Issuu

01/20 EESTI ARHITEKTIDE LIIDU TEATAJA Newsletter of the Estonian Association of Architects

Juhtkiri lk 2 Eestseisuse koosolekud lk 4 EALi uued liikmed lk 24 EALi noortekogu uued liikmed lk 25 Lõppenud arhitektuurivõistlused lk 27 Käimasolevad ja algavad arhitektuurivõistlused lk 34 EALi teated lk 34 Teated seenioritele lk 35 Meie juubilarid lk 36

Projekti nimetus: Valga linnas asuva Kuperjanovi 12 korterelamu restaureerimine ja ümberehitamine munitsipaal-üürimajaks. Restaureerimisprojekt: volitatud arhitekt Agu Roht (Marksi Maja OÜ), 2019. Rahastus: 50% KredExi „Kohaliku omavalitsuse üksuse elamufondi arendamise juhtumipõhine toetus”, 50% Valga valla eelarve. Maksumus: 1,4 mln eurot. Hoone on valminud aastatel 1910–1912, arhitekt pole teada (ilmselt Riia arhitekt). Foto Lea Margus

01/20 arh.

Juhtkiri

Tere, head kolleegid Tervitan teid suve alguse puhul ja loodan, et pandeemia kedagi liiga palju ei räsinud. Loodan ka seda, et viirus ei mõju pikemas plaanis meie valdkonnale mitte laastavalt, vaid teeb hoopis teene – iga kriis on võimalus oma tegemised kriitiliselt üle vaadata. Eeldan, et kui ehitusmaht väheneb, tellitakse edaspidi vaid seda, mida tõesti vaja. Meie hool on, et seda tehtaks võimalikult kvaliteetselt. Soovitan hoida riigi tellimuste poole, sest sealt on tulnud lubadus jätkata kõigi planeeritud projektidega. Mul on täna päris hea tunne ja rahulik meel oma ametiaega lõpetada, sest viimased neli aastat on asja ette läinud. Olen saanud hiiglasuure kogemuse võrra rikkamaks. Tunnistan, et tookord alustades oli mu sees väga suur ärevus. Puudus kogemus olla nii suure organisatsiooni eestkõneleja, oma elu oli natuke segamini ja ma ei pidanud ennast üldse juhitüübiks. Siiani ei pea. Nüüd saan aru, et tugeval kogukonnal ei tohigi olla kõva käega juhti, see lihtsalt ei käi demokraatliku vabaühenduse mõttega kokku. Mulle meeldib mõelda arhitektide liidust kui suurest ja elurikkast aiast ehk paljudest erinevatest isiksustest koosnevast kogukonnast, mis töötab üksteise toetamise põhimõttel. Me aktsepteerime erinevusi, kuulame üksteist, samas oleme võimelised ühiste ideede nimel mobiliseeruma, sest laiemas plaanis ajame ikka üht asja, olgu selleks hea avalik ruum, kvaliteetne arhitektuur, ausad arhitektuurivõistlused või arhitektide tunnustamine avalikkuses. Igaüks meist on selle kogukonna esindaja ja eestkõneleja. Kõik me teeme parema ruumikultuuri nimel iga päev tööd: kavandame, joonestame, ehitame, kirjutame, vaidleme, võtame sõna ajakirjanduses, unistame, veedame unetuid öid, muretseme, rõõmustame, vaimustume, anname endast parima. Arhitektuur on kirglik valdkond ja me armastame seda, mida teeme – tänu sellele jätkub meil lõputult jõudu. Kui küsimuseks on hea arhitektuur või kvaliteetne elukeskkond, ei jõua keegi meid ära väsitada. Me tuleme ikka ja jälle oma tüütu jutuga tagasi. Aga enesest lugu pidaval organisatsioonil peab olema ka visioon ja igal presidendil oma teemad. Kuna EALi üks olulisimaid missioone on kaasa rääkida ühiskondlikes protsessides, siis tuletan meelde põhiteemad, mille võtsin endale aastal 2016 ülesandeks: 1. ruumihariduse ja hariduse ruumi parandamine, 2. arhitektuuripoliitika edendamine väikelinnades, 3. arhitektide liidu avatumaks muutmine.

EALi president Katrin Koov

1. Esimene ja minu jaoks kõige tähtsam oli tekitada muutus ruumihariduse ja kooliarhitektuuri valdkonnas, sest juba üle kümne aasta käib haridusreform, mida me ei tohi arhitektidena kõrvalt vaadata. Muutub nii kooli sisu kui ka vorm, millel on pikaajaline mõju ühiskonnale, seetõttu ei tohi see toimuda juhuslikult ja ainult tehniliste ettekirjutuste järgi. Selle osa, mille eest arhitektidena vastutame, peame tegema parimal võimalikul moel, seejuures ka ennast harides ja teiste osalistega koostööd tehes. Muutuva õpikäsitusega koos muutuva kooliruumi laiemaks tutvustamiseks korraldasime konverentsi koostöös haridusministeeriumiga ja andsime välja trükise. See on vabalt kõigile kasutatav nii füüsilisel kui ka virtuaalsel kujul, suunatud nii koolijuhtidele, õpetajatele, omavalitsusjuhtidele kui ka loomulikult arhitektidele. Trükisesse oleme koondanud kõik teadmised, põhimõtted ja parima praktika muutuvale õpikäsitusele vastava kooliruumi kohta, mis meil praeguseks olemas on. Esimesi uusi riigigümnaasiume hakati kavandama ja ehitama kümmekond aastat tagasi. Nüüd aga on Eestit tabanud tõeline koolimajade kavandamise buum, sest avanenud on ka põhikoolide toetusfondid. Aastal 2019 korraldati juba kaks korda rohkem uute koolimajade võistlusi kui eelmisel kümnendil kokku: ühel aastal toimus 13 võistlust (ääremärkusena: eelmisel aastal toimus üldse kokku rekordiliselt 34 avalikku arhitektuurivõistlust). Alates 2000. aastast on toimunud 33 võistlust koolikavandite saamiseks ja sel aastal tuleb veel tublisti lisa. Siin loetelus ei sisaldu aga riigihanked ja kutsutud konkursid, kuhu arhitektide liit pole kaasatud. Võistlusi kajastavad arvud näitavad õnneks arhitektide ja arhitektuurivõistluste formaadi vastu kasvavat usaldust, sest see on üks ausamaid ja selgemaid viise sõeluda välja parimad ideed.

arh. 01/20 Ruumiharidusest ka. Sel kevadel lõpetas arhitektide veetav lastele ja noortele suunatud Arhitektuurikool oma kümnenda hooaja. Selle väikese, ent pidevalt kasvava huvikooli parim reklaam on fakt, et järjekord on kogu aeg ukse taga: kool ei jõua vastu võtta nii palju lapsi, kui on huvilisi. Kümme aastat tagasi kahe väikese rühmaga olematutes tingimustes Kaire Nõmme ja Kadri Klementi entusiastlikul vedamisel alustanud huviringist on välja kasvanud 120 õpilase ja 13 õpetajaga kolmes omavalitsuses tegutsev täisvereline huvikool. Seda arhitektide veetavat kooli hoiab elus veendumus, et lõpuks peaks ruumiõpetus jõudma iga lapseni. Kuna huvikool seda eesmärki kunagi ei täida, on Arhitektuurikooli ja Eesti Kunstiakadeemia ühistööna valminud üldhariduskoolide gümnaasiumiastme valikaine programm „Arhitektuur kui elukeskkond”, millega on liitunud juba üle kümne kooli kõikjalt Eestist. Mitu arhitekti õpetab seal, tänu ja kiitus neile! Hoiakute muutumine, sealhulgas ruumi väärtustamine laiemalt, on kompleksne ja aeganõudev protsess, mis toimub koos ühiskonna arenguga. Arhitektidena peame nii hariduses kui ka mujal hoidma ruumiteemad kogu aeg kuumana. Pinnas muutusteks on praegu soodne: kodanikuühiskond on järjest teadlikum kvaliteetsest elukeskkonnast ja oskab aina sagedamini küsida. Aktiivselt osaletakse diskussioonides avaliku ruumi arengu üle. 2. Arhitektuuripoliitika edendamine väikelinnades. Siinkohal pean jälle tänama Kalle Vellevoogi ja Ingrid Maldi, kes veavad väsimatult „Hea avaliku ruumi” programmi. Peale edukat esimest vooru käib nüüd teine ja ettevalmistamisel on juba kolmaski voor. Valminud on kaheksa väljakut ja neile tuleb lisa. Just väikestes kohtades saame kinnitust, et arhitektide liitu usaldatakse, samuti julgetakse seal tunnistada, et ruumiküsimustes vajatakse pädevat nõu. Väikelinnadega seob meid ka traditsioon korraldada maakonna- ja suvepäevi eri kohtades üle Eesti, ja neisse kaasatakse ka kohalikke. Mõlema ürituse oluline osa on seminar, kus arutatakse just selle piirkonnaga seotud ruumiteemasid. Väikelinnadega on ette tulnud ka vaidlusi. Näiteks Otepää planeeringu või väljaku teemal ei ole kohalik vallavalitsus pidanud vajalikuks professionaalidega nõu pidada ja ajab asju omal kombel. Eks sellised vaidlused on samuti vajalikud, sest alati ei ole võimalik positiivset programmi peale suruda ja tarkus tuleb teisel moel, aegamisi, läbi valusamate kogemuste. 3. Arhitektide liidu avatumaks muutmine on kõige keerulisem ja püsivam ülesanne, millega peavad tegelema kõik presidendid. Kaks-kolm aastat tagasi toimis kõige parema koostööplatvormina ruumiloome ekspertrühm, mis koondas peaaegu kõik ruumivaldkonna institutsioonid lisaks

ministeeriumitele ja valitsusasutustele ning kohalike omavalitsuste esindajatele. Lootus oli, et kui nii lai foorum samas suunas mõtleb, siis ei ole vanale rajale tagasipöördumine enam nii lihtne. Grande finale’i siiski ei saabunud – nn riigiarhitekti bürood ei sündinud. Selle asemel meisterdatakse nüüd ühendministeeriumis uut maa- ja ruumiametit, mis peaks võtma enda peale suurema osa ekspertrühma kirjeldatud ülesannetest. EAL on sellesse protsessi kaasatud üsna põgusalt. Loodame arhitektuurinõuniku peale selles, et ruum sealt päris kaduma ei lähe. Samas võime vaadata seda ka positiivselt: ehk arhitektide liit peab oma rolli mitteametliku riigiarhitekti büroona lihtsalt edasi kandma. Lisaks neile kolmele punktile oleme jätkanud kõiki oma häid traditsioone: korraldanud peaaegu igal aastal aktuaalsel teemal konverentse (muutuv kooliruum, liginull, segregatsioon (selleaastane kliimateemaline konverents koostöös botaanikaaia ja Eesti Maastikuarhitektide Liiduga lükkus koroona tõttu küll sügisesse)), üle aasta on toimunud sisukad kuraatorinäitused, millest viimane, liginull, tõi kaasa eriti põnevaid ja teravaid diskussioone. Osaleme ka paljudes koostööprojektides, näiteks praegu on meil mitu esindajat toimetamas ligipääsetavuse rakkerühmades. Uudisena on meil nüüd kolme sõsarliidu peale oma teadus- ja arendusnõunik, kelle nõu võite igal ajal küsida – kui ta just ise enne teie juurde oma küsitlustega ei jõua. Osaleme ka ehitussektori konverentsisarjas, mida veab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Võime rõõmustada, et meie väljapakutud kvaliteetse ruumi teema on sel aastal võetud konverentsi peateemaks ja peaesinejaks on lubanud tulla Rootsi riigiarhitekt Helena Bjarnegård. Mõni koostööprojekt on kahjuks soiku jäänud, näiteks koos Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ja Eesti Arhitektuurikeskusega ellu viidud mere visioon või koostöö Tallinna linnapeaga, ka riigiarhitekti institutsioon on lahtine, ja mõni väiksem asi veel. Kõik ei lähe alati plaani järgi, kuid loodetavasti ärkavad need ideed teisel kujul uuesti ellu. Meie oma jonni igatahes ei jäta. Liikmetele mõeldes korraldame edasi suve- ja maakonnapäevi ning aastalõpu preemiaüritusi, mis on muu hulgas olulised kohtumis- ja suhtlemiskohad. Selleaastane suveseminar on eriolukorra tõttu lükatud augusti lõppu ja teema on pandeemiajärgne ruum. Tõotab tulla põnev arut elu. Toimunud on ka õppereisid. Neist viimane (Šveits-Austria-Saksamaa) oli nõnda populaarne, et sügisel tuleb teine voor (kui olukord muidugi võimaldab). Lähiajal tuleb meil kõigil ilmselt rohkem tegeleda nii tervise kui ka energiatõhususe ja jätku suutlikkuse teemadega, sest oleme jõudnud kriiside ajastusse ja see ei tule eriti mugav. Peame

01/20 arh.

1. Ülevaade Eesti elamumajanduse olukor rast ja tulevikuväljavaadetest Eestseisuse koosolekule oli kutsutud Kalle Kuusk KredExist, üks elamumajanduse pikaajalise strateegia väljatöötajatest. Riik valmistab ette suuremat rahastust korterelamutele, mis asuvad väljaspool Tallinna, Tartut ja Harjumaad. Kalle Kuusel paluti teha lühiülevaade elamufondi hetkeseisust, sellest, millised on prognoosid, ja tulevasest programmist. Euroopa direktiivist tuleneb vajadus koostada elamute rekonstrueerimise strateegia: aastaks 2050 on eesmärk rekonstrueerida hooned kogu Euroopas. Iga riik peab koostama tegevuskava/ inventuuri, mida ja kui palju on ta võimeline tegema. Rekonstrueerimise üks eesmärke on teha vanad hooned C-klassi hooneteks (Eestis). Kuusk andis ülevaate elamute arvust ja pindalast, toimepiirkondade vöönditest, elamute paiknemisest toimepiirkondade vööndites, prognoosist 2050. aastaks, korterelamute tühjenemisest, väike- ja korterelamute rekonstrueerimisest ja lammutamisest ning uusehitistest. Eestseisus küsis, kuidas linnaservas tühjaks jäänud elamuid vajaduse korral lammutada, et linnu tihendada ja inimesi linnakeskusesse tuua, ning kas seda aspekti KredExi meetme puhul arvestatakse.

Kuusk selgitas, et suurem arenguvisioon (kas linnaserva kortermaja on linna arengu seisukohast perspektiivikas) peaks tulema kohalikust omavalitsusest. Kontaktiks peaks selliste otsuste vastuvõtmisel olema kindlasti omavalitsus, st ei lähtuta ainult korteriühistu otsepöördumisest. Ta tõdes, et asukoht ei ole olnud kriteerium, rekonstruktsioone on tehtud ka täiesti ebasoodsatesse kohtadesse. Kindlasti oleks abiks suhtlus kohalike omavalitsustega. Eestseisus küsis ka rekonstrueeritavate projektide kvaliteedi kohta: kas siin oleks võimalik teha midagi paremini? Kuidas tagada loodava keskkonna arhitektuuri kvaliteet? Kuusk: Kuna KredEx on ahela viimane lüli, siis neil kontroll selle üle puudub. KredExisse tullakse valmis projektiga, millele on alla kirjutanud kutseline arhitekt, ja kohalikult omavalitsuselt on saadud ehitusluba. Arhitektuuri kvaliteet peaks kindlasti olema teema, mis tuleks sisse tuua. 2. Riigi kultuuripreemiale EALi kandidaadi (kandidaatide) määramine Igal aastal antakse üle kolm elutööpreemiat pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest ja viis preemiat eelmisel kalendriaastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest. Avalduse esitamise tähtaeg on 10. jaanuar. Otsustati esitada uuesti varasematel aastatel esitatud kandidaadid, lisades Raine Karbi. 3. Juhatuse tegevuse info jõudmine EALi eestseisuseni Varem on eestseisuses kokku lepitud, et juhatuse koosolekute protokollid koondatakse Google Drive’i keskkonda. Kas see võib samamoodi jätkuda?

Eesti elamumajandus

12. detsember 2019

Katrin Koov 11.06.2020

Riigi kultuuripreemia

Eestseisuse koosolekud

mann, Aet Ader, Peeter Pere, Kalle Komissarov ja Andro Mänd. Androle hoian pöialt valimisteks ja soovin jõudu peatses uues ametis! Tänan südamest ka meie kontori vardjaid – Ingrid Mald, Ingrid Kormašov ja Kadri Saar –, ilma kelleta jääks siin elu ilmselt seisma, samuti tublit ja toimekat eestseisust ning kõiki meie liikmeid, keda on tänaseks kokku 411. Elagu Eesti Arhitektide Liit!

Juhatuse ja eest seisuse infovahetus

aktiivselt osalema ka ühiskondlikes debattides, et mitte avastada end kõrvaltvaataja positsioonilt. Ise loodan, et just kriitilistest olukordadest sünnivad innovaatilised ideed ja arhitektid oskavad sellest võimalusest kinni haarata. Lõpetada tahaksin ikka rõõmsalt. Meil on tulemas eriti väärikas juubel: EAL 100. Selle vastutusrikka aasta õnnestumiseks soovin kõigile asjaomastele inimestele jõudu. Tahan väga tänada eelviimast ja viimast juhatust, kellega koos veedetud aeg on olnud sisukas ja edasiviiv. Siiras tänu usalduse eest, Indrek All-

EALi korraldatud võistluste kokkuvõte Tallinna linnahalli võistlus Eesti Rahvusraamatukogu rekonstrueerimishange

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

arh. 01/20

Tõnu Laigu tegi ettepaneku hakata eestseisuse koosolekuid taas korraldama kaks korda kuus, nii on info liikuvus kõige tõhusam. Kalle Vellevoog tegi ettepaneku, et eestseisuse koosoleku päevakorra üks punkt võiks olla juhatuse otsustest. Oli ver Alveri ettepanek oli, et kui kandvaid teemasid ei ole, siis on koosolek kord kuus, ja kui on, siis kaks korda kuus. Hääletustulemused: koosolek üks kord kuus, poolthääli 8; koosolek kaks korda kuus, poolthääli 7, erapooletuid 3. Otsustati jätkata koosolekuid sagedusega kord kuus. 4. Eesti Rahvusraamatukogu rekonstrueeri mishankega seotu, EALi vastavasisulise kirja koostamine Eesti Rahvusraamatukogu võistluse tingimustega on tõsised probleemid, juhatus kohtus sel teemal kultuuriministriga. Nüüd on plaanis kirjutada ametlik kiri koos Eesti Sisearhitektide Liiduga, et juhtida tähelepanu probleemidele, teha ettepanek protsess peatada ja alustada uuesti korrektselt, et tulemuseks oleks kvaliteetne ruum. Teine suur probleem on see, et puuduvad muinsuskaitse eritingimused. EAL on korduvalt püüdnud veenda nii Riigi Kinnisvara ASi, Eesti Rahvusraamatukogu kui ka Rahvusarhiivi võistluse korraldamise vajaduses, kuid nad on leidnud, et võistluse jaoks ei ole piisavalt mahtu. 5. Tallinna linnahalli arhitektuurivõistlu sega seotud problemaatika Aivar Mäe on tulnud välja ideega mahutada linnahalli ka ooper. EALi poolteist aastat tagasi tehtud analüüs osaliselt toetas seda teise variandina (esimene eelistus oli Admiraliteedi basseini äärne krunt). EALilt on suuliselt tellitud ooperi ruumiprogrammi analüüs, et saada aru, kas selle ideega saab edasi minna. Analüüsi lähteülesanne tuleb ooperist. Kalle Vellevoogi ettepanek on analüüsi koostamisse kaasata eksperdina akustik Linda Madalik. Analüüsi tegemist koordineerib Ott Sarapuu (Kultuuriministeeriumi määratud). Kas eestseisusel on ettepanekuid, kes võiks analüüsi koostada? Tõnu Laigu tegi ettepaneku korraldada konkurss, et saada mitu ideed ja analüüsi. Selgeks tuleb teha, kas analüüsi tegija tohib hiljem ka projekteerida. Otsustati: • juhatus küsib veel kord Estonialt ja Kultuuriministeeriumilt lähteülesannet; • eestseisus volitab juhatuse teemaga edasi tegelema.

6. Ülevaade 2019. a EALi korraldatud arhi tektuurivõistlustest (Kalle Komissarov) 2019. aastal toimus 34 avalikku võistlust, nendest kaheksa kestab veel. Need on võistlused, mis on EALi koostatud, kaaskorraldatud, kooskõlastatud, sh avalikud üheetapilised portfoolioga võistlused. 11 kunstihanget, mida EAL ei ole kooskõlastanud, on valdkonnaülesed. Võrdluseks: 2016. a toimus 16 võistlust, 2017. a 38 võistlust ja 2018. a 19 võistlust. 2019. aastal esitati 270 kavandit, st keskmiselt 11,2 kavandit võistluse kohta. Keskmine preemiafond oli 27 200 € ja keskmine esikohapreemia 9700 €. Suurim esikohapreemia oli 30 000 € (Tallinna keskkonnamaja), järgnes 20 000 € (Eesti Rahvusringhääling), väikseimad aga 4000 € (Pärnu, Lai 15) ja 4500 € (Rakvere Põhikool). Kokku maksti preemiaid summas 842 500 €. Ootel võistlused: Rae riigigümnaasium, Raadimõisa rekreatsiooniala (Tartu), Tallinna Reaalkooli juurdeehitis, Järve City, Jaan Krossi monument ja Konstantin Pätsi monument (Tallinn), Politsei- ja Piirivalveameti ühishoone Tallinnas ja Tartus. 2020. aastal tuleb vähem võistlusi, sest põhikoolide ja riigigümnaasiumide võistlused hakkavad lõppema. Õnnestumised: koostöö Riigi Kinnisvara ASiga, sest enamik suuri avalikke objekte on valminud arhitektuurivõistluse tulemusel. Juhatuste tasanditel on kohtutud, arutatud valupunkte jm, infovahetus on varasemaga võrreldes parem. Arhitektuurimuuseumiga koos valmistatakse ette võistluste digiarhiivi, mis on selles muuseumis esimene digitaalne arhiiv (võidutööd alates aastast 1991). Õnnestumiseks võib pidada ka seda, et arvestatakse EALi võistlustööde juhendiga, sh võistluste puhul, mis ei ole EALiga kooskõlastatud. 6. jaanuaril kohtutakse Rahandusministeeriumi esindajatega, kes on teinud ettepaneku muuta EALi juhendit (kaotada kaskaadsüsteem). EALi võistluste töögrupp on arutanud, et EAL võiks edaspidi toetada ühe võitjaga hankemudelit, mis on kooskõlas hankeseadusega. Kui läbirääkimised esikohatöö autoriga ei õnnestu, siis kuulutatakse võistlus läbikukkunuks. Probleemid: koostöö puudumine Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga (TLPA). Andro Mänd tegi ettepaneku, et kui eestseisuse liikmed osalevad TLPA korraldatud, aga EALiga kooskõlastamata arhitektuurivõistluse žürii töös, siis võiksid nad sellest EALi teavitada. Probleemid on veel odavhanked (rahvusraamatukogu), planeeringud ja taristuprojektid on väljaspool ideevõistlusi, võistlused ei tekita huvi väljaspool Eestit ja vastupidi. EAL on tõlkinud tingimusi ja infot levitanud, aga ilmselt põhjustavad huvipuudust väikesed preemiasummad.

1. Rae valla planeeringud Eestseisuse koosolekule olid tulnud Rae valla esindajad Siim Orav (peaarhitekt), Stina Metsis (üldplaneeringu arhitekt) ja Kadri Randoja (planeeringute arhitekt) rääkima valla planeeringutest. Rae vallas elab üle 20 000 inimese ja arengukava prognoosi järgi kasvab see arv 2050. aastaks 30 000ni. Valla piirkonnad on Peetri, Lagedi, Jüri ja Vaida. Elanike arvu kasv on Peetris plahvatuslik ja rahvaarvu kasvu prognoos kõige suurem, mistõttu tekkis vajadus uue üldplaneeringu järele (vajaduspõhine üldplaneering). Eelmises üldplaneeringus puudub sotsiaalne taristu (pole näidatud, kus asuvad koolid ja lasteaiad), samuti ei rahulda sealne liikluskorraldus inimeste vajadusi. Uue üldplaneeringu eskiis on olnud avalikustamisel ja järgmisena läheb riigiametitesse kooskõlastamisele. Alustuseks telliti uuringud: rohevõrgustik, müra, väärtuslikud põllumaad, liikuvusuuring jm. Olulisim neist oli liikuvusuuring, kus leiti, et eratranspordi võimalused on ammendunud ja vaja on leida alternatiivseid liikumisviise, mis oleksid võimelised konkureerima autotranspordiga. Analüüsiti ka trammitrassi koridori ja seda, kas tramm suudaks autoga konkureerida. Leiti huvitav aspekt: Rae vallas elab palju kontoritöötajaid, kes käivad tööl Tallinna kesklinnas ja Ülemistes. Seepärast seati eesmärgiks, et peale logistikaparkide tuleb ette näha bürootöökohti (jagada ärialad erineva funktsiooniga aladeks). Tuleb ette näha arengu pidurdamine ja etapiviisiline planeerimine, samuti elamualade tsoneerimine, et saaks teada konkreetse elanike arvu ning täpselt planeerida sotsiaalse taristu vajaduse, alternatiivsed liikumisviisid ja -suunad. Uue planeeringuga on vallas ette nähtud neli kooli: Peetri Kool, Järveküla Kool, Kindluse Kool (praegu ehituses) ja Raeküla kool (varus). Valitud on ka ühistranspordi koridori asukoht. Andres Levald juhtis tähelepanu asjaolule, et valla piirkonnas on palju arheoloogiaobjekte, ja soovitas tugevat koostööd Muinsuskaitseametiga, kus hakkab valmima üldplaneeringute koostamise juhend. 50% vallast moodustavad rohealad: Ülemiste järve tagune roheala, Vaskjala kanali äärne liikumisrada ja roheala. Ette on nähtud suuremad par-

2. Rae riigigümnaasiumi võistluse tutvustus (Kalle Komissarov) Riigigümnaasiumi asukohaks saab Jüri alevik. Kaalumisel oli kaks asukohta, esimene gümnaasiumi ja teine Aruküla tee kõrval. Valik langes Aruküla tee äärsele kinnistule. Selle eelis on hea ligipääsetavus nii ühistranspordi kui ka eraautodega, koolikeskkonnale on tagatud side senise koolitaristu, sportimisvõimalustega, raamatukogu jm-ga. Miinus on müra (suure liikluskoormusega Aruküla tee ja lammutustöökoda). Otsustati volitada töögruppi sel teemal edasi töötama. 3. Ülevaade 2020. a toimuvatest õppereisi dest (Ingrid Kormašov) 4. Mustjala pansionaadi arhitektuurivõist lus (Kalle Komissarov) Korraldab Saaremaa vald. Tehti ettepanek kaasata žüriisse Margit Mutso. Otsustati volitada töögruppi asjaga edasi tegelema. Seoses võistlustega juhtis Mai Shein tähele panu asjaolule, et tihtipeale ei ole žürii liikmed enne žürii koosolekut lugenud võistlustingimusi ega läbi töötanud võistlustöid. Ettepanek on koostada žürii liikmele juhised või suunised (nt mida peab tegema, kui osaleja ei ole kinni pidanud detailplaneeringust). Arutati, et võiks olla žürii liikme tööeeskiri või statuut. Ettepanek on lisada žürii liikme lepingusse punkt (EALi võistluse puhul), mis kohustab enne žürii koosolekut võistlustingimused läbi lugema ja võistlustööd läbi vaatama. 5. Liikmemaksude seis ja suurimad võlglased (Ingrid Mald) Eelmisest aastast jäid võlglaseks Inga Sõelsepp ning Ago ja Kairi Pähn. Sõelsepaga on uuesti ühendust võetud, aga ei ole õnnestunud uut kokkulepet veel läbi rääkida. Otsustati teha Ago ja Kairi Pähnale ettepanek seoses keeruliste majanduslike tingimustega arvestada nende võla-aastad seeniorite koefitsendiga 10 eurot aastas.

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

16. jaanuar 2020

Õppereisid Mustjala pansionaadi võistluS

8. EALi liikmeks soovib astuda Sten Ader Eestseisus vaatas Sten Aderi liikmeks astumise avalduse läbi ja otsustas ta EALi liikmeks vastu võtta.

gialad eri piirkondadesse. Esimene park tuleb Peetrisse koostöös arendajaga. Katrin Koov leidis, et linnapark on samuti osa avalikust ruumist ja seda võiks teha kvaliteetselt, nõudes arendajalt arhitektuurivõistluse korraldamist (planeeringutes tavaline). Kindluse kool valmib samas stiilis nagu Järveküla kool. See on Sweco projekt, mis on saadud riigihanke kaudu.

Liikmemaksuvõlad

7. Ülevaate EALi 2019. aasta tegemistest andsid Katrin Koov ja Andro Mänd

Rae valla uudised Liikmeks astumise avaldus Ülevaade EALi tegevusest Rae riigigümnaasiumi võistlus

01/20 arh.

EALi eelarve

6. EALi eelarve 2020 Ettepanek on suurendada EALi arhitektuurivõistluste tingimuste läbivaatamise tasusid. Senine hinnakiri: 550 eurot (kohalikud omavalitsused, ametid ja Riigi Kinnisvara AS) ja al 800 eurot (eravõistlused). Uued piirmäärad: vastavalt 700 eurot ja 1000 eurot. Uus hinnakiri kehtiks alates veebruarist 2020. Otsustati ettepanek kinnitada. Eestseisus peab IT- ja raamatupidamiskulusid liiga kõrgeks. IT-kulude vähendamiseks on küsitud pakkumist teistelt ettevõtetelt. Raamatupidamiskulude kohta saadab Ingrid Mald tutvumiseks kuuaruanded.

Tallinna Reaalkooli võistlus

Juhatuses päevakorras

Insolatsiooni arvutamise juhend

7. Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu koostatud insolatsiooni arvutamise juhendi tutvustus Ministeerium on juhendi heaks kiitnud. Selle peaksid läbi vaatama ja heaks kiitma ka eriala organisatsioonid. Kavand saadetakse muudatus ettepanekute tegemiseks ja heakskiidu saamiseks ehitusettevõtjate liidule, omavalitsuste liidule, omanike liidule, planeerijate liidule, EALile jt. Juhend tuleb tugevam kui määrus. Määrust „Nõuded eluruumidele” muudetakse, et viidata juhendile (mitte standarditele nagu praegu). Juhend pannakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehele. Juhend on koostatud standardite alusel. 8. EALi juhatuses päevakorras olnud teemad ja kohtumised Linnahalli analüüs: analüüsijaks valiti pakkumiste põhjal Villem Tomiste. Analüüs peab andma vastuse küsimusele, kas ooper mahub linnahalli, mis on selle muudatusega kaasnevad probleemid (muutused mahus, logistikas jne), kas ooper ja muud plaanitud funktsioonid saavad hoones koos toimida. Akustikateemat analüüsitakse koostöös Linda Madalikuga. Analüüs valmib kuu lõpuks. Veebruari alguses läheb analüüs valitsusse. Eesti Rahvusraamatukogu hange: EAL on saanud ähvarduskirja projekteerijalt Sirkel&Mall. Sise arhitektuurivõistluse tingimused on halvad, seepärast tegi EAL pöördumise ettepanekuga peatada hange ja alustada uuesti üldkontseptsioonist, mis hõlmab nii maastikku kui ka arhitektuuri tervikuna.

13. veebruar 2020 Biennaalide ettevalmistused

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

arh. 01/20

1. Tallinna arhitektuuribiennaali ja Veneet sia biennaali ettevalmistused (Raul Järg ja Kalle Vellevoog) Veneetsia biennaal on aasta tähtsündmus, avatakse 21. mail. Eesti on sellest osa võtnud alates 2000. aastast. Tänavune teema on „Väärikas kahanemine”.

Kalle Vellevoog: näitus ehitatakse üles nii, et see oleks hiljem liigutatav ja saaks teha rändnäituse. Seinal kuvaritelt näidatakse väljakuid, aga mitte läbi professionaalsete fotograafide fotosilma, vaid kasutajate ja elanike ülesvõtetel. Fotokorje kampaaniat on tehtud juba alates eelmisest sügisest ja see kestab. Käib kataloogi tegemine (Martin Pedanik on nii näituse graafiline disainer kui ka kataloogi kujundaja), kataloogi sisu on suures osas valmis (toimetab Triin Ojari). Käib info korrastamine ja kogumine. Üks osa ekspositsioonist on andmestik, mis puudutab kahanemist nii Euroopa kui ka Eesti kontekstis. Tegevustega ollakse graafikus ja probleeme ei ole. Avamisele tulevad kaheksa linna esindajad (valminud keskväljakute linnade esindajad). Tehakse kaks ümarlauda. Eesti pressile tehakse ERRi kultuuriportaali kaudu otseülekanne avamiselt, kus on kohal linnade esindajad ja kultuuriminister (u 30 min). Teine vestlusring on plaanitud välispressile ingliskeelsena: Garri Raagmaa, Jiri Tintera, Andres ja keegi kuraatormeeskonnast. Mõlemad pressikonverentsid salvestatakse ja need hakkavad näitusega kaasas käima. Eestikeelne vestlusring käsitleb rohkem seda, kuidas „Hea avaliku ruumi” projektid on mõjutanud nende linnade arengut. Ingliskeelse vestlusringi mõte on asetada Eesti Euroopa konteksti. Tallinna arhitektuuribiennaal: rahvusvahelisel tasandil väga hästi nähtav. Endiselt on keeruline köita kohalikku arhitekti, seepärast planeeritakse järgmiseks korraks Eesti publikule eraldi programmi. Kuna biennaal toimub samal ajal „EAL 100” juubeliaasta programmiga, oleks hea neid koos tutvustada. Praegu valmistatakse ette uut kuraatorivõistlust, mis kuulutatakse välja veebruaris. 2. Tallinna Reaalkooli arhitektuurivõistlus (Kalle Komissarov) Ülevaade võistlusalast, detailplaneeringust ja ruumiprogrammist. Võistluse korraldaja on Tallinna Linnaplaneerimise Amet. Võistlusülesande koostab Kalle Komissarov. Muinsuskaitse eritingimused on teinud Liivi Künnapu. Reaalkool vaevleb ruumikitsikuses. 3+1 arhitektid on teinud võimalike juurdeehitiste asukoha analüüsi, selle alusel on kehtestatud detailplaneering. Algkooli hoone on väga halvas ehituslikus seisukorras, tuleks lammutada. Kunagine uisukuur ja riietusruumid on plaanis muuta kooli muuseumiks ning ettepanek on sinna kõrvale taastada kõlakoda, mida kasutataks väliõppeklassina (kõlakoda ei ole võistluse objekt). Jaak-Adam Looveeri ettepanek on alustada võistlusega ja teha projekteerimistingimused pärast, et projekteerimistingimustes arvestataks võidutööd.

4. Üldkogu kava 23. aprillil toimub EALi üldkogu, kuu aja pärast peab selle kava kinnitama. Kontor ootab ettepanekuid, keda ja mis teemal kutsuda esinema. 5. Rakvere planeeringute tutvustus Rakvere linnaarhitekt Angeelika Pärna andis ülevaate, mis Rakvere linnas on toimunud, käsil ja tulemas. Linnal on kehtiv üldplaneering, millega saab edasi minna järgmised kümme aastat. „Eesti Vabariik 100” esimene etapp sai valmis ja võitis Lääne-Virumaa aasta teo rahvahääletuse. Arhitektuurivõistluse kaudu on valminud perearstikeskus (esmatasandi tervisekeskus) ja Rakvere Ametikooli õpilaskodu (mõlemad võitis BOA). Põhikooli meetmest tehti töö- ja tehnoloogiakeskus (võitis KUU Arhitektid), mille eelprojekt on valmis, liigutakse põhiprojekti poole. Seminari tänavaala projekt (kortermajade tänavaala) ootab elluviimist. Parkali jalakäijate promenaadile tuleb jätk, prioriteet on jalakäijate mugav liikumine. Vallimäele saadi Ettevõtluse Arendamise SA toetus, projekt realiseeritakse. 2007. aastal tegi Tiit Kaljundi Vallimäe detailplaneeringu, mille alusel on tehtud kogu ülejäänud projekt. Eesti Jalgpalli Liit üritab hakata linnadesse paigaldama jalgpalli kilehalle, sellele otsitakse sobivat kohta. Arvo Pärdi muusikamaja põhiprojektile tuleb hange, sisearhitektuur on olemas. Rakvere riigigümnaasiumi võistlusele esitati 16 tööd, võitis Salto arhitektuuribüroo OÜ. 6. EALi soovib astuda Priit Hamer Eestseisus vaatas Priit Hameri liikmeks astumise avalduse ja portfoolio läbi ning otsustas ta EALi liikmeks vastu võtta.

8. Planeerimisseaduse muutmise seaduse eelnõu Rahandusministeerium on esitanud kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks planeerimisseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Toomas Paaver on dokumendid läbi töötanud ja teinud ettepaneku need heaks kiita. 9. Pärnu arendusplaanid Vaadati lühifilmi tuleviku-Pärnust.

12. märts 2020 1. Väärtuspõhise riigihanke töörühma töö (Indrek Allmann) Tahetakse rakendada väga laiapõhjalist hindamist, millest ühe osa moodustab ettevõtte kvalifitseerimine (kõikvõimalikud struktuurid, kvaliteedisüsteemid jm), teise osa projektijuhtimine (hinnatakse peaprojekteerija IT-oskusi, kontaktvõrgustikku, töökogemust jm) ja kolmanda projektimeeskond, st põhimõtteliselt eriosade hindamine. Lisaks on rubriik „Tegevuskava”. Omal ajal tehti koos Jaak Huimerinnaga ettepanek: arhitektuurne idee moodustagu pakkumusest 60% ja hind 40%. Selles skeemis on arhitektuurne idee osa tegevuskavast, moodustades 60%st ainult kümnendiku. Igas hankes määraks hankija ise nii tegevuskava, projektimeeskonna kui ka projektijuhi osakaalu, need ei pruugi olla ¼, ¼, ¼, vaid võivad olla ka tegevuskava 90% ja ülejäänud 10% projektimeeskonnad, projektijuhid jm. Arhitektuurne osa on sellisel puhul väga marginaalne. Allmann arvas, et arhitektide jaoks on väga suur risk eelkõige väiksematel arhitektuuribüroodel. Eesti Ehitus-

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

EALi valimised Rakvere planeeringud EALi üldkogu Pärnu arendamine Planeerimisseadus Väärtuspõhised riigihanked

3. EALi valimised: president, juhatuse ette panek, arutelu Tänavusel üldkogul on EALi presidendi valimised, sest Katrin Koovi ametiaeg saab ümber ja vaja on leida uus inimene. Juhatuses on teemat arutatud ja pakutud kandidaadina välja Andro Mänd. Oodatud on lisaettepanekud. Peeter Perele tehti ettepanek kaaluda kandideerimist.

7. Teenetemedalid Eestseisus arutas EALi teenetemedalite saajate teemat. „Kolleeg 2019” kandidaadid on järgmised (läheb hääletusele liikmete seas). • Veronika Valk-Siska – lõpututes kabinettides väljastpoolt nähtamatu, kuid see-eest visa võitluse eest arhitektuuri eest. Tubli! • Kalle Vellevoog – „Hea avaliku ruumi” programmi vedamise eest, sest see on aidanud arhitektuuri kandepinda ja kvaliteetse väliruumi tähtsust ühiskonnas laiendada. • Kalle Komissarov – tema tubli töö võistluste töögrupi juhtimisel ja tagasihoidlik stiil ruumikultuuri edasiviimisel on tänuväärt. Teda huvitab sisu ning teoreetilise ja ehitatud maailma kokkupuutepunktid. Kes aeglaselt sõuab, see kaugele jõuab. Medal oleks ka viimaste aastate võistluste laviini haldamise eest, eriti kuna võistlused on arhitektuuri kvaliteedi hoidmise üks parimaid viise.

Liikmeks astumise avaldus

Võistlus on kavandatud algama 1. märtsil ja lõppema 5. juunil. Preemiafond on 36 000 eurot. Žürii koosseis: Ene Saar, Ignar Fjuk, Jaak-Adam Looveer, Mart Kalm, Katrin Koov, veel kaks EALi esindajat ja varuliige ning eksperdid. Kaalutud on välisliikme kaasamist, aga eestseisus ei pidanud seda vajalikuks. M. Lõokese ettepanekul võiks Muinsuskaitseameti ette antud esimese korruse ühenduse lahenduse jätta võistlusel osalejale vabaks. Võistlustingimustesse võiks lisada pehmendava lause, mis annaks arhitektile võimaluse teha mõistlikke mahulisi täpsustusi.

Teenetemedalid

01/20 arh.

Teenetemedalid

Võru Järve Kooli võistlus

Kultuurikoja liikmesus Juhatuse tegevus

Liikmemaksuvõlad

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

arh. 01/20

konsultatsiooniettevõtete Liit (EKEL) soovib selle skeemi alusel hakata tegema väga suuri objekte. Allmann avaldas töörühma kohtumisel arvamust, et skeem on liiga toores ja ei arvesta piisavalt arhitektuuri osakaalu. Ta tegi ettepaneku, et projektimeeskonna valimist võiks rakendada eelkõige väiksemate rekonstrueerimisprojektide puhul, kus arhitektuuri osakaal on väga väike. Seisukohta toetas Riigi Kinnisvara AS, EKEL oli tugevalt vastu. Tehti ettepanek jätkata arhitektuurivõistluste korraldamist, aga ainult arhitektuuri peale (võttes peatöövõtu ja projektijuhtimise välja). Allmann seda ei poolda, sest arhitektuurivõistluse mõte on selles, et saab ise kokku panna meeskonna, kellesse on usku, et plaanitu ka ellu viiakse. Allmann leiab, et kvaliteetset avaliku ruumi sellise skeemiga tellida ei saa. Kuna EALi esindaja ja EKELi arvamused lähevad lahku, tegi Allmann juhatusele ettepaneku, et EAL võiks töögrupist välja astuda, paluda arhitektuur sellest skeemist välja jätta ning alustada kahepoolseid läbirääkimisi Riigi Kinnisvara ASiga, et täiendada EALi poolt kunagi tehtud alust või alustada puhtalt lehelt. Otsustati Allmanni ettepanekut toetada.

kohti, mistõttu otsustas juhatus panna ettepaneku uuele hääletusele. Hääletuses ei osaletud, meiliarutelus olid pigem vastuseisukohad. Üksmeele puudumise tõttu otsustati teenetemedalit mitte anda. Kahtluse alla seati ka varasem otsus: kas peaks andma välja ehitaja teenetemedali, kui kandidaadid pole üheväärselt ja piisavalt põhjendatud? Liikmed esitasid ehitaja teenetemedalile tähtajaks kaks kandidaati. Hääletati, kas anda välja ehitaja teenetemedal (poolt 10, vastu 1, erapooletuid 4). Otsustati küsida kandidaatide kohta infot juurde ja hääletada uuesti esitatud kahe kandidaadi vahel.

2. Eesti Kultuuri Koja liikmesus EALile on saabunud kiri küsimusega, kas EAL soovib olla ka edaspidi koja liige. Viimastel aastatel ei ole EALi esindajat seal olnud, EAL ei ole kursis sealse tegevusega ega tunne enam ei vajadust olla liige. Katrin Koov tegi ettepaneku toetada pigem rohkem loomeliitude koostööd ja olla selles aktiivsem algataja. Otsustati lõpetada Eesti Kultuuri Koja liikmesus.

6. Ülevaade juhatuse tegevusest Suhtlus Tallinna linnapeaga – pärast esimest kohtumist sügisel on linna huvi raugenud ja EALi korduvatele pöördumistele tagasisidet pole. 20. veebruaril oli Kultuuriministeeriumis loomeliitude kohtumine, kus EAL tõstatas järgmised teemad: riik võiks toetada suurüritusi (nt Veneetsia biennaal, Tallinna arhitektuuribiennaal) samamoodi nagu kunstibiennaali; uue rahastusperioodi kultuuriobjektide valiku põhimõte võiks olla see, et teha korda suured olulised objektid (EAL pakkus välja ooperimaja, ERSO ja Narva Aleksandri kiriku), pigem vähem, aga korralikult. Loomeliitude esindaja Kultuurilehe SAsse: pika protsessi tulemusel valiti Virve Sarapik ja Tiit Aleksejev. Sirkel&Mall soovis EALilt ja Eesti Sisearhitektide Liidult ametlikku vabanduskirja, kuna liidud olevat ettevõtte mainet rikkunud. Pärast olukorra arutamist Eesti Sisearhitektide Liiduga otsustas EAL, et ei saada vabanduskirja, sest on käitunud oma põhikirja alusel, seistes hea kvaliteetse ruumi eest. MARE – viimane info on see, et ministrid kahtlevad, kuidas nelja ministeeriumi haldusala toimima hakkab. Ettevalmistavad dokumendid on head, EALi huvitavad teemad on sees. Arhitektuurivõistluste kujundusmakett – Kalle Komissarov on teinud ettepaneku, et võistlustest jääks maha jälg ühtselt kujundatud süsteemis (nagu Soomes). EAL tegi Eesti Kultuurkapitalile taotluse, kultuurkapital maketi tegemist ei toeta, aga sisu toetab. Toomas Paaver tegi ettepaneku, et võistlusülesandel võiks samuti olla ühtse süstee-

3. Võru Järve Kooli arhitektuurivõistlus (Jaak Huimerind) See on erivajadustega õpilaste kool, hoone kogupindala on 600 m2. EALilt soovitakse võistluse kooskõlastust. Lähtematerjalid on ebapiisavad (puuduvad digitaalsed alusjoonised). Õpilaste arv tuleb täpsustada. Otsustati volitada töögruppi sel teemal edasi töötama. 4. Teenetemedalid Eelmisel eestseisuse koosolekul otsustati üldkogul (23. aprillil) välja anda järgmised medalid: kolleeg 2019, ehitaja 2019 (Taavi Sinijärv), tellija 2019 (Kaire Tooming), ekspert 2019 (Linda Madalik) ja raamatupidaja 1977–2018 (Anne Kerge). Eelmisel eestseisuse koosolekul tehti ka ettepanek tunnustada „Metseen 2019” teenetemedaliga Toomas Annust (AS Kapitel). Ta on arhitektuurihariduse toetaja, Tallinna vanalinna valgustusprojekti rahastaja ja teostaja. Koosoleku järel tuli eestseisuse liikmete hulgast mittetoetavaid seisu-

5. Liikmemaksuvõlglased Kord aastas tuleb tegeleda liikmemaksuvõlglastega. Väljaheitmise kohta tuleb teha salajane hääletus. Liidust soovib välja astuda Priit Pent, kes ei tegele enam arhitektuuriga (tal on ka võlg). Seoses välismaale kolimisega soovib liikmesuse peatada Sverre Laanjärv (samuti võlg). Kalle Komissarov tegi ettepaneku helistada võlglastele enne, kui teha nende väljaarvamise otsus.

Taotleja nimi

Taotluse suurus €

Taotluse kuupäev

Alvin Järving

400

25.02.2020

Diana Taalfeld

400

28.02.2020

Kai Süda

400

20.02.2020

Risto Parve

400

20.02.2020

Karli Luik

9. EALi liikmeks soovivad astuda Ülle Maiste ja Mark Grimitliht Eestseisus vaatas Ülle Maiste ja Mark Grimitlihti avalduse ja portfoolio läbi ning otsustas nad EALi liikmeks vastu võtta. Eesti Arhitektide Liidu eestseisuse otsus 08.04.2020 Tuginedes Eesti Arhitektide Liidu loovisikute stipendiumeid määrava komisjoni ettepanekule 20.03.20 otsustab eestseisus määrata vabakutselise loovisiku loomestipendiumid loovisikute ja loomeliitude seaduse § 12 lõike 3 punkti 2, liidu stipendiumide maksmise korra ja esitatud avalduste alusel järgmistele isikutele.

Taotluse eesmärk

Taotluse sisu

Erialane täiendõpe

Osalemine erialastel konverentsidel/ seminaridel

Eraldis € 200

Veneetsia biennaali külastamine avamisnädalal

200 200 200

Veneetsia biennaali külastamine seoses Ehituskunst 61 ettevalmistustöödega

400

01.03.2020

Laura Linsi

2500

01.03.2020

Roland Reemaa

2500

01.03.2020

Andres Levald

400

22.02.2020

250

Anu Tammemägi

400

02.03.2020

250

Eve Komp

400

25.02.2020

250

Maie Kais

400

20.02.2020

250

Mart Keskküla

400

20.02.2020

250

Olav Remmelkoor

400

15.02.2020

Pelle-Sten Viiburg

400

23.02.2020

Raivo Puusepp

400

07.02.2020

250

Silvia Riige

400

02.03.2020

250

Urmo Mets

250

01.03.2020

250

Ülle Kupri

400

10.01.2020

250

Ülo Peil

400

28.02.2020

250

Loometegevus

EALi õppereis

VII Artishoki biennaali kureerimine ja kutsutud osavõtt Ungari ekspositsioonist XVII Veneetsia arhitektuuribiennaalil

EALi õppereis Šveitsi ja Bodenseesse septembris 2020

200 2500* 2500*

250 250

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

7. Ettepanekud, keda kutsuda üldkogule ettekandeid tegema Plaan on kutsuda ettekannet tegema Taavi Jakobson ehitisregistri teemadest ja aastapreemia laureaadid (KUU arhitektid) oma loomingust. Tehti ettepanek, et Linda Madalik peaks ettekande viimaste aastate probleemidest. Indrek Allmann leidis, et üldkogu on taas liiga pikk, ja tegi ettepaneku muusikaline vahepala ära jätta. Aet Ader tegi ettepaneku vaadata üle juhatuse liikmete tasud (taastada varasem kord, kus presidendi töötasu oli kõrgem). Proportsioone on seoses juhatuse liikmete vähenemisega juba muudetud. Revisjonikomisjoni liikmed taandavad ennast, seega on vaja leida uued liikmed, samuti taandavad ennast aukohtu liikmed.

8. EALi noortekogu liikmeavaldused Noortekogu liikmeks soovivad astuda Tristen Vardja, Anastasia Shabelnikova, Agur-Andri Tarmo, Amor Vaik, Anete Samelselg, Vladislav Kalames, Karl-Johan Jakobson ja Kristin Koskelainen Eestseisus vaatas soovijate avaldused läbi ja otsustas nad kõik noortekogu liikmeks vastu võtta.

Üldkogu ettekanded Loomestipendiumid

miga kaas (protokoll ja ülesanne oleksid ühtses süsteemis). Ka žüriil peaks olema juhis. Võistlustööd lähevad Eesti muuseumide infosüsteemi MuIS, programm on plaanis avada koos EALi juubeliüritusega. Ajakirja MAJA maht on kasvanud ja plaanitakse tööle võtta veel üks inimene. Järgmine on ajakirja 100. number. Muutuva kooliruumi trükis levib ja on väga populaarne.

Liikmeks astumise avaldused

01/20 arh.

arh. 01/20 Taotleja nimi

Taotluse suurus €

Taotluse kuupäev

Taotluse eesmärk

Taotluse sisu

Grete Veskiväli

2500

29.02.2020

Loometegevus

Jaan Tiidemann

600

01.03.2020

Loometegevus

2500

01.03.2020

Loometegevus

960

28.02.2020

Loometegevus

Toivo Tammik

2500

01.03.2020

Loometegevus

Velle Kadalipp

640

28.02.2020

Õppereis

Vilen Künnapu

2500

28.02.2020

Loometegevus

Margit Mutso

800

02.03.2020

Loometegevus

Sisearhitekt Aulo Padari juubelinäituse korraldamine Uurimus ruumikirjeldamise meetoditest Lahemaa külade näitel Euroopa Arhitektuuritudengite Assamblee korraldamine Fotografeerimiseks ja filmimiseks arhitektuuriüritustel Trükise „Roheline ring ümber Tallinna vanalinna. Linnaehituslik ja haljastuslik kujunemine” ettevalmistamine, teksti ja illustratiivse materjali valik ning koostamine EALi õppereis Dubaisse novembris 2020 Raamatu „Kujundid ruumis” ettevalmistamine, koostamine, kujundamine ja trükkimine Dokumentaalfilmi „Leonhard Lapin. Protsess” pikema versiooni režii kirjutamine, pildimaterjali otsimine ja ettevalmistamine

Liina Soosaar Reio Avaste

KOKKU

24 650

Eraldis €

* Eraldiselt makstakse väljamaksmisel tulumaks.

Komisjon eelistab anda toetust loometegevuseks. Pikaajalisi projekte püütakse toetada mitmest voorust, kuid enamasti mitte üle ühele loov isiku seatud piirmäära aastas (2500 eurot). Üldiselt järgis komisjon põhimõtet jätta igasse taotlusvooru enam-vähem võrdne summa, st jagada igas voorus veerand aasta summast. Õppereiside toetusi komisjon vähendas, kuna eelistab loometegevust, lisaks soovis komisjon järgida varem sarnasteks õppereisideks eraldatud summasid. Dubai EXPO õppereisi taotlust ei rahuldatud, kuna on selgunud, et EXPO plaanitud ajal ei toimu. Jaan Tiidemannile eraldati toetus vähendatud mahus, kuna stipendiumiga saab toetada uurimistöö lisategevusi, sh tõlkimise mahtu, mitte doktoritöö kirjutamist, mis juba on stipendiumiga tasustatud. Eriolukorrast või muudest põhjustest tingituna ära jäänud ürituste puhul tuleb stipendium tagastada või esitada komisjonile põhjendatud selgitus juba tehtud (osaliste) kulude katmiseks. Otsuse ettepaneku koostajad: Alvin Järving, Elo Kiivet, Koit Ojaliiv, Emil Urbel. Kokku määrati stipendiume 21 160 euro ulatuses. Kokku on 2020. a stipendiumideks 84 485 eurot, sh eelmise aasta jääk 1388 eurot. Eestseisuse nõudmisel jäetakse seoses eriolukorraga riigis väljamakse ootele õppereisidest ja konverentsidest osavõtuga seotud stipendiumid.

Need makstakse välja juhul, kui reis toimub plaanipäraselt. Otsuse kinnitas EALi eestseisus 8. aprillil. Veronika Valk-Siska jäi otsuse suhtes eriarvamusele (esitatud 07.04.2020): „Tänases kriisisituatsioonis tuleks esmalt välja selgitada loometoetusteks vajaminev aastane summa. Kultuuriministeerium on esitanud Loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmise eelnõu, mille kohaselt peatatakse loomestipendiumide eraldamine, kuivõrd ressursse on vaja kasutada kriisiolukorras hätta jäänute loometoetusteks. Nii nagu EAL oma teavituses reedel, 3. aprillil märkis, on Loovisikute ja loomeliitude seaduse ja teiste seaduste muutmise kohta on info leitav eelnõust 169 SE. Lisaks on Kultuurkapital avanud erakorralise meetme, kus on võimalik taotleda eristipendiumi. Kõik reisistipendiumid jätaksin mina tänases eriolukorras kindlasti ära. Juhin tähelepanu, et eriolukord ei lõpe ühel hetkel nii nagu seda poleks kunagi olnud. Kuni jätkuvad kriisi mõjud (arhitektuurivaldkonnas ehk isegi pikema vinnaga kui mõnel teisel loomealal), tuleks stipendiumivajadused rahuldada Kultuurkapitali toetustest. Loomestipendiumite vajaduste jaoks on oluline teha sisulist koostööd Kultuurkapitaliga. Tuletan meelde, et loometoetused on kogu seadusemuudatuse kehtimise aja selge prioriteet, loomeliidud peaksid praegu prioriteedi loometoetustele ümber seadma ja tegema stipendiumide osas koostööd Kultuurkapitaliga.”

2500* 400 2500* 960*

2500* 0

2500*

800* 21 160

3. Suveseminar Suveseminar on lükatud edasi 29.–30. augustile. Praegu on lahtine ka Veneetsia biennaali toimumine ja tuleb arvestada, et kuupäevad ei langeks suveseminariga kokku, seega augusti viimane nädalavahetus ei pruugi sobida. Kaalutud on ka septembri esimest nädalavahetust.

6. Konverents „Ehitus 2021+” Aprilli algul toimus ehitajatega koos korraldatava „Ehitus 2021+” aastakonverentsi korraldustoimkonna kohtumine. Ürituse peateema on kvaliteetne ruum. EAL on võtnud ülesandeks leida head esinejad ja korraldada nende kohaletulek. Ettepanek on tehtud Rootsi riigiarhitektile Helena Bjarnegårdile, samuti Lendageri kontserni esindajale, kes tegeleb ehitusmaterjalide uuskasutusega (räägiks ringmajandusest ja uuest projekteerimise-ehituse ärimudelist). 7. Kava kutsuda RKASiga kokku väärtus põhise riigihanke töörühm Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit on algatanud väärtuspõhise hankesüsteemi väljatöötamise. Kuna EALi esindaja oli arhitektuuriküsimustes eriarvamusel, loobus EAL töögrupist osalemisest. Riigi Kinnisvara ASi jaoks on teema endiselt oluline, kuid Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu plaaniga kaasa minna ei soovita ja mõeldakse, kuidas ise jätkata. 8. Ruumikaartide uuendamine Nii Eesti Sisearhitektide Liidu kui ka EALiga võetakse sügisel seisma jäänud asi uuesti käsile.

Autoriõigus

5. Juristi kirjad Postimehele ja ERRi autori õiguse teemal (autorite märkimised) Eva Mägi aitas koostada märgukirjad Postimehele ja ERRile, milles EAL juhib tähelepanu sellele, et nende artiklites ja saadetes ei olnud taas viidatud põhifookuses olnud objektide autoritele (Delta maja ja lodjakoda Tartus).

Üldkogu korraldus Ehituskonverents

2. Üldkogu Üldkogu toimub 11. juunil e-vormis. Kuna seadus ei luba MTÜdele salajast elektroonilist hääletust (isikuvalimisi), tuleb korraldada valimised füüsilisel kujul. Plaan: päeva jooksul (kl 10–17) saab käia EALis kohapeal hääletamas. Kes ise ei saa tulla, volitab kedagi enda eest hääletama. Tehti ettepanek ka suunatud volikirjaga hääletuseks. Ettepanekut toetati. Hääletamise ajal toimub ülekanne Zoomis. Presidendikandidaadid ja ametist lahkuv president peavad seal ettekande, hääletatakse uus eestseisuse koosseis (tulemused esitatakse otseülekandena). Eestseisuse liikmete tutvustus esitatakse kirjalikult. Arutati, kuidas anda üle teenetemedalid, et oleks piisavalt pidulik. Tehti ettepanek ajakirjanduses avaldada, kellele medalid anti. Sama päeva hommikul tehakse pressiteade, presidendivalimise tulemused avaldatakse pressiteatele järgneval päeval.

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

4. Loometoetused Seadusemuudatuse ühe osana külmutati loome stipendiumid kuueks kuuks ja seda raha soovitakse kasutada loometoetusteks. EAL on juba kaks taotlust rahuldanud ja kolmas on menetlemisel. Võimalik on taotleda Eesti Kultuurkapitalist eristipendiumi taotlustele, mis muidu oleks olnud suunatud loomestipendiumide saamiseks. Loomestipendiumide rahast jagub EALil täies ulatuses 20 liikmele aastas loometoetuse maksmiseks. EALi põhikiri ütleb, et loometoetusi määrab eestseisus, aga see on seadusega vastuolus. Põhikirja peab muutma nii, et loometoetuste määramise komisjon on juhatus. See muudatus tuleb kinnitada üldkogul.

Väärtuspõhised riigihanked

1. Georg Otsa mälestusmärgi ideekonkurss Avalikustati Tallinna plaanitava mälestusmärgi ideekonkursi (riigihange) võistluse tulemused. EAL võistlusega seotud ei olnud. Selgub, et osa ettenähtud auhindu jäeti välja maksmata, määrati ainult esikoht ja kaks ostupreemiat. Žürii ei oleks tohtinud sellist otsust teha, sest seda ei võimaldanud võistluseeskiri. Selline otsus on äärmiselt ohtlik pretsedent tuleviku tarbeks ja ühemõtteliselt osalejate petmine. Riigihangete registris ei ole võistluse lõpp-protokolli veel avalikustatud, uudis võistlustulemuste kohta on välja kuulutatud. Indrek Allmann tegi ettepaneku, et kui EAL näeb, et toimuvad sellised riigihangetega seotud võistlused, võiks EAL end registreerida osaliseks. Osalejana peaks EALil tekkima õigus vaidlustada, kui selleks on vajadus. See oleks JOKK-skeem, kuid võimalus oma liikmeid kaitsta. Eestseisus otsustas • saata Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile märgukirja, milles taunib tekkinud olukorda ning palub preemiafond välja maksta (allakirjutajana kaasatakse Eesti Kujurite Ühendus), ühtlasi küsib näha võistluse protokolli; • teha neile EALi liikmetele, kes võistlusest osa võtsid, ettepanek otsus vaidlustada.

Tekkis küsimus, kas on mõistlik sel aastal suveseminar üldse korraldada. Valdav osa toetas ürituse toimumist, kui olud seda lubavad. Eesti Kultuurkapital on selleks toetuse eraldanud.

Suveseminar Ruumikaardid

23. aprill 2020

Georg Otsa mälestusmärk Loomestipendiumid

01/20 arh.

Preemiate statuudid

Eestseisuse liikmete sõnavõtud Liikmeks astumise avaldused

Võistluste kooskõlastamine Liikmeks astumise avaldused

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

arh. 01/20

9. Preemiate statuutide muutmised: arhi tekti aastapreemia, „Eramu” ja „Väike” Kõigi liitudega ühiselt on võetud vastu otsus, et ühelgi preemial ei tohi olla üle viie nominendi. Eesti Maastikuarhitektide Liit ja Eesti Sisearhitektide Liit lubasid oma nominendid üle vaadata. Endiselt on lahtine artiklipreemia. EALi seisukoht on, et ei ole vaja kahte eripreemiat nagu eelmisel aastal (Sirbi preemia ja MAJA preemia), peaks olema üks artiklipreemia ja see ei peaks piirduma nende kahe väljaandega, kaasata tuleks kogu Eesti meediamaastik, sh Müürileht, Päevaleht. MAJA ja Sirp on sellele väga vastu. Oodatakse eestseisuse ettepanekut artiklipreemia statuudi kohta. „Eramu” ja „Väikse” preemia statuutides väga suuri muudatusi ei tule. „Väikse” puhul tuleb defineerida, mis on väike. 10. EALi noortekogu liikmeks soovivad astuda Liisbeth Põldre ja Martin Ant Eestseisus vaatas Liisbeth Põldre ja Martin Andi avalduse läbi ja otsustas nad noortekogu liikmeks vastu võtta.

28. mai 2020 1. RKASi võistluste kooskõlastamine (Narva Kraavi tn võistlus, TTK Mõdriku õppekes kuse arhitektuurivõistlus, Tallinna Endla tn riigigümnaasium, Tartu Raadi võistlus) (Kalle Komissarov) Eestseisus kooskõlastas järgmiste arhitektuurivõistluste tingimused ja žürii koosseisu (kõigi korraldaja Riigi Kinnisvara AS): Narva Kraavi 1 õppekompleks (08.06–11.09), Mõdriku õppekeskus (08.06–08.10) ja Endla riigigümnaasium (08.06–26.08). Tartu Raadi planeeringu arhitektuurivõistluse korraldab kohalik omavalitsus, toimub 08.06– 18.09: eestseisus ei kooskõlastanud võistlustingimusi ja tegi ettepaneku neid täpsustada; eestseisus kinnitas žürii. 2. EALi liikmeks soovivad astuda Kristel Ausing, Eva Kedelauk ja Hermes Lilleorg ning noortekogu liikmeks Linda Li Arro Eestseisus vaatas soovijate avaldused läbi ja otsustas nad EALi ja noortekogu liikmeks vastu võtta. 3. Eestseisuse liikmete sõnavõtud nii tagasikui ka edasivaatavalt Tõnu Laigu: eestseisuse kooslus on küll väga hea, esindatud on eri vanuserühmad, kuid siiski tuleks teha põlvkondade vahetus, et anda noorematele rohkem sõnaõigust.

Oliver Alver: eestseisuses on saanud kokku mitu põlvkonda. Hea mõtete ja infovahetuse koht. Koit Ojaliiv: tunded on kahetised. Vahel tekib mõte, kas eestseisuse arutelu mõjutab otsuseid ülevalpool. Rohkem oleks vaja otsekontakti, kohati tundub, et riigi tasandil on EAL hinnatud institutsioon, aga aeg-ajalt teda väga tõsiselt ei võeta. EAL täidab riigiarhitekti ametit olenemata sellest, et seda mandaati päriselt ei ole. Aet Ader on varem juhatuse liikmena kogenud, et juhatuse töö on äärmiselt intensiivne, palju teemasid. On teada, et on väga keeruline anda juhatuse teemasid ja probleeme eestseisusele edasi nii, et kasutada eestseisuse suure hulga inimeste ajupotentsiaali võimalikult operatiivselt. Kuidas eestseisus saaks osaleda sisuliselt EALi fookusteemadega tegelemises eestseisuse koosolekutel? Eestseisuse roll ei tohiks liiga palju taanduda pelgalt töögruppide esitatud võistlusülesannete ja stipendiumitaotluste rahastamise otsuste kinnitamisele. EALi töögruppide ettevalmistatud sisendit võiks kasutada mõne teema lahkamiseks, eestseisuse liikmete tagasisidet ja arutelu EALi seisukohtade kujundamisel. Toomas Paaver: „EAL mõnikord justnagu ongi riigiarhitekt, tehes ära osakese sellest tööst. Meil on juba põhikirjaliselt kaks osaliselt vastakat eesmärki sisse kirjutatud, mis on tegelikult hea, aga see pole kerge. EAL kui avalikku huvi esindav ja EAL kui arhitektkonna huvi esindav organisatsioon on kaks rolli, mis mõnikord võivad olla vastuolus. Minu jaoks ilmnes selline kahestumine eestseisuses vaid ühel korral ehk Tallinna Kaubamaja võistlustingimuste kooskõlastamisel, kus jäin eriarvamusele, sest ma ei pidanud ülesannet avalikes huvides piisavalt läbimõelduks. Me võiksime veelgi paremini püüda oma mõlemat rolli teadvustada, mõeldes nii, et alati teeme mõlemas mõttes hea otsuse!” Elo Kiivet on oma rolli EALi eestseisuses mõtestanud pigem avalike huvide kaudu, mitte niivõrd ettevõtjate või arhitektuuribüroode esindajana. Arvamuste paljusus on tore, aga vahel peaks EAL sõnumite edastamiseks või seisukoha võtmisel olema karmim. Eestseisuse puhul on oht, et see läheb jututoaks, seetõttu võiks koosseis olla natukene väiksem, et kõik oleksid kaasatud ja saaksid võrdsemalt sõna. Infovahetus töögruppide ja juhatusega võiks olla tihedam, eestseisus võiks käimasolevast rohkem teada ja rohkem sisuliselt osaleda, mitte ainult otsuseid kinnitada. EALil peaks olema ühiskonnas rohkem eestvedav roll, praegu oleme tihti reaktiivsed, reageerides negatiivsele, kuigi võiksime olla proaktiivsed. Positiivset programmi, visiooni ja ennetavat tegevust peaks olema rohkem. Eve Komp: eestseisusele saadetakse palju kutseid osaleda komisjonides ja mõttetubades. Paljud teemad on väga olulised ning tuleks mõelda, kui-

01/20 arh. intervalli juurde. Ta tõi esile kaks head asja, mis on tehtud: riigigümnaasiumi võistluste programm, see on ainulaadne ja jätab EALi tegevusest väga hea jälje, ning „Hea avaliku ruumi” programm. Kalle Komissarov: võistluseid on massiliselt, küsimus on, kas nende arvu piirata ning teha üksikuid ja hästi kvaliteetselt või teha massiga ja päästa, mis päästa annab. Juhatuses ta enam tööd ei jätka, kuid kui sinna valitakse, siis võistluste töögrupis jätkaks. Näitusetegevust oleks vaja turgutada. Indrek Allmann: tervishoiukriisi järel algab majanduslikult keeruline aeg, mis tähendab, et paljudel arhitektidel võib tekkida toimetulekuprobleeme. Kõige keerulisem ei ole EALile siiski mitte oma liikmete elushoidmine, vaid ühiskondlike protsesside jõuline suunamine (et ei unustataks „Liginulli” näituse sisu ja muid keskkonna aspekte). Muutus ühiskondlikus arutelus peab algama meist endist. Peame suutma rääkida nendest teemadest ka meie jaoks keerulistel aegadel. Ei tohi unustada päris asju! Peeter Pere tegi ettepaneku parendada suhtlust preemiate teemal, sest mittearhitektide hulgas ei ole see teema arusaadav. Peame selgelt välja ütlema, mis on aasta arhitektuuri peapreemia (nagu Finlandia-palkinto Soomes). Andro Mänd sai juhatusse kaasatuna aru EALi töömahust. EALil on võimekust vajaduse korral asju tagasi pöörata. EALi arvamusega arvestatakse kui partneriga. Üles on ehitatud üks tugevaim loomeliit.

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

das organiseerida ja tagada, et keegi eestseisusest või EALi liikmetest jõuaks komisjonides osaleda igapäevatöö kõrvalt. Marika Lõoke: EAL peaks esmajoones võtma tähelepanu alla oma liikmed. Võimalikult palju peaks olema avalikke võistluseid. Suhtlust Tallinna Linnavalitsusega tuleks parendada. Ka liikmetega peaks suhtlus olema tugevam, sh tuleks anda edasi probleeme, mis EALil on. Andres Levald: tehtud on suuri asju, näiteks ruumiloome ekspertrühm või „Hea avaliku ruumi” programm, kõik on sündinud selle eestseisuse ajal. Eestseisuse koosolekud on hea infovahetuse koht. Meeldiks, kui arhitektid hakkaksid rohkem planeerimisega tegelema (detail- ja üldplaneeringud). Kutsesüsteemi arendamise juures oleks oluline tegeleda arhitektieetikaga. Kui arhitekt tuleb kutset taotlema, siis ta deklareerib sellega ka seda, et järgib oma tegevuses EALi eetikakoodeksit. EALi aukohtu ülesanne peaks olema võtta menetlusse ka asju, mis ei ole seotud otseselt EALi liikmetega, vaid arhitektide tegevusega. Ettepanek on, et eestseisus hakkaks taas koos käima kaks korda kuus. Kalle Vellevoog: EAL on väljendanud seisukohta, et ei rahuldu ametiühingu rolliga, sama oluline on seista ehitatud keskkonna kvaliteedi eest, mis on ka EALi põhikirjas. Varem kujundas EALi arvamuse eestseisus, praegu on seoses eestseisuse koosolekute harvenemisega paljud funktsioonid läinud üle juhatusele, kes teavitab eestseisust oma otsustest. Mõistlik oleks tagasi pöörduda eestseisuse koosolekute kahenädalase

Eestseisuse koosseis aastail 2016–2018. Foto Reio Avaste

arh. 01/20

EALi üldkogu koosolek EALI ÜLDKOGU KOOSOLEK 11.06.2020

11. juunil 2020 Tallinnas

1. President Katrin Koovi kõne (vt juhtkirja lk 2)

2. EALi uute ja lahkunud liikmete tutvustus Ingrid Mald EALi uued liikmed kahe üldkogu vahelisel ajal (aprill 2019 – mai 2020) ˬˬ Toomas Adrikorn Snd 30.04.1984. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala (2009). Töötab arhitektuuribüroos Ateljee 0 arhitektina. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 317 (18.04.2019). ˬˬ Martin Melioranski Snd 29.12.1971. Lõpetanud Tallinna Kunstiülikooli (1995), Eesti Kunstiakadeemia (1999) ja Columbia Ülikooli (2001). Töötab arhitektuuribüroos Meliorad arhitekti, disaineri ja juhatuse liikmena ning Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonnas tunniandja, 3DL juhataja, külalisteaduri ja lektorina. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 317 (18.04.2019). ˬˬ Kadri Kerge Snd 15.11.1983. Lõpetanud Viini Rakenduskunsti Ülikooli (2011). Töötab alates 2011. a Arhitektuuriministeeriumis arhitektina ja on selle kaasomanik ning alates 2018. a arhitektuuribüroos NBBJ arhitektina. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 321 (29.08.2019). ˬˬ Jiri Tintera Snd 30.12.1981. Lõpetanud Czech technical University in Prague’i (2007). On alates 2010. a FIE arhitekt Jiri Tintera, alates 2016. a töötab ka Tallinna Tehnikaülikooli Tartu kolledžis ehitise projekteerimise lektorina ja alates 2013. a Valga Vallavalitsuses vallaarhitektina. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 323 (24.10.2019). ˬˬ Endrik Mänd Snd 20.01.1972. Lõpetanud Tallinna Kunstiülikoolis arhitektuuri eriala (1995). Töötab arhitektuuribüroos Puusepp & Mänd arhitektina. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 323 (24.10.2019). ˬˬ Paulina Pähn Snd 20.11.1993. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala (2018). Töötab arhitektuuribüroos JVR. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 323 (24.10.2019).

ˬˬ Sten Ader Snd 10.05.1977. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala (2011). Töötab arhitektuuribüroos SKAD arhitektid arhitektina ja on selle juhatuse liige ning on alates 2014. a Tallinna Tehnikaülikooli arhitek tuuri ja urbanistika akadeemias arhitektuurse projekti „Puitkonstruktsioonis eramu projekteerimine” juhendaja. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 325 (12.12.2019). ˬˬ Priit Hamer Snd 12.03.1971. Lõpetanud Tallinna Tehnika kõrgkooli (2007). Töötab arhitektuuristuudios Märk vastutava arhitektina, on selle omanik ja juhataja. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 327 (13.02.2020). ˬˬ Ülle Maiste Snd 08.01.1978. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala (2012). Töötab arhitektuuribüroos At Home arhitektina ja on selle juhatuse liige. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 328 (12.03.2020). ˬˬ Mark Grimitliht Snd 20.03.1990. Lõpetanud Tallinna Tehnikakõrgkooli (2015) ning Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala (2017). Töötab Saaremaa Vallavalitsuses vallaarhitektina. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 328 (12.03.2020). ˬˬ Kristel Ausing Snd 31.01.1964. Lõpetanud Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (1989). Töötab Arhitektuuristuudios Siim & Kreis ning Nõmme Linnaosa Valitsuses arhitektina. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 330 (28.05.2020). ˬˬ Eva Kedelauk Snd 12.03.1988. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala (2013). Töötab arhitektuuribüroos Peeter Pere Arhitektid arhitektina. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 330 (28.05.2020). ˬˬ Hermas Lilleorg Snd 04.10.1969. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala (2008). Töötab arhitektuuribüroos Studio4 AB vanemarhitektina ja on seal partner. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 330 (28.05.2020).

01/20 arh.

ˬˬ Madli Kaljuste Snd 17.11.1992. Õpib Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimise erialal. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 323 (24.10.2019). ˬˬ Anastasia Shabelnikova Snd 07.08.1994. Lõpetanud Tallinna Tehnikakõrgkoolis rakendusarhitektuuri eriala (2017). Alus: EALi eestseisuse otsus nr 328 (12.03.2020). ˬˬ Tristen Vardja Snd 15.07.1997. Õpib Tallinna Tehnikaülikooli neljandal kursusel arhitektuuri. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 328 (12.03.2020). ˬˬ Agur-Andri Tarmo Snd 17.01.1993. Õpib Tallinna Tehnikaülikoolis viiendal kursusel arhitektuuri ja urbanistika akadeemias. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 328 (12.03.2020). ˬˬ Amor Vaik Snd 02.06.1994. Õpib Tallinna Tehnikaülikoolis viiendal kursusel arhitektuuri ja urbanistika akadeemias. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 328 (12.03.2020). ˬˬ Anete Samelselg Snd 06.08.1999. Õpib Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonnas arhitektuuri. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 328 (12.03.2020). ˬˬ Vladislav Kalames Snd 24.05.1997. Õpib Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonnas arhitektuuri. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 328 (12.03.2020). ˬˬ Karl-Johan Jakobson Snd 25.04.1995. Õpib Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonnas arhitektuuri. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 328 (12.03.2020). ˬˬ Kristin Koskelainen Snd 12.02.1999. Õpib Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonnas arhitektuuri. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 328 (12.03.2020). ˬˬ Liisbeth Põldre Snd 30.05.1999. Õpib Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonnas arhitektuuri. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 329 (23.04.2020). ˬˬ Martin Ant Snd 30.01.1991. Õpib Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonnas arhitektuuri. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 329 (23.04.2020). ˬˬ Linda Li Arro Snd 05.11.1997. Õpib Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonnas arhitektuuri. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 330 (28.05.2020).

Mälestame Evi Gross 04.04.1928–11.05.2019 Indrek Näkk 11.03.1972–23.06.2019 Andres Siim 25.02.1962–02.03.2020 Dmitri Bruns 11.01.1929–21.03.2020 Eili Kukkur 26.11.1939–29.04.2020

EALI ÜLDKOGU KOOSOLEK 11.06.2020

Noortekogu uued liikmed kahe üldkogu vahe lisel ajal (aprill 2019 – mai 2020)

3. EALi tegevuse kokkuvõte 2019. aASTA algusest 2020. aASTA kevadeni Ingrid Mald Eesti Arhitektide Liit (EAL) taasasutati 27. juunil 1989. EAL loeb end asutatuks 8. oktoobril 1921 ning on seega Eesti Arhitektide Ühingu tegevuse ja traditsioonide jätkaja. EALi eesmärk on edendada ja esindada arhitekti kutseala Eestis, osaleda arhitektuuri ja ehitusala korraldamises Eestis ning väljendada ja kaitsta oma liikmete loomingulisi, kutseõiguslikke ja majandushuve. 2021. aasta on EALi 100 aasta juubeli aasta. 31. detsembri 2019. aasta seisuga kuulus EALi 411 arhitekti. Kahe üldkogu vahelisel ajal astus EALi 12 uut liiget ja 11 uut noortekogu liiget. EAList lahkus igavikuteedele 5 liiget, välja astus või välja arvati 7 liiget. Alates 2016. aastast on EALi president Katrin Koov. EALi eestseisus on 20-liikmeline, sellele lisanduvad sektsioonide esindajad. Eestseisuse liikmete tööd eraldi ei tasustatud. EALil on 4-liikmeline juhatus koosseisus president Katrin Koov ning asepresidendid Kalle Komissarov, Andro Mänd ja Peeter Pere. Juhatuse liikmete töö on tasustatud. Eestseisus koguneb kord kuus (kuni 2018. a lõpuni kaks korda kuus) neljapäeviti, v.a suvekuudel. Juhatuse koosolekud toimuvad igal nädalal, v.a juulis ja augustis. Aktiivseim töögrupp oli 2019. aastal võistluste töögrupp, peale selle oli ülesandeid ekspertiiside töögrupil (tehti 1 ekspertiis) ja aukohtul (4 juhtumit). Seeniorite sektsiooni kohtumised toimusid kord kuus, v.a suvekuudel. EALi eestseisus kooskõlastas 2019. aastal 17 võistluse tingimused. EAL korraldas ja algatas 10 arhitektuurivõistlust: Pärnu kunstihoone, Jõhvi Põhikooli, Kärdla Põhikooli, Pärnu Raba tn silla, keskkonnamaja, Sillamäe vanalinna põhikooli võistluse ning „Hea avaliku ruumi” jätkuprogrammi raames Tapa linnakeskuse, Võsu aleviku keskosa, Lihula linnakeskuse ja Paide keskväljaku arhitektuurivõistluse. EAL osales Euroopa Arhitektide Nõukogu (ACE) töös, mille täisliige on EAL alates 2003. aasta novembrist. EAL osales ka Rahvusvahelise Arhi-

arh. 01/20

EALI ÜLDKOGU KOOSOLEK 11.06.2020

tektide Liidu (UIA) töös, kuhu EAL kuulub BAUA (Baltimaade Arhitektide Liitude Assotsiatsioon) koosseisus alates 1993. aastast. EALi eestseisuse liige Indrek Näkk valiti novembris 2017 ülekaaluka häälteenamusega ACE’i juhatuse liikmeks perioodiks 2018–2019. Kahjuks suri Indrek Näkk juunis 2019 ja tema töö võttis osaliselt üle EALi juhatus, kuid sellises mahus nagu I. Näkk ACE’i töös osales, EAL praegu seda ei tee. EALi eestseisuse igapäevatöö ülevaade on antud EALi uudiskirjas Teataja, mida 2019. aastal ilmus 2 numbrit (2019. a jaanuaris ilmus ka 2018. a viimane number, st kokku saadeti 2019. a liikmetele 3 numbrit). 2019. aasta suuremahulisemad sündmused ja projektid • EALi üldkogu 28. märtsil Tallinnas Kumus. Samas anti üle ka noore arhitekti preemia 2019, mille pälvisid Laura Linsi ja Ronald Reemaa. • Aprillis algas „PuuEXPO” projekt, mis sai rahastuse Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (Euroopa Regionaalarengu Fond) kaudu. Projekti sisuline eestvedaja on Eesti Arhitektuurikeskus ja sealne projektijuht Kadri Laar. • EALi kuraatorinäitus „Liginull” ning selle ringreis Tartus, Pärnus, Paides, Rakvere ja Kärdlas, lisaks oli näitus avatud Tallinnas Arhitektuuri- ja Disainigaleriis, superministeeriumis ning Riigikogus. Näitusel oli suur menu ja see pälvis meedialt palju vastukaja. Majanduslikult jäi tegevus kahjumisse, kuna ringreis oli suures osas korraldatud oma finantseeringuna, abiks olid toetajad. Näitusel on eestikeelne koduleht liginull.info. • EALi, Eesti Sisearhitektide Liidu (ESL) ja Eesti Maastikuarhitektide Liidu (EMAL) ühine suveseminar „Kelle nägu on maja?” Käsmus 5.–6. juulil. Seminar korraldati täielikult toetajate ja omafinantseeringu abil, sest Eesti Kultuurkapital seekord seda ei toetanud. 2020. aasta suveseminar toimub augusti lõpus Viljandis teemal „Ruum pärast pandeemiat”. • „Eesti Vabariik 100” arhitektuuriprog rammi „Hea avalik ruum” jätkuprogrammi algatamine koostöös Kultuuriministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga. „Hea avaliku ruumi” esimesed valminud linnaväljakud (Tõrvas, Põlvas, Valgas ja Raplas) avati 2018. a. Programmi rahastas aastail 2014– 2018 Riigikantselei, programmi juht on olnud Kalle Vellevoog ja tehnilise korralduse eest on vastutanud Ingrid Mald. 2019. aastal algatas EAL jätkuprogrammi ja korraldas 4 arhitek-

tuurivõistlust, et korrastada Tapa, Võsu, Lihula ja Paide keskosa. 2020. aastal programm jätkub ja kavas on korraldada 5 arhitektuurivõistlust koostöös kohalike omavalitsuste, Kultuuriministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga. • Segregatsiooniteemaline konverents „Eraldatud ruumid” koostöös Sotsiaalministeeriumiga 14. novembril Tallinnas Kumus. Kõrgetasemelisel rahvusvahelisel konverentsil oli u 180 osalejat. • Juhendmaterjali „Muutuv kooliruum” koostamine tänapäevast õpikäsitust toetava koolikeskkonna kavandajatele. Trükise väljaandmist toetasid Haridus- ja Teadusministeerium ning eratoetajad. Trükist jagab EAL tasuta ja see on veebis kättesaadav. • Arhitekti aastapreemia ja „Eramu” preemiate võistluste korraldamine ning 2019. aasta arhitektuuripreemiate üritusel nende preemiate üleandmine. Eesti arhitektuuripreemiate 2019. a auhinnatseremoonia korraldati Tartus 6. detsembril koostöös ESLi ja EMALiga. Liikmetele korraldas EAL kaks õppereisi. Septembris käidi Saaremaal, kus tutvuti Kuressaare uuendatud keskosaga, Saare KEKi hoonega ja paljude uusehitistega saarel. Kuressaare linnuses toimus vestlusõhtu kohalike omavalitsusjuhtidega. Oktoobri lõpus käis 34 EALi liiget Šveitsi ja Aust ria õppereisil tutvumas sealse nüüdisarhitektuuriga. Kordusreis on kavandatud 2020. aasta septembrisse. Pandeemia tõttu lükkus edasi 2020. a novembrisse kavandatud õppereis Dubai EXPO-le. EALi tegevuse osa on kutsekomisjoni haldamine. 2019. aastal vaatas EALi kutsekomisjon läbi 102 kutsetaotlust ja väljastas 93 kutsetunnistust (45 taastõendamise taotlust ja 44 uut taotlust). EAL toimib muu hulgas kogu valdkonna infopunktina: päevas saabub EALi kümmekond päringut mitmesugustel valdkonda puudutavatel teemadel. EALi tegevuse suurim rahastaja on Eesti Kultuurkapital, kuid nõutud omafinantseeringu katteks kaasab EAL peale liikmemaksude ka projektipõhiselt eratoetajaid. 2019. aastal jäi kahjuks mitu projekti Eesti Kultuurkapitali toetuseta ja tuli teostada täielikult omavahenditest, mis kajastub ka aastaaruande tulemis. Tänu Kultuuriministeeriumile on EALil võimalik jagada oma liikmetele loomingulisi stipendiume.

01/20 arh.

Arhitektuurivõistluste korraldamise ja koos kõlastamise kokkuvõte EALi lepinguline koostöö 2019. a 1. Pärnu kunstihoone arhitektuurivõistlus (osaline korraldus) 2. Jõhvi Põhikooli arhitektuurivõistlus 3. Kärdla Põhikooli arhitektuurivõistlus 4. Pärnu Raba tn silla arhitektuurivõistlus (osaline korraldus) 5. Keskkonnamaja arhitektuurivõistlus (osaline korraldus) 6. Sillamäe vanalinna põhikooli arhitektuurivõistlus 7. Tapa linnakeskuse arhitektuurivõistlus 8. Võsu keskuse arhitektuurivõistlus 9. Lihula linnakeskuse arhitektuurivõistlus 10. Paide keskväljaku arhitektuurivõistlus 11. Järve City arhitektuurivõistlus (ettevalmistamisel) 12. Kadrina põhikooli arhitektuurivõistlus (ettevalmistamisel) Tingimuste läbivaatamine ja kooskõlastamine 2019. a 1. Mere pst 10 (Tallinn) ärihoone arhitektuurivõistlus 2. Paide riigigümnaasiumi arhitektuurivõistlus 3. Riia mnt 59 (Viljandi) arhitektuurivõistlus 4. Narva Eesti Gümnaasiumi arhitektuurivõistlus 5. Narva riigigümnaasiumi arhitektuurivõistlus 6. Hariduse 13 kooli (Kuressaare) arhitektuurivõistlus 7. Pätsu mälestusmärgi (Tallinn) arhitektuurivõistlus 8. Kolde riigigümnaasiumi (Tallinn) arhitektuurivõistlus 9. Vabaduse pst 6 parkimismaja (Tartu) arhitektuurivõistlus 10. Võsu põhikooli ja lasteaia arhitektuurivõistlus 11. Kuusalu kooli arhitektuurivõistlus 12. Georg Otsa mälestusmärgi (Tallinn) arhitektuurivõistlus

13. Rakvere riigigümnaasiumi arhitektuurivõistlus 14. Rävala kvartali (Tallinn) arhitektuurivõistlus 15. Raadimõisa rekreatsiooniala (Tartu) arhitektuurivõistlus (pole veel alanud) 16. Mustamäe riigigümnaasiumi (Tallinn) arhitektuurivõistlus 17. Vabadussõjas osalenud viimsilaste mälestusmärgi (Viimsi) arhitektuurivõistlus

EALI ÜLDKOGU KOOSOLEK 11.06.2020

EALi kontoris töötas 2019. aastal 4 inimest: täistööajaga sekretär, projektijuht ja direktor ning osalise tööajaga (90%) alates aprillist 2019 „PuuEXPO” projekti juht. Alates 2020. aasta veebruarist töötab EALis osalise tööajaga ka teadus- ja arendusnõunik, kelle eesmärk on suurendada nii arhitektuurivaldkonna liitude kui ka nende liitude liikmete teadlikkust teadus- ja arendustegevusest ning innovatsioonist ning selle ala võimekusest. Palgalisi juhatuse liikmeid on 4.

Võistlused, millega EAL polnud 2019. a seotud 1. Lai 15 (Pärnu) krundi hoonestamise arhitektuurikonkurss, eravõistlus 2. Jaan Krossi mälestusmärgi arhitektuurivõistlus (Tallinn) – Tallinna Linnaplaneerimise Amet ei kooskõlastatud EALiga 3. Stroomi rannahoone kaheetapiline arhitektuurivõistlus (Tallinn) – Tallinna Linnaplaneerimise Amet ei kooskõlastatud EALiga EALi lepinguline koostöö 2020. a kuni 04.06.2020 1. Audru keskväljaku arhitektuurivõistlus 2. Pärnu mnt 275 (Tallinn) majutushoone arhitektuurivõistlus Tingimuste läbivaatamine ja kooskõlastamine 2020. a kuni 04.06.2020 1. Rae riigigümnaasiumi ja spordihoone arhitektuurivõistlus 2. Võru Järve Kooli arhitektuurivõistlus 3. Endla riigigümnaasiumi arhitektuurivõistlus 4. Narva Kraavi 1 õppekompleksi arhitektuurivõistlus 5. Tartu Raadi planeeringu arhitektuurivõistlus 6. Keila lauluväljaku ideevõistlus 7. Mõdriku õppekeskuse arhitektuurivõistlus

Majandusaasta aruanne ja revisjonikomisjoni ettepanek Revisjonikomisjoni arvamus EALi 2019. majandusaasta aruande kohta Käesolev majandusaasta aruanne on koostatud aruandeperioodi 01.01.–31.12.2019 kohta ning sisaldab kõiki majandusaastal tehtud majandustehinguid. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja Raamatupidamise Toimkonna juhenditega. Tulud ja kulud ning majandustehingud on kajastatud tekkepõhiselt, tulude ja kulude vastavuse printsiibist lähtudes.

arh. 01/20

EALI ÜLDKOGU KOOSOLEK 11.06.2020

Tuludest on maha arvatud tegelikult tehtud kulud olenemata sellest, kas need on tasutud või mitte. Rahavoogude aruanne on koostatud otsemeetodil. 2019. majandusaasta kohta koostatud raamatupidamise aastaaruanne kajastab õigesti ja õiglaselt mittetulundusühingu finantsseisundit, majandustegevuse tulemust ja rahavoogusid seisuga 31.12.2019. Teen üldkogule ettepaneku kinnitada raamatupidamise aastaaruanne seisuga 31.12.2019 bilansimahuga 143 707 eurot ja tulemiga –34 815 eurot. EALi kontodel on raha 84 107 eurot seisuga 31. detsember 2019. Tallinnas 27. aprillil 2020 Siiri Koot, Jüri Siim, Raivo Tabri Otsustati: 135 üldkogul osalejat kinnitasid majandusaasta aruande oma allkirjaga.

Põhikirja muutmise ettepanek 48. EAL-i juhatuse pädevuses on: …… Lisatakse: 48.6 loometoetuste määramine [muudatused alla joonitud] VI LOOMETOETUSTE JA STIPENDIUMIDE MAKSMINE 63. Loometoetuse määramise komisjoniks EAL-is on juhatus [enne: eestseisus], kelle töösse loometoetuste määramise otsustamisel on kaasatud riigi esindajana kultuuriministri nimetatud ametnik. …… 69. Eestseisuse liige ei või hääletada, kui eestseisus otsustab loometoetuse või stipendiumi määramist talle või tema lähikondsele (abikaasale, otsejoones sugulasele, õele, vennale, õe või venna alanejale sugulasele, abikaasa otsejoones sugulasele, abikaasa õele või vennale). Käesolevas punktis nimetatud juhul ei arvestata selle eestseisuse liikme häält ka esindatuse määramisel. Otsustati: 137 üldkogul osalejat kinnitasid põhikirja muudatusettepaneku oma allkirjaga.

4. Presidendikandidaadi ning eestseisusesse ja komisjonidesse kandideerijate tutvustus ˬˬ Uue presidendi (juhatuse liikme) valimine (salajane hääletamine, lihthäälteenamus) Kandideeris Andro Mänd. ˬˬ Aukohtu uue koosseisu valimine (salajane hääletamine, lihthäälteenamus) Kandideerisid Aet Ader, Lembit-Kaur Stöör, Tarmo Teedumäe ja (varuliige) Joel Kopli. ˬˬ Revisjonikomisjoni uue koosseisu valimine (salajane hääletamine, lihthäälteenamus) Kandideerisid Ülle Kupri, Kätlin Mänd ja JohannAksel Tarbe. ˬˬ Uue eestseisuse valimine (salajane hääletamine, lihthäälteenamus) Kandideerisid praegusest koosseisust Aet Ader, Indrek Allmann, Oliver Alver, Jaak Huimerind, Elo Kiivet, Kalle Komissarov, Eve Komp, Katrin Koov, Raivo Kotov, Tõnu Laigu, Andres Levald, Ivar Lubjak, Marika Lõoke, Koit Ojaliiv, Toomas Paaver, Peeter Pere, Mai Shein, Veronika ValkSiska ja Kalle Vellevoog ning uute liikmetena Kairi Kirt-Ende, Jaan Kuusemets, Endrik Mänd, Ivan Sergejev, Lembit-Kaur Stöör, Kai Süda, Toivo Tammik, Jaan Tiidemann ja Villem Tomiste.

01/20 arh.

Olen Andro Mänd, arhitekt, praeguse juhatuse asepresident, ja kandideerin EALi järgmiseks presidendiks. Need, kes mind tunnevad, teavad, et arhitektuur ja selle roll ühiskonnaelu kujundamises on mulle oluline. EALi presidendina tekib mul võimalus veelgi laiapõhjalisemalt ja sügavamalt tegeleda teemadega, mis linnaruumi ja meie elukeskkonda paremaks muudavad, teha meid ühiskonnas veel nähtavamaks ja kuuldavamaks, tõstatades olulisi teemasid ja saavutada toimivaid kokkuleppeid. Me peame olema partnerid, säilitades objektiivsuse. Olin Katrin Koovi eelmise juhatuse n-ö must hobune, kellest laiem arhitektuuriavalikkus väga palju ei teadnud. Katrini eestvedamisel oli liidu fookuses kaasaegne kooliruum ning ta otsustas mind liidu tegemistesse rohkem kaasata, kuna olen osalenud mitme haridusasutuse projekteerimises. Olen lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala ning õppinud Washington Alexandria Architecture Centeris ja Bauhaus Universität Weimaris. Olen töötanud arhitektina peaaegu 20 aastat. Alustasin Raul Vaiksoo büroos, millele järgnesid 3+1 ja KAVAKAVA. Viimased üheksa aastat olen töötanud Salto arhitektuuribüroos. Lisaks on mul enda büroo nimega HOOV. Olen olnud osaline Tartu Ülikooli Narva kolledži, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli, Viljandi, Rapla ja Tabasalu riigigümnaasiumi ning Tallinna Linnateatri juurdeehitise projekteerimise meeskonnas. Aastate jooksul olen tegelenud arhitektuurivaldkonna populariseerimisega. Aastatel 2014, 2015 ja 2016 vedasin arvamusfestivali linnaruumi lava korraldamist ning arutelusid. Alates aastast 2016 õpetan mitmes gümnaasiumis ainet „Ruumiline projekteerimine”, mille kaudu üritan gümnasistides tekitada huvi just arhitektuuri ja ruumitemaatika vastu. Viimased kaks aastat olen olnud Katrin Koovi juhitud EALi asepresident. Just need kaks aastat andsid mulle tõuke kandideerida järgmiseks presidendiks. Mitmed olulised projektid on veel pooleli ning paljud teemad, mille me ühiskonnas oleme tõstatanud, on hakanud näitama esimesi märke positiivsetest suundumustest. Kindlasti soovin neid protsesse edasi toetada ja suunata. Kalle Vellevoo algatusel käima lükatud „Hea avaliku ruumi” programm on meie väikelinnade ruumilise arengu ajaloos pretsedenditu ja peab kindlasti jätkuma. Katrin Koovi tõstatatud nüüdisaegse kooliruumi teema jääb ka edaspidi meie fookusesse.

Andro Mänd. Foto Reio Avaste

Ministeeriumides ettevalmistatav ruumiprobleemidega tegelev ametkond MARU jääb kindlasti ka järgneval kahel aastal meie kõrgendatud tähelepanu alla ning üritame seda igal võimalikul moel toetada ja suunata kvaliteetse ruumiloome kompetentsikeskuse poole. Uued teemad, mida on ka juba eelmises juhatuses ja eestseisuses käsitletud, kuid mis peavad tulema jõulisemalt meie uue juhatuse tegevuskavva, on järgmised: 1. segregatsioon, 2. vananev ühiskond ja 3. kliimapoliitika, kokkuvõtvalt inimväärne elukeskkond. EALi korraldatud rahvusvaheline segregatsiooniteemaline konverents eelmise aasta lõpus äratas meedias suurt tähelepanu. Selle teemaga astusime nii mõnegi avaliku sektori esindaja konnasilmadele ja ärritust oli omajagu. Samas ei saa ümber lükata uuringu tulemusi, mille järgi Tallinnas toimub väga kiire segregatsiooniprotsess: vaesemad elanikud surutakse järjekindlalt kesklinna piirkonnast ja mereäärsetelt aladelt välja. Me ei pea vaatama Euroopas kaugele, et näha, mis on juhtunud linnades, kus see protsess on meist paarkümmend aastat ees. Koos segregatsiooniprotsessiga on meie linna struktuuris toimumas tõsised muutused ning arhitektide liit peab seda teemat üleval hoidma ja suruma poliitikuid mugavustsoonist välja. Siiralt heameel on tõdeda, et eelmine nädal avalikustatud Tallinna kesklinna linnaosa üldplaneeringu koostamise lähtetingimustesse on sisse kirjutatud segregatsiooniprobleemi lahendamise vajadus. Kindlasti hoiab uus juhatus teemat üleval ning oleme nõu ja jõuga abiks sellega tegelemisel ning jätkame teema tõstatamist kõigil kohtumistel nii poliitikute, meedia kui ka ärivaldkonna esindajatega.

EALI ÜLDKOGU KOOSOLEK 11.06.2020

5. Presidendikandidaat Andro Männi kõne

arh. 01/20

EALI ÜLDKOGU KOOSOLEK 11.06.2020

Nagu mainitud, on teine fookusesse tõstetav teema ühiskonna vananemisest tingitud arhitektuursed ja linnaplaneeringulised küsimused. Sotsiaalministeerium on kokku pannud töögruppe, et üle vaadata õigusaktid, mis puudutavad vanurite ja liikumispuudega inimeste igapäevast liikumist ja eluolu. Ühiskond peab hakkama muutma elamufondi, kuna iga aastaga suureneb nende inimeste hulk, kes on oma korteris n-ö vangis. Enamik kortermaju on projekteeritud nii, et vanuse tõttu hakkab kodust välja minek muutuma paljudele üle jõu käivaks. Meie ühine linnaruum ei arvesta üldiselt ealistest iseärasustest tingitud probleeme. Kuna see teema on muutunud oluliseks Sotsiaalministeeriumis, peame kindlasti nendega oma teadmised ühendama, et vältida arhitektuurselt ja linnaruumiliselt küündimatu elukeskkonna vormumist, ning tagama kõigile ühiskonnaliikmetele inimväärse elukeskkonna. Kliimapoliitika on paraku sõna, mis on juba üsna ära lörtsitud. Nime äraleierdusest hoolimata peame sellest rääkima ka meie, kuid me peame suunama teema fookust: sellest tuleb rääkida just linnade planeerimise võtmes. Meie kliimapoliitika on liialt keskendunud hoonete soojustamisele. Ka see on väga oluline, kuid me peaksime pilti kindlasti laiendama. Valglinnastumine jätkub, kuid uued eeslinnad on lihtsalt magalad. Energiatõhusate hoonete saavutatav sääst nullitakse ära autodega toimuva pendelrändega puukasulate ja linnade vahel. Valglinnastumisega seotud teede ja teiste taristute hulk, mida peame ühiskonnana üleval pidama, aina kasvab. Linnade tihendamine ning kahanevate linnad teadlik ja planeeritud kokkutõmbamine on see, millele tuleb ühiskonna tähelepanu rohkem juhtida. Eespool kirjeldatu rääkis liidu väljapoole suunatud tegemistest. Sisemiste tegemiste puhul võtan aluseks eestseisuse väga kasuliku tagasiside lahkuvale juhatusele. Eestseisuse suurem kaasamine ja teavitamine on märksõnad, millest lähtun. Algatan regulaarsed kohtumised liidu sektsioonidega ning linnade ja valdade arhitektidega, et saada parem ülevaade probleemidest ja lahendustest omavalitsustes üle Eesti. Kord aastas toimuv maakonnaväljasõit ei anna kindlasti täielikku pilti meie avalikust ruumist ja seda puudutavast olukorrast. Eesmärk on ametiaja jooksul külastada kõiki Eesti linnu ning kohtuda sealsete linnajuhtide ja linnaarhitektidega, et vältida olukordi, kus avalikku huvi rikkuvad ruumilised protsessid on juba käima lükatud ja neid on keeruline meie kõigi huve kaitsvale teele tagasi suunata. Liidu presidendil peab olema ülevaade kogu riigis toimuvatest suurematest protsessidest ning selle raames tuleb kindlasti tihendada koostööd ka Eesti Linnade ja Valdade Liiduga.

Regulaarselt hakkan kohtuma seeniorite sektsiooniga. Meie liidul on pikk ja huvitav ajalugu. Järjepidevus ja erinevate põlvkondade sidusus on olnud liidu üks olulisi alustalasid. Seega viin sisse presidendi ja juhatuse regulaarsed kohtumised nii seenioride kui ka noorte sektsiooniga, et anda ülevaade juhatuse tegemistest ja plaanidest. Kokkuvõtvalt on uue juhatuse eesmärk muutuda ühiskonnas veelgi nähtavamaks ja kuuldavamaks, sest vaid nii jõuame tänapäevase ja erinevaid vajadusi arvestava hea elukeskkonna ja linnaruumini. Me peame olema proaktiivsed ja tõstatama keerulisi, kuid olulisi teemasid ühiskonnas ning ennast selle kaudu jõulisemalt kehtestama. Me peame olema partnerid kogu ühiskonnale ja selle struktuuridele, kuid ei tohi kindlasti muutuda nende parimateks sõpradeks, et mitte kaotada objektiivsust. Sinu targa valiku kaudu liidu juhtorganite valimisel suudame väljuda alanud segastest kriisiaastatest veelgi tugevama erialaliiduna. Seega palun tule valima. Aitäh! Andro Mänd 11.06.2020

01/20 arh.

6. EALi 2019. aasta teenetemedalite ja kolleegipreemia üleandmine EALI ÜLDKOGU KOOSOLEK 11.06.2020

EAL tunnustas arhitektuuri ja ruumiloome 2019. aasta väljapaistvamaid edendajaid, andes valdkonna arendamise ja valdkonda panustamise eest parimatele teenetemedaleid. Erilise tunnustuse pälvisid Haapsalu piiskopilinnuse uuendajad, kes said nii „Ehitaja 2019” kui ka „Tellija 2019” tiitli.

„Ehitaja 2019” tiitliga pärjati ASi Restor projektijuhti Meelis Saani ehitustöö juhtimise eest Haapsalu linnuse uuendamisel. Ehitismälestiste puhul tuleb palju infot ilmsiks alles lammutamise ja ehituse käigus, mistõttu tuleb pidevalt ette muudatusi ning tehniliste lahenduste või materjalide asendamise vajadust. Nii oli ka Haapsalu linnuse konserveerimisprojektiga keerulisi hetki, kuid tänu Meelis Saani suurepärasele koostööle arhitektide ja tellijaga ning oskuslikult valitud alltöövõtjatele said kõik ootamatud probleemid lahenduse ning tervikliku välis- ja sisearhitektuuriga projekt valmis õigel ajal. Meelis Saan. Foto Reio Avaste

„Tellija 2019” teenetemedal läks Haapsalu piiskopilinnuse juhatajale Kaire Toomingule südamega tehtud töö ja sihikindluse eest linnuse uuendamisel. Tänu talle on Haapsalu linnuse süda saanud uue hingamise, muuseumil on uued siseruumid ja väljapanek on avatud aasta ringi. Tellija eesmärk oli eksponeerida eelkõige ajaloolist linnust ja hoida lisanduvas kihis minimalistlikku joont. Arhitektuuriajaloolase ja muuseumi juhatajana oskas Kaire Tooming seada lati kõrgele: materjalid ja ruumilahendus pidid olema kvaliteetsed, väärikad, ajatud ja kestvad. Ilma tellija suurepärase koostööta arhitekti ja ehitajaga poleks olnud võimalik saavutada sellist terviklikku tulemust.

Kaire Tooming. Foto Reio Avaste

Eesti tunnustatuim akustik Linda Madalik sai teenetemedali „Ekspert 2019” hea koostöö eest paljude avalike hoonete projekteerimisel, sealhulgas viimati valminud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdisaali meisterliku teostamise eest. Tema osalusel on viimase paarikümne aasta jooksul valminud enamik Eesti saalhoonetest, aga ka koolidest ja teistest avalikest hoonetest. Temaga koostööd teinud arhitektid hindavad Linda Madalikku kui usaldusväärset professionaali väga kõrgelt: olles üks väheseid oma eriala esindajaid Eestis, on ta eriti väärtuslik ekspert. Linda Madalik. Foto Reio Avaste

arh. 01/20

EALI ÜLDKOGU KOOSOLEK 11.06.2020

Pikaajalise töö eest EALi raamatupidajana pälvis teenetemedali „Raamatupidaja 1977–2018” Anne Kerge, kes töötas EALis 41 aastat ja oli selle raudvara. Vana kooli raamatupidajana oli ta oma töös äärmiselt pühendunud ja täpne, inimesena humoorikas ja tagasihoidlik. EALis töötatud aja jooksul pidas ta päevikut ja me loodame tulevikus lugeda värvikaid kirjeldusi EALi ajaloost.

Anne Kerge. Foto erakogust

„Kolleeg 2019” on Kalle Komissarov, keda tunnustati viimaste aastate võistluste laviini vapra haldamise eest, st tööd EALi arhitektuurivõistluste töögrupi juhtimisel. Arhitektuurivõistluste formaat on muutunud tellijate hulgas järjest usaldusväärsemaks ning seda suuresti tänu EALi võistluste töörühma inimeste kannatlikule selgitustööle ja võistluste korraldamise professionaalsusele. Kalle Komissarov. Foto Reio Avaste

Tunnustuse „EALi president 2016–2020” pälvis Katrin Koov, kelle ametiaeg lõpeb täna, 11. juunil 2020. Katrin Koovi presidendiks oleku ajal on EALi fookuses olnud kvaliteetne elukeskkond. Ruumiloome ekspertrühm, Rail Baltic, Eesti Rahvusraamatukogu ja Tallinna linnahall on ainult mõned märksõnad teemadest, millesse EAL on tema juhtimisel jõuliselt sekkunud, et tagada meile kõigile kvaliteetne ruum ning aus ja läbipaistev asjaajamine. Erilise tähelepanu all on tal olnud aga tänapäevast õpikäsitust toetav koolikeskkond ja tänu tema järjepidevale tööle kerkib nüüdisaegseid koolimaju üle Eesti. Katrin Koovi eestvedamisel hiljuti valminud juhendmaterjal „Muutuv kooliruum” mõjutab veel aastaid hästi meie koolide arengut. Oluline on märkida ka tema tegevust pedagoogina nii Eesti Kunstiakadeemias, Arhitektuurikoolis kui ka gümnaasiumides.

7. Hääletamine. Valiti president, eestseisus (20 liiget), aukohus (3 + 1 liiget) ja revisjonikomisjon (3 liiget). Valimistulemuste teatavakstegemine Hääletusel osales 144 liiget (sh 36 volitusega), valimiskastis oli 276 kehtivat sedelit (lisaks 12 kehtetut). EALi presidendi ja juhatuse liikme ameti kohale osutus valituks Andro Mänd.

Katrin Koov. Foto Reio Avaste

EALi aukohus osutus valituks koosseisus Aet Ader, Lembit-Kaur Stöör, Joel Kopli ja Tarmo Teedumäe (varuliige). EALi revisjonikomisjon osutus valituks koosseisus Johann-Aksel Tarbe, Ülle Kupri ja Kätlin Mänd. EALi eestseisus osutus valituks koosseisus Aet Ader, Indrek Allmann, Oliver Alver, Jaak Huimerind, Kalle Komissarov, Katrin Koov, Tõnu Laigu, Andres Levald, Marika Lõoke, Koit Ojaliiv, Toomas Paaver, Peeter Pere, Ivan Sergejev, LembitKaur Stöör, Mai Shein, Kai Süda, Jaan Tiidemann, Villem Tomiste, Veronika Valk-Siska ja Kalle Vellevoog.

01/20 arh.

EALi uued liikmed Mark Grimitliht Snd 20.03.1990. Lõpetanud Tallinna Tehnikakõrgkooli (2015) ning Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala (2017). Töötab Saaremaa Vallavalitsuses vallaarhitektina. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 328 (12.03.2020).

Priit Hamer Snd 12.03.1971. Lõpetanud Tallinna Tehnikakõrgkooli (2007). Töötab arhitektuuristuudios Märk vastutava arhitektina, on selle omanik ja juhataja. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 327 (13.02.2020).

Kristel Ausing Snd 31.01.1964. Lõpetanud Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (1989). Töötab Arhitektuuristuudios Siim & Kreis ning Nõmme Linnaosa Valitsuses arhitektina. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 330 (28.05.2020).

Ülle Maiste Snd 08.01.1978. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala (2012). Töötab arhitektuuribüroos At Home arhitektina ja on selle juhatuse liige. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 328 (12.03.2020).

Eva Kedelauk Snd 12.03.1988. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala (2013). Töötab arhitektuuribüroos Peeter Pere Arhitektid arhitektina. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 330 (28.05.2020).

Sten Ader Snd 10.05.1977. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala (2011). Töötab arhitektuuribüroos SKAD arhitektid arhitektina ja on selle juhatuse liige ning on alates 2014. a Tallinna Tehnikaülikooli arhitektuuri ja urbanistika akadeemias arhitektuurse projekti „Puitkonstruktsioonis eramu projekteerimine” juhendaja. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 325 (12.12.2019).

Hermas Lilleorg Snd 04.10.1969. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala (2008). Töötab arhitektuuribüroos Studio4 AB vanemarhitektina ja on seal partner. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 330 (28.05.2020).

arh. 01/20

Anastasia Shabelnikova Snd 07.08.1994. Lõpetanud Tallinna Tehnikakõrgkoolis rakendusarhitektuuri eriala (2017). Alus: EALi eestseisuse otsus nr 328 (12.03.2020).

EALi noortekogu uued liikmed

Tristen Vardja Snd 15.07.1997. Õpib Tallinna Tehnikaülikooli neljandal kursusel arhitektuuri. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 328 (12.03.2020).

Anete Samelselg Snd 06.08.1999. Õpib Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonnas arhitektuuri. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 328 (12.03.2020).

Agur-Andri Tarmo Snd 17.01.1993. Õpib Tallinna Tehnikaülikoolis viiendal kursusel arhitektuuri ja urbanistika akadeemias. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 328 (12.03.2020).

Vladislav Kalames Snd 24.05.1997. Õpib Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonnas arhitektuuri. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 328 (12.03.2020).

Amor Vaik Snd 02.06.1994. Õpib Tallinna Tehnikaülikoolis viiendal kursusel arhitektuuri ja urbanistika akadeemias. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 328 (12.03.2020).

Karl-Johan Jakobson Snd 25.04.1995. Õpib Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonnas arhitektuuri. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 328 (12.03.2020).

01/20 arh.

EALi noortekogu uued liikmed

Kristin Koskelainen Snd 12.02.1999. Õpib Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonnas arhitektuuri. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 328 (12.03.2020).

Liisbeth Põldre Snd 30.05.1999. Õpib Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonnas arhitektuuri. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 329 (23.04.2020).

Martin Ant Snd 30.01.1991. Õpib Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonnas arhitektuuri. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 329 (23.04.2020).

Linda Li Arro Snd 05.11.1997. Õpib Tallinna Tehnikaülikooli inseneri teaduskonnas arhitektuuri. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 330 (28.05.2020).

arh. 01/20

Lõppenud arhitektuurivõistlused

„Hea avaliku ruumi” Paide keskväljaku arhitektuurivõistlus Paide Linnavalitsuse ja EALi korraldatud Paide keskväljaku arhitektuurivõistlusele esitati rekordarv ideekavandeid: 23. Võitjaks kuulutati arhi tektuuribüroo b210 võistlustöö „Paas”, mille autorid on Aet Ader, Arvi Anderson, Mari Hunt, Nele Šverns, Kristian Taaksalu ja Karin Tõugu. Preemia suurus oli 9000 eurot. Teise koha ja 7000eurose preemia sai võistlustöö „Paided” arhitektuuribüroolt Nikita Atikin OÜ (autorid Eva Kedelauk ja Kristel Niisuke) ning kol-

manda koha ja 5000eurose preemia võistlustöö „Sõnajalg” arhitektuuribüroolt KUU OÜ (autor Juhan Rohtla). Ergutuspreemia suurusega 2000 eurot anti võistlustöödele „Linnageen” (Arhitektuuribüroo MA OÜ, autorid Egon Metusala ja Liis Uustal) ning „Via Wittenstein” (Arhitekt Must OÜ, autorid Alvin Järving, Ott Alver, Mari Rass, Jõnn Sooniste, Lisett Laurimäe, Katrin Vilberg ja Kaire Kodu).

Võidutöö „Paas”. Autorid Aet Ader, Arvi Anderson, Mari Hunt, Nele Šverns, Kristian Taaksalu ja Karin Tõugu arhitektuuribüroost b210

Lõppenud arhitektuurivõistlused

01/20 arh.

Pärnu Raba – Laia tn silla arhitektuurivõistlus Pärnu kesklinna kavandatava uue autosilla arhitektuurivõistluse võitsid Mari-Liis Vunder, Sandra Vahi, Johannes Heine ja Grete Soosalu ehitusfir mast Fidele OÜ, kelle võistlustöös „Luik” on kujutatud kahe kaarega rippsilda. Teiseks tulid Andres Lember ja Andreas Papp osaühingust Male Maja, kelle võistlustöö kandis pealkirja „Kawa”. Kolmas koht kuulus võistlustööle „Viiv”, mille esitasid Karli Luik, Johan Tali, Harri Kaplan, Heidi Urb ja Ivo Roolaht molumba osaühingust.

Ergutusauhinna said esiteks Madis Eek, Ander Roosipuu ja Juhan Teppart OÜst Arhitektuuribüroo Eek & Mutso OÜ (võistlustöö „Sillaallee”) ning teiseks Rasa Grāvīte, Zane Kalniņa, Viesturs Dille, Valdis Linde, Jānis Lielmanis, Kārlis Lauders, Rita Laudere, Ģirts Šķupelis ja Tõnu Laanemäe äriühingutest Lauder Architects SIA ja Symptom Arhitekt OÜ (võistlustöö „Silmus”). Linnavalitsus premeeris võidutööd 12 000 euroga, teise koha tööd 8000 euroga ja kolmanda koha tööd 6000 euroga. Kummagi ergutusauhinna suurus oli 3000 eurot.

Võidutöö „Luik”. Autorid Mari-Liis Vunder, Sandra Vahi, Johannes Heine ja Grete Soosalu ehitusfirmast Fidele OÜ

Lõppenud arhitektuurivõistlused

arh. 01/20

Võidutöö „Seitse venda”. Autorid Ott Alver, Alvin Järving, Mari Rass, Jõnn Sooniste, Katrin Vilberg ja Lisett Laurimäe arhitektuuribüroost Arhitekt Must

Tallinna Kolde pst riigigümnaasiumi rahvusvaheline arhitektuurivõistlus Kolde pst riigigümnaasiumi õppehoone arhitektuurivõistluse võitis Arhitekt Must ideekavandiga „Seitse venda”. Selle autorid on Ott Alver, Alvin Järving, Mari Rass, Jõnn Sooniste, Katrin Vilberg ja Lisett Laurimäe. Teine koht läks ideekavandile „Kuu”, mille esitas Salto arhitektuuribüroo ning mille autorid on Maarja Kask, Ralf Lõoke ja Martin McLean. Kolmanda koha saavutas ideekavand „Kolm”, autorid Mari Hunt, Nele Šverns, Arvi Anderson, Aet Ader, Karin Tõugu, Oskars Vāvere, Līva Nordmane, Liene Adumāne-Vāvere, Mārtiņš Rusiņš, Olga Trebuhina, Vilnis Tinuss ja Emīls Maksims (b210 arhitektuuribüroo).

Ergutuspreemia võitsid ideekavandid „Metsasiht” (autorid Zane Kalniņa, Valdis Linde, Arta Lāce, Rasa Grāvīte, Ieva Krūte, Viesturs Dille, Rita Laudere, Tõnu Laanemäe ja Kārlis Lauders arhitektuuribüroost Symptom Arhitekt) ning „Vunkel” (autorid Karli Luik, Johan Tali, Harri Kaplan ja Heidi Urb molumba osaühingust). Võistluse preemiafond oli 36 000 eurot (esikoht 12 000 eurot, teine koht 9000 eurot ja kolmas koht 6000 eurot). Ergutuspreemiaid anti välja kaks, kokku summas 9000 eurot.

Lõppenud arhitektuurivõistlused

01/20 arh.

Sillamäe Vanalinna Kooli arhitektuurivõistlus Žürii otsustas esikohapreemia (8000 eurot) määrata ideekavandile „Üki kaki kommi” (Symptom Arhitekt OÜ ja Lauder Architects SIA, autorid Tõnu Laanemäe, Zane Kalniņa, Valdis Linde, Rita Laudere, Arta Lāce, Signe Pērkone, Viesturs Dille ja Kārlis Lauders). Teise koha preemia (6000 eurot) sai ideekavand „Vinkel” (molumba osaühingu arhitektid Karli Luik, Johan Tali ja Harri Kaplan) ning kolmanda

koha preemia (4000 eurot) ideekavand „Hüppelaud” (Arhitekt Must OÜ arhitektid Alvin Järving, Ott Alver, Mari Rass, Jõnn Sooniste, Lisett Laurimäe ja Katrin Vilberg). Ergutuspreemia suurusega 2000 eurot pälvis ideekavand „Vega” (DAGOpen OÜ arhitektid Keiu Tulev, Erko Luhaaru, Jaan Kuusemets, Anne Vingisar, Allar Esko ja Jaanika Sau).

Võidutöö „Üki kaki kommi”. Autorid Tõnu Laanemäe, Zane Kalniņa, Valdis Linde, Rita Laudere, Arta Lāce, Signe Pērkone, Viesturs Dille ja Kārlis Lauders arhitektuuribüroodest Symptom Arhitekt OÜ ja Lauder Architects SIA

Lõppenud arhitektuurivõistlused

arh. 01/20

Võidutöö „Vabanemine”. Autor Sander Paljak

Vabadussõjas osalenud viimsilaste mälestusmärgi ideevõistlus Võistluse tähtajaks esitati neli ideekavandit. Esikoht määrati võistlustööle „Vabanemine”, mille autor on Sander Paljak. Teise koha sai võistlustöö „Vabaduse täägid” (autorid Margus Kadarik ja Mart Kadarik) ning

kolmanda koha võistlustöö „Silentium” (autorid Gea Sibola Hansen ja Mai Shein). Preemiafond oli 10 000 eurot (esikoht 5000 eurot, teine koht 3000 eurot ja kolmas koht 1500 eurot).

Lõppenud arhitektuurivõistlused

01/20 arh.

Võidutöö „Pargielu”. Autorid Maarja Kask, Ralf Lõoke ja Martin McLean Salto arhitektuuribüroost

Rakvere riigigümnaasiumi arhitektuurivõistlus Rakvere riigigümnaasiumi võistluse tähtajaks esitati 16 ideekavandit. Võistluse võitis Salto arhi tektuuribüroo ideekavandiga „Pargielu”. Selle autorid on Maarja Kask, Ralf Lõoke ja Martin McLean. Teine koht läks ideekavandile „Vahvel”, mille esitas arhitektuuribüroo Kuu ning mille autorid on Liis Juuse, Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Kristo Põlluaas ja Juhan Rohtla. Kolmanda koha saavutas ideekavand „Väljakool”, mille autorid on Tõnu Laanemäe, Kārlis Lauders, Rita Laudere, Zane Kalniņa ja Rasa Grāvīte arhitektuuribüroodest Symptom Arhitekt OÜ ning Lauder Architects SIA.

Ergutuspreemia võitsid ideekavandid „Dialoog” (autorid Egon Metusala ja Liis Uustal arhitektuuribüroost MA OÜ) ning „Pesakast” (molumba osaühing, autorid Karli Luik, Johan Tali, Harri Kaplan ja Tamara Nešić). Preemiafond oli 24 000 eurot: esikoht 9000 eurot, teine koht 7000 eurot ja kolmas koht 5000 eurot. Ergutuspreemiaid anti kokku 3000 euro ulatuses välja kaks.

Lõppenud arhitektuurivõistlused

arh. 01/20

Mustjala päevakeskus-pansionaadi arhitektuurivõistlus Mustjala päevakeskus-pansionaadi arhitektuurivõistluse võitis ideekavand „ÖU”. See kavand sai esimese preemia (7500 eurot). Kavandi esitas molumba osaühing, autorid on Karli Luik, Johan Tali ja Harri Kaplan. Teise preemia (5000 eurot) sai ideekavand märgusõnaga „Kallistus”, mille esitas KUU OÜ, autorid Koit Ojaliiv ja Juhan Rohtla. Kolmas preemia (3000 eurot) määrati ideekavandile märgusõnaga „Kivesaid” (Alver Arhitektid OÜ, autorid Andres Alver, Sven Koppel, Tarmo Laht ja Gert Gurijev).

Ergutuspreemia (kumbki 750 eurot) said ideekavandid „Idüll” (OÜ b210, autorid Oskars Vāvere, Līva Nordmane, Liene Adumāne-Vāvere, Mārtiņš Rusiņš, Olga Trebuhina, Madara Migale, Vilnis Tinuss, Emīls Maksims, Mari Hunt, Nele Šverns, Aet Ader ja Karin Tõugu) ning „Külakodu” (ühisosalejad Lauder Architects SIA ja Symptom Arhitekt OÜ, autorid Zane Kalniņa, Valdis Linde, Viesturs Dille, Rita Laudere, Rasa Grāvīte, Kārlis Lauders ja Tõnu Laanemäe).

Võidutöö „ÖU”. Autorid Karli Luik, Johan Tali ja Harri Kaplan arhitektuuribüroost molumba osaühing

01/20 arh.

EALi teated

Käimasolevad ja algavad arhitektuurivõistlused

Võistluste lõpptähtajad ˬˬ 18. juuni kell 13.00 – Võru Järve Kooli arhitektuurivõistlus. Korraldab Võru Linnavalitsus. ˬˬ 18. september – Raadi piirkonna ruumi (Tartu) visiooni arhitektuurivõistlus. Korraldab Tartu Linnavalitsus. ˬˬ 14. august kell 15.00 – Tõnismäe riigigümnaasiumi õppehoone arhitektuurivõistlus. Korraldab Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Riigi Kinnisvara ASiga.

ˬˬ 17. august kell 15.00 – Rae riigigümnaasiumi õppe- ja spordihoone arhitektuurivõistlus. Korraldab Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Riigi Kinnisvara ASiga. ˬˬ 30. september (kaheetapilise võistluse teise etapi lõpp) – Keila lauluväljaku ja selle lähiümbruse välisruumi arhitektuurivõistlus. ˬˬ 11. september – Kraavi 1 õppekompleksi (Narva) arhitektuurivõistlus. Korraldab Haridusja Teadusministeerium koostöös Riigi Kinnisvara ASiga. ˬˬ 8. oktoober – Mõdriku õppekeskuse arhitektuurivõistlus. Korraldab Tallinna Tehnikakõrgkool koostöös Riigi Kinnisvara ASiga.

EALi teated

Ootame osalema arhitektide suveseminaril augustis Keerulistest aegadest hoolimata toimub traditsiooniline EALi, ESLi ja EMALi suveseminar ka tänavu. Ootame teid 29.–30. augustil Viljandisse pärimusmuusika aita. Seminari teema „Ruum pärast pandeemiat” eri aspekte avavad huvitavad esinejad. Peaettekande teeb Aarhusi linnaarhitekt Stephen D. Willacy (Taani), Eesti arengusuundadest (muu hulgas uutest üldplaneeringutest) räägivad juhtiv planeerimisekspert Pille Metspalu, Tõrva vallavanem Maido Ruusmann ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja Ignar Fjuk.

Vahetult enne uue kooliaasta algust on kohane mõelda kooliruumidele ning õppetöö korraldusele pandeemiaeelses ja -järgses maailmas. Viljandi Gümnaasiumi kogemustest kõneleb selle direktor Ülle Matsin. Päeva juhib Martin Mill (Ugala) ja õhtusel peol esineb ansambel Svjata Vatra. Pühapäeval on kavas väike arhitektuuriekskursioon, mida juhib Viljandi linnaarhitekt Olav Remmelkoor. Osalemiseks palume EALi kodulehel täita registreerimisleht. Sealt leiate ka majutusteabe ja seminari programmi. Seminari toetavad Bauroc, Thermory Eesti, Ehituse ABC, Floorin, Henkel Balti OÜ, Lincona Põrandakeskus, VBH Estonia / Aluprof, Eesti Kultuurkapital ja Euroopa Regionaalarengu Fond.

EALi teated

arh. 01/20

Teated seenioritele

Seeniorite sektsiooni tegemistest 2019. aasta lõpus ja 2020. a esimesel poolaastal 2019. aasta viimane kokkusaamine oli 4. detsembril Eesti Teaduste Akadeemia raamatukogu kohvikus. Külla tuli seekord Triin Ojari, kes soovis suvilate näituse tarvis fotode abil tuvastada nõukaaegsete suvilate-aiamajade autoreid. Kohvikus oli suhteliselt lärmakas ja arvutiekraan väikene, mistõttu kõige paremini see ettevõtmine ei õnnestunud. Ka näitust pole minu teada seni avatud. Järgmine kokkusaamine oli samas majas, kuid juba teises, omaette ruumis. See kohviku naabruses asuv vanade ja väärikate nahkköidetes raamatute ruum hakkas meile kohe meeldima. Suurus on just paras meie kokkusaamistel osalejate arvule. Laudu-toole võisime oma äranägemise järgi ringi tõsta, millega hakkasime ka kohe tegelema. Leidsime, et mahutame sinna kuni 25 inimest. 2020. aasta esimene kohvilaud (8. jaanuaril) oli veidi pidulikum. Jõime šampust, soovisime üksteisele uueks aastaks head ja paremat, sõime kringlit ning tundsime rõõmu omaette ruumist. Riina Raig tutvustas kevadreisi plaane ja valikuid.

5. veebruari kokkusaamisel täpsustasime kevadreisi marsruuti ja kuupäeva. Otsustasime hakata salvestama huvitavamaid vestlusi seenioritega. Seekord jagas idapiiri taha tehtud reisi muljeid Fredi Tomps. 4. märtsi kokkusaamisele tulid külla nooremad kolleegid Toomas Paaver ja Andro Mänd. Toomas rääkis oma tegemistest juurdepääsetavuse rakkerühmas. Ega me enne tema selgitusi teadnudki, mis imeloom see on. Nüüd teame, et see on just meie, seeniorite valdkonna teema. Kohalolijad tõid näiteid elust enesest: trepp on, aga käsipuud ei ole. Andro, nüüdne president, rääkis EALi 2020. aasta plaanidest ja peatsest üldkogust. Ja siis tuli koroona. Kõik jäi katki. Loodame nn kevadreisi siiski selle aasta sees teoks teha. Eks näis! Seeniorite sektsiooni juhataja Anne Siht

01/20 arh.

Meie juubilarid

SEPTEMBER Kalle Rõõmus

JUULI Jüri Siim Inga Orav Tiina Skolimowski Maris Remi Aate-Heli Õun Tõnu Kull Raivo Mändmaa Irina Raud

02.07.1960 11.07.1945 14.07.1955 16.07.1950 19.07.1940 25.07.1940 25.07.1950 29.07.1945

60 75 65 70 80 80 70 75

OKTOOBER

18.08.1960 20.08.1940 21.08.1950 25.08.1955 26.08.1950

60 80 70 65 70

DETSEMBER

AUGUST Riho Jagomägi Karin Lüüs Rein Raie Kersti Arulaid Jüri Okas

Mälestame

Are-Silvia Kala Haldo Oravas Kirsti Laanemaa

15.09.1955

05.10.1925 16.10.1960 17.10.1940

95 60 80

12.11.1950 15.11.1950 23.11.1955

70 70 65

03.12.1950 04.12.1950 30.12.1955 31.12.1945

70 70 65 75

NOVEMBER Urmas Lõoke Krista Karu Aivo Schults

Kairi Pähn Viivi Kuusemets Krista Pihelga Jüri Lass

Andres Siim 25.02.1962–02.03.2020 Dmitri Bruns 11.01.1929–21.03.2020 Eili Kukkur 26.11.1939–29.04.2020

Eesti Arhitektide Liit

EALi president on Andro Mänd

Rg-kood: 80053223 Aadress: Põhja pst 27a, 10415 Tallinn Faks: 611 7434 E-post: info@arhliit.ee Kodulehekülg: www.arhliit.ee

EALi asepresidendid on Kalle Komissarov, Katrin Koov, Marika Lõoke ja Peeter Pere

Pangakonto: EE211010022011720004 (SEB) Liikme aastamaks on 100 eurot, seenioril kuni 70. eluaastani ja noorliikmel 10 eurot Raamatupidamine: Ülemiste Raamatupidamisbüroo, Kaire Vühner, kaire@raamatupidajad.com

Tegevdirektor Ingrid Mald, tel 611 7432, ingrid@arhliit.ee Sekretär Kadri Saar, tel 611 7430, kadri@arhliit.ee Projektijuht Ingrid Kormašov, tel 611 7432, ingridk@arhliit.ee Projekti „Puu-Expo” juht Kadri Laar, kadri.laar@arhliit.ee EALi kontor on avatud septembrist jaanipäevani E–R kl 10–17 ja 25. juunist 21. augustini T–N kl 10–16 Eestseisuse koosolekud on kord kuus neljapäeviti algusega kl 16.30

EALi TEATAJA 1/2020 Eesti Arhitektide Liidu teabeleht / Keeletoimetamine Kristel Ress (Päevakera), kujundus Madis Katz, küljendus Kaido Känd