Eesti Arhitektide Liidu Teataja 1/17

01/17 EESTI ARHITEKTIDE LIIDU TEATAJA Newsletter of the Estonian Association of Architects

Juhtkiri lk 2 / Eestseisuse koosolekud lk 4 EALi uued liikmed lk 20 / EALi noortekogu uued liikmed lk 21 EALi preemiad 2016 lk 22 / Lõppenud arhitektuurivõistlused lk 24 Käimasolevad arhitektuurivõistlused lk 28 EALi teated lk 30 / EALi üritused 2017 lk 33 Teated seenioridele lk 34 / Juubilarid lk 35

EALi aastapreemia laureaat 2016, Pärnu rannastaadioni hoone. Autorid Jan Skolimowski ja Peeter Loo, kaasa töötas Anton Andres. Foto Terje Ugandi

01/17 arh.

JUHTKIRI

Kuigi Artur Alliksaar on kirjutanud, et pole paremaid, halvemaid aegu, siis on ikkagi viimastel aastatel tunne, et vähemalt objektiivselt võttes elame läbi ajaloo parimaid aegu. Just siin ja praegu. Ajalehti lugedes ja vestlusi kuulates tundub, et Eesti riik on valmis saamas. Meil on oma toimiv riik, tugev kodanikuühiskond, töötavad süsteemid igal tasandil.

Sellel medalil on siiski ka teine pool. Oleme oma riigiga jõudmas seisakusse. Bürokraatia kasvab ja piirangud võtavad hoo maha. Muutuste esilekutsumiseks on vaja uusi ja julgeid ideid, igas valdkonnas. Süsteemi õlitamisest üksi ei piisa.

Kui rääkida Eesti ruumist, siis olemasolevate strateegiate, planeeringute, seaduste, määruste, normide ja standarditega on kaetud peaaegu kõik ruumi puudutavad n-ö tehnilised küsimused.

Need on vajalikud süsteemi toimimiseks, kuid need üksi ei loo ruumi ega lahenda probleeme.

Näiteks sotsiaalseid küsimusi või kultuuri ja loomingu valdkonda ei saagi lõpuni ära normeerida, kuid ka need on ruumiloome olulised osad ning just nende kvaliteedist sõltub ruumikultuuri ja elukvaliteedi tase.

Muutuste tekitamiseks ei piisa üksnes väga heast seadusetundmisest, on vaja ka loovat pilku ruumile ja võimet näha uusi võimalusi n-ö tühjal kohal. Arhitektuur on üks olulisemaid valdkondi, mis kujundab inimeste igapäevaruumi. Paljudel juhtudel on muutused ehitatud ruumis ise teed­ rajavat laadi, näiteks kohandatakse seadusi-määrusi sageli pärast uute pretsedentide loomist, samuti käib ehitusmaterjalide või -tehnoloogiate arendamine „katseobjektidest” lähtuvalt. See ongi loomulik ja pidev protsess.

2016. aasta sügisel toimunud valitsuse vahetus osutus arhitektuurivaldkonna jaoks õnnelikuks pöördeks – ühena valimislubadustest käidi välja ministeeriumideülese ruumiekspertide kogu loomine koostöös EALiga. Sellele järgnes kolm kuud tihedat koostööd Kultuuriministeeriumiga ja veebruari keskel kiitiski valitsus oma kabineti­ istungil heaks ruumiloome ekspertrühma moodustamise. See on väga tähtis samm, sest dokumenti on muude ülesannete hulgas sisse kirjutatud ka püsiva riigiarhitekti institutsiooni loomise ettevalmistus.

EALi president Katrin Koov. Foto Erik Prozes / Postimees

Arhitektidele endile pole vaja selgitada, miks sellist institutsiooni vaja on. Sellest on räägitud juba 20 aastat. Küll aga on riigivalitsejatele endiselt tarvis põhjendada, miks on koordineeritud tegevus ja ruumialane pädevus vajalik riigi tasandil, kuidas lühinägelikud ruumilised otsused jäävad inimeste elusid mõjutama väga pikaks ajaks, kuidas ruumiloome on seotud majanduselu ja poliitiliste otsustega ning mida me kõik saame võita kvaliteetsest ruumist. Pioneeri rollis ekspert­ rühma ülesanne on leida võimalused positiivsete muutuste esilekutsumiseks: kuidas saaks läbimõeldud ruum aidata kaasa nii majandusele (luues soodsaid tingimusi näiteks väikeettevõtlusele) kui ka inimeste elujärje parandamisele (kvaliteetne ja mitmekesine elukeskkond hoiab ära lahkumise kodukohast)?

Suurepärane näide on EALi ja Riigikantselei koostöös 2014. aastal alustatud, „Eesti Vabariik 100” raames ellu viidav üleriigiline arhitektuuriprojekt „Hea avalik ruum”. See on osutunud niivõrd edukaks ja nõutuks, et sellele kavandatakse juba jätku. Vähemalt sama heaks näiteks võiks kujuneda riigi üürielamute programm, kui seda suudetaks käsitada võimalusena muuta väikelinnade keskused tihedamaks, kompaktsemaks ja inimsõbralikumaks elukeskkonnaks (praeguses versioonis see veel nii ei ole).

2

JUHTKIRI

arh. 01/17

Sarnaseid väljakutseid ekspertrühmale jätkub.

Soovime juba ette palju jõudu neile inimestele, keda ei ole veel välja valitud, ent kes hakkavad seda vastutusrikast tööd tegema.

Järgmine suur ja aktuaalne valdkond on haridus.

Lubasin aasta tagasi, et võtan haridusteemad oma südameasjaks. Põhjuseid on selleks mitu. Esiteks on riik alustanud koolivõrgu ulatuslikku korrastamist nii gümnaasiumide kui ka põhikoolide tasandil. See tähendab suurt tööpõldu ka arhitektidele.

Teiseks on vaja arendada ruumikultuuri laiemalt ning olulise lahendusena näeme ruumihariduse paremat kättesaadavust igale lapsele ja noorele.

Nüüd võin öelda, et nii hariduse ruumide kui ka ruumiharidusega oleme EALis aastajagu aktiivselt tegelenud. Meie endi algatusel kaasati meid Haridus- ja Teadusministeeriumi algatatud põhikoolivõrgu korrastamise programmi. SA Innove on ellu viinud põhikoolide ümberehituse esimese taotlusvooru ning selle põhjal on meil tekkinud realistlik pilt koolimajade seisust ja plaanidest üle Eesti. See ei ole ülemäära rõõmustav. Väiksemates omavalitsustes ei saada endiselt kuigi hästi aru vajadusest kaasata ruumispetsialistid juba protsessi alguses – hiljem vigu parandada on palju keerulisem. Seda oleme püüdnud koolitustel selgitada.

Muu hulgas tuleb arhitektidel endil aktiivselt jälgida haridusvaldkonnas toimuvat, et mõista, mida tähendab tänapäevane õpikeskkond. Hea meel on selle üle, et meil on juba tekkinud rõõmustavaid näiteid, millele saab igal võimalusel viidata, kui teemaks on loov, inimsõbralik ja inspireeriv koolimaja. Kooliuuenduse alal jätkub koostöö Riigi Kinnisvara ASiga: aitame korraldada riigigümnaasiumide arhitektuurivõistlusi. Just nende võistluste tulemused on meeldivalt tihti toonud juurde häid eeskujusid, olnud arhitektuurimõtte edasiviijad.

Ruumihariduse edendamiseks lükkasime selle aasta alguses käima koolinoortele mõeldud konkursi „Ruumiuurijad 2017”, et populariseerida ruumiteemasid laste ja noorte hulgas. Toetame selles missioonis oma kõigi partnerite – Arhitektuurikooli, MTÜ Ruumihariduse, Linnalabori, laste ja noorte kultuuriaasta – jõupingutusi, mis on veel palju põhjalikumad ja mahukamad. Kõik need kokku peaksid tekitama muutuse ka suures

3

pildis, st ruumihariduse edendamise kaudu jõudma lõpuks ruumikultuurini.

Ruum ei saa otsa. Teemasid on palju rohkem, kui siin juhtkirjas avada jõuaksin. Suures plaanis ootab tänavu ees veel näiteks haldusreform, mis ei jäta ruumi mõjutamata, valmivad mitmed linnaruumi visioonid, mis on alguse saanud EALi tõukel või toel, ootel on ulatuslikud taristuprojektid, milles arhitektid soovivad rohkem kaasa rääkida. Igatahes vaatame sel kevadel uude aastasse lootusrikkalt. Juba käima lükatud ja kavandatavate protsesside mõju peaks ulatuma kaugele nii ajas kui ka ruumis.

Katrin Koov EALi president

ˬˬRiigiarhitekt. Arhitektuurivaldkonda ei reguleeri Eestis konkreetselt ükski seadus. Ehitusseadustik ja planeerimisseadus käsitlevad arhitektuuri ainult osaliselt. Millised võimalused oleks luua ruumilise keskkonna arengut nõustav kompetentsikeskus (ministeeriumidest sõltumatu vahelüli avalikku ruumi puudutavate otsuste tegemisel, nagu riigikontrolör)? Ülle Madise: Riigiarhitekti kohustust põhiseaduslikuks teha ei saa. Samas oleks linnal vaja kedagi – nimetagem teda siis riigiarhitektiks –, kes selgitaks tavainimestele arusaadavas keeles avaliku ruumi mõistet ning teavitaks, mida ja miks tehakse. Riigiarhitektil peaks peale selgitava rolli olema ka õigus teha otsuseid. Seni, kuni riigiarhitekti/kompetentsikeskust ei ole, peaks Eesti Arhitektide Liit (EAL) jätkama selle rolli täitmist. ˬˬArhitekti kutsenõude edasilükkamine.

Katrin Koov edastas eestseisusele hea uudise, et Riigikogu otsustas arhitektide kutsenõude pool aastat edasi lükata, kutsenõue hakkab kehtima 2017. a alguses. ˬˬArhitektuurivõistlused. Termin arhitektuurivõistlus on nüüd planeerimisseadusse sisse võetud, kuid selle sisu on täpsustamata ja see võimaldab korraldada täiesti formaalseid „võistlusi”.

Tagajärg on see, et sellised võistlused teevad rohkem kahju, kui toovad kasu – võistluste eesmärk on parandada ruumi kvaliteeti, aga nii see iga kord ei lähe. Siseministeerium ei näe vajadust ja kohustust seda terminit seletada. Pakutakse võimalust

16. JUUNI 2016 ˬˬÜlevaade Tallinna sadamaala ja linnahalli planeerimise arengust. K. Koov tutvustas sadamaalale tehtud hotelli- ja kasiinoprojekti. Linnal on plaan projekt koos maaga maha müüa ja müügist saadud raha kasutada linnahalli renoveerimiseks. Kohalikud kinnisvaraarendajad on koos sadamaga hakanud linnale survet avaldama projekti peatamiseks. EALi esindajate, arendajate, sadama esindajate ja linna kohtumiste tulemusel on jõutud mõtteni korraldada septembri alguseses III linnafoorum, et koostada sellele piirkonnale uus lähteülesanne. EALil on võimalus seda protsessi mõttetalgute ja suunamise toel mõjutada.

Linnafoorumit hakatakse ette valmistama koostöös Eesti Arhitektuurikeskusega (EAK). Raha foorumi jaoks küsitakse mitmest allikast, nii arendajatelt kui ka linnalt. EALi, arendajate ja linna jätkukoosolek toimub juuli algul, selleks ajaks peab EALil olema esialgne ettepanek foorumi sisu kohta. ˬˬÜlevaade Tallinna lauluväljaku planeeri­ misest (kohtumine Taavi Aasa juures). Taust: 22. veebruaril osales EALi juhatuse koosolekul Sten Weidebaum Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusest seoses Tallinna lauluväljaku detailplaneeringu (DP) taasalgatamisega. Weidebaumi sõnul muudab see laulupeo korraldamise raskeks: ala jääb liiga väikeseks ja väljak hakkab üldse oma põhiotstarbekust kaotama. DP tellija on Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA). DP on vastu võetud, aga mitte kehtestatud. Avalik arutelu toimus 2010. aastal. EALi juhatuse ja Weidebaumi arutluse tulemusel otsustati teha ühine ettepanek DP menetlus peatada ja korraldada uus ideekonkurss, mis lähtuks laulupeo vajadustest, ning seejärel jät-

Arhitektuuriharidus Spetsialistid seadusloomes

Koosolek toimus Tallinnas Õiguskantsleri Kantseleis. ˬˬArhitektuuriharidus. Arhitektuurivaldkonda on juurde tulnud Tallinna Tehnikaülikool (TTÜ).

Arhitektuuri õpetatakse nii Eesti Kunstiakadeemias (EKA) kui ka TTÜs üsna ühesuguse programmi järgi. Kas riik peaks haridusele mõeldud väheseid ressursse jagama mitme arhitektuurikooli vahel? Kuidas erialaspetsialiste harivaid õppeasutusi struktureerida? Ülle Madise: Otsustamisõigus jääb ülikoolidele.

Lõpuks saab siiski määravaks hoopis see, millisest koolist tulevad tugevamad spetsialistid.

ˬˬSpetsialistide kaasamine seaduste tege­ misse. Spetsialiste kaasatakse normdokumentide koostamisse harva, ja kui seda ka mõneks ajaks tehakse, jäetakse nende ettepanekud üldjuhul arvestamata. Kuidas tagada seaduste ja normdokumentide (standardid, määrused jms) pädevus, kui selle ala spetsialistid nende koostamises ei osale? Kas selliseid probleeme on ka teistes valdkondades? Ülle Madise: Spetsialistid ajavad asja keeruliseks. Vaja oleks võtta kokku inimesed, keda konkreetne seadus hakkab puudutama. Mõisted tuleb panna omavahel kooskõlla.

Riigiarhitekt Tallinna sadamaala ja linnahall

5. MAI 2016

lisada „hea tava” mõiste. Kuidas sellises olukorras toimida? Ülle Madise: Tegelikult saab definitsiooni seadusse kirjutada küll. Põhjus on ilmselt selles, et seda lihtsalt ei taheta teha. „Hea tava” mõiste tasuks lisada.

Arhitektuurivõistlused Kutsenõue Tallinna lauluväljak

Eestseisuse koosolekud

4

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

01/17 arh.

Loomestipendiumid

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

arh. 01/17 kata uue DPga. Olemasolev DP ei toeta laulupeo põhiülesannet, DPsse tuleb teha parandused, mis seda arvestaksid ja toetaksid. Ühisettepanekusse tasuks peale EALi kaasata ka teisi loomeliite, et pöördumisel oleks rohkem kaalu. Hanke peatamise ettepanekus tasub ka ära märkida, et praegune DP on moraalselt vananenud ning Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus ei ole Weidebaumi sõnul DPd kooskõlastanud. Otsustati, et Weidebaum koostab ettepaneku mustandi ning saadab selle EALile üle vaatamiseks ja täiendamiseks.

Nüüdseks on vana DP peatatud, Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA-le tehti ettepanek võtta planeeringu korraldus enda peale. Sihtasutus loodab sel-

les protsessis EALi toele. EAL aitab sihtasutusel kõnealusele alale sügiseks uue lähteülesande teha.

Lähteülesande alusel tehakse uus DP. EAL saab nõuda kogu ala planeeringut pärast uut arhitektuurivõistlust. ˬˬEALile esitatud loomestipendiumide taot­ luste kinnitamine. Eestseisus otsustas kinnitada loomestipendiumide taotluste komisjonis läbi vaadatud, 1. jaanuariks 2016 esitatud taotlused järgmiselt (vt tabel). Sügisesse vooru jäi 11 500 eurot. Edaspidi toetab EAL ühte õppereisi aastas.

Taotleja

Taotletav stipendium eurodes

Ahti Kooskora

400

400

Urve Rukki

400

400

Kairi Kirt-Ende

400

400

Velle Kadalipp

400

400

Olav Remmelkoor

400

400

Raivo Mändmaa

400

400

Angeelika Pärna

400

400

Andres Põime

400

400

Ülle Kunnus

400

400

Jaak Huimerind

400

400

Maret Tääker

400

400

Mai Udras

400

Tarmo Teedumäe

400

Maarja Nummert

400

400

Katrin Etverk

400

400

Henno Adrikorn

400

400

Arvi Aasmaa

400

400

Madis Eek

400

400

Margit Mutso

400

400

Enel-Katrin Vahter

400

400

Reet Valk

400

400

Kalle Vellevoog

400

400

Peeter Pere

400

400

Eva Hirvesoo

400

400

Vaike Pungas

2115

Grete Veskiväli

800

Ott Alver

2000

Alvin Järving

2000

5

Stipendiumi kasutuse eesmärk

EALi õppereis Prantsusmaale

Loominguline enesetäiendamine seoses Narva raekoja projektiga Tallinna peatänava projekti alaprojekti „Meri peatänava äärde” ruumiliste sekkumiste kureerimine Kahe Tallinna avaliku ruumi ja kinnisvaraobjekte puudutava ideeprojekti valmistamine

Eraldatud stipendium eurodes

400 400

2115 800 2000 2000

01/17 arh.

Taotleja

Taotletav stipendium eurodes

Stipendiumi kasutuse eesmärk

Eraldatud stipendium eurodes 800

800

EALi aastanäituse „Mängiv inimene” näitusekujunduse kohandamine ja näituse installeerimine, näituse avamissündmus ja kuraatorituurid ringreisil üle Eesti

Martti Preem

293

Tutvumine Budapesti ajaloolise ja tänapäevase arhitektuuriga

293

Indrek Mikk

400

Martin Tago

400

Elo Kiivet

400

Kristi Smirnoff

400

Heli Ernesaks

400

Aleksandr Zverev

640

Ingrid Aasoja

640

Tiit Trummal

400

Kadri Klementi

800

400

Veneetsia arhitektuuribiennaali külastamine

400

Osalemine Veneetsia arhitektuuribiennaalil ja kultuurilehte Sirp artikli kirjutamine

400 400

Veneetsia arhitektuuribiennaali külastamine

400 640

Arhitektuurialane õppereis New Yorki

640

Õppereis Hispaaniasse tutvumaks Hispaania tänapäeva arhitektuuri ja linnaehitusega 5.–12.09.2016

ˬˬEestseisuse koosolekul osalemise üle­ vaade. Mõni eestseisuse liige ei ole osalenud paljudel koosolekutel. Tehti ettepanek jätkata tava, et viie puudumise korral (pooleaastase intervalliga) hääletatakse liige eestseisusest välja ning asendatakse üldkogu hääletuse nimekirjast järgmise isikuga. Teine ettepanek: hüvitada Tartust tulijatele sõidukulu. Otsustati vaadata ettepanekud üle sügisel. ˬˬVaba mikrofon. Otsustati arutada kutsetega seonduvaid teemasid sügisel.

8. SEPTEMBER 2016 ˬˬPärnu ühistranspordi keskterminali koh­ tupretsedent. Anto Savi ja Margus Soonets arhitektuuribüroost BOA tutvustasid eestseisusele Pärnu ühistranspordi keskterminali arhitektuurikonkurssi, sellega seonduvat kohtuvaidlust ning Riigikohtu pretsedenti.

Eestseisus leidis, et juhtunut võiks avalikkuses kajastada arvamusartikli või intervjuuga. Tehti ettepanek saata juhtumi ülevaade ka õiguskantslerile. EAL soovitas, et BOA ise võtaks meediaga ühendust, EAL saab vajaduse korral kontaktide leidmisega aidata.

ˬˬTallinna peatänava võistlustingimuste kooskõlastamine, toetuskiri Eesti Kultuur­ kapitalile arhitektuurivõistluse „Meri peatä­ nava äärde” preemiafondi taotlemiseks. Tiit Sild tutvustas peatänava võistluse teist etappi ja võistlusala (Mere pst, Hobujaama ja Paadi tn, Maneeži tn pikendus) skeemi. EALi võistluste töörühm on võistlustingimused läbi vaadanud ja teinud parandused, mida on arvesse võetud. Tingimustele on lisatud liikluslahendus, mis on võistlejatele soovituslik. Peale selle korraldab Majandusja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) hanke, mille osaks on teha uus analüüs trammi trassile/koridorile, mida projekteerima hakatakse.

Võistlus kuulutatakse välja järgmise nädala lõpus.

Võistlus viib võidutööni, mis saab projekteerimise aluseks. Žürii: Taavi Aas, Hanno Grossschmidt, Ain Valdmann, Toomas Paaver, Marek Rannala, Merle Karro-Kalberg, Ralf Lõoke või Maarja Kask, Raul Järg.

Eestseisus otsustas kooskõlastada võistlustingimused 18 poolthäälega ja saata Eesti Kultuurkapitalile toetuskirja võistluse „Meri peatänava äärde” preemiafondi taotlemiseks. ˬˬTartu Holmi kvartali arhitektuurivõist­ luse tingimuste kooskõlastamine, žürii liik­ mete määramine. Jaak Huimerind tutvustas võistlustingimusi. Ideevõistlus korraldatakse eesmärgiga leida kvartalile üldine linnaehituslik mahuline lahendus. Tartu linn on kehtestanud üldplaneeringus kõrguspiirangu (kvartali kõrgus 6 korrust), võistlusalal on lubatud 2–6korruseline hoonestus.

400

Eestseisuses osalemine Tallinna peatänav

800

Pärnu ühistranspordi keskterminal Tartu Holmi kvartal

Karin Tõugu

6

Linnafoorum ja Reidi tee Pärnusse kultuurirahva loomekodu Ehitusvigade andmebaas Tallinna lauluväljak Linnahall ja uus ooperimaja Balti arhitektuurikoolide lõputööd

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

arh. 01/17

7

Eestseisus tegi ettepaneku 1) täpsustada korruselisus, kaaluda tiheduse näitaja (FAR) kasutamist korruselisuse asemel; 2) lisada tingimustesse, et võitja saab avaliku ruumi projekteerimise võimaluse; 3) määratleda brutopind, et tööd oleksid võrreldavad; 4) määrata žüriisse Tiit Trummal, Margit Mutso ja Peeter Pere.

Otsustati toetada võistlust, kuid mitte võistlustingimusi enne, kui need on täiendatud. Eestseisus andis võistluste töörühmale volituse tingimused lõplikult kooskõlastada. ˬˬLinnafoorumi ettevalmistus ja Reidi tee (infoks). EAK koostöös EALiga on teinud TLPA-le pakkumise korraldada III linnafoorum. See on n-ö peatänava jätkuprojekt, mis käsitleb linnahalli ümbrust ja linna merele avamist. EALi ettepanek oli laiendada fookust ja kaasata mereäär Noblessnerist Russalkani, sh Reidi tee rannaäärne lõik.

EALi seisukohalt on oluline visualiseerida nii praegust projekti kui ka kujutada alternatiive.

Foorumi tulemuseks oleks konkreetne ettepanek uuendada Tallinna Linnavolikogu otsusega 15.11.2007 nr 273 kinnitatud linna merele avamise kontseptsiooni. Kui otsus läheks volikogus uuesti kinnitamisele, tekiks veel üks oluline argument Reidi tee projekti muutmiseks. Foorum oli plaanitud oktoobri algusse. TLPA-l pole praegu võimalik seda rahastada ja foorumi toimumine on sattunud küsimärgi alla. Sellest hoolimata tuleb jätkata foorumi ettevalmistamist ja eriti oluline on õigete alusmaterjalide kogumine, näiteks TLPA Reidi tee alternatiivlahendus.

Reidi tee protsessi peatamiseks on kolm põhjust. 1) Reidi tee projekti tellija MKM on lasknud koostada projekti kohta rahvusvahelise ekspertiisi, mis peaks valmima 13. sept. Kui ekspertiis on kriitiline, tuleb lahendus ümber projekteerida; 2) Keskkonnaministeerium pole kooskõlastanud projektlahendust, mis kaotab Kadrioru pargi merepoolse osa. Kui kooskõlastust ei tule, tuleb lahendus ümber projekteerida; 3) ehitushanke puhul on tõenäoline, et hind ületab prognoose.

Sellisel juhul tuleb lahendus ümber projekteerida ja vähendada pigem liikluse osakaalu kui avalikku ruumi, sest viimane oleks avalikkuse suure huvi tõttu poliitiliselt ebamõistlik otsus.

Tallinna Sadama uued juhid soovivad näha sadamaala tervikvisiooni. Eestseisus tegi ettepaneku kohtuda Tallinna Sadama uue juhi Valdo Kalmuga. ˬˬLinnahall ja uus ooperimaja (infoks). Viimasel linnahalli ümbruse foorumi ettevalmistuskohtumisel esitles Aivar Mäe Hanno Grossschmidti joonistatud linnahalli ja ooperimaja visiooni.

Ehkki varem oli jutt linnahalliga sümbioosis olevast nn meresaalist, on joonisel kujutatud täiesti

uus eraldiseisev ooperimaja, mis ei haaku linnahalliga kuidagi. 2010. a tegi EAL ooperiteatri võimalike asukohtade analüüsi ja linnahalli kaid nende hulgas ei olnud. EAL ei toeta sellist projekti. EALi seisukohalt on linnahallil oluline väärtus. Tehti ettepanek pakkuda Mäele ooperiteatri jaoks mõni teine koht. ˬˬEesti Ehitusinseneride Liidu (EEL) algatu­ sega liitumine (ehitusvigade andmebaas).

EALi poole on pöördunud EEL sooviga toetada nende algatust, mille eesmärk on parandada ehituskvaliteeti ja -kultuuri ning kujundada head ehitustava. EALi juhatuse seisukohast peaksid arhitektid olema selle protsessi juures. Otsustati EELi algatust toetada. ˬˬInfo Tallinna lauluväljaku uue DP kohta.

Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA-le anti volitus koostada laulupeo maa-ala DP lähteülesanne. EAL on sihtasutusele abiks olnud. ˬˬSA Uue Kunsti Muuseum pöördumine. EALi poole on pöördunud Uue Kunsti Muuseum (Mark Soosaar): hiljuti kogunesid Eesti Teatriliidu, Eesti Kirjanike Liidu, Eesti Ajakirjanike Liidu, Eesti Interpreetide Liidu ja Eesti Kinoliidu esindajad, et arutada Eesti kultuurirahva loomekodu Pär­ nus. Kokkutulnud pidasid heaks ideed muuta viiekorruseline büroohoone Pärnus (Esplanaadi 10) loomeliitude puhkekoduks. Hoone I korrusel tegutseb 1992. aastast Uue Kunsti Muuseum.

Hoone renoveerimisel loomekoduks saaks seal avada 40 eri suurusega numbrituba (15–30 m²).

Kui loomeliitude juhatused toetavad ideed, tuleb hakata mõtlema arhitektuurivõistlusele ja otsida raha idee elluviimiseks. Hoone omanik Sergei Kolesnikov on nõus loomekodu heaks annetama 50 000 eurot, millega saab korraldada arhitektuurivõistluse ja koostada nii renoveerimisprojekti kui ka äriplaani.

Kuna Soosaarel ei ole hoonega juriidilist seost, otsustas eestseisus jääda kahtlevale seisukohale ja palus täpsustada Soosaare volitusi. ˬˬEttepanekud Balti arhitektuurikoolide lõputööde žürii kohta. Riias 7.–8. okt toimuva Balti arhitektuurikoolide lõputööde näituse-võistluse žüriisse on vaja leida EALi liige, kes ei ole koolidega seotud arhitekt.

Otsustati määrata žüriisse EALi esindama Alvin Järving.

ˬˬInfo auhinnale „Mies van der Rohe Award 2017” esitatud objektide kohta, võimalike lisakandidaatide nimetamine. EALil on palutud esitada auhinnale viis objekti, mis on valminud ajavahemikul 01.01.2015–31.12.2016. Liikmetele on edastatud info ja kutsutud üles oma kandidatuuri üles seadma. Eestseisus tegi ka ettepaneku lisada kandidaatide hulka EALi ja Eesti Kultuurkapitali poolt 2015. ja 2016. a preemiale esitatud objektid.

Otsustati panna kandidaatide nimekiri veebi, kus iga eestseisuse liige annab hääle viiele objektile (salajane hääletamine). Häälte alusel selgub viis kandidaati, kelle EAL esitab auhinnale. ˬˬKalaranna 1 arhitektuurivõistluse tingi­ muste kooskõlastamine. EALi töörühmale saadeti tutvumiseks ja ettepanekute tegemiseks Kalaranna 1 (Tallinn) arhitektuurivõistluse võistlus­ ülesanne. Töörühm vaatas tingimused üle, kriitilised punktid on preemiafond, maht ja bassein.

Eestseisus tegi oma ettepanekud:

ˬˬEALi kuraatorinäituse kuraatorite loome­ stipendiumide taotluste erandkorras läbi­ vaatamine. Kuraatorinäituse „Kuhu kadus euro?” eelarve on läinud arvestatust suuremaks ja enne näituse avamist on vaja veel tasuda tehtud kulusid. Projekti kuraatorid on EALile esitanud loomestipendiumi taotlused palvega need erandkorras läbi vaadata.

Praeguse seisuga on stipendiumideks jagatava summa jääk 11 579 eurot. Stipendiumide taotlemise tähtaeg on 1. oktoober ning viimasesse taotlusvooru on juba laekunud ja laekub kindlasti veel taotlusi. Kuna stipendiumide läbivaatamiseks on moodustatud eraldi komisjon, leidis eestseisus, et erandkorras üksiktaotluste läbivaatamine ja stipendiumi eraldamine on protseduuriliselt vale ning ülejäänud taotlejate suhtes ebaõiglane. Eestseisus otsustas jätta taotlused erandkorras läbi vaatamata ja mitte eraldada stipendiumi enne ametlikku aega; kiiret tasumist vajavad kulud maksab EAL arvete alusel. ˬˬLiina-Liis Pihu EALi liikmeks astumise avalduse ja portfoolio läbivaatamine. Eestseisus, vaadanud läbi Liina-Liis Pihu EALi liikmeks astumise avalduse ja portfoolio, otsustas ta liikmeks vastu võtta (ühe vastuhäälega, sest portfoolio oli ingliskeelne).

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

Tallinna mereäär

ˬˬVõistluste töörühma tagasiside Tartu Holmi kvartali arhitektuurivõistluse kohta.

Töörühm täiendas arhitektuurivõistluse tingimusi ja edastas need, tagasisidet ei ole tulnud.

Tartu Holmi kvartal Loomestipendiumid

ˬˬTallinna mereäärega seotud teemadest tegi ülevaate Katrin Koov.

Reidi tee asjus on EAL võtnud äraootava hoiaku, sest projektile koostatakse välisekspertiisi ja piirkonda hakatakse käsitlema novembris toimuval linnafoorumil laiema tervikuna.

Linn on leidnud 20 000 eurot lisaraha linnafoo­ rumi korraldamiseks 2. novembril. Et jätkuks järjepidevus eelmiste võistlustega, kureerib foorumit Tiit Sild. Reidi tee piirkond jääb foorumil käsitletava ala sisse.

Büroode leidmiseks kuulutatakse välja avalik võistlus, kandideerimise aluseks on motivatsioonikiri ja portfoolio. Välja valitakse kolm bürood, kelle ülesanne on kogu piirkonna (Noblessnerist Russalkani) info läbitöötamine ja visiooni koostamine. Lõppvisiooni kolme büroo tehtud tööde alusel koostab sõltumatu isik novembri lõpuks. Eesmärk on, et visioon kinnitataks volikogus ja sellest saaks muude dokumentide lähtealus.

Tallinna Sadam tahab septembris välja kuulutada sadamaala struktuurplaani võistluse, plaanitakse kaheetapilist võistlust, lähteülesannet ega žüriid veel ei ole. Sadamale on tehtud ettepanek ühendada võistlus linnafoorumiga.

„Mies van der Rohe” auhind

22. SEPTEMBER 2016

1. üheetapiline võistlus sobib juhul, kui võistlejate esitatavat mahtu vähendada: 1 : 400 korruseplaanid; makett 1 : 750 hoonestusalast (selle ümber teha korraldajal emamakett klindi, linnahalli ja mereäärega); 2. p 3.5 Kalasadama basseini täitmine; võistlusala skeemil tähistada selgelt täidetav basseini osa (jahisadama asendiskeemil puudu tingmärkide seletused ja pole selgelt arusaadav); 3. žürii koosseis; korraldaja peaks oma liikmekandidaadid esitama EALile kooskõlastamiseks, EAL soovitab kaasata žüriisse maastikuarhitekti; 4. kaasata hindamisse eksperdina Kalamaja Seltsi esindaja; 5. lisada meresügavuste aluse võistluse käigus.

Otsustati, et EAL kooskõlastab parandatud tingimused e-posti teel, st vajaduse korral enne järgmist eestseisuse koosolekut.

Tallinna Kalaranna 1 Liikmeavaldus

ˬˬMari Rassi EALi liikmeks astumise aval­ duse ja portfoolio läbivaatamine. Eestseisus, vaadanud läbi Mari Rassi EALi liikmeks astumise avalduse ja portfoolio, otsustas ta EALi liikmeks vastu võtta.

Liikmeavaldus

01/17 arh.

8

arh. 01/17

EALi juhatuse ja kontori töötasud EALi juhatuse liikmete töötasud Maakonnakeskuste lipuväljakud Liikmeavaldused Kultuurikoja konverents „Kultuuri teo” kandidaadid Konverents Helsingis Viljandi Centrum 2

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

6. OKTOOBER 2016

9

ˬˬJuhatuse liikmete tasude ümberjagamine (infoks). K. Koov tegi eelmisel juhatuse koosolekul ettepaneku jagada juhatuse liikmete tasud eelarve sees ühtlasemaks ning teavitas sellest ka EALi eestseisust. ˬˬÜlevaade EALi finantsidest, ettepanek tõsta alates 2017. a juhatuse ja kontori töö­ tajate töötasusid 5%. Ingrid Mald-Villand andis ülevaate EALi eelarve jooksva aasta täitumisest.

Kitsaskoht on projektijuhtimise alarahastamine finantseerijate (Eesti Kultuurkapital) poolt: neil on tekkinud arvamus, et EAL peaks oma tegevustoetusest maksma kogu kontori ja juhatuse töötasud. Mald-Villand tuletas meelde, et kultuurkapitalile esitatud eelarve tuleneb n-ö majakokkuleppest, mis esindab liitude põhitegevuseks vajaminevat ressurssi. EALi suured projektid ei ole kindlasti liidu põhitegevuse osa. Hea on võistluste suur arv, mis küll eeldab rohkem tööjõudu, kuid kulud-tulud on võistluste puhul tasakaalus. Võistlused on EALi kindel ja sissetöötatud tegevus, panustada tuleks vaid püsiva kvaliteedi tagamisse.

EALi liikmemaksud on sel aastal laekunud väga hästi, mitu suurt võlglast on võla likvideerinud, prognoositud laekumine tõenäoliselt täidetakse.

Eestseisus otsustas seoses Eesti üldise palgataseme tõusuga (ja kuna viimastel aastatel on töötasud samaks jäänud) tõsta juhatuse ja kontori töötasusid alates 2017. a jaanuarist 5%. ˬˬ„Kultuuri tegu 2016” kandidaadi esita­ mine. EALi liikmetele on saadetud üleskutse võistlusele kandidaadi esitamiseks. On tulnud kaks ettepanekut: Ülo Stööri mälestusteraamat „Ühe arhitekti mälestused” ja arhitektuuriprogramm „Hea avalik ruum”.

Otsustati esitada auhinnale kandideerima mõlemad kandidaadid. ˬˬEesti Kultuuri Koja konverents (infoks).

Tõnu Laigu tutvustas Eesti Kultuuri Koja 4.–5. nov konverentsi kava. Tänavu on teemaks haridus kui ühiskonna kestva edasijõudmise võti. Eesmärk on arutleda Eesti haridus- ja kultuurimaastiku olulisimate aspektide ja probleemide üle ning otsida lahendusi. Planeeritud on ettekanded ja aruteluringid. Aruteluringi ruumihariduse teemal juhib Katrin Koov. ˬˬViljandi Centrum 2 planeering. EAL on mures Viljandi kvartali 16 (krunt 11 aadressiga Ilmarise 1 ja Tallinna 24) vahele jääva Uue tn lõigu käimasoleva DP pärast. EALi hinnangul jääb seal vajaka tänapäevasest lähenemisest mitmekülgse ja inimkeskse linnaruumi kujundamisel. Kuigi

DPsse on sisse kirjutatud hilisema arhitektuuri­ võistluse nõue, ei pruugi sellest abi olla, kui lähtetingimused on ebapiisavad.

Otsustati, et EAL saadab Viljandi Linnavalitsusele tähelepanu juhtiva kirja koos ettepanekutega. ˬˬLipuväljakud. Ettevalmistamisel on programm maakonnakeskustes lipuväljakute rajamiseks või renoveerimiseks. Kuna lipuväljak on enamasti asula keskel ja seal tähistatakse olulisi sündmusi, oleks hea ühendada see programm „Eesti Vabariik 100” programmiga.

Otsustati arutada teemat Kalle Vellevooga. ˬˬAnna Niklandi EALi noortekogu liikmeks astumise avalduse läbivaatamine. Eestseisus, vaadanud läbi Anna Niklandi EALi liikmeks astumise avalduse, otsustas ta EALi noortekogu liikmeks vastu võtta. ˬˬKristjan Reidi EALi liikmeks astumise avalduse ja portfoolio läbivaatamine. Eestseisus, vaadanud läbi Kristjan Reidi EALi liikmeks astumise avalduse ja portfoolio, otsustas ta EALi liikmeks vastu võtta. ˬˬKatrin Tääkeri EALi liikmeks astumise avalduse ja portfoolio läbivaatamine. Eestseisus, vaadanud läbi Katrin Tääkeri EALi liikmeks astumise avalduse ja portfoolio, otsustas ta EALi liikmeks vastu võtta.

20. OKTOOBER 2016 ˬˬÜlevaade arhitektuuristrateegiate konve­ rentsist 13.–14. oktoobril 2016 Helsingis. Ülevaate tegi Indrek Allmann. Koosolekul ei saanud osaleda Veronika Valk, et anda teada, kui kaugel on Eesti arhitektuuripoliitika aktualiseerimine.

Eestist osalesid Helsingi konverentsil Indrek Allmann, Tõnu Laigu, Veronika Valk ja Raul Järg.

Oma loomingust tegi ettekande büroo Kadarik Tüür Arhitektid. Konverents oli põnev, munitsipaaltasandi arhitektuuripoliitika ülevaated vaheldusid büroode loomingu tutvustustega. Soomlaste ja lätlastega on varem juttu olnud, et tänapäeval Läänemeri ühendab, mitte ei eralda nagu raudse eesriide ajal, ning Põhjamaade arhitektuuripoliitika ringi võiks kaasata ka Baltimaad (ideaal­ variandis ka Poola ja Saksamaa põhjaosa). Seekordsel foorumil olidki esmakordselt palutud osalema Balti riikide esindajad.

Põhjamaades on arhitektuuripoliitika arenenud rahulikus tempos pikema aja jooksul, suur roll on kohalikul tasandil: igal linnal (või isegi külal) on oma arhitektuuripoliitika. Eestis on püütud juu-

ˬˬEALi ja Eesti Sisearhitektide Liidu ühen­ damise töörühma liikmete valimine eestsei­ suse liikmete hulgast. Eestseisusest on vaja kaht inimest, juhatusest esindavad EALi Katrin Koov ja Indrek Allmann. Ühinemise eesmärk on ühiskonnas suurema kandejõu saavutamine. Töörühm hakkab vastust otsima küsimusele, kas üks suurem liit on mõjusam kui mitu väiksemat. EALi liikmeskonnas pole võimaliku liitumise kohta küsitlust veel tehtud.

On selge, et kõik liitumisaspektid ei pruugi olla positiivsed.

Kavas on külastada Norra ja Rootsi arhitektide liitusid (ühes riigis on ühinetud, teises mitte).

Rootsi näide on võimas: liit suudab oma liikmetele pakkuda suuremat tuge kui EAL, liidu kontoris on tööl mitukümmend inimest, peamiselt juristid.

Rootsi kogemusega käis tutvumas EALi bürooomanike sektsioon 2013. a märtsis.

ˬˬ„Eesti Vabariik 100” Jõhvi arhitektuuri­ võistlus. Kalle Komissarov tegi teemast ülevaate.

Ivar Lubjak on koostanud head kompaktsed võistlustingimused. Ala on suurim „EV 100” võistluste kontekstis: 20 ha (900 m pikk ja u 400 m lai).

Eestseisus arvas, et kogu see pind võiks olla kontaktala ja tegelik võistlusala olla väiksem.

Vellevoog teatas, et võistlus on ainulaadne ka selles mõttes, et rahastus tulemuse teostamiseks on juba olemas. Jõhvi promenaadi pikenduse ja staadioni rahastus on saadud vana detailplaneeringu alusel, kuid seda on vaja korrastada. Just seetõttu, et rahastus on olemas, tuleks suunata selle vastutustundlikku kasutamist. Komissarov tegi ettepaneku anda Jõhvi võistluse lõplik kooskõlastusõigus erandkorras võistluste töörühmale, sest võistluse väljakuulutamise soovitatav aeg jääb eestseisuse kahe koosoleku vahele. Eestseisus nõustus tingimusel, et probleemide korral kaasatakse eestseisus e-posti teel. Tehti ettepanek määrata žürii liikmeteks Toomas Paaver, Kalle Vellevoog, Karin Bachmann ja Siim Tuksam. ˬˬTüri koolimaja ja spordihoone arhitektuu­ rivõistlus. Karli Luige ülevaade võistlustingimuste kohta saabus koosoleku ajal, mistõttu eestseisus tingimusi veel ei kooskõlastanud, vaid tutvub enne nendega. Võistlus on plaanis välja kuulutada 8.–9. novembril. Tehti ettepanek määrata žürii liikmeteks Jan Skolimowski, Mai Shein, Karli Luik ja Jaak Huimerind, asendusliikmeks Indrek Saarepera. ˬˬLasita aiamajade arhitektuurivõistlus.

Alvin Järving vaatas tingimused läbi. Tegu on rahvusvahelise võistlusega, juhend on lühike ja inglise keeles. Igalt võistlejalt oodatakse viit maja, ettepanekud esitatakse digitaalselt. Nõutav on Lasita Maja tehnoloogiate kasutamine, akende ja uste mõõdud on ette antud. Eestseisus otsustas tingimused kooskõlastada. ˬˬLoomestipendiumide määramise komis­ joni otsuse kinnitamine. Ingrid Mald-Villand teavitas, et Kultuuriministeerium on augustis 2016 andnud välja uued juhised loomestipendiumide maksustamise kohta. Eestseisus tutvus loomestipendiumide komisjoni otsustega ja kinni­ tas need (vt tabel).

„EV 100” Jõhvi

Ettepanek: valida töörühma eestseisusest Tõnu Laigu, lisaks võiks olla Margit Mutso (vaja küsida nõusolek) või Villem Tomiste, Ülar Mark, Mai Shein.

Liitude ühendamise töörühm Loomestipendiumid Türi koolimaja ja spordihoone Lasita aiamajad

rutada pigem tsentraalsemat süsteemi (riigiarhitekti büroo), kuna käimasolev omavalitsuste reform ei ole kohalikku tasandit soosinud. Kuigi siiani ei ole riigiarhitekti ameti loomine õnnestunud, oleme justkui „tänu” sellele sattunud kohati olukorda, mis on Põhjamaade peamine eesmärk: kolmanda sektori suurem kaasamine. Riigiarhitekti rolli täidab EAL ja järjest tugevamalt osalevad asumiseltsid jms. Palju oli konverentsil juttu linnade arendamisega katsetamisest (nt Viborg Taanis): arhitekt pannakse arendaja rolli, st vastutama oma loomingu lõpptulemuse eest. Ta peab tegema äriplaani, leidma investori ja ehitaja. Taanlased on leidnud, et standardne lähenemine (võistlus jm etapid) ei ole alati tõhusaim. Kanadas ja Ameerikas on sellist praktikat (ingl design and build) rakendatud. Veronika Valk kutsus taanlased 2017. a sügisel Tallinna EFAP (European Forum for Arcitectural Policies) konverentsile oma kogemusest rääkima.

Tõnu Laigu vahendas muljeid arhitektuuri Finlandia Prize’i tseremoonialt. Soomes valib nominendid professionaalidest koosnev žürii ja nendest omakorda valib võitja üks inimene (seekord Paavo Lipponen). Võitis Rovaniemi staadion.

Auhinnatseremoonia on kutsetega üritus, mitte avalik. Saalis ei olnud ühtegi videokaamerat, sündmust ei salvestatud, tehti ainult fotosid. Ajakirjanikele oli võitja ette teada. Järgmisel päeval oli Soome hommiku-TVs umbes 15 min pikkune auhinnateemaline lõik ja intervjuu Lipponeniga – hea oli kuulata arhitektuurivaldkonna väärtustamist.

2017. a septembris tuleb Tallinnas arhitektuuripoliitika konverents, samal ajal on Eesti ELi eesistumisaja üritused. Tuleks mõelda lühike ja konkreetne sõnum, mida sel ajal meedias rõhutada.

10

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

01/17 arh.

arh. 01/17 Stipendiumi saaja

Avalduse kuupäev

Põhjendus / taotluse sisu Loominguline uurimustöö linnaplaneerimise teemal

Määratud stipendium

Toomas Paaver

04.08.2016

2000 eurot

Uku Põllumaa

22.08. 2016

Illimar Truverk

25.08. 2016

Inga Raukas

29.09. 2016

Niina Mäger

13.09. 2016

Erialast tegevust toetav uurimistöö: enesetäiendamine seoses Narva raekoja põhiprojektiga

1275 eurot

Mari Hunt

21.09. 2016

Erialast tegevust toetav uurimistöö: polaararhitektuur

1430 eurot

Anna-Liisa Unt

22.09. 2016

Karin Bachmann

22.09. 2016

Merle KarroKalberg

22.09. 2016

Margit Mutso

26.09. 2016

Erialast tegevust toetav uurimistöö: Fredy Tompsi loomingu uurimine

1000 eurot

Reio Avaste

28.09. 2016

Arhitektide ja arhitektuurisündmuste fotokroonika koostamine

974 eurot*

Sille Pihlak

28.09. 2016

Siim Tuksam

01.10. 2016

Tallinna arhitektuuribiennaali installatsiooniprogrammi kureerimine (ettevalmistus)

Hindrek Kesler

01.10. 2016

Õppereis UIA II regiooni koosolekule Thessalonikisse Kreekas

400 eurot EALi õppereis Prantsusmaale

400 eurot 400 eurot

500 eurot* Näituse „Kuhu kadus euro?” ettevalmistamine ja kureerimine

1500 eurot* 500 eurot*

1000 eurot* 1000 eurot* 400 eurot

* Eraldiselt makstakse väljamaksmisel riigile tulumaks.

Kohtumine minister Michaliga Viljandi veekeskus Türi põhikool ja spordihoone

Komisjon otsustas edaspidi kohtuda neli korda aastas (1. märts, 1. juuni, 1. sept, 1. nov) ja soovib jagada aastaks ette nähtud raha neljaks osaks, et vältida olukorda, kus viimases voorus pole enam raha. Komisjon leidis, et komisjoni võiks kuuluda üks juhatuse liige, ja et stipendiume tuleks rohkem reklaamida: igas voorus tõsta esile ühte head projekti ja saata selle kohta EALi listi teade. Eestseisus nõustus summa neljaks jagamisega, erandi tegemise võimalus jääb siiski alles.

11

3. NOVEMBER 2016 ˬˬÜlevaade juhatuse kohtumisest minister Kristen Michaliga. 1. novembril käisid EALi juhatuse liikmed Aet Ader, Indrek Allmann ja Katrin Koov kohtumas minister Michaliga. Teemad: Tallinna-Helsingi tunnel, Tallinna sadam ja põgusalt Rail Baltic. Ministrit huvitas kõige rohkem tunneliteema. Allmann tegi lühikese ettekande arhitektide senisest tegevusest (Eesti ja Soome arhitektide visioonitöötoast), EALi esindajad põhjendasid, miks on oluline kaasata sellesse protsessi arhitekte. Minister lubas arhitektide kaasamist kaaluda.

Reidi tee projektiga on Michali sõnul aega aastani 2023. MKM on huvitatud, et nii sadamale kui ka linnale leitaks mõistlik lahendus. Sadama mahud ei vähene, kuid kaubavood asenduvad inimestega. Kaubad suunatakse kümne aasta perspektiivis Muuga sadamasse.

Rail Balticu asjus ei ole ministri sõnul enam võimalik midagi muuta: trassi põhikoridor on otsustatud. ˬˬViljandi veekeskuse arhitektuurivõistluse tingimuste tutvustamine, võimalik heaks­ kiitmine, žürii liikmete määramine. Viljandisse soovitakse rajada veekeskus ja korraldada võistlus, selle tingimused on koostanud Olav Remmelkoor. Marika Lõoke oli tingimused põhjalikult läbi vaadanud ja tutvustas neid koos muudatusettepanekutega eestseisusele.

Eestseisus otsustas esitada muudatusettepanekud tellijale ja volitada tingimuste kooskõlastamine võistluste töörühmale. ˬˬTüri põhikooli ja spordihoone arhitektuu­ rivõistluse tingimuste kinnitamine. Karli Luik tutvustas võistlustingimusi. Arutati žürii koosseisu, oluliseks peeti volitatud arhitekti kutse olemasolu. Võistluste töörühm täpsustab mõningaid küsimusi. Eestseisus otsustas jätta võistlustingimused kooskõlastamata ja volitada tingimuste kooskõlastamise võistluste töörühmale.

ˬˬÜlevaade elanikkonnakaitse rakkerühma koosolekust 11. novembril MKMis. Ülevaate andis külaline Margit Mutso. MKMile on antud ülesanne teha eri hoonetüüpide (7–8 tk) kineetilise vastupidavuse uuring, et hinnata, kuidas Eesti paneelmajad peavad vastu lööklainetele ja kas tasuks panustada uusehitistesse. Uuringu eelarve on 20 000 eurot.

Eestseisuse arvates tuleks alustada hoopis sellest, kuidas ja kuhu üldse varjendeid luua, ning hinnata nende praegust olukorda: mis on olemas ja millises seisukorras need on.

Kuna EALi esindajat Peeter Peret ei kutsutud töörühma koosolekule, tegi eestseisus ettepa­ neku saata MKMile märgukiri EALi esindaja kaasamiseks töörühma. ˬˬNoore arhitekti preemia statuut. Aet Ader tutvustas statuudis tehtud muudatusi.

Eestseisus tegi lisaettepanekud: 1) punkt 1 – vajaduse korral teeb žürii eelvaliku; 2) punkt 5.1 – kandidaate saab esitada suurem ring; 3) žüriisse kogenud arhitekt (M. Lõoke või A. Alver) ja ettevõtete esindajad CrabCADist või Transferwise’ist.

Eestseisus otsustas kinnitada statuudi 18 häälega. ˬˬTallinna Sadama ideekonkursi I etapi võistluseeskirja kooskõlastamine. K. Komissarov teavitas, et võistluste töörühm on lähteülesande mitu korda läbi vaadanud ja kõik nende tehtud märkused on lähteülesandesse sisse viidud.

Võistlus on kaheetapiline, ei hõlma struktuurplaani ega DPd, vaid peab olema üldvisioon.

Sadama uus juht peab oluliseks näha tervikut ja anda võistlejatele tagasisidet. I etapp on portfoolioga ideevõistlus, komisjon valib välja kuus osalejat (kõik tasustatud), žürii hindab. II etapp on pro-

ˬˬKohtumine kultuurikojas Rail Balticu (RB) teemal. K. Vellevoog andis ülevaate kultuurikoja üritusest, mille eesmärk oli hinnata RB olukorda ja otsustada, milline seisukoht võtta. Pärast Toomas Kiho koostatud ühispöördumist on alanud avalik sisuline arutelu, sest leiti, et RB projekt äratab kahtlusi. Oleks vaja teha sotsiaal-majanduslikke uuringuid trassi mõjust Eesti regionaalarengule. Riil ei ole seadnud lähteülesannet, milliseid vedusid hakkab RB teostama. Pole selge, kas esmatähtis on kauba- või reisijatevedu, mistõttu ei osata ette näha rongide kiirust. Kutsekoda kutsus loomeliite üles koostama ühiskirja, mis juhiks tähelepanu RB kitsaskohtadele. Otsustati, et EAL võib selle kirjutamisele kaasa aidata.

12

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

„EV 100” Jõhvi Kalevi keskstaadion Elanikkonnakaitse

17. NOVEMBER 2016

ˬˬKalevi keskstaadioni võistluse tingimuste kinnitamine. EAL on võistluse kaaskorraldaja, tellija on MTÜ Eesti Spordiselts Kalev. Eestseisusel on mitu vastuväidet, mõnda neist soovib EAL arutada linnaarhitektiga, mõnda MTÜga Kalev.

Eestseisus leidis, et ala liikluskorraldus on väga problemaatiline. Tekkis küsimus, kas linnale on liikluskorralduse kava esitatud: logistika (esmatähtsad on bussid), parkimine (nii üldine kui ka osalejate busside jaoks), juurdepääs ja hajumisala suurürituste ajal. Eestseisus tegi ettepaneku võtta ühendust TLPAga, et kuulda nende seisukohta.

II etapi kohta leidis eestseisus, et hoonestus on ülepaisutatud. Aktsepteeritavad on ürituste teeninduseks mõeldud hooned. Masside hajumisväljakud tribüünide ees on ära kaotatud. Projekteerimisnormid peaksid olema arendusplaanidest tähtsamad ja ilma suurte hajumisaladeta staadionid ei toimi. Hoonete alt staadionile sisenemine pole esinduslik ega toeta rahvusstaadioni kuvandit.

Eestseisus tegi ettepaneku nõuda planeeringu muutmist ja küsis, kuidas on pikemas plaanis lahendatud müraprobleem (ümbritsevatele kruntidele on planeeritud elamud, nende elanikud hakkavad ilmselt kärarikaste ürituste vastu protestima).

Otsustati jätta võistlustingimused kooskõlastamata, kuni EAL pole TLPA ja MTÜga Kalev probleeme läbi rääkinud.

Noore arhitekti preemia Rail Baltic

ˬˬ„EV 100” Jõhvi võistlustingimuste kinni­ tamine. Eestseisus otsustas võistlustingimused kinnitada, žüriis on Siim Tuksam, Kalle Vellevoog, Edgar Kaare ja Toomas Paaver.

jekteerija hange, valitakse välja kolm võitjat. Kõik võitjad jäävad kaasautoriteks.

Eestseisus tegi ettepaneku 1) loobuda käibenõudest; 2) nõuda volitatud arhitekti-eksperdi tase 8 kompetentsi; 3) määrata peale P. Pere žüriisse Ü. Mark.

Eestseisus otsustas kooskõlastada „Masterplaan 2016” rahvusvahelise kaheetapilise ideekonkursi I etapi võistluseeskirja koos muudatustega.

Tallinna Sadam

ˬˬKalevi keskstaadioni võistluse tutvustus ja ettepanekud žürii liikmete valimiseks. Võistlust tutvustas Kalle Komissarov: soovitakse korraldada rahvusvaheline kaheetapiline võistlus, projekti rahastavad linn ja riik võrdselt, DP ei ole veel kehtestatud. Võistluse I etapi osa peab valmima 5. juuniks 2019, et seal saaks korraldada 2019. a tantsupeo. EAL on saatnud pakkumise.

Eestseisus otsustas leppida kokku Ike Volkovi ja võistluste töörühma kohtumise, et täpsustada teemat.

Kalevi keskstaadion

01/17 arh.

Liikmeavaldus Patarei

ˬˬCornelia Ulsti EALi liikmeks astumise avalduse ja portfoolio läbivaatamine. Eestseisus, vaadanud läbi Cornelia Ulsti EALi liikmeks astumise avalduse ja portfoolio, otsustas ta EALi liikmeks vastu võtta.

Kalevi keskstaadion Riigiarhitekti eksperdinõukogu

Ehitusprojekti standard

1. DETSEMBER 2016

Sonda elamuskeskus

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

arh. 01/17

13

ˬˬRa Luhse, Indrek Tärno ja Jaan Port tutvustasid valminud ja arvamusküsitlusel olevat stan­ dardikavandit prEVS 932 „Ehitusprojekt”.

Indrek Tärno sõnul on see asjatundjate standard, sinna on koondatud projekteerimistegevuse kirjeldus, sh lõimitud seni eraldi olnud rajatise projekteerimise standard. Tekkis küsimus termini eskiis sisu ja kasutamise kohta, samuti lähteülesande selgitamise vajadusest. Ettepanekuid EALilt oodatakse 1. jaanuariks 2017. ˬˬKalevi keskstaadioni võistlus. K. Komissarov tutvustas veel kord võistlustingimusi.

Eestseisuse arvates on lepingu maksumuse ruutmeetrihind liiga väike. Eestseisuse ettepa­ nek on I etapis mitte tegeleda fassaadidega, vaid lahendada ainult mahulisena; I etapi kavandi tegemise ajaks peaks olema kaks kuud. Eestseisus tegi ettepaneku muuta preemiafondide proportsioone: I etapi osalustasu 10 000 eurot, II etapi I koht 45 000, II koht 30 000, III koht 15 000 eurot ning kaks ergutuspreemiat.

Otsustati: 1) žürii liikmed määrab võistluste töörühm; 2) koos Margus Jaagoga vaadatakse üle projekteerimishind ning bruto- ja netopind; 3) kooskõlastada võistlustingimused 16 poolthäälega. ˬˬSonda elamuskeskuse Ajavagun väärtus­ põhise hanke kooskõlastamine. Augustis pöördus EALi poole Sonda Vallavalitsus seoses valda kavandatava turismiobjektiga, aga tol korral jäi võistluse korraldamine soiku. Nüüdseks on Jaak Huimerind aidanud võistluseks teha väärtuspõhise riigihanke tingimusi. Sonda soovib, et EAL kiidaks hanke heaks ja levitaks liikmete hulgas infot, soovitades hankes osaleda.

Eestseisus tegi ettepaneku 1) muuta pakkumuse hindamise kriteeriume (p 18.6), 2) moodustada väärtuspõhiste hangete hindamiskriteeriumide väljatöötamise töörühm.

Otsustati teha Sondale ettepanek valida võistlejad välja portfooliote alusel, EAL aitab määrata žürii.

ˬˬÜlevaade Patareist. K. Koov andis ülevaate Tallinna Ülikoolis toimunud Patarei merekindluse ümarlaual räägitust. TTÜ analüüsi põhjal on hoone tehniline seisund väga kehv, oluline on kogu kompleksile võimalikult kiiresti uus katus peale saada, et see vähegi säiliks. Riigi Kinnisvara AS (RKAS) soovib müüa kompleksi erakätesse.

Vana DP peatati, alustatud on uut, arendajatele meelepärasemat. Patarei territooriumist peaks aastaks 2025 saama avalik ja aasta ringi ööpäev läbi avatud multifunktsionaalne linnaruum.

Esmane investeering on 60–85 mln eurot, ülalpidamine 3 mln eurot aastas. RKAS tegeleb intensiivselt müügiga, sh on tellinud esialgse ruumianalüüsi koos müügipiltidega (kuidas ruume kohandada büroodeks, korteriteks, äripindadeks).

15. DETSEMBER 2016 ˬˬRiigiarhitekt. K. Koov andis ülevaate 5. detsembri EALi juhatuse koosolekust, kus arutati koos Veronika Valgu ja Silver Meikariga riigiarhitekti (eksperdinõukogu) teemat. Eksperdinõukogu kokkukutsumist korraldab Kultuuriministeerium, selle moodustamise põhimõteteni soovitakse jõuda jaanuaris. Ministeerium plaanib kutsuda asjaosalised kokku 19. dets, et arutada, millistel alustel nõukogu moodustada ja tegutsema asub. Kohtumiseks peab EAL koostama kavandi, mille abil tõestada, et riigiarhitekti/eksperdinõukogu institutsiooni on vaja. Kavand peab vastama kolmele põhiküsimusele.

1. Kus hakkab nõukogu riigivalitsemise struktuuris paiknema? EALi juhatuse arvates peaks see asuma n-ö ministeeriumide vahel, iseseisva üksusena peaministri büroo või Riigikantselei juures. Väga oluline on, millised on nõukogu volitused: kas see oleks ainult nõuandev või oleks tal ka reaalne otsustusõigus (peaks olema). Eestseisuse arvates ei ole mõistlik hakata kohe nõudmisi esitama.

2. Milline on meeskonna struktuur, kes ja kuidas valib eksperdid? EALi juhatuse arvates peaks struktuuri moodustama nõukogu juht ja eksperdikomisjon (väike arhitektuurikoja esindus) ning laiem nõukogu (ministeeriumide esindajad). Eksperdinõukogu juhi peaks määrama minister, pidades nõu EALiga. Ministeerium näeb eksperdikomisjoni liikmetena eeskätt Arhitektuurikoja esindust, ekspertide täpsem arv ja koosseis tuleb läbi rääkida. Peale ekspertide on kogusse vaja n-ö sidemehi eri ministeeriumidest. Nii suures ja hajutatud koosseisus komisjon, nagu ministeerium seda näeb, teki-

ˬˬAjakiri MAJA edasine väljaandmine.

K. Koov teatas, et kirjastus MAJA OÜ lõpetab praegusel kujul tegutsemise 2016. aastaga. 7. dets kogunesid Solnessi, EALi, Eesti Sisearhitektide Liidu, Eesti Maastikuarhitektide Liidu ning Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu esindajad, kes arutasid ajakirja väljaandmise jätkamist uue MTÜna. Erialaliidud plaanisid asutada MTÜ, mis hakkab välja andma nii MAJA kui ka arhitektuuripreemiate raamatuid. MTÜ asutajaliikmed moodustavad nõukogu, leitakse tegevjuht ja peatoimetaja. Peatoimetaja valib toimetuse kolleegiumi.

Eestseisus tegi ettepaneku uurida, kas MAJA väljaandja võiks olla 1) SA Kultuurileht kirjastus, 2) Eesti Arhitektuurikeskus.

„EV 100” Narva

ˬˬ„EV 100” Narva Stockholmi platsi arhitek­ tuurivõistluse tingimused. K. Komissarov tutvustas võistlusala. Tegu on ainult avaliku ruumi võistlusega, mis ei puuduta hoonestust.

Eestseisus tegi ettepaneku 1) täpsustada Raekoja platsi projekteerimise punkti (kas varasema võistluse võitjad kaasatakse või tellitakse uutelt võitjatelt platsi projekteerimine?); 2) määrata žüriisse Ülar Mark või Peeter Tambu, asendusliikmeks sõltumatu muinsuskaitseekspert Lilian Hansar. Otsustati võistlustingimused kinnitada.

„Aasta betoonehitis” Saue keskusehoone

ˬˬVõistluse „Aasta betoonehitis” žürii liige.

Eestseisus tegi ettepaneku määrata žüriisse Ülar Mark, kes kinnitas oma nõusolekut.

12. JAANUAR 2017 ˬˬSaue keskusehoone arhitektuurivõistluse kooskõlastamine, žürii liikmete soovita­ mine. Jaak Huimerind tutvustas võistlustingimusi. Ideekonkursi peakorraldaja on Saue Linnavalitsus, kaaskorraldaja EAL. Võistlusülesande koostaja on arhitekt Margus Maiste. Võistluse eesmärk on leida parim ruumiline terviklahendus Saue ühendvalla uuele keskusehoonele (max hoonetealune pind 2500 m², max kõrgus 15 m). Võistlusülesande ruumiprogramm on veel vallas kinnitamata.

Eestseisus tegi hanketingimuste kohta järgmised märkused.

1. 10.3 Hankelepingu maksumus. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse käigus sõlmitava projekteerimistööde lepingu piirhind on 45 eurot projekteeritava hoone suletud netopinna ruutmeetri kohta – avaliku hoone kohta on piirhind liiga madal, eestseisuse ettepanek on tõsta seda 60 eurole.

2. 10.4 Hankelepingu sõlmimise ja täitmise eeldatav tähtaeg – mitte eskiis, vaid eskiisprojekti korrektuur (ümber sõnastada).

3. 10.5 Ideekavandi realiseerimise eesmärkhind.

Hanke ehitusprojekti realiseerimise piirhind (ehitusmaksumus) ilma käibemaksuta on 1000 eurot ehitatava hoone suletud netopinna ruutmeetri kohta – ettepanek tõsta piirhinda 1200–1500 eurole, vähem ei ole realistlik.

4. 10.6 Tegevusload, registreeringud, vastutavad spetsialistid. Osaleja või ühisosaleja kohustub tagama, et hankelepingu täitmisse kaasatakse maastikuarhitekti kutset omav vastutav spetsialist. Eestseisuse hinnangul ei ole vaja eraldi kaasata kutsetunnistusega maastiku­ arhitekti.

Ajakiri Maja

tas EALi juhatuses kahtlust komisjoni töö tõhususes. Eesmärk on luua praeguse valitsuse ajal esmane eksperdikogu olemasolevate struktuuride raames (nt rakkerühmana), järgmine eesmärk on luua püsiv institutsioon (seda saab ka rakkerühm ette valmistada).

3. Millega täpsemalt nõukogu tegelema hakkab? Eestseisus leidis, et kõige olulisem oleks riigi ruumipoliitika. Ministeeriumile esitatakse nimekiri vajalikest tegevustest. Üldi­ sed teemad: riigi arhitektuuripoliitika väljatöötamine ja elluviimine oma pädevuse piires; mõistete sisustamine/tuvastamine; planeerimis- ja arhitektuuriuuringute koostamine ja analüüsimine; riigi ja kohaliku omavalitsuse (KOV) asutuste nõustamine arhitektuuri ja ruumilise planeerimise küsimustes; osalemine riiklikult tähtsate, ruumi mõjutavate tegevuste otsustusprotsessides; arvamuste ja ettepanekute esitamine riigi ja KOVide arengukavade ning planeeringute kohta; pädevuse viimine KOVidesse; vastutava valdkonna spetsialistide kaasamine valdkonna arendamisse; osalemine riigimaa planeerimises ja kinnisvara arendamises; regulaarne aruandlus Riigikogule. Päevakorralisemad teemad on valdkonnaspetsialistide kaasamine taristu plaanidesse; koolivõrgu korrastamise protsessi nõustamine; riigimajade programmi koordineerimine; üürielamute programmi loomine ja koordineerimine; arhitekti pädevuse (kutsekvalifikatsiooni) ja volituste määratlemine KOVides.

Eestseisus jagas juhatuse arvamust, et riigiarhitekti tööl peab olema väljund, näiteks aruanne, mis kantakse ette Riigikogu ees ja mida kajastatakse ajakirjanduses. Koov informeeris eestseisust, et protsessi kaasatakse jurist ja õigusteadlane Jüri Raidla.

16. veebruaril peab kultuuriminister viima teema valitsuse ette.

14

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

01/17 arh.

arh. 01/17

Ehitusprojekti standard

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

5. Vallaga tuleb täpsustada, kas DPd muudetakse võistluse võidutöö alusel, kas äripinnaga tuleb arvestada (alal on praegu ette nähtud äripind).

Eestseisus tegi ettepaneku 1) valida žürii liikmed järgmiste inimeste hulgast: Indrek Saarepera, Ott Kadarik, Mihkel Tüür, Jan Skolimowski, Egon Metusala, Pelle-Sten Viiburg; 2) paluda Saue linnal määrata žüriisse ühe linna esindajana linnaarhitekt Urmas Elmik.

Otsustati enne ruumiprogrammi lõplikku valmimist mitte kooskõlastada võistlustingimusi ja küsida vallalt, kas detailplaneeringut muudetakse võistluse võidutöö alusel, st kas äripinnaga tuleb arvestada.

15

ˬˬEhitusprojekti standardi ettepanekud EALilt. 1. dets käis eestseisuse koosolekul Indrek Tärno tutvustamas ehitusprojekti standardit.

2016. a lõpuni oli avalikus arvamusküsitluses võimalik esitada märkusi ja ettepanekuid standardi täiendamiseks, EAL palus selleks lisaaega (sai kaks nädalat). EALi töögrupp tegi standardi kohta järgmised ettepanekud. „1. Kehtiva hoone ehitusprojekti standardi EVS 811:2012 peatükis 9 ja rajatise ehitusprojekti standardi EVS 907:2010 peatükis 8 on esitatud ehitise eskiisi sisu kirjeldamiseks järgmised põhimõtted.

• Eskiisi eesmärgiks on planeeringutega ja ümbritseva ruumiga võimalikult hästi seostatud, erinevaid huve tasakaalustatult arvestava tervikliku ruumilise lahenduse loomine, samuti erinevate lahenduste ja ideede läbikaalumine.

• Eskiis peab võimaldama hinnata kavandatava visuaalset sobivust, sise- ja välisruumi seoseid ning projekteeritava maa-ala kasutamist, ühtlasi võrrelda ja analüüsida erinevaid variante.

• Kohalik omavalitsus võib anda hinnangu selle kohta, kas eskiisi lahendus vastab planeeringutele ja omavalitsuse seisukohtadele. Eskiis võib olla aluseks projekteerimistingimuste väljastamisele.

Samad põhimõtted olid osaliselt fikseeritud majandus- ja kommunikatsiooniministri 2010–2015 kehtinud määruse paragrahvis 8. Nõupidamistel MKMi esindajatega seoses selle määruse muutmisega 2015. a lubati EALile, et eskiisi terminit kirjeldatakse edaspidi standardis, st loetletud põhimõtted tuleb kindlasti lisada standardikavandisse. Vastasel juhul kasvab eskiisi termini väärkasutuse risk ja väheneb loomuliku projekteerimisprotsessi mõistmine avalikus teadvuses, mis kokkuvõttes avaldab negatiivset mõju kogu ehitatavale keskkonnale ning raskendab loomulikku projekteerimisprotsessi. Palume loetletud kolm põhimõtet lisada standardikavandi lisasse A.

2. Palume muuta lisa A alapealkirjad järgmiselt: A.1 Maastiku eskiis A.2 Tee- ja teerajatise eskiis A.4 Hoone eskiis A.5 Siseruumi eskiis Igaüks nendest objektidest nõuab projekteerimisel erinevaid kompetentse. Sõna arhitektuur kasutamine erinevat liiki eskiiside nimetuses ei ole asjakohane ning tekitab segadust arhitekti, maastikuarhitekti ja sisearhitekti kompetentside mõistmisel. Samuti ei pea me õigeks lisa A sissejuhatuses rõhutada raha ja aja kokkuhoidu eskiisifaasis – just siis toimub ruumi loomine idee tasandil, mis nõuab palju mõttetööd. Ettepanek on jätta nimetatud lauselaiend ära.

3. Palume asendada sõna eskiis ingliskeelne tõlge sõnaga concept design ja muuta p 3.1.7 sõnastust järgmiselt: eskiis (concept design) - ruumilahenduse üldpõhimõtet kujutav arhitektuur, sisearhitektuuri, maastikuarhitektuuri või insenerivaldkonna kavand koos selgitavate dokumentidega, mille eesmärgiks on anda kavandatava ehitise idee ja terviklahendus, mis on hea tava kohaselt eelduseks ehitusprojekti koostamisel.

4. Standardikavandis on läbivalt kasutatud mõisteid arhitekt, arhitektuur, arhitektuurieskiis jm osaliselt eksitavas tähenduses, sidudes sõnad standardi osadega, kus tegelikult räägitakse hoone projekteerimisest. Samas on arhitekt tihti jäetud nimetamata loeteludes, kus räägitakse välisruumide projekteerimisest.

Palume mõistekasutust läbivalt parandada, sest välisruumide projekteerimine moodustab olulise osa arhitektide tööst, seda nii koos hoone(te)ga kui ka eraldi. Arhitekti kompetents moodustab olulise osa muu hulgas teede projekteerimisel ning sel juhul on arhitekti tööobjektiks tee ruumiline terviklahendus, mitte üksnes teerajatiste arhitektuur. Palume lisada sõna arhitekt kõigisse teede ja maastike projekteerimisega seotud loeteludesse. Nendes kohtades, kus korraga peetakse silmas erinevaid arhitektuurivaldkonna kompetentse, palume nende järjekord esitada üldjuhul järgmiselt: arhitekt, maastikuarhitekt, sisearhitekt.

Lisada sõna arhitekt või arhitektuur p 9.2, 9.3, 9.5 ja 9.11 loeteludesse (nt lk 51 ja 56) võrdväärselt maastikuarhitektiga. Nendes kohtades, kus on märgitud välisruum/maastikuarhitektuur, võib jätta üksnes üldise sõna välisruum, loobudes arhitektuurivaldkonna erinevate kompetentside nimetamisest.

ˬˬÜleriigilise ruumilise planeerimise kom­ petentsi koondava ministeeriumideülese eks­ perdikogu loomine koostöös EALiga. K. Koov oli tutvumiseks saatnud memorandumi tööversiooni. Töögrupi viimasel kohtumisel Kultuuriministeeriumis arutati, milline võiks olla nõukogu struktuur. Esile tõsteti kolm varianti: 1) rakkerühm; 2) peaministri arhitektuurinõuniku ametikoht (miinus: tähtajaline); 3) siduda konkreetse ministeeriumiga (miinus: ei ole ministeeriumideülene). Rakkerühma plussid: nõukoda, mis saab ettepanekud teha otse valitsusele; ei nõua õigusaktide muutmist; rakkerühm saab olla tugirühm riigiarhitekti institutsiooni loomisel.

Kuna memorandumisse ei saa kirjutada rakkerühma liiga täpseid ülesandeid, koondati ettepanekud tegevuste kohta nelja (teema)gruppi, mille kohta eestseisus tegi täiendusettepanekuid.

1. Anda hinnang Eesti elukeskkonna kavandamise praegusele olukorrale ja arengupotentsiaalile – tuua esile peamised puudujäägid ja ohud ning esitada ettepanekud riskide maandamiseks, sh kaardistada a) valitsusasutuste vahelise ja valitsusasutuste ning erialaorganisatsioonide vahelise koostöö probleemid Eesti ruumilise arengu suunamisel arhitektuuri-, ruumilise planeerimise ja ehitusvaldkonnas ning analüüsida enamast koostööst ja tegevuste konsolideerimisest saadavat võimalikku kasu; b) Eesti elukeskkonna arendamise ja ruumilise arengu suunamise toimemehhanismid riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandil ning analüüsida nende vastavust Eesti ühiskonna vajadustele.

2. Riigi tervikliku ruumipoliitika kontseptsiooni koostamine, sh eri asutuste arhitektuuri- ja planeerimisülesannete jaotuse väljatöötamine ning konkreetsete tegevustega sidumine, sh a) töötada välja elukeskkonna ruumilist arengut puudutava õigusloome edasise konsolideerimise põhimõtted ja kriteeriumid eesmärgiga suurendada õigusaktide, riiklike kavade ja strateegiate ning planeeringute omavahelist kooskõla ehitatud elukeskkonna kvaliteedi eesmärke silmas pidades; tehti ettepa­ nek siduda dokument säästva arenguga, kuna „Säästev Eesti 21” on üks alusdokument kõikide strateegiate koostamisel; b) töötada välja poliitikasuunised ja lahendused, mis on aluseks riigi arhitektuuri-, muinsuskaitse- ja kinnisvarapoliitika tasakaalustatud arengule ja aitavad ellu viia Eesti territooriumi pikaajalise väärtuspõhise ruumilise planeerimise põhimõtteid, mida kirjeldab üleriigiline planeering „2030+”; c) esitada valitsusele, valitsusasutustele ja KOVidele ettepanekud arhitektuuri, planeerimist ning ehitamist puudutavate õigusaktide loomiseks, muutmiseks ja/või täiendamiseks.

3. Esitada valitsusele ettepanekud Eesti elukeskkonna ruumilise arengu edendamiseks ja ruumilise keskkonna kvaliteedi parandamiseks vajalike investeeringute, sh välisraha suunamise ja riiklike toetusmeetmete planeerimise kohta, mis muu hulgas soodustaksid väärtusliku kinnisvara kasutuselevõttu ja korrastamist; ettepanek: metsa ja muude loodusvarade kasutamine on seotud tagajärgedega, mis mõjutavad oluliselt eluruumi. See aspekt peaks olema dokumendis kirjas. Samuti on vaja ära märkida taristute mõju elukeskkonnale – need on ruumiloome oluline osa.

Ruumilise planeerimise eksperdinõukogu

5. Palume täiendada lk 256 kirjeldust võistluse vajaduse kohta järgmiselt.

Projekteeritava ehitise või planeeritava piirkonna, ehk projekteeritava objekti ruumilise lahenduse koostamiseks on alati vajalik ideekonkurss (arhitektuurivõistlus), kui see vastab vähemalt kahele-kolmele järgnevatest tunnustest (soovitav on arhitektuurivõistlus korraldada ka juhul, kui objekt vastab ühele neist tunnustustest): Soovitame lk 256 lõpus ja lk 258 alguses 6-punktilise loetelu viia kokku ühele leheküljele, et see oleks selgemini loetav – selleks paigutada skeem kas peatüki algusesse või lõppu.

6. Palume läbivalt kasutada mõiste ideekonkurss asemel mõistet arhitektuurivõistlus või kasutada neid mõisteid kõrvuti, sest ideekonkurss on riigihangete seaduse termin, mis ei haara eratellimusel võistlusi, samas kirjeldab ka muude valdkondade ideekonkursse. Palume lisada D 1.1 alla lisada lause: „Arhitektuurivõistlused viiakse läbi hea tava kohaselt, mida kirjeldab eelkõige organisatsioonide laiapõhjalises koostöös valminud Eesti Arhitektuurivõistluste Juhend” (EAL, 2013).”

7. Kutsekvalifikatsiooninõuded on asjakohane sõnastada ilma numbreid nimetamata (7. ta­ semel on arhitektidel tegelikult kaks erinevat kvalifikatsiooni), näiteks ehitusprojekti koostava arhitekti tavapärane kutsekvalifikatsioon on volitatud arhitekt.

8. Autorijärelvalve teostaja on üldjuhul terve ehitusprojekti koostaja, kes on töötanud lahendusega alates eskiisist, mitte tööjooniste koostaja (lisa B ja 3.1.15) – ettepanek asendada „tööprojekti koostaja” sõnapaariga „ehitusprojekti koostaja.”

Eestseisus otsustas saata ettepanekud koos kohtumisettepanekuga I. Tärnole.

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

01/17 arh.

16

EALi 2017. a tegevuskava

4. Ruumipädevuse edendamise kommunikatsioonistrateegia väljatöötamine, mis hõlmab arhitektuuri, maastikuarhitektuuri, planeerimise, ehituse, kinnisvaraarenduse, keskkonnatehnoloogia, õigusliku raamistiku, majanduslikke ja insenertehnilisi teemasid; teavitustegevuste ja haridusprogrammide algatamine – laiapõhjaline arutelu riigi, KOVide ja erialaühenduste tasandil aitab kaasa elukeskkonna kavandamise pikaajaliste otsuste läbimõeldud kujundamisele. Ülesannete täitmiseks on rakkerühmal õigus: 1. saada riigi- ja KOVide asutustelt tööks vajalikke dokumente ja andmeid; 2. moodustada konkreetsete teemavaldkondade küsimuste läbitöötamiseks alatöörühmi; 3. kaasata oma töösse eksperte ja teiste organisatsioonide esindajaid; 4. tellida analüüse; 5. algatada avalikku ruumipoliitilist dis­ kussiooni (eestseisuse ettepanek).

Eestseisus leidis, et ülesanded on väga kõrgelennulised, kõike rakkerühm ei jõua teha, seetõttu on oluline memorandumis ära märkida, et rakkerühmal on õigus valida fookused.

Eestseisus tegi veel järgmised ettepanekud.

1. Riigi ruumilise arengu ja elukeskkonna kavandamise eest vastutavad kuus asutust: Rahandusministeerium (ruumiline planeerimine), Keskkonnaministeerium ((loodus)keskkond), MKM (ehitustegevus), Kultuuriministeerium (arhitektuur), Maa-amet (riigile kuuluva maa planeerimine) ja Riigi Kinnisvara AS või muu riigivara valitseja (riigi ehitiste tellija). Tehti ettepanek lisada RMK, mille tegevusest sõltub maastik, mis on elukeskkonna ja loodusvarade kasutamise poliitika osa. RMK võiks kaasata rakkerühma töösse jooksvalt.

2. Tehti ettepanek kaasata rakkerühma töösse Keskkonnaamet ning isikuid Eesti Ehitusettevõtjate Liidust ja Eesti Inseneride Liidust.

3. Tehti ettepanek kaasata rakkerühma ka arhitektuurivaldkonna väliseid isikuid (poliitikuid, muid erialainimesi, ettevõtjaid, arvamusliidreid).

Kutsekomisjon

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

arh. 01/17

17

26. JAANUAR 2017 ˬˬEALi 2017. a tegevuskava kinnitamine.

K. Koov tutvustas tegevuskava. Arutati, milliste kavasse kirjutatud tegevustega EAL jätkab ja millised uued tegevused on plaanis.

• „EV 100” – siiani toimunud võistlustest on plaanis teha jäädvustus (nt film).

• Töö liikmetega – arhitektuuripreemiate väljaandmine jätkub; selleaastane väljasõit (varem maakonnapäev) liikmetele toimub Pärnusse; suvepäevad on 17.–18. juunil Pühajärvel; õppereisi sihtkoht on veel lahtine.

• Noortesektsioon – tegevus ei ole väga aktiivne. A. Järvingu sõnul ei ole sektsioon noortele piisavalt atraktiivne, et selle tegevusse oma aega ja energiat panustada.

• Koostöö KOVidega – koostöö Tallinnaga toimib, sh on valmimas mereäärse linnaruumi visioon (sai alguse EALi ettepanekust TLPA-le 2016. a kevadel).

• Seadusandlus – hakkab valmima uus ehitusprojekti standard, EAL on teinud ettepanekud ja nende sisseviimise suhtes on töögrupp positiivselt häälestatud. Koostöö jätkub standardi vastuvõtmiseni.

• Koostöö RKASiga – veebruarisse on planeeritud kohtumine RKASi juhatusega. EAL teeb RKASile muu hulgas ettepaneku hakata EALi arhitekti aastapreemia toetajaks.

• NAP – noore arhitekti preemia antakse välja ka 2017. aastal. Varem on selle üle andnud Eesti president, aga Kersti Kaljulaid seda ei tee. Tehti ettepanek kutsuda preemiat üle andma peaminister, Riigikogu esimees või eelmine president. Otsustati saata kutse peaministrile.

• Ruumiharidus – EAL koostöös Arhitektuurikooliga valmistab ette üleriigilist koolinoorte ruumiteemalise loovtöö konkurssi tähtajaga kevadel. Kui projekt õnnestub, võiks sellest saada iga-aastane üritus.

• Kutse andmine – tehti ettepanek lisada tegevuskava seadusandluse plokki „arhitektidele kutse andmise jätkamine”. ˬˬKutsekomisjoni töökorralduse muudatus.

I. Heinsoo andis eestseisusele ülevaate kutse­ komisjoni töökorralduses plaanitavatest muudatustest. Kutsekomisjon on teinud EALile kui kutse andjale ettepaneku teha kutseandja töös muudatused: lisaks kutsekomisjonile moodustada ja rakendada tööle hindamiskomisjon(id), kes töötaks(id) läbi taotlejate portfooliod, teeks(id) intervjuud ja esitaks(id) tehtud otsused kutsekomisjonile. Kutsekomisjoni ülesanded: töötab välja kutse andmise korra, otsustab kutse hindamise vormi ja viisi, nimetab hindamiskomisjoni(d),

01/17 arh.

ˬˬPärnu rannaala arhitektuurivõistlus, žürii määramine. T. Paaver tutvustas EALile kooskõlastamiseks esitatud avaliku ruumi võistlust, mis käsitleb väga suurt ala. Eestseisuse hinnangul on materjal poolik ja võistlusala laialivalguv, võistlusülesanne ja -eeskiri ei anna selget pilti võistluse eesmärgist, võistlustingimused on vastuolulised ega sobi arhitektuurivõistluse jaoks. Alustada tuleb eesmärgi ja võistlusülesande täpsustamisest.

Eestseisuse ettepanekud: 1) nii suurele alale teha vähemalt kaks võistlust (1. etapp: üldine visioon, 2. etapp täpsem); 2) lähtuda detailsuse/ üldistusastme määratlemisel visioonivõistluse laadist; 3) väljendada selgelt võistlusülesande fookus; 4) eristada suure ala sees väiksem ala, mille kohta soovitakse täpsemat mahulist lahendust; 5) mitte jätta võistlusalast välja rannaala arhitektuurseid dominante.

Otsustati saata Pärnu Linnavalitsusele kiri EALi ettepanekutega ning soovitada materjaliga edasi töötada ja võistlusülesanne täpsustada.

ˬˬTallinna linnahall. Indrek Tiigi Allianss Arhitektid OÜst oli tulnud selgitama tekkinud olukorda. Taust: 29.04.2016 avaldas Tallinna Linnahalli AS riigihangete registris hanke „Linnahalli projekteerimise lähteülesande koostamine” (viitenr 174047, menetluse liik väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetlus), mille hankedokumendi p 4.2 ütleb: „Edukaks tunnistatud pakkuja(d) ja lepingu täitmisega seotud muud isikud (sh alltöövõtjad) kõrvaldatakse huvide konflikti tõttu tulevikus korraldatavatest Linnahalli projekteerimise ja/või ehitustööde hangetest.”

Leping teenusele maksumusega 124 500 eurot sõlmiti 29.07.2016 bürooga Allianss Arhitektid OÜ, leping loeti täidetuks 27.12.2016. Nüüdseks on Tallinna Linnahalli AS asunud projekteerimisteenuste lepingut ette valmistama bürooga Allianss Arhitektid OÜ (allikas: 01.02.2017 Eesti

18

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

Tallinna Rävala kvartal

ˬˬRävala kvartal. R. Kotov ja A. Kõresaar tutvustasid eestseisusele Tallinna Rävala kvartali detailplaneeringu mahulist lahendust. Plaanis on lammutada nii nn Meloni kaubamaja kui ka P. Jänese kavandatud projekteerijate maja ning nende asemele ehitada ärihoone. Planeeringu osa on ka K-Projektis välja töötatud Estonia puiestee – Gonsiori tn – Rävala pst liikluslahendus. TLPA on soovitanud KOKO-l tutvustada kvartali plaani EALi eestseisuses ja saada eestseisuselt heakskiit.

Eestseisusel ei olnud vastuväiteid olemasolevate hoonete lammutamise ja uue hoone ehitamise kohta, autoriõigusi on järgitud (Jänesega on kokkulepe, ta on kaasatud ka töögruppi). Küsi­ musi tekitab planeeritud kolm korrust maa-alust parklat ja liikluslahendus. Kas nii mahukas parkla on põhjendatud? Tänavate liikluslahendus ei ole eestseisuse arvamuse kohaselt mõistlik: autoliiklus suunatakse maa alla, maa peale jääb ainult ühistransport, st sisuliselt on tegu maa-aluse sõiduga läbi poeparklate. (2016. a lõpus TLPAs toimunud koosolekul (osalesid K-Projekti, Tallinna Transpordiameti, Tallinna Kaubamaja ja TKM Kinnisvara esindajad) kiideti liiklusskeem heaks.)

Eestseisus küsis, kas hoonestusele ei peaks tegema arhitektuurivõistlust. Samas on oht, et sellest kujuneb pelgalt fassaadivõistlus, sest logistika ja korruste lahendus on kuni mööblini läbi töötatud. Nõue järgida omaaegset mahtude jaotust on eestseisuse jaoks arusaamatu. Piirkonda tuleks planeeringu faasis lahendada laiema tervikuna koos kaubamaja kvartali ja ümbritsevate tänavatega.

Otsustati mitte kiita liiklusskeemi heaks. Juhatus teeb järelepärimise liikluslahenduse ja arhitektuurivõistluse kohta TLPAsse E. Männile.

Tallinna linnahall

ˬˬJüri keskuseala ja tervisekeskuse arhitek­ tuurivõistlus, žürii määramine. K. Komissarov tutvustas võistlust. Eestseisus tegi ettepaneku 1) määrata žüriisse A. Levald, O. Alver, S. Metsis ja A. Põime; 2) kaasata žüriisse K. Randoja eksperdi või žürii sekretärina; 3) jätta žüriist välja abivallavanem, et arhitektide osakaal oleks üle poole.

9. VEEBRUAR 2017

Pärnu rannaala Jüri keskuseala ja tervisekeskus

otsustab hindamiskomisjoni ettepaneku põhjal isikule kutse andmise või andmata jätmise, lahendab hindamiskomisjoni tegevuse kohta esitatud kaebusi, täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid kutsesüsteemi arendamisel. Kutsekomisjon koosneb erinevate institutsioonide esindajatest.

EALi esindajad kutsekomisjoni koosseisu nimetab EAL. Kogu komisjoni koosseisu kinnitab EALi eestseisus. Kuna kutsekomisjoni töömaht väheneb, tegi komisjon eestseisusele ettepaneku vähendada EALi esindajate arvu seniselt neljalt kahele.

Otsustati kuulutada EALi liikmete hulgas välja avalik kandideerimine kutsekomisjoni koosseisu, kandidaatide hulgast valib eestseisus välja kolm EALi esindajat.

Laagri riigigümnaasium Kutsekomisjon Liikmeavaldus

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

arh. 01/17

19

Ekspressis ilmunud T. Tänavsuu artikkel „Linnahalli projekti varjutab susserdamise kahtlus”).

Tekkinud olukord on tekitanud pahameelt arhitektide hulgas, kes ei esitanud projekteerimistingimuste ettevalmistamise pakkumisvoorus pakkumist põhjusel, et hanketingimused ei oleks võimaldanud neil seejärel projekteerimispakkumist esitada. Lisaks on pöördutud praeguse hoone autori Raine Karbi poole, kes on enda autoriõigused üle andnud Allianss Arhitektid OÜ-le.

Tiigi ei leidnud, et Allianss Arhitektid OÜ oleks käitunud valesti: projekteerimise ja ehitustööde edasiminemise viis otsustati töö käigus, autoriõiguste küsimuses pidas Karbiga läbirääkimisi tellija. Tiigi sõnul tegi Karp ise Alliansile ettepaneku linnahalli projekteerida.

Eestseisusel tekkis kolm põhiküsimust.

1. Autoriõigus. Eestseisus tõdes, et autoriõigustega vastuolu ei ole – autori poole on pöördutud ja R. Karp on teinud oma otsuse. Probleem on asjaolu, et autori poole ei pöördutud mitte protsessi alguses (lähtetingimuste koostamise ajal), vaid hanke lõpus, kui autori otsus sattus hanketingimustega vastuollu. Kui palju Karp üldse teadis protsessi tausta ja milliste ettepanekutega tellija tema poole pöördus?

2. Eetika. Hanketingimused lõid arhitektuuribüroode hulgas õigustatud ootuse, et projekteerimisfaasis võivad osaleda kõik soovijad, kes vastavad tingimustele. Ühtlasi oli kirjas, et 2. etapis korraldatakse arhitektuurivõistlus või projekteerimistööde riigihange. Protsessi käigus muutunud asjaolud on loonud olukorra, kus arhitektidele ei ole tagatud projekteerimistööde pakkumiseks võrdsed võimalused. Eestseisuse arvates on Allianss Arhitektid rikkunud arhitekti kutse-eetikat, võttes vastu Karbi pakkumise edasise projekteerimistöö tegemiseks, teades, et see on vastuolus hanke tingimustega.

3. Juriidika. Eestseisus leidis, et hanke lepingu tingimustest ei ole kinni peetud.

Eestseisus leidis kokkuvõttes, et protsess on kulgenud vales järjekorras. Loogilises järjekorras oleks tellija esmalt sõlminud kokkuleppe olemasoleva hoone autoriga ja sellest lähtuvalt koostanud hanketingimused.

Otsustati saata EALi pöördumine nii Rahandusministeeriumi riigihangete osakonnale kui ka Tallinna linnale ja ASile Tallinna Linnahall (töö tellija), et saada hinnang olukorrale, mis on tekkinud seoses linnahalli projekteerimistööde hankega.

ˬˬLaagri riigigümnaasiumi võistluse tingi­ mused, žürii liikmete soovitamine. I. Lubjak tutvustas Laagri gümnaasiumi ja spordihoone arhitektuurivõistluse tingimusi. Eestseisus tegi ettepaneku määrata žüriisse J. Skolimowski või P. Loo (ühest büroost ei saa olla kaks isikut). Tekkis küsimus, kas autoparkla suurus ja asukoht on mõistlik, samuti on küsitav DP-järgne hoonemahtude paigutus. Võiks ette anda ainult hoonestusala ja jätta hoonemahtude ning parkimiskohtade paigutuse võistlejate otsustada.

Otsustati mitte kooskõlastada võistlustingimusi, töögrupp vaatab materjalid uuesti läbi.

Eestseisus volitas tingimusi kooskõlastama võistluste töögrupi. ˬˬKutsekomisjonisse EALi esindajate määra­ mine. Kutsekomisjoni töös osalemiseks EALi esindajana on nõusoleku andnud A. Levald ja E. Hirvesoo. Kuna enda kandidatuuri oli üles seadnud ainult kaks inimest (ka teisi institutsioone esindavad peamiselt arhitektid), tehti ettepanek, et kutsekomisjonis esindab EALi kolme liikme asemel kaks.

Otsustati kinnitada 18 poolthäälega EALi kutsekomisjonisse kaks EALi esindajat: A. Levald ja E. Hirvesoo. ˬˬHelin Vahteri EALi liikmeks astumise avalduse ja portfoolio läbivaatamine. Eestseisus, vaadanud läbi Helin Vahteri EALi liikmeks astumise avalduse ja portfoolio, otsustas ta EALi liikmeks vastu võtta.

01/17 arh.

EALi uued liikmed

Cornelia Ulst Snd 22.01.1977. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri eriala. Töötab Tallinna Kesklinna Valitsuses arhitekti-peaspetsialistina.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 284 (17.11.2016).

Kristjan Reidi Snd 27.02.1977. Lõpetanud Tallinna Tehnikakõrgkoolis arhitektuuri ning Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala. Töötab arhitektuuribüroos Arhitekt KR OÜ arhitektina. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 281 (06.10.2016).

Helin Vahter Snd 26.11.1986. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala. Töötab arhitektuuribüroos Salto OÜ arhitektina ning arhitektuuribüroos Prooton OÜ arhitektina ja on ka partner. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 289 (09.02.2017).

Liina-Liis Pihu Snd 03.06.1991. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala. Töötab Arhitektuurikoolis MTÜ Ruumiharidus arhitektuuri huviringi õpetajana ja Eesti Arhitektuurikeskus MTÜs projekti „Peatänava võrsed” kaaskuraatorina. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 280 (22.09.2016).

Katrin Tääker Snd 08.02.1970. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala. Töötab Arhitektuuribüroo Tääker OÜs arhitekti ja projekteerimise projektijuhina ning on juhatuse liige, lisaks Nasa OÜs arhitekti, projekteerimise projektijuhi ja vastutava spetsialistina ning on juhatuse liige. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 281 (06.10.2016).

20

arh. 01/17

Mari Rass Snd 11.03.1985. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias sisearhitektuuri, arhitektuuri ja linnaplaneerimise ning Taani Kuninglikus Kunstiakadeemias arhitektuuri eriala. Töötab arhitektuuribüroos Arhitekt Must OÜ arhitektina ja on ka partner. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 279 (08.09.2016).

Eve Komp Snd 18.01.1982. Lõpetanud Tallinna Tehnikaülikoolis ehitusprojekteerimise, Oslo School of Architecture and Designis arhitektuuri ning Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala. Töötab arhitektuuribüroos Punktiir OÜ arhitektina.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 290 (09.03.2017).

EALi noortekogu uued liikmed Anna Nikland Snd 09.02.1988. Lõpetanud Tallinna Tehnikakõrgkoolis rakendusarhitektuuri eriala. Töötab arhitektuuribüroos PIN Arhitektid OÜ arhitektina. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 281 (06.10.2016).

21

01/17 arh.

EALi preemiad 2016

EALi PREEMIAD 2016 anti üle 9. detsembril EALi aastapreemia – Pärnu rannastaadioni hoone Autorid Jan Skolimowski, Peeter Loo (KAMP Arhitektid), kaasa töötas Anton Andres

Pärnu rannastaadioni hoone. Autorid Jan Skolimowski, Peeter Loo (KAMP Arhitektid), kaasa töötas Anton Andres. Foto Terje Ugandi

Lisateave www.arhitektuuripreemiad.ee YouTube’i kanal Estonian Architecture https://www.youtube.com/channel/UCL7QXLi564OCpG58CLRAlTA

22

arh. 01/17

Väikeobjekti preemia 2013–2015 läks jagamisele: KODA by Kodasema ja metsakõlakojad Ruup

KODA by Kodasema. Kontseptsioon Taavi Jakobson, Ülar Mark, Hannes Tamjärv, Kalev Ramjalg ja Marek Strandberg. Arhitekt Ülar Mark, sisearhitektid Kariina Kristiina Kaufmann, Kadri Tonto ja Hannes Praks, konstruktor Egon Kivi. Foto Tõnu Tunnel

Metsakõlakojad Ruup. Idee autor Birgit Õigus. Projekti autorid ja ehitajad Birgit Õigus, Mariann Drell, Ardo Hiiuväin, Lennart Lind, Henri Kaarel Luht, Mariette Nõmm, Johanna Sepp, Kertti Soots ja Sabine Suuster. Juhendajad Aet Ader, Karin Tõugu, Kadri Klementi, Mari Hunt (b210), Tõnis Kalve ja Ahti Grünberg (Derelict Furniture). Foto Tõnu Tunnel

23

01/17 arh.

Lõppenud arhitektuurivõistlused

„Eesti Vabariik 100” KUREMÄE KÜLAKESKUSE ARHITEKTUURIVÕISTLUS (18.01.–24.05.2016) EAL koostöös Illuka Vallavalitsusega soovis anda avaliku ruumi ideekonkursiga Kuremäe küla avalikule ruumile uue ilme ja sellega aidata kaasa piirkonna terviklikuma ruumilise identiteedi loomisele. Esitati kuus ideekavandit.

Esimese preemia (5000 eurot) pälvis ideekavand märgusõnaga „Rännak”, mille autorid on arhitektid Helen Rebane, Kaie Kuldkepp ja Pelle-Sten Viiburg büroodest Doomino Arhitektid ja Nüüd Arhitektid.

Teise koha preemia (4000 eurot) vääriliseks tunnistati töö märgusõnaga „Selge”, mille autorid on Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla ja Liis Juuse arhitektuuribüroost Kuu. Kolmas preemia (3000 eurot) läks kavandile märgusõnaga „4. aste”, autorid on Teele Nigola, Kadri Kattai ja Kaja Veddel maastikuarhitektuuribüroost Kobras.

Ideekavandi „Rännak” autorid Pelle-Sten Viiburg, Kaie Kuldkepp ja Helen Rebane Illuka Vallavolikogu esimehe Paul Keskülaga (vasakult esimene). Foto Kaire Pärnpuu

„Eesti Vabariik 100” PÕLTSAMAA LINNA KESKOSA ARHITEKTUURIVÕISTLUS (11.03.–08.06.2016) Arhitektuurivõistluse eesmärk oli saada suurepäraseid lahendusi Põltsamaa kesklinna Kesk ja Kuperjanovi tn piirkonna veelgi hubasemaks ja ettevõtluse arenguks sobivamaks muutmiseks.

Esikoha pälvis (preemia 6000 eurot) võistlustöö märgusõnaga „Roosilinn”, mille autorid on arhitektid Ott Alver, Alvin Järving, Mari Rass ja Kaidi Põder arhitektuuribüroost Arhitekt Must.

Teise koha preemia (5000 eurot) vääriliseks tunnistati töö märgusõnaga „Rokokoo”, mille autorid on Ivar Lubjak ja Maria Pukk arhitektuuribüroost OAAS Arhitektid. Ergutuspreemiad (kumbki 2000 eurot) läksid kavanditele märgusõnaga „Paala jõest ülalpool” (Mihkel Urmet, Triin Lehtmets ja Siim Kaljumäe arhitektuuribüroost Tempt) ja „Väike Pinge” (Juhan Teppart ja Inke Brett-Eek Arhitektuuribüroost Eek & Mutso).

Võidutöö „Roosilinn”. Autorid arhitektid Ott Alver, Alvin Järving, Mari Rass ja Kaidi Põder arhitektuuribüroost Arhitekt Must

24

arh. 01/17

KÕRGEPINGELIINI DISAINMASTI IDEEKONKURSS (21.03.–30.05.2016)

Elering algatas koostöös EALiga ideekonkursi, et leida ideekavand rajatava Harku-Lihula-Sindi 330/110 kilovoldi kõrgepingeliini ühe nurgamasti rajamiseks nn disainmastina. Kuna see hakkab paiknema kaitse all oleva Kuistlema raba ning suure liiklustihedusega Ääsmäe-Haapsalu maantee ja Risti-Virtsu maantee vahelisel alal, oli eesmärk saada asukohta nii arhitektuurselt kui ka funktsionaalselt sobivaim lahendus.

Eestis esimesele omataolisele konkursile esitati 18 tööd. Žürii otsustas võitjaks (preemia 4000 eurot) tunnistada ideekavandi märgusõnaga „Soorebane”, mille autorid on OÜ Part arhitektid Sille Pihlak ja Siim Tuksam. Teise preemia (3000 eurot) pälvis ideekavand märgussõnaga „Võrk”, mille autor on Rene Sauemägi büroost DAS arhitektid OÜ. Kolmas preemia (2000 eurot) anti ideekavandile märgusõnaga „Electrify”, mille autor on Quirin Krubholz Austria arhitektuuribüroost Madame Architects ZT GmbH. Ergutuspreemia (à 1000 eurot) vääriliseks tunnistati ideekavandid märgusõnadega „Elektrihiis”, mille autorid on Ljudmilla Georgijeva, Tiia Vahula ja Margit Aule büroodest KAOS Arhitektid OÜ ja UnSeen OÜ, ning „Nõel”, mille autorid on LembitKaur Stöör, Ülo-Tarmo Stöör ja Silver Liiberg arhitektuuribüroost Öö-Öö Arhitektid OÜ. Mitterahalise äramärkimise pälvis ideekavand „Kurluu”, mille autorid on Helina Maalt, Joanna Kordemets, Annika Laidroo, Illimar Truverk ja Sander Paljak arhitekt11 OÜst.

Ideekavand „Soorebane”, mille autorid on OÜ Part arhitektid Sille Pihlak ja Siim Tuksam

25

01/17 arh.

Riigi Kinnisvara AS koostöös Justiitsministeeriumi, represseeritute organisatsioonide esindajate, Tallinna linna ja EALiga korraldas ideekonkursi eesmärgiga leida sobivaim lahendus kommunismiohvrite memoriaali ja ohvitseride mälestusmärgi rajamiseks Tallinna Maarjamäele.

Tingimustele vastanud 12 kavandi hulgast tunnistati esikoha vääriliseks Arhitektuuribüroo JVR OÜ ideelahendus märgusõnaga „Teekond” (autorid Kalle Vellevoog, Jaan Tiidemann, Tiiu Truus, Martin Prommik ja Lidia Zarudnaja). Žürii andis preemia KOKO arhitektid OÜ ideelahendusele „Laas” (autorid Raivo Kotov, Eleriin Tekko, Alo Sidorov, Jõnn Sooniste, Sirkka

Lõppenud arhitektuurivõistlused

EESTI KOMMUNISMIOHVRITE MEMORIAALI JA OHVITSERIDE MÄLESTUSMÄRGI IDEEKONKURSS (24.03.–30.05.2016) Johanna Siimso, Jelena Altmäe ja Jelena Altmäe) ning At Home OÜ ideekavandile „Ajavaod” (autorid Diana Taalfeld, Taavi Kuningas ja Ülle Maiste).

Veel anti välja ergutuspreemia Kuu OÜ idee­ lahendusele „Aeg” (autorid Joel Kopli, Juhan Rohtla, Koit Ojaliiv, Eik Hermann, Liis Juuse ja Riin-Kärt Ranne) ning Kavakava OÜ ideekavandile „Lindude mets” (autorid Siiri Vallner, Jass Kaselaan, Indrek Peil, Kristel Niisuke, Valdis Linde ja Triin Vallner).

Ideekonkursi preemiafond jagunes järgmiselt: esikoht 10 000 eurot, kumbki preemia 6000 eurot ja kumbki ergutuspreemia 4000 eurot.

IHASTE HIPODROOMI ELAMUKVARTALI II ETAPI PUITELEMENTHOONESTUSE ARHITEKTUURIVÕISTLUS (19.07.–19.09.2016) Võistluse peakorraldajate soov oli Ihaste Hipodroomi elamukvartali teine etapp arendada puit­ elementhoonestusega. Avatud arhitektuurivõistlus toimus Vallikraavi Kinnisvara ja EALi koostöös.

Esitatud kümne töö seast valis žürii parimaks ideekavandi märgusõnaga „Kuppelmaastik”, mille

autor on Karli Luik arhitektuuribüroost Kontekst.

Ergutuspreemia pälvisid ideekavandid märgusõnaga „Kolm korda kolm” (Siiri Vallner arhitektuuribüroost Kavakava) ja „Viirud” (Tõnu Laanemäe arhitektuuribüroost Symptom Arhitekt).

Ideekavand „Kuppelmaastik”, autor Karli Luik arhitektuuribüroost Kontekst

26

arh. 01/17

Lõppenud arhitektuurivõistlused

VILJANDI VEEKESKUS (11.11.2016–16.01.2017) Viljandi Veekeskus AS ja EAL korraldasid arhitektuurivõistluse, et leida parim lahendus Viljandisse rajatavale veekeskusele. Hindamisele läks 11 võist­ lustööd. Žürii tunnistas parimaks (preemia 9000 eurot) arhitektuuribüroode KAOS Arhitektid ja Projekt O2 ideekavandi „Vee”, mille autorid on Laura

Ojala, Katrin Vilba ja Margit Aule. Teise koha (preemia 6500 eurot) pälvis U-Disain OÜ (Uko Künnap) töö märgusõnaga „Koidust ehani” ja kolmanda koha (preemia 4000 eurot) arhitektuuribüroode OÜ AB Kontekst ja Estkonsult (Karli Luik ja Johan Tali) töö „Avi”.

Arhitektuuribüroode KAOS Arhitektid ja Projekt O2 ideekavand „Vee”, autorid Laura Ojala, Katrin Vilba ja Margit Aule

„EESTI VABARIIK 100” TALLINNA PEATÄNAVA IDEEKONKURSI II ETAPP „MERI PEATÄNAVA ÄÄRDE” (28.11.2016–12.01.2017)

Villem Tomiste töö märgusõnaga „Aul”

27

Ideekonkursi teise etapi eesmärk oli laiendada tänapäevast inimkeskset linnaruumi tulevase peatänavaga külgnevatesse kvartalitesse ja ühendada mereäär südalinna linnaruumiga. Konkurss puudutas peatänavaga vahetult külgnevaid kvartaleid ja sadamaala. Esitati neli võidutööd, mis kõik pääsesid hindamisele.

Teise etapi võitis Villem Tomiste töö märgusõnaga „Aul”, mis sai preemiaks 15 000 eurot. Teisele kohale jõudis Lidia Zarudnaja, Kaarel Künnapi ja Paco-Ernest Ulmani töö märgusõnaga „Vamos A La Playa” (preemia 9000 eurot). Kolmas ja neljas koht läks jagamisele „Delta” (Kadi Paluoja, Helen Rebane, Kaie Kuldkepp ja Tanel Teder) ning „Merevahu” (Ingrid Aasoja-Zverev ja Aleksandr Zverev) nime kandva töö vahel, nende vahel jaotati võrdselt 6000 euro suurune preemia.

Ideekonkursi korraldas Eesti Arhitektuurikeskus koos Tallinna linnaga. Projekti toetasid AS Tallinna Sadam, AS Viru Keskus, Porto Franco OÜ, NG Investeeringud OÜ, Capital Mill OÜ jt.

01/17 arh.

2017. a septembris peetakse Seoulis Lõuna-Koreas järjekordne UIA XXVI kongress teemal „Soul of the City”. UIA maailmakongressi näitustel on Balti riikide arhitektide liitude ühendus BAUA traditsiooniliselt ikka osalenud. BAUA seekordse ekspositsiooni idee saamiseks korraldatud võistlus kuulutati välja 2016. a lõpus ning 14. veeb­ruaril 2017 kogunes Vilniuses žürii, et valida välja parima ideega töö. Võistluse preemiafond oli 1900 eurot, sh esimene preemia 1000, teine 500 ja kolmas 300 eurot.

Kokku esitati 16 ettepanekut kolmest Balti riigist. Žürii töötas koosseisus Rūta Leitanaitė ja Aurimas Sasnauskas Leedust, Juris Poga ja Ilze Paklone Lätist ning Mark Grimitliht (võitnud BAUA paviljoni võistluse kaks viimast korda järjest) ja Hindrek Kesler Eestist ning Itaalia päritolu, Hiinas elav disainer Beatrice Leanza. Žürii valis esikoha vääriliseks töö märgusõnaga „City Tune”, mille idee on kasutada linnahelisid.

Töö autorid on noored Leedu arhitektid Jono Lideikio ja Tomo Skripkiūno. Teise koha pälvis töö nimega „BAUA Soil”, mille autor on Kadi Paluoja Eestist. Kolmanda preemia sai töö märgusõnaga

Lõppenud arhitektuurivõistlused

BAUA PAVILJONI IDEEVÕISTLUS (27.12.2016–03.02.2017)

Esikoha pälvinud võistlustöö „City tune”

„BAUA in Disperse”, mille autorid on Eglė Rutkauskaite ja Mantas Gipas Leedust.

Kuigi esitatud tööd olid väga huvitavad ja fantaasiarikkad, nappis täpselt fookustatud ettepanekuid. Jääb üle loota, et esikohatöö autorid suudavad oma idee arendada toimivaks ja põnevaks väljapanekuks.

Käimasolevad arhitektuurivõistlused

JÜRI TERVISEKESKUSE JA VALLAVALITSUSE HOONE ARHITEKTUURIVÕISTLUS (10.02.–12.04.2017) Võistluse eesmärk on leida parim arhitektuurne eskiiskavand tervisekeskuse ja vallavalitsuse rajamiseks Harjumaale Rae valda Jüri alevikku.

Auhinnafond on 19 000 eurot. Võistlustingimused on avaldatud riigihangete registris viitenumbri all 182839.

28

arh. 01/17

Käimasolevad arhitektuurivõistlused

KALEVI KESKSTAADIONI KAHEETAPILINE ARHITEKTUURIVÕISTLUS (I etapp 14.12.2016–13.02.2017, II etapp 8.03.–8.05.2017) Arenduse eesmärk on aidata kaasa Tallinnas asuva Kalevi keskstaadioni rekonstrueerimisele rahvusvahelistele nõuetele vastavaks Eesti rahvusstaadioniks, mis koosneks staadionist, harjutusväljakust, treeningu- ja klubiruumidest ning sporditegevust toetavatest ruumidest (administratsioon, ravi- ja füsioteraapia-, majutus- ja teenindusruumid). Samuti jätkub staadionil tantsupidude pidamine, sellest kujuneb rahvaspordikeskus ja terviseraja Rahva Rada alguspunkt.

Kavandatud arendus on jagatud kaheks etapiks.

Esimene on staadioni ja tribüünidega seotud ehitusetapp (spordiürituste ja tantsupeo korraldamiseks, eesmärk 2019. a), mille käigus renoveeritakse staadion ja rajatakse uued tribüünid. Pealtvaatajate kohtade arv suureneks 15 000ni

(lääne- ja idatribüüni esimene ja teine tasand).

Selle ehitusetapi realiseerimiseks on planeeritud linna- ja riigieelarvest 14 miljonit eurot (lisandub käibemaks).

Teine etapp (eesmärk 2026. a) näeb ette erakapitali kaasamise u 30 000 m2 spordi- ja ärifunktsiooniga hoonestuse rajamiseks. Selle tulemusel peaks tekkima võimalus suurendada istekohtade arvu tribüünidel erijuhtudel 30 000ni. Samuti kuulub teise etappi põhja- ja lõunatribüünide varjualuste kavandamine.

Auhinnafondi suurus on 76 000 eurot. Lisaks määrab hankija konkursi teise etappi pääsenud, kuid auhinnata jäänud osalejatele või ühisosalejatele konstantse osalemistasu 9000 eurot.

SAUE ÜHENDVALLA KESKUSEHOONE ARHITEKTUURIVÕISTLUS (02.02.–18.04.2017) Saue Linnavalitsus koostöös EALiga on kuulutanud välja avatud arhitektuurivõistluse Saue vallamaja uue hoone kavandamiseks Saue linna aadressile Kütise 8. Eskiisi alusel valmib nelja omavalitsuse (Kernu vald, Nissi vald, Saue linn ja Saue vald) ühinemisel moodustatava Saue valla vallava-

litsuse hoone ehitusprojekt. Arhitektuurivõistluse eesmärk on pakkuda valla elanikele ja töötajatele parim, tänapäevane ja loov töö- ja teeninduskeskkond. Auhinnafondi suurus on 30 000 eurot.

Võistlustingimused on avaldatud riigihangete registris viitenumbri all 182057.

Mulgi elamuskeskuse arhitektuurivõistlus (17.03.–15.05.2017) Mulgi Kultuuri Instituut koostöös EALiga on kuulutanud välja avatud arhitektuurivõistluse, et leida parim ruumiline terviklahendus Mulgimaa elamuskeskusele. Võistlusel väljavalitud eskiisi alusel on Mulgi Kultuuri Instituudil kavas koostada hoonete ehitusprojektid koos asendiplaaniliste lahendustega. Sõlmitava lepingu koostisosa

on ka ekspositsioonipindade lahenduste väljatöötamine. Võistlusala paikneb Valga maakonnas Helme vallas Ala külas Sooglemäe maaüksusel, kus on vana talukoht. Võistluse auhinnafondi suurus on 20 000 eurot. Võistlustingimused ja kutse on avaldatud riigihangete registris viitenumbri all 182824.

Kõikide toimuvate võistluste info leiate EALi koduleheküljelt.

29

01/17 arh.

EALi teated

„Eesti Vabariik 100” projekt „Hea avalik ruum” jätkub Eesti riigi 100. sünnipäevaks arhitektide kingitusena elluviidav projekt „Hea avalik ruum” on 15 linnas hooga käima läinud. Arhitektuurivõistluste rada on lõpusirgele jõudnud ja võimalik on osaleda veel ainult ühel võistlusel: mai lõpuni kestab Jõhvi haridus- ja spordilinnaku avaliku ruumi ning promenaadi pikenduse arhitektuurivõistlus.

Esimesed seitse linna, kes eelmisel aastal Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastatavast piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetusskeemist (PKT) projekti elluviimiseks raha taotlesid, selle ka said. Need olid Põlva, Valga, Tõrva, Võru, Rapla, Kuressaare ja Elva. Kokku eraldati 2016. a „Hea avaliku ruumi” projektiga seotud taotlustele 11,58 mln eurot. 2017. aastal on kavas rahastustaotlused esitada ülejäänud linnadel. Ainult Tallinnal ja Jõhvil on rahastus kas juba olemas või tuleb teistest vahenditest.

EALi korraldustiimil on projekti edu üle äärmiselt hea meel, kuid loorberitele puhkama ei jääda.

Uus idee, mille on heaks kiitnud ka „EV 100” korraldustoimkond, on töötada juba tänavu edasi ja algatada sarnased protsessid projektist seni välja jäänud väikelinnades, kellel on samad vajadused ja mured. Nende linnadega seoses alustatakse läbirääkimisi ja teavitustööd.

Haldusreformi tulemusel tekib Eestisse uusi ühendvaldade keskusi, mis vajavad heal tasemel avaliku ruumi lahendusi. Idee on selgitada nende vajadused välja ja püüda leida lahendusi. Tehakse kindlaks, kas kohalik omavalitsus suudab oma eelarveraha suunata perspektiivitundega nii, et tekiks täisväärtuslik, mitmekesine linnaruum, või on võimalik kaasata muid rahastusmeetmeid. Projekti käsitleme „EV 100” projekti „Hea avalik ruum” põhiprogrammi laiendina.

2018. aastaks soovime olla kindlad, et meie kingitus Eesti Vabariigile on püsiv ning elab jätkuvalt igas valla- ja maakonnakeskuses – mitmes kohas kindlasti juba valminuna ja mitmes ehitusjärgus, kuid paljudes paikades koos elanike sooviga näha oma kodukoha avalikku ruumi aktiivse ja elusana.

FILMI- JA VESTLUSÕHTU „KADUNUD AEGADE ELUSTAJA Fredy TOMPS” 3. veebruaril oli Eesti Arhitektuurimuuseumis tore sündmus: esilinastus Margit Mutso film muinsuskaitsjast-arhitektist Fredy-Armand Tompsist. Filmi autor ja portreteeritav on head kolleegid ja EALi liikmed.

Pooletunnine ülevaade Tompsi peamistest töödest plaaniti valmis saada arhitekti 85 a juubeliks (2013), kuid eri põhjustel lükkus filmimine korduvalt edasi. Kui film 2016. a lõpus valmis, oli see kavandatust poole pikem (59 minutit), kuid ikka veel liiga lühike, et kajastada kõike olulist, mida nüüdseks 88aastane Tomps on oma pika elu jooksul teinud. Lahemaa rahvuspark, vabaõhumuuseum, Narva ja Rakvere linnus – need on ainult üksikud tuntuimad objektid, millele arhitekt on elu sisse puhunud.

Filmis on kasutatud palju arhiivimaterjali, millest suur osa pärineb Fredy Tompsi isiklikust kogust. Nii tulid muu hulgas välja väga haruldased kaadrid Narva linnusevaremete lammutamisest ja Niguliste kiriku rekonstrueerimisest.

Pärast esilinastust said muuseumi saali kogunenud ligikaudu sada huvilist osa vestlusringist, mida juhtis muuseumi kuraator Carl-Dag Lige.

Filmi saab lähiajal näha ETVs ja plaanis on korraldada üks seanss Rakvere uues kinos.

Margit Mutso ja Fredy Tomps. Foto Piia Ruber

Ingrid Mald

30

EALi teated

arh. 01/17

UIA JA BAUA ARENGUSUUNAD JA HETKESEIS

Kuraatorid Anna-Liisa Unt, Karin Bachmann ja Merle Karro-Kalberg Budapesti arhitektuurikeskuse FUGA ees näituse „Kuhu kadus euro?” plakati taustal.

Foto Ingrid Mald, EAL

EAL 2016. a kuraatorinäitus „Kuhu kadus euro?” jõudis Ungarisse Eesti Instituudi Ungari esindus korraldas koostöös kohaliku Szimplafilmiga juba kümnendat korda Eesti nädala. Tänavu toimus see 14.–26. märtsini kolmes Ungari linnas: Budapestis, Debrecenis ja Szegedis.

Programm algas Budapesti Arhitektuurikeskuses FUGA EALi 2016. a kuraatorinäitusega „Kuhu kadus euro?”. Näituse avasid Eesti suursaadik Austrias, Slovakkias ja Ungaris Rein Oidekivi, Euroopa Komisjoni Ungari esinduse juhataja Gábor Zupkó ning näituse kuraatorid Merle Karro-Kalberg, Karin Bachmann ja Anna-Liisa Unt. 22. märtsil avati näitus ka Debrecenis.

Seekordne EALi näitus Ungaris on jätk aastaid kestnud koostööle. 2013. a tutvustas Eesti Instituut Ungaris FUGA ruumides EALi 2010. a kuraatorinäitust „Buum. Ruum”. Täname väsimatut Moni Segesdit, Eesti Instituudi Ungari esinduse juhti!

31

International Union of Architects (UIA) loodi Lausanne’is Šveitsis 28. juunil 1948 ja see liidab riikide arhitektide ühendused ühte üleilmsesse katusorganisatsiooni. UIAsse kuulub 124 riiki või riikide ühendust u 1 400 000 arhitekti ja u 500 000 arhitektuuriüliõpilasega.

UIA missioon on edendada arhitektuuri ja arhitekti professiooni arhitektuurihariduse, professionaalse praktiseerimise ja rahvusvaheliste arhitektuurivõistluste komisjoni kaudu. Peale nende töötab UIAs 24 tööprogrammi, mis on jaotatud kuue põhiteema alusel: säästev arhitektuur, arhitektuur ja ühiskond, linnastumine, elupaigad, kultuur ja identiteet ning vahendid.

Eesti, Läti ja Leedu kuuluvad UIA sektsiooni nimega Baltic Architects Unions Association (BAUA) alates 1993. aastast, kui UIA XVIII kongressil Chicagos võeti meid organisatsiooni liikmeks. Peale selle, et oleme esinenud UIA kongressidel ühise organisatsioonina, on BAUA aidanud kaasa ka Eesti-Läti-Leedu arhitektide paremale omavahelisele suhtlemisele ja informeeritusele üksteise arhitektuurielust. BAUA eesistujamaa on aastatel 2016–2018 Leedu ja järgmisel perioodil Läti.

Aastast 2005 oleme BAUA koostööd arendanud ja jõudumööda osalenud UIA 2. regiooni koosolekutel, samuti iga kolme aasta tagant korraldatavatel maailmakongressidel. See üritus toimus 2005. a Istanbulis, 2008. a Torinos, 2011. a Tōkyōs ja 2014. a Durbanis Lõuna-Aafrika Vabariigis. Järgmine kongress peetakse Seoulis Lõuna-Koreas juba tänavu.

Hoolimata kõikvõimalikest vastuoludest hiigelorganisatsioonis, millest põhilised tekivad teljel arenenud maad – arengumaad (70% maailma arhitektidest on arenenud maadest, aga 70% tööturust moodustavad arengumaad), on saavutatud ka teatud edu.

Näiteks arhitektuurihariduse sisu kohta on juba aastal 1996 saavutatud konsensus, mis väljendub UNESCO-UIA ühishartas „The UNESCO-UIA Charter for Architectural Education”. Dokumendi uusim, parandatud versioon võeti vastu 2011. a kongressil. Selle üks tähtsamaid parandusi oli UIA muutunud seisukoht, et arhitektuuriharidus peab olema vähemalt viieaastane integreeritud õpe

01/17 arh.

Veel BAUA tegevustest 2016–2017 BAUA korraldas 2016. a septembris 4. Baltimaade arhitektuurikoolide lõpu- ja diplomitööde näituseülevaatuse, kus jagati ka preemiad parimatele magistri-, bakalaureuse- ja rakendusarhitektuuri tasemel töödele. Esimene üritus toimus 2012. a Daugavpilsis Lätis ja teine 2014. a Vilniuses Leedus.

2015. a toimus üritus Tallinnas ja 2016. a Riias.

2016. a tunnistati magistritasemel parimaks Riia Tehnikaülikooli diplomandi Andra Odumāne lõputöö „Cēsise vana õllepruulitöökoja rekonstrueerimine” ja bakalaureusetasemel Gabriele Griušyte Vilniuse Kunstiakadeemia lõputöö „Berliini Ülikooli ühiselamud”. Eestisse tulid mõlemad äramärkimised: EKA diplomandi Liina-Liis Pihu töö „Lammutada või mitte? Eesti mittekasutuses olevate hoonete materjalide taaskasutuse potentsiaali analüüs” ja Tallinna Tehnikakõrgkooli diplomandi Anastassija Malkova töö „Lasnamäe paneelelamute arhitektuuriline ja ehituslik renoveerimine”.

EALi teated

kõrgkoolis, millele peab järgnema vähemalt kahe aasta pikkune praktika. See soovitus on üleüldiselt aktsepteeritud ja riigid liiguvad selle poole.

Samuti seisab maailm praegu ülesannete ees, mille lahendamiseks võiks UIA olla õige platvorm ja tasand. Üks selline on Süüria ülesehitamine, mis loodetavasti algab lähitulevikus.

Praegu on UIA suurim mure seotud struktuuri­ reformiga, mille eesmärk on muuta ühendus operatiivsemaks ja juhtimine tõhusamaks. See on olnud ka viimaste 2. regiooni koosolekute põhiteema. Teatavasti on UIA struktuuris Euroopa jagatud külma sõja piiride alusel kaheks regiooniks ja Baltimaad kuuluvad Ida-Euroopa riike koondavasse 2. regiooni.

On olnud mitu ideed. Leedulased on olnud seisukohal, et peaksime olema separatistid ja lahkuma 2. regioonist, liituma 1. regiooniga ja siduma end UIA Põhjamaid ühendava struktuuriüksusega.

Kuigi see sisuliselt meile sobiks, oleks see siiski ebapiisavalt lokaalne muudatus ja me tekitaksime sellega ainult paksu verd 2. regiooni maades, samal ajal kui Kesk-Euroopa riikide staatuse küsimus jääks lahendamata.

Eesti ettepanek on olnud radikaalsem: liita 1. regioon (Lääne-Euroopa) ja 2. regioon üheks regiooniks nimega Euroopa ning jagada see Põhjamaade eeskujul kultuurilise ja geograafilise tausta põhjal gruppideks, näiteks Põhja-Euroopa (Põhjamaad ja Balti riigid), Lääne-Euroopa, Kesk- või Ida-Euroopa ja Lõuna-Euroopa koos Lähis-Ida riikidega. See muutus haakuks ka Eesti-Läti-Leedu kogemusega UIAst kui mitte ainult üleilmsest foorumist, vaid ka kui piirkondlikul tasandil toimivast organisatsioonist.

2016. a mitme BAUA koosoleku peaeesmärk oligi kujundada Balti riikide ühisseisukoht selles küsimuses. 18. juulil saatsime UIA presidendile Esa Mohamedile, peasekretärile Thomas Vornierile ja UIA nõukogule ettepaneku liita Euroopa 1. ja 2. regioon üheks regiooniks, kus Balti riigid oleksid tihedamalt seotud grupis koos Põhjamaadega.

Samuti tegime ettepaneku tuua UIA tasand allapoole ja fikseerida UIA alusdokumentides olulisena ka piirkondlikud koostöövormid, näiteks BAUA-sisene koostöö. Loodame saada juba UIA 2. regiooni järgmisel koosolekul tagasisidet ning kuulda teiste liikmesmaade seisukohti ja ettepanekuid.

Hindrek Kesler BAUA Eesti

Euroopa arhitektide nõukogu ACE tööst 2016/2017 ACE on andnud välja järjekordse „Sector Study 2016” ehk Euroopa arhitektuurisektorit peegeldava uuringu. Sellest selgub, et sektor on suurenenud 4%, ELis on tekkinud rohkem tööd ja vähem vaadatakse väljapoole. Samas on keskmine hinnatase langenud, mis teeb muret. Euroopas on suurenenud väiksemate firmade osakaal.

Endiselt käivad Saksamaa arhitektide koja BAK ja Euroopa Komisjoni vahel läbirääkimised arhitektide miinimumtasu säilitamiseks Saksamaal (analoogne arstide tasuga), mille kooskõlastamisel tekiks võimalus ka teistel ELi riikidel kehtestada sellelaadne miinimumtasu.

Liikmesorganisatsioonidest on Türgi arhitektide koda poliitilistel põhjustel ACE’ist lahkunud, ent tagasi on tulemas Poola täies koosseisus (SARP, IARP).

ACE edendab vastutustundlikku projekteerimist projektiga „Arhitektid kliimamuutuse vastu” ning osales järjekordsel COP22 üritusel Marakeshis.

ACE tegeleb ka arhitektirolli defineerimisega ja rollimuutuste tuvastamisega.

Töögrupid „Internationalisation and Business Model” (rahvusvahelisus ja ärimudel) – olen ACE’i presidendi Luciano Lazzari palvel vedanud selle uue töögrupi loomist, sh kohtunud eri riikide ekspordiga tegelevate organisatsioonidega (nt nn Visegrádi grupi riikide arhitektid Poolast, Tšehhist, Ungarist, Slovakkiast, NAXi esindajad Saksamaalt, AFEXi arhitektid Prantsusmaalt, BNA Hollandist; Taani, Norra, Itaalia ja Portugali arhitektide liitude esindajad). Lähiajal on plaanis rääkida läbi RIBAga Suurbritanniast. Otsitud on võimalikke ühise koostöö vorme. Töötasin välja töögrupi eesmärgid (need on ACE’i juhatuses kinnitatud): internetis

32

arh. 01/17

EALi teated

partnerite leidmiseks keskse nimekirja loomine, info jagamiseks võrgustiku loomine ekspordiorganisatsioonide vahel, suhete loomine EList väljaspool asuvate ELi Komisjoni agentuuridega, Euroopa-siseste arhitektuurivõistluste andmebaasi loomine, ekspordisuunalise ja mänedžmendi elukestva õppe mudeli loomine, ELi Komisjonilt finantsinstrumentide leidmine arhitektuurikoostööks teadus- ja ehitusfirmadega ning kogu ülalnimetatud info kogumine teabelehte „Töötamine rahvusvaheliselt”. „RQI” (regulatsioonid siseturul) – käib töö ettepanekutega Euroopa teenuste kaardi kohta. „Trade in Service” (teenuste kaubavahetus) – suur edasiminek on kvalifikatsioonide vastastikku tunnustamiseks CALA (Kanada) lepingu sõlmimine. Läbirääkimised käivad sarnase lepingu sõlmimiseks Lõuna-Koreaga. „BIM” – töötatakse rahvusvaheliste standardite töögruppidega (nt CEN ja EFCA), et mõjutada

neid kohandama standardeid arhitektidele sobivaks. Leitakse näidete baasil, et BIM on pigem kõige levinumate arhitektide väikefirmasid toetav tööriistade kogum ning strateegiline tööriist, mis aitab arhitektidel tõusta uuesti ehitusprotsessi keskmesse. „PP&ADC” (riigihanked ja arhitektuurivõistlused) – uuendatud ja ümber töötatud on arhitektuurivõistluste üheksa reeglit. Töögrupp teadvustab, kuid ei soovita ilmtingimata uut trendi, avalikkuse kaasamist arhitektuurivõistlustesse.

Eelkõige ei soovitata avalikkust kaasata konkreetsetele võistlustöödele punktide andmisse.

Indrek Näkk EALi delegaat ACE'is

EALi üritused 2017 EALi üldkogu ja noore arhitekti preemia üleandmine 6. aprillil Lugupeetud EALi liige Palume Teid osa võtma EALi üldkogust, noore arhitekti preemia ja EALi teenetemedalite üleandmise auhinnatseremooniast neljapäeval, 6. aprillil algusega kell 17 Tallinnas Kumu suures auditooriumis.

Kava 17.00 17.05 17.10 17.20 17.40

17.50 18.05 18.15 18.30 18.45 19.10

Tervitussõnad – president Katrin Koov Mälestusseisak lahkunutele. EALi uute liikmete tutvustus – direktor Ingrid Mald EALi 2016. a tegevused, statistika – Ingrid Mald 2016. a majandusaasta aruande kinnitamine – revisjonikomisjoni esimees Raivo Tabri (avalik käega hääletamine, vajalik 51% häältest) EALi põhikirja muutmise ettepanek (avalik käega hääletamine, vajalik 2/3 häältest): lisada EALi eestseisuse pädevusena p 36.10 „Presidendi, juhatuse, eestseisuse, aukohtu ja revisjonikomisjoni valimiskorra kinnitamine” EALi presidendi Katrin Koovi kõne Vaba mikrofon EALi aastapreemia laureaatide Jan Skolimowski ja Peeter Loo ettekanne EALi 2017. a teenetemedalite üleandmine Noore arhitekti preemia 2017 auhinnatseremoonia Lõpetamine

Vein, suupisted ja vaba vestlus fuajees kuni kl 20.

Majandusaasta aruandega saab tutvuda alates 29. märtsist EALi kontoris.

33

01/17 arh.

EALi, ESLi ja EMALi ühine suveseminar Pühajärve spaas ja puhkekeskuses 17.–18. juunil Suveseminari peaesineja on Flemming Kaas Svendsen CEBRA arhitektuuribüroost (Aarhus, Taani), kes räägib Taani kogemusest koolihoonete projekteerimisel, mida mõjutab muutunud õpikäsitus. Oma olulisimaid projekte tutvustavad Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali 2016. a elutööpreemia laureaadid Helle ja Taevo Gans (Stuudio GaDIS). Kindlasti on kavas EKA, Tallinna Tehnikakõrgkooli ja Eesti Maaülikooli 2017. a parimate lõputööde lühitutvustused, töötoad, mängud ja muu suvine ühistegevus.

Täpne programm koos registreerumisinfoga on alates aprilli keskpaigast EALi kodulehel ja meililistis.

Väljasõit Pärnusse 6.–7. oktoobril Seekordsel õppereisil maakonnakeskusse tutvume Pärnu ja selle lähiümbruse arhitektuuriuudistega ning vahetame mõtteid kohalike arengutendentside teemal. Programmi ja registreerumisinfo avaldame augustis EALi kodulehel ja meililistis.

Õppereis Marokosse oktoobris Praeguste plaanide kohaselt kestab reis Marokosse üheksa päeva oktoobri teisel poolel. Täpsed kuupäevad, ajakava ja hind selguvad hiljemalt aprilli keskpaigas. Registreeruda võib juba praegu.

Ootame kõigist üritustest rohket osavõttu ja palume märkida need kuupäevad kalendrisse.

Küsimused ja ettepanekud on oodatud telefonil 611 7432 ja aadressil ingridk@arhliit.ee.

Ingrid Kormašov projektijuht

Teated seenioridele

Möödunud aasta 6. aprillil vahetus seenioride sektsiooni juhataja, sest senine esimees Ell Väärtnõu andis teatepulga üle. Juhatus jätkas neljaliikmelisena. Riina Raig ja Krista Karu korraldavad, nagu varemgi, reise ja väljasõite ning Anu Kotli tegeleb endiselt tervisetoetustega. Ülejäänu – kirjavahetus ja toetuste taotlemine Eesti Kultuurkapitalilt, õnnesoovikaardid juubilaridele, suhtlemine EALiga ning veel üht-teist – on sektsiooni juhataja Anne Sihi ülesanne. Konsultantideks ja ekspertideks jäid Fredy Tomps ja Dmitri Bruns.

Tavaks on olnud, et aasta jooksul on kaks pikemat reisi: üks kevadel, teine sügisel. Hooaeg lõpeb maikuuga, järgneb kolmekuune vaheaeg ja uus hooaeg algab septembris. Reiside jaoks oleme taotlenud ja ka saanud raha Eesti Kultuurkapitalilt.

Meenutus EALi 2016. a õppereisist Lõuna-Prantsusmaale, foto on tehtud Montpellier’is. Foto Ingrid Kormašov, EAL

Eelmise hooaja lõpetamine ja viimane kohvilaud toimus 4. mail Tallinna kohvikus Uus Kuus. Hooaja lõpuüritus, ühepäevane sõit Loode-Eestisse, võeti ette imeilusal kevadpäeval 2016. a 6. mail.

Korraldas selle sõidu Riina Raig ja osales 34 seeniorarhitekti. Käisime Kõltsu mõisas ja kõlakojas, Harju-Madise ja Harju-Risti kirikus, imetlesime Raul Vaiksoo projekteeritud Noarootsi vaatlustorni hoonekompleksi, külastasime Haapsalu piiskopilinnust ja De la Gardie mõisat-pansionaati ning lõunatasime Haapsalu kuursaalis. Tagasiteel vaatasime Ellamaa elektrijaama. Päev meeldis kõigile, kõik sujus kenasti. Vürtsi lisas karismaatiline reisijuht Raul Vaiksoo.

Suve jooksul otsisime uut kooskäimiskohta. Paljudest variantidest osutus meie tingimustele vastuvõetavaks Teaduste Akadeemia raamatukogu kohvik Strix. Kohviku pererahvas sobitas meid kenasti oma tihedasse ajakavasse. Sektsioon

34

arh. 01/17 koguneb seal iga kuu esimesel teisipäeval kell 16.

Klappseinaga eraldatav ruumiosa on meie kasutuses kaks tundi. Seni oleme seal kokku saanud seitsmel korral.

Kuna oleme nüüd natuke nagu omaette ruumis, on meil võimalus kutsuda külla huvitavaid külalisi.

Uue hooaja avas Tallinna Linnavalitsuse arhitekt Jaak-Adam Looveer, kes rääkis 21 huvilisele, mida kujutab endast Tallinna peatänav. Oli huvitav loeng, küsimusigi oskasime esitada.

Hooaja sügisreis tehti 26. oktoobril Tartusse, vast avatud Eesti Rahva Muuseumi. Reisi valmistas ette ja leppis ekskursioonijuhtidega kokku Krista Karu. Kõik oli põhjalikult korraldatud ja laabus, osales 48 arhitekti.

Novembrikuu kohvilauas tutvustas arhitekt Ago Kerge oma värsket meenutusraamatut „Tudulinnast Tallinna arhitektiks”. Igaüks võis teose endale sõbrahinnaga soetada ja lisaks autogrammigi saada.

Kahetunnise loengu väärikast vananemisest ja eakusega kaasnevatest meeleolumuutustest pidas 23-le lugupeetud arhitektile psühholoog Tõnu Ots. Loeng oli huvitav ja juttu jätkus pikemaks.

Ka nimekas ufoloog Igor Volke oli lahkelt nõus meile külla tulema ja rääkima maavälistest tsivilisatsioonidest. Saime jälle jupp maad targemaks.

Mälestame

Jüri Renter Henno Adrikorn Ülar Saar

Märtsikuise kohvilaua päevakangelane oli arhitekt Ülo Ilves, kellel täitus sel päeval 88 aastat.

Vaikse häälega rääkis Ülo kolleegidele hingekriipiva loo oma noormehepõlvest Vorkuta kaevandustes poliitvangina.

Tulevikust niipalju, et 13. aprillil plaanime sõita Tartusse, reisu korraldab Riina Raig. Kavas on väga huvitav päev: tutvume vast valminud arhiivihoonega Noora, külastame nii muusikakooli kui ka renoveeritud kirikuid, kuulame väikest orelikontserti ja vaatame läbi bussiakna Tartu uuemat arhitektuuri. Tagasi Tallinna jõuame sama päeva õhtul.

Maikuu kohvilauda külalisi ei ole plaanis kutsuda, kuid meie hulgas on mitu 70 aastat tagasi kohtunud ja arhitektuuri õppima asunud lugupeetud arhitekti. Nemad ongi oma pika ja huvitava eluteega meie hooaja viimase kohvilaua kangelased.

Peale kohvilaudade ja väljasõitude peab seenioride sektsioon meeles juubilare: nooremaid kaartidega, alates 75aastastest oleme aga taotlenud ja ka saanud Eesti Kultuurkapitalilt rahalist juubelitoetust. Kallite retseptiravimite tarvitajatele on osa väljaminekust hüvitatud.

Anne Siht seenioride sektsiooni juhataja

13.03.1952–06.07.2016 30.09.1940–07.01.2017 08.05.1958–16.01.2017

JAANUAR 2017 02.01.2017 12.01.2017 19.01.2017 22.01.2017 24.01.2017 27.01.2017 29.01.2017

VEEBRUAR 2017 03.02.2017 09.02.2017 20.02.2017 25.02.2017 27.02.2017

35

Meie juubilarid

Inga Raukas 50 Jan Skolimowski 40 Margus Maiste 40 Cornelia Ulst 40 Ülo Sirp 90 Piret Kivi 60 Katrin Tomberg 60

Andres Lunge Ivan Sergejev Toivo Kallas Andres Siim Kristjan Reidi

MÄRTS 2017 55 30 85 55 40

02.03.2017 04.03.2017 20.03.2017

Oliver Alver 40 Anna-Liisa Unt 35 Illimar Truverk 50

01/17 arh.

APRILL 2017 04.04.2017 08.04.2017 09.04.2017 24.04.2017 27.04.2017

Mai Udras Udo Ivask Siiri Vallner Riina Raig Ain Padrik

SEPTEMBER 2017 70 85 45 65 70

MAI 2017 04.05.2017 06.05.2017 12.05.2017 16.05.2017 30.05.2017 30.05.2017 31.05.2017

Jaak Huimerind 60 Asta Palm 90 Neeme Vaarpuu 60 Kristin-Mari Looveer 70 Leles Luhse 50 Tarmo Miller 35 Urmas Arike 65

JUUNI 2017 01.06.2017 03.06.2017 07.06.2017 15.06.2017 23.06.2017 25.06.2017 27.06.2017

Urmo Mets Anu Rekkaro Erki Valdre Peeter Pere Anne Siht Tanel Tuhal Ene Liigand

35 75 55 60 75 50 70

JUULI 2017 02.07.2017 11.07.2017

Maie Penjam 80 Maie Hansmann 80

AUGUST 2017 01.08.2017 05.08.2017 10.08.2017 17.08.2017 21.08.2017 25.08.2017 25.08.2017

Vallo Valge Ülle Kunnus Andres Põime Andres Lember Elo Kiivet Inga Raud Laila Põdra

02.09.2017 14.09.2017 14.09.2017 16.09.2017 17.09.2017 28.09.2017 28.09.2017 29.09.2017

Jaan Jõgi 65 Ludmilla Raun 75 Mattias Agabus 40 Maimu Kaarnaväli 90 Leila Pärtelpoeg 90 Lii Kari 85 Anne Kose 60 Aarne Kann 75

OKTOOBER 2017 01.10.2017 06.10.2017 08.10.2017 11.10.2017 16.10.2017 16.10.2017 20.10.2017 24.10.2017 29.10.2017

Ülevi Eljand 70 Peeter Loo 45 Koit Komissarov 70 Maaja Zolk 65 Tatjana Kuško 90 Harri Kuldsepp 65 Tiit Sild 40 Urut Kersalu 55 Liina Tammaru 50

NOVEMBER 2017 03.11.2017 08.11.2017 12.11.2017 14.11.2017 20.11.2017 26.11.2017

Mart Keskküla Jüri Soolep Kalle Rannula Anne Kaarep Uku Põllumaa Anne Vinkel

70 55 50 65 55 60

DETSEMBER 2017 55 55 60 45 35 65 50

06.12.2017 14.12.2017 18.12.2017 19.12.2017 20.12.2017 26.12.2017 29.12.2017 29.12.2017

Eesti Arhitektide Liit Rg-kood: 80053223 Aadress: Põhja pst 27a, 10415 Tallinn Üldfaks: 611 7434 E-post: info@arhliit.ee Kodulehekülg: www.arhliit.ee www.facebook.com/EestiArhitektideLiit Pangarekvisiidid: ak EE211010022011720004 (SEB) EALi liikme aastamaks on 80 eurot, seenioridel kuni 70. eluaastani ja noorliikmetel 10 eurot

Eda Aru Urmas Elmik Kalju Kisand Karli Luik Aala Buldas Toomas Pakri Leonhard Lapin Niina Mäger

75 60 55 40 80 70 70 60

EALi president on Katrin Koov EALi asepresidendid on Aet Ader, Indrek Allmann, Kalle Komissarov ja Peeter Pere Tegevdirektor Ingrid Mald: tel 611 7432, ingrid@arhliit.ee Sekretär Kadri Saar: tel 611 7430, kadri@arhliit.ee Projektijuht Ingrid Kormašov: tel 611 7432, ingridk@arhliit.ee Raamatupidaja Anne Kerge: tel/faks 611 7434, anne@arhliit.ee EALi kontor on avatud septembrist juuni lõpuni E–R kl 10–17 ning 27.06.–19.08 T–K kl 10–16 EALi eestseisuse koosolekud on üle nädala neljapäeviti algusega kl 16.30

EALi TEATAJA 1/2016 Eesti Arhitektide Liidu Teabeleht / Keeletoimetamine Kristel Ress (Päevakera), kujundus Madis Katz, küljendus Kaido Känd