Eesti Arhitektide Liidu Teataja 3/19

03/19 EESTI ARHITEKTIDE LIIDU TEATAJA NEWSLETTER OF THE ESTONIAN ASSOCIATION OF ARCHITECTS

Juhtkiri lk 2 / Eestseisuse koosolekud lk 3 / EALi uued liikmed lk 12 EALi noortekogu uued liikmed lk 12 / Lõppenud arhitektuurivõistlused lk 13 Käimasolevad arhitektuurivõistlused lk 19 / EALi teated lk 20 Teated seenioritele lk 27 / Meie juubilarid lk 28

EALi arhitekti aastapreemia: Eesti Kunstiakadeemia uus hoone Tallinnas. Autorid Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla, Eik Hermann, Rene Sauemägi ja Kalle Komissarov (KUU arhitektid). Foto Tõnu Tunnel

03/19 arh.

JUHTKIRI

MIKS, KELLELE, KUHU, KUIDAS, KAS ÜLDSE? Selliseid kontrollküsimusi võiks endale esitada igaüks, kes tegeleb ruumiga – igal tasandil ja positsioonil. Küsimusi on kasulik küsida erinevas mõõtkavas ja ajahorisondis: näiteks kas praegu mingit väiksemat probleemi lahendades muutub edaspidi suures plaanis tervikpilt paremaks või hoopis halvemaks? Kui me ei küsi, muutuvad tegevused automaatseks ja tulemus võib tuua kasu asemel hoopis kahju.

Arenemine toimub enamasti avatud, muutuvas ja ebakindlas keskkonnas ning käigu pealt õppides. Kui sisestada masinale kindlad käsud, ei sünni Oodi raamatukogu, High Line’i parki ega Pärdi keskust. Arhitektuur peab pakkuma vastuseid ka sellistele küsimustele, mida keegi pole osanud küsida.

Sügis tähistab koolide algust ja algab ka harivate ürituste hooaeg arhitektuurielus. Kohe septembri alguses oli võimalus osa saada Tallinna arhitektuuribiennaali sümpoosionist, näitusest ja muudest satelliitüritustest. Rahvusvahelisel biennaalil võeti seekord julgelt ette tabuks muutunud iluteema arhitektuuris ning pakuti nauditavalt intellektuaalseid arutelusid sümpoosionil. Esinemas sai näha-kuulda peale arhitektide ka matemaatikuid, filosoofe, heliloojaid ja poeete. Arhitektuur pole kunagi olnud üksnes arhitektide asi ega ka mitte lihtsalt ja üheselt defineeritav, seda peab omale aeg-ajalt kasvõi sümpoosionitel meelde tuletama.

Kuraatorinäitus pakkus välja eksklusiivse kollektsiooni arhitektide loodud füüsilisi ja virtuaalseid installatsioone intiimsetest ruumidest, mis tähendas elamusi mitmele meelele. Puudu jäi aga mõtteainest ehk kuraatori probleemipüstitusest – mida selle näitusega ikkagi öelda sooviti?

2019. aasta novembrikuu võis nimetada julgelt ümber konverentsikuuks. Algas see Riias Rahvusvahelise Arhitektide Liidu (UIA) regionaalse kohtumise käigus toimunud migratsiooniteemalise konverentsiga ja lõppes 27. novembril Tallinnas ehitussektori konverentsiga. Kuu keskel peeti Helsingis kaks konverentsi järjest: kõneldi laste ruumi­haridusest ja arhitektuurist kui poliitilisest tööriistast, st selle võimest luua ühist hüve ühiskonnale. Hiljuti räägiti Barcelonas arhitektuurivaldkonna tulevikust noorte arhitektide vaates ja arutleti eetilisema tuleviku võimaluste üle.

Konverentse toimus samal ajal veelgi. Kõige olulisem meie endi jaoks oli EALi korraldatud konverents „Eraldatud ruumid”. See keskendus ruumili-

EALi president Katrin Koov

sele segregatsioonile linnades, ajendiks uuring, kus toodi Tallinn esile kui kõige kiiremini segregeeruv pealinn Euroopas. Konverentsi peaarhitekt oli Andro Mänd, kes pakkus välja teema ning tõi Eestisse kokku mitmekülgse rahvusvahelise seltskonna uurijaid ja arhitekte jagama oma töid ja kogemusi üle maailma.

Kui teisel pool Soome lahte ja Läänemerd olevad heaoluühiskonnad on tuntud oma tasakaalustatud sotsiaal- ja ruumipoliitika poolest, siis siin seisame silmitsi idablokile iseloomulike probleemidega, mille põhipõhjus on ühiskonnakorra järsk pöördumine ühest äärmusest teise. Ruumiline segregatsioon oli Nõukogude Eestis väga väike, kuna töö- ja eluasemeturgu planeeriti riiklikult ning tulemuseks olid sotsiaalselt väga mitmekesised elupaigad (kuigi ruumiliselt monotoonsed).

Pärast iseseisvuse taastamist püsis mitmekesisus veel mõnda aega, kuid peagi hakati arendama uusi elamuid ja terveid piirkondi. Paljude inimeste kasvavad sissetulekud ja pangalaenude pakkumine lükkasid hoo sisse elukohavahetusele ning alguse sai segregatsiooniprotsess. Nüüdseks on sissetulekute järgi kujunenud linnaosade vahel välja selgelt identifitseeritavad lõhed, mis aja jooksul veelgi süvenevad, kui midagi ette ei võeta. Ühiskond on terve, kui see on tasakaalustatud, läbipõimunud, empaatiline ja peab muutustele vastu. Sellises ühiskonnas on igaühel võimalus ennast teostada ja inimesena väärikalt oma elu elada, tundes kaasinimeste toetust. Ruumiline vaste tervele ühiskonnale on tähendusrikas, mitmekesine, ligipääsetav, kaasav ja võimaldav elukeskkond igaühele.

Segregatsioon ei ole terve ühiskonna tunnus. See on välistav ja eristav, äärmusi ja lõhesid võimendav protsess. See võib küll olla ehk loomulik nähtus iseorganiseeruvates süsteemides, kuid on väi-

2

arh. 03/19

kesele inimühiskonnale ohtlik. Tallinn on liiga väike ja väärtuslik, et sellistest probleemidest mitte välja teha.

Linnad on ehitatud inimestele ja igal inimesel on õigus kvaliteetsele ruumile. Arhitektide eriomane oskus on kavandada head ruumi. Poliitikute ja ametnike ülesanne on luua tingimused hea ruumi sünniks: luua võimalused kavandada hästi läbi mõeldud elukvartaleid, nüüdisaegse õpi- ja ruumikäsitusega koole, lasteaedu, taskukohaseid eluasemeid neile, kes seda põhjusega vajavad, aga ka toimivat ja sisukat avalikku ruumi igale kodanikule.

Kui me kogukonna sidumisega ei tegele, võib enne, kui kliimamuutus tõsiseid muresid põhjustab, muutuda hoopis linn iseenesest elamiskõlbmatuks.

Keskkonnast rääkides tuleb endale meelde tuletada, et kliimamuutust mõjutab väga tugevalt just ehitussektor. Kuigi meil on olemas teadmine – mida tõsteti esile ka „Liginulli” kuraatorinäitusel

–, et kõige ressursisäästlikum ja kliimasõbralikum tegu on võtta kasutusele ning uuendada võimalikult palju olemasolevaid maju (sh vajalike uute hoonetega tihendada juba asustatud keskkondi), ehitatakse ikka sama suure hooga uusi juurde, laienedes ekspansiivselt üha suurematele territooriumitele, ja jäetakse hulgaliselt vanu maju tühjalt seisma.

On välja arvutatud, et aastaks 2060 kahekordistub ehitiste hulk maakeral. See tähendab, et sisuliselt ehitame igal kuul New Yorgi suuruse linna jagu uusi hooneid järgmised 40 aastat. Kas see on mõistlik? Mis on selle tagajärg?

Võib-olla peaksime palju sagedamini katsetama oma mõtteid ja plaane üleilmses mõõtkavas selleks, et siin järgmise sajandi jooksul ellu jääda?

Selleks ka need kontrollküsimused sissejuhatuses.

Katrin Koov EALi president

Eestseisuse koosolekud EAL-i tudengipreemia Liikmeks astumise avaldus Elutöötoetus

29. AUGUST 2019

3

1. EALi tudengipreemia (Katrin Koov) EAL otsustas hakata andma 2019. aastast aastalõpupreemiate üritusel välja tudengipreemiat, sõsarliidud juba teevad seda. Kuna asi jäi vahepeal soiku, ei ole statuudiga jõutud tegeleda. Seetõttu võttis juhatus vastu otsuse korraldada protsess tänavu nii, et Eesti Kunstiakadeemiale (EKA), Tallinna Tehnikaülikoolile (TTÜ) ja Tallinna Tehnikakõrgkoolile (TTK) tehti ettepanek esitada võistlema kahe viimase aasta kolm parimat lõputööd.

Hinnatakse töö kvaliteeti. Preemia saab nüüdseks kooli lõpetanud inimene, st see on EALi tunnustus oma äsja kõrgkooli lõpetanud kolleegile. Žürii on tänavu EALi juhatus. Kuna Katrin on EKAga liiga palju seotud, taandab ta end žürii koosseisust. Tehti ettepanek kaasata žürii liikmeks noortekogu esindaja Kersti Nigols ja anda noortekogule ülesandeks koostada järgmiseks aastaks preemia statuut. Preemia võiks olla rahaline. Juhatuse ettepanek on paluda õlg alla panna büroodel või eestseisuse liikmetel.

Eestseisus toetas mõtet paluda näiteks kolme bürood, aga ei toetanud mõtet anda välja kindla büroo või sponsori nimeline preemia.

2. EALi liikmeks soovib astuda Kadri Kerge Eestseisus vaatas läbi Kadri Kerge EALi liikmeks astumise avalduse ja portfoolio ning otsustas ta EALi liikmeks vastu võtta.

3. Eesti Kultuurkapitali elutöötoetused (Anne Siht) EALi liige Dmitri Bruns tegi ettepaneku suurendada Eesti Kultuurkapitali elutöötoetust. Juulis ühtlustati Eesti Kultuurkapitalis kõikide loomeliitude elutöötoetused 770 eurole kvartalis, toetust saab praegu 19 arhitekti. Seenioride sektsiooni esindaja tegi ettepaneku pigem suurendada toetuse saajate arvu. Sel aastal lisandus toetuse saajate hulka kaks arhitekti.

Eestseisus toetas mõtet suurendada toetuse saajate arvu ning otsustas teha Eesti Kultuur­ kapitalile ettepaneku lisada nimekirja veel kolm arhitekti: Evi Niineväli, Ell Väärtnõu ja Ülo Stöör.

5. Välissuhtlus: ACE, UIA/BAUA (sh kuidas jätkub EALi töö ACE’is), UIA konverents Riias 7.–8. nov Novembris tuleb Riia rahvusraamatukogus konverents „Migration of Architecture”, mille algatasid lätlased. Eestist on viis esinejat: Mart Kalm, Ivan Sergejev, Alo Melvet, Sille Pihlak ja Keiti Kljavin. Konverentsi raames toimub ka UIA I ja II regiooni ühiskoosolek. Lisaks toimub tudengite lõputööde võistlus, milles Eestist on seni osalenud Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Tehnikakõrgkool, tänavu kaasatakse ka Tallinna Tehnikaülikool. Vaja on võistluse žürii liiget.

Eestseisus tegi ettepaneku, et žürii liige võiks olla Ivan Sergejev.

ACE – peagi tulevad juhatuse valimised, kuhu võivad kõik kandideerida. Välisreiside rahastust

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

Riigiarhitekti nimetusest tuleks hoiduda ja keskenduda sellele, et tulevane MARE saaks kõik funktsioonid, mida arhitektid on sellele soovinud anda.

Andres Levald – analüüsimist on alustatud ja töö peaks valmima märtsis. Seal on palju osapooli ja huve ning ka palju riske. Riigireformiga seoses on kavas paljud ametid ühendada, aga osa neist on sama ministri valitsusalas (MARE kahe või kolme ministeeriumi all). See tekitab probleeme: kuidas see töötab, kellele allub ja milline tuleb ameti tulevik?

Katrin Koov – kriitika, mida meile eksperdirühma töös on korduvalt mainitud, on see, et riigiamet ei saa sekkuda omavalitsustasandi otsustesse. Amet saab ainult nõustada, kui omavalitsus nõu küsib. Rassi sõnul see ei välista koostööd.

Tulevane MARE võiks anda omavalitsustele nii arhitektuurset kui ka juriidilist abi.

Toomas Paaver – uue ameti roll peaks peale omavalitsuste abistamise olema see, et riik arendaks väga palju ise ning see tegevus oleks ruumiliselt läbimõeldud.

Allmann küsis, kuidas jõutakse reaalsete suunisteni riigiettevõtetele, seni ei ole selleks midagi tehtud. Davosi deklaratsioonil ei ole riigisiseses poliitikas mingit väljundit. EALi jätkuprotsessidesse kaasatud ei ole, puudub võimalus mõjutada.

EALi esindajat töörühma ei kaasata.

Analüüsi juhib Rahandusministeerium (Raigo Uukivi), kaasatud on MKM ja Keskkonnaministeerium. Vajatakse projektijuhti, konkurss hakkab kohe. EALi ettepanek projektijuhi kohale oleks Jaak-Adam Looveer. Otsustati temaga sellel teemal läbi rääkida.

Rass teavitas eestseisust EALi kaasatusest konverentsi „Eesti 2020+” ettevalmistamisse. EAList teeb ettekande Katrin Koov. EAL toetab konverentsi ka rahaliselt (2000 eurot, lisandub käibemaks). Konverentsil annavad ehitusettevõtete liit jt kaasatud liidud koostöös MKMiga üle oma igaaastased preemiad (EAL seda ei tee).

Välissuhtlus

4. Riigireform (Jüri Rass) Eestseisuse koosolekule oli palutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ehituse asekantsler Jüri Rass rääkima ruumiloome ja riigireformi (ametite liitmine) uudistest. „Eesti 2035” strateegias on viis teemaplokki, põhieesmärki, millest üks puudutab kvaliteetset ruumi ja elukeskkonda. Selle juurde kuulub teemaplokkide edasiarendus täpsemalt ruumi kohta. Töö käib veel umbes pool aastat ja seejärel võtab valitsus või parlament strateegia vastu. Teemaga tegelevad Rahandusministeerium, Riigikantselei ning MKM. Maa- ja Regionaalamet – MKM on alustanud ehitise digitaliseerimist, ehitisregistri uuendamist.

Poole aasta pärast on näha tegelikke muutusi.

Neid ei tehta ainult registris, vaid ka sellistes valdkondades nagu ehitise platvorm, võib-olla ka planeeringute register, ja võib-olla saab ehitisregistri menetluskeskkonda lisada eraldi plokina planeeringute menetlemise. Üks variant oli valminud keskkond panna Maa-ameti alla. Kuna aga riigireformiga seoses tekib Maa- ja Regionaalamet ning uued funktsioonid, tuleks ehitisregister suunata sinna.

Ruumiloome töörühma töö on andnud palju tõuget sellele, et on hakatud rääkima ruumist. Jaanuaris-veebruaris esitati töörühma töö aruanne valitsusele otsustamiseks, mida sellega edasi teha.

Algul kirjutati memorandumisse, et aruande sisu võetakse teadmiseks ja moodustatakse töögrupp edasiseks tegevuseks. Mingil hetkel kadus sellest edasise töögrupi moodustamise osa. Selle kohta esitati küsimusi ning lisati uuesti, et on kavas moodustada ametnike töörühm ülesandega töötada välja struktuursed muudatused riigiametites tähtajaga jaanuar 2020. Töörühm on teinud ettepaneku, et tekiks Maa- ja Regionaalamet või Maaja Planeeringuteamet (MARE). Ettepanek on hea, nüüd on vaja see sisuga täita. Märtsis 2020 analüüsitakse, mis MAREst saab ja kuidas ümberkorraldused kasu tooksid. Töörühm on käinud koos kahel korral. Töörühmale on oluline anda nii tuge kui ka survet avaldada, et MAREsse lisanduks ruumiloome töörühma nimetatud teemad, st ruumi ja planeeringutega seotud tegevused, ning et MARE saaks juurde proaktiivse tegevuse.

Toomas Paaver pidas Maa- ja Regionaalameti nimetust liiga pikaks: maa- ja planeeringuküsimused moodustavad ainult osa ruumiloomest. Ta tegi ettepaneku, et amet võiks kanda Ruumiameti nime.

Rassil on plaanis rääkida ka Eesti Ehitusettevõtjate Liidu ja Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liiduga sellest, kuidas seda tegevust mõjutada.

Kokkusaamised ministritega tuleks kindlasti kasuks. Rass soovitas kohtuda peale Jaak Aabi ka kultuuriministri ja Taavi Aasaga, kes on otsustamise juures peamised. Jaak Aabiga on EALil lepitud kohtumine kokku oktoobriks.

Riigireform

03/19 arh.

4

Arhitektide mälestustahvlid Lihula võistlus Dovlatovi mälestusmärk Europan Loomestipendiumid

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

arh. 03/19 on Eesti Kultuurkapital vähendanud. Seetõttu on tekkinud üldine küsimus, millistes organisatsioonides ja kui suure aktiivsusega EAL edasi osaleb, milliseid sidemeid hoida ja tugevdada, milliseid vähendada. EAL on liige ACE’is (Euroopa Arhitektide Nõukogu) ja UIAs (Maailma Arhitektide Liit).

Kui olla rahvusvahelise organisatsiooni liige, tasuks koosolekutel kohal käia, seal teemasid tõstatada ja viia probleeme edasi kõrgemale arutamiseks, mitte olla passiivne. ACE on vahelüli Euroopa Komisjonile ja seal võidakse teha otsuseid, mis mõjutavad meie kõigi tööd. EAList tuleb leida inimene, kes hakkaks osalema vähemalt aastakoosolekutel. UIA liikmetasu on u 600 eurot ja ACE’il u 3800 eurot aastas.

6. „Hea avaliku ruumi” Lihula linnakeskuse võistluse tutvustus (Kalle Vellevoog) Jaak Huimerind on teinud ettepanekud, mis on Lihulale edastatud. Arutati põgusalt žürii liikmete ettepanekuid. Leiti, et žüriis võiks olla eksperdina Muinsuskaitseameti esindaja. Üldiselt kiideti tingimused heaks. Peeti oluliseks, et tänavaruum Lihula linna kahe aktiivse punkti (kultuurimaja/mõis ja kaubanduskeskus) vahel leiaks võistlusel oma idee ja elavneks.

7. Europani tutvustus (Kalle Komissarov) Soome Arhitektide Liidust küsiti, kas Eesti soovib uuesti liituda Europani arhitektuurivõistluse protsessiga. Osalemishind on 50 000 kuni 60 000 eurot. Otsust oodatakse aasta pärast. Seni on kohalikud omavalitsused seda toetanud. Eestseisus arvas, et kui omavalitsused leiaksid hea krundi, millega oleks ka tahe edasi tegeleda, võiks kaaluda osalemist.

Taotleja

Taotluse suurus €

Taotluse kuupäev

Taotluse eesmärk

8. Arhitektide mälestustahvlid Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakond jätkab 2019. aastal Tallinna ajalooliste hoonete loojate (arhitektide) mälestuse tähistamist tagasihoidliku alumiiniumplaadiga, millel on näha hoone ehitusaastad, nimetus ja arhitekti(de) andmed. Amet ootab EALi ettepanekuid esiletõstmist väärivate arhitektide ja nende loodu kohta hiljemalt 30. septembriks.

Otsustati saata küsimus veel kord eestseisuse liikmetele arvamuse avaldamiseks.

9. Kirjanik Sergei Dovlatovile mälestusmärgi rajamiseks moodustatud ajutise komisjoni kohtumine Tallinna Kultuuriamet saatis EALile palve määrata Sergei Dovlatovile mälestusmärgi rajamise ajutisse komisjoni esindaja ja selleks määrati Mai Shein. Kuna ta on järgmise kohtumise ajal (11. sept) Eestist ära, paluti nimetada tema asendaja. Eestseisus tegi ettepaneku, et asendaja võiks olla Ike Volkov.

26. SEPTEMBER 2019 1. Loovisikute stipendiumite kolmanda vooru jaotuse ettepanek Elo Kiivet andis ülevaate komisjoni ettepanekust stipendiumite jagamise kohta. Eestseisus kinnitas ettepaneku anda stipendiumeid summas 18 100 eurot.

Taotluse sisu

Eraldis €

Toomas Paaver

1000

02.08.2019

Elo Kiivet

1000

02.08.2019

Tiina Soans

400

23.08.2019

250

Kalle Vellevoog

400

26.08.2019

250

Ilmar Heinsoo

400

26.08.2019

250

Ahti Kooskora

400

26.08.2019

Loometegevus

Eesti inimarengu aruanne 2018/2019 teemal „Avalik ruum ja demokraatia”

1000* 1000*

250

Peeter Pere

400

01.09.2019

Angeelika Pärna

400

29.08.2019

250

Raivo Mändmaa

400

30.08.2019

250

Katrin Koov

400

01.09.2019

250

Maarja Nummert

400

30.08.2019

250

Andres Põime

500

01.09.2019

Õppereis

Tšiili. Santiago ja lähiümbruse kaasaegne arhitektuur

320

Toivo Tammik

400

31.08.2019

Õppereis

Veneetsia kunstibiennaali külastamine

200

5

Õppereis

EALi õppereis: Lõuna-Saksamaa, Põhja-Šveits ja Lääne-Austria

250

03/19 arh.

Taotleja

Taotluse suurus €

Taotluse kuupäev

Taotluse eesmärk

Taotluse sisu

Eraldis €

Toivo Tammik

600

31.08.2019

Õppereis

Istanbuli külastamine, loominguliste kontaktide arendamine Türgi arhitektidega

200

Helin Vahter

400

01.09.2019

Õppereis

Õppereis Horvaatiast Hollandisse.

Eesmärk tutvuda uue arhitektuuri ja linnaehitusega

200

Martin Tago

280

30.08.2019

Olga Batuhtina

280

30.08.2019

Õppereis / konverentsil osalemine

Konverentsist „Architecture of the futuure” osavõtt Kiievis

Mari Hunt

2500

01.09.2019

Loometegevus

Antarktika 200 installatsioon

2500*

Kaur Talpsep

1250

01.09.2019

Loometegevus

Osalemine rahvusvahelisel arhitektuurikonkursil Soomes

1250*

2500*

2500

01.09.2019

Loometegevus

Installatsiooni „Beautiful(I) Life” ehitamine Tallinna arhitektuuribiennaalil TAB 2019 kuraatorinäitusele Eesti Arhitektuurimuuseumis

500

31.08.2019

Muu

Rein Vainküla loomingut tutvustava raamatu esitlus Tallinna Tehnikakõrgkoolis

Sille Pihlak

3000

01.09.2019

Siim Tuksam

3000

01.09.2019

Ivar Lubjak

620

01.09.2019

Kadri Kerge

Toivo Tammik

KOKKU

Loometegevus

Osalemine erialastel konverentsidel/ seminaridel

280 280

500*

Sille Pihlaku ja Siim Tuksami doktoritöö lisana loodavate puidust prototüüpide näitus Barcelonas Hispaanias

2500* 2500*

ACE’i-UIA arhitektuurivõistluste teemaline rahvusvaheline konverents Pariisis 25.10.2019

21 430

620 18 100

2. Tallinna Kolde pst riigigümnaasiumi võistlustingimuste tutvustamine (Kalle Komissarov) Riigi Kinnisvara AS (RKAS) plaanib Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) tellimusel rajada Tallinna kolm riigigümnaasiumi hoonet. Esimene võistlus Akadeemia teel on alanud, teist hoonet planeeritakse Kolde puiesteele (tingimused on EALis kooskõlastamisel) ja Endla tn hoone on ettevalmistamisel. Kolmel võistlusel on identne ruumiprogramm, eelarve ja auhinnafond, ainult eri asukohad tingivad erinevad nõuded. Tingimused koostab K. Komissarov. Kolde pst võistlus on riigigümnaasiumi õppehoone koos spordisaaliga selle peal. Žürii on viieliikmeline: tellija esindaja Indrek Riisaar, kolm EALi arhitekti ja linna esindaja (ei ole veel määratud). Töörühm jätkab tööd ja tegeleb žüriiliikmete määramisega. Võistlus soovitakse oktoobris välja kuulutada.

3. ACE’i töögruppides osalemine Arutati, kes eestseisusest on huvitatud ACE’i töögruppides osalema. Leiti, et tuleb välja selgitada, millised neist tegutsevad aktiivselt.

ACE’i töögrupid

Komisjon eelistab anda toetust loometegevuseks.

Pikaajalisi projekte püütakse toetada mitmest voorust, kuid enamasti mitte üle ühele loovisiku seatud piirmäära aastas (2500 eurot). Üldiselt järgis komisjon põhimõtet jätta igasse taotlusvooru enam-vähem võrdne summa, st jagada igas voorus veerand aasta summast. Õppereiside toetusi komisjon vähendas, kuna eelistab loometegevust, lisaks soovis komisjon järgida varem sarnasteks õppereisideks eraldatud summasid.

Siim Tuksami ja Sille Pihlaku taotlus rahuldati aastase maksimaalse suuruse määras (2500 eurot loovisiku kohta).

Elo Kiivet ei osalenud enda taotluse arutelu juures.

Stipendiumeid määrati 18 100 euro ulatuses.

Kokku saab 2019. aastal anda stipendiumeid 80 398 euro ulatuses, arvestades jaanuaris 2019 tehtud tagasimakseid (2500 eurot). Aasta viimasesse vooru jääb jagada 19 868 eurot.

Riigigümnaasiumi võistlus

* Eraldiselt makstakse väljamaksmisel tulumaks.

6

Arhitektuurikeskuse teemad

Rakkerühma liige

Novembris toimub assamblee ja valimised. Nõusoleku osaleda andis Tõnu Laigu. Tehti ettepanek, et Elo Kiivet ja Kaja Pae võiksid samuti mõnes töögrupis osaleda.

4. Ligipääsetavuse rakkerühma liikme nimetamine Rakkerühma eesmärk on käsitleda ligipääsetavust laiapõhjaliselt, st vaadelda kogu füüsilise keskkonna (avalik ruum ja kogu hoonete spekter, transport) ning e-keskkonna ligipääsetavust. Töötatakse kahel tasandil. Tööplaanid ja täpsema sisu kiidab heaks rakkerühma põhiliikmete grupp.

Teema suure ulatuse tõttu tehakse detailsem töö väiksemates töögruppides valdkondade kaupa, kus selgitatakse alavaldkonna olukord ja arutatakse läbi võimalikud meetmed. EALil paluti määrata esindaja rakkerühma põhiliikmete nimekirja.

Nõusoleku osaleda andis Toomas Paaver.

5. Arhitektuurikeskuse teemad: TABi kokkuvõte, Veneetsia biennaali projekti, EALi uus rendileping (Raul Järg) Kaks nädalat tagasi algas viienda Tallinna arhitektuuribiennaali (TAB) avanädal. Teemavalik oli õnnestunud ja kõnetas inimesi. Külaliste tagasiside põhjal on TAB kasvanud. Saavutatud on hea rahvusvaheline nähtavus. Endiselt on küsimus selles, kuidas tuua TABi konverentsile ja näitusele kohalikke arhitekte ning tulla toime eelarvega (Eesti Kultuurkapital ei ole toetussummat suurendanud).

Veneetsia biennaali Eesti ekspositsioonile „Väärikas kahanemine” on näituseruum leitud: pärast läbirääkimisi korraldajatega valiti välja Arsenales asuv 90 m2 suurune pind. Näituse kuraator K. Vellevoog tutvustas algavaid tegevusi ja Eesti paviljoni komissar Raul Järg korraldust. Avamine on 21.–22. mail 2020.

EALi kontori rendilepingut pikendatakse viieks aastaks, ruutmeetrihind tõuseb praeguselt 554,4 eurolt 612 eurole (sh käibemaks).

24. OKTOOBER 2019 Kvaliteethange Kultuurkapitali rahastatavad objektid

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

arh. 03/19

7

1. Kvaliteethanke hindamiskriteeriumid Eestseisuse koosolekule oli tulnud Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu (EKEL) esindus tutvustama väärtuspõhise riigihanke töörühma tööd.

Töörühm on koos käinud alates maikuust. Sellesse kuuluvad Kaitis Väär (töögrupi juht, Novarc Grupp), Tiit Kerem (Telora), Riho Milva, Merike Rannu (KOKO arhitektid), Ott Talvik (Sweco) ja Kalle Karron (EKEL). Töögrupp on keskendunud kahe ümbriku hankemeetodi süsteemile, väärtuspõhisele hankele ja fikseeritud hinna meetodile.

On uuritud, kuidas naaberriikides ja mujal Euroo-

pas korraldatakse väärtuspõhiseid riigihankeid.

Lähemalt tutvustati Soome riigihankesüsteemi.

Soomlased hindavad väärtuspõhiste hangete puhul nelja komponenti: ettevõtet, projektijuhti, projekti meeskonda ja tegevuskava. Kvaliteedi osakaal on 70% ja hinna osakaal 30%. Võrreldakse pakkujaid omavahel, hinnatakse standardhälbe meetodil.

Eri allikatest kogutud info põhjal on töögrupp koostanud hindamistabeli esialgse versiooni. Ettepanek on, et selle saavad hankijad edaspidi võtta aluseks väärtuspõhiste hangete korraldamisel.

Järgmised sammud: novembri alguses kaasatakse töögruppi RKAS ja Maanteeamet, seejärel MKM ja Rahandusministeerium.

Eestseisus küsis, kas töögrupp on proovinud oma süsteemi RKASi seniste hangete peal teoreetiliselt läbi mängida, et välja selgitada, milline olnuks tulemus. Vastati, et seda ei ole tehtud.

Eestseisus leidis, et seda teha oleks huvitav ja vajalik.

Kalle Komissarov tuletas meelde, et on kriteeriumite teemal varem tõstatanud kaks küsimust.

• Ettevõtete hindamine – arhitektuuriettevõtted on enamasti väikesed, mistõttu pole konkurentsis.

• Tegevuskava lähtekoht – töögrupp on käsitlenud tegevuskava ainult inseneriteenuste hankimisena, aga lähtekoht võib olla ka pakkumise juures olev ideekavand, mis eeldab hanke algfaasis põhirolli arhitektil. Töögrupp kommenteeris, et pole seda varianti kaalunud.

Eestseisus juhtis tähelepanu sellele, et arhitektuuris pole kogemus alati määrava tähtsusega.

Mõnikord võib vähese töökogemusega noor arhitekt välja tulla ideega, mis on palju parem kui kogenud arhitektil. Sellise tabeli põhjal kukuvad noored aga juba eos konkurentsist välja.

EKELi esinduselt küsis eestseisus, miks ei ole töögrupis algusest peale kaasa töötanud arhitekt, samas kui ettepanekud puudutavad arhitekte väga suurel määral. Pealegi on EALis väärtuspõhiste hangete arendamiseks tööd tehtud ja võiks teha rohkem koostööd. Tehti ettepanek kaasata töögruppi hangetega hästi kursis olev arhitekt.

Otsustati määrata EALi esindajaks töögruppi arhitekt Indrek Allmann.

2. Järgmised Eesti Kultuurkapitali rahastatavad kultuuriobjektid, EALi ettepanekud 3. Tallinna linnahalli ja ooperimaja ühendamine Tehti ettepanek koondada ettepanekud kultuuriobjektide kohta, mida oleks vaja järgmisel rahastusperioodil rahastada, ja saata need Eesti Kultuurkapitali juhtkonnale. Kui eelmisel perioodil oli palju uusi kultuuriobjekte, siis nüüd jäi eestseisus arvamusele, et järgmisel perioodil

6. Insolatsioon Olemas on uus eurostandard, mis Eestis veel ei kehti. Standardikeskuses käib koos töögrupp, kes püüab leida lahendusi Eesti tingimustele. Arutati, kes osaleks EALi esindajana Standardikeskuse järgmisel koosolekul.

Otsustati teha töörühmas osalemise ettepanek Ilmar Jalasele ning küsida Soome Arhitektide Liidult, kuidas soomlased on teinud selle standardi omale sobivaks (või teevad) ja kuidas arhitektid on rahul.

7. Üleskutse aidata noort kolleegi (Jakob Jõgisuu abipalve) Arutati ja otsustati saata EALi meililisti noore kolleegi Jakob Jõgisuu rahalise toetamise palve.

Arhitektiks õppinud noormees on jäänud viimase paari aastaga ajukasvaja tõttu pimedaks ja soovib leida abi raviks välismaal.

8. Järve ala arhitektuurivõistluse tutvustamine (Tiit Sild) See on Tallinna Järve keskuse laiendusprojekt, millele lisanduvad kõrval olevad automüügialad (mõlemal alal üle 100 000 m2 pinda). Tellija soovib ehitada sinna n-ö korraliku linna. Ala kuulub osa-

Lahekalda Tulevased riigimajad Insolatsioon

5. Riigimajad Septembris kohtus juhatus Rahandusministeeriumi riigivara osakonna töötaja Silver Sallaga, kes koordineerib riigimajade ettevalmistamist. Projekteerima ja ehitama hakkab RKAS. Ministeerium ootab EALi abi lähteülesande ja põhimõtete sõnastamisel (mis on riigimaja ja millised põhimõtted peaksid olema võistlustel). Enamik neist on olemasolevad hooned (vanad maavalitsuse hooned), mis tuleks kohandada uutele funktsioonidele.

Igasse maakonnakeskusse (v.a Tallinn ja Tartu) tuleb riigimaja, kuhu koondatakse hulga riigiasutuste bürood ja klienditeenindus. Üldist otsust vajab kolm küsimust.

• Millisena peaks tulevane riigimaja oma keskkonnas mõjuma? (Eeskätt on oluline hoone väliskülje ja mõju linnaruumis, mis arvestaks uues kohas värskelt arendatud keskväljakut.)

• Kas praegu planeeritud riigimajad mõjuvad soovitud kujul?

• Kirjeldada variante, kuidas soovitud mõju saavutada või tugevdada.

EAL saab üldpõhimõtted välja töötada. Iga konkreetse maavalitsuse hoone puhul tuleks teha ruu-

Kolleegi abipalve

4. Lahekalda teema Alal on 1998. aastast kehtiv detailplaneering, mida ei saa kehtetuks tunnistada. Kuuel hoonel, mis asuvad ala keskel, on ehitusluba u 2005. aastast olemas, ka vundamendid on ehitatud enne masu. Nüüd on asunud Merko neid edasi ehitama ja kortereid müüma. Merko oli konkursi tegemise ajal nõus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ettepanekuga teha poolele alale (merepoolsele osale) uus detailplaneering. Lasnamäe-poolsel alal jääb detailplaneering kehtima, aga lahendust täpsustatakse projekteerimistingimustega.

Otsustati jääda EALis sel teemal oma 2005. a seisukoha juurde: ASi Merko kavandatud ja moraalselt vananenud 1998. a detailplaneeringu alusel kavandatavad hooned ei sobi Lahekalda väärtuslikku ja tundlikku looduskeskkonda.

mianalüüs, et aru saada, mis võimalused seal on või kas see maja sobib kohandamiseks. Mõnel puhul on mõistlik ehitada uus maja, mis vastaks nõuetele paremini.

Katrin Koov leidis, et kodanikuühiskonnas peab riigimaja olema inimesele lähedal, inimsõbralik hoone, paiknema keskväljaku ääres. Kalle Vellevoog arvas, et maavalitsuse hoonete kohandamine ei pruugi olla kõige mõistlikum tegevus ning vajaduse korral võiks leida muid ajaloolisi hooneid keskväljaku lähedal, mis vajavad kordategemist.

Tuleks analüüsida, kas need hooned sobivad riigimaja funktsiooniga (nt Kreisi hoone Valgas). Igat linna ja ruumiolukorda tuleks eraldi vaadata. Nõu võiks pidada ka kohalike vallajuhtide ja linnaarhitektidega.

Otsustati • luua nimekirjas olevate hoonete analüüsimiseks (sobivus riigimajaks) töörühm koosseisus K. Vellevoog, K. Ojaliiv, E. Komp ja T. Paaver; • kaasata töörühma Muinsuskaitseameti esindaja (nt Liina Jänes); • teha töörühma ülesandeks töötada välja ka üldised kriteeriumid, millele riigimajad peavad vastama (asukoht linnas, arhitektuurne väärikus, ehitusaeg, ligipääsetavus jms); • lähtuda ACE’is sõnastatud kvaliteetse ruumi põhimõtetest; • täpsustada Silver Sallaga projekti tegevuse ajakava ja tasustamine, kutsuda ta töögrupi kohtumisele.

Järve ala võistlus

tuleks pigem toetada olemasolevate väärtuslike objektide korrastamist (nt Tallinna linnahall, Narva Aleksandri kirik, rüütelkonna hoone, Rapla KEK). Toetati ka uute hoonete ehitamist (nt Tartu kunstimuuseum ja raamatukogu), aga leiti, et EAL ei ole pädev ütlema, milliseid uusi hooneid linn vajab.

Linnahalli ja ooperimaja ühendamine: EAL on saatnud kultuuriministrile kirja, tuletades meelde, et sel teemal on tehtud mitu analüüsi (kirjale lisati EALi töögrupi analüüs), ja paludes kokkusaamist.

Otsustati saata Eesti Kultuurkapitalile ametlik kiri objektide nimekirjaga, mis vajavad korrastamist, ning toetada Tallinna linnahalli renoveerimist, aga jätta funktsioon lahtiseks.

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

03/19 arh.

8

arh. 03/19

Kohtumine Tallinna linnapeaga Liikmeks astumise avaldus Rootsi riigiarhitekt

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

liselt kõrghoonete vööndisse. Põhjapoolsele alale planeeritakse äri- ja elamispinda, lõunapoolsele ainult äripinda. Arendajad täpselt ei tea, mida nad tahavad; nad ei soovi lammutada kõike korraga, vaid seda, et Selver ja autokeskused toimiksid samal ajal (arendataks mitmes etapis).

Ekspertgrupp on tähelepanu juhtinud aspektile, et üldplaneeringuga on ette nähtud Viljandi mnt ja Tervise tn ühendav ringtee (osa Tallinna väiksest ringteest), lisaks on Tallinna linn alale planeerinud ühistranspordi sõlme. K-projekt on sinna teinud u 15 varianti, aga ühtegi neist kinnitatud pole. Lisaks tuleb mõelda rohelise võrgustiku teemale.

EALi on jõudnud info, et plaanitakse kogu hoonestus lammutada ja ehitada uuesti nullist üles.

Sellele on seoses autoriõigusega vastuväiteid. Et küsimus lahendada, peavad arendajad ja Järve keskuse hoone autor Jaak Huimerind kokkuleppele jõudma. Autoriõiguse seadus ei keela omanikul hoonet lammutada, küll aga keelab see hoonet ilma autori kooskõlastuseta muuta. Kalle Komissarovi ettepanek on teha hoonele (väärtus) ekspertiis.

Otsustati enne võistluse väljakuulutamist lahendada liiklusskeem ja autorsuse küsimus.

9. EALi soovivad astuda Jiri Tintera, Endrik Mänd ja Paulina Pähn, noortekogusse Madli Kaljuste Eestseisus vaatas läbi Jiri Tintera, Endrik Männi ja Paulina Pähni EALi liikmeks astumise avalduse ja portfooliod ning otsustas nad liikmeks vastu võtta. Samuti ühehäälselt võeti noortekogusse vastu Madli Kaljuste.

10. Kohtumine Tallinna linnapeaga (Katrin Koov) Juhatus kohtus 18. oktoobril Tallinna linnapeaga. Kohtumisel esitas juhatus ettepaneku moodustada linnavalitsuse juurde linnaruumi- ja disainiküsimuste arutamiseks loomeliitude ümarlaud.

Linnapea lubas seda jaanuaris teha. Ümarlaua koosseis peaks olema konstruktiivne, väike ja pädev, kaasata tuleks ainult asjasse puutuvad inimesed, kes teemadega haakuvad.

Tulevane MARE

28. NOVEMBER 2019

9

1. MARE tutvustus (K. Koov, V. Valk-Siska) K. Koov teavitas, et luuakse uus amet esialgse, kinnitamata nimetusega MARE, mis hakkaks kompetentsikeskusena tegelema maa, ruumi ja planeeringute valdkondadega, nagu maareform ja sellega seonduv, kinnisvarapoliitika, ruumiloome, eriplaneeringud, tänavanimed. Ameti töövaldkonnad, tegevused ja ülesanded määratles töörühm, mille koosseisu kuulusid Keskkonnaministee-

riumi, Kultuuriministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Rahandusministeeriumi esindajad (nende erialade spetsialiste ei kaasatud). Amet on rakendusüksus, kus hakatakse ellu viima ja täitma nende nelja ministeeriumi ülesandeid.

EALi juhatus kohtus 25. novembril MAREt ettevalmistava projektijuhi Ülle Harakuga. Tema sõnul ootab töörühm EALilt ettepanekuid selle kohta, millised ruumiga seonduvad teemad peaksid kuuluma uue ameti korraldusalasse.

Koovi sõnul peaks EAL valima ja esitama ametile kolm ruumiga seonduvat põhivaldkonda, näiteks ruumiloome, planeerimine ja kinnisvarapoliitika.

Paljusus tuleks struktureerida ühtsemaks süsteemiks. Oluline küsimus on, kuidas ja millistel tingimustel nimetatakse ameti juurde tööle pädevaid spetsialiste ja arhitekte. V. Valk-Siska nentis, et kahjuks ei kuulu ameti ülesannete hulka visiooniloome ega rahvusvaheline koostöö. Ameti juhtimismudel on veel välja töötamata.

Otsustati koostada MARE loomisega seotud ministritele kiri, mis kooskõlastatakse V. Valk-Siskaga ja milles • esitatakse ettepanekud MARE tööülesannete täiendamiseks ja täpsustamiseks; • küsitakse, milliseid samme plaanitakse astuda ruumipoliitika konsolideerimiseks ja ühtlustamiseks; • tehakse asjassepuutuvate ministeeriumite esindajatele ettepanek kohtuda EALi esindajatega.

2. Ülevaade kohtumisest Rootsi riigiarhitektiga (K. Koov) K. Koov andis ülevaate Helsingis toimunud Soome Arhitektide Liidu konverentsist ja kohtumisest Rootsi riigiarhitekti Helena Bjarnegardiga.

Konverents kandis sõnumit ideaalmaailmast, kus arhitektid teevad tööd selle nimel, et maailma paremaks muuta.

Rootsi riigiarhitekt töötab BoVerketis, mis pole ministeeriumiülene tasand. Ta on osalenud Rootsi arhitektuuripoliitika dokumendi väljatöötamises.

Maastikuarhitekti haridusega Rootsi riigiarhitekti ülesanne on osaleda arhitektuuripoliitika kujundamises. Kahjuks ei saanud ta vastu võtta ettepanekut tulla 2020. a märtsis Eestisse konverentsile esinema, kuna on samal ajal seotud teiste tööülesannetega.

Leiti, et Eesti arhitektuuripoliitikat käsitlev dokument tuleks kriitilise pilguga üle vaadata ning sõnastada ka ruumipoliitika alusmõtted.

Koovi sõnul on Lätis ja Leedus vastu võetud arhitektuuriseadus.

Otsustati jätkata suhtlemist (V. Valk-Siska) Rootsi riigiarhitektiga ja kutsuda ta Eestisse esinema mõnele päevakajalisele, huvipakkuvale üritusele.

6. EALi loovisikute stipendiumeid määrava komisjoni otsuse kinnitamine Tuginedes EALi loovisikute stipendiumeid määrava komisjoni ettepanekule 11. novembrist 2019, otsustas eestseisus määrata vabakutselise loovisiku loomestipendiumid loovisikute ja loomeliitude seaduse § 12 lõike 3 punkti 2, EALi stipendiumite maksmise korra ning esitatud avalduste alusel järgmistele isikutele.

Paide keskväljaku võistlus

4. Paide keskväljaku arhitektuurivõistluse tingimuste kooskõlastamine (E. Kiivet) Paide keskväljaku arhitektuurivõistluse tingimused koostanud E. Kiivet tutvustas eestseisusele võistluse tingimusi. Avatud ideekonkursiga soovitakse saada keskväljaku eskiisprojekt. Võistlus korraldatakse parima avaliku ruumi ideelahenduse leidmiseks eesmärgiga koostada lahenduse alusel ehitusprojekt. Võistlus on kavas välja kuulutada 29. novembril.

Võistlusala on Paide keskväljak, kiriku kõrval olev plats ja ühendus Vallimäega (u 8800 m2).

Kontaktalasse jääb keskväljaku vahetu ümbrus, sh Posti tänav, ühendus projekteeritava Paide riigigümnaasiumiga, Tallinna tänav koos loodava 19. sajandi tegevusmuuseumiga, jalgsi liikuja ühendused Vallimäega ning Väike-Aia tn parkimisala.

Võistlustöölt oodatakse ideid keskväljaku nüüdisajastamiseks. Lahendada tuleb avaliku ruumi planeerimine, maastikukujundus, väikevormide ja rajatiste disain ja paigutus, valgustus ning liiklusja parkimiskorraldus (sh ühistransport).

K. Komissarovi sõnul vaatas T. Tammik (EALi arhitektuurivõistluste töögrupp) tingimused läbi ja tegi teksti kohta ettepanekud, mis vaadatakse töögrupis üle. Põhimõtteliselt kiitis töögrupp võistlustingimused heaks.

Otsustati kooskõlastada Paide keskväljaku arhitektuurivõistluse tingimused.

10

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

5. Pärnu Raba ja Laia tn silla arhitektuurivõistluse tingimuste kooskõlastamine (K. Komissarov) Pärnu Raba ja Laia tn silla arhitektuurivõistluse tingimused koostanud K. Komissarov tutvustas neid eestseisusele.

Võistluse objekt on Pärnu Linnavalitsuse tellimusel kavandatav Pärnu jõe uus sild ja sellega seotud lähiümbrus. Eesmärk on saada parim arhitektuurne ja konstruktiivne lahendus sillale ja sillakoridoriga seotud liikluslahendusele ning külgneva ala maastikuarhitektuursele ja linnaruumilisele lahendusele. Sild koos ümbritseva väliruumiga peab olema arhitektuurselt kvaliteetne ja esinduslik, insenertehniliselt kõrgetasemeline ning sobima asukohta linnaehituslikult.

Võistlustingimused on läbi vaadanud nii EALi arhitektuurivõistluste töögrupp kui ka Pärnu Linnavalitsus. Võistlus on kavas välja kuulutada 29. novembril 2019. Žürii koosseis on veel lahtine. Välisliikme kandidaadid on planeerija-maastikuarhitekti taustaga Outi Palosaari ja Hanna Hyvönen, EALi-poolseks žüriiliikmeks pakkus eestseisus T. Silda. Leiti, et žürii töösse võiks kaasata TTÜ sillaehituse professori ja sildade projekteerija J. Idnurme. Kui tekib vajadus kaasata liiklusspetsialist, on selleks nõusoleku andnud D. Anton.

Otsustati • lisada võistlustingimustesse, et osaleja peab kaasama ehitusinseneri (ehituskonstruktori); • kooskõlastada võistlustingimused; • kinnitada võistluse žürii koosseis.

Loomestipendiumid

3. Info teadus- ja arendusnõuniku kohta (I. Mald) I. Mald teavitas, et EAL tegi 2019. a kevadel Eesti Sisearhitektide Liidu (ESL) ja Eesti Maastiku­ arhitektide Liiduga (EMAL) koostöös Eesti Teadusa­gentuurile taotluse valdkonna teadus- ja arendusnõuniku ametikoha loomiseks vajaliku raha leidmiseks. Taotlus rahuldati ja toetus eraldati kolmeks aastaks. Teadus- ja arendusnõunik on kavas tööle võtta EALi, leping on juba sõlmitud.

Liitudevaheline leping on veel sõlmimata. Praegu otsitakse ametikohale sobivat inimest. EMAL on oma kandidaadi juba esitanud. Kõigi kolme liidu kandidaadid tuleb liitude vahel kooskõlastada.

Leiti, et teadus- ja arendusnõunik võiks hakata selgitama välja EALi liikmete vajadusi ning arhitektuuriettevõtjatelt võiks koostöös Eesti Arhitektuurikeskusega koguda sellekohast infot.

Otsustati levitada infot loodava teadus- ja arendusnõuniku ametikoha kohta EALi ja EKA meililistis ning küsida ettepanekuid kandidaatide kohta.

Tulevane teadus- ja arendusnõunik Pärnu silla võistlus

03/19 arh.

arh. 03/19 Taotleja nimi

Aet Ader

Taotluse suurus € 2500

Taotluse kuupäev

Taotluse eesmärk

01.11.2019 Loometegevus

Karin Tõugu

2500

01.11.2019

Aet Pikk

640

31.10.2019

Anne Muhk

640

31.10.2019

Grete Veskiväli

400

01.11.2019

2500

30.10.2019

Jiri Tintera Kalle Vellevoog

2250

31.10.2019

Paulina Pähn

2500

31.10.2019

Johan Tali

1250

30.10.2019

Kadri Klementi

1250

Tutvumine Jaapani ehituskultuuriga

Õppereis

EALi õppereis Šveitsi ja Bodensee lähistele

Loometegevus

Veneetsia 2020. a arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni loomine

31.10.2019

Margus Koot

400

01.11.2019

Siiri Koot

400

01.11.2019

Osalemine väljaspool Eestit toimuval arhitektuurivõistlusel ajavahemikus 01.11.2019–01.03.2020

320 250

2250*

1250* 1250*

Loometegevus

Õppereis

Valencia piirkonda Santiago Calatrava jälgedes

640*

800*

640

01.11.2019

Loometegevus

Toivo Tammik

800

31.10.2019

Loometegevus

Uurimusliku artikli kirjutamine ja eelnev uurimistöö teemal „Ajutised monumendid linnakeskkonnas”

19 670

Komisjon eelistab anda toetust loometegevuseks. Õppereiside toetusi komisjon vähendas, kuna eelistab loometegevust, lisaks soovis komisjon järgida varem sarnasteks õppereisideks eraldatud summasid.

Kokku määrati stipendiumeid 18 480 euro ulatuses. 2020. aastasse kantakse üle stipendiumite jääk 1388 eurot.

Otsuse ettepaneku koostasid Alvin Järving, Elo Kiivet, Koit Ojaliiv ja Emil Urbel.

1000*

200 200

18 480

* Eraldiselt makstakse väljamaksmisel tulumaks.

Segregatsioonikonverents

320

Tallinna Ülikooli Balti filmi- ja meediakooli arhitektuurifilmi kursuse sisu loomine 2017. ja 2018. a arhitektuuripreemiate nominentide ja laureaatide põhjal

Toomas Paaver

11

2500*

2500*

Sõnastuste koostamine arhitektuurivaldkonna, arhitekti töö, arhitektuurivõistluste ja avaliku ruumi kirjeldamiseks algsisendina erinevatele tekstidele

KOKKU

2500*

2500*

30.10.2019

1000

Eraldis €

Loominguline töö ja eksponaadi valmistamine 2020. a Veneetsia arhitektuuribiennaali Ungari paviljonis grupinäituse „Othernity.

Reconditioning Our Modern Heritage” jaoks

Õppereis

Muu Karli Luik

Taotluse sisu

7. Segregatsioonikonverentsi „Eraldatud ruumid” tagasiside (A. Mänd) A. Mänd andis ülevaate 14. novembril EALi korraldatud rahvusvahelisest konverentsist „Eraldatud ruumid. Ruumiline segregatsioon – teadvustamata probleem”. Konverents pälvis meedias suurt tähelepanu ja vastukaja. Soovitud eesmärk saavutati, osales tähelepanuväärne hulk linnaametnikke, ent kahjuks vähe arhitekte. Konverentsil tutvustatud üleeuroopalises uuringus väideti Tallinn olevat üks kiiremini segreeruvaid pealinnu Euroopas, millega Tallinna abilinnapea Eha Võrk ei nõustunud. Eriarvamuste lahendamiseks saatis EAL Tallinna Linnavalitsusele kirja ettepanekuga kohtuda (vastust veel pole).

03/19 arh.

EALi uued liikmed

Kadri Kerge Snd 15.11.1983. Lõpetanud 2011. aastal Viini Rakenduskunsti Ülikooli. Töötab alates 2011. aastast Arhitektuuri­ ministeeriumis arhitektina ja on selle kaasomanik ning alates 2018. aastast arhitektuuribüroos NBBJ arhitektina.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 321 (29.08.2019).

Endrik Mänd Snd 20.01.1972. Lõpetanud 1995. aastal Tallinna Kunstiülikoolis arhitektuuri eriala.

Töötab arhitektuuribüroos Puusepp & Mänd OÜ arhitektina. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 323 (24.10.2019).

Jiri Tintera Snd 30.12.1981. Lõpetanud 2007. aastal Tšehhi Tehnikaülikooli Prahas. On alates 2010. aastast FIE arhitekt Jiri Tintera. Alates 2016. a töötab lisaks Tallinna Tehnikaülikooli Tartu kolledžis ehitise projekteerimise lektorina ja alates 2013. aastast Valga Vallavalitsuses vallaarhitektina. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 323 (24.10.2019).

Paulina Pähn Snd 20.11.1993. Lõpetanud 2018. aastal Eesti Kunsti­ akadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala.

Töötab arhitektuuribüroos JVR OÜ. Alus: EALi eest­ seisuse otsus nr 323 (24.10.2019).

EALi noortekogu uued liikmed

Madli Kaljuste Snd 17.11.1992. Õpib Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimise erialal. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 323 (24.10.2019).

12

arh. 03/19

Lõppenud arhitektuurivõistlused

TARTU VABADUSE PST 6 PARKIMISMAJA ARHITEKTUURIVÕISTLUS TÖÖDE ESITAMISE TÄHTAEG 09.08.2019 Arhitektuurivõistluse eesmärk oli leida Tartusse Vabaduse pst 6 kavandatavale parkimismajale väärikas ja vanalinna sobiv arhitektuurilahendus.

Esikoha pälvis töö märgusõnaga „Turuplats”, mille autor on Villem Tomiste Stuudiost Tallinn.

Teiseks tunnistati töö märgusõnaga „KatusTänav” osaühingult LÜNK arhitektid (Kaisa Lasner, Üllar Ambos, Ioannis Lykouras ja Pille Noole) ja kolmandaks „Arkaad” osaühingult Raadius

Arhitektid (Kaspar Stroom, Agur-Andri Tarmo, Amor Vaik ja Viljar Orub).

Lisaks märkis žürii 29 tööst ära veel seitse: „Pemtel” (Psst! OÜ), „Pink Slime” (OÜ Arhitektuuribüroo Pluss), „Oja” (Design Police Department OÜ, kxr architects OÜ), „Küütri Torn” (Arhitekt Must OÜ), „Linnalava” (Arhitektuuribüroo MA OÜ), „Pilv” (Part OÜ) ja „Linna elemendid” (OÜ Kolm Koma Arhitektid).

Võidutöö „Turuplats”. Autor Villem Tomiste arhitektuuribüroost Stuudio Tallinn

13

03/19 arh.

Võsu põhikooli ja lasteaia hoone ideevõistlusele esitati 15 tööd. Võitjaks kuulutati ideekavand „Rehe” (osaühing Kolm Pluss Üks) ja preemia suurus oli 10 000 eurot.

Teise koha sai OÜ b210 ja Platvorm OÜ ühisprojekt „Luide” ning kolmanda koha Ateljee Null OÜ ideekavand „Vaskuss”. Preemiate suurus oli vastavalt 5000 ja 3000 eurot.

LÕPPENUD ARHITEKTUURIVÕISTLUSED

VÕSU PÕHIKOOLI JA LASTEAIA HOONE IDEEVÕISTLUS TÖÖDE ESITAMISE TÄHTAEG 15.08.2019 Anti välja ka kaks ergutuspreemiat, millest üks läks Hirvesoo Arhitektibüroole kavandi „Kuke­ aabits” eest ning teine Arhitektuuribüroo Luhse ja Tuhal OÜ tööle „Valge Klaar”. Mõlemad said preemiaks 1500 eurot.

Võidutöö „Rehe”. Autor arhitektuuribüroo Kolm Pluss Üks OÜ

KUUSALU KESKKOOLI HOONEKOMPLEKSI ÜLDISE RUUMILISE LAHENDUSE JA JUURDEEHITUSE IDEEVÕISTLUS TÖÖDE ESITAMISE TÄHTAEG 23.08.2019 Konkursile esitati neli tööd ja auhinnafond oli 25 000 eurot.

Võidutöö „Reede” esitanud Kauss Arhitektuur OÜ sai preemiaks 10 000 eurot. Ideekavandi autorid on Kristiina Aasvee, Allan Pilter, Kaur Talpsep, Carolina Reidma, Elise Roos ja Sten Vendik.

Teisele kohale tulnud võistlustöö „Loomelinnak” autori Must OÜ preemia oli 7000 eurot. Selle töö autorid on arhitektid Alvin Järving, Ott Alver,

Mari Rass, Andreas Krigoltoi, Lisett Laurimäe, Katrin Vilberg ja Jonn Sooniste.

Kolmandale kohale tulnud kavandi „Õu” eest sai Doomino Arhitektid OÜ arhitekt Pelle-Sten Viiburg 5000 eurot.

Ergutuspreemia 2000 eurot pidi minema neljandaks jäänud võistlustööle „Puusalu”, kuid jäi välja maksmata, sest töö ei kvalifitseerunud.

14

LÕPPENUD ARHITEKTUURIVÕISTLUSED

arh. 03/19

Võidutöö „Reede”. Autorid Kristiina Aasvee, Allan Pilter, Kaur Talpsep, Carolina Reidma, Elise Roos ja Sten Vendik arhitektuuribüroost Kauss Arhitektuur OÜ

TAPA LINNAKESKUSE ARHITEKTUURIVÕISTLUS („HEA AVALIK RUUM”) TÖÖDE ESITAMISE TÄHTAEG 29.08.2019 Tapa Vallavalitsuse ja EALi arhitektuurivõistlus kuulus „Hea avaliku ruumi” jätkuprogrammi.

Võistlusega otsiti Tapa linnakeskusele terviklikku ja nüüdisaegset lahendust, et luua inimsõbralik ja kvaliteetne avalik ruum linna südames. Võistlusele esitati kuus tööd, mis kõik kvalifitseerusid. Žürii otsustas premeerida viit parimat tööd.

Esikohapreemia 9000 eurot pälvis võidutöö „Ristumine peateega” arhitektuuribüroodelt KUU OÜ ja OÜ inphysica technology (autorid Mihkel Räni Raev, Lauri Läänelaid, Raul Kalvo, Kerttu Kõll ja Juhan Rohtla).

Teise koha ja rahalise preemia 7000 eurot pälvis töö „Galerii” (autor Villem Tomiste, OÜ Stuudio

Võidutöö „Ristumine peateega” arhitektuuribüroodelt KUU OÜ ja OÜ inphysica technology.

Autorid Mihkel Räni Raev, Lauri Läänelaid, Raul Kalvo, Kerttu Kõll ja Juhan Rohtla

15

03/19 arh.

Lisaks andis žürii välja kaks võrdset ergutuspreemiat (2000 eurot) kavanditele „Kohtume promenaadil” (autor Paco-Ernest Ulman büroost Mudel OÜ) ning „Tapa Tapas” (autorid Kaie Kuldkepp, Jonas May ja Tanel Teder büroost NÜÜD arhitektid OÜ).

LÕPPENUD ARHITEKTUURIVÕISTLUSED

Tallinn). Kolmandale kohale jõudis ideekavand „Foorum”, mis pälvis preemia suurusega 5000 eurot (autorid Ott Alver, Alvin Järving, Mari Rass, Andreas Krigoltoi, Lisett Laurimäe, Katrin Vilberg ja Jõnn Sooniste büroost Arhitekt Must OÜ).

HARIDUSE 13 KOOLIHOONE ARHITEKTUURIVÕISTLUS KURESSAARES TÖÖDE ESITAMISE TÄHTAEG 07.10.2019 Arhitektuurivõistluse eesmärk oli leida parim terviklik ideekavand, kontseptsioon ja visioon Saaremaa Ühisgümnaasiumi (tulevikus (Kuressaare) põhikool) hoonekompleksi rekonstrueerimiseks.

Esimene koht ja auhind 9000 eurot anti idee­ kavandile märgusõnaga „Kaaremaa”. Kavandi oli esitanud Kauss Arhitektuur OÜ, autorid on Allan Pilter, Elise Roos, Sten Vendik, Carolina Reidma, Heleri Koltšin ja Kaur Talpsep.

Võidutöö „Kaaremaa”. Autorid arhitektid Allan Pilter, Elise Roos, Sten Vendik, Carolina Reidma, Heleri Koltšin ja Kaur Talpsep arhitektuuribüroost Kauss Arhitektuur OÜ

Teine koht ja auhind 7000 eurot läks ideekavandile märgusõnaga „Oaas”. Kavandi oli esitanud KAOS Arhitektid OÜ, autorid on Margit Aule, Katri Haarde, Karina Krestinov, Katri Mets ja Liis Tarbe.

Kolmanda koha ja auhinna 5000 eurot pälvis ideekavand märgusõnaga „Sapere aude”. Kavandi esitas Arhitekt 11 OÜ, autorid on Sander Aas ja Hannes Koppel.

Ergutuspreemia 2000 eurot anti ideekavandile märgusõnaga „Kollane allveelaev”. Kavandi esitasid ühisosalejad OÜ TEMPT ja OÜ NU arhitektuur. Kavandi autorid on Diana Taalfeld, Oksana Hetman, Erik Kalde, Lisette Eriste, Dóra Máté ja Mihkel Urmet.

16

arh. 03/19

LÕPPENUD ARHITEKTUURIVÕISTLUSED

NARVA RIIGIGÜMNAASIUMI ÕPPEHOONE JA KESKLINNA PÕHIKOOLI ÕPPEHOONE REKONSTRUEERIMISE ARHITEKTUURIVÕISTLUS TÖÖDE ESITAMISE TÄHTAEG 11.09.2019 RKAS ja HTM koostöös EALiga korraldasid Narva riigigümnaasiumi ja kesklinna põhikooli arhitektuurivõistluse. Preemiafond 36 000 eurot jagati järgmiselt: esikoht 12 000 eurot, teine koht 9000 eurot ja kolmas koht 6000 eurot. Ergutuspreemiate summa oli 9000 eurot.

Võistluse võitis Salto arhitektuuribüroo idee­ kavandiga „Tahvel”. Selle autorid on Maarja Kask, Ralf Lõoke ja Martin McLean.

Teisele kohale tulnud ideekavandi „Boxx” esitas konkursile arhitektuuribüroo Kolm Pluss Üks.

Kavandi autorid on Siim Tiisvelt, Gert Guriev,

Kerstin Kivila, Markus Kaasik, Karin Harkmaa ja Mihkel Meriste.

Kolmanda koha saavutanud kavandi „Hariduse plats” autorid on Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla, Kristo Põlluaas, Johannes Madis Aasmäe ja Liis Juuse arhitektuuribüroost KUU. Ergutuspreemia said ideekavand „Kõrguv”, mille autor on Kuno Mayr arhitektuuribüroost Kuno Mayr Architetto, ning ideekavand „Start”, mille autorid on Indrek Allmann ja Kaspar Krass arhitektuuribüroost Pluss.

Võidutöö „Tahvel”. Autorid Maarja Kask, Ralf Lõoke ja Martin McLean arhitektuuribüroost Salto

MUSTAMÄE RIIGIGÜMNAASIUMI ARHITEKTUURIVÕISTLUS TÖÖDE ESITAMISE TÄHTAEG 04.10.2019 RKAS ja HTM koostöös EALiga korraldasid Tallinna Mustamäe riigigümnaasiumi (Akadeemia tee 25) arhitektuurivõistluse preemiafondiga 36 000 eurot (esikoht 12 000 eurot, teine koht

17

9000 eurot ja kolmas koht 6000 eurot). Ergutuspreemiaid anti välja kaks summas 9000 eurot.

Tähtajaks esitati kümme ideekavandit.

LÕPPENUD ARHITEKTUURIVÕISTLUSED

03/19 arh.

Võidutöö „Kuppelmaastik”. Autorid Alvin Järving, Ott Alver, Mari Rass, Jonn Sooniste, Katrin Vilberg ja Lisett Laurimäe (Arhitekt Must)

Võistluse võitis Arhitekt Must ideekavandiga „Kuppelmaastik”, mille autorid on Alvin Järving, Ott Alver, Mari Rass, Jõnn Sooniste, Katrin Vilberg ja Lisett Laurimäe.

Teine koht läks ideekavandile „Mumm”, mille esitas arhitektuuribüroo Salto ning mille autorid on Maarja Kask, Ralf Lõoke ja Martin McLean.

Kolmanda koha saavutas ideekavand „Emmental”, selle autorid on Mihkel Räni Raev, Lauri Läänelaid, Raul Kalvo ja Tõnis Savi OÜst inphysica technology ja ACB OÜst.

Ergutuspreemia said ideekavandid „Ruut” (autor Koit Ojaliiv arhitektuuribüroost KUU) ning „Siug” (arhitektuuribüroo Molumba, autorid Karli Luik, Johan Tali, Harri Kaplan ja Tamara Nesic).

RÄVALA JA ESTONIA PUIESTEE VAHELISE KVARTALI ARHITEKTUURIVÕISTLUSE TEINE VOOR TÖÖDE ESITAMISE TÄHTAEG 08.10.2019 Tallinna Rävala pst ja Estonia pst vahelisele alale kerkiva 70 000-ruutmeetrise Rävala galerii kaubandus- ja ärikvartali arhitektuurivõistluse võitjaks valiti KOKO arhitektide töö.

Võistluse lõppvooru jõudsid kavandid arhitektuuribüroodelt Allianss Arhitektid, Arhitekt 11,

KOKO arhitektid ja Martin Aunin. Eriauhinna võitis Allianss Arhitektid.

Kvartali investorid on Brave Capital, Go Group ja Norber Grupp. Teise vooru korraldas OÜ Rävala Kaheksa.

18

LÕPPENUD ARHITEKTUURIVÕISTLUSED

arh. 03/19

Käimasolevad arhitektuurivõistlused Käimasolevad ja algavad arhitektuurivõistlused ning nende tööde esitamise kavandatavad tähtajad ˬ 12.02.2020 kell 16.00 – „Hea avaliku ruumi” Paide keskväljaku arhitektuurivõistlus. ˬ Veebruar 2020 – Konstantin Pätsi monumendi arhitektuurivõistlus, korraldab Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet koostöös MTÜga Konstantin Pätsi Muuseum. ˬ 10.03.2020 kell 17.00 – Pärnu Raba ja Laia tn silla arhitektuurivõistlus, korraldab Pärnu Linnavalitsus koostöös EALiga. ˬ Märtsi lõpp 2020 – Raadimõisa rekreatsiooniala (Tartu vald) arhitektuurivõistlus, korraldab Tartu Vallavalitsus. EAL on tingimused kooskõlastanud.

ˬ Kadrina Põhikooli arhitektuurivõistlus, korraldab Kadrina Vallavalitsus koostöös EALiga. ˬ Järve keskuse (Tallinn) planeeringuvõistlus, korraldab AS Silikaat Grupp koostöös EALiga.

Täpsem info on ja avaldatakse jooksvalt EALi kodulehel. Võistluste kuupäevades võib tulla ette muudatusi.

Tallinna Rävala galerii kaubandus- ja ärikvartali arhitektuurivõistluse võidutöö. Autorid KOKO arhitektid

19

03/19 arh.

EALi teated

EESTI ARHITEKTIDE LIIDU AASTAPREEMIATE LAUREAADID 2019 EALi arhitekti aastapreemia 2019 pälvisid Eesti Kunstiakadeemia uue hoone arhitektid Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla, Eik Hermann, Rene Sauemägi ja Kalle Komissarov (KUU arhitektid). „Eramu 2019” aastapreemia laureaatideks valiti Lusthoone sauna autorid Peeter Pere ja Eva Kedelauk (Peeter Pere Arhitektid).

Aastapreemiatele esitati tänavu 42 tööd, millest valiti kolm arhitekti aastapreemia nominenti ja seitse „Eramu 2019” nominenti. Arhitekti aastapreemiale kandideerisid Maarjamäe kommunismiohvrite memoriaal, Eesti Kunstiakadeemia uus hoone ja Arvo Pärdi keskus. „Eramu 2019” aastapreemiale esitati seitse eramut üle Eesti: eramu Kloogarannas, Murastes, Nõmmel, Pirita-Kosel, Põllil, Saastnas ja Tilgus.

Arhitekti aastapreemia laureaadi valis tänavu tunnustatud Pariisi arhitekt Lina Ghotmeh, kelle

sõnul ei olnud see kerge, sest kõik kolm projekti paistavad silma arhitektuuri suurepärase kvaliteediga. „Keerukate lahenduste, õige rütmi, proportsioonide, dimensioonide ja innovatsiooni tasakaalu valguses tuleb oma arhitektuuri siiruse poolest esile tõsta just Eesti Kunstiakadeemia hoonet ning tunnustada autorite innovaatilisust ja hoonekompleksi terviklikku lõimimist keerukasse linnakeskkonda,” põhjendas oma otsust Lina Ghotmeh. „Eramu 2019” tiitli pälvinud Peeter Pere ja Eva Kedelaugu loodud Lusthoone saun võlus žürii liikmeid poeetika, nüansirikkuse ja selgusega. „Eesti arhitektuuri väga kõrge tase avaldas mulle sügavat muljet. Kahjuks pole Leedu eramajade seas praegu ühtegi võrreldavat kandidaati ja muidugi teeb see mind pisut kadedaks,” ütles žürii välisliige, Leedu arhitekt Gintautas Natkevičius. Lusthoone saun on tema sõnul väljendusrikas maamärk, autori signatuur looduses, samas väga peen ja poeetiline.

Koos tagasihoidliku interjööriga liituvad kolm erinevat kihti: ajalugu, loodus ja moodsa arhitektuuri keel.

EALi tudengipreemia pälvis Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala magistrant Veiko Vahtrik magistritööga „Tasku­ kohane eluase”.

Eesti Arhitektide Liidu eramu preemia 2019. Lusthoone saun. Autorid Peeter Pere ja Eva Kedelauk (Peeter Pere Arhitektid). Foto Tõnu Tunnel

20

arh. 03/19

EALi TEATED

TARTUS JAGATI 2019. AASTA ARHITEKTUURIPREEMIAID 6. detsembril Tartus Kammivabrikus toimunud pidulikul auhinnatseremoonial anti üle tänavused arhitektuuripreemiad, millega tunnustati Eesti arhitektuurivaldkonna säravamaid tegijaid, teoseid, loovmõtteid ja edendajaid.

Arhitektuuriaastat kokku võtval tseremoonial kuulutasid oma aastapreemiate laureaadid välja Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapital, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Sisearhitektide Liit, Eesti Maastikuarhitektide Liit, arhitektuuriajakiri Maja ja kultuurileht Sirp.

Suure-Jaani Tervisekoda. Autorid Riin Kärema, Kerli Lepp ja Mari Põld. Foto Terje Ugandi

21

EESTI ARHITEKTIDE LIIDU AASTAPREEMIAD

EESTI SISEARHITEKTIDE LIIDU AASTAPREEMIAD

ˬ Arhitekti aastapreemia: Eesti Kunstiakadeemia uus hoone. Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla, Eik Hermann, Rene Sauemägi, Kalle Komissarov (KUU arhitektid) ˬ „Eramu 2019”: Lusthoone saun. Peeter Pere, Eva Kedelauk (Peeter Pere Arhitektid) ˬ Tudengipreemia: Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala magistritöö „Taskukohane eluase”. Veiko Vahtrik

ˬ Park Hotell Viljandi. Margit Argus, Margit Aule, Kaiko Kerdmann (KAOS Arhitektid) ˬ Tallinna Lastehaigla vastsündinute ja imikute osakond. Mari Põld (T43 Sisearhitektid) ˬ Suure-Jaani Tervisekoda. Riin Kärema, Kerli Lepp, Mari Põld ˬ Eesti Kunstiakadeemia uus hoone. Tarmo Piirmets, Raul Tiitus (Pink) Eesti Sisearhitektide Liidu Vello Asi nimeline tudengipreemia: Kirke Kalamats

EALi TEATED

03/19 arh.

EESTI MAASTIKUARHITEKTIDE LIIDU AASTAPREEMIAD ˬ Ideepreemia: Balti paviljon Veneetsia arhitektuuribiennaalil. Kārlis Bērziņš, Niklāvs Paegle, Dagnija Smilga, Laila Zariņa, Jurga Daubaraitė, Petras Išora, Ona Lozuraitytė, Jonas Žu­kaus­ kas, Johan Tali ˬ Koostööpreemia: Paide keskväljaku ruumieksperiment 2017–2019. Elo Kiivet, Kalle Komissarov, Kadri Kallaste ˬ Aastapreemia: Valga keskväljak. Gian­ franco Franchi, Chiara Tesi, Rea Sepping (Franchi+Associati) ˬ Järjepideva töö preemia: Tartu Linnavalitsus ˬ Tudengitöö preemia: Tallinna Tehnikaülikooli maastikuarhitektuuri tudengite uurimistöö „Ajutine Mustamäe”. Priit Ingver, Maire Suimets, Elina Lobunkova, Birgit Pukk, Anete Tammeveski

Park Hotell Viljandi. Autorid Margit Argus, Margit Aule ja Kaiko Kerdmann (KAOS Arhitektid). Foto Terje Ugandi

Kommunismiohvrite memoriaal ja ohvitseride mälestusmärk Tallinnas Maarjamäel. Autorid Kalle Vellevoog (JVR Arhitektid), Jaan Tiidemann (Ninja Stuudio) ja Tiiu Truus (Stuudio Truus). Haljastus Lidia Zarudnaya. Skulptor Kirke Kangro. Foto Martin Siplane

22

arh. 03/19

Valga keskväljak. Autorid Gianfranco Franchi, Chiara Tesi ja Rea Sepping (Franchi+Associati). Foto Maris Tomba

EESTI ARHITEKTUURIAJAKIRJA MAJA JA KULTUURILEHE SIRP RUUMIPUBLIKATSIOONI AASTAPREEMIAD ˬ Maja aastapreemia: „Aga miks?”. Siim Tuksam ˬ Sirbi aastapreemia: „Ruumi potentsiaal alushariduses”. Eva-Maria Truusalu

23

EESTI KULTUURKAPITALI ARHITEKTUURI SIHTKAPITALI AASTAPREEMIAD ˬ Näituse kureerimine: näitus „Oma tuba.

Feministi küsimused arhitektuurile”. Ingrid Ruudi ˬ Näituse kureerimine: Eesti Arhitektide Liidu kuraatorinäitus „Liginull”. Eik Hermann, Mihkel Tüür, Rene Valner ˬ „Hea avalik ruum”: kommunismiohvrite memoriaal ja ohvitseride mälestusmärk Maarjamäel. Kalle Vellevoog (JVR Arhitektid), Jaan Tiidemann (Ninja Stuudio), Tiiu Truus (Stuudio Truus). Haljastus Lidia Zarudnaya.

Skulptor Kirke Kangro ˬ Rekonstrueerimisprojektid: KAOS Arhitektid. Tunnustus kolme rekonstrueerimisprojekti eest: Haapsalu piiskopilinnuse külastus­ keskus-muuseum, Park Hotell Viljandi, Eesti suursaatkond Moskvas ˬ Arhitektuur: Eesti Kunstiakadeemia uue hoone arhitektuur. Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla, Eik Hermann, Kalle Komissarov, Rene Sauemägi (KUU arhitektid) ˬ Eesti Kultuurkapitali peapreemia arhitektuuri valdkonnas: Arvo Pärdi keskus. Fuensanta Nieto, Enrique Sobejano (Nieto Sobejano Arquitectos)

03/19 arh.

ˬ 29. mail esitas kutsekomisjon aukohtule hinnangu andmiseks järgmise küsimuse.

Seekordses kutse taotlemise voorus taotleb volitatud arhitekt, tase 7 kutset Andres Mikker. Oma viimase kümne aasta tööde loetelusse on ta märkinud muu hulgas Tööriistamarketi ja Sadama­ hotelli Valge Laev.

Kutsekomisjoni poole pöördus EALi liige Ülle Kunnus seoses Andres Mikkeri katsega esitada tema projekteeritud tööd oma nime all, st Mikker eirab kutse-eetikat ja autoriõigusi. Kunnus saatis lisainfoks edasi Mikkeri tellimusel Indrek Vainu poolt tehtud olulisimate tööde loetelu, mille autor on Indrek Vainu, mitte Andres Mikker. Indrek Vainu on teinud Andres Mikkeri tellimusel ka väiksemamahulisi töid, mida selles nimekirjas pole.

Otsus Aukohus leidis, et Andres Mikker on eksinud EALi eetikakoodeksi punktide 20 ja 22 vastu - esitades kutsekomisjonile dokumendi, kus on kõnealuse töö autorina märgitud vaid Andres Mikker, ei tunnista Andres Mikker Ülle Kunnuse poolset panust ning eirab kolleegi autoriõigusi. Aukohus ei välista, et ka Andres Mikker on nimetatud projektis osalenud ja on üks töö autoritest. Väljavõtted kirjavahetusest A. Mikkeri ja I. Vainu viitavad tahtlikule autoriõiguse eiramisele.

Kuna Andres Mikker ei kuulu Eesti Arhitektide Liitu, ei saa liit teda karistada. Kuna aga juhtumi üks osaline on arhitektide liidu liige, on aukohus seisukohal, et seda tuleb kajastada EALi teatajas. Samuti informeerida käesolevast otsusest kutsekomisjoni (kes ka antud teemal pöördumise aukohtule tegi).

ˬ Lepitusmenetlus Arhitekt Must OÜ (Ott Alver, Alvin Järving, Mari Rass) ja Stuudio Tallinn OÜ (Villem Tomiste) vahel Eesti Arhitektide Liidu esindajad: Aet Ader, Margit Mutso Objekt: Tõrva keskväljaku ja linnaruumi arhitektuurilahendus 24.10.2019 Vt lisaks EALi aukohtu noomitus (31.05.2019)

EALi TEATED

AUKOHTU OTSUSED

Stuudio Tallinn OÜ ja Arhitekt Must OÜ lepivad antud menetluse käigus kokku, et osapooled sõlmivad litsentsilepingu, millega Stuudio Tallinn annab Arhitekt Mustale õiguse kasutada Stuudio Tallinna Tõrva keskväljaku arhitektuurivõistlusel II preemia pälvinud ideekavandi valgustuse lahenduse osa. Arhitekt Must OÜ tasub Stuudio Tallinnale idee kasutamise õiguse eest hüvitist.

Tõrva objekti kajastamisel meedias, veebilehekülgedel ja mujal lisatakse autorite nime juurde märkus „väljaku valgustuse lahendus põhineb OÜ Stuudio Tallinn võistlustööl”.

Sellega lõpetatakse antud juhtumi autoriõiguste käsitlemine ning mõlemad osapooled kinnitavad, et neil ei ole teineteise suhtes enam pretensioone.

Aukohus teeb ettepaneku esitada info poolte kokkuleppe saavutamisest EALi Teatajas.

EALI ÜLDKOGU Üldkogu toimub 23. aprillil 2020 Tallinnas Kumus. Kutsed saadame hiljemalt üks kuu varem.

EALi 2019. aasta õppereisil osalejad. Foto EAL

24

EALi TEATED

arh. 03/19

EALI ÕPPEREIS ŠVEITSI 6.–12. OKTOOBRIL 2019 Ka 2019. aastal tegime traditsioonilise EALi õppereisi, sihtkoht oli Põhja-Šveits ja Bodensee lõunakalda piirkond. Seitsme päeva jooksul tutvus 36-liikmeline arhitektide rühm väga mitmepalgeliste objektidega. Šveitsis kohtab head arhitektuuri ja suurepärast ehituskvaliteeti igal sammul ning hoolimata tihedast ajakavast nägime kokkuvõttes sellest kindlasti ainult väikest osa. Reis algas ja lõppes Zü‑ richis, kus oma kolleegidele tutvustasid linna ja arhitekti igapäevatööd kohapeal resideeruvad eesti arhitektid Mari-Liis Vunder ja Grete Soosalu.

Rääkisime sealsete büroode töökorraldusest ning Šveitsi arhitektuuri- ja planeerimispoliitikast, mis oma otsedemokraatia süsteemiga on meie omast üsna erinev.

Zürichi Ülikooli õigusteaduskonna raamatukogu. Santiago Calatrava, 2004.

Foto Ilmar Heinsoo

Püha Benedictuse kabel. Peter Zumthor, 1989. Foto Ilmar Heinsoo

25

EALi TEATED

03/19 arh.

Bardilli ateljee. Valerio Olgiati, 2007. Foto Ilmar Heinsoo

Järgnevad päevad sisaldasid Baseli, Churi ja Liechtensteiniga tutvumist. Kõikjal nägime nimekate arhitektide loomingut (Herzog & de Meuron, Peter Zumthor, Valerio Olgiati, Christian Kerez jt). Üks reisi kõrghetki oli EALi sünnipäeval Chä­ser­ rug­gi tipus Herzog ja de Meuroni kavandatud mägijaama külastus. Samuti jäi eredalt meelde Vitra kampus Weil am Rheinis Saksamaal, kus üksteise kõrval on näited Tadao Ando, Zaha Hadidi, Herzog & de Meuroni, Frank Gehry, Ni­cholas Grimshaw, Álvaro Siza ja SANAA töödest.

Väga huvitav oli oma silmaga üle vaadata Baumschlager Eberle büroohoone 2226, millest rääkis selle firma arhitekt ja juhtivpartner Ulli Grass­ mann EALi konverentsil „Liginull” 2018. a novembris Arvo Pärdi keskuses. 2226 passiivmaja on tänapäeva energiatõhususe kontekstis ainu-

laadne, kuna sellel hoonel puuduvad tavalised kütte- ja jahutussüsteemid. Hoone 700 mm paksused kärgtellistest seinad hoiavad sooja, mis eraldub inimestest endist ning arvutitest ja valgustitest.

Kõige muu kõrval saime osa Šveitsi imekaunist loodusest ja veinikultuurist ning vaadetest Bodenseele. Nägime ka ajaloolisi objekte, nagu Wettingeni kunagine klooster, kus praegu tegutseb kantoni gümnaasium, ja Sankt Galleni klooster sealse raamatukoguga.

Loo juures olevatel fotodel on objektid, mille reisil osalejad hääletasid oma lemmikuteks.

Aprillis 2020 tuleb kordusreis, rühmas on veel paar vaba kohta. Huvilistel palun märku anda aadressil ingridk@arhliit.ee.

26

arh. 03/19

Teated seenioritele

EALi TEATED

SEENIORITE 2019. AASTA TEISE POOLAASTA TEGEMISTEST Meie esimene kogunemine peale palavat suve toimus 4. septembril Tallinnas Harju Oru kohvikus.

Osavõtjaid ootas kringel, mida meie võõrustajad ise kohapeal küpsetavad. Juttu oli palju. Üldine teema, mille tähtsusele me kella kõlistamisega tähelepanu juhime, oli oktoobrikuu reis Haapsallu. Sealne vast avatud ja uue kuue saanud piiskopilinnus oli varem kindlaks määratud ning kõigil teada. Valikud olid tagasitee kohta: kas sõita läbi Riisipere või Koluvere lossi. Valik langes Riisiperele. Suur tänu Krista Karule suurepärase reisi korraldamise eest!

2. oktoobril kogunesime jälle Harju Oru kohvikusse, osavõtjaid oli vähevõitu – 14. Kuna hakkas lõppema meie eelmise kooskäimise koha Eesti Teaduste Akadeemia raamatukogu kohviku remont, lootsime juba järgmine kord kohtuda seal.

Haapsalu reis toimus 16. oktoobril 39 osavõtjaga. Haapsalu piiskopilinnus oli äratundmatuseni uus, eksponeerimine tuletas veidi ERMi meelde.

Haapsalu linnaekskursiooni tegid linnaarhitekt Anu Joost ja linnavalitsuse insener Tõnu Tam-

mesalu. Imetlesime nii neid kui ka suure bussi juhti, kes meile selle toreda ekskursiooni tegid.

Tagasiteel sõitsime Riisipere lossi. Hoone oli väliselt peaaegu korras, sisemised renoveerimistööd aga otse vastupidi, tegemata. Imetlesime omanikest perefirma entusiasmi ja otse loomulikult puuga seljas olevat rahakotti. Kõik on plaanis renoveerida rangelt nii kultuuriväärtuste kui ka muinsuskaitse eeskirjade kohaselt. Meile tutvustati nii tehtud kui ka tegemata töid ja võitlust ametnikega. Huvitav oli. Tagasi jõudsime ettenähtud ajal.

Novembrikuu kokkusaamine oligi uues kohas.

Seda kogunes imetlema ja meie üht lugupeetud arhitekti Ell Väärtnõu tema juubelil õnnitlema 20 arhitekti. Lilled, heade soovidega õnnitlejad, särav juubilar, meeldiv koht ja meeldiv teenindamine – sellise õhkkonnas möödus meie novembrikuu kohvilaud.

Haapsalu piiskopilinnuse külastuskeskus-muuseum. Autorid Margit Argus, Margit Aule ja Kaiko Kerdmann (KAOS Arhitektid). Foto Tõnu Tunnel

27

03/19 arh.

Meie juubilarid

JAANUAR Miia Masso

APRILL 14.01.1940

80

10.02.1950 10.02.1955 25.02.1925

70 65 95

03.03.1950 03.03.1955 09.03.1945 20.03.1960 21.03.1955 21.03.1960 24.03.1935

70 65 75 60 65 60 85

VEEBRUAR Toomas Lukk Merike Raid Virve Tiirmaa

MÄRTS Kiira Soosaar Raul Vaiksoo Mai Lume Ülo Peil Tiiu Sepman Raivo Puusepp Milvi Vainik

Malle Laan Urve Rukki Toomas Rein

09.04.1950 13.04.1955 17.04.1940

70 65 80

04.05.1925 12.05.1935 21.05.1950 25.05.1960

95 85 70 60

16.06.1960

60

MAI Heili Volberg-Raig Mari Ader Maie Kais Anu Kulbach

JUUNI Peep Urb

EESTI ARHITEKTIDE LIIT SOOVIB TEILE RÕÕMSAT JA RAHULIKKU AASTA LÕPPU NING HEAD UUT AASTAT 2020!

Eesti Arhitektide Liit

EALi president on Katrin Koov EALi asepresidendid on Andro Mänd, Kalle Komissarov ja Peeter Pere

Rg-kood: 80053223 Aadress: Põhja pst 27a, 10415 Tallinn Üldfaks: 611 7434 E-post: info@arhliit.ee Kodulehekülg: www.arhliit.ee

Tegevdirektor Ingrid Mald: tel 611 7432, ingrid@arhliit.ee Sekretär Kadri Saar: tel 611 7430, kadri@arhliit.ee Projektijuht Ingrid Kormašov: tel 611 7432, ingridk@arhliit.ee Projektijuht Kadri Laar, „Puu-Expo” projekt, kadri.laar@arhliit.ee

Pangakonto: EE211010022011720004 (SEB) Liikme aastamaks on 80 eurot, seenioril kuni 70. eluaastani ja noorliikmel 10 eurot, alates 2020.a. tõuseb täisliikme aastamaks 100 eurole.

Raamatupidamine: Ülemiste Raamatupidamisbüroo, Kaire Vühner, kaire@raamatupidajad.com EALi kontor on avatud E–R kl 10–17.

Jõulupühade aegu oleme suletud perioodil 23.12 – 03.01.

Eestseisuse koosolekud on kord kuus neljapäeviti algusega kl 16.30

EALi TEATAJA 3/2019 Eesti Arhitektide Liidu teabeleht / Keeletoimetamine Kristel Ress (Päevakera), kujundus Madis Katz, küljendus Kaido Känd