04/13 EESTI ARHITEKTIDE LIIDU TEABELEHT NEWSLETTER OF THE UNION OF ESTONIAN ARCHITECTS
Juhtkiri lk 2 Eestseisus lk 3 EALi uued liikmed lk 9 EALi noortekogu uued liikmed lk 9 Arhitektuurivõistlused lk 10 EALi teated lk 13 Arhitektuurikeskuse uudised lk 18 Teated seenioridele lk 19 Juubilarid lk 19
Andres Sevtšuki ja Raul Kalvo projekteeritud vineerist paviljon Singapuris, mis valmis sealsete arhitektuuritudengite õppetööna. Konkursi „Aasta puitehitis 2013” eripreemia. Foto: Philipp Aldrup.
04/13 arh.
KOLMTEIST Meeldetuletuseks Märksõnad aasta alguse intervjuust Sirbis: koostöö Riigi Kinnisvara ASiga, rahvusvahelistumine, Kultuurikatlasse kolimine, Tallinna arhitektuuribiennaal, linnatänava aktsioon, „Eramu 2008–2012” ja „Väike 2010–2012”, eesistumine Balti Arhitektide Liitude Assotsiatsioonis, riigiarhitekt, õpe, noore arhitekti preemia, Archdaily peatoimetaja, Jurmala suveseminar, koostöövõrgustik Läänemere riikidega, Eesti Vabariigi juubel, valdkonna uus paviljon. Siia-sinna tõmblemist on liiga palju – koosolekul käijate poolt vaadates. Juhatuse peasiht oli/ on riigiarhitekti teema. Lisaks Arhitektuurikoda tegutseb. Vaidleme ja selgitame seal valdkonna tõde. Neljapäev on saamas uut nime – arhitektipäev. Me ei pidanud võimalikuks kooskõlastada ehitusseaduse, planeerimisseaduse ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse seletuskirja eelnõusid. Tegime täiendused kultuuripoliitika dokumenti. Esitasime asjasse puutuvatele ministeeriumidele üldkogu avaliku pöördumise riigihangete kehva korralduse kohta. Lööme kaasa autoriõiguse seaduse kodifitseerimises. Kas need tegemised ja kajastus jõuavad realiikmeni? Kindlasti mitte piisavalt. Sel teemal on peetud mitu koosolekut, tehtud küsitlusi. Arvamused on erinevad. Üksmeelset kokkulepet ei ole sündinud. Kummalisel kombel on eestseisuse sisekriitikud kõige harvemad koosolekute külastajad – just külastajad. Otsustest Vahel tundub lahenduseni jõudmine olevat mõneminutise vestluse kaugusel, nagu astuksime kohe valgustatud ruumi. Aga võta näpust. Eksleme ikka pikalt lõpmatutes hämarates koridorides – KAFKA MIS KAFKA. Negatiivset Seda saab kapaga lajatada: KUS ON UKS SILDIGA „RIIGIARHITEKT”? Kus on kvalifitseeritud arhitekti kabinet ROHKETES omavalitsustes? Kus on arhitektuuritoimetaja kabinet või töölaud päevalehtedes? LÄINUD ON SEE AINUMASKI SIRBIS: arhitektuur olevat niigi nähtaval, mis tast kirjutada. Tegime Haridus- ja Teadusministeeriumile üleskutse kutsuda kokku arhitektiõppe teemaline ümarlaud. Käisime kohal, tulemuseks ei midagi – ei uuringuid, ei laiapõhjalisi arutelusid ÕPPE dubleerimise ja kvaliteedi teemal. Riigil näikse olevat varutud raha püha konkurentsi tarvis lademetes … IT-valdkonnast sõnu laenates – kellele ja kus kabinetis kuuluvad administraatori õigused? Koostasime koostöös advokaat Jüri Raidlaga riigiarhitekti tegemiste kataloogi. Käisime, kirjutasime, koostasime, rääkisime, pöördusime, ühisavaldasime, taunisime jne jne. Tulemuseks on endiselt teadmatus. Vähemalt meie poolele avaldatuna.
Peeter Pere. Foto: erakogu.
Näpuotsatäis positiivset Võistlesime arhitektuuriideedega. Väga tore võitjatel, väga kahju paljudel ülejäänutel. Kokkuvõttes võitis arhitektuur. Sloveenia ja Horvaatia – käisime ja nägime, oli tore. Rääkisime ja suhtlesime Jurmalas, ka Läti, Leedu ja Soome kolleegidega, kuulasime Brodskit – väga-väga tore. Näitasime oma töid-tegemisi ja patsutasime näitustel parimatele õlale – jällegi väga tore. Tulevikust Oluline on Baltoskandia. Oleme jõudumööda alustanud JA PEAME kindlasti jätkama. Edgar Kanti nägemust meenutades kujutame looduslike ja kultuuriliste traditsioonide järgi ühtset suurt tervikut Läänemere-äärse piirkonnana. Euroopasse ei soovitanud ta jõuda mitte Saksamaa, vaid just põhjala kaudu. Sellised mõtted valitsesid eelmise sajandi kolmekümnendatel ja pole päevakohasust kaotanud tänapäevalgi. Mõistlik on meilgi mitte tegeleda pelgalt arhitektuurikultuuri säilitamisega, vaid selle elujõuliseks loomisega. Oleme plaaninud korraldada arhitektuuripoliitika seminari, aga võib-olla on sellest olulisem hoopis tänase ja homse arhitektuuri teooria seminar? Eesti Vabariigi 100. sünnipäev on kindlasti jätkuvalt aktuaalne. Kannatuste ajalugu ei huvita kedagi peale meie endi, kellel meil on masohhismikalduvustega loomus. Liiati on müüt tõest teatavasti elujõulisem. Kas suudame oma arhitektuuri huvitavaks luua, et oleks, millest jutustada või müüte luua? Uuel aastal valitakse uus eestseisus ja juhatus Meie soov on üle anda heas korras, struktureeritud arhitektuurimaastik, mitte selline lapitud ja nõelutud. Maksimumprogramm on endiselt täitmata. Edeneme väikeste kukesammudega. Seitsmepenikoormasaabastega tormamisest ei saa rääkida, kuid unistada on kohustuslik. Loodetavasti on uuel koosseisul hoog suurem.
Head uut aastat! Peeter Pere
arh. 04/13
Maastikuarhitektide sektsioon
Noortekogu
Arhitektuurivõistluste e-keskkond Kultuuripoliitika
19. SEPTEMBER 2013
Aastapreemiad
EESTSEISUSE KOOSOLEKUD
Eestseisuse koosolekud
3
m Liivi Haamer tutvustas oma 2013. aasta kevadel kaitstud magistritöö edasiarendusena koostatud projekti „Veebipõhine teenuskeskkond arhitektuurivõistluste läbiviimiseks”. L. Haameri sõnul hoiaks selline veebikeskkond kokku võistluste korraldamise ja nendel osalemise kulusid ning teeks võistlustööde esitlemise ja hindamise mugavamaks. Projekti elluviimiseks on L. Haamer esitanud Eesti Kultuurkapitalile taotluse 13 600 euro saamiseks (2014. aasta I jaotusvoorus lisanduks taotlus 18 000 euro jaoks) ning soovis EALilt Eesti Kultuurkapitalile esitamiseks toetuskirja, kui eestseisus on nõus projekti toetama. Teenusekeskkonna loomiseks ja haldamiseks plaanib L. Haamer luua erafirma. Projekti arenduseks kulub tema sõnul 30 000–50 000 eurot, ta soovib leida projektile investoreid ja plaanib küsida lisaks ettevõtlustoetust. Veebikeskkonda ei kavatse ta rakendada mitte üksnes Eesti-siseste, vaid ka välismaiste arhitektuurivõistluste puhul. Tema teada pole mujal maailmas samalaadset keskkonda loodud. Eestseisus kuulas L. Haameri ära ja pidas tema algatust igati tänuväärseks. Projekti reaalse elluviimise kohta tekkisid eestseisusel mõned küsimused. Kui EAL hakkab L. Haamerilt teenust ostma, suurenevad EALi jaoks arhitektuurivõistluste korraldamise kulud. Võistlusest osavõtjate jaoks muudab veebikeskkond töö kindlasti lihtsamaks, kuid võistluste korraldajatele ja žüriile toob see kaasa lisatööd ja -kulutusi. Žürii tööruum peab digitaalse hindamise tõttu vastama tehnilistele lisanõuetele. Võistlustööde väljaprintimine näituste jaoks eeldab samuti suuri lisakulutusi korraldajale. Eestseisus otsustas L. Haameri projekti põhimõtteliselt toetada, kuid tingimusel, et see sünnib EALi ja L. Haameri koostöös. Peeti oluliseks, et EAL kui Eestis kogenuim arhitektuurivõistlusi korraldav institutsioon peaks saama Eesti Kultuurkapitali võimaliku toe puhul projekti sisus kaasa rääkida. Enne Eesti Kultuurkapitalile esitamiseks mõeldud EALi toetuskirja koostamist peeti vajalikuks täpsustada EALi ja L. Haameri võimalikku koostööd kõnealuse projektiga, samuti võistlustööde arhiveerimist. Arhiveerimisega peaks eestseisuse hinnangul tegelema Eesti Arhitektuurimuuseum, sest EAL ametiliiduna ei ole selleks ilmselt kõige õigem asutus.
m Vaadati läbi Kultuuriministeeriumilt loomeliitudele ja valdkondlikele esindusorganisatsioonidele arvamuse avaldamiseks ning ministeeriumitele kooskõlastamiseks saadetud dokumendi „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020” eelnõu ja seletuskiri. Tehti parandus- ja täiendusettepanekuid. m Eestseisus vaatas läbi Mark Grimitlihti, Siim Tuksami, Karel Kase, Mats Põllumaa ja Mari Renno EALi noortekogu liikmeks astumise avalduse ning otsustas nad kõik EALi noortekogusse vastu võtta.
3. OKTOOBER 2013 m Eesti Kunstiakadeemia haldus-finantsdirektor Toomas Johanson ja õppeprorektor Andres Tali selgitasid eestseisusele Kotzebue 1 asuvasse vabrikuhoonesse kolimise põhjusi. m Katrin Koov tutvustas ettepanekut luua EALi juurde maastikuarhitektide sektsioon. Tulevikus võiks EAL toimida kogu valdkonna ühendajana. Eeskujuks võiks olla Rootsi Arhitektide Liit, kus peale n-ö tavaarhitektide on esindatud ka kõik muude valdkondade arhitektid. Eestseisus toetas K. Koovi ettepanekut. Enne aga, kui hakata sektsiooni loomiseks samme astuma, tuleks eestseisuse hinnangul kõik põhjalikult läbi mõelda. Sektsiooni loomise ettepanek peaks kindlasti tulema maastikuarhitektidelt. m EAL oli saatnud oma liikmetele üleskutse esitada ettepanekuid 2012. aasta oktoobrist kuni 2013. aasta septembrini valminud objektide kohta, et eestseisus saaks neist silmapaistvamad välja valida ja esitada need Eesti Kultuurkapitali 2013. aasta arhitektuuri sihtkapitali aastapreemiatele. Eestseisus tutvus esitatud ettepa-
Maastikuarhitektuuri valdkond • Kukemõisa maastik ja väikevormid (Seliküla, Järva-Jaani), autorid Maria Pukk ja Ivar Lubjak. Disainivaldkond • Tallinna arhitektuuribiennaali installatsioon/ trepp, autor Tomomi Hayashi. Arhitektuurialane tegevus • Aktsioon „Linnatänava 1 : 1 makett Mere puiestee näitel”, korraldaja EALi noortesektsioon. Algatajad, eestvedajad ja korraldajad Ingrid Aasoja ja Aleksandr Zverev. • Eesti Arhitektuurikeskuse arhitektuuri huvikooli tegevus, korraldaja Eesti Arhitektuurikeskus. Algatajad ja eestvedajad Kadri Klementi ja Kaire Nõmm; juhendajad Helis Heiter, Kadri Klementi ja Kaire Nõmm. • Tallinna arhitektuuribiennaali 2013 kureerimine ja korraldamine, kuraatorid Aet Ader, Kadri Klementi, Karin Tõugu ja Kaidi Õis (OÜ b210); teema („Recycling Socialism”) autorid Aet Ader, Mari Hunt, Kadri Klementi, Karin Tõugu, Kaidi Õis. Korraldusmeeskond: Lill
Taotleja
Taotletav stipendium eurodes
m Mai Shein andis arhitekti kutsetunnistused üle arhitektidele, kellele EALi kutsekomisjon oli andnud arhitektikutse 13. septembril ja 11. oktoobril peetud EALi kutsekomisjoni koosolekul. Volitatud arhitekti (tase 7) kutsetunnistuse said Andres Põime, Tormi Sooväli, Roman Smuškin, Velle Kadalipp, Madis Eek, Urmas Muru, Jüri Siim, Uku Põllumaa, Katrin Koov, Toivo Tammik, Jan Skolimowski ja Toomas Paaver. m Eestseisus otsustas 1. oktoobriks EALile esitatud loomestipendiumi taotlused rahuldada järgmiselt (vt allolev tabel). m I. Mald-Villand teavitas eestseisust 2014. aasta 1. jaanuaril kehtima hakkavast uuest loovisikute ja loomeliitude seadusest. Seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu on Kultuuriministeerium juba Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda arvamiseks esitanud. Peamised seadusemuudatused • Loomeliidud saavad jätta kõnesoleva seaduse
Stipendiumi kasutuseesmärk
Määratud stipendium eurodes
Aleksandr Zverev
1000
Mere pst aktsiooni installatsiooni ehitamise kulud
1000
Tõnu Laigu
1000
Loominguline enesetäiendusreis Lõuna-Indiasse (templiarhitektuuriga tutvumine) (5.–18.09.2013)
1000
Raamatu „Minu Tallinn” kirjutamine
3000
Leonhard Lapin
500
EESTSEISUSE KOOSOLEKUD
17. OKTOOBER 2013 Kutsetunnistused
Linnaplaneerimise valdkond • Aktsioon „Linnatänava 1 : 1 makett Mere puiestee näitel”, korraldaja EALi noortesektsioon. Algatajad, eestvedajad ja korraldajad Ingrid Aasoja ja Aleksandr Zverev.
Uus seadus
Arhitektuurivaldkond • Tartu Ülikooli Narva kolledž, autorid Katrin Koov, Indrek Peil, Siiri Vallner (Kavakava OÜ). • Viljandi riigigümnaasium, autorid Maarja Kask, Karli Luik, Ralf Lõoke, Andro Mänd, Margus Tamm (SALTO Arhitektuuribüroo OÜ).
Sarv (projektijuht), Maris Hellrand ja CarlDag Lige (pressiinfo ja kommunikatsioon), Eva Saar ja Kaire Pärnpuu (turundus), AKU (graafiline disain). Korraldusorganisatsioon: Eesti Arhitektuurikeskus. • Eksperimentaalaia „Ananass või artišokk?” kontseptsioonilise idee ja lahenduse leidmine ning selle väliekspositsioonina teostamine Eesti Kunstimuuseumi hoovis näitusel „Aedade järelelu”. Autorid Katrin Koov, Maria Pukk, Ivar Lubjak, kaasa töötasid Eesti Kultuuriakadeemia ja Eesti Maaülikooli üliõpilased ning vabatahtlikud.
Loomestipendiumid
nekutega ja valis välja aastapreemiale esitatavad tööd.
Aastapreemiad
04/13 arh.
4
Uus seadus
täitmise korraldamisega seotud kulude katteks oma kasutusse riigieelarvest eraldatud toetusest kuni 15% (seni kuni 10%). See muudatus on tähtis eelkõige väiksematele loomeliitudele, kelle kogutoetusest moodustuv osa ei kata tegelikke haldusvajadusi. • Kui üks loovisik kuulub mitmesse loomeliitu ja ta ei ole avaldusega määranud, millisele neist tema eest arvestatud toetus makstakse, jaotatakse toetussumma nende loomeliitude vahel võrdselt. • Toetuse saamiseks esitab loomeliit toetuse saamisele eelneva eelarveaasta 1. veebruariks Kultuuriministeeriumile kirjaliku taotluse koos loomeliidu liikmeks olevate loovisikute nimekirjaga. 2014. aastal on avalduse esitamise tähtaeg 15. jaanuar.
Nõukogu koosseis
2014
Loomestipendiumide piirsummad
m Kuna EALi loomestipendiumide taotlejaid on EALis väga palju, pidas I. Mald-Villand vajalikuks arutada, kas neli-viis aastat tagasi kehtestatud eraldiste piirsummad on veel asjakohased. Praegused stipendiumid: • 3195eurone stipendium ühe liikme kohta aastas, • 640eurone stipendium Euroopa piires reisimiseks, • 1000eurone stipendium väljaspool Euroopat reisimiseks.
Veneetsia biennaal
EESTSEISUSE KOOSOLEKUD
arh. 04/13
5
Näiteid teiste loomeliitude stipendiumidest (interneti ja otsepäringute põhjal): • Eesti Kunstnike Liit: kõik stipendiumid vahemikus 80–1000 eurot, tavastipendium 300– 400 eurot; • Eesti Esitajate Liit: suurim stipendium 2450 eurot, tavastipendium 500–600 eurot; • Eesti Sisearhitektide Liit; stipendiumi ja hüvitiste taotlemise ülemmäär ühe loovisiku kohta 1900 eurot aastas; • Eesti Disainerite Liit: suurim toetus 1000 eurot ühe taotluse kohta. Vahekokkuvõte EALi 2013. aastal eraldatud loomestipendiumidest tüüpide kaupa on esitatud kõrvalveerus olevas tabelis. I. Mald-Villand tegi 2014. aasta loomestipendiumide piirsummade kohta järgmise ettepaneku: • 2500eurone maksimumstipendium ühe liikme kohta aastas, • 500eurone stipendium õppereisiks või reisikulude katteks Euroopa piires, • 1000eurone stipendium õppereisiks või reisikulude katteks väljaspool Euroopat.
Summa eurodes
Osakaal
Õppereisid
18 079
33,0%
Näitusetegevus
12 728
23,0%
11 600
21,0%
5780
0,2%
3000
0,1%
Tegevus
Tallinna arhitektuuribiennaal Muu loominguline tegevus Raamat Oktoobriks kulutatud Oktoobriks järel KOKKU
51 187 3839 55 026
100%
Eestseisus leidis, et Euroopa-väliste reiside piirsumma võiks jääda endiseks (1000 eurot), sest need on erandlikud juhud ja kallid reisid. Ülejäänu suhtes kiitis eestseisus I. Mald-Villandi ettepaneku heaks ja kinnitas EALis eraldatavate loomestipendiumite piirsummad 2014. aastaks. Loomestipendiumide eraldamise korda otsustati lisada uue stipendiumi väljamaksmise eeltingimus, mille kohaselt peab taotleja olema esitanud talle varem eraldatud stipendiumi kasutamise kohta aruande. m I. Mald-Villand tutvustas EALi 2014. aasta kavandatavat tegevuskava. m 21. oktoobril 2013 oli Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali nõukogu uue koosseisu kandidaatide esitamise tähtaeg. Nõukogu uude koosseisu otsustati EALi poolt kandideerima esitada arhitektid Tõnu Laigu, Marika Lõoke, Koit Komissarov ja Raivo Kotov ning maastikuarhitekt Henn Runnel. m R. Järg teavitas eestseisust XIV Veneetsia arhitektuuribiennaalist osavõtuga seoses üleskerkinud probleemidest ning ootab eestseisuse seisukohta ja ettepanekuid. Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapital on eraldanud väikse summa ja Eesti Kultuurkapitali nõukogu on seadnud biennaalil osalemise sellises rahalises mahus küsimärgi alla, sest EAK taotleb kaks korda suuremat summat kui eelmise biennaali jaoks. Eesti Kultuurkapitali senine poliitika on olnud mitte toetada suuri rahalisi muutusi, millest johtuvalt tegi sihtkapital EAKile ettepaneku kaaluda biennaalil osalemise vajalikkust ja vaadata eelarve
Kutsetunnistuse saajad: Sten Ader – volitatud arhitekt, tase 7 Valeri Falkenberg – volitatud arhitekt, tase 7 Andrek Kask – volitatud arhitekt, tase 7 Andres Kariste – volitatud arhitekt, tase 7 Meelis Nurm – volitatud arhitekt, tase 7 Olav Remmelkoor – volitatud arhitekt, tase 7 Ilona Stern – volitatud arhitekt, tase 7 Paco-Ernest Ulman – volitatud arhitekt, tase 7 Kalle Vellevoog – volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 m Juhatuse 28. oktoobri koosolekul otsustati EALi vestlusõhtute korraldamise tava jätkata. Võimalike vestlusteemadena pakuti välja avalik ruum, Rail Balticu projekteerimine ja kiirteede projekteerimine Soome näitel. Eestseisus toetas juhatuse väljapakutud vestlusteemasid, millest eriti oluliseks peeti Rail Balticut. Võimalike esinejatena sooviti näha Rail Balticu planeerijaid konsultatsiooniettevõttest Hendrikson & Ko, Dago Antovit Tallinna Tehnikaülikooli logistikainstituudist, Andres Lindemanni Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist ning Toomas Paaverit, kes on käsitlenud seda teemat üleriigilises planeeringus. Et tekiks arutelu, tuleks kuulama kutsuda ka Pärnu ja Tartu linnavalitsuse jt linnavalitsuste esindajaid. Kiirteede projekteerimise vestlusõhtule soovitati kutsuda Maanteeameti esindajad ja Soome kiirteede projekteerijad, et näitlikustada häid näiteid selles vallas. M. Mutso pakkus välja mõtte, et 0,2% tee-ehitusele kuluvast rahast võiks kasutada kiirteede äärsete alade esteetiliseks kujundamiseks. Avaliku ruumi vestlusõhtul soovitati käsitleda ka tänavate taastusremondi teemat, hea näitena võiks rääkida Tallinna Soo tänavast, mis on kohalike algatusel korda tehtud. Veel pakuti vestlusõhtute aruteluteemadeks välja linnade planeerimine Soomes (esinejaks nt Helsingi Linnavalitsuse esindaja, kes räägiks Helsingi kolme uue linnaosa rajamisest), Tallinna üldplaneeringu teema (nt kõrghooned; kesklinnal puudub siiani üldplaneering) ning üle-eestiline väikelinnade tühjenemise probleem ja tõmbekeskuste kujunemine (kas väikelinnade tühjenemise protsessi tuleks pidurdada või lasta sel omasoodu minna? Kas mujal maailmas kulgevad
6
EESTSEISUSE KOOSOLEKUD
m M. Šein andis arhitekti kutsetunnistused üle arhitektidele, kellele EALi kutsekomisjon oli andnud arhitektikutse 27. septembril ja 11. oktoobril peetud EALi kutsekomisjoni koosolekul.
Vestlusõhtud jätkuvad
Eelarvet hinnates tuleb silmas pidada ka asjaolu, et Eestit esindama mineva ekspositsiooni üks väljavalimise kriteerium oli haakuvus „Eesti Vabariik 100” projektiga: ekspositsioon peab kõnetama avalikkust ja seda peab saama kasutada ka väljaspool biennaali. Pealegi on seekord eelarvele lisandunud 50 000 eurot sponsorlustoetust. XIV Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse võitjad Johanna Jõekalda, Johan Tali ja Siim Tuksam tutvustasid eestseisusele oma võidutöö edasiarendust. Koostamisel olev ekspositsioon tegeleb küsimusega, kuidas oleks võimalik kirjeldada Eesti arhitektuuri viimase saja aasta jooksul avaliku ruumi kaudu. Kuraatorite sõnul loob ekspositsioon hea võimaluse Eesti näitel avaliku ruumi põhitõdede esitamiseks. Töös tutvustatakse avalikku ruumi andmeside ja ruumi vahekordade kaudu, et visualiseerida, missugune võiks välja näha infoajastu avalik ruum. Eestseisus pidas koostamisel olevat ekspositsiooni kahtlemata pilkupüüdvaks ja arvas, et sel on potentsiaali paeluda rahvusvahelise publiku tähelepanu. Kuna ekspositsiooni füüsilisele valmimisele eelnev uurimustöö on keeruline ja tehniline, on eestseisuse hinnangul ilma eskiisi nägemata siiski raske saada ettekujutust sellest, kuidas kuraatorite ideed ekspositsioonis mõjuma hakkavad. Eestseisus otsustas, et enne, kui ta annab keerulisi rahaolusid arvesse võttes oma lõpliku toetuse biennaalil osalemisele, soovib ta näha Eesti ekspositsiooni visuaalset lahendust koos teostamise eelarvega. Kuna 20. november on Eesti Kultuurkapitalile taotluste esitamise tähtaeg, otsustati eskiisitutvustus korraldada eestseisuse 14. novembri koosolekul.
31. OKTOOBER 2013
kriitiliselt üle. Eesti Kultuurkapitali nõukogu juhtis tähelepanu ka asjaolule, et juhul, kui EAK jääb oma eelarve juurde ja peab biennaalil osalemist vältimatuks, on sihtkapital nõus selle summa eraldama, ent see tooks kaasa olukorra, kus sihtkapitalil ei ole võimalik sel ajavahemikul teisi suuremaid taotlusi rahuldada. R. Järgi sõnul on eelarve kahekordistumine mõneti petlik, sest • eelmise biennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse korraldas EAL, kes maksis välja ka preemiad; • osa EAK toonase biennaaliga seotud tegevuse kulust oli kaetud teiste EAK projektide elluviimiseks mõeldud summadest (nt Eesti komissar ja EAK juht olid sama isik) ning Eesti Kultuurkapitali maksis keskuse komissari tasu tegevustoetusest.
Veneetsia biennaal Kutsetunnistused
04/13 arh.
samasugused protsessid ja kuidas neid lahendatakse?). Kaasata võiks ka EKA neljanda kursuse üliõpilased, kes T. Paaveri juhendamisel teemaga tegelevad (Paide, Rakvere, Võru näitel). Sama teemat käsitletakse kindlasti ka uue üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+” lisana koostatavas planeeringusuunises. 2014. a suvepäevad
m I. Kormašov tutvustas 2014. aasta EALi suvepäevade võimalikke toimumiskohti. Eestseisus eelistas Saaremaa Mändjala kämpingut. Suvepäevade ajal peetava seminari võimalike teemadena pakuti välja Saaremaa identiteet, väikelinnade tühjenemine vs. tõmbekeskuste kujunemine (Saaremaad võib vaadelda kui tõmbekeskust), väikesaared kui elukeskkond/tõmbekeskused. Sobivaima seminariteema leidmiseks otsustati pöörduda Kuressaare linnaarhitekti Hannes Koppeli ja uue linnapea Hannes Hanso poole.
Välkloeng
m K. Vellevoog tutvustas 6. detsembril kavandatavat välkloengut, mis ühtlasi lõpetaks arhitektuuriaasta ja kus esilinastuvad kuus EALi ja Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli koostöös tehtavat arhitektuurifilmi. Välkloengut juhib K. Vellevoog.
Liikmemaksuvõlglased
m I. Mald-Villandi sõnul teeb EALile muret olukord pikaajaliste liikmemaksuvõlglastega, kellest mõni on ilmselt maksmisest loobunud. EALi põhikirja väljavõte ütleb järgmist: 11.4. Liige on kohustatud tasuma liikmemaksu üldkogu poolt kehtestatud tingimustel, välja arvatud auliikmed. 13. EALi liikme võib EAList välja arvata eestseisuse otsusega järgmistel juhtudel: 13.4. liige ei ole tasunud liikmemaksu jooksva aasta 31. detsembriks; 14. Liikme väljaarvamise otsustab eestseisus salajase hääletamise teel. 15. Juhatus teatab liikmele tema võimalikust väljaarvamisest kaks kuud ette.
Ideekonkurss
EESTSEISUSE KOOSOLEKUD
arh. 04/13
7
Eestseisuse liikmed tegid probleemi kohta ettepanekuid. • Töötada välja võlgade sissenõudmise süsteem (vt täpsemalt allpool). • Saata liikmetele teave, et üldkogul ei ole hääleõigust ühelgi liikmel, kes on jätnud tasumata mõne varasema aasta liikmemaksu (2014. a üldkogul umbes ¼ liikmetest). Üldkogu toimumisele ja otsustuspädevusele see mõju ei avalda.
• Täiendada põhikirja p 27 järgmise tekstiga: Üldkogul võib osaleda EALi liige. Üldkogul võib hääletada EALi liige, kes on tasunud EALi liikmemaksu jooksva kalendriaastani, või tema esindaja, kellel on lihtkirjaline volikiri. Esindajaks võib olla ainult teine EALi liige. Hääletusõigust tuleb kontrollida registreerimisel ja mandaadi andmisel. • Järgida stipendiumide ja muude hüvitiste taotlemise ja maksmise korras sätestatut, mille kohaselt peab taotleja olema tasunud eralduse saamise hetkeks liikmemaksu. • Muuta ja täiendada kutse andmise korra alapunkti 1.7 kutse taotlemise ja tõendamise maksumuse kohta järgmiselt: [...] Eesti Arhitektide Liidu (EAL) liikmeskonda kuuluvale arhitektile, kes on tasunud EALi liikmemaksu jooksva kalendriaastani – 400 eurot. Põhjendus: asjakohane on nimetada kutse andmise korras arhitekti ainsuses, kuna kutse on isikukeskne. Ka kehtivas kutse andmise korras sisalduvat sätet, mis ütleb, et hinnavahe 50 eurot EALi kuuluva taotleja kohta kaetakse EALi liikmemaksu laekumistest, võib juba praegu tõlgendada selliselt, et see seob kutse andmise tasu maksumuse vahe selle EALi liikme liikmemaksu tasumisega. Eestseisus tegi ettepaneku, et EALi liikmemaksu sissenõudmise süsteem oleks järgmine. 1. Liikmetele saadetakse iga aasta alguses teade liikmemaksu tasumise kohta jooksval kalendriaastal. 2. Teine teade sisuga, et maksmise tähtaeg on lähedal, saadetakse liikmetele septembris. 3. Jaanuari alguses saadetakse kolmas teade võla kohta (neile, kel on tekkinud) ja info liikmesoodustuste mittekehtimise kohta kuni võla tasumiseni. 4. Liikmemaksuvõlglasest liikmele teatab juhatus tema võimalikust väljaarvamisest kaks kuud ette. Liikmemaksuvõla sissenõudmist otsustati alustada sellest, et võlglastele saadetakse palve võlgnevus likvideerida koos teabega passiivse liikmestaatuse kehtestamise kohta. Samuti palutakse võlglastelt kirjalikku selgitust liikmemaksu tasumata jätmise põhjuste kohta. m I. Mald-Villand tutvustab Arvo Pärdi keskuse rahvusvahelise ideekonkursi korda (kaheetapiline ideekonkurss). Konkursi tingimused on veel koostamisel. Ligikaudne ajakava: I etapp 24.11.2013–22.01.2014 ja selle hindami-
14. NOVEMBER 2013 m Mark Soosaar tutvustas XIV Veneetsia rahvusvahelise arhitektuuribiennaali ajal kaasüritusena Certosa saarel Ortolano majas kavandatava Eesti väljapaneku „Eestlaste kodu. 100 tormilist aastat” üldist kontseptsiooni ja pakkus ideid selle teostuseks. Kolmest omavahel seotud osast koosneva terviknäituse idee ja sisu haakub Veneetsia arhitektuuribiennaali kuraatori Rem Koolhaasi väljapakutud teemaga „Fundamentals”, mille raames leiavad käsitlust ja mõtestamist viimase saja aasta protsessid ehituskunstis, kus rahvuslik ja traditsioonipõhine on valdavalt asendunud ja asendumas rahvusvahelisega. Idee kohaselt peaks väljapanek valmima EALi, Eesti Kunstnike Liidu ja SA Uue Kunsti Muuseum koos- ja ühistööna. Lisaks nn aednikumajas eksponeeritavale väljapanekule plaanib M. Soosaar rajada aednikumaja hoovi kaks suvekööki, millest üks võiks esindada Eesti nüüdisarhitektuuri. Soosaar soovis teada, kas EAL sooviks osaleda peale Arsenales eksponeeritava näituse ka kõnesolevas projektis.
m XIV Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse võitjad Johanna Jõekalda, Johan Tali ja Siim Tuksam tutvustasid eestseisusele oma võidutöö edasiarendust. Eesti Arhitektuurikeskus oli täpsustanud ka Eesti ekspositsiooni eelarvet, nagu eestseisus oma 17. oktoobri koosolekul soovis. Eestseisus kuulas ära kuraatorite täpsustatud ja edasiarendatud eskiisi tutvustuse ning nentis, et esitluse sisu on arusaadav ja pakub loodetavasti huvi ka laiemale publikule. Eestseisus andis arhitektuuribiennaalil osalemiseks oma toetuse. Ka Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali nõukogu liige ja suurde nõukokku kuuluv K. Komissarov jagas eestseisuse seisukohta. Arvestades, et Eesti Arhitektuurikeskus esitas Eesti ekspositsiooni täpsustatud eelarve ja oli leidnud kinnitust, et biennaalil osalemine on valdkonna prioriteet, vaadatakse kultuurkapitalile esitatud rahataotlus K. Komissarovi sõnul suures nõukogus uuesti läbi.
Uus liige
m Eestseisus vaatas läbi Kadri Randoja EALi liikmeks astumise avalduse ja tööde kausta ning otsustas ta EALi liikmeks vastu võtta.
8
EESTSEISUSE KOOSOLEKUD
Eestseisus toetas SA Uue Kunsti Muuseum algatust ja ideed osaleda Veneetsia arhitektuuribiennaalil Eesti väljapanekuga „Eestlaste kodu. 100 tormilist aastat”. Toetust on EAL avaldanud ka varem: 9. oktoobril 2013 Kultuuriministeeriumile saadetud kirjas palus EAL toetada SA Uue Kunsti Muuseum taotlust eraldada näituse koostamis- ja korraldamiskuludeks programmi „Eesti kultuur maailmas” meetmest raha. Eestseisuse arvates võiks Certosa saarele kavandatava Eesti ekspositsiooni üles ehitada mõne olemasoleva näituse baasil. Selleks sobiks hästi näiteks 2012. aasta rehielamute näitus, mis valmis Eesti Arhitektuurimuuseumi ja Eesti Vabaõhumuuseumi koostööna. Certosa saarel eksponeerimiseks tuleks näitust natuke kohandada. Eestseisus on valmis pakkuma oma abi nüüdisarhitektuuri esindava väliköögi väljavalimisel. M. Soosaare küsimusele, kas EAL sooviks olla ühtlasi projekti eestvedaja ja näituse korraldaja, anti eitav vastus. Projekti jaoks raha saamiseks soovitas eestseisus pöörduda võimalike rahastajate poole, sest tõenäoliselt ei saa selle näituse rahastusallikas olla Eesti Kultuurkapital. Põhimõtteliselt suhtus eestseisus M. Soosaare ettevõtmisse toetavalt.
Väljapanek „Eestlaste kodu” Veneetsia biennaali võidutöö arendus
ne 22.01.–23.02; II etapp 01.03.–30.05 ja selle hindamine 1.–20. juuni. Preemiad: esimene koht 10 000 eurot (Eesti Kultuurkapitalilt), teine koht 8000 eurot, kolmas koht 6000 eurot ja kolm ergutuspreemiat à 2000 eurot. Hindamiseks moodustatakse I etapis komisjon (kaks arhitekti, Andres Kurg, Michael Pärt ja Madis Kolk) ja II etapis žürii (välisarhitekt, kolm Eesti arhitekti, Michael Pärt, Madis Kolk ja valla esindaja). Eestseisus tegi ettepaneku preemiafond üle vaadata ja seda võimaluse korral suurendada, jaotades fondi järgmiselt: esimene koht 15 000 eurot, teine koht 10 000 eurot, kolmas koht 7000 eurot ja üks ergutuspreemia 5000 eurot (ergutuspreemiaks peab olema vähemalt sama summa, mis kulub võistlustöö teostamiseks). EALi-poolseteks žüriiliikme kandidaatideks esitati P. Pere, R. Luhse, K. Koov, V. Valk, M. Mutso ja I. Raukas.
Ideekonkurss
04/13 arh.
arh. 04/13
EALi NOORTEKOGU UUED LIIKMED / EALi UUED LIIKMED
EALi uued liikmed Kadri Randoja, sünd 22.04.1980. Lõpetanud 2002. aastal Tallinna Tehnikakõrgkoolis rakendusarhitektuuri eriala. Läbinud 2012. aastal Eesti Kunstiakadeemias avatud akadeemia täiendusõppekava raames arhitektuuri konserveerimise ja restaureerimise täiendusõppekursuse. Töötab arhitektuuribüroos OÜ AB Ansambel arhitektina. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 231/31.10.2013.
Mark Grimitliht, sünd 20.03.1990. Õpib Tallinna Tehnikakõrgkoolis arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskonnas rakendusarhitektuuri eriala (3. kursus). Alus: EALi eestseisuse otsus nr 229/19.09.2013.
9
EALi noortekogu uued liikmed
Karel Kask, sünd 07.06.1987. Lõpetanud 2012. aastal Tallinna Tehnikakõrgkoolis arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskonnas rakendusarhitektuuri eriala. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 229/19.09.2013.
Mari Renno, sünd 03.10.1988. Lõpetanud 2012. aastal Tallinna Tehnikakõrgkoolis arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskonnas rakendusarhitektuuri eriala. Õpib sealsamas magistriõppes linnaehituse ja hoonete projekteerimise erialal. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 229/19.09.2013.
Mats Põllumaa, sünd 02.12.1989. Lõpetanud 2013. aastal Tallinna Tehnikakõrgkoolis arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskonnas rakendusarhitektuuri eriala. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 229/19.09.2013.
Siim Tuksam, sünd 29.10.1986. Lõpetanud 2013. aastal Viini Tarbekunsti Ülikooli arhitektuuri instituudi. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 229/19.09.2013.
04/13 arh.
KÄIMASOLEVAD ARHITEKTUURIVÕISTLUSED
Käimasolevad arhitektuurivõistlused
Arvo Pärt jalutuskäigul uue keskuse radadel. Foto: Riin Eensalu / Arvo Pärdi keskus.
ARVO PÄRDI KESKUSE HOONE RAHVUSVAHELINE IDEEKONKURSS SA Arvo Pärdi Keskus koostöös Eesti Arhitektide Liiduga kuulutas 25. novembril välja rahvusvahelise kaheetapilise ideekonkursi Arvo Pärdi keskuse hoone loomiseks Tallinna lähistele Laulasmaale. Konkursi eesmärk on leida parim arhitektuurne lahendus hoonele, mille südameks on Arvo Pärdi arhiiv. Preemiafondi suurus on 30 000 eurot, millest esikoha preemia suurus on 10 000 eurot, teine ja kolmas koht vastavalt 8000 ja 6000 eurot ning lisaks antakse välja kolm ostupreemiat. Konkursi tulemused avalikustatakse 20. juunil 2014. „Looduses sünnib asju ja vaikuses tekib ootamatuid ideid – sellises kultuuri ja looduse sümbioosis ongi Eesti eripära ja jõud. Just sellest äratundmisest kantud arhitektuur on siia võistlusele oodatud,” lausus Eesti Arhitektide Liidu esimees Peeter Pere. Konkursi esimeses voorus esitatavate osalemistaotluste laekumise tähtaeg on 22. jaanuar 2014. Hindamistulemuste põhjal valib žürii teise etappi osalema kuni 20 osalejat, kellelt soovitakse saada keskusehoone idee põhjalikku läbitöötamist eskiisi tasemel. „Ideekonkursi esimese etapi eesmärk on selgitada välja arhitektid, kelle senine erialane looming sobib enim Arvo Pärdi keskuse kontseptsiooni ja vajadustega,” selgitas Arvo Pärdi keskuse tegevjuht Anu Kivilo.
Arvo Pärdi keskuse on asutanud 2010. aastal Arvo Pärt ja tema perekond eesmärgiga luua võimalused helilooja loomingulise pärandi säilitamiseks ja uurimiseks just oma kodumaal Eestis ja emakeelses keskkonnas. Keskuse arhiiv koondab kogu helilooja loomepärandi ning sellega seotud info ja dokumendid nii füüsilisel kui ka digitaalsel kujul. Keskuse hoone hakkab paiknema Tallinnast 35 kilomeetri kaugusel Laulasmaal, täpsemalt Lohusalu looduskaunil poolsaarel mere läheduses männimetsa servas. Keskuse fookuses on Arvo Pärdi arhiiv ning uus hoone võimaldab keskust külastada ka uurijatel ja teistel huvilistel. „Tulevases hoones tagatakse arhiivisäilikutele nõuetekohased hoiutingimused. Uus maja annab võimaluse laiendada keskuse tegevust: teha koostööd uurijatega, pakkuda haridusprogramme, korraldada konverentse, näituseid, muusika- ja filmiõhtuid ning olla sel moel rohkem avatud külastajatele,” täpsustas Kivilo. Ideekonkursi korraldab Sihtasutus Rahvusvaheline Arvo Pärdi keskus koostöös EALiga.
Võistluse kodulehekülg asub aadressil www.arhliit.ee/apc.
10
arh. 04/13
LÕPPENUD ARHITEKTUURIVÕISTLUSED
Lõppenud arhitektuurivõistlused
MILANO 2015 EXPO IDEE-, ARHITEKTUURI- JA SISEKUJUNDUSKONKURSS Milanos toimub 2015. aasta 1. maist kuni 31. oktoobrini maailmanäitus EXPO. Selle seekordne peateema on toit ja eluenergia rõhuga säästlikkusel ja innovatsioonil. Itaalia ootab EXPOt külastama 20 miljonit inimest, lisaks oodatakse 1 miljardit virtuaalset külastajat. Milano EXPO idee-, arhitektuuri- ja sisekujunduskonkursi korraldas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus koostöös Eesti Arhitektide Liiduga ning see kestis 27.08.–31.10.2013. Konkursile esitati 14 võistlustööd. Nendega oli huvilistel võimalik tutvuda Tallinnas Viru keskuses ja Tartus Tasku keskuses. Konkursi auhinnafond 27 500 eurot jagunes järgmiselt. I preemia anti võistlustööle märgusõnaga „Gallery of__”, mille autorid on Kadarik Tüür Arhitektid OÜ koosseisus Ott Kadarik, Mihkel Tüür, Tanel Trepp, Kristi Tuurmann, Kadri Tamme, UkuKristjan Küttis, Kaarel Kala, Alari Orav, Karlo Funk, Ants Uustalu ja Kerli Kehman. Võidutöö
näeb ette, et Eesti paviljon on võimalikult avatud ning ehitatakse puitkastidest, mille vahel on võimalik kiikuda. Võidutöö arhitektuurne lahendus on silmapaistev – kerge ja õhuline, arvestades paviljoni ajutisust, aga ka eesmärgipärane. Keskne avatud ruum on kutsuv ning sealsed kuubikud, mis võimaldavad süveneda ja eralduda, on veenvad. Tegu on demokraatliku ruumiga, kus ei ole hierarhilist eraldust. II preemia pälvis võistlustöö märgusõnaga „Täppistoit”, mille esitasid PIN Arhitektid OÜ, OÜ Stuudio La ja Event Masters OÜ. III preemia saavutas võistlustöö märgusõnaga „Müha”, mille esitas Eesti Suveniirid OÜ. Lisaks andis žürii välja kaks ergutuspreemiat. Need said tööd märgusõnaga „Seenevaikus” (HG Arhitektuur OÜ, Hannes Praks OÜ, Motaki OÜ, Prismattery OÜ, OÜ Karabana, OÜ Pōhjaka Mõis) ja „Siilik” (Kingent Management OÜ) eelkõige oma eripäraste ja julgete ideelahenduste eest. Konkursi žüriisse kuulusid arhitektid Peeter Pere ja Raivo Kotov, sisearhitekt Janno Roos, disainer ja loovjuht Asko Künnap, kommunikatsioonikonsultant Raul Rebane ja EXPO Milano 2015 Eesti esinduse projektijuht Andres Kask. Žürii esimees oli EASi juhatuse liige Martin Hirvoja. (Vaata võidutööd järgmisel leheküljel.)
EXPO Milano 2015 Eesti paviljoni idee-, arhitektuuri- ja sisekujunduskonkursi võitjad võidumeeleolus. Foto: Reio Avaste.
11
LÕPPENUD ARHITEKTUURIVÕISTLUSED
04/13 arh.
Milano 2015 EXPO Eesti paviljoni idee-, arhitektuuri- ja sisekujunduskonkursi võidutöö „Gallery of__”.
12
arh. 04/13
EALi TEATED
EALi teated
ÜLDKOGU VEEBRUARIS 2014 EALi üldkogu algab 27. veebruaril 2014 kell 16 Tallinnas Kumu auditooriumis. Praeguse eestseisuse ja esimehe volituste lõppemise tõttu valitakse uus eestseisus ja uus esimees. Seepärast palume kõigil mõelda kandidaatide peale, keda esitada EALi juhtorganitesse, sealhulgas kaaluda enda sobivust.
SUVESEMINAR JUULIS 2014 EALi ja sisearhitektide liidu 2014. aasta suveseminar toimub 5. ja 6. juulil Saaremaal Mändjalas. Palun märkige endale need kuupäevad juba praegu, ootame taas rohket osavõttu! Info programmi, esinejate ja osalustasu kohta selgub uue aasta alguses, teavitame sellest esimesel võimalusel.
EALI ÕPPEREIS HORVAATIASSE JA SLOVEENIASSE OKTOOBRIS 2013 2013. aasta õppereis otsustati korraldada endise Jugoslaavia aladele, täpsemalt Horvaatiasse, Montenegrosse ja Serbiasse sama aasta kevadel liikmete hulgas tehtud küsitluse tulemuste põhjal. Hiljem marsruuti kokku panema hakates selgus, et vahemaade läbimise ja objektide tiheduse mõt-
Peaaegu terve seltskond Rijekas. Foto: EAL.
13
tes võiks valida kompaktsema ala ning nii asendatigi Montenegro ja Serbia seekord Sloveeniaga. Reisiseltskonna suuruseks oli planeeritud 30 inimest, kuid soovijate nimekirja pikenemise ja soodsate asjaolude kokkulangemise tulemusena oli võimalik kasvatada rühm 36-inimeseliseks. Valdava osa sellest moodustasid arhitektid ja sisearhitektid, kuid väga hea meel oli kohata ka valdkonnast huvitatuid ning seltskonnale lisaaktsente andnud esindajaid veidi teistelt elualadelt. Samuti oli tore tõdeda, et sõitjate vanuseline jagunemine oli küllaltki erinev. Reis kestis 8. kuni 16. oktoobrini, kohapeal oldi kokku peaaegu üheksa päeva. Selle aja jooksul oli võimalik külastada ligikaudu 70-t väga eripalgelist asulat ja kõikvõimalikke emotsioone tekitanud ehitist. Suurematest ja tuntumatest linnadest külastati Maribori ja Ljubljanat Sloveenias ning Pula, Rijekat ja Zagrebi Horvaatias. Väiksematest ja kohati põnevamatestki kohtadest käisime Vitanjes ja Bales (Sloveenia) ning Motovunis (Horvaatia). Tutvuti märkimisväärsemate töödega büroodelt Enota, Njiric+ Arhitekti, Bevk Perovic Arhitekti, OFIS Arhitekti, Sadar+Vuga, Randic & Turato ning peaaegu kõigi nimetatud büroode esindajatega toimusid ka kokkusaamised. Kuigi üldmuljed nähtust ja räägitust olid positiivsed, rõhutasid kohalikud arhitektid meilegi väga tuttavaid märksõnu, nagu majanduslangus, ehituskvaliteedi halvenemine, tööpuudus ja hinnadumping. Reisi viimase õhtu ühisel õhtusöögil valiti külastatud objektide hulgast oma „miss”, milleks osutus üsnagi üksmeelselt 2011. aastal valminud hotell Lone Horvaatias Rovinjis. See Horvaatia esimene disainhotell oli reisi kõige terviklikuma lahendusega hoone, autoriteks Zagrebis resideeruvad Horvaatia arhitektid büroost 3LHD Architects (http://www.3lhd.com/index.php/en). Suur aitäh kogu reisiseltskonnale mõistlikkuse, koostöövalmiduse, huumori ja huvitavate mõtete eest ning korralduslikule poolele kaasa aidanud Marko Eichele Ringreisist. Ootame kõigilt ettepanekuid järgmise reisi toimumisaja ja -koha kohta. Kairi Rand
Lumenart, Pula. Rusan Arhitektura, 2007. Foto: EAL.
„LASN” ON RINGREISILT TAGASI EALi 2012. aasta aastanäitus „LASN” on pikalt ringreisilt Tallinna tagasi jõudnud ning kuulutatud sellega ühtlasi pidulikult suletuks. Aastanäituse esmaesitlus oli Tallinna disaini- ja arhitektuurigaleriis 18. oktoobrist kuni 3. novembrini 2012 ning seejärel eksponeeriti seda Lasnamäel Lindakivi kultuurikeskuses 4. kuni 30. novembrini. Tallinnast asus näitus teele Narva, kus see oli 4.–31. jaanuarini 2013 avatud Tartu Ülikooli Narva kolledži uue hoone ekspositsiooniruumides – vana börsihoone keldris. Järgmine linn, Pärnu, võõrustas aastanäitust Pärnu Muuseumis 1. veebruarist kuni 31. märtsini ning viimane peatuspaik oli Tartu Ülikooli raamatukogu 30. septembrist kuni 27. oktoobrini 2013. Suur aitäh kõigile osapooltele panuse ja koostöö eest! Kairi Rand
EALI KUTSEKOMISJONI INFO ARHITEKTIKUTSE TAOTLEMISE KOHTA Seoses üleminekuga 8-tasemelisele kutsesüsteemile on lõpetatud volitatud arhitekt IV ja V taseme kutsete andmine. Vanas süsteemis seni väljastatud kutsetunnistused on jõus neile märgitud kehtivusaja lõpuni. Üleminekuaja lõpuni võrdsustatakse senine volitatud arhitekt IV kutse diplomeeritud arhitekti kutsega 7. kutsetasemel ja senine volitatud arhitekt V kutse volitatud arhitekti kutsega 7. kutsetasemel. Volitatud arhitekt-eksperdi kutset 8. kutsetasemel peab eraldi taotlema. Samuti peavad uue taotluse esitama arhitektid, kes soovivad seniselt volitatud arhitekti IV kutsetasemelt tõusta volitatud arhitekti 7. kutsetasemele. EALi kui kutse andja juurde moodustatud kutsekomisjon annab kutset kolmele kutsetasemele:
14
arh. 04/13
Hotel Lone, Rovinji. 3LHD Arhitekti, 2011. Foto: EAL.
1) diplomeeritud arhitekt, tase 7 2) volitatud arhitekt, tase 7 3) volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 Uue korra järgi kutse taotlemiseks vajaminevate dokumentide (vt kutse andmise korra alapunkt 5.2) esitamise järgmine tähtaeg on 18. detsember 2013 kell 16.00. Dokumendid palume tuua EALi kontorisse (Lai 31, Tallinn). Kutse määramise tasu kanda palun EALi arvelduskontole nr 221030331735. Tasuda võib ka sularahas. Arhitekti kutsetunnistuse väljastamise tasumäär on iga kutsetaseme puhul EALi liikmest arhitektile 400 eurot ja EALi mittekuuluvale arhitektile 450 eurot. EALi liikmetele kehtestatud soodustasu kutse taotlemisel kehtib tingimusel, et taotleja on tasunud EALi liikmemaksu kuni jooksva kalendriaastani. Taotlejate portfooliod vaadatakse läbi 17. jaanuaril 2014 (vajaduse korral ka 31. jaanuaril) ja intervjuud taotlejatega toimuvad 7. veebruaril
15
2014 (vajaduse korral ka 14. veebruaril). Kogu kutse määramist puudutav teave on kättesaadav EALi kodulehe rubriigis „Kutsekoda”. Lisateave: Signe Liivaleht, tel 611 7430, e-post signe@arhliit.ee
EALI MAAKONNAPÄEV IDA-VIRUMAAL OKTOOBRIS 2013 EAL on 15 aasta jooksul külastanud kõiki Eesti maakondi. Sel sügisel, 4. ja 5. oktoobril käidi viimase maakonnana Ida-Virumaal. Kahepäevase reisi mitmekülgne programm äratas väga suurt huvi, osalejaid oli suur bussitäis ning kõik soovijad kahjuks kaasa ei mahtunudki. Giidideks olid Narva peaarhitekt Peeter Tambu ja Narva Linnavalitsuse muinsuskaitse vaneminspektor Madis Tuuder, kellele siinkohal veel kord siiras tänu
04/13 arh. huvitava ja põhjaliku info eest. Nägime Narvat, Sillamäed, Narva-Jõesuud, Kuremäe kloostrit ja Jõhvit. Kokkuvõtvalt võib öelda, et Ida-Virumaa on põnev piirkond, kus on, mida vaadata. Sealkandis põimuvad meie oma keeruline ajalugu ja Euroopa Liidu idapiir ning olud on pidevas muutumises. Nägime nii uut arhitektuuri kui ka renoveeritud ehitisi, samuti saime külastada kohti, mis on tavainimesele suletud. Selline oli näiteks Sillamäe sadam, kus juhatuse liige Margus Vähi tutvustas arhitektidele seni tehtut ja sadama tulevikuplaane. Samamoodi oli meil võimalus minna Kreenholmi territooriumile, kuhu praegu ilma uue omaniku loata isegi ei pääse – jalutuskäik sealsete lagunevate tehasehoonete vahel oli elamuslik. Erilise atmosfääriga mõjus sügiseses päikesepaistes nukker Viivikonna. Selle kunagi 3000 inimesele rajatud kaevandustöötajate asulasse on jäänud vaid u 30 inimest. Osalejatelt saadud tagasiside näitab, et maakonnapäevade tava soovitakse kindlasti jätkata – arhitektidel on suur huvi olla kursis Eestimaa eri paikades toimuvaga, sest areng on olnud kiire. Kaalumisel on maakonnapäevade ringi uuesti alustamine, lisades programmi uusi põnevaid elemente. Kutsume kõiki kaasa mõtlema! Ingrid Kormašov
Narva makett Narva Raekojas. Foto: EAL.
EALI AVALIK VESTLUSÕHTU TARTUS. KOHTUMINE UDO TIIRMAAGA 30. septembril oli Tartu uues loodusmajas võimalus kuulata Udo Tiirmaa põnevat loengut Tartu Jaani kiriku teemal. Päev varem tähistas Udo Tiirmaa, kes on EALi liige 1958. aastast, oma 85. sünnipäeva. Tartus salvestatud loengut saab kuulata YouTube’is. Loengule eelnes ringkäik loodusmajas, mis avati tänavu sügisel.
Udo Tiirmaa abikaasaga. Foto: EAL.
16
arh. 04/13
ASi Sillamäe Sadam juhatuse liige Margus Vähi rääkimas sadama arengust. Foto: EAL.
Sillamäe sadamas pääslahoone ees. Foto: EAL.
Narva linna peaarhitekt Peeter Tambu. Foto: EAL.
Narva Linnavalitsuse muinsuskaitse vaneminspektorist reisijuht Madis Tuuder arhitektidega Narva raekoja ees. Foto: EAL.
17
Eesti Arhitektuurikeskuse uudised
m Ilmus 2013. aasta Tallinna arhitektuuribiennaali kataloog Kogumik „TAB 2013: Taaskasutades nõukogude ruumipärandit” on eesti- ja ingliskeelne üle 300-leheküljeline raamat, mis koondab biennaali sisu ja järelvõnked. Kes ei jõudnud sümpoosionil märkmeid teha, saab lugeda Pier Vittorio Aureli, Andres Kure, Robert K. Huberi ja Petra Čeferini loengute ning kahe päeva kõnelejaid ühendanud vestlusringide tekste. Kataloogi selles osas, mis on pühendatud Välisministeeriumi kilukarbisaali publikule avanud kuraatorinäitusele, on esitatud nii näituseteostele aluseks olnud hoonete ajalooline materjal kui ka teosed ise. Töid arvustab ja näitusemuljeid kirjeldab kunstikriitik Gregor Taul. Linnahallis eksponeeritud arhitektuurikoolide näituse võtab kokku Martin Melioranski. Kogumikus antakse ülevaade ka Väike-Õismäe visioonivõistluse võidutöödest ja põnevamatest ideedest; võistlusele järgnevaid tulevikuperspektiive vaeb Regina Viljasaar. Kataloogi on koostanud tänavuse arhitektuuribiennaali kuraatorid, b210 arhitektid Kadri Klementi, Kaidi Õis, Karin Tõugu ja Aet Ader. Raamatu väljaandja on Eesti Arhitektuurikeskus ja kujundaja AKU. Fotod: Mark Raidpere, Tõnu Tunnel, Reio Avaste, Tarvo Hanno Varres ja b210. Eesti Arhitektuurikeskuses on kataloog müügil hinnaga 35 eurot, mõnevõrra kõrgema hinnaga saab seda osta raamatupoodidest üle Eesti.
m Uus film „Maja 2011” Filmi autorid on Peeter Brambat ja Margit Mutso, operaator Meelis Kadastik, monteerija Kalle Käärik. Kommenteerib arhitekt Margit Mutso. Ehitusväli peegeldab objektiivselt riigi majandusseisu. 2011. aasta oli majade sünni poolest vaene. Väga vaene. Uusi ehitisi kerkis nagu seeni pärast põuda – otsi tikutulega teisi taga. Aga film sai põnev, sest arhitektid on leidlikud. Maju ei tellita, mis seal’s ikka, trügime teistele rinnetele! 2011. aastal kandis Tallinn Euroopa kultuuripealinna tiitlit ja see avas loomingulisele rahvale uusi
erilisi võimalusi oma ideid proovile panna. Nii sündis linnainstallatsioonide festival „LIFT11”, tänu millele kerkis Tallinna hulk ootamatuid linnaruumi rikastavaid ajutisi installatsioone. Teater NO99 otsustas ehitada endale ajutise põhust teatrimaja – fantastiline võimalus arhitektidele! Nüüdseks on enamik ajutisi linnaruumirikastajaid pildilt kadunud, kuid 2011. aasta jääb Eesti arhitektuurielus meelde kui väga eriliste ideesähvatuste aeg, kui midagi unenäolist ja vahvat, millest räägitakse kindlasti veel kaua. Peterburi Jaani kiriku võimas interjöör, mis tõi tema loojale 2011. aasta arhitektuurivaldkonna peapreemia, on eestlaste endi jaoks kaugem kui kodused ettevõtmised. Siiski on hea teada, et kaunis Peterburi linnas on meil oma ilus ja ülev koht, kuhu võib alati sisse astuda. Peale mainitud objektide saab filmis näha Tallinna Pelguranna ja Tartu Supilinna uusi kortermaju, Ämari lennubaasi värskeid hooneid, uuenenud Tallinna Teeninduskooli, Tartusse kerkinud teaduskeskust Ahhaa, restaureeritud Kiltsi mõisa ja uuenduskuuri läbinud Pärnu Vallikääru parki. Filmis räägivad oma töödest peamiselt loojad ise. Kõrvalpilgu heidab ehitistele Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali liige Tiit Sild.
m Talvised arhitektuuri jalutuskäigud. Detsembris Tallinna Ülikooli linnak Eesti nüüdisarhitektuuri tutvustamiseks korraldati tänavu suvel Tallinnas Eesti Arhitektuurikeskuse eestvedamisel arhitektuuri jalutuskäike, mis toimusid esmaspäeviti. Nüüd, talvel, viib arhitektuuriteadlasest ja -kriitikust giid Mihkel Karu meid põnevale teekonnale Tallinna ülikoolilinnakutesse. Detsembris uurime Narva maanteel asuva Tallinna Ülikooli ala linnaehituslikku ülesehitust ning vaatleme üksikhooneid nii seest kui ka väljast. Toimumisaeg: laupäev, 14. detsember 2013 kl 12–13.30 Hind: 8 eurot osaleja Eelregistreerimine: jana@arhitektuurikeskus.ee Kohtumispaik: osalejatele saadame info peale registreerumist Rühma (kuni 20 inimest) koosseis selgub eelregistreerumise teel põhimõttel „kes ees, see mees”. Tasuda saab nii ette kui ka kohapeal sularahas või ülekandega. Eesti Arhitektuurikeskus saab väljastada arve.
m Eesti Arhitektuurikeskuse uus nägu Kommunikatsiooni eest kannab nüüd hoolt Triin Männik. triin@arhitektuurikeskus.ee tel 5620 1104
EESTI ARHITEKTUURIKESKUSE UUDISED
04/13 arh.
arh. 04/13
MEIE JUUBILARID / TEATED SEENIORIDELE
Teated seenioridele
Teisipäeval, 22. oktoobril sai teoks väljasõit Tallinnas Kopli ja Paljassaare poolsaarele, milleks saabus Eesti Kultuurkapitalilt küsitud stipendium. Huvilisi kogunes 26 ja reisijuhiks oli O. Žemtšugov. Startisime rahvusraamatukogu eest kell 14. Kahe tunniga jõudsime põhipunktidena üle vaadata suurejoonelise linnapanoraami Katariina kail, rannamaastiku Kopli liinide ümbruses ja Kopli Nikolai kiriku. Kell 16 maabusime Niine 11 asuvas hubases kohvikus Sesoon ja andsime bussi vabaks. Peale kohvipausi nautisime Peeter Mudisti näitust Märt Sultsi galeriis (Tööstuse 1) ja jalutajatel oli võimalus üle vaadata ka Eesti Kunstiakadeemia tulevane asukoht Põhja puiesteel. Tagantjäreletarkuseks jääb teadmine kogu ala ajaloolisest ja looduslikust eripärast, samuti Sirbi ja Neeme tänavast, professorite külast, kalmistupargist ja muust, kuhu seekord ei jõudnudki, kuid tulevikus tahaks küll minna! 5. novembri kohvilauas tutvustas Anu Kotli oma
käsilolevat esitluskava isa kunstilembusest (portreeskitsid, maastikud, tarbekunstiteoste kavandid ja fotod) ning sai seenioridelt küsida fotodel olevate isikute nimesid, mis veel puudu. Andmebaasi täiendamine igatahes jätkub. Oli ka uustulnukaid, keda Ü. Sirp rõõmustas meeleoluka kingitusega „Linnuke oksal”. Kohtumised jätkuvad endiselt iga kuu esimesel teisipäeval algusega kell 15 ja arvata võib, et ikka Rotermannis. Kui aga tuleb veel paremaid ideid, siis arutagem asja! Ja veel: arhitektuuri sihtkapitalile on taotlus tervisetoetuse saamiseks esitatud ja otsus saabub jaanuari algul. Palume korrastada oma 2013. aasta retseptitagavara (tingimata olgu juures saaja nimi) ja tuua see hiljemalt 10. jaanuariks arhitektide liidu kontorisse. Ell Väärtnõu, seenioride sektsiooni juhataja
Meie juubilarid
JAANUAR 2014 03.01 04.01 09.01 11.01 17.01 27.01 27.01
Ilona Stern 50 Voldemar Herkel 85 Arvi Vainula 65 Dmitri Bruns 85 Aino Iila 90 Oleg Kotšenovski 85 Terje Jõulu 60
MÄRTS VEEBRUAR 03.02 10.02 12.02 19.02 28.02
19
Kai Aksel 75 Andres Kask 50 Olga Kontšajeva 85 Elvi Raigna 75 Maritsa Lukk 65
01.03 02.03 03.03 07.03 08.03 09.03
Ülo Stöör 75 Feliks Loit 65 Kalev Lepik 50 Ülo Ilves 85 Margus Koot 60 Tiina Soans 60
Suvemaja Laulasmaal, „Aasta puitehitis 2013“ tiitli pälvinud ehitis. Autorid Ülo-Tarmo Stöör, Lembit-Kaur Stöör ja Kätlin Ölluk (ÖÖ-ÖÖ arhitektid).
Eesti Arhitektide Liit Rg-kood: 80053223 Aadress: Lai 31, 10133 Tallinn Üldfaks: 611 7431 E-post: info@arhliit.ee Kodulehekülg: www.arhliit.ee Pangarekvisiidid: ak 10022011720004, SEB
EALi liikme aastamaks on 80 eurot, seenioridel kuni 70. eluaastani ja noorliikmetel 10 eurot.
EALi esimees on Peeter Pere. EALi aseesimehed on Ingrid Aasoja, Jaak Huimerind, Tõnu Laigu ja Kalle Vellevoog. Tegevdirektor Ingrid Mald-Villand: tel 611 7435, ingrid@arhliit.ee Sekretär Signe Liivaleht: tel 611 7430, signe@arhliit.ee Projektijuht Kairi Rand: tel 611 7433, kairi@arhliit.ee Projektijuht Ingrid Kormašov: tel 611 7432, ingridk@arhliit.ee Kommunikatsioonispetsialist Tiina Shein: tel 611 7430, info@arhliit.ee Raamatupidaja Anne Kerge: tel/faks 611 7434, anne@arhliit.ee EALi kontori lahtiolekuajad: septembrist juulini E–R kl 10–17. EALi eestseisuse koosolekud on üle nädala neljapäeviti algusega kl 16.30.
ARH. 04/13. Eesti Arhitektide Liidu teabeleht / Keeletoimetamine: Kristel Ress (Päevakera), kujundus ja küljendus: Madis Katz