Eesti Arhitektide Liidu Teataja 1/18

01/18 EESTI ARHITEKTIDE LIIDU TEATAJA NEWSLETTER OF THE ESTONIAN ASSOCIATION OF ARCHITECTS

Juhtkiri lk 2 / Eestseisuse koosolekud lk 4 / EALi üldkogu koosolek lk 16 Eestseisuse koosolekud lk 19 / EALi uued liikmed lk 22 Lõppenud arhitektuurivõistlused lk 23 / Käimasolevad arhitektuurivõistlused lk 29 EALi teated lk 30 / Teated seenioridele lk 35 / Meie juubilarid lk 36 Tõrva keskväljak. Võidutöö märgusõnaga «Mulgi kuurort». Autorid Mari Rass, Ott Alver, Alvin Järving ja Ilmar Klammer (AS Novarc Group ja OÜ Arhitekt Must). Foto Tiit Veermäe

01/18 arh.

JUHTKIRI

Mul on täna huvitav olla siin sellises positsioonis, kus tuleb endale ja teistele tõestada, et viimased kaks aastat on asja ette läinud ja et ka järgmised kaks aastat on põhjust teil siinkõnelejaga koos edasi minna. Kaks aastat on tegelikult lühike aeg – paljud protsessid võtavad märksa rohkem aega, et tekitada püsivaid muutusi. Ka kahest ameti­ ajast ei piisa, et oma tegevuse tulemusi näha. Nii näiteks võin mina täna rõõmustada selle üle, et eelkäijate üle kümne aasta tehtud ettevalmis­ tustöö riigiarhitekti institutsiooni loomiseks on lõpuks päriselt käima läinud ja seda kõige kõrge­ mal tasandil – Riigikantseleis käib koos ruumi­ loome ekspertrühm, kelle üks peamisi eesmärke on ette valmistada püsiv ekspertide kogu ehk meie keeles riigiarhitekti büroo. Just praegu on ekspert­ rühm valmis saanud vahearuande, mis esitatakse kultuuriministrile ja tema kaudu valitsusele. Võin tunda heameelt ka selle üle, et koostöö Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) ja ministeeriumidega on järjest paremaks muutunud, et pikalt ettevalmis­ tatud seadusemuudatused, määrused ja standar­ did on selle aja jooksul küpseks saanud, et „Eesti Vabariik 100” arhitektuuriprogrammi esimesed pääsukesed hakkavad paberilt reaalsusesse len­ dama: Tõrva keskväljak avati täpselt 24. veebrua­ ril ja väikelinnakeskuste pidulikke avamisi tuleb sel aastal veel mitu. Aga mida uut arhitektide liit kaks aastat tagasi lubas? Vaatasin üle omalt poolt välja käidud ideed ja tuletan need siinkohal meelde. Kommentaariks ütlen, et oleme jõudnud palju protsesse käima lükata, aga paljud teemad on alles täitsa pooleli. Ja see on üks põhjus, miks soovin ka teise aja selles ametis jätkata – nii saaksin anda järgmisele presi­ dendile rahuliku südamega üle toimivad süstee­ mid. Millised need lubadused siis olid? Esimene ja kõige tähtsam minu jaoks: tekitada muutus ruumihariduse alal. Haridus on üldiselt väga pika vinnaga valdkond ja laiapõhjaline koos­ töö on kriitilise tähtsusega, kui soovitakse midagi muuta. Üht-teist saab siin kindlasti kampaania korras ära teha. Nii sai eelmisel aastal ruumikul­ tuuriga lähemat tutvust teha mitukümmend klas­ sitäit noori üle Eesti. Laste- ja noortekultuuri aas­ tal andsid 25 arhitekti külalistunde 35 koolis üle Eesti. See kõik toimus Arhitektuurikooli toel ja koostöös „Tagasi kooli” algatusega.

EALi president Katrin Koov.

EAL kutsus ellu „Ruumiuurijate” foorumi kooli­ noortele, kuhu esimesel kevadel laekus juba üle 20 töö ning kuhu ootame uusi uurimusi selle aasta maikuus. Arhitektuurikooli ja EKA ühistööna on valminud gümnaasiumiastme valikaineprogramm „Arhitektuur kui elukeskkond”, millega on liitu­ nud juba kümmekond kooli üle Eesti. Kaheksan­ dat aastat tegutseb arhitektuuri huvikool, mille ukse taga on pidevalt järjekord. Need kõik on alles esimesed sammud, ent jää on liikuma hakanud. Lõpuks peaks ruumiõpetus jõudma iga lapseni. Pinnas selleks on praegu soodne: kodanikuühis­ kond on järjest teadlikum kvaliteetsest elukesk­ konnast ja on ka valmis seda küsima – aktiivselt osaletakse diskussioonides avaliku ruumi, planee­ ringute ja arenduste üle. Peatusin ruumiharidusel, aga tahan rääkida ka hariduse ruumidest. Koolireformiga on kerkinud koolimajade uuendamise vajadus. Algas see prot­ sess riigigümnaasiumide rajamisega ja nüüd on järg jõudnud põhikoolideni. Just praegu algab suuremat sorti põhikoolide ehitamise buum, sest riik jagab kohalikele omavalitsustele toetusi kooli­ võrgu korrastamiseks, sealhulgas uute koolima­ jade ehitamiseks, olemasolevate ümber- ja juurde­ ehitamiseks, aga ka lammutamiseks. Eesmärk on optimeerida koolivõrku ning viia see vastavusse rahvastiku paiknemise ja demograafiliste prognoosidega. Selle taustal on kriitiline meil endalt arhitekti­ dena üle küsida, kas me teame, millised on täna­ päevased õpetamismeetodid, mida tähendab uus õpikäsitus ja millised peaksid olema need õppi­ mise ruumid, mis kõige paremini toetavad laste

2

arh. 01/18

arengut. Selle väljaselgitamiseks oleme osalenud ise hariduskonverentsidel, teinud tihedat koos­ tööd HTMi, RKASi ja Innovega ning valmistame praegu ette nüüdisaegsetele koolimajadele pühen­ datud konverentsi „Muutuv kooliruum”, mille kava tuleb tihe ja kasulik nii arhitektide kui ka tel­ lijate jaoks. Olete kõik oodatud 10. mail Kumu suurde saali. Kooliuuenduse taustal on paslik meenutada Soome kogemust hariduse vallas: umbes 20 aastat tagasi oli Soome sarnases olukorras nagu meie praegu, käis haridusreform ja õnneks peeti uue õpikeskkonna loomisel oluliseks komponendiks ka arhitektuuri. Teame, et Soome kooli nimeta­ takse maailma parimaks. Seega võime põhjanaab­ rite kogemusest kinnitust saada, et sisu ja vorm on lahutamatult seotud – õpikeskkond moodus­ tub nii füüsilisest, sotsiaalsest kui ka vaimsest ruumist. Teine teema kahe aasta tagant: arhitektuuripolii­ tika edendamine väikelinnades. Siinkohal tuleks esile tõsta „EV 100. Hea avaliku ruumi” prog­ rammi, mille esimene voor on edukalt läbitud, teine ettevalmistamisel ja esimesed uued keskväl­ jakudki juba valmimas. Seoses ettevalmistustöö­ dega on programmi meeskond eesotsas Kalle Vel­ levoo ja Ingrid Maldiga terve Eesti risti-rästi läbi sõitnud ja saanud päris hea ülevaate kohalikest oludest, samuti kinnitust, et arhitektide liitu oodatakse rõõmuga külla, et saada ruumiküsimus­ tes pädevat nõu ja tuge; et arhitektid ei olegi tüli­ tekitajad, nagu meile tihtipeale suuremates kes­ kustes püütakse selgeks teha. Kohalikul tasandil ootab meid veel ees koostöö põhikoolide uuendamise valdkonnas, kus on tule­ mas terve rida arhitektuurivõistlusi. Samuti jät­ kub EALi traditsioon korraldada maakonna- ja suvepäevi eri kohtades üle Eesti. Pärandiaasta puhul on meie suvepäevad pühendatud arhitek­ tuuripärandile. Olete kõik oodatud Lepaninasse juuni lõpus. Suvepäevad toimuvad – nüüd võib juba öelda, et traditsiooniliselt – ühiselt sise- ja maastikuarhitektidega. Kohalikes omavalitsustes läheb kindlasti veel aega, et pärast haldusreformi pilt selgineks ja uued struktuurid paika loksuks. Loodetavasti paraneb ka arhitektuuriametnike esindatus linna­ des ja valdades tänu sellele, et omavalitsusi on tunduvalt vähem. Suur eesmärk on endiselt suu­ rendada ruumipädevust kohapeal ja sellega tege­ leb praegu aktiivselt ruumiloome ekspertrühm. Kolmas teema on arhitektide liidu avatumaks muutmine. Julgen öelda, et praegu toimib kõige

3

parema koostööplatvormina seesama ekspert­ rühm, mis koondab kõik ruumivaldkonna insti­ tutsioonid lisaks ministeeriumidele ja valitsusasu­ tustele ning kohalike omavalitsuste esindajatele. Siin on ajalugu meile ise suurepärased kaardid kätte jaganud. Kui me alguses olime mures, et nii suur töörühm ei ole ehk töövõimeline, siis üsna pea mõistsime, et just see ongi edu pant, kui või­ malikult palju inimesi samas suunas mõtleb ja sar­ naseid muresid jagab. Juba poole aastaga oleme saanud nii palju olulist infot jagada ja inimestega suhelda, et hakkab tekkima lootus, et vanale rajale tagasipöördumine ei olegi enam nii lihtne. Hoiame pöialt ja teeme tööd, et ekspertrühma tööst saaks alguse püsiv koostööplatvorm kõikide asjaosaliste jaoks, kes ruumiga tegelevad ja seda iga päev oma otsustega mõjutavad. Jätkame loo­ mulikult tihedat koostööd ka oma sõsarliitudega. Need kolm punkti oleksid minu programmi selg­ rooks ka järgmisel kahel aastal. Lisaks tuleb meil lähiajal tõsiselt tegeleda energiatõhususe ja digi­ taalehituse teemadega. Sügiseks on plaanitud suur liginullenergiamajadele pühendatud konve­ rents. Samuti osutus kuraatorinäituse võistlusel väljavalitud tööks „Liginulli”-nimeline näituse­ ettepanek, mille taga on arhitektid Ott Kadarik ja Mihkel Tüür ning filosoof Eik Hermann. Loota on intrigeerivat etteastet ja põnevaid diskussioone. Digitaalehitusele ülemineku valdkonnas oleme alustanud koostööd Majandus- ja Kommunikat­ siooniministeeriumi ehituse asekantsleri Jüri Rassiga. BIMi maailm on juba tekitanud rohkesti kirgi. Kirglikkus on aga hea ja diskussioonid vii­ vad maailma edasi. Kui arhitektid debattides ei osale, võime end ühel päeval leida mängust väljas olevana. Ise loodan, et just kriitilistest olukorda­ dest sünnivad innovaatilised ideed ja arhitektid oskavad sellest võimalusest kinni haarata. Katrin Koov EALi president (1. märtsil 2018 Tallinnas EALi üldkogul peetud kõne tekst)

01/18 arh.

Eestseisuse koosolekud

5. OKTOOBER 2017 1.  Loomestipendiumide komisjoni otsuste kinnitamine. Komisjoni liige A. Järving tutvus­ tas komisjoni otsuseid stipendiumide jagamise kohta. Seekordsesse taotlusvooru esitati tavalisest vähem taotlusi. Komisjon tegi ettepaneku reklaa­ mida järgmist vooru rohkem. Eestseisus otsustas komisjoni ettepanekul jagada stipendiumid järgnevalt (vt tabel).

Taotleja

Taotletav summa €

Taotluse kuupäev

2.  Veneetsia biennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorite ülevaade projektist. Eesti ekspo­ sitsiooni kuraator Roland Reemaa tutvustas see­ kordse näituse „Nõrk monument” ideed ja andis ülevaate hetkeseisust. 3.  Ülevaade UIA Seouli kongressist. K. Koov andis lühiülevaate Lõuna-Korea pealinnas Seoulis septembris peetud kongressist. UIA on katusorga­ nisatsioon, mille all tegutseb väiksemaid sekt­

Taotluse eesmärk

Sisu

Loomestipendiumid Veneetsia biennaal UIA kongress

Loomestipendiumide komisjon tegi ettepaneku maksta edaspidi välisvõistlusel osalemiseks ühe konkursitöö kohta stipendiumi kuni 2500 eurot tingimusel, et kui töö ei kvalifitseeru, tuleb sti­ pendium tagasi maksta. Eestseisus otsustas kin­ nitada komisjoni otsuse ja tegi ettepaneku anda edaspidi toetust välisvõistluse tegemiseks.

Eraldatud summa €

Raivo Kotov

400

18.08.2017

Andrus Kõresaar

400

18.08.2017

Martin Tago

400

18.08.2017

200

Indrek Mikk

400

18.08.2017

200

Rebecca Kontus

1200

30.08.2017

Loometegevus

Tallinna arhitektuuribiennaali 2017 satelliitprogrammi kureerimine

1200*

Grete Veskiväli

1200

31.08.2017

Loometegevus

Manfred Dubovi isikunäituse „Ma tulen mitmest kohast korraga” kujundus, sh installatsioon

1200*

Ago-Livius Kerge

5000

31.08.2017

Loometegevus

III meenutuste raamatu kirjutamine (1940 kuni tänapäevani)

2500*

Elo Kiivet

90

01.09.2017

Enesetäiendamine

SpeakSmarti koolitusel osalemine aprill–aug 2017

Elo Kiivet

2000

01.09.2017

Uurimistöö

Uurimistöö urbanistika valikaine loomiseks üldhariduskoolidele

Eve Komp

1200

01.09.2017

Loometegevus

Manfred Dubovi isikunäituse „Ma tulen mitmest kohast korraga” kujundus, sh installatsioon

Liina-Liis Pihu

400

01.09.2017

Konverentsil osalemine

Osalemine World Architecture Festival 2017 konverentsil ja galal

400

Liina-Liis Pihu

640

01.09.2017

Õppereis

Õppereis Lõuna-Indiasse oktoobris 2017

320

Ülar Mark

400

01.09.2017

Konverentsil osalemine

Osalemine World Architecture Festival 2017 konverentsil ja galal

400

2000

01.09.2017

Õppereis

Õppereis Horvaatiasse 22.09.–06.10.2017

200

Vaike Pungas

200 Õppereis

200

Õppereis Pariisi 5.–11.09.2017

0 2000

1200*

* Summa väljamaksmisel makstakse riigile tulumaks.

4

Standardi projektkomitee

Kuraatorinäitus

Võistlustingimused Elutööpreemia Väljaastumise avaldus

Kutsetasemete kirjeldused

arh. 01/18

5

sioone. Kongressi programm sisaldas loenguid, arutelusid, töötube (Koov osales arhitektuurihari­ duse töötoas), võistlusi, preemiagalat ja näitusi. Lisaks esindas kongressil Eestit Balti Arhitektide Liitude Assotsiatsiooni (BAUA) asepresident Hindrek Kesler. Kongressile järgnes peaassamb­ lee, kus arutatakse UIA korraldusküsimusi. Seal valiti uue perioodi (2017–2020) UIA presidendiks Thomas Vonier USAst. UIA kaalukuse ja nähta­ vuse parandamiseks otsustati anda edaspidi kong­ ressi korraldavale linnale UNESCO maailma arhi­ tektuuripealinna (World Capital of Architecture of UNESCO) tiitel ning valiti 2023. aasta arhitektuu­ ripealinnaks Kopenhaagen. Järgmine UIA kong­ ress peetakse Rios.

4.  Elutööpreemia kandidaadi kinnitamine. Seenioride sektsioon tegi ettepaneku esitada elu­ tööpreemia kandidaadiks arhitekt Miia Masso. Tema kortermajade seeria on üle Eesti tuntud ja laialt kasutatud. Eestseisus kinnitas ettepaneku.

5.  Pärnu Ranna pst 9a hotelli arhitektuuri­ võistluse tingimuste tutvustus, eeldatav kooskõlastamine ja žürii liikmete määra­ mine. J. Huimerind tutvustas arhitektuurivõist­ luse tingimusi. Võistlus on avalik eelvalikuga ühe­ etapiline arhitektuurivõistlus. Eestseisus koos­ kõlastas võistlustingimused koos järgmiste ettepanekutega. • Osalejatel tuleb lisaks portfooliole esitada motivatsioonikiri. • Suurendada osalejate arvu kuue kuni kaheksani. • Muuta lause „Kokku valitakse eelvalikusse 5 arhitektuuribürood” sõnastust järgnevalt: „Tellijal on õigus žürii ettepanekul seda arvu suurendada 6-le või vähendada 4-le”. • Vähendada žürii liikmete arvu seitsmele. Teha Mart Kalmule ettepanek osaleda žürii töös ja jätta žüriisse Pärnu kahe esindaja asemel üks. • Lisada tingimus, mille alusel portfoolioid valitakse.

6.  EALi esindaja nimetamine Eesti standardi EVS 911 „Ehituskonsultantide vabatahtliku erialase vastutuskindlustuse lepingute sõl­ mimine ja sisu” kaasajastamise projektkomi­ tee koosseisu. Eestseisus leidis, et teema on väga oluline ja selline töö peaks olema tasustatud. Eestseisus tegi ettepaneku, et EALi võiks esin­ dada seadusandluse töögrupi liige. Otsustati saata liikmete listi päring küsimusega, kas keegi soovib komitee töös osaleda.

7.  Kutsetasemete kirjeldused arhitektuuri­ valdkonnas. I. Heinsoo andis teada, et tööd on alustanud EALi kutsestandardite uustöötluste koostamise töörühm. 1. jaanuaril 2018 hakkab kehtima ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus „Kvalifikatsiooni tõendamise nõudega ehituse tegevusalade täpsem jagunemine ja nen­ dele tegevusaladele vastavad täpsemad kvalifikat­ siooninõuded”, millele lisanduvad soovituslik sele­ tuskiri ja tabelid. Töörühma ettepanek on teha kutsestandardis (ja tabelis) muudatus, mis annaks diplomeeritud arhitekti tase 7 kutse omajale õiguse projekteerida ehitusloa kohustuse alla mit­ tekuuluvad ehitisi ning kuni 9 m kõrgusi ja kuni 180 m² ehitusaluse pinnaga, avalikkusele suletud ehitusloakohustuslikke hooneid. See muudatus tekitaks kutsesüsteemis n-ö vaheetapi, mida praegu ei ole. Otsustati hääletada. Ettepaneku poolt oli 9 inimest, vastu 1 ja erapooletuid oli 1.

8.  Lidia Zarudnaya noortekogust väljaastu­ mise avaldus. Lidia Zarudnaya on esitanud EALile noortekogust väljaastumise avalduse. Eest­ seisus otsustas soovitada Zarudnayal avaldus tagasi võtta, kuid kui ta siiski soovib noorteko­ gust välja astuda, siis eestseisus rahuldab selle otsuse.

19. OKTOOBER 2017 1.  EALi 2018. a kuraatorinäituse idee võist­ lustingimuste kinnitamine ja näituse kata­ loogi teema arutelu. EAL kuulutab välja kuraa­ torinäituse võistluse, et leida 2018. aastaks kuraator(id). Näitus toimub iga kahe aasta järel. Selle eesmärk on tõstatada ühiskonnas aktuaalne ruumi puudutav teema ja avada selle probleemis­ tik nii kohalike arhitektide kui ka ühiskonna sil­ mis. Näitus on liikuv, seda peab saama transpor­ tida ja kohandada näitamiseks ka mujal Eestis peale Tallinna. Ürituste töögrupi ettepanek on teha kuraatorinäituse tingimustes muudatus, mis lubaks esitada võistlustöid ka meili teel. Lisaks soovib töögrupp eestseisuse arvamust, kes võiks seekord osaleda žürii töös. Kunstiteadlastest toe­ tas eestseisus Maria-Kristiina Soomre kaasamist žürii töösse. Otsustati kinnitada võistlustingi­ mused ja žürii koosseisus Katrin Koov, Johan Tali, Aet Ader, üks eelmise aasta kuraatoritest ja Maria-Kristiina Soomre.

Kokkuvõte ekspertrühma teisest kohtumisest Ekspertrühm hakkab tegelema nelja teema/prob­ leemiga, mida asuvad lahendama neli töörühma. Teise kohtumise sisuks oli töörühmade ja nende juhtide kinnitamine. Ruumijagamise töörühma (nr 1) juhib Indrek Ranniku, ruumiotsuste töö­ rühma (nr 2) Kalle Vellevoog, ruumipädevuse töö­ rühma (nr 3) Veronika Valk-Siska ja ruumiõiguse töörühma (nr 4) Toomas Paaver. Edukaks toimi­ miseks on vaja täpsustada probleem, millega töö­ rühm tegeleb, ja tulem, kokku leppida terminites, et kõik saaksid ühtmoodi aru. EALi hinnangul võiks igas töörühmas osaleda vähemalt üks-kaks EALi liiget. Mure on ruumiõiguse töörühmaga, kuhu on tek­ kinud nimekiri riigiametite juristidest. Et tegu on visioonitööga, tuleks kaasata võimalikult palju arhitekte ja keskenduda sellele, mida on sisuliselt vaja teha. Märksõna on disainmõtlemine. Eestsei­ sus leidis, et töörühma juhil peaks olema õigus oma töörühm ise luua ja kaasata teemast lähtuvalt vajaduse korral lisaspetsialiste. Eestseisus on sei­ sukohal, et töövõimeline on kuni viie-kuueliikme­ line töörühm. Töörühmade ülesanne on sõnastada ise endale eesmärgid. Ruumiloome ekspertrühma aastase töö tulemus on uuringud ja analüüsid, kuid lõppjäreldused peaksid olema kokku võetavad ka ühel A4 lehel. Järgmine ekspertrühma koosolek toimub 15. no­ vembril. Selleks ajaks peavad töörühmad olema valmis rääkima endale püstitatud eesmärkidest ja uuringutest, mida soovitakse tellida.

3.  A. Ader andis ülevaate EALi õppereisist Pärnusse. 6. oktoobril tehti kahepäevane õppe­ reis Pärnusse. Esimesel päeval vaadati Pärnus nii valmis kui ka ehitatavaid objekte (nt rannastaa­ dioni hoone, Malmö ja Martensi maja, bussijaam). Ekskursiooni juhtis Pärnu linnaarhitekt Henri Eessalu. Veel külastati Ruukki tehast ja golfiklubi­

4.  K. Koov andis ülevaate juhatuse väljasõi­ dust Helsingisse. 16.–17. oktoobril tegi juhatus (osalesid K. Koov, A. Ader ja K. Komissarov) välja­ sõidu Helsingisse, kus külastati Soome Arhitek­ tide Liitu (SAFA) ja kohtuti sealse arhitektuuri­ keskuse inimestega. SAFA tegi ülevaate enda aja­ loost ja struktuurist. Soomlastel on eraldi arhitektuuribüroode liit (The Association of Finnish Architects’ Offices, ATL), mis koolitab büroosid ekspordi alal ja teeb koostööd sealsete majanduskoolidega. SAFAs on 3600 liiget (70% kõigist arhitektidest, 15% neist on tudengid). 80% liikmetest töötab erasektoris ja 19% omavalitsustes. SAFA korraldab võistlusi, üritusi ja koolitusi ning avaldab trükiseid. Kaks kolmandikku arhitektuurivõistlustest on Soomes kutsutud, ülejäänud avalikud. Arhitektuurimuu­ seum säilitab kõik arhitektuurivõistlused. Eestsei­ suse arvates võiks ka Eestis seda teha (nt serve­ ris säilitada). Koolitustest on uus koolitus „Ammattipäiva” tasuta (täienduskoolitus eri linnades) ja ka vebi­ narid on tasuta. Rahvusvahelist koostööd tehakse UIA, ACE, ENACA, EFAPiga. Toimib koostöö ja korraldatakse täienduskoolitusi koos inseneridega (nt energiatõhusus, on arutatud ka vanade majade rekonstrueerimist). Eestseisus leidis, et koostööd inseneridega peaks ka Eestis arendama ja veebi kaudu levitatavate koolituste teemal võiks suhelda Tallinna Tehnikaülikooliga (nt energiatõhususe koolitused võiksid olla veebis tasuta). Ka Majan­ dus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) peaks olema huvitatud inimeste koolitamisest energiatõhususe eeskirjade alal, sest tulemas on muudatused. Arhitekti kutset SAFA ei anna. Pääsuunitelija n-ö litsentsi ehk loa annab kohalik omavalitsus iga projekti puhul eraldi. Soome dereguleerub, regu­ latsioonid on aga sisse kirjutatud ehitusloa taot­ luse protsessi. Arhitektuuripoliitikat rakenda­ takse omavalitsuste kaudu. Külastati uue keskraamatukogu ehitust, hoone avatakse 6. detsembril 2018 (Soome iseseisvus­ päeval), seda tutvustas ALA arhitekt Samuli

6

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

Kokkuvõte ekspertrühma esimesest kohtumisest Ekspertrühma koosseis: Kultuuriministeerium (kaks esindajat), Rahandusministeerium (kaks), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (kaks), Keskkonnaministeerium, Haridus- ja Tea­ dusministeerium, EAL (kolm), Eesti Planeerijate Ühing, Eesti Maastikuarhitektide Liit, Eesti Sise­ arhitektide Liit, Eesti Kunstiakadeemia, Tartu Üli­ kool, Eesti Linnade Liit / Eesti Maaomavalitsuste Liit. Koosolekutele on oodatud kõik asendusliik­ med ja huvilised. EALi esindavad A. Ader, T. Paa­ ver ja P. Pere (asendusliige K. Koov). Ekspert­ rühma juhataja on Jaak-Adam Looveer.

Väljasõit Helsingisse

pertrühma töö hetkeseisust

sid. Toimus avalik vestlusõhtu, kus arutati Pärnu kesklinna arengusuundi 20. sajandi lõpust alates ja tulevikuvisioone. Õhtut juhtis EALi eestseisuse liige Kalle Vellevoog, osalesid arhitektid Andres Alver ja Martti Preem, Pärnu varasem linnaarhi­ tekt Karri Tiigisoon ja praegune linnaarhitekt Henri Eessalu, abilinnapea Rainer Aavik. Alvin Järving (Arhitekt Must) tutvustas Pärnu Vana­ sadama kvartali planeeringut ja arhitektuurset lahendust. Vestlusringis osalejad jõudsid järeldu­ sele, et Pärnu vajab kesklinna arenduste suunami­ seks linnaruumi visiooni, mille jaoks oleks parim võimalus korraldada kesklinna ruumilise visiooni avalik konkurss.

Õppereis Pärnusse

2.  A. Ader andis ülevaate ruumiloome eks­

Ruumiloome ekspertrühm

01/18 arh.

Standardi küsitlus „EV 100” jätkuprogramm Üldplaneeringute koostamine Puudega inimeste ligipääs EALi eelarve Kohtumine MKMis Liikmeks astumise avaldused Võistlus Pärnus ja Tallinnas

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

arh. 01/18

7

Woolston. Veel külastati Finlandia Prize’i nomi­ nenti Roihuvuori koolimaja ja aastapreemia võit­ jat Aalto Ülikooli raamatukogu/õppimiskeskust Otaniemis (mõlemad rekonstruktsioonid).

5.  EVS 915 „Ehitustööde ja ehitiste projek­ teerimise riigihangete korraldamine” üle­ vaatusküsitlusel. Hiljuti jõustunud uue riigihan­ gete seadusega seoses vajab standard uuendamist. Eesti Standardikeskus on algatanud ülevaatus­ küsitluse, paludes riigihangete ja ehitusvaldkonna esindajate arvamust, kas EVS 915 on endiselt vajalik. Eestseisus otsustas teha ettepaneku stan­ dard tühistada. 6.  Info üldplaneeringute koostamise juhiste kohta. A. Levald tutvustas juhise teist tööver­ siooni (sh selle tausta), mille on Rahandusminis­ teeriumi planeeringute osakond saatnud ka EALile ettepanekute tegemiseks. See annab juht­ nöörid kohalike omavalitsuste uute üldplaneerin­ gute sisule, mille peavad lähiaastatel koostama ühinenud ja liitunud vallad ja linnad. Seega peaks juhises olema suunised selle kohta, mida peaks üldplaneeringutega lahendatama, sh seatavad tin­ gimused. Tähtis infoallikas on ka uued maakonna­ planeeringud. Juhis on läbinud esimese arvamus­ ringi valitsusasutustes ja kohalikes omavalitsus­ tes, praegusel teisel arvamusringil oodatakse loome- ja erialaliitude ettepanekuid. Samal ajal kõnealuse juhisega koostab Rahandusministee­ riumi planeeringute osakond ruumilise planeeri­ mise rohelist raamatut. Selle eesmärk on analüü­ sida ruumilise planeerimise probleeme, mis ei ole seotud ainult planeerimisseaduse muudatustega, ja pakkuda neile lahendusi. Eestseisus otsustas saata üldplaneeringute koostamise juhise info EALi liikmete listi. 7.  Maria Alneki EALi liikmeks astumise aval­ duse ja portfoolio läbivaatamine. Eestseisus, vaadanud läbi Maria Alneki EALi liikmeks astu­ mise avalduse ja portfoolio, otsustas ta EALi liik­ meks vastu võtta. 8.  Eva-Liisa Lepiku EALi liikmeks astumise avalduse ja portfoolio läbivaatamine. Eestsei­ sus, vaadanud läbi Eva-Liisa Lepiku EALi liikmeks astumise avalduse ja portfoolio, otsustas ta EALi liikmeks vastu võtta. 9.  Ülevaade kohtumisest MKMi ehituse ase­ kantsleri Jüri Rassiga. A. Ader andis põgusa ülevaate 12. oktoobril toimunud juhatuse kohtu­ misest Jüri Rassiga, kus arutati e-ehituse, BIMi, riigiarhitekti ja ehituskoostöö teemasid.

10.  „EV 100” jätkuprogramm ja kohtumine Kultuuriministeeriumis. 3. oktoobril kohtusid I. Mald ja K. Vellevoog kultuuriminister Indrek Saarega „EV 100” jätkuprogrammi teemal. Jätku­ programmi raames on Mald ja Vellevoog käinud 33 kohalikus omavalitsuses. Omavalitsusi, kes programmis osaleda soovivad, ja neid, kes seda vajavad, on palju. Järgmise nelja aasta jooksul on plaanis korralda seitse võistlust aastas (eelarve: üks võistlus u 20 000 eurot, aastaeelarve 140 000 eurot). Saarele on programm ja rahastus­ skeem esitatud, ta toetab programmi täielikult. Kohtumisel osalesid ka I. Rünkla ja S. Meikar, kes asuvad programmile rahastust otsima.

16. NOVEMBER 2017 1.  Puudega inimeste ligipääsu tagamise eel­ nõu. Palutakse tagasisidet puudega inimeste ligi­ pääsu tagamise eelnõule. T. Paaver on selle läbi vaadanud ja leiab, et see on vajalik ja mõistlik määrus; olemuslikke küsimusi siiski tekkis, sest osa lahendusi võiksid olla paindlikumad. Eestsei­ sus otsustas leppida eelnõu koostajatega kokku kohtumise, et arutada EALi muudatusettepane­ kuid eelnõu kohta. 2.  EALi eelarve kinnitamine. I. Mald tutvustas 2018. aasta eelarvet, sellesse on lisatud uus rida „Uus kontoripind (ettevalmistavad kulud)”. EALi rendileping Kultuurikatlas lõpeb 2019. aasta lõpus. Eesti Sisearhitektide Liit on teinud EALile ettepaneku selle järel rentida ruume ühiselt (nt Telliskivi loomelinnakus). Eelarve näeb ette EALi kontoritöötajate ja juhatuse palgatõusu (5%). Eestseisus kinnitas 2018. aasta eelarve koos ette­ panekuga, et järgmise üldkogu revisjonikomisjoni aruandes viidatakse, et revisjonikomisjon on tut­ vunud kutsekomisjoni ja konkursside tegelike rahavoogude ja eelarvega ning aktsepteerib neid. 3.  K. Komissarov tutvustas tulevasi võist­ lusi. Pärnu Rääma sõudebaasi peahoone: võistlusülesannet ega lepingut veel ei ole. Võistlus tuleb korraldada kahes etapis, esimese rahastus on olemas. Eestseisus tegi ettepaneku määrata žürii liikmeteks Maarja Kask ja Jaan Tiidemann ning kaasata žüriisse ka arhitekte, kes on tegele­ nud aerutamise või sõudmisega (nt V. Tomiste, A. Ojari); samuti Indrek Rünkla. Eestseisuse hin­ nangul peab võistlustingimustes olema selge viide, kuidas lahendada parkimine (oma krundil, normidele vastavalt). Tallinna Linnateater: läh­ teülesannet koostab Jaak Huimerind. Võistlus on plaanis välja kuulutada 1. detsembril. Žüriis võiks olla kaks arhitekti, üks sisearhitekt ja üks maasti­ kuarhitekt. Eestseisus tegi ettepaneku määrata žürii liikmeks Andres Siim, enda kandidatuuri esi­ tas ka Ülo Peil.

5.  Laura Linsi EALi liikmeks astumise aval­ duse ja portfoolio läbivaatamine. Eestseisus, vaadanud läbi Laura Linsi EALi liikmeks astumise avalduse ja portfoolio, otsustas ta EALi liikmeks vastu võtta.

6.  Toetuskiri Eesti Kunstiakadeemia dokto­ rantuuri taasavamiseks. Eesti Kunstiakadeemia (EKA) doktoriõpe senisel kujul suleti. EKA on tei­ nud muudatusi selle taasavamiseks ja üks ettepa­ nek on avada see koos urbanistika õppetooliga. EKA ootab EALi toetuskirja doktorantuuri taas­ avamiseks. Eestseisus otsustas toetada EKA dok­ torantuuri taasavamist ning koostada toetuskirja EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise teadus­ konnale. 7.  Planeerimiskonverents, puidukonverents. A. Levaldi sõnul planeerimiskonverents õnnestus, kuulajatele meeldisid arhitektide arutelud ja ette­ kanded. Puidukonverentsi puhul juhiti tähelepanu sellele, et kui rahvusvahelist puitarhitektuuri kon­ verentsi korraldab Eesti Metsa- ja Puidutööstuse

Taotleja

Taotletav summa €

Taotluse kuupäev

30. NOVEMBER 2017 1.  Loomestipendiumide komisjoni IV vooru taotluste ettepaneku kinnitamine. A. Järving tutvustas komisjoni otsuseid. IV voorus oli taot­ lusi rohkem kui eelmises, kuid sellest olenemata on aasta kohta jäänud väike ülejääk, mis kandub edasi järgmisse aastasse. Eestseisus ei nõustunud loomestipendiumide komisjoni otsusega mitte eraldada stipendiumi Marika Lõokesele ja Ralf Lõokesele õppereisiks New Yorki, Washingtoni ja Philadelphiasse, sest taotlus oli esitatud korrektselt enne reisi ja sti­ pendiumitaotluste esitamise tähtajaks. Ei ole määrav, et komisjon kogunes peale reisi toimu­ mist. Eestseisus otsustas järgmist. • Eraldada Marika Lõokesele ja Ralf Lõokesele õppereisiks taotletud summa. • Sõnastada ümber stipendiumide maksmise korra reisitoetuse punkt (muudatus kinnitada eestseisuse järgmisel koosolekul). • Sõnastada ümber stipendiumide maksmise korra punkt 11. • Kinnitada komisjoni otsus (vt tabelit).

Taotluse eesmärk

Sisu

Eraldatud summa € 0 (põhjus: taotleti pärast reisi)

Ahti Kooskora

400

01.11.2017

Õppereis

Õppereis Cambridge’i ja Londonisse juulis 2017

Eva-Liisa Lepik

400

01.11.2017

Osalemine erialastel konverentsidel

Osalemine World Architecture Festivalil ja auhinnagalal

Eve Komp

400

01.11.2017

Loometegevus

Avaliku linnaretke kureerimine ja korraldamine

Karli Luik

1250

01.11.2017

Johan Tali

1250

01.11.2017

Võistlusel osalemine

Museum Forest Finn Culture Norway

Johan Tali

400

31.10.2017

Osalemine erialastel konverentsidel

RMIT EUROPE Practice Reseach Symposiumi doktoriseminar

Juhan Rohtla

400

01.11.2017

Õppereis

Õppereis Berliini

200**

Juhan Rohtla

1600

01.11.2017

Loometegevus

Koostöö Ehituskunstiga, spekulatiivne projekt kliima teemal

1000*

Kalle Komissarov

400

01.11.2017

Loometegevus, uurimistöö

Arhitektuuriteooria uurimine, kohandamine loominguga

400

Karin Tõugu

345

01.11.2017

Osalemine erialastel konverentsidel

BEL:EST Euroopa linna laboratooriumi avamine Brüsselis

345

Karin Tõugu

1200

01.11.2017

Loometegevus

Installatsiooni „Tootem” elluviimine Kanadas

400

01.11.2017

Osalemine erialastel konverentsidel

Osalemine RMIT EUROPE Practice Reseach Symposiumi doktoriseminaril

Karli Luik

400 400* 1250* 1250* 400

1200*

400

8

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

avalduse ja portfoolio läbivaatamine. Eestsei­ sus, vaadanud läbi Roland Reemaa EALi liikmeks astumise avalduse ja portfoolio, otsustas ta EALi liikmeks vastu võtta.

Liit koostöös EALi ja Eesti Ehitusinseneride Lii­ duga, peaks EALi liikmetele seal kehtima soodsam osavõtutasu.

Toimunud konverentsid

4.  Roland Reemaa EALi liikmeks astumise

EKA doktorantuur Liikmeks astumise avaldused Loomestipendiumid

01/18 arh.

arh. 01/18 Taotleja

Taotletav summa €

Taotluse kuupäev

Taotluse eesmärk

Sisu

Eraldatud summa €

Liina-Liis Pihu

400

01.11.2017

Loometegevus

Avaliku linnaretke kureerimine ja korraldamine

400*

Margit Mutso

600

15.11.2017

Loometegevus

Arhitektuurisketside kirjutamine

600*

Mari Hunt

1240

01.11.2017

Loometegevus

Installatsiooni „Tootem” elluviimine Kanadas

1240*

Mari Hunt

1200

01.11.2017

Loometegevus

Barentsburgi linnakujunduse visiooni koostamine

1200*

Maria Alnek

400

01.11.2017

Osalemine erialastel konverentsidel

Osalemine World Architecture Festivalil ja auhinnagalal

Marika Lõoke

640

11.10.2017

Ralf Lõoke

640

11.10.2017

Õppereis

Õppereis New Yorki, Washingtoni ja Philadelphiasse

Ott Alver

300

31.10.2017

Osalemine erialastel konverentsidel

BEL:ESTi Euroopa linna laboratooriumi avamine Brüsselis

Reio Avaste

960

24.11.2017

Loometegevus

Fotografeerimine EALi üritustel

Risto Parve

2500

31.10.2017

Loometegevus

Võistlusel osalemise toetus

2500*

Siim Tuksam

1000

01.11.2017

Loometegevus

Tallinna arhitektuuribiennaali 2017 võidutöö ehituse produktsioon

1000*

Siiri Vallner

1000

31.10.2017

Loometegevus

Loometegevus seoses okupatsioonide muuseumi projekteerimisega

1000*

Sille Pihlak

1000

01.11.2017

Loometegevus

Tallinna arhitektuuribiennaali 2017 installatsiooniprogrammi näituse „TAB IP” kureerimine ja disain

1000*

Tõnu Laigu

640

01.11.2017

Osalemine erialastel konverentsidel

Osalemine puitehituse konverentsil 5.–8.12 Saksamaal

400 320** 320** 300 960*

Sõudekeskuse võistlustingimused

Linnateatri võistlustingimused Paviljoni võistlustingimused

* Summa väljamaksmisel makstakse riigile tulumaks. ** Taotlussummat vähendati poole võrra seoses komisjoni üldise poliitikaga õppereiside toetamisel.

9

2.  Linnateatri arhitektuurivõistluse tingi­ muste kinnitamine ja kinnitamine. J. Huime­ rind tutvustas võistlustingimusi. Eestseisus tegi kolm ettepanekut: muuta žüriiliikmete arvu üheksalt seitsmele, lisada tööde esitamise täht­ ajale üks nädal ja suurendada preemiafondi 41 000 eurolt 50 000 eurole. Eestseisus kinnitas arhitektuurivõistluse tingimused ja otsustas taotleda esimese preemia summa Eesti Kultuur­ kapitalilt. Žüriisse kinnitati EALi esindajatena Ü. Peil ja A. Ojari ning sisearhitektina ESLi ettepa­ nekul Ville Lausmäe, varuliiget ei määratud; žürii koosseisus on lisaks ministeeriumist I. Rünkla, Tallinna Linnaplaneerimise Ametist E. Mänd, Muinsuskaitseametist K. Kodres, Tallinna Linna­ teatrist E. Nüganen ja veel kaks ametnikku linnaametitest. 3.  Pärnu Rääma sõudekeskuse arhitektuuri­ võistluse tingimuste ja žürii kinnitamine. Eestseisus tegi ettepaneku tõsta projekteerimis­ hind 65 euroni m2 (s.o I etapp: 1350 m2 sisaldab sõudebasseini, põhiprojektini; uuringuid ei ole sees), sest sõudeklubi pakutud 50 eurot m2

(s.o 67 000 eurot, lisandub käibemaks) on liiga vähe. Eestseisus tegi ettepaneku määrata žürii koosseisu Jaan Tiidemann, Indrek Järve ja Mari Hunt ning varuliige Toomas Paaver. Eestseisus kooskõlastas võistlustingimused.

4.  Arhitektuuri- ja disainipaviljoni arhitek­ tuurivõistluse tingimuste ja žürii kinnita­ mine. Võistluse eesmärk on saada parim lahen­ dus ajutisele (viieks aastaks) arhitektuuri- ja disai­ nipaviljonile ning selle lähiümbrusele. Asukoht on arhitektuurimuuseumi esine ala. Ajutist pinda hakkaksid peale rendilepingu lõppemist Kultuuri­ katlas ruumiprogrammi kohaselt kasutama kon­ toripinnana Eesti Arhitektuurikeskus, EAL, Eesti Disainerite Liit ja Loov Eesti. (Algmõte oli, et moodulmajast saaks ajutine kontoripind Eesti Euroopa Liidu eesistumise ajaks.) Lähteülesande ruumiprogrammi p-de 10.1 ja 10.6 kohaselt nähakse EALi ühe rentnikuna, kuid kolimise kohta pole eestseisus oma arvamust kujundanud. Eestseisus soovib hoida ideevõistluse ja EALi kontoriruumide teema eraldi ning jätkata ruu­ mide rentimise arutelu, kaaludes mitut varianti.

640

5.  EALi valimiskorra väljatöötamise komis­ joni moodustamine. Komisjoni koosseisu mää­ rati A. Järving, T. Paaver, A. Ader, T. Laigu ja I. Mald.

6.  27. novembril EALis toimunud koolitee­ malise ümarlaua kokkuvõte. Juhatus andis üle­ vaate oma laiendatud koosolekust põhikoolide rahastamise programmi ja riigigümnaasiumide arhitektuurivõistluste teemal. Koosolekul osalesid peale EALi juhatuse (K. Koov, I. Allmann, K. Komissarov, A. Ader, P. Pere) Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) ning Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) esindajad ning koole projekteerivad arhi­ tektid: K. Vellevoog (JVR), Taavi Aare (RKASi arenduse projektijuht), Indrek Riisaar (HTMi riigi­ varaosakonna juhataja), Erki Teder (Jõgeva Linna­ valitsus), Andro Mänd (Salto arhitektid), Enno Parker (RKASi arenduse projektijuht), Katrin Ida­ saar (SA Innove vanemkoordinaator), Kerli Lepp (Eesti Sisearhitektide Liit), Pille Lausmäe (Eesti Sisearhitektide Liit), Jan Skolimowski (KAMP arhitektid) ja Maarja Kask (Salto arhitektid). ˬˬPõhikoolide programm Põhikoolivõrgu korrastamise teises voorus esitati Innovele 28 taotlust. HTMi ja Innove esindajatelt paluti kommentaare, mille alusel täpselt valitakse projekte, mida rahastatakse. Riisaare sõnul hinna­ takse projektiideed ja lahendusi, ruumiprog­ rammi. Rahastamisotsus tehakse summade, luba­ duste ja ajakava alusel. EALi juhatus leidis, et peale summade tuleks arvestada seda, et tulemu­ seks oleks parim hoone parimasse asukohta, mis sobib nüüdisaegse õpikäsitusega. Taotluse kõrvale oleks mõistlik küsida kohalikult omavalitsuselt (KOV) ka arhitektuurset eskiisi ja alles siis teha pingerida, kellele toetus eraldada. Kuna kõiki taot­ lusi ei ole võimalik rahastada, siis Riisaare sõnul ei küsita eskiisi just sellepärast, et ei soovita, et KOVid liigselt raha kulutaks. Teisena tekkis küsimus, kas Innove aktsepteerib seda, kui projekteerimise käigus tekivad muudatu­

sed projekti, mis on juba rahastuse saanud. Näi­ teks toodi Jõgeva Põhikool, mille eelprojekti (ole­ muselt juurdeehitusprojekti) on teinud Sweco. Kaks aastat hiljem selgus, et suur osa hoonest tuleb halva seisukorra tõttu lammutada, mistõttu tegi Sweco uue eskiisi, kus võrreldes varasemaga tehti väikesed muudatused, see esitati hankel. Sisuliselt sooviti ehitada nõukogudeaegse tüüp­ projekti alusel uus koolimaja. Ehitaja koos arhi­ tektidega pakkus tellijale kaalumiseks alterna­ tiivse ja funktsionaalsuselt parema variandi. Praegu on teinud uue eskiisi JVR, kes on valitud koolimaja edasi projekteerima: ruumiprogramm on sama, aga hoone konfiguratsioon muutunud. Tekib küsimus, kuidas algprojekti üldse rahastati. Põhjuseks peab Vellevoog asjaolu, et puudub filter, millega analüüsitaks, millised projektid lähevad hankesse, seetõttu ei ole ka kvaliteet tagatud. Idasaare sõnul ei näe Innove muudatuste tege­ mises probleemi, raha ära ei võeta. Rahastatakse projektiga ette nähtud ruutmeetreid ja taotlust, mis on esitatud. Kui projekteerimise käigus tuleb muudatusi või ruutmeetrite hulk suureneb, jääb see KOVide enda kanda. Oluline on, et muudatu­ sed vastaksid riigihangete seadusele ja muinsus­ kaitse tingimustele. EAL tegi järgmised ettepanekud: 1) kaasata rahastamisotsuste tegemisse ruumivaldkonna esindajad, kuna otsustel on pikaajalised ühiskond­ likud ja ruumilised mõjud; 2) soodustada tänapäe­ vase õpikeskkonna levikut ja nõuda selleks koo­ lide rahastamistaotluste juurde ka eskiislahen­ dusi.

Ümarlaud kooli teemal Valimiskorra komisjon

Eestseisus kommenteeris p 11.2.13 osa „ehitise ruutmeetri indikatiivne maksumus ei tohiks üle­ tada 800 eur/m²” järgmiselt: 800 eurot on ebatõe­ näoline ruutmeetrihind. Eestseisus tegi ettepa­ neku anda võistlusalale selgem lähteülesanne, kus oleks üheselt arusaadav seos arhitektuurimuu­ seumi esise ja installatsiooni asukohaga. Väli­ ruu­mi kaasamine on oluline ja praeguse ülesan­ dega jääks võistluse tulemus ebamääraseks. Kui arhitektuurikeskusel puudub raha väliruumiga tegeleda, soovitab eestseisus küsida RKASi abi. Eestseisus otsustas mitte kooskõlastada võistlus­ tingimusi ning kutsuda R. Järgi juhatuse koosole­ kule rääkima üürilepingu lõppemisest ja võimalus­ test jätkata Kultuurikatla ruumide rentimist.

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

01/18 arh.

ˬˬRiigigümnaasiumide projekteerimise kohta projekteerijatelt kogutud küsimused ja probleemid Ruumiprogramm on olnud kõigil riigigümnaa­ siumide arhitektuurivõistlustel sama. Juba pro­ jekteeritud koolide näitel tundub, et seda oleks aeg kohandada, kuna vead korduvad. Direktor valitakse projekteerimise lõpus. On probleem, et lõppkasutaja pole projekteerimisse kaasatud. Koolijuht kui sisuline tellija peaks ole­ mas olema juba projekteerimise ajal. Sisearhitektuur: põhimuudatused ja töö tehakse mööbli valikul, kuid kui eelarve on jäik, kas siis ei võiks mööblilahendusi optimeerida? Samas vali­ takse direktor nii hilja, et ta saabki ainult mööbli­ lahenduse juures kaasa lüüa. Tehnoruumide fikseeritud (ja ebapiisav) suurus võistlusülesandes: oluline on kaasata tehnilise lähteülesande koostamisse tellija. Liginullenergiahoonete nõuete saavutamine. Kas lisada jahutus? Passiivne jahutus sirmidega ei anna alati tulemust ja jahutus kiputakse ära jätma. Koole hiljuti projekteerinud / projekteerivad arhitektid juhtisid tähelepanu asjaolule, et lepin­

10

Loomestipendiumid Koolitus kindlustusseltsidele

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

arh. 01/18 gud ei ole koostatud mõistlikult, väga raske on leida insener-tehniliste eriosade projekteerimi­ seks koostööpartnereid. Kokkuvõttes leiti, et selliseid kohtumisi on roh­ kem vaja korraldada. Praegu peamiselt tõstatati teemasid ja kirjeldati probleeme, kuid vaja oleks ka lahendusi, eriti põhikoolide kohta, mille uuen­ damine on pandud täielikult KOVide õlgadele. Lepiti kokku uus kohtumine riigigümnaasiu­ mide lähteülesandesse muudatuste tegemiseks (ruumiprogramm, ruutmeetrid jms). ˬˬA. Ader andis ülevaate Haapsalu põhikooli arhitektuurivõistlusest. Võistlus oli edukas, esitati 20 tööd. Nüüdseks on aga tekkinud olu­ kord, kus ühisosalejad Nord Projekt AS, Trilog Studio OÜ ja Positiivne Pinnavorm OÜ (autorid Lidia Zarudnaya, Olavi Kukk ja Kristjan Tõlk) on vaidlustanud kogu võistluse ja palganud Maria Mägi advokaadibüroost Indrek Kuke nimelise advokaadi. Hagejad väidavad, et 1) nemad ainsana järgisid ruumiprogrammis (tuleneb Innove tabe­ list) etteantud ruutmeetrite arvu, 2) võistlejatele ei tagatud võrdseid tingimusi (žürii küsis riigihan­ gete registri kaudu kolme töö autoritelt täpsusta­ vaid küsimusi). Probleemiga tegeleb hangete vaidlustuskomisjon. EALi juhatus ja eestseisus toetavad täielikult žürii otsust valida ideevõistluse parim töö välja, lähtudes arhitektuurse idee kvaliteedist ning vas­ tavusest tänapäevasele õpikäsitusele. Võistlus­ ülesande lisana antud ruumide üldpindala ei olnud arhitektuurivõistluse hindamiskriteeriu­ mide osa ei hindamisel ega ka kvalifitseerumisel. SA Innove on kinnitanud, et lähteülesandes antud ruutmeetrid on soovituslikud ega ole käsitatavad määrava kriteeriumina. Otsustati saata hanke korraldajale (Haapsalu linn) toetuskiri ning HTMile märgukiri, et HTMi ja Innove põhikoolide ruumiprogrammis on viga (tüüplahendus peab olema vettpidav).

Loome­ stipendiumid Tabivere kooli võistlustingimused Hooned kaitse all

14. DETSEMBER 2017

11

1.  Tabivere põhikooli arhitektuurikonkursi tingimuste kooskõlastamine ja žürii liikmete määramine. K. Komissarov tutvustas EALile kooskõlastamiseks saadetud võistlusülesannet ja eeskirja. Žüriisse määrati K. Koov ja T. Sild. Otsustati vaadata üle autoriõigusi puudutav punkt ja kooskõlastada võistlustingimused. 2.  Loovisikute stipendiumide korra kinnita­ mine. Eestseisuse 30. novembri koosolekul tehti ettepanek viia loovisikute stipendiumide korda sisse mõni muudatus. Seekordsel koosolekul lisan­ dus ettepanek, et reisitoetuseks võiks saada sti­ pendiumi taotleda nii ette kui ka tagantjärele

(määrates ajalised tähtajad). Otsustati, et EALi stipendiumide kord peab vastama rahastaja tingi­ mustele, st Kultuuriministeeriumi juhendile. Otsustati see juhend üle vaadata ja korra kinni­ tamine edasi lükata.

3.  Ra Luhse loovisiku stipendiumi taotlus. Loomestipendiumide komisjon tegi eestseisusele ettepaneku eraldada Ra Luhsele loomestipendium summas 2500 eurot arhitektuurikonkursil „Inter­ national Music Centre in Želazowa Wola” osalemi­ seks. Eestseisus kinnitas ettepaneku.

4.  Koolituse arutelu, K. Koov. Kindlustusselt­ sid on avaldanud soovi koolitada oma töötajaid arhitektuuri valdkonnas ja 25. jaanuaril toimub kindlustusseltside liidus ühine koolituspäev. Koo­ lituskava: 1. arhitektitöö regulatsioonide maail­ mas, töö iseloom ja vastutusala (I. Rünkla Kultuuri­ministeeriumist); 2. arhitektuuribüroode läbilõige, projektide iseloom sõltuvalt büroo pro­ fiilist (T. Tarbe Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidust); 3. arhitekti kutsekirjeldus, muudatused kutsetasemetes (I. Heinsoo Kutsekojast); 4. case study: uut tüüpi arhitektuur + ehitus (all-in-one) (Ü. Mark KODAst); 5. liginullenergiamajade pro­ jekteerimine. Otsustati, et liginullenergiamajade projekteerimisest teeb ettekande Tõnu Laigu. Koolivõrgu korrastamise programm: et toetada ja julgustada kohalikke omavalitsusi võistlusi kor­ raldama, koolitada arhitekte tänapäevase õpi­ ruumi ja muutunud õpikäsituse teemal, on kavas teha nii tellija kui ka arhitektide harimiseks kooli­ tus. Esinejad oleksid koolide ja arhitektide poolt, lisaks räägiks Merike Kull Tartu Ülikooli Liiku­ mislaborist lahendustest, mis toetavad laste liiku­ mist koolis ja selle ümber, Islandi sotsiaalteadlane Anna Kristín Sigurðardóttir avatud õpiruumide plussidest ja miinustest sealse kogemuse põhjal. Esineksid ka hariduspsühholoog Grete Arro ja arhitektid, kes on projekteerinud uuemaid koole. Tehti ettepanek kutsuda esinema ka mõni Soome arhitekt (nt Verstase büroost), kuna seal­ sed koolid on teistsugused. Koolitus oleks koha­ like omavalitsuste, koolijuhtide ja arhitektide jaoks, kaasatud oleks ka RKAS. 5.  J. Huimerind tutvustas viimase kahe aasta jooksul kaitse alla võetud hooneid. Kaitse alla on võetud üheksa objekti: Linnamäe hüdroelektrijaam, Taebla koolimaja, Tartu Üli­ kooli loodusteaduste õppehoone (hilisem zooloo­ giamuuseum, nüüd loodusmuuseum), Tartu Kom­ mertsgümnaasium ja teeninduskool, Valga raud­ teejaam, Narva raudteejaam, Tapa raudteejaam, Eesti Rahvusraamatukogu ning Piira veterinaar­ ravila hoone.

2.  Kokkuvõte MKMi külastusest 10.01 ener­ giatõhususe teemal, T. Laigu. Energiatõhususe teema puudutab igapäevast projekteerimist. Nõu­ ded on esitatud 2015. a välja antud ehitusseadus­ tiku määruses „Hoone energiatõhususe miini­ mumnõuded”. Euroopa Liidu hoonete energia­ tõhususe direktiivi alusel on liikmesriigid kohustatud järgima energiatõhususe nõudeid uute ja oluliselt rekonstrueeritavate hoonete puhul. Pärast 31. detsembrit 2019 peavad kõik uusehiti­ sed olema liginullenergiahooned. Samu nõudeid peavad juba pärast 31. detsembrit 2018 täitma uusehitised, mida kasutavad ja omavad riigiasutu­ sed. Seepärast uuendatakse praegu kehtivat mää­ rust. MKMi eesmärk oli kohtumisel anda infot, mis on tehtud ja millised muudatused on ees ootamas. 3. Uuringutest laiemalt (OSKA raken­

dusuuring, BIM), T. Tarbe, A. Ojari

ˬˬOSKA rakendusuuring Taust: EALi on jõudnud info, et valminud on OSKA rakendusuuringu „Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele ehituse valdkonnas” aruanne ja aruande lühiversioon. Uuringu tegemiseks moo­ dustas Kutsekoda 2016. a lõpus eksperdikogu, Kutsekoja väitel kutsuti protsessi osalema ka EALi esindaja, kuid ei EALi ega ka Kutsekoja arhiivis ei ole selle kohta infot. Isiklik kutse osaleda eksper­ dikogu töös oli saadetud Tõnis Tarbele, kes mää­ rati eksperdikokku EALi esindajana ilma, et EAL oleks sellest teadlik olnud. Seega ei olnud EAL protsessi ametlikult kaasatud. Uuringu sisu krii­ tika: arhitekti rolli ehitamise protsessis on märki­ misväärselt vähendatud. Ehkki teemaks olid pigem kutseõppe erialad, on lihtsustatud kujul sisse toodud ka arhitektuur. Kuna dokument on MKMi ja HTMi strateegiliste otsuste aluseks, leidis eestseisus, et on väga kahetsusväärne, et see on valminud ilma, et oleks

12

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

ˬˬBIMi uuring BIM (ehitusinfo modelleerimise programm) Taust: teema on uue BIM-koordinaatori kutse loo­ mine, millega seoses tuleb täiendada kutsestan­ dardeid (BIMi baastase, tehnik/modelleerija). Ehi­ tusfüüsika kompetentsid lisatakse praeguse kut­ sestandardite uuendamise käigus inseneri ja arhitekti õppekavade aluseks olevatesse kutse­ standarditesse (ehitusinsener, tase 6, esmane kutse; diplomeeritud ehitusinsener, tase 7, esmane kutse; rakendusarhitekt, tase 6, ja diplo­ meeritud arhitekt, tase 7) ning luuakse eraldisei­ sev kutsestandard. Nimelt on BIM-spetsialisti taseme (koordinaator) kirjeldamiseks vaja eraldi kutsestandardit, milles vajalikud kompetentsid ära kirjeldatakse. Nii tekib BIM-koordinaatori tegevusala spetsialistide jaoks suunatud kutse, mida on soovijatel võimalik taotleda lisaks ole­ masolevale kutsele. EALilt oodatakse eestseisuse või juhatuse arva­ must ja positiivse seisukoha korral toetusallkirja. Juhatus on kiitnud uue kutse loomise heaks, kuid leidnud, et BIM on üks paljudest tööriistadest ja selle kasutamise oskus ei tohiks mõjutada/takis­ tada arhitektikutse saamist. Juhatuse arvates ei tohi seda oskust siduda arhitekti kutsekvalifikat­ siooniga ühelgi tasemel. I. Näki sõnul kasutatakse Euroopa põhjaosas (Põhjamaades, Hollandis, Inglismaal) BIMi suhte­ liselt palju, lõuna pool vähem. Siduda Eestis BIM kvalifikatsiooniga oleks vale. Euroopas koolita­ takse BIM-koordinaatoriteks ka mittearhitekte. BIM ei ole arhitektuuri kvaliteedi näitaja. Eestseisus leidis, et BIM-koordinaatori tase 6 oleks piisav, ja pidas oluliseks, et kui alustatakse BIMi standardi koostamist, peab EAL osalema töögrupis. Eestseisus toetas juhatuse arvamust, et BIMi kasutamise oskust ei tohi siduda arhitekti (ja inseneri) kutsekvalifikatsiooniga ühelgi tase­ mel, ning toetas seda eraldi kutsena. Eestseisus tegi ettepaneku kutsuda BIM-koordinaatori kutse loomisega tegelevad inimesed teemat tut­ vustama eestseisusele. Otsustati allkirjastada ELi energiatõhususe programmi Net-UBIEP toe­ tuskiri, et olla edaspidi nende sündmustega kursis.

Veneetsia biennaal

1.  Veneetsia biennaali tutvustus (autorid Skype’i vahendusel). 2018. a biennaali Eesti paviljoni kuraatorid Laura Linsi ja Roland Reemaa andsid ülevaate hetkeseisust, kirjeldasid näituse­ ruumi ja üldist kontseptsiooni. Eestseisus esitas täpsustavaid küsimusi, kuid leidis, et üldiselt on näituse idee muutunud arusaadavamaks.

Energiatõhusus

18. JAANUAR 2018

OSKA rakendusuuring

6.  „Aasta betoonehitis 2017” konkursi züriisse EALi esindaja määramine. Eesti Betooniühing korraldab traditsioonilise konkursi ja on palunud EALil määrata žüriisse esindaja. Otsustati määrata žüriisse Kalle Vellevoog.

kaasatud EAL ning Eestis kõige pikemat aega arhi­ tektuuriharidust pakkunud õppeasutus Eesti Kunstiakadeemia koos sealse arhitektuuriteadus­ konnaga. Eestseisuse hinnangul tuleks arhitek­ tuuri ja arhitektuuriõpet puudutav tuleks kind­ lasti valdkonna spetsialistidega läbi arutada. Otsustati saata selle kohta märgukiri Kutse­ kotta, MKMi ja HTMi.

Konkursi žürii

01/18 arh.

Teenetemedalid Ja kolleegipreemia Loomestipendiumid Kuraatorinäitus Teenetemedalid

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

arh. 01/18

13

4.  EALi teenetemedalid ja kolleegipreemia 2017 kohta tehtud ettepanekud Parim tellija: Ramon Rask (A. M. Lutheri mööblivabriku masinasaali renoveerimise eest). Tunnustamist väärib tema visioon ja julgus võtta üle saja aasta vanune lagunenud tööstushoone, mis on viimased 20 aastat seisnud tühjalt ja jõud­ nud hävimise äärele (betoon karboniseerunud, sarrused läbiroostetanud, paevooder välja vaju­ nud jne), mille elavdamiseks tehtud hulk projekte, kuid mille realiseerimine on osutunud võimatuks muu hulgas spetsiifilise arhitektuuri ja rangete muinsuskaitsepiirangute tõttu, ning panna seal elu uuesti tuksuma. Ramoni pühendumise tule­ musena on kultuurilooliselt oluline hoone pääste­ tud ja loodud erilise miljööga bürookeskkond. Seda on tehtud suure austusega hoone loojate, Lutheri perekonna ning arhitektide Bubõri ja Vas­ siljevi ees. Hoones on eksponeeritud Ramoni mahukas Lutheri mööbli kollektsioon. Parim tellija: Tartu Linnavalitsus (Roosi, Pargi ja Aleksandri tänava arendamise eest). Auhinda võiks tulla vastu võtma abilinnapea Jarno Laur. Parim tellija: Astri Kinnisvara (Balti jaama turu eest). Parim tellija: RKAS (Noora maja eest). Parim projektijuht: Indrek Tärno. Üldiselt on ta seisnud selle eest, et kõik osapooled mõistak­ sid, mis on projekt ja milleks see vajalik on ning kui oluline hea maja eeldus on hea projekt, kitsa­ malt aga selle eest, et kõik osapooled mõistaksid oma töölõigu tähtsust, kohta ja ülesandeid. Ta on vedanud mitme projekteerimisstandardi väljatöö­ tamist, omaniku/tellija esindajana koostanud väga põhjalikke projekteerimise lähteülesandeid ja peaprojekteerijana juhtinud silmapaistvate hoo­ nete projektide koostamist. Ta on koolitanud arhi­ tekte ja teisi projekteerijaid lektorina kõrgkooli­ des ja täiendkoolitustel ning väärib tunnustust kui euroopaliku projekteerimiskultuuri pühendu­ nud juurutaja. Parim arendaja: Balti jaama turu arendaja Astri Grupp või Astri Kinnisvara. Parim ehitaja: Balti jaama turu ehitaja Mapri Ehitus (?). Parim ametnik: Jaak-Adam Looveer (tunnus­ tusena loovuse ja selgroo eest selles töös); Tartu Linnavalitsuse kollektiiv, kelle eestvedamisel on Tartus viimastel aastatel linn liikunud õiges suu­ nas. Medal antakse isiklikult Jarno Laurile, ära märkida võiks paljusid: Tõnis Arjust, Valvo Semi­ larskit, Urmas Klaasi, Raimond Tamme, üldse kogu arhitektuuri ja ehituse osakonna ning linna­ planeerimise ja maakorralduse osakonna ametnikke. Parim publitsist: Merle Karro-Kalberg Sirbi arhitektuurikülgede toimetamise ja valdkonna teemaderingi laiendamise eest.

Tehti ettepanek vaadata eelmisel aastal kollee­ gipreemiale esitatud kandidaatide nimekirja. Järgmisel aastal on oluline tunnustada parima tel­ lija tiitliga Maido Ruusmanni (Tõrva vallavanem) kui „EV 100” projekti kirglikuimat eestvedajat. Otsustati saata EALi liikmetele uus meeldetule­ tus esitada teenetemedalite kandidaate nädala jooksul.

5.  Birte Böeri EALi liikmeks astumise aval­ duse ja portfoolio läbivaatamine. Eestseisus vaatas läbi Birte Böeri EALi liikmeks astumise avalduse ja portfoolio. Eestseisus tegi ettepa­ neku kontrollida, kuidas reguleerib EALi põhikiri väliskodanike EALi liikmeks vastuvõtmist (kas ta peab resideeruma Eestis või omama elamisluba). Otsustati: kui avaldus vastab põhikirjale, võtta Birte Böer EALi liikmeks vastu.

1. VEEBRUAR 2018 1.  EALi kuraatorinäituse kuraatorid Mihkel Tüür ja Eik Hermann tutvustasid näituse ideed. EAL kuulutas 24. oktoobril 2017 välja võistluse, et leida Tallinnas ja teistes Eesti linna­ des toimuva EALi 2018. aasta kuraatorinäituse kuraator(id). Esitati 10 ettepanekut. Esikoht (auhind 1000 €) ja õigus kureerida aastanäitust läks väga päevakajalisele teemale, võistlustööle märksõnaga „Liginull” (autorid Eik Hermann, Ott Kadarik, Mihkel Tüür). Kuraatorid tutvustasid eestseisusele näituse ideed. Kuna juba kahe aasta pärast rakendub ligi­ nullnõue eranditult kõigile ja info on selle kohta suhteliselt ebamäärane, tulenes näituse mõte eel­ kõige sellest, et saada teema enda jaoks selge­ maks. Näitus on pigem teemakriitiline. Praegu tegeletakse sisu kokkupaneku ja ruumi otsingu­ tega. Lisaks korraldab EAL samateemalise konve­ rentsi, kuhu kaasatakse teemaga seotud põhilised osapooled. Kaks üritust hoitakse siiski autonoomsena. Tehti ettepanekuid, kuhu võiks näituse Tallin­ nas üles panna: Viru keskuse fuajee, EKA uus maja, Eesti Rahvusraamatukogu, Tallinna Tehni­ kaülikool, linnaruum.

2.  EALi teenetemedalite saajate kinnita­ mine. Eestseisus vaatas läbi EALi liikmete ette­ panekud, keda võiks EAL selle aasta üldkogul tun­ nustada teenetemedalitega. Otsuse tegemisel läh­ tus eestseisus sellest, et tunnustatakse kindlat inimest tema teene(te) eest. Kandidaatide hulgast valis eestseisus välja järgmised medalisaajad. Projektijuht 2017: Indrek Tärno. Ta on seis­ nud selle eest, et kõik osapooled mõistaksid, mis on projekt ja milleks see vajalik on.

4.  Valimiskorra kinnitamine. EALi valimis­ korda viidi sisse muudatused. Eeskujuks võeti teiste MTÜde ja omavalitsuste liidu valimiskorrad. Eestseisus vaatas tehtud muudatused üle. Vara­ sema 20 hääle asemel on EALi igal liikmel eestsei­ suse liikmete valimisel 10 häält ning presidendi, revisjonikomisjoni ja aukohtu liikmete valimisel üks hääl. Tekkis küsimus, et kui näiteks revisjoni­ komisjoni liikmete (kolm liiget) valimisel on või­ malik anda ainult üks hääl, võib tekkida olukord, kus keegi ei saa ühtegi häält, siis kas null häält on kolmas koht? Eeldati, et vähemalt kandideerija ise annab enda poolt hääle. Eestseisus kinnitas uue valimiskorra.

15. VEEBRUAR 2018

5.  Valimiskomisjoni liikmete ettepanekud ja

1.  Kutsekoja vastuskiri OSKA uuringu

võimalusel kinnitamine. Otsustati määrata komisjoni liikmed noortekogu liikmete hulgast ja valimiskomisjoni sekretäriks Kadri Saar.

kohta. Eestseisuse 18. jaanuari koosolekul otsus­ tati saata OSKA uuringu teemal Kutsekotta, MKMi ja HTMi märgukiri ettepanekuga vaadata selle sisu läbi ja korrigeerida seda koostöös arhi­ tektidega. Kutsekojast tulnud vastuses öeldakse, et kui EAL näeb vajadust lisada arhitektide kutse­ ala paremaks kaasamiseks eksperdikogu koosseisu lisaliige, siis palutakse EALil teha selleks ettepa­

Kutse andja õigused Üldkogu kava

7. Info juhatuselt. K. Koov teavitas eestseisust kirjadest, mille EAL on välja saatnud. • Maarjamäe memoriaal – mälestusala tervi­ kuna korrastamise kohta tegi EAL ettepa­ neku, et enne otsuste tegemist kutsutaks kokku arhitektuuri, maastikuarhitektuuri, monumentaalkunsti, arhitektuuriajaloo ja muinsuskaitse spetsialistidest koosnev komisjon, kes aitab hinnata rajatise kultuuri­ list, ajaloolist ja arhitektuurilist väärtust, anda soovitused taastamise ulatuse ning töö iseloomu kohta. • Märgukiri OSKA dokumendi „Tuleviku­ vaade tööjõu ja -oskuste vajadusele: EHITUS. Uuringu lühiaruanne 2017” kohta – EAL tegi ettepaneku dokumendi sisu uuesti avada, arhitektide seisu­kohast läbi vaadata ja korrigeerida. • Märgukiri Tallinna Haridusametile nende korraldatavate hangete (Tallinna Saksa Güm­ naasiumi ja Tallinna Arte Gümnaasiumi kooli­ majade rekonstrueerimise) kohta. EAL tegi ettepaneku hanked peatada, lähteülesanded koostöös EALi ja HTMiga läbi vaadata ning soovituslikult korraldada uued hanked koos arhitektuurivõistlustega. Lisaks teavitas Koov eestseisust maikuus toimu­ vast nüüdisaegse kooliruumi konverentsist.

Info juhatuselt

9. veebruaril 2018 tuleb EALil esitada Kutsekojale kutse andja õiguste taastaotlemise avaldus, uus kalkulatsioon ja kutse andmise kord. Kutsekomis­ jon tegi ettepanekud teha kalkulatsioonis ja kutse andmise korras järgmised muudatused: pikendada volitatud arhitekt, tase 7, ja volitatud arhitektekspert, tase 8, kutsetunnistuste kehtivusaega viielt aastalt seitsmele; tõsta esmataotlejate kutse taotlemise tasu 490 eurole; alandada taastaotle­ jate kutse taotlemise tasu 345 eurole; EALi liikme­ tele ei rakendu taotlemise tasule soodustust; tõsta kutse- ja hindamiskomisjoni liikmete (sh kutse­ standardite uuendamise töögrupi liikmete) tunni­ hinda 30 eurolt 33,6 eurole (bruto).

Valimiskord

3.  Üldkogu kava kinnitamine. Eestseisus vaa­ tas üle üldkogu kava ja tegi sinna muudatus­ ettepanekuid. Juhiti tähelepanu sellele, et on oluline, et EALi liikmed, kes tulevad üldkogule, saaksid piisava ülevaate, millega EAL on aasta jooksul tegelenud ja mis on olnud põhilised tee­ mad. Otsustati kinnitada 2018. a üldkogu kava.

6.  Kutse andja õiguste taotlemine. Hiljemalt

Valimiskomisjon OSKA uuring

Arendaja 2017: Balti jaama turu arendaja Astri Kinnisvara, Tarmo Kleimann. Arhitektuuriametnik 2017: Jaak-Adam Loo­ veer tunnustusena loovuse ja selgroo omamise eest selles töös. Konstruktor 2017: Jaanus Natka Eesti Rahva Muuseumi konstruktsioonide projekteerimise eest. Ta on tunnustamist väärivalt mõelnud kaasa arhitektuurse visiooniga. Elegantselt on teostatud muu hulgas 60 m peakanduriga ja 40 m konsoo­ liga varikatus, 40 m pikkune 70 m laiune sillaosa, kus hoone alt voolavad läbi tiigid, betoonelemen­ did ja -pinnad (aasta betoonehitis 2016) ning teraskonstruktsioonid (varikatus, ripplaed, klaas­ ekraani toestus, näituseruumide seinad, mis visuaalselt ei toetu põrandale) jne. Aasta kolleeg 2017 hääletusel osales Doodle’i keskkonnas 92 hääletajat. Tutvustuste tekstid vaadatakse veel üle ja ühtlustatakse. EAL hakkab Eesti arhitektuuripreemia galal andma peale EALi arhitekti aastapreemia ning preemia „Väike” (antakse üle aasta) välja teenete­ medalit „Aasta tegu” (mitterahaline).

14

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

01/18 arh.

Uue ooperimaja asukoht Liikmeks astumise avaldused Laulupeo uus dirigendipult Muinsuskaitseseadus

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

arh. 01/18 nek. Eestseisus tegi ettepaneku, et EALi esin­ daks eksperdikogus K. Koov ja OSKA uuring tuleks teha uuesti algusest peale.

2.  Ooperimaja asukohast (I. Allmann). 2010. a kaardistati Tallinnas kohti, kus võiksid asuda dominantsed avalikud hooned, ja leiti, et uue ooperiteatri väärikaim asukoht oleks Admirali­ teedi basseini lõunapoolses nurgas. Praegu tehakse Aivar Mäe palvel sama otsingut ja ooperi­ maja sobiva asukoha leidmiseks loodud töögrupp on koos käinud viiel korral. Eelmise töögrupi tähelepanu koondus valdavalt sadamaala ümber. Ka seekord vaadati sadama piirkonda (Kalaranna, Logi ala, linnahall, kinnistud Admiraliteedi bas­ seini ümber, Patarei ala). Lähtutakse suuresti ette­ antud lava mõõtudest. Praegune ooperiteater on projekteeritud rahvamajaks ja ei täida ooperi vaja­ dusi. Otsust sobivaima asukoha kohta veel ei ole. Töögrupi arhitektidest liikmed arhitektidena toe­ tavad uue hoone ehitamist, asukohana Admirali­ teedi basseini äärt (sama ala mis kaheksa aastat tagasi). 3.  Laulupeo uue dirigendipuldi arhitektuuri­ võistluse tingimuste kooskõlastamine. Ava­ liku ideevõistluse eesmärk on saada parim lahen­ dus Tallinna lauluväljaku laulupeo dirigendipul­ dile. Võistluse korraldavad Eesti Arhitektuurikes­ kus ning Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA. Eestseisus kooskõlastas võistlustingimused järgmiste märkustega: • täpsustada puldi hoiustamine ja demonteeri­ tavuse nõue; • täpsustada puldi rajamise eelarve (suuliselt kinnitati eestseisuses max 65 000 eurot); • lisada kvalifitseerimiskomisjoni koosseis; • žürii esimees peaks olema Aet Maatee kui peakorraldaja esindaja (heast tavast lähtu­ valt), Raul Järg võiks olla liige; • preemiafondis on 5000, 4000, 2000 ja 1000 eurot; • lisada maketinõudele mastaap; • p 9.2 võistluse vorm: üheetapiline avalik idee­ võistlus; 8) EAL aktsepteerib osalemisnõu­ dena arhitekti või disaineri diplomit. EAL soovitas omapoolseks žüriiliikmeks Alvin Järvingu. 4.  Muinsuskaitseseaduse eelnõust. EALile on Kultuuriministeeriumist tulnud arvamuse avalda­ miseks muinsuskaitseseaduse eelnõu ja seletus­ kiri. J. Huimerind andis eestseisusele ülevaate eel­ nõu põhimõttelistest muudatustest võrreldes eel­ mise versiooniga. EALi muinsuskaitseseaduse töögrupp töötab eelnõu ja seletuskirja läbi ning koondab seisukohad.

15

5.  Hector Otero EALi liikmeks astumise avalduse ja portfoolio läbivaatamine. Eestsei­ sus, vaadanud läbi Hector Otero EALi liikmeks astumise avalduse ja portfoolio, otsustas ta EALi liikmeks vastu võtta.

6.  Liis Uustali EALi liikmeks astumise aval­ duse ja portfoolio läbivaatamine. Eestseisus, vaadanud läbi Liis Uustali EALi liikmeks astumise avalduse ja portfoolio, otsustas ta EALi liikmeks vastu võtta.

7.  Andro Männi EALi liikmeks astumise avalduse ja portfoolio läbivaatamine. Eestsei­ sus, vaadanud läbi Andro Männi EALi liikmeks astumise avalduse ja portfoolio, otsustas ta EALi liikmeks vastu võtta.

01/18 arh.

EALi üldkogu koosolek 1. märtsil 2018 Tallinnas viisi arengusuundadest. Tutvustati Euroopa rii­ kide arhitektuuripoliitika uuemaid mõttesuundi ja edulugusid nende elluviimisel. Peakõneleja oli arhitekt Massimiliano Fuksas, teiste seas esinesid nii Iiri kui ka Flandria riigiarhitektid.

1.  TERVITUSSÕNAD EALi president Katrin Koov K. Koov tervitas üldkogule tulnud EALi liikmeid. Koosolekule registreerus 128 liiget, neist 22 olid delegeeritud volitusega.

2.  MÄLESTUSSEISAK LAHKUNUTELE, EALI UUTE LIIKMETE TUTVUSTUS EALi direktor Ingrid Mald ˬˬLeinaseisakuga mälestati kahe üldkogu vaheli­ sel ajal (aprill 2017 – veebruar 2018) meie seast lahkunud EALi liikmeid. Feliks Loit Siiri Kasemets Udo Ivask Aala Buldas Vivian Lukk

02.03.1949–11.06.2017 21.08.1945–06.06.2017 08.04.1932–09.10.2017 20.12.1937–10.01.2018 24.03.1923–11.02.2018

ˬˬTutvustati uusi liikmeid (liitunud 06.04.2017– 01.03.2018): Rebecca Pütsep, Berit Freivald, Maria Freimann, Juhan Kangilaski, Maria Alnek, Eva-Liisa Lepik, Roland Reemaa, Laura Linsi, Birte Böer, Andro Mänd, Hector Otero ja Liis Uustal. (Vt tutvustusi rubriigis „EALi uued liikmed”)

3.  ÜLEVAADE EALI TEGEVUSEST 2017. AASTAL Ingrid Mald ˬˬLoovtööde konkursi „Ruumiuurijad 2017” kor­ raldas EAL koostöös EKA arhitektuuriteadus­ konna ja MTÜga Ruumiharidus, et innustada noori rohkem tegelema ruumiloome ja elukesk­ konna kavandamise küsimustega. Kandideerida võisid põhikoolide ja gümnaasiumide õpilased oma loovtööga, mis tegeleb ruumiga. Projekt jät­ kub 2018. aastal. ˬˬArhitektuuripoliitika konverents toimus Tallin­ nas 21. septembril Euroopa Liidu eesistumise programmi raames ja korraldati koostöös Kultuu­ riministeeriumiga. Konverents pakkus ülevaate ruumilise planeerimise ja ehituskultuuri mõtte­

ˬˬEALi 2017. a arhitektuuri aastapreemiate gala toimus 8. detsembril Tallinnas Vabal Laval ja näitus oli avatud internetiaadressil www.arhitektuuripreemiad.ee. Sketšid ja tele­ saade on järelvaadatavad Estonian Architecture’i YouTube’i kanalil (ka 2015., 2016. a). ˬˬLisaks korraldati traditsiooniline suveseminar juunis Pühajärvel (osales u 220 inimest)​, oktoob­ ris maakonnaväljasõit Pärnusse koos planeerin­ gute aruteluga ja novembris õppereis Marokosse (34 inimest). Näitus „Kuhu kadus euro” oli avatud Ungaris ja Tartus Eesti Rahva Muuseumis. EAL korraldas mitu näitust arhitektuurivõistlustest arhitektuurimuuseumis ja uue kuraatorinäituse võistluse 2017. a lõpus. Detsembris algasid aju­ rünnakud uue ooperimaja asukoha leidmiseks, mille tulemus sõnastatakse lähiajal ka dokumen­ dina. EALi kontor kolis aasta jooksul kaks korda. ˬˬKutsekomisjon korraldas 2017. aastal kaks kutse taotlemise vooru ja vaatas läbi 118 kutse­ taotlust. Praegu on Eestis 397 volitatud arhitekti, tase 7, kutse omanikku ja 27 volitatud arhitektieksperti, tase 8, kutse omanikku. Selle aasta esi­ mene kutse taotlemise voor käib, järgmine algab aprillis. ˬˬArhitektuurivõistlused: „EV 100” Jõhvi hari­ duslinnak, „EV 100” Narva vanalinn, Viljandi vee­ keskus​, Türi põhikool ja spordihoone (I preemia: Risto Parve, Kai Süda, Margit Valma ja Heldi Jüri­ soo arhitektuuribüroost KARISMA arhitektid OÜ), Saue keskusehoone, Kalevi keskstaadion (I koht: Karli Luik, Johan Tali ja Martin McLean Kontekst AB OÜst), Mulgimaa elamuskeskus, Tal­ linna Kaubamaja kvartal (I koht: Jaan Kuusemets, Erko Luhaaru, Anne Vingisar, Jose De la Pena Gomez Millan, Jose A Pavon Gonzalez ja Myriam Rego Gomez DAGOpenist), Sisekaitseakadeemia Narva õppehoone (I preemia: Gert Guriev, Markus Kaasik, Kerstin Kivila, Mihkel Meriste, Andres Ojari ja Ilmar Valdur Kolm Pluss Üks OÜst). Koos­ kõlastati / vaadati läbi 13 võistluse tingimused. ˬˬ„Eesti Vabariik 100. Hea avalik ruum” on aas­ tail 2014–2018 elluviidav EALi suurprojekt koos­ töös Riigikantselei ja kohalike omavalitsustega. 2015.–2017. a korraldati 16 avaliku ruumi arhi­

16

arh. 01/18

EALI ÜLDKOGU KOOSOLEK 01.03.2018

tektuurivõistlust, millest 12 on saanud rahastuse elluviimiseks, üks on rahastusotsuse ootel, kaks on rahastusvõimaluse ootel ja üks ebaõnnestus. 2018. a valmib Tõrva, Põlva ja Valga ning eeldata­ valt ka Rapla keskväljak, 2019. a valmib Võru, Kuressaare, Elva ja Jõhvi keskosa. 2018. a algata­ takse koostöös Kultuuriministeeriumiga jätku­ programm „EV 100+”, mille käigus loodetakse 2018.–2022. a korraldada veel u 30 avaliku ruumi võistlust Eesti väikelinnade keskosadele. ˬˬ2018. aasta tegevuskava • Programmi „Eesti Vabariik 100. Hea avalik ruum” väljakute avamised, nurgakivi pane­ kud, jätkuprogrammi algatamine • Konverents „Muutuv kooliruum” 10. mail Tal­ linnas Kumus • Foorum „Ruumiuurijad 2018” 19. mail • Suveseminar pärandi teemal 29.–30. juunil Pärnumaal Lepaninas • Baltimaade arhitektuurikoolide parimate üli­ õpilastööde võistlus ja näitus oktoobris Eesti Kunstiakadeemia uues majas • Nullenergiateemaline konverents oktoobris/ novembris • EALi kuraatorinäitus „Liginull” oktoobris/ novembris (kuraatorid O. Kadarik, M. Tüür, E. Hermann) • Õppereisid Valka ja Mehhikosse oktoobris/ novembris • Arhitektuuri aastapreemiate (sh EALi aasta­ preemia) 2018. aasta gala 6. detsembril Tal­ linnas Salme kultuurikeskuses • Jooksev töö: võistlused, infopäevad, eksper­ tiisid, päringud jne

4.  2017. A MAJANDUSAASTA ARUANDEST revisjonikomisjoni esimees Raivo Tabri Avalik käega hääletamine, vajalik 51% häältest. ˬˬRevisjonikomisjon on aruande mustandi üle vaadanud ja leidnud sealt kiirustamise jälgi. See­ pärast soovib komisjon lõpliku aruandega veel kord põhjalikult tutvuda, et oleks võimalik see täie kindlusega kinnitamiseks esitada. Revisjoni­ komisjon tegi üldkogule ettepaneku volitada aas­ taaruannet kinnitama uus eestseisus, kuna inimli­ kel põhjustel jäi selle valmimine liiga hilja peale (aruannet koostanud ettevõtte töötaja haigestus). Otsustati, et üldkogu volitab aastaaruannet kinni­ tama täna valitava uue eestseisuse.

5.  VABA MIKROFON Helmi Sakkov: „Tahaksin esineda EALi üldkogul teemal „Arhitekti anonüümsus”. Arhitekti ja/või arhitektuuribüroo silt seinal ei tähenda ainult

17

Foto: Reio Avaste

uhkust ja tunnistamist, et arhitektuur on kunst. See on ka vastutuse küsimus. Arhitekt vastutab selle eest, et hoone on kasutajale tervislik ja inspi­ reeriv. Praegu on nii, et majast foto teinud foto­ graaf vastutab oma töö kvaliteedi eest – fotol aja­ lehes on ju tema nimi. Aga hoone välja mõelnud arhitekt ei vastutaks avalikkuses nagu millegi eest. Teen ettepaneku lisada igale hoonele selle projekteerinud arhitekti nimi, kasvõi väikeselt, nii oleks võimalik tuvastada hoone autor.”

6.  VALIMISKORRA TUTVUSTUS Ingrid Mald I. Mald tutvustas valimiskorda ja valimiskomis­ joni. Valimiskomisjon kinnitati koosseisus noorte­ kogu liige Kirke Päss, noortekogu liige Anne Vin­ gisar, EALi liige Liina-Liis Pihu, EALi liige EvaLiisa Lepik ja EALi sekretär Kadri Saar. Valimiskorra punktid 10–14 (vastu võetud eest­ seisuse 01.02.2018. a otsusega nr 4): valimised toimuvad ühes voorus; EALi igal liikmel on eest­ seisuse liikmete valimisel 10 häält, EALi igal liik­ mel on presidendi, revisjonikomisjoni ja aukohtu liikmete valimisel üks hääl; salajasel hääletusel teeb valija valimissedelile märke ruutu selle kandi­ daadi nime (nende kandidaatide nimede) ette, kelle poolt ta hääletab; täidetud valimissedeli paneb valija valimiskasti, mille on valmiskomisjon enne hääletamist üle kontrollinud ja pitseerinud.

7.  PRESIDENDIKANDIDAADI NING EESTSEISUSSE JA KOMISJONIDESSE KANDIDEERIJATE TUTVUSTUS Ingrid Mald Uue presidendi (juhatuse liikme) valimine (sala­ jane hääletamine, lihthäälteenamus). Kandideeris Katrin Koov. Aukohtu uue koosseisu valimine (salajane hääle­ tamine, lihthäälteenamus). Kandideerisid Margit Mutso, Angeelika Pärna, Siiri Vallner, Aet Ader (varuliige) ja Mihkel Urmet (varuliige).

01/18 arh.

8.  PRESIDENDIKANDIDAADI KATRIN KOOVI KÕNE (Vt kõne teksti juhtkirja rubriigis)

9.  HÄÄLETAMINE Valiti president, eestseisus (20 liiget), aukohus (3 + 2 liiget) ja revisjonikomisjon (3 liiget).

10.  MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI TEGEVUS AASTANI 2020 Jüri Rass MKMi ehituse asekantsler Jüri Rass andis üle­ vaate ehitusvaldkonnast rõhuasetusega projektee­ rimisel (liginullhooned, BIM, ruumiloome ekspert­ rühm jm).

teerijana on ta juhtinud mitme silmapaistva hoone projekti koostamist, viimane ja mahukaim oli Eesti Rahva Muuseum. ˬˬParima arendaja teenetemedali pälvis Balti jaama turu kui linnaruumi rikastava, julge, mit­ mekesise ja inspireeriva keskkonna arenduse eest Astri Kinnisvara. Medali võttis vastu juhatuse liige Tarmo Kleimann. ˬˬParima kohaliku omavalitsuse arhitekti teene­ temedal anti Tallinna Linnaplaneerimise Ameti arhitektile Jaak-Adam Looveerile. Eelkõige tun­ nustati tema rolli Tallinna peatänava ja Kalamaja peatänava projektide arendamisel ning Reidi tee projekti tasakaalustamisel. Alates 2017. a sügisest veab ta eest ruumiloome ekspertrühma tööd Rii­ gikantselei juures. ˬˬParima konstruktori teenetemedali pälvis Jaa­ nus Natka, kelle loodud konstruktsioonilahen­ dusi saab näha näiteks Eesti Rahva Muuseumis, sh silmapaistvat 60 m pikkust peakandurit, 40 m pikkuse konsooliga varikatust, 40 m pikkust ja 70 m laiust sillaosa, betoonelemente ning teras­ konstruktsioone. ˬˬAasta parimaks kolleegiks valiti arhitekt Raul Vaiksoo, kes on alati abivalmis ja leidnud aega jagada oma laialdasi teadmisi ka teistega, näiteks seenioride väljasõitudel. Lisaks arhitektitööle tegeleb ta muusikaga ja on kirjutanud sisukaid raamatuid Eesti ajaloost. Kolleegid tunnustavad Vaiksood pühendunud arhitektuuritegevuse ja mitmekesise panuse eest Eesti kultuurilukku.

11.  KULTUURIMINISTEERIUMI ARHITEKTUURINÕUNIKU ROLL ARHITEKTUURIPOLIITIKAS AASTAL 2020

14.  VALIMISTULEMUSTE TEATAVAKSTEGEMINE

Indrek Rünkla

valimiskomisjoni liige Kirke Päss

Indrek Rünkla andis ülevaate arhitektuurinõuniku rollist arhitektuuripoliitikas aastal 2020.

Hääletusel osales 128 EALi liiget (sh 22 volitu­ sega) ja valimiskastis oli 493 kehtivat sedelit. EALi presidendi ja juhatuse liikme ametiko­ hale osutus valituks Katrin Koov. EALi aukohus osutus valituks koosseisus Mar­ git Mutso, Angeelika Pärna, Siiri Vallner, Aet Ader (varuliige) ja Mihkel Urmet (varuliige). EALi revisjonikomisjon osutus valituks koos­ seisus Siiri Koot, Jüri Siim ja Raivo Tabri. EALi eestseisus osutus valituks koosseisus Aet Ader, Indrek Allmann, Oliver Alver, Jaak Huime­ rind, Elo Kiivet, Kalle Komissarov, Eve Komp, Raivo Kotov, Tõnu Laigu, Andres Levald, Marika Lõoke, Andro Mänd, Koit Ojaliiv, Toomas Paaver, Ülo Peil, Peeter Pere, Mai Šein, Aleksandr Zverev, Veronika Valk-Siska ja Kalle Vellevoog.

12.  EALI 2017. AASTA ARHITEKTI AASTAPREEMIA TUTVUSTUS HGA Arhitektid Aastapreemia sai Eesti Rahva Muuseum. Eestipoolsed autorid Hanno Grossschmidt ja Tomomi Hayashi HGA Arhitektidest andsid ülevaate hoone valmimise protsessist.

13.  EALI 2017. AASTA TEENETEMEDALITE JA KOLLEEGIPREEMIA ÜLEANDMINE ˬˬParima projektijuhi teenetemedaliga tunnus­ tati Indrek Tärnot kui euroopaliku projekteeri­ miskultuuri pühendunud juurutajat. Peaprojek­

EALI ÜLDKOGU KOOSOLEK 01.03.2018

Revisjonikomisjoni uue koosseisu valimine (sala­ jane hääletamine, lihthäälteenamus). Kandideeri­ sid Siiri Koot, Jüri Siim ja Raivo Tabri. Uue eest­ seisuse valimine (salajane hääletamine, lihthäälte­ enamus). Kandideerisid praegusest koosseisust Aet Ader, Indrek Allmann, Oliver Alver, Jaak Hui­ merind, Elo Kiivet, Kalle Komissarov, Raivo Kotov, Tõnu Laigu, Andres Levald, Marika Lõoke, Indrek Näkk, Toomas Paaver, Ülo Peil, Peeter Pere, Mai Šein, Aleksandr Zverev ja Kalle Vellevoog. Uute liikmetena kandideerisid Eve Komp, Ahti Koos­ kora, Ivar Lubjak, Andro Mänd, Koit Ojaliiv, Vero­ nika Valk-Siska ja Armin Valter.

15.  ÜLDKOGU LÕPP 18

arh. 01/18

Eestseisuse koosolekud Juhatuse struktuur Juhatuse liikmed Loomestipendiumid

1.  EALi juhatuse liikmete valimine ja kinni­ tamine aastateks 2018–2020. K. Koov esitas asepresidentide kandidaatideks eestseisuse liik­ med Kalle Komissarovi, Andro Männi ja Peeter Pere. Hääletuse tulemusel (12 poolthäält) valiti kõik nimetatud EALi juhatusse ja EALi asepresi­ dentideks.

Eestseisuse koosolekud

15. MÄRTS 2018

3.  EALi eestseisuse kooskäimise sageduse ja aja kinnitamine – K. Koov. Juhatus tegi eestsei­ susele ettepaneku korraldada edaspidi eestseisuse korralisi koosolekuid kord kuus ja vajaduse korral kutsuda kokku erakorralisi koosolekuid. Osa eest­ seisuse liikmetest pidas seda liiga harvaks, teine osa leidis, et koosolekud kaks korda kuus on liiga tihti. Tehti ettepanek korraldada koosolek iga kolme nädala järel. Otsustati, et eestseisuse koosolek toimub edaspidi üks kord kuus, vajaduse korral tehakse erakorraline koosolek.

Taotleja

2.  EAL juhatuse struktuuri tutvustamine. K. Koov andis ülevaate juhatuse struktuurist. Vas­ tutusalad juhatuse liikmete vahel on jagatud järg­ miselt. K. Koov – kommunikatsioon, arhitektuuri­ poliitika, sektsioonide tegevus, organisatsioonide vaheline suhtlus, välissuhtlus (UIA, BAUA jm väliskontaktid), EALi kontor; P. Pere – arhitektuu­ ripoliitika, -ekspertiisid, autorikaitse, Eesti Arhi­ tektuurikeskus, seadusandlus; K. Komissarov – arhitektuurivõistlused, riigihanked, kutsekomis­ jon; A. Mänd – üritused, näitused, õppereisid, noortesektsioon.

Taotletav summa €

Taotluse kuupäev

Taotluse eesmärk

Eve Komp

437,5

02.02.2018

Loometegevus

Terje Ong

875

02.02.2018

Loometegevus

Aleksandr Zverev

400

01.02.2018

Alvin Järving

400

19.02.2018

Ingrid AasojaZverev

400

01.02.2018

Andrus Kõresaar

19

400

02.02.2018

4.  Loomestipendiumide komisjoni otsuse kinnitamine. E. Kiivet andis ülevaate loomesti­ pendiumide jaotamisest (vt tabel). Seekordses taotlusvoorus ületas taotluste summa eraldatava summa kaks korda ja komisjon otsustas vähen­ dada õppereiside summat. Veneetsia biennaali jaoks ja EALi õppereisideks eraldati 50% taotletud summast (400 asemel 200 eurot), individuaalse­ teks õppereisideks 200 eurot. Eestseisus juhtis tähelepanu Jan Skolimowski taotlusele (erialane täiendõpe: Soome peaprojek­ teerija kutsetunnistuse taotlemise kursustel osa­ lemine; taotletav summa 2634,6 eurot, eraldati 1500 eurot). Tekkis küsimus, kas täienduskooli­ tust peaks toetama loometoetusest. Eestseisus leidis, et täienduskoolitus on otsene bürookulu. Samas lubab Kultuuriministeeriumi eeskiri täien­ duskoolitusi toetada. Millist täienduskoolitust EAL aktsepteerib? Leiti, et küsimus vajab arutelu. Eestseisus tegi ettepaneku korrigeerida jaotust: anda kõigile õppereisidele võrdselt 50% taotletud summast. Eestseisus otsustas, et Skolimowski taotlust ei peaks rahuldama, kuna taotleja saab lisarahastust arhitektuuri ekspordiprogrammist, millega toetatakse büroode tegevust, mitte isikute loometegevust.

Sisu EALi kuraatorinäituse võistlusel osalemine (preemia)

Eraldatud summa € 437,5* 875* 200

Õppereis

Veneetsia arhitektuuribiennaali külastamine

200 200

Esinemine näituse avamisel Prantsusmaal

Esinemine ja Eesti nüüdisarhitektuuri tutvustamine näituse „Conversion in Contemporary Estonian Architecture” avamisel Prantsusmaal Carcassonne’is Chapelle des Dominicaine’is 09.02.2018

200

01/18 arh. Taotleja Anu Rekkaro

Fredi-Armand Tomps

Jaak Huimerind Jan Skolimowski Laura Linsi

Taotletav summa € 640

Taotluse kuupäev 05.02.2018

Taotluse eesmärk

Sisu

Õppereis

Tutvumine 20. saj modernse arhitektuuri objektidega USAs

Eraldatud summa € 320

3600

25.02.2018

Loometegevuseks

Näituse „65 aastat loometööd 90-l juubeliaastal” korraldamine Eesti Arhitektuurimuuseumis. Näitus tutvustab ajaloolise arhitektuuri kaitset ja restaureerimist ajavahemikul 1950–2000

640

20.02.2018

Õppereis

Individuaalne õppereis New Yorki

2634,6

28.02.2018

Erialane täiendõpe

Soome peaprojekteerija kutsetunnistuse taotlemise kursuste läbimine

2500

01.03.2018 Loometegevus

Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti paviljoni „Nõrk monument” ning „EV 100. Toimumata tulevikud” näituseprojektide elluviimine

2000*

Loometegevus

Raamatu „Arhitektuur” kirjutamine

1500*

Loometegevus

Arhitektuurifilmide kavandamine. Eesmärk on ette valmistada dokumentaalfilmide tegemine kahest arhitektist: Vilen Künnapust ja Leonhard Lapinist, koostada tegevuskava, üldine stsenaarium, läbi rääkida osapooltega, teha eelintervjuud, koostada eelarve jms

600*

Loometegevus

Arhitektuuripraksise PART osalemine 2018. a Veneetsia arhitektuuribiennaali programmi rahvusvahelisel näitusel „TIME SPACE EXISTENCE”

Roland Reemaa

2500

01.03.2018

Leonhard Lapin

2500

21.02.2018

Margit Mutso

600

01.03.2018

Siim Tuksam

3000

01.03.2018

2500*

320 0

2000*

1500*

Sille Pihlak

3000

01.03.2018

Tarmo Teedumäe

640

28.02.2018

Õppereis

Erialane õppereis New Yorki, tutvumine arhitektuuri ja linnaehitusega

320

Tiina Soans

500

16.02.2018

Õppereis

Tutvumine Iisraeli arhitektuuriga

250

Uku Põllumaa

2500

01.03.2018

Loometegevus

Fotonäituse „Tööstusehitised Eestis” (TEE) koostamine ja korraldamine Eesti linnades

1000*

Urmo Mets

2500

01.03.2018

Loometegevus

Ulmefestivali 2018 installatsioon ja ruumide kujundus Tartu Uues Teatris

1500*

Vilen Künnapu

2000

01.03.2018

Loometegevus

Näituse „Maagiline Tallinn” ettevalmistamine ja elluviimine Arhitektuuri ja Disaini Galeriis Tallinnas

1500*

Kokku taotlusi:

30 032,5

Kokku eraldusi:

1500*

18 922,5

5.  Loomestipendiumide komisjoni koosseisu kinnitamine. Komisjoni töös osalevad Kultuuri­ ministeeriumi esindaja I. Rünkla ning EALi esin­ dajad E. Kiivet, A. Järving ja E. Urbel. Otsustati määrata komisjoni ka eestseisuse liige Koit Ojaliiv.

6.  Autoriõiguste töögrupi koosseisu kinnita­ mine. Otsustati kinnitada töögrupi liikmeteks (on andnud nõusoleku) M. Šein, E. Hirvesoo, J. Huimerind ja P. Pere (töögrupi juht). Tehti ettepanek küsida Madis Eegilt, kas ta oleks nõus osalema töögrupi töös.

Loomestipendiumid Autoriõiguste töögrupp

* Summa väljamaksmisel makstakse riigile tulumaks.

20

Oranžerii võistlus

7.  Oranžerii võistlus – J. Huimerind (tingi­

Madis Eegi pöördumine

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

arh. 01/18 muste kooskõlastamine, žürii määramine). Võistluste töögrupp on teinud tingimuste lähte­ ülesande kohta järgmised märkused. • Punkt 1.2.1, ideekonkursi objekti kirjeldus. Võistluse fookus pole arusaadav. Võiks selgi­ tada, kas hoone on mõeldud esindusliku või utilitaarsena, kas see saab avalikult kasutata­ vaks maamärgiks ja populaarseks ajaveetmis­ kohaks (nagu nt Weizenbergi 26 asuv Kadri­ oru pargi muuseum)? P 7.1 avaliku tsooni suurus on lahtine. • Punktis 1.3.1 nõutakse m1/200 põhikorruse plaani ja 1/200 kõigi korruste plaane. See on segane. Situatsiooniskeem võiks olla võistlus­ ülesande lisa, mitte võistlusele esitatav joonis. • Punkt 1.3.2, kokkuvõte tehnilistest näitaja­ test: võiks olla ruumiprogramm tabelina, neto- ja brutopind. • Punkt 1.4, hindamiskriteeriumid: 1 ja 3 dub­ leerivad, korratakse terviklahenduse oluli­ sust. Kas paindlikkuse nõue tähendab edasise laiendamise nõuet? • Punkt 3.2: kui paekivist müürilõigu säilita­ mine on nii range nõue, peaks inventeerimis­ joonistel selle asukoha tähistama, et see oleks üheselt mõistetav (eritingimuste lk-l 20 on müüri asukoht liiga skemaatiline). Üldine eestseisuse seisukoht oli kustutada sälita­ mise nõue, sõnastada „soovi korral säilitatavaks”. • Punkt 5.9 kuulub p 6, „Väliruum” alla. • Punkt 7, pealkirja peaks muutma, sest pole mitte siseruum, vaid ruumiprogramm. Lisada hoone ligikaudne netopind, see jääb tabelis segaseks: kas uus hoone peab olema täpselt olemasoleva suurune, st 1462 m2? Võistluste töögrupp on teinud tingimuste eeskirja kohta järgmised märkused. • Kuna on olnud juba kaks juhust, kus EALi kinnitatud eeskirja muudetakse peale EALi kooskõlastust, kooskõlastab EAL ainult lõpli­ kud dokumendid. Praegu pole lisatud hanke kutset, aga p 3 kohaselt on see eeskirja suhtes ülimuslik. • Punkt 10.2: miks mitte tööprojekti osas? • Punkt 10.3: kas jääb nii, et projekteerimise piirhinda ega ajakava ei ole? • Punkt 10.4: ehituse ligikaudne maksumus on 3 500 000 eurot, aga kuna netopinda ei ole kirjas, ei saa hinnata, kas see on piisav. • Punkti 10.8 kommentaari vastuseks: kui autoriga ei saada kokkuleppele, tuleks liikuda järgmise koha töö juurde. • Kas alal olevad trafoalajaamad võiks integree­ rida hoonesse?

21

• Märkus detailplaneeringus märgitud koha „positsioon 4, Koidula 34 a” kohta: 1900 m2 on 70%, detailplaneeringus on aga 60%. Kas see on viga, kumb arv on õige? Eestseisus leidis, et kui konkursi võitja loobub väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenet­ luses osalemast, kui ta ei vasta õigusaktides keh­ testatud nõuetele või kui läbirääkimiste pooled ei saavuta lepingu tingimustes kokkulepet, on han­ kijal õigus asuda lepingu sõlmimiseks läbirääki­ mistesse paremusjärjestuses järgmise auhinnasaa­ jaga. Kindlasti tuleks korraldada huvilistele objek­ til ekskursioon. Eestseisus määras EALi esindajatena žüriisse Vahur Sova (EAL, volitatud arhitekt, tase 7), Raul Vaiksoo (EAL, volitatud arhitekt-ekspert, tase 8) ja Aet Aderi (EAL, volitatud arhitekt, tase 7). Eest­ seisus ootab vastust küsimusele täisehitusprot­ sendi kohta. Eestseisus otsustas võistlustingi­ musi mitte kinnitada ja volitas võistluste töö­ gruppi nendega edasi tegelema.

8.  Madis Eegi pöördumise arutelu Eestseisuse poole on pöördunud Madis Eek, palu­ des seisukohta järgmises küsimuses: kui EAL on määranud oma liikme mõne kooskõlastava amet­ konna nõuandvasse nõukokku, siis millised on tema volitused? Kas EALi esindaval arhitektil on õigus arvustada teise arhitekti loodud arhitektuu­ riobjekti ja mõjutada seda muutma lähtuvalt enda maitse-eelistustest juhul, kui esitatud lahendus vastab nii detail- kui ka üldplaneeringuga määra­ tud arhitektuurinõuetele? Pöördumise ajendiks on Lahemaale projekteeritud eramu kooskõlasta­ mine. Kohalik keskkonnaamet nõuab, tuginedes arhitektuurinõukogu arvamustele, arhitektuuri­ lahenduse muutmist, kuigi see vastab kehtivale detail- ja üldplaneeringule. Eestseisus leidis, et pöördumine on põhjenda­ tud ja nõukogu on teinud hooletut tööd, kuid siiski on oluline ära kuulata vastaspoole versioon. Arhitektile peab jääma loomevabadus, kui kõik nõuded on täidetud. Eestseisus otsustas aval­ dada Madis Eegile toetust, kuid pidas vajalikuks kohtuda nõukoguga, et uurida, millele see toetus, kui kooskõlastuse tagasi lükkas, samuti arutada, milline on nende ülesanne ja vastutus nõukogus, esindades EALi; kas ja millisel alusel saavad nõu­ kogu liikmed piirata teise arhitekti loomingut. Eestseisus volitas juhatuse läbirääkimisteks nõu­ kogu liikmetega (Raul Vaiksoo, Fredi-Armand Tomps ja Jaan Jõgi).

01/18 arh.

EALi uued liikmed

Birte Böer Snd 25.01.1974. Lõpetanud Darmstadti Tehnikaülikooli (Saksamaa) arhitektuuri ja lin­ naplaneerimise eriala. Töötab arhitektuuribüroos KOKO Arhitektid OÜ rahvusvahelise projektijuhina. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 303, 18.01.2018.

Hector Otero Snd 19.10.1981. Lõpetanud Universidad de Valladolidi (Hispaania) arhitektuuri eri­ ala. Töötab arhitektuuribüroos Plus House OÜ arhitektikonstruktorina. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 305, 15.02.2018.

Andro Mänd Snd 30.09.1981. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhi­ tektuuri ja linnaplaneerimise eriala. Töötab arhitektuuribü­ roos Salto arhitektina. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 305, 15.02.2018.

Liis Uustal Snd 29.01.1991. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhi­ tektuuri ja linnaplaneerimise eriala. Töötab arhitektuuribü­ roos KOKO Arhitektid arhi­ tektina. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 305, 15.02.2018.

22

arh. 01/18

Lõppenud arhitektuurivõistlused

VILJANDI VEEKESKUSE ARHITEKTUURIVÕISTLUS 11.11.2017–16.01.2018 Viljandi Veekeskus AS ja EAL korraldasid arhitek­ tuurivõistluse, et selgitada välja Viljandi veekes­ kuse arhitektuurse lahenduse parim ideekavand. Esitatud 14 tööst vastas 11 tingimustele. Žürii tunnistas parimaks arhitektuuribüroode KAOS Arhitektid ja Projekt O2 ideekavandi „Vee” (autorid Laura Ojala, Katrin Vilba ja Margit

Aule). Teise koha pälvis arhitektuuribüroo U-Disain töö märgusõnaga „koidust ehani” (autor Uko Künnap) ning kolmanda koha arhitektuuri­ büroode AB Kontekst ja Estkonsult töö „Avi” (autorid Karli Luik ja Johan Tali).

Võidutöö „Vee”. Autorid Laura Ojala, Katrin Vilba ja Margit Aule arhitektuuribüroost KAOS Arhitektid ja Projekt O2

23

LÕPPENUD ARHITEKTUURIVÕISTLUSED

01/18 arh.

TÜRI SPORDIHOONE JA TÜRI PÕHIKOOLI ÕPPEHOONE ARHITEKTUURIVÕISTLUS 11.11.2017–14.02.2018 Võistluse eesmärk oli selgitada välja Järvamaal Türil F. J. Wiedemanni 3 kinnisasjale linnaehitus­ likult ja majanduslikult sobivaim arhitektuurne eskiis Türi spordihoone, Türi Põhikooli uue õppe­ hoone ja välirajatiste projekteerimiseks ning pla­ neeringuline idee võistlusalale detailplaneeringu koostamiseks. Võistlusele esitati 12 tööd. Võitjaks kuulutati ideekavand „Kuusteist kraadi”, mille autorid on Risto Parve, Kai Süda, Margit Valma ja Heldi Jürisoo arhitek­ tuuribüroost KARISMA arhitektid (preemia 10 000 eurot).

Teise preemia pälvis ideekavand märgusõnaga „Plaat”, mille autorid on Ralf Lõoke, Maarja Kask, Andro Mänd ja Keiti Lige (Salto AB) (preemia 8000 eurot). Kolmas preemia (6000 eurot) anti ideekavandile märgusõnaga „Vahetund”, mille autorid on Kadi Paluoja, Kaie Kuldkepp, Tanel Teder, Helen Rebane (Nüüd arhitektid). Ergutus­ preemia (3000 eurot) vääriliseks tunnistati idee­ kavand „Kevad”, mille autorid on Maria Freimann, Juhan Kangilaski, Ahti Kooskora ja Loona Kikkas (Sweco Projekt AS).

Võidutöö „Kuusteist kraadi”. Autorid Risto Parve, Kai Süda, Margit Valma ja Heldi Jürisoo arhitektuuribüroost KARISMA arhitektid

24

LÕPPENUD ARHITEKTUURIVÕISTLUSED

arh. 01/18

RAKVERE AMETIKOOLI ÕPILASKODU HOONE ARHITEKTUURNE IDEEKONKURSS Pakkumiste või taotluste esitamise tähtaeg 18.09.2017 Riigi Kinnisvara AS koostöös Rakvere Ametikooli, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning EALiga kuulutas välja ideekonkursi, et leida arhitektuur­ selt parim ja kasutusfunktsioonile sobivaim lahendus Rakvere Ametikooli õpilaskodu uue hoone rajamiseks. Võistlusele esitati kuus tööd. Konkursi võitnud ideekavandi „Hõbe” autorid on arhitektuuribüroo BOA arhitektid Mar­ gus Soonets, Jürgen Lepper ja Anto Savi. Tei­ sele kohale tulnud ideekavandi „Sirkel” esitas kon­ kursile AB Ansambel, kavandi autorid on Toivo Tammik, Andres Mägi ja Veiko Vahtrik. Kolmanda koha saavutanud kavandi „Mesipuu” autorid on Johan Tali, Karli Luik, Kristian Taaksalu ja Liina Soosaar osaühingust molumba. Konkursi pree­ miafond oli 14 000 eurot, mis jagunes järgmiselt: esikoht 6500 eurot, teine koht 4500 eurot ja kol­ mas koht 3000 eurot.

Võidutöö „Hõbe”. Autorid Margus Soonets, Jürgen Lepper ja Anto Savi arhitektuuribüroost BOA

GONSIORI TN 2 / RÄVALA PST 6 KVARTALI ARHITEKTUURIVÕISTLUS 12.06.–21.09.2017

Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS ja MSI Grupp AS koostöös Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ja EALiga kuulutasid välja arhitektuurivõistluse Tal­ linna Kaubamaja kvartali ehk Gonsiori 2 / Rävala pst 6 kinnistute uushoonestamiseks. Võistlusele esitati 15 tööd. Võitis võistlustöö märgusõnaga „City Break”, mille autorid on Jaan Kuusemets, Erko Luhaaru, Anne Vingisar, Jose De la Peña Gómez Millán, Jose A Pavón Gonzalez ja Myriam Rego Gómez arhitektuuribüroodest DAGOpen OÜ ja BAKPAK ARCHITECTS S.L.P. Teisele kohale tuli töö „Koo kii”, mille autor on OÜ HG Arhitektuur. Kolmanda koha pälvis töö „Oonyks”, mille autor on Peeter Pere Arhitektid OÜ. Eripreemia pälvisid AB Kontekst OÜ võistlus­ töö „Sarvik kannab Pradat” ja Arhitektibüroo Emil Urbel OÜ võistlustöö „Teemant”. Rahvahääletuse võitis ja publiku lemmiku tiitli sai töö „Võrk”, mille autor on Arch-D OÜ.

25

Võidutöö „City break”. Autorid Jaan Kuusemets, Erko Luhaaru, Anne Vingisar, Jose De la Peña Gómez Millán, Jose A Pavón Gonzalez ja Myriam Rego Gómez arhitektuuribüroodest DAGOpen OÜ ja BAKPAK ARCHITECTS S.L.P

01/18 arh.

Arhitektuurivõistluse eesmärk oli selgitada välja linnaehituslikult ja majanduslikult sobivaim arhi­ tektuurne eskiis Haapsalu põhikooli hoone ja välisrajatiste projekteerimiseks. Haapsalu Linna­ valitsuse välja kuulutatud võistlusele esitati 20 tööd.

Võidutöö „Lips” Haapsalus võistluse peapreemiat vastu võtnud arhitektid Markus Kaasik (vasakul) ja Mihkel Meriste moodustavad kolmandiku töö autorite meeskonnast. Foto Arvo Tarmula

LÕPPENUD ARHITEKTUURIVÕISTLUSED

HAAPSALU PÕHIKOOLI HOONE ARHITEKTUURIVÕISTLUS Kavandit sisaldava pakendi esitamise tähtpäev 18.09.2017 Esimene koht (peapreemia 8000 eurot) läks ideekavandile märgusõnaga „Lips” (Kolm Pluss Üks OÜ), mille autorid on Gert Guriev, Mar­ kus Kaasik, Kerstin Kivila, Mihkel Meriste, Andres Ojari ja Ilmar Valdur. Teise koha (pree­ mia 6000 eurot) sai ideekavand märgusõnaga „Siksak” (OÜ b210), mille autorid on Karin Tõugu, Mari Hunt, Aet Ader, Kadri Klementi, Mari Möldre, Arvi Anderson, Zane Kalnina ja Nele Šverns. Kolmas koht (4000 eurot) läks ideekavan­ dile märgusõnaga „Ikigai” (Arhitektuuribüroo Eek & Mutso OÜ), mille autorid on Margit Mutso ja Madis Eek. Žürii andis välja ka viis ergutuspreemiat (igaüks 1600 eurot). Need pälvisid ideekavand märgusõ­ naga „Kajakas” (Metusala Arhitektid OÜ, autor Egon Metusala), ideekavand „Merihobu” (ühisosa­ lejad Nord Projekt AS, Trilog Studio OÜ ja Posi­ tiivne Pinnavorm OÜ; autorid Lidia Zarudnaya, Olavi Kukk ja Kristjan Tõlk), ideekavand „Pool kaheksa” (Kuu OÜ, autorid Juhan Rohtla ja Liis Juuse), ideekavand „tare, ahhoi!” (Arhitektuuribü­ roo Emil Urbel OÜ, autorid Emil Urbel ja Kristjan Naaris) ning ideekavand „Vahvel” (Arhitektuuribü­ roo Salto OÜ, autorid Ralf Lõoke ja Maarja Kask).

SISEKAITSEAKADEEMIA NARVA ÕPPEKESKUSE IDEEVÕISTLUS 16.08.–03.11.2017

Võidutöö „Twix”. Autorid arhitektid Gert Guriev, Markus Kaasik, Kerstin Kivila, Mihkel Meriste, Andres Ojari ja Ilmar Valdur arhitektuuribüroost Kolm Pluss Üks OÜ

Võistluse eesmärk oli leida parim ruumiline ter­ viklahendus Sisekaitseakadeemia Narva õppekes­

kuse arendusele. See sisaldab Sisekaitseakadee­ mia, Politsei- ja Piirivalveameti ning Tartu Üli­ kooli Narva kolledži hooneosa ning nende sidumist koos ümbrusega ühiseks terviklikuks maa-alaks. Võistlusele esitati 14 tööd. Võistluse võitis ideekavand märgusõnaga „Twix”. Autoreid (Gert Guriev, Markus Kaa­ sik, Kerstin Kivila, Mihkel Meriste, Andres Ojari ja Ilmar Valdur) Kolm Pluss Üks arhitek­ tuuribüroost tunnustati 13 000-eurose pree­ miaga. Teise preemia (10 000 eurot) pälvis ideeka­ vand märgusõnaga „Vaheldus”, mille autorid on Maarja Kask, Ralf Lõoke, Marja Viltrop, Ragnar Põllukivi, Martin McLean ja Kaisa Simon Salto Arhitektid OÜst. Kolmas preemia (7000 eurot) anti ideekavandile märgusõnaga „Ruut” (autorid Peeter Pere OÜ arhitektid Peeter Pere, Eva Kede­ lauk ja Karmen Silde). Ergutuspreemia (igaüks 3500 eurot) vääriliseks tunnistati ideekavand märgusõnaga „Läki-läki” (molumba OÜ arhitektid Johan Tali, Karli Luik ja Harri Kaplan) ning ideekavand „Rukkilill” (Must OÜ arhitektid Alvin Järving, Ott Alver, Mari Rass, Sander Paling ja Helena Rummo).

26

LÕPPENUD ARHITEKTUURIVÕISTLUSED

arh. 01/18

Võidutöö „Twix”. Autorid arhitektid Gert Guriev, Markus Kaasik, Kerstin Kivila, Mihkel Meriste, Andres Ojari ja Ilmar Valdur arhitektuuribüroost Kolm Pluss Üks OÜ

RÄÄMA SÕUDEKESKUSE ARHITEKTUURIVÕISTLUS 04.12.2017–31.01.2018 Arhitektuurivõistluse peakorraldaja MTÜ Pärnu Sõudeklubi kuulutas koostöös EALiga välja võist­ luse, mille põhieesmärk oli saada Pärnu Rääma sõudekeskuse peahoone ja selle lähiümbruse lahendus, mis sisaldub aastatel 2018–2019 välja­ ehitatava esimese etapi ning hiljem väljaehitatava teise etapi mahus. Võistlusele esitati 10 tööd. Võitis ideekavand märgusõnaga „Vesilik” (9000 eurot), mille autorid on Karli Luik, Johan Tali, Kirke Päss, Mae Köömnemägi ja Harri Kaplan arhitektuuribüroost molumba OÜ. Teise preemia (6000 eurot) sai ideekavand märgu­ sõnaga „Alcedo Atthis”, mille autorid on Olavi Kukk ja Mari-Liis Vunder arhitektuuribüroost Tri­ log Studio OÜ. Kolma preemia (4500 eurot) anti ideekavandile märgusõnaga „coxed eight”, mille autorid on Emil Urbel ja Kristjan Naaris arhitektibüroost Emil Urbel OÜ. Pärnu Sõudeklubi esindajad märkisid ära ka võistlustöö „tipptopp” (PART OÜ, autorid Sille Pihlak, Siim Tuksam ja Ivo Heinrich Arro), mis jättis töödega tutvunud klubi noorsõudjatele kustumatu mulje.

27

Võidutöö „Vesilik”. Fotol autorid arhitektid Kirke Päss ja Karli Luik ning Pärnu Sõudeklubi president Toomas Rapp. Foto: Reio Avaste

LÕPPENUD ARHITEKTUURIVÕISTLUSED

01/18 arh.

Võidutöö „Paviljon”. Autorid arhitektid Maarja Kask, Ralf Lõoke, Märten Peterson ja Martin McLean arhitektuuribüroost Salto AB OÜ

TALLINNA LINNATEATRI KVARTALI ARHITEKTUURIVÕISTLUS 11.12.2017–14.02.2018 Tallinna Linnateater korraldas koostöös EALi ja Tallinna Linnavaraametiga välja Tallinna Linna­ teatri kvartali arhitektuurivõistluse, et leida linna­ teatri hoonekompleksile parim ruumiline tervik­ lahendus. Võistlusele esitati 13 ideekavandit, mis kõik kvalifitseerusid. Esimene auhind (17 000 eurot) anti ideekavan­ dile märgusõnaga „Paviljon”. Kavandi autorid on Maarja Kask, Ralf Lõoke, Märten Peter­ son ja Martin McLean arhitektuuribüroost Salto AB OÜ. Teise auhinna (13 500 eurot) pälvis ideekavand „Vennad”, mille autorid on Martin Tago, Liis Lind­ vere, Reedik Poopuu, Andrus Kõresaar, Raivo

Kotov, Lilian Männikust, Priyanka Kar, Tatiana Päss ja Sirkka Johanna Siimso büroost KOKO arhitektid OÜ. Kolmanda auhinna (9500 eurot) sai ideekavand „Godot”, mille autorid on Eva Kedelauk, Peeter Pere, Karmen Silde ja Tarmo Piirmets büroost Peeter Pere Arhitektid OÜ. Lisaks otsustas žürii anda välja kaks 5000-eurost eriauhinda. Need pälvisid ideekavan­ did „Sigma” (OPUS architecture ltd. Soomest, autorid Paul Thynell, Matias Kotilainen, Tuomas Martinsaari ja Marco Rodriguez) ning „Tagurpidi vaal” (Arhitektuuristuudio Siim & Kreis OÜ auto­ rid Kristel Ausing, Andres Siim, Tüüne-Kristin Vaikla ja Urmo Vaikla).

28

arh. 01/18

Käimasolevad arhitektuurivõistlused

VILJANDI VALLAMAJA HOONE REKONSTRUEERIMISE ARHITEKTUURIVÕISTLUS 11.04.–14.06.2018 Viljandi Vallavalitsus kuulutas koostöös EALiga välja arhitektuurivõistluse Viljandimaal Viiratsis Sakala 1 asuva hoone rekonstrueerimiseks. Valla­ valitsus soovib viia oma ametiruumid sinna üle hiljemalt 2020. aastal. Preemiafond on 20 000 eurot.

HIIUMAA UUE SPORDIKESKUSE ARHITEKTUURIVÕISTLUS 09.04.–08.06.2018 Võistluse eesmärk on leida sobivaim arhitek­ tuurne ja maastikuline ideelahendus Kärdla linna Põllu tänava äärde kavandatava spordikeskuse ja täismõõtmetes jalgpalliväljaku rajamiseks kogu­ pindalaga 2,75 ha. Preemiafond on 24 000 eurot.

VÕRU ESMATASANDI TERVISEKESKUSE IDEEKONKURSS 14.04.–18.06.2018 Võru Linnavalitsus kutsub osalema Võrus Tartu 9 ja 7 ning Koreli park P1 kinnistutele rajatava esmatasandi tervisekeskuse hoone parima arhi­ tektuurse lahenduse leidmiseks korraldataval ideekonkursil. Konkursi eesmärk on sõlmida selle võitjaga võistlusala detailplaneeringu ja Võru esmatasandi tervisekeskuse projekteerimiseks hankeleping. Preemiafond on 10 000 eurot.

29

KADRIORU PARGI ORANŽERII ARHITEKTUURIVÕISTLUS 11.05.–22.06.2018 Tallinna Linnaplaneerimise Amet koostöös Tal­ linna Kommunaalameti, EALi ja Asutusega Kad­ rioru Park kuulutas välja avaliku üheetapilise arhi­ tektuurivõistluse Tallinna Kadrioru pargi oranže­ rii ehk aednike hoone eskiislahenduse saamiseks. Võistluse eesmärk on leida ajaloolise lossiaedniku hoonete kompleksile sobiv nüüdisaegne arhitek­ tuurne lahendus miljöösse sobivas mahus ja välis­ ilmega. Hoonest peab kujunema terviklikult toi­ miv aiandikompleks teenistujatele ja piiratud osas avalik ruum külastajatele. Oranžerii põhifunktsioon on pakkuda Kadrioru pargi hoolduseks vajalikke ruume (kasvuhooned, hooldustehnika ja hoiuruumid, töökojad ja lao­ ruumid, ruumid haljastajatele ja aednikele). Lisaks tutvustatakse hoones pargi ajaloo, maastikuarhi­ tektuuri ja haljastuse hooldamisega seotud teema­ sid avalikkusele. Selleks on sinna ette nähtud ava­ likus kasutuses olevad lisaruumid, nagu fuajee koos talveaiaga, liblikamaja vms, kohvik ja eriala­ kirjanduse raamatukogu koos õppeklassiga.

01/18 arh.

EALi teated

2017. AASTA EESTI ARHITEKTUURIPREEMIATE VÕITJAD ON SELGUNUD 8. detsembril anti Tallinnas Vabal Laval pidulikul auhinnatseremoonial üle Eesti arhitektuuripree­ miad 2017. aastal valminud parimate sisearhitek­ tuuri, arhitektuuri ja maastikuarhitektuuri saavu­ tuste ja objektide eest. Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapi­ tali aastapreemiad võitjad ˬˬEesti Rahva Muuseum – peapreemia. Auto­ rid Dan Dorell, Lina Ghotmeh ja Tsuyoshi Tane (DGT Architects); Eesti-poolne arhitektuuripart­ ner Hayashi-Grossschmidt Arhitektuur, mees­ kond: Hanno Grossschmidt, Tomomi Hayashi, Siim Endrikson, Eela Samblik, Sander Treijar, Liis Voksepp; Eesti-poolne sisearhitektuuri partner: Pille Lausmäe Sisearhitektuuri Büroo; Eestipoolne maastikuarhitektuuri partner: KINO maastikuarhitektid. Eesti Kultuurkapital tunnus­ tas kõrgelt loominguliste meeskondade ühistöö tulemust. Arhitektuurse lahenduse, avalike ruu­ mide sisearhitektuuri ja maastikuga vormitud säng raamib aja ning sündmuste kulgemist tervik­ likus, dünaamilises keskkonnas. Kõrgelt seatud sihid ja meeskondade koostöö on andnud Eesti kultuurimaastikule aastal 2017 olulise märgi. ˬˬRoosi tänav Tartus – maastikuarhitek­ tuuri preemia. Autorid maastikuarhitektid Karin Bachmann ja Mirko Traks (KINO maastikuarhi­ tektid) ning arhitektid Toomas Paaver ja Tõnu Laanemäe (PAIK Arhitektid). Eskiisi etapis tööta­ sid kaasa ka maastikuarhitektid Edgar Kaare ja Terje Ong (TajuRuum). Roosi tänav seob vahevä­ ravana kokku Eesti Rahva Muuseumi ja Tartu lin­ nasüdame. Lisaks tekib Roosi tänava kujul Tartu jaoks uut tüüpi tänav-väljak, mis pakub soovijaile peale huvitava teekonna viibimiskohti, tegevust ja vaatamist. Tänav on linnaruumiliselt mugav, sidus ja atraktiivne, eelistatud on jalakäijad-kergliiklejad. ˬˬRahvusarhiiv Noora Tartus – sisearhitek­ tuuri preemia. Sisearhitektuur: Tüüne-Kristin Vaikla, Urmo Vaikla, kaasa töötasid Helle-Triin Hansumäe ja Maarja Varkki (Vaikla Studio); arhi­ tektuur: Illimar Truverk, Sander Aas (Arhitekt 11), kaasa töötas Margus Soonets. Kvaliteetse ja läbimõeldud ruumi eest. Lahendus mõjub tervikli­ kuna alates arhitektuursest kontseptsioonist kuni detailideni.

ˬˬToomas Tammis – tegevuspreemia. Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna dekaa­ nina töötades andis ta noortele arhitektidele kaasa teadmise, et iga hoone, ehitis ja planee­ ring peab muutma ruumi paremaks. Parem ruum muudab meid kõiki. ˬˬArhitektuurikool (gümnaasiumiastmele arhitektuuri valikaine ja õpetajaraamatu koostamine) – tegevuspreemia. Ainekava ja õppeprotsessi kirjelduse töögrupp: Kadri Kle­ menti, Kaire Nõmm, Toomas Tammis ja Hannes Praks koostöös Eesti Arhitektuurikeskusega. Pree­ mia anti noorte ruumihariduse järjepideva eden­ damise eest, mis on tipnenud gümnaasiumi arhi­ tektuuriõppe valikaine väljatöötamise ja rakendamisega. Eesti Arhitektide Liidu arhitekti aastapreemiale kandideerinud viie objekti seast valiti võitjaks Eesti Rahva Muuseum. Nominen­ did ja laureaadi valis välja tunnustatud Leedu arhitekt Vytautas Biekša, arhitektuuribüroo Processoffice üks kolmest eestvedajast. Ta hindas võitjat järgmiste sõnadega: „DGT Arhitektide välja pakutud põhiidee on tugev, selge ja endassehaa­ rav. Ainuüksi selle kontseptsioon kannab ise piisa­ vat jõudu, mis suudab nii suuremõõtmelise pro­ jekti vedada läbi igast raskusest. Projekt haarab laia konteksti, tõustes Tarkovski filmistseeni mahajäetud lennuvälja maastikult ning lennates nüüdisaja ühiskonna immateriaalsusest Tartu lin­ namaastike moodi tundlike tuksetena rahulike loodusmaterjalidega siseruumidesse. Hoone tun­ dub olevat laetud nii tähenduste kui ka isikupä­ raga, olles samal ajal siiski neutraalne ja kutsuv. Eesti Rahva Muuseum on tõeline rahvuslik pro­ jekt ja kindel tänavune EALi arhitekti aastapree­ mia võitja.” Eesti Sisearhitektide Liidu (ESL) aastapreemiad anti üle 40. korda. Rahvusvahelise žürii koosseis: sisearhitekt Kees Spanjers (Holland), arhitekt Jan Skolimowski, sisearhitekt/disainer Kaido Kivi, sisearhitekt Pille Lausmäe ja disainiajaloolane Kai Lobjakas. Žürii valis tähtajaks esitatud 70 töö seast välja 33 nominenti ja neli preemiasaajat. ˬˬNäitus „Uurali kaja” Eesti Rahva Muuseu­ mis – arhitektuurikontseptsioon ja lavastuslik ülesehitus: Jan Graps, Ken-Kristjan Ruut ja Anne Määrmann (JANKEN Wisespace). Žürii hinnangul on näitus võetud ette suure pühendumisega. Autorite ja panustajate tiim on olnud korraliku mängufilmi suurune ning seda on näha ka tule­ muses. Kõik osad on edasi antud stiilipuhtalt ja maitsekalt, detailsusaste on väga suur, mängitud on eri meeltele – tehtu viib oma mitmekihilisu­ sega näituste teostuse täiesti uuele tasemele. ˬˬKorter Kivimäe tänaval Tallinnas – Ines Haak, Ingrid Songisepp (Ace of Space). Korteris

30

arh. 01/18

EALi teated

on detailideni läbi lahendatud erilahendustega vormid ja ruum, mille loomisel on lähtutud aja­ tuse printsiibist. ˬˬRahvusarhiiv Noora Tartus – Urmo Vaikla ja Tüüne-Kristin Vaikla, kaasa töötasid Helle-Triin Hansumäe ja Maarja Varkki (Vaikla Studio). Sel­ gelt joonistub välja hea koostöö ning arhitektide ja sisearhitektide teineteisemõistmine. On osatud valida materjale, mis ajas püsivad, ja mitte ainult ei püsi, vaid lähevad paremaks. Selle hea näide on läbivalt kasutatud betoon ja naturaalne vask. ˬˬRestoran Juur Tallinnas – Ahti Grünberg, Tõnis Kalve (SOO4 Interiors). Mõne ruumiga on nii, et astud sisse ja saad aru, et see ongi see. Kõik on paigas ja toimib. Võimas ajalooline ruum män­ gib samuti interjööri kasuks, seal on õhku, kuba­ tuuri ja valgust. ˬˬŽüriiväline preemia. Eesti Sisearhitektide Liidu ja Eesti Kunstiakadeemia (EKA) sisearhitek­ tuuri osakonna koostöös välja antava Vello Asi nimelise tudengipreemia pälvis EKA sisearhitek­ tuuri eriala bakalaureuseõppe tudeng Elin-Harriet Helemäe. Eesti Maastikuarhitektide Liidu (EMSL) preemiad Žürii: maastikuarhitektid Teele Nigola, Sirle Sal­ mistu, Remi Kübar ja Valdeko Lukken ning arhi­ tekt Urmo Mets. ˬˬRoosi tänav Tartus – aasta avalik ruum. Roosi tänava loojate abil on Ülejõe pargist Eesti Rahva Muuseumini sündinud Tartu linna üks loo­ tustandev kiir, mis ütleb „Tere, inimene!”. Lootust

annab see näidiseksemplar tänu sellele, et juba praegu on näha, et sarnast tänavaruumi esteeti­ kat on asutud paljundama mujalgi. Lisaks avab see üheselt maastikuarhitektuuri võimekuse pakkuda lahendusi. Iga ERMi suunas liikuja võib sellele tänavale astudes kogeda aja ja ruumi suhtelisust – esteetiliselt meeldivas ning tähendusi vahenda­ vas ruumis möödub aeg teisiti. Lahendus muu­ seumi marginaalse asukoha probleemile saabus ruumiomaduste kujundamise kaudu. On lootust, et linna hooldusmeeskond õpib uut tänavakvali­ teeti väärtustama, hooldades seda asjatundlikult. On lootust, et Roosi tänav on dünaamiline ajas ja ruumis ning areneb. ˬˬNäitus „Kes loob linna?” – maastikuarhi­ tektuuri aasta tegu. Kuraatorid Pille Epner ja Kaja Pae, kujundaja Paco Ulman, graafiline kujun­ daja Tuuli Aule, ruumigurmaani kaardi graafiline illustraator Eleonora Kolycheva. On tähelepanu­ väärne, et maastikuarhitektuuri aasta tegu on endasse haaranud mitu tänavust kandidaati: loo­ dud Tartu ruumigurmaani kaardilt leiab Emajõe aia, Taskupargi, aasta avaliku ruumi preemia lau­ reaadi Roosi tänava ning Kvartali kaubamajaga külgneva jagatud tänavaruumi (mille puhul aval­ das EMSL seekord tunnustust nii selle välja või­ delnud arhitektidele kui ka Tartu Linnavalitsu­ sele). See näitus on omamoodi linnaruumi port­ ree, selle arengu dokumenteerimine vaatajale sõbralikul moel. „Kes loob linna?” ei ole staatiline sündmus, sest temas sisaldub küsimärk – kuraato­ rid on kutsunud üles arutelule. Selliseid äratusi on hädasti vaja.

EALi arhitekti aastapreemia 2017 võitja Eesti Rahva Muuseum. Autorid Dan Dorell, Lina Ghotmeh ja Tsuyoshi Tane (DGT Architects). Eesti-poolne arhitektuuripartner Hayashi-Grossschmidt Arhitektuur. Foto Maris Tomba

31

01/18 arh.

Nominente ja nende autoreid saab näha virtuaal­ näitusel www.arhitektuuripreemiad.ee. Täname toetajaid! Peatoetaja: Eesti Kultuurkapi­ tal, suurtoetajad Fagerhult ja Geberit, toetajad Comdecor, E-Betoonelement, E-Lux Kodutehnika, Extery, Floorin, Hals Interiors, Interno Plaadi­ maja, Jung, Lincona Konsult, Plaadipunkt, Puus­ telli, Svensky Kaubandus, VBH Estonia, Vitra Bat­ hroom Culture ning Wermstock.

EALI PRESIDENDINA JÄTKAB KATRIN KOOV 1. märtsil otsustati Tallinnas Kultuurikatlas EALi üldkogul, et EALi presidendina jätkab Katrin Koov, kelle ametiaeg kestab veel kaks aastat. Üld­ kogul anti üle ka teenetemedalid viimase aja sil­ mapaistvamatele esindajatele arhitektuuri alal ja parima kolleegi preemia. „Arhitektuur on aeglane kunstiliik, mis vajab ideede settimiseks ja projektide läbitöötamiseks

EALi eestseisus 2016–2018 (1. märts 2018, EALi üldkogu). Foto Reio Avaste

aega. Samuti ei saa arhitektuurielu korraldamises ühiskondlikul tasandil eeldada, et muutused tekiksid üleöö,” sõnas EALi president Katrin Koov. „Kahe aastaga jõuab üht-teist käima lükata, ent püsivat muutust selle ajaga ei loo. Praegu vajavad pidevat tegelemist aktuaalsed teemad: koolivõrgu korrastamise käigus uute koolimajade kavanda­ mine, ruumihariduse juurutamine, töö ruumi­ loome ekspertrühmas, energiasäästlike hoonete kavandamine ja koostöö mitme institutsiooniga. Tunnen, et järgmised kaks aastat on vajalikud sel­ leks, et tekiks suurem kindlustunne kõigi nende teemade, eriti aga just kooliuuenduse suhtes, mis on mulle isiklikult kõige südamelähedasem.” Katrin Koov on omandanud arhitektihariduse Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri- ja linnapla­ neerimise osakonnas, lisaks on ta end täiendanud Hollandis ja Inglismaal. Ta on töötanud kümme aastat arhitektuuribüroos Kavakava. Aastail 2014–2017 oli ta arhitektuuriajakirja Maja pea­ toimetaja. Tema osalusel valminud tuntuimad hooned on Pärnu kontserdimaja, Pärnu kesklinna koolide võimla ja Tartu Ülikooli Narva kolledž. Katrin Koov valiti EALi presidendiks esimest korda 2016. aasta märtsis. Üldkogul tunnustati parima projektijuhi teene­ temedaliga Indrek Tärnot kui euroopaliku projek­ teerimiskultuuri pühendunud juurutajat. Peapro­ jekteerijana on ta juhtinud mitme silmapaistva hoone projektide koostamist, neist viimane ja mahukaim oli Eesti Rahva Muuseum. Möödunud aasta parima arendaja teenetemedali pälvis Tallinna Balti jaama turu kui linnaruumi rikastava, julge, mitmekesise ja inspireeriva kesk­ konna arenduse eest Astri Kinnisvara. Medali võt­ tis vastu ettevõtte juhatuse liige Tarmo Kleimann. Parima kohaliku omavalitsuse arhitekti teenete­ medal anti üle Tallinna Linnaplaneerimise Ameti arhitektile Jaak-Adam Looveerile. Eelkõige tun­ nustati tema rolli Tallinna peatänava ja Kalamaja peatänava projektide arendamisel ning Reidi tee projekti tasakaalustamisel. Alates 2017. a sügisest veab ta eest ruumiloome ekspertrühma Riigikant­ selei juures. Parima konstruktori teenetemedali pälvis Jaa­ nus Natka, kelle loodud konstruktsioonilahendusi saab näha näiteks Eesti Rahva Muuseumis. Teiste hulgas on need silmapaistev 60 m pikkune pea­ kandur, 40 m pikkuse konsooliga varikatus, 40 m pikkune ja 70 m laiune sillaosa, betoonelemendid ning teraskonstruktsioonid. EAL valis aasta parimaks kolleegiks arhitekt Raul Vaiksoo, kes on alati abivalmis ja leidnud aega jagada oma laialdasi teadmisi ka teistega, näiteks seenioride väljasõitudel. Lisaks arhitekti­ tööle tegeleb ta muusikaga ja on kirjutanud sisu­ kaid raamatuid Eesti ajaloost. Kolleegid tunnusta­ vad Raul Vaiksood pühendunud arhitektuuritege­ vuse ja mitmekesise panuse eest Eesti kultuuri­ lukku.

EALi teated

Eesti arhitektuuripreemiate publiku lemmikud Juba mitmendat aastat toimus Moodsa Kodu por­ taalis arhitektuuripreemiate publikuhääletus. Osales 3509 hääletajat, neist kõige rohkem (2111 inimest) hääletas sisearhitektuuri valdkonna objektide poolt. Publiku lemmikuteks valiti • hotell Lydia Tartus sisearhitektuuri kategoorias, • Balti jaama turg Tallinnas arhitektuuri kategoorias, • Aparaaditehase Taskupark Tartus maastikuar­ hitektuuri kategoorias, • Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri tudengite omaalgatuslik projekt „LasnaVIL­ JAmägi” Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali valdkonnaüleses kategoorias.

32

arh. 01/18 ARHITEKTIKUTSE TAOTLEMINE

EALi teated

Alates 1. jaanuarist 2018 kehtib kvalifikatsiooni tõendamise nõudega tegevusalade kohta ettevõt­ lus- ja infotehnoloogiaministri 23.11.2017. a mää­ rus nr 61, kus muu hulgas öeldakse järgmist. § 1.  Määruse reguleerimisala (1)  Määruse §-des 2–9 nimetatud juhtudel määratakse isiku kvalifikatsiooni ulatus kindlaks kutse andmise aluseks olnud kutsestandardi alusel. See tähendab, et ka ehitusloakohustusliku ehi­ tise ehitusprojekti arhitektuuri osa koostamisel (samuti ehitusprojekti ekspertiisi ja ehitise auditi tegemisel) määratakse iseseisvalt ja omal vastutu­ sel tegutsemise õiguse ulatus vastavas kutsestan­ dardis kirjeldatud kompetentside alusel. 13.03.2018 kinnitas SA Kutsekoda arhitektuuri, geomaatika, ehituse ja kinnisvara (AGEK) kutse­ nõukogu oma otsusega nr 11 järgmiste standar­ dite uustöötlused (kõik kehtivad kuni 12.02.2023): rakendusarhitekt, tase 6, diplomeeritud arhitekt, tase 7, volitatud arhitekt, tase 7, ja volitatud arhi­ tekt, tase 8. Põhimuudatused kutsestandardites, mis reguleerivad spetsialisti vastutusala ulatust, on järgmised. Diplomeeritud arhitekt, tase 7, pädevuses on ise­ seisvalt ja omal vastutusel koostada ehitusprojekti arhitektuuri osa ehitusloa kohustuse alla mitte­ kuuluvatele ehitistele ning kuni 9 m kõrgustele ja kuni 180 m² ehitusaluse pinnaga avalikkusele suletud ehitusloakohustuslikele hoonetele. B.2.2 Ehitusprojektide arhitektuuri osa, sh välis- ja siseruumi terviklahenduse koostamine selle kõigis staadiumites --4. Rakendab projekteerimisel energiatõhusa hoone projekteerimise põhimõtteid. Tõendab lihtsustatud meetodil projekteeritava või oluliselt rekonstrueeritava hoone energiatõhususe nõuetele vastavust ja annab vastava energiamärgise. See nõue on sama kõigil kutsetasemetel. Siinjuu­ res ei laiene uutest kompetentsusnõuetest tulene­ vad õigused isikutele, kelle kutsetunnistused on väljastatud enne uute kutsestandardite kinnitamist. Isikud, kes soovivad tõendada oma kvalifikat­ siooni ulatust vastavalt uutele kutsestandarditele, peavad taotlema uue kutsetunnistuse. Kehtiva tunnistusega isikutele väljastatakse nende soovi korral uus kutsetunnistus lihtsustatud korras. EALi kui kutse andja kutsekomisjon töötab välja lihtsustatud menetluse ning esitab sellega kaasne­ vad täiendused kutse andmise korras ja kulude kalkulatsiooni kinnitamiseks SA Kutsekoda AGEKi kutsenõukogu 16. mai 2018. a istungile. Lihtsustatud korras saab kutsetunnistust uuen­ dada pärast nimetatud eelnõude kinnitamist AGEKi kutsenõukogus. Kõigile, kes taotlevad edaspidi kutset tavakorras, kaasneb kohe lisakom­ petentside tõendamise kohustus ja sellega kutse­

33

tunnistuse väljastamisel kaasnevad laiendatud õigused. Lisaks kinnitas AGEKi kutsenõukogu 13.03.2018 uue kutse andmise korra diplomeeri­ tud arhitekti, volitatud arhitekti ja volitatud arhi­ tekti-eksperdi kutsetele. Põhimuudatused: arhi­ tekti kutse taotlemise tasumäär on kõikidele kut­ setasemetele esmakordsel taotlemisel 490 eurot, sama kutsetaseme taastõendamisel 345 eurot; volitatud arhitekti ja volitatud arhitekti-eksperdi kutsetunnistus kehtib seitse aastat alates kutse­ komisjoni otsuse kuupäevast. EALi kutsekomisjon Kontakt: Kadri Saar 611 7430 kadri@arhliit.ee

PROGRAMMI „EESTI VABARIIK 100. HEA AVALIK RUUM” VÄLJAKUTE AVAMISED JA NURGAKIVI PANEKUD NING JÄTKUPROGRAMMI ALGUS 2018. aasta on EALi ja Riigikantselei koostöös ala­ tes 2014. aastast väldanud projekti lõppvaatuse algusaasta – valmivad esimesed linnakeskused. 24. veebruaril avati pidulikult Tõrva keskväljak. Projekti autorid on Mari Rass, Ott Alver, Alvin Järving ja Ilmar Klammer (Novarc Groupi ja Arhi­ tekt Musta ühiskollektiiv). Väljaku ehitas Merko Ehitus Eesti. 24. juunil on kavas avada Põlva keskväljak. Pro­ jekti arhitektid on Helen Rebane, Egon Metusala, Kaie Kuldkepp, Liis Uustal ja Vilve Enno (Stuudio 2 Arhitektid ja Metusala ühiskollektiiv). Ehitustöö teeb Lemminkäinen Eesti AS. 22. augustil avatakse Valga keskväljak. Projekti arhitektid on Gianfranco Franchi, Chiara Tesi ja Rea Sepping (Itaalia arhitektuuribüroo Franchi Associati), ehitab Lemminkäinen Eesti AS. Sügisel on kavas avada Rapla keskväljak. Projekti autor on Siiri Vallner (Kavakava OÜ). Väljaku ehitavad OÜ RTS Infraehitus, AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg ning Wesico Project OÜ. Suve jooksul on kavas nurgakivi paigaldada ja ehitust alustada Raplas, Võrus, Kuressaares ja Jõhvis. 2019. aastal avatakse Kuressaare uus lin­ nakeskus, Võru keskväljak, Elva ja Jõhvi keskosa, Rakvere Pikk tänav ning Kärdla keskväljak. Vil­ jandi, Narva ja Tallinna projekti valmimine jääb 2020.–2021. aastasse. Ootel on Põltsamaa ja Kuremäe projekt. Nende projekteerimist on küll kavas alustada lähiaastail, kuid väljaehitamise rahastus ei ole veel teada. Projekti käigus korraldati 2015.–2017. aastal 16 arhitektuurivõistlust, millest 15 õnnestus. Kokku

01/18 arh.

Ingrid Mald

PEETI KONVERENTS „MUUTUV KOOLIRUUM” 10. mail korraldas EAL koostöös Haridus- ja Tea­ dusministeeriumiga (HTM) Tallinnas Kumus koo­ liarhitektuurile pühendatud konverentsi. Arhitek­ tid ja koolipidajad otsisid ühiselt vastuseid küsi­ mustele, millised õppimisruumid toetavad laste arengut kõige paremini, millised on tänapäevased õpimeetodid ning kuidas mitmekesistada õpeta­ misviise nutika ruumilahenduse abil. Üleriigilise koolivõrgu korrastamise programmi käigus lahutatakse gümnaasiumid põhikoolidest. Muu hulgas vaadatakse kriitiliselt üle kõik riigi koolimajad, renoveeritakse olemasolevaid ja ehita­ takse uusi. Niisiis on käes viimase aja suurim hari­ dusasutuste ehitamise buum. Samal ajal on HTM kinnitanud uue haridusstrateegia, kus kirjelda­ takse uut õpikäsitust olulise osana kooliuuendu­ sest. Uute koolide kavandamise ja seniste renoveeri­ mise lähteülesannetesse on uus õpikäsitus sisse kirjutatud, ka arhitektuurivõistlustel on see üks hindamiskriteeriume. Konverents andis asjaosa­ listele hea võimaluse end kooliuuendusega kurssi viia ja rakendada uusi põhimõtteid edaspidi projekteerimises. Tulevikkuvaatavaid koolimaju kavandades on mõistlik arvestada nende riikide kogemusi, kes on jõudnud haridussüsteemi muutmisega Eestist kaugemale. Soomet esindasid konverentsil arhi­ tekt Vesa Humalisto ja haridusuuenduse eest pikka aega seisnud linnaarhitekt Kaisa Nuikkinen.

Islandi kogemust tutvustas haridusteadlane Anna Kristín Sigurðardóttir. Konverentsi toetasid Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Hasartmängumaksu Nõu­ kogu, Floorin ja Isku Baltics. Täpsem info ja järelvaatamine: http:// kooliruum.arhliit.ee/.

EALi teated

esitati võistlustele 120 tööd, mis teeb võistluse kohta keskmiselt 7,5 tööd. EAL korraldas kolm võistluste tulemuste koondnäitust Eesti Arhitek­ tuurimuuseumis ja iga võistluse alguses toimus Arhitektuurikatlas vestlusõhtu. 2016. aastal liikus mööda Eestit projekti „Hea avaliku ruumi” installatsioon merekonteineris, millest „voogas” igas peatuspunktis välja midagi sellele paigale iseloomulikku. Ühtlasi tutvustati selles projekti võidutöid. 2017. aastal alustas EAL „Hea avaliku ruum” jät­ kuprogrammi ettevalmistusi. Külastasime 39-t Eesti linna ja vallakeskust, et selgitada välja nende vajadus samalaadse programmi järele. Kohtasime Kalle Vellevoogiga neil külaskäikudel aktiivseid linna- ja vallajuhte, kes enamasti olid igati huvita­ tud teemast kinni haarama. Paljud neist on juba kavandanud oma omavalitsuse eelarvesse võist­ luse preemiafondiks vajaliku summa ja valmis kohe tegutsema asuma, kui vaid riik kaasa tuleks ja õla alla paneks. Sellega praegu töö käibki. Loodame alustada jätkuprogrammi esimesi võistlusi veel sel aastal.

PÄRANDITEEMALINE SUVESEMINAR LEPANINAS 29.–30. JUUNIL 29.–30. juunil peavad EAL, Eesti Sisearhitektide Liit ja Eesti Maastikuarhitektide Liit koostöös muinsuskaitsjatega Pärnumaal Lepaninas suve­ seminari „Muinsuskaitse ja ruumiloome”. Päeva juhivad Kaarel Nõmmik ja Mattias Naan. Reede, 29. juuni 9.30 Bussid väljuvad Tallinnast (Mere pst 5) ja Tartust (Vanemuise alumine parkla) 11.45 Saabumine Lepaninasse 11.45–13.00   Registreerumine, lõunasöök õues 13.00 Avatseremoonia välilaval, algab laste­ programm (kestab seminari lõpuni) 13.15 Seminar Markuse saalis 13.15–14.00  Mida, kelle eest ja kelle jaoks kait­ seb muinsuskaitse? Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie ja Muinsuskaitse­ ameti ehitismälestiste peainspektor Triin Talk 14.00–14.15  GROHE tooteuudised 14.15–15.00  2018. aasta arhitektuuri, sise- ja maastikuarhitektuuri parimate lõpu­ tööde lühitutvustus 15.00–15.30 Kohvipaus 15.30–16.30  Õuelaval päranditeemaline vestlus­ ring „Arhitekti elu uue muinsuskaitse­ seaduse all” akadeemik Mart Kalmu juh­ timisel. Vestlevad Siim Raie, arhitekt Jaak Huimerind, sisearhitekt TüüneKristin Vaikla ja maastikuarhitekt Kris­ tiina Hellström 17.00–19.00  Töötoad ja mängud 20.00–21.00  Õhtusöök ja kuldvillak Siim Raie juhtimisel, auhinnatseremoonia ja õnneloos 21.30 Pidu rannas, DJ-d Erkin Antov ja San Antonio „Jazzitup“ (Raadio 2) Laupäev, 30. juuni 8.30–10.30  Hommikusöök, väljaregistreerimine kuni kl 11ni 11.00–14.00  Ekskursioon (algus hotelli eest): Reederi talu jt häärberid Kablis, Massi­ aru koolimaja, Valgeranna puhkekomp­ leksi peahoone, kinohoone ja sauna­ hoone. Alternatiiv: matk Tolkuse rabas või Kablis. Lõunasöök Pärnus omal käel 15.30–18.00  Tagasisõit Tallinna ja Tartusse

34

arh. 01/18 Kuni 10. juunini

Alates 11. juunist

Öömaja hotellis

Öömaja suvemajas

Öömaja hotellis

Öömaja suvemajas

Bussisõit edasitagasi

EALi/ESLi/EMALi liige ja tema kaaslane

60 €

45 €

70 €

55 €

8€

Üliõpilane, õpilane, seenior

45 €

30 €

55 €

40 €

8€

Tasuta

Tasuta

Tasuta

Tasuta

Tasuta

80 €

65 €

90 €

75 €

8€

Suveseminari osalustasud

Kuni 12 a laps Mitteliige

Suveseminari peatoetaja on Grohe AG ning toetajad Eesti Kultuurkapital, VBH/Aluprof, Lincona, Hen­ kel, Floorin, Osmo Baltic OÜ.

ISIKUANDMETE KAITSEST EALIS 14. aprillil 2016 kiitis Euroopa Parlament heaks isikuandmete kaitse üldmääruse, millega asenda­ takse senine andmekaitsedirektiiv. Uus määrus on otsekohalduv, mis tähendab, et koos Eesti raken­ dusaktidega hakkab see asendama ka Eesti isiku­ andmete kaitse seadust. Määrus jõustus 24. mail 2016 ja seda hakati kohaldama pärast kaheaastast üleminekuaega 25. mail 2018.

Sellega seoses palume EALi liikmetel vaadata üle oma andmed, mis on avaldatud meie kodulehel www.arhliit.ee liikmete rubriigis. Kui soovite seal midagi muuta, siis kas tehke seda ise kasutajapor­ taalis või pöörduge kirjalikult aadressil info@arh­ liit.ee. Kui kirjas olev on sobiv, ärge tehke midagi. EAL saadab kõikidele liikmetele uudiskirja ja jooksvaid uudiseid. Soovi korral saate ka neist loo­ buda, teatades sellest kirjalikult aadressil info@ arhliit.ee.

Teated seenioridele

SEENIORIDE TEGEMISTEST Nagu ikka, koguneb iga kuu esimesel teisipäeval Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu koh­ vikusse paarkümmend väärikas eas teotahtelist arhitekti. Aasta esimene kohtumine oli 9. jaanuaril. Otsus­ tasime tähistada uut aastat kombekohaselt šam­ pusega. Kuna meie koosviibimised toimuvad koh­ vikus, tuleb meil arvestada sealsete reeglitega. Otse loomulikult pidime ostma joogi kohvikust kolm korda kallima hinnaga kui poest, aga meid, rikkaid pensionäre, see ei heidutanud. Šampus sai joodud ja mõni klaaski lõhutud, nii et uus aasta võis hooga alata. Fredi Tomps algatas järjejutu teemal „Kuidas ja miks sai minust arhitekt” ning tegi sellega ise algust. Otsustasime neid meenu­ tusi tulevikus salvestada. Veebruarikuu kokkusaamisel meenutas Tallinna linna kauaaegne peaarhitekt Dmitri Bruns kollee­ gidele juhtumeid oma pikaajalisest tööst. Mäles­ tused salvestasime plaadile. Märtsikuus korraldas Riina Raig meile huvitava ekskursiooni Gustaf Adolfi Gümnaasiumi vast renoveeritud hoones Kotzebue tänaval Kalamajas. Kooli algklasside üleviimine sellesse hoonesse oli tekitanud rahva hulgas tõelise lõhenemise (ena­

35

mus oli muidugi vastu), aga tulemus on super. See on tõeline tulevikukool. Selles majas vist küll koo­ likiusamisel kohta pole. Me kõik jäime väga rahu­le, rääkimata lastest, kes ei tahtvat peale tunde koju minnagi. Aprillikuu kohvilaua äärde oli nõus tulema dok­ tor Peeter Mardna jagama õpetusi selle kohta, kui­ das elada tervelt ja kaua. Õnnetuseks me seda teada ei saanud, sest doktor jäi haigeks. Kevadreisiks plaanib meie „reisikorraldaja” Riina ekskursiooni mööda Tallinna uuemaid ja huvita­ vamaid objekte. Ka betoonehitise auhinnaga pär­ jatud eramu omanik on nõus meile oma maja tut­ vustama. See kõik on kavandatud maikuusse ja reisi rahastab taas Eesti Kultuurkapital. Anne Siht seenioride sektsiooni esimees

01/18 arh.

Meie juubilarid SEPTEMBER 2018 Siiri-Mannu Sumberg Laur Pihel Mihkel Koppel Udo Tiirmaa Ralf Lõoke Urmas Paul

JUUNI 2018

03.09.2018 07.09.2018 15.09.2018 29.09.2018 30.09.2018 30.09.2018

75 50 35 90 40 35

07.10.2018 07.10.2018 08.10.1948 11.10.2018 17.10.2018 26.10.2018 27.10.2018 31.10.2018

70 45 70 35 75 45 70 40

06.11.2018 07.11.2018 10.11.2018 26.11.2018

55 65 60 60

15.12.2018 18.12.2018 20.12.2018 23.12.2018 25.12.2018

35 65 80 65 55

OKTOOBER 2018

Kairi Kirt-Ende Katrin Uibo Vilen Künnapu

13.06.2018 27.06.2018 30.06.2018

50 65 70

01.07.2018 02.07.2018 05.07.2018 06.07.2018 08.07.2018 17.07.2018

65 45 55 50 90 80

03.08.2018 04.08.2018 06.08.2018 07.08.2018 10.08.2018 10.08.2018 12.08.2018 14.08.2018

60 50 55 60 95 75 65 50

JUULI 2018 Toomas Kivi Sverre Laanjärv Sven Viires Toivo Tammik Evi Herkel Veljo Kaasik

AUGUST 2018 Sirje Hammerberg Erik Mehdi Erkki Ristoja Andres Kadarik Lia Karma Kornelia Plaks Helje-Reet Aurik Heidi Karro Kaie Enno

Ago Pähn Hanno Grossschmidt Koit Komissarov Kadri Klementi Tiit Tomiste Raul Järg Tiina Alas Mihkel Urmet

NOVEMBER 2018 Ilmar Klammer Reet Valk Enel-Katrin Vahter Heli Kirikal

DETSEMBER 2018 Aleksandr Zverev Heli Ernesaks Arvi Aasmaa Andres Alver Ene Priimets

Aala Buldas Vivian Lukk

Eesti Arhitektide Liit

20.12.1937–10.01.2018 24.03.1923–11.02.2018

Mälestame

EALi president on Katrin Koov EALi asepresidendid on Andro Mänd, Kalle Komissarov ja Peeter Pere

Rg-kood: 80053223 Aadress: Põhja pst 27a, 10415 Tallinn Üldfaks: 611 7434 E-post: info@arhliit.ee Kodulehekülg: www.arhliit.ee

Tegevdirektor Ingrid Mald: tel 611 7432, ingrid@arhliit.ee Sekretär Kadri Saar: tel 611 7430, kadri@arhliit.ee Projektijuht Ingrid Kormašov: tel 611 7432, ingridk@arhliit.ee Raamatupidaja Anne Kerge: tel/faks 611 7434, anne@arhliit.ee

Pangakonto: EE211010022011720004 (SEB) Liikme aastamaks on 80 eurot, seenioridel kuni 70. eluaastani ja noorliikmetel 10 eurot

EALi kontor on avatud septembrist jaanipäevani E–R kl 10–17, suvel 25. juunist 21. augustini T–N kl 10–16. EALi eestseisuse koosole­ kud on kord kuus neljapäeviti algusega kl 16.30

EALi TEATAJA 1/2018 Eesti Arhitektide Liidu teabeleht / Keeletoimetamine Kristel Ress (Päevakera), kujundus Madis Katz, küljendus Kaido Känd