Eesti Arhitektide Liidu Teataja 1/19

01/19 EESTI ARHITEKTIDE LIIDU TEATAJA NEWSLETTER OF THE ESTONIAN ASSOCIATION OF ARCHITECTS

Juhtkiri lk 2 / Eestseisuse koosolekud lk 4 / EALi üldkogu koosolek lk 16 Eestseisuse koosolekud lk 19 / EALi uued liikmed lk 22 Lõppenud arhitektuurivõistlused lk 23 / Käimasolevad arhitektuurivõistlused lk 29 EALi teated lk 30 / Teated seenioridele lk 35 / Meie juubilarid lk 36 Arhitekti aastapreemia: Vastseliina piiskopilinnuse palverännumaja. Autorid: Toomas Adrikorn, Margit Argus, Margit Aule, Kaiko Kerdmann ja Laura Ojala (KAOS Arhitektid). Foto Terje Ugandi

01/19 arh.

JUHTKIRI

Eesti Vabariigi 100. aasta lõpus on hea võimalus vaadata üle, millised olulisimad sammud on arhitektid vahepeal teinud selleks, et kutsuda ühiskonnas esile positiivseid muutusi.

Hea meel on selle üle, et kodanikuühiskonna kasvades on ruum saanud avalikkuses järjest tähtsamaks jututeemaks – linnaruumist ja arhitektuurist räägitakse palju. Inimesed pole rumalad. Nad mõistavad elu- ja ruumikvaliteedi seost ning nõuavad seda kvaliteeti üha häälekamalt ka otsustajatelt. Isegi linnajuhid on saanud aru, et muutusi on vaja, ent paljud ametkonnad kahjuks veel mitte.

Kuigi liikudes teosammul, on riigi tasandil ilmselt tähtsaim verstapost ruumiloome ekspert­ rüh­ma töö kaante vahele jõudmine. Sellest koostöö ja kompromisside proovikivist on sündinud vihik, milles olevad ettepanekud on arhitektide jaoks veidi lahjemad, kui loodetud. Siiski on see oluline ürik, millele viidata, kui räägime kvaliteetsest ruumist ükskõik millises kontekstis. Peale selle võiks see olla kõigile erakondadele juhendiks tuure koguvas valimisrallis. Aitäh ekspertrühma juhile Jaak-Adam Looveerile, kes selle aasta vastu pidas ja aitas diplomaatiliselt leida ühist keelt väga erinevate huvirühmade jaoks.

Kohalike omavalitsuste tasandil on kindlasti kõige suuremad sammud „Hea avaliku ruumi” programmi käigus valminud linnakeskused. Aasta jooksul avati edukate arhitektuurivõistluste tulemusel Tõrva, Valga, Põlva ja Rapla linnaväljak. Valmimas on veel Võru ja Kuressaare väljak ning ehitusleping on sõlmitud Rakveres ja Elvas. Hanke staadiumis on Kärdla ja Jõhvi väljak. Viljandi ja Narva väljak plaanitakse valmis ehitada aastaks 2020. Kuigi vahepeal oli kartus, et jätkuprogramm jääb rahapuuduse tõttu seisma, leidis Rahandusministeerium aasta lõpus lisaraha (lisaks Kultuuriministeeriumi varasemale lubadusele). See annab lootust mitmele järgmisele tegutsemisvalmiduses ootavale väikelinnale. Omavalitsustel on endiselt väga suur huvi oma linnakeskkonna uuendamise vastu.

Sügisel tegi bussitäis arhitekte kaasa EALi õppereisi sooja ja värvilisse Mehhikosse. Bussitäis arhitekte käis ka maakonnapäevadel sügiseselt värvilisel Mulgi- ja Valgamaal, kus tutvuti uute linnaväljakutega ning kohtuti kohalike võtmeisikutega.

Väga huvitav vestlusring ääremaastumisega võitlemise teemal toimus Valga kultuurimajas. Piiri äärest vaadates paistab planeerimise ja projekteerimise teema hoopis teises valguses kui pealinnas.

Arhitektuurivõistlused on endiselt populaarsed.

Muutunud on see, et võistlustingimuste koostamine ja võistluse korraldus on liikunud järjest roh-

EALi president Katrin Koov

kem tellijate kätte, ent läbivaatamist ja kooskõlastamist vajavad kõik avalikud võistlused. Aasta alguses toimus üle paljude aastate taas Tallinna Linnateatri juurdeehituse võistlus – loodetavasti on seekord tulemuseks päris maja. Pikalt on ette valmistatud Keskkonnaministeeriumi keskkonnamaja võistlust, seejuures on hoonele leitud Tallinnas uus, prominentne asukoht mere ääres. Aasta jooksul on saanud mitu koolimaja, spordikompleksi, haiglat, vallamaja, väljakut ja väikevormi üle Eesti arhitektuurivõistluselt uue kavandi. Üks keerulisemaid vaidlusobjekte oli tänavu Rail Baltica Ülemiste terminal Tallinnas. See läheb lõpuks samuti uuele katsele, kuigi arhitektuurivõistlus korraldati kõigest paar aastat tagasi.

Paraku pole riik suutnud tellijana leida formaal­ juriidilisele probleemile lahendust ja on otsustanud lahendusena uue arhitektuurivõistluse kasuks.

Aasta lõpus anti traditsiooniliselt pidulikult üle arhitektuuripreemiad, seekord Salme kultuurikeskuses Tallinnas. Preemiate kasvava menu taga on kindlasti arhitektide endi aktiivsus, aga ka teadlike tellijate juurdekasv ning nii-öelda täispakett heaks tulemuseks vajalikke eeltingimusi: huvitav asukoht, hea lähteülesanne, tark tellija, tugev insener, hoolikas ehitaja ja kõigi osapoolte sujuv koostöö. Mitte üksnes laureaadid, vaid ka kõik kandidaadid on selle aasta arhitektuuri crème de la crème.

Eelneva taustal on kurb, et samal ajal sünnib meil ikka veel palju lamedat, odavat ja halva ehitus­kvaliteediga arhitektuuri, mis tõmbab piirkonna elukvaliteeti alla. Ehitamine on igal juhul kallis ettevõtmine. Kui juba ehitada, võiks investeerida pisut rohkem, nii et ehitis kestaks ja vääristaks elukeskkonda, sealhulgas andes ümbritsevale avalikule ruumile midagi juurde.

2

arh. 01/19

Miinuspoolelt pean aasta iseloomustamiseks esile tooma ka Tallinna avaliku ruumi projektid, mis on toppama jäänud või viltu läinud: pea­tänava projekteerimise peatamine, vast avatud Gonsiori tänava segane liiklusskeem ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti vastuolulised sõnumid asjaajamises. Pärnuski jätkuvad segadused kesklinna ja uue silla planeerimisel, endiselt napib sealses linna­ valitsuses ruumipädevust.

Arhitektuuril läheb siiski üldiselt hästi, sest ehitatakse palju ja sellest mahust moodustab üha suurema osa kvaliteetarhitektuur. Järjest enam

Rakvere kool

Liitude hea tava kokkulepe

3. MAI 2018

3

1. EALi, ESLi ja EMALi hea tava kokkulepe.

K. Koov andis ülevaate Eesti Sisearhitektide Liidu (ESL), Eesti Maastikuarhitektide Liidu (EMAL) ja Eesti Arhitektide Liidu (EAL) kohtumisest, kus arutati ettepanekut sõlmida liitudevaheline „Arhitektuuri projekteerimise valdkonna pädevuse jaotuse hea tava kokkulepe”. Ehitusseadustiku määruses nr 61 pole kajastatud ei sise- ega maastikuarhitektuuri kutset. Seepärast oleks kokkulepe aluseks sellele, et liidud tunnustaksid omavahel, et maastiku- ja sisearhitektid allkirjastavad neis projektides oma osa. Praegu on allkirjaõigus antud ainult arhitektikutse saanule.

Eestseisus ei olnud pakutud sõnastusega üldiselt nõus, tekkis arutelu. Näiteks leidis J. Huimerind, et arhitekti tegevusväli aheneb kogu aeg: kohalikud omavalitsused nõuavad juba iga tegevuse jaoks eraldi spetsialisti; selle kokkuleppega nõustuks EAL oma tegevusvälja veelgi ahendama.

O. Alver tegi ettepaneku hariduse süstematiseerimise kohta. T. Laigu leidis, et praegune kokkulepe on selleks, et see midagi ka tähendaks, liiga primitiivne ja tekitab pigem küsimuse, kellele on seda sellisel kujul vaja. Arhitekti tegevus on laiem kui ainult majadega tegelemine.

Eestseisus sõnastas kokkuleppe p 3 järgmiselt: „Vastava pädevuse ja kvalifikatsiooniga sise- või maastikuarhitekt võib koostada ehitusloakohustusliku projekti sise- või maastikuarhitektuuri osa”. Otsustati juristilt küsida, kas arhitektide jaoks muudab sellisena sõnastatud punkt 3 midagi.

2. Rakvere kooli (L. Koidula 11b) detail­ planeering (DP). Ülevaate tegi Rakvere linnaarhitekt Angeelika Pärna. Riik kavandab Rakveresse riigigümnaasiumi 540 õpilasele, ruumivajadusega 4100–5000 m2. Pärna sõnul võttis Rakvere koalit-

mõistetakse, et ehitatud keskkonna kvaliteet määrab elukvaliteedi ning seda ei saavuta mitte odavhangete kaudu, vaid peab pisut rohkem pingutama, et leida head tegijad ja ideed. Selleks on vaja kas korraldada arhitektuurivõistlus või teha põhjalikku taustatööd, julgeda ka natuke riskida uute, veel läbiproovimata ideede elluviimisel.

Katrin Koov EALi president

Eestseisuse koosolekud

sioon 2. mail vastu otsuse pakkuda Kotli koolimaja (Vabaduse 1) Riigi Kinnisvara ASile (RKAS) riigigümnaasiumiks, sest see on nii suur pind, nagu vaja on. Kui aga riik võtaks Kotli maja vastu, peaks linn oma raha eest ehitama umbes 2000 m2 juurde põhikooliks. Praegu on küll avalikustamisel DP, mille järgi paikneks riigigümnaasium Koidula 11b krundil jalakäijate väljaku ääres siseringil; see on tekitanud arhitektides küsimusi, mistõttu esitatigi teema eestseisusele aruteluks.

Küsitakse, kas asukoht ja etteantud ümbrik on põhjendatud.

Arutelus ilmnesid vastakad arvamused selle kohta, et riigigümnaasiumi jaoks ehitatakse Koidula tänavale uus maja. O. Alver pooldas praegust plaani kui jõulist linnaehituslikku sekkumist (sulgeda Koidula tn liiklusele), T. Laigu leidis, et riigigümnaasiumi jaoks on parim krunt Võimla tn ringi juures, ning R. Järg põhjendas eestseisusele, kuidas ja miks on kõnesolev ala planeeritud.

Eestseisus ei olnud DPga rahul ka põhjusel, et selles pole arvestatud väljakujunenud ehitusjooni ja tänava läbiminek on lahendamata. A. Pärna selgitas, et uue hoone võistluse puhul saaksid arhitektid ise määrata, kuidas maja ümbrikusse lahendada. 11. mail avalikustatakse DP.

7. JUUNI 2018 1. Tallinna arhitektuuribiennaal (TAB) 2019 (R. Järg, Skype’i teel Yael Reisner). Tava kohaselt valiti kuraator võistluse kaudu. Eelmise korra kogemusele tuginedes eeldati, et võib tekkida rahvusvaheline huvi, mistõttu lisati võistlustingimustesse nõue, et kuraatoritiimis peab olema Eesti esindaja (riigikeelt kõnelev inimene, kes tunneb Eesti olusid, ning et kommunikatsioon sujuks paremini). TAB on nii sisuliselt kui ka rahaliselt valdkonna suurim üritus. Võistlusele esitati 11 ettepanekut: esimeses voorus valiti kolm edasipääsejat, teises voorus tehti intervjuud.

TABi üks väga oluline osa on ümarlaud. Eelmistel kordadel on žürii ja ümarlaua otsus täielikult kattunud, seekord otsustas ümarlaud luua erisuse: osa inimesi ja institutsioone kattus, aga osa olid kutsutud väljastpoolt lisaks. Ümarlaud on moodustatud institutsionaalsel põhimõttel. Sinna kuuluvad EALi esindaja, eelmise kuraatori esindaja, Eesti Kunstiakadeemia (EKA) ja Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) esindaja, kunstiteaduste esindaja ning Tallinna linna esindaja. Žürii otsusel pääsesid edasi kolm tööd: 1) arhitektuuri- ja ruumiharidusele keskendunud töö, 2) maa- ja linnakeskkonna teema ning võidutöö 3) „Beauty matters” („Ilu loeb”): Yael Reisner ja kolm kaas­assistenti (Johanna Jõekalda, Artur Staskevits, Barnabi Gunning). Yael Reisner esitles tööd Skype’i teel.

2. Arhitektuuri projekteerimise valdkonna pädevuse jaotuse hea tava kokkulepe. Kokkuleppe sõlmimise vajadust olid tulnud selgitama ESLi ja EMALi esindajad. Arhitektide tegevust reguleerivad paljud dokumendid ja kokkulepped juba niigi, aga nüüd on tulnud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist (MKM) info, et kohalike omavalitsustega suheldes on vaja neile selgitada liitude arusaama pädevuse jaotamisest või kokkulepet selle kohta. Ville Lausmäe (ESL) selgitas, et kokkuleppe taust sai alguse sisearhitektide kutsestandardite korrastamisest, mida tehti samal ajal MKMi ehitusprojekti määruse ülevaatamisega; vaadati läbi, kes on milleks pädev ka riigi ja omavalitsuse seisukohast. Mõeldi kõikvõimalike olukordade peale. Näiteks kui sisearhitekt

3. Loomestipendiumide komisjoni otsuste kinnitamine. Eestseisus otsustas komisjoni ettepanekul anda stipendiumid järgnevalt (vt tabelit lk 5).

Komisjon vähendas õppereiside toetusi eesmärgiga mitte suurel määral ületada taotlusvooru jaoks arvestatud summat. Eve Kombi ja Liina-Liis Pihu taotlust vähendati põhjusel, et arvestades projekti mahtu (kaks projektijuhti) oleks eraldis optimaalne. Mihkel Urmeti taotlus rahuldati osaliselt (reisikulud) soovitusega taotleda järgmisest voorust stipendiumi näituse sisuliseks ettevalmistamiseks. Uku Põllumaa taotlus rahuldati osaliselt, sest märtsikuu voorust sai sama projekt juba toetust ning komisjoni hinnangul ei ole projekti kvaliteet ja maht vastavuses küsitud summaga, lisaks on ebaselge eelarve jagunemine teostajate vahel (neist on EALi liige ainult U. Põllumaa).

Komisjon annab stipendiume ainult EALi liikmetele. Katrin Koovi taotlust ei rahuldatud, sest sellele ei olnud lisatud näituse eelarvet.

Komisjon eelistab anda toetust loometegevuseks.

Pikaajalisi projekte püütakse võimaluse korral toetada mitmest voorust, kuid mitte üle aastamäära.

Tekkis küsimus, kas loomestipendiumide kogusumma tuleb jagada taotlusvoorude vahel võrdselt või võiks reisidele mõeldud summa aasta algul kohe ära jagada. K. Koov kahtles EALi õppereisi vajaduses, leides, et see ei ole asjakohane.

K. Vellevoog ei nõustunud selle seisukohaga, sest EALi õppereisid võimaldavad näha väga palju arhitektuuri (objektidele sissepääsu tagamine vajab pikka eeltööd).

Loomestipendiumid

duse ja portfoolio läbivaatamine. Eestseisus, vaadanud läbi Tõnis Arjuse EALi liikmeks astumise avalduse ja portfoolio, otsustas ta EALi liikmeks vastu võtta.

Tallinna arhitektuuribiennaal Liikmeks astumise avaldus

3. Tõnis Arjuse EALi liikmeks astumise aval­

teeb sisearhitektuuritööd või maastikuarhitekt maastikuarhitektuuritööd, millest koguprojekt on vastavalt sise- või maastikuarhitektuur, tuleb ikkagi leida arhitekt, kes allkirjastab projekti omavalitsuse jaoks. Eesmärk on jõuda selleni, et teatud kutsetasemest alates on nii sise- kui ka maastikuarhitektil (juhul kui kogu projekt on nende projekt) õigus ise suhelda kohaliku omavalitsusega. Arhitektide jaoks ei muutu midagi, kõik nende õigused ja volitused säilivad. Soovituse sõlmida kokkulepe on andnud MKM. See oleks määruse 61 muutmise alus, andes teatud kvalifikatsiooniga sise- ja maastikuarhitektidele õiguse allkirjastada ehitusloakohustuslik objekt.

Eestseisus leidis, et sise- ja maastkuarhitektuur on arhitektuuri osad ning on väga keeruline aru saada, kust läheb piir arhitekti, sisearhitekti ja maastikuarhitekti tegevuse vahel. Arhitektil peab säilima kontroll tema objektil toimuva üle ja ta peab saama selle kohta tagasisidet. Eestseisus tegi ettepaneku lisada kokkuleppe punkti 3 autoriõiguste osa ja lisada dokumenti kokkuleppe eesmärk.

Otsustati täiendada kokkulepet tehtud ette­ panekutega, saata täiendatud dokument eestseisusele ülevaatamiseks ja allkirjastada see EALi suveseminaril.

Liitude hea tava kokkulepe

EAL otsustas ametlikku seisukohta mitte esitada (arhitektid saavad ise esitada oma seisukohti). Märkusena lisas eestseisusest E. Kiivet, et kui riigigümnaasium kolib Kotli majja, ei tohiks DPd nii kehtestada, muidu tuleb sinna Maxima kauplus vms.

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

01/19 arh.

4

arh. 01/19 Taotleja

Taotluse suurus €

Taotluse kuupäev

Taotluse eesmärk

Sisu

Eraldatud summa €

Anne Kose

640

30.05.2018

500

Enel-Katrin Vahter

640

31.05.2018

500

Indrek Suigusaar

640

23.05.2018

500

Kairi Kirt-Ende

640

14.05.2018

500

Kersti Arulaid

640

22.05.2018

500

Laila Põdra

640

31.05.2018

500

Madis Eek

640

01.06.2018

500

Margit Mutso

640

01.06.2018

Niina Mäger

640

21.05.2018

500

Olav Remmelkoor

640

20.05.2018

500

Paavo Kais

640

01.06.2018

500

Peeter Pere

640

30.05.2018

500

Raivo Puusepp

640

16.05.2018

500

Reet Valk

640

23.05.2018

500

Ülle Kunnus

640

31.05.2018

500

Eva-Liisa Lepik

330

01.06.2018

Õppereis

EALi õppereis Mehhikosse

500

200

Grete Veskiväli

400

31.05.2018

Liina-Liis Pihu

300

01.05.2018

Katrin Koov

400

20.05.2018

Osalemine erialastel konverentsidel/ seminaridel

Osalemine Veneetsia arhitektuuri­ biennaali sündmuste avanädalal

200

Ahti Kooskora

400

01.06.2018

Õppereis

Õppereis Inglismaale, kaasaegse ja ajaloolise arhitektuuriga tutvumine.

Dublin ja London

200

Maie Kais

400

23.05.2018

Õppereis

Tutvumine Islandi saare vaatamisväär­ sustega ja Reykjaviki linnaga

200

Johan Tali

1250

31.05.2018 Muu

Osalemine rahvusvahelisel arhitek­tuurikonkursil „Riga Circus international competition”

Karli Luik

1250

31.05.2018

700

31.05.2018

Eve Komp

2200

30.05.2018

Liina-Liis Pihu

2200

29.05.2018

Grete Veskiväli

Õppereis

2018. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaali külastus

200 200

Osalemine erialastel konverentsidel/ seminaridel

Osalemine Tartu valgusfestivali TAVA 2018 arhitektuurse valgustuse töötoas ja valgustusdisaini konverentsil

Loometegevus

Narva Urban Labi kureerimine ja korraldamine 24.–25. augustil Narvas

1250* 1250* 700 1500* 1500*

Katrin Koov

2000

29.05.2018

Loometegevus

Ingrid Ruudi kureeritava arhitektuurinäituse kujundamine.

Näitus uurib feministliku arhitektuurikäsitluse võimalusi Eestis

Mihkel Urmet

2500

01.06.2018

Loometegevus/muu

Siberi Eesti asunduste puitarhitektuuri kaardistus

1000

Uku Põllumaa

1700

29.05.2018

Loometegevus

Fotonäituse „Tööstusehitised Eestis” (TEE) koostamine ja korraldamine Eesti linnades

800*

Vaike Pungas

1050

30.05.2018

Loometegevus

Enesetäiendamine seoses Narva raekoja põhiprojektiga

1050*

Kokku eraldisi:

17 750

Kokku taotlusi:

26 680

* Eraldiselt makstakse väljamaksmisel tulumaks.

5

0

5. EALi juubeliaasta plaanide tutvustamine.

Plaanis on uuendada EALi koduleht, korraldada üritus ja näitus. Vaja on luua töögrupp. Tehti ettepanek, et töögrupis võiksid osaleda Margit Mutso ja Aet Ader, ning teha uurimus, mis käsitleks EALi tegevust 1990. aastaist kuni EALi 100. aastapäevani.

6. EALi majandusaasta aruande kinnita­ mine. Eestseisus kinnitas aruande.

7. Võistlused: Viimsi noorte talentide kool.

K. Komissarov tutvustas põgusalt võistlust. Lähteülesande on koostanud Tiit Sild. Eeskiri saabus koosolekupäeval ja seda ei ole jõutud läbi töötada.

EALi esindavad žüriis Emil Urbel, Jan Skolimowski ja Mari Hunt, varuliige on Hannes Koppel.

8. EALi esindaja määramine Jaan Krossi mälestusmärgi komisjoni. Eestseisus oli teinud seenioride sektsioonile ettepaneku määrata EALi esindaja ja sektsioon määras esindajaks FrediArmand Tompsi.

9. Anni Müüripeali EALi liikmeks astumise avalduse ja portfoolio läbivaatamine. Eestseisus, vaadanud läbi Anni Müüripeali EALi liikmeks astumise avalduse ja portfoolio, otsustas ta EALi liikmeks vastu võtta.

10. Liisa Valdmanni EALi liikmeks astumise avalduse ja portfoolio läbivaatamine. Eestseisus, vaadanud läbi Liisa Valdmanni EALi liikmeks astumise avalduse ja portfoolio, otsustas ta EALi liikmeks vastu võtta.

11. Marianna Zvereva EALi liikmeks astu­ mise avalduse ja portfoolio läbivaatamine.

Eestseisus, vaadanud läbi Marianna Zvereva EALi liikmeks astumise avalduse ja portfoolio, otsus­ tas ta EALi liikmeks vastu võtta.

12. „Väike” preemia ja EALi arhitekti aasta­ preemia. Otsustati paigutada eramud aastapreemia kategooriasse („Väiksele” saavad kandideerida ainult väikeobjektid (installatsioonid, trepid jms)), edastada see info ka tänavustele kandideerijatele ja teha muudatus statuudis.

23. AUGUST 2018 1. Tartu Vabaduse pst äärne parkimismaja.

Eestseisuse koosolekul osales Tartu linnaarhitekt Tõnis Arjus, et rääkida kavandatavast parkimismajast Tartu kesklinna ja Emajõe vahel. Aastatel 2013–2016 koostati kesklinna üldplaneering eesmärgiga eelkõige tihendada kesklinna, parandades avalikku ruumi, muuta tänavad kergliiklejasõbralikumaks, anda uutele hoonetele tingimused ja võtta tänavatelt ära parkimiskohti. Esialgne planeering sai linlastelt ja poliitikutelt palju kriitikat: leiti, et kui võetakse ära parkimiskohad, tuleb kesklinnas neid juurde pakkuda. Nii tekkis parkimishoone kava. Nüüd plaanib linn korraldada arhitektuurivõistluse, et saada aru, kas ja kuidas hoone sellele alale ära mahub, milline tehnoloogia peaks olema kasutusel ning milline on hoone lõplik kontseptuaalne ja visuaalne olemus. Et protsess oleks põhjalik ja kvaliteetne, pöördus Tartu linn EALi poole, et paluda abi võistluse korraldamisel. Volikogus on parkimismaja ehitamise otsus üksmeelselt vastu võetud.

K. Koov leidis, et parkimismaja ehitamine sellesse asukohta on kesklinna jõeäärse ruumi valesti kasutamine. On valida kahe halva variandi vahel: aidates võistlust korraldada, töötaks EAL vastu oma põhimõttele seista hea avaliku ruumi eest, mitteaitamise korral puudub aga kvaliteedikontroll. Tartu volikogu on parkimismaja poolt hääletanud ja linnavalitsus otsuse vastu võtnud, seda muuta on keeruline. Väga tugeva meediakampaaniaga oleks võib-olla võimalik protsessi mõjutada.

T. Arjus ütles, et võistlus kavatsetakse korraldada, võidutöö lahendus antaks ette hoonestus­ õiguse enampakkumises (tuleb arvestada võidutöö lahendusega). On kahtlus, et võistluse korraldamine ilma eelneva ekspertiisita on väga keeruline, sest ei ole teada, millist tehnoloogiat ja lahendusi pakutakse.

6

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

kavandama uue kunstihoone rajamist Pikk 14 kinnistule ja palub EALi abi võistluse korraldamisel.

Pärnu soovib luua sarnase keskkonna nagu Kultuuri­katel või Telliskivi loomelinnak Tallinnas.

Eestseisus leidis, et nii esindusliku avaliku hoone ja idee jaoks Pärnu linna valitud koht ei sobi. Eestseisus tegi ettepaneku kaardistada Pärnu hooned, mida saaks selleks otstarbeks kasutada. Oktoobris 2017 korraldas EAL koostöös Pärnu Linnavalitsusega Pärnu planeeringute teemal avaliku seminari, kus osales ka abilinnapea Rainer Aavik. EAL tegi tookord ettepaneku korraldada just samale alale planeeringuvõistlus, et saada ala arengule pikemaajaline strateegia.

Otsustati teha linnavalitsusele ettepanek kohtuda ja arutada teemat lähemalt.

Viimsi kooli võistlus EALi esindaja EALi aastaaruanne Tartu parkimismaja võistlus

seisu määramine. Konverentsi eesmärk on olla kriitika alusel konstruktiivne ja teha ettepane­kuid.

Konverentsi ettevalmistavas töögrupis osalemist on kinnitanud Indrek Allmann, Tõnu Laigu ja Aleksandr Zverev. Osalemist pakutakse Urmas Murule, Sille Pihlakule ja Siim Tuksamile ning kaasata soovitakse EKA ja TTÜ.

Liikmeks astumise avaldused

13. Pärnu kunstihoone. Pärnu linn on asunud

Aastapreemiad

4. „Liginulli” konverentsi töögrupi koos­

EALi juubeliaasta „Liginulli” konverents Pärnu kunstihoone võistlus

01/19 arh.

Tartu sotsiaalmajade plaan Pärnu plaanid Viljandi haigla võistlus Preemia kandidaadid

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

arh. 01/19

7

Komissarov ütles, et enne arhitektuurivõistlust peab sõltumatu ekspert-insener leidma reaalsed lahendused, mille najal saaks koostada võistlus­ ülesande. Sellega täiendataks tellija lähteülesannet ja see tagaks üheselt mõistetava võistlus­ ülesande.

Eestseisus hääletas selle üle, kas EAL aitab korraldada arhitektuurivõistluse: poolthääli oli kümme. Eestseisus hääletas lisaks, kas EAL alustab meediakampaaniat parkimismaja ehituse takistamiseks: poolthääli oli kuus. Otsustati, et EAL aitab korraldada arhitektuurivõistluse ja võistlusülesanne koostatakse kaheetapilisena (ekspertiis ja võistlustingimused).

2. Tartusse kavandatavad sotsiaalmajad.

16. augustil ilmus Tartu Postimehes artikkel, milles tutvustati Tartu Linnavalitsuse otsust rajada Tartu linna sotsiaalmajad, rahastamistaotlus esitatakse SA-le KredEx. Eestseisus palus Tartu linnaarhitektilt T. Arjuselt kommentaari. Linnaarhitekt sai sotsiaalmajade rajamise projekti eskiisist samuti teada ajalehest. Olukorra selgitamiseks on ta kokku leppinud kohtumise, kus on esindatud kõik projektiga seotud osapooled. Detailplaneering on koostamisel, esimese planeeringu eskiisi on teinud Artes Terrae.

K. Koov tegi ettepaneku algatada arutelu selle üle, kuidas võiks 21. sajandil luua ühiskonnaliikmete lõimimiseks paindlikumaid ruumilisi lahendusi, mitte eraldada erivajadustega inimesi eraldi majadesse ja neid sel viisil stigmatiseerida, vaid näiteks nõudes igas elamuarenduses teatud protsenti taskukohast ja/või erivajadustega inimestele mõeldud eluruumi. Vaja on otsida uuenduslikke lahendusi nii vormis kui ka kasutuses.

3. Viljandi maakonnahaigla arhitektuuri­ võistluse tingimuste tutvustamine ja žürii määramine. Haigla kavandab ideevõistlust, mida tutvustas K. Komissarov. Võistluse korraldab haigla, hanke teeb RKAS (nii projekteerimis- kui ka ehitushanke), EAL on võistluse kaaskorraldaja.

Võistlusülesande koostab Margus Maiste. Emil Urbel on võistluste töögrupi esindajana võistlustingimused üle vaadanud ja teinud neisse parandused, mis on juba ka sisse viidud.

Plaanitakse kaheetapilist avatud menetlusega rahvusvahelist ideekonkurssi eesti ja inglise keeles. Võistlust rahastab haigla omavahenditest, edasine rahastus tuleks Euroopa Liidu meetmest.

Detailplaneeringu koostab Hendrikson & Ko, see avalikustatakse 24. augustil. Võistluse auhinnafond on 60 000 eurot. Teise etappi valitakse viis osalejat, kes kõik saavad lõpupreemia.

Väga suur vaidlus käib selle üle, milliste kriteeriumide alusel pääseb osaleja esimesest etapist teise: tuleb esitada väikses mahus kavand, arhitektile kehtib kutsenõue ja meditsiinitehnoloogi

kaasamise nõue (meditsiinitehnoloogi puudutav nõue on kogemuse alusel, kuna sellist kutset Eestis ei ole). Avalikke arhitektuurivõistlusi haiglatele ei ole Eestis varem korraldatud, see on ülispetsiifiline valdkond, kus on vajalik projekteerimiskogemus. Allmann leidis, et selle võistluse nõuded on suhteliselt leebed võrreldes lähiriikide samasisuliste võistlustega. Žürii koosseis: Emil Urbel ja Oliver Alver, välisliige Sakari Forsman (Soome, nõusolek saadud 2.09), varuliige Margit Aule.

4. Infoks: Pärnu kunstihoone ja Uue Kunsti Muuseumi asukoha otsingud. Mark Soosaare algatusel toimus 15.–16. augustil Pärnus kohtumine, kus arutati Uue Kunsti Muuseumi asukohta ja ruumivajadusi. Linna välja pakutud kesklinna krundile kavandatavasse kunstihoonesse muuseum ära ei mahu ja sinna minna ka ei soovi. Tutvuti Soosaare pakutud asukohtadega ja võrreldi nende toimimist linnaruumis. Linna arendatav kunstihoone on kavandatud eelkõige linnagaleriid silmas pidades, lisaks on sinna kavandatud black­ box, džässiklubi ja kunstikooli uued ruumid.

Linn soovib, et EAL aitaks võistlust korraldada, aga eestseisusel tekkis küsimus, kas olude muutumise järel on EAL selleks valmis. Räägiti põgusalt ka kavandatavast sillast, mille detailplaneering avalikustatakse septembris. EALil on selge arvamus, et kesklinna ja jõeäärset piirkonda ei tohi arendada krunthaaval.

Otsustati Pärnu Linnavalitsusele • teha Pärnu kunstihoone võistluse kohta kirjalik ettepanek, esitades EALi tingimused (vähendada mahtu, et oleks tagatud linnaruumiline kvaliteet); • saata kesklinna ja jõeäärse ala arendamise kohta kiri, juhtides tähelepanu sellele, et ala vajab laiemat ruumilist visiooni.

5. Mies van der Rohe Award 2019 kandidaa­ tide kinnitamine. EAL peab auhinnale esitama viis kandidaati. EALi juhatus otsustas valida need EALi ja Eesti Kultuurkapitali preemia kandidaatide hulgast. Tööde valmimise kuupäev peab olema vahemikus 01.01.2017–31.12.2018. Eestseisus lisas kandidaatide nimekirja Maarjamäe memoriaali ja saatis nimekirja eestseisuse liikmetele hääletamiseks. Hääletuse tulemusel esitab EAL auhinnale Balti jaama turu, filmimuuseumi, palverännumaja Vastseliinas, A. M. Lutheri mööblivabriku masinasaali rekonstruktsiooni ning kommunismiohvrite memoriaali ja ohvitseride mälestusmärgi Tallinnas Maarjamäel.

1. Riigiarhitekt. Eestseisuse koosolekul osalesid Jaak-Adam Looveer ja Indrek Rünkla. Ruumiloome ekspertrühm on teinud tööd ühe aasta, valdkonnas on jõutud teatud tulemusele. Nüüd on vaja saavutada kokkulepe, et tehtud töö mõjuks valitsuse tasandil usutavalt.

Looveer selgitas, et jõutud on lõpparuandeni, mille on loomeliidud põhimõtteliselt heaks kiitnud. Tehtud on ettepanekuid õigusaktide, planeerimise jm kohta, mida riik saaks paremini teha, muutes aluspõhimõtteid ja -süsteeme, ning luues paremad eeldused kvaliteetsema ruumi kujundamiseks ja tellimiseks. Ettepanekute elluviimiseks on vaja uusi inimesi ja uusi tööülesandeid. On kokkulepe, et riigi tasandil on vaja luua ruumiloome meeskond (vastuväiteid on ainult Eesti Linnade Liidul, kes leiab, et lisatöökohad on liigsed ja ahistavad omavalitsusi).

Ruumiloome meeskond plaanitakse luua Rahandusministeeriumisse (RM) või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumisse (MKM) eraldi osakonnana ning seda juhiks ruumiloome asekantsler.

Kokku on lepitud ka selles, et ruumiloome meeskonnaga liidetakse RMi planeeringute osakond / planeerijad ning MKMi ehitus- ja elamuosakond.

Kaalutakse Kultuuriministeeriumi arhitektidisaininõuniku juurde toomist, et kõik ruumi­ pädevused oleksid sidustatud.

Ruumiloome meeskonna loomiseks on plaanis järgmise etapina sõnastada selle ülesanded (laias laastus on need samad, mida sisaldab J. Raidla koostatud riigiarhitekti kontseptsioon).

Viimane tagasiside Riigikantseleilt kui töö tellijalt: rakkerühma ei saa moodustada, sest ekspertrühm ei saa teha selle moodustamise ettepanekut, ta saab teha ainult ettepaneku luua muutuste ettevalmistamise töörühm.

Praegu on mõlemad ministeeriumid ruumiloome meeskonna loomisest huvitatud. Mõistlik on jätta aruandes lahtiseks, kumma juurde see luuakse. On ka võimalus, et kultuuriminister teeb ettepaneku moodustada rakkerühm, ja loota, et valitsus võtab seisukoha, et see on võimalik moodustada. Vaja on konkreetset kokkulepet.

EALi tagasiside oli kahetine. Ministeeriumisse osakonna loomine koos asekantsleriga ei täida neid ootusi, mida ruumivoliniku institutsioon saaks täita eraldiseisvana, kuigi mõlemal juhul paikneks ta riigi struktuuris. Samas ei leitud eks-

2. Ülevaade konverentsidest ˬˬArhitektuuripoliitika konverents Viinis (13.–15.09.2018). Tõnu Laigu sõnul on Austria väga tugev arhitektuurimaa, kus arhitektid on hästi organiseerunud ja suutnud enda hääle kostma panna. Austerlastel on kaks dokumenti, mis on ühiskonnas aktuaalsed. Üks on valitsuse juhised ehituskultuuri (sks Baukultur) edendamise kohta. Sõna ehituskultuur on traditsiooniliselt olnud ideoloogia ja terminina käibel Austrias, Saksamaal ja Šveitsis, nüüd tahetakse seda nii mõiste kui ka ideoloogiana laiendada kõikidesse Euroopa riikidesse (vt Davosi deklaratsiooni).

Selle valjuhäälsed eestvedajad on sakslased ja austerlased. Ehituskultuuri sisu on riigiti pisut erinev.

Teine dokument on ehituskultuuri ülevaade (sks Baukulturreport), mis on üles ehitatud neljale sambale: 1) maastik, 2) linnad ja piirkonnad, 3) elamuehitus, 4) avalik sektor. Selle on välja andnud föderaalne sihtasutus ja riik on selle heaks kiitnud. Sellel ülevaatel põhines ka konverents, kus esimesel päeval keskenduti elamuehitusele, toodi näiteid ja arutati elamu tähendust poliitilisel tasandil. Teisel päeval peeti kõnesid ehituskultuuri teemal, toimusid töötoad ja ringsõidud Viinis. Kolmandal päeval arutati European Forum for Arhitecture Policiese (EFAP) tegevuse korraldust. ˬˬ„Muutuv kooliruum” (mais 2018). Andro Mänd selgitas, et sihtrühmad olid peale arhitektide koolidirektorid ja omavalitsuste esindajad.

Konverents õnnestus. Riik jagab seoses haridussüsteemi ümberkorraldustega Innove kaudu oma-

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

27. SEPTEMBER 2018

Viini konverents

nemägi EALi liikmeks astumise avalduse ja portfoolio läbivaatamine. Eestseisus, vaadanud läbi Liina Soosaare, Kirke Pässi ja Mae Köömnemägi EALi liikmeks astumise avalduse ja portfoolio, otsustas nad EALi liikmeks vastu võtta.

pertrühma analüüsidele tuginedes, et üksusel oleks eraldiseisvana eeliseid. Valitsuse tasandil on parem sidustatus igapäevaotsuste tegemisel pigem ministeeriumis kui valitsuses (eraldiseisvana ei pruugi olla info seotus nii hea). Kaheldi selles, et kui luua ruumiloome meeskond ühte ministeeriumisse, ei kata see kogu ruumivaldkonda. Valitsustasandil on ees suured reformid, mis puudutavad töökohtade koondamist ja struktuuride liitmist. Luues meeskonna ühte osakonda, ei ole teada, kus see asub viie aasta pärast. Vaja on anda valitsusele märku, et ruumiloome valdkonnad on üksmeelel, siis saab teha järgmisi samme. Kui sellel tasandil jääb erialaliitude vahele ebakõla, ei ole tõenäoline, et valitsus ettepanekuid toetab. Rünkla arvamuse kohaselt saab asju ajada struktuuri lõimituna tõhusamalt kui irdsena.

Riigi­arhitekt on nõuandev, lihtsustav ja võimaldav funktsioon, tal ei ole valitsuse tasandil otsustavat jõudu.

EALi hinnangul on arhitektide mõttevahetuses olnud soov loetleda lõpparuandes variandid, kuhu üksus luua. Eestseisus toetas lõpparuannet praegusel kujul, kuid tegi ettepaneku lisada sellesse EALi arvamus ruumiloome meeskonna paikne­mise kohta keskvalitsuse tasandil sõltumatu üksusena.

Kooliruumi konverents

6. Liina Soosaare, Kirke Pässi ja Mae Kööm­

Ruumiloome ekspertrühm ja riigiarhitekt Liikmeks astumise avaldused

01/19 arh.

8

„Liginulli” konverents Helsingi konverents EALi juubeliaasta Segregatsiooni­ konverents Loomestipendiumid

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

arh. 01/19 valitsustele põhikoolide renoveerimiseks ja ehitamiseks raha. Riigigümnaasiumide arhitektuurivõistluste programm on hästi käima läinud: RKAS on kindel tellija, tingimused on selged, koostöö jätkub. Mure oli põhikoolide programmiga, kuna põhikoolide ehitust peavad korraldama omavalitsused, kus on ruumipädevus väga ebaühtlane.

Oluline on, et nii RKASi esindajad kui ka haridusminister ütlesid, et parim tulemus tuleb avalikul võistlusel, ja see sõnum läks ka omavalitsustele.

Nüüdseks on juba mitu omavalitsust võtnud EALiga ühendust. ˬˬ„Liginull” (14.11.2018). Andro Mänd rääkis, et konverents toimub Arvo Pärdi keskuses. Sihtrühm on arhitektid, ministeeriumide ja kohalike omavalitsuste ametnikud. Liginullenergiast räägitakse laiemalt kui päikesepaneelide tasandil. Soomest tuleb esinema Åsa Hedman, kes käsitles oma doktoritöös energiasäästlikkust planeerimise teel (kuidas saab linna planeerides energiat säästa).

Peaesineja on arhitekt Hans U. Grassmann (Baumschlager Eberle Architekten), kes räägib büroohoonest Lustenau. Sven Saar räägib Põlva riigigümnaasiumist, mis on Eesti esimene liginullenergia-koolimaja. Tema ettekanne käsitleb nii ehitusaegseid probleeme kui ka neid, mis on ilmnenud hiljem. ˬˬ„Ruumiline segregatsioon” (2019). Andro Mänd ütles, et veel otsitakse rahastajaid. Konverents keskenduks valdavalt Tallinnale, ideeline põhituumik toetub Tartu Ülikooli geograafide eelmisel aastal tehtud uuringule, mis oli osa üleeuroopalisest uuringust. Sellest selgus, et Tallinn

Taotleja

Taotluse suurus €

Taotluse kuupäev

Eve Komp

400

01.09.2018

Mae Köömnemägi

400

01.09.2018

Taotluse eesmärk

on viimase kümne aasta jooksul olnud Euroopa kõige kiiremini segregeeruv pealinn. Uuringu tulemusel asutas Rootsi valitsus selle probleemiga tegelemiseks osakonna, kuigi Stockholm oli Tallinnast märksa paremas olukorras, ent Eestis piirduti kahe artikliga meedias (Postimehes ja ERRis).

Konverentsil on nõus osalema Katrin Paadam Tallinna Tehnikaülikoolist, Tiit Tammaru Tartu Ülikoolist ja Andres Ojari Eesti Kunstiakadeemiast. ˬˬ„EAL 100” (2021). Alustatud on juubeliürituste korraldamist. Plaanis on ideekorje ning kõigi ideed selle kohta, mida korraldada kahe kuu jooksul, on teretulnud. Üritusi võiks alustada 2021. a oktoobris, need lõppeksid detsembri alguses arhitektuuripreemiate jagamise ja juubeligalaga. Ettepanek on kaasata teisi samal ajal toimuvaid üri­tusi, kasutada ka nende kommunikatsiooni ja rahastust. Järgmisel nädalal kohtub EALi esindus Pimedate Ööde filmifestivali esindajatega. ˬˬLevald andis põgusa ülevaate Helsingi konve­ rentsist, mis peeti 11.–13. septembril Finlandiatalos, osales 450 inimest. Esindatud oli 19 riiki, väga esinduslikud esindajad, väga huvitav ja tasuline üritus. Teema oli ehituse kavandamine, planeerimine, projekteerimine, visualiseerimine, hooldamine jms. Tutvustati vahendeid, mida kasutada linnaplaneerimises nullenergia saavutamiseks. Eesti arhitekte ei olnud, esindatud oli Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

3. Loomestipendiumide komisjoni otsuste kinnitamine. Eestseisus otsustas komisjoni ettepanekul anda stipendiumid järgnevalt (vt tabelit).

Sisu

Eraldatud summa € 200 200

Toivo Tammik

400

31.08.2018

Mai Shein

400

26.07.2018

200

Kirke Päss

300

31.08.2018

200

Ülle Kupri

640

21.08.2018

500

Velle Kadalipp

640

27.08.2018

500

Illimar Truverk

640

24.07.2018

500

Eva Hirvesoo

640

28.08.2018

500

Ahti Kooskora

640

30.08.2018

Raivo Mändmaa

640

31.08.2018

Mattias Agabus

640

31.08.2018

500

Kalle Vellevoog

640

31.08.2018

500

Andres Alver

640

31.08.2018

500

Tõnu Laigu

640

01.09.2018

500

9

Õppereis

2018. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaali külastus

Õppereis

EALi õppereis Mehhikosse

200

500 500

01/19 arh.

Andres Levald

Taotluse suurus €

400

Taotluse kuupäev

01.09.2018

Taotluse eesmärk

Sisu

Õppereis

Lõuna-Poola. Tutvumine LõunaPoola ja Saksimaa linnade ruumilise arengu ja liikuvuskeskkonnaga.

Osalemine Dresdeni Tehnikaülikooli arenguseminaril. Tutvumine Saksamaa vanima aedlinna-asumi ja sealsete kunstkäsitöökodade viimaste aastate arenguga. Tutvumine ajaloolise ateljeeühistu Vaba Akadeemia Kunst+Bau kujunemisloo ja järjepideva tegevuskeskkonnaga.

Tutvumine olukorraga Ida- Saksamaal väheneva ja vananeva elanikkonnaga väikelinnades

400

320

200

Toivo Tammik

640

31.08.2018

Õppereis

Abhaasia Eesti küladesse (Sulevi ja Salme küla Leselidze rajoonis) ja suurematesse linnadesse (Suhhumi, Garga, Novõi Afon). Eesmärk eestlastega seotud külade ja ehituspärandiga tutvumine, Musta mere äärse piirkonna omaaegsete suvituslinnade tsaari- ja nõukogude ajast pärineva arhitektuuripärandiga tutvumine, fotojäädvustuste tegemine, ülevaateartikli koostamine

Martti Preem

400

31.08.2018

Õppereis

Rhodosele. Tutvumine hellenistliku aja ja muu ajaloolise ning nüüdisarhitektuuriga

Raivo Kotov

400

31.08.2018

Indrek Mikk

400

31.08.2018 Õppereis

Pariisi. Programmis on Zaha Hadid CityLife Residentali kortermajad, Generali Tower, Foster+Partners’ Milan Apple Store, OMA Fondazione Prada, vertical forest, Torre Velsaca, Pirelli Hangar Bicocca, Triennale di Milano, MiCo jpm

Andrus Kõresaar

400

31.08.2018

Martin Tago

400

31.08.2018

Ott Kadarik

2500

03.09.2018

Liina Soosaar

2500

01.09.2018

Kirke Päss

2500

31.08.2018

Leonhard Lapin

2000

30.08.2018

Katrin Koov

Kokku taotlusi:

2000

30.08.2018

Eraldatud summa €

200 200 200 200

Loometegevus

Osalemine TAB 2019 kuraatorinäitusel.

Installatsioonimaterjalide ost ja ehitus

Loometegevus

TAB 2019 peakuraatori assisteerimise rahastamine

2300*

Loometegevus

Raamatu „Arhitektuur” kirjutamine

1000*

Loometegevus

Ingrid Ruudi kureeritava arhitektuurinäituse kujundamine.

Näitus uurib feministliku arhitektuurikäsitluse võimalusi Eestis

2000*

Kokku eraldisi

15 520

22 840

0 2500*

* Eraldiselt makstakse väljamaksmisel tulumaks.

Komisjon eelistab toetada loometegevust. Pika­ ajalisi projekte püüab komisjon toetada mitmest voorust, kuid üldjuhul mitte üle ühele loovisiku seatud piirmäära (aastas 2500 eurot). Esitatud on üks loometoetuse taotlus, palju on turismireiside taotlusi, paar tegevustaotlust. Õppereisideks antavaid toetusi komisjon vähendas, kuna loomestipendiumide puhul eelistatakse

loometegevust, lisaks soovis komisjon järgida sel aastal varem samadeks õppereisideks eraldatud summasid.

Ott Kadariku taotlust ei rahuldatud, sest sellel puudus eelarve ja täpsem sisukirjeldus. Kirke Pässi ja Leonhard Lapini eraldussummat vähendati, sest nende aastane piimäär sai koos varasemate taotlustega täis (põhjendatud juhul on võimalik taotleda lisaeraldist järgmisest voorust).

10

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

Taotleja

Liikmeks astumise avaldus Teenetemärgi kandidaadid Liikmeks astumise avaldused Liikmemaksuvõlglased ja loomestipendiumid Tartu linnaruumi ekspertgrupp Keskkonnamaja võistlus

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

arh. 01/19

11

Toetust eraldati kõigile vähendatud summas.

Tuleks teha teavitustööd, et inimesed osaleksid konverentsidel.

Komisjonil on suur probleem TABiga. Puudub selge arusaam, mis vormis teevad EAL ja TAB koostööd. Komisjoni ettepanek on, et TAB esitab EALile oma eelarve, et EAL saaks sellega arvestada; praegu on justkui vaikimisi kokkulepe, nagu EAL rahuldaks kõik TABi taotlused. Komisjonil on juhatusele ja eestseisusele küsimus, kuidas võiks see olla paremini korraldatud. Aet Ader esindab EALi TABi nõukogus.

Eestseisus kinnitas loomestipendiumide komisjoni otsuse 13 poolthäälega.

4. Kandidaatide esitamine presidendi teene­ temärgi saamiseks. Igaühel on õigus esitada Vabariigi Presidendile ettepanek anda kellelegi riiklik teenetemärk. Ettepanek tuleb teha märkide andmisele eelneva aasta 1. novembriks.

EAL on teinud ettepaneku esitada kandidaadiks Jaan Holt, kes oli aastail 1984–2016 Virginia Polytechnic Institute and State University Washington D.C.-s asuva arhitektuuriharu Washington-Alexandria Architecture Center (WAAC) direktor ning alates 2016. aastast sama ülikooli emeriitprofessor. Aastal 1992 sõlmisid Jaan Holt ning Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise teaduskonna toonane dekaan Veljo Kaasik koostööleppe, mille kohaselt said Eesti arhitektuuriüliõpilased WAACis tasuta õppida.

Eestseisus toetas Jaan Holdi esitamist teenetemärgi kandidaadiks.

Noore kultuuritegelase preemia kandidaadiks esitas EAL Laura Linsi ja Roland Reemaa (Veneetsia projekti jm näituseprojektide eest) ning kultuuri aasta teo preemia kandidaadiks Eesti Kunstiakadeemia uue maja. Lisaks saadeti toetuskiri Anneli Akkermanni taotlusele toetada kultuuri aasta teo kandidaadina Maarjamäe memoriaali.

5. Tartu linnaruumi ekspertgrupi püsiliikme esitamise küsimus. Tartu linn moodustab ekspertgrupi, mille eesmärk on toetada linna avaliku ruumi terviklikku arengut ning vajaduse korral nõustada Tartu Linnavalitsust ja selle osakondi olulise avaliku mõjuga objektide läbimõtestamisel idee tasemel, edasisel kavandamisel, rajamisel, korrastamisel, taastamisel ja teisaldamisel. Ekspertgrupp kutsutakse kokku päevakorras olevate teemade alusel. Seepärast soovitakse kaasata võimalikult palju eri alade inimesi, kes saaksid oma pädevusvaldkonnas nõuga aidata. Soovitakse, et ka EALi esindaja oleks püsiliige. Töö on tasustamata.

Otsustati, et EALi esindab Elo Kiivet tingimusel, et Tartu linn katab sõidukulud.

6. Olga Batuhtina soov astuda EALi liik­meks.

Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri konserveerimise ja restaureerimise eriala (2018), töötab KOKO büroos arhitektina alates 2006. aastast. Eestseisuses tekitas taotlus küsimusi, kuna Batuhtinal ei ole arhitektiharidust.

Vaja on põhimõtteliselt otsustada, kas võtta liikmeks teistsuguse haridusega inimesi. Otsustati küsimust veel arutada ja avaldust seni mitte kinnitada.

18. OKTOOBER 2018 1. Annika Aasmaa ja Olga Batuhtina EALi liikmeks astumise avalduse ja portfoolio läbivaatamine. Eestseisus, vaadanud läbi Annika Aasmaa ja Olga Batuhtina EALi liikmeks astumise avalduse ja portfoolio, otsustas nad EALi liikmeks vastu võtta.

2. EALi liikmemaksuvõlglased ja nende EAList väljaarvamine. Liikmete hulgas on u 25 pikaajalist liikmemaksuvõlglast: võlad ulatuvad kümne aasta taha kogusummas u 18 000 eurot.

Otsustati suhelda iga võlglasega isiklikult ning kui ei saada võla tasumises kokkuleppele, käsitada seda liiget passiivliikmena (ei saa EALi hüvesid: meililisti infot, soodushinda EALi üritustele jm).

A. Mänd tegi ettepaneku tõsta loomestipendiumide maksimummäära 2500-lt 3500-le eurole isiku kohta aastas. Eestseisus seda ettepaneku ei toetanud, sest EAL ei saa olla ainus katteallikas.

Loomestipendiumid peavad jõudma võimalikult paljude liikmeteni. Kuna praegu kestab Kultuuriministeeriumi koolitusvajaduse ideekorje, tehti ettepanek korraldada ministeeriumiga koostöös kohvihommik/koolitus, et tutvustada loomeliitudele loomestipendiumide juhendit.

3. Keskkonnamaja arhitektuurivõistluse tutvustus. Osalesid Keskkonnaministeeriumi (KeM) riigivaraosakonna peaspetsialist Martin Kõiv ja juhataja Silver Jakobson, RKASi projektijuht Tarmo Rammo ning Ivar Lubjak.

Kõiv selgitas, et KeM on mitu aastat plaaninud tuua oma Tallinna töötajad (KeM, Keskkonnaamet, Keskkonnainspektsioon, Keskkonnaagentuur ja IT-firma) Tallinna eri hoonetest ühte hoonesse. Ruumiprogramm näeb ette 517 töökohta, kohana on vaatluse all Vesilennuki 12 krunt.

Programmi on liidetud ka Eesti Loodusmuuseum, mis sobib hästi mereäärsesse piirkonda kõrvuti Eesti Meremuuseumiga. Arhitektuurivõistlus soovitakse välja kuulutada keskkonnamaja nime all ja see koosneb tinglikult kahest osast: büroost ja muuseumist. Büroo suurus on ruumiprogrammis 9600 m2 ja loodusmuuseumi suurus 3400 m2.

Põhimärksõnad on puitehitis ja liginullenergia.

Soovitakse rakendada keskkonnasäästlikke ja

Paaver soovitas panna rõhku haljastusele, kuna keskkond kipub muutuma asfalteerituks ja kiviseks. K. Komissarov lisas ühe viisi, kuidas ümarlaua mõtteid võistlejatele tutvustada: korraldada infopäev, kus korratakse põhiline üle. See annab huvilistele võimaluse küsimusi küsida. Kõiv leidis, et see on väärt ettepanek.

Võistluse ettevalmistamisel on järgitud EALi pakkumist. Žüriisse on kavandatud seitse liiget, sh neli arhitekti. 6. novembril kuulutatakse võistlus välja, tööde esitamise tähtaeg on 14. jaanuar ja veebruari lõpus selguvad tulemused.

Eestseisus leidis, et kaks kuud on väga lühike aeg, arvestades, et vahepeal on jõulud ja aasta­ vahetus. Nii suurte võistluste puhul on tavaks vähemalt kolm kuud. See on väga suur hoone ja prominentne asukoht, nii lühikese tähtajaga kannatab kvaliteet ja võistlejate arv. Kõivu sõnul on tähtaegu korduvalt arutatud ja leitud, et ajakava ei ole võimalik palju koomale tõmmata.

V. Valk rõhutas, et kui eesmärk on saada võimalikult palju ja kvaliteetseid töid, siis mida pikem on aeg, seda põhjalikumalt jõuavad osalejad süübida programmi, ülesehitusse ja asukohta, muidu on oht, et võistlus kukub läbi. Kui nii pika ettevalmistuse (u neli aastat) peale jäetakse arhitektidele tööks nii vähe aega, ei ole protsessi proportsioonid paigas.

Eestseisus soovis teada, kui palju aega on ette nähtud projekteerimiseks. Vastati, et see sõltub projekteerimislepingu läbirääkimistest, suurusjärk on 12 kuud alates lepingu sõlmimisest.

K. Vellevoog soovis täpselt teada saada žürii töö kestuse. Selgus, et planeeritud on kümme päeva.

Võistlus tahetakse välja kuulutada rahvusvahelisena. K. Komissarovi sõnul on sel juhul vaja üht žüriiliiget väljastpoolt Eestit. Hange on eestikeelne, aga võistlusmaterjalid on tõlgitud inglise keelde, st võistlus on kakskeelne, kuigi tööd tuleb esitada ainult eesti keeles. Ei ole otsustatud, kas tõlgitakse kogu võistlusmaterjal või ainult võistlusülesanne. Eestseisus leidis, et võistluseeskiri tuleks samuti tõlkida, sest seal on kirjas preemiafondid, ajakava ja muu oluline info. Eestseisus soovitas võtta kutse-, käibe- ja mahunõuded võistluseeskirjast välja ning lisada projekteerimishankesse.

Kõivu sõnul on kõige keerulisem büroo plaani­ lahendus, st otsus, kas valida kabinetsüsteem või tegevuspõhine kontor, ning küsimus, kui täpselt peaks see olema võistlusülesandele lisatavas ruumiprogrammis lahti kirjutatud. Eestseisuse hin­ nangul ei pea valima üht või teist, sest saab valida ka hübriidlahenduse. Kui juba on kavas ideekonkurss, tuleks otsida kõige värskemaid mõtteid ka töötamise sisu kohta.

Majas on koos eri asutused, igaühel oma spetsiifika. KeMis on arutatud, kas 1) jätta ruumiprogramm suhteliselt lahtiseks ja kirjeldada ära töö laad (teatud osakaal vaikset ja teatud osakaal

12

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

nutikaid lahendusi juhtimaks hoonet nii, et kulud oleksid võimalikult väikesed.

Lubjak ütles, et atraktiivsem osa hoonest on loodusmuuseum (2000 m2 näitusepinda, mis laieneb fuajeesse ning on sujuvalt ühendatud kohvikuga, sealt edasi sise- või välishooviga). Sisehoovi on muuseumile ette nähtud 1800 m2. KeMi ja selle allasutuste töötajate struktuur on keerukas. Tellija ootab, et pealtnäha jäika struktuuri oskaksid konkursist osavõtjad büroode osas lahendada loomingulisemalt, pakkudes välja erinevaid töökohtade lahendusi. Hoone struktuur on ruumiprogrammis funktsioonide järgi plokkideks jaotatud.

Eestseisus küsis, kas Eesti Meremuuseumiga on räägitud ühisest välialast, mis tekib muuseumide vahele. 19. oktoobril on Kõivu sõnul kohtumine mõlema muuseumi juhtidega, et selgitada kokkupuutepunkte, vajadusi ja võimalusi. Novembrisse on plaanitud n-ö mereääre ümarlaud, kuhu kutsutakse EALi, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ja kõikide arendajate esindajad, kes piirkonnas tegutsevad (Noblessneri sadamalinnak, RKAS, muuseumide juhid, kohaliku kogukonna esindaja, Tallinna Transpordiamet), et arutada, kes mida teeb, millised planeeringud on olemas, millised on kellegi probleemid ning kuidas saavutada sünergia.

Eestseisust huvitas, kuidas on kavandatud parkimine. Vastati, et see on kavas viia maa alla, luba on ehitada 450 kohta. Praegu on lähteülesandes kirjas, et 300 kohta tuleb ehitada välja ja ülejäänud jätta varuks. Keskkonnamaja näeb vajadust 200 parkimiskoha järele, külalised ja meremuuseum vajaksid 100 kohta.

Eestseisus küsis, kas ümarlaud annab infot ka võistlusülesande kohta – kuna avalik ruum on ühine, tuleb mõelda, kuidas seda ühiselt sisustada.

Vastati, et ei anna, ümarlaud on pigem mõeldud tulevikku suunatud koostööks.

Eestseisus soovis teada, mida soovitakse EALilt, kui võistlus juba käib. Vastati, et kui ümarlaud oleks suudetud korraldada pool aastat tagasi, oleks kindlasti seal otsitud ka sisendit. Kui novembris tuleb ümarlaual mõtteid, mida keskkonnamaja arenduses arvestada, saab neid ehk arvestada võistlustööde hindamisel ja võidutöö projekti korrigeerimisel.

K. Koov juhtis tähelepanu asjaolule, et saaks ka teistpidi töötada, kirjutades tingimustesse, et võistlejal tuleb pakkuda välja lahendusi ühisalade kasutamiseks. Korraldajad selgitasid, et võistlus­ ülesannet saab muuta 6. novembrini, mil võistlus välja kuulutatakse.

Eestseisuse hinnangul saaks võistlusülesandele koostada lisa, mis koosneks ümarlaual räägitust ja mida võiks arvesse võtta. Ümarlaual on võimalik seda osalejatelt küsida. Infot, mis ei ole võistlus­ ülesandes, on hiljem võistlustööde hindamisel väga raske arvesse võtta.

Keskkonnamaja võistlus

01/19 arh.

Ruumiloome ekspertrühm Tallinna peatänava projekt TTÜ arhitektuuriõpe

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

arh. 01/19

13

tavalist tööala, puhkealad jm); 2) täpselt öelda, millises ulatuses soovitakse saada kabinette.

Eelistatult saaks neid ümber tõsta (nt moodul­ lahendused). Hoones on neli struktuuriüksust.

Töö jaguneb nii, et umbes 50% on analüütiline töö, 15–20% tavaline kontoritöö ja 15% vaba ala.

Eestseisus leidis, et arhitektidele võiks jääda vabadus otsustada, kuidas töökohti lahendada.

4. Ruumiloome ekspertrühma lõppraporti ja EALi eriarvamuse kirja kinnitamine. Aasta tegutsenud töörühm on suutnud kokku leppida mõnes asjas, suures hulgas jäädi eriarvamusele (need on lisatud lõppraportile). Koostatud dokumendis esitatud muutused on vajalikud, kuid jäävad EALi juhatuse arvamuse kohaselt liiga väheseks selleks, et valitsuse tasandil teadlikkust tõesti suurendada. Seetõttu on juhatus teinud ettepaneku lisada raportile EALi seisukoht.

Raporti kaheksast ettepanekust on osa üldised ja osa konkreetsemad. Üks EALi jaoks olulisimaid on luua ruumiloome meeskond Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna alusel, sellega liidetaks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitusosakond. See on väga hea, loogiline ja vajalik ümberkorraldus, aga endiselt jääb puudu valitsustasandi nõustamine, leidis eestseisus.

Oma seisukoha/eriarvamuse on raportile lisanud Eesti Linnade ja Valdade Liit ning Rahandusministeerium. A. Levaldi selgituse kohaselt ei käsitle Rahandusministeerium raporti lisa eri­ arvamusena, vaid formuleerib selle soovitusteks edasiseks tööks. Eestseisus leidis, et EALi seisukoht (vt allpool) on samuti mõistlik esitada soovitusena edasiseks tööks.

Eesti Arhitektide Liidu ettepanekud edasiseks tege­ vuseks Eesti Arhitektide Liidu (EAL) juhatus ja eestseisus on tutvunud ruumiloome ekspertrühma lõpparuan­ dega ja kiidab selle heaks. EAL hindab kõrgelt ruumi­ loome ekspertrühma tööd olemasoleva olukorra ana­ lüüsimisel ja ettepanekute väljatöötamisel. Vastavalt EALi eestseisuse 27. septembril ja 18. oktoobril 2018 toimunud koosolekute otsusele soovitab EAL ruumi­ loome üksuse loomist valitsustasandil ja soovib, et seda ettepanekut käsitletakse edasises tegevuses ühe olulisema muudatusena.

Toetame eri ministeeriumite ruumipädevuse konso­ lideerimise ettepanekut, et tugevdada ruumiloome alast tööd riigi tasandil, samuti pädevuse tõstmist kohalikes omavalitsustes läbi koolituste ja juhend­ materjalide. Lisaks näeme endiselt vajadust ministee­ riumite ülese üksuse järele, et valitsust nõustada, olla eksperdina oluliste ruumiotsuste tegemise juures ja luua sünergiat erinevate osapoolte vahel.

15. NOVEMBER 2018 1. Peatänava projektist andis ülevaate Ignar Fjuk. EALile oli jäänud mulje, et Tallinna Kommunaalamet ja Tallinna Transpordiamet on moodustanud protsessi pidurdamiseks ühisrinde: peatänava projekteerimine on peatatud, kuna soovitakse tellida järjekordne liiklusuuring.

Fjuk selgitas, et Tallinna Linnaplaneerimise Ametil (TLPA) puudub peatänava projektiga otsene kokkupuude, sest leping on sõlmitud Tallinna Kommunaalametiga ning kõik lähteülesanded annab, liiklusega seonduvat kommenteerib Tallinna Transpordiamet. TLPA (E. Mänd ja J.-A. Looveer) osales ainult võistluse ettevalmistamises. Lähteülesande võistluseelses faasis ja ka peale võistlust lepingu sõlmimise faasis oli linnavalitsuse esindajana põhiotsustaja staatus transpordiametil. Fjukil ja TLPA-l oli esimene ametlikul tasandil kokkupuude arhitektidega juunis, kui esitleti eskiisprojekti linnavalitsuse liikmetele (juhtis Taavi Aas). Fjuki sõnul oli esitlusele kutsutud ka linnaratturite eestkõneleja Tõnis Savi, kes ei lasknud arhitektidel projekti piisavalt esitleda, vaid kritiseeris transpordiametit ja häälestas sellega kohalviibijad peatänava projekti vastu. Otsustati, et liikluse modelleeringut tuleb täiendada, ent Kavakava ei olnud seda nõus tegema, kuna pidas tehtut piisavaks. Olemasolev simulatsioon ei arvestavat aga transpordiameti arvates kõiki häireid (nt trammi graafikust väljas oleku olukorda). Oktoobri lõpus teatati, et leping Kava­ kavaga on otsustatud lõpetada. Fjuk oli teinud seejärel ettepaneku, et linn teeb ise modelleeringu ja leping arhitektidega peatataks, mitte ei lõpetataks. Peatänava projekt on nüüd uuringu tegemise ajaks peatatud (u üheks kuuks) ja hange selleks on välja kuulutatud. Peatänava teise etapi projekti (võitis Villem Tomiste) ajagraafikust ei teadnud Fjuk midagi.

EAL esitas küsimuse, kuidas saaks TLPA, kommunaalameti ja transpordiameti rohkem koos­ tööle suunata. Fjuki sõnul on kõik uued algatused tehtud koos, näiteks Gonsiori tn ja Estonia pst „otsad” suunatakse maa alla, sh Laikmaa tänava juures. Tööversioon selleks on olemas, ametid on selles kokku leppinud ja versioon plaanitakse detsembri alguses infopäeval avalikustada.

2. Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) arhitek­ tuuriõppe ümberkorralduste tutvustus. TTÜ on EALile teinud ettepaneku toetada sealse arhitektuuriõppe jätkamise taotlust. EALi juhatuses käis uut visiooni selgitamas TTÜ arhitektuuri ja urbanistika akadeemia juhataja professor Kimmo Lylykangas. Tema visiooni järgi püütakse rohkem keskenduda uurimistööle, meetod on õpetada süstemaatilise pedagoogika kaudu, st teadustöö osana. Rohkem koostööd tehakse Soome koolidega, plaanis on kutsuda sealt ja Rootsist külalis-

Taotleja

Taotluse suurus €

Taotluse kuupäev

Andrus Kõresaar

640

01.11.2018

Birte Böer

640

01.11.2018

Martin Tago

640

01.11.2018

Raivo Kotov

640

01.11.2018

Ingrid Aasoja-Zverev

1250

01.11.2018

Aleksandr Zverev

1250

01.11.2018

Joel Kopli

2500

01.11.2018

Karli Luik

1250

01.11.2018

3. EALi liikmemaksuvõlglased. Veel hiljuti oli liikmete seas palju võlglasi, aga seoses uue raamatupidamisbüroo teenuse kasutamisega on olukord paranenud. Paariaastase võlaga liikmele saadetakse arve. Ingrid tegeles lisaks ise 32 pikaajalise võlglasega, neist on jäänud lahtiseks üheksa staatus (kahel on terviseprobleemid (töövõimetus)).

Kuidas nende puhul toimida?

Otsustati paluda teha võlglasel liikmemaksu alandamise (sest kogu võlga ei saa kustutada) või liidust väljaastumise avaldus (Ilona Merzini puhul). Liikmetega, kes ei ole reageerinud, suhtleb Ingrid veel. Otsustati lisada üldkogu päevakorda liikmemaksu tõstmise teema. Meenutati, et räägitud on ka võlglase arvamisest passiivliikme staatusse (ei saa EALi infokirju ega soodustusi), see otsus vajab põhikirja muutmist.

4. Loomestipendiumide komisjoni otsuse kinnitamine. Eestseisus otsustas komisjoni ettepanekul anda stipendiumid järgnevalt (vt tabelit).

Taotluse eesmärk

Sisu

Liikmemaksuvõlglased

EALi seisukoht, et Eestis ei ole vaja anda kahes kõrgkoolis magistritasemel arhitektuuriharidust.

Hääletati, kas toetada TTÜ arhitektuuriõppe akrediteerimise taotlust. Tulemus: poolt ei olnud keegi, erapooletuid oli üks ja kõik ülejäänud olid vastu. Otsustati mitte toetada akrediteerimise taotlust.

Loomestipendiumid

õppejõude. Polütehniline suund (mitmel viisil õpetamine) saaks uue tähenduse tehnika ja kunstide sümbioosis. Õpetama jääb esialgu sama personal.

EALilt oodatakse toetuskirja ja soovitusi, kuidas korraldada TTÜ arhitektuuriõpe nii, et see täiendaks Eesti Kunstiakadeemias (EKA) antavat õpet, mitte ei konkureeriks sellega.

Eestseisuse hinnangul on raske aru saada, kuidas hakkaksid samad õppejõud nüüd korraga teisiti õpetama. Arhitektuurikoolid on üle maailma põhimõtteliselt sarnase ülesehitusega ja määrava tähtsusega on just õppejõud. TTÜ lõpetajate keskmine tase on olnud väga madal. Demograafilisi suundumusi vaadates on näha, et igal aastal on vähem sisseastujaid, aga kõrgkoolide arv on kasvanud. EKAs on hästi toimiv ja rahvusvaheliselt tunnustatud arhitektuuriõpe ning seal on jõuliselt toodud sisse uurimissuund (digitaalne projekteerimine, parameetriline disain, puiduinnovat­sioon).

Mida saaks TTÜ teistsugust kõrvale panna, mis ei konkureeriks EKAga? Eestseisus leidis, et EALi tähtsaim ülesanne on kaitsta ja toetada arhitekte: EAL on nende jaoks ja EALi kaudu kaitstakse nende huve. EALi liikmete huvides ei ole see, et turule tuleks liiga palju arhitekte, turg küllastuks ja viiks hinnad alla. Kui EAL toetaks kõrghariduse dubleerimist (sh teades, et rakendusarhitekte tuleb ka Tallinna Tehnikakõrgkoolist), töötaks ta endale vastu. Seepärast on

Eraldatud summa € 320

Õppereis

New York Citysse ja Washington D.C.-sse

320 320 320

Loometegevus

AZIA Arhitektid OÜ tiimi osalemine rahvusvahelisel arhitektuurivõistlusel eesmärgiga saavutada auhinnaline koht

1250 1250 833 1250

Koit Ojaliiv

2500

01.11.2018

Johan Tali

1250

01.11.2018

1250

Juhan Rohtla

2500

01.11.2018

833

Jüri Soolep

775

31.10.2018

Laura Linsi

900

01.11.2018

Roland Reemaa

900

01.11.2018

Muu

Osalemine rahvusvahelisel arhitektuurikonkursil Ljubljanas

Loometegevus

Toormaterjali filmimine täiendõppekursuste koostamiseks

Loometegevus

Eesti Arhitektuurimuuseumi 2019. a näituse „Oma tuba” ühe peatüki ettevalmistamine ning installatsiooni projekteerimine ja ehitamine Ingel Vaikla isikunäitusele Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis

833

775

500

500

14

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

01/19 arh.

arh. 01/19 Taotluse suurus €

Taotleja

Taotluse kuupäev

Taotluse eesmärk

Sisu

Eraldatud summa €

Leles Luhse

321

30.10.2018

Õppereis

Malta Vabariiki. Tutvumine ajaloolise kultuuripärandiga ja nüüdisarhitektuuri võimalikkusega väikese, aga ülitiheda rahvastikuga, piiratud pindalaga ning ülejäänud maailmaga maismaaühendust mitteomavas keskkonnas

Liis Uustal

500

31.10.2018

Õppereis

Hollandisse, et täiendada end erialaselt Madalmaade ajaloolise ja nüüdisaja arhitektuurikeele vallas

200

Mihkel Urmet

1478

31.10.2018

Erialane täiendõpe

Osalemine üritusel Forum Holzbau International 2018

1050

Niina Mäger

1800

01.11.2018

Loometegevus

Enesetäiendamine seoses Narva raekoja põhiprojektiga

1620

Ra Luhse

2495

25.10.2018

Muu

Prague Quadrenniali arhitektuurikonkursile filmi tegemine

2495

1980

200

6795

01.11.2018

Loometegevus

Rein Vainküla katalogiseeritud arhitektuurifotode publitseerimine trükisena „Rein Vainküla arhitektuurifotograafia. Ruumid”

Ülar Mark

750

8.11.2018

Õppereis

WAN AWARDS 2018 auhinnagalal osalemine

395

Tomomi Hayashi

400

30.10.2018

Õppereis

Veneetsia arhitektuuribiennaali ja Kopenhaagenis Ove Arupi näituse külastamine

200

1000

12.10.2018

Loometegevus

Tööde väikese kataloogi koostamine seoses Masso Arhitektibüroo tegevuse lõpetamisega 20.03.2018

Toivo Tammik

Miia Masso

EAL aastal 2019

Kokku taotlusi:

15

33 174

Komisjon eelistab endiselt ja tulevikus toetada loometegevust. Pikaajalisi projekte püütakse võimaluse korral toetada mitmest voorust, kuid üldjuhul mitte üle loovisikule seatud piirmäära (aastas 2500 eurot). Õppereiside toetusi komisjon vähendas, kuna loomestipendiumide andmisel eelistatakse loometegevust, lisaks soovis komisjon järgida tänavu varem samadeks õppereisideks eraldatud summasid.

Laura Linsi, Ronald Reemaa ja Toivo Tammiku eraldussummat vähendati, sest nende aastane piirmäär täitus (koos varasemate taotlustega).

Põhjendatud juhul on võimalik taotleda lisaeraldist järgmisest voorust. Ülar Margile otsustati eraldada raha gala osalemistasu ulatuses ning Mihkel Urmetile koolituse osavõtutasu ja reisitoetuse (200 eurot) ulatuses.

Arhitektuurivõistlustel osalemist toetati, arvestades EALi stipendiumide eraldamise korda, milles on sätestatud piirmäär 2500 eurot ühe büroo liikmete kohta kokku. Järgmisse aastasse viidi üle 379 eurot.

Kokku eraldisi:

1000 19 694

Eestseisuse eelmisel koosolekul tehti ettepanek tõsta loomestipendiumide maksimummäära isiku kohta aastas 3500 eurole (seni 2500 eurot).

Otsustati • tõsta loomestipendiumi maksimummäära ja viia sellekohane muudatus sisse stipendiumide maksmise korda (teema valmistatakse ette ja otsus kinnitatakse eestseisuse järgmisel koosolekul); • kinnitada loomestipendiumide komisjoni otsused.

5. EALi 2019. a eelarve ja eeldatav tegevus­ plaan. Eesti Kultuurkapitalile tuleb esitada tegevustoetuse taotlus koos eelarvega, arutati nende sisu. Eestseisuses tekitasid küsimusi internetikulud (server, kodulehe haldamine, telefon jm), mis on 5% eelarvest (9000 eurot aastas). Leiti, et (grupi) Dropboxi kasutamine tuleks mitu korda soodsam ja seniste kulude arvelt võiks pigem suurendada töötasusid. Ka kommunikatsioonikulu pidas eestseisus liiga suureks ning leidis, et hinna ja kvaliteedi suhet tuleb parandada. Ajakirja Teataja väljaandmise vajalikkus on küsitav, kuid ajaloo ja arhiivi mõttes põhjendatud. Muus osas eelarve kinnitati.

8. Võistluste tutvustamine, tingimuste kin­ nitamine, žürii – Kalle Komissarov ˬˬPärnu kunstihoone. Riik on andnud linnale üle krundi Port Artur 2 ja bussijaama vahel. Sihtotstarbe järgi on see ühiskondlike hoonete maa ja linn koostas selle detailplaneeringu. Kunstihoone oleks sisuliselt nagu Kultuurikatel Tallinnas, kus oleks galeriid, ürituste ala (blackbox), kunstikool ja loomemajanduse rendipinnad. Kunstihoone võistluse väljatöötamisse kaasati EAL, tingimused palus EAL koostada Pelle-Sten Viiburgil. Praegu on ruumiprogramm läbi töötatud, esialgne võistlusülesanne valmis, ent eeskiri veel läbi vaatamata. Esimest preemiat tahetakse taotleda Eesti Kultuurkapitalilt. Probleem on see, et tellija muudab lähteülesannet (ruumiprogrammi, suurust, põhimõtteid) iga päev. Otsustati volitada võistluste töögruppi tööd jätkama. ˬˬPaide riigigümnaasium. See on keeruline juhtum, sest gümnaasium soovitakse paigutada kahte olemasolevasse, ent eri kohas asuvasse hoonesse, millel mõlemal on vaja juurdeehitisi. Üks asub Tallinna 46 (Järvamaa Kutsehariduskeskuse hoone) ja teine Posti 12 (ajalooline tütarlaste gümnaasium). Auhinnafond on määratud varasemate gümnaasiumide järgi, on tehtud ettepanek seda suurendada. Žüriis osalemiseks on nõusoleku andnud Ivan Sergejev ja Anu Tammemäe. RKAS ei ole võistlustingimuste koostamisse kaasanud arhitekti. Eestseisus leidis, et väga halb praktika oleks rajada kool kahte eri kohta, ega poolda sellist võistlust, seepärast tuleb suhelda linnavalitsuse, RKASi ja HTMiga ning selgitada probleemi.

Otsustati mitte kooskõlastada võistlustingimusi.

9. Lauri Nõmme EALi liikmeks astumise avalduse ja portfoolio läbivaatamine. Eestseisus, vaadanud läbi Lauri Nõmme EALi liikmeks astumise avalduse ja portfoolio, otsustas ta EALi liikmeks vastu võtta.

13. DETSEMBER 2018 1. Võistlused ˬˬERRi uue hoone arhitektuurivõistlus.

Otsustati võistlustingimused kooskõlastada ning žüriisse määrata arhitektid Marika Lõoke, Tiit Trummal ja Pelle-Sten Viiburg ning Soome arhitekt Hannu Tikka. ˬˬJõhvi põhikooli arhitektuurivõistlus.

I. Lubjak tutvustas võistluse lähteülesannet.

Võistluse korraldab Jõhvi Vallavalitsus, kaaskorraldaja on EAL. Kooli asub Jõhvis Hariduse 5.

Plaan on lammutada olemasolev, suureks jäänud hoone ning ehitada uus, nüüdisaegne ja kooli vajadustega sobiv hoone. Ehitust rahastab osaliselt Innove. Uus hoone peab arvestama õpilaste keskmist arvu (prognoos: 460 õpilast), lisaks õpetajaid ja muud personali. Võistlus kuulutatakse välja detsembris 2018 ja tööde esitamise tähtaeg on märtsis. Preemiafond on 22 000 eurot. Eestseisus kiitis võistlustingimused põhimõtteliselt heaks, kuid lõplikuks kinnitamiseks on osa andmeid vallalt puudu. Eestseisus tegi žürii kohta ette­ paneku, et liikmed võiksid olla Sander Aas, Indrek Saarepera ja Kaire Nõmm, varuliige Alvin Järving.

Võistlustingimuste lõpliku kooskõlastamise dele­ geeris eestseisus EALi võistluste töögrupile. ˬˬPärnu kunstihoone arhitektuurivõistlus, infoks. Kooskõlastusprotsess käib. EAL alustas läbirääkimisi sõnumiga, et detailplaneeringu lahendus on halb ning et võistlustingimuste koostamise käigus saab seda parendada. EAL tegi ette-

16

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

Noore arhitekti preemia

med ja väljakuulutamine. Preemia kuulutatakse välja jaanuaris ja antakse üle märtsis üldkogul.

Eestseisus tegi ettepaneku kutsuda väliseksperdiks Oliver Wainwright (Guardiani arhitektuuritoimetaja) või James Taylor-Foster (Archdaily).

Ettevõtjatest soovitati Tarmo Kreimanni (Astri Kinnisvara), Kriss Soonikut, Tõnu Runnelit ja Luukas Ilvest.

Pärnu kunstihoone võistlus ERRi hoone võistlus Liikmeks astumise avaldus Jõhvi põhikooli võistlus

7. Noore arhitekti preemia 2019 žüriiliik­

Paide riigigümnaasiumi võistlus

Mänd. RKASiga lepiti kokku, et EALi esindajad ja RKASi juristid koostavad autoriõiguste punktid, mis tervikuna lisatakse kõigisse RKASi standardlepingutesse. See oleks mõlemale poolele garantii, et tingimused on selged ja läbi räägitud, ning edaspidi saab omavalitsustel paluda võtta aluseks leping RKASiga. Selleks on vaja luua töörühm, kuhu kuuluvad RKASi ja EALi esindajad ning juriidilise nõustajana Eeva Mägi.

ˬˬEesti Rahvusringhäälingu (ERR) uus hoone. RKAS ja ERR kavandavad uue telemaja arhitektuurivõistlust. Praegune telemaja on varisemisohtlik ja müüakse maha. Asukohaks on valitud kahe raadiomaja vaheline ala (Gonsiori 21 ja Kreuzwaldi 14 krunt Tallinnas). Vaatamata EALi meeldetuletustele, et võistlusülesande peaks koostama arhitekt, ei tehtud seda. Ülesanne on osaliselt väga põhjalik, ruumiprogramm on võetud (kohandatud) eelmisest projektist. Muinsuskaitse eritingimused on koostanud Leele Välja.

Preemiafond on 52 000 eurot ja žüriis on EAList kolm arhitekti (Hannu Tikka, Pelle-Sten Viiburg ja Marika Lõoke, varuliige Jaak Huimerind). Võistluse tähtaeg on 18.01.2019. Eestseisus leidis, et see on nii keerulise hoone kavandamiseks liiga lühike aeg. Otsustati esitada ERRile väga range nõue pikendada tähtaega ja enne mitte tingimusi kooskõlastada.

Pärnu kunstihoone võistlus

6. Kohtumisest RKASiga andis ülevaate Andro

Kohtumine RKASiga ERRi hoone võistlus

01/19 arh.

Rail Baltica võistlus Preemiate kandidaadid UIA tegevus Infovahetus maakondadega Liikmeks astumise avaldus Liikmemaksuvõlglased EALi esindaja Kuraatorinäitus

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

arh. 01/19

17

paneku vähendada kavandatava hoone mahtu, arvestades ala eripära nii, et tekiks kaks väljakut.

Pärnu linn soovib alale maksimaalset hoonestust, kaasates ka erainvestorid. Eestseisus otsustas mitte kooskõlastada võistlustingimusi. Töögrupp jätkab läbirääkimisi. ˬˬRail Baltica arhitektuurivõistlus, infoks.

2. ja 26 novembril saatis EAL RB Estoniale kirja, et EAL ei kooskõlastanud RB Estonia koostatud võistlustingimusi. EAL juhtis tähelepanu asjaolule, et võistlustingimustes ei arvestata ümbritsevat linnaruumi ega tulevikusuundi, tingimustega kaasa antud alusmaterjal on ebapiisav, tingimuste ruumiprogramm on esitatud ebasobivas formaadis, terminali osade kirjeldused ei ole piisavad, veel tehti märkus võistluse korraldamise korra kohta. Lisaks on 3+1 arhitektide autoriõigused lahendamata. Nüüdseks on RB Estonia saatnud EALile uued tingimused, milles on EALi märkusi osaliselt arvestatud. Eestseisus otsustas arhitektuurivõistluse tingimused tingimuslikult kooskõlastada, st anda ette punktid, mis peavad nendes olema muudetud enne lõplikku kooskõlastust. EAList vaatab võistlustingimused uuesti läbi Toomas Paaver.

2. Ülevaate UIA tegevusest tegi Hindrek Kesler. Viimane UIA 2. regiooni kohtumine oli Ateenas 7.–10. novembril. Kesleri sõnul oli koosolek segane ja halvasti korraldatud, regioonide liitmisest/ümberkorraldusest ei tulnud midagi välja.

Järgmine kongress „All The Worlds. One World.

Architecture 21” toimub 2020. aastal Rio de Janeiros. Oma näitusepaviljoniga Eesti seekord välja ei lähe. Eestseisus toetas EALi/BAUA esindaja osalemist kongressil. Järgmine kongress toimub 2023. aastal Kopenhaagenis, eestseisus tegi ette­ paneku kaasata sinna rohkem noori arhitekte ja tudengeid.

Sellesügisene BAUA kohtumine toimus Eestis. Üliõpilaste lõputööde võistlus sai väga hea tagasiside. Mõlemad tähtsad preemiad tulid Eestisse.

BAUA toimus viiendat aastat, üliõpilastele on see väga hea võimalus võrrelda end naaberriikide tudengitega.

UIA aastakoosoleku ajal on lätlastel plaanis 2019. aasta novembris korraldada Riias konverents „Migratsioon ja arhitektuur”, mis käsitleks inimeste liikumist mitte ainult riikide vahel kriisiolukorras, vaid kõikidel tasanditel kohalikust üleilmseni, et arutleda, milline on arhitektuuri roll selles protsessis. Konverentsi eelarve on 200 000 eurot ja Eestilt oodatakse sisulist tuge (ettekannete teemad, esinejad jms).

3. „Liginulli” kuraatorinäituse seisu tutvustas Mihkel Tüür. 10. jaanuaril avatakse Tallinnas arhitektuuri- ja disainigaleriis EALi näitus „Ligi-

null”, kujundusprotsess käib. Fookus on CO2 jäljel (hoonele kulutatud koguenergial alates materjalide tootmisest kuni lammutamiseni). Plaanis on kasutada 200-liitriseid tünne, mis markeerivad ühe keskmise eramu toodetava CO2 kogust. Graafiline kujundus tehakse tünnide peale. Näitus on pigem küsimuste esitamine kui vastuste andmine.

4. Eesti Kultuurkapitali elutööpreemiate ja riigi kultuuripreemiate kandidaadid. Eestseisus otsustas esitada Eesti Kultuurkapitali elutööpreemiale pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest Fredi-Armand Tompsi ning riigi kultuuripreemiale eelmisel kalendriaastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest Kalle Vellevoo (kommunismiohvrite memoriaal). Arutelu ülejäänud kultuuripreemia kandidaatide teemal otsustati jätkata meili teel.

5. Arhitektuuri ja planeeringute info jälgi­ mine maakondades. Tihti jõuab info kohalikes omavalitsustes toimuvast (kavandatavad uusehitised, planeeringud jms) EALini siis, kui on juba hilja sekkuda. Et EALil oleks ülevaade suuremates linnades toimuvast, on juhatus teinud eestseisusele ettepaneku jaotada maakonnad ära liikmete vahel, kes jälgiksid pidevalt seal toimuvat.

Eestseisus ei toetanud ettepanekut, vaid leidis, et pigem tuleks leida võimalus tihendada suhtlust linnaarhitektidega. A. Levald teavitas eestseisust, et Rahandusministeeriumil on kavas hakata korraldama regionaalseid töötube, kuhu kutsutakse kohalikud omavalitsused; sinna on vaja ka arhitekti teadmisi ning see oleks üks võimalus saada ja jagada infot. Otsustati, et A. Levald annab EALile ka edaspidi sellekohast infot.

6. Anto Savi EALi liikmeks astumise aval­ duse ja portfoolio läbivaatamine. Eestseisus, vaadanud läbi Anto Savi EALi liikmeks astumise avalduse ja portfoolio, otsustas ta EALi liikmeks vastu võtta.

7. EALi liikmemaksuvõlglased. I. Mald teatas, et 30 suurvõlglasest on jäänud kaheksa, igaühel erinev võla põhjus. Otsustati korraldada EALi põhikirja alusel salajane hääletus Doodle’is võlglaste EAList väljaarvamise üle. Eestseisus kinni­ tab hääletuse teel tehtud otsused ülejäänud võlglaste kohta kirjalikult.

8. EALi esindaja määramine Sergei Dovlato­ vile mälestusmärgi rajamise ajutisse komis­ joni. Eestseisus otsustas määrata EALi esindajaks Mai Sheini.

01/19 arh.

EALi uued liikmed

Tõnis Arjus Snd 07.01.1985. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala (2010). Töötab Tartu Linnavalitsuses linnaarhitektina. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 307 (03.05.2018).

Mae Köömnemägi Snd 14.03.1989. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala (2017). Töötab arhitektuuribüroos molumba arhitektina. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 309 (23.08.2018).

Liina Soosaar Snd 09.03.1988. Lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli (2011) ning Eesti Kunsti­ akadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala (2017). Alus: EALi eestseisuse otsus nr 309 (23.08.2018).

Annika Aasmaa Snd 01.08.1991. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala (2015). Töötab arhitektuuribüroos Arhitekt Martin Aunin arhitektina. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 311 (18.10.2018).

Kirke Päss Snd 07.09.1992. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala (2017). Töötab arhitektuuribüroos molumba arhitektina. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 309 (23.08.2018).

Olga Batuhtina Snd 27.11.1981. Lõpetanud Tallinna Tehnikaülikoolis ehitustehnika eriala (2005) ning Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri konserveerimise ja restaureerimise eriala (2018).

Töötab arhitektuuribüroos KOKO arhitektid arhitektina.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 311 (18.10.2018).

18

arh. 01/19

Lauri Nõmme Snd 15.06.1977. Lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli (2000) ja Eesti Kunstiakadeemia (2006). Töötab arhitektuuribüroos Design Police Department OÜ arhitekti-sisearhitektina. Alus: EALi eest­ seisuse otsus nr 312 (15.11.2018).

Anni Müüripeal Snd 04.02.1992. Lõpetanud Edinburgh Collage of Arti (2018). Töötab Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste insti­tuudi maastiku ja kultuuri keskuses nooremteadurina.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 308 (07.06.2018).

Liisa Valdmann Snd 04.06.1992. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala (2018). Alus: EALi eestseisuse otsus nr 308 (07.06.2018).

19

Anto Savi Snd 20.09.1982. Lõpetanud Tallinna Tehnikakõrgkooli (2005). Töötab arhitektuuribüroos BOA OÜ arhitekti ja juhatuse liikmena. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 313 (13.12.2018).

EALi noortekogu uued liikmed

Marianna Zvereva Snd 05.03.1991. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala (2018). Töötab arhitektuuribüroos HG Arhitektuur arhitektina. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 308 (07.06.2018).

01/19 arh.

Lõppenud arhitektuurivõistlused

SAAREMAA GÜMNAASIUMI ÕPPEHOONE ARHITEKTUURIVÕISTLUS 15.08.–08.10.2018 Riigi Kinnisvara AS koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi, Saaremaa Vallavalitsuse ning EALiga kuulutas välja ideekonkursi, et leida arhitektuurselt parim ja kasutusfunktsioonile sobivaim lahendus Saaremaa Gümnaasiumi õppehoone rajamiseks. Preemiafond 24 000 eurot jagunes järgmiselt: esimene koht 9000 eurot, teine koht 6000 eurot, kolmas koht 6000 eurot ja kaks ergutuspreemiat kokku 3000 eurot.

Võistluse võitis ideekavand „Sirge”, mille autorid on Martin Kinks, Risto Parve, Kai Süda, Margit Valma ja Heldi Jürisoo arhitektuuribüroost KARISMA arhitektid.

Teist ja kolmandat kohta jäid jagama ideekavand „Sookurg” (autorid Karli Luik, Johan Tali ja Harri Kaplan arhitektuuribüroost molumba) ning ideekavand „Sulg” (autorid Mari Hunt, Mari Möldre, Nele Šverns, Aet Ader, Karin Tõugu, Kadri Klementi ja Anni Kotov arhitektuuribüroost b210).

Ergutuspreemia võitsid ideekavand „Y” (autorid Maarja Kask, Ralf Lõoke, Helin Vahter ja Martin McLean, arhitektuuribüroo Salto) ning „Kahepaikne” (autorid Rene Sauemägi ja Pelle-Sten Viiburg, Doomino Arhitektid ja DAS Arhitektid).

Võidutöö „Sirge”. Autorid Martin Kinks, Risto Parve, Kai Süda, Margit Valma ja Heldi Jürisoo arhitektuuribüroost KARISMA arhitektid

20

arh. 01/19

Võidutöö „Robin”. Autorid Siiri Vallner, Indrek Peil, Kristel Niisuke ja Ko Ai arhitektuuribüroost Kavakava OÜ

VIIMSI NOORTE TALENTIDE KOOLI KONKURSS 17.06.–02.10.2018 Koostöös EALiga kuulutas Viimsi Vallavalitsus välja Viimsi noorte talentide kooli arhitektuurivõistluse, et koondada hästi funktsioneerivasse, nüüdisaegsesse ja arhitektuuriliselt kõrgetasemelisse hoonekompleksi huvikool. Rahvusvahelisele võistlusele esitati 24 ideekavandit.

Esimese koha auhinna 12 000 eurot pälvis ideekavand „Robin” (Kavakava, autorid Siiri Vallner, Indrek Peil, Kristel Niisuke ja Ko Ai).

Teise koha auhinna 8000 eurot pälvis idee­ kavand „Aplomb” (molumba, autorid Johan Tali,

21

Karli Luik, Harri Kaplan ja Kirke Päss). Kolmanda koha auhinna 5000 eurot pälvis ideekavand „Lohe” (Salto AB, autorid Ralf Lõoke ja Maarja Kask).

Lisaks anti välja kaks ergutuspreemiat, kumbki 2500 eurot. Need said ideekavand „Metsakuma” (Esplan ja Allianss Arhitektid, autorid Inga Raukas, Liisi Vähi, Ainiki Niinelaid, Lever Lõhmus, Lisette Eriste ja Karina Mamontova) ning „Intermezzo” (OPUS Architecture Ltd, autorid Paul Thynell, Matias Kotilainen ja Tuomas Martinsaari).

LÕPPENUD ARHITEKTUURIVÕISTLUSED

01/19 arh.

KADRIORU PARGI ORANŽERII ARHITEKTUURIVÕISTLUS 11.05.–22.06.2018 Tallinna Linnaplaneerimise Amet koostöös Tallinna Kommunaalameti, EALi ja Kadrioru Pargiga kuulutas välja avaliku üheetapilise arhitektuurivõistluse Kadrioru pargi oranžerii ehk aednike hoone eskiislahenduse saamiseks. Kokku esitati 14 võistlustööd.

Võistluse võitis Karisma arhitektid OÜ idee­ kavand, mille autorid on Kai Süda ja Risto Parve.

Jagatud teine ja kolmas preemia läksid Arhitekt Mustale ja Kavakavale. Ergutuspreemiad said Stuudio Tallinn ja molumba.

Võidutöö „Herbaria”. Autorid Kai Süda ja Risto Parve arhitektuuribüroost Karisma arhitektid OÜ

22

LÕPPENUD ARHITEKTUURIVÕISTLUSED

arh. 01/19

Võidutöö „Viir”. Autorid Pille Nagel (Arhitektibüroo Nagel OÜ) ning Teele Kapsta, Linn Nagel, Nele Šverns ja Maili Tannenberg (Arhinaut OÜ)

ARHITEKTUURIVÕISTLUS VILJANDI VALLAMAJA HOONE REKONSTRUEERIMISEKS 11.04.–14.06.2018 Viljandi Vallavalitsus kuulutas koostöös EALiga välja arhitektuurivõistluse Viiratsis Sakala 1 asuva hoone rekonstrueerimiseks, kuhu vallavalitsus soovib kolida oma ametiruumid hiljemalt 2020. aastal.

Esimese preemia (8000 eurot) pälvis ideekavand märgusõnaga „Viir”, mille autorid on Pille Nagel (Arhitektibüroo Nagel OÜ) ning Teele Kapsta, Linn Nagel, Nele Šverns ja Maili Tannenberg (Arhinaut OÜ).

23

Teise preemia (6000 eurot) sai ideekavand „Kolm õde” (Arhitekt Must OÜ, autorid Ott Alver, Mari Rass, Alvin Järving, Sander Paling ja Andreas Krigoltoi) ning kolmanda preemia (4000 eurot) ideekavand „Wieratz” (Arhitektuuristuudio Siim ja Kreis OÜ, autorid Andres Siim ja Kristel Ausing). Ergutuspreemia (2000 eurot) anti ideekavandile „Kummardus”, mille autor on DAS arhitektid OÜ ja Rene Sauemägi.

LÕPPENUD ARHITEKTUURIVÕISTLUSED

01/19 arh.

HIIUMAA SPORDIKESKUSE JA ÜMBRITSEVA VÄLIRUUMI ARHITEKTUURIVÕISTLUS 09.04.–08.06.2018 Hiiumaa Vallavalitsus kuulutas koostöös EALiga välja arhitektuurivõistluse, et leida sobivaim arhitektuurne ja maastikuline ideelahendus Kärdla linna Põllu tänava äärde Hiiumaa spordikeskuse ja täismõõtmetes jalgpalliväljaku rajamiseks kogupindalaga 2,75 ha.

Esitatud 18 töö seast valiti parimaks (preemia 9000 eurot) ideekavand märgusõnaga „Mardikas”.

Selle autorid on Johan Tali, Karli Luik, Harri Kaplan, Mae Köömnemägi, Hawke Gihm ja Kirke Päss arhitektuuribüroost molumba.

Teine koht (7000 eurot) anti tööle „Kärdla aktiivne teerada”, mille autor on Gauthier Durey Edit Atelier ASist. Kolmanda koha (5000 eurot) pälvis töö „Kes kus”, mille autorid on Risto Parve, Kai Süda, Margit Valma ja Heldi Jürisoo arhitektuuribüroost Karisma arhitektid. Ergutuspreemia (3000 eurot) sai töö „Front”, autorid Helin Vahter, Ralf Lõoke, Maarja Kask, Moonika Liias ja Martin McLean arhitektuuribüroost Salto.

Võidutöö „Mardikas”. Autorid Johan Tali, Karli Luik, Harri Kaplan, Mae Köömnemägi, Hawke Gihm ja Kirke Päss arhitektuuribüroost molumba

24

LÕPPENUD ARHITEKTUURIVÕISTLUSED

arh. 01/19

Võidutöö „Rästik”. Autorid Koit Ojaliiv, Liis Juuse ja Johannes Aasmäe arhitektuuribüroost Kuu OÜ

VÕRU ESMATASANDI TERVISEKESKUSE IDEEKONKURSS 14.04.–18.06.2018 Võru Linnavalitsus kutsus osalema Võru linnas Tartu 9 ja 7 ning Koreli park P1 kinnistutele rajatava esmatasandi tervisekeskuse hoone parima arhitektuurse lahenduse leidmiseks korraldataval ideekonkursil. Selle eesmärk oli sõlmida võitjaga hankeleping võistlusala detailplaneeringu ja Võru esmatasandi tervisekeskuse projekteerimise kohta.

25

Konkursile esitati kümme ideekavandit. Preemiafond oli 10 000 eurot, sellest esimese koha / võitja preemia 5000 eurot, teise koha preemia 3000 eurot ja kolmanda koha preemia 2000 eurot.

Ideekonkursi võitis Kuu OÜ võistlustöö märgusõnaga „Rästik” (autorid Koit Ojaliiv, Liis Juuse ja Johannes Aasmäe). Teise koha sai OÜ ROK-Projekti töö „Hüa tervüst” (autorid Alar Oruvee ja Karmo Tõra) ning kolmanda koha KMK Stuudio OÜ töö „Ekvilibrium” (autor Denis Merkulov).

01/19 arh.

Käimasolevad arhitektuurivõistlused

VILJANDI UUE HAIGLA JA TERVISEKESKUSE ARHITEKTUURIVÕISTLUS 08.09.2018–06.02.2019

KESKKONNAMAJA ARHITEKTUURIVÕISTLUS 06.11.2018–05.02.2019 EAL, Keskkonnaministeerium ja Riigi Kinnisvara AS on kuulutanud välja rahvusvahelise arhitektuurivõistluse Eesti kõige keskkonnasäästlikuma riigihoone loomiseks. Konkursi võitjaga sõlmitakse tema pakutud kavandi ja riigihangete seaduse § 49 lõike 6 alusel hankeleping. Selle alusel projekteeritakse Keskkonnaministeeriumile, selle allasutustele ja Eesti Loodusmuuseumile keskkonnamaja. Auhinnafondi suurus on 80 000 eurot.

Viljandi Haigla koostöös EALi ja Riigi Kinnisvara ASiga on kuulutanud välja Viljandi uue haigla ja tervisekeskuse arhitektuurivõistluse kahes etapis. Rahvusvahelise võistluse eesmärk on leida ruumiline lahendus Viljandi kesklinna rajatavale 23 000 m² suurusele uuenduslikule kompleksile ja haljastusele, mis sobituksid ühtlasi kultuuripealinna miljöösse. Esimese etapi tööde esitamise tähtaeg oli 1. novembril 2018 ja teise etapi tähtaeg on 28. jaanuaril 2019. Auhinnafond on 60 000 eurot.

MÄNNI PARGI IDEEKONKURSS 09.11.2018–05.03.2019 Eesti Maastikuarhitektide Liit koostöös Tallinna Keskkonnaametiga korraldab Tallinnas Mustamäe linnaosas asuva Männi pargi kaheetapilise maastikuarhitektuurse ideekonkursi. Sellega soovitakse saada võistlusala piires terviklikult lahendatud ja lähtetingimustele vastav idee. Võitjaga sõlmitakse tema pakutud kavandi alusel projekteerimistööde leping Männi pargi puhkeala rekonstrueerimiseks. Auhinnafond on 9500 eurot.

26

arh. 01/19 2018. AASTA EESTI ARHITEKTUURIPREEMIATE VÕITJAD ON SELGUNUD

EALi teated

6. detsembril anti Tallinnas Salme kultuurikeskuses pidulikul auhinnatseremoonial üle Eesti arhitektuuripreemiad 2018. aastal valminud parimate sisearhitektuuri, arhitektuuri ja maastikuarhitektuuri saavutuste ja objektide eest.

EESTI KULTUURKAPITALI ARHITEKTUURI SIHTKAPITALI PREEMIAD 2018 Sihtkapitali esimehe Ingrid Ruudi sõnul ühendab kõiki auhinnatud projekte see, et lisaks omaenda konkreetsele mastaabile on neil märkimisväärne resonants ka ühiskondlikus ruumis. „Peapreemia pälvinud filmimuuseumi hoone ja Maarjamäe kompleksi välialad on õnnestunud lahendus, kus uus, ereda identiteediga hoone paneb end otsekohe märkama, olles ometi avatud ja tundlikus dialoogis kompleksi ajalooliste ehitistega. Keskkonna seob tervikuks välialade lahendus, mis filmimuuseumi ees on asjakohaselt mänguline, veidi eemal aga loob soliidse ja piisavalt neutraalse eksponeerimisvõimaluse nõukogudeaegsetele mälestusmärkidele,” rääkis Ruudi.

Kuigi Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri valdkonna peapreemia tehti auhinnatseremoonial teatavaks, antakse peapreemia ja elutööpreemia võitjatele ametlikult üle 1. veebruaril Eesti Kultuurkapitali aastapreemiate galal. ˬˬPeapreemia: Eesti Ajaloomuuseumi filmi­ muuseumi arhitektuur, sisearhitektuur ja välialad Autorid Anto Savi, Margus Soonets, Jürgen Lepper (BOA) Välialad Kersti Lootus, Lidia Zarudnaja, Ivi Vartsen, Siim Lootus, Kalle Pruuden ja Margus Triibmann (Lootusprojekt) Sisearhitektuur Kariina-Kristiina Kaufmann, Kadi Karmann, Peeter Klaas ja Ville Lausmäe (VL Sisearhitektuur) Tellija Eesti Ajaloomuuseum Ehitaja Oma Ehitaja

Eesti Ajaloomuuseumi filmimuuseum. Autorid Anto Savi, Margus Soonets ja Jürgen Lepper (BOA Arhitektid).

Välialad Kersti Lootus, Lidia Zarudnaja, Ivi Vartsen, Siim Lootus, Kalle Pruuden ja Margus Triibmann (Lootusprojekt).

Sisearhitektuur Kariina-Kristiina Kaufmann, Kadi Karmann, Peeter Klaas ja Ville Lausmäe (VL Sisearhitektuur). Foto Tõnu Tunnel

27

01/19 arh.

ˬˬTegevus- ja protsessipreemia: Balti jaama turg Autorid Lembit-Kaur Stöör, Martin Tago, Maia Grimitliht, Raivo Kotov, Andrus Kõresaar ja Kristo Rämson (KOKO arhitektid) Sisearhitekt Kärt Loopalu Maastikuarhitekt Eleriin Tekko Tellija Astri Grupp Ehitaja Mapri Ehitus ˬˬMaastikuarhitektuuri preemia: Vaksali väljak Tartus Autorid Mirko Traks, Henn Runnel ja Karin Bachmann (Kino maastikuarhitektid) ning Tõnis Arjus (Tartu Linnavalitsus) Peaprojekteerija Indrek Lensment (Tinter-Projekt) Tellija Tartu Linnavalitsus Ehitaja Tref

EESTI SISEARHITEKTIDE LIIDU PREEMIAD 2018 „On rõõm näha, et iga aastaga muutuvad esitatud tööd eripalgelisemaks ja professionaalsemaks,” sõnas arhitektuuripreemiate auhinnatseremoonia peakorraldaja, Eesti Sisearhitektide Liidu juhatuse esimees Pille Lausmäe. „Kindlasti on siin oma osa sellel, et tellijad ja arendajad tajuvad sisearhitekti rolli tähtsust hea lõpptulemuse saavutamisel. Et samavõrd kui sisearhitektuur vajab head arhitektuuri, ei ole mõeldav hea arhitektuur sisearhitektuurita, olgu tegu eramuga Viimsis, kontorihoonega vanas tehases, ruumidega euroametnikele või pühamuga Lõuna-Eestis. Kõik on ühtviisi oluline ja moodustab selle keskkonna ja kultuuriruumi, kuhu me Eestis jõudnud oleme.”

Aastapreemia pälvisid neli võrdse kaaluga objekti.

EALi teated

ˬˬTegevuspreemia: näitus ja raamat „Kopli sonaat. Vene-Balti laevatehas” Eesti Arhitektuurimuuseumis Kuraator Oliver Orro (Eesti Kunstiakadeemia) Näituse kujundus Joel Kopli, Koit Ojaliiv ja Juhan Rohtla (KUU arhitektid) Graafiline kujundus Triinu Silla (Trikk) Tänapäeva fotod Martin Siplane Raamatu kaasautorid Robert Treufeldt ja Maris Mändel, kujundaja Kristo Kooskora

ˬˬKulla leerimaja Autor Liis Tarbe (Karlerik Tarbe) Vastutav arhitekt Kalle Kadalipp (VMT Ehitus) Tellija Halliste Vallavalitsus Ehitaja Silindia Ehitus ˬˬLutheri masinasaal Autorid: avaliku ala ja büroode sisearhitektuur Hanno Grossschmidt, Tomomi Hayashi, Liis Voksepp, Marianna Zvereva, Anna Endrikson, Jüri Nigulas, Andres Ristov ja Sander Treijar (Hayashi Grossschmidt Arhitektuur); kohvik, näituseala ja istumisalade sisearhitektuur Kadri Tamme (Kadri Tamme Sisearhitektuur) Konstruktsioonid Maari Idnurm, Merith Auksmann ja Eerik Kask (ekspertiis ja projekt) Tellija Lutheri Ärimaja Ehitaja Nordecon ˬˬEramu Viimsis Autor Kärt Tähema Arhitektuur Mateusz Kuo Stolarski (Tamizo Architects) Tellija eraisik Ehitaja Nordecon Betoon ˬˬNäitus „Mõeldes labürindist. 50 aastat Tallinna graafikatriennaali” Kumus Autorid Raul Kalvo ja Helen Oja Kuraatorid Eha Komissarov ja Elnara Taidre Graafiline disain Laura Pappa ja Elisabeth Klement Tellija Eesti Kunstimuuseum Teostus Valmar Pappel ja Andres Amos (Eesti Kunstimuuseum) Lisaks anti üle Vello Asi nimeline tudengipree­ mia, mille saaja valitakse žüriivälisena Eesti Sisearhitektide Liidu juhatuse ja Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna koostöös. Preemia pälvis Karolin Kull.

28

arh. 01/19

EALi teated

EESTI ARHITEKTIDE LIIDU PREEMIAD 2018 „Tänavuse aastapreemia valiku langetas valiku tunnustatud Soome-Norra arhitekt Sami Rintala.

Ta tõstis Vastseliina piiskopilinnuse palverännumaja puhul esile eelkõige selle väga terviklikku ja sümpaatset mõju – kuidas see hoone lähenejale maastikul paistab ja milline vaade avaneb ümbritsevale hoone seest,” selgitas valikut EALi president Katrin Koov. „Asukohast detailideni ja riidenagidest ekspositsiooni tehnoloogiliste lahendusteni paistavad kõik elemendid kenasti koos toimivat. See on keskaegse miljöö õnnestunud abstraktsioon, olemata sealjuures romantiline.

Näeme nutikal ja tasakaalustatud viisil, mis on uus ja mis esindab vana. Samuti on Cor-Ten-teras väga sobiv välismaterjal, meenutades kindlust, vanade telliste värvi.”

ˬˬArhitekti aastapreemia: Vastseliina piiskopilinnuse palverännumaja Autorid Toomas Adrikorn, Margit Argus, Margit Aule, Kaiko Kerdmann ja Laura Ojala (KAOS Arhitektid) Konstruktsioonid Constructive Tellija Vastseliina Piiskopilinnuse Sihtasutus Ehitaja Eviko

Vastseliina piiskopilinnuse palverännumaja. Autorid Toomas Adrikorn, Margit Argus, Margit Aule, Kaiko Kerdmann ja Laura Ojala (KAOS Arhitektid).

Foto Terje Ugandi

29

01/19 arh.

EALi teated

ˬˬInstallatsioon Tootem Autorid Aet Ader, Mari Hunt, Zane Kalnina, Kadri Klementi, Nele Šverns ja Karin Tõugu (arhitektuuribüroo b210) Insener Egon Kivi Tellija ja ehitaja The Forks Renewal Corporation Installatsiooni esitleti „Warming Huts: An Art + Architecture Competition on Ice” installatsioonifestivalil Kanadas Winnipegis

EESTI MAASTIKUARHITEKTIDE LIIDU PREEMIAD 2018 Eisma sipelgakuuri juurdeehitus.

Arhitekt Indrek Allmann (Arhitektuuribüroo PLUSS).

Foto Indrek Allmann

Väikeobjekti preemia „Väike” jagati võrdselt kahe objekti vahel. ˬˬEisma sipelgakuuri juurdeehitis / Eisma väikevormid Arhitekt Indrek Allmann (Arhitektuuribüroo PLUSS) Tellija Eisma Sadam

Eisma väikevormid.

Arhitekt Indrek Allmann (Arhitektuuribüroo PLUSS).

Foto Indrek Allmann

ˬˬAastapreemia: maastikuarhitektuuri­ büroo TajuRuum Projektid: Annelinna kergliiklustee (autorid Terje Ong ja Robert Kähr, peaprojekteerija Keskkonnaprojekt), Mäetaguse põhikooli välisruum (autorid Edgar Kaare, Liina Einla, Timo Saabas ja Terje Ong), Naerumaa lasteaed ja linnaväljak (autorid Edgar Kaare ja Terje Ong), Teemandi park (autorid Liina Einla, Edgar Kaare, Liisa Sekavin ja Kerli Irbo) „TajuRuum esitas preemiakonkursile neli väga erineva iseloomu ja funktsiooniga, kuid võrdselt väga tugevat tööd,” sõnas Eesti Maastikuarhitektide Liidu esimees Kristiina Kupper. „TajuRuum on viimastel aastatel väsimatult töötanud hea avaliku ruumi loomise nimel ning nende töödest kumab läbi suurepärast kohatunnetust, ühtset käekirja ja oskust ning soovi leida kompromisse erinevate osapoolte ja huvigruppide vahel, mida pani tähele ka žürii.”

ˬˬEripreemia helikunsti ja ruumi sünteesi­ mise eest: Tartu rekonstrueeritud kaarsilla esimene heli- ja valguskujundus Valgustamise ja helindamise tehniline kontseptsioon Tipriit Valgusdisain, Audio System Design ja Elinvar Valgus- ja heliteosed Martin Rästa, Aivar Tõnso, Liisi Küla, Roman-Sten Tõnissoo ja Sten Saarits Ehitaja Trev-2 Grupp ˬˬEripreemia sündmusruumi kujundamise eest: jõululinn Tartu Programm ja projektijuhtimine Tiigi Seltsimaja (Maris Peebo, Ragnar Kekkonen ja Katrin Vask) Ruumiline kontseptsioon Karin Bachmann (KINO maastikuarhitektid), Kerli Irbo (TajuRuum), Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakond, Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakond Väikevormid Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakond (Tõnis Arjus ja Anna-Liisa Unt)

30

EALi teated

arh. 01/19

Installatsioon Tootem. Autorid Aet Ader, Mari Hunt, Zane Kalnina, Kadri Klementi, Nele Šverns ja Karin Tõugu (arhitektuuribüroo b210).

Insener Egon Kivi. Foto Mari Hunt

ˬˬTudengipreemia laureaat: magistritöö „Putukate linn - elurikkust toetav planeerimine” Autor Maarja Tüür, Tallinna Tehnikaülikooli maastikuarhitektuuri eriala Juhendajad Kristiina Hellström, Lauri Klein ja Kristi Grišakov

ˬˬEesti Kultuurkapitali aastapreemia ja publiku lemmik: Balti jaama turg Autorid Lembit-Kaur Stöör, Martin Tago, Maia Grimitliht, Raivo Kotov, Andrus Kõresaar ja Kristo Rämson (KOKO arhitektid) Sisearhitektuur Kärt Loopalu Maastikuarhitektuur Eleriin Tekko

PUBLIKUHÄÄLETUSE TULEMUSED

ˬˬEesti Sisearhitektide Liidu preemia ja publiku lemmik: Eramu Kakumäel Autorid Rasmus Tamme, Kristina Oolu, Karolin Kõll ja Janika Verzun (ARS Projekt)

Delfi portaalid Moodnekodu.ee ja Dekor.ee korraldasid kõigi nelja organisatsiooni aastapreemia kandidaatide publikuhääletuse, millest võttis osa u 4500 inimest. ˬˬEALi arhitekti aastapreemia ja publiku lemmik: Rapla riigigümnaasium Autorid Ralf Lõoke, Maarja Kask, Andro Mänd ja Kaisa Simon (Salto arhitektid) ˬˬEALi preemia „Väike” ja publiku lemmik: Rein Ottosoni Purjespordikooli abihoone Autor Oliver Alver

31

ˬˬEesti Maastikuarhitektide Liidu aasta­ preemia ja publiku lemmik: Keila raudtee­ jaama ümbrus Autorid Heiki Kalberg ja Merle Karro-Kalberg (AB Artes Terrae) Eesti arhitektuuripreemiad 2018 sündmuse pea­ toetaja oli Eesti Kultuurkapital, suurtoetajad olid Faherhult ja Geberit ning toetajad Wermstock, Velux Estonia, VBH Estonia, Svensky Kaubanduse, Puustelli, Plaadipunkt, Jung, Hektor Light, Floorin (Forbo), ELKE Mööbel ja Comdecor.

Kõigi kandideerinud objektide ja nende autoritega saab tutvuda virtuaalnäitusel aadressil www.arhitektuuripreemiad.ee.

EALi teated

01/19 arh.

EALI, ESLI JA EMALI PÄRANDITEEMALINE SUVESEMINAR LEPANINAS 29.–30. JUUNIL 2018 Juuni lõpus kogunesid arhitektid, sisearhitektid ja maastikuarhitektid traditsioonilisele suveseminarile, mis seekord peeti Pärnumaal Lepaninas.

2018. aastat tähistati Euroopas kui Euroopa kultuuripärandi aastat, millest lähtus ka teemavalik „Muinsuskaitse ja ruumiloome”. Seminar korraldati koostöös muinsuskaitsjatega.

Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie ja ehitismälestiste peainspektor Triin Talk rääkisid oma ettekandes, mida, kelle eest ja kelle jaoks kaitseb muinsuskaitse. Akadeemik Mart Kalmu juhitud vestlusringis vaadeldi arhitekti elu uue muinsuskaitseseaduse ajal. Vestlesid Siim Raie, arhitekt Jaak Huimerind, sisearhitekt TüüneKristin Vaikla ja maastikuarhitekt Edgar Kaare.

Suveseminari avasõnad EMALi, ESLi ja EALi juhtidelt (Ülle Kunnus, Pille Lausmäe ja Katrin Koov). Foto Reio Avaste

Kavas olid ka Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Tehnikakõrgkooli ja Eesti Maaülikooli arhitektuurierialade 2018. a parimate lõputööde lühitutvustused. Meeleolukat päeva juhtisid Kaarel Nõmmik ja Mattias Naan. Teisel päeval tutvuti Pärnu muinsuskaitse vaneminspektori Nele Rendi juhtimisel

Suvepäevalised. Foto Reio Avaste

32

arh. 01/19

EALi teated

PEETI KONVERENTS „LIGINULL”

EALi president Katrin Koov annab üle tänukirja EALi kauaaegsele ja väljapaistvale liikmele Fredi-Armand Tompsile. Foto Reio Avaste

Kabli häärberite, Kosmonautika puhkeküla, Massiaru koolimaja ja Valgeranna puhkekompleksiga.

Osales 197 inimest.

2019. aasta suveseminar toimub vahetult enne üldlaulu- ja -tantsupidu 5.–6. juulil Lainela puhkekülas Käsmus.

EAL korraldas 14. novembril Arvo Pärdi keskuse uues hoones Laulasmaal liginullenergiakonverentsi arhitektidele ning ministeeriumide ja omavalitsuste spetsialistidele. Selle eesmärk oli võrrelda energiatõhusate majade kavandamise võima­lusi ja tuua fookusse arhitekti roll nende projekteerimisel.

2019. aasta algusest peavad kõik uued hooned olema madalenergiaga (B-energiaklass) ja aasta edasi juba liginullenergiahooned (A-energiaklass); erand on väikeelamud kuni 220 m² pinnaga. Oluliselt rekonstrueeritavad hooned peavad 2019. aastast vastama C-energiaklassi tasemele. „Arusaam energiatõhususest on Eestis seni olnud üsna üheülbaline. Keskendutud on pigem tehnoloogiaseadmete võimekusele energiat säästa või toota, tegelikkuses on see teema tunduvalt keerukam,” rääkis EALi asepresident Andro Mänd. „Oleme jõudmas olukorda, kus maja küll tarbib vähe energiat, kuid selle rajamine või ka sinna igapäevaselt jõudmine võivad olla ääretult energiamahukad ja seda tuleb igal juhul vältida. Õnneks on Skandinaavias ja mujal maailmas piisavalt häid eeskujusid, millest saame õppida.”

Konverentsil esinesid eelkõige praktikud, peale Eesti ka Soomest, Šveitsist ja Norrast. Ettekanded on järelvaadatavad EALi YouTube’i kanalil. Konverentsist võttis osa 152 arhitekti ja spetsialisti.

Akadeemik Mart Kalmu juhitud vestlusring (Jaak Huimerind, Edgar Kaare, Siim Raie ja Tüüne-Kristin Vaikla). Foto Reio Avaste

Konverents „Liginull”. Ulli Grassmann (arhitekt, Baumschlager Eberle Architekten, Managing Partner).

Foto EAL

33

01/19 arh.

Oktoobri lõpus sai teoks pikalt plaanitud õppereis Mehhikosse. 11 päeva jooksul tutvus 34-liikmeline arhitektide rühm nii moodsa kui ka ajaloolise arhitektuuriga ning sai osa Mehhiko värvikast kultuurist.

Reisi esimene pool möödus pealinnas Mexico Citys, kus programm oli tihe ja kõigile objektidele kokkulepitud ajaks jõuda päris keeruline. Kui kümme aastat tagasi oli linnas u 9 miljonit elanikku, siis nüüd on neid seal koos äärealadega üle 21 miljoni ja arv kasvab. Sellele vastab liiklus ja sõiduvahendite rohkus.

EALi teated

EALI ÕPPEREIS MEHHIKOSSE 25. OKTOOBRIST 4. NOVEMBRINI Mehhiko ajalugu on põnev ja sama põnev oli näha selle kihistusi arhitektuuris. Alates kunagise asteekide impeeriumi keskuse Tenochtitlani varemetele rajatud vanemast linnaosast uusimate jõuliste arendusteni peatänava Paseo de la Reforma ääres – igal sammul pakkus Mexico City avastamisrõõmu.

Eredaima mulje jättis enamusele Luis Barragáni looming, millest nägime nelja objekti (Barragáni majamuuseum, Cuadra San Cristóbal Los Clubesi tallid, kaputsiinide kabel Tlalpanis, satelliittornid), aga ka Soumaya kunstimuuseum (Fernando Romero, FR-EE) ja valmimisjärgus pilvelõhkuja Chapultepec Uno (Taller G). Viimast külastasime koos ühe autori, mehhiko arhitekti Salvador Nuňez Guzmaniga.

Soumaya kunstimuuseum Mexico Citys (Fernando Romero) Foto Tiina Alver

34

EALi teated

arh. 01/19

Disaini-, arhitektuuri- ja kunstikool Monterreys (Tadao Ando). Foto Tiina Alver

Uusima arhitektuuri valdkonnast tutvusime veel näiteks Alberto Kalachi, Enrique Norteni ja Michel Rojkindi töödega ning eelmise sajandi keskpaigast Juan O’Gormani ja Félix Candela loomingu näidetega. Väga elamuslik oli väljasõit Teotihuacáni arheoloogilisele alale, kus saime ronida Päikese ja Kuu püramiidide tippu ning kõndida mööda Surnute teed.

Mexico Cityst suundusime põhja poole Monterreysse, suuruselt üheksandasse Mehhiko linna, mis on üks jõukamaid ja arenenumaid omavalitsusi ning mida peetakse kõige ameerikalikumaks.

Ka Monterrey ajalugu on kirev. Õitseng saabus sinna pärast raudteega ühendamist 19. sajandi lõpus, mil linnast sai oluline tööstuskeskus, mida ta on praegugi. Kunagi maailma suurimate hulka kuulunud terasetööstus on tegevuse lõpetanud ning selle asukohas on peale terasetööstuse muuseumi (rekonstr. Grimshaw Architects) muud meelelahutusasutused ja suur vabaõhuala koos

35

Uxmali püramiid (UNESCO maailmapärand). Foto Tiina Alver

EALi teated

01/19 arh.

kunstliku järvega. Linnas tegutseb mitu eraülikooli, EALi rühm külastas näiteks Monterrey Ülikooli kunsti-, disaini- ja arhitektuurikooli (Tadao Ando) ning tehnikakõrgkooli raamatukogu (Sasaki).

Seejärel jätsime intensiivsed suurlinnad seljataha ja reisi lõpuosa möödus Yucatani poolsaarel.

Maiade pärandist nägime Uxmali, Kabahi ja Citzen Itza arheoloogilisi alasid. Méridas ja Valladolidis saime elada kaasa surnute päeva tähistamisele. Selle püha juured on põlisameeriklaste uskumustes ja sel on Mehhiko kultuuris siiani väga oluline koht.

Kokkuvõttes oli see väga värvikas õppereis, mida on pimedas ja külmas talves tore meenutada. Kes soovib marsruudi ja objektide kohta rohkem infot, andku märku aadressil ingridk@arhliit.ee.

Jaanuaris tuleb hääletus 2019. aasta õppereisi sihtkoha teemal, sellest teavitame liikmete listis.

Ootame arvukat tagasisidet!

Mexico City Chapultepec Uno, pilvelõhkuja, mille ehitust EALi rühm külastas (Taller G). Foto Tiina Alver

EALi 2018. a õppereis Mehhikosse. Foto Tiina Alver

36

arh. 01/19

EALi teated

EALI MAAKONNAPÄEV VALGAS 21.–22. SEPTEMBRIL Septembris toimus EALi traditsiooniline väljasõit maakonnakeskusse, sihtkoht oli seekord Valga.

Esimese peatuse tegime uuendatud Kääriku spordi­keskuses, mida tutvustasid juhatuse liikmed Jaak Mae ja Kristjan Karis. Valminud on uus majutushoone (Arhitekt 11) ja esimeses etapis uuendati ka veevärk. Teises ja kolmandas etapis rajatakse kunstmuru jalgpalliväljak, pallimängude hall ja garaažihoone, lisaks rekonstrueeritakse kuulus Kekkose saun. Käisime veel tuntud arhitektide Peeter Tarvase ja Uno Tölpuse projekteeritud, hiljuti kultuurimälestisteks tunnistatud spordi­hoones ning toitlustus- ja õppehoones.

Pärastlõunal tegime ringkäigu Valgas koos valla­ arhitekt Jiři Tinteraga. Vaatasime uut kesk­ väljakut (FRANCHI + ASSOCIATI) ning riigi­ gümnaasiumi rekonstrueeritud hoonet (Amhold ja ARC Projekt), samuti selle kõrval asuvat juugend­stiilis kortermaja, mida vald hakkab rekonstrueerima munitsipaalüürimajaks. Õhtul toimus EALi avalik vestlusõhtu Valga kultuuri­keskuses teemal „Kahanevate linnade linna­ruum”. Vestlesid Valga vallavanem Margus Lepik, ehitus- ja planeerimisteenistuse juhataja Urmas Möldre, vallaarhitekt Jiři Tintera ja EALi president Katrin Koov.

Teisel päeval jätkasime ringsõitu, suundudes Tõrvasse. Vallavanem Maido Ruusmanni juhti­ misel vaatasime uut keskväljakut (Arhitekt Must) ja tulevase Mulgi elamuskeskuse ehitusplatsi Sooglemäel. Käisime veel Taagepera lossis ja valmi­vas Wagenkülli spaas. Viimane sihtkoht oli Heimtali muuseumi näitus „Toimumata jäänud tulevikud”, kus olid kohal autorid Laura Linsi ja Roland Reemaa.

2019. aasta väljasõidu sihtkoht on Saaremaa ja kuupäevad eeldatavasti 20.–21. september.

EALi maakonnapäeval osalejad Tõrva vaateplatvormil Tõrva korsten.

Foto Raivo Tabri

ÜLDKOGU 2019 EALi järgmine üldkogu toimub 28. märtsil 2019 kell 16 Tallinnas Kumus. Muu hulgas antakse üle EALi teenetemedalid ja noore arhitekti preemia 2019.

RAAMATUPIDAJA ANNE KERGE Septembri lõpus saadeti EALis väljateenitud pensionile kauaaegne raamatupidaja Anne Kerge (snd 29.11.1951), kellel täitus juulis 2018 EALis 46 tööaastat. Tänasime Annet pika ja väga hea koostöö eest tänukirjaga ning soovime talle tegusat pensionipõlve.

Raamatupidamise korraldamise andsime üle paberivaba täisteenust osutavale Ülemiste Raamatu­pidamisbüroole, osaliselt jagasime ülesanded EALi töötajate vahel.

37

EALi raamatupidaja Anne Kerge.

Foto EAL

01/19 arh.

Reklaam

ROOFIT.SOLAR ON KESKKONNASÕBRALIK, NUTIKAS JA UUENDUSMEELNE EHITUSMATERJAL

Disainpaneelid Kui omanik paigaldab oma majale Roofit.solari ehitisintegreeritud päikesepaneelid, saab ta kaks ühes lahenduse: katusekattematerjali koos elektrit tootva päikesepaneeliga. Roofit.solari katus või fassaad sobitub ideaalselt põhjamaise arhitektuuriga, sest on eemalt vaadates samasugune kui traditsiooniline valtsplekk-katus. Säilib hoone kaunis välimus, sest päikesepaneeli elektrit tootev osa ei ole tänavalt vaadates näha. Soliidne päikesekatus sobib suurepäraselt miljööväärtuslikku piirkonda, kirikutele, avalikele hoonetele ja vanalinna, kuhu tavalised päikesepaneelid stiililt ei sobi.

Lihtne paigaldada Päikesepaneelide paigaldamisel on vaja arvestada paljusid aspekte, olulisimana päikese langemise nurka paneelide suhtes. Roofit.solari katuse­ paneelide poolt räägib asjaolu, et ühe paigaldustöö tulemusel saab klient nii katusekatte kui ka päikesepaneelid.

Tuntud katusekattematerjal nüüd uue funktsiooniga Päikeseenergia on üks peamine võimalus, kuidas täita Euroopa Liidu energiatõhususe direktiivis seatud uusehitiste liginullenergia nõue. Eestis välja­töötatud metallist katusepaneelid, mis toodavad elektrit, teevad päikeseenergia kasutamise stiilseks ja lihtsaks. Tavaliste päikesepaneelide asemel oleks mõistlik hoonetele kavandada originaalne päikesekatus või -fassaad.

Eesti ettevõte Roofit.solar valmistab elektrit tootvaid metallpaneele. Need näevad välja nagu traditsioonilised armastatud valtsplekkkatusepaneelid, kuid neisse on lisatud tehnoloogiline nutikus: katus/fassaad muudab päikese­ energia majaomaniku jaoks elektriks. 10 ruutmeetri suuruse katusepinna elektriline võimsus on 1,40 kW. Aastane tootlus lõunasse suunatud 40kraadise kaldenurga korral on 970 kWh/kW.

Värvilahendused nõudlikule tellijale Soliidne must Roofit.solari paneel on kõige tõhusam ja parima hinnaga. Tootevalikus on ka valge ja helehall. Meie tootearendus jätkub, et pakkuda erinevaid värvilahendusi. Seega, kui teil on värvi suhtes erisoov, siis võtke meiega ühendust ja me töötame välja teile sobiva lahenduse.

Päikesekatused on tulnud, et jääda Kui otsite lahendust, kuidas projekteerida tulevikus liginullenergiamaju stiilselt ja originaalselt, siis peitub võti Roofit.solari katusepaneelides.

Küsimuste tekkides vaadake meie kodulehte aadressil https://roofit.solar/ või saatke meile e-kiri aadressil info@roofit.solar.

Päikeseelektri süsteemi tootlus Eestis Katuse / fassaadi kalle ja orientatsioon

North

Northeast

East

Southeast

South

Southwest

West

0°

810

810

810

810

810

810

810

810

15°

690

720

800

880

910

870

800

720

(N)

(NE)

(E)

(SE)

(S)

(SW)

(W)

Northwest

(NW)

30°

560

620

780

910

960

910

770

620

45°

440

550

750

910

970

900

740

540

60°

380

500

700

880

940

870

690

490

75°

350

460

650

830

870

800

640

450

90°

330

410

580

720

760

710

570

410

38

arh. 01/19

EESTI ARHITEKTIDE LIIT TÄNAB SÜNDMUSTE TOETAJAID Eesti Kultuurkapital Grohe VBH / Aluprof Ruukki Floorin Jung

EALI SEENIORIDE VIIMASE AJA TEGEMISTEST 2018. aasta kevadhooaja lõpetasime 12. mail suurepärase Tallinna kevadreisiga, mille korraldas Riina Raig. Alustasime varahommikul 29 osavõtjaga Eesti Rahvusraamatukogu eest ning tegime piltlikult öeldes tiiru peale linna huvitavaimatele ehitistele ja kvartalitele. Need olid Kakumäe sadamahoone ja residentsid, Viimsi riigigümnaasium (Viimsi treppi vaatasime eemalt), Poola arhitekti projekteeritud ja betooniauhinna saanud Viimsi betoonvilla, Väike Viimsiranna ärihoone, Lasnamäe koos Ülemiste City väga huvitavate uusehitistega, Põhja-Tallinna linnaosa uusehitised, Noblessneri kvartal, Kopli, Kalamaja, Pirita ja Sõle spordikeskus. Lõunat sõime restoranis Juur ja päeva lõpetasime 2017. aasta arhitektuuripreemia saanud Balti jaama turu juures. Suvekuudel üritusi ei toimunud.

Sügishooaega alustasime kodututena, sest meie senine kokkusaamiskoht, Teaduste Akadeemia raamatukogu kohvik Strix oli läinud remonti.

Uueks, ajutiseks kohaks kauplesime väikese saali pitsakohvikus Pizza Americana Kaarli puiesteel.

Pitsad olid maitsvad, pererahvas lahke ja eelarvesse mahtusime, aga kitsas oli küll. Istusime külg külje kõrval ja lootsime mõne korra vastu pidada.

Hakkasime ette valmistama sügisreisi Arvo Pärdi keskusse. Selle korraldas Krista Karu ja reis tõotas tulla huvitav. Nii ka oli. Napilt nädal pärast keskuse avamist 24. oktoobril kogunes rahvusraamatukogu ette sõiduks Laulasmaale 40 eakat arhitekti. Soovijaid oleks olnud rohkemgi, kuid seekord olid vastuvõtjad kohtade arvu piiranud (lubatud oli kaks 20-liikmelist rühma). Kõik oli huvitav, giidid olid asjatundjad, loodus kaunis ja isegi kohalike teede-tänavate nimed helisesid kõigele kaasa. Paremat kohta olnuks muusikakeskusele raske leida. Ainult kahju, et mitte meie oma Eesti arhitektid ...

39

Osmo Baltic Lincona Henkel Velux Eesti Wienerberger

Teated seenioridele

Novembrikuiseks kokkusaamiseks kogunesime pitsakohvikusse, kuid pidasime juba silmas uut kohta Toompea 3. Kogunesimegi 4. detsembril Toompea külje alla Harju Oru kohvikusse. Seal tegime plaani minna mais vaatama Lõuna-Eesti väikelinnade vast valminud platse-väljakuid ja arhitektuuripreemia saanud Vastseliina palverännumaja. Soovisime üksteisele häid pühi, kena aastavahetust ja rõõmsat kohtumist sealsamas 8. jaanuaril 2019.

Seenioride sektsiooni juhataja Anne Siht

Mälestame

Rein Weber 19.08.1940–16.08.2018 Lii Kari 28.09.1932–21.11.2018

01/19 arh.

Meie juubilarid

JUUNI Lembit-Andres Tork Helle-Ann Urgard Andres Levald Ilona Merzin Tiiu Kesküla Siiri Koot Eero Palm Tiina Komissarov

JAANUAR Ilona Stern Voldemar Herkel Arvi Vainula Dmitri Bruns Terje Jõulu

03.01.1964 55 04.01.1929 90 09.01.1949 70 11.01.1929 90 27.01.1954 65

JUULI

03.02.1939 80 10.02.1964 55 12.02.1929 90 19.02.1939 80 28.02.1949 70

AUGUST

VEEBRUAR Kai Aksel Andres Kask Olga Kontšajeva Elvi Raigna Maritsa Lukk

Priit Kaljapulk Jüri Karu Martti Preem Merike Kordemets Tiit Trummal

Avo Seppel Tiina Jaska Harri Kivilo Ra Luhse

04.06.1959 60 05.06.1959 60 07.06.1954 65 09.06.1959 60 12.06.1954 65 17.06.1954 65 21.06.1974 45 23.06.1949 70

01.07.1954 65 03.07.1944 75 05.07.1949 70 10.07.1949 70 18.07.1954 65

16.08.1964 55 17.08.1949 70 27.08.1929 90 30.08.1964 55

SEPTEMBER

MÄRTS Ülo Stöör Ülo Hillar Ilves Margus Koot Tiina Soans

01.03.1939 80 07.03.1929 90 08.03.1954 65 09.03.1954 65

APRILL Raul Kull Maarja Nummert

17.04.1959 60 24.04.1944 75

MAI Mart Kadarik Margus Pilter Ülo Palm Vadim Tšentropov

04.05.1969 50 08.05.1954 65 13.05.1944 75 15.05.1939 80

Toomas Tammis

17.09.1969 50

NOVEMBER Ell Väärtnõu Ilmar Jalas Emil Urbel Kristi Smirnoff Janno Põldme Vaike Pungas Helle Vaino Eili Kukkur

06.11.1939 80 12.11.1954 65 13.11.1959 60 16.11.1954 65 16.11.1964 55 19.11.1959 60 20.11.1949 70 26.11.1939 80

DETSEMBER Silvia Riige Loona Lepp Ilkka Salo

Eesti Arhitektide Liit Rg-kood: 80053223 Aadress: Põhja pst 27a, 10415 Tallinn Üldfaks: 611 7434 E-post: info@arhliit.ee Kodulehekülg: www.arhliit.ee Pangakonto: EE211010022011720004 (SEB) Liikme aastamaks on 80 eurot, seenioridel kuni 70. eluaastani ja noorliikmetel 10 eurot

14.12.1949 70 18.12.1959 60 20.12.1934 85

EALi president on Katrin Koov EALi asepresidendid on Andro Mänd, Kalle Komissarov ja Peeter Pere Tegevdirektor Ingrid Mald: tel 611 7432, ingrid@arhliit.ee Sekretär Kadri Saar: tel 611 7430, kadri@arhliit.ee Projektijuht Ingrid Kormašov: tel 611 7432, ingridk@arhliit.ee Raamatupidamine: Ülemiste Raamatupidamisbüroo, Kaire Vühner, kaire@raamatupidajad.com EALi kontor on avatud septembrist jaanipäevani E–R kl 10–17, suvel 25. juunist 21. augustini T–N kl 10–16.

Eestseisuse koosolekud on kord kuus neljapäeviti algusega kl 16.30

EALi TEATAJA 1/2019 Eesti Arhitektide Liidu teabeleht / Keeletoimetamine Kristel Ress (Päevakera), kujundus Madis Katz, küljendus Kaido Känd