Issuu

02/14 EESTI ARHITEKTIDE LIIDU TEABELEHT NEWSLETTER OF THE UNION OF ESTONIAN ARCHITECTS

Juhtkiri lk 2 Eestseisus lk 3 EALi uued liikmed lk 11 Arhitektuurivõistlused lk 12 EALi teated lk 16 Eesti Arhitektuurikeskuse teated lk 23 Teated seenioridele lk 24 Juubilarid lk 24 Eesti Kunstiakadeemia õppehoone arhitektuurivõistlusel I koha saanud KUU OÜ arhitektide (Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla ja Eik Hermann) töö „Linea” makett. Foto: KUU arhitektid.

02/14 arh.

HEA AVALIK RUUM Kui „Eesti Vabariik 100” juubelikomisjon pöördus 2013. aasta alguses EALi poole, et saada ettepanekuid, mäletan, et olime alguses pisut nõutud. Mitte et ideid poleks olnud – pigem kõhklesime, kas väljakäidud mõtted on piisavalt kaalukad ja kõnetavad ühiskonda ka laiemalt. Nii istusimegi Jaanus Rohumaa kutsel arhitektuurikoja liikmetega sama aasta aprillis kultuuriministeeriumi saalis pika laua taga ja ragistasime ajusid, kuni lõpuks sündis idee: avalik ruum. Eesti linnakeskuste avalik ruum on aastaid olnud vaeslapse osas. Mis oleks, kui investeeriks elukeskkonda ja ning korrastaks Eesti linnade keskosad, muutes need inimväärseks, jalakäijasõbralikuks ja ligitõmbavaks? Kui esmane eufooria läbi sai, alustasime praktiliste küsimustega. Võib ju korraldada arhitektuurivõistlusi ja arutelusid, aga mida teha selleks, et väljapakutud ideed juubeliks valmis ehitataks ning kust tuleb raha? Siinkohal tahan tänada Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse regionaalarengu eksperti Rainer Aavikut, kellega juhuse tahtel tegime koos läbi ühe kolmetunnise autosõidu Narvast Tallinna. Just tema oli see, kes juhatas meile kätte teeotsa – Euroopa uued regionaalarengu meetmed. Kohtumised siseministri ja asjassepuutuvate ametnikega kinnitasid, et alguses võimatuna tundunud ülesanne võib Kalle Vellevoog. Foto: Reio Avaste. saada vägagi võimalikuks. Nüüdseks on EAL sõlminud Riigikantseleiga lepingu projekti „Hea avalik ruum” elluviimiseks ning võtnud endale kohustuse korraldada koostöös linnavalitsustega avaliku ruumi arhitektuurivõistlused vähemalt viieteistkümnes Eestimaa linnas. Seeme on langenud väga viljakale pinnasele. Oleme juba külastanud peaaegu kõiki suuremaid linnu, kohtunud nende juhtidega ja saanud eranditult positiivset tagasisidet. Oleme palunud linnadel kaardistada oma avaliku ruumi Eesti Arhitektide Liit probleemsemad kohad ning üllatuslikult on vastused olnud üsna sarnased. Rg-kood: 80053223 Enamus nende valitud asukohti on keskväljakud või sellega piirnevad peaAadress: Põhja pst 27a, 10415 Tallinn tänavad, mis on rahanappuse tõttu jäänud aastateks korrastamata või välja Üldtelefon: 611 7430 Üldfaks: 611 7434 ehitamata. Valdavalt soovitakse kujundada oma keskus väikelinnale iseloomuE-post: info@arhliit.ee likuks jalakäijate alaks, festivalide, kultuuriürituste ja muude avalike ürituste Kodulehekülg: www.arhliit.ee toimumiskohaks. Oluliseks peetakse keskväljakute kasutust ka esindusväljaPangarekvisiidid: kuna, kus korraldada paraade ja teisi pidulikke tseremooniaid. Samuti näevad ak EE211010022011720004, SEB kahaneva rahvaarvuga väikelinnad linnakeskuste korrastamises võimalust pidurdada linna laialivalgumist (ärid ja avalikud teenused nihkuvad linna EALi liikme aastamaks on 80 eurot, seenioridel äärealadele) ning anda linnale tagasi tema väärikus ja identiteet. kuni 70. eluaastani ja noorliikmetel 10 eurot „Hea avalik ruum” on EALi viimaste aastate üks mahukamaid ja ambitsiooEALi esimees on Indrek Allmann nikamaid algatusi, kindlasti ka missiooniprojekt. Eesti arhitektkonnale on see EALi aseesimehed on Aet Ader, Jaak aga väljakutse ja võimalus näidata, et avaliku ruumi planeerimine on arhitekti Huimerind, Peeter Pere ja Kalle Vellevoog üks vastutusrikkamaid ja olulisemaid töövaldkondi. Olukorras, kus linnaTegevdirektor Ingrid Mald-Villand: tel 611 7432, ingrid@arhliit.ee planeerija amet on viimastel aastatel järjest hägustunud, on arhitektil hea Sekretär Signe Liivaleht: võimalus avalikkusele tõestada, et ta ei ole erinevalt levinud väärarvamusest tel 611 7430, signe@arhliit.ee mitte fassaadikujundaja, vaid tema töö algab eelkõige avaliku ruumi mõtestaProjektijuht Kairi Rand: tel 611 7434, kairi@arhliit.ee misest, seoste leidmisest ja ruumilistele probleemidele lahenduste otsimisest. Projektijuht Ingrid Kormašov: Arhitekt on visionäär, kelle haridus võimaldab erinevat teavet koondades tel 611 7432, ingridk@arhliit.ee ja üldistades ruumilisi protsesse ette näha ja neid arhitektuurse sekkumise Raamatupidaja Anne Kerge: kaudu suunata. tel/faks 611 7434, anne@arhliit.ee Tehkem seda oma parimate oskuste kohaselt! Kalle Vellevoog, EALi aseesimees

EALi kontori lahtiolekuajad: septembrist juulini E–R kl 10–17 EALi eestseisuse koosolekud on üle nädala neljapäeviti algusega kl 16.30

ARH. 2/2014. Eesti Arhitektide Liidu teabeleht / Keeletoimetamine: Kristel Ress (Päevakera), küljendus: LooLoo

arh. 02/14 „EESTI VABARIIK 100” ARHITEKTUURIPROGRAMMI AVAÕHTU 5. NOVEMBRIL ARHITEKTUURIKATLAS EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

EAL kutsub oma liikmeid ja koostööpartnereid tutvuma EALi uute ruumidega Tallinnas Kultuurikatlas kolmapäeval, 5. novembril kell 17. Oodatud on nii sool kui ka leib! Meie poolt on sõõm pealelonksamiseks. Kell 18 algab Arhitektuurikatla suures seminariruumis „Eesti Vabariik 100” arhitektuurivõistluste avalik vestlusõhtu Põlva, Tõrva ja Võru keskuste teemal. „Eesti Vabariik 100” juubeliaasta arhitektuuriprogrammi avaliku ruumi arhitektuurivõistlused Põlva, Võru ja Tõrva keskväljaku eskiiside saamiseks kuulutatakse välja oktoobri lõpus ja novembri alguses. Võistluste tähtajad on jaanuaris 2015 ning preemiafondide suurus on 15 000 – 16 000 eurot. Algavaid võistlusi tutvustavad võistlustingimuste koostajad arhitektid Kalle Komissarov, Ivar Lubjak ning b210 OÜ arhitektid, sõna saavad linnajuhid ja kohalike omavalitsuste arhitektid. Arutelu juhib Kalle Vellevoog. Võimalik on tutvuda varasemate samateemaliste võistluste töödega. Olete oodatud osalema!

Arhitektuurifilmid Sihtasutuse loomise analüüs

15. MAI 2014 m EAL on teinud Tallinna Ülikooli Balti Filmija Meediakooliga (BFM) koostööd arhitektuurifilmide alal ning projektijuht Ülle Rajasaar tutvustas lühidalt ettevalmistamisjärgus olevat projekti. BFMi üliõpilaste huvi arhitektuurifilmide projektis osalemise vastu on tänavu tunduvalt suurem. Kui eelmisel aastal oli see nende õppeprogrammi sisse kirjutatud, siis nüüd on võimalik osaleda valikaine (vabaaine) raames. Kokku on kavas teha kuus 5-minutilist lühimängufilmi. Igale konkreetse objektiga seotavale lühifilmile idee saamiseks korraldatakse võistlus. Arutati, milliseid tänavu valmivaid maju võiks filmiprojektiga siduda, ja eestseisus pakkus välja järgmised: • Tartu Ülikooli füüsikahoone (Kadarik Tüür Arhitektid, Stuudio Tallinn) • Lasnamäe jäähall Tallinnas (Kadarik Tüür Arhitektid) • Pärnu mudaravila ja spaa (Allianss Arhitektid) • Tallinna Loomaaia uus sissepääs ja hariduskeskus (Allianss Arhitektid) • Viljandi Riigigümnaasium (Salto) • Viljandi laululava (Kadarik Tüür Arhitektid) • Villa Pärnus Lõuna 2a (Olev Siinmaa, Jaak Huimerind) • Tallinna Tehnikaülikooli Kuressaare kolledži uus hoone (Komissarov Arhitektuur) • Eisma sadam Lääne-Virumaal (Indrek Allmann) Eestseisuse ettepanekul otsustati kaasata iga väljavalituks osutuva objekti üks autor arhitektuurifilmi tegemise protsessi. Võtted algavad ilmselt 2014. aasta septembris-oktoobris.

Eestseisuse koosolekud

m I. Allmann informeeris eestseisust kultuuriminister Urve Tiiduse teavituskirjast asjassepuutuvatele organisatsioonidele. Kultuuriministeerium hakkab koostama analüüsi, mis on seotud plaaniga muuta arhitektuuri- ja disainivaldkonnas tegutsevad kaks riigimuuseumi – Eesti Arhitektuurimuuseum ning Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum – ning kaks valdkonda edendavat keskust – Eesti Arhitektuurikeskus ja Eesti Disainikeskus – üheks sihtasutuseks. Praegu otsitakse projektijuhti, kes hakkaks koostama nende organisatsioonide üheks sihtasutuseks muutmise otstarbekuse ja vajaduse analüüsi ning selgitaks välja, millised on loodava keskuse ruumivajadused. K. Vellevoogi sõnul oli see teema arutluse all ka Eesti Arhitektuurikeskuse (EAK) nõukogu koosolekul. Nii EALi, EAK kui Eesti Kunstiakadeemia (EKA) esindajad nägid liitmiskavas ohu märke, sest liitmine võib hägustada arhitektuurivaldkonda ning see võib kaotada oma positsioonilise tähenduse. Enne kui kujundada EALi seisukoht Kultuuriministeeriumi kavatsuse kohta ühendada arhitektuuri- ja disainivaldkonna organisatsioonid üheks sihtasutuseks, otsustas eestseisus pidada nõu Eesti Disainerite Liidu esindajatega.

m Tüüpmaja ja -aia arhitektuurivõistluse lähteülesande koostaja Tiit Sild tutvustas lähteülesannet. Arhitektuurikaubamaja OÜ, Nurban Nurban ASi ja Kodumaja ASi kavandatava võistlusega soovitakse leida nüüdisaegseid, tippkvaliteediga ja progressiivseid tüüpmaja- ja aialahendusi, mille alusel saaksid Eesti puitmajafirmad neid toota ja koostöös turundada. Võistluse eesmärk on kasvatada Eesti puitmajatootjate ja arhitektide ekspordivõimekust. Nii võidutöid kui ka teisi heatasemelisi lahendusi plaanitakse võistluse järel edasi arendada sihiga kujundada välja hästi toimivad ja turu vajadustele vastavad tooted. Arhitektuurivõistlusega soovitakse leida teostatavaid arhitektuurseid lahendusi lisaks elementja moodulmajadele veel kahes tootekategoorias. Kaks neist on seotud Norra kruntidega, üks Eesti kruntidega ja kaks universaalse lahendusena: 1. arenduspiirkond Norras Fenstadis, 2. moodulmaja Eestis Ülenurmel, 3. aiamaja (universaalne), 4. tüüpaed/väikevormid (universaalne). Et eestseisusele ja EALi võistluste töögrupile edastati võistlustingimused viimasel hetkel, ei olnud jõudnud kumbki nendega põhjalikult tutvuda. Tingimustega süvitsi tutvumine ja nende kohta märkuste ja ettepanekute tegemine otsustati teha EALi võistluste töögrupi ülesandeks. Üldjoontes oli eestseisus võistlustingimustega päri

m I. Allmann tegi eestseisusele ettepaneku luua e-koosolekute jaoks Facebookis EALi eestseisuse liikmete suletud grupp. Edasi suheldakse ka meili teel. Eestseisus toetas ettepanekut.

EALi koosolekute ülevaated

m EALi juhatuse liikmed andsid ülevaate kahe eestseisuse koosoleku vahelisel ajal toimunud olulisimatest koosolekutest. Riigiarhitekti ameti sisseseadmisest (P. Pere) EALi ettepanek luua riigiarhitekti institutsioon võeti Riigikogu majanduskomisjonis arutusele tänu sotsiaaldemokraadist eestkõnelejale Mart Merile. Komisjoni avalikul istungil osalemise kutse saadeti teiste seas ka EALile. Istungil arutati planeerimisseaduse eelnõu kohta esitatud ettepanekuid ja arvamusi. Kuna Arhitektuurikojas tekitas riigiarhitekti ametikoha loomise ettepanek eriarvamusi, peeti vajalikuks arutada teemat ka maastikuarhitektide ja planeerijatega. EALis peetud nõupidamise eesmärk oli leppida kokku ühisseisukohtades, mida majanduskomisjoni avalikul istungil esitada ja kaitsta. Kahjuks olid nii maastikuarhitektide liidu kui ka planeerijate ühingu esindajad ettepaneku suhtes skeptilised ega jaganud EALi seisukohta, et riigiarhitektil peab tingimata olema arhitektiharidus. Majanduskomisjoni istungiks palus EAL esitada J. Raidlal kokkuvõte EALi ettepanekust luua riigistruktuuridesse riigiarhitekti amet. Istungil osalenud maastikuarhitektid ja planeerijad üldjoontes toetasid EALi ettepanekut, ent Keskerakonna, Justiitsministeeriumi ja Siseministeeriumi (SM) esindajad olid selle vastu. SMi hinnangul on EALis kavandatud riigiarhitekti tööülesanded kirjas SMis koostamisel olevas tööjuhendis ning SMi planeeringute osakonna pädevuse alusel võiks luua SMi juurde kompetentsikeskuse, kuhu asuks tööle lisaspetsialistid, sh riigiarhitekt. Teiste majanduskomisjoni liikmete hulgas EALi ettepanekuid pooldavaid ega neutraalseid seisukohti kõlama ei jäänud. Pigem oldi seda meelt, et bürokraatiat juurde tekitada pole vaja. 12. mail toimus EALis J. Raidla ja M. Meri osavõtul nõupidamine, kus arutatati riigiarhitekti ameti alternatiivseid paiknemisvõimalusi. Sotsiaaldemokraadid eelistavad luua see Riigikantselei juurde. 19. mail võetakse riigiarhitekti ameti loomise teema tõenäoliselt jutuks koalitsiooninõukogus, kus püütakse saada ideele laiemat kandepinda. 23. maiks on Hanno Pevkur kutsunud SMi riigiarhitekti ameti loomise teemalisele koosolekule kõigi asjaomaste ministeeriumide esindajad.

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

ning andis neile põhimõttelise kooskõlastuse klausliga, et lõplikud tingimused saadetakse EALile enne väljakuulutamist uuesti üle vaadata.

Tüüpmaja arhitektuurivõistluse lähteülesanne

m EALi 2014. aasta kuraatorinäituse kuraatorid Kadri Klementi ja Karin Tõugu andsid ülevaate näituse ettevalmistusest. Kuraatorinäitusel „Mängiv inimene” käsitletakse moodullasteaia teemat. Arhitektid pakuvad välja praegusele ettekujutusele moodullasteaiast alternatiivseid lahendusi, pöörates tähelepanu eelkõige keskkonna kvaliteedile ja laste igapäevasele heaolule. Rõhuasetus ei ole mitte niivõrd lasteaiahoonel, kuivõrd lastega seotud ruumidel. Tallinna lasteaedade toimimisest pildi saamiseks on kuraatorid kohtunud Tallinna Haridusameti esindajatega ja käinud ka lasteaedades. Haridusamet on positiivselt meelestatud ja soovib olla ettevõtmisse kaasatud. Selgus, et ametil puudub otsene visioon selle kohta, milline lasteaia keskkond peaks välja nägema. Tegu on laiema küsimusega, mille arutamisse soovivad kuraatorid kaasata erinevaid osapooli, näiteks sise- ja maastikuarhitekte. Eestseisus otsustas EALi kuraatorinäituse meeskonda kaasata esialgu vaid EALi liikmeist sise- ja maastikuarhitekte (ja nende büroosid). Neist on praegu meeskonnas Tomomi Hayashi, OAAS arhitektid ja Kuu arhitektid.

EALi kuraatorinäitus EALi grupp

02/14 arh.

arh. 02/14 EAL peab projekti õnnestumiseks äärmiselt oluliseks koostööd kõigi poolte vahel ja head tahet.

Kohtumine Eesti Kultuurkapitalis (I. Allmann)

EAK nõukogu EAN Tallinnas

EALi ja Eesti Sisearhitektide Liidu (ESL) juhid kohtusid 8. mail Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali nõukoguga, et arutada loomeliitude rahastuse struktureerimist. Augustiks on kavas ESLiga koostöös püsikulude struktuur üle vaadata ja välja selgitada, kuidas võiksid liidud üksteisele läheneda.

EAK nõukogu laiendamisest 12. mail kohtusid EALi ja EKA esindajad H. Meeritsaga, et arutada EAK nõukogu laiendamist. Oldi üldiselt seisukohal, et EALil ja EKA-l peaks olema EAK nõukogus suurem esindatus: EAL võiks määrata nõukogusse oma lisaesindajana büroo-omanike sektsiooni (BOS) esindaja ning EKA Eesti Sisearhitekti Liidu (ESL) liikme. Lepiti kokku, et EAL ja EKA sõnastavad EAK-le kumbki oma ajakohastatud lähteülesanded.

Euroopa Arhitektide Nõukogu (EAN) võimalik üldkoosolek Tallinnas (I. Mald-Villand)

„Eesti Vabariik 100” Noortekogu

Nagu võis välja lugeda Arhitektuurikoja koosoleku arutlustest, on planeerijad ja Linnalabor haaranud initsiatiivi ning hakanud juhtima riigi ruumilist planeerimist oma vaatevinklist. EAL seevastu on püüdnud arvestada teiste valdkondade esindajate arvamusi ning olnud mõnigi kord sunnitud seetõttu oma vaatenurki kohandama. Ehk peaks EAL tõsiselt kaaluma, kas on õige teisi arvestavalt oma ideedes liiga kergelt järeleandmisi teha?

„Eesti Vabariik 100” arhitektuuriprojektist (K. Vellevoog)

m Eestseisus, vaadanud läbi Ivo Rieti EALi noortekogu liikmeks astumise avalduse, otsustas ta noortekogu liikmeks vastu võtta.

Riigiarhitekt

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

12. mai Arhitektuurikoja koosolekust (T. Laigu)

6. mail kohtusid „Eesti Vabariik 100” arhitektuuriprojekti asjus Siseministeeriumis H. Pevkuriga EALi esindajad I. Mald-Villand, K. Vellevoog ja “Eesti Vabariik 100” kommunikatsiooniosa projektijuht Ü. Rajasaar EALi eesmärk oli leida ühisosa ministri väljahõigatud lipuväljakute projektiga ning tutvustada projekti arhitektuuriprogrammi ministeeriumi kõrgeimal tasandil. Arhitektuuriprogrammi elluviimiseks plaanib EAL sõlmida viieaastase koostöölepingu Riigikantseleiga. Projekti tulemusena rajatakse või rekonstrueeritakse 15-s Eesti suuremas linnas ja/ või tõmbekeskuses avaliku linnaruumi ala. Nende laad ja suurus võivad erineda, aga ühisnimetajaks on ainulaadsus, aktiivne kasutus ja inimmõõtmelisus. Nii taasaktiveeritakse olulised kesklinnapiirkonnad, luuakse uued vajalikud seosed linna eri osade vahel ning tekitatakse tugev impulss uue inimmõõtmelise kvaliteetse linnaruumi tekkeks, mis omakorda mõjutab kogu linna ja piirkonna arengut. Kõik valmivad ruumiobjektid saavad õiguse kasutada juubelimärgist ning nende rajamine ja valmimine seotakse „Eesti Vabariik 100” programmiga. Samuti hoolitsetakse vajaliku meediakajastuse eest tööprotsessi jooksul. Rahastamiseks on väga tähtsad Siseministeeriumis ja EASis ettevalmistamisel olevad 2015. a avanevad Euroopa Liidu struktuuritoetuste meetmed.

I. Näkk on teinud EANi juhatuse liikmetele ettepaneku pidada EANi üldkoosolek 2015. a aprillis Tallinnas. See tähendaks EALile rahvusvahelise konverentsi ettevalmistamist, millega oleks võimalik liita paralleelprogramme. EALi juhatus otsustas arutada teemat ühel oma peatsel koosolekul.

29. MAI 2014 m P. Pere andis eestseisusele ülevaate 23. mail siseminister Hanno Pevkuri kokku kutsutud riigiarhitekti-arutelust, kus osalesid asjassepuutuvate ministeeriumide (Justiitsministeerium, Siseministeerium, Kultuuriministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaministeerium) ja EALi esindajad. Koosolekul jäid kõik võimalused teemaga edasitöötamiseks avatuks. Pevkur reageeris seisukoh tadele elavalt ning pidas oluliseks näidata selgelt, kuidas ja millised riigiametid võiksid loovutada oma töökohti, et koondada pädevus loodavasse struktuuri nii, et kokkuvõttes töökohti juurde ei tekiks. Selle kohta koostati koostöös J. Raidlaga dokument, mis edastati 27. mail H.Pevkurile. Koosolekul lepiti kokku ka jätkukoosolekutes juuni teisel poolel. M. Mutso tegi ettepaneku korraldada teema laiemaks (taas)tutvustamiseks ajakirjanduses ümarlaud P. Pere, J. Raidla ja M. Meri osavõtul. J. Huimerind leidis, et teema on pigem selline, mis ei huvita rahvamasse. Otsustati oodata ära H. Pevkuri vastus ja edasiste koosolekute tulemused.

m K. Vellevoog andis lühiülevaate „Eesti Vabariik 100” projekti algusest. Esimeste objektidena, millele tuleb korraldada arhitektuurivõistlus, on esile tõusnud Põlva keskosa ja Tõrva keskosa. Need linnad on ise olnud väga aktiivsed ja asjast huvitatud. K. Vellevoog ja I. Mald-Villand käisid 28. mail Põlvas ning ka Tõrva on saanud EALilt võistluse korraldamiseks pakkumise. Programmi avaüritus toimub 11. juunil Tallinnas. m A. Ader tegi lühiülevaate nii Paide arvamusfestivali (15.–16.08.2014) korraldamisest kui ka Moskva arhitektuuribiennaalil osalemisest. Arvamusfestival on kahepäevane. Esimesel päeval on arhitektuurilaval arutuse all kolm teemat EALi ja EKA ühistööna koostatud programmis: a) fragmenteerumine – juhib V. Valk, b) arhitektuuri korraldus riigi tasandil, c) ääremaade arhitektuur (mõlema juhte EKA veel otsib). Lava disainib ja püstitab b201. Eesti Arhitektuurimuuseum viib festivalile näituse „100 sammu”.

m M. Šein andis kutsetunnistused üle arhitektidele, kellele oli EALi kutsekomisjon andnud oma 16. mai koosolekul arhitekti kutse. Kutsetunnistuse saajad: Indrek Allmann – volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 Lea Järve-Eronen – volitatud arhitekt, tase 7 Mart Keskküla – volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 Uko Künnap – volitatud arhitekt, tase 7 Helina Lass – volitatud arhitekt, tase 7 Urmo Mets – volitatud arhitekt, tase Kaire Nõmm – volitatud arhitekt, tase 7 Eero Palm – volitatud arhitekt, tase 7 Jaan Port – volitatud arhitekt, tase 7 Toomas Tammis – volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 Illimar Truverk – volitatud arhitekt, tase 7 Pelle-Saten Viiburg – volitatud arhitekt, tase 7 m I. Allmann teavitas eestseisust Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) esindajatega toimunud kohtumisest, kus oli kõne all ka arhitektidele kutse andmine. Seal leidis kinnitust tõsiasi, et ühiskonna nõudmised ja ootused arhitektidele on praegu kõrgemad kui kunagi varem. RKASi esindajad soovitasid EALil suhtuda kutseandmisse täie tõsidusega ja iga taotleja puhul väga põhjalikult kaaluda talle volitatud arhitekti kutse andmist. RKAS soovib saavutada projekteerimisalal olukorra, kus volitatud arhitekti 7. taseme kutse saanud arhitekti puhul ei oleks põhjust kahelda tema tegelikus projekteerimistasemes. I. Allmanni arvates peaks kutseandmisel silmas pidama, et arhitekt järgib oma töös arhitekti kutse-eetika reegleid. Kas see ka tegelikult alati nii on, on omaette küsimus. Kui EALi liikmest arhitekt on neid reegleid rikkunud, on võimalik kaevata ta EALi aukohtusse. EALi mittekuuluvate arhitektide ebaeetiline käitumine aukohtu tegevussfääri ei kuulu. Ehk tuleks luua EALi kutsekomisjoni juurde arhitektuurivaldkonna aukohus? I. Heinsoo sõnul on EALi kutsekomisjoni tegevus rangelt reglementeeritud kutseseaduse ja kutse andmise korraga. Kutseseaduse kohaselt kutsekomisjonide juurde allkomisjone luua ei tohi. Arhitekti kutse-eetika reegleid rikkunud arhitektilt kutse äravõtmine on määratletud nii kutseseaduses kui ka arhitekti kutse andmise korras (reeglid kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise kohta kutse andmise korras lähtuvad kutseseaduse

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

12. JUUNI 2014

„EV 100” võistlus Komisjon Arvamusfestival ja arhitektuuribiennaal

m EALi esindajajateks EAK võistlustoetuse meetme komisjoni otsustati määrata Emil Urbel ja Jaak Huimerind.

Moskva biennaalil töötas A. Ader kaasa „Project Baltia” näituse raames. Eestist valis ta objektideks 3+1 arhitektide projekteeritud Koidula elamu, A. Alveri projekteeritud Hiiu Lõvi elamud ja tulevikuprojekti Arhitekt Must OÜ-lt.

Arhitektuurikutse nõuded

m K. Vellevoog andis ülevaate 28. mail Haridusja Teadusministeeriumis (HTM) peetud arhitektuurihariduse ümarlauast, kus osalesid HTMi, Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ), EKA, Tallinna Tehnikakõrgkooli (TTK), Eesti Ehitusettevõtjate Liidu, Kultuuriministeeriumi, Kultuurikoja, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning EALi esindajad. Põhiteemaks osutus rahastamine. Selgus, et TTÜ soovib teha ettepaneku arhitektuurihariduse raha ümberjagamiseks TTK arvelt, mistõttu on toppama jäänud EKA ja TTÜ koostöölepingu allkirjastamine (EKA-l on TTK-ga koostööleping). HTMil pole õppeasutuste rahastuse proportsioone kavas muuta. HTMi seisukoht oli, et iga õppeasutus peaks rõhu panema nendele erialadele, mida on seni tugevalt arendatud ja milles ollakse tugev. Segadust tekitas HTMi käes olev EKA rektori allkirjaga koostööleping, millest EKA esindajad teadlikud polnud. Kõlama jäi sõnum, et TTK antav tehnikuspetsialiteediga haridus on ülioluline ja selle andmist tuleb kindlasti jätkata. Samuti pole riigi jaoks põhjendatud EKA arhitektuurihariduse andmise jätkumises kahtlemine, kuna tegu on juba 60-aastase järjepidevusega. Lepiti kokku, et ministeeriumi koordineerimisel tehakse tööjõuturu uuring, mis annaks vastuse, milline vajadus arhitektide järele tegelikkuses on. Kohtumisele peaksid järgnema ka samateemalised kohtumised ministeeriumide vahel.

Arhitektuurihariduse ümarlaud Kutsetunnistused

02/14 arh.

Uus liige

Eesti Arhitektuurikeskus Veneetsia biennaal

§ 22st). See õigus laieneb EALi mittekuuluvate arhitektide suhtes. Samuti võib kutsekomisjon kaasata oma töösse eksperte. Otsustati, et kui kutsekomisjon saab kaebuse kutse-eetika reegleid eiranud arhitekti kohta, võib ta tellida selle väite kontrollimiseks ekspertiisi, mille kulud katab kaebaja.

Stipendiumid

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

arh. 02/14

m Taas oli arutluse all EALi-poolne lähteülesanne Eesti Arhitektuurikeskusele. Koostöös teise asutajaliikme EKAga peaks sellest kujunema dokument, mis defineerib EAK arengusuunad ja valdkondliku vastutusala. Varem on eestseisus pakkunud põhiteemadena, millega EAK võiks tegeleda, välja järgmised: 1. koolitus (sh laste huviharidus, kohalike omavalitsuste koolitus, arhitektide täiendusõpe, st n-ö elukestev õpe); 2. arhitektuuri eksport; 3. ruumide haldus (Kultuurikatel) – hoida ruumid tihedas ja korrapärases kasutuses nii koostöös EALiga kui ka täita ruume koolitusega. Arutelul lisandus eestseisuse liikmetelt ootusi EAK tegevusele: • luua Eesti arhitektuurile laiem taust, selleks võiks anda iga päev välismeediale infot Eesti arhitektide ja nende loomingu kohta; • kujundada Eesti arhitektuurile hea maine; selleks võiks olla olemas kergesti kasutatav loengumaterjal Eesti nüüdisarhitektuurist; • leida arhitektuurivaldkonnas tegutsevatele organisatsioonidele ühine kooskäimis- ja tegutsemispind. Ü. Mark, kes oli puutunud EAK endise juhatajana selle teemaga kokku, väitis, et Eesti arhitektuuri promomine on määramatu ülesanne. Paratamatult ilmneb vajadus teha valikuid ja otsustada, kelle loomingut kajastada, ja sellest algavadki probleemid. Tausta loomisega on EAK R. Järgi sõnul tegelenud kogu aeg. Uute arhitektuurinäituste koostamine takerdub EAK kontekstis, kus pole peale R. Järgi tööl ühtegi arhitekti, aga suuresti oskusteabe puudumise taha. Põgusalt puudutati arhitektuuri- ja disainivaldkonna organisatsioonide (Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, Eesti Arhitektuurikeskus, Eesti Disainikeskus) üheks sihtasutuseks ühendamise teemat. Seda arutati ka EALi juhatuse 9. juuni koosolekul, kus osalesid lisaks Eesti Disainerite Liidu (EDL) esimees Ilona Gurjanova ja juhatuse liige Kärt Summatavet. EALi ja EDLi esindajad jõudsid seal üksmeelselt seisukohale, et kui organisatsioonide ühendamisel uut kvalitatiivset taset ei sünni, pole asjal mõtet. Koos tõdeti, et pädevus asub Eestis

erialaliitude juures ja nende püsimajäämise eest peab seisma. Eestseisus jagas juhatuse seisukohta. Ü. Mark nägi ühendamisplaanis ka positiivseid märke, sest tavainimese jaoks sisuliselt kattub disainimuuseumi ja EAK tegevus. Ühe sihtasutusena tegutsemine oleks avalikkusele mõistetavam ja kergemini hoomatavam. m R. Järg andis eestseisusele ülevaate Eesti ekspositsiooni avamisest Veneetsia arhitektuuribiennaalil. Peeti seminar, kus osalejatele avati Eesti ekspositsiooni sisu, ja järgnes avamispidu. Avamine läks hästi. Kõik, mis plaaniti, saavutati. Et üldiselt on seekordsel biennaalil väga palju klassikalisi ekspositsioone, eristub Eesti teistest oma modernse lähenemisega. Koostöö kuraatoritega sujus EAK-l suurepäraselt. Kuraatorite lubatud virtuaalpaviljoni ülespanek lükkus siiski edasi. Avamisel oli kohal Eesti meedia, sh Eesti Rahvusringhääling. Välismeedia tähelepanu Eesti ekspositsioon kahjuks ei pälvinud. Kuna Eesti riigi rahaline toetus Eesti ekspositsioonile on märkimisväärselt suur, pidas eestseisus vajalikuks, et EAK teeb koos biennaali nõukoguga põhjaliku analüüsi Eesti ekspositsiooni kohta. Eestseisus soovis tutvuda ka biennaalil osalemise eelarvega. EALi meililisti kaudu otsustati küsida biennaali külastajatelt Eesti ekspositsiooni kohta tagasisidet. Eesti väljapanek otsustati koos asjakohase analüüsiga taas kõne alla võtta septembris. m Eestseisus, vaadanud läbi Ahti Kooskora EALi liikmeks astumise avalduse, otsustas ta EALi liikmeks vastu võtta. m Eestseisus otsustas 1. juuniks EALile esitatud loomestipendiumi taotlused rahuldada järgmiselt (vt tabel järgmisel leheküljel).

Taotletav stipendium eurodes

Stipendiumi kasutuseesmärk

Määratud stipendium eurodes

Anu Rekkaro

500

Henno Adrikorn

500

Peeter Pere

500

Kalle Vellevoog

500

Reet Valk

500

Madis Eek

500

Margit Mutso

500

Katrin-Enel Vahter

500

Arvi Aasmaa

500

Raivo Kotov

500

Jaan Port

500

Anne Vinkel

500

Tarmo Teedumäe

500

Aet Ader

500

Toomas Tammis

500

Eva Hirvesoo

500

Illimar Truverk

500

Anne Muhk

500

Velle Kadalipp

500

Niina Mäger

500

Kersti Arulaid

500

Maret Tääker

600

Andrus Kõresaar

500

Urmas Paul

500

Aleksandr Zverev

500

Ingrid Aasoja

500

Tõnu Laigu

500

Raul Järg

500

Osalemine EALi õppereisil Portugali 14.–22.09.2014

Osalemine individuaalsel õppereisil Portugali 19.–25.08.2014 Osalemine individuaalsel õppereisil Itaaliasse 14.–21.09.2014 Osalemine Praha arhitektuurinädalal 15.09.–12.10.2014

500

500 500 500 500 500

Veneetsia arhitektuuribiennaali külastamine 30.06.–07.07.2014

500

500 Osalemine EALi büroo-omanike sektsiooni õppereisil Austriasse 16.–18.06.2014

Indrek Näkk

500

Illimar Truverk

500

Tanel Tuhal

500

Tiit Sild

1500

London Grand Design Live ehitus- ja elustiilimessil osalemine

500

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

Taotleja

Loomestipendiumid

02/14 arh.

28. AUGUST 2014 Kohtumised koostööpartneritega

m I. Allmann andis ülevaate suvel toimunud EALi tegevusega seotud kohtumistest ja ettevõtmistest. Kohtumine Helsingi linnaplaneerimise ja ehituse eest vastutava aselinnapeaga sai teoks tänu I. Allmanni poolt talle esitatud küllakutsele. Kohtumisele oli aselinnapea Hannu Penttilä kaasa võtnud Helsingi linnaarhitekti Mikko Aho. Allmann tutvustas külalistele Tallinna ja lähiümbruse nüüdisarhitektuuri. Arutati Eesti arhitektide võimaluse üle osaleda Helsinki korraldatavatel võistlustel ja hangetel. Külalised esitasid ka vastuküllakutse. Allmann tegi ettepaneku tutvustada soomlastele Helsingis (nt sealses hangete osakonnas) neid Eesti arhitektuuribüroosid, kellele see teema huvi pakub. Pärnu reisijate terminal EAK nõukogu

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

arh. 02/14

I. Allmann kohtus ka Eesti Ehitusettevõtjate Liidu (EETL) juhatuse liikme Jaano Vinkiga, et selgitada välja võimalikud ühishuvid ja koostöövõimalused. Otsustati kohtuda sügisel uuesti, juhatuste tasemel. Üks siht on, et ehitajad näeksid mõistet riigiarhitekt positiivses tähenduses ja selle niimoodi tõlgendatuna ka tegelikkusse üle kannaksid. Veel kohtus I. Allmann Eesti Ehitusinseneride Liidu juhatuse liikme Heiki Meosega ning Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühenduse (EKVÜ) juhatuse liikme Teet Targaga. Koostöö Eesti Ehitusinseneride Liiduga võiks puudutada valdavalt kvaliteedipõhiste riigihangete tingimuste väljatöötamist. Lepiti kokku, et Eesti Ehitusinseneride Liit määrab oma esindaja EALi riigihangetega tegelevasse töögruppi. Sama lepiti kokku EKVÜ-ga. Eesti Kultuurkapitalis toimunud kohtumisel arhitektuuri sihtkapitali esindajatega pakkusid EALi esindajad I. Allmann ja I. Mald-Villand välja liikmete arvul põhineva loomeliitude rahastusskeemi, n-ö MAJA. See töötati välja koostöös Eesti Sisearhitektide Liidu esimehe U. Vaiklaga. Eesti Kultuurkapitali esindajad suhtusid skeemi positiivselt ja lubasid arutada seda teiste sihtkapitalide esindajatega. Uus skeem oleks läbipaistvam ja vastaks paremini ühiskonna ootustele. K. Vellevoog, I. Allmann ja U. Vaikla tutvustasid ka kava struktureerida aasta arhitektuurikalender viisil, et erialasisule pühendatud suurüritused koonduksid kevadesse ja arhitektuuripreemiate väljaandmine sügisesse. See eeldaks Eesti Kultuurkapitalis preemia statuudi muutmist. Arhitektuuri sihtkapital

võttis ürituse formaadi muutmise arutusele. Kvaliteedipõhised riigihanked. I. Allmann andis ülevaate kohtumistest Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) juhatusega, siht oli alustada hea tava rakendamise ja kvaliteedipõhiste riigihangete juurutamise arutelu. Esimeseks, nn näidishankeks kujuneb presidendi suveresidentsi, n-ö Liberty mõisa hange. On tõenäone, et sellest saab alus pikemale tavale ning seetõttu on oluline hanke igakülgne õnnestumine. EALi esindab hankeläbirääkimistel J. Huimerind ja RKASist juhib projekti Kaupo Pajumäe. Eesmärk on koostada RKASiga ühiselt kvaliteedipõhiste kriteeriumidega hanketingimused. RKAS nõustus laiemalt rakendama autoriõiguste punkti (sõnastatud viimastel arhitektuurivõistlustel ka RKASi tavahangetes), mis siiani on arhitektid enamasti kõigist õigustest ilma jätnud. EAL kolib ajavahemikus 11.–12. september Kultuurikatlas asuvatesse ruumidesse. EKA nõukogu otsusega laiendati EAK nõukogu koosseisu ühe EALi ja ühe EKA esindaja võrra. EALi esindajaks jääb Indrek Näkk ja EKA esindajaks Hannes Praks. m K. Tiigisoon tutvustas Rail Baltic Pärnu reisijate terminali arhitektuurse ideekonkursi tingimusi rõhuasetusega võistlusalale. Võistlusala valikut põhjendab Rail Balticu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi-poolne projektijuht Andres Lindemann. Ideekonkursi korraldab Pärnu Linnavalitsus ja võistlusülesande koostas T. Paaver. Konkursi eesmärk on leida reisijate terminali ja selle vahetu ümbruse parim terviklik ruumiline lahendus. Võistluse võitjalt soovitakse tellida terminali ja vahetu ümbruse ehitusprojekt ning ta soovitakse kaasata piirkonna detailplaneeringu koostamisse. Konkursi tulemustest lähtutakse terminali edasiste planeerimis- ja projekteerimistegevuste juures parimal võimalikul viisil. K. Tiigisoon selgitas, et terminali asukoht on valitud nii, et see oleks pakutud trassikoridoris, linnakeskusele võimalikult lähedal, ning oleks tajutav linna osana olemasolevas linnakeskkonnas. Samuti on oluline juurdepääsetavus (peamiselt jalgsi ja kergliiklusvahenditega), mis on selles asukohas kõige parem. Riia mnt, Papiniidu ja raudtee vahelise ala koostatava detailplaneeringuga on raudteejaama asukohaks valitud sama piirkond. Terminali asukoht tuleneb ka 400 m pikkusest perroonist, sest see peab asuma sirgel raudteelõigul. Detailplaneeringut täpsustatakse käesoleva võistluse tulemuste alusel. Eestseisuse arvates pole väljapakutud ala planeeringuliselt reisiterminali asukohaks parim, sest reisija satub suure kaubanduskeskuse ja hiigelrist-

m Eestseisus, vaadanud läbi Sille Pihlaku (Pihlak) EALi liikmeks astumise avalduse ja portfoolio, otsustas ta EALi liikmeks vastu võtta. Pihlak on olnud EALi noortekogu liige ja omandanud arhitektihariduse. Erandkorras otsustati EALi liikmeks vastu võtta Grete Veskiväli, kes lõpetas EKA maastikuarhitektuuri, arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala 2014. aastal. 2014. aastal EKA urbanistika eriala lõpetanud Kaur Sarv oli esitanud EALi liikmeks vastuvõtmise avalduse, ent portfoolios olid ainult ühe tema enda koostatud projekti erinevad versioonid. Eestseisus otsustas paluda Sarvel täiendada portfooliot (nt lisada kirjutatud artikleid) ja võtta tema liikmeks vastuvõtmise küsimus seejärel uuesti arutusele. m I. Mald Villand tutvustas lühidalt Kärdla sotsiaalkeskuse arhitektuurivõistluse tingimusi. EALi võistluste töögrupp on need läbi vaadanud ja heaks kiitnud. Eestseisus tegi tingimuste kohta ühe muudatusettepaneku: loobuda maketi esitamise nõudest, sest preemiafond on väike (puuduvad ergutuspreemiad). Eestseisus kooskõlastas võistlustingimused. EALi-poolseteks žüriiliikmeteks määrati Hannes Koppel, Emil Urbel ja Peeter Pere ning varuliikmeks Indrek Saarepera.

Pärnu arhitektuur Liikmed

m Pärnu linnaarhitekt K. Tiigisoon tutvustas Pärnusse kavandatava võimaliku kõrghoonega seotud problemaatikat. 2005. aastal korraldati Pärnus eraalgatusel arhitektuurivõistlus Lai 10 kinnistule (Port Arturi kaubanduskvartal). Selle võitnud Itaalia arhitektuuribüroo töö nägi ette kõrghoone kavandamise, kuigi võistluse eesmärk ei olnud otseselt kinnistule kõrghoone kavandamine ja vastava lahenduse leidmine. Võistluse korraldamisse oli kaasatud ka EAL. Koostatava üldplaneeringuga on jõekaldale ette nähtud suur tervikuna lahendatav arenguala (linnavalitsus on määratlenud Pärnus mitu arenguala, st piirkonda, kus on võimalikud mitmesugused linnaehituslikud ja funktsionaalsed lahendused). Investorid oleksid nõus võidutöö projektiga edasi minema ja 2005. a lahenduse realiseerima, linnavalitsus on aga võidutöö aktuaalsuses ja sobivuses nii sellele kinnistule kui ka linnapilti tervikuna kahtleval seisukohal. Võidutöö näeb ette jõe äärde mastaapse mahuga hoone projekteerimise. Arhitektuurselt on hoone hea, kuid maht on väga suur: see võtaks enda alla peaaegu kogu Pika tänava. Linnavalitsuse arvates oleks vaja korraldada uus võistlus, mis haaraks kaldaala laiemalt. K. Tiigisoon soovis teada, kas eestseisus jagab Pärnu Linnavalitsuse seisukohta, mille kohaselt 2005. a võidutöö kõrghoone maht ei sobi Pärnusse, ning toetab linnavalitsuse algatust lahendada Pärnu jõe äärne arenguala terviklikult. Terviklahenduse saamiseks tuleks korraldada 2005. aasta konkursile lisaks uus võistlus. Ühe variandina võiks kaaluda lahenduste leidmiseks töötoa korraldamist. Elava arutelu tulemusel ühtset seisukohta

ei sõnastatud. Eestseisuse arvates vajaks kogu kesklinnaala terviklikumat käsitlust, samal ajal ei saa juba toimunud võistlusi ignoreerida. Eestseisus juhtis tähelepanu sellele, et selle nn arengualaga seoses on toimunud juba kaks rahvusvahelist arhitektuurikonkurssi (vt Läänemere kunstipark), mõlemad koostöös EALiga. Sisuliselt on see ala kesklinnast kõige põhjalikumalt läbi lahendatud. Koostamisel olevas üldplaneeringus kajastuv mõte Pärnusse mitte kõrghooneid rajada on uus ja selle tagasiulatuv jõud kaheldav. Eestseisus ei saa üheselt väita, et Pärnus tuleks välistada sinna piirkonda kõrghoonete projekteerimine. Ka leidis eestseisus, et suurema kaubandusmahu planeerimine kesklinna ei pruugi olla ainult negatiivne, vaid sellel võib olla otseselt mõõdetav positiivne mõju. Kuna Pärnu projekteerimistegevusega seoses üles kerkinud probleeme on mitu, tegi eestseisus ettepaneku korraldada 2. oktoobril Pärnusse väljasõit. Pärnu Linnavalitsuse ja Pärnu maaomanike osavõtul korraldataval väljasõiduistungil võiks käsitleda järgmisi teemasid: • 2005. aastal Lai 10 kinnistule (Port Arturi kaubanduskvartal) leitud lahenduse visioonid • rannaala areng • Rail Balticu terminaliga seonduvad küsimused

Kärdla arhitektuurivõistlus

miku vahele. Mõistlik oleks võistlejatele lahenduste väljapakkumiseks ette anda laiem maa-ala. Lindemanni sõnul on ala valikul kindlad põhjused, näiteks ei tohi terminalihoonet projekteerida sillale, sest selle all on nahkhiirte elupaik. Eestseisus oli seisukohal, et protsessi konsultantidena kaasatud arhitektide langetatud valikute põhjused ja tagamaad peaksid olema võistlustingimustes sõnastatud. See lihtsustaks tunduvalt võistlusest osavõtjate tööd. Otsustati, et piir, milleni võib terminalihoone projekteerida, tuleb võistlustingimustes graafiliselt lahendatuna ette anda. Samuti tuleb võistlejatele antavad vabadused ja võimalused selgemalt piiritleda. Selgemalt tuleb sõnastada ka võistlusjärgne jätkutegevus, st konkreetselt nimetada, et ideekonkursi võitjale jääb terminalihoone projekteerimise õigus. Ideekonkursi žürii liikmeteks määrati R. Puusepp, R. Mahlamäki (välisliikmena), V. Valk ja A. Levald (varuliikmena).

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

02/14 arh.

arh. 02/14

EALi NOORTEKOGU UUED LIIKMED / EALi UUED LIIKMED

EALi uued liikmed

Sille Pihlak, sünd 20.11.1985. Lõpetanud 2009. aastal Eesti Kunstiakadeemias sisearhitektuuri ja arhitektuuri eriala. Õppinud 2009–2010 Lõuna-Kalifornia Arhitektuuriinstituudis arhitektuuri (Stuudio H. D. Alonso). Lõpetanud 2012. aastal bakalaureuseõpingud Viini Tarbekunsti Ülikoolis arhitektuuri erialal (Studio Wolf D. Prix). Töötanud arhitektuuribüroos Morphosis Los Angeleses (2013–2014) ja arhitektuuribüroos Coop Himmelblau (2014). Praegu vabakutseline. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 246/28.08.2014.

Ahti Kooskora, sünd 28.04.1971. Lõpetanud 1994. aastal Tallinna Kunstiülikoolis arhitektuuri eriala. Töötab arhitektuuribüroos Arhitekt Ahti Kooskora arhitektina. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 245/12.06.2014.

Grete Veskiväli, sünd 23.10.1986. Lõpetanud 2009. aastal Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala ning 2014. aastal samas maastikuarhitektuuri eriala. Töötab OÜs Kauss Arhitektuur maastikuarhitekti-sisearhitektina ning OÜs Punktiir maastikuarhitektina. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 246/28.08.2014.

EALi noortekogu uued liikmed Ivo Riet, sünd 06.06.1989. Lõpetanud 2012. aastal Tallinna Tehnikakõrgkoolis rakendusarhitektuuri eriala. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 243/15.05.2014.

02/14 arh.

ARVO PÄRDI KESKUSE HOONE IDEEKONKURSS (25.11.2013–22.01.2014) Arvo Pärdi Keskuse hoone rahvusvahelise kaheetapilise arhitektuurikonkursi võitis võistlustöö märgusõnaga „Tabula”, mille autorid on Fuensanta Nieto ja Enrique Sobejano Hispaania arhitektuuribüroost Nieto Sobejano Arquitectos SLP. Esimese preemia suurus oli 10 000 eurot. Teise preemia sai võistlustöö märgusõnaga „Between Stone and Sky”, mille autor on Brad Cloepfil Ameerika Ühendriikide arhitektuuribüroost Allied Works Architecture. Teise preemia suurus oli 8000 eurot. Kolmanda preemia suurusega 6000 eurot pälvis võistlustöö märgusõnaga „Väike sekund”, mille autorid on Siiri Vallner, Indrek Peil, Üllar Ambos ja Joel Kopli Eesti arhitektuuribüroost KAVAKAVA OÜ.

Arvo Pärdi Keskuse hoone ideekonkursil II koha saanud töö „Between stone and sky” makett. Foto: Reio Avaste.

EESTI KUNSTIAKADEEMIA ÕPPEHOONE ARHITEKTUURIVÕISTLUS (14.04.–30.06.2014) Kümne võistlustöö hulgast tunnistati esikoha vääriliseks Kuu OÜ ideelahendus märgusõnaga „Linea” (autorid Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla ja Eik Hermann). Esimese koha preemia suurus oli 15 000 eurot. Teise koha pälvis DAGOpen OÜ ja Amhold ASi ühistöö märgusõnaga „Aletheia” (Jaan Kuusmets, Üllar Ambos, Pille Noole, Kaisa Lasner ja Jiannis

ARHITEKTUURIVÕISTLUSED

Lõppenud arhitektuurivõistlused

Arvo Pärdi Keskuse hoone ideekonkursil I koha saanud töö „Tabula” makett. Foto: Reio Avaste.

Eripreemia anti võistlustöödele märgusõnaga „A house has many rooms” (OFFICE Kersten Geers David Van Severen, Belgia), „Spiegel” (COOP HIMMELB(L)AU Wolf D.Prix&Partner ZT GmbH, Austria) ja „The Shrines” (Henning Larsen Architects / Anne Marie Galmstrup, Taani). Iga eripreemia suurus oli 2000 eurot. Originaalse idee ja julguse eest mõelda väljaspool määratud piire otsustas žürii eraldi esile tõsta võistlustöö märgusõnaga „Meie aed” (Rok Oman ja Špela Videčnik, Sloveenia arhitektuuribüroo OFIS arhitekti d.o.o.). SA Arvo Pärdi Keskuse ja EALi koostöös korraldatud ideekonkursi eesmärk oli leida parim arhitektuuriline lahendus Tallinna lähistele Laulasmaale loodavale Arvo Pärdi Keskuse hoonele.

Arvo Pärdi Keskuse hoone ideekonkursil III koha saanud töö „Väike sekund” makett. Foto: Reio Avaste.

Lykouras). Teise koha preemia suurus oli 10 000 eurot. Kolmanda koha sai Salto AB OÜ töö pealkirjaga „Akadeemia” (Maarja Kask, Ralf Lõoke, Margus Tamm, Helin Kukk ja Martin McLean). Kolmanda koha preemia suurus oli 7000 eurot. Lisaks pälvisid ergutuspreemia Kadarik Tüür Arhitektid OÜ ideelahendus „Imaginarium” (Ott Kadarik, Mihkel Tüür, Kadri Tamme, Harri Kaplan, Kristi Tuurmann, Tanel Trepp ja Riho Joala) ning Stuudio Tallinn OÜ võistlustöö märgusõnaga „Edge” (Villem Tomiste). Mõlema ergutuspreemia suurus oli 4000 eurot.

arh. 02/14

ARHITEKTUURIVÕISTLUSED

Konkursi eesmärk oli luua Eesti Kunstiakadeemiale ideelahendusena tänapäevane, kunstikultuuri arengut ning õpetuse sünergeetilisust toetav, üliõpilasi ja õppejõude loominguliselt innustav ühine keskkond ajaloolises E. Habermanni projekteeritud vabrikuhoones, kus kõik akadeemia liikmed on ühe katuse all. Tulevases õppehoones on ligikaudu 12 000 ruutmeetrit suletud netopinda. Ajakava kohaselt on seal võimalik alustada tegevust 2016. aasta lõpus. Eesti Kunstiakadeemia õppehoone arhitektuurivõistlusel I koha saanud töö „Linea”. Foto: RKAS.

LUBJA 4 (TALLINN) KOHTUHOONE ARHITEKTUURIVÕISTLUS (26.03.–25.07.2014) Riigi Kinnisvara AS kuulutas koostöös Justiitsministeeriumi ja EALiga 26. märtsil välja ideekonkursi Tallinna Lubja 4 kinnistule kavandatavale Tallinna uuele kohtuhoonele, et leida parim arhitektuurne ja kasutusfunktsioonilt sobivaim lahendus. Esitatud kolmeteistkümne võistlustöö hulgast tunnistati esikoha vääriliseks Arhitektuuristuudio Siim & Kreis OÜ ideelahendus märgusõnaga „Matrix” (autorid Andres Siim ja Kristel Ausing). Teise koha sai OÜ Arhitekt11 töö märgusõnaga „Arusaam” (Illimar Truverk, Sander Aas, Tarmo Piirmets ja Raul Tiitus). Kolmanda koha pälvis EA Reng AS ja Arhitekt Must OÜ ühistöö märgusõnaga „Õigluse õigus” (Larissa KondinaSokolova, Mari Rass, Alvin Järving, Ott Alver, Kaidi Põder, Gert Guriev ja Ilmar Klammer). Lisaks anti välja kaks ergutuspreemiat. Esimese sai OÜ Kauss Arhitektuur ideelahendus „Läbilõige” (Lauri Eltermaa, Maris Kerge, Urmo Mets, Allan Pilter, Jürgen Lepper, Anto Savi, Margus Soonets ja Kaur Talpsep) ning teise Pin Arhitektid OÜ ideelahendus „Solid” (Jaan Port, Katrin Kaevats, Neeme Tiimus, Markus Nimik ja Anna Nikland). Võistluse preemiafond oli 67 000 eurot, millest esikoht pälvis 25 000 eurot, teine koht 20 000 eurot, kolmas koht 15 000 eurot ja kumbki ergutuspreemia 3500 eurot. Uude kohtumajja kolib kokku praegu kolmes hoones tegutsev Harju Maakohus, millele lisanduvad Põhja Ringkonnaprokuratuur ning Registrite ja Infosüsteemide Keskus.

Tallinna uue kohtumaja arhitektuurikonkursi võidutöö „Matrix”. Foto: Siim & Kreis OÜ.

TERVISEAMETI UUE HOONE IDEEKONKURSS (30.04.–26.06.2014) Kuue võistlustöö hulgast tunnistati esikoha vääriliseks Doomino Arhitektid OÜ ideelahendus märgusõnaga „Viplala” (autor Pelle-Sten Viiburg) ja teise koha pälvis PIN Arhitektid OÜ töö märgusõnaga „Virn” (Jaan Port, Katrin Kaevats, Neeme Tiimus, Markus Nimik ja Anna Nikland). Kolmanda koha auhind jäeti välja andmata. Ergutuspreemia pälvisid Kadarik Tüür Arhitektid OÜ ideelahendus „Jaanik” (Ott Kadarik, Mihkel Tüür, Priit Hamer, Tanel Trepp ja Riho Joala) ning ASi Amhold ja Karisma arhitektid OÜ ühine võistlustöö märgusõnaga „Piibeleht” (Risto Parve ja Kai Süda). Esikoha preemia suurus oli 10 000 eurot, teise koha preemia suurus 7000 eurot ja kummagi ergutuspreemia suurus 5500 eurot. Preemiafond on kokku 28 000 eurot. Tallinna Paldiski maantee 81 kinnistule rajatav büroo- ja laborihoone peab vastama kasutajate vajadustele, olema väikse energiavajadusega ning selle ehitamisel ja kasutamisel tuleb arvestada säästvat tehnoloogiat. Samuti peab hoone olema säästliku ja keskkonnasõbraliku ehitus- ja viimistlusmaterjalide valiku ja ehitustehnoloogiaga ning lihtne hooldada. Kõige varem valmib büroo- ja laborihoone 2017. aasta alguses. Terviseameti uue büroo- ja laborihoone ideekonkursi võidutöö „Viplala”. Foto: RKAS.

02/14 arh.

Tartu linna korraldatud võistluse võitis Boa OÜ ideelahendus märgusõnaga „Bios”, mille autorid on Margus Soonets, Anto Savi ja Jürgen Lepper. Teise koha pälvis võistlustöö märgusõnaga „Sisseja väljapoole”, mille autorid on Urmo Mets, Kaur Talpsep, Allan Pilter, Henn Runnel ja Karin Bachmann osaühingust Kauss Arhitektuur OÜ. Kolmandale kohale jõudis Kuu OÜ võistlustöö märgusõnaga „Valge” (Joel Kopli, Juhan Rohtla ja Koit Ojaliiv).

Käimasolevad arhitektuurivõistlused

KÄRDLA SOTSIAALKESKUSE ARHITEKTUURIVÕISTLUS Hiiu Vallavalitsus kuulutas 1. septembril koostöös EALiga välja arhitektuurivõistluse, et leida parim arhitektuurilis-ehituslik lahendus Kärdlas Pargi 3 asuvale kinnistule rajatava neljast hoonest koosnevale Kärdla sotsiaalkeskuse kompleksile ja seda ümbritsevale alale. Tööde esitamise tähtaeg on 6. november 2014. Võistluse võitja(te)ga asutakse läbirääkimistesse lepingu sõlmimiseks, et projekteerida võidutöö alusel sotsiaalkeskus eel-, põhi- ja tööprojekti mahus (väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse alusel). Sotsiaalkeskuses osutatakse sotsiaal- ja hoolekandeteenuseid puuetega inimestele, lastega peredele, eakatele ja toimetulekuraskustes tööealistele. Samuti pakutakse võimetekohast õpet hariduslike erivajadustega õpilastele. Hoonete netopind on planeeritud u 3000 m2. Kompleks koosneb sotsiaalelamust ja -keskusest, pansionist ja töökojast. Võistluse preemiafond on 20 000 eurot. Esitatud töid hindab Hiiu Vallavalitsuse spetsialistidest ja EALi arhitektidest moodustatud žürii.

ARHITEKTUURIVÕISTLUSED

TARTU PEPLERI 1 LASTEAIA ARHITEKTUURIVÕISTLUS (25.03.–23.05.2014)

Tartu Pepleri 1 lasteaia arhitektuurivõistluse võidutöö „Bios”. Foto: Tartu Linnavalitsus.

Uus, 120-kohaline lasteaed avatakse Tartus Maarja kiriku kõrval 2016. aastal. Esimese koha preemia suurus oli 4000 eurot, teise koha preemia suurus 3000 eurot ja kolmanda koha preemia suurus 2000 eurot.

VISIOONIKONKURSS „ANNELINNA AVALIK JA TEGEVUSRUUM” Tartu Linnavalitsus kuulutas 28. aprillil välja visioonikonkursi Annelinna majadevahelise ruumi mõtestamiseks ja parandamiseks eesmärgiga pakkuda sealsetele elanikele väli- ja vabaajategevusi. Tööde esitamise tähtaeg on 4. november 2014. Konkurss keskendub peamiselt jalakäigukaarele (Anne tänava pikendus) ning mikrorajoone läbivatele jalakäigukiirtele ja nende ümbrusele. Oma visiooni realiseerimiseks võib kasutada siiski kõiki Tartu linnale kuuluvaid krunte. Konkursi üks eesmärk on parandada Annelinna kergliiklusalasid ja vaadelda nende haakumist linna üldise kergliiklusvõrgustikuga. Siht ei ole üksnes võimaldada kergliiklust. Konkursitöödelt eeldatakse ka realistlikke ettepanekuid selle kohta, kuidas luua kergliiklusaladel linnakvaliteeti ning siduda need väli- ja vabaajategevusi võimaldava ruumiga. Samuti oodatakse Annelinnas võimalike vaba aja veetmise viiside uurimist ja sidumist avaliku ruumi võrgustikuga. Auhinnatud tööde autorid kutsutakse visioonide täpsustamise ja realiseerimise üle arutlemiseks koostöös Tartu Linnavalitsusega toimuvatesse töötubadesse. Välja antakse kolm preemiat, iga preemia suurus on 4000 eurot (käibemaksuta). Žürii esimees on Tartu ehituse valdkonna abilinnapea Jarno Laur ning liikmed Tartu linnaarhitekt Tõnis Arjus, kunstnik Tanel Rander, inimgeograaf ja Tartu linnavolikogu liige Kadri Leetmaa, arhitekt ja Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna dekaan Toomas Tammis, arhitekt ja ajakirja Maja toimetaja Katrin Koov, arhitekt ja Sirbi arhitektuuritoimetaja Veronika Valk ning arhitekt Toomas Paaver.

arh. 02/14

ARHITEKTUURIVÕISTLUSED

RAIL BALTIC PÄRNU REISIJATE TERMINALI ARHITEKTUURIVÕISTLUS Pärnu Linnavalitsus kuulutas 10. oktoobril välja Rail Baltic Pärnu reisijate terminali arhitektuurivõistluse, et leida terminali ja selle vahetu ümbruse parim terviklik ruumiline lahendus. Võistluse võitjalt soovitakse tellida terminali ja vahetu ümbruse ehitusprojekt, samuti soovitakse kaasata võitja piirkonna detailplaneeringu koostamisse. Võistluse materjalid on nii eesti kui ka inglise keeles. Võistlustöö tuleb esitada eesti keeles. Ideekavandite esitamise tähtaeg on 8. detsember 2014 kell 15.00. Võistlustöö pakend tuleb tuua Pärnu Linnavalitsuse infolauda või saata aadressil Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu. Võistluse kohta saab küsimusi esitada 24. novembrini 2014 aadressil info@arhliit.ee. Žürii esimees on Pärnu abilinnapea Romek Kosenkranius ning liikmed on arhitekt Rainer Mahlamäki (Arkkitehtitoimisto Lahdelma & Mahlamäki Oy, Soome), linnaarhitekt Karri Tiigisoon (Pärnu Linnavalitsus), Rail Balticu Eesti projektijuht Miiko Peris (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) ning arhitektid

EALi ja Narva Muuseumi koostöös on ettevalmistamisel Narva linnuse rekonstrueerimise arhitektuurivõistlus, mille tingimusi koostab Toomas Paaver. Võistlus on kavas välja kuulutada detsembris ja see lõppeb märtsis-aprillis. Preemiafond on 55 000 eurot.

Veronika Valk ja Raivo Puusepp (Eesti Arhitektide Liit). Varuliige on arhitekt Andres Levald (Eesti Arhitektide Liit). Lisateave aadressil http://www.parnu.ee/index.php?id=2840.

TÜÜPMAJA ARHITEKTUURIVÕISTLUS 21. augustil kuulutas katus.eu koostöös Nurban ASi ja Kodumaja ASiga välja arhitektuurivõistluse nüüdisaegsete tüüpmajalahenduste saamiseks Norrasse Fenstadi ja Tartu lähedale Ülenurmele. Võistlusega soovitakse koostöös Eesti ja välisarhitektidega leida tippkvaliteediga ja progressiivseid puidul põhinevaid tüüpmajalahendusi, mida Eesti puitmajafirmad saaksid toota ning koostöös turundada Eestis, Norras ja mujal. Võistluse eesmärk on puitmajatootjate ja arhitektide ekspordivõimekuse ning teadmiste ja kogemuse suurendamine. Võistlustööde esitamise tähtaeg on 26. jaanuar 2015 ja võitjad on kavas välja kuulutada hiljemalt 10. veebruaril. Preemiafond on 19 200 eurot.

Ettevalmistamisel olevad võistlused

„Eesti Vabariik 100” arhitektuurivõistuste ajakava on lk 3. Põlva, Tõrva ja Võru linna keskväljakute ja nendega piirnevate aladearhitektuurivõistlused toimuvad Põlva 30.10.2014–12.01.2015 Tõrva - 6.11.2014–19.01.2015 Võru - 13.11.2014–26.01.2015 Võistlusi tutvustav vestlusõhtu tingimuste koostajate ja linnajuhtide osavõtul toimub kolmapäeval, 5. novembril algusega kell 18 Tallinnas Arhitektuurikatla I korruse suures seminariruumis. Täpsem info: www.arhliit.ee

02/14 arh.

EALi teated

EALi KUTSEKOMISJONI INFO ARHITEKTIKUTSE TAOTLEMISE KOHTA Seoses üleminekuga 8-tasemelisele kutsesüsteemile on lõpetatud volitatud arhitekt IV ja V taseme kutse andmine. Vana süsteemi alusel seni väljastatud kutsetunnistused on jõus neile märgitud kehtivusaja lõpuni. Üleminekuaja lõpuni võrdsustatakse senine volitatud arhitekt IV kutse diplomeeritud arhitekti kutsega 7. kutsetasemel ja senine volitatud arhitekt V kutse volitatud arhitekti kutsega 7. kutsetasemel. Volitatud arhitekti-eksperdi kutset 8. kutsetasemel peab eraldi taotlema. Samuti peavad uue taotluse esitama arhitektid, kes soovivad seniselt volitatud arhitekti IV kutsetasemelt tõusta volitatud arhitekti 7. kutsetasemele. EALi kui kutse andja juurde moodustatud kutsekomisjon annab kutset kolmele kutsetasemele: 1. diplomeeritud arhitekt, tase 7 2. volitatud arhitekt, tase 7 3. volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 Uue korra järgi kutse taotlemise dokumentide (vt kutse andmise korra p 5.2) esitamise järgmine tähtaeg on 19. detsember 2014 kell 16.00. Dokumendid palume tuua EALi kontorisse (Põhja pst 27a, Tallinn). Kutse määramise tasu kanda palun EALi arvelduskontole nr 221030331735 või maksta sularahas. Arhitekti kutsetunnistuse väljastamise tasumäär on iga kutsetaseme puhul EALi liikmest arhitektile 400 eurot ja EALi mittekuuluvale arhitektile 450 eurot. EALi liikmete soodustasu kehtib vaid tingimusel, kui taotleja on tasunud EALi liikmemaksu jooksva kalendriaastani. Taotlejate portfooliod vaadatakse läbi 9. jaanuaril 2015 (vajaduse korral ka 16. jaanuaril) ja intervjuud taotlejatega toimuvad 23. jaanuaril (vajaduse korral ka 30. jaanuaril). Kogu kutse määramist puudutav teave on kättesaadav EALi kodulehe rubriigis „Kutsekoda” ning Signe Liivalehelt tel 611 7430 (signe@arhliit.ee).

Ecorkhotel, Evora, José Carlos Cruz, 2013. Foto: Kairi Rand.

EALi ÕPPEREIS PORTUGALI 14.–22. SEPTEMBRIL 2014 Kui EALi 2014. aasta õppereisi sihtpunkti valiku veebiküsimustik üles sai, oli juba tegelikult teada, et sõidetakse Portugali. Sisulist konkurentsi püüdsid küll pakkuda Mehhiko ja Bodensee ümbrus, kuid Portugali sõnulseletamatu miski tõi talle ülekaaluka võidu. Täpsemat marsruuti koostama hakates otsustati, et riigi põhjaosa – tihedat programmi lubavat Coimbrat ja Portot – on omal käel juba piisavalt nähtud ning seekord keskendutakse lõunale. Reisiseltskonna suuruseks oli ka sel aastal planeeritud 30 inimest. Et sõita soovijaid tuli üha juurde, õnnestus rühm kasvatada 37-liikmeliseks. Siiski jäid osa soovijaid ukse taha. Reis kestis 14. kuni 22. septembrini, kohapeal oldi üheksa täispikka päeva. Selle aja jooksul oli võimalik külastada peaaegu 20 eripalgelist asulat ja üle vaadata ligikaudu 40 erinevaid emotsioone tekitanud ehitist. Tuntud linnadest käidi pealinnas Lissabonis ja UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluvas Evoras. Väiksematest toredatest kohtadest tuleks kindlasti ära nimetada Beja, Cascais ja Fronteira. Tutvuti märkimisväärsemate töödega sellistelt staararhitektidelt nagu Eduardo Souto de Moura ja Alvaro Siza ning büroodelt Aires Mateus e Associados, Frederico Valsassina Arquitectos, JLCG-Arquitectos, Oficina Ideias em Linha ja Ricardo Bak Gordon. Laialdast üleilmset kajastust leidnud hoonetest vaadati ära Santiago Calatrava projekteeritud ja 1998. aasta EXPO ajaks valminud Oriente raudteejaam, samal alal asuv 1997. aastal valminud Portugali paviljon (projekteerinud Alvaro Siza

arh. 02/14

EALi TEATED

koostöös Eduardo Souto de Mouraga), 2008. aastal valminud Thalia teater (projekteeritud Gonçalo Byrne Arquitectos ja Barbas Lopes Arquitectose ühistööna), 2011. aastal valminud Paula Rego muuseum (autor Eduardo Souto de Moura) ning Mies van der Rohe arhitektuuripreemia finalistide hulka jõudnud vanadekodu Alcácer Do Salis (projekteerija Aires Mateus, valmimisaasta 2013). Paljude mainitud büroode esindajatega saadi ka kokku. Peale värske arhitektuuri saadi esmased teadmised nüüdisaegsest veini- ja oliivõli valmistamisest ning korgitammede kasvatusest ja korgitootmisest. Teel lõunarannikult Lissaboni valiti külastatud objektide hulgast nn reisimiss, milleks osutus ülekaaluka poolehoiu leidnud teater Thalia rekonstrueerimine ja juurdeehitus Lissabonis (2008). Teist ja kolmandat kohta jagasid Paula Rego muuseum (2011) Cascaisis ja vanadekodu Alcácer Do Salis (2013). Suur-suur aitäh kogu reisiseltskonnale mõistlikkuse, koostöövalmiduse, huumori ja huvitavate mõtete eest, ning korralduslikule poolele kaasa aidanud Marko Eichele Ringreisist! Reisil peeti arutelusid ka järgmise õppereisi võimalike sihtkohade üle, ent arvamuste paljusus ühest otsust teha ei võimaldanud. Detsembris paneme taas üles veebiküsimustiku variantidega, seni aga ootame juba etteulatuvalt ettepanekuid uue reisi toimumisaja ja -koha kohta.

Oriente raudteejaam Lissabonis, Calatrava Santiago, 1998. Foto: internet.

Kairi Rand, projektijuht Braamcamp Freire keskkool Lissabonis, CVDB Arquitectos, 2012. Foto: Kairi Rand.

Portugali paviljon, Lissabon, Alvaro Siza, Eduardo Souto de Moura, 1997. Foto: internet.

02/14 arh.

EALI JA ESLI SUVESEMINAR 2014 Tänavu peeti arhitektide ja sisearhitektide ühine suveseminar 28.–29. juunini Saaremaal Mändjala kämpingus. Seminaril „Avalik ruum kunstiks!” astusid lektoritena üles sisearhitekt Hannes Praks, semiootik ja kirjanik Valdur Mikita ning Suurbritannia arhitekt Mark Lemanski büroost muf architecture/ art. Veel sai kaasa elada kunstiteose-ettevõtte Visible Solutions OÜ performance’ile. Meeleoluka ürituse õnnestumise eest tänab EAL kõiki toetajaid. Peasponsor oli Grohe, suurtoetajad Monier, Ruukki ja Edelstein ning toetajad Eesti Kultuurkapital, Weber, Henkel, Velux Estonia, Fenestra, Hektor Light, Floorin ja 4Room. Järgmise suveseminari aeg ja koht on juba teada: need on 27.–28. juuni 2015 ja Värska sanatoorium. Palun märkige need kuupäevad endale ära, sest ootame taas rohket osavõttu!

EALi esimees Indrek Allmann suvepäevade avasõnu ütlemas. Foto: Reio Avaste.

Vaade seminariruumi. Foto: Reio Avaste.

Suvepäevalised. Foto: Reio Avaste.

EALI VÄLJASÕIT TARTUSSE 10.–11. OKTOOBRIL Liidu iga-aastaste ürituste hulka on aastaid kuulunud maakonnapäevad, mil külastati järjest kõiki 15 Eesti maakonda. Eelmisel sügisel sai Ida-Virumaa reisiga Eestile ring peale, kuid EAL soovib väljasõite maakonnakeskustesse kindlasti jätkata, et olla kursis kohalike planeeringute, projektide ja uusehitistega. Esimene nn jätkuüritus oligi kahepäevane õppereis Tartusse 10. ja 11. oktoobril. Osalejaid oli nii Tallinnast, Tartust, Viljandist kui ka mujalt, kokku 60 inimest.

Tartus suundusime esmalt Eesti Rahva Muuseumi uue hoone ehitusele Raadil, mis oli ilmselt oodatuim sihtkoht. Pärastlõunal külastasime ülikooli uut Physicumi Maarjamõisa tehnoloogialinnakus ja selle naabruses asuvat Tartu Tervishoiu Kõrgkooli. Seejärel toimus Tartu loomemajanduskeskuses Kalevi tänaval EALi avalik vestlusõhtu „Emajõe Ateena ja Annelinn – Tartu avalik ruum jõe ääres ja kivilinnas”, kus esinesid Tartu abilinnapea Jarno Laur, linnavalitsuse planeeringuteenistuse juhataja Indrek Ranniku, linnavalitsuse

EALi TEATED

arh. 02/14

EALi avalik vestlusõhtu Tartus. Fotol A. Ader, E. Kiivet, J. Laur, I. Ranniku, K. Pae. Foto: I. Mald-Villand.

arhitekt-spetsialist Elo Kiivet ja Annelinna visioonivõistluse tingimuste koostaja arhitekt Kaja Pae. Saalist lisatud kommentaaride toel kohati üsna tuliseks kippuvat vestlust juhtis EALi aseesimees Aet Ader. Teisel päeval oli meile peale Elo Kiiveti teejuhiks ka Tartu eelmine linnaarhitekt Tiit Sild (EAL). Tigutornist alanud kolmetunnine ringsõit viis meid uue paadisadama ja Siili tänava kortermajade juurest Tulbi-Veeriku kortermajadeni. Bussiaknast nägime Lemeksi büroohoo-

net, külastasime Eesti Maaülikooli spordihoonet ja läbisõidul vaatasime Supilinna eripalgelisi uusarendusi. Ringsõit lõppes Tartu uues loodusmajas Lille tänaval. Kokkuvõttes oli rõõm tõdeda, et sügiseses päikesevalguses kuldsete lehtedega Tartu on endiselt kauneim linn Eestis, nagu ütleb laulusalmgi. Juba praegu on sobiv aeg hakata järgmiseks väljasõiduks sihtkohti pakkuma. Osalejate tagasiside kinnitas veel kord, et huvi selliste ürituste vastu on väga suur. Ingrid Kormašov, projektijuht

EALI VÄLISSUHTLUS LÜHIÜLEVAADE TÖÖST EUROOPA ARHITEKTIDE NÕUKOGU JUHATUSES AASTAL 2014 Alates 2014. aasta jaanuarist on Euroopa Liidu Arhitektide Nõukogul (EAN) uus president Luciano Lazzari Itaaliast (CNAPPI) ja uuenenud juhatus. Uued juhatuse liikmed on Sara Van Rompaey Belgiast (CNOA) ja Dubravko Basic Horvaatiast (CCA). Endiselt jätkavad juhatuse liikmetena Wolfgang Haack Saksamaalt (BAK), Lionel Dunet Prantsusmaalt (CNOA), David Falla Suurbritanniast (RIBA), Bülent Batuman Türgist (CAT), Martin Drahovski Slovakkiast (SKA), Pierre-Henri Schmutz Šveitsist (CSA) ja mina Eestist (EAL). Hea tava kohaselt jagatakse aasta alguses juhatuse uuenedes juhatuse liikmete vahel vastutusalad ära. EANis on traditsiooniliselt kolm peamist vertikaalset töörühmi koondavat teema-ala ning uuendusena on uue presidendi eestvõttel juhatuse liikmete koordineerida töörühmade jaotus ka horisontaalselt. Peamised, st vertikaalsed teema-alad tegelevad järgmiste ülesannetega. Esimene teema-ala, „Access to the Profession” tegeleb peamiselt arhitektiks saamise ja õppega, s.o koolitamise, akrediteerimise, kvalifikatsiooni,

elukestva õppe jts küsimustega. Teine teema-ala, „Practice of The Profession” tegeleb kõigega, mis on seotud arhitektiametis tegutsemisega, s.o riigihangete, arhitektuurivõistluste, kindlustuse, teenuste ulatuse ja reguleerimisega, teenustega siseturul (EL), hinna kujunemisega, teenuste osutamisega väljaspool Euroopat jne. Kolmas teema-ala, „Responsible Architecture” tegeleb uuringute, uute tehnoloogiate ja keskkonnamuudatustega, s.o linnaehitus- ja eluasemeküsimustega, keskkonna ja jätkusuutliku arhitektuuriga. Mind valis EANi juhatus jaanuaris teise teemaala peakoordinaatoriks. Aprillis juhtisin Paduas EANi peaassambleel arutelu teise teema-ala alla kuuluvate töörühmade üle, kus pandi hääletusele töörühmadega seotud dokumente. Teema-ala koordinaatorina kandsin ka kahel üldisel kõigi liikmesorganisatsioonide (liitude/kodade) koordinaatorite koosolekul märtsis ja septembris Brüsselis ette teise teema-ala töörühmadega seonduvat ning juhtisin arutelu töörühmadele antavate suuniste üle. Töörühmad tegutsevad nii e-posti ja Skype’i teel kui ka kohtumistel. Tänavu olen käinud kohtumas teenuste ulatuse töörühmaga Dublinis, kus

peateema oli tasu arvutamise meetodid, samuti riigihangete töörühmaga Berliinis, kus peateema oli uue hangete direktiivi kasutuselevõtt ELi riikides ning EANi peaassambleel vastuvõetud juhiste kohta tulnud küsimuste arutelu. Samuti käisin kindlustuse töörühma kohtumisel Brüsselis, kus üks peateema oli liikmesriikides Euroopa-siseselt piiriülesed kindlustamisvõimalused. Sel aastal on peetud viis juhatuse koosolekut, neist kolm Brüsselis (jaanuaris, märtsis ja juunis) ning üks Paduas (aprillis) ning üks telefonikonverents septembris. Juhatus tegeleb organisatsiooni juhtimisega, s.o finantsküsimuste, töörühmade ja arhitektuuripoliitikaga, Euroopa komisjoniga suhtlemisega, peakontori vajadustega, teiste organisatsioonidega suhtlemisega jne. Juhatuse koosolekuid on sel aastal tulemas veel kaks. Esimene toimub oktoobris Zagrebis ja teine novembri lõpus Brüsselis koos teise EANi peaassambleega. Arhitektuurivõistluste töörühmaga on sel aastal veel üks kohtumine oktoobris Viinis. Novembri alguses on plaanis Euroopa Arhitektuuripoliitikate Foorumi (EFAP) ja EANi ühisüritus „Triennale Milano - EU Cities Relouding”. 2015. aasta aprillis on meil erandina austusväärne võimalus olla EANi peaassamblee korraldajana Tallinnas võõrustajariik. Tavaliselt peetakse peaassamblee Brüsselis või presidendi kodumaal. Tuleval aastal saab EAN 25aastaseks. EANi puudutava üksikasjalikuma infoga saab tutvuda kodulehe aadressil www.ace-cae.eu. Indrek Näkk

Riina Raig oma parimas vormis. Foto: Avo Raig.

EALi TEATED

02/14 arh.

Raivo Puusepp mänguhoos. Foto: Avo Raig.

ÜLEVAADE ARHITEKTIDE TENNISETURNIIRIST LEEDUS Leedukad on 2010. aastast alates korraldanud arhitektidele tenniseturniiri. Tänavu otsustati muuta turniir rahvusvaheliseks ja see peeti 27.–29. juunini Kaunase lähedal Birštonases. Väljastpoolt Leedut oli kahjuks ainult kaks osavõtjat: Riina Raig ja Raivo Puusepp Eestist. Meestest oli osavõtjaid 16. Mängiti neljas alagrupis ja võitjaks tuli Vytautas Indreika. Raivo Puusepp sai oma alagrupis teise koha, kaotades vaid hilisemale finalistile Jonas Leskevičiusele. Naisi osales seitse ja mängiti kahes alagrupis. Riina Raig võitis nii alagrupi kui ka kogu turniiri. Ürituse korraldus oli kõrgetasemeline: finaalmängud toimusid kohtuniku ja pallipoistega. Pallipoistena kaasati osavõtjate lapsed, kellele korraldati enne väike koolitus. Pallipoisse oli igas vanuses. Oli väga armsalt lõbus, kui pisikesed poisid kõik pallid ruttu enda kätte korjasid ja ei tahtnud neid sugugi mängijatele loovutada – pidi lausa paluma, et mängida saaks. Turniiri sponsor oli aknafirma Doleta ja auhindadeks nimelise graveeringuga suurejoonelised klaasvaasid. Osalejatele korraldati aknatehasesse ka ekskursioon. Lõpupidu peeti kohalikus kultuurikeskuses rikkaliku lauaga, kus kõik road olid kaunistatud eri värvi begooniatega. Järgmisel aastal kavatsetakse turniir pidada 26.– 28. juunini ning korraldajad lubasid teha kõik, et välisosavõtjate arv oleks suurem. Meie lubasime sellele kaasa aidata ja võtta kaasa rohkesti eestlasi. Seega palume arhitektidest tenniseharrastajatel hakata juba Leetu sõiduks valmistuma. Üritus oli igati vahva, seltskond sõbralik ja rõõmsameelne. Oleme korraldajatele toreda ettevõtmise eest tänulikud. Riina Raig

arh. 02/14 UIALE VALITI UUS PRESIDENT

EALi TEATED

7.–9. augustil Lõuna-Aafrikas Durbanis peetud Rahvusvahelise Arhitektide Liidu (UIA) peaassambleel valiti aastateks 2014–2017 liidu presidendiks Malaisia arhitekt ja linnaplaneerija Esa Mohamed. Esa Mohamed on Kuala Lumpuris asuva arhitektuuri- ja planeerimisfirma Akitek Jururancang Sdn Bhd (AJM) asutaja ja direktor. Ta on paljude Malaisiasse projekteeritud mainekate arhitektuuriprojektide (nt Subang Jaya maa-ala, Kuala Lumpuri linna ja Putrajaya administratiivse pealinna üldplaneering) autor. Veel on ta algust teinud suu-

remahuliste projekteerimistöödega Hiinas, Pakistanis, Indias, Austraalias ja Saudi-Araabias. Mohamed on võitnud hulgaliselt arhitektuuriauhindu, nende seas Aga Khani arhitektuuriauhinna (2011) puhkekeskuse eest Langkawis Malaisias. Aastatel 2008–2011 oli ta UIA nõukogu liige ja ajavahemikus 2011–2014 UIA asepresident. Ta kuulub UIA kutsetegevuse (Professional Practice) komisjoni. Aastatel 1993–1995 oli ta Malaisia Arhitektuuriinstituudi president ja 1995–1996 Aasia Arhitektide Nõukogu esimees.

EAL OSALES RAHVUSVAHELISE ARHITEKTIDE LIIDU MAAILMAKONGRESSIL LÕUNA-AAFRIKA VABARIIGIS Tänavu 3.–7. augustini peeti Lõuna-Aafrika Vabariigis Durbanis Rahvusvahelise Arhitektide Liidu (International Union of Architects, UIA) XXVI maailmakongress teemal „Architecture otherwhere”. See on suurim arhitektuurikongress maailmas, mida on võrreldud isegi olümpiamängudega, sest see meelitab kohale tuhandeid arhitekte, teadlasi, insenere ja nende erialade üliõpilasi. Seekordne programm andis osalejatele võimaluse uurida arhitektuuri nn teistmoodi teadmisi ja tegemisi, et avada arhitektuuri mitmekesisuse hääled. Esitleti arhitektuuri rõhuasetusega ruumilise keskkonna kvaliteedil ja argisusel, tõstes selle kõrgemale poliitikast, ideoloogiast, rahastusest ja teooriatest. Kuulata sai loenguid sellistelt maailmanimedega kunstnikelt ja arhitektidelt nagu Toyo Ito, Wang Shu, Kjetil Trædal Thorsen ja paljud teised. Kongressile järgnes sama järjekorranumbrit kandev peaassamblee, kus muu hulgas valiti UIA uus president (Esa Mohamed Malaisiast) ja 2020. aasta kongressi toimumiskoht (Rio de Janeiro). Esa Mohamed on muslim, lääneliku haridusega arhitekt ja heal järjel olev ettevõtja, kes on Malaisia ühe suurima projekteerimisbüroo AJM looja, osanik ja tegevdirektor. 2017. aasta maailmakongress toimub LõunaKoreas Soulis pealkirja all „Linna hing” („Soul of City”). Eesti, Läti ja Leedu moodustavad UIA sektsiooni BAUA (Baltic Architects Unions Association). Baltikumi arhitektid on ühisväljapanekuga osalenud kongressil varem kahel korral: 2008. aastal Torinos ja 2011. aastal Tokyos. BAUA kui raamorganisatsioon on aidanud märgatavalt tihendada Eesti, Läti ja Leedu arhitektide ja tudengite suhtlust

ning osavõtt UIA kongressidest on olnud selle tõukeks. Ometi on endiselt õhus küsimus, kas ja kuidas osaleda UIA teiste struktuuriüksuste töös, sest kuna oleme väikesed, peame tegema targa valiku, et panustada jõukohaselt. Durbani kongressi ühisekspositsiooni loomiseks korraldati Eesti, Läti ja Leedu ühine ideevõistlus parima lahenduse leidmiseks, millest võisid osa võtta nendes riikides tegutsevad arhitektid, disainerid ja nende valdkondade üliõpilased. Võistlusele esitati 12 tööd ning võitjaks osutus eestlane Mark Grimitliht (ka 2011. aasta Tokyo ideelahenduse autor) võistlustööga „Dots” (vt http://www.arhliit.ee/uudised/eal/ mark-grimitliht-esindab-kongressil-baltimaadearhitekte/). Ühisnäituse kuraator oli EALi liige, arhitekt Villem Tomiste. Kataloogi ning näituse kujundasid Polaar Studio OÜst Robi Jõeleht ja Kadri-Maria Mitt. Näituse ettevalmistamiseks moodustati kolmes riigis oma töörühm, kes vastutasid oma riigi parimal võimalusel eksponeerimise eest. Installatsioon toodeti ja paviljoni kujundust puudutav ettevalmistustöö tehti Eestis. 4. augustil avasid EALi esindajad Durban International Convention Centre’is (ICC) 15 ruutmeetrisel näitusepinnal BAUA ühisnäituse, mis osutus külaliste hulgas väga menukaks. Näitus oli avatud neli päeva. Kolme riigi nüüdisarhitektuur oli näitusel esitatud punktipilvedena – külastaja sai pliiatsi abil punkte ühendades arhitektuuriteoseid avastada. Näitust saatis taskuformaadis brošüür, mille lehti katavad samuti punktipilved. Ekspositsiooni lahendus oli minimalistlik ning kontseptuaalselt jõuline ja selge, väljapanek kandis laiapõhjalist sõnumit.

Täielikum fotoülevaade avaneb EALi Facebooki lehel. Üritust on kajastanud ka Sirp (03.09.2014, V. Valk ja V. Tomiste), oktoobrikuu Müürileht (P. Pere) ja ajakirja MAJA oktoobrinumber (P. Pere). Kongressi deklaratsiooniga on võimalik tutvuda siin: http://www.uia2014durban.org/resources/ media/UIA2014DurbanCongressDeclaration.pdf. UIA loodi 1948. aastal ühendamaks kogu maailma arhitekte olenemata rassist, rahvusest, usutunnistusest, poliitilistest ja arhitektuursetest tõekspidamistest, liites riiklikud arhitektide ühendused üleilmsesse katusorganisatsiooni. UIAsse kuulub 124 riiki või nende ühendust ning nende erialaliitude kaudu esindab seal oma riiki ligikaudu 1 400 000 arhitekti ja 500 000 arhitektuuriüliõpilast. UIA maailmakongress peetakse iga kolme aasta tagant. UIA missioon on edendada arhitektuuri ja arhitekti professiooni komisjonide kaudu, mis tegelevad kolme põhiteemaga: arhitektuuriharidus, professionaalne praktiseerimine ja rahvusvahelised arhitektuurivõistlused. Lisaks töötab 24 tööprogrammi, mis on jaotatud kuue põhiteema alusel: säästev arhitektuur, arhitektuur ja ühiskond, linnastumine, elupaigad, kultuur ja identiteet ning vahendid. Kuigi UIA on hiigelorganisatsioon ning tema väljundid on seega üldised ja deklaratiivsed, nende mõju ühiskonnale avaldub ainult tänu UIA autoriteedile, on Baltikumi arhitektide liidud arvamusel, et peaksime selles ainsas üleilmses arhitektide ühenduses olema esindatud. Kõikvõimalike kontaktide loomisel on osalemine olnud väga viljakas, on edenenud Eesti arhitektuurinäituste eksport (nt „Eramu 2002–2006” Prahas ja Bratis-

EALi TEATED

02/14 arh.

BAUA delegatsioon (vasakult): Marius Šaliamoras, Rūta Leitanaitė, Mark Grimitliht, Villem Tomiste, Peeter Pere, Hindrek Kesler, Juris Poga. Foto: EAL.

BAUA ekspositsiooni külastajad. Foto: Mark Grimitliht.

lavas) ning peetud Eestis UIA juhtkonna koosolekuid (nt visiooni- ja strateegiakomitee koosolek 2010. aastal Tallinnas). Samuti on aidanud osalemine UIA kongresside ajal toimuvatel riikidesektsioonide näitustel tuua Balti riigid maailma arhitektuurikaardile. Kairi Rand, projektijuht

BALTI ARHITEKTUURIKOOLIDE LÕPU- JA DIPLOMITÖÖDE VÕISTLUS 30.–31.10.2014 Balti Arhitektide Liit (Baltic Architects Unions Association, BAUA) on raamorganisatsioonina olnud tähtis tõukejõud Eesti, Läti ja Leedu arhitektide ja üliõpilaste omavahelisel suhtlusel ning olnud meile positiivseks organiseerivaks algeks. Üks tegevus, millega alustasime 2012. aastal, on iga-aastane Balti arhitektuurikoolide lõpu- ja diplomitööde võistlus. Samal aastal kooli lõpetanud noored arhitektid saavad seal võrrelda oma loomingut teistega, omandades väärtusliku rahvusvahelise suhtluse ja projektide esitlemise kogemuse. Kuigi eelmise aastal võistlust ei toimunud, loodame sellest kujundada tava, mis annab meile jooksvalt teavet naaberriikide arhitektuurihariduses toimuvast.

Tänavuse võistluse korraldab Leedu Arhitektide Assotsiatsioon (LAA) Vilniuses 30.–31. oktoobrini. Võistlusel antakse rahaline auhind parimale magistri- ja bakalaureusetööle. Eestit esindavad EKA ja TTK arhitektuuriteaduskonna 2014. aasta lõpetajad Ats Buddell (TTK, töö „Integrating Rail Baltic and the Terminals of Public Transportation in the City of Tallinn”, cum laude), Helen Tikka (TTK, „Ülemiste Junction”, cum laude), Kristi Tuurmann (EKA, „Activity Spaces for North-Tallinn”), Ljudmilla Georgijeva (EKA, „Production in the City; Experimental Laboratory for Alternative Networking Production in Central Tallinn”). EAList osaleb võistluse žüriis Karli Luik. Projekti toetavad Eesti Kultuurkapital ja Kultuuriministeerium.

arh. 02/14

EAK TEATED

Eesti Arhitektuurikeskuse teated TAB 2015 kuraator Marten Kaevats. Foto: Marina Pushkar.

m Tallinna arhitektuuribiennaal 2015 räägib tulevikulinnadest Vähem kui aasta pärast, 9. septembril 2015 algab järgmine Tallinna arhitektuuribiennaal (TAB). See toob Tallinna kuuks ajaks kireva programmi, hulga näitusi ja valdkonna professionaalidele mõeldud sümpoosioni. TAB 2015 teema on kuraatori Marten Kaevatsi esitatud kontseptsiooni „Isejuhtiv linn”. Uuritakse, millised muutused võivad meid ümbritsevas linnaruumis aset leida, kui võtame kasutusele isejuhtivad autod. Marten Kaevatsi sõnul saavad lähikümnendite suurimaks ruumi mõjutajaks just isesõitvad autod ning seepärast on tarvis mõelda, milline võib olla selle tehnoloogilise hüppe mõju linlaste vabadusele, loovusele ja ruumitaju muutusele. „See muudab liikuvuse tõhusamaks. Tänavate läbilaskvus suureneb, sõidukite arv väheneb, kasutuks muutuvad hiiglaslikud liiklussõlmed, vähemaks jääb liiklusõnnetusi ning majade ees parkivaid autosid. Magistraaltänavatel ja majadevahelisel alal jääb väärtuslikku ruumi üle. Biennaali ajal uurime, mida see tähendab linna, selle elanike ja arhitektide jaoks,” selgitab Kaevats. Teema eesmärk on esitada visioon tuleviku-Tallinnast – biennaal pakub senise linnaplaneerimise mõttemudeli asemele uued mängureeglid. Muutuvas keskkonnas tegutseva kogukonna käitumisest otsitakse uusi tüpoloogiaid linnaruumile ja arhitektuurile alates linnakoe ümbermõtestamisest, planeerimisprotsesside nüüdisajastamisest kuni liikuvusrevolutsioonini. Lisaks kuraator Marten Kaevatsile kuuluvad 2015. aasta TABi toimkonda arhitekt Alvin Järving, elukeskkonna ekspert Kristiina Sipelgas ja luuletaja Mihkel Kaevats. Eesti Arhitektuurikeskuse korraldatav üritus on rahvusvaheline arhitektuurifestival, mis tutvustab kohalikku arhitektuurikultuuri, käsitleb aktuaalseid teemasid arhitektuuris ja heidab pilgu arhitektuurivaldkonna tulevikku. m Arhitektuuri Huvikool Arhitektuuri Huvikool alustas uut õppeaastat nelja rühmaga ja kolis Arhitektuurikatlasse. Huvikooli tegevust juhib alates septembrikuust arhitekt Kaire Nõmm.

Arhitektuurikatla väike saal. Foto: Reio Avaste.

m Arhitektuurikatel Kevadel avatud Arhitektuurikatlas on peale Eesti Arhitektuurikeskuse leidnud sügisel omale uue kodu ka Eesti Arhitektide Liit ja Eesti Disainikeskus. Arhitektuurikatel võtab tuure üles ja selle ruume on võimalik kasutada mitmesuguste sündmuste korraldamiseks. Kultuuriprogrammi, ajutiste näituste ja ruumide rendiga tegeleb meil septembrist alates Rait Talvik (rait@arhitektuurikeskus.ee, tel 5649 5530). Tule tutvuma! m Fotonäitus „Vana ja uus Eesti arhitektuuris” Kuni novembri alguseni saab Arhitektuurikatlas vaadata Andrus Kõresaare kureeritud väikest fotonäitust „Vana ja uus Eesti arhitektuuris”, mida on varem näidatud arhitektuurihuvilisele publikule Londonis, New Yorgis ja Helsingis. Näitus on avatud tööpäeviti kl 17–21 ja nädalavahetustel kl 12–16. Detsembris rändab näitus Eesti kultuuri päevade raames Prantsusmaale Nantes’i. Näituse kuraator Andrus Kõresaar (KOKO arhitektid): „Eesmärk oli tuua ühele näitusele kokku sellised Eesti arhitektuurimaastiku lipulaevad, mille puhul arhitektide ülesanne on olnud ühendada vana ja uus, nii et vana oleks väärtustatud ja uus kannaks selgelt nüüdisaja iseloomu.” Tule vaatama!

02/14 arh.

Teated seenioridele

Tänavune pikk suvepaus on seljataga ja plaanitud üritustest mõndagi ära jäänud. Väljasõiduks põhjarannikule me seekord raha ei saanud, septembrikuise kohtumise jätsime aga keeruliste linnaolude tõttu ise ära. Alar Kotli 110. sünniaastapäeva puhul korraldas Väike-Maarja põllumeeste selts kohalikus algkoolimajas imetoreda näituse tema elutööst, kus peale projektide ja objektifotode eksponeeriti ka Kotli akvarelle, graafikat, skulptuuri ja pisiplastikat. Näitusele jõudsid oma kodu jaoks kujundatud mööbliesemed ja seinal jooksis perega seotud slaidiprogramm. Erakordselt hästi kajastas näitus arhitektikutse kunstilist haaret, mis nüüdisaegses õppekorralduses näib olevat lausa olematu. Haruldaselt õnnestunud kujunduse tegi disainibüroo Velvet. Näitus oli avatud kogu septembrikuu vältel. Kotlite perekonna ja sõprade ettevõttel tegime näitusele ja Väike-Maarja ümbrusse ühepäevase väljasõidu ning vabadele kohtadele reisibussis kaasasime ka seeniorarhitekte. Sõit toimus muidugi oma kulu ja kirjadega. Siit mõtteainet sektsioonile: väiksemad tellimusreisid huvi äratanud paikadesse on mõeldavad omarahastusel ega vaja kvartalipikkust rahastuse planeerimist. Seekordset sügist alustasime kokkusaamisega Rotermannis 3. oktoobril. Järgmine kokkusaamine on kavas 5. novembril kl 15.00 Rotermannis. 15. oktoobril toimus väljasõit Lasnamäele, kus külastasime jäähalli, kirikut ja muudki. Ekskursiooni juhiks oli Lasnamäe LO arhitekt Leili Müür.

SEPTEMBER 02.09 Helene Paulson 90 09.09 Uno Riga 95

OKTOOBER 10.10 Maimu Vaarandi 90

NOVEMBER 06.11 16.11 12.11 13.11 16.11 20.11 26.11

Ell Väärtnõu 75 Kristi Smirnoff 60 Ilmar Jalas 60 Emil Urbel 55 Janno Põldme 50 Helle Vaino 65 Eili Kukkur 75

DETSEMBER 14.12 Silvia Riige 18.12 Loona Lepp 20.12 Ilkka Salo

Ell Väärtnõu, seenioride sektsiooni juhataja

Mälestame

Aino Iila Hugo Sepp Mari-Ann Hütt Oleg Kotšenovski

17.01.1924–02.05.2014 22.12.1923–10.05.2014 22.06.1943–08.07.2014 27.01.1929–31.08.2014

65 55 80

MÄLESTAME / TEATED SEENIORIDELE / JUUBILARID

Meie juubilarid