0
Pere, Peeter 1500 30.10.2025 Loometegevus
Stöör, Ülo-Tarmo 2560 01.11.2025 Muu
Grupinäitusel osalemine, näitusetööde ettevalmistus ja näitusega seotud tegevuste korraldamine
Arhitektuuri ja linnaruumi tutvustavate ürituste „Majatuur” ja „Linnatuur” korraldamine
Erialane õppereis
EALi Jaapani õppereisil osalemine
Raukas, Inga 640 31.10.2025
Stöör, Lembit-Kaur
Ölluk, Kätlin 640 29.10.2025
Valkna, Annika 4000 01.09.2025 Uurimistöö
* Eraldiselt makstakse taotlejale väljamaksmisel riigile tulumaks.
Arhiiviuuringu tegemine PiritaKosel Albin Strutzkini villa kohta
8. Kristiina Way EALi liikmeks astumise avalduse jt materjalide läbivaatamine
Eestseisus, vaadanud läbi Kristiina Way EALi liikmeks astuda soovimise avalduse jt materjalid, otsustas ta EALi liikmeks vastu võtta.
9. Annika Laidroo EALi noortekogu liikmeks astumise avalduse läbivaatamine
Eestseisus, vaadanud läbi Annika Laidroo EALi noortekogu liikmeks astuda soovimise avalduse jt materjalid, otsustas ta EALi noortekogu liikmeks vastu võtta.
10. EALi juhatuse tegevuse ülevaade
Aet Ader andis ülevaate EALi juhatuse osalusel toimunud ja/või juhatuses kavandatud eestseisuse koosolekute vahelisel ajal toimunud ettevõtmistest.
̂ 13. novembril osalesid Aet Ader ja Andro Mänd Prahas Euroopa Arhitektide Nõukogu (ACE) assambleel, Tšehhi Arhitektide Liidu korraldatud arhitektuuripreemiate üritusel ja eluaseme kättesaadavuse konverentsil.
̂ Toimus Tallinna arhitektuuribiennaali 2026 ettevalmistav ümarlaud.
̂ EALi tegevusi tutvustasid Eesti Kunstiakadeemia üliõpilastele EALi noortesektsiooni juht HannaEliise Kitter, Aet Ader ja Siim Tanel Tõnisson.
̂ Aet Ader arutas koos Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liiduga Tallinna Linnavaraameti, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ja Tallinna Strateegiakeskuse esindajatega Tallinna projekteerimislepingute parendamist.
̂ Osaleti eluasemepoliitika dokumendi esitlusel Kliimaministeeriumis.
̂ Aet Ader esindas EALi muinsuskaitse preemiaüritusel Eesti Rahvusraamatukogus, Eesti Sisearhitektide Liidu 35. sünnipäeval ja Arhiluse Fondi teisel sünnipäeval.
̂ Viie olulisima loomeliidu esindajad (EAList A. Ader) kohtusid Vabariigi Presidendiga Kadriorus presidendi kantseleis. Arutati riigi kultuuripoliitikat, selle rahastamist ja Kultuuriministeeriumi rolli.
̂ Juhatus osales Maa ja Ruumiameti visioonipäevalkonverentsil.
̂ Toimusid Leila Pärtelpoja matused.
̂ Mari Rass osales digiehituse klastri ühtsete BIMnõuete uuendusi tutvustaval seminaril.
1. Tallinna Ülikooli võistluse tingimuste kinnitamine (Toomas Paaver)
(Märkus: Tallinna Ülikooli tänavaruumi võistlustingimuste koostamine on Ülle Maistelt liikunud Toomas Paaveri kätte.) Toomas Paaver tutvustas võistluse ülesannet.
Eestseisus kooskõlastas võistlusülesande järgmistel tingimustel: üle tuleks vaadata mõõtkavad, milles plaane soovitakse, ehk on mõistlik lisada detailijoonised. Oluline on, et võistlusülesandes oleks viide kokkuleppele Tallinna Keskkonna ja Kommunaalametiga, kirjutada see täpsemalt lahti. 16. detsembril Tallinnas toimuval komisjoni koosolekul peaks võistlusülesanne heaks kiidetama.
2. Tartu Kunstikooli programmist „Kunst ja ruum” (Kadi Kreis)
Tartu Kunstikooli kutsehariduse programmile „Kunst ja ruum” andis eestseisus tagasisidet, et oluline on sõnastada õppekava tekstis selgelt, et see haridus annab võimaluse minna edasi õppima arhitektuurivaldkonnaga seotud erialadel, kuid ei anna kindlasti juurdepääsu valdkonna tööturule.
3. Tüüpelamute tehaselise rekonstrueerimise ideelahenduse võistluse tutvustus (Ivar Lubjak, Liina Soosaar)
Tüüpelamute tehaselise rekonstrueerimise ideelahenduse võistluse kohta leidis eestseisus järgmist.
̂ Võistlusele järgnev tegevus ja ideelahenduste praktiline kasutus: peaks leidma viisi, kuidas kaasata autoreid pärast võistlust, näiteks tellida neilt projekti edasiarendus (põhiprojektini), sest võistlusega ei saada praktikas toimivaid lahendusi, selleks tuleb tööd edasi arendada. Kindlasti tuleks kaaluda litsentsilepingu sõlmimist, kuna see oleks arhitektidele motiveeriv, et teha läbimõeldud lahendus. Praegusel kujul ei ole võistlus tõsiseltvõetav – suuremad bürood ei näe põhjust osaleda.
̂ Tehnoloogia: tuleks lähteülesandes paremini selgitada, millised paneelid on ja millised need saavad olla, mis materjalid jne. Kindlasti oleks kasuks juba lähteülesande faasis majatehaste inseneride kaasamine. Sellele juhtis tähelepanu ka Ivar Lubjak võistluste töögrupist.
̂
̂
Ligipääsetavuse teema: tundub olevat eraldi teema, võibolla ka eraldi võistluse teema. Soomes on näiteid, kuidas lahendada trepimademete ja liftide kokkuviimine, kuid tuleks selgeks teha, kuidas see on korteriühistutel juriidiliselt võimalik, kui krundipiir jookseb hoone seina äärest. Pole mõtet küsida lahendust, mida praktikas pole võimalik rakendada.
Väliala: eraldi teema, sest kui võistluse hoonetel niiöelda krunte pole, on äärmiselt raske teha ettepanekuid. Kui välialasid välja ehitama ei hakata (ja selle alusel võitjaid ei valita), siis miks seda lahendust küsida?
Eestseisuse liikmed, kes on kortermajade rekonstrueerimisega kokku puutunud, leidsid, et võib tunduda, et kõik hooned on ühesugused ja krundid sarnased, ent see ei ole nii: kontekst on väga erinev, liikumissuunad jne. Ivar Lubjak tegi ettepaneku anda võistlusel reaalsed krundid hoonete juurde.
̂ Ideekavandi maht: tuleks vähendada, esitada tuleb väga mahukas materjal. Kui on kaheetapiline võistlus, tuua selgelt välja mõlema etapi maht.
̂ Kaheetapiline võistlus ja preemiafond: selle poolt räägib majatehaste parem kaasamine, kuid siiski nähakse selles osalejatele suuremat töömahtu. See peaks tähendama, et ei piirdutaks ainult osalustasuga, vaid teise etapi lõpus on veel preemiad. Preemiafondi 80 000 eurost ei jätkuks, et nii palju osalustasusid ja preemiaid välja panna. Kaheetapilise võistluse jaoks tuleks leida lisaraha. Eesti Puitmajaliit võiks tunduvalt rohkem panustada, kuna see on eelkõige nende huvi, et tehaste tehnoloogia jõuaks massidesse.
̂ Ideede paljusus: kui tellija eesmärk on saada võimalikult palju ideid, siis tehti ettepanek kaaluda (tudengite) töötoa tegemist koos majatehaste ekspertidega. Selle tulemusel on võimalik saada palju ideid ja korraldusressurss ei oleks nii suur kui võistluse puhul (80 000 eurost piisab, et kaasata nii eksperte kui ka osalejaid).
Taotleja Taotluse suurus € Taotluse kuupäev
4. Loomestipendiumite eraldamise otsuse kinnitamine (Ingrid Mald)
Kinnitati loovisikute stipendiumite komisjoni ettepanek aasta viimaseks eralduseks (vt tabelit).
Taotluse eesmärk
Batuhtina, Olga 560 28.11.2025 Erialane täiendõpe
Kopra, Henri 2000 27.11.2025 Loometegevus
Pihlak, Sille 4000 01.12.2025 Loometegevus
Taotluse sisu
Eraldatud summa €
Eesti Kunstiakadeemia avatud akadeemia kursusel „Abstraktne maal” osalemine 510
Näituse „Silikaat. Ontoloogia” välispublikule ettevalmistamine silikaadi sünnikohas Berliinis 2000*
Lavakujunduse tegemine (loomine, projekteerimine ja ehitusjuhtimine) tantsulavastusele „Öömaaeg” (esietendus aprillis 2026)
4000*
KOKKU ERALDATI 6510 * Eraldiselt makstakse taotlejale väljamaksmisel riigile tulumaks.
5. Andres Ojari kinnitamine EALi esindajana arhitektuuri, geomaatika, ehituse ja kinnisvara kutsenõukogu koosseisu
Andres Ojari kinnitati EALi esindajana kutsenõukogu liikmeks.
6. Eesti Sisearhitektide Liidu juurde moodustatud sisearhitekti kutsekomisjoni koosseisu Ilmar Heinsoo asemele EALi uue esindaja määramine
Eesti Sisearhitektide Liidu kutsekomisjoni liikmeks soovitati Jan Skolimowskit.
7. Andrea Tamsalu EALi noortekogusse astumise avalduse läbivaatamine
Andrea Tamsalu võeti vastu EALi noortekogu liikmeks.
8. Infoks: EALi noortekogust soovib välja astuda Carolyn Voogla ja EALi liikmestaatusest soovib loobuda Martin Kõo Liikmete avaldused kinnitati
1. Tehaselise rekonstrueerimise arhitektuurilahenduste ideekonkursi tingimuste tutvustamine (Veronika ValkSiska). Võistluse võimalik kooskõlastamine
Veronika Valk Siska tutvustas tehaselise rekonstrueerimise arhitektuurilahenduste ideekonkursi tingimusi. Arhitektuurivõistluse peakorraldaja on Kliimaministeerium koostöös Riigi Kinnisvara ASi ja Eesti Puitmajaliiduga. Võistlusülesande koostasid arhitektid Eve Komp ja Liina Soosaar.
Töö toimub kahes etapis: pärast võistlust tellitakse võidutööde autoritelt lahenduste edasiarendus, mille tähtaeg on augustis. Hankemenetluse tulemusel preemia saanud ideekavandid avalikustatakse veebilehel ning need muutuvad kättesaadavaks korteriühistutele ja kogu avalikkusele. Hankemenetluse tulemustest valmiv hoonetüübipõhine arhitektuuri ideelahenduste kataloog on korteriühistutele abiks, et hankida kortermaja tehaselist rekonstrueerimist Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA korterelamute rekonstrueerimise toetusvoorudes või iseseisvalt. Võistlusel saavad osaleda arhitektid või arhitektide kollektiivid, kellel on vähemalt diplomeeritud arhitekti (tase 7) kutsekvalifikatsioon. Soovitatav on kaasata ideelahenduste väljatöötamisse ehitusinsener (tase 6) või majatehase konsultant.
Tutvustusele järgnes arutelu. Eestseisus soovis teada, kas Kliimaministeeriumil on võimalik teha tehaselise rekonstrueerimise kasuks otsustanud korteriühistutele soodustusi, näiteks anda suurem toetusmäär. Valk Siska kinnitas, et see on võimalik. Tema hinnangul ei ole tehaselise rekonstrueerimise protsessis osaleva korteriühistu kulude rahaline kasv ühe inimese kohta sugugi suur. Kõige keerulisem on pigem see, kuidas saada omanikud üheaegselt notarisse.
Eestseisus pidas vajalikuks sõnastada võistlustingimustes selgelt ja üheselt mõistetavalt autorsuse punkt: võitja autoriõigused säilivad ning kui korteriühistu soovib kasutada seda ideekavandit/tööd, siis tuleb autoriga ühendust võtta ja tasuda talle autoritasu. Lepingu täitmise täpsemad autoriõigused lepitakse kokku hanke käigus.
Eestseisus nõustus võistlustingimused kooskõlastama juhul, kui autorsuse küsimus lahendatakse ja see sõnastatakse võistlustingimustes EALi jaoks aktsepteeritavalt.
2. EALi 2026. aasta eelarve kinnitamine, sh EALi juhatuse liikmete palga tõstmise ja liikmemaksude tõstmise ettepaneku kinnitamine
Ingrid Mald tutvustas EALi 2026. aasta eelarvet, kus on esitatud oma ja kaasfinantseeringu eeldatav jaotus. Tema hinnangul valmistab kõige rohkem muret eeldatav omafinantseering: arhitektuurivõistlusi on vähe ja enamasti on EAL kooskõlastaja, mitte korraldaja rollis. Eelarvesse sisse kirjutatud liikmemaksudest saadav tulu eeldab liikmemaksu tõusu kolme aasta tarbijahinnaindeksi võrra. Arutati, kuidas ja mil määral oleks mõistlik EALi liikmemakse tõsta.
Hääletuse tulemusel otsustati teha EALi 2026. aasta liikmemaksude kohta üldkogule järgmised muudatusettepanekud:
̂ tõsta EALi täisliikme liikmemaks 150 eurole aastas tagasiulatuvalt al 2026. aasta algusest;
̂ pensionieast alates on võimalik taotleda avalduse alusel soodusliikmemaksu 75 eurot aastas (avalduse mitteesitamisel jääb kehtima täisliikmemaks);
̂ 70. eluaastast alates on võimalik taotleda avalduse alusel liikmemaksuvabastust;
̂ EALi noortekogu liikmemaks on alates 2026. aastast 22 eurot aastas (üks vastuhääl Tõnu Laigult, kes toetas noortekogu liikmemaksu tõusu 25 eurole);
̂ juba liikmemaksust vabastatutele jääb kehtima vabastus, eraldi avaldust esitada ei tule.
Hääletuse tulemusel (ühehäälselt) otsustati tõsta EALi juhatuse liikmete palku 2,5% ja kinnitada eelarve.
3. Loomeliitude ühispöördumisest planeeritava autoriõiguste seaduse muudatuse vastu. Ühispöördumisele allakirjutamise kinnitamine
Aet Ader teavitas jurist Eeva Mägi koostatud loomeliitudes praegu allkirjastamisel olevast ühispöördumisest, milles väljendatakse kategoorilist vastuseisu autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõule. Selles on teose muutmine tõstetud isiklike õiguste alt varaliste õiguste kataloogi. Pöördumisega on ühinenud 11 loomeliitu.
4. EHRi ehitise vaatesse autorite rea lisamise ettepanekust
Aet Ader teavitas, et EALi juhatuse ettepanekul saadeti aasta alguses EHRi haldavale Maa ja Ruumiametile kiri ettepanekuga lisada segaduste vältimiseks EHRi ehitise vaatesse autori(te) rida (vaade, mis algab objekti üldinfoga ja lõppeb arhiiviandmetega). Praegu ei ole objektide kajastamisel näiteks meedias võimalik märkida ehitise autoreid, sest seda infot on keeruline või võimatu leida. Samuti on ehitise ümberehitamine ja laiendamine vaja kooskõlastada hoone autoriga (kui projekteerija erineb algautorist), aga autorsus pole tihti tuvastatav.
5. Ülevaade EALi noortekogu tegevusest
(Hanna Eliise Kitter)
Eestseisuses EALi noortekogu esindav Hanna Eliise Kitter andis ülevaate EALi noortekogu viimase pooleteise aasta tegevustest ja plaanidest. Üks suurimaid otsuseid on olnud noortekogu juhatuse järjepidevuse tagamiseks kuueliikmelise juhatuse loomine. 2026. aastal on kavas kevadel noortekogu juhatuse valimised, üritusesari ja noortekogu tutvustusüritused, suvel rahvusvaheline töötuba ja „EALi noortekogu X EMÜS X EKA” töötuba ning sügisel „BAUA ja EKA X TalTech X TKTK lõimumispidu”.
6. Ülevaade EALi juhatuse tegevusest (Aet Ader)
Olulisimad EALi juhatuse osalusel toimunud ja/või kavandatud eestseisuse koosolekute vahelisel ajal toimunud ettevõtmised olid järgmised.
̂ Aet Ader, Siim Tanel Tõnisson ja Ingrid Mald kohtusid Maa ja Ruumiametiga info vahetamise eesmärgil, räägiti ka vajadusest uuendada Eesti arhitektuuripoliitika dokumenti.
̂ Aet Ader, Mari Rass ja Siim Tanel Tõnisson kohtusid taristuminister Kuldar Leisiga Kliimaministeeriumis, osalesid veel Ivo Jaanisoo, Jüri Rass ja Veronika Valk Siska.
̂ Kogu juhatus osales Eesti arhitektuurimaja kavandamise koosolekul (arutati ka selle ruumiprogrammi).
̂ Aet Ader kohtus Müürilehe toimetusega (järgmine number tuleb eluaseme teemal).
̂ Aet Ader osales Disaini ja Arhitektuurigaleriis avatud Louis Kahni teemalisel näitusel (koostas Louis Kahni SA).
̂ Aet Ader kohtus Zoomi vahendusel Islandi Arhitektide Liidu esindajaga.
̂ Aet Ader ja Siim Tanel Tõnisson osalesid 14. veebruaril 2026 toimuvat arhitektuuripreemiate galat ettevalmistavatel koosolekutel.
̂ Aet Ader kohtus Kultuuriministeeriumi kantsleri Merilin Piipuuga.
̂ Aet Ader osales Tallinna Mere kultuurikeskuse kunstilise sekkumise konkurssi ettevalmistaval koosolekul (hiljem selgus, et konkursi korraldamine siiski seiskub rahapuudusel).
7. Ann Kristiin Entsoni ja Saskia Epp Lõhmuse EALi liikmeks astumise avalduste läbivaatamine
Ann Kristiin Entson ja Saskia Epp Lõhmus otsustati EALi liikmeteks vastu võtta.
8. Erkki Koitla EALi noortekogusse astumise avalduse läbivaatamine
Erkki Koitla otsustati EALi noortekogusse vastu võtta.
9. Infoks: EALi liikmestaatusest soovib loobuda Erik Mehdi Erkki Ristoja
Erik Mehdi Erkki Ristoja avaldus kinnitati
Lõppenud arhitektuurivõistlused
27.01.–09.05.2025
Arhitektuurivõistluse objekt oli Kalamaja põhikooli juurdeehitis Tallinnas PõhjaTallinna linnaosas Vabriku 18 (78408:801:2920) kinnistul (8900 m2).
Võistluse eesmärk oli leida parim lahendus ajaloolise koolihoone ja uue osa arhitektuuriliseks sidumiseks, arvestades nii tänapäeva haridusvajadusi kui ka Kalamaja miljööväärtuslikku linnaruumi. Uus hooneosa peaks toetama kooli funktsionaalsust, pakkuma nüüdisaegseid õppimisvõimalusi ning looma tervikliku ja inspireeriva keskkonna.
Olemasoleva koolihoone suletud netopindala on 2736 m2 ja juurdeehitise eeldatav suletud netopind on u 3000 m2. Kogu kooli suletud netopindala tuleb seega u 5800 m2
Esimese preemia (14 000 €) võitis ideekavand „Tõllu Põik”, mille autor on STUUDIO TALLINNA arhitekt Villem Tomiste.
Teise preemia (11 000 €) sai võistlustöö märgusõnaga „Nups”, mille autorid on Salto arhitektid
Maarja Kask, Ralf Lõoke ja Martin McLean. Kolmas preemia (8000 €) anti võistlustööle märgusõnaga „Pikad sammud”, mille autorid on KAVAKAVA arhitektid Siiri Vallner, Indrek Peil ja Ko Ai. Ühe ergutuspreemia (4000 €) sai võistlustöö märgusõnaga „Kammeljas” (autorid molumba arhitektid Johan Tali, Harri Kaplan, Karli Luik ja Joosep Pärn) ning teise ergutuspreemia (4000 €) võistlustöö märgusõnaga „Kala saba” (autorid Nikita Atikini arhitektid Eva Kedelauk ja Kristel Niisuke).
10.02.–14.05.2025
Arhitektuurikonkursi objekt oli uus põhikoolihoone Narvas Soldina linnaosas (Mõisa 1) koos välialade, sh staadioniga, ja neid teenindavate ehitistega. Kokku on uue koolihoone territooriumi ja võistlusala suurus 20 750 m2
Eesmärk oli leida koolihoonele ja selle välialadele parim arhitektuurilahendus ning pakkuda parimat lahendust avalikule ruumile võistlusalal ja sellega piirneval alal. Võistluse tulemusena valminud kavand teostatakse ühes etapis. Koolihoone projekteerimist on kavas alustada kohe pärast võistlustulemuste selgumist, detailplaneeringu lahenduse vastavusse viimist võidutööga ja selle kehtestamist hiljemalt jaanuaris 2026 ning ehitamist 2027. aasta kevadel.
Esimese preemia (13 000 €) võitis ideekavand „Ristik”, mille autorid on molumba arhitektid
Karli Luik, Johan Tali, Maarja Elm, Harri Kaplan ja Joosep Pärn.
Teise preemia (10 000 €) sai võistlustöö märgusõnaga „Kes aias?”, mille autorid on Arhitekt
Musta arhitektid Ott Alver, Alvin Järving ja Mari Rass. Kaasa töötasid Patrick Barbo, Mari Liis Aader ja Kelly Grahv.
Kolmas preemia (7000 €) anti võistlustööle märgusõnaga „Triatleet”, mille autorid on 3+1 arhitektid Lisette Eriste, Gert Guriev, Markus Kaasik, Sofya Smirnova ja Siim Tiisvelt.
Ergutuspreemia (à 3500 €) said võistlustööd „Haridusmaastik” (autorid Stuudio Elamuse arhitektid Jõnn Sooniste, Xenia Angela Sooniste ja Andreas Krigoltoi) ning „Südamik” (autorid ühisosalejate ABMA arhitektid ning Arro & Agasild Inseneribüroo arhitektid Egon Metusala ja Liis Uustal).
Võidutöö „Fööniks”. Autorid Eva Kedelauk ja Kristel Niisuke (Nikita Atikin) ning Gert
Võistlus algas 16.04.2025.
Esimese etapi tööde esitamise tähtaeg oli 30.05.2025 ja teise etapi tööde esitamise tähtaeg 16.09.2025.
Kaheetapilise arhitektuurivõistluse eesmärk oli leida Viljandis Ilmarise 1 planeeritavale bussijaamale ja toidukauplusele (kesklinna Selver) parim arhitektuuri ja linnaruumilahendus, mis oleks nüüdisaegne, kõrgetasemeline, funktsionaalne ning ümbritseva keskkonnaga sobituv.
Võistlusala oli Viljandi linna keskosas asuv krunt aadressiga Ilmarise 1 (katastriüksuse nr 89708:002:0200) ja Endla 4 (katastriüksuse nr 89701:001:0518). Võistlusala suurus on 10 342 m2 Võistlus oli esimeses etapis märgusõnaline ja anonüümne: osalejad esitasid arhitektuurilahenduse kontseptsiooni (asendiplaaniline ja kontsep
tuaalne ideelahendus), näidates ära, kuidas hakkab loodav maht suhestuma linnaruumiga. Teise etappi valis žürii esimese etapi nelja parima lahenduse autorid, kes jätkasid tööd, mille alusel žürii valis välja võitjad. Valitud tööde autoritele maksti 7000 euro suurune tasu. Võitjaga plaanitakse sõlmida projekteerimisleping.
Lõppvooru jõudsid neli tööd: „Fööniks”, „Liin”, „Reljeef” ja „Vibu”. Nimetati võitja, žürii ei järjestanud ülejäänud kolme tööd. Võitjaks tunnistati ideekavand „Fööniks”, mille autorid on Eva Kedelauk ja Kristel Niisuke (Nikita Atikin) ning Gert Guriev.
arhitektuurivõistlus
13.03.–10.06.2025
Võidutöö „2 hoovi”. Autorid Pluss Arhitektid
Arhitektuurivõistluse ala oli Krulli Kvartali tellimusel Tallinnas Volta 1d ja 1c (kü 78408:801:3300 ja 78408:801:3270) kruntidele kavandatavad äri ja eluhooned. Arhitektuurivõistluse korraldas AS Krulli Kvartal.
Võistlus toimus kahele positsioonile, mille kruntide pind oli kokku 7264 m2. Võistluse kontaktalas on krunti piiravad tänavad ja multifunktsionaalseks keskuseks arendatav Krulli kvartali ala.
Eesmärk oli valida Krulli kvartali esimeses etapis asuva kahe kinnistu hoonestuse rajamiseks parim arhitektuurilahendus, mis sobib ka kasutusfunktsioonile. Hoonestuse arhitektuur pidi olema kõrgel tasemel ja sobima linnaehituslikult sellesse asukohta.
Tellija eesmärgi täitmiseks pidi lahendus olema realistlik, rajatav optimaalsete kuludega, energiasäästlik, mugav ja funktsionaalne lõppkasutajatele ning madalate ekspluatatsioonikuludega.
Äri ja kortermaja (positsioon 5) arhitektuuri
võistluse esimese preemia (19 000 €) sai kavand „2 hoovi”, mille autorid on Pluss Arhitektid
Teine koht (15 000 €) läks ideekavandile
„Kõrgaed”, mille esitas Gerber Architekten
International
Kolmanda koha (10 000 €) sai ideekavand „Rippaed”, mille autorid on Salto arhitektid.
Ergutuspreemia (à 6000 €) said võistlustöö „Blue ark” (NOW for Architecture and Urbanism, DOGMA Architects bvba, PUBLIC OFFICE) ja „Oma sisehoov” (MADE arhitekti).
Võidutöö „Ferdinand”. Autorid molumba arhitektid
Korterhotelli (positsioon 7) arhitektuurivõistluse
esimese preemia (14 000 €) võitis ideekavand „Ferdinand”, mille autorid on molumba arhitektid.
Teine koht (11 000 €) läks ideekavandile
„Strata”, mille esitasid LÜNK arhitektid, ja kolmanda koha (8000 €) sai ideekavand „Funikulöör”, mille autorid on Pluss Arhitektid.
Ergutuspreemia (6000 €) sai võistlustöö märgusõnaga „Roheline väljak”, mille autorid on Salto arhitektid
18.04.–22.07.2025
Arhitektuurivõistluse objekt oli Pärnus Raba 1 ja 1b kinnistutele kavandatav Pärnu Männipargi lasteaed ja ujula. Eesmärk oli valida parim arhitektuur ja kasutusfunktsioonile sobivaim terviklahendus hoone rajamiseks.
Ideelahendus pidi igakülgselt toetama lasteaialapse individuaalset ja sotsiaalset arengut. Ideelahendus pidi olema kõrgetasemeline, funktsionaalne, mugav lõppkasutajale, energiasäästlik, rajatav optimaalsete kuludega ning ökonoomne kogu elukaare jooksul. Võistlusesse oli kaasatud osaliselt hoonet ümbritsev Männi pargi ala. Väliruumi lahendus pidi ülejäänud kvartaliga moodustama sidusa terviku.
Esimese preemia (13 000 €) võitis ideekavand „Mutionu”, mille autorid on Kalle Vellevoog, Tristan Krevald, JornasToomas Iisak ja Peep Moorast Arhitektuuribüroost JVR
Teise preemia (10 000 €) pälvis ideekavand „Künkaküla”, mille autorid on Alvin Järving, Kadi Nigul, Mari Rass ja Ott Alver arhitektuuribüroost Arhitekt Must ning maastikuarhitektuuribüroost Väli. Kaasa töötasid Patrick Parbo, Kelly Grahv ja Mari Liis Aader.
Kolmanda preemia (7000 €) sai ideekavand „Ojakäär”, mille autorid on Margit Aule, Rasmus Ink ja Edgar Kaare arhitektuuribüroost LUMIA ning maastikuarhitektuuribüroost TajuRuum Ergutuspreemia (5000 €) läks ideekavandile „Viies aastaaeg”, mille autorid on Juhan Teppart ja InkeBrett Eek Arhitektuuribüroost Eek & Mutso
20.06.–03.09.2025
Avaliku üheetapilise arhitektuurivõistluse eesmärk oli leida Martsa põhikoolile parim võimalik ruumiline terviklahendus. See hõlmab uut koolihoonet ning seda toetavaid avalikke funktsioone ja mitmekesist väliruumi liikumistundideks, õuesõppeks ja vabaajategevusteks kooli ümber.
Martsa põhikool on uus Katleri asumisse Martsa 2 (78403:306:0270) kinnistule rajatav kool Tallinnas. Kinnistu suurus on 25 660 m2 Projekteeritav kogupindala on u 8000 m2. Praegune hoone ei vasta uue Martsa põhikooli ruumivajadustele ega tänapäevasele visioonile esinduslikust õppekeskkonnast ja kogukonnakeskusest. Parima võimaliku ja nõuetele vastava õpikeskkonna tagamiseks on vajalik uus koolihoone, millega avaneksid uued võimalused nüüdisaegse hariduse pakkumiseks.
Esimese preemia (18 000 €) võitis ideekavand „Ümber hoovi”, mille autorid on Ott Alver, Alvin Järving, Mari Rass, Mari Liis Aader, Patrick Barbo ja Kelly Grahv arhitektuuribüroost Arhitekt Must
Teise preemia (15 000 €) pälvis ideekavand „Astudes üheskoos edasi”, mille esitasid arhitekt11 ja Lunden Architecture Company Autorid on Ruben Tomas Verde, Carmen Lee, Ron Aasholm, Hannele Cederström ja Sander Aas.
Kolmanda preemia (12 000 €) sai ideekavand „Samm”, mille autorid on Maarja Kask, Ralf Lõoke ja Martin McLean arhitektuuribüroost Salto arhitektid
Ergutuspreemia (à 7500 €) said võistlustööd „Astang” (Kuu arhitektid Joel Kopli, Anastasia Neborova, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla ja Kristiina Way) ning „Trilog” (3+1 arhitektid Lisette Eriste, Gert Guriev, Karin Harkmaa, Markus Kaasik, Annebritt Rell ja Siim Tiisvelt).
03.07.–18.09.2025
Arhitektuurivõistluse objekt oli Varraku ujula Tallinnas Lasnamäe linnaosas kinnistul Varraku 14c (78401:101:3679). Eesmärk oli leida ujulale parim võimalik ruumiline terviklahendus, mis hõlmab nii rajatavat ujulahoonet kui ka külgnevaid kontaktalasid.
Planeeritavast ujulast lõunasse jääb Tondiraba jäähall. See on rajatud 2014. aastal (arhitektuur Kadarik Tüür Arhitektid) ning hinnatud samal aastal aasta betoonehitiseks. Võistlustöö peab suhestuma ja looma dünaamilise tänavaruumi Tondiraba jäähalli ja ujula vahele.
Ujulasse tuleb Tallinna teine 50 m pikkune bassein koos tribüüniga (kuni 700 kohta), mis vastab rahvusvaheliste võistluste nõuetele. Lisaks rajatakse 25 m pikkune soojendusbassein, kaks lastebasseini ja võistluste lisaruumid (nt multifunktsionaalne call-room). Majja nähakse ette võitluskunstide harjutussaalid, kohvik ja äripind.
Rajatava ujula suletud netopindala on u 7100 m2 ja ujula teenindab kuni 1300 inimest.
Esimese preemia (15 000 €) võitis ideekavand „Hõlje”, mille autorid on Susannah Kaul, Cristin Marii Titma, Timo Titma ja Veiko Vahtrik arhitektuuribüroost VNDL Arhitektuur.
Teise preemia (13 000 €) pälvis ideekavand „Voog”, mille esitasid ALA Architects. Autorid on Antti Nousjoki, Juho Grönholm, Samuli Woolston, David Gallo, Epp Jerlei, Uku Miller ja Meeri Tolonen.
Kolmanda preemia (10 000 €) sai ideekavand „Veehall”, mille autorid on Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe ja Hele Möllits arhitektuuribüroost Arhitektuuriagentuur
Ergutuspreemia (à 6000 €) said võistlustööd „Calcis”, mille autorid on KOKO arhitektid
LembitKaur Stöör, Raivo Kotov, Xenia Sooniste, Lera Mikhailova, Jürgen Einpaul, Samuel Savimägi ja Ragnar Jaaniste, ning „Vmaja”, mille autorid on arhitekt11 arhitektid Illimar Truverk ja Sigrit Nasari.
18.07.– 08.10.2025
Arhitektuurivõistluse objekt oli Kohtla Järve
Linnavalitsuse tellimusel kavandatav Kohtla Järve
Iidla Põhikooli õppehoone (Maleva 4) Ahtme linnaosas Kohtla Järvel.
Arhitektuurivõistluse eesmärk oli valida parima arhitektuuriga ja nii linnaehituslikult kui ka kasutusfunktsioonile ning keskkonnanõuetele sobivaim õppehoone lahendus sellesse asukohta ja konteksti. Koolihoone ja selle väliala peavad lähtuma nüüdisaegsest õpikäsitusest ning toetama õppija sotsiaalset ning individuaalset arengut. Hoone peab võimaldama korraldada erinevaid õppetegevusi koolihoones ja õuesõpet.
Lahendus pidi olema teostatav optimaalsete kuludega ja ruumisäästlikult, võimaldama ruumide ristkasutust ning olema energiasäästlik. Hoone rekonstrueerimisse tuli suhtuda kui olemasoleva ehitussubstantsi väärindamisse. Eelistatud olid keskkonnasäästlikud ja vastupidavad materjalid ning olemasoleva ehitussubstantsi taas ja uuskasutus.
Esimese preemia (15 000 €) võitis ideekavand „Lagendik”, mille autorid on Siiri Vallner, Indrek Peil ja Ko Ai arhitektuuribüroost KAVAKAVA
Teise preemia (13 000 €) pälvis ideekavand „Kohtumispaik”, mille autorid on Kertu Johanna Jõeste, Ra Martin Puhkan, Siim Tanel Tõnisson, Tristan Krevald, Laura Häki ja Madis Eek Stuudiost TÄNA
Kolmas preemia (10 000 €) läks ideekavandile „Aas”, mille autorid on Patrick Liik, Yelyzaveta Perezada, Valerii Krinberg ja Tõnu Laanemäe büroost Creatomus Solutions
Ergutuspreemiad (à 6000 €) anti ideekavanditele „Reinkarnatsioon” ja „Tõus”. Mõlema töö autorid on Arhitekt Musta arhitektid Alvin Järving, Mari Rass ja Ott Alver, kaasa töötasid Patrick Parbo, Rasmus Pikk, Indrek Pottisepp ja Mari Liis Aader.
30.06.–20.10.2025
Eesti Maaülikool korraldas avaliku üheetapilise arhitektuurivõistluse, et leida veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi kliinilise õppe korpuse jaoks parim arhitektuurilahendus, mis sobituks ülikoolilinnakusse, moodustaks olemasoleva hoonega mugavalt kasutatava kompleksi ning oleks arhitektuuriliselt kõrgetasemeline. Hoone on planeeritud kuni neljakorruseline, millele lisandub maaalune parkimiskorrus. Hoone ükskaks korrust on planeeritud välja ehitada esimeses, ülejäänud teises ehitusjärjekorras.
Võistluse võitjaga asutakse läbirääkimistesse lepingu sõlmimiseks uue väikeloomakliiniku hoone ja ümbritseva väliruumi arhitektuuriprojekti koostamiseks. Kehtestatud planeeringu alusel on hoonestusala suurus u 3000 m2. Hoone projekteeritavate konstruktsioonide tugevus, evakuatsiooniteede pikkus, mõõdud ja välilahendus peab võimaldama kaugemas tulevikus ehitada hoone kuni nelja maapealse korrusega hooneks.
Esimese preemia (13 000 €) võitjaks valiti ideekavand „Peegeldus”, mille autorid on Ott Alver, Alvin Järving ja Mari Rass, kaasa töötasid Patrick Parbo, Rasmus Pikk, Elis Kevvai ja Mari Liis Aader arhitektuuribüroost Arhitekt Must
Teise preemia (10 000 €) võitis kavand „Ositi”, mille autorid on Lisette Eriste, Gert Guriev, Markus Kaasik, Helin Kuldkepp, Sofia Smirnova ja Siim Tiisvelt arhitektuuribüroost 3+1
Kolmanda koha (8000 €) pälvis kavand „Linnak”, mille autorid on Alvin Järving, Mari Rass ja Ott Alver, kaasa töötasid Patrick Parbo, Rasmus Pikk ja Indrek Pottisepp arhitektuuribüroost Arhitekt
Must.
Ergutuspreemia (6000 €) anti kavandile „Hemisfäär”, mille autorid on Jurģis Prikulis, Valters Biernis, Alise Leite, Daila Elksne, Viesturs
Dille, Rita Laudere, Kārlis Lauders, Alar Tarto ja Rain Veidenberg (Lauder Architects ja Weidenberg)
̂ Tallinna linna avatud kogude hoone ideekonkurss, algas 10.09.2025, tähtaeg 08.01.2026
̂ Oisu kogukonna- ja õppehoone arhitektuurivõistlus, algas 19.09.2025, tähtaeg 13.01.2026
̂ Kuressaare Ametikooli uue õpilaskodu arhitektuurivõistlus, algas 24.11.2025, tähtaeg 18.02.2026
̂ Mahtra 2a (Tallinn) spaa arhitektuurivõistlus, algas 29.12.2025, tähtaeg 05.03.2026
̂ Skoone liikuma kutsuva roheruumi (Tallinn) maastikuarhitektuurivõistlus, algas 08.12.2025, tähtaeg 25.03.2026 kl 11.00
̂ Tallinna Ülikooli identiteedi ja ülikooliesise Narva mnt tänavaruumi arhitektuurivõistlus, algas 16.01.2026, tähtaeg 16.04.2026
EALi teated
EALi ja selle noortekogu eestvedamisel ning koostöös Tamsalu Kooli ja Tapa vallaga toimus 12.–15. juunil 2025 arhitektuuri töötuba „Tamsalu kooliõu”. 27 noort arhitekti ja arhitektuuritudengit Eestist, Soomest, Hiinast ja Lätist jagunesid rahvusvahelistesse meeskondadesse, et töötada välja ideekavandid koolihoovi ümberkujundamiseks.
Eesmärk oli kujundada koolihoov nii, et see toetaks õuesõpet ja liikumist ning looks kogukonda siduvat avalikku ruumi. „Tamsalu kool on linna füüsilise ja sotsiaalse elu süda, kuid praegune koolihoov on suletud ja ei toeta linna tervikuna toimimist. Seepärast on väga hea näha, et kõik töötoas valminud tööd pakkusid välja uute liikumisteede avamist, aia osalist eemaldamist ja uute sihtgruppide kaasamist. Kirg ja pühendumus, mida noored arhitektid siia paari päeva jooksul sisse panid, oli märkimisväärne. Näen, et Tamsalu sai palju kvaliteetseid ettepanekuid, millega, väga loodan, et liigutakse ka edasi,” ütles EALi asepresident Siim Tanel Tõnisson.
Töötoas valminud projektid paistsid silma tugeva sotsiaalse tundlikkuse ja läbimõeldud ruumilahendustega, pakkudes värskeid ideid koolikeskkonna mitmekesistamiseks. Enamik neist käsitles kooliõue kui kogukonda ühendavat avalikku ruumi, mis on igapäevase liikumise loomulik osa ja rohkem kui pelgalt õppetöö laiendus.
Tööprotsessi toetasid ja suunasid mentoritena Juhan Teppart (KINO maastikuarhitektid), Soome arhitekt ja helikunstnik Joonas Parviainen (Arkki
tehtitoimisto Joonas Parviainen) ning kunstnikdisainer Susse Seppälä (Artist Collective Tuhmat).
Võidutööks valiti „Tamsalu koduhoov”, mille autorid on Eliisabet Toodo, Rebecca Esop, Tytti Tuomola ja Veronika Jonina. Nad pakkusid välja tervikliku kontseptsiooni, mis ühendab õppimise, vaba aja ja kogukonnaelu läbimõeldud maastikuarhitektuuriga. Nad kujundasid kooli tagahoovist
avatud ja mitmekesise linnasüdame, mis seob igapäevased liikumisteekonnad, mängu ja kogukondliku tegevuse üheks terviklikuks ruumikogemuseks. Projekti keskmes oli uus läbiv liikumistelg, mille äärde kavandati mängulised ja visuaalselt
mõjusad ruumielemendid: istumiskohad, interaktiivne sillutiskunst, kiiged ja varjualused. Koolihoov muutus ühendavaks ruumiks, mis ulatub kooli piirest välja, kutsudes kaasa kogu kogukonda. „Lahendus tugines tugevalt sellele, mis Tamsalus juba olemas on – kogukond ise. Kavandatud keskus oli soe ja pehme, ruumiliselt ambitsioonikas ja sotsiaalselt tundlik,” märkisid mentorid.
Teise koha pälvinud lahendus „Saluväljak” (autorid Dina Tamane, Iris Bergholm, Katariina Vaher ja Pihla Tammisto) tõi koolihoovi tagasi roheluse, kavandades asfalteeritud spordiväljakute kõrvale looduslähedase keskkonna. Projekt keskendus varjulise puudealuse õppeala loomisele ning tasa
kaalustatud alade jaotusele, mis ühendas liikumise, mängu ja puhkuse selge loogikaga.
Kolmanda koha töö „Tajudeaed” (autorid Mahsa Tajalli, Mark Joonas Artma ja Reinis Gailītis) keskendus alakasutatud sisehoovi muutmisele osalusvõimalusi pakkuvaks kultuuriliseks ruumiks.
Paviljon, kogukonnaaed ja kunstisein lõid võimalused kogunemiseks, loovuseks ja koosloomeliseks kasutuseks eri vanuserühmadele.
Hindamiskomisjoni kuulusid EALi president Aet Ader, mentorid Juhan Teppart, Susse Seppäla ja Joonas Parviainen, Tamsalu Kooli direktor Mihkel Kurg, õpetaja ja lapsevanem Hannele Valdok, Tapa Vallavalitsuse haridusspetsialist Kai Puhasmets, Tapa Vallavolikogu ja kooli hoolekogu liige Kalev Kodzis ning õpilane Kait Viks.
Loodud lahendusi esitleti avalikul üritusel Tamsalu koolimajas, kus olid ka kogukonna liikmed, kooli esindajad ja Tapa valla ametnikud.
Tamsalu Kooli direktor Mihkel Kurg rõhutas: „Oleme äärmiselt õnnelikud, et saime Eesti Arhitektide Liiduga koostöös sellist rahvusvahelist projekti Tamsalus võõrustada. Kõik seatud eesmärgid on täidetud. Noored tudengid suutsid oma ideekavanditega vägagi positiivselt üllatada. Ma ei uskunud, et nii lühikese ajaga on võimalik selline tulemus saavutada. Pakutud lahendused olid läbimõeldud ja panid hoopis teise pilguga olemasolevat ruumi vaatama. Meie tööks jääb nüüd astuda konkreetseid samme, et ideed tulevikus realiseerida.”
Töötoa korraldamist toetasid Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Thermory, Equitone, Tamsalu Kool ja Tamsalu spordikompleksi hostel.
EALi eelmistest Jaapani õppereisidest oli möödunud üle 17 aasta. Et Osakasse oli eelmisel aastal jõudnud maailmanäitus EXPO, otsustati korraldada 2025. aasta õppereis taas Jaapanisse. Septembri teises pooles ja oktoobri alguses toimunud õppereisi eesmärk ei olnud ainuüksi külastada tuntud arhitektuuriobjekte, vaid soov näha sügavamale ning püüda mõista, kuidas Jaapani nüüdisarhitektuur on lahutamatus seoses sealse kultuuri, looduse, ajataju ja igapäevaste eluviisidega.
Jaapani arhitektuur on pigem raamistik kogemusele – viis, kuidas ruum lubab aeglustuda ja keskenduda. Sealsed arhitektid kirjutavad sageli arhitektuurist kui kehalisest kogemusest. Liikumine, istumine, kummardamine, jalanõude äravõtmine:
kõik need igapäevategevused on ruumi kujundamisel olulised ning arhitektuur ei ole mõeldud vaatamiseks distantsilt, vaid läbielamiseks. Õppereisist kujunes ruumi tunnetamise ja mõtestamise kogemus. Tajusime selgelt, kuidas arhitektuur võib olla vaikne, tagasihoidlik ja samas sügavalt mõjus.
Kahenädalasel ja tavalisest veidi aeglasema tempoga reisil külastasime Osakat ning EXPOt, Naoshima ja Teshima kunstisaari, Kanazawat, Kyotot ja Tokyot. Kohtusime mitme kohaliku arhitektiga, kelle mõtted aitasid nähtut veelgi enam lahti mõtestada.
Reisist võttis osa 25 arhitektuurihuvilist. Programmi aitas koostada ja kaasa sõitis Tomomi Hayashi.
Kojusõidu jooksul toimus traditsiooniline lemmikobjekti valimine. Esimesele kohale tuli 21 häälega erilisima ruumikogemuse pakkunud Teshima Art Museum (Ryue Nishizawa, 2010).
Rohkemate kaadritega fotoalbumi leiab EALi Facebookilehelt. Külastatud objektidega saab sisulisemalt tutvuda reisi kaardi kaudu Google’is: tinyurl.com/2nthbn7t
Riias RISEBA Ülikooli arhitektuuri ja disainiteaduskonnas toimusid 25. oktoobril Balti Arhitektide Liitude Assotsiatsiooni (BAUA) auhindade lõpuesitlused ja auhinnatseremoonia, kus tunnustati Balti arhitektuuriüliõpilaste silmapaistvamaid lõputöid.
BAUA Awards 2025 konkursi peaauhinna pälvis Cristin Marii Titma, kes kaitses oma lõputöö „Painless CONCRETE: Building ruins” Eesti Kunstiakadeemias. Töö keskendub viisidele, kuidas olemasolevaid betoonkonstruktsioone saab kasutada uute objektide loomiseks, vähendades keskkonnareostust ja loodusvarade ammendumist.
Žürii märkis ära Marit Maribel Pullese lõputöö „Standardized Solutions for Land Architecture: An Example of the Kasamans Women’s Center” (Tallinna Tehnikaülikool). Pulles töötas välja standardiseeritud arhitektuurilahendused, mis on rakendatavad Senegali külade elutingimuste parandamiseks.
Töid hindas rahvusvaheline žürii, kuhu kuulusid Matti Rautiola (Soome), Miķelis Putrāms (Läti), Eneli Kleemann (Eesti) ja Maria Nemunienė (Leedu).
Ürituse eesmärk on tõsta esile Balti arhitektuurikoolide parimate noorte spetsialistide lõputööd. Tänavu osales konkursil 14 tööd seitsmest arhitektuurikoolist: Eesti Kunstiakadeemiast, Tallinna Tehnikaülikoolist, Kaunase Tehnikaülikoolist, Vilniuse Kunstiakadeemiast, Vilniuse Gediminase Tehnikaülikoolist, Riia Tehnikaülikoolist ja RISEBA rakenduskõrgkoolist.
Ürituse korraldas BAUA koostöös EALi, Leedu Arhitektide Liidu ja Läti Arhitektide Liiduga. Üritust toetasid Eesti Kultuurkapital, Signet Bank, Knauf, Riia Tehnikaülikool, RISEBA, Brikers, Caparol, SaintGobain, Akzo Nobel Baltics ja Rīgas Satiksme.
18.–19. septembril 2025 toimus Tallinnas Pirita olümpiapurjespordikeskuse jõepoolse hoonestuse töötuba. Eesmärk oli leida Pirita TOPi hoonetele (Purje 8 ja Masti 17) parim terviklik arhitektuurija ümbritseva ala eskiislahendus. Töötoale eelnesid ekskursioon objektil ja lähteülesannet tutvustavad loengud. Töötoas valmisid esitlused ala ja hoonete kohta, mis on muinsuskaitse eritingimuste ning võistluse lähteülesande koostamise sisendiks.
Koosloomelises töötoas osalesid viis meeskonda. Grupijuhtidena olid kaasatud Mihkel Tüür, Karli Luik, Jaak Adam Looveer, Kristel Niisuke ja Ra Martin Puhkan. Spetsialistidena osalesid Triin Ojari ja Silver Liiberg (muinsuskaitse eksperdid), Paco Ulman ja Oliver Alver (Tallinna Linnaplaneerimise Ameti esindajad) ning KristinMari Looveer ja Ants Raid (Pirita purjespordikeskuse projekti autorid). Töötuba juhtis Ülar Mark.
Esiplaanil Ants Raid (Tallinna olümpiapurjespordikeskuse üks autoritest) ja Triin Ojari (Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonna esindaja). Foto Evert Palmets
1. detsembril 2025 korraldas EAL vestlusõhtu, kus arutleti avaliku sektori arhitektide rolli üle elukeskkonna kujundamisel kohalikes omavalitsustes, riigis ja kogu Euroopas.
Üritusel osalesid EALi kutsel Euroopa Arhitektide Nõukogu eelmine president Ruth Schagemann, Eesti riigiarhitekt Tõnis Arjus ja Tallinna linnaarhitekt Andro Mänd. Õhtut juhtis EALi president Aet Ader
Arutleti, kuidas avaliku sektori arhitektid saavad ellu viia olulisi muutusi ajal, mil kogu Euroopa –sealhulgas Eesti – seisab silmitsi jätkuva eluasemekriisiga. Lisaks vaadeldi Uue Euroopa Bauhausi ning Davose kvaliteedisüsteemi rakendamise rolli ja mõju.
Speculative Urban Futures (Spekulatiivsed
Linnatulevikud, SUrF, surfutures.eu) on teadusvõrgustik, milles osaleb EAL koos kaaspartneritega École Normale Supérieure Paris Saclay (Pariis, Prantsusmaa), Elisava: Barcelona Disaini ja Insenerikool (Barcelona, Hispaania), Delfti Tehnoloogiaülikool (Delft, Holland) ning Spliti Ülikool (Split, Horvaatia).
Teadusvõrgustik uurib tulevikuväljavaateid arhitektuuri ja linnaplaneerimise valdkonnas. Kuna traditsiooniline projekteerimine ja planeerimistegevus ei ole suutnud kaasas käia tehnoloogia kiireneva arenguga ja kliimaprobleemiga, on võetud suund radikaalsemate meetodite ja teooriate katsetamisele. Vaadeldakse selliseid käsitlusi nagu vastandfaktuaalne ajalugu (ingl what if scenario), mänguteooriad/situatsiooniruum, tajukujutlus ja fantaasia ning erinevad arhitektuurikeeled.
Uurimistöö ja eksperimentaalsete töötubade tulemuseks on viis programmi, millega saab koostada erineva sisuga projekte ülikoolides ja erialaliitudes. EALi eesmärk oli suunata see teadmine ja kogemus täiendkoolitusprogrammidesse.
Tallinnas toimus kaks töötuba. Esimene oli suunatud planeerimiskeelte vaatlusele ja käsitles Kaubajaama piirkonda Tallinnas (2024). Teises töötati välja ja katsetati regionaalplaneerimise transpordiskeeme Harjumaal (2025). Neid programme esitletakse mais 2026 Splitis võrgustiku lõpukonverentsil.
EALi fookus võrgustikus on arhitekti tulevikutööl. Tänu neljanda tehnoloogiarevolutsiooni ja tehisaru võidukäigule on paljud erialad muutuste pöörises. Esimeses töötoas uuritigi, milline on asjade seis AD 2024 ja kui kiiresti uus tehnoloogia kasutusele tuleb. Kokkuvõtted ja galeriid publitseeriti raamatus „AI, Image, Architecture” (Archimedium 2025).
Töötubade loengud, ettevalmistav seminar ja esitlused on podcast’idena EALi kodulehel. Need on leitavad innovatsiooniloengute sarjas filmiriiulil ning kannavad pealkirju „SURF Workshop” ja „SURF Research Day”.
Jüri Soolep, projekti maaletooja ja juht Eestis
EALi 2014. aastal algatatud ja koostöös „Eesti Vabariik 100” korraldustoimkonnaga käima lükatud missiooniprogramm „Hea avalik ruum” lõppes 2025. aasta alguses. Üle kümne aasta tegeleti Eesti väikelinnade keskuste – peaväljakute ja teede –korrastamise ja uuendamisega, viies nii ellu riikliku regionaalpoliitika eesmärki tagada riigi ühtlane areng kõikides piirkondades.
Projekti algatajad on näinud linnakeskuste kordategemises suurt võimalust, kuidas kasvatada kohaliku kogukonna ühtsustunnet, muuta väikelinnade elukeskkond ligitõmbavamaks ja pidurdada rahvastiku vähenemist. Muutes linnasüdamed inimsõbralikumaks ja meeldivamaks elukeskkonnaks, on võimalik hoogustada ettevõtlust ja vältida valglinnastumist.
„Hea avaliku ruumi” projekti vedajad Kalle Vellevoog ja Ingrid Mald. Foto Reio Avaste
Aastail 2014–2017 korraldati „Eesti Vabariik 100” programmi toel 16 arhitektuurivõistlust. Nii saadi lahendus üle Eesti asuvate väikelinnade (tihti ka maakonnakeskuste) keskväljaku, peatänava või selle ümbruse korrastamiseks. Avaliku ruumi lahendused plaaniti välja ehitada „Eesti Vabariik 100” raames aastaks 2020 ja nende valmimist toetasid samal ajal alanud Euroopa Liidu regionaaltoetuste meetmed.
Kuna huvi programmi vastu oli suur, algatas EAL 2019. aastal Kultuuriministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja kohalike omavalitsuste toel jätkuprogrammi. Sellega pakuti ka teistele kohaliku kogukonna keskuseks olevatele väikelinnadele ja alevikele võimalust teha oma keskuseala korda.
Aastate 2019–2023 rahastuse toel korraldati aastail 2019–2025 kokku 19 arhitektuurivõistlust, lisaks toimus kolm võistlust täiesti kohalike omavalitsuste enda rahastusel.
2023. aastal algas Euroopa Liidu kauaoodatud toetusmeetme „Kättesaadavad kvaliteetsed avalikud teenused” taotlemine. Kahjuks ei täitnud see eesmärki, sest taotlemistingimused osutusid kohalikele omavalitsustele liiga karmiks. Jätkuprogrammis osalevad kohalikud omavalitsused olid väiksemad kui esimesest meetmevoorust rahastuse saanud omavalitsused, samal ajal oli uues voorus omaosalusprotsent suurem ja suurim rahastussumma palju väiksem. Hoolimata EALi pöördumistest erinevate valitsuskoalitsioonide regionaalministrite poole ei suutnud ametnikud meetme tingimusi leevendada. Programmis osalejatest esitas taotlused ainult kuus kohalikku omavalitsust, rahastuse sai neist viis.
Praeguseks on valminud 14 linna keskväljakud või peatänavad: 2018. aastal avati Põlva, Tõrva, Rapla ja Valga keskväljak, 2019. aastal Võru ja Kuressaare, 2020. aastal Elva, Rakvere, Kärdla ja osaliselt Jõhvi, 2021. aastal Viljandi ning 2024. aastal Narva, 2025. aastal Kallaste esimene etapp ja Audru.
Projektid ei teostunud Põltsamaal, Pärnus ja Kuremäel. Nii Tallinna peatänava projekt kui ka teised jätkuprogrammi väikelinnade keskväljakute projektid on endiselt ootel.
Ehkki riik tegi selleks ettepaneku, ei taotlenud EAL 2024. aastal programmi jätkamiseks riigilt raha. Peame oluliseks, et riik suunaks kogu raha seniste arhitektuurivõistluste tulemuste elluviimisesse, mitte ei toodaks sahtlisse uusi projekte.
Riiklikusse eelarvestrateegiasse kuuluva regionaalarengu programmi eelnõus aastateks 2025–2028 on üks planeeritud tegevusi piirkonnapõhiste ja kõigi teiste toetusmeetmete kavandamine viisil, mis arvestab piirkondade eripära ning toetab piirkondliku ebavõrdsuse vähendamist. Programm viitab, et „järgnevatel aastatel käivituvad EL Ühtekuuluvuspoliitika ja Ühise Põllumajanduspoliitika (ÜPP) raames rahastatavad toetusmeetmed ja 2028+ finantsperioodi ettevalmistused. Oluline on tagada toetuste jõudmine vähemarenenud piirkondadesse regionaalarengu tasakaalustamiseks ja maapiirkondade arengu toetuseks”.
EAL jätkab selgitusööd, et loodavad meetmed võimaldaksid teostada „Hea avaliku ruumi” projekte.
EAL viis „Hea avaliku ruumi” programmi tegevused ellu ja lõpetas selle 2025. aastal. Eesti Arhitektuurimuuseumis toimus 11. septembril programmi kokkuvõttev avalik vestlusõhtu, kus esitleti ka programmi tulemusi. Salvestus on järelvaadatav veebilehel avalikruum.ee
Programmi vedasid alates 2014. aastast Kalle Vellevoog ja Ingrid Mald. www.avalikruum.ee
Eesti arhitektuuripreemiad 2025
EALi aastapreemiatele esitati kahes kategoorias kokku 36 objekti: arhitekti aastapreemiale 22 ja ELAMU preemiale 26. Žüriid on valinud neist kokku kaheksa nominenti.
Preemiate võitjad kuulutati välja pidulikul arhitektuuripreemiate auhinnatseremoonial 14. veebruaril Tallinna Linnateatris.
Suvemaja Eksi Boks – arhitektuur: Ott Kadarik, Mihkel Tüür ja Krista Kohv (Kadarik Tüür Arhitektid); ehitaja: Marko Ojakallas; fassaad: Mattias Veller ja Erki Kasemets; trepp: Ainar Luik
Kadrioru pargi aednikemaja-oranžerii –arhitektuur: Risto Parve, Kai Süda (KARISMA arhitektid), kaasa töötasid Heldi Jürisoo ja Marju Tammik; maastikuarhitektuur ja haljastus: Kersti Lootus, Siim Lootus, Tiina Kullerkupp ja Elle Pent (Lootusprojekt), kaasa töötasid Jaan Mettik, Iti Jürjendal ja Hannes Maripuu; sisearhitektuur: Helen Oja, Raul Kalvo ja Lauri Läänelaid (inphysica technology), kaasa töötas Triin Kampus
Saku Gümnaasiumi põhikooli õppehoone ja spordikeskus – arhitektuur: Ralf Lõoke, Maarja Kask, Kerstin Kivila, Ragnar Põllukivi, Margus Tamm, Helina Lass ja Martin McLean (Salto arhitektid); sisearhitektuur: Gerly Vaikre, Mariel Tõld ja Pille LausmäeLõoke (Pille Lausmäe Sisearhitektuuri Büroo); maastikuarhitektuur: Maarja Gustavson (Polka)
Tallinna Linnateater – arhitektuur: Maarja Kask, Ralf Lõoke, Märten Peterson, Andro Mänd ja Martin Mclean (Salto arhitektid); projektimeeskonnas töötasid kaasa: Margus Tamm, Tanel Teder ja Moonika Liias; juurdeehitise sisearhitektuur: Marja Abe ja Liisa Hagelberg (Salto arhitektid); vanade hoonete sisearhitektuur: Birgit Palk, Tarmo Piirmets ja Raul Tiitus (Pink); maastikuarhitektuur: Maarja Kask, Ralf Lõoke, Märten Peterson ja Andro Mänd
Parimad elamud valis välja žürii, kuhu kuulusid arhitektid Markus Kaasik (3+1 arhitektid), Ott Alver (Arhitekt Must) ja Kirsti Sivén (Kirsti Sivén & Asko Takala Arkkitehdit). Arhitekti aastapreemia puhul tegi valiku Briti arhitekt ja kriitik Sam Jacob.
Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti väljapanek „Las ma soojendan sind” – autorid: Keiti Lige, Helena Männa ja Elina Liiva; kaasautorid: Märten Rattasepp, Kirill Havanski, Joosep Kivimäe ja Aadam Kaarma; ehitajad: Neeme Külm (Valge Kuup, siseruum), Dénes Farkas ja Margus Tammik (Käed teevad asju), KMT Prefab; projektimeeskond: MariLiis Vunder; komissar: Johanna Jõekalda
Dirhami Nature Resort – arhitektuur: Mari Hunt ja Helmi Langsepp (MARIHUNT arhitektid); sisearhitektuur: Vivika Tihkan, Mari Hunt, Anželika Torn ja Marko Uibo; konstruktsiooniinsener: Peter Stumbur; ehitaja: Sven Laks
Suvila Rannakülas – arhitektuur: Tomomi Hayashi ja Anna Endrikson (HG ARHITEKTUUR); sisearhitektuur: Mare Hunt ja Tomomi Hayashi; ehituskonstruktsioonid: Mihkel Sagar (Mainhouse); ehitaja: Timbeco Woodhouse
Filosoofi 11/1 üksikelamu Tartus – arhitektuur: Liis Uustal, Egon Metusala (ABMA arhitektid); konstruktsioonid: Indrek Tirmaste
Lisaks annab EAL arhitektuuripreemiate auhinnatseremoonial välja tudengipreemia. Tänavu toetavad selle väljaandmist Arhitekt Must, Allianss Arhitektid ning Arhitektuuribüroo Luhse ja Tuhal.
Eesti arhitektuuripreemiad 2025 visuaali kandev motiiv on vormi ja mateeria suhe, käegakatsutavus ja realistlik tekstuur. Tekivad mõttelised kontrastid: must valge vs. värviline, rahulik, stoiline kivi vs. elav ja värske roheline, raske vs. kerge, elus vs. elutu jne.
Laupäeval, 14. veebruaril jagati Tallinna
Linnateatris auhinnatseremoonial 2025. aasta arhitektuuripreemiaid ning tunnustati parimaid arhitektuuriobjekte ja -loojaid.
Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapital, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Sisearhitektide Liit, Eesti Maastikuarhitektide Liit ja arhitektuuriajakiri MAJA premeerisid tänavu kokku 17 laureaati –Eesti arhitektuurivaldkonna väljapaistvaimate saavutuste ja teoste autoreid. Kokku esitati arhitektuuripreemiatele 166 tööd.
ARHITEKTIDE LIIT
Arhitekti aastapreemia pälvis Saku Gümnaasiumi põhikooli õppehoone ja spordikeskus.
Arhitekti aastapreemia žürii, Briti arhitekti ja kriitiku Sam Jacobi sõnul oli kohale saabudes raske uskuda, mis silme ees lahti rullub: õppehoone kõrval laiub suursuguse žestina ringjas siseõu, mille kohal kõrgub dramaatiliselt kolmnurkne puidust varikatus. Selgus, et too suuremeelne žest – osalt agoraa, osalt mänguväljak, kuid tervenisti kollektiivne – on osa suuremast kompleksist, mille sportlikele tegevustele mõeldud väiksem osa hõlmab nii uisuplatsi kui ka kergejõustikuareeni ja jalgpalli
väljakut. Need struktuurid kujundavad, ühendavad ja tervitavad ning sellega moodustavad positiivse füüsilise ja sotsiaalse suhte kogukonnana, keda kool teenindab. Nii saabki kooli arhitektuuriga otseselt väljendada, et noortele mõeldud paik on alevikus kesksel kohal ja järelikult on noored kogukonna elus tervikuna kesksel kohal. See projekt on suurepärane näide sellest, kuidas arhitektuur saab luua erakordset ühiskondlikku väärtust.
Arhitektid: Ralf Lõoke, Maarja Kask, Kerstin Kivila, Ragnar Põllukivi, Margus Tamm, Helina Laborde ja Martin McLean (Salto arhitektid)
Preemia ELAMU pälvis Filosoofi 11/1 üksikelamu Tartus.
Hoovimaja asub Tartus endise korp! Lettonia konvendihoone sisehoovis ning on ümber ehitatud kahekohalisest garaažist, mis ehitati 1960. aastatel metsatööstuse autodele. Garaaži seinad on kõrgete metsaveomasinate tõttu erandlikult kuni 4 meetrit kõrged. Kui garaaž müüki pandi, nägid arhitektid väärtust nii asukohas, ajaloolises müüris kui ka ruumigeomeetrias. Vanade müüride vahele ja kohale kavandati kompaktne linnaelamu, mis on elamiseks piisav neljaliikmelisele perekonnale.
Asukoht kesklinna piiril, sisehoovide vaikses rohelises vöös kasutab ära võimaluse, et olla heas ühenduses nii avalike funktsioonide kui ka linnaloodusega. Lihtsus ja avarus 80ruutmeetrises elamus loovad ruumikvaliteedi, mida argielus hinnata.
Kõrge õhuruumiga elutuba avatuna privaatsesse eeshoovi annab väärtuse, mida suuremad ruutmeetrid ei kompenseeriks.
Arhitektid: Liis Uustal ja Egon Metusala (ABMA arhitektid)
EALi tudengipreemia pälvis Marta Elisabeth Tikman, kelle magistritöö „Edasiarendatud vernakulaarsus: ajalooliste võtete rakendamine kaasaegses arhitektuuris” lähtepunktiks on kliimamuutuste käsitlusviisid, mille tõttu on hoone muutunud tehnosüsteeme hoiustavaks kestaks. See on tinginud olukorra, kus tähelepanu alt on jäämas välja probleemi tähtsad tahud, nagu tehnosüsteemide mõju kliimale ja inimeste liigtarbiv eluviis. Need modernistlikud tavad on sisekliimat puudutava temaatika lükanud järkjärgult inseneride pärusmaale, jättes arhitektide hoolde ainult hoone
vormilisuse vormistamise. Pärandkultuurist lähtuv ja sellest edasiarendatud arhitektuur ei näe ette tehnoloogia hülgamist, vaid pigem uue hierarhia loomist, mis seab esikohale passiivsed võtted, taastades arhitekti ajaloolise rolli sisekliima loojana.
Nõmme eramu sisearhitektuur Tallinnas, sisearhitektid: Lilian Esing, Kätlin Ölluk ja Aet Kiivet (Aeris)
Näitus „Piirideta aineväljadel”. Foto Tõnu Tunnel
Näituse „Piirideta aineväljadel” kujundus, autor: Hanna Karits
Viljandi Tervikum, sisearhitekt: Tarmo Piirmets (Pink)
Näitus „Piirideta aineväljadel”. Foto Tõnu Tunnel
Vello Asi nimelise tudengipreemia (Eesti Sisearhitektide Liidu juhatuse ja Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna koostööna) pälvis Linda Zupping.
Haridusmaastiku preemia pälvis Pelgulinna riigigümnaasiumi maastik Tallinnas.
Maastikuarhitektid: Mirko Traks, Juhan Teppart ja Karin Bachmann (KINO maastikuarhitektid)
Pelgulinna riigigümnaasiumi asendiplaan. Foto Juhan Teppart
Pelgulinna riigigümnaasiumi maastik Tallinnas. Foto Juhan Teppart
Ajutise ruumi preemia pälvis Sepapaja 12 ajutine parkla Ülemiste linnakus Tallinnas. Maastikuarhitektid: Grete VeskiväliDubov ja Merilin Sasilo (Punktiir)
Koos loodud ruumi preemia pälvis Pelgulinna kogukonnaaed Tallinnas. Maastikuarhitektid: Gianfranco Franchi, Chiara Tesi ja Rea Sepping (F+A Maastikuarhitektuur)
Avaliku ruumi preemia pälvis Krulli park Tallinnas. Maastikuarhitektid: Mai Mirjam Kuuskme, Maret Abel, Khaled Abdelmonem Sayed Mohamed, Alvin Kanarbik ja Toomas Põld (Loovmaastik)
Nikolai Kormašov, „Raudbetoon“, 1965, Eesti Kunstimuuseum
Avaldatud: MAJA 2-2025 (120), peateema betoon „Sõnumeid inimloodud kiviplatoolt”, Roland Reemaa
Arhitektuuriajakirja MAJA artiklipreemia pälvis Roland Reemaa artikliga „Sõnumeid inimloodud kiviplatoolt” ajakirja numbris 120 (2-2025, Betoon).
ARHITEKTUURI SIHTKAPITAL ANDIS 2025. AASTA TEGEVUSE EEST VÄLJA
Peapreemia pälvisid Salto arhitektid – ruumiloojad, kes ei tee kvaliteedi arvelt kompromisse.
Saku Gümnaasiumi arhitektid: Ralf Lõoke, Maarja Kask, Kerstin Kivila, Ragnar Põllukivi, Margus Tamm, Helina Laborde ja Martin McLean
Tallinna Linnateatri arhitektid: Ralf Lõoke, Maarja Kask, Märten Peterson ja Andro Mänd
Sisearhitektuuripreemia pälvisid Saku Gümnaasiumi põhikooli õppehoone ja spordikeskus.
Sisearhitektid: Gerly Vaikre, Mariel Tõld ja Pille LausmäeLõoke (Pille Lausmäe Sisearhitektuuri Büroo); arhitektid: Ralf Lõoke, Maarja Kask, Kerstin Kivila, Ragnar Põllukivi, Margus Tamm, Helina Laborde ja Martin McLean (Salto arhitektid); maastikuarhitekt: Maarja Gustavson (Polka)
Tegevuspreemia pälvisid VARESe arhitektuuriresidentuuri eestvedajad Ulla Alla, Merilin Kaup, Mari Möldre ja Margus Tammik.
Disainipreemia pälvisid uurimisprojekt, näitus ja raamat „Bruno Tomberg. Disaini leiutamine”. Uurimistöö autor ja näituse kuraator: Kai Lobjakas; kujundajad: Ulla Alla ja Merilin Kaup; graafiline disainer: Indrek Sirkel
Installatsioonipreemia pälvis 2025. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti väljapanek „Las ma soojendan sind”. Autorid: Keiti Lige, Helena Männa ja Elina Liiva
2025. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti väljapanek „Las ma soojendan sind”. Fotod Joosep Kivimäe
Sisearhitektuur: Ettevõtte Wise Tallinna kontor. Sisearhitektid: Kariina Babic, Kersti Pilar, Kaur Käärma, Eeva Sova, Marii Leemet, Skaidrite Kits, Mirelle Tomson ja Roosi Keva (LÄVI sisearhitektid)
Arhitektuur: Tallinna Linnateater. Arhitektid: Ralf Lõoke, Maarja Kask, Märten Peterson ja Andro Mänd (Salto arhitektid)
Maastikuarhitektuur: Rae riigigümnaasiumi ja Tuule spordihoone maastikuarhitektuur. Maastikuarhitektid: Eleriin Tekko, Katri Soonberg ja Elina Koel (KOKO arhitektid); arhitektuurirajatistega ja asendiplaani lahendusega töötasid kaasa arhitektid Martin Tago, LembitKaur Stöör, Raivo Kotov, Andrus Kõresaar, Merilin Jürimets ja Xenia Sooniste (KOKO arhitektid)
Raamatupoodides on peagi saadaval trükised „Eesti arhitektuuripreemiad 2025” ja „Ruumipilt 2025”. Aasta parimaid arhitektuuriteoseid tutvustav telesaade valmib 2026. aasta septembris.
Preemiate väljaandmist toetab Eesti Kultuurkapital. EALi tudengipreemia väljaandmist rahastavad EALi kuuluvate arhitektide bürood, sel aastal Arhitekt Must, Allianss Arhitektid ning Arhitektuuribüroo Luhse ja Tuhal.
Eesti arhitektuuripreemiad 2025 toetajad
Peatoetaja: Eesti Kultuurkapital
Suurtoetajad: Bauroc , Floorin/Forbo, VELUX Eesti
Toetajad: Caparol, Hals Interiors, Jung , Lincona
Tervitusjoogid: Nudist Drinks ja Liviko
Tutvu kõigi nominentide ja võitjatega: arhitektuuripreemiad.ee
Eesti arhitektuuripreemiate andmine algatati 2015. aastal selleks, et ühiselt tunnustada Eesti ruumiloome valdkonna silmapaistvamaid saavutusi.
EALi 2025. aasta õppereis Jaapanisse osutus sedavõrd populaarseks, et sarnane teine reis tehakse 2026. aasta aprillis ja kolmas oktoobris. Aprillikuu õppereisi grupp on komplekteeritud. Oktoobrikuu reisile on huvilised oodatud endast märku andma!
Kahenädalase reisi marsruut on esimesest mõnevõrra erinev. Külastame Naoshima ja Teshima kunstisaari, Takamatsut, Kyotot, Nagoyat, Magomed ja Tokyot, tutvume kohaliku kultuuri ning (kaasaegse) arhitektuuriga. Sõidu kuupäevad on 2.–17.10.2026.
Reisi prognooshind on EALi liikmele 4700 eurot. Osaliselt saab kulude katteks kasutada loomestipendiumi (640 eurot). Kaasfinantseerijana saab kasutada ettevõtet. Reisirühmas on 26 arhitektuurihuvilist. Õppereis annab 20 EALi täiendkoolituspunkti (TP).
Täpsem info: Kairi Rand, kairi@arhliit.ee, 505 6723
Suveseminari fookus on arhitektidel endil alapealkirjaga „Kuidas meil läheb?”. Pärnu Tervis SPA hotellis ja välialadel toimuvad loengud, vestlusringid ja töötoad. Plaanis on jätkata eelmisel aastal hästi vastu võetud ringkäike ja töötube ning pakkuda uusi teadmisi ja kogemusi.
Seminaril on kavas ka Eesti kõrgkoolide arhitektuurierialade parimate lõputööde lühitutvustused. Õhtu jätkub meelelahutuslike tegevustega, sealhulgas mälumängu Arhivoor finaaliga. Teisel päeval toimub arhitektuuriekskursioon Pärnus ja selle ümbruses.
11.02.2026 valiti Eesti Arhitektide Liidu noortekogule uus juhatus koosseisus Karmen Viilup, Mia Maripuu, Mona Laanaru, Mariann Hanna Johanson, Lotta Mii Hasa ja Tuule Kangur.
EALi üldkogu toimub neljapäeval, 7. mail 2026 Eesti Kunstiakadeemia suures saalis. Üldkogu valib sel aastal taas EALi presidendi ja eestseisuse. Olete oodatud kandideerima! Täpsem info ja kutse saadetakse aprilli alguses.
Seenioride sektsioon jätkas 2025. aastal oma tegevust sissetallatud rada mööda. Toimusid igakuised kokkusaamised kohvilaua taga vaatamata sellele, et meile peavarju pakkunud Tallinna Ülikooli akadeemilise raamatukogu kohviku tegevus lõppes aasta sees.
Juba kevadtalvel avanes meil eksklusiivne võimalus külastada valmiva Tallinna Linnateatri hoonekompleksi tänu meie aktiivsele liikmele Urve Rukkile. Ta on veel tegev muinsuskaitse all olevate hoonete arhitektuuri järelevalvajana. Meile tutvustas kogu maja peaettevõtja isiklikult. Seega saime erakordselt kompetentsed vastused oma küsimustele. Ka aja oli Urve valinud ideaalselt: parkettidele olid laotatud papist „kõnniteed”. Muidugi olid nähtavad kõik seina ja laemaalingud, nüüd värskelt avatud, kunagi kinnimüüritud olnud ruumid ning mantelkorstnad jms.
Alates sügisest kohtusime kunagise KUKU klubi ajutises pelgupaigas Pärnu maantee alguses. Mõnus, natuke nostalgiahõnguline atmosfäär ja rõõmus perenaine Virve ootas meid ikka iga kuu esimesel kolmapäeval. Kohvilauda kattis alati värskelt triigitud lina ja selle ümber stiilne vanamööbel. Seintel on fotod legendaarsest Kukuklubist ja selle külastajate algusaegadest.
Meie bussireisid mööda Eestit muutuvad üha populaarsemaks. Kahepäevast kevadreisi alustasime 22. mail bussitäie reisijatega Võru, Valga ja Põlvamaale. Optimaalselt korraldatud reis kujunes erakordselt meeleolukaks ja inforohkeks.
Kõigepealt külastasime Taagepera lossi (sks Wagenküll). Uhke juugendstiilis mõis on kohandatud luksuslikuks spaahotelliks koos väärika restoraniga peamaja juugendinterjööris. Kompleksis oli suurim üllataja 1930. aastate lõpul toonase kopsuhaiguste sanatooriumi tarbeks ehitatud suur stiilipuhas hotellihoone, mille autoreid ei teadnud tundnud reisijatest keegi. Täpsemal uurimisel selgus, et selle oli projekteerinud 1938. aastal arhitekt Alar Kotli koos kolleeg Johannes Fuksiga. Hoone oli valminud 1942.–1943. aastal.
Edasi kulges meie teekond Rogosi mõisasse. Tõelisel tänapäeva äärealal Haanja vallas seisev ja tervikuna säilinud kastellmõis ootab hädapäraseid investeeringuid, kuid nii kahaneva kogukonnaga äärealale pole neid kerge hankida. Muljetavaldav oli ka 1597. aastal rajatud mõisa 18. sajandi regulaarpark ja selle veesüsteem. Praeguseks pole küll regu
laarsusele viitavast midagi alles peale lüüsidega reguleeritava veesüsteemi. Säilinud on vana gravüür sellest stiilipuhtast regulaaraiast ja hoonekompleksist.
Järgmisel päeval külastasime Põlvas tehast
Peetri Puit OÜ, praeguse nimega Arcwood. Unikaalseid liimpuitkonstruktsioone tootev tehas täidab tellimusi üle maailma, sh muidugi Eestis. Automatiseeritud võimsad tootmistsehhid avaldasid muljet, samuti õppeklass, milles korraldati meile sisutihe ülevaateloeng vastustega meie rohketele küsimustele.
Vahelduseks külastasime Põlva linna lähedal eravaldust nimega Mikko iluaed, kuhu pere oli rajanud võluva kujundusega maastikupargi. Perenaine
Anneli Patrail oli päranduseks saadud kinnistu kujundamiseks spetsiaalselt läbinud Räpina aianduskooli maastikuehituse eriala. Hoolega rajatud maastik võlus oma professionaalsuses. Spetsialisti hinnangul andis maastikukujundus ja selle professionaalsus silmad ette nii mõnelegi laialt propageeritud piirkonna iluaiale või maastikupargile.
Reisi lõpetasime Mooste mõisas, kus meid võõrustas sealse ettevõtmise hing, mõisahärra Ülo
Needo isiklikult. Ta tutvustas meile peahoonet, aga ka rohkearvulisi kõrvalhooneid, vanaajamaja ja kuulsaid folgikoja tegemisi. Oli sisutihe pikk ekskursioon. Meile näidati ette kõik renoveeritud ja muidugi seega kasutuses olevad hooned.
Suvel pidasime oma ettevõtmistes pikema pausi ning seejärel septembri lõpul tegime professionaalse Harjumaa giidi juhendamisel ühepäevase väljasõidu LääneHarjumaale koos Paldiski linna külastamisega. Saime süvateadmisi lähedalasuva maakonna ajaloost, looduse eripärast ja mõisatest ning muidugi põhjaliku ülevaate Paldiski linnast koos selle omaaegsete Peeter Suure kindlustustega. Muljetavaldav oli akadeemik Amandus Adamsoni ateljeemuuseumi pisike külastus.
Sügiskuudel jätkusid igakuised kohvikukoosviibimised ja toimus armas jõulupidu koos glögiga ühes seeniori kodus. Teemakohase laua katsid seeniorid ise. Külalisi oli kokku 18, kusjuures meid külastas ka EALi eestseisuse kaks liiget eesotsas president Aet Aderiga.
Selline aastaring oli seenioritel 2025. aastal.
Tiina Tallinn seeniorite sektsiooni juht
KASPAR KRASS
Snd 21.02.1989. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala (2015). Töötab NORD PROJEKT OÜs juhtiva arhitekti ja arhitektuuri valdkonna juhina.
Alus: EALi eestseisuse otsus nr 412 (29.05.2025).
Snd 09.01.1992. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala (2020). Töötab PõhjaTallinna Valitsuses linnaosa arhitektina.
Alus: EALi eestseisuse otsus nr 414 (28.08.2025).
Snd 04.12.1990. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala (2017). Töötab MARIHUNT arhitektid OÜs arhitektina.
Alus: EALi eestseisuse otsus nr 415 (11.09.2025).
KEITI LIGE
Snd 05.04.1995. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala (2020). Töötab Tallinna Linnaplaneerimise Ameti peaarhitekti büroos. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 418 (30.10.2025).
LINDA LI ARRO
Snd 05.11.1997. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri eriala (2023). Töötab arhitektuuribüroos LARStuudio OÜ arhitektina.
Alus: EALi eestseisuse otsus nr 412 (29.05.2025).
Snd 03.08.1996. Lõpetanud Tallinna Tehnikaülikoolis arhitektuuri eriala (2020). Töötab arhitektuuribüroos KUU OÜ arhitektina.
Alus: EALi eestseisuse otsus nr 414 (28.08.2025).
KRISTIINA AASVEE
Snd 01.12.1981. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala (2008). Töötab OÜs Kauss Arhitektuur arhitektina.
Alus: EALi eestseisuse otsus nr 415 (11.09.2025).
MARTIN NIGLAS
Snd 02.09.1988. Lõpetanud Tallinna Tehnikakõrgkooli rakendusarhitektuuri (2014) ning Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise (2021) eriala. Töötab arhitektuuribüroos arhitekt11 OÜ arhitektina.
Alus: EALi eestseisuse otsus nr 418 (30.10.2025).
Snd 01.03.1990. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala (2018). Töötab arhitektuuribüroos KUU OÜ arhitektina.
Alus: EALi eestseisuse otsus nr 419 (13.11.2025).
Snd 27.02.1971. Lõpetanud Tallinna Kõrgemas Tehnikakoolis ehitusarhitekti eriala (1998). Töötab DISAINISTUUDIO MERLE EEK OÜs vastutava sisearhitektina.
Alus: EALi eestseisuse otsus nr 419 (13.11.2025).
JOHANNES MADIS AASMÄE
Snd 29.03.1993. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala (2018). Töötab arhitektuuribüroos KUU OÜ arhitektina.
Alus: EALi eestseisuse otsus nr 419 (13.11.2025).
KRISTIINA WAY
Snd 17.02.1988. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala (2013). Töötab arhitektuuribüroos KUU OÜ arhitektina.
Alus: EALi eestseisuse otsus nr 420 (27.11.2025).
ANN KRISTIIN ENTSON
Snd 25.01.1995. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala (2020). Töötab Tallinna Linnaplaneerimise Ameti peaarhitekti büroos üldplaneeringu vanemarhitektina.
Alus: EALi eestseisuse otsus nr 422 (15.01.2026).
DIANA DROBOT
Snd 31.05.1999. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala (2024). Töötab arhitektuuribüroos tektuur (Tektuuring OÜ) arhitektina, on selle asutajaliige.
Alus: EALi eestseisuse otsus nr 424 (19.02.2026).
SASKIA EPP LÕHMUS
Snd 18.02.1997. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala (2022). Töötab arhitektuuri ja disainistuudios Kummituba OÜ arhitektina.
Alus: EALi eestseisuse otsus nr 422 (15.01.2026).
ALIIS VATKU
Snd 24.03.2003. Õpib
Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimist.
Alus: EALi eestseisuse otsus nr 412 (29.05.2025).
ELISE-IRENE LENSMENT
Snd 04.08.2002. Õpib Tallinna Tehnikaülikoolis arhitektuuri.
Alus: EALi eestseisuse otsus nr 412 (29.05.2025).
RALF TÕRA
Snd 16.07.2001. Õpib
Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimist. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 413 (12.06.2025).
HENRY ARTUR RIKK
Snd 29.11.1998. Õpib
Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimist. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 414 (28.08.2025).
CRISTIN MARII TITMA
Snd 27.12.1999. Õpib
Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimist. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 412 (29.05.2025).
LIISPET VIIRA
Snd 25.08.2000. Õpib
Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimist. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 412 (29.05.2025).
KAARI MARIA TIRMASTE
Snd 20.02.2000. Õpib
Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimist. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 413 (12.06.2025).
HELERIN TALPSEPP
Snd 13.05.1997. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala (2025).
Alus: EALi eestseisuse otsus nr 414 (28.08.2025).
EVELYN FRIDOLIN
Snd 29.09.1990. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala (2025). Töötab arhitektuuribüroos OÜ HG ARHITEKTUUR hoonearhitektina.
Alus: EALi eestseisuse otsus nr 414 (28.08.2025).
MARIANN HANNA JOHANSON
Snd 26.05.2003. Õpib
Tallinna Tehnikaülikoolis arhitektuuri ja urbanistikat.
Alus: EALi eestseisuse otsus nr 414 (28.08.2025).
GRETEL JAANISOO
Snd 12.07.1999. Lõpetanud Tallinna Tehnikaülikoolis arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala (2025).
Alus: EALi eestseisuse otsus nr 418 (30.10.2025).
ANDREA TAMSALU
Snd 31.05.2005. Õpib
Tallinna Tehnikaülikoolis arhitektuuri.
Alus: EALi eestseisuse otsus nr 421 (11.12.2025).
LIISA KOTKAS
Snd 24.02.1984. Õpib Tallinna Tehnikakõrgkoolis rakendusarhitektuuri.
Alus: EALi eestseisuse otsus nr 414 (28.08.2025).
LIISBET TOMINGAS
Snd 20.06.1995. Lõpetanud Tallinna Tehnikakõrgkoolis rakendusarhitektuuri eriala (2025). Õpib Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimist.
Alus: EALi eestseisuse otsus nr 417 (09.10.2025).
ANNIKA LAIDROO
Snd 06.03.1993. Lõpetanud Tallinna Tehnikaülikoolis arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala (2020). Töötab arhitektuuribüroos LAVIIN ARHITEKTID OÜ arhitektina.
Alus: EALi eestseisuse otsus nr 420 (27.11.2025).
ERKKI KOITLA
Snd 26.03.2002. Õpib
Tallinna Tehnikakõrgkoolis rakendusarhitektuuri. Töötab Apex Arhitektuuribüroo OÜs arhitektina.
Alus: EALi eestseisuse otsus nr 422 (15.01.2026).
RIINA LII PARVE
Snd 21.04.2001. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias muinsuskaitse ja konserveerimise eriala (2024). Õpib
Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimist. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 423 (05.02.2026).
MONA LAANARU
Snd 27.01.2003. Õpib Tallinna Tehnikaülikoolis arhitektuuri.
Alus: EALi eestseisuse otsus nr 423 (05.02.2026).
ELLA MARI ROOSI
Snd 03.03.2000. Õpib
Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimist. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 423 (05.02.2026).
LIISA MARII MATHISEN
Snd 15.03.2005. Õpib
Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimist. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 423 (05.02.2026). Meie
Tiina Nigul 11.01.1951 75
Ülle Kupri 17.01.1961 65
Mall Tomiste 30.01.1941 85
Madis Eek 31.01.1966 60
Tomomi Hayashi 01.02.1971 55
Ede Sui 01.02.1956 70
Kalle Komissarov 06.02.1976 50
Tiina Linna 07.02.1946 80
Margit Mutso 11.02.1966 60
Tõnu Laigu 14.02.1956 70
Ike Volkov 16.02.1951 75
Anne Muhk 19.02.1951 75
Peeter Püssim 22.02.1941 85
Meelis Nurm 26.02.1966 60
Merle Eek 27.02.1971 55
Priit Hamer 12.03.1971 55
Rein Hansberg 13.03.1941 85
EloLiis Toomik 26.03.1936 90
Raivo Tabri 27.03.1961 65
Ann Toone 31.03.1946 80
Reino Rass 04.04.1961 65
Tõnu Liigand 06.04.1941 85
Vahur Sova 09.04.1956 70
Ene Uustal 11.04.1956 70
Kuno Raude 13.04.1941 85
Andri Kirsima 17.04.1971 55
Ants Raid 18.04.1941 85
Tiina Tuulik 19.04.1966 60
Kaire Nõmm 20.04.1971 55
Ahti Kooskora 28.04.1971 55
Ragnar Põllukivi 29.04.1976 50
Eva Laarmann 30.04.1956 70
Inga Sõelsepp 03.05.1961 65
Niina Eigi 07.05.1941 85
Ksana Fuks 07.05.1951 75
Elo Sova 08.05.1971 55
Ott Kadarik 09.05.1976 50
Mai Šein 10.05.1946 80
Urmas Luure 12.05.1971 55
Tiina Mõtus 15.05.1951 75
Martin Aunin 17.05.1971 55
Aet Pikk 31.05.1951 75
Hans Kõll 08.06.1941 85
Maret Tääker 23.06.1941 85
Anne Lannes 25.06.1946 80
Eva Hirvesoo 27.06.1936 90
Mihkel Tüür 02.07.1976 50
Merle Kinks 17.07.1951 75
Karin Bachmann 21.07.1976 50
Allan Strus 21.07.1971 55
Leonid Višnjakov 24.07.1931 95
Toomas Paaver 08.08.1976 50
Indrek Puusepp 14.08.1951 75
Marika Lõoke 20.08.1951 75
Jaan Tiidemann 21.08.1971 55
Katrin Etverk 26.08.1946 80
Urmas Muru 27.08.1961 65
Mälestame
Ülo Palm 13.05.1944–25.09.2025
Heldur Meerits 27.02.1959–23.10.2025
Indrek Rünkla 03.09.1971 55
Ilmar Heinsoo 20.09.1951 75
Larissa Usnitškova 25.09.1961 65
Reio Avaste 26.09.1976 50
OKTOOBER
Raivo Kotov 11.10.1976 50
Kristiina Renter 29.10.1951 75
NOVEMBER
Enn Rajasaar 08.11.1961 65
Ene Eharand 14.11.1951 75
Olavi Nõmmik 20.11.1956 70
Riho Hürden 21.11.1951 75
Veronika Valk Siska 21.11.1976 50
Jörgen Vähi 21.11.1951 75
DETSEMBER
Valeri Falkenberg 08.12.1956 70
LembitKaur Stöör 08.12.1976 50
Cerly Marko Järvela 17.12.1966 60
Heiki Taras 24.12.1956 70
Peep Jänes 26.12.1936 90
Maja Niisuke 27.12.1956 70
Angeelika Pärna 28.12.1971 55
Martin Melioranski 29.12.1971 55
Eesti Arhitektide Liit
Aadress: Kursi 3, 10415 Tallinn
Telefon: 611 7430
Epost: info@arhliit.ee
Kodulehekülg: www.arhliit.ee
EALi kontor on tavaolukorras avatud E–R kl 10–17
Rgkood: 80053223
Leila Pärtelpoeg 17.09.1927–21.11.2025
Pangakonto: EE211010022011720004 (SEB)
Liikme aastamaks on 125 eurot, seenioril kuni 70. eluaastani ja noorliikmel 20 eurot
EALi president on Aet Ader
EALi asepresidendid on Mari Rass, LembitKaur Stöör ja Siim Tanel Tõnisson
Tegevdirektor Ingrid Mald: tel 611 7430, ingrid@arhliit.ee
Sekretär Signe Liivaleht: tel 611 7430, signe@arhliit.ee
Projektijuht Eve Arpo: eve@arhliit.ee
Projektijuht Kairi Rand: kairi@arhliit.ee
Arhitektuurivõistluste koordinaator ja UrbanHacki projektijuht Liina Soosaar: liina@arhliit.ee
Raamatupidamine: Arvang OÜ, Helen Leinus, helen@arvang.ee
Eestseisuse koosolekud on kaks korda kuus neljapäeviti algusega kl 16.00
EALi TEATAJA 1/2026 Eesti Arhitektide Liidu teabeleht / Keeletoimetamine Kristel Ress (Päevakera), kujundus Kaido Känd