Eesti Arhitektide Liidu Teataja 2/19

02/19 EESTI ARHITEKTIDE LIIDU TEATAJA NEWSLETTER OF THE ESTONIAN ASSOCIATION OF ARCHITECTS

Juhtkiri lk 2 Eestseisuse koosolekud lk 4 EALi üldkogu koosolek lk 8 Eestseisuse koosolekud lk 15 EALi uued liikmed lk 22 Lõppenud arhitektuurivõistlused lk 23 Käimasolevad arhitektuurivõistlused lk 28 EALi teated lk 29 Teated seenioridele lk 31 Meie juubilarid lk 32

Noore arhitekti preemia laureaadid Laura Linsi ja Roland Reemaa. Foto Raul Mee

02/19 arh.

Juhtkiri

Eesti Vabariik sai mullu saja-aastaseks. Inimesed armastavad numbrimaagiat ja nõnda andis kolmekohalise arvuni jõudmine hea võimaluse teha paljudes valdkondades midagi olulist juubeli tähistamiseks ära – nii ka arhitektuuris. „Eesti Vabariik 100” aastale pühendatud „Hea avaliku ruumi” juubeliprogrammi käigus valmisid 2018. aastal esimesed uuendatud linnakeskused ja veel mitu on avamisjärjekorras, aga sellest lähemalt natuke hiljem.

Arhitektid on rahutud hinged, kes on vist igal ajal püüdnud kutsuda nii oma valdkonnas kui ka ühiskonnas üldisemalt esile häid muutusi. Viimasel ajal on toimunud aga huvitav nihe laiemas sootsiumis: kodanikuühiskonna kasvades on avalik ruum saanud järjest tähtsamaks jututeemaks nii kohvilauas kui ka meedias: linnaruumist ja selle kavandamisest räägitakse palju.

Inimesed pole rumalad, nad mõistavad elu- ja ruumikvaliteedi seost ning nõuavad selle mõistmist järjest häälekamalt ka otsustajatelt. Isegi (valimiseelse koosseisu) pealinna juhid on taibanud, et muutusi on tarvis. Kahju on vaid sellest, et paljude ametkondadeni pole see arusaam jõudnud ja mitu vajalikku projekti on seisma pandud. Huvitav on see, et väiksemates linnades tehakse julgemaid otsuseid ja liigutakse kiiremini kvaliteetsema elukeskkonna poole kui pealinnas, kus näiteks väga oluline peatänava projekt on teadmata ajaks takerdunud.

Riigi tasandil on kõige tähtsam verstapost ruumiloome ekspertrühma töö kaante vahele jõudmine eelmise aasta lõpus ja valitsuse otsus püsiva ruumiloome meeskonna loomise kohta uue aasta alguses. Ettevalmistavad tegevused on juba käima läinud. Ekspertrühma töö kujunes tõeliseks koostöö ja kompromisside proovikiviks ning sellest sündis kokkuvõttena lõpparuanne, kus on nii kirjeldatud probleemid kui ka sõnastatud muudatusettepanekud. Ehkki viimased said arhitektide silmis loodetust lahjemad, on see kaalukas dokument, millele viidata, rääkides kvaliteetsest ruumist ükskõik millises kontekstis.

Ekspertrühma tööd juhtis Jaak-Adam Looveer ning töögruppide vedajate ja liikmetena osales selles veel hulk liidu esindajaid. Seega oli arhitekte kaasa mõtlemas päris palju. Aitäh teile kõigile ning eriti Jaak-Adam Looveerile, kes selle poolteist aastat vastu pidas ja aitas väga erinevate huvirühmade jaoks diplomaatiliselt ühist keelt leida. Nüüd tuleb ilmselt kõvasti pöialt hoida, et ministeeriumites kokku pandud institutsionaalsete ümberkorralduste töörühm ei unustaks ekspertrühma nimetatud põhieesmärke.

Kohalike omavalitsuste tasandil on kindlasti kõige suuremad sammud „Hea avaliku ruumi”

EALi president Katrin Koov. Foto Raul Mee

programmi käigus valminud linnakeskused. Eelmise aasta jooksul avati esimesed uuendatud välja­ kud Lõuna- ja Kesk-Eestis ning lähiajal valmib veel mitu linnakeskust üle Eesti. Tänavu on uued võistlused koondunud rohkem Põhja-Eestisse. Kuigi vahepeal tekkis kartus, et jätkuprogramm jääb rahastuse puuduse tõttu seisma, leidis riik aasta lõpus lisaressursse. Omavalitsuste huvi oma linnakeskkondade nüüdisajastamise vastu ei rauge.

Sügisel sõitis bussitäis arhitekte ringi Mulgi- ja Valgamaal: toimusid maakonnapäevad, kus tutvuti uute linnaväljakutega ja kohtuti kohalike võtmeisikutega. Väga sisukas vestlusring toimus Valga kultuurimajas, kus arutleti ääremaastumise ja selle ärahoidmise teemal. Piiri äärest vaadates paistavad ruumiloome teemad teises valguses kui pealinnas. See paneb mõtlema, kui kasulik on Eestile tervikuna kaugemas plaanis see, et ehitusõigus on loodud Tallinna tingimustest lähtuvalt.

Pealinnast kaugemal võib mõnigi reegel ehitustegevusele päris halvavalt mõjuda ja ääremaastumisele hoopis hoogu anda.

Avalikud arhitektuurivõistlused on endiselt populaarsed ja tagasi on tulnud suurte hoonete võistlused. Viljandi haigla, keskkonnamaja ja Eesti Rahvusringhäälingu maja võistlus on äsja lõppenud, Pärnu kunstihoone oma veel käib. Teisalt on kahju, et pealinna uut megahaiglat kavandatakse ilma avaliku konkursita.

Muutunud on see, et võistlustingimuste koostamine ja võistluse korraldus on liikunud järjest rohkem tellijate kätte, mis tähendab väiksemat võimalust meil tingimusi kujundada ja asetab suurema vastutuse kooskõlastamisele. Selles on meil veel arenemisruumi läbivaatamise põhjalikkuse osas ja võib-olla isegi vajadust süsteemi muuta.

On ju mitme võistlusega tekkinud tagantjärele probleeme, sest hanketingimustes on olnud arhitektidele mittesoodsad punktid, mis on jäänud kiirustamise tõttu kahe silma vahele. Eks läbivaatamise põhirõhk ole olnud võistlusülesandel, kuid hanketingimused on suur omaette maailm, seejuures kasvava mahu ja tähtsusega, nii et sellega tuleb märksa rohkem tegeleda.

2

arh. 02/19 Eelmise aasta alguses toimus näiteks Tallinna Linnateatri kauaoodatud juurdeehituse võistlus, mis korraldati paraku ülepeakaela, sest poliitiline otsus oli seotud tähtajaga. Nüüd on projekteerimine korraldaja kiirustamisvigade tõttu pausile pandud. Meie silmis on väga halb praktika, kui suuri investeeringuid kavandades ei jäeta analüüsiks ja mõttetööks piisavalt aega.

Sarnane olukord oli hiljuti lõppenud keskkonnamaja võistlusega, mida Keskkonnaministeerium ometi väga pikalt ette valmistas. Hoone oli leidnud pärast pikki arutelusid lõpuks väärilise asukoha mere ääres ja võistluse tulemusena saanud ka väga hea arhitektuurilahenduse. Ometi jäeti mitu tööd võistlusele esitamata lihtsalt selle­ pärast, et riigihangete e-register ei ole piisavalt kasutajasõbralikuna disainitud ja selle kõikidest tehnilistest piirangutest polnud teadlik isegi registripidaja. On väga halb suundumus, kui süsteem muutub tähtsamaks kui tegelik eesmärk, milleks on tugisüsteem loodud.

Täpsemalt juhtus seekord nii, et keskkonnamaja võistlusele pääsesid ainult need tööd, mis hankekeskkonna IT-süsteemide kapriisidest ja karidest mööda pääsesid. Sealjuures ei osanud ega tahtnud hankekeskkonna haldajad ega arendajad hättajäänud osalejaid aidata. Mõruks teeb meele see, millise üleolekuga suhtuvad arhitektidesse ametnikud, kes võistluse ja hankesüsteemi eest vastutavad. Üks keerulisemaid vaidlusobjekte on viimase aasta jooksul olnud veel Rail Balticu Ülemiste terminal, mis läheb lõpuks samuti uuele katsele, kuigi arhitektuurivõistlus korraldati kõigest paar aastat tagasi. Kuude viisi on eelkõige võidutöö autorid ise püüdnud leida lahendust, kuidas tööga edasi minna, sest arhitektid pole protsessis midagi valesti teinud. Paraku pole riik tellijana suutnud leida lahendust formaaljuriidilisele probleemile ja on otsustanud lahendusena uue arhitektuurivõistluse kasuks.

Kuigi arhitektuurivõistlustega on probleeme, on see siiski üks parimaid viise selgitada välja parimad uued ruumiideed olulistesse kohtadesse. Eelneva taustal on kurb, et samal ajal sünnib meil ikka veel palju lamedat, odavat ja halva ehituskvaliteediga arhitektuuri, mis tõmbab piirkondade elukvaliteedi alla. Ehitamine on igal juhul kallis ettevõtmine ja kui seda juba teha, võiks pisut rohkem investeerida, nii et see kestaks ja vääristaks elukeskkonda, andes sealhulgas ümbritsevale avalikule ruumile midagi juurde. Sellest võiksid aru saada ka odavhangete tellijad ja arendajad.

Arhitektuuril läheb siiski üldiselt hästi ja järjest suurema osa ehitatud mahust moodustab kvaliteetarhitektuur. Üha enam mõistetakse, et ehitatud keskkonna kvaliteet määrab elukvaliteedi ning seda ei saavuta mitte odavhangete kaudu, vaid et leida head tegijad ja ideed üles, peab pisut rohkem pingutama. Tuleb kas korraldada arhitek-

3

tuurivõistlus või teha põhjalik taustatöö. Tuleb ka julgeda natuke riskida uute, veel läbiproovimata ideede elluviimisel. Ühe isiklikuma teemana lisaksin siia ettekandesse veel naised arhitektuuris. Ingrid Ruudi on teinud uurijana ära suure töö uue vaatenurga avamisel Eesti arhitektuuriloos ja osa sellest uurimistööst on vormunud näituseks pealkirjaga „Oma tuba”, mida saab kuni maikuuni Eesti Arhitektuurimuuseumis vaadata. Minul oli rõõm seda näitust kujundada.

Kui praegu tundub meile iseenesestmõistetav, et naiste osa arhitektuuris on sama loomulik osa elust kui see, et päevale järgneb õhtu, siis sada aastat tagasi ei olnud see üldse tavaline. On imetlusväärne, kuidas ühe sajandi jooksul on naised peaaegu märkamatult teinud ära väga suure töö, et tasakaal arhitektuurivaldkonnas muutuks loomulikuks. Kuna nad on seejuures enamasti end tagaplaanil hoidnud, polegi väga imestada, et selline teemakäsitlus on alles nüüd üles kerkinud, kuigi on paljudes teistes valdkondades ja ka mujal maailmas ammu arutluse all olnud. Igal juhul lisab see põnevaid kihistusi ja küsimusi uurijatele ning arhitektidele endilegi. See pakub võimaluse arutleda selle üle, millistelt positsioonidelt peale seniste võiks arhitektuuri reflekteerimine veel lähtuda.

Et riik korrastab koolivõrku, on saanud hoo sisse koolide ehitusbuum. Mõni aasta tagasi hakati ehitama riigigümnaasiume, nüüd on järg põhikoolide käes. Sihtasutus Innove on vahepeal otsustanud, millised koolid saavad riigi toetuse, et hoone renoveerida, juurde ehitada või hoopis uus püstitada.

Koolivõrgu korrastamine on osa laiemast haridusstrateegiast, mille teine keskne komponent on õpetamise sisu uuendamine. Seetõttu tuleb jälgida, et sisu ja vorm areneksid käsikäes. Selleks oleme ka liidus samme astunud, korraldades „Muutuva kooliruumi” teemalise konverentsi ja valmistades parasjagu ette samateemalist trükist.

Eelmist aastat võiks nimetada ka liginulliaastaks, sest ehitistele hakkasid kehtima uued, karmimad energiatõhususe nõuded. Sel teemal korraldas liit konverentsi, kus püüdsime avada teemat laiemalt kui majandusministeeriumi käsitluses. Sama ja veelgi põhjalikumalt tegi liidu kuraatorinäitus, mis praegu ringleb mööda Eestit.

Lõpetuseks tulen ettekande alguse numbrimaagia juurde tagasi. Nimelt saame kahe aasta pärast tähistada EALi saja aasta juubelit. Ettevalmistused on juba käima lükatud ja luban, et vaikselt see aasta ei möödu.

Katrin Koov EALi president 28. märtsil 2018 Tallinnas EALi üldkogul peetud kõne tekst

2. Noore arhitekti preemia statuudi muuda­ tused. On tehtud ettepanek kustutada statuudist p 3.3 („Preemia saaja loomingust üllitatakse kataloog pärast võitja väljakuulutamist”), sest paberraamatu mahus kataloogi väljaandmine on väga kulukas ja sellega kaasneb liidule iga kord kahjum, neid müüakse väga vähe. Nõustuti ettepane­ kuga loobuda preemia kataloogi väljaandmisest ja teha ajakirjale Maja ettepanek avaldada preemia võitjast persoonilugu.

Kinnitati ettepanek mitte muuta GoTraveli muudatusettepanekute alusel põhjalikult statuuti, vaid sõlmida lisatingimuste kohta eraldi kokkulepe (statuudi lisa) EALi ja GoTraveli vahel, mida võiks statuudis kajastada p-s 3.2 („Preemiat rahastab Heldur Meerits ning reisi korraldab Go Travel reisibüroo (täpsustavad tingimused on statuudi lisa)”). Punkti 3.5 kohta tegi eestseisus ettepa­ neku võimaldada reisile minna kahe aasta jooksul ja broneerida reisi aeg pooleteise aasta jooksul (GoTraveli ettepanek p 3.5 kohta: „Preemia saaja peab eelistatud reisikuupäevad GoTravelile teatama ja reisi broneerima hiljemalt 1 aasta jooksul pärast võidu väljakuulutamist”).

Arhitekti aastapreemia žüriis ei saa T. Pucher osaleda, tehti ettepanek paluda žüriisse Eesti Rahva Muuseumi üks autoritest Lina Ghotmeh.

4. Ülevaate ACE’i tegevustest andis Indrek Näkk.

5. Muuseumide ühishoidlate rajamine. Valitsus kiitis 4. oktoobril 2018 heaks muuseumide ühishoidla kontseptsiooni, Kultuuriministeerium valmistab ette selle planeerimise ja rakendamise.

On leitud, et kõige tõhusam oleks ehitada kaks hoonet: üks Põhja- ja teine Lõuna-Eestisse, sest ühishoidla teenindaks muuseume üle Eesti. Ametnikel on tekkinud arvamus, et ühishoidlad peaksid olema võimalikult anonüümsed ja peidetud teiste laohoonete hulka, et mitte tekitada huvi varastes. Eestseisuse hinnangul ei pruugi selles valguses olla arhitektuurivõistlus esmatähtis, ent samas on need funktsionaalselt ja tehniliselt väga nõudlikud hooned, mille puhul võiks võistlusest abi olla parima võimaliku ideelahenduse leidmisel.

Arhitektuurinõunik küsis eestseisuselt seisukohta neile hoonetele arhitektuurivõistluse korraldamise kohta. Eestseisus otsustas toetada avaliku arhitektuurivõistluse korraldamist.

6. EALi teenetemedalid. Kolleegipreemia kandidaatidena kinnitati Jaak Huimerind, Uku Põllumaa, Kalle Vellevoog, Ülo Stöör ja Toomas Tammis. Teenetemedalite saajatena kinnitati Ehitus­ trust OÜ (Jaano Tootsi) – Arvo Pärdi keskuse ehitaja („Ehitaja 2018”), Anu Kivilo – Arvo Pärdi keskuse projekteerimise ja ehitamise protsessi vedaja („Tellija 2018”), Margus Tammik – MAJA kujundamise eest („Kujundaja 2018”), Eik Hermann – tegevuse eest filosoofina arhitektuurimõtte edendamisel ja vahendamisel („Mõtestaja 2018”) ja Indrek Saar – ruumiloome teema eestvedamise eest riigi tasandil, „Hea avaliku ruumi” jätkuprojekti eest („Minister 2018”).

7. Egon Metusala EALi liikmeks astumise avalduse ja portfoolio läbivaatamine. Eestseisus otsustas Egon Metusala EALi liikmeks vastu võtta.

Arhitekti aastapreemia Muuseumide ühishoidlate hooned

1. Arhitekti aastapreemia kategooriad. Arutati, kas laiendada preemiate hulka ja lisada uusi kategooriaid. Hääletati selle üle, kas EAL hakkab sellest aastast alates välja andma ka tudengipreemiat, kas taastab eramupreemia eraldi kategooriana ning kas anda välja sponsorite eripreemiaid, sest sponsorid on neist huvitatud.

Otsustati • toetada ettepanekut hakata välja andma mitterahalist tudengipreemiat, mille väljaandmise kord kinnitatakse eestseisuses kevade jooksul; • taastada „Eramu/Väike” preemia eraldi kategooriana ja anda preemiad välja vaheldumisi, üle aasta; • vaadata „Eramu” preemia statuut üle ja kinnitada eestseisuses kevade jooksul; • mitte toetada sponsorite nimeliste eripreemiate väljaandmist, sest preemiaid on üritusel niigi palju.

Noore arhitekti preemia Teenetemedalid

31. JAANUAR 2019

3. Kokkuvõtted töögruppide tegevusest (aukohus, võistlused, üritused) tegid nende esindajad Margit Mutso, Siiri Vallner, Kalle Komissarov ja Andro Mänd.

Otsustati • tutvustada aukohtu otsuseid edaspidi eestseisuses regulaarselt, • lisada EALi kodulehele ettevalmistamisel olevad võistlused, • korraldada eestseisuse koosolek kaks korda kuus, • kutsuda eestseisuse koosolekutele igal kuul linnaarhitekte, kes tutvustavad oma piirkonnas toimuvat.

Uued liikmed

Eestseisuse koosolekud

Töögruppide ja ACE’i tegevus

02/19 arh.

4

arh. 02/19 Kärdla võistlus

8. Kersti Nigolsi ja Paulina Pähni EALi noor­ tekogu liikmeks astumise avalduse läbivaa­ tamine. Eestseisus otsustas Kersti Nigolsi ja Paulina Pähni EALi noortekogu liikmeks vastu võtta.

Uus liige

TTÜ ja planeerijaõpe

Keskkonnamaja võistlus

Üldkogu

Narva uudised „Eramu” võistlus

28. VEEBRUAR 2019

5

1. Narva linnaarhitekt Ivan Sergejev tutvus­ tas oma piirkonnas toimuvat. Narva on eksisteerinud sarnases seisus juba 20 aastat, suuri arendusi tehtud ei ole, on ehitatud ainult üksik­ objekte, näiteks ei ole ehitatud ühtegi uut kortermaja. Samas on Narva-Jõesuu arenenud väga jõudsalt.

Narval on kolm üldplaneeringut: üks kogu linna, teine vanalinna ja kolmas tööstusalade tarvis.

Tööstusalad arenevad hoogsalt. Vanalinna üldplaneering näeb ette, et vanalinna ei taastata, taastatakse tänavavõrk. Uusarendused toimuvad konkursi alusel, kõik uued hooned peavad järgima ajaloolist fassaadide ja mahtude liigendust.

Stockholmi väljaku 2017. a konkursi (võistlusala: Stockholmi väljak, Raekoja plats ja Arheoloogia park) võitis KOKO. Raekoja plats on ehitusloa ootel. Stockholmi väljaku esimese etapi väljaehitamiseks on rahastus olemas. Millal park teostatakse, ei ole teada. Raekoda läheb renoveerimisele.

Vabalava töötab, rahvas on võtnud selle omaks.

Sisekaitseakadeemia Narva kolledžile pandi täna nurgakivi, peaks valmima järgmise aasta sügiseks.

Kreenholmile saadi EASist u 40 mln eurot toetust, hakatakse välja arendama tekstiilimaailma (tekstiili avastuskeskus). Lidl Store: ehitatakse kaks hoonet (üks kesklinna, teine Tallinna mnt äärde), ühele korraldati arhitektuurivõistlus, võitis molumba. Bussijaam: konkurssi ei korraldatud, ehitus seisab. Rattateed: teedevõrgu arendusprojekt andis võimaluse teha mitu halvasti lahendatud ristmikku kesklinnas jalakäijate ja ratturite kasuks ümber. „Eesti Vabariik 100” pargi arendus hakkab lõppema, park on loodud linna ja kahe vabaühenduse koostöös.

Töös on kolm arhitektuurivõistlust: Narva riigigümnaasium ja kesklinna põhikool (lahendatud ühe kompleksina) ning senise gümnaasiumi rekonstruktsioon (sinna tuleb eesti põhikool).

Plaanis on korraldada visioonivõistlus, mis käsitleks Tallinna mnt-d kogupikkuses ja mida saaks osade kaupa ellu viia (võiks olla nt „Hea avaliku ruumi” jätkuprogrammis.

2. Narva võistlustest andis ülevaate Kalle Komissarov. Narva riigigümnaasiumi arendab Riigi Kinnisvara AS (RKAS). Töögrupp on tingimused läbi vaadanud ja märkused teinud. Eesti põhikooli võistlus on plaanis teha kaheetapiline, preemiafond on väga väike. Eestseisus volitas töögruppi mõlema võistlusega edasi töötama.

3. Kärdla põhikooli arhitektuurivõistluse tutvustus. EAL on kaaskorraldaja, lähteülesande on koostanud b210, preemiafond on 23 000 eurot, žürii on viieliikmeline (kaks pluss kolm arhitekti).

Töögrupi hinnangul on võistlustingimused koostatud väga põhjalikult. Otsustati žürii töösse eksperdina kaasata Kadri Klementi ja kooskõlas­ tada võistlustingimused.

4. „Eramu” võistluse žürii liikmete ettepane­ kud. Vaadati üle võistluse statuut. Tehti ettepa­ nek määrata žürii liikmeteks Karli Luik, Raul Vaiksoo, Martin Allik, Margit Argus ja Gintautas Natkevičius.

5. Üldkogu kutse ja kava kinnitamine. Eestseisus kinnitas 28. märtsil Kumus toimuva üldkogu kutse ja kava.

6. Keskkonnamaja arhitektuurivõistluse probleemidest rääkis Katrin Koov. Toimunud on esimene täiselektroonne riigihange, st kõik võistluse materjalid tuli üles laadida digitaalselt.

Selgus, et mitmel võistlejal ei õnnestunud oma tööd üles laadida. Hiljem selgitati ekspertide abil välja, et süsteemil on ajaline piirang, mis eeldab failide üleslaadimist 1 minuti jooksul, seejärel katkestab süsteem laadimise. See eeldab, et võistlustöö esitaja serveri üleslaadimise kiirus on riigihangete süsteemi jaoks piisav. Sellist infot kusagil kirjas ei olnud, piirangust ei teadnud ei võistlejad ega ka korraldajad.

EAL leidis, et süsteem peaks olema üles ehitatud nii, et tööd esitada oleks mugav ja sujuv, praegu loob süsteem takistusi ja teeb töö esitamise ebamugavaks. Rahandusministeeriumi suhtumine on väga arrogantne ja lahendust olukorrale ei paista. Teemast on teinud saatelõigu „Pealtnägija” (Taavi Eilat).

7. Planeerijaõppe avamine Tallinna Tehnika­ ülikoolis (TTÜ). Kohtusid mitme kooli esindajad ja ministeeriumid, tutvustati õppekavu, kus on mingil kujul planeerimine sees. TTÜs eraldi planeerijaõpet ei ole (on arhitektuur ja linnaplaneerimine nagu Eesti Kunstiakadeemias). Kuna Aaviksoo sulges maastikuarhitektuuri õppekava, on võimalus see taasavada maastikuarhitektuuri ja planeerimise õppena. Teemat tuleb täpsemalt tutvustama Kristi Grišakov eestseisuse järgmisele koosolekule.

8. Margit Arguse EALi liikmeks astumise avalduse ja portfoolio läbivaatamine. Eestseisus otsustas Margit Arguse EALi liikmeks vastu võtta.

1. Kaitseväe arenguplaane, uute komplek­ side rajamist, planeeringuid jm tutvustas Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse arhitekt, EALi liige Maria Freimann koos Erkki Tikuga samast asutusest. Tikk andis ülevaate keskuse põhitegevustest ja valdkondadest: suures plaanis on see militaarvaldkonna RKAS, sest kogu Kaitseväe ministeeriumi haldusala, taristu ja hanked on nende vastutada (RKASiga koos objekte ei tehta). Valdav osa projekte on mitteavalikud, v.a kasarmud. Kõik plaanid on asutusesiseseks kasutuseks ja seetõttu ei korraldata hoonetele arhitektuurikonkursse.

Projekteerijaid valitakse hankega (odavhanked).

Eestseisus tegi ettepaneku, et hanked oleks mõistlik teha vähemalt eelkvalifitseerimisega, võimalus on ka kvaliteethanked.

Praegu valmistatakse ette Tapa „Hea avaliku ruumi” arhitektuurivõistlust. Kuna sealne sõjaväelinnak on üks suuremaid linna tuleviku mõjutajaid ja sõjaväelased liiguvad ka väljaspool sõjaväelinna-

Taotleja

Taotluse suurus €

Taotluse kuupäev

Katrin Koov

775

01.03.2019

Andro Mänd

775

01.03.2019

3. EALi kodulehe uuendamine. Hiljemalt EALi juubeliaastaks on plaanis koduleht uuendada, sest praegune on visuaalselt vananenud. Kuna rubriike on väga palju, on harval kasutajal raske leida infot, seega tuleb muuta ka teemagruppide struktuuri. Lisaks on lehel palju vananenud infot. Vaja on moodustada töögrupp, kes tuvastaks praeguse kodulehe puudused ja teeks ettepanekud muudatusteks, mille alusel saaks võtta hinnapakkumise.

Tehti ettepanek kaasata uuendusprotsessi Eesti Kunstiakadeemia teenusedisaini spetsialist, näiteks disainer Daniel Kotsjuba. Otsustati luua töörühm.

4. Tutvumine EALi revisjonikomisjoni seisu­ kohaga EALi aastaaruande kohta. Revisjonikomisjon on aastaaruande märkusteta vastu võtnud ja teinud üldkogule ettepaneku kinnitada see seisuga 31.12.2018.

5. Loomestipendiumite komisjoni otsuse kinni­tamine. Eestseisus otsustas anda komisjoni ettepanekul stipendiumid järgnevalt (vt tabel).

Taotluse sisu

Osalemine erialastel konverentsidel/ seminaridel

Osalemine Oslos Euroopa suurimal jätkusuutlike linnade konverentsil „Urban Future Global Conference 2019”

320

200

Annika Aasmaa

640

28.02.2019

Õppereis

Egon Metusala

400

19.02.2019

Õppereis

Õppereis Kataloonia piirkonda Hispaanias

1250

01.03.2019 Loometegevus

Osalemine rahvusvahelisel arhitektuurivõistlusel Soomes

Erko Luhaaru

1250

01.03.2019

Eve Komp

500

01.03.2019

Liina-Liis Pihu

500

01.03.2019

Eraldatud summa €

Taotluse eesmärk

Õppereis USAsse, et tutvuda USA kultuuri, arhitektuuri ja linnaplaneeringuliste lahendustega nii ida- kui ka läänerannikul

Jaan Kuusemets

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

2. Üldkogu kavasse lisatav punkt liikme­ maksu tõusu kohta alates 2020. a. Juhatus on teinud ettepaneku tõsta liikmemaks 80 eurolt 100 eurole (praegune kehtib al 2011. a). Eestseisus otsustas toetada liikmemaksu tõstmist 100 eu­role ja panna ettepanek üldkogul hääletusele.

Kaitseväe uudised Kodulehe uuendamine Liikmemaksu tõus

21. MÄRTS 2019

kut, siis tundis eestseisus huvi, kas nähakse koostöövõimalust selles, et arvestada nende huvide, soovide ja vajadustega. Kuna praegu koostatakse võistlustingimusi, oleks hea saada infot.

Lepiti kokku, et võistlustingimuste koostajad võtavad Kaitseväe esindajatega ühendust.

Revisjonikomisjoni seisukoht Loomestipendiumid

9. Elutöötoetus. EALi seenioride sektsioon on teinud ettepaneku taotleda elutöötoetust kahele eakale arhitektile.

Maimu Kaarnaväli (snd 16.09.1927) on peaaegu kogu elu töötanud RPI Eesti Tööstusprojektis, kus on olnud paljude tootmis-, teenindus- ja tehasehoonete (kaas)autor (nende hulgas on Tallinna teenindusmaja (esialgne), Norma tehas Tallinnas Laki tn, Võru gaasianalüsaatorite tehas, Narva mööblivabrik). Evi Herkel (snd 08.07.1928) on töötanud mitmes projekteerimisasutuses, näiteks Restaureerimisvalitsuses, RPI Eesti Tööstusprojektis ja ETKVLis. Tema käe all on valminud hulk tootmishoonete abi- ja laohooneid ning restaureerimisprojekte. Mõlemad on lesed ja elavad üksi. Eestseisus otsustas ettepanekut toetada.

Elutöötoetus

02/19 arh.

Loometegevus

775 775

1250* 1250*

Narva Urban Labi kureerimine ja korraldamine 10.–11.05.2019 Narvas MTÜ Ruumiringluse ja Narva Kunstiresidentuuri koostööna

500* 500*

6

arh. 02/19 Taotluse suurus €

Taotleja

Taotluse kuupäev

Taotluse eesmärk

Taotluse sisu

Eraldatud summa €

Aleksandr Zverev

1250

26.02.2019

1250*

Erko Luharu

1250

01.03.2019

1250*

Ingrid Aasoja- Zverev

1250

26.02.2019

Jaan Kuusemets

1250

01.03.2019

Karli Luik

1250

01.03.2019

Loometegevus

Osalemine rahvusvahelisel arhitektuurivõistlusel Vilniuses

1250* 1250* 1250*

Muu Johan Tali

1250

01.03.2019

Leonhard Lapin

2000

01.03.2019

Loometegevus

Raamatu „Valge” kirjutamine

2000*

Liina Soosaar

2500

01.03.2019

Loometegevus

TAB 2019 peakuraatori assisteerimine

2500*

Liis Uustal

400

19.02.2019

Õppereis

Õppereis Kataloonia piirkonda Hispaanias

200

Niina Mäger

250

1.03.2019

Loometegevus

Enesetäiendamine ja mitteärilised ettevõtmised kontaktide loomise ja taastamise eesmärgil Peterburis

200

Raul Kalvo

1250

28.02.2019

Loometegevus

Linnakaartide koostamine seoses liginullenergia temaatikaga

Reio Avaste

920

27.02.2019

Loometegevus

Loometegevus arhitektuurifoto valdkonnas

920*

Siiri Koot

400

28.02.2019

Erialane täiendõpe

Enesetäiendamine maalimise ja joonistamise valdkonnas Nõmme Huvikooli maalistuudios

400

Kokku taotlusi:

1250*

21 310

Kokku eraldisi:

Liikmemaksuvõlglased Narva võistlus

Eestseisuse koosolek Uus liige

* Eraldiselt makstakse väljamaksmisel tulumaks.

7

Komisjon eelistab anda toetust loometegevuseks.

Pikaajalisi projekte püütakse võimaluse korral toetada mitmest voorust, kuid üldjuhul mitte üle ühele loovisiku seatud piirmäära aastas (2500 eurot). Õppereisideks antavaid toetusi komisjon vähendas, sest eelistab toetada loometegevust.

Lisaks soovis komisjon järgida eelmisel aastal sarnasteks õppereisideks eraldatud summasid. Arhitektuurivõistlustel osalemist toetati, arvestades EALi stipendiumide eraldamise korda, milles on kehtestatud piirmäär 2500 eurot ühe büroo liikmete kohta kokku.

Kokku on 2019. a võimalik anda stipendiume 80 398 euro ulatuses, arvestades jaanuaris tehtud tagasimakseid 2500 euro eest.

6. Liikmemaksuvõlglased. EALi põhikirja alusel korraldati salajane hääletus liikmemaksu suurvõlglaste üle ja selle alusel otsustati • arvata liikmete seast pikaajalise liikmemaksuvõla tõttu välja Ilona Merzin (võlg al 2002. a 1243,95 eurot), Ferdinand Mäll (al 2002. a 520,58 eurot), Janno Põldme (al 2004. a 1125,73 eurot) ja Ene Liigand (al 2006. a 360,8 eurot);

• teavitada neid võlglasi otsusest ja anda neile kaks kuud võla tasumiseks, vastasel korral hakkab otsus kehtima alates 21.05.2019.

Marten Kaevats oli esitanud EAList väljaastumise avalduse ja eestseisus rahuldas selle.

7. Ettepanek järgmiseks eestseisuseks peale üldkogu. Eestseisus kinnitas järgmise koosoleku kuupäevaks 18. aprilli.

8. Pelle-Sten Viiburgi EALi liikmeks astumise avalduse ja portfoolio läbivaatamine. Eestseisus otsustas Pelle-Sten Viiburgi EALi liikmeks vastu võtta.

9. Narva riigigümnaasiumi arhitektuuri­ võistluse tingimused. Võistluste töögrupp oli teinud eestseisusele ettepaneku kooskõlastada võistlustingimused. Eestseisu otsustas tingimused kooskõlastada.

1250*

20 540

02/19 arh.

EALi üldkogu koosolek 1. märtsil 2018 Tallinnas

1. TERVITUSSÕNAD EALi president Katrin Koov Katrin Koov tervitas EALi liikmeid.

Koosolekule oli registreerunud 89 EALi liiget, neist neli oli delegeeritud volitusega.

2. MÄLESTUSSEISAK LAHKUNUTELE JA EALI UUTE LIIKMETE TUTVUSTUS EALi direktor Ingrid Mald ˬˬ Mälestati kahe üldkogu vahelisel ajal (märts 2018 – märts 2019) meie seast lahkunud EALi liikmeid.

Rein Weber 19.08.1940–16.08.2018 Lii Kari 28.09.1932–21.11.2018 Voldemar Herkel 04.01.1929–31.01.2019 Laine Tomberg 07.06.1925–15.02.2019 ˬˬ Tutvustati 01.03.2018–28.03.2019 liitunud EALi liikmeid (Tõnis Arjus, Liina Soosaar, Kirke Päss, Mae Köömnemägi, Annika Aasmaa, Olga Batuhtina, Lauri Nõmme, Anto Savi, Egon Metusala, Margit Argus ja Pelle-Sten Viiburg) ning EALi noortekogu liikmeid (Anni Müüripeal, Liisa Valdmann, Marianna Zvereva, Kersti Nigols ja Paulina Pähn). Vaata tutvustusi rubriigis „EALi uued liikmed”.

3. EALI TEGEVUSE 2018. AASTA STATISTIKA Ingrid Mald ˬˬ 01.03.2018 valis EALi üldkogu Katrin Koovi EALi tegevust juhtima veel üheks ametiajaks.

Juhatusse valis eestseisus ka Peeter Pere, Kalle Komissarovi ja Andro Männi. ˬˬ 2018. a korraldas EAL kaks suurt rahvusvahelist konverentsi.

Konverents „Muutuv kooliruum” korraldati koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga (HTM) 10. mail, et arutada, kuidas tuleks Eestis uusi õppehooneid ja -ruume kavandada, et need

vastaksid tänapäevasele õpikäsitlusele ning toetaksid laste arengut. Ettekande tegid Vesa Humalisto (SAFA), Anna Kristín Sigurðardóttir (Islandi Ülikooli Pedagoogikakool), Kaisa Nuikkinen (1991–2015 Helsingi Haridusameti peaarhitekt), Mailis Reps (haridus- ja teadusminister), Pille Liblik (HTM), Merike Kull ja Mihkel Lees (Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituut, „Liikuma kutsuva kooli” programmi eestvedajad), Timo Aarmaa (RKASi arendusdirektor), Grete Arro (Tallinna Ülikool, psühholoogiadoktor), Liina Põld (Haapsalu aselinnapea), Katrin Koov, Kalle Komissarov ja Andro Mänd (EAL). Päeva juhtis Joonas Hellerma.

Teine suur konverents toimus 14. novembril Arvo Pärdi keskuses liginulli teemadel, et võrrelda eri võimalusi energiatõhusate majade kavandamiseks ja tuua fookusesse arhitekti roll nende projekteerimisel. Esinejad olid lisaks Eestile Soomest, Šveitsist ja Norrast. Ettekande tegid Jüri Rass (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler; „Üleminek liginullenergia hoonetele”), Åsa Hedman (VTT Technical Research Centre, Soome; „Energiasääst läbi planeeringute”), Jens Christoffersen (VELUX A/S, Know­ ledge centre for Daylight, Energy & Indoor Climate; „Tervislik sisekliima, päevavalgus ja Euroopa tervislike kodude raport”), Ulli Grass­ mann (Baumschlager Eberle Architekten, Managing Partner, arhitekt; „The future of the past: 2226”), Sven Saar (RKAS, ehituse projektijuht; „Näited praktikast Eestis: energiasäästliku avaliku hoone ehitamise ja kasutamise probleemid”), Birgit Rusten (FutureBuilti programmijuht; „CO₂ jalajälje vähendamine tänapäevase arhitektuuri abil”, Norra näide). Päeva juhtis EALi asepresident Andro Mänd. ˬˬ EALi kuraatorinäitus 2018 „Liginull” (kuraatorid Mihkel Tüür, Eik Hermann ja Rene Valner) oli Tallinnas disaini- ja arhitektuurigaleriis avatud 10.01.–02.02.2019. Märtsis oli näitus Tartus ja Rakveres. ˬˬ EALi, Eesti Sisearhitektide Liidu (ESL) ja Eesti Maastikuarhitektide Liidu (EMAL) suvesemina­ ril „Muinsuskaitse ja ruumiloome” Lepaninas arutati, mida, kelle eest ja kelle jaoks kaitseb muinsuskaitse. Arutlesid Siim Raie ja Triin Talk Muinsuskaitseametist. Akadeemik Mart Kalmu juhtimisel vaadeldi vestlusringis arhitekti elu uue muinsuskaitseseaduse all (Siim Raie, arhitekt Jaak Huimerind, sisearhitekt Tüüne-Kristin Vaikla ja maastikuarhitekt Edgar KaareI. Oma töid tutvustasid Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Teh-

8

arh. 02/19

EALI ÜLDKOGU KOOSOLEK 28.03.2019

nikakõrgkooli ja Eesti Maaülikooli 2018. a parimate lõputööde autorid. Päeva juhtisid Kaarel Nõmmik ja Mattias Naan. ˬˬ Maakonnaväljasõidul Valgamaale 21.– 22. septembril tutvuti uuendatud Kääriku spordikeskuse, Tõrva ja Valga uue keskväljaku, uuendatud Taagepera lossikompleksi ja Mulgi elamuskeskuse ala ning Heimtali muuseumi näitusega „Toimumata jäänud tulevikud”. Ringkäik Valgas tehti koos linnaarhitekt Jiři Tinteraga. Korraldati ka avalik vestlusõhtu „Kahanevate linnade linnaruum”. ˬˬ EALi õppereisil Mehhikosse oktoobris osales 25 EALi liiget, kolm nende kaaslast, kolm ehitusettevõtjat, üks kunstiteadlane ja kaks korraldajat. ˬˬ Balti riikide üliõpilastööde näitus ja võist­ lus toimus oktoobris koostöös Läti ja Leedu arhitektide liiduga Eesti Kunstiakadeemia (EKA) uues hoones. Rahvusvaheline žürii valis parimaks magistritööks juunis EKA lõpetanud Arvi Andersoni töö „Common Central-Estonia”, parimateks bakalaureusetöödeks Vilniuse Gediminase Tehnikaülikooli arhitektuuriosakonnast Gabija Rutkūnaitė töö „Senior residence in Skaudvile” ja Tallinna Tehnikakõrgkooli lõpetanud (nüüd EKAs õpinguid jätkava) Sten Vendiku töö „The Garden of Remembrance in Paevälja”. Tänavu toimub üritus Lätis. EAList kureerib seda Hindrek Kesler, kes esindab EALi Baltimaade Arhitektide Liitude Assotsiatsioonis BAUA. ˬˬ EALi arhitekti aastapreemia 2018. Arhitektuuri aastapreemiad anti ESLi kureerimise all üle 6. detsembril Tallinnas Salme kultuurikeskuses. Aastapreemia ja preemia „Väike” kandidaadid esitati juba kevadel. Suve hindas jooksul EALi aastapreemia töid tunnustatud Soome arhitekt ja õppejõud Sami Rintala, kes resideerub Norras.

• Arhitekti aastapreemia pälvis Vastseliina piiskopilinnuse palverännumaja: autorid Toomas Adrikorn, Margit Argus, Margit Aule, Kaiko Kerdmann ja Laura Ojala (KAOS Arhitektid); konstruktsioonid Constructive OÜ; tellija Vastseliina Piiskopilinnuse SA; ehitaja Eviko.

• EALi preemia „Väike” jagunes kahe objekti vahel: 1) Eisma sipelgakuuri juurdeehitis / Eisma väikevormid: arhitekt Indrek Allmann (Arhitektuuribüroo PLUSS) ja tellija: Eisma Sadam; 2) installatsioon Tootem: autorid Aet Ader, Mari Hunt, Zane Kalnina, Kadri Klementi, Nele Šverns ja Karin Tõugu (arhitektuuribüroo b210), insener Egon Kivi, tellija The Forks Renewal Corporation. ˬˬ EALi kutsekomisjon andis 2018. aastal välja 93 kutsetunnistust: diplomeeritud arhitekt, tase 7 kutseid 17, volitatud arhitekt, tase 7 kutseid 63 ja

9

volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 kutseid 13.

Kokku on Eestis 428 volitatud arhitekti, tase 7, ja 41 volitatud arhitekt-eksperti, tase 8. Uus kutsetaotlemise voor käib, dokumentide esitamise tähtaeg on 5. aprillil. Aasta viimane voor toimub septembris.

EALi tegevuse oluline osa on arhitektuuri­ võistluste korraldamine ja korraldajate nõustamine. Sellega tegeleb 17-liikmeline töögrupp, mida juhib Kalle Komissarov. Eestseisus kooskõlastas üheksa võistluse tingimused. EALi korraldusel toimus ja lükati käima seitse võistlust: • Pärnu Rääma sõudekeskus (esikoht „Vesilik”, Karli Luik, Johan Tali, Kirke Päss, Mae Köömnemägi ja Harri Kaplan arhitektuuribüroost molumba OÜ); • Tallinna Linnateater (esikoht „Paviljon”, Maarja Kask, Ralf Lõoke, Märten Peterson ja Martin McLean arhitektuuribüroost Salto AB OÜ); • Kärdla spordihoone (esikoht „Mardikas”, Johan Tali, Karli Luik, Harri Kaplan, Mae Köömnemägi, Hawke Gihm ja Kirke Päss arhitektuuribüroost molumba OÜ); • Viljandi Vallavalitsus (esikoht Pille Nagel (arhitektuuribüroo Nagel OÜ), Teele Kapsta, Linn Nagel, Nele Šverns ja Maili Tannenberg arhitektuuribüroost Arhinaut OÜ); • Viljandi uus haigla (esikoht DAGOpen OÜ, Jose A Pavón González, Jaan Kuusemets ja Enrique Vallecillos Segovia); • Jõhvi uus põhikool; • Kärdla Põhikool. ˬˬ „Eesti Vabariik 100” programmi kuulunud „Hea avalik ruum” oli aastail 2014–2018 EALi suurprojekt koostöös Riigikantselei ja kohalike omavalitsustega. Aastail 2015–2017 korraldati 16 avaliku ruumi arhitektuurivõistlust, millest 13 said rahastuse teostamiseks, kaks on selle ootel ja üks ebaõnnestus. 2018. aastal valmisid Tõrva, Põlva, Valga ja Rapla keskväljak, 2019. a valmivad Võru, Kuressaare, Elva ja Rakvere keskosa.

2019. aastal alustati „Hea avaliku ruumi” jätkuprogrammi, et aastani 2022 korraldada veel u 30 võistlust Eesti väikelinnade keskosadele. 2019. a toimub Tapa, Paide, Lihula ja Võsu võistlus. ˬˬ EALi plaanid 2019. aastal: „Hea avaliku ruumi” väljakute avamised, nurgakivi panekud, jätkuprogrammiga tegelemine; kuraatorinäituse „Liginull” ringreis; suveseminar „Ilus vs. kole” 5.–6. juulil Käsmus; ruumilise segregatsiooni teemaline rahvusvaheline konverents 14. novembril Kumus; õppereis Saaremaale ja Bodensee äärde septembris ja oktoobris; arhitektuuri aastapreemiad, sh EALi aastapreemia ja „Eramu” preemia 6. detsembril Tartus kammivabrikus. Jooksev töö: võistlused, infopäevad, ekspertiisid, päringud jm.

02/19 arh.

Revisjonikomisjoni esimees Raivo Tabri (avalik käega hääletamine, vajalik 51% häältest) ˬˬ Aruanne on koostatud aruandeperioodi 01.01.–31.12.2018 kohta ning sisaldab kõiki majandusaastal tehtud majandustehinguid. Aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga ja Raamatupidamise Toimkonna juhenditega. Tulud ja kulud ning majandustehingud on kajastatud tekkepõhiselt, tulude ja kulude vastavuse printsiibist lähtudes. Tuludest on maha arvatud tegelikult tehtud kulud olenemata sellest, kas need on tasutud või mitte. Rahavoogude aruanne on koostatud otsemeetodil. Aastaaruanne kajastab õigesti ja õiglaselt mittetulundusühingu finantsseisundit, majandustegevuse tulemust ja rahavoogusid seisuga 31.12.2018.

Teen üldkogule ettepaneku kinnitada raamatupidamise aastaaruanne seisuga 31.12.2018 bilansimahuga 174 638 eurot ja tulemiga 15 577 eurot.

Seisuga 31.12.2018 on EALi kontodel raha 123 514 eurot. Üldkogu kinnitas 2018. majandusaasta aruande, vastu ei olnud keegi, kuus liiget olid erapooletud.

5. EALI LIIKMEMAKSU TÕSTMINE AL 2020. AASTAST 100 EUROLE AASTAS (praegu on 80 eurot aastas) (avalik käega hääletamine, vajalik 51% häältest) ˬˬ Hääletuse ajal oli saalis 70 liiget, neist 54 hääletas poolt, viis oli vastu, 11 olid erapooletud.

Otsus võeti vastu.

6. KAJA PAE ÜLEVAADE AJAKIRJA MAJA TEGEVUSEST JA TULEVIKUPLAANIDEST ˬˬ MTÜ Arhitektuurikirjastus loodi 2017. aastal.

Asutajad ja liikmed: EAL (esindaja Katrin Koov), EMAL (Kristiina Kupper), ESL (Pille Lausmäe).

Juhatuses on Kaja Pae ja Kaire Pärnpuu, peatoimetaja on Kaja Pae. Toimetuskolleegiumis on arhitektid Johan Tali ja Toomas Tammis, maastikuarhitekt Karin Bachmann, sisearhitekt Hannes Praks, kunstiteadlane Triin Ojari ja kirjandusteadlane Jaak Tomberg. Graafiline disainer on Margus Tammik. Turunduse, levi, finantsjuhtimise ja administreerimisega tegeleb Kaire Pärnpuu.

MAJA on professionaalne ruumiajakiri, mis katab ruumiloome eri valdkonnad, annab ülevaate päevakohastest teemadest ja tõstatab ruumiloomest lähtuvalt olulisi teemasid. Fookuses on Eesti arhitektuur. Ilmub neli korda aastas, maht 112–

120 lehekülge. Täistõlge inglise keelde. Trükiarv 1000. Levi: umbes sada müügikohta üle Eesti.

Kaanehind 9 eurot, aastatellimus Eestis 24 eurot.

Sihtrühm: erialainimesed, ametnikud, kohalike omavalitsuste töötajad, arendajad, poliitikud, visionäärid, üliõpilased.

EALI ÜLDKOGU KOOSOLEK 28.03.2019

4. 2018. AASTA MAJANDUSAASTA ARUANDE KINNITAMINE

7. JÜRI SOOLEPI ETTEKANNE ARHITEKTUURIHARIDUSEST ˬˬ Tundub, et olen EALi üldkogul esinenud täpselt 18 aastat tagasi. Toonane ettekanne on ilmunud Eesti Kunstiakadeemia toimetistes (Arhitektuurist, nr 8, 2010) ja nii saingi üle vaadata, millest siis oli juttu.

Bologna deklaratsioon hakkab alles ilmet võtma.

Eesti pole veel Euroopa Komisjoni arhitekti direktiividega liitunud. Ehitati juba kvaliteetselt ja emotsioonid olid üldiselt positiivsed.

Kolm lauset sellest esinemisest: kõik voolab, kuid pole midagi uut siin päikese all (Herakleitos).

Ehituskunst on inimese ja ruumi lepitamise kunst (Soolep). Kui haridus on kallis, siis proovige harimatust (The Burton Report).

1. Haridus on kallis Peaksin rääkima arhitektuuriharidusest, aga räägin emotsioonidest arhitektuurihariduse ümber ehk rahast – tõejärgses, faktijärgses, statistikajärgses ja avaliku meedia järgses maailmas peaks see olema lubatud. Ja keda üldse huvitavad faktid ja numbrid, niikaua kui katus peakohal ei juhtu sisse langema?

Emotsioon on üldiselt melanhoolne. Esimene ebameeldiv üllatus oli vaadata Eesti Kunstiakadeemia teaduseelarvet. EKAs on u 1100 tudengit, u 450 õpetajat (nendest 13 teadurit ja 20–30 professorit) ja 120 tugitöötajat. Töötasin viimased kaks aastat Ameerika ülikooli esinduses Prahas, kus oli kolm põhikohaga õppejõudu, neli ametnikku ja u 15 tunnitasulist õppejõudu. Üliõpilasi oli u 70 semestris. Esinduse puhaskasum 2018. aastal oli mõnevõrra suurem kui kogu EKA teaduseelarve. Õppejõudude palgad on EKAst kirde-edela suunast läänes kaks-kolm ja professorite palgad neli-viis korda suuremad. Ma oletan, et see on võrreldav näitaja kõigis Eesti ülikoolides.

Siit kapitalistide emotsionaalne lemmikküsimus: kas siis raha teeb õnnelikuks? Vastus sõltub sellest, mida me peame õppejõu tööks: mõtlemist või kloonimist. Selleks et midagi uut mõelda või luua, on vaja aega – vaba ja hästi makstud aega. Teaduseelarvest või õppejõupalgast kujuneb see ressurss, millest alles üsna pika aja järel kasvab uus loominguline tulemus nii üksikisiku kui ka riigi tasemel.

Kui see tihedus kasvab kriitilise massini, hakkab toimima uus kvalitatiivne põhimõte, et 2 ja 2 ei ole mitte 4, vaid isegi 6 või 7.

10

arh. 02/19

EALI ÜLDKOGU KOOSOLEK 28.03.2019

Seitse aastat tagasi oli Taanis raha ühe üliõpilase kohta 20 korda rohkem kui EKAs. Nüüdseks on see erinevus vähenenud, kuid ikkagi on Taanis raha kümme korda rohkem. Üks ja selge mõte sellest emotsioonist on, et praeguse hariduspoliitika jätkudes ei jõua me Eesti riigi ega ka kultuurina järele ei Lääne-Euroopale ega maailma arenenud riikidele.

Siit kommunistide emotsionaalne lemmikküsimus: kelle raha see on ja keda siis raha teeb õnnelikuks? Kuidas Eesti riik kasutab seda väikest raha, mis liigub arhitektuurihariduses?

Eesti ehitusturu maht on 4574 miljonit eurot, aga Soomes 33 745 miljonit eurot (7,4 korda suurem) ja Rootsis 57 032 miljonit eurot (12,5 korda suurem). Rootsis on neli ja Soomes kolm kooli.

Lõpetajate arv on Eestis 60, Soomes u 100–150 (üliõpilasi 1300), Rootsis 180–300 (üliõpilasi 1600) ja Taanis u 500.

Viieaastane haridus maksab Eestis u 500 000 eurot, kolme kooli peale kokku 1,5 miljonit eurot.

Järeldused: Eestis on ruumi ühele koolile. Eestis on arhitektuurilõpetajate üleproduktsioon. Eestis puudub konkurents, sest riik on korporatiivne.

Eesti arhitektuurihariduse konkurents ei sünni mitte Eestis, vaid Põhja-Euroopas.

2. Kõik voolab Kõik voolab, kuid pole midagi uut siin päikese all. Olen kirjutanud 18 aastat tagasi: „Vaatamata püsivale rahulolematusele erinevates riikides arhitekti tegevusega ja vaatamata püsivale rahuolematusele oma kohaga ühiskonnas arhitektide endi poolt, julgen väita, ei kao arhitektide töö ega need inimesed, kes seda teevad niikaua, kui püsib inimkond.” Olles 18 aastat targem, ma seda enam nii kategooriliselt väita ei julge.

Tegelikult on tekkinud selle ajaga täiesti uus reaalsus: digitaalreaalsus. Arhitektiharidus on spetsiifiline. See nõuab teadmisi, oskusi ja võimeid, aga eelkõige stuudiotööd, kus kujuneb kompleksne teadmine sellest, kuidas ruumi luua.

Digitaalreaalsus ei muuda seda viimast olematuks, aga teeb kogu hariduses oma korrektiivid.

Senine paradigma on juba lagunenud ja uus on tekkimas, isegi kui me seda ei taha või ei usu.

Arhitektuurse kavandamise ja selle tulemuste vormistus: eelkõige kahemõõtmelisel tasapinnal olev võimaliku ruumi kirjeldus, mis on püsinud 600 aastat, on nüüd läbi saanud. Just renessansiajastul kujuneb välja kujutlus ruumist, mis on lõigatud paljude tasapindade ja projektsioonidega, moodustades ühe suhteliselt täpselt fikseeritud kujutletava ruumiterviku. Lihtsamalt: tekivad ja seotakse tervikuks – plaanid, vaated ja hiljem lõiked –, kõik ortogonaalses projektsioonis ja geomeetriliselt seostatud.

Praegu on ruumikirjelduseks järjest rohkem eelkõige algoritm ja varsti saab see valdavaks.

11

Jüri Soolep. Foto Reio Avaste

Samal ajal, renessansis, tekivad siiani käibel olevad käsitlused, nagu autori intellektuaalne omand ja ehitus kui materjalide proportsionaalne komponeerimine.

Seega: • arhitektuurne representatsioon, • arhitekti autorlus ja • ehitus kui kompositsioon on seatud paradigmaatilise kahtluse alla.

Hea uudis on see, et arhitektiharidus on väga konservatiivne ja vähesed koolid Euroopas on haaratud mõttest, et käes on tõsine paradigmaatiline muudatus.

Halb uudis on see, et Eesti tegelikult pole oma arhitektihariduse mudeliga ja selle finantseerimisega võimeline minema kaasa nende uuendustega, mis uus paradigma kaasa toob. Arhitekti esimesteks liitlasteks ja kaastöölisteks saavad siin koodikirjutajad ja materjaliteadlased, mitte konstruktsiooniinsenerid.

Pole kahtlust, et uus reaalsus muudab kogu haridussüsteemi, mitte ainult arhitekti osa selles. Ülikoolid, mis on liikunud spetsiifiliste oskuste kui kauba müümisele, on kaduvik – nende töö teeb ära e-kursuste võrgustik kiiremini, kui jõuame silmagi pilgutada. Ja need on oskused digitaalses vormis, mis tulevad maailma parimatest ülikoolidest.

Püsima jäävad koolid, mis võimaldavad universaalset lähenemist teadmistele ja loovusele, annavad võimaluse erinevate, kuid samas terviklike maailmapiltide tekkimisele. See on suur haruldus ja rikkus, aga eeldab aastatepikkust uurimiskultuuri ja -traditsiooni humanitaarteaduste valdkonnas (nii olemis-, tunnetus- kui ka väärtusõpetuslikku suunatust) ning hästi kinni makstud loomingulist potentsiaali koos hulgaliste eksperimenteerimisvõimalustega.

3. Inimese ja ruumi lepitamise kunst Siit filosoofide emotsioonitu lemmikküsimus: mis saab ruumist uues digitaalreaalsuses?

02/19 arh.

8. VABA MIKROFON

11. EALI 2018. AASTA TEENETE­ MEDALITE ÜLEANDMINE 28. märtsil Kumus toimunud üldkogul tunnustas EAL arhitektuuri- ja ruumiloome valdkonna aasta väljapaistvamaid panustajaid ning jagas kuus teenetemedalit. Erilise tunnustuse pälvisid Arvo Pärdi keskuse rajajad, kellele anti nii „Ehitaja 2018” kui ka „Tellija 2018” tiitel.

Teenetemedali „Ehitaja 2018” pälvis Jaano Toots (Ehitustrust OÜ) Arvo Pärdi keskuse hoone ehituse juhtimise eest. „Ehituse projektijuht

EALI ÜLDKOGU KOOSOLEK 28.03.2019

Digitaalreaalsus on toonud kaasa informatsioonilise ülekülluse. Varsti on kõik, mis on teada, teada, ja sealt ei leia enam midagi üles. Oletan, et ruumiga juhtub sama. Saabub külluse ruum: nimetatakse seda virtuaalreaalsuseks, aga tegelikult on see virtuaalne kohalolek. Virtual presence. Vooruslik kohalolek, kui vana pühakirja vaadata.

Kui renessanss tõi kaasa kujutava geomeetriaga vormitud ruumi projektsioonid, siis praegune kohmakas HTC Vive või Oculus Rift lubavad oletada, kuhu areng jõuab kolme kuni viie aasta jooksul. Kaob vahe eksistentsiaalse ruumi kogemise ja kujutletava ruumi nägemise vahel. Lihtsustades öeldes: kui me siiani vaatlesime raamitud pilti või ekraani ja teadsime täpselt, kus raam lõppeb ja elu algab, siis enam me ei tea.

Kuid kogu see kujutletav maailm on eelkõige ruumiline. Ruumilisus on tema ainukene indulgents, et olla. Kes loob ja seab kokku virtuaalreaalsuse ruumi? Kes annab need uued ruumilised mudelid, mis kujundavad tulevikupõlvkondade ruumikäsitluse?

See uus maailm ei ole väga kaugel. Piisab, kui vaadata Google Earthi või nutitelefoni kaardirakendust, ja vanematele inimestele tuntud kartesiaanlik ruum on asendunud voolava perspektiivi ehk uue projektsiooniga, mis paindub ja nõtkub koos kellegi sooviga raha teenida. Iga foto digitaalreaalsuses on oma ruumilisuses filtreeritud, painutatud või väänatud.

Mul pole tegelikult palju midagi lohutuseks lisada ega head nõu anda! Me ei tea veel, milliseks kujuneb uus paradigma, kas ja kuidas sobitub sellesse arhitekt. Tean lihtsalt, et vana viis on kadunud.

Enda jaoks olen teinud kaks emotsionaalset oletust.

Esiteks: väga palju õppetööst nihkub digitaalsesse reaalsusesse. Teiseks: hoopis suurema kaalu saab ümberõpe, elukestev õpe ja järelõpe. Püüan siin kasulik olla. Tänan kuulamast!

Jaano Toots. Foto Raul Mee

Jaano Toots ja kogu Ehitustrusti meeskond on tõestanud, et nende jaoks on kvaliteet auasi – see paistab välja Arvo Pärdi keskuse igast detailist.

Keskuse arhitektid tõstsid esile, et ehitajad võtsid oma tööd väga tõsiselt, tulid arhitekti mõttega kaasa ja aitasid ideed ellu viia, samuti seda, et Jaano lõi ehitusel usaldusliku õhkkonna tellija, ehitusjärelevalve, arhitekti, projekteerijate meeskonna ja ehitajate vahel. Tunnustame Jaano Tootsi ehituskultuuri arendamise eest,” kommenteeris Katrin Koov. „Tellija 2018” tiitel läks Anu Kivilole Arvo Pärdi keskuse uue hoone tellimise eest. „Anu on Pärdi keskuse perenaine, kes on pühendunult ja süda-

Sõnavõtte polnud.

9. EALI ARHITEKTI AASTAPREEMIA LAUREAATIDE KAOS ARHITEKTIDE ETTEKANNE VASTSELIINA PIISKOPILINNUSE PALVERÄNNUMAJA TEEMAL Ülevaate loome- ja ehitusprotsessist andis Margit Aule.

10. EALI PRESIDENDI KATRIN KOOVI KÕNE (Vt kõne teksti juhtkirja rubriigis.)

Anu Kivilo. Foto Raul Mee

12

arh. 02/19

EALI ÜLDKOGU KOOSOLEK 28.03.2019

mega täitnud uue hoone tellija ülesannet, usaldades arhitekte ja olles vahendajaks Arvo Pärdi pere ning kõigi teiste osapoolte vahel. Olemata ise ehitusala inimene, on ta hoolikalt kogu protsessi ette valmistanud ja koos hoidnud alates võistluse korraldamisest koostöös Eesti Arhitektide Liiduga kuni ehituse valmimiseni ja nüüd selle käigushoidmiseni,” selgitas Katrin Koov. „Ministriks 2018” valiti kultuuriminister Indrek Saar püsiva ruumiloome meeskonna loomise

Eik Hermann. Foto Raul Mee

Indrek Saar. Foto Raul Mee

eest. „Indrek Saar on aidanud kaasa arhitektide eesmärgile muuta arhitektuur ja avalik ruum riiklikult oluliseks teemaks. Muu hulgas tuleb esile tõsta „Hea avaliku ruumi” programmi väikelinnakeskuste arendamise jõulist toetamist,” märkis Katrin Koov. „Kujundaja 2018” teenetemedal anti disainer Margus Tammikule arhitektuuriajakirja MAJA

(EKA) arhitektuuriteaduskonnaga. Erilise äramärkimise teenisid Eik Hermanni koostöö KUU arhitektidega EKA uue hoone loomisel ja EALi kuraatorinäituse „Liginull” loomine koos Mihkel Tüüri ja Rene Valneriga.

Kauaaegne EALi liige Jaak Huimerind pälvis „Kolleeg 2018” tiitli. Tema vastutada oli pikka aega nii arhitektuurivõistluste töörühm kui ka muinsuskaitse töörühm, kus räägiti aktiivselt kaasa uue seaduse väljatöötamisel. Samuti on ta osalenud autoriõiguste ja ekspertiiside töögrupis ning 20. sajandi arhitektuuripärandi väljaselgitamise komisjonis.

Jaak Huimerind. Foto Raul Mee

Margus Tammik. Foto Raul Mee

ja arhitektuuripreemiate raamatute kujundamise eest. EAL hindas kõrgelt tema ligikaudu 20aastast panust Eesti olulisima arhitektuuriajakirja värskusesse ja visuaalkultuuri arendamisse arhitektuuriajakirjanduses.

Mitmekülgse tegevuse eest arhitektuuri mõtestamisel pälvis „Mõtestaja 2018” tiitli Eik Her­ mann. Tunnustamist väärib tema tegevus arhitektuuriväljal alates artiklite kirjutamisest ja lõpetades tiheda koostööga Eesti Kunstiakadeemia

13

„Olles ise suur Eesti-aegse funktsionalistliku arhitektuuri austaja, on ta aidanud arhitektuuripärandit ka oma loomingulises praktikas hoolikalt säilitada. Tunnustame Jaaku kui heatahtlikku, pühendunud ja usaldusväärset kolleegi,” ütles Katrin Koov.

12. NOORE ARHITEKTI PREEMIA 2019 AUHINNATSEREMOONIA Noore arhitekti preemia laureaatideks kuu­ lutati Laura Linsi ja Roland Reemaa ning ära märgiti Tõnis Arjuse väljapaistev töö Tartu linnaarhitektina.

Laura Linsi ja Roland Reemaa alustasid koostööd Eesti Kunstiakadeemia üliõpilastena ning tegele-

02/19 arh.

EALI ÜLDKOGU KOOSOLEK 28.03.2019

vad uurimuslike kunsti- ja arhitektuuriprojektidega. „Nende töö vundamendiks on arhitektuurija ruumiuuringud, kus projektid on sageli kombinatsioon teadusest, kuraatoritööst, makettide ehitamisest ja väikesemõõtmelisest kontseptuaalsest disainist,” kommenteeris laureaatide loomingut preemia žürii välisliige, Delfti Tehnikaülikooli arhitektuuriprofessor Klaske Havik.

Tõnis Arjus. Foto Raul Mee

Noore arhitekti preemia laureaadid Laura Linsi ja Roland Reemaa.

Foto Raul Mee

Noorte arhitektide ühe väljapaistvaima tööna tõi Klaske Havik esile nende koostöös Tadeas Rihaga kureeritud XVI Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti paviljoni „Nõrk monument”, millega kaasnes suur asjatundjate ja rahvusvahelise meedia tähelepanu. „Laura Linsi ja Roland Reemaa on oma tööga loonud endale tugeva positsiooni. Teooria on ühendatud huviga materjali ja detailide vastu, rahvusvahelises arhitektuuridebatis osalemine on seotud kohaspetsiifiliste projektide ja analüüsiga. Selle erilise positsiooni tõttu toovad nad Eesti arhitektuuridiskussiooni ja -praktikasse uusi suundi,” võttis Havik võistluse žürii arvamuse kokku.

Linsi omandas magistrikraadi arhitektuuris Delfti Tehnikaülikoolis Hollandis ning 2015. aastal asus ta tööle Londoni arhitektuuribüroosse East architecture, landscape, urban design ltd.

Reemaa omandas magistrikraadi samas ülikoolis.

Ta on töötanud arhitektina büroos Kaan Architecten Hollandis ja büroos Sanchez Benton architects Londonis. Mõlemad õpetavad tudengeid Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonnas.

Tänavu otsustas žürii eraldi ära märkida noore arhitekti preemiale kandideerinud Tartu linnaarhitekti Tõnis Arjuse. Tema töö puhul pidas žürii oluliseks seda, et ta on linnaarhitektina näidanud märkimisväärset võimet olla nii kriitiline kui ka konstruktiivne, muutes vajaduse korral suurte projektide suunda, et saavutada Tartu avalikkuse jaoks parem kvaliteet. „Linnaarhitektina aktiveerib ta arutelu arhitektuuri ja linnaplaneerimise üle ning avalike arutelude kaudu on ta suutnud kokku tuua professionaalid ja linnakodanikud,” leidis žürii.

Arjuse eestvedamisel on saanud hoo sisse mitu ambitsioonikat Tartu linnaruumi projekti, nagu Vaksali väljaku loomine, Annelinna avaliku ruumi ideekonkurss ja sellest välja kasvanud Anne tn kergliiklustee, alternatiivse vormiloome projekt „Uusnurk” ning mitu aastat töös olnud ülelinnaline viidasüsteem. Muu hulgas on valminud europrojekti raames koostöös Amsterdami arhitektuuribürooga UNStudio põneva vormikäsitluse ja eksperimentaalsete materjalidega Reiniku kooli staadionihoone.

Noore arhitekti preemiale kandideerisid tänavu Tõnis Arjus, Johanna Jõekalda, Rebecca Pütsep, Laura Linsi ja Roland Reemaa ning kolm bürood: b210 (Mari Hunt, Aet Ader, Kadri Klementi, Karin Tõugu), KAOS arhitektid (Margit Aule, Margit Argus) ja KUU arhitektid (Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla).

Preemia on mõeldud kuni 40aastasele Eestis elavale ja töötavale Eesti arhitektuuri arendanud või Eestile tuntust toonud arhitektile või arhitektide kollektiivile, kes on olnud omal alal innovaatiline või kelle looming on aidanud kaasa Eesti arhitektuuri tutvustamisele maailmas.

Preemia auhind on maailmareis väärtuses 5000 eurot. Preemiat rahastab ettevõtja Heldur Meerits ja reisi korraldab ASi GoTravel reisibüroo.

Sel kümnendil on preemia pälvinud Hanno Grossschmidt (2010), Villem Tomiste (2011), Veronika Valk (2012), KOKO arhitektid (2015), Sille Pihlak ja Siim Tuksam (2017).

Seekordsesse žüriisse kuulusid arhitekt ja Delfti Tehnikaülikooli arhitektuuriprofessor Klaske Havik, arhitekt ja Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna dekaan Andres Ojari, arhitekt ja noore arhitekti preemia 2017. a laureaat Siim Tuksam arhitektuuribüroost PART, kunstigalerii Temnikova & Kasela galerist Olga Temnikova ning LHV Groupi nõukogu liige, ettevõtja ning preemia rahastaja Heldur Meerits.

13. ÜLDKOGU LÕPETAMINE 14

arh. 02/19

18. APRILL 2019 1. Eestseisuse liikme vahetus osalemis­ aktiivsuse tõttu. Alates 18. aprillist on Ülo Peili asemel eestseisuses Ivar Lubjak.

Tallinna uudised

TTÜ ja maastikuarhitektuuri õpe Eestseisuse uus liige

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

Eestseisuse koosolekud

15

2. Maastikuarhitektuuri õppe taasavamine TTÜs (Kristi Grišakov). Maastikuarhitektuuri õpetati alguses Eesti Maaülikoolis (seda tehakse siiani), sealt eraldus rakuke, kes hakkas õpetama TTÜ Tartu kolledžis. Aastal 2012 tõi TTÜ selle üksuse Tallinna, kus see on nüüd osa arhitektuuri ja urbanistika akadeemiast. Maastikuarhitektuuri õpet on püütud TTÜs korraldada viis aastat.

TTÜ mure oli 2012. aastal, et nende maastikuarhitektuuri õpe on liiga teoreetiline (keskendub maastiku analüüsile), uus õppekava võiks keskenduda rohkem projekteerimisele ja tehnilistele oskustele, mida maastikuarhitektid vajavad. Nii ehitati õppekava üles stuudiopõhisele õppele. Igal semestril on suured temaatilised projektid. Teemad on linnapark, ökoloogiline planeerimine, ajalooline park, tehaseala, väikevormid, karjäärialad ja vertikaalplaneerimine.

Praegu loetakse TTÜ maastikuarhitektuuri õppekava liiga väikeseks, et olla iseseisev. Maastikuarhitekte ei ole mõtet üle toota. Plaan on olnud võtta bakalaureuseõppesse vastu 15 tudengit, magistriõppes õpib umbes 10 tudengit. TTÜ puhul soovitakse, et tudengite arv oleks suurem.

TTÜs ei ole võimalust maastikuarhitektuuri õpet mõne teise õppekavaga liita. Olemas on arhitektuuri õppekava, millega on palju ühist, aga arhitektuuri õppekava sees ei ole võimalik peaerialasid luua.

Nii arhitektidel kui ka maastikuarhitektidel on planeerimise osa väga tugevalt õppes esindatud ja kutse osas üks selge osa ülesannetest. Eraldi planeerimise õppekava Eestis üheski koolis ei ole, kuigi planeerijate ühing ja Rahandusministeerium on tundnud huvi, kuidas seda õpet võiks korraldada.

TTÜ ettepanek on luua maastikuarhitektuuri õppe kõrvale planeerimise peaeriala (et tekiks kaks peaeriala) magistriõppes (Aalto Ülikooli näitel). Kas EAL toetab seda mõtet?

Eestseisus pigem ei näinud selleks vajadust, sest nii arhitekti kui ka maastikuarhitekti õpe katab planeerimise osa ära. Eraldi planeerijate väljakoolitamisel ei näe eestseisus mõtet.

Oliver Alveri arvamuse kohaselt tuleks anda tudengitele vähemalt bakalaureusetasemel tugev ja terviklik arhitektuuriharidus, et nad saaksid aru nii maastikust, linnast kui ka siselahendus-

test, ning magistritasemel spetsialiseerutakse teatud suunale. Praegu tükeldatakse ühte terviklikku ruumivaldkonda ja koostööd ei tehta, valitud killustamissuund on tema arvates vale. Sama on maastikuarhitektuuriga: bakalaureusetasemel oleks mõistlik anda terviklik arhitektuuriharidus ja magistritasemel tuleks spetsialiseeruda maastikuarhitektuurile.

3. Tallinna linnaarhitekt Endrik Mänd tut­ vustas Tallinna linnaplaneerimises toimuvat: kuidas parandada koostööd erialaliidu ja linnaametitega, millised on kesklinna piirkonna arendusprojektid?

Mänd selgitas, et kuna praegu alles luuakse uue linnavalitsuse koosseisu (ei ole teada, kes saab abilinnapeaks ja kuidas valdkonnad ümber jaotatakse), on keeruline anda nõuandeid, kuidas uuele linnavalitsusele läheneda ja koostööd parendada.

Kui EALil õnnestuks uue linnapeaga kokku leppida kasvõi ümarlaud kaks korda aastas, oleks see suur samm, et pääseda otse temani. Linnapea sõnul tulevad olulised struktuurimuudatused ka ametite tasandil, nii et ei ole selge, kas Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (TLPA) juhataja koht jääb alles või liidetakse peaarhitekti ja ameti juhataja ametikoht.

Eestseisus meenutas, et aasta algul toimus koosolek, kus osalesid EAL, Haridus- ja Teadusministeerium, RKAS ja TLPA, teemaks olid 12 uut riigigümnaasiumit, mis Tallinna tulevad. TLPA plaanis kutsuda märtsis kokku uue kohtumise, et arutada, kus need koolid linnas võiksid paikneda.

Kas ja millal see toimub? Mänd vastas, et kohtumist ei ole toimunud ajanappuse tõttu, kuid see on plaanis.

Andrei Novikovi sõnul tuleks peatänava projekt pikale pausile panna. Suur probleem: kui ei saa ellu viia võistlustööd, siis ei tohiks ministeerium projektile raha anda. Paaveri sõnul oli Taavi Aas lubanud, et peatänav tuleb.

Kesklinna üldplaneering ja merevisioon: merevisioon on üks olulisi alusdokumente kesklinna üldplaneeringu koostamisel. Praegu koostatakse lähteülesannet, mis peaks valmima suve lõpuks. Üld-

Rail Balticu (RB) Ülemiste terminal – töögrupist ning Indrek Tärno ja Eeva Mägi kaasabil on edastatud märkused. Endiselt on uue võistluse põhitakistus see, et 3+1 arhitektidega ei ole kokku lepitud, et nende tööst pärit ideid, millest osa on juba realiseeritud (trammitee, tänavad, trammitunnel), kasutatakse uue võistluse osana. RB sõnul on need taristuobjektid, mis ei ole autorikaitse all.

Kas EALi eestseisus teeb RB-le veel kord ettepaneku jõuda kokkuleppele 3+1ga või EAL kooskõlastab uued võistlustingimused ilma selleta? Eestseisuse ettepanek on, et RB maksaks väljaehitatud osa (taristuobjektid) autoriõigused kinni, ja see ettepanek tuleks tingimustesse lisada – lepingutingimused on läbiräägitavad. Žürii liikmete ettepanekud: Ted Schauman (SAFA), Indrek Allmann, Ralf Lõoke?, Toomas Paaver või Andres Sevtšuk (varuliige). Andres Alver ei nõustunud. Räägitud on ka Gvido Princisega, aga temal ei ole projekteerimiskogemust, samas ta on väga kursis Riia terminali temaatikaga. Koopi büroo Taanist?

Otsustati põhimõtteliselt kooskõlastada võistlustingimused tingimusel, et 3+1ga saadakse kokkuleppele ja tingimustesse lisatakse, et leping on läbiräägitav.

6. Toomas Adrikorni ja Martin Melioranski EALi liikmeks astumise avalduse ja portfoo­ lio läbivaatamine. Eestseisus otsustas Toomas Adrikorni ja Martin Melioranski EALi liikmeks vastu võtta.

Georg Otsa monumendi Võistlus Kuusalu võistlus Riigihangete seadus Ülemiste terminali võistlus

5. Võistluste tutvustamine ja kooskõlasta­ mine, žüriide kinnitamine

Kuusalu kool (läbi vaadanud J. Huimerind, tuleb määrata žürii) – probleemne on alusdokumendi punkt 10.1, „Hankemenetlus ja -lepingu liik”.

Kasutatakse skeemi, kus hangitakse projekteerimine ja ehitus koos ühes avatud hankemenetluses. Peatöövõtja on ehitusettevõte, kes kasutab alltöövõtjatena eraldi projekteerimisettevõtet ning kohustuslikus korras ideekonkursi võitnud arhitektide meeskonda (autoriõigus on arhitektidel). „Kuusalu Keskkooli ja sellega seotud ehitiste, rajatiste ning välialade projekteerimis-ehituse hankeleping konkursil auhinnatud kavandi realiseerimiseks sõlmitakse avatud projekteerimis-ehituse riigihankemenetluse hanke alusdokumentides toodud tingimustel madalaimat projekteerimise ja ehitushinda pakkunud pakkujaga.” – see punkt võib tekitada projekteerijatele keerulise olukorra ja seetõttu pole EAL selliseid hanke­ menetluse liike pooldanud. Projekteerimisvaldkonnas EAL põhimõtteliselt ei toeta seda, et hanke­lepingu sõlmimise aluseks võetakse odavaim projekteerimis- ja ehitushind.

Muus osas kiideti ideevõistluse lähteülesanne heaks ja EAL on nõus andma kooskõlastuse, kui leitakse lahendus mainitud küsimusele. Kooskõlastuse korral tehti ettepanek määrata žürii liikmeteks EAList Ilmar Jalas ja Johan Tali, varuliikmeks Karli Luik.

Otsustati mitte kinnitada Kuusalu Keskkooli hoonekompleksi üldise ruumilise lahenduse ja algklasside hoone juurdeehitise ideekonkursi lähteülesannet.

Uued liikmed

4. Riigihangete seaduse väljatöötamise kavatsus, EALi ettepanekud. Rahandusministeerium esitas 25. märtsil arvamuse avaldamiseks riigihangete seaduse muutmise väljatöötamise kavatsuse, mille kohta ootab ta tagasisidet 3. maiks. 01.09.2017 jõustus uus riigihangete seadus, mille rakendamise tagasiside näitab, et selles on vajalikud muudatused, et tagada seaduse eesmärkide parem saavutamine.

Eestseisuses tehti peale EALi liikmete tagasi­ sidele ettepanek muuta riigihangete korraldus paindlikumaks, sest lepingud on väga jäigad.

Otsustati juristi abiga koondada ettepanekud ja saata need Rahandusministeeriumile.

Georg Otsa monument – võistluse korraldab TLPA. Võistlusala valis laiapõhjaline komisjon ja see asub talveaia esiküljel. Eestseisus leidis, et see pole parim ala, sest on liiga kitsas. Võistlus on mõeldud arhitektidele ja kujuritele. EAList kuuluvad žüriisse Mihkel Tüür ja Sille Pihlak. Eestseisus tegi ettepaneku võistlusala muuta.

16. MAI 2019 1. Jõhvi vallaarhitekt Andres Toome tutvus­ tas Jõhvi valla ehituses ja planeerimises toi­ muvat. Vallas on algatatud palju detailplaneeringuid, kuid kinnisvarategevus on väga väike: hinnad ei võimalda uusi elamupiirkondi jagada, samuti on valla jõukamate elanike pilgud suunatud pigem Toila vallale, kus krundid on suuremad.

Iive on kerges languses, 2018. a oli nullis. Suuremad detailplaneeringud on tehtud valla eestvedamisel, kuid enamik neist jääb teostamata.

Jõhvi uudised

planeering ehitatakse üles kaheastmelisena: esiteks kesklinna linnaosa ja eraldi linnasüda (Mere, Jõe, Pronksi, Liivalaia, Suur-Ameerika ja raudtee vaheline ala). Linnasüdame tahaks üldplaneeringus läbi töötada suuremas mõõtkavas, suuremas täpsusastmes ja väga tugeva suunitlusega liikuvuspõhimõtete määramisega. Plaan on see, et transiitliiklus läbi selle piirkonna ei lähe ja liikluskiirus on kuni 30 km/t, see võib aga osutuda kõige suuremaks komistuskiviks.

Eestseisus tundis huvi, kas Estonia pst tunnel on otsustatud. Männi sõnul on see pigem kindel, tunnel on mõeldud nii sisse- kui ka läbisõiduks.

16

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

02/19 arh.

Rahvusraamatukogu projekteerimishange

Tapa linnakeskuse võistlus Tallinna uudised EALi kohvihommik

Naimarki juhtum ACE’i assamblee ja konverents

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

arh. 02/19

17

Eestseisus küsis, kas edaspidi on võimalik keskenduda kahanemisele ja tihendada keskust.

Andres Toome: lõuna pool linna on kaevanduspiirkonnad, kus on vajumisprobleem, seal pole ka taristut (elekter, vesi). Kavandatavad uued objektid on koondatud Puru tee pikenduse juurde endise sõjaväebaasi juurde. Pargi kaubanduskeskus on ehituses, mis tõmbab teisel pool raudteed kesklinna poed tühjaks. Promenaadi pikendus on tehtud „Hea avaliku ruumi” programmi raames.

Promenaad läbib osaliselt kaubanduskeskust, kuid on ka selle ümber minevaid trajektoore. Hariduslinnakusse rajatakse uus kergejõustikustaadion, tänu „Hea avaliku ruumi” programmile leidis seal koha ka uus raamatukogu (selle projekti küll veel pole, kuid asukoht on leitud). Hariduslinnakut ümbritseb elamupiirkond. Uue lahenduse saab Jõhvi bussijaam (eraarendaja). Vald taotleb riigilt jaamahoonet endale, sellega otsest plaani pole, on pigem emotsionaalne väärtus. Linnast põhjas asub tööstusala, mis on osaliselt riigi projekt. See on linnast ka magistraaliga lõigatud. Jõhvi vald uut üldplaneeringut tegema ei pea, kuna ei ühinenud. Vald on linn koos ümbritseva maaga, kus peale tööstusalade midagi ei tehta. Jõhvis on 12 000 ja Ahtmes 25 000 elanikku.

hiljem väga ebasoodsas olukorras. Rahvusraamatukogu kui esindushoone ümberehitamiseks tuleb korraldada väärtuspõhine riigihange. Riik peab selliste objektide puhul näitama ehitatud keskkonna kvaliteedi tagamise parima praktika eeskuju. Eestseisus tegi ettepaneku käimasolev hange nr 208464 tühistada ja korraldada avalik arhitektuurivõistlus.

2. „Hea avaliku ruumi” Tapa linnakeskuse arhitektuurivõistluse tingimuste kooskõlas­ tamine. K. Vellevoog tutvustas võistlusülesannet. Võistluse eesmärk on liita linnakeskus tervikuks. Eeltöö käigus on võistlusala paisunud: lisatud on kontaktalade mahtu ja põhiala mahtu üle raudtee. Oluline on arvestada Tapa sõjaväelinnaku ühendustega linna. Auhinnafond on 25 000 eurot, võistluse lõpptähtaeg on 29. august. Võistlustingimused kooskõlastati ühehäälselt. „Hea avaliku ruumi” tulevikueesmärk on teha kuus-seitse võistlust aastas kolme aasta jooksul ning saada ehituseks raha 2020. a avanevatest euroliidu meetmetest. Praegu ei ole projektide elluviimise rahastus kindel.

6. 30. mail toimub EALi kohvihommik aja­ kirjanikele „Hea avaliku ruumi” programmi teemal. Eestseisus võttis info teadmiseks ja leidis, et võiks rääkida ka päevakajalistest muredest (nt Rail Baltic, Eesti Rahvusraamatukogu).

3. Eesti Rahvusraamatukogu projekteeri­ mishange (K. Komissarovi ülevaade).

Eestseisus arutas riigihanke nr 208464 „Eesti Rahvusraamatukogu hoone renoveerimise projekteerimistööd” tingimusi, kus projekteerija leidmiseks on välja kuulutatud hinnapõhine hange. Selle tingimused ei ole esindushoone ümberehituseks piisavad, sh puuduvad kvalifikatsiooninõuded projekteerijale, ei ole kirjalikku nõusolekut muudatuste tegemiseks hoone autoritelt. EAL on protsessi sekkunud, taotledes hanke tühistamist ja arhitektuurivõistluse korraldamist. RKASi ettepanek oli panna võistluse korraldamise kohustus valitud peaprojekteerijale.

Eestseisus väljendas muret, et sellise lahendusega ei saavutata soovitud tulemust, tuues näiteks ühendministeeriumi juhtumi, kus projekteerija oli

4. I. Naimarki juhtum. Eestseisus otsustas ühehäälselt saata I. Naimarki juhtumi (projektide allkirjastamine sisulise läbivaatamiseta ja kvaliteedi tagamiseta) lahendamiseks aukohtusse.

5. Ülevaade ACE’i assambleest ja järgnevast konverentsist Innsbruckis 2.–4. mail 2019 (K. Koovi ülevaade). Muu hulgas tutvustati ACE’i sektoriuuringut, millest selgus, et Eesti kohta on uuringus vastuolulised andmed. Probleemiks peetakse küsimustiku pikkust ja keerukust, samuti üldandmete (arhitektide arv Eestis ning sooline ja vanuseline tasakaal) ebausaldusväärsust. Arutati põgusalt ACE’is tehtud ettepanekut luua rahastusplatvorm RACE, mida assambleel ei toetatud, kuid mis Koovile väga meeldis (võimalus rahastada uuringuid).

30. MAI 2019 1. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juha­ taja I. Fjuki ülevaade Tallinna planeeringu­ test jm. Linnas on Keskkonnaamet liidetud Kommunaalametiga ning nimetatud Keskkonna- ja Kommunaalametiks. Muutus võib tulla ka linnaplaneerimise ja transpordiameti alal: praegu on planeerimises dubleerimist, samas tegeleb planeerimisega transpordiametist väga väike osa.

Fjuk küsis, kas eestseisus toetaks kogu linnaplaneerimise paigutamist ühte ametisse? Eestseisus pooldas ühise ameti mõtet: oleks suur samm edasi, kui linnaruumiga seonduvad transpordiküsimused viiakse linnaplaneerimisameti alla.

TLPA algatas eelmise aasta lõpus uue parkimise arengukava koostamise (Helsingi näitel).

Esitati küsimus kesklinna liiklusskeemi kohta (kaubamaja piirkond, tunnelid). Liiklusskeem ei olnud kaubamaja konkursi võistlusosa (võistlusala ei ulatunud Estonia pst-le).

Eestseisus väljendas muret, et kuigi EALil on linnaga koostöölepe, kuuleb EAL linna suurtest plaanidest juhuslikult ja infokildude haaval, ei kuule ideede põhjendusi, kesklinna arendused (kaubamaja kvartal, mereäärne piirkond) liiguvad

02/19 arh.

3. Rakvere riigigümnaasiumi võistluse tut­ vustus (I. Lubjak). Tutvustati võistlusülesannet, võistlusalal kehtivat detailplaneeringut ja Vabaduse platsi projekti. Võistlus tehakse RKASi tellimusel. Tingimusi koostab I. Lubjak. Uus hoone rajatakse 540 õpilasele ja 60 töötajale, ruumi­ mudel on sarnane juba valminud Viimsi riigigümnaasiumi omaga.

4. Aukohtu otsus. 18. aprillil saatis Villem Tomiste eestseisusele ja aukohtule kaebuse seoses arhitekti kutse-eetika rikkumisega Arhitekt Must OÜ poolt Tõrva keskväljaku ja linnaruumi projekteerimisel.

Aukohtu otsus Aukohus teeb EAL eestseisusele ettepaneku karistada Arhitekt Must OÜ-d noomitusega. Süüdimõistvast otsusest teavitada avalikkust EALi Teataja kaudu, samuti teavitada otsusest kõiki protsessis osalenud pooli (tellijat, peaprojekteerijat, ehitajat, EV 100 toimkonda) ning EALi kutsekomisjoni. Järgnevate vaidluste ärahoidmiseks peavad Arhitekt Must OÜ ja OÜ Stuudio Tallinn kirjalikult kokku leppima autorluse kajastamise töö eksponeerimisel või referentsina kasutamisel. Aukohtu ettepanek on kasutada sõnastust – väljaku valgustuse lahendus põhineb OÜ Stuudio Tallinn võistlustööl.

Otsustati aukohtu otsus kinnitada, kuid mitte pidada vajalikuks teavitada otsusest ehitajat ja „Eesti Vabariik 100” toimkonda.

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD MKMi ja liitude seminar-gala Aukohtu otsus

2. Majandus- ja Kommunikatsiooniministee­ riumi (MKM) ning ehitusvaldkonna liitude seminar-galast 27. novemril. MKM (Jüri Rass) on palunud EALil seal osaleda nii ettekandega kui ka EALi preemia liitmisega selle üritusega. Juhatus küsis eestseisuse arvamust selle kohta. Otsus­ tati, et EAL sel üritusel preemiat üle ei anna, kuid ettekanne peetakse hea meelega. Toetati juhatuse ettepanekut, et edaspidi võiks MKMi üritus toimuda jaanuaris, mitte vahetult enne arhitektuuripreemiate galat.

Eestseisus leidis, et Rakvere kohta on hoone asukoht väga pretensioonikas. Kehtiv detailplaneering ja Pärdi muusikamaja projektist lähtuv n-ö klahvidega väljak koos maa-aluse parklaga seab koolihoonele piirangud ja pole mitmeotstarbelise linnaväljakuna veenev. Planeeringus on riigigümnaasiumi paigutamise neli võimalust: ühes järgib hoone fassaad Koidula tn idapoolset ehitusjoont, teises on maja asetatud parki, kolmanda ja neljanda variandina on U- ja L-tähe kujulised paigutused platsil. Kõik variandid on võistlustingimustes näidatud. Planeeringus on kirjas, et soovituslikult võiks Koidula tänava suuna säilitada.

Eestseisuse seisukoht on, et riigigümnaasium sobib sellesse asukohta, kuid võistluse aluseks olevad detailplaneering ja Vabaduse platsi projekt (sh kujundus) on liiga ühe objekti keskne ning ei vasta arusaamadele tänapäeva mitmekülgsest linnaruumist. Tekkis küsimus, kas võistluse käigus saaks üle vaadata jalakäigualad, et need vastaksid ka koolide vajadustele, ja muuta liikluslahendust, mis ei arvesta praegu Rakvere konteksti (projekteeritud on äärelinlik autokeskne lahendus).

Eestseisuse ettepanek oli käsitada koolimaja ja väljakut tervikuna. Koolihoone ei pruugi tulla samale joonele Pärdi muusikamaja diagonaalse väljakuga, samuti tundub põhjendamatu maapinna kuhjamine väljaku keskel. Seepärast soovi­ tas eestseisus võistlusülesandes täpsustada konkursiga lahendatava avaliku ruumi ala ja sisu ning säilitada Koidula tn läbipääs (kummale poole tänavat uus hoone tuleb, on võistlejate otsustada). Eestseisus tegi ettepaneku kaasata Vabaduse plats võistlusele ja loobuda nn klaveriklahvide projekti teostamisest.

Rakvere gümnaasiumi võistlus

enne, kui üldplaneering valmib. Linnaplaneerimine võiks olla läbipaistvam ja avatum ning arusaadav nii kodanikele kui ka spetsialistidele, koostöö EALiga võiks olla tugevam.

Eestseisus tegi ettepaneku korraldada infopäev/seminar, et tekiks diskussioonivõimalus, vaadata plaane jm. Fjuk leidis, et esimene ring tuleks korralda erialainimestele (linnafoorumi formaadis) ja teine avalikkusele.

Eestseisus tegi ettepaneku, et monumentide asukohavalikusse peaks kaasama arhitektid, see ei tohiks olla ainult volikogu otsus. Peaks olema ühtne põhimõte, kuidas skulptuure linnaruumis rajada, näiteks võiks koos skulptuuriga teha korda ka tüki avalikku ruumi.

Räägiti ka Eesti Rahvusraamatukogu odavhankest, mille EAL on vaidlustanud ja mille tühistamist ta ootab. Katrin Koov juhtis tähelepanu sellele, et hankes puuduvad välialad, hange on ainult hoone rekonstrueerimiseks, aga välialad on amortiseerunud ja vajaksid uuendamist, kontseptsioon võiks olla tervikuna läbi lahendatud. Eestseisus küsis, kas linn ei saaks nii korraldada, et võistlusega liidetaks välialad. Fjuki sõnul on aastaid olnud linnavalitsuses hoiak, et arhitektuurivõistlusi ei korraldata, eelistatakse hinnapõhiseid hankeid. Ta andis lubaduse seista hankele välialade liitmise eest.

Otsustati • korraldada infopäev (13. juuni eestseisusel) kesklinna oluliste arenduste teemal (tutvustus ja arutelu): kesklinna üldplaneering, sadama tramm, parkimise arengukava, Rävala pst pikendus, peatänav; tutvustada TLPA arhitektuurinõukogu valikukriteeriume ja tööpõhimõtteid (ja perspektiive); • toetada kesklinna üldplaneeringu ja Suur-Tallinna planeeringu tegemist ning soovitada EAL sinna kaasata.

18

Säästvate linnade konverents Mustamäe gümnaasiumi võistlus Rävala kvartali võistlus Noore kultuuritegelase preemia Tallinna uudised Võsu keskuseala võistlus

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

arh. 02/19 5. Ülevaade Oslo konverentsist „Urban future”. Eelmisel nädalal toimus Oslos maailma suurim säästvate linnade arengu konverents teemal, kuidas hoida kliimamuutust ära linnaplaneerimise võtetega. Eesti delegatsioon oli väga esinduslik: Jüri Rass (MKM), Endrik Mänd (TLPA), Eili Lepik ja Triin Reisner (Riigikantselei), A. Mänd ja K. Koov (EALi juhatus), lisaks nt Tartu Linnavalitsusest viis inimest (sh Tõnis Arjus), Kuressaare Linnavalitsusest kaks inimest (sh M. Grimitliht). Koov leidis, et kindlasti peaks osalema järgmisel konverentsil Lissabonis, sh Tallinna linnapea või vähemalt ehitusvaldkonda kureeriv aselinnapea. EALi eesmärk oli viia info ametnikeni.

Eestseisus tegi ettepaneku jagada saadud infot laiemalt näiteks ülevaatliku artikliga.

6. Noore kultuuritegelase preemia konkursi kandidaat. Alanud on kandideerimine presidendi noore kultuuritegelase preemiale (tähtaeg 7. juuni). Otsustati saata info EAL liikmete listi, ettepanekuid kandidaadi kohta oodatakse kõigilt liidu liikmetelt.

13. JUUNI 2019 1. Rävala kvartali võistluse tutvustamine.

Võistlust tutvustas Jaak Huimerind, küsimustele vastas ala arendaja K. Saveljev. Eelvalikuga kutsutud võistlus, korraldaja on Rävala 8 OÜ.

Eestseisus tegi järgmised märkused: • punkt 4.2, võistluse liik – võiks lubada ka teisi osalejaid võistlema, st neid, keda ei valitud; • punkt 4.5 – eemaldada diplomeeritud arhitekt; • punkt 4.7 – suurendada osalustasu 16 000 – 20 000 euroni; • punkt 4.8 – suurendada žürii koosseisu ja nii, et oleks eri põlvkondade arhitekte (praegu liiga ühekülgne koosseis); • punkt 5.3 – muuta tähtaeg õigeks; • punkt 5.6 – kaks hindamiskriteeriumit on sisult samad: arhitektuurse lahenduse funktsionaalsus ja kasutajakeskne logistika (nii hoonetes sees kui ka ümbritseva linnaruumi kontekstis); • punkt 6.2 – täpsustada, kuidas saadakse ideede kasutamise õigus (EALis samal teemal praegu vaidlusi).

2. Mustamäe riigigümnaasiumi võistluse tutvustamine, žürii nimetamine (I. Lubjak).

Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) kavatseb Tallinna rajada kolm riigigümnaasiumit: Mustamäele, kesklinna ja Kolde pst-le. Mustamäe gümnaasium tuleb Akadeemia tee äärde ja suur, 1080 õpilasele. Hoone maht on u 7500 m2 (sh võimla ja spordisaal). Võistluse teeb planeeringuliselt keerulisemaks HTMi soov võtta detail­

19

planeeringust maksimum, võistlejad peaksid ära määrama perspektiivse juurdeehitise mahu (16 000 m2). Ei ole teada, mis funktsioon peaks sinna veel tulema. Paarilauseline visioon võiks võistlusülesandesse tulla (see palve on Indrek Riisaarele edastatud, ta lubas täpsustada). Eestseisus juhtis tähelepanu asjaolule, et võistlusülesande sõnastus on mitmetimõistetav: „lubatud hoonestus kokku …” – kas see tähendab olemasolevaga kokku või uus osa? Žüriisse võiksid kuuluda Indrek Riisaar (HTM), TLPA esindaja ja EAList Indrek Rünkla (arhitekt), Ilmar Valdur (volitatud arhitekt, sh kohalik elanik), Heli Ernesaks (volitatud arhitekt), varuliige Margus Maiste.

3. Võsu keskuseala võistluse tutvustus (K. Koov). Ala kuulub „Hea avaliku ruumi” jätkuprogrammi, lähteülesande koostas Eve Komp.

Võistlus peaks algama juuni lõpus ja lõppema septembri keskel. Preemiafond on 25 000 eurot. Žüriisse võiksid kuuluda arhitekt ja planeerimis­ spetsialist Peep Linno, vallavanem Ivar Lilleberg, Kalle Vellevoog, volitatud arhitekt Ivar Lubjak (EAL), EMALi esindaja Kerttu Kõll ja varuliige Tõnis Arjus (EALi töögrupist).

4. I. Fjuki ülevaade Tallinna kesklinna aren­ dustest: kesklinna üldplaneering, mereäärne tramm, parkimise arengukava, Rävala pst pikendus, arhitektuurinõukogu. Kesklinna üldplaneeringu kohta visuaalset materjali veel ei ole. Oli ideekorje, kus osales üle 400 inimese, ettepanekuid on üle 1000.

Katrin Koov: EAL soovib infot arhitektuurinõukogu tööpõhimõtete ja selle liikmete valimise kriteeriumide kohta, sest see on uus nähtus, mis tuli TLPAsse koos I. Fjukiga. Alguses oli jutt ideekorjest, aga nüüd on mõni nõukogu juba koos käinud.

Kas on plaanis jätkata sellega? EAL leiab, et ametiasutuse tegevus peaks olema võimalikult läbipaistev ja avatud.

Fjuk: eesmärk on kaasata linna arhitektuuri- ja planeerimisküsimuste otsustamisse andekaid arhitekte. Ei nimetaks seda nõukoguks, pigem on see võimalikult paljude inimeste kaasamine, et ei tekiks monopol. Ametiaja alguses helistas ta läbi u 35 arhitekti, kes on arhitektuurivõistlustel silma paistnud – vajaduse korral kutsutakse nende hulgast keegi. Teine võimalus oleks luua samasugune nõukogu, nagu oli Ike Volkovi ajal (u 12 arhitekti, kes käivad regulaarselt koos). Kas EALil on soov luua samasugune nõukogu?

02/19 arh.

Taotleja nimi

Taotluse suurus €

Taotluse kuupäev

5. Loomestipendiumite komisjoni otsuse kinnitamine. Koit Ojaliiv tutvustas komisjoni otsust. Otsustati komisjoni otsus heaks kiita.

Taotluse eesmärk Õppereis

Taotluse sisu

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

lik lahendus. Ühistransport – läbivaid bussiliine on üksikud, enamik on pendelliinid, mis on linnal plaanis likvideerida ja asendada läbivatega. Seejärel ei vajata enam Viru keskuse bussiterminali ega Hobujaama parklat. Trammi liiklusskeemide variante on mitu.

Käimas on Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja konkurss. Eestseisus esitas Fjukile küsi­ muse, kas tal on plaanis sellele kohale kandideerida, Fjuk vastas eitavalt.

Loome­‑ stipendiumid

Eelmisel korral tekkis kaubamaja konkursi ja liiklusskeemi kohta küsimus: võistlustingimuste järgi tuleb lähtuda skeemist selle kohta, kuidas on kaubamaja ühendatud keskkonnaga; Rävala tunnelist on peasissepääs kaubamaja osa ning Gonsiori ja Tammsaare park ja ühistranspordi bussiterminali allasõit oleks nihkunud Laikmaa tänavale.

Koov: kas selle lahendusega on edasi mindud?

Võistlusala oli ainult hoonestusala.

Fjuk: võistlus lähtus liiklusskeemist. Võitnud lahendus töötab ainult siis, kui tunnelite kaudu pääseb maa alt ligi. Maa-alune ühendus oli võistlustingimustes sellisena antud.

Paaver: EAL ei kiitnud liiklusskeemi heaks.

Fjuk: EAL kiitis võistlustingimused heaks – siis ei oleks tohtinud kooskõlastada. Selline on amet-

Eraldatud summa €

Ahti Kooskora

400

01.06.2019

Anne Kose

400

27.05.2019

250

Enel Katrin Vahter

400

27.05.2019

250

Eva Hirvesoo

400

21.05.2019

250

Helle-Ann Urgard

400

27.05.2019

250

Illimar Truverk

400

31.05.2019

250

Kairi Kirt-Ende

400

21.05.2019

250

Kersti Arulaid

400

21.05.2019

250

Lauri Nõmme

400

28.05.2019 EALi õppereis

Õppereis Inglismaale

200

250

EALi õppereis Lõuna-Saksamaale, Põhja-Šveitsi ja Lääne-Austriasse

Madis Eek

400

01.06.2019

Margit Mutso

400

01.06.2019

250

Paavo Kais

400

01.06.2019

250

Reet Valk

400

22.05.2019

250

Uku Põllumaa

400

29.05.2019

250

Ülle Kunnus

400

21.05.2019

250

Ülo-Tarmo Stöör

400

31.05.2019

250

Velle Kadalipp

400

31.05.2019

250

Dmitri Bruns

2500

20.05.2019

Egon Metusala

2500

21.05.2019

Liis Uustal

2500

21.05.2019

Elo Kiivet

730

27.05.2019

Kalle Komissarov

730

27.05.2019

Loometegevus

Erialase raamatu käsikirja koostamine

Loometegevus

Osalemine rahvusvahelisel EUROPAN 15 arhitektuuri- ja linnaplaneerimise konkursil „Productive Cities” Tuusulas Soomes

Osalemine erialastel konverentsidel/ seminaridel

250

1250* 1250* 1250* 610

Osalemine konverentsil „Placemaking Week Europe 2019”

610

20

arh. 02/19 Taotleja nimi Hanno Grossschmidt

Taotluse suurus € 1250

Taotluse kuupäev

Taotluse eesmärk

Loometegevus 1250

29.05.2019

Kadri Klementi

1000

01.06.2019

Katrin Koov

1000

01.06.2019

Kirke Päss

2500

Margit Mutso

1000

Loometegevus

Tallinna 2019. a arhitektuuribiennaali satelliitprogrammi organiseerimine

2500*

01.06.2019

Loometegevus

Installatsiooni ehitus ja filmimine Leonhard Lapini filmi tarvis

1000*

Osalemine rahvusvahelisel Veskiühingu TIMS 15 sümpoosiumil ja õppereisil Berliinis

400

320

29.05.2019

Tiit Trummal

640

31.05.2019

Õppereis

Õppereis Argentiinasse ja Uruguaisse

Vilen Künnapu

2500

29.05.2019

Loometegevus

Dokumentaalfilmi „Arhitekt Vilen Künnapu” ettevalmistamine ja osalemine selle loomisel

Ott Kadarik

4800

01.06.2019

Loominguline uurimistöö

Uurimistöö ilu tänapäevasest vormist

32 100

Kokku eraldisi:

* Eraldiselt makstakse väljamaksmisel tulumaks.

Maastikuarhitektuuri konverents

1000

21.05.2019

400

Rail Balticu võistlus

1250*

Uurimistöö uuenenud õpikäsituse problemaatikast

Mihkel Koppel

21

1250*

Loometegevus

Õppereis ja osalemine erialastel konverentsidel/ seminaridel

Kokku taotlusi:

Eraldatud summa €

Osalemine rahvusvahelisel arhitektuurivõistlusel „National Concert Hall - Tautos Namai” Vilniuses

30.05.2019

Tomomi Hayashi

Taotluse sisu

Komisjon eelistab anda toetust loometegevuseks. Pikaajalisi projekte püütakse toetada mitmest voorust, kuid enamasti mitte üle ühele loovisiku seatud piirmäära aastas (2500 eurot). Üldiselt soovis komisjon järgida põhimõtet jätta igasse taotlusvooru enam-vähem võrdne summa, st jagada igas voorus veerand aasta summast. Õppereiside toetusi komisjon vähendas, kuna eelistatab loometegevust, lisaks soovis komisjon järgida eelmisel aastal varem sarnasteks õppereisideks eraldatud summasid. Arhitektuurivõistlustel osalemist toetati, arvestades stipendiumite eraldamise korda, milles on sätestatud piirmäär (2500 eurot ühe büroo/meeskonna liikmete kohta kokku). Seepärast vähendati Liis Uustali ja Egon Metusala taotletavat summat poole võrra.

Põhjendused teiste taotluste vähendamiste kohta: Dmitri Bruns ja Vilen Künnapu – pikaajaline projekt, mille puhul on võimalik taotleda järgmisest voorust uuesti, kui esitada projekti täpsem sisu ja eelarve; Ott Kadarik – komisjon ei soovi ületada isikule aastas antavat maksimummäära, seda ei võimaldanud ka taotluste hulk; lisatoetust soovitati leida TABi korraldajatega koostöös; Kalle

Komissarov ja Elo Kiivet – otsustati eraldada konverentsi osalustasu ja reisitoetus Euroopa reisideks antava määra järgi.

Elo Kiivet ei osalenud oma taotluse arutelus.

6. Maastikuarhitektuuri konverents (K. Koov). 2002. aastal oleks Aleksander Niinel 110 aasta juubel, sel puhul soovivad botaanikaaed ja EMAL korraldada aprillis maastikuarhitektuuri konverentsi, seal muu hulgas tutvustada maastikuarhitektuuri konventsiooni. EALi kutsutakse kaasakorraldajaks, saaks aidata välja töötada teemad ja esinejad.

Otsustati • nõustada konverentsi kaaskorraldamisega (osalevad K. Koov ja A. Levald), • taaselustada EALi maastikuarhitektuuri sektsioon ja konverentsi teemal ka selle sektsiooni poole pöörduda.

7. Rail Baltic Estonia. Tehti ettepanek jagada EALi liikmetele, SAFA-le ja ACE’ile veel kord infot, et võistlus on probleemne.

1000

1250*

2500 21 640

02/19 arh.

EALi uued liikmed Toomas Adrikorn Snd 30.04.1984. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala (2009). Töötab arhitektuuribüroos Ateljee Null arhitektina. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 317 (18.04.2019).

Egon Metusala Snd 28.08.1979. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala (2013). Töötab Metusala Arhitektid OÜs arhitektina.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 314 (31.01.2019).

Pelle-Sten Viiburg Snd 29.05.1982. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala (2007). Töötab Doomino Arhitektid OÜs arhitektina. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 316 (21.03.2019).

Margit Argus Snd 31.12.1981. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri eriala (2007). Töötab arhitektuuribüroos KAOS Arhitektid arhitektina ja on partner. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 315 (28.02.2019).

Martin Melioranski Snd 29.12.1971. Lõpetanud Tallinna Kunstiülikooli (1995), Eesti Kunstiakadeemia (1999) ja Columbia Ülikooli (2001).

Töötab arhitektuuribüroos Meliorad arhitekti, disaineri ja juhatuse liikmena ning Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonnas tunniandja, 3DLi juhataja, külalisteaduri ja lektorina. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 317 (18.04.2019).

EALi noortekogu uued liikmed

Kersti Nigols Snd 28.01.1992. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala (2018). Alus: EALi eestseisuse otsus nr 314 (31.01.2019).

Paulina Pähn Snd 20.11.1993. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala (2018). Alus: EALi eestseisuse otsus nr 314 (31.01.2019).

22

arh. 02/19

Lõppenud arhitektuurivõistlused

KESKKONNAMAJA ARHITEKTUURIVÕISTLUS 06.11.2018–05.02.2019

Võidutöö „Kilomeeter”. Autorid Siiri Vallner, Indrek Peil, Kristel Niisuke ja Ko Ai arhitektuuribüroost Kavakava OÜ

EAL, Keskkonnaministeerium ja Riigi Kinnisvara AS kuulutasid välja rahvusvahelise arhitektuurikonkursi Eesti kõige keskkonnasõbralikuma riigihoone loomiseks. Võistluse eesmärk oli leida parim arhitektuurne ja kasutusfunktsioonile sobivaim lahendus keskkonnamaja rajamiseks, mille koosseisus on büroohoone, kuhu on planeeritud Keskkonnaministeerium, Keskkonnaameti, Keskkonnainspektsiooni, Keskkonnaagentuuri ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse Tallinna struktuuriüksused ning Eesti Loodusmuuseum.

80 000eurose preemiafondiga võistlusele esitatud ideekavanditest kvalifitseerus 17. Võidupreemia 30 000 eurot pälvisid Siiri Vallner, Indrek Peil, Kristel Niisuke ja Ko Ai arhitektuuribüroost Kavakava OÜ tööga „Kilomeeter”.

23

Teise koha (preemia 22 000 eurot) pälvis töö märgusõnaga „Kärg”, mille autorid on Lauri Eltermaa, Kaur Talpsep, Teele Kapsta, Sten Vendik ja Elise Roos arhitektuuribüroost OÜ Kauss Arhitektuur. Kolmanda koha (preemia 15 000 eurot) pälvis töö „Tare”, mille autorid on Oskars Vāvere, Liene Adumāne-Vāvere, Līva Nordmane, Mārtiņš Rūsiņš, Sandra Sinka, Olga Trebuhina, Mari Hunt, Mari Möldre ja Nele Šverns arhitektuuribüroodest OÜ b210, SIA Ruume arhitekti, SIA CMB ja SIA Rodentia.

Ergutuspreemia (à 6500 eurot) anti tööle märgusõnaga „Bubo bubo”, mille autorid on Karli Luik, Johan Tali, Harri Kaplan, Heidi Urb ja Mae Köömnemägi (molumba OÜ), ning „Kiip”, mille autorid on Inga Raukas, Tarmo Teedumäe, Toomas Tammis (Allianss Arhitektid OÜ) ja Liisi Vähi (AB Säsi OÜ).

02/19 arh.

Viljandi Haigla koostöös EALi ja Riigi Kinnisvara ASiga kuulutasid välja rahvusvahelise arhitektuurivõistluse, et leida Viljandi uuele haiglale ja tervisekeskusele nutikas lahendus, mis sobituks linna miljöösse ning millest kujuneks teeviit kogu Eesti tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi tulevikule. Võistlusele esitati 18 ideekavandit, millest viis pääsesid teise vooru ja said auhinna.

Auhinnafond oli 60 000 eurot, millest 20 000 eu‑ rot pälvisid esimese koha omanikud DAGOpen OÜ arhitektid Jose A Pavón González, Jaan Kuusemets ja Enrique Vallecillos Segovia võistlustööga „Elu”. Võidupreemiat rahastas Eesti Kultuurkapital.

15 000 eurot said teise koha pälvinud VK Studio Architects, Planners & Designers CCLL ning arhitekt11 OÜ autorid Sander Aas, Erkki Annama,

LÕPPENUD ARHITEKTUURIVÕISTLUSED

VILJANDI UUE HAIGLA JA TERVISEKESKUSE ARHITEKTUURIVÕISTLUS 08.09.2018–06.02.2019 Peter Deneut, Heidi Denoulet, Eero Endjärv, Ha Minh Nguyen ja Rense Vandewalle tööga „Allikas”.

10 000 eurot võitis kolmanda koha saavutanud ODA OÜ ja Metusala Arhitektid OÜ autorite meeskond Meelika Kaarna, Egon Metusala, StenMark Mändmaa, Eleriin Tekko ja Liis Uustal tööga „Tervise tänav”.

Välja anti ka kaks ergutuspreemiat (à 7500 eu‑ rot). Need pälvisid Architecture Workshop Finland Oy Eesti filiaali autorid Anssi Hakarinne, Ossi Konttinen, Martin Noorväli, Kyösti Meinilä, Oliver Mändla ja Liisi Soomann töö „Health Village” eest ning OÜ HG Arhitektuur autorid Hanno Grossschmidt, Tomomi Hayashi, Triin Lehtmets, Andres Ristov, Marianna Zvereva ja Agur-Andri Tarmo töö „Tervist” eest.

Võidutöö „Elu”. Autorid Jose Antonio Pavón González, Jaan Kuusemets ja Enrique Vallecillos Segovia arhitektuuribüroost DAGOpen OÜ

24

arh. 02/19

LÕPPENUD ARHITEKTUURIVÕISTLUSED

KÄRDLA UUE PÕHIKOOLI ARHITEKTUURIVÕISTLUS 12.03.–16.05.2019 Hiiumaa Vallavalitsus koostöös EALiga kuulutas välja arhitektuurivõistluse Kärdlasse kavandatava uue põhikooli hoone ideekavandi leidmiseks.

Võistlusele esitati viis tööd. Auhinnafondis oli 21 000 eurot: esimese koha preemia suurus oli 9000 eurot ning teise ja kolmanda koha preemia oli võrdselt 6000 eurot.

Võitjaks kuulutati Arhitekt Must OÜ büroo kavand „Asum”, mille autorid on arhitektid Ott Alver, Alvin Järving, Mari Rass, Jõnn Sooniste, Lisett Laurimäe ja Andreas Krigoltoi. Teise ja kolmanda koha preemia laureaatideks tunnistati ideekavandid „Kooli põik” (Kauss Arhitektuur) ja „Lust” (Raadius Arhitektid OÜ).

Võidutöö „Asum”. Autorid Ott Alver, Alvin Järving, Mari Rass, Jõnn Sooniste, Lisett Laurimäe ja Andreas Krigoltoi arhitektuuribüroost Arhitekt Must OÜ

PÄRNU KUNSTIHOONE JA LÄHIÜMBRUSE ARHITEKTUURIVÕISTLUS 06.02.–03.05.2019 Pärnu Linnavalitsus korraldas koostöös EALiga arhitektuurivõistluse, et leida parim arhitektuurne ja kasutusfunktsioonile sobivaim lahendus Pärnu kunstihoonele ja sellega piirnevale väliruumile. Esitati 11 kavandit. Pärnu Linnavalitsus premeeris võidutööd 12 000 euroga, teise koha tööd 8000 euroga ja kolmanda koha tööd 5000 euroga.

Kummagi ergutuspreemia suurus oli 1500 eurot.

Võistluse võitsid Salto arhitektuuribüroo arhitektid Maarja Kask, Ralf Lõoke ja Martin McLean, kelle võistlustöö „Sisse” loob Pärnu kesk-

25

linna uue nüüdisaegse maamärgi. Teiseks tulid BOA OÜ arhitektid Anto Savi, Jürgen Lepper, Margus Soonets ja Maiu Hirtentreu, kelle võistlustöö kandis nime „Nurgakivi”. Kolmas koht kuulus molumba arhitektide Karli Luige, Johan Tali ja Harri Kaplani võistlustööle „Art Port”. Žürii ergutuspreemia said Metusala Arhitektide Egon Metusala ja Liis Uustali töö „Puri” ning Part OÜ arhitektide Siim Tuksami ja Sille Pihlaku töö „Pablo&Jackson”.

LÕPPENUD ARHITEKTUURIVÕISTLUSED

02/19 arh.

Võidutöö „Sisse”. Autorid Maarja Kask, Ralf Lõoke ja Martin McLean Salto arhitektuuribüroo OÜst

JÕHVI UUE PÕHIKOOLI IDEEKAVANDI VÕISTLUS 23.01.–20.03.2019 Jõhvi Vallavalitsuse ja EALi väljakuulutatud Jõhvi Põhikooli arhitektuurivõistluse võitis ideekavand „Tujukuju” OÜ-lt Kauss Arhitektuur. Kavandi

autorid on arhitektid Allan Pilter, Kaur Talpsep, Lauri Eltermaa, Teele Kapsta, Elise Roos ja Sten Vendik.

Võidutöö „Tujukuju”. Autorid Allan Pilter, Kaur Talpsep, Lauri Eltermaa, Teele Kapsta, Elise Roos ja Sten Vendik OÜst Kauss Arhitektuur

26

arh. 02/19

LÕPPENUD ARHITEKTUURIVÕISTLUSED

Võistluse auhinnafond oli 22 000 eurot ja esikoha preemia 8000 eurot. Kokku esitati võistlusele kaheksa tööd.

Teise koha pälvinud kavandit „Koos” arhitektuuribüroolt Kolm Pluss Üks OÜ (autorid Gert Guriev, Markus Kaasik, Kerstin Kivila ja Siim Tiisvelt) premeeriti 6000 euroga ning kolmanda koha saavutanud kavandit „Kakuke” arhitektuuribüroolt molumba OÜ (autorid Karli Luik ja Johan

Tali, kaasautorid Harri Kaplan ja Tamara Nešić) 4000 euroga. Žürii andis välja ka kaks 2000 euro suurust ergutuspreemiat. Need said ideekavand „Basiilika” (Arhitekt Must OÜ, autorid Alvin Järving, Ott Alver, Mari Rass, Lisett Laurimäe, Katrin Vilberg, Andreas Krigoltoi ja Jõnn Sooniste) ning „Vaheaeg” (OÜ Arhitektuuribüroo Luhse ja Tuhal, autorid Ra Luhse ja Kristine Kurro).

EESTI RAHVUSRINGHÄÄLINGU UUE TELEMAJA ARHITEKTUURIVÕISTLUS 18.12.2018–27.02.2019

Võidutöö „Roheline lina”. Autorid Ott Kadarik, Mart Kadarik, Mats Põllumaa, Indrek Rünkla, Tanel Trepp ja Mihkel Tüür arhitektuuribüroost Kadarik Tüür Arhitektid

Eesti Rahvusringhääling koostöös Riigi Kinnisvara ASi, EALi ja Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga kuulutasid välja arhitektuurivõistluse, et leida sobivaim arhitektuurne lahendus ERRi uue telemaja rajamiseks Tallinnas uudistemaja ja raadio­ maja vahelisele alale (F. R. Kreutzwaldi 14 ja Gonsiori 21 krundid). Žürii hindas konkursil osalenud 25 tööst konsensuslikult parimaks Kadarik Tüür Arhitektid OÜ kavandi „Roheline lina”, mille autorid on Ott Kadarik, Mart Kadarik, Mats Põllumaa, Indrek

27

Rünkla, Tanel Trepp ja Mihkel Tüür. Esimese koha võitja preemia pani välja Eesti Kultuurkapital ja selle suurus on 20 000 eurot.

Teisele kohale tulnud ideekavandi „Hää link” autor Novarc Group AS sai preemiaks 15 000 eu‑ rot ning kolmanda koha töö „Tele/Sild2” autorid Toomas Adrikorn, Raul Kalvo, Lauri Läänelaid ja Mihkel Raev Ateljee Null OÜst 8000 eurot.

Ergutuspreemia (kumbki 4500 eurot) said OÜ Alver Arhitektide ideekavand „Nipkovi ketas2” ja DAGOpen OÜ kavand „Voog”.

02/19 arh.

Käimasolevad arhitektuurivõistlused

OKTOOBER 2019

Käimasolevad ja algavad arhitektuuri­ võistlused ning nende tööde esitamise kavan­ datavad tähtajad

AUGUST 2019 ˬˬ 09.08 Tartu Vabaduse pst 6 parkimismaja arhitektuurivõistlus, korraldab Tartu Linnavalitsus ˬˬ 15.08 Võsu Põhikooli ja lasteaiahoone ideekonkurss, korraldab Haljala Vallavalitsus ˬˬ 23.08 Kuusalu Keskkooli hoonekompleksi üldise ruumilise lahenduse ja juurdeehituse ideekonkurss, korraldab Kuusalu Vallavalitsus ˬˬ 29.08 Tapa linnakeskuse arhitektuurivõistlus („Hea avalik ruum”), korraldavad Tapa Vallavalitsus ja EAL

SEPTEMBER 2019 ˬˬ 05.09 Vabadussõjas osalenud viimsilaste mälestusmärgi ideekonkurss, korraldab Viimsi Vallavalitsus ˬˬ 12.09 Võsu keskuseala arhitektuurivõistlus („Hea avalik ruum”), korraldavad Haljala Vallavalitsus ja EAL ˬˬ 11.09 Narva riigigümnaasiumi arhitektuurivõistlus, korraldab Riigi Kinnisvara AS ˬˬ 30.09 Hariduse 13 (Kuressaare) koolihoone arhitektuurikonkurss, korraldab Saaremaa Vallavalitsus

ˬˬ 02.10 Mustamäe riigigümnaasiumi arhitektuurivõistlus, korraldab Riigi Kinnisvara AS ˬˬ 08.10 Rävala galerii (Tallinn) arhitektuurivõistluse teine voor, korraldab OÜ Rävala Kaheksa ˬˬ 10.10 Sillamäe Põhikooli arhitektuurivõistlus, korraldavad Sillamäe Linnavalitsus ja EAL ˬˬ 16.10 Rakvere riigigümnaasiumi arhitektuurivõistlus, korraldab Riigi Kinnisvara AS ˬˬ 24.10 Raadimõisa rekreatsiooniala (Tartu vald) arhitektuurivõistlus, korraldab Tartu Vallavalitsus ˬˬ 30.10 Kadrina Põhikooli arhitektuurivõistlus, korraldavad Kadrina Vallavalitsus ja EAL

NOVEMBER 2019 ˬˬ 08.11 Paide linnakeskuse arhitektuurivõistlus („Hea avalik ruum”), korraldavad Paide Vallavalitsus ja EAL ˬˬ 22.11 Lihula linnakeskuse arhitektuurivõistlus („Hea avalik ruum”), korraldavad Lääneranna Vallavalitsus ja EAL

DETSEMBER 2019 ˬˬ 04.12 Pärnu Raba-Laia tänava silla arhitektuurivõistlus, korraldab Pärnu Linnavalitsus

JAANUAR 2020 ˬˬ 15.01 Järve keskuse (Tallinn) planeeringuvõistlus, korraldab AS Silikaat Grupp koostöös EALiga Täpsem info on ja avaldatakse jooksvalt EALi kodulehel. Väljakuulutamisel olevate võistluste kuupäevades võib tulla ette muudatusi.

28

arh. 02/19

EALi teated AUKOHTU OTSUSED ˬˬ 5. novembril 2018 esitas Anne Muhk EALi aukohtule avalduse seoses arhitekt Ene Priimetsa (OÜ Majaprojekt) tegevusega Timuti 12, Tallinn projekteerimisel.

Otsus: Ene Priimets on eksinud EALi eetikakoodeksi punktide 4, 22 ja 23 vastu.

Ettepanekud: karistada Ene Priimetsa noomitusega, anda juhtumist ülevaade EALi Teatajas ja teavitada Ene Priimetsa eetikareeglite eiramisest EALi kutsekomisjoni. ˬˬ 29. augustil 2018 esitas Ühinenud Arhitektid OÜ juhatuse liige arhitekt Raul Järg EALi aukohtule avalduse seoses arhitektuuribüroo OÜ Part arhitektide Sille Pihlaku ja Siim Tuksami tegevusega Tartu Riia tn kergliiklussilla ja tunneli kavandamisel. Järg palus hinnata nende tegevuse vastavust arhitekti kutse-eetika põhimõtetele. Järgi avalduse alusel on Pihlak ja Tuksam rikkunud kutse-eetika põhimõtteid, kui esitlesid koostöös valminud projekti üksnes oma teosena ning keelduvad Raul Järge (Ühinenud Arhitektid OÜ) projekti autorina tunnustamast.

Otsus: esitatud materjalide põhjal leidis aukohus, et Tartu Riia tn kergliikluse silla ja tunneli autorid on Ühinenud Arhitektid OÜ ja Part OÜ.

Sille Pihlak ja Siim Tuksam on eksinud EALi eetikakoodeksi punktide 4, 20, 22 ja 35 vastu. Nii ühinenud Arhitektid OÜ kui ka Part OÜ on eksinud eetikakoodeksi punkti 36 ning võistlustingimuste punktide 2 ja 4.3 vastu.

Ettepanekud: karistada Sille Pihlakut ja Siim Tuksamit noomitusega, esitada Raul Järgile hoiatus ning anda juhtumist ülevaade EALi Teatajas. ˬˬ 18. aprillil 2019 saatis Villem Tomiste EALi eestseisusele ja aukohtule kaebuse seoses arhitekti kutse-eetika rikkumisega Arhitekt Must OÜ poolt Tõrva keskväljaku ja linnaruumi projekteerimisel.

Otsus: aukohus teeb EALi eestseisusele ettepaneku karistada Arhitekt Must OÜd noomitusega.

Süüdimõistvast otsusest teavitada avalikkust EALi Teataja kaudu, samuti teavitada otsusest kõiki protsessis osalenud pooli (tellijat, peaprojekteerijat) ja EALi kutsekomisjoni. Edasiste vaidluste ärahoidmiseks peavad Arhitekt Must OÜ ja OÜ Stuudio Tallinn leppima kirjalikult kokku autorluse kajastamise töö eksponeerimisel või referentsina kasutamisel. Aukohtu ettepanek on kasutada sõnastust „väljaku valgustuse lahendus põhineb OÜ Stuudio Tallinn võistlustööl”.

29

UIA FOORUM „MASSITURISM AJALOOLISTES LINNADES” JA UIA ERAKORRALINE ÜLDKOOSOLEK BAKUUS JUUNIS 2019 Aserbaijanis Bakuus Heydar Alijevi nimelises konverentsikeskuses (arh Zaha Hadid 2012, https:// www.archdaily.com/448774/heydar-aliyev-center-zaha-hadid-architects) toimus 7.–9. juunini UIA rahvusvaheline foorum „Massiturism ajaloolistes linnades”. 11. juunil peeti samas kohas UIA erakorraline assamblee, millest võttis osa ka BAUA (Baltic Architects Unions Association) delegatsioon koosseisus Rūta Leitenaite Leedust (president), Juris Poga Lätist ja Hindrek Kesler Eestist.

Konverentsil tutvustati massiturismi markantseid näiteid stiihiliseks kujunenud olukorrast maailmas, mis näitasid ilmekalt, et nii ei või suund jätkuda, kohati juba turistide ohutuse tagamiseks. Üks näide on Cingue Terre piirkonnas asuv Riomaggiore Itaalias Liguurias (Genova lähedal), kus kitsas ruumis, näiteks ülerahvastatud raudtee­ perroonidel ja mägimatkaradadel kasvab hukkunute arv (Stefano Francesco Musso ettekanne, Genova, Itaalia).

Samuti süveneb vastasseis turistide hordide ja kohalike elanike vahel, kelle elukvaliteedile mõjub organiseerimatu ja seadustega reguleerimata massiturism laostavalt. Näiteks Veneetsias on turistide suhtarv kohalike elanike suhtes ammu ületanud kriitilise piiri ja jõudnud tasemeni 245 turisti ühe elaniku kohta (2018). Kohalikel pole võimalik normaalse hinnaga elamispinda üürida (Ezio Micelli, Veneetsia, Itaalia). Mehhikos võitlevad kohalikud väikelinnad turismiga, sulgedes bensiinijaamad turismibussidele või juhtides turismivoo linnadest mööda (Jose-Luis Cortez, Mehhiko).

Oli ka ettekandeid teemal, kuidas planeerida ja juhtida turistivooge linnades ning millel on hea mõju nii turismile kui ka kohalikule ettevõtlusele.

Näiteks Budapestist, Viinist ja Prahast on häid näiteid jalakäijate sihtkohapõhisest võrgustikust (Bálint Kádár, Ungari).

02/19 arh. kongress toimub 2020. a, järgneb kongress Kopenhaagenis kolme aasta pärast. Edasised kongressid toimuvad kaheaastase tsükliga.

Valiti järgmise UIA foorumi (2021) toimumispaik, milleks sai Madrid (kandideeris ka Riad).

BAUA president Rūta Leitenaite väljendas Balti riikide selget ja püsivat seisukohta, et tulevikus peavad Euroopat lõhestavad kaks regiooni kaduma ning Euroopa riigid peavad kuuluma ühte regiooni, et likvideerida üks viimaseid külma sõja aegseid eraldusjooni Euroopas. Kommentaarid muudatusettepanekule olid mõistvad. Tundub, et koos mõne teise sektsiooniga (Tšehhi, Prantsusmaa jt) on võimalik selle olulise muudatusega edasi minna.

EALi teated

Konverentsil võeti vastu deklaratsioon „Arhitektuurne planeerimine ja disain: pärandarhitektuuri kaitsmine massiturismi ajastul”, milles rõhutatakse arhitektuurse planeerimise ja koostöö vajalikkust turismi ohjamisel ning mälestiste hoidmise, kaitsmise ja rahastamise tähtsust turismi jätkusuutlikul arendamisel.

Konverentsi ajal avati ka UIA regioonide teemanäitusi, nende hulgas Baltimaade sektsiooni väljapanek „Overtourism-Undertourism” (autor Mark Grimitliht, kuraator Hindrek Kesler). Selle sisu oli Eesti looduslike pühapaikade väärtustamine ja tähistamine nn moodsa inimese jaoks. Kliimamuutuse künnisel tuleb tuleb muuta oma suhet loodusega ja näitus aitab sellele kaasa.

Erakorraline assamblee võttis vastu otsused, mis on vajalikud UIA kongresside intervalli muutmiseks kaheaastaseks. Järgmine, Rio de Janeiro

Hindrek Kesler BAUA viitsepresident

Osa BAUA ekspositsioonist Bakuus, autor Mark Grimitliht

30

arh. 02/19 EALI ÜRITUSTE EELTEAVE EALi teated

ˬˬ 20.–21. septembril on kavas väljasõit Saare­ maale. Jätkame maakonnapäevade sarja: tutvume Kuressaare uue keskväljakuga ja teiste uuemate ehitistega Saaremaal. Ringsõitu juhib valla­ arhitekt Mark Grimitliht. Kavas on ka vestlus­ õhtu. Registreerimine algab augustis. ˬˬ 6.–12. oktoobril teeme õppereisi Šveitsi ja Bodensee äärde. Kohad on täis, kuid piisava arvu huviliste kogunemisel tuleb 2020. a aprillis lisareis. Palume huvilistel endast teada anda!

EALI SEENIORIDE SEKTSIOONI 2019. AASTA ESIMESE POOLAASTA TEGEMISTEST 2019. aasta alguses toimus meie kokkusaamine, nagu varem kokku lepitud, nädalase hilinemisega: 8. jaanuaril Harju Oru kohvikus. Kogunes 15 arhitekti. Vana kombe kohaselt võis peale kolme­ kuningapäeva head uut aastat soovida ainult koos šampusega ja nii me tegimegi. Juttu jätkus. Tuli ettepanek muuta kokkusaamispäev teisipäevast kolmapäevaks. Kuna meie vastuvõtjatel selle vastu midagi polnud, siis nii tegimegi. Edaspidi kohtume iga kuu esimesel kolmapäeval kell 14.

6. veebruari kokkusaamisele kogunenuile oli kohvilaud kurb – veebruari alguses oli lahkunud meile kõigile kallis Voldemar Herkel. Austasime teda mälestusseisakuga.

6. märtsi kokkusaamisele kogunes 17 arhitekti – elu läks edasi. Oli juttu maikuu väljasõidust Lõuna-Eestisse ja määrasime kuupäeva: 23. mai.

Meie veebruarikuu taotlusele määrata elutöötoetus kahele eakale arhitektile sai Eesti Kultuurkapitalilt jaatava vastuse. Tore ja suur tänu neile!

Aprill, naljakuu oli käes. 3. aprilli kokkusaamisel oli meil plaanis meenutada vanu nalju või naljakaid lugusid elust enesest. Kõige kelmikamad olid Raivo Herma lood.

Maikuu kokkusaamisel 8. mail täpsustasime 23. mai väljasõidu üksikasju. Reisi valmistas suurepäraselt ette Riina Raig.

31

ˬˬ 14. novembril korraldab EAL Tallinnas Kumus rahvusvahelise ruumilise segregatsiooni kon­ verentsi. Esinejate ja registreerimise info edastame septembri alguses. ˬˬ 6. detsembril on Eesti arhitektuuripree­ miate pidulik auhinnatseremoonia ja aasta­ lõpupidu Tartus Kammivabrikus. Peakorraldaja on Eesti Maastikuarhitektide Liit. Nominentide teave avalikustatakse septembris, piletimüük algab oktoobris.

Teated seenioridele

Väljasõidu hommikuks kogunes rahvusraamatukogu ette 32 optimistlikku reisiselli ja sõit LõunaEesti poole läks lahti. Nägime palju: Rapla väljakut ja uut gümnaasiumihoonet, mis oli suurepäraselt plokistatud olemasoleva koolimajaga. Tõrva väljak koos oma tõrvasulatusahju meenutava minilaulukaarega oli huvitav. Roosiku šokolaadivabrikus valmistas üks paljulapseline noor pere käsitsi suurepärast šokolaadi, kusjuures sisse ostetakse ainult toored kakaooad, ülejäänu tehakse käsitsi.

Pärast ökolõunasööki sõitsime Vastseliina. Kogu kompleks – piiskopilinnus, palverännakumaja, muuseum ja naabruses asuv päästekomando hoone – oli seda pikka sõitu väärt.

Tagasisõidul Tallinna saabusime mitte veel päris valmis Võru keskväljakule. Arvamusi oli seinast seina. Saime teada, et meie arvates küsitavad „rattad” tulenevad tegelikult Võru linna nimest ja on võrud. Nii oli asjal kohe hoopis teine maik man.

Külastasime veel Põlva keskväljakut ja piilusime Põlva gümnaasiumihoonesse. Tallinna jõudsime tänu Riinale ja tublile bussijuhile täpselt ettenähtud ajaks. Kõik laabus.

02/19 arh.

Meie juubilarid

JUULI Priit Kaljapulk Jüri Karu Martti Preem Merike Kordemets Tiit Trummal

01.07.1954 03.07.1944 05.07.1949 10.07.1949 18.07.1954

65 75 70 70 65

16.08.1964 17.08.1949 27.08.1929 30.08.1964

55 70 90 55

AUGUST Avo Seppel Tiina Jaska Harri Kivilo Ra Luhse

SEPTEMBER Toomas Tammis

17.09.1969

50

Mälestame

NOVEMBER Ell Väärtnõu Ilmar Jalas Emil Urbel Kristi Smirnoff Janno Põldme Vaike Pungas Helle Vaino Eili Kukkur

DETSEMBER Silvia Riige Loona Lepp Ilkka Salo

06.11.1939 12.11.1954 13.11.1959 16.11.1954 16.11.1964 19.11.1959 20.11.1949 26.11.1939

80 65 60 65 55 60 70 80

14.12.1949 18.12.1959 20.12.1934

70 60 85

Laine Tomberg 07.06.1925–15.02.2019 Voldemar Herkel 04.01.1929–31.01.2019 Evi Gross 04.04.1928–11.05.2019 Indrek Näkk 11.03.1972–23.06.2019

Eesti Arhitektide Liit Rg-kood: 80053223 Aadress: Põhja pst 27a, 10415 Tallinn Üldfaks: 611 7434 E-post: info@arhliit.ee Kodulehekülg: www.arhliit.ee Pangakonto: EE211010022011720004 (SEB) Liikme aastamaks on 80 eurot, seenioridel kuni 70. eluaastani ja noorliikmetel 10 eurot

EALi president on Katrin Koov EALi asepresidendid on Andro Mänd, Kalle Komissarov ja Peeter Pere Tegevdirektor Ingrid Mald: tel 611 7432, ingrid@arhliit.ee Sekretär Kadri Saar: tel 611 7430, kadri@arhliit.ee Projektijuht Ingrid Kormašov: tel 611 7432, ingridk@arhliit.ee Raamatupidamine: Ülemiste Raamatupidamisbüroo, Kaire Vühner, kaire@raamatupidajad.com EALi kontor on avatud septembrist jaanipäevani E–R kl 10–17, suvel 25. juunist 21. augustini T–N kl 10–16.

Eestseisuse koosolekud on kord kuus neljapäeviti algusega kl 16.30

EALi TEATAJA 2/2019 Eesti Arhitektide Liidu teabeleht / Keeletoimetamine Kristel Ress (Päevakera), kujundus Madis Katz, küljendus Kaido Känd