Eesti Arhitektide Liidu Teataja 1/21

01/21 EESTI ARHITEKTIDE LIIDU TEATAJA NEWSLETTER OF THE ESTONIAN ASSOCIATION OF ARCHITECTS

2

JUHTKIRI 5

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD 19

EALI ÜLDKOGU KOOSOLEK 15. JUUNIL TALLINNAS 26

EALI UUED LIIKMED 27

EALI NOORTEKOGU UUED LIIKMED 28

LÕPPENUD ARHITEKTUURIVÕISTLUSED 42

EALI TEATED 44

TEATED SEENIORITELE

2021. aasta noore arhitekti preemia laureaat Johan Tali. Foto Meeli Küttim

Juhtkiri

Eesti Arhitektide Liidu presidendi Andro Männi kõne EALi üldkogu koosolekul 15. juunil 2021

M

inu esimene ametiaasta liidu presiden­ dina on olnud kõike muud kui tava­ pärane. Ülemaailmne pandeemia on pannud pausile kogu suhtluse nii välis- kui ka sise­ riiklikult. Uute kontaktide ja suhtlusvõrgustiku loomine on Zoomi-maailmas ääretult kohmakas kui mitte praktiliselt võimatu.

COVID-19 suunas kodukontoritesse nii liidu eestseisuse, juhatuse kui ka kontori. Seega vaban­ dan, kui sellest olukorrast tingituna on tekkinud meie liikmetele ebamugavusi, kuid kinnitan, et liidu kontor on teinud endast olenevalt kõik, et pandeemia-aastal sujuks liidu töö võimalikult hästi.

Ingrid Mald, Ingrid Kormašov, Signe Liivaleht, Kairi Rand ja Kadri Saar: suur tänu teile! Ilma teie igapäevase panuseta laguneks liidu süsteem laiali.

Keerulistele oludele vaatamata on liidu juhatus ja eestseisus siiski tegelenud arhitektuurivaldkonna edendamise ja huvide kaitsmisega. Suurt pilt vaa­ dates saab ütelda, et arhitektuurivaldkonna seis on halb. Me näeme, et arhitektide palgatase ei ole kas­ vanud nii kiiresti kui teistes sektorites.

Me oleme näinud seda, kuidas arhitekte on avali­ kust sektorist aasta-aastalt järjest enam tasalülita­ tud. Protsess on olnud aeglane, kuid järjekindel. Kui 1990. aastate esimesel poolel olid arhitektid meie linnades abilinnapeade staatuses, siis järk-järgult on nende positsiooni ning otsustus­õigust alla surutud ning vähendatud. Selle aastatepikkuse tasalülitmise tulemusena on avalikus sektoris töötavate arhitek­ tide tase langenud drastiliselt. Kohalikes omavalit­ sustes on tööl väga häid arhitekte, seega vabandan, kui mu kommentaar neid riivab, kuid Eesti omava­ litsustes ei ole hetkel tööl mitte ühtegi kõrgeimat volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 kutset omavat arhitekti. Sageli pole neid tööülesandeid täitvatel positsioonidel üldse arhitektiharidusega inimest.

1990. aastate alguses täitsid neid positsioone oma­ aegsed staar­arhitektid Vilen Künnapu, Irina Raud, Ülo Stöör jt, rääkimata varasematel perioodidel

2

EALi president Andro Mänd Foto Reio Avaste

tegutsenud Olev Siinmaast, Arnold Matteusest, Dmitri Brunsist ja paljudest teistest.

Piinlik on vaadata seda ebakvaliteetset ruumi, maa, raha ja elukeskkonna raiskamist ning lörtsi­ mist, mis on meie suuremaid linnu ümbritsevates rasvaringides saavutanud enneolematu ulatuse. Kui me vaatame, kes on nende lahenduste taga, siis me sageli ei näegi seal ruumilise haridusega inimest või on seal väga madala kvalifikatsiooniga projekteerija.

Kui aastal 2000 võeti Eestis arhitektuuri magist­ riõppesse 12 üliõpilast, siis nüüdseks on see arv üle 40. Seega on kasv olnud kordades ning hakkab järg­ nevatel kümnenditel projekteerimisturgu tugevalt mõjutama ning kahjuks mitte paremuse suunas.

Samas on turul suur puudujääk vee- ja kanalisat­ siooni, ventilatsiooni ja elektri projekteerijatest, mille tõttu on nende tööde hinnatase märgatavalt tõusnud. Paraku ei ole arhitektide hinnad tõusnud sama tempoga. Siin on süüdi nii arhitektide üle­ tootmine kui ka arhitektide endi käitumine.

Kahjuks oleme näinud hankeid, mille pakutud hind on tunduvalt madalam büroo püsikulude kat­ miseks vajalikust summast, ja seda kõike praegus­ tes majanduskasvu tingimustes.

Liitu on tulnud vihjeid, et paraku leidub endiselt arhitekte, kes peavad loomulikuks toodete edasi­ müüjatelt vaheltkasu võtmist, kui hoonesse pan­ nakse konkreetse firma pakutavaid tooteid. Need, kes seda veel ei tea, siis võtke teadmiseks, et tegu on vargusega. Te varastate oma klientide tagant ning ühtlasi ka meie kõigi tagant. Kui te läbi selle varguse pakute hangetel odavamat hinda, siis see on projekteerimisturu solkimine. Sama kehtib ümbrikupalkade kohta.

Selle tõttu on mul hea meel, et arhitektide liidus moodustati projekteerimise hinnastamise töö­ grupp, mida veab Illimar Truverk, ning lisaks on selles töögrupis Ott Alver, Tarmo Stöör, Emil Urbel ja Katrin Ventsel. Töögrupi koosseisu valikul sai lähtutud sellest, et seal oleksid esindatud inimesed

arh. 01/21

erineva suurusega büroodest. Senini on projekteerimist hin­ nastatud üldiselt ruutmeetripõhiselt. Samas teavad kõik, kes on projekteerimise valdkonnas tegevad, et eramu ruutmeeter nõuab märksa enam töötunde kui suure kaubandushoone või kortermaja ruutmeetri projekteerimine.

Seega ongi töögrupi ülesanne koostada tabel, kus on kajas­ tatud erinevad hoonete tüübid ning nende projekteerimiseks kuluv keskmine tundide arv. Selles osas palume kõigi liidu liik­ mete abi. Kõik, kes te kasutate oma büroodes töötunde luge­ vaid tarkvarasid, palun jagage enda andmeid liiduga, et me saaksime võimalikult adekvaatse alustabeli. Lisaks koosta­ takse detailsem ülevaade projekteerimise sisust. Selles kirjuta­ takse lahti kõik, millest üks projekt peab koosnema (alates lukustusprojektist kuni asendiplaanini). See on vajalik selleks, et tellijatel oleks lihtsam hoomata projekteerimiseks tehtava töö mahtu, kuna hetkel on see pigem abstraktne ning tellijale jääb sageli petlikult mulje, et tal üritatakse nahk üle kõrvade tõmmata ning ta ei hooma projekti koostamiseks tegelikult kuluva aja ja töö mahtu.

Liidu praeguse juhatuse esimest aastat jäävad ilmestama vaidlused Tallinna hangete üle, mis rikuvad nii Eesti Vabariigis kehtivat seadusandlust kui ka projekteerimise head tava. Selle ilmestamiseks tsiteerin Tallinna linnapeale ja Tallinna Linna­ varaametit juhtivale abilinnapeale arhitektide liidu juhatuse saadetud kirja. „Eesti Arhitektide Liit (EAL) taunib Tallinna Linnavara­ ameti korraldatavate lasteaedade projekteerimise riigihangete praktikat ning loodab, et allpool kirjeldatud probleemkohad saavad hangetes parandatud. Tallinna Linnavaraamet on märtsikuus välja kuulutanud mitu lasteaedade projekteerimise riigihanget, mille tingimused ei järgi ministeeriumite ega ka Eesti Linnade ja Valdade Liidu poolt kinnitatud dokumenti „Ehituse pikk vaade 2035”.

Kõnealused hanked ei lähtu elukeskkonna kavandamise heast tavast ning pikas perspektiivis kahjustavad projekteeri­ missektorit ja läbi selle kogu loodavat linnaruumi ja elukesk­ konda. EALi hinnangul nõutakse hankega sisuliselt arhitek­ tuurivõistluse mahus eskiisprojekti esitamist, ilma et oleks välja pandud preemiafondi parimatele töö kompenseerimiseks ning autorite poolt tehtud töö väärtustamiseks. Taolisel han­ kel osalemine on arhitektuuribüroole reaalne kulu, mis sõltu­ valt võistluse/hanke keerukusest jääb vahemikku 5000 – 25 000 eurot.

Hankedokumentides pole nimetatud hindamiskomisjoni liikmeid ja nende kutsetasemeid, isegi mitte arhitektide osa­ kaalu. Hindamiskomisjoni liikmete nimed peavad olema teata­ vaks tehtud kohe hanke alguses, et suurendada protsessi läbipaistvust.

Hankelepingutes ei järgita ka autoriõiguseid puudutavat seadusandlust, vaid võõrandatakse tüüplepingu järgi nii vara­ lised kui ka isiklikud autoriõigused, mis on vastuolus kehtiva autoriõiguse seadusega.

Kõigi nende hangete tähtajad on alla kahe kuu, täpsemalt 1 kuu ja 1 nädal, mis teeb reaalseks tööajaks 26 tööpäeva.

Selle aja jooksul peab terve (või isegi mitme) lasteaia mahulise la­hen­duse läbi töötama nii loomingulisest kui tehnilisest kül­ jest, ja seda kõike muude jooksvate tööde kõrvalt. See tähen­ dab ühele büroole paarsada töötundi tasuta tööd.

Väga olulise puudusena toome lisaks välja asjaolu, et hanke tingimustes ei puudutata sõnagagi nüüdisaegset õpikäsitust toetavaid ruumilahendusi ega laste heaolu. Ülesanne on puht­ tehniliste tingimuste loetelu, puudub lasteaia sisulise kont­

septsiooni kirjeldus, mis peaks olema lähteülesande elemen­ taarne osa. Soovitame haridusasutuste rajamisel võtta aluseks RKASi poolt välja töötatud tingimused, mis arvestavad nii dokumendiga „Ehituse pikk vaade 2035”, autoriõiguste sea­ duse kui ka hea projekteerimise tavaga.

EAL leiab, et kohalik omavalitsus peab olema eeskujuks kvaliteetse elukeskkonna loomisel ja selle protsessi läbiviimi­ sel. Praegune hankepraktika, mille varjus viiakse läbi sisuliselt tasuta arhitektuurivõistlusi, ei järgi head tava ega ole lugu­ pidav arhitektide ja teiste projekteerijate vastu. Hangete kor­ raldamise protsess ei ole läbipaistev ja õiglane ega anna selli­ sena tulemuseks parimaid ruumilahendusi, mille eesmärk peaks olema lastele arendava, turvalise ning mitmekesise õpi­ keskkonna loomine. Ainult tehnilistest tingimustest ja normi­ dest lähtudes ei sünni head ja edasiviivat elukeskkonda — sel­ leks on vaja rohkem panustada koostöösse ja arhitektuuri.

Hetkel väljastatud tingimuste jõusse jäämise korral oleme sunnitud paluma oma liikmetel nendest hangetest mitte osa võtta. […]”

EALi juhatus on Tallinna hangete teemal kohtunud Tallinna Linnavaraametiga. Ameti peamiseks argumendiks oli, et nad ei saa midagi muuta, kuna see on otsustatud kõrgemal tasandil, ning teiseks nad ei näe ka erilist põhjust muudatuste sisse vii­ miseks, kuna arhitektid ju osalevad nendel hangetel niikuinii.

Lähtudes kõigest eespool mainitust, tegi arhitektide liit pöördumise oma liikmetele, kus me soovitasime sellistel han­ getel, kus rikutakse head projekteerimistava ja ka kehtivat sea­ dusandlust, mitte osaleda. Linnavaraamet nägi olukorra lahendusena kaebuse esitamist Konkurentsiametile. Seega oli liidu juhatusel kohtumine Konkurentsiametiga, kus tõdeti, et jah, Tallinna linna hanked on puudulikud, kuid me peame siiski lähtuma ka konkurentsiseadusest ning me ei tohi oma liikmetele otseseid soovitusi anda. Seega edaspidi me teavi­ tame oma liikmeid hangetes esinevatest probleemkohtadest.

Me oleme paraku tagasi ajas, kus kõike ei saa sõnastada otse ning vastuseid tuleb lugeda ridade vahelt. Usun, et nõu­ kogude ajast pärit oskus näha puude taga metsa ning ka kaine mõistus ei ole meie liidu liikmeid maha jätnud. Seda tõendab ka see, et probleemsetest hangetest osavõtt oli võrreldes ava­ like konkurssidega väga madal. Paraku oli ka nende arhitek­ tuurne kvaliteet väga madal, kuid see on ilmselt see ohver, mida me peame tooma, et meid võetaks kuulda. Viimasele hankele laekus ainult üks pakkumine. Siinkohal liit rõhutab, et me ei soovita, me ei kritiseeri ega täna oma liikmeid vähese osaluse eest antud hangetel, vaid me lihtsalt toome välja fakti, et osales ainult üks pakkuja.

Liit ei ole Tallinna linnapealt oma hankeid puudutavale pöördumisele veel ametlikku vastust saanud, kuid sellel tee­ mal on toimunud mitu linnavalitsuse kabinetiistungit ning nende arutelude esialgsed tulemid on pigem positiivse varjun­ diga. Loodame, et jää hakkab liikuma ning ka Tallinna linn hakkab oma hangetes järgima euroopalikku projekteerimis- ja hankepraktikat, sest see on teema, millest arhitektide liit ei saa mööda vaadata, ning me jätkame selle tõstatamist ja prob­ leemkohtadele osutamist.

Oluline on, et me tegutseksime ühtsena. Kui me kõik tõm­ bame tekki ainult endale, siis lõpuks see rebeneb ning me kõik oleme külma käes. Me kõik oleme väikest viisi ego­maniakid ning arvame, et just meie oleme need kõige õigemad ja targe­ mad kõiki asju projekteerima. Samas ma usun, et me kõik

3

oleme võimelised ka oma ego teatud hetkedel maha suruma, et ühiselt tegutsedes oleks tulemuseks kvaliteetsem elukorraldus.

Tallinna haigla hange on olnud üks teema, mis on pälvinud palju tähelepanu ning ka kriitikat. Liitu jõudsid hanke tingi­ mused kõigest nädal enne selle väljakuulutamist ning need olid kõike muud kui projekteerijasõbralikud ning kvaliteetne elukeskkond, linnaruum ega ka kaasaegne arhitektuur ei oma­ nud neis mingit tähtsust. Üheks grotesksemaks punktiks antud hanke algsetes tingi­ mustes olid hindamiskriteeriumid. Sajapunktisüsteemis olid punktid jaotatud järgnevalt: 1. haigla kontseptsiooni vastavus Tallinna haigla funktsionaalsele arengukava II etapi dokumendile (ruumiprogrammi kirjeldus) ning haigla mahulisele eskiisprojektile – 10 punkti, 2. haiglahoone eksterjööri kontseptsioon – 10 punkti, 3. maastikuarhitektuurne kontseptsioon – 10 punkti, 4. kvalifikatsioonitase arhitekt 8 (EKR) „või sellega samaväärne” – 2 punkti, 5. kogemus haiglahoonete projekteerimisel – 18 punkti, 6. pakkumuse kogumaksumus – 20 punkti, 7. projekteerimise projektijuhi pädevus – 20 punkti, 8. elektri- ja automaatika projekteerija pädevus – 5 punkti, 9. kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide (KVJ) projekteerija pädevus – 5 punkti.

Seega me võime näha, et selles punktisüsteemis, kus projekti­ juhi pädevust hinnati kõrgemalt arhitektuursest lahendusest, omas kaasaegne linnaruum, elu- ja töökeskkond väga väikest tähtsust. See näitab selgelt, et me oleme endiselt post­ sovetlikus liivakastis ning lääneeuroopaliku mõttemaailmani on meie ühiskonnal veel pikk maa minna.

Tallinna haigla riigihanke algsed hindamiskriteeriumid olid otseses vastuolus Euroopa Komisjoni algatatud uue Euroopa Bauhausi põhimõtetega kvaliteetse ja inimkeskse ehitatud ruumi loomise osas. Vastuolu oli eriti silmatorkav, kuna antud projekti rahastamise otsustab Euroopa Komisjon. Kaasaegse elukeskkonna loomine ja inimsõbraliku linnaruumi tagamine peavad ühiskondliku hoone kavandamisel olema ühed peami­ sed hindamiskriteeriumid.

Teise probleemkohana saab ütelda, et haigla hanke arhitek­ tuuriosa (eskiisi) ülesanne oli koostatud ebaprofessionaalselt ja arhitektide panust alahindavalt — sisuliselt küsiti fassaadi­ lahendusi, selle asemel et selgitada välja parimad ruumilised terviklahendused. Haigla on eelkõige inimestele mõeldud asu­ tus, mitte tehnoloogia jaoks ehitatud konteiner. Meditsiini­ tehnoloogia tuleb rajatavas haiglas rakendada inimeste heaks, mitte vastupidi.

Kolmas suur puudus oli 6miljonilise aastakäibe nõue han­ kes osalejatele. Sellistel tingimustel oleksid Eesti bürood olnud märksa halvemas positsioonis võrreldes rahvusvaheliste projekteerimisettevõtetega.

Neljandaks ei saanud liit nõustuda sellega, et hoolimata kogu ehitatava kompleksi suurest mahust ja linnaruumilisest olulisusest oli antud hanke läbiviimise pikkuseks ette nähtud kõigest 45 päeva. Tavapärane avaliku hoone avaliku võistluse kestus on kaks-kolm kuud, seejuures on nende hoonete pind­ ala ja keerukus olnud väiksemad kui planeeritaval Tallinna haiglal.

Kõnealune erakordselt lühike tähtaeg näitas selgelt, et hanke ettevalmistusprotsessis ei järgitud riigi sätestatud stra­

4

teegilisi põhimõtteid, mida kajastavad mitmed dokumendid alustades ministeeriumite kinnitatud dokumendist „Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted” ja lõpetades valitsuses vastu võetud dokumendiga „Ehituse pikk vaade 2035”. Ülejäänud puudused olid Tallinna hangete tavapärased probleempunktid, nagu autoriõiguse seaduse rikkumine, preemia­fondi puudumine, žüriiliikmete kvalifikatsiooni puu­ dumine jne.

Antud hankes õnnestus meil nii mõnedki olulised murran­ gud saavutada. Žürii koosseis avalikustati hanke alguses (eri­ nevalt Tallinna hangete tavapärasest praktikast) ning selle liik­ metest enamuse moodustasid arhitektid. Üle pika aja oli Tallinnas hange, kus lähtuti autoriõiguse seadusest, käibenõue läks 6 miljonilt 3 miljonile, hanke kestuseks sai kaks kuud (mis ei ole sellise hanke jaoks küll piisav, kuid see oli seotud Brüsseli rahastustaotluse tähtaegadega), saime preemiafondi suuruseks 100 000 eurot, arhitektid võisid pakkuda kaasa­ pandud ruumistruktuurile alternatiivseid lahendusi ning hindamis­kriteeriumites saavutasime arhitektuurilisele lahen­ dusele märksa suurema osakaalu.

Siinkohal tuleb kindlasti ütelda tänusõnad linnakantsler Kairi Vaherile, kes juhtis läbirääkimisi väga oskuslikult ning kaalutletult. Antud hankes on siiski suuri puuduseid, millest paljud lisandusid hiljem, peale esimese hanke peatamist, kuid antud hanke puhul oli liidule oluline pretsedendi loomine Tallinna hangetes ning läbimurre autoriõigustes ja arhitektide tasudes.

Lõpetuseks: ME EI OLE KLIENDITEENINDAJAD, ME OLEME ARHITEKTID! Me vastutame kvaliteetse elukesk­ konna loomise eest ning seda peame me kogu aeg ka meeles pidama. Praeguses majanduslikus olukorras ei saa olla alapak­ kumiste ning head projekteerimistava ja kehtivaid Eesti Vabariigi seaduseid rikkuvatel hangetel osalemise põhjendu­ seks, et mul oli lihtsalt tööd vaja.

Me peame ise oma valdkonda ÜHISELT korrastama, sest meil kõigil on ühine eesmärk, milleks on kvaliteetne arhitek­ tuur, linnaruum ning hea elukeskkond.

JUHTKIRI

arh. 01/21

Eestseisuse koosolekud

14. jaanuar 2021 1. Arvamuste avaldamine EALi praeguse veebilehe kohta, selle heade ja küsitavust tekitavate külgede esiletoomine. Eestseisuse liikmete hulgast inimeste valimine, kes oleksid kaasatud veebilehe uuendamisse EALi tulevase veebilehe arendajad andsid lühiülevaate oma seni tehtud olulisimatest töödest: nende loodud on näiteks PÖFFi veebileht ja PÖFFi alafestivalide veebilehed ning Kanuti Gildi SAALi veebileht.

Arendajate palvel avaldasid eestseisuse liikmed arvamust praeguse veebilehe tugevate ja nõrkade külgede kohta. Samuti esitati ettepanekuid selle kohta, mida uue veebilehe loomisel silmas pidada.

Otsustati: ̂ EALi uue veebilehe väljatöötamiseks sisendi andmises osalevad eestseisusest K. Süda ja J. Huimerind, ̂ EAList hakkab veebilehe arendamise protsessi vedama projektijuht K. Rand.

2. Autorsusega seonduvast (Mai Shein) Mai Shein andis ülevaate väga põhjaliku alusuuringu tule­ mustest, mille ta oli teinud autorsuse küsimuses selguse saamiseks.

Autorsus on olnud EALi kutsekomisjonis kaua päevakorral, sest see on väga oluline probleem, mis puudutab otseselt pro­ jekteerimisturgu. Uuring näitas eeskätt seda, et EALi liikmed suhtuvad autorsusse väga erinevalt, ja ka vastavad sellest läh­ tuvalt. Umbes pooled neist on sõlminud autorite vahel autor­ suse kohta kokkuleppeid (sh paljud ainult üksikjuhtudel), ent pooled ei ole seda kunagi teinud.

Ilmnes, et mõne liikme jaoks on arusaam seni täpselt defi­ neerimata, mitmeti mõistetavast ja ka erinevaid tõlgendusvõi­ malusi lubavast mõistest „ühisautorsus” väga hägune, prob­ leeme tekitav. Probleemid ilmnesid tavaliselt suure hulga koostöö tegijate puhul. Nii näiteks taotles EALi kutsekomisjo­ nis arhitektikutset kolm täpselt samasuguse portfoolio esita­ nud inimest, kes kõik olid ennast määratlenud esitatu autoriks.

Enamik küsitletutest leidis, et kaasautorsuses ei ole tavaliselt kõikide panused võrdsed, ent autorsuse jagamine protsentideks on siiski võimalik. Osa vastajatest tunnistas, et autorite hulka on võetud ka nn tehnikuid, näiteks kollektiivis pingete vältimiseks, aga õigeks sellist praktikat pidada ei saa.

Alusuuringu käigus ilmnes kaks põhiküsimust. ̂ Kas karmistada praegu kehtivat nõuet, mille järgi peab kutse taotleja projekti järgi olema valmis ehitatud vähe­ malt üks objekt? Ehk peaks sätestama, et nende objek­ tide arv peab olema suurem? ̂ Kas seada kutse taotlemisel üheks kriteeriumiks ka autorsuse küsimustes orienteerumine, sh autoriõiguse seaduse tundmine?

Autorsust käsitleva alusuuringu tegemisel ilmnes, et suur hulk arhitektidest ei tunne piisavalt hästi autoriõiguse seadust.

Eestseisuse liikmed avaldasid autorsuse kohta arvamust ja esitasid hulgaliselt seisukohti.

Otsustati ̂ koostada autoriõiguse seaduse kommenteeritud doku­ ment arhitektide vaatevinklist lähtudes; ̂ luua töögrupp, et vaielda autoriõiguse problemaatika selgeks ning töötada välja ühtne ja üheselt mõistetav seisukoht. Ettepanek koosseisu kohta: M. Shein, T. Laigu, Ivan Sergejev, Siim Tuksam; ̂ teha töögrupi töö alguses Majandus- ja Kommunikat­ siooniministeeriumile ettepanek seada sisse autorijärele­ valve tegemise nõue.

3. Kristel Sepa EALi noortekogu liikmeks astumise avalduse läbivaatamine Eestseisus, vaadanud läbi Kristel Sepa EALi noortekogu liikmeks astumise avalduse, otsustas ta üksmeelselt EALi noortekogu liikmeks vastu võtta.

4. I. Lubjaku asemele uue EALi esindaja määramine maastikuarhitektide kutsekomisjoni Seoses I. Lubjaku sooviga taandada ennast maastikuarhi­ tekti kutset andva komisjoni tööst oli palunud Eesti Maastiku­ arhitektide Liit (EMAL) määrata EALil kutsekomisjoni uus esindaja.

Otsustati ̂ anda kõikidele soovijatele võimalus seada üles oma kandidatuur, ̂ korraldada kandidaatide vahel hääletamiseks koosoleku järel Doodle’i hääletus.

28. jaanuar 2021 1. EALi 2021. a kuraatorinäituse „Tänav” projekti tutvustamine (Raul Kalvo, Tõnis Savi) Näitus on kavandatud kahe teemaplokina: ajajoon ja frag­ mentaarsused.

Ajajoon: otsitakse vastust küsimusele, kuidas on tänavad kujunenud selliseks, nagu nad praegu on. Ajajoonele on märgi­ tud sõlmpunktid, otseselt ruumilised põhjused ja ka sotsioloo­ gilised nähtused. Eesmärk on tõsta tänav arhitektuurist, päris lahendustest välja. Ajajoonel on kirjas viimase 200 aasta huvi­ tavad aspektid (nt transpordiviiside muutus). Ajajoon on eel­ kõige Tallinna-keskne. Selle teemaploki all tegeletakse ühis­ kondlike muutuste ja väärtustega.

Fragmentaarsused: kuidas paistab tänav pelgalt üht frag­ menti (nt kõnnitee, piirdepostid) vaadates? Mis juhtub, kui unustame tervikpildi ja keskendume osale? Kes üldse näeb suurt pilti? Kes vastutab, kas linna peaarhitekt, arhitekt, jurist? Kui teeme kõike normikohaselt, siis kas see tagab soo­ vitud tulemuse? Ilmselt mitte. Kas keegi üldse saab ainuisiku­ liselt otsustada, kuidas peavad asjad olema? Nii palju on erine­ vaid huvisid. Kes peaks hoolitsema tasakaalu eest?

Näitus tuleb Fotografiska teise korruse galeriisse, kohviku seintele ja osalt hoone ette platsile või hoovi. Näitus on make­ tilik interaktiivne lahendus. Nn suurt pilti antakse edasi

5

intervjuude kaudu (videod on veebis) ja fragmente eksponee­ ritakse teise korruse saalis. Tänavate mudeleid eksponeeri­ takse makettidena. Eelduslik eelarve, mis kaasnes ka lähte­ ülesandega, on 30 000 eurot.

EALi eestseisuse liikmed tegid näituse projekti kohta ettepanekuid.

Otsustati, et kuraatorinäituse tegijad tulevad märtsis taas eestseisuse koosolekule tutvustama näituse ettevalmistamist.

2. Raamatu „EAL 100” projekti tutvustamine (Kalle Komissarov ja Mait Väljas) Raamat „EAL 100” on kavas välja anda kaheosalisena.

Esimene osa oleks 1934. aastal välja antud Eesti Arhitektide Ühingu trükise „Eesti arkitektide almanak” taastrükk, mille originaal on rariteet. Raamatu teine osa võiks olla ülevaade liidu uuemast ajaloost, kajastades liidu mitmekülgseid tege­ vusvaldkondi nõukogude ajast tänapäevani.

Raamatu koostamiseks töötab M. Väljas läbi, koondab ja kirjutab varasema ajajärgu teksti ning K. Komissarov viimase 30 aasta tegevuse teksti. Ajaloolisele osale kirjutab M. Väljas ka eessõna. Kujundaja on Kristo Kooskora (Eesti Arhitektuuri­ muuseum). Kavandatud tiraaž on 500, raamatut saab osta suurematest raamatupoodidest.

Eestseisuse liikmed avaldasid raamatu projekti kohta arvamust ning esitasid täiendus- ja muudatusettepanekuid.

Otsustati, et raamatu koostajad tulevad märtsis taas EALi eestseisuse koosolekule tutvustama raamatu väljaandmise ettevalmistamist.

3. Seisukoha kujundamine Tallinna Tehnikakõrgkoolis kavandatava rakendusarhitektuuri õppekava kärpimise kohta Tallinna Tehnikakõrgkooli (TTK) arhitektuuriinstituudi direktor Hindrek Kesler palus EALi seisukohavõttu TTKs kavandatava rakendusarhitektuuri õppekava kärpimise kohta.

Jutt on 3,5aastasest õppest ja mahu vähendamisest 240 EAP-lt 210-le. Kesleri kirja järgi ei ole arhitektuuriinsti­ tuudi erialaõppejõud plaaniga rahul.

A. Mänd ütles, et ta võttis arhitektuuriharidust andvate kõrgkoolide esindajatega ühendust, et selgitada välja, milline on nende seisukoht TTKs kavandatava suhtes. Eesti Kunsti­ akadeemia (EKA) esindajad on seda meelt, et kui TTK õppe­ kava mahtu vähendatakse nii, nagu plaanitakse, siis peab EKA vaatama üle TTK lõpetanute EKA magistriõppesse vastu­ võtmise võimalikkuse. Tallinna Tehnikaülikooli esindajad ei olnud TTK plaanist teadlikud.

EAL saatis Haridus- ja Teadusministeeriumile (HTM) ette­ paneku sel teemal kohtuda.

14. jaanuaril toimus EALi ja Eesti Ehitusinseneride Liidu (EEL) juhatuse kohtumine, kus oli TTK rakendusarhitektuuri õppekava kärpimise plaan põgusalt jutuks. EELi esindajate sõnul on kütte-, ventilatsiooni- ja veeinseneride järelkasv liiga napp, eriti veeinseneride puhul (see on ka nende töö hinna üles viinud).

EALi ettepanekul tegi arhitektuurivaldkonna teadus- ja arendusnõunik J. Soolep EALi liikmete seas küsitluse, et selgi­ tada välja, millist tööjõudu Eesti arhitektuuribürood vajavad.

Enamik vastajatest leidis, et nende büroos on raske leida tööd kolmeaastase eriharidusõppe läbinud arhitektidele.

Otsustati, et kui TTK juhtkond otsustab kärpida rakendus­arhitektuuri õppekava mahtu, siis pakub EAL TTK-le

6

välja kolm edasist stsenaariumi: lõpetada TTKs rakendusarhi­ tektide koolitamine a) ja nende asemel hakata koolitama projekteerimistehni­ kuid, kelle järele on tööturul suur nõudlus; b) ja spetsialiseeruda täienduskoolitustele; c) ja sulgeda eriala.

4. Arhitektuurivõistluse žüriiliikme juhendi teksti lõplik kinnitamine Hääletati juhendi teksti sobivuse üle.

Otsustati kinnitada arhitektuurivõistluse žüriiliikme juhendi tekst.

5. I. Lubjaku asemele uue EALi esindaja määramine maastikuarhitektide kutsekomisjoni I. Mald teatas, et Doodle’i hääletuse tulemuste põhjal hak­ kab EALi esindama maastikuarhitektide kutset välja andvas kutsekomisjonis Villem Tomiste.

6. Tallinnas Patarei merekindluse kõrval asuvale krundile lahenduse leidmiseks korraldatav võistlus (M. Lõoke) 2020. aasta augustis, kui tegeleti Patarei merekindluse siseja välisalaga, soovitas EAL merekindluse kõrval asuvale krun­ dile lahenduse leidmiseks korraldada avatud arhitektuurivõist­ luse. Suvel 2020 tellija lubaski korraldada rahvusvahelise ava­ tud arhitektuurivõistluse, ent tema seisukoht muutus ja nüüd plaanib ta avatud eelvalikuga portfooliopõhist võistlust. Ta valiks portfooliovoorus välja viis portfooliot ja neid esitanud arhitektuuribüroode vahel toimuks arhitektuurivõistlus, et leida lahendus 6400 m2 suurusele krundile.

Võttes arvesse tellija algset lubadust ja krundi väärtuslikku asukohta, tegi EALi arhitektuurivõistluste töögrupp ette­ paneku korraldada üheetapiline avatud arhitektuurivõistlus.

Eestseisuse arvates on ülioluline, mis tuleb muinsuskaitse­ aluse Patarei merekindluse kõrval asuvale krundile. Piirkonnas asuvad märgilise tähendusega suured hooned, mis vajavad distantsi.

Kõike arvesse võttes otsustati panna hääletusele ette­panek korraldada merekindluse kõrval asuvale krundile lahenduse leid­miseks üheetapiline avatud arhitektuurivõistlus.

7. Ülevaade EALi juhatuse jaanuarikuu tegevusest (A. Mänd) 11. jaanuar Kohtumine Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja Ivari Rannama ja juhataja asetäitja Oliver Alveriga 11. jaanuar Kohtumine Tallinna abilinnapea Andrei Novikoviga 12. jaanuar Detailplaneeringu juhendi ülevaate arutelu Rahandusministeeriumi, Eesti Planeerijate Ühingu ja Eesti Maastikuarhitektide Liiduga Jaanuar Kohtumine arhitektuurivaldkonna uue teadusja arendusnõuniku Jüri Soolepi ning teiste lii­ tude esindajatega (J. Soolepi tegevuse üle­vaata­ mine) 14. jaanuar Kohtumine Eesti Ehitusinseneride Liidu (EEL) juhatuse liikme Riho Orase ja tegevdirektor Tiia Rubeniga 18. jaanuar Kohtumine Tallinna strateegiakeskuse esinda­ jatega, juhataja linnakantsler Kairi Vaheriga, strateegiadirektor Raido Roobiga

arh. 01/21

21. jaanuar A. Männi intervjuu Eesti Päevalehes 27. jaanuar „Ehitus 2022” ürituse korraldamise kohtumine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning erialaliitudega Jaanuar Kohtumine Ivo Krustokoga Kesk­konna­minis­ teeriumist Jaanuar A. Männi arvamuslugu Äripäevas 25. jaanuar kohtumine Tallinna Linnavaraameti esindaja­ tega, ehitus- ja hankeosakonna juhataja Oliver Eglitiga, projektijuht Sven Mäega 28. jaanuar Projekteerimise hinnastamise töögrupi (O. Alver, Ü.-T. Stöör, I. Truverk, E. Urbel, K. Ventsel) esimene koosolek (arutati, kas oleks mõistlik üle minna ajapõhisele arvestusele) Jaanuar Rahandusministeeriumi tellimusel Haapsalu riigimaja asukoha analüüsi koostamise arutelu.

Uue valitsuse koalitsioonileppesse õnnestus lisada mõned arhitektuurivaldkonda puuduta­ vad teemad

18. veebruar 2021 1. Arhitekti ametikirjelduse teksti kinnitamine EALi juhatuses üle vaadatud ja täiendatud-parandatud arhi­ tekti ametikirjelduse tekst (valminud Triin Männiku ja Andres Ojari koostöös) otsustati laadida üles Google docsi, et eest­ seisus saaks teha selle kohta 25. veebruariks täiendus- ja parandusettepanekuid. Teksti peeti vajalikuks lisada arhi­ tektuurivõistlustel osalemise võimalus.

2. Tartu uute hoonete kaitsekategooriate kohta Muinsuskaitseametile tehtud EALi ettepanekute tutvustamine P. Pere tutvustas Tartu uute hoonete kaitsekategooriate kohta Muinsuskaitseametile tehtud EALi ettepanekuid.

EAList osalesid Tartu objektide läbivaatamisel A. Mänd ja P. Pere, kaasatud oli arhitektuuriteadlane M. Väljas. Muinsus­ kaitseala kaitsekorras märgitavate muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklasside (kaitsekategooriad A, B, C ja mälestis) läbivaatamine ning ettepanekute tegemine nõuab aega ja kesken­dumist. Seepärast tegi EAL Muinsuskaitseametile ette­ paneku tasustada EALi tööd, mida oli eeldatud tehtavat ühis­ kondlikus korras.

3. Ülevaade EALis kooskõlastatud Tartu kohtumaja rekonstrueerimise ja Vesilennuki 2 (Tallinn) hoonestuse arhitektuurivõistlustest (M. Lõoke) ̂ Vesilennuki 2 hoonestuse arhitektuurivõistlus on eratellija võistlus, mille eesmärk on valida parim arhi­ tektuurne ja kasutusfunktsioonile sobivaim lahendus kesklinliku mitmeotstarbelise hoonestuse rajamiseks.

Ehkki tellija soovis avatud eelvalikuga portfooliopõhist võistlust, nõustus ta lõpuks EALi ettepanekuga korral­ dada üheetapiline avatud arhitektuurivõistlus.

Võistlustingimustesse lisati, et osaleja vastutaval spetsialistil peab olema projekteerimise kogemus vähe­ malt ühe üle 5000 m2 ja ühe üle 3000 m2 suletud neto­ pinnaga mitmeotstarbelise ja/või ühiskondliku hoone kavandamisel põhiprojekti mahus viimase seitsme aasta

̂

jooksul. Preemiafond on 30 000 eurot. Žüriis on O. Alver (EAL), M. Eek (EAL), M. Aule (EAL), K. Komissarov (EAL), Ü. Mark (EAL, varuliige).

Tartu kohtumaja rekonstrueerimise arhitektuurivõistlus on esimene EALis kooskõlastatud sisearhitek­ tuurivõistlus. Mahult jääb hoone samaks, ümber lahen­ datakse sisemine osa. EALi töögrupp tegi ettepaneku anda võistlejale võimalus teha muudatusi ka hoone välisa­rhitektuuris, seda ettepanekut ei kiidetud paraku heaks. Žüriis on hoone projekti autor Katrin TombergTohter (EAL), K. Ojaliiv (EAL), kaks sisearhitekti (sh üks varuliige).

4. Ülevaade ettevalmistamisel olevatest arhitektuurivõistlustest (M. Lõoke) Arutati ettevalmistamisel olevaid „Hea avaliku ruumi” arhi­ tektuurivõistlusi (Jakob Westholmi Gümnaasium, Aruküla keskus, Kunda uus peatänav, Kiviõli linnakeskus).

Otsustati, et edaspidi tuleb „Hea avaliku ruumi” arhitektuurivõistluste ̂ korraldamisel silmas pidada, et tingimustes ette antav võistlusala oleks hoomatav, st mõistliku mahuga; ̂ võistlusala planeerimisel arvestada rahaliste võimalustega.

5. Ülevaade 17. veebruaril toimunud HTMi, EELi ja EALi esindajate nõupidamisest seoses arhitektuuri- ja inseneriõppe korraldamisega Eestis (A. Mänd) EAL ootas kaua kohtumist HTMi esindajatega, et arutada arhitektuurivaldkonna haridusprobleeme. Nõupidamise ajen­ diks oli Tallinna Tehnikakõrgkooli (TTK) plaan lühendada seal rakendusarhitektuuri õpet neljalt aastalt 3,5-le. Nõupidamine kutsuti kokku pärast seda, kui EAL oli ühendust võtnud HTMi kantsleri Mart Laidmetsaga. Nõupidamisel osalesid HTMist kantsler Mart Laidmets, kõrghariduse ja teaduse asekantsler Indrek Reimand, kõrghariduse osakonna juhataja Margus Haidak ja asejuhataja Sigrid Vaher. EAList osalesid A. Mänd ja K. Koov, Eesti Ehitusinseneride Liidust (EEL) R. Oras. Kaasa­ tud oli ka EALi-ESLi-EMALi teadus- ja arendusnõunik J. Soo­ lep. Tulemit kohtumisel sisuliselt ei olnud. Lepiti kokku, et paari nädala pärast kohtutakse uuesti, siis osalevad ka kõrg­ koolide esindajad ja EALi kutsekomisjoni esimees A. Levald.

EALi ja EELi esindajad selgitasid nõupidamisel, et osal eri­ aladel on n-ö ületootmine ja osal n-ö alatootmine. Et nõudlus eriosade projekteerijate järele on tööturul suur ja neid ei lisandu, on see nende tehtava töö hinna üles viinud. Arhitek­ tuurivaldkonnas valitseb praegu selgesti spetsialistide ületoot­ mine, st koolitada tuleks vähem arhitekte. EALi ettepanekul tegi arhitektuurivaldkonna teadus- ja arendusnõunik J. Soolep EALi liikmete seas küsitluse, et selgitada välja, millist töö­ jõudu Eesti arhitektuuribürood vajavad. Enamik vastajatest leidis, et nende büroos on raske leida tööd kolmeaastase eri­ haridusõppe läbinud arhitektidele. HTMi esindajate arvates seisneb probleem selles, et Kutsekoda annab arhitektikutseid liiga kergekäeliselt.

6. Ülevaade sügisel kavandatavast arhitektuurikonverentsist (A. Mänd) Mitmel ministeeriumil on tekkinud sügisel kavandatava arhitektuurikonverentsi vastu suur huvi, nende seas on ka Välisministeerium ning seal kliima- ja energiapoliitika eri­

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

7

volitustega diplomaatilise esindajana töötav Kaja Tael (endine Eesti suursaadik ja Eesti alaline esindaja Euroopa Liidu juu­ res). Keskkonnaministeeriumil on kavas kutsuda sügisel Eestisse Euroopa Komisjoni asepresident Frans Timmermans ja EAL tegi ettepaneku siduda tema Eesti-visiit esinemisega arhitektuurikonverentsil. Plaanist kuulnud Välisministeerium eelistas siiski Ursula von den Leyenit ja lubas temaga konve­ rentsile esinema kutsumisega seoses ise kontakti võtta.

EALi ürituste töögrupp pakkus välja esinejakandidaate: Hollandi riigiarhitekt Floris Alkemade, arhitektuuribüroo Rotor esindaja, arhitektuuribüroo Lendager Group esindaja, Sara Korpela, arhitektuuribüroo Snøhetta esindaja ja Arno Brandlhuber.

Konverents (sh ekskursioonid) toimub Narvas arvatavasti 25.–26. novembril. Ekskursioonide programmi panevad kokku M. Tuuder ja I. Sergejev. Konverentsist tehakse otseülekanne ja salvestis.

7. Andres Ristovi EALi liikmeks astumise avalduse läbivaatamine Eestseisus, vaadanud läbi Andres Ristovi EALi liikmeks astumise avalduse, otsustas ta üksmeelselt EALi liikmeks vastu võtta.

̂

̂

8. Maarja Elm-Sadami EALi liikmeks astumise avalduse läbivaatamine Eestseisus, vaadanud läbi Maarja Elm-Sadami EALi liik­ meks astumise avalduse, otsustas ta üksmeelselt EALi liik­ meks vastu võtta.

4. märts 2021 1. Ülevaade EALi juhatuse tegevusest (A. Mänd) ̂ Tallinna Rävala pst läbimurde kavandamine. Algul soo­ vis Tallinna linn lahendada Rävala pst läbimurde tava­ hanke korras. EAL saatis 7. jaanuaril Rävala pst projek­ teerimistingimuste eelnõu kohta märkused, millega ta pidas ainuõigeks korraldada tavahanke asemel avalik arhitektuurivõistlus. Sellele järgnesid 21. jaanuaril Eesti Päevalehe artikkel, kus oli juttu Rävala pst läbimurde kavandamisest (intervjuu A. Männiga tegi ajalehe arva­ mustoimetaja P. Kormašov), ja Postimehes avaldatud intervjuud kohalike elanikega. Seejärel kohtusid EALi esindajad samal teemal Tallinna abilinnapea K. Klandorfi, Keskkonna- ja Kommunaalameti juhataja A. Valdmanniga, abilinnapea A. Novikoviga ning linna­ pea M. Kõlvartiga.

Kõikidele, sh meediale, edastas EAL sõnumi, et toe­ tab Kentmannist Pärnu mnt-ni kulgeva Rävala pst läbi­ murde kavandamiseks avaliku arhitektuurivõistluse korral­damist. Kõik suhtusid avaliku võistluse plaani toe­ tavalt, üksnes A. Novikov oli kahtleval seisukohal. Amet­ lik­ku kinnitust avaliku arhitektuurivõistluse kohta ei ole EALini jõudnud. Muret teeb liikuvusuuringute puudu­ mine. Transpordiamet on tellinud Rävala pst liikuvus­ uuringu.

Kohtumisel Kõlvartiga tegid EALi esindajad ettepa­ neku korraldada Rävala puiesteel linnaruumiline ekspe­ riment. Kõlvart oli ettepanekuga päri tingimusel, et selle ruumiline ja programmiline osa oleksid põhjalikult ette

8

̂ ̂

̂

̂

valmistatud. Eksperimendi jaoks suletaks Rävala pst 2022. aasta suvel tavaliiklusele ja kultuuriinstitutsioo­ nide kaasabil viidaks seal ellu mitmekesine kultuuri­ programm. Lisaks aitaksid Eesti Kunstiakadee­mia arhi­ tektuuri- ja linnaplaneerimise eriala tudengid ümber kujundada sealse jõude seisva linnaruumi. Kõik lähi­ konna kultuuriinstitutsioonid on andnud nõusoleku eksperimendiga kaasa tulla. EAL plaanib saata Kõlvartile eksperimendiga seoses kirja ja soovib, et seda eksperi­ menti hakkaks vedama Tallinna strateegiakeskus.

Kokkuvõttes on EAL ilmselt suutnud peatada tava­ hanke korras elluviidava protsessi.

Tallinna segregatsiooniprobleem. Kohtumisel linna­ pea Kõlvartiga tuli jutuks ka Tallinna segregatsiooni­ probleem. EALi esindajad edastasid seisukoha, et Tallinn vajab inimest, kes ühendaks selle teema puhul erinevad ametid, vastasel korral jääb teema ametite jaoks kõrvaliseks.

Nõupidamine arhitektuuri- ja inseneriõppe korraldamise teemal. 17. veebruaril lepiti EALi ja HTMi esindajate nõupidamisel kokku, et järgmisele Eesti arhi­ tektuuri- ja inseneriõppe korraldamist käsitlevale koos­ olekule kutsutakse ka arhitektuuriharidust andvate üli­koolide (EKA, TTÜ, TTK) esindajad ja EALi kutse­ komisjoni esindaja. Enne järgmist kohtumist HTMi esindajatega otsustati korraldada n-ö väiksemas ringis nõupidamine ülikoolide esindajatega, pärast seda, kui Soolep on üle vaadanud kolme ülikooli vastavad õppe­ kavad. HTMi esindajatega toimunud nõupidamisel jäi kõlama asekantsleri seisukoht, et EAL peaks sekkuma Eestis arhitektuuriharidust andvate kõrgkoolide õppe­ programmi koostamisse jõulisemalt ja Kutsekoda olema kutse andmisel rangem.

Digitaalehituse klastri koosolek. Klastri juhatuse koosolekul tõstatati taas riigiarhitekti ametikoha sisse­ seadmise vajalikkuse teema.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi konverents „Ehitus 2022”. Sügisel toimuva, J. Rassi kureeritava konverentsi peateema on ehitus- ja projek­ teerimisvaldkonna haridus. EAL ei toeta konverentsi korraldust rahaliselt, ent tema ülesanne on määrata peaesineja. Konverentsi ettevalmistamise nõupidamisel pakkusid EALi esindajad võimaliku peaesinejana välja Zürichis töötava arhitekt Fabio Gramazio (Gramazio Kohler Architects), kes katsetab ehitamist droonide ja robotite abil. EALi ettepanek kiideti heaks.

Dokument „Ehituse pikk vaade 2035”. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) saatis asjasse­ puutuvatele osapooltele, sh EALile, ülevaatamiseks täiendatud ja täpsustatud dokumendi „Ehituse pikk vaade 2035” viimase versiooni, kuhu on sisse viidud EALi muudatus- ja parandusettepanekud. Dokumendi heakskiitmine kinnitati Vabariigi Valitsuse tegevusprog­ rammiga ning märtsis saadetakse see valitsuskabineti istungile. Märtsis kutsub MKM kokku laiendatud juht­ rühma kohtumise, kuhu on palutud ka EALi esindajad.

Eesti Arhitektuurikeskuse (EAK) juhataja Raul Järgi ametiaja pikendamine. Järgi ametiaega otsustati pikendada kahe aasta võrra, mille järel korralda­ takse ametikohale konkurss.

arh. 01/21

2. Arutelu uute väljakutsete üle arhitekti kutsetegevuses (A. Levald) A. Levald tegi sissevaate arhitekti kutsetegevusse ning sõnavõtu lõpus rõhutas, et tahaks hoiduda sellest, et arhitekti­ dele hakataks andma osakutseid, sest see oleks arhitekti kui ideede generaatori jaoks tupiktee. Levald ootab ettepanekuid, kuidas arhitektidele kutse andmisega edasi liikuda. Järgnes arhitektide kutse andmist käsitlev arutelu.

3. Ülevaade EALi juhatuse 1. märtsi koosolekul toimunud nõupidamisest seoses BIM-koordinaatori õigustega (A. Mänd) Juhatuse 1. märtsi koosolekul peeti nõu BIM-koordinaatori õiguste/rolli üle. Osalesid lisaks EALi juhatuse liikmetele Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) inseneriteaduskonna professor Targo Kalamees, CAD-BIM-programmide õppejõud Janek Siidra, TTÜ ehituse ja arhitektuuri instituudi professorid Ergo Pikas ja Raido Puust, EALi kutsekomisjoni esimees Andes Levald ning digitaalehituse klastri juhatuse liige Andres Ojari.

Nõupidamise ajend oli Tallinna Linnavaraameti hange, mille käigus väljendas hankija (linnavaraamet) seisukohta, et BIM-koordinaatori tööd ei tohi teha arhitekt, sest „BIMkoordinaator peab olema insenertehnilise hariduse ja kogemu­ sega, selleks et hinnata tehnosüsteemide ühenduvust ja vasta­ vust mudelites. Arhitektil puudub insenertehniline haridus”.

Hankija väitel olevat samal seisukohal EAL. Hankes osaleja ei olnud hankija väitega nõus, kinnitades ka, et EAL ei jaga seda seisukohta (hankes osaleja oli enne EALiga teemat arutanud), ja palus väidet täpsustada. Hankija saatis TTÜ inseneriteadus­ konna professorile T. Kalamehele päringu ja Kalamehe vastus­ kirjast selgus, et „lõppenud H2020 uurimisprojektis töötati välja erinevad BIM-teemalised kompetentsid ja neid pakuti ka uuendatud kutsestandarditesse; EAL ei olnud sellest teemast aga üldse huvitatud”. EALi postkastist selleteemalist kirja­ vahetust aga ei leitud. Ilmselt on tegu arusaamatusega, EALis ei ole see teema arutuse all olnud.

Nõupidamisel jõuti ühise tõdemuseni, et arhitektil ikkagi on õigus teha BIM-koordineerimist, arhitektid ja insenerid on BIM-projekteerimises võrdsel positsioonil.

Hankijal on õigus küsida hankes osalejatelt kogemuse tõenda­ mist. Nõupidamisel otsustati, et asjassepuutuvad institutsioo­ nid saadavad Tallinna Linnavaraametile märgukirja, sest ükski neist ei jaga Tallinna Linnavaraameti seisukohta. Sisuliselt on tegu tööriista müstifitseerimisega ja loodetavasti järgmistes hangetes arhitektidele selliseid piiranguid ei seata.

4. Tuleohutuse seaduse muutmisest K. Vellevoog osales EALi esindajana Siseministeeriumi kor­ raldatud tuleohutuse seaduse muutmise seadust käsitlenud veebinõupidamisel ja andis ülevaate räägitust. Seadusemuuda­ tus oli selleks ajaks juba jõustunud ja seaduse muutmise sea­ duse eelnõu koostamise protsessi oli Siseministeerium paraku unustanud EALi kaasata.

Siseministeeriumist osalesid nõupidamisel pääste, hädaabi ja kriisireguleerimise asekantsler Viola Murd ja seadusemuu­ datuse koostanud Mari Tikkan. 1. märtsil jõustunud seaduse­ muudatus näeb ette, et projekti tuleohutuse osa koostamisse tuleb kaasata tuleohutusekspert (tase 6, tase 7). Tuleohutus­ eksperte on ainult 26, seega on nõudluse-pakkumise suhe jõustunud seadusemuudatuse alusel juba praegu paigast ära.

Siseministeeriumi esindajad vabandasid, et ei kaasanud sea­ duse muutmise protsessi EALi esindajaid.

Nõupidamise tulemusena tegi Siseministeerium Riigikogu õiguskomisjonile ettepaneku täiendada tuleohutuse seadust ja see muudatus ka kinnitati. Muudatuse alusel jääb arhitekti­ dele alles võimalus koostada ise ehitusprojekti tuleohutuse osa, kuid see tuleb kooskõlastada tuleohutuseksperdiga.

Praegu projekti tuleohutuse koostamise oskust arhitekti­ dele kutse andmisel eraldi ei kontrollita. Kui arhitekti kutse­ standardit muudetakse, tuleb otsustada, kas jätta tuleohutuse osa koostamise kompetents sellesse sisse või mitte. Ka praegu tellivad paljud arhitektuuribürood projekti tuleohutuse osa tuleohutusekspertidelt, ent need, kes soovivad seda ise teha, võiksid läbida täienduskoolituse. Miks ei pakutud tuleohutuse täienduskoolitust arhitektidele, kui väideti, et arhitektide tule­ ohutuse osa koostamise tase on madal?

Otsustati teha Siseministeeriumile kaks ettepanekut: ̂ korraldada veebinõupidamine EALi esindajate I. Allmanni ja K. Vellevoogiga, et arutada arhitektidele tuleohutuse täienduskoolituse korraldamise võimalusi.

Kindlasti ei peaks täienduskoolituse maht vastama tuleohutuseksperdi 6, 7 taseme saamiseks nõutava koo­ lituse läbimise mahule; ̂ need arhitektid, kes soovivad ise koostada projektide tuleohutuse osa ja läbivad sellekohase täienduskooli­ tuse, ei peaks hakkama tuleohutuseksperdi teenust sisse ostma.

18. märts 2021 1. EALi 2021. a kuraatorinäituse „Tänav” projekti tutvustamine (Raul Kalvo, Tõnis Savi) Plaan on esitleda kuraatorinäituse kujunduslikku osa väi­ keste filmide, projektide ja intervjuude kaudu Fotografiska teise korruse videosaalis. Näituse koostamisel on sihiks võe­ tud, et see ei pea tingimata olema eksponeeritud füüsilises keskkonnas. Kui koroonaaeg jääb kestma ja kontaktkülastused on keelatud, saaks näitust eksponeerida virtuaalselt.

Intervjuuküsimuste koostamisel on osalt lähtutud eeldata­ vatest intriigvastustest. Intervjueeritavate ring on plaanitud võimalikult eripalgeline arhitektuuriajaloolastest kinnisvara­ arendajateni. Ühe intervjuu pikkus on u 5–15 minutit. Näitu­ sega kaasneb nii näitust kokku võttev kuraatoritekst kui ka intervjuusid kokku võttev tekst. Teretulnud on intervjuude teemade ja märksõnade ettepanekud.

Fotografiska ette on plaanis lastele ehitada ümbertõstetav 60 × 60 cm mõõdus kuubikukujuline makett linna ehitamiseks.

Hoone esimesel korrusel on kavas eksponeerida koostöös Tõnu Tunneliga tehtavat projekti.

A. Mänd pidas võimalust näitus veebi kolida väga heaks, sest nii ei lõpe näitus mahavõtmisega. Mõistlik oleks näitus ka salvestada ja arhiveerida.

Otsustati, et mai alguses tulevad Kalvo ja Savi taas eestsei­ suse koosolekule näitust tutvustama.

2. „EAL 100” juubeliraamatu projekti tutvustamine (Kalle Komissarov, Mait Väljas) „Eesti Arkitektide Almanaki” (1934) faksiimiletrüki suured digitud failid on kujundaja käes. Artiklikogumikus on plaan kasutada võimalikult paljude autorite tekste ja ka visuaalset materjali. EALi 80 aasta juubelist on huvitavaid lindistusi ja Eesti Arhitektuurimuuseumil on suur fotopank EALi tegemis­ EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

9

test, ehk leiab sealt ka seni avaldamata fotosid. Mõte on koos­ tada küsitlusleht elus olevatele EALi esimeestele. Vastused peaksid näitama, milline oli EALi roll omas ajas ja tollase juhi käe all. Juubeliraamatus käsitletakse ka EALi maja, oma kodu kavandamist (viimane projekt on A. Siimult 1980. aastast), EALi korraldatud näitusi ja arhitektuurivõistlusi (K. Komis­ sarov). Darja Andrejeva kirjutab ajakirja Ehituskunst kohta ülevaateartikli ja arhitektuuriajaloolane Karen Jagodin nõuka­ aegsetest EALi korraldatud reisidest.

Otsustati, et mai alguses tulevad Komissarov ja Väljas taas eestseisuse koosolekule raamatut tutvustama.

3. Mida võib tuua kaasa uute loomeliitude tunnusta­ mine? Disainivaldkonna eraldamine Eesti Kultuurkapi­ tali arhitektuuri sihtkapitalist (Veronika Valk-Siska) Eesti Ajakirjanike Liit plaanis esitada 19. märtsil Kultuuriministeeriumile taotluse saada tunnustatud loomelii­ duks ja palus EALilt toetuskirja oma taotlusele.

Eesti Ajakirjanike Liidu taotluse vaagimisel peame lähtuma loovisikute ja loomeliitude seadusest (jõustunud 01.01.2005), kus on öeldud järgmist: „Loovisik käesoleva seaduse tähendu­ ses on autoriõiguse seaduse tähenduses autor või esitaja, kes tegutseb järgmisel loomealal: 1) arhitektuur; 2) audio­visuaalne kunst; 3) disain; 4) etenduskunst; 5) helikunst; 6) kirjandus; 7) kujutav kunst või 8) stsenograafia.”

Seadusele tuginedes võib öelda, et Eesti Ajakirjanike Liit ei paigutu loomealale. Taotluse esitajad arvavad küll, et tegutse­ vad kirjanduse alal, kuid selles väites on küsitavusi. Seepärast on Kultuuriministeerium olnud kõhkleval seisukohal. See ei ole esimene kord, kui Eesti Ajakirjanike Liit taotleb tunnusta­ mist loomeliiduna. Kui see liit siiski tunnistatakse loomelii­ duks, hakkab neile laienema loomeliitudele eraldatav toetus.

Kultuuriministeeriumis on pearahapõhine süsteem ja kind­ lasti oleks ühe loomeliidu lisandumisel vaja lisaeelarvet.

Praegune lisaeelarve on kinnitatud, lähiaastatel ei ole pearaha suurendamine ilmselt tõenäoline.

Otsustati ̂ hääletada Eesti Ajakirjanike Liidu taotluse kohta EALi toetuskirja andmise küsimuses. Hääletuse tulemused: 13 vastuhäält, 0 poolthäält, 0 erapooletut; ̂ hääletuse tulemusel mitte toetada Eesti Ajakirjanike Liidu taotlust saada tunnustatud loomeliiduks.

Disainivaldkonna eraldamine Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitalist – Eesti Disainerite Liit (EDL) tutvustas Kultuuriministeeriumis ettepanekut luua eraldi disaini sihtkapital. Üks ajend on asjaolu, et tekkinud on uued disainivaldkonnad (eelkõige digidisain). Disaini sihtkapitali loomine tähendaks loovisikute ja loomeliitude seaduse muut­ mist, mis on ilmselt ebatõenäoline. Praegu saab EDL loomelii­ duna tegevustoetust arhitektuuri sihtkapitalist, ent disaini sihtkapitali loomise korral tuleks muuta ka hasartmängu­ maksu seadust. EALi esindajad ei toetanud disaini sihtkapitali loomist. Selles nähti ohumärke: loomeliitude muutmine võib ohustada kogu süsteemi toimimist.

4. Pärnu Aia tn kvartali võistluse tingimuste tutvus­ tamine (Karri Tiigisoon) Võistlusala on Pärnu bussijaama lähedal kruntidel Aia T3, T10, 2a, Lai T7, 15b, Pikk 14a, 16b, 16y ja 18. Kõik krundid on eraomandis, v.a Riigi Kinnisvara ASile kuuluvad Pikk 16b ja 18. Võistluse eesmärk on leida alale terviklik linnaruumiline lahendus. Võistlustingimustes soovitatakse kavandada hoo­ nestus perimentaaarselt, ehitusjoonest kõrvalekaldumine peab olema põhjendatud.

EALi võistluste töögrupi juhi M. Lõokese sõnul on väga hea, et Pärnu linn nõustus korraldama kvartalile võistluse. See on esimene kord, kui EALi võistluste töögrupp saab tutvuda tingimustega nende koostamise protsessi ajal. K. Koovi arva­ tes võib võistluse korraldamist pidada osalt EALi töövõiduks, sest EAL jõudis enne pidurit tõmmata, kui hoonestuse kavan­ damine käest ära läks.

Eestseisus tegi ettepanekuid võistlustingimuste kohta.

5. EALi korraldatavad arhitektuurivõistlused (M. Lõoke) Kiviõli Linnavalitsus saatis EALile tagasi Kiviõli linnakes­ kuse arhitektuurivõistluse täiendatud võistlusülesande, milles on põhirõhk õunapuuaia kavandamisel. Žürii koosseisu kuulu­ vate EALi ja EMALi esindavate liikmete kohta tegi EALi võist­ luste töögrupp järgmised ettepanekud: K. Vellevoog, R. Lõoke, E. Metusala ja S. Nurme (EMAL).

6. EALile esitatud loomestipendiumi taotluste kohta tehtud otsuste kinnitamine Eestseisus kinnitas EALi loomestipendiumite eraldamise otsused.

Taotleja

Aet Ader

Margus Koot Reio Avaste

10

Taotluse suurus €

Taotluse kuupäev

1900 01.03.2021

240 27.02.2021 1050 28.02.2021

Eraldatud summa €

Taotluse eesmärk

Taotluse sisu

Loometegevus

Ruumidramaturgia ja installatiivsed lahendused lavastusele „Mäletan / Ei mäleta” endises EKP Parteiarhiivi hoidlahoones

Erialane täiendõpe

Täiendkoolitus „Stsenaristika”, Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituut

Loometegevus

Fotografeerimine ja filmimine arhitektuuriüritustel

1900

240 1050

arh. 01/21

Taotleja

Taotluse suurus €

Taotluse kuupäev

Liina Soosaar

2500 28.02.2021

Siim Tuksam

1250 01.03.2021

Sille Pihlak

1250 01.03.2021

Eraldatud summa €

Taotluse eesmärk

Taotluse sisu

Loometegevus

Lisarahastus osalemaks Ruumiringluse MTÜga Eesti-Iiri koostööprojektis „WoodWorks”

Loometegevus

Eesti Arhitektuurimuuseumi juubelinäi­ tusel „Maja, mida me vajame” osalemine

Õppereis

Õppereis Pariisi: Christode viimane teos (triumfikaar), renoveeritud Pompidou’ keskus, Paris Design Week

2500 1250 1250

Ahti Kooskora

400 01.03.2021

Andrus Kõresaar

640 01.03.2021

200

Raivo Kotov

640 01.03.2021

200

Lembit-Kaur Stöör

640 01.03.2021

Martin Tago

640 01.03.2021

200

Indrek Mikk

640 01.03.2021

200

Margit Mutso

2000 01.03.2021

Anna-Liisa Unt

2500 01.03.2021

Karin Bachmann

2500 01.03.2021

Kristel Niisuke

2500 01.03.2021

Eva Kedelauk

2500 01.03.2021

Õppereis

Õppereis Gruusiasse

200

200

Loometegevus

EALi 100. sünnipäevaks filmi tegemine (käsikirja ja režii koostamine, toimetamine, intervjueerimine, „EAL 85” filmi täiendamine)

Loometegevus

Tartu 2024. a Euroopa kultuuripealinna arendusprojekti „Kureeritud elurikkus” kaasvedamine

2500

Loometegevus

„Eesti Arhitektuurimuuseum 30” näitu­ sele „Maja, mida me vajame” kujunduse loomine

2500

KOKKU

7. Tallinna linna korraldatud Punase tn kogukonnamaja hange (Oliver Alver) Kogukonnamaja hanke tööde hindamise žüriisse olid arhi­ tektidest kutsutud L. Müür ja O. Alver. Hankes osalemise üheks tingimuseks oli seatud, et arhitekt ei tohi olla projekti­ juht. Preemiaid ei olnud ette nähtud. Üks hankes osalenu oli arvestanud eskiisi koostamiseks kulunud töötunnid kokku ja saanud summaks u 100 000 eurot. Küsimuste-vastuste voorus ei esitatud mitte ühtegi küsimust. Kvalifitseerimise lävend oli väga kõrge, keskmisele arhitektuuribüroole käib see üle jõu.

8. Tallinna haigla riigihange (A. Mänd) Olulisimaid puudusi Tallinna haigla riigihanke dokumentides: ̂ lubamatult lühike hanke aeg – 45 päeva ̂ vastuolulised ja mitte-eesmärgipärased hindamiskritee­ riumid – eskiisprojekti kvaliteeti on hinnatud madala­ malt kui projekteerimise projektijuhi pädevust (arhitek­ tuurne lahendus annab 10 punkti 100st ja 10 lisapunkti saab selle eest, kui arhitektuurne lahendus vastab haigla logistikale)

2000

2500

2500 21 390

̂ ̂

̂

preemiafondi puudumine – arhitektidelt nõutakse eskiisprojekti kujul suures mahus tasuta tööd ebaprofessionaalselt ja arhitektide panust alahindavalt koostatud hanke arhitektuuriosa (eskiisi) ülesanne, kus sisuliselt küsitakse fassaadilahendusi, selle asemel et sel­ gitada välja parimad ruumilised terviklahendused autoriõiguste õigusaktidega mitte kooskõlas olevad autoriõiguste punktid

Tallinna linn on valmistanud Tallinna haigla riigihanget ette viis aastat, kuid EALile saadeti kogu hankedokumentat­ sioon ülevaatamiseks 17. märtsi õhtul ja hanketeemaline nõu­ pidamine toimus 18. märtsi hommikupoolikul. Et saada Euroopa Komisjonilt ehitamiseks rahastus, taheti hange välja kuulutada 26. märtsil.

Kõige tähtsam on saada korda vähemalt autoriõiguste punk­tid ja hindamiskriteeriumid, lisaks saada hindamis­ komisjoni koosseisu üks arhitekt juurde. Kui Tallinna linn ei ole nõus hanketingimustesse EALi parandusettepanekuid sisse viima, ei saa EAL hankedokumente kooskõlastada. Sel juhul tuleks žüriis osalevate arhitektide nimede tagant ka märge „EAL” kustutada.

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

11

8. aprill 2021 1. Ülevaade Tartu Linnavalitsuses juunis tööd alustava ruumiloome osakonna struktuurist ja ülesannetest (osakonna juhataja Tõnis Arjus) Tõnis Arjus selgitas, et pärast üheksat aastat töötamist Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonnas ning kokkupuudet kohaliku omavalitsuse probleemistikuga võib väita, et lahterdav süsteem, kus eri ametid teevad otsuseid eri struktuuriüksustes, ei toeta ruumiloomet. Kui seni oli Tartus linnaruumi strateegilise planeerimise ja linnaruumi kujunda­ mise teemadega tegelemine jagunenud mitme osakonna vahel, siis loodav ruumiloome osakond seisab selle eest, et linna­ ruu­mi arenguga tegeletakse terviklikult ja pikaajalisi eesmärke silmas pidades. Juunis tööd alustava osakonna ülesanne on linnaruumi terviklik kujundamine ja strateegiline planeeri­ mine, et arendada Tartus edasi mitmekesist inim- ja kesk­ konna­sõbralikku avalikku ruumi.

Osakond luuakse valdavalt seniste töökohtade ja töötajate arvelt, struktuurimuudatus puudutab kolme osakonda. Uues osakonnas hakkab tööle kümme inimest: linnaplaneerija, kliima­spetsialist, keskkonnaplaneerija, andmehalduse spetsia­ list, liikuvusspetsialist, maastikuarhitekt, linnakujunduse spetsialist ja strateeg-disainer. Osakonda hakkab juhtima Arjus kui seni arhitektuuri ja ehituse osakonda juhtinud linna­ arhitekt. Tulemas on kaks olulist konkurssi, liikuvusspetsia­ listi ja strateeg-disaineri ametikohale.

Osakond hakkab alluma linnapeale (teised n-ö sisuosakon­ nad alluvad abilinnapeadele). Osakondade teenused ei kattu, küll aga jääb ruumiloome osakond tegelema arhitektuurivõist­ luste tingimuste väljatöötamise ja võistluste žüriide koossei­ sude määramisega, osaliselt ollakse ka detailplaneeringute menetluse juures. Osakonna igapäevases menetluses on näi­ teks teemaplaneeringud. Ehkki tavamenetlemisega ei hakka osakond tegelema, siis teatud kõrgema astme objektide puhul sekkub osakond protsessi ja peab andma ehitusprojektile kooskõlastuse. Osakond hakkab tegelema ka näiteks üld­ planeeringus arengualadena märgitud alade arendamisega.

Ruumiloome osakonna ülesandeks jääb ruumiandmete kogumine ja analüüs ning strateegiate ja suuniste loomine, arhitektuurivõistluste korraldamine ja liikuvuskavade koosta­ mine. Oluline on koostöö välispartneritega ja osalemine rah­ vusvahelistes ruumiloomega seotud projektides. Eesmärk on toetada ruumiotsuste tegemisel kogu linnavalitsust ja teisi linna asutusi.

2. Tallinna Linnavaraameti kvaliteedipõhiste hangete (Punase tn kogukonnamaja, Tondiraba park) tulemuste (visuaalne) tutvustamine (Oliver Alver, Lidia Zarudnaya) Tondiraba pargi hanke maastikuarhitektuursele osale eks­ pertiisi koostanud Lidia Zarudnaya tutvustas ekspertiisi tule­ musi. Hanke võitis Roadplan OÜ, alltöövõtja on maastiku­ arhitektuuribüroo Artes Terrae. Hanke tüüp ja hindamismee­ tod olid maksumus, vähim on parim. Huvitav oli selle hanke puhul see, et viiest pakkumusest oli ainult üks maastikuarhi­ tektuuribüroo peatöövõtjalt.

Tondiraba park peaks valmis saama augustis. Artes Terrae lahendus taimestiku erineva hooldusintensiivsuse kujul on huvitav, ent on näha, et töö on tehtud kiirustades. Üldfunkt­ sionaalselt peaks hakkama võidutöö alusel kavandatud park toimima. Kahjuks on pargi kavandamisel lähtutud tüüptoode­

12

test, kohviku puhul oleks tahtnud näha muud varianti. Võidu­ töö lahenduse kohta esitatud märkustega arvestati olulisel määral. Märkuste tegemisel ei saanud kuigivõrd kasutada ilus-mitteilus-kriteeriumeid.

O. Alver tutvustas Punase tn kogukonnamaja hanke tule­ musi. Esitati viis pakkumust. Hanketingimused nägid ette lahenduse leidmise spordisaalile, noortekeskusele ja kohvikule.

3. Ülevaade Tallinna haigla väärtuspõhisest hankest (Andro Mänd) EALile nõupidamiseelse päeva õhtul kooskõlastamiseks edastatud Tallinna haigla hanketingimused olid algul koosta­ tud väga projekteerijavaenulikult. Nende koostamist vedasid Tallinna linnas K. Väär ja S. Kruup (Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet).

Esimestel nõupidamistel oli EALi ja linna esindajate vahel suur vastasseis, peale linnakantsler K. Vaheri liitumist olukord muutus. Tänu tema sisulisele ja kaalutletud lähenemisele õnnestus EALil saada mitu arhitektide jaoks olulist punkti hanketingimustesse sisse.

Peamine eesmärk oli, et lisataks EALi jaoks vastuvõetavad autoriõigused ja puudu olnud preemiafond. Linna esindajad olid nõus autoriõiguste punkti korrigeerima alles pärast seda, kui jurist E. Mägi selgitas neile kehtivaid autoriõiguste õigus­ akte. Preemiafondi suuruseks õnnestus saada 100 000 eurot, ent klausliga, et esikoht makstakse välja juhul, kui hanke võit­ jaga lepingut ei sõlmita. Žüriiliikmete arv õnnestus viia kuuelt seitsmele, st lisati üks arhitekt. Žüriisse määrati kaks EALi esindajat (M. Kaasik, K. Luik), üks linna esindaja (K. Põldoja) ja üks välisarhitekt (Sakari Forsman Soomest).

Algselt oli hankes osalemise üheks tingimuseks seatud 6miljoniline aastakäive eesmärgil, et saada osalema konsort­ siumid (Eesti arhitektuuribüroo ja välispartner). Ka linna­ kantsler soovis, et kaasatud oleks rahvusvaheline tugi ja oskusteave. Pärast nõupidamisi jäi nõutavaks aastakäibeks 3 miljonit eurot. Algselt 45 päeva olnud hanke kestuse asemel määrati kestuseks kaks kuud. Linn peab hanke võitjaga sõl­ mima juuliks lepingu.

Vaidlusi tekitas ka fassaaditeema. Algul küsitigi arhitekti­ delt sisuliselt fassaadilahendusi, selle asemel et selgitada välja parimad ruumilised terviklahendused. Hanketingimustesse kirjutati lõpuks, et kui projekteerija leiab, et ta suudab välja pakkuda parema lahenduse, võib ta sellega töös tegeleda.

4. Tallinna Mustamäe tee 5F….5L hoonestuse arhitektuurivõistluse tingimuste tutvustamine (Ivar Lubjak) Estmak Capital soovis korraldada Mustamäe tee 5F…5L hoonestusele lahenduse leidmiseks kutsutud arhitektuuri­ võistluse. Võistlusala on linnaehituslikult väga oluline. Alal on kehtiv detailplaneering, mis jaotab selle kaheks enam-­vähem võrdseks krundiks. Võistlusülesanne on leida lahendus kum­ malegi krundile kavandatavatele kuni kümnekorruselistele hoonetele (kruntidele antud ehitusõiguse alusel). Ühte hoo­ nesse tuleb kavandada u 35% äripinda ja kahe kolmandiku ulatuses kortereid. Lähteülesanne sõltub detail­planeeringust.

Kokku kavandatakse kahte hoonesse 174 korterit. Lähte­ ülesan­des on täpsemalt lahti kirjutatud, milliseid äripindu tel­ lija soovib.

Võistlustöö võiks järgida Lillekülas välja kujunenud täna­ vate loogikat ja sobituda suvemõisate ajalooliste rohealadega.

arh. 01/21

Võistlusala võiks olla mõtteline jätk ajaloolistele rohealadele.

Kutsutud arhitektuurivõistluse preemiafondiks on ette nähtud 40 000 eurot. Ettepanek osaleda žürii töös on tehtud I. Allmannile ja T. Laigule (mõlema osalemine sõltub sellest, kas EAL kooskõlastab võistluse).

Järgnes võistlusülesande tutvustusest lähtuv arutelu.

Otsustati, et I. Lubjak teeb Mustamäe tee 5F….5L kinnis­ tute arendajale Estmak Capitalile ettepaneku kohtuda EALi juhatusega, et pidada nõu võistluse formaadi üle. EALi ette­ panek on korraldada avalik kutsutud arhitektuurivõistlus.

26. aprill 2021 1. Ülevaade EALi uue veebilehe arendustest J. Leppik andis ülevaate EALi liikmete seas veebilehe kasu­ tamise kohta tehtud küsitluse tulemustest. Selgus, et veebi­ lehte kasutatakse võistluste, uudiste ja teiste liikmete kohta info otsimiseks. Leht toimib nende jaoks, kes on seda pikalt kasutanud. Praeguse veebilehe sisu on suunatud eelkõige EALi liikmetest arhitektidele, teisi see ei kõneta. Valupunkte, mil­ lega EAL tegeleb, veebilehte vaadates ei nähta, samuti ei tule välja, kuidas EAL saaks oma liikmetele kasulik olla.

EALi liikmete ootused veebilehele: ̂ info võistluste kohta ja uudiste rubriik võiks olla põhjalikum; ̂ arhitektikutse taotlemise kohta peaks olema rohkem abimaterjali; ̂ võiks toimida kui mälukandja; ̂ rohkem peaks olema praktilist infot (eriti alustava) arhi­ tekti jaoks; ̂ võiks olla palju rohkem suunatud laiemale lugejaskonnale.

Veebilehe kasutajatega tehtud intervjuudest koorusid välja järgmised ettepanekud: ̂ liigendada info paremini; ̂ kajastada teemasid mitmekülgsemalt; ̂ ehitada menüü üles praegusest märksa lihtsamalt struktureerituna; ̂ koguda viis-kuus EALi tegevuse kirjeldamiseks sobivat eesmärki e põhikreedot.

Uue veebilehe väljatöötamise töögruppi kuuluv K. Süda tut­ vustas töögrupi uut, veel arendamisstaadiumis olevat info lii­ gendamise süsteemi ja näitas töögrupi ettepanekute põhjal koostatud Aku tõmmist EALi veebilehest.

Tekkis küsimus, kas uue veebilehe valmimise järel jätkata selle haldamist nii, et üksnes EALi kontoril on sellele ligipääs, või leida raha inimese jaoks, kes tegeleb paar esimest kuud EALi veebilehega aktiivselt. Leiti, et veebilehe arhiivis võiksid olla kõik senised salvestised, galeriid, filmid, arhitektuuripree­ miad jms, ning see eeldaks teatud aja vältel täiskohaga töö tegemist, hiljem osalist tööd. I. Maldi arvates nõuaks see kind­ lasti uue inimese töölevõtmist ja selleks esmalt eelarvesse raha planeerimist.

Kuna arhitektuurivõistluste arhiivi koostab ka Eesti Arhitektuurimuuseum, otsustati uurida, kui kaugel ollakse seal selle tööga.

2. Ülevaade kohtumisest Transpordiameti esindajatega Tori silla ehitamise teemal (A. Mänd) Kahjuks jõudis info Tori silla ehitamise kohta EALini liiga hilja, sedagi kohaliku elaniku kaudu. EAL püüdis küll sekkuda, kuid põhjapanevat muutust ei olnud juba otsustatud asjade käigus enam võimalik teha.

9. aprillil otsustati EALi ja Transpordiameti esindajate nõu­ pidamisel, et silla kandekeha muutma ei hakata, kuna ajakava seda enam ei võimalda. Ameti esindajad nõustusid, et Tori on ajalooline ja väärtuslik keskkond ning sealsed silla pealdised (nt piirded, valgustid) kavandab erilahendusena arhitekt. Tori sillal ei kasutataks ka maanteesilla tüüplahendusi.

Transpordiameti esindajad küsisid nõu, kelle poole võiks pealdiste projekteerimiseks pöörduda, kuna võistluse jaoks enam aega ei ole. EALi juhatus soovitas pöörduda esmalt Ivar Lubjaku ja Maria Puki poole (OAAS Arhitektid), kuna nende tandemis on esindatud nii arhitekt kui ka tootedisainer. OAAS Arhitektid andsid esmase nõusoleku.

Põgusalt räägiti ka Sindi silla (Via Baltica) ehitamisest, mille hange on juba toimunud. Ka selle silla ehitamisse nõus­ tusid Transpordiameti esindajad kaasama arhitekti, kes teeks erilahendusena silla pealdised. Selle kohta paluti samuti EALi soovitust.

EALi juhatuse palvel saatis Transpordiamet pärast kohtu­ mist EALile kõikide lähiajal rekonstrueeritavate sildade nimekirja.

Levald tegi ettepaneku pöörduda Transpordiameti stra­ teegia kohta infot kogunud Kaido Padari poole palvega kaa­ sata arhitektid Transpordiameti töölõikudesse, mis vajaksid arhitekti pilku.

3. Ülevaade kohtumisest Paide linnapeaga (A. Mänd) 16. aprilli kohtumisel Paide linnapea Priit Värgiga olid aru­ tusel Paide arengu teemad: ̂ E. Kiiveti lahkumine Paide linnaarhitekti ametikohalt; ̂ Paide vanalinna külje alla kavandatav, algusjärgus olev suurarendus; ̂ poliitkemplusse kistud „Hea avaliku ruumi” arhitektuu­ rivõistluse raames saadud Paide keskväljaku lahendus.

Linnapea toetab võidutööd, selle elluviimine on poliiti­ kute otsustada ja selgub pärast valimisi; ̂ uue päästedepoo kavandamine Järve tee 4 krundile ring­ tee äärde; ̂ tuletõrjemuuseumi kavandamine päästedepoo kõrvale.

Linnapea arvates võiks muuseum tulla teisele, tühjana seisvale krundile, mis on Haridus- ja Teadusminis­tee­ riu­mi käes. Selle krundi ääres asub vana pritsimaja, mil­ lest võiks saada samuti muuseumiekspositsioon. Kui Paide linn pöördub riigi poole ettepanekuga rajada muu­ seum ringteeäärse ala asemel linna, siis EAL toetab seda ettepanekut.

Paide suurarenduse kohta tegi EAL ettepaneku ̂ korraldada lahenduse leidmiseks avalik arhitektuuri­ võistlus ja lisada planeeringusse arhitektuurivõistluse nõue; ̂ lahendada arendus erinevate mahtudena, et see haakuks paremini Paide ajaloolise struktuuriga; ̂ lahendada parkimine hajutatult.

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

13

4. Sindi kärestikuaerutamiskeskuse ja Tiskre lasteaedkooli arhitektuurivõistluste tingimuste tutvustamine ja kooskõlastamine (M. Lõoke, E. Kiivet, K. Koov) ̂ Sindi kärestikuaerutamiskeskuse arhitektuurivõist­ luse kaaskorraldaja on EAL. Võistlustingimused koosta­ sid E. Kiivet ja E. Vahtramäe Ruumilaborist. Kiiveti sõnul on Sindis tehtud palju linnaruumilisi muudatusi: kavan­ damisel on keskväljak, lammutatud on Sindi jõel olnud pais ja selle asemele on rajatud Baltimaades ainulaadne tehiskärestik, jõe alale soovitakse rajada rahvus­vaheliste võistluste taristu (kärestikuaerutamise treeningu- ja võistluskompleks) ning järgmise etapina laiendada jõe­ äärset promenaadi. Kärestikukeskuse arhi­tek­tuuri­ võistluse ala on keeruline ja nõuab head maastiku­ arhitektuurset lahendust. Aerutusspordil on palju tehni­ lisi nõudeid. Üks eesmärk on siduda aerutamiskeskus ja seda ümbritsev ala linnaga praegusest märksa paremini. ̂ Tiskre lasteaed-kool kavandatakse rajada Liiva tee krundile suurusega 6100 m2. Hoone peab mahutama u 650 õpilast ja 200 lasteaialast. Arhitektuurivõistluse tingi­muste koostamisel arvestati suurel määral rohkete märkuste ja ettepanekutega, mille oli teinud Harku valda tingimuste tegemisel nõustanud K. Koov. Koovi sõnul lähtusid tema ettepanekud kooli toimimise eesmärgist.

Alal kehtiva detailplaneeringu alusel viitas ta näiteks ohule sattuda kooli rajamisel silmitsi parkimisproblee­ midega. Oma kogukonna lasteaed-kooli rajamisel ei ole keskkonnasäästlik ega mitmes muus plaanis mõistlik kavandada selle ette suurt parklat. Kooli väliala võiks toimida ka pargina ja vaba aja kogunemisruumina, hoone ise kogukonnakeskusena. Tingimuste koostami­ sel pöörati tähelepanu õuesõppe vajalikkusele ja selleks tingimuste loomisele. Hoone lahendamisel on oluline veel see, kuidas ümberkaudsed kohad (nt Tabasalu klint, meri) krundiga ühendatakse. Arhitektuurivõistluse pree­ miafondi ettepanek on 38 000 eurot.

Eestseisus otsustas mõlema arhitektuurivõistluse tingi­ mused kooskõlastada.

5. Info teiste kavandatavate arhitektuurivõistluste kohta (M. Lõoke) EAL ei kooskõlastanud Kuressaare turuhoone arhitek­ tuurivõistluse tingimusi, kuna need ei vasta EALi arhitektuu­ rivõistluste juhendile.

EAL tegi pakkumise Viimsi vabaõhumuuseumi (pääsla, ekspositsioon, ala korrastamine) arhitektuurivõistluse korraldamiseks.

6. Ülevaade EALi juhatuse tegevusest (A. Mänd) 29. märts Nõupidamine ligipääsetavuse rakkerühmaga haridusasutuste ligipääsetavuse teemal 31. märts Nõupidamine Muinsuskaitseameti, Kutsekoja ja Eesti Ehitusettevõtete Liidu esindajatega ehi­ tuse restauraatori kutse teemal 5. aprill Tartu Raadi lennujaama ala visiooni arutelu Tartu valla esindajatega 7. aprill Osalemine Kuressaare muinsuskaitseala uue kaitsekorra raames kavandatud nn uute hoo­ nete jaotuse läbivaatamisel, hoonete kaitseka­ tegooriate kohta EALi ettepanekute tegemine 7. aprill Kohtumine Keskkonnaministeeriumiga sügisel kavandatava arhitektuurikonverentsi asjus

14

9. aprill 23. aprill 27. aprill

28. aprill Aprill

Kohtumine Transpordiameti esindajatega Tori silla ehitamise teemal Osalemine ACE’i peaassambleel Kohtumine Konkurentsiameti esindajatega Tal­ linna lasteaedade hangete teemal. Kohtumisel osales ka jurist Liis Peedu (Maria Mägi Advo­ kaadibüroost). Kohtumise ajend oli EALi kiri oma liikmetele, kus EALi juhatus soovitas liik­ metel mitte osaleda Tallinna Linnavaraameti korraldatud lasteaedade hangetel, kus riku­ takse kehtivaid õigusakte ja head projekteeri­ mistava. Konkurentsiamet nägi selles tegevuses võimalikku vastuolu konkurentsiseadusega ja vaba turu toimimise mõjutamist EALi poolt.

Konkurentsiameti sõnum oli, et EAL ei tohi kir­ jutada oma liikmetele „soovitame”, vaid et „juhime tähelepanu”. Et vältida kriminaalme­ netluse algatamist, soovitas Konkurentsiamet EALi juhatusel saata oma liikmetele selgituskiri M. Kõlvarti kokku kutsutud rattastrateegia arutelu Osalemine Tallinna haigla hanke dokumentide ettevalmistamises. Vahepeal peatatud hange kuulutati uuesti välja. E. Mägi vaatas hanke­ dokumentide autoriõiguste punkti üle ja tegi parandused, millega arvestati. Linn viis hanke­ dokumentidesse sisse mõne muudatuse, näi­ teks suurendas kindlustusmakse suurust ja pikendas arhitekti projekti eest vastutamise aega 12 kuult 60 kuuni, lisaks nõuab deposiite

7. Ülevaade kavandamisel olevatest „Hea avaliku ruumi” arhitektuurivõistlustest ja nendega esile kerkinud probleemidest (I. Mald, K. Vellevoog) EAL on korraldanud „Eesti Vabariik 100” programmis koos­ töös kohalike omavalitsustega 15 „Hea avaliku ruumi” arhitek­ tuurivõistlust, mida algul rahastas Riigikantselei ja alates 2019. aastast Kultuuriministeerium kahasse Rahandusminis­ teeriumiga. 2021. aastaks on saadud rahastus nelja võistluse jaoks.

Probleemid algasid 2020. aastal Kunda peatänava võistluse ettevalmistamisega. Võistlus pidi välja kuulutatama 2021. aas­ tal, kuid Viru-Nigula vald ütles äkitselt ära EALiga sõlmitud lepingust võistluse korraldamiseks, sest ei soovinud korraldada võistlust riigihankeseaduse paragrahvi alusel, mis eeldab välja­ ehitamist. Vald sooviks korraldada ideekonkursi.

Arusaamatu on, et Viru-Nigula vald saatis Kadrina vallale kirja, milles hoiatab arhitektuurivõistluste asjus EALiga koos­ töö tegemise eest, kuna töö elluviimise maksumus võib kuju­ neda üle ootuste suureks ja omavalitsus ei saavat võidutöö valimises kaasa rääkida. I. Mald on suhelnud sel teemal M. Mägi bürooga, et koostada vastuskiri Viru-Nigula vallale ning selgituskiri Kadrinale ja teistele koostöö­lepinguga seotud omavalitsustele. Kunda asemel soovib EALiga koostööd teha Sõmeru vald Sõmeru keskväljaku rajamiseks. Viru-Nigula val­ lale saatis EAL ettepaneku hüvitada EALile võistlustingimuste koostamisele tehtud kulutused, valla vastus oli eitav.

Probleemid on ka Põltsamaa vallaga, kes loobus Arhitekt Musta võidutöö elluviimisest ja tellis uue projekti Artes Terraelt, kuna valla rahalised võimalused on piiratud ega või­ malda võidutööd ellu viia. Samas jäi Arhitekt Must võistlus­ tingimustes esitatud eelarve piiridesse.

arh. 01/21

Ettevalmistamisel on veel „Hea avaliku ruumi” Loksa, Kose ja Kadrina keskosa ning Türi ja Sõmeru keskväljaku arhitek­ tuurivõistlus.

8. EALi noortekogu liikmeks astuda soovijate avalduste läbivaatamine Eestseisus otsustas võtta EALi noortekogu liikmeks vastu Arvi Anderseni, Nele Švernsi, Mari Möldre, Helmi Marie Langsepa ja Kristian Taaksalu.

3. juuni 2021 1. EALi 2021. a kuraatorinäituse „Tänav” projekti tutvustamine (Raul Kalvo, Tõnis Savi) Kuraatorinäituse projekti on nii tehnilisest kui ka sisulisest küljest edasi arendatud. Fotografiska õuealale kavandatava lastele mõeldud aruteluplatvormi tekitamiseks on kaasatud kaks eraldi inimest. Fotografiska esimese korruse fotolahen­ duse teeb kuraatorinäituse raames Tõnu Tunnel. Näituse jaoks tehtavate intervjuude teemaring (küsimustik) laieneb pide­ valt. Eesmärk on, et näitust külastanud inimesed suudaksid ja tahaksid vaadata tänavaruumi laiemalt.

2. Mitteeluhoonetele Riigi Kinnisvara ASi seatavate tehniliste nõuete uuendamine. RKASi ruumikaartide muudatuste tutvustamine (Kalle Komissarov) Riigi Kinnisvara AS (RKAS) uuendab iga teatud aja tagant tehnilisi nõudeid mitteeluhoonetele. Lõppemas on järjekordne uuendusring. Nõuded on mõeldud juhendiks, mida tuleb rakendada kõikide ühiskondlike hoonete projekteerimisel ja ehitamisel, mille tööde tellija ja/või korraldaja on RKAS. Juhend puudutab siseviimistlust, ehitamist, tehnosüsteemide valdkondi, infomudelit jm.

Kõikidelt asjassepuutuvatelt osapooltelt, sh EALilt, küsiti arvamusi ja ettepanekuid kehtiva dokumendi „Tehnilised nõu­ ded mitteeluhoonetele 2020” teksti ning RKASi väljatöötatud uuendatud materjalide kohta. Uuendatud materjal hõlmab 16 põhiosa, kuut lisa ja 20 ruumikaarti. Uuenduste tegemise alus on praktikast tulnud põhimõtted ja kehtivad standardid. Üks erinevus võrreldes varasemaga on see, et ligipääsetavuse osa on lahutatud eraldi osaks.

RKASi kinnitusel arvestatakse nõuete lõppteksti sõnasta­ misel EALi ligipääsetavuse töögrupi liikmetelt nõuete ligipää­ setavuse osa kohta tulnud märkuste ja ettepanekutega.

Ruumikaartide uuendamisse oli kaasatud sisearhitekt Kerli Lepp.

Nõuete uuendamise ringil uuendati kõiki ruumikaarte.

RKASi veebilehel olevad ruumikaardid (PDFid) asendatakse uute, tekstipõhiste ruumikaartidega, millest on viited mater­ jalidele kustutatud, st ruumide kirjeldused on omadustepõhi­ sed. Juhendid on internetis ja muudetud tekstipõhiselt otsita­ vaks. Uued ruumikaardid ühilduvad BIMiga ja on struktureeri­ tud ruumi tüübi alusel (varem lähtuti ruumi spetsiifikast). Kui varem oli eraldi ruumikaart iga kindla klassiruumi kohta, siis nüüd on klassiruumid viidud kokku ühele ruumikaardile.

Dokument „Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele 2021” kinnitatakse enne jaanipäeva. Seejärel saadetakse see koos RKASi kaaskirjaga tutvumiseks EALi liikmetele.

3. „Aasta puitehitis 2021” konkursi tingimuste kooskõlastamine „Aasta puitehitis 2021” konkursi korraldaja E. Konze soo­ vib saada EALilt Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu korralda­ tava konkursi tingimustele kooskõlastuse. Konze sõnul on EAL puidukonkursside korraldamise algusaastatel tingimused kooskõlastanud. Ta plaanib küsida Eesti Kultuurkapitali toe­ tust esikohapreemia väljamaksmiseks. Eesti Kultuurkapitali üks tingimus võistluse preemiafondile raha eraldamisel on see, et võistlustingimused peavad olema EALiga kooskõlastatud.

Eestseisus nõustus kooskõlastama konkursi „Aasta puit­ ehitis 2021” tingimused, ent enne kooskõlastamist otsustas välja selgitada, milliseid muudatused on tingimustesse võrrel­ des varasemaga sisse viidud.

4. Arhitektuurivõistlustele esitatud tööde kajastamine EALi veebikeskkonnas Arutati, kas EALi korraldatud ja EALis kooskõlastatud arhitektuurivõistlustele esitatud premeeritud tööde arhiveeri­ miseks tuleks luua eraldi veebiarhiiv või oleks mõistlik jätkata võistlustööde kogumist muuseumide infosüsteemi (MuIS) veebiarhiivi.

K. Komissarovi sõnul tegi EALi juhatuse eelmine koosseis algatuse, et viimase 20 aasta jooksul EALi korraldatud ja EALis kooskõlastatud arhitektuurivõistlustele esitatud tööd laaditaks üles MuISi arhiivi. Eeltööd selleks tehakse. „EAL 100” juubeli­ programmi raames on lubanud Eesti Arhitektuurimuuseum kuulutada võistlustöid koondava ja jooksvalt täiendatava veebi­arhiivi ka välja.

Ka toona leidis EALi juhatus, et arhiiv peaks koondama ainult premeeritud töid, sest preemiate väljamaksmisel läheb töö omandiõigus automaatselt üle võistluse korraldajale. Kui tahta arhiveerida kõiki võistlustele esitatud töid, peaks küsima kõikidelt autoritelt selleks eraldi nõusolekut. Pealegi ei avatagi nende tööde ümbrikke, mis ei saa preemiat.

Otsustati ̂ jätkata arhitektuurivõistlusele esitatud tööde kogumist MuISi veebiarhiivi; ̂ loobuda võistlustöid koondava eraldi veebiarhiivi tege­ misest EALi veebilehele; ̂ küsida Muinsuskaitseametilt luba MuISi arhitektuuri­ võistluste veebiarhiivi lingi lisamiseks EALi veebilehele; ̂ teha MuISi haldajale järgmised ettepanekud: ˺ luua MuISi arhitektuurivõistluste jaoks eraldi ala­ jaotus, milles tekiksid aastate kohta n-ö puud, et saaks näha, millised võistlused on andmebaasis; ˺ ehitada arhiiv üles nii, et võistlusi saaks otsida aastate kaupa (tehes nt linnukese vastava aasta juurde); ˺ ehitada arhiiv üles nii, et võistluse kohta kuvataks tööd järjestuses I koht, II koht, III koht, ergutuspreemia; ˺ lisada iga võistluse materjalide hulka žürii protokoll.

5. Kadrina keskuse arhitektuurivõistluse tingimuste lühitutvustus (L.-K. Stöör) Võistlustingimused on K. Koov koostanud väga põhjali­ kuna. Kadrinat iseloomustab väga hõre ja laialivalguv kesk­ kond. Võistlusega otsitakse lahendust Kadrina keskuse valgus­ tusele, haljastusele, linnamööblile, bussipeatusele ja hoones­ tuslikult hõreda aleviku keskuse ruumilisele lahendusele, mis EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

15

seoks selle ühtseks tervikuks. Oluline on luua side keskuse eri­ nevate objektide vahel. Preemiafond on 20 000 eurot.

EALi võistluste töögrupi ettepanekul võiksid žüriisse kuu­ luda arhitektid K. Vellevoog, A. Pärna, L.-K. Stöör ja varuliik­ mena M. Rass.

Eestseisus kooskõlastas Kadrina keskuse arhitektuuri­ võistluse tingimused ja leidis, et žürii töösse võiks kaasata hääleõiguseta eksperdina valgustuseksperdi.

6. Kadrina kooli õppehoone arhitektuurivõistluse tingimuste lühitutvustus (Marika Lõoke) Võistlustingimused koostas K. Koov B210 tehtud ruumi­ analüüsi põhjal. Olemasolev koolimaja paikneb kolmes tiivas.

Võistlusülesanne näeb ette, et säilitada tuleb 1930. aastate kooli­majahoone, ülejäänud osas on võimalik hoone lammutada.

Kuna Kadrina on demograafiliselt kahanev koht, peaksid võistlejad leidma lahenduse koolihoonele, mis hakkab ajas muutuma. Tegu peaks olema eelkõige kahandamise ja kokku­ tõmbamisega parema õpikeskkonna tekkimiseks. Koroonat silmas pidades tuleb tähelepanu pöörata õuesõppevõimaluste loomisele.

EALi võistluste töögrupi ettepanekul võiksid žüriisse kuu­ luda arhitektid T. Tammik, E. Komp, J. Kuusemets, A. Pärna (valla esindaja) ja K. Komissarov (varuliige).

Eestseisus kooskõlastas Kadrina kooli õppehoone arhi­ tektuurivõistluse tingimused.

7. Ülevaade EALi juhatuse tegevusest (A. Mänd) ̂ Estonia juurdeehitis – EAL saatis 28. mail Riigikogule ja selle kultuurikomisjonile pöördumise palvega muuta eelnõu „Riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingerea kinnitamine” sõnastust. Pöördu­ mises paluti kasutada eelnõu tekstis „Rahvusooperi prae­ guse hoone juurdeehitus” asemel sõnastust „Rahvus­­ ooperi hoone” ning lisada kultuuriobjektide pinge­ritta esimese punktina „Rahvusooperi uuele hoonele maa hankimine”.

Muinsuskaitseamet otsustas eraldi avalikku pöördu­ mist mitte teha, kuid täiendas EALi pöördumise teksti oma seisukohaga mitte toetada visualiseeringus esitatud mahus ja asukohas Estonia teatrihoonele juurdeehitise kavandamist. Tallinna Linnavalitsus tegi juurdeehitise teemal pöördumise pärast EALi avaliku pöördumise välja­saatmist. Pärast oma pöördumise väljasaatmist tegi EALi juhatus Riigikogu fraktsioonidele ettepaneku koh­ tuda, et pöördumise sisu ja tagamaad lahti rääkida. Prae­ guseks on kohtutud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja EKRE fraktsiooni liikmetega. Ees seisab kohtumine Isa­ maa fraktsiooniga. Reformierakond loobus kohtumi­sest. ̂ Noore arhitekti preemia – mai lõpus kogunes žürii ja tegi otsuse seekordse preemiasaaja kohta. Välisliikmena osales žüriis Octavio Mestre. Järgmisel aastal peaks ilmuma ka tema koostatud, Eesti arhitektuuri tutvustav arhitektuuriajakirja T18 erinumber. ̂ Keskkonnaministeeriumi korraldatud seminar „Nature Based Solutions” – ettekanne ja vestluses osalemine ̂ Raadi lennuvälja ala käsitlev linnafoorum – ette­ valmistamisel on Raadi lennuvälja alale visiooni leidmi­ seks korraldatav linnafoorum, mille korraldab Eesti Arhitektuurikeskus.

16

̂

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi sügisene seminar „Ehitus 2022” – ministeerium ootab EALilt ettepanekuid peaesineja kohta.

6. juuni 2021 1. Ajatu arhitektuuri preemia statuudi väljatöötamise kavandi läbivaatamine Vaadati läbi Mai Sheini koostatud ajatu arhitektuuri pree­ mia statuudi eelkavand. K. Koov tutvustas eestseisusele EALi juhatuse seisukohti kavandatava preemia suhtes. Tutvustusele järgnenud arutelu põhjal koorusid välja järgmised ajas kest­ nud väärtusega arhitektuuri tunnustamise preemia pidepunktid. ̂ Tegu võiks olla ühekordse, EALi 100. aastapäeva puhul väljaantava objektikeskse tunnustusega. ̂ Tunnustatakse kolme kuni viit silmapaistvat ja omanäo­ list objekti, mis on valminud vähemalt 25 aastat tagasi (hiljemalt 1996). ̂ Ettepanekuid objektide kohta saavad esitada EALi ja Eesti Kunstiteadlaste Ühingu liikmed. ̂ Ettepanekute üle otsustamiseks moodustatakse žürii, kuhu kuuluvad EALi, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Arhitektuurimuuseumi, Eesti Kunstiteadlaste Ühingu, Muinsuskaitseameti ja Eesti Inseneride Liidu esindajad. Žürii liikmeid võivad määrata organisatsioonid ise.

EALile jääb õigus määrata organisatsiooni esindaja personaalselt. ̂ Tunnustamise miinimumprogramm: arhitektuuriteose külge kinnitatakse tunnustusplaat ja autor kutsutakse EALi 100 aasta juubeli tähistamise üritusele.

2. Hinnastamise töögrupi töö tutvustamine (Illimar Truverk, Ülo-Tarmo Stöör) Projekteerimise hinnastamise eesmärk on tõsta arhitektuu­ risektori töötasu nii, et see vastaks arhitektide vastutusmää­ rale oma töös. Praegu on projekteerimise hinnastamisel endi­ selt ruutmeetripõhine raamistik.

Projekteerimise hinnastamise töögrupp on võtnud töö alu­ seks projekteerimisstaadiumite ajakulu. Selle ja arhitektide tunnitasu statistilise keskmise põhjal peaks kujunema projek­ teerimise keskmine hind. Määrav on seejuures ka asjaolu, kas tegu on n-ö ühemehebüroo või suure arhitektibürooga.

Truverki väitel on arhitektide tunnitasu statistiline keskmine ühemehebüroos vahemikus 40–50 €/t, suures büroos 60–65 €/t, sest suur büroo saab teha projekte soodsamalt, aja­ kulu on sama.

EALis on ka varem tegeldud projekteerimise tasumäära­ dega: 2006. aastal Ü. Peili välja töötatud tasumäärustiku alu­ seks oli hoonete klassidesse jagamine ja ruutmeetrihinnal põhinev töötasuarvestus. Veel varem lähtuti projekteerimise hinna arvutamisel sellest, et see moodustaks 5% ehitus­ hinnast.

EALi projekteerimise hinnastamise töögrupp koosseisus Ü.-T. Stöör, E. Urbel, O. Alver, K. Ventsel ja I. Truverk töötas läbi Soome, Austria ja Šveitsi projekteerimise hinnastamise süsteemid. Töögrupis väljatöötatud süsteemi aluseks ongi võe­ tud Soome ja Austria süsteem. Töögrupp kaardistas hooned tüübi alusel (eramud, kortermajad, büroohooned, haridusasu­

arh. 01/21

tused). Eesmärk on küsida arhitektuuribüroodelt, kui palju aega kulub neil põhiliste töögrupi kaardistatud hoonetüüpide põhistaadiumite projekteerimiseks. Lisaks saadetakse arhitek­ tuuribüroodele kaaskiri.

Eestseisuse arvates on ettevõtmine kiiduväärt. Leiti, et projekteerimise hinnastamise süsteemi tuleks kaasata välis­ ruum, sest on tähtis, et ka arhitekt saaks küsida välisruumi eest tasu. Praegu ühe hoonetüübina väljapakutud haridusasu­ tuste asemel tehti ettepanek kasutada väljendit avalikud hooned. Kartma ei peaks Konkurentsiametiga vastuollu sattumist, sest amet on andnud loa koostada tunnipõhist statistikat.

Otsustati saata projekteerimise põhistaadiumite aja päring koos kaaskirjaga EALi liikmetele lähiajal ja kordus­ päring sügisel.

3. EALi 2021. aasta teenetemedalite saajate kinnitamine Eestseisus kinnitas eestseisuse liikmete salajase hääleta­ mise teel valitud EALi 2021. aasta teenetemedalite saajad: ̂ eestvedaja 2020 – Ingrid Mald ja Kalle Vellevoog, ̂ mõtestaja 2020 – Carl-Dag Lige, ̂ tellija 2020 – Peeter Tambu, ̂ teejuht 2020 – Kaire Nõmm ja Kadri Klementi.

Kolleegipreemiad valis EALi liikmeskond salajase hääletuse teel ja nende saajad avalikustatakse üldkogul.

4. „Eramu” võistluse 2021. aasta žürii koosseisu kinnitamine Eestseisus kinnitas žürii järgmises koosseisus: Peeter Pere, Andres Ojari, noore arhitekti preemia laureaat 2021, Hanna Karits (ESL), Dagnija Smilga (Läti) ja Andres Põime (varuliige).

5. EALi üldkogu kutse kinnitamine Vaadati läbi ja kinnitati 15. juunil kavandatava üldkogu koosoleku kutse. Üldkogu toimub Tallinnas Kumus, osavõtjate piirarv on 120. Üldkogu teises osas antakse üle noore arhitekti preemia ja EALi teenetemedalid. Leiti, et noore arhitekti preemia võiks üle anda peaminister, kellele tuleks teha selleks ettepanek.

21. juuni 2021 1. Tõrvandi multifunktsionaalse keskuse hoonestuse arhitektuurivõistluse tingimuste tutvustamine ja kooskõlastamine (M. Lõoke, võistlustingimuste koostaja M. Maiste) M. Lõoke: Kambja Vallavalitsus pöördus EALi poole sooviga korraldada liiduga koostöös Tõrvandi multifunktsionaalse keskuse hoonestuse ideekonkurss siis, kui detailplaneering oli juba koostamisel. Seega õnnestus EALil õigel ajal sekkuda.

Alevikeskust kui sellist Tõrvandil põhimõtteliselt ei ole.

Kambja Vallavalitsus on vaatamata piiratud rahalistele võima­ lustele nõus korraldama EALiga koostöös ideekonkursi.

M. Maiste: Võistluse eesmärk on leida parim ruumiline ter­ viklahendus Tõrvandi multifunktsionaalse keskuse hoones­ tuse (kogukonnahoone, koolimaja, spordihoone) arendusele.

Võistlusala paikneb Tõrvandi keskusalal oleva staadioni ja Aia tänava vahelisel alal. Kavandatav hoonestus koosneb kolmest funktsioonist. Suur osa ajast võistluse ettevalmistamisel kulus ruumiprogrammi koostamisele, mida Kambja Vallavalitsusel ei olnud.

Kui algul soovis vallavalitsus jätta alles nii spordihoone kui ka staadioni, siis võistlusülesande koostamise käigus oldi nõus järeleandmisi tegema. Võistlusülesanne annab võimaluse spor­ dihoone nii säilitada, ümber ehitada kui ka maha võtta, samuti on võimalik praeguse staadioni asukohta nihutada.

Hoonestusala lepiti kokku ja sellest peavad võistlejad kinni pidama. Ehitusalused pinnad ja kõrgused lisati küll võistlus­ tingimustesse, kuid neist võivad võistlejad ka mööda minna.

Kokkuvõttes ei anta võistlustingimustega ette ühtegi suunist, mida võistlejad peaksid konkreetselt järgima.

Spordihoone puhul lisati peale pallimänguvõimaluse ruumi­programmi sisekergejõustikuga tegelemise võimalus, spordi­funktsioonid lisanduvad ka ümbritsevasse parki.

Vallamaja muudeti ruumiprogrammis nüüdisaegsemaks ja töötajasõbralikumaks. Koolimajja soovib vallavalitsus saada eraldi aula, veel näeb ruumiprogramm koolimajale ette suure väliala ja avatud puhkealad. Koolihoone ruumide kavandatav netopind on 5115 m2, spordihoonel 3320 m2 ja kogukonna­ hoonel umbes 1600 m2. Võistlusala pind on 70 000 m2.

M. Lõokese ettepanekuid ̂ Lisada võistlusülesandesse aleviala pilt märkega, milli­ sest krundist räägitakse (praegu ei kajastu kaardiraken­ duses täpselt võistlusala). ̂ Märkida võistlusülesande tekstis ära koolihoone ja kes­ kusehoone maht. ̂ Lisada hankedokumentidesse multifunktsionaalse hoone eeldatav maksumus.

Eestseisus juhtis tähelepanu asjaolule, et ideekonkursi preemiafond 44 000 eurot ja võistlejatelt eeldatava töö maht ei ole tasakaalus. Seda silmas pidades oleks mõistlik korral­ dada võistlus terviklahendusele, eskiislahendus aga esimeses etapis ehitamisele tulevale koolihoonele. Teises etapis soovi­ takse valmis ehitada vallamaja.

EALi võistluste töögrupi ettepanekul võiksid žüriisse kuu­ luda arhitektid M. Tüür, T. Sild, K. Koov ja J. Tali. A. Aderi hin­ nangul peaks žürii koosnema eri põlvkondade esindajatest.

Eestseisus kooskõlastas Tõrvandi multifunktsionaalse keskuse hoonestuse ideekonkursi tingimused, volitades EALi võistluste töögruppi võistlusülesannet täiendama ja tingi­ muste lõppversiooni kinnitama.

2. 1. juuniks esitatud loomestipendiumite taotluste läbivaatamine Leiti, et eetilisuse huvides võiksid kõik Eesti Arhitektuuri­ muusemi juubelinäitusel „Maja, mida me vajame” osalenud EALi liikmed taotleda tehtud töö tasustamiseks EALilt loome­ stipendiumit. (Praeguses taotlusvoorus esitas sellekohase loome­stipendiumi taotluse V. Tomiste, eelmises voorus tegid seda S. Pihlak ja S. Tuksam.)

K. Süda juhtis tähelepanu asjaolule, et 2020. aastal otsustas eestseisus rahuldada Veneetsia biennaali külastamisega seoses esitatud loomestipendiumite taotlused, kuid kuna reis jäi ära, jäid ka stipendiumid välja maksmata. 2021. aasta Veneetsia biennaali külastamisega seoses oleks mõistlik need taotlused uuesti üle vaadata ja taotlejate soovi korral neile vastav summa eraldada.

Otsustati ̂ pikendada viimase loomestipendiumite taotlusvooru tähtaega 7. juulini; ̂ teha kõikidele Eesti Arhitektuurimuuseumi juubelinäitu­ sel „Maja, mida me vajame” osalenud EALi liikmetele ettepanek taotleda oma töö tasustamiseks EALilt loome­ EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

17

̂

stipendiumi ja esitada hiljemalt 7. juuliks EALile selleko­ hane taotlus. Iga näitusele esitatud töö kohta on võima­ lik esitada üks stipendiumitaotlus; paluda neil Veneetsia arhitektuuribiennaalile sõita soovi­ jail, kes taotlesid 2020. aasta Veneetsia arhitektuuri­bien­ naali külastamiseks EALilt loomestipendiumi ja kelle taot­lused eestseisus küll rahuldas, kuid kellele ei maks­ tud stipendiumit biennaali ärajäämise tõttu välja, esitada hilje­malt 7. juuliks EALile uus stipendiumitaotlus.

3. Maarja Toomemäe EALi noortekogu liikmeks astumise avalduse läbivaatamine Eestseisus, vaadanud läbi Maarja Toomemäe EALi noorte­ kogu liikmeks astumise avalduse, otsustas ta üksmeelselt noortekogu liikmeks vastu võtta.

10. juuli 2021 1. EALi loomestipendiumite eraldamise otsuste kinnitamine

Taotleja

Villem Tomiste

Taotluse suurus €

Taotluse kuupäev

2200 28.05.2021

Siiri Koot

600 28.05.2021

Ott Kadarik

830 21.06.2021

Indrek Rünkla

830 21.06.2021

Mihkel Tüür

830 21.06.2021

Kaire Nõmm

1250 21.06.2021

Katrin Koov

1250 21.06.2021

Karli Luik

1250 22.06.2021

Johan Tali

1250 22.06.2021

4. Ülevaade Tallinna haigla hankest (A. Mänd) Praeguse seisuga on hange tühistatud. Pakkumusi ei ava­ tud, kuna need ületasid tunduvalt eeldatavat maksumust.

Hankele esitatud kaheksast pakkumusest kvalifitseerus ainult kolm. Hanke ajal esitati üle 200 küsimuse-vastuse, mis näitab hanke kvaliteedi kohta nii mõndagi. Hanget uuesti välja kuu­ lutades muudetakse hanke nõuded projekteerijatele soodsa­ maks. Jäetakse välja 0,5 miljoni euro deponeerimise nõue, mis pidi kehtima ka viis aastat peale hoone valmimist, samuti muudetakse leebemaks kindlustuse nõudeid.

30. juunil kl 12 kohtuvad EALi juhatuse liikmed linnakants­ ler K. Vaheriga, et arutada hanke uuesti väljakuulutamist.

Märkus: V. Tomiste taandas ennast loomestipendiumite eraldamise otsuse läbivaatamisest ja kinnitamisest.

Eestseisus kinnitas 7. juuliks pikendatud EALi loomesti­ pendiumite taotlemise eraldamise otsused.

Eraldatud summa €

Taotluse eesmärk

Taotluse sisu

Loometegevus

Uurimistöö ja installatsiooni valmista­ mine Eesti Arhitektuurimuuseumi juube­ linäitusele „Maja, mida me vajame”

2200*

Erialane täiendõpe

Enesetäiendamine maalikunstis. Eesti Kunstiakadeemia avatud akadeemia kur­ susel „Figuratiivse maali interpretatsioon ning stiliseering” osalemine

600

Loometegevus

Loometegevus

Töö valmistamine Eesti Arhitektuurimuuseumi juubelinäitusele „Maja, mida me vajame” Osalemine ekspositsiooniga Eesti Arhitektuurimuuseumi kuraatorinäitusel „Majad, mida me vajame”

830* 830* 1250* 1250* 1250* 1250*

Kai Süda

400 28.06.2021

Õppereis / autorina esinemine erialasel üritusel

Roland Reemaa

960 28.06.2021

Loometegevus

Aet Ader

600 28.06.2021

Loometegevus

Veneetsia biennaalil Eestit esindava eks­ positsiooni „Väärikas kahanemine” raa­ mes Rakvere Pika tänava projektiga ja projekti autorina osalemine Veneetsia biennaalil Eesti Arhitektuurimuuseumi juubeli­ näituse „Maja, mida me vajame” ettevalmistus b210 installatsioon „Rüüruum” Arhitektuurimuuseumi juubelinäitusel „Majad, mida me vajame”

Karin Tõugu

1900 29.06.2021

Laura Linsi

960 29.06.2021

Loometegevus

Eesti Arhitektuurimuuseumi juubeli­ näituse „Maja, mida me vajame” ettevalmistus

Paco-Ernest Ulman

2500 29.06.2021

Loometegevus

Lisarahastus osalemaks „Woodworksi” näituseprojektis (Eesti ja Iiri arhitektide koostöö)

18

830*

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

400

960* 600* 1900* 960*

2500*

arh. 01/21

Taotluse suurus €

Taotleja

Taotluse kuupäev

Eraldatud summa €

Taotluse eesmärk

Taotluse sisu

2500*

1800*

Leonhard Lapin

2500 01.07.2021

Loometegevus

Eesti Arhitektuurimuuseumi juubelinäi­ tuse „Maja, mida me vajame” ettevalmis­ tus (Arhitektooni 30 projekteerimine ja valmistamise järelevalve)

Urmo Mets

1800 29.06.2021

Loometegevus

Ajakirja MAJA sügisnumbri 2021 koostamine

Indrek Allmann

2500 01.07.2021 Loometegevus

Eesti Arhitektuurimuuseumi juubeli­ näituse „Maja, mida me vajame” ettevalmistus

Peeter Pere Margit Mutso Madis Eek

2000 01.07.2021 500 07.07.2021

2500*

2000 07.07.2021

2300* 500* 2000*

KOKKU

29 210

* Eraldiselt makstakse taotlejale väljamaksmisel tulumaks.

15. juunil Tallinnas

EALi üldkogu koosolek 1. PRESIDENT ANDRO MÄNNI KÕNE (Vt juhtkirja lk 2)

2. EESTI ARHITEKTIDE LIIDU TEGEVUSE KOKKUVÕTE 2020. A JUUNIST 2021. A JUUNINI EALi direktor Ingrid Mald tegi kokkuvõtte EALi projektidest ja tegevusest seoses võistlustega ning edastas liidu üldise koond­ info.

Esmalt mälestati kahe üldkogu koosoleku vahelisel ajal lah­ kunud liikmeid, keda oli 8.

EALi astus kahe üldkogu vahelisel ajal 7 uut liiget ja noorte­ kogusse 11 liiget. EALis on praegu 407 täisliiget. Neist 133 on üle 68 aasta vanad, 150 inimest on vanuses 48–67 aastat, 79 vanuses 38–47 aastat ja 45 nooremad kui 37 aastat.

Kokkuvõttes on liit oma 100 aasta juubeli künnisel kuldses keskeas. Graafikute tasakaalus püsimiseks ootame tugevat toetust liidu noortekogult, kuhu kuulub 59 liiget.

EALi projektitegevus ja sündmuskorraldus on viimasel koroona-aastal olnud vähem vilgas kui varem: ära jäid paljud külastused ja plaanitud õppereisid. Õnnestus siiski korraldada liidu traditsioonilised üritused ja koguda jõudu tänavuseks juubeliaastaks.

Mis toimus?

Millal?

Kus?

EALi üldkogu, valimised, teenetemedalite üleandmine

11. juuni 2020

Eesti Arhitektuurikeskus, Tallinn

EALi, ESLi ja EMALi suveseminar „Ruum pärast pandeemiat”

29.–30. august 2020

Pärimusmuusika ait, Viljandi

EALi õppesõit Lääne-Harjumaale

2. oktoober 2020

Saku, Saue, Keila, Padise

Konverents „Aleksander Niine 110. Maastikuarhitektuuri väljakutsed kliimamuutustes” (Eesti Maastikuarhitektide Liidu eestvedamisel)

23. oktoober 2020

Tallinna Ülikool, Tallinn

19

Mis toimus?

Millal?

Kus?

Veebikonverents „Ehitus 2021+. Kvaliteetne ruum” (korraldasid ehitussektori erialaliidud, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium)

25. november 2020

Virtuaalselt

Eesti arhitektuuripreemiad 2020

9. detsember 2020

Kultuurikatel, Tallinn, virtuaalselt

Jüri Soolepi loengusari „Tulevikku kujutledes: Digitaal­ reaalsuse ajastu”

9. veebruar – 9. märts 2021

Virtuaalselt

Noore arhitekti preemia žürii välisliikme Octavio Mestre loeng

27. mai 2021

Eesti Arhitektuurikeskus, Tallinn, virtuaalselt

EALi üldkogu, noore arhitekti preemia ja teenetemedalite üleandmine

15. juuni 2021

Kumu, Tallinn

Eelmisest aastast kuni 2021. aasta suveni on EAL korralda­ nud või välja kuulutanud 14 võistlust, osa neist algab lähiajal.

Võistluste tulemused on kajastatud EALi veebilehel ja kaks korda aastas ilmuvas EALi Teatajas.

EAL on alates 2020. a algusest lisaks lepingulistele võistlus­ tele kooskõlastanud 16 võistlust. Tänavu tuleb neid palju juurde, sest ettevalmistamisel on veel peaaegu pooled siin loe­ telus olevatest võistlusest.

EALiga lepingulises koostöös toimunud võistlused 2020 – 15.06.2021

Kooskõlastatud võistlused 1.

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

Audru keskväljaku arhitektuurivõistlus, tähtaeg 01.07.2020 Pärnu mnt 275 (Tallinn) majutushoone arhitektuurivõistlus, tähtaeg 15.01.2021 „Hea avaliku ruumi” Jõgeva linnakeskuse arhitektuurivõistlus, tähtaeg 23.10.2020 „Hea avaliku ruumi” Sindi keskväljaku arhitektuurivõistlus, tähtaeg 12.02.2021 Pärnu keskväljaku ja Pika tänava avaliku ruumi arhitektuurivõistlus, tähtaeg 05.03.2021 EALi 100 aasta juubeli linnainstallatsioonide ideevõistlus, tähtaeg 16.04.2021 Põhja-Eesti pärandihoidla arhitektuurivõistlus, tähtaeg 07.05.2021 Sindi kärestikuaerutamise keskuse arhitektuurivõistlus, tähtaeg 06.07.2021 Kadrina põhikooli arhitektuurivõistlus, tähtaeg 19.08.2021 „Hea avaliku ruumi” Aruküla keskväljaku arhitektuurivõistlus, tähtaeg 25.08.2021 „Hea avaliku ruumi” Kiviõli keskuse arhitektuurivõistlus, tähtaeg 02.09.2021 „Hea avaliku ruumi” Kadrina keskuse arhitektuurivõistlus, tähtaeg 21.09.2021 Tõrvandi multifunktsionaalse keskuse arhitektuurivõistlus, tähtaeg 14.09.2021 Pärnu Pika, Pargi, Lai ja Aia tn kvartali planeeringu arhitektuurivõistlus, tähtaeg sügis 2021

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

20

Rae riigigümnaasiumi ja spordihoone arhitektuuri­ võistlus, tähtaeg 17.08.2020 Võru Järve Kooli arhitektuurivõistlus, tähtaeg 18.06.2020 Endla (Tõnismäe, Tallinn) riigigümnaasiumi arhitektuuri­võistlus, tähtaeg 21.08.2020 Kraavi 1 (Narva) õppekompleksi arhitektuurivõistlus, tähtaeg 11.09.2020 Raadi (Tartu) planeeringu arhitektuurivõistlus, tähtaeg 18.09.2020 Keila lauluväljaku ideevõistlus, tähtaeg 05.06.2020 Mõdriku õppekeskuse arhitektuurivõistlus, tähtaeg 08.10.2020 Seileri kvartali (Pärnu) arhitektuurivõistlus, tähtaeg 30.10.2020 Kärdla riigimaja arhitektuurivõistlus, tähtaeg 04.12.2020 Tartumaa Tervisespordikeskuse arhitektuurivõistlus, tähtaeg 26.02.2021 Kubija spordihoone arhitektuurivõistlus, tähtaeg 26.02.2021 Tallinna haigla rahvusvaheline projekteerimishange, tähtaeg 03.06.2021 Tartu kohtumaja sisearhitektuurivõistlus, tähtaeg 10.06.2021 Tiskre lasteaed-põhikooli arhitektuurivõistlus, tähtaeg 13.07.2021 Maardu kultuurikeskuse arhitektuurivõistlus, tähtaeg 07.09.2021 Tõrvandi aleviku keskuse hoonestuse arhitektuuri­ võistlus, tähtaeg 15.09.2021

arh. 01/21

Käimasolevad ja algavad arhitektuurivõistlused Võistlus

Algus

Tähtaeg

Sindi kärestikuaerutamise keskus

03.05.2021

06.07.2021

Tiskre lasteaed

10.05.2021

13.07.2021

Kiviõli, „Hea avalik ruum”

25.05.2021

02.09.2021

Maardu kultuurikeskus

25.05.2021

07.09.2021

Aruküla, „Hea avalik ruum”

27.05.2021

25.08.2021

Kadrina, „Hea avalik ruum”

09.06.2021

21.09.2021

Kadrina põhikool

09.06.2021

19.08.2021

Tõrvandi keskus

12.07.2021

15.09.2021

Kose, „Hea avalik ruum”

Juuli 2021

Oktoober 2021

Loksa, „Hea avalik ruum”

Juuli 2021

Oktoober 2021

Lõuna-Eesti pärandihoidla

Suvi 2021

Sügis 2021

Harku vallamaja

September 2021

Sügis/talv 2021

Viimsi vabaõhumuuseum

Sügis 2021

Sügis/talv 2021

Türi, „Hea avalik ruum”

September 2021

November 2021

Sõmeru, „Hea avalik ruum”

September 2021

November 2021

Tõstamaa, „Hea avalik ruum”

September 2021

November 2021

Tallinna lauluväljaku ala arhitektuurivõistlus Jakob Westholmi Gümnaasiumi (Tallinn) arhitektuurivõistlus

EALi kõige olulisemad sündmused kulmineeruvad 2021. aasta sügisel juubelisündmuste programmis.

Kuupäev

Üritus

Koht

15. juuni

EALi üldkogu ja noore arhitekti preemia üleandmine

Kumu, Tallinn

2.–3. juuli

Suveseminar „Kaasav linn” koos ESLi ja EMALiga

Kubija, Võru

8. oktoober

Vastuvõtt EALi liikmetele ja koostööpartneritele

Fotografiska, Tallinn

Oktoober

EALi kuraatorinäituse „EAL 100” avamine

Fotografiska, Tallinn

Oktoobri teine pool

BAUA üliõpilastööde võistlus ja näitus

Eesti Kunstiakadeemia, Tallinn

Sept-nov

Linnainstallatsioonid Tallinnas. Avamine ja kuraatorituur 29. septembril

Tallinn

25.–26. november

EALi rahvusvaheline juubelikonverents rohepöörde teemal

Tartu Ülikooli Narva kolledž

Novembri teine pool

ArhitektuuriPÖFF (valik arhitektuurifilme), sh filmi „EAL 100” esilinastus (AD Oculos Film, M. Mutso). Koostöös PÖFFiga

Detsember

2021. a arhitektuuripreemiate üleandmine (korraldab ESL)

2022

„EAL 100” raamatu esitlus (EALi rolli muutumine ajas.

Koostajad M. Väljas ja K. Komissarov)

EALi juubeliprogrammi peatoetajad on Floorin ja Forbo.

EALi veebilehe uuendamine peaks lõppema septembris.

EALi ÜLDKOGU

21

3. 2020. AASTA MAJANDUSAASTA ARUANDE TUTVUSTAMINE JA KINNITAMINE Revisjonikomisjoni esimees Johann-Aksel Tarbe tutvustas aruandeperioodi 01.01.–31.12.2020 kohta koostatud majan­ dusaasta aruannet, mis sisaldab kõiki majandusaastal tehtud majandustehinguid.

Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja Raamatupidamise Toimkonna juhenditega. Tulud ja kulud ning majandustehin­ gud on kajastatud tekkepõhiselt, tulude ja kulude vastavuse printsiibi alusel. Tuludest on maha arvatud tegelikult tehtud kulud olenemata sellest, kas need on tasutud või mitte. Raha­ voogude aruanne on koostatud otsemeetodil. 2020. aasta majandusaasta kohta koostatud raamatupidamise aastaaru­ anne kajastab õigesti ja õiglaselt EALi finantsseisundit, majan­ dustegevuse tulemust ja rahavoogusid seisuga 31.12.2020.

J.-A. Tarbe tegi üldkogule ettepaneku kinnitada raamatu­ pidamise aastaaruanne seisuga 31.12.2020, bilansimahuga 256 119,34 eurot ja tulemiga 7171,2 eurot. EALi kontodel oli seisuga 31. detsember 2020 raha 184 322,53 eurot.

Otsustati: 61 üldkogul osalejat (sh kaks volitustega) kinni­ tasid 61 poolthäälega majandusaasta aruande. Erapooletuid ega vastuhääli ei olnud.

4. ARHITEKTIDE VÕIMALUSED TEADUSJA ARENGUTEGEVUSEKS EALi, ESLi ja EMALi teadus- ja arendusnõunik Jüri Soolep andis ülevaate arhitektide võimalustest teadus- ja arendus­ tegevuseks.

Euroopa Regionaalarengu Fondi toetatud programm „RITA” on võimaldanud Eesti ministeeriumitel, Riigikantseleil ning erialaliitudel luua teadus- ja arendusnõunike töökohad koos ühise koostööplatvormiga.

12. jaanuaril 2021 toimus kohtumine EALi, ESLi ja EMALi esindajatega ning lepiti kokku nõuniku esmased ülesanded: ̂ taustauuringute ajastatud kokkuvõte (loomemajanduse aruanne, Eesti ülikoolide jne tegevussuundade raport 2015, OSKA, ACE sektoriuuringud); ̂ taustinfo hankimine sektori struktuuripildi saamiseks; ̂ EALi loengud „Tulevikku kujutledes” paradigmaatilistest muudatustest; ̂ teadmiste siire ülikoolidest liitudesse ja büroodesse; ̂ teavitustegevus.

Teatava struktuuripildi arhitektuuribüroode toimimisest saab aruandest „Eesti loomemajanduse kaardistamine” (2018) ja Statistikaameti andmetest. Sealse info põhjal on Eestis töö­ andjateks ainult 18% büroodest. Valdav osa arhitektuuriette­ võtteid olid 1 või 2 töötajaga. 2015. aastal oli Eestis 538 ja 2020. aastal 564 arhitektuuriettevõtet.

Eesti Kutsekoja andmetel oli seisuga veebruar 2021 kutse­ tunnistusi 699, sh kehtivaid 516.

Seoses plaaniga uuendada arhitektiõpet Tallinna Tehnika­ kõrgkoolis tehti lühiküsitlus 10 büroo hulgas, kes kõik on töö­ andjad. Ilmnes üldine pessimism uute töötajate värbamises lähiaastatel ja selgus, et 80% vastanud büroodest ei leiaks tööd arhitektuurieriala kolmeaastase bakalaureuseõppe lõpe­

22

tajale. Küsimusele „Mis on kõige olulisem kriteerium, mille järgi valiksite uut tööjõudu?” antud vastused jagunesid suures plaanis kaheks. Esiteks hinnati isikuomadusi (mõtlemisvõime, loovus, loomingulisus, tarkus) ning teiseks erialaseid oskusi (oskus ja täpsus mõista ja teha arhitektuurseid jooniseid/ mudeleid).

Nõuniku edasiste tegevuste hulka kuuluvad Eesti arhitek­ tuurisektori ülevaate koostamine, elukestva õppe ja teadmus­ siirde korrastamine ning teavitus.

5. ÜLEVAADE TAASTEFONDIDEST RAHASTATAVATEST PROJEKTIDEST Rahandusministeeriumi õiglase ülemineku kava koostamise koordinaator Ivan Sergejev Lühikokkuvõte Ivan Sergejevi ettekandest „Eesti eesmärgid ja ELi välisvahendid perioodil 2021–2027” Euroopa Liidu (EL) struktuuri- ja investeerimisfondide toe­ tused Eestile olid 4,4 miljardit eurot eelarveperioodil 2014– 2020 ning 3,4 miljardit eurot perioodil 2007–2013. Kuna Eesti majandus on viimase viie aastaga Euroopa Liidu keskmi­ sega võrreldes tublisti kasvanud, siis järgmisel perioodil (2021–2027) väheneb pisut meile eraldatavate ühtekuuluvus­ poliitika toetuste maht: toetuste summa on 3,37 miljardit eurot.

ELi ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 fookuses on viis poliitikaeesmärki.

1. „Nutikama Euroopa” saavutamiseks on kavas toetada innovatsiooni, digitaliseerimist, majanduse muutumist ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete arengut.

2. „Rohelisem Euroopa” tähendab investeeringuid energia­ süsteemi ümberkujundamisse, taastuvenergia arenda­ misse ja kliimamuutuste ennetamisse ning nende mõju leevendamisse.

3. „Paremini ühendatud Euroopast” saame transpordi- ja digivõrgustike arendamise abil.

4. „Sotsiaalsem Euroopa” toetab tööhõivet, hariduse ja oskuste omandamist, suuremat kaasatust ning võrdset juurdepääsu tervishoiuteenustele.

5. Euroopa saab olla kodanikele lähemal, toetades kohali­ kult tasandilt juhitavat arengut ja linnade säästvat arengut.

Uue perioodi fondide nimekirja lisandus ka nn õiglase üle­ mineku fond. Selle eesmärk on toetada majandust, tööhõivet, inimesi ja keskkonda piirkondades, mida ootavad ees märkimis­ väärsed sotsiaal-majanduslikud katsumused seoses ELi energiaja kliimaeesmärkide saavutamisega. Ühtekuuluvuspoliitika raha planeerimise alusena kasuta­ takse Eestis riigi pikaajalist arengustrateegiat „Eesti 2035”.

Selles lähtutakse tegevuste planeerimisel üheksast arengu­ vajadusest (sh rahvastik, ettevõtluskeskkond, elurikkus ja keskkond, ruum ja taristu) ning selle keskmes on viis sihti (inimene, elukeskkond, ühiskond, majandus ja riigivalitse­ mine), mis sõnastavad visiooni Eestist sellisena, nagu ta peaks olema aastal 2035.

Seega on ELi välisvahendite riigisisene planeerimine (kasu­ tades moodsat arhitektuurikeelt) mapping’u- või merge’imis­ harjutus.

arh. 01/21

Ühtekuuluvuspoliitika summad (esitatud ilma nn tehnilise abita) jagunevad Eestis järgmiste suundade vahel: ̂ „Nutikam Eesti” – 742 mln eurot, ̂ „Rohelisem Eesti” – 780 mln eurot, ̂ „Ühendatum Eesti” – 521 mln eurot, ̂ „Sotsiaalsem Eesti” – 682 mln eurot, ̂ „Inimestele lähedasem Eesti” – 193 mln eurot, ̂ „Õiglane üleminek” – 340 mln eurot.

Lisaks 3,37 miljardi suurusele ühtekuuluvuspoliitika toe­ tuste paketile eraldatakse Eestile perioodiks 2021–2027 ELi „Taaste- ja vastupidavusrahastust” (RRF) ligikaudu 1 miljard

eurot ning „React-EUst” veel 178 miljonit eurot. Need rahas­ tud on aga mõeldud COVID-19st tingitud kriisi ületamiseks, mistõttu kehtivad nende puhul ühtekuuluvuspoliitika toetus­ tega võrreldes teistsugused reeglid ja ajakava.

6. 2020. AASTA EALI ARHITEKTI AASTAPREEMIA LAUREAADI FOTOGRAFISKA TUTVUSTUS Ralf Lõoke arhitektuuribüroost Salto tutvustas aastapreemia laureaati.

7. EALI 2020. AASTA TEENETEMEDALITE JA KOLLEEGIPREEMIA ÜLEANDMINE A. Mänd andis üle EALi teenetemedalid. „Eestvedaja 2020” tiitli pälvisid Ingrid Mald ja Kalle Vellevoog Eesti Vabariik 100 „Hea avaliku ruumi” programmi algatamise ja eestvedamise eest. Juubeliprogrammina alusta­ nud ettevõtmise mõju ja ulatust on raske üle hinnata. See on EALi tõenäoliselt kõige tuntum ühiskondlik projekt ja tunta­ vaim side regionaaltasandil. Väikelinnade avalik ruum on saa­ nud palju tähelepanu ja pannud inimesed igas Eesti maanurgas avalikust ruumist rääkima. Uuendatud väljakud ja peatänavad

pole mitte üksnes korrastanud ruumi, vaid ka elav­da­nud kogu­ kondi ja kohalikku ettevõtlust, loonud sündmusi, tekitanud arutelusid ning toonud linnakeskustesse uue hingamise. Ingrid Maldi ja Kalle Vellevoogi entusiastlikul eestvedamisel on prog­ rammiga liitunud väga palju omavalitsusi, mille tulemusena on arhitektuurivõistlus korraldatud 23 linnas, millest omakorda 10 linna rekonstrueeritud süda on juba valminud.

„Eestvedajad 2020” Ingrid Mald ja Kalle Vellevoog. Foto Meeli Küttim

EALi ÜLDKOGU

23

„Mõtestaja 2020” teenetemedali sai Carl-Dag Lige August Komendandi näi­ tuse sisuka kureerimise eest, mis aitas lähendada arhitektuuri ja inseneeriat ning avada ja mõtestada koosloomelist ehituskunsti laiemale publikule. CarlDag Lige on põhjalik uurija ning nii eel­ nes ka Komendandi näitusele laiapõhja­ line taustatöö, aga ka põnev koostöö siinsete arhitektide ja tudengitega, mis võimaldas esitleda Komendandi elutööd väga mitmetahuliselt. Lisaks uurimis- ja kureerimistööle on Carl-Dag Lige süga­ valt huvitatud arhitektuuri praegusest seisust ja ruumikultuurist laiemalt ning kirjutanud sel teemal kriitilisi artikleid.

Samuti on ta algatanud olulisi ja sisu­ kaid diskussioone sotsiaalmeedias, esi­ tades päevakajalisi küsimusi ja kommen­ taare, sealjuures oma seisukohti põhjali­ kult argumenteerides.

„Mõtestaja 2020” Carl-Dag Lige. Foto Meeli Küttim

„Tellija 2020” tiitli pälvis Peeter Tambu asjatundliku ja oskusliku tellija töö eest Sisekaitseakadeemia Narva õppe- ja maju­ tushoone projekteerimisel ja ehitamisel.

Sisekaitseakadeemia nõuniku-projekti­ juhina töötanud Peeter Tambu oskab koge­ nud arhitektina väga hästi eristada olulist ebaolulisest ja suudab kogu protsessi vältel näha suuremat pilti. Ta oli projekteerimis­ meeskonna ja Sisekaitseakadeemia vahel oluline lüli ning projekti hing. Asjatundliku tellijana toetas ta nii hoone arhitekte kui ka peaprojekteerijaid kogu projekteerimis- ja ehitusperioodil. Vaatamata oma arhitekti­ taustale ei väljunud Tambu kunagi tellija rollist, olles nõudlik ja lõikavalt arukas koostööpartner. Tellija rollis on tähtis hoida kogu aeg silm peal eelarvel ja lahen­ duste lihtsusel ning kasutatavusel, samas mitte sekkuda arhitektuuri loomisse. „Tellija 2020” Peeter Tambu. Foto Meeli Küttim

24

arh. 01/21

„Teejuht 2020” tiitel läks Kaire Nõmmele ja Kadri Klementile Arhitektuurikooli eestvedamise eest, mis aitab kasvatada ruumiteadlikkust rohujuuretasandil ning teadvus­ tada arhitektuuri rolli igapäevase elukeskkonna kujundajana.

Kaire Nõmme ja Kadri Klementi asutatud ning suure pühen­ dumise ja missioonitundega juhitud huvikool tähistas 2020. aastal kümnendat sünnipäeva. Väike kool teeb suurt ja olulist tööd arhitektuuriväljal, pakkudes lastele ja noortele

vanuses 7–19 aastat ruumiõpetust Tallinnas, Tartus ja Rae vallas, olles ainulaadne kogu Baltikumis. Väikese arvu arhitek­ tide käe all saavad lisaks huvikoolitundidele teoks mitmepal­ gelised ja laiahaardelised ettevõtmised, näiteks loovtöö pro­ jekt „Kooliruum”, gümnaasiumi valikaineprogramm, õpetaja­ koolitus, ülesannete kogud, arhitektuurivideod ning trükised ja näitused, sealhulgas Eesti Arhitektuurimuuseumi hariduslik püsinäitus „Uuri ruumi!”.

„Teejuhid 2020” Kaire Nõmm ja Kadri Klementi. Foto Meeli Küttim

„Kolleeg 2020” on Toomas Paaver suure ja südamega tehtud töö eest EALi töögruppides aastate jooksul ning inim­ keskse avaliku ruumi kaitsmise eest.

Toomas Paaver kuulub praegu nii võist­ luste, ekspertiiside kui ka ligipääseta­ vuse töögruppi, kus tema tööd väga hin­ natakse, sest kui ta juba töö ette võtab, siis teeb ta seda suure süvenemisega.

Tema huvi ühiskondlike protsesside ja ruumiga seotud seadusandluse vastu on aidanud hoida üleval arhitektuuripolii­ tika arutelusid ning viia sisse olulisi sea­ dusemuudatusi. Tema sügavam huvi avaliku ruumi ja planeerimise vastu on kannustanud teda osalema aktiivse kodanikuna kogukondade töös linna­ ruumi edendamisel, aga ka näiteks kirju­ tama artikleid ajakirjanduses ja laiemalt ühiskondlikke protsesse peegeldavas inim­arengu aruandes. Tema osalusel on Eesti avalik ruum muutunud palju inimnäolisemaks.

„Kolleeg 2020” Toomas Paaver. Foto Meeli Küttim

EALi ÜLDKOGU

25

8. NOORE ARHITEKTI PREEMIA 2021. A AUHINNATSEREMOONIA 2021. aasta noore arhitekti preemia laureaadiks kuulutati arhitektuuribüroo molumba arhitekt ja Eesti Kunstiakadeemia doktorant Johan Tali. „Arhitekt olla saab mitut moodi. Arhitektid projekteerivad hooneid, teevad uuringuid ja avaldavad publikatsioone, õpeta­ vad ja jagavad oma teadmisi edasi teistele, korraldavad näitusi, töötavad avalikus sektoris, kutse andmise komisjonis. Nad teostavad linnaplaneerimise, hoonete, avaliku ruumi, sisearhi­ tektuuri ja restaureerimise projekte. Nad võivad otsustada ka mitte ehitada ning osaleda ühiskondlikes aktsioonides ja debattides, püüdes tuua arhitektuuri- ja ruumiteemasid ini­ mestele lähemale. Selle aasta žürii leidis, et oma tegevuste mitmekesisusega, mis ulatub näituste kureerimisest, loengu­ test ja kirjutistest tegeliku projekteerimistegevuseni, täidab Johan Tali arhitekti ülalmainitud rolle kõige mitmekülgse­ malt,” kommenteeris preemia žürii välisliige Octavio Mestre.

Johan Tali sai arhitektuuri alal magistrikraadi 2012. aastal Viini Rakenduskunsti Ülikoolist Hani Rashidi meistriklassist, olles enne õppinud Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linna­planeerimise erialal. Alates 2016. aastast on ta Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna doktorant.

Tali erialane karjäär sai alguse Viinist, kus ta töötas arhi­ tektina büroodes Soma Architecture (2010–2012) ning Wolf­ gang Tschapeller ZT GmbH (2012–2013). Aastal 2014 kolis ta Berliini, et asuda tööle installatsiooniarhitektina koostöös arhitekt-kunstniku Tomas Saraceno stuudioga ning hiljem, 2015. aastal disainerina Mercedes-Benzi jaoks büroos Graft Architects.

Samal ajal alustas ta koostööd Karli Luigega ning edukate arhitektuurivõistluste (Saue vallamaja ideekonkurss ja Kalevi

staadioni rekonstrueerimise konkurss) põhjalt panid nad aluse arhitektuuribüroole molumba. Büroo fookuses on avalikud projektid, millele tihti eelneb avalik arhitektuurivõistlus. molumba on alates aastast 2017 võitnud auhinna ligikaudu 30 arhitektuurivõistlusel (sh 10 konkursivõitu, mis on praegu projekteerimises või ehituses). Lisaks arhitektitööle on Tali esindanud Eestit rahvusvahelistel näitustel.

Preemiale kandideerisid sel aastal neli üksikkandidaati (Kadri Kerge, Elo Kiivet, Mihkel Koppel ja Johan Tali) ning kaks kollektiivi: arhitektid Eve Komp ja Liina-Liis Pihu (MTÜst Ruumiringlus) ning büroo b210 kogu arhitektide tiim (Mari Hunt, Aet Ader, Kadri Klementi, Karin Tõugu, Nele Šverns, Mari Möldre, Arvi Anderson, Kristian Taaksalu, Helmi-Marie Langsepp).

Võitja valitakse kuni 40aastaste, EALi või selle noortesekt­ siooni kuuluvate arhitektide või kollektiivide seast, kes on sil­ mapaistvalt tegutsenud arhitektuurivaldkonnas, olnud inno­ vaatilised või kelle looming on aidanud kaasa Eesti või meie arhitektuuri tutvustamisele maailmas. Viimastel aastatel on preemia pälvinud KOKO arhitektid (2015), Sille Pihlak ja Siim Tuksam (2017), Laura Linsi ja Roland Reemaa (2019).

2021. aasta žüriisse kuulusid arhitekt, õppejõud ja arhitek­ tuuriajakirja T18 toimetaja Octavio Mestre (Barcelona), arhi­ tekt ja Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna pro­ fessor Toomas Tammis, arhitekt ja preemia 2019. a üks lau­ reaatidest Laura Linsi arhitektuuripraksisest LLRRLLRR, LHV Panga Ühendkuningriigi filiaali direktor Erki Kilu ning LHV Groupi nõukogu liige, ettevõtja ja noore arhitekti pree­ mia asutaja ja rahastaja Heldur Meerits.

EALi uued liikmed

MAARJA ELM-SADAM Snd 30.08.1986. Lõpeta­ nud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneeri­ mise eriala (2011). Töötab arhitektuuribüroodes SKAD arhitektid OÜ ja TS-Stuudio OÜ arhitektina. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 342 (18.02.2021).

26

ANDRES RISTOV Snd 01.02.1989. Lõpe­ tanud Tallinna Tehnikakõrg­ kooli rakendusarhitektuuri eriala (2013) ja Eesti Kunsti­ akadeemia arhitektuuri ja linna­planeerimise eriala (2016). Töötab arhitektuuri­ büroos OÜ HG ARHITEK­ TUUR arhitektina. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 342 (18.02.2021).

EALi ÜLDKOGU

arh. 01/21

EALi noortekogu uued liikmed

KRISTEL SEPP Snd 30.10.1996. Õpib Tallinna Tehnikaülikooli inseneri­teaduskonnas arhi­ tektuuri. Alus: EALi eest­ seisuse otsus nr 340 (14.01.2021).

ARVI ANDERSON Snd 06.05.1992. Lõpeta­ nud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneeri­ mise eriala (2018). Alus: EALi eestseisuse otsus nr 346 (26.04.2021).

NELE ŠVERNS Snd 06.07.1984. Lõpeta­ nud Tallinna Tehnikakõrg­ kooli rakendusarhitektuuri eriala (2017). Alus: EALi eest­ seisuse otsus nr 346 (26.04.2021).

MARI MÖLDRE Snd 16.09.1992. Õpib Eesti Kunstiakadeemias arhi­ tektuuri ja linnaplaneerimist.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 346 (26.04.2021).

HELMI MARIE LANGSEPP Snd 27.02.1992. Lõpeta­ nud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneeri­ mise eriala (2019). Alus: EALi eestseisuse otsus nr 346 (26.04.2021).

KRISTIAN TAAKSALU Snd 24.07.1992. Lõpeta­ nud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneeri­ mise eriala (2018). Alus: EALi eestseisuse otsus nr 346 (26.04.2021).

MAARJA TOOMEMÄE Snd 18.06.1995. Lõpeta­ nud Tallinna Tehnikakõrg­ kooli rakendus­arhitektuuri eriala (2019). Õpib Tallinna Tehnikaülikooli inseneri­ teaduskonnas arhitektuuri.

Alus: EALi eest­seisuse otsus nr 349 (21.06.2021).

27

Lõppenud arhitektuurivõistlused

Kärdla riigi- ja kohtumaja arhitektuurivõistlus

Foto: Võidutöö „Pruht”. Autorid Kai Süda, Risto Parve, Heldi Jürisoo, Marju Tammik ja Mait Väljas arhitektuuribüroost KARISMA arhitektid OÜ

Riigi Kinnisvara ASi, Hiiumaa Vallavalitsuse ja EALi koostöös korraldatud võistlusele esitati 19 idee­ kavandit.

Võistluse võitjaks valiti KARISMA arhitektid OÜ ideekavand „Pruht”. Võidutöö autorid on Kai Süda, Risto Parve, Heldi Jürisoo, Marju Tammik ja Mait Väljas.

Teine koht läks ideekavandile „Foorum”, mille esitas võistlusele Arhitekt Must, autorid on Alvin Järving, Ott Alver, Mari Rass, Lill Volmer, Lisett Laurimäe ja Katrin Vilberg.

28

Kolmanda koha saavutas ideekavand „Kannel”, autorid on Tuomas Martinsaari, Paul Thynell, Mihkel Raev ja Janne Hovi arhitektuuribüroost inphysica technology ja OPUS Architecture.

Ergutuspreemia võitsid ideekavandid „Auster” (autorid Kristel Niisuke ja Koit Ojaliiv arhitektuuri­ büroodest Nikita Atikin ja Kuu arhitektid) ning „Vint” (autorid Anna Solts, Saamuel Rammo, Jaan Kuusemets, Erko Luhaaru ja Allar Esko arhitektuu­ ribüroost DAGOpen).

arh. 01/21

Foto: Võidutöö „Kanvaa”. Autorid Illimar Truverk, Joanna Kordemets ja Indrek Pottisep arhitektuuribüroost arhitekt11 OÜ

Tallinna Pärnu maantee 275 majutus- ja ärihoone arhitektuurivõistlus ERIAL KINNISVARA OÜ ja EALi koostöös korral­ datud võistlusele esitati 16 võistlustööd.

Võistluse võitis arhitekt11 OÜ töö „Kanvaa”, mille autorid on Illimar Truverk, Joanna Korde­ mets ja Indrek Pottisep.

Teine preemia läks NÜÜD arhitektid OÜ võist­ lustööle „Linnaaed”, mille autorid on Helen Rebane, Kadi Paluoja ja Tanel Teder. Kolmanda preemia päl­ vis Raadius Arhitektid OÜ töö „Pesakast”, mille autorid on Kaspar Stroom, Agur-Andri Tarmo, Amor Vaik ja Veiko Koppe.

29

Tallinna mööblimaja kvartali planeeringu arhitektuurivõistlus

30

LÕPPENUD ARHITEKTUURIVÕISTLUSED

arh. 01/21

Teigel Invest OÜ korraldatud ja EALis kooskõlasta­ tud võistlusele esitati 12 ideekavandit, mis kõik kvalifitseerusid.

Võistluse võitis ideekavand „Jalutuskäik”, mille autorid on Anna Endrikson, Jüri Nigulas, Anastas­ sija Malkova, Andrea Ainjärv, Hanno Grossschmidt ja Tomomi Hayashi arhitektuuribüroost OÜ HG ARHITEKTUUR. Teise preemia pälvis ideelahend „Peenramaa”, mille autor on Villem Tomiste arhitektuuribüroost Stuudio Tallinn OÜ. Kolmas preemia anti idee­ kavandile „Kopenhaagen”, mille autorid on Andres Mägi, Toivo Tammik ja Veiko Vahtrik arhitektuuri­ büroost OÜ AB Ansambel.

Foto: Võidutöö „Jalutuskäik”. Autorid Anna Endrikson, Jüri Nigulas, Anastassija Malkova, Andrea Ainjärv, Hanno Grossschmidt ja Tomomi Hayashi arhitektuuribüroost OÜ HG ARHITEKTUUR

31

„Hea avaliku ruumi” Sindi keskväljaku arhitektuurivõistlus

Foto: Võidutöö „Sindi vöö”. Autorid Liis Uustal, Egon Metusala, Mariliis Kundla ja Mihkel Pajuste Arhitektuuribüroost MA OÜ

Tori Vallavalitsuse ja EALi koostöös väljakuuluta­ tud võistlusele Sindi keskväljaku nüüdisajastami­ seks esitati kümme tööd, millest üheksa pääses hinda­misele. Žürii otsustas premeerida nelja pari­ mat tööd.

Esimese preemia suuruses 8000 eurot pälvis Arhitektuuribüroo MA OÜ võistlustöö „Sindi vöö”, mille autorid on Liis Uustal, Egon Metusala, Mariliis Kundla ja Mihkel Pajuste.

Teise koha (preemia suuruses 6000 eurot) pälvis võistlustöö „Kõik on sillas”, mille autorid on Diana

32

Taalfeld, Kai Süda, Risto Parve ja Heldi Jürisoo arhitektuuribüroost OÜ NU arhitektuur ning KARISMA arhitektid OÜ. Kolmandale kohale jõudis Erkki Annama (KA Arhitektid OÜ) idee­ kavand „Diagonaal”, pälvides preemia suuruses 4000 eurot.

Lisaks otsustas žürii tunnustada 2000eurose ergutuspreemiaga võistlustööd „Kirsipuna”, mille autorid on Eve Komp, Malle Jürgenson, Liina-Liis Pihu, Grete Veskiväli ja Kristi Tuurmann (Punktiir OÜ).

arh. 01/21

Võru Kubija spordihoone arhitektuurivõistlus Võru Linnavalitsuse väljakuulutatud võistlusele lae­ kus 12 tööd. Võistlustingimused olid EALiga koos­ kõlastatud.

Võistluse võitis ideekavand „Pühäkotus”, mille autorid on Urmo Mets ja Dora Mate (Kolm Koma Arhitektid OÜ).

Teise koha pälvis ideekavand „Liug”, autorid Karli Luik, Johan Tali, Harri Kaplan ja Ann Kristiin Entson (OÜ molumba). Kolmanda koha sai idee­ kavand „Vaba stiil”, autorid Egon Metusala ja Liis Uustal (OÜ Arhitektuuribüroo MA).

Foto: Võidutöö „Pühäkotus”. Autorid Urmo Mets ja Dora Mate arhitektuuribüroost Kolm Koma Arhitektid OÜ

LÕPPENUD ARHITEKTUURIVÕISTLUSED

33

Tartumaa Tervisespordikeskuse arhitektuurivõistlus SA Tehvandi Spordikeskus korraldatud võistlusele esitati kuus tööd. Võistlustingimused olid EALiga kooskõlastatud.

Esimese preemia pälvis Arhitekt Musta võist­ lustöö „Sajajalgne”.

Teine preemia läks OÜ Kauss Arhitektuur võistlustööle „Metsorel” ja kolmas preemia anti Nikita Atikin OÜ võistlustööle „Resonants”.

Lisaks otsustati anda esimene ergutuspreemia OÜ Kolm Pluss Üks võistlustööle „Sihik” ning jagada teise ergutuspreemia summa võrdselt võistlustööde „Siht” (RE48 OÜ) ja „Tribute” (OÜ Esplan ja arhitekt11 OÜ) vahel.

Foto: Võidutöö „Sajajalgne” (Arhitekt Must)

34

arh. 01/21

Foto: Võidutöö „Uus-Pärnu”. Autorid Xenia Angela Sooniste, Jõnn Sooniste ja Andreas Krigoltoi (J+XS OÜ)

Pärnu keskväljaku ja Pika tn arhitektuurivõistlus Pärnu Linnavalitsuse ja EALi koostöös korraldatud võistlusele esitati seitse tööd, millest parimate hulka pääses viis.

Võistluse võitsid Xenia Angela Sooniste, Jõnn Sooniste ja Andreas Krigoltoi J+XS OÜst idee­ kavandiga „Uus-Pärnu”.

Teise koha pälvis ideekavand „Lohe”, mille auto­ rid on Agur-Andri Tarmo, Anna Temmo, Irina Raud ja Erkki Tammeleht (OÜ R-KONSULT). Kolmanda

koha sai kavand „Pärlikee”, mille autorid on Juhan Teppart, Helen Erik, Karin Bachmann ja Mirko Traks (OÜ KINO maastikuarhitektid).

Neljandat ja viiendat kohta jagasid Tanel Tuhali, Kristine Kurro, Jekaterina Kljutšniku, Angela Talu­ metsa, Ra Luhse ning konsultantide Aldur Vunki ja Terje Priski ideekavand „Keskpunkt” (OÜ Arhitektuuribüroo Luhse ja Tuhal) ning Villem Tomis­te ideekavand „Müüdimeri”.

LÕPPENUD ARHITEKTUURIVÕISTLUSED

35

Raadimõisa asumi puhkeala arhitektuurivõistlus Tartu Vallavalitsuse ja EALi koostöös korraldatud võistlusele esitati seitse tööd.

Võitjaks osutus võistlustöö „Saame kokku Raadi ringil”, mille taga on OÜ Lootusprojekt ja Rootsi ettevõtte MARELD Landskapsarkitekter AB ühispakkumus. Kavandi autorid on Häli-Ann Tooms, Mari-Liis Männik, Martin Allik ja Robert Schuck.

Teine ja kolmas koht läksid jagamisele tööde „Kude” ja „Virb” vahel. Kavandi „Kude” esitas F+A Maastikuarhitektuur OÜ ning kavandi autorid

on Gianfranco Franchi, Chiara Tesi ja Rea Sepping.

Võistlustöö „Virb” esitas OÜ Arhitektuuribüroo Pluss ning kavandi autorid on Mari-Leen Lao, Elina Lobunkova ja Indrek Allmann.

Ergutuspreemia anti võistlustööle „Marjamaa”, mille autorid on Katri Soonberg, Romet Virkus, Alaleh Rahimi, Ahti Kooskora, Karina Niinepuu ja Sander Paling projekteerimisbüroost SWECO Projekt AS. Žürii tunnustuse pälvisid ka võistlustööd „Üksi ja koos”, „Ajajõgi” ning „Platsimets”.

Foto: Võidutöö „Saame kokku Raadi ringil”. Autorid Häli-Ann Tooms, Mari-Liis Männik, Martin Allik ja Robert Schuck (OÜ Lootusprojekt ja MARELD Landskaps­arkitekter AB)

36

LÕPPENUD ARHITEKTUURIVÕISTLUSED

arh. 01/21

Sindi kärestikukeskuse arhitektuurivõistlus Arhitektuurivõistlus korraldati Tori Vallavalitsuse, EALi ja Eesti Aerutamisföderatsiooni koostöös.

Võistluse võitis ideekavand „Kuuk”, mille auto­ rid on arhitektuuribüroo molumba arhitektid Karli Luik, Johan Tali, Ann Kristiin Entson ja Harri Kaplan.

Teine ja kolmas koht läksid jagamisele kahe töö vahel: „Kaljukaldal” (autorid Meelis Viirma, Alar Liin, Kadi Tuul, Kristiina Habicht, Iveete Leht, Lauri Lokko ja Milad Vafaei Nejad inseneri­ büroost Urmas Nugin) ning „Kärestikuküla” (autorid Inke-Brett Eek ja Juhan Teppart Arhitektuuribüroost Eek & Mutso) vahel.

Foto: võidutöö „Kuuk“. Autorid Karli Luik, Johan Tali, Ann Kristiin Entson ja Harri Kaplan arhitektuuribüroost molumba

37

Eesti Arhitektide Liidu 100 aasta juubeli linnainstallatsioonide ideevõistlus Võistlusele esitatud 28 ideekavandi seast valis žürii välja kolm võidutööd.

Tallinna Vabaduse väljakule kavandatava instal­ latsiooni „Mõttepaus” autor on Mark Grimitliht.

Kultuurikilomeetri ja Eesti Kaasaegse Kunsti muuseumi hoovi vahelisele alale (lammutatavate kuuride asemele) rajatava installatsiooni „Lumma­ vad kohtingud” autorid on Laura Linsi ja Roland Reemaa.

Balti jaama ja turu vahelisele alale kavandatava installatsiooni „Torupööre” autorid on Siim Tanel Tõnisson, Mari Poom, Ra Martin Puhkan, Berta Kisand, Emma Pipi Penelope Visnap, Päär-Joonap Keedus, Karolin Kull ja Diana Drobot.

Visuaal: „Lummavad kohtingud”.

Autorid Laura Linsi ja Roland Reemaa

38

arh. 01/21

Visuaal: „Torupööre”. Autorid Siim Tanel Tõnisson, Mari Poom, Ra Martin Puhkan, Berta Kisand, Emma Pipi Penelope Visnap, Päär-Joonap Keedus, Karolin Kull ja Diana Drobot

Visuaal: „Mõttepaus”. Autor Mark Grimitliht

LÕPPENUD ARHITEKTUURIVÕISTLUSED

39

Vesilennuki 2 (Tallinn) hoonestuse arhitektuurivõistlus Nikolai Esimese OÜ ja EALi koostöös korraldatud võistluse esimese preemia pälvis võistlustöö „Raveliin”, mille autorid on arhitekt11 koos Lundén Architecture OYga. Autorid on Carmen Lee, Rubén Tomás Verde, Eero Lundén, Sander Aas ja Illimar Truverk. Kaasa töötasid Ron Aasholm, Feng Ye,

Tuuli Loukola, Fia Tornberg, Emmi Järä, Hilla Kirver ja Catarina Ketonen.

Teise preemia sai võistlustöö „Zikuraat”, mille autorid on molumba OÜ arhitektid. Kolmas koht kuulus võistlustööle „Periskoop”, mille autorid on HG ARHITEKTUUR OÜ arhitektid.

Foto: Võidutöö „Raveliin”. Autorid Carmen Lee, Rubén Tomás Verde, Eero Lundén, Sander Aas ja Illimar Truverk (arhitektuuribüroo arhitekt11 koos Lundén Architecture OYga)

40

arh. 01/21

Foto: Võidutöö „Täpp”. Autorid Ralf Lõoke, Maarja Kask, Martin McLean (Salto Arhitektuuribüroo OÜ)

Saku põhikooli õppe- ja spordihoone ning staadioni ja väliala ehitamise arhitektuurivõistlus Arhitektuurivõistlus korraldati koostöös EALiga.

Võistlusele esitati kümme tööd, millest žüriile hin­ damiseks kvalifitseerus üheksa. Uus põhikool plaa­ nitakse avada 2023. aasta sügisel. Žürii hindas võistlustöid järgmiselt.

Esimese preemia sai võistlustöö „Täpp”, mille autorid on Salto Arhitektuuribüroo OÜ arhitek­ tid Ralf Lõoke, Maarja Kask ja Martin McLean.

Teise preemia pälvis võistlustöö „Maastik maja”, mille autorid on Arhitekt Must OÜ arhitektid

Mari Rass, Ott Alver, Alvin Järving ja Lill Volmer, kaasa töötas Anete Samelselg. Kolmas preemia läks tööle „Linnak”, mille autorid on SWECO Projekt OÜ arhitektid Sander Paling, Karina Niinepuu, Ahti Kooskora ja Romet Virkus.

Ergutuspreemia said võistlustööd „Sak” (autorid Nikita Atikin OÜ arhitektid Eva Kedelauk ja Kristel Niisuke) ning „Õuekool” (autorid Innopolis Insenerid OÜ arhitektid Ljudmilla Georgijeva ja Mae Köömnemägi).

LÕPPENUD ARHITEKTUURIVÕISTLUSED

41

EALi teated

EALi aukohtu otsus EALi aukohtu 28. juuni 2021. aasta otsus Hermas Lilleoru kutse-eetika rikkumise kohta Poska 36 ja Tuukri 1a (Tallinn) objektide puhul Otsus: aukohus on tuvastanud kutse-eetika rik­ kumise. Hermas Lilleorg on rikkunud EALi eetika­ koodeksit järgmistes punktides.

4. Arhitekt ei allkirjasta autorina või vastutava spetsialistina arhitektuuriprojekte ega nendega seotud dokumente, mis ei ole koostatud tema osalusel, juhtimisel või vastutusel.

22. Arhitekt tunnustab panust, mille on tema tööle andnud kaastöötajad ja teised spetsialistid. Arhitekt ei kasuta teise arhitekti intellektuaalset omandit ega arhitektuurseid lahendusi ilma tema selge loata.

23. Kui arhitektilt tellitakse töö teise arhitekti teose muutmiseks või jätkamiseks, teavitab arhitekt sellest viivitamatult teose algset autorit ja kontrollib, kas

EALi, ESLi ja EMALi suveseminar „Kaasav linn” Võrus

tellija­poolsed varasemad lepingulised kohustused on korrektselt täidetud. Arhitekt võtab töö vastu vaid juhul, kui see ei ole vastuolus autoriõigusega.

EALi aukohus teeb Hermas Lilleorule noomituse eetikareeglite korduva rikkumise ja eksimuste eest kutsetegevuses. Hermas Lilleorg on eksinud eetika­ koodeksi punktide 4, 22 ja 23 vastu.

Süüdimõistvast otsusest teavitada avalikkust EALi Teataja kaudu, samuti teavitada otsusest EALi eestseisust ja EALi kutsekomisjoni.

Hermas Lilleorg (Studio4 AB OÜ) on kohustatud Tuukri 1a ning Poska 36 projektide igakordsel kajastamisel nimetama korrektselt projekti auto­ rid, sh tagasiulatuvalt täiendama vastava infoga juba väljastatud projekte ning ilmunud sotsiaal­ meedia-, kodulehe- jms postitusi.

EALi aukohtu liikmed Aet Ader, Joel Kopli ja Lembit-Kaur Stöör

suvist seminari. Teema oli tänavu „Kaasav linn” ja ettekanded keskendusid selle eri aspektidele.

Seminari avas Eik Hermann, kes andis ülevaate võimalikest strateegiatest kahanevate väikelinna­ dega tegelemisel Philipp Oswalti juhitud rahvus­ vahelise uurimusprojekti põhjal. Tartu linnaarhi­ tekt Tõnis Arjus rääkis uuest ruumiloome osakon­

2.–3. juulil 2021 kogunesid arhitektid, sisearhitek­ tid ja maastikuarhitektid ning valdkonna toetajad ja sõbrad Kubija männimetsade ja järvede vahel asuvasse hotell-loodusspaasse, et taas pidada iga­

42

arh. 01/21

nast Tartu Linnavalitsuses, sellest, miks see loodi ja kuidas see võiks Tartu arengut mõjutada.

Maastiku­arhitektid Karin Bachmann, Merle Kar­ ro-Kalberg ja Anna-Liisa Unt tutvustasid projekti „Kureeritud elurikkus”, mis edendab Tartu kesk­ linna rohealade elukeskkonda. Elo Kiivet, kes pani

juunis maha ameti Paide linnaarhitektina, rääkis kohalike elanike kaasamise kogemusest Paide uue keskväljaku arhitektuurivõistluse ettevalmistamisel.

Seminari teises osas vedas vestlusringi oktoob­ ris avatava EALi kuraatorinäituse „Tänav” üks kuraator Tõnis Savi. Vestluses osalesid Eik Her­ mann, Ülle Maiste ja Kalle Vellevoog.

Seminari lõpetasid traditsiooniliselt arhitek­ tuurierialade tänavuste parimate lõputööde lühi­ tutvustused. Esindatud olid Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala (Andreas Krigoltoi ja Mihkel Räni Raev), Eesti Kunstiakadee­ mia sisearhitektuuri eriala (Kaarel Kuusk), Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituut (Anna Solts ja Arthur Frederic Narusberk) ning Eesti Maaülikooli maastikuarhitektuuri eriala (Elina Õunsaar).

Päev jätkus meelelahutuslike tegevustega, muu hulgas sai õppida vibulaskmist ning lihtsalt nautida ilusat ilma ja toredate inimeste seltskonda. Õhtu lõpetasid Janno Reim ja Stanislav Bulganin legen­ daarse KИHO lauludega ning hoogne elurikkuse disko. Päeva õnnestumisse andis suure panuse Jüri Muttika, kes paljude osalejate sõnul oli üks pari­ maid päevajuhte läbi aegade.

3. juulil toimus arhitektuuriekskursioon. Võrus tutvustas Koreli parki ning uut keskväljakut haljas­ tuse ja linnakujunduse spetsialist Anne Vahtla.

Põlva keskväljakul oli teejuhiks Põlva abivallavanem Martti Rõigas. Viimane peatuskoht oli Elva, kus ringkäiku uuel keskväljakul juhtis projekti üks autoritest Ülle Maiste.

Osavõtjate rohkus tegi korraldajatele rõõmu. Oli tõeliselt hea meel, et ka sel aastal õnnestus pandee­ mia lainete vahel tabada hetk, mil piiranguteta kok­ kusaamine oli võimalik. Kui olukord lubab, viime järgmisel aastal oma seminari Riiga.

EAL tänab häid toetajaid: Floorin / Forbo, Thermory, Lincona, Bauroc, Henkel, Wienerberger, VBH / Aluprof, Eesti Kultuurkapital.

EALi kutsekomisjoni teated Arhitektikutse taotlemine Arhitektikutse taotlemiseks vajalike dokumen­ tide esitamise järgmine tähtaeg on 29. september 2021. Intervjuud taotlejatega tehakse oktoobris ja novembris.

Palume taotlejatel arvestada, et üks kutse taotle­ mise voor võib kesta kuni kaks kuud alates doku­ mentide esitamise tähtajast.

Arhitekti kutsetunnistuse väljastamise tasumäär iga kutsetaseme puhul on esmakordsel taotlemisel 490 eurot, taastõendamisel 345 eurot ja erijuhtumi alusel taotlemisel 279 eurot.

Kogu kutse määramist puudutav materjal on EALi kodulehe rubriigis „Kutse andmine”.

43

Teated seenioritele

Seeniorite sektsiooni tegemistest Meie sektsiooni tegi sügisreisi 2020. aasta 23. septemb­ ril Lääne-Virumaale. Osalejaid oli 23. Reis oli hu­vi­tav, kõik jäid rahule.

Edaspidi kohtusime kohvilauas veel kahel korral: oktoobris ja novembris. Detsembrikuu – aasta viimast – kokkusaamist lükkasime aina edasi, lootes, et leviv kuri viirus laseb meil aasta koos ära saata, aga ei tul­ nud sellest välja midagi.

Kõike head ja paremat uueks aastaks soovisime juba meilitsi, sest šampuseklaase koos kõlistada ei õnnestunud. Edaspidi toimuski kogu meie suhtlus arvuti, kirjade, postkaartide ja lillede keeles. Saatsime üksteisele tujutõstvaid ja naljakaid lugusid ja pilte.

Innustasime üksteist juba äraleierdatud lausega „... ükskord me kohtume niikuinii”. Otse loomulikult jäi ära ka meie kevadreis.

26. aprillil viisime 80. sünniaastapäeva tähistami­ seks Maire Annuse kalmule lilled. See lahkunud arhi­

tektide tähtpäevade ühel või teisel moel tähistamine peaks edaspidigi nii olema. On tehtud tänuväärne ettepanek luua EALi veebilehele link siit­mailt lahku­ nud arhitektide kohta.

19. mail õnnitlesime üksteist rahvusvahelise ligipääsetavuse päeva puhul. Olime üllatunud, et selline päev üldse olemas on, järelikult on selle ligi­ pääsetavusega probleeme ka mujal maailmas.

EALi 100. sünnipäeva ürituste ettevalmistami­ seks pidid seeniorid ajusid ragistama ja meenuta­ma, mis auhindu-preemiaid saime kaugetel nõukaaega­ del. Nimekiri ei tulnud kuigi pikk. Kõige uhkem oli Enno Käo kujundatud Alar Kotli nimeline arhitek­ tuuri aastapreemia aukiri, mille üks omanik on Hans Kõll (1991).

Oleme olnud kursis teemadega, mis on arutusel EALi eestseisuses, samuti on meil võimalus jälgida eestseisuse koosolekuid virtuaalselt veebis.

Nüüd mõtleme juba sügiseste kokkusaamiste ja sügisreisi peale.

Anne Siht seeniorite sektsiooni juhataja

Mälestame

Ülo Sirp Asta Palm Malle Laan Avo Seppel Ülo-Hillar Ilves Evi Niineväli

24.01.1927–01.01.2021 06.05.1927–14.02.2021 09.04.1950–04.03.2021 16.08.1964–06.04.2021 07.03.1929–09.04.2021 25.09.1931–16.06.2021

Rg-kood: 80053223 Pangakonto: EE211010022011720004 (SEB) Liikme aastamaks on 100 eurot, seenioril kuni 70. eluaastani ja noorliikmel 10 eurot

Eesti Arhitektide Liit Aadress: Põhja pst 27a, 10415 Tallinn Üldfaks: 611 7434 E-post: info@arhliit.ee Kodulehekülg: www.arhliit.ee

EALi president on Andro Mänd EALi asepresidendid on Katrin Koov, Marika Lõoke ja Peeter Pere Tegevdirektor Ingrid Mald: tel 611 7432, ingrid@arhliit.ee Sekretär Signe Liivaleht: tel 611 7430, signe@arhliit.ee Projektijuht Ingrid Kormašov (EALi sündmused): tel 611 7432, ingridk@arhliit.ee Projektijuht Kairi Rand (EALi veeb, juubeliinstallatsioonid): kairi@arhliit.ee Teadus- ja arendusnõunik Jüri Soolep: jyri.soolep@arhliit.ee Raamatupidamine: Ülemiste Raamatupidamisbüroo, Kaidi Laup, kaidi@raamatupidajad.com

EALi kontor on tavaolukorras avatud E–R kl 10–17 Eestseisuse koosolekud on kaks korda kuus neljapäeviti algusega kl 16.30

EALi TEATAJA 1/2021 Eesti Arhitektide Liidu teabeleht / Keeletoimetamine Kristel Ress (Päevakera), kujundus Kaido Känd