Eesti Arhitektide Liidu Teataja 1/16

01/16 EESTI ARHITEKTIDE LIIDU TEATAJA NEWSLETTER OF THE ESTONIAN ASSOCIATION OF ARCHITECTS

Juhtkiri lk 2 / Eestseisuse koosolekud lk 5 / EALi üldkogu koosolek lk 15 Eestseisuse koosolekud lk 34 / EALi uued liikmed lk 43 EALi noortekogu uued liikmed lk 44 / Lõppenud arhitektuurivõistlused lk 44 Ettevalmistamisel olevad võistlused lk 47 / EALi teated lk 48 Teated seenioridele lk 55 / Juubilarid lk 56

EALi aastapreemia laureaat 2015. Autor Peeter Pere Arhitektid.

01/16 arh.

JUHTKIRI

HEAD KOLLEEGID! Arhitektide liidu presidendi ametikoht pole ilm­ selt suurema osa tegutsevate arhitektide jaoks unistuste tööpost. Samas tuleb ka see raske töö ära teha. Mul on hea meel selle üle, et arhitektide liidus on nii palju tarku ja tublisid inimesi, kellega koos on põhjust ja tahtmist arhitektuurielu edasi viia. Ma tänan praegust presidenti Indrek All­man­ ­ni, kes minu kandidatuuri esitas ja mind selleks sammuks innustas, samuti kõik teisi, kes on mulle ettevalmistuse ajal toeks olnud. Ei saa mööda vaadata ka sugudevahelise tasa­ kaalu küsimusest, kuigi see pole kõige põletavam probleem Eesti arhitektuurielus. Aga siiski, naisi on arhitektuuris peaaegu sama palju kui mehi, kuid suur osa neist eelistab pigem varjus olla. Tun­ nen, et see barjäär tuleb lõhkuda. Liit peaks esin­ dama kogu arhitektkonna mitmekülgset paletti, kaasates aktiivsemalt nii naisi, noori kui ka sise- ja maastikuarhitekte, andes võimaluse välja öelda erinevaid arvamusi. EAL on kutseliit, mille tähtsaim ülesanne on seista arhitektide huvide eest. Mul on hea meel, et senised juhatused ja eestseisused on head tööd teinud ning kätte võidelnud mitu olulist posit­ siooni, mis loovad arhitektidele paremad tingimu­ sed igapäevatöö tegemiseks. Viimase juhatuse olu­ lisimad teened on kvaliteedipõhiste riigihangete läbimurre, võistlustingimuste jätkuvad parandus­ tööd ning suhted Riigi Kinnisvara ASi, ministee­ riumide ja omavalitsustega. Neid positsioone ja suhteid tuleb hoida ja veelgi parandada, sest esi­ mesed võidud ei pruugi veel tähendada pikaajali­ semat kindlustunnet. Hea meel on selle üle, et arhitektide liidu kuvand suhetes meediaga on palju paranenud – liit on muutunud institutsiooniks, kelle sõnadel on kaalu. Paradoksaalselt on usaldusväärsust aidanud suurendada ka viimase aja kriisiolukorrad (märk­ sõnadeks Porto Franco, ühendministeerium, Pärnu võistlused), mille lahendamisel võttis arhi­ tektide esindus ohjad oma kätte ja suutis viimasel minutil juba kihutavate rongide kurssi muuta. See näitab, et meie inimestel on tarkust sündmustele adekvaatselt reageerida ja probleeme mõistlikult lahendada. Nüüd, kui kriisid on vaibunud ja õhk klaarim, on aeg võtta taas käsile liitu ülesehitavad teemad. Minu soov on järgmise kahe aasta jooksul tegeleda tõsisemalt

1. ruumihariduse küsimustega, 2. arhitektuuripoliitika eden­ damisega väikelinnades, 3. arhitektide liidu avatumaks muutmisega. 1. Ruumiharidusest. Paar näda­ lat tagasi kirjutasin nädalalehes Sirp optimistlikus-unistavas stii­ lis arhitektuuri tulevikuväljavaa­ detest. See oli teadlikult valitud EALi president Katrin Koov. hoiak, sest arhitektuur vajab Foto: Mark Raidpere. rohkem positiivset käsitlust meedias. Samas olen paljude asjade pärast tõsiselt mures. Me oleme juba päris pikka aega püüdnud laiemat avalikkust jõudu­ mööda harida, panna märkama arhitektuuri ja arhitekte nii ürituste ja kampaaniate kaudu kui ka ajakirjanikele autoriõigusi meelde tuletades. See võib anda küll lühiajalist efekti, kuid ei aita põhi­ mõttelisi hoiakuid muuta. Endiselt räägitakse arhitektuurist ülimalt lihtsustatult, tuues esile pigem negatiivset, ning endiselt unustatakse uute majade avamisel mainida arhitektide nimesid. Isegi ministeeriumidel ei tule meelde kutsuda arhitekte-autoreid riiklikult oluliste hoonete avamisele. Rääkides ruumiharidusest laiemalt, siis siin ootab ees suur tööpõld. Võrdluseks: kui koolis õpi­ vad lapsed põhjalikult tundma kodumaa loodust, taimi ja loomi, siis üldhariduskoolis ei ole peaaegu ühtegi tundi, mis räägiks ruumist, laste igapäeva­ sest elukeskkonnast. Samas elab ka Eestis juba kaks kolmandikku inimestest linnades ja teadmi­ sed linnaruumist võiks olla kõige loomulikum asi – vähemalt sama loomulik kui raba või metsa tundmine. Arhitektuur ei peaks olema midagi, mis kuulub kunstiajaloo tundi ja mida esindavad üksi­ kud silmapaistvad meistriteosed, vaid eesmärk peaks olema õpetada märkama ja väärtustama igapäevast ruumi, kodust ja lähedast arhitektuuri. Lapsed peegeldavad hästi ühiskonna tõekspida­ misi ja terviseseisundit. Arhitektuuri huvikoolis näeme õpetajatena, kui erinevalt hinnatakse oma lähiümbrust – kodu, kooli, linnaruumi. Aga meil käivad lapsed saavad juba nn märkamise kooli­ tust. Kõige ilmekamalt tuli väärtushinnangute seis välja viimasel kahel aastal Linnalabori poolt koolilastele korraldatud arhitektuurivõistlustel „Unistuste koolimaja” ja „Unistuste koolihoov”. Mõlemale saadeti sadu töid. Ligikaudu pooled

2

JUHTKIRI

arh. 01/16

neist kujutasid endast üpris süngeid düstoopiaid, kus valitsevad zombid, eraldumise vajadus, reaal­ susest põgenemise ja isegi enesevigastamise soov, või pakuti välja ülesvuhvitud vikerkaarevärviline maailm. See pani punase lambikese põlema kõigil žüriiliikmetel. Kuigi neis töödes oli paljutki mee­ lega üle vindi keeratud või naljana mõeldud, ei võta see ära küsimust, miks need kujutluspildid on just niisugused ja kuidas tuua päris maailm, reaalne ruum tagasi igapäevaellu, muuta see män­ guliseks ja innustavaks keskkonnaks. Kui ma esitasin Sirbi artiklis küsimuse, kuidas teha nii, et ruumilised väljakutsed ei pakuks pin­ get mitte üksnes arhitektidele, vaid hea ruum muutuks eesmärgiks igaühele ja igaüks saaks selle sünnile omal moel kaasa aidata, siis nägin lahen­ dust riiklikus hariduspoliitikas, mis võimaldab uue õpikäsituse kaudu uut põlvkonda teistmoodi üles kasvatada. Ruumiharidus peab saama osaks põhiharidusest ja olema lõimitud võimalikult pal­ judesse ainetesse. Laiapõhjalised algteadmised ruumist on hädavajalikud selleks, et tekitada muutust ühiskonna hoiakutes ruumiküsimustes, nii igapäevastes kui ka keerulisemates olukorda­ des. Soome kogemuse põhjal võib kinnitada, et selline lähenemine annab väga häid tulemusi: sealne koolisüsteem õpetab ruumi hindama ja arhitektuurist lugu pidama. Arhitektide liit peab võtma selle projekti vedamise enda peale. Juba on astutud esimesi samme koolimajade ajakohasta­ miseks koostöös Haridus- ja Teadusministeeriu­ miga, aga me peame veel julgemalt tegutsema, et ka ruumiharidus muutuks loomulikuks osaks üldisest haritusest. Teise osa haridustemaatikast moodustab profes­ sionaalsete arhitektide väljaõpe. Tänapäevane arhitektuur ei ole tardunud ehituskunst, vaid elav ja pulbitsev ökosüsteem, mida iseloomustab palju­ sus, pidev muutumine ja kõige püsiva pidev kaht­ luse alla seadmine. Arhitektuuri piiride kompa­ mine ja sisemine uuendamine käib kõige inten­ siivsemalt arhitektuurikoolides. Siin võiks meil valikuvõimalused olla palju suuremad. Arhitektide liit saaks pakkuda infovahetuse platvormi. Väikeses Eestis on praegu ühes linnas kolm üsna sarnase õppekavaga arhitektuurikooli, aga võiks olla kolm täiesti erinevat ja erilist kooli, mis üks­ teist täiendavad ja pakuvad noortele inimestele võimaluse valida endale kõige sobivam suund. Pole oluline, millise kooli küljes need kolm on, tähtis on see, millised need arhitektuurikoolid ISE on. Sest arhitektuur on iseseisev eriala, mitte

3

kunsti või inseneeria eriharu. Arhitektuur süntee­ sib ja seob palju enamat. Näen oma vaimusilmas Eesti Kunstiakadeemiat veelgi julgemalt ideede ja uue tehnoloogiaga eks­ perimenteeriva koolina. Tallinna Tehnikakõrgkool on tugev rakendusarhitekte õpetav kool, kus saab laborites reaalseid materjale ja konstruktsioone katsetada. Kõige värskemalt arhitektuurikoolilt Tallinna Tehnikaülikooli juures aga ootaks täpse­ mat enesemääratlust (võib-olla on see säästva teh­ noloogia ja materjalide uurimissuund, mis kasu­ tab ära ülikooli teadusbaasi?). Jätkuvalt on õhus küsimus, kui palju arhitekte peaks üldse Eesti riik koolitama. Arhitektide liit on igal juhul väga huvi­ tatud hariduse käekäigust ning soovib olla ühen­ duslüli tegevarhitektide ja koolide vahel, aidates osapooltel omavahel suhelda, selgitada välja ootu­ sed, suunad ja võimalused. 2. Regionaalne arhitektuuripoliitika. Arhitekti töö laad on ajas muutuv. Praegune aeg soosib ühis­ kondlikku aktiivsust, rohujuuretasandi aktivismi ja koostööd igas vallas. Selle taustal on isegi ülla­ tav, et järjest raskem on leida arhitekte, kes olek­ sid nõus osakese oma elust pühendama linna- või vallaarhitekti tööle. Isegi suured linnad ei paku piisavat väljakutset professionaalsetele ruumivi­ sionääridele. Võib-olla tuleks korraldada mõtteko­ dasid, kuidas ühiskondlikku arhitektitööd teisiti korraldada. Välja on käidud juba arhitektuuribussi idee, aga kindlasti on võimalusi rohkem. Tuleb mõelda avatult. Hea arhitektuur sünnib väga paljude asjaolude koosmõjus. Mida rohkem ollakse vastuvõtlikud erinevatele mõjutajatele, mis inspireerivad ja sti­ muleerivad mõttetööd, seda parem tulemus võib sündida. Järjest määravama tähtsusega arhitekti töös on avatus ja analüüsivõime. Arhitekt on lausa sunnitud tulema välja oma kunstnikukambrist ja tegema koostööd erisuguste inimestega. Kvaliteetse arhitektuuri sünniks ei piisa aga üks­ nes hea koolitusega arhitektidest, vaid on vaja ka häid tellijaid – selliseid, kes mõistavad ruumi tähendust ja selle võimet kujundada inimeste käi­ tumis- ja elamisviise. Vaja on inimesi, kes soovi­ vad laiendada ruumikogemuste ja elamisviiside horisonti. Sellised tellijad peaksid olema ideaalis kõik linnapead, vallajuhid, koolidirektorid jne, kelle otsuste kaudu mõjutatakse ruumi. Selleks et aidata nüüdisaegset arhitektuurimõtet tutvus­ tada, tuleb käia kohapeal ja kohtuda nende ini­ mestega isiklikult. Seni, kuni meil üldhariduskoo­

lides ruumiõpet veel pole, ei tule unistuste tellijad meile igal sammul vastu, vaid me peame neile ise vastu minema. 3. Valdkonnasisene ja -ülene koostöö. Arhitektide liit ei ole suletud klubi ega salaühing. Me oleme võtnud kursi senisest veelgi tihedamale läbikäimi­ sele valdkonna teiste alaliitudega: sisearhitektide, maastikuarhitektide ja planeerijatega. Sisearhitek­ tide liiduga on koguni alustatud liitumise eelläbi­ rääkimisi. Nemad on näinud ühinemises võima­ lust, mitte kaotust. Koos oleme tugevamad. Eesti sisearhitektuur elab praegu tõelises kuldajas. Sise­ arhitektid teavad oma väärtust, nopivad pree­ miaid, samas on avatud uutele katsetustele – taas kõigutatakse eriala alustalasid, küsides, kas sisear­ hitektuur peab lõppema hoone seintega. Professor Hannes Praks on juba nimetanud selle mitteamet­ likult ümber lähiarhitektuuriks, uurides koos tudengitega inimese esmavajadusi nii metsas, rabas, järvejääl kui ka suurlinnades. Eelmisest aastast alates hakkasime oma rida­ desse vastu võtma ka maastikuarhitekte ja nüüdseks on moodustatud maastikuarhitektide sektsioon. Samuti loodame tihendada koostööd Eesti Maastikuarhitektide Liiduga. See annab võimaluse tegeleda servapidi meid endid puudu­ tavate probleemidega, näiteks heade maastiku­ arhitektide nappusega, mille peamine põhjus on ebaproportsionaalselt suur ja samal ajal sisult kasin väljaõpe Eesti kõrgkoolides. Sealsetest lõpe­ tanutest leiab vaevalt 7% tööd oma erialal. Arhi­ tektidel on see protsent 90 ringis ning on avalik saladus, et suure osa maastikuarhitektuuristki teevad ära arhitektid. Heal tasemel maastikuarhi­ tektuuri, mis peale hea disaini oskab arvestada ka looduslike protsessidega, on meile kõigile kind­ lasti rohkem vaja. Maastikuarhitektide problee­

JUHTKIRI

01/16 arh.

mid ei peaks olema ainult paarikümne tegutseva maastikuarhitekti enda mure, vaid arhitektuuri­ valdkonna küsimus laiemalt. Kuidas ja mis mahus peaks üldse õpetama hoonetevahelise ruumi projek­teerimist Eestis? Siingi saame arhitektide lii­dus pakkuda foorumit ühiseks aruteluks. Arhitektide liit kuulub paljudesse valdkonna­ ülestesse töögruppidesse. Alles hiljuti liitusime keskkonnateemalise maastikukonventsiooni töö­ grupiga. See on märk sellest, et igal pool tuntakse vajadust ühiste väärtuste ja teadmiste sünkroni­ seerimise järele, mida ei ole võimaldanud senine killustatud tegutsemine. Sel sügisel saab Eesti Arhitektide Liit 95aastaseks. See on väärikas iga ja siinkohal avaldan tunnus­ tust kõigile eelkäijatele, kes pole lasknud ahelal katkeda. Minu lugupidamine kõigile kolleegidele, kes on meid toonud siia, kus me täna oleme. Organisatsioonile tähendab pikk iga samal ajal kohustust pidevalt sisemiselt uueneda. Me peame olema ühiskondlike muutuste algatajad. Selleks kohustab meid juba arhitektuuri tegemise iseloom, mis on suunatud tulevikku. Kuigi sageli tundub taevas pea kohal tume, ei tohi lootust kaotada ja enesesse sulguda, vaid ikka edasi pingutada. Püüan omalt poolt tegutseda selle nimel, et arhi­ tektide ühendus muutuks veelgi avatumaks, inim­ näolisemaks ja kaasavamaks institutsiooniks. Tänan teid! Katrin Koov EALi president Kumu, Tallinn, 10. märts 2016

4

arh. 01/16

„EV 100” Pärnu võistlus Admiraliteediala võistlus

12. NOVEMBER 2015

Kohtumine ERRiga

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

Eestseisuse koosolekud 1. K. Vellevoog andis ülevaate „EV 100” Pärnu võistluse lõppotsusest. Teadaolevalt kuulutati võistlus ebaõnnestunuks. Kõige probleemsemaks osutus võistlustingimus säilitada võistlusalal oleva basseini/purskkaevu asukoht ja geomeetria. Viiest võistlustööst vastas tingimustele üks, ent žürii otsustas arutada kõiki võistlustöid, ehkki võistlustingimustega vastuolus olevaid tuleks vaa­ delda kui mittekvalifitseeruvaid ja jätta need kõr­ vale. Esitatud tööde alusel oleks olnud õigem kuu­ lutada võistlus läbikukkunuks kohe alguses. Žürii hääletuse tulemusena enim punkte saanud võistlustöös oli järgitud küll basseini säilitamise tingimust ning täidetud olid ka teised reeglid, kuid tööl puudus ühtne kontseptsioon. Suurt muutust alale ei oleks tulnud, kuna pakutud lahendus oli olemasolevaga arhitektuurselt sama­ väärne. Lisaks on töö hind kõrge. Peale seda, kui žürii oli võistlustööd pingeritta seadnud, tutvustas Pärnu aselinnapea R. Aavik enim punkte saanud tööd volikogule. Volikogu ei kiitnud lahendust heaks ega olnud nõus võidutöö realiseerimisega. Žürii tegi tekkinud olukorra lahendamiseks mitu ettepanekut. Üks ettepanek oli korraldada uus žürii istung, kus kaalutakse, kuidas võidutöö reali­ seerida. Teine ettepanek oli korraldada uus võist­ lus, mille tingimustes täpsustatakse 1) bas­sei­ni asukoht ja kuju, 2) Endla rõdu lõimimine, 3) liiklus­lahendus. Kumbki ettepanek ei saanud volikogus heakskiitu. Pärnu Linnavalitsus on otsustanud preemiaid mitte välja maksta ja ka uut võistlust ei soovita korraldada. Eestseisuse arvamuse kohaselt tehti viga selles, et võistlustöö viidi volikogule arva­ muse avaldamiseks. Pärast võidutöö selgumist muutsid kaks žürii lii­ get oma otsust ja leidsid, et valitud tööd ei peaks realiseerima. Olukorra lahendamiseks pöörduti arvamuse ja abi saamiseks EALi poole. Eestseisus leidis, et tekkinud olukorras ei ole süüdi võistlusel osalejad ja edasine otsus tuleb lahendada nende kasuks. Eestseisuse hinnangul peaks Pärnu Linnavalitsus kas maksma välja kõik preemiad või võistlustööd välja ostma. Eestseisus volitas EALi juhatust Pärnu Linnavalitsusega läbi rääkima. 2. I. Allmann andis ülevaate Tallinna Admiraliteediala võistluse hetkeseisust. EALi kõneisi­ kud on avalikkuses esindanud eelmises eestseisu­ ses vastuvõetud otsust. Kõigile üllatuseks saatis

5

Porto Franco eile, 11. novembril välja pressiteate, mis vihjas, nagu oleks EALiga sündimas mingi kokkulepe. J. Mäggi hinnangul on tegu professio­ naalse meediamanipulatsiooniga. EAL ootab endiselt Porto Francolt ettepanekut, kuidas võistluse teemaga edasi minna. Teadaole­ valt on Porto Franco pöördunud Raidla Ellex Advo­ kaadibüroo poole saamaks hinnangut avalikkuses kõlanud EALi väidetele ja seisukohtadele seoses arhitektuurivõistluse ja de­tail­pla­nee­­rin­­guga. M. Tüür on olukorrast tulenevalt äraootaval sei­ sukohal, kuna võistlusjärgsest ajast saati ei ole midagi muutunud. Tema sõnul on uue võistluse korraldamine mõistlik otsus, kui vaid tellija sel­ lega nõustub. Samas leidis ta, et võistluse võitja ei vastuta žürii legitiimsuse mittetagamise eest. Vahetult enne koosoleku algust saabus E. Män­ nilt Tallinna Linnaplaneerimise Ametist kiri, kus palutakse EALi kuni kaheliikmelisel esindusel osa­ leda 19. nov ametis Admiraliteediala projekteeri­ mistingimuste eelnõu arutelul. EAL tegi ettepa­ neku määrata töögrupi töösse osalema M. Koot ja Ü. Mark. Pärast arutelu märksõnade üle, mille eest EALi esindajad peaksid seisma, jäid kõlama elu­ funktsiooni vajadus ja kvartali jaotamine väikse­ mateks osadeks avalike, katmata tänavatega. 3. I. Allmann ja K. Vellevoog andsid ülevaate 5. novembri kohtumisest ERRi juhatuse esimehe M. Allikmaaga. Kohtumise üldine ees­ märk oli arutleda, kuidas arhitektuur jõuaks ERRi kaudu paremini avalikkuseni. Üks põhiteema oli arhitektuuri aastapreemia gala. Otseülekandena ega EALis monteeritud pooletunniste saadetena ETV üritust kajastada ei taha. ETV ettepanek on portreteerida võitjaid ja teiseks tegi Allikmaa ette­ paneku näidata üheminutilisi klippe. Eestseisuse arvamuse kohaselt tasuks seda võimalust kasu­ tada ja mõelda klippide jaoks välja formaat. Teine põhiteema oli autorite kajastamine uudis­ tes. Korduvalt on ette tulnud olukordi, kus ERRi uudistes näidatakse hooneid, kuid jäetakse märki­ mata nende autorid. Allikmaa ettepanek sellesisu­ liste probleemide edasiseks vältimiseks oli mõte, et EAL koolitaks ERRi ajakirjanikke autoriõiguste teemal. Eestseisus kiitis mõtte heaks ja pakkus selles EALi esindama E. Mägi.

5. Teemad Kultuuriministeeriumi kohtumisele loomeliitudega 25. novembril. Teemasid ei pakutud. 6. Jätkati eelmisel eestseisuse koosolekul pooleli­ jäänud arutelu, kuidas muuta arhitektuurivõistluste ja hangete skeem paremaks nii arhitektide kui ka tellijate jaoks. Tehtud kahe ettepaneku kohta jagunesid arvamused nagu eelmisel korral: oli nii toetajaid kui ka vastaseid. Põhjendati R. Kotovi pakutava süsteemi plusse ja miinuseid. Otsustati jätkata arutelu järgmisel eestseisuse koosolekul, mille jaoks koostab Kotov nende riigi­ hangete nimekirja, mis oleksid võinud olla eelvali­ kuga võistlused.

26. NOVEMBER 2015 1. EAL andis arhitekti kutsetunnistused üle arhitektidele, kellele EALi kutsekomisjon oli 9., 16. ja 23. oktoobri koosolekul andnud arhitekti kutse: Emil Urbel, Siiri Vallner – volitatud arhitektekspert, tase 8; Ott Alver, Jelena Beljajeva, Kati Haki, Indrek Järve, Cerly-Marko Järvela, Piret Kivi, Villo Kuht, Juhan Kutti, Loona Lepp, Indrek Mikk, Aleksandr Mitin, Niina Mäger, Kadi Paluoja, Andrei Pleskatšjov, Aleksandra Popova, Mari

2. I. Allmann andis tagasisidet juhatuse koosole­ kul toimunud kohtumise kohta RKASi uue juhi U. Somelariga. Ettepanek on algatada EALi ja RKASi kvartalikohtumised eesmärgiga saada teada uutest võistlustest ja projektidest ning vää­ ristada arhitektuuri juba etteulatuvalt. Admiraliteedi kvartali küsimuses hindas I. Allmann koostööd Tallinna Linnavalitsusega konstruktiivseks. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) on EALi operatiivse koostöö eest tänanud ja kõik EALi ekspertide etteantud punk­ tid on projekteerimistingimuste mustandisse sisse läinud. M. Koot andis esitatud punktidest ülevaate. Ettepanekud jagunesid peamiselt kolme rühma: hoonestuse funktsioon (vähemalt 15% elamispindu); avalike, katmata tänavatega kinnis­tu jagamine vähemalt kolmeks-neljaks eral­ diseisvaks kvartaliks; avalike tänavate erinevate laiuste etteandmine. Avalike tänavate aluseks on võetud Muinsuskaitseameti määratud vaatekori­ dorid. R. Kotov ja I. Allmann soovitasid rõhutada paremat seotust ümbritseva linnaruumiga. Tagada tuleks liikumisteede loogilisus ja sujuvus ning vaatekoridorid Admiraliteedi basseinile ka Ahtri tänavalt. Oluline on, et elamufunktsioon oleks alles ja et poed jm teenindavad ettevõtted avaneksid jalakäijate tänavale kogu perimeetri ulatuses. Arendaja esitab TLPA-le oma ettepane­ kud 27. novembriks. 3. „EV 100” Elva võistluse žüriisse otsustati määrata Kalle Vellevoog, Ott Kadarik, Ralf Lõoke ja Karin Bachmann, varuliikmeks Jiri Tintera. Arutleti pikalt võistluse hindamise ja preemiate väljaandmise üle ning otsustati jääda väljakuju­ nenud seisukoha juurde. Võistlustingimustesse (koostaja K. Komissarov) tehti paar parandust võistlustööde vastavuse kohta ja kooskõlastati tingimused. 4. Johan Tali andis Skype’i teel ülevaate uuest Veneetsia projektist. Eesti võistlustöö on sama mis kogu Baltikumil. Projekti tiimis on neli lät­ last, neli leedukat ja üks eestlane (J. Tali). Seekord tehakse nn Balti paviljon vastukaaluks Põhja­ maade paviljonile, kolme riigi ühisrahastus annab projektiks ka paremad võimalused. Näitus toimub Arsenale külje all suures spordihoones, kus varem pole biennaali näitust tehtud, kuigi osa riike on seda soovinud. Näitus toimub kahes etapis:

Kohtumine RKASis Kohtumine RKASi uue juhiga

4. I. Allmann andis lühiülevaate Riigi Kinnisvara ASis (RKAS) toimunud haridusasutuste teemalisest kohtumisest. See oli loeng, kus osale­ sid I. Allmann, K. Komissarov ja K. Kivila, kuulaja­ teks olid peamiselt RKASi arendusdivisjoni tööta­ jad. Arutati võistluste erinevaid vorme. I. Allmann väljendas seisukohta, et EAL ei soovi arhitektuuri­ võistluste korralduse kinnisemaks muutmist. Samuti ei tohiks tema arvamuse kohaselt suuren­ dada BIMi osakaalu võistlustel, kuna ideevõistluse sisuline rõhuasetus on mujal. Tulemas on veel üle kümne riigigümnaasiumi, mille arenduse eest vastutab RKAS. Plaanis on tugevdada RKASi koostööd EALiga nende kavan­ damise juures. Peatselt algab põhikoolide prog­ ramm, mille korralduse eest hoolitsevad omavalit­ sused. Eestseisuse arvates peaks jätkama tööd selle nimel, et EAL kaasataks ka põhikoolide prog­ rammi nõustajana võimalikult varakult. Otsustati jätkata suhtlemist HTMiga.

Rass, Ivo Rebane, Jaanika Saar, Liis Sagadi, Igor Sidorenko, Kadri Soe, Lembit-Kaur Stöör, Indrek Suigusaar, Rasmus Tamme, Tanel Teder, Cornelia Ulst, Margit Valma, Nikolai Volkov – volitatud arhitekt, tase 7.

Arhitektuurivõistluste ja hangete korraldus Arhitekti kutsetunnistused Teemad Kultuuriministeeriumi kohtumisele Veneetsia biennaal „EV 100” Elva võistlus

Kohtumise käigus selgus ka põhjus, miks arhi­ tektuur on ERRis tagaplaanile jäänud: ERRis on teiste valdkondade toetajaid/esindajaid, arhitek­ tuuri alal eestkõnelejat aga mitte. Eestseisus tegi ettepaneku leida inimene, kes esindaks ERRi majas arhitektuuri valdkonda.

6

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

01/16 arh.

arh. 01/16

Taotleja Tõnu Laigu Margit Mutso

„EV 100” Kuremäe võistlus

Arhitektuuri sihtkapitali elutööpreemia kandidaat „EV 100” Tallinna peatänav Loomestipendiumid Ruumiliste küsimuste komisjon HTMi põhikoolide programm

Toomas Paaver

7

Taotletav stipendium eurodes 400 959,65 600

Stipendiumi kasutuse eesmärk

Eraldatud stipendium eurodes

Täiendõpe: osalemine EFAPi foorumil Luksemburgis 12.–13.11.2015 Loometegevus: arhitektuurialaste filmiklippide (6 tk) käsikirja kirjutamine Loometegevus: osalemine arhitektuurivõistlusi puudutavate õiguslike teemade sõnastamisel

1) Baltikum kui maastik (objektid ruumis laiali), 2) Baltikum kui mõtteline DNA (kokkupakitud asjad). Eksponaadid seob kokku märksõna antroptseen. Kollektsiooni koostamine on kuraatori sõnum ja positsioon. 5. Vaadati läbi EALile esitatud loomestipendiumi taotlused ja otsustati neist rahuldada järgmised (vt tabel).

10. DETSEMBER 2015 1. Otsustati, et EAL esitab Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali elutööpreemia saaja kandidaadiks Toomas Reinu. 2. „EV 100” Tallinna peatänava võistlustingimuste koostaja Tiit Sild tutvustas Skype’i teel võistlust ja võistlusala. Võistlus hõlmab kesklinna ja sadamaala (Pärnu mnt, Viru ring, Narva mnt) ja projekti rahastab enamjaolt Keskkonnainvestee­ ringute Keskus. Lisarahastus tuleb linnalt ja „EV 100” projektist. Eestseisus leidis, et preemiafond on liiga väike ja seda tuleks suurendada. Tehti ettepanek, et žürii töös võiksid osaleda Taavi Aas, Endrik Mänd, Raul Järg, Ülar Mark, Ott Kadarik või Mihkel Tüür, Karin Bachmann ja Marek Rannala ning eksperdina võiks kaasata Ants Lusti. Lisaks tuleb ekspertidena kaasata Tallinna keskkonna-, trans­ pordi- ja kommunaalameti töötajaid. Otsustati, et arhitektuurivõistluste töögrupp vaatab hiljemalt 18. detsembriks võistlustingimu­ sed uuesti üle. 3. Eestseisuse hinnangul on „EV 100” Kuremäe keskuse võistluse jaoks koostatud tingimused eestseisusele kooskõlastamiseks veel poolikud. Eestseisus tegi ettepaneku, et võistluste töö­ grupp arutaks tingimuste koostaja O. Alveriga küsimusi tekitavad nüansid läbi ja esitaks need uuesti kooskõlastamiseks. Lisaks tehti ettepanek, et žürii töös võiksid osaleda Ra Luhse, Katrin Koov ja Jiri Tintera, asendusliikmena Koit Ojaliiv.

4. Arutati Haridus- ja Teadusministeeriumi põhikoolide programmi nõustava töögrupi ja pro­ jektide ekspertiisi töögrupi liikmete ettepanekuid. Leiti, et vaja on luua töögrupp, kes pakuks prog­ rammis kohalikele omavalitsustele tasu eest nõus­ tamisteenust. Eestseisus tegi ettepaneku, et programmi nõustava töögrupi ja projektide eks­ pertiiside töögrupi liikmeteks võiksid olla Ralf Lõoke, Maarja Kask, Kaire Nõmm, Katrin Koov, Kadri Klementi, Karin Tõugu, Eero Endjärv, Pee­ ter Pere ja Emil Urbel. 5. Koalitsioonilepingu alusel on minister A. Aasale antud volitused luua kuni 20 spetsialistist koos­ nev komisjon ruumiliste küsimuste arutamiseks. Komisjoni ülesanne on lahendada suurema­ sisulisi probleeme planeeringutes ja riigi ehituspo­ liitikas: „Vastavalt Planeerimisseaduse § 4 lg 3 [planeerimistegevust korraldav minister] võib moodustada kuni kahekümnest liikmest koosneva nõukoja, mis nõustab planeerimisalase tegevuse korraldajaid ja töötab välja juhendeid tasakaalus­ tatud ning ühiskonnaliikmete pikaajalisi vajadusi ja huve arvestava ruumilise arengu saavutami­ seks. Seega on nõukoja moodustamine võimalik, kuid mitte kohustuslik.” Kuigi EALi poole pole ametlikult konsultatsioo­ nideks pöördutud, arutati, milline võiks olla sel­ lise komisjoni struktuur. Esimese asjana tuleb komisjonil sisustada komisjoni põhimõtted: päde­ vus, sõnaõigus, töömaht jne. Eestseisuse arva­ muse kohaselt peaks komisjon olema võimalikult laiapõhjaline. Lisaks EALile peaksid olema kaasa­ tud Eesti Sisearhitektide Liidu ja Eesti Maastiku­ arhitektide Liidu esindajad, lisaks Eesti Planeeri­ jate Liidu, muinsuskaitse ja keskkonnakaitse esin­ dajad. Komisjonis võiks esialgu olla u 10 liiget, neist 50% EALi esindajaid.

400 959,65 600

7. Planeerimisseaduse avaliku arhitektuurivõistlu­ sega täiendamise seadus: koostatud on planeerimisseaduse muudatuse ettepanek. Eesmärk on sisustada arhitektuurivõistlus kui mõiste seaduse tasandil. Rõhutatakse võistluse vajaduse määra­ mist erinevate planeeringute tasandil koos vastu­ tava ministri nimetamisega (kultuuriminister). Ka defineeritakse EALi kui sõltumatu eksperdiorgani­ satsiooni positsioon arhitektuurivõistluste korraldamisel. Eelnõu teksti ja parandusettepanekud on koosta­ nud Mark Soosaar koos oma fraktsiooni juristiga. EALi eestseisuse hinnangul tuleks sama muuda­ tus teha ehitusseaduses.

8. Läbirääkimised Pärnu linna esindajatega „EV 100” Pärnu võistluse korrektse lõpetamise üle on nurjunud ja EALi juhatus kaalub järgnevateks käikudeks juristi poole pöördumist. Ühistranspordi Pärnu keskterminali arhitektuu­ rivõistluse on Pärnu Linnavalitsus välja kuuluta­ nud ainult kahenädalase tähtaja ja üliväikese pree­ miafondiga ning žüriis ei ole kutselisi arhitekte. See muudab võistluse naeruväärseks. Võistluse korraldamine on detailplaneeringu nõue. Põhjen­ dusena, miks oli võistlust nii kiiresti tarvis, nime­ tatakse Pärnumaa piirkondliku konkurentsivõime tugevdamise (PKT) meetme taotluste Siseminis­ teeriumile esitamise lühikest tähtaega. Otsustati, et EAL saadab Hanno Pevkurile pöördumise (koopia A. Aasale ja I. Saarele) pal­ vega pikendada Pärnumaa PKT meetme taotluste esitamise aega vähemalt kolme kuu võrra, st 31. maini 2016. Allmann teavitab sellest kirjast R. Aavikut. Lisaks saadab EAL oma liikmetele infokirja, kus juhib tähelepanu sellele, et Pärnu keskterminali võistluse korraldus ei vasta mitmes punktis heale tavale, ning seepärast soovitab sellel osalemisest hoiduda. 9. A. Levald tutvustas Jalakäijate Ühingu ettepanekut linnatänavate standardi kohta. Stan­ dardikeskuses vaadatakse üle EVS 843 „Linnatä­ navad” standardit. MTÜ Jalakäijate Ühing on koostanud standardi edasiarendamise kohta ette­ panekud ja Levaldi arvates võiks EAL neid toe­ tada, soovitades neid standardi muutmisel arves­ tada. Lisaks on olemas avaliku arvamuse küsitlus. Et linnatänavad vastaksid 21. sajandile, on Levaldi sõnul oluline, et EAL kommenteeriks standardis tehtavaid muudatusi. Ettepanekute tegemise täht­ aeg on 3. veebruar 2016. Eestseisus põhimõtteliselt toetas ettepanekuid ja soovitas toetuse saamiseks tutvustada muuda­ tusi ka Eesti Maastikuarhitektide Liidule. Otsustati kutsuda jaanuaris kokku seaduste töögrupp standardi täpsemaks analüüsiks. 10. Ehitusloa taotluste vormide optimeerimise ettepaneku heakskiidu palve, esitamiseks nullbürokraatiaga riigi ettepanekute kasti Madis Karu on EALile teinud järgneva ettepa­ neku, millele oodatakse heakskiitu ja täienduset­ tepanekuid. „Ettepanek on oluliselt vähendada

8

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

Otsustati, et T. Paaver sõnastab EALi ettepa­ neku aluse selle kohta, kuidas koostatud planeeri­ misseaduse muudatused seadustesse sisse põi­ mida. See saadetakse eestseisusele arvamuse aval­ damiseks. Paaveri tööd otsustati tasustada loomestipendiumiga (600 eurot).

Planeerimisseaduse muudatus Ehitusloa taotluste vormid Linnatänavate standard

6. I. Allmann andis ülevaate 2. detsembri kohtumisest Porto Franco ja Tallinna Sadama esin­ dajatega. Tallinna Sadam soovis tutvustada arhi­ tektuuribüroo Chapman Taylor plaani, mis käsit­ leb ala linnahallist kuni Petrooleumi tänavani. Linnahalli ümbritsevas osas oli seda plaani edasi arendanud Kadarik Tüür Arhitektid OÜ. Allmann väljendas kohtumisel seisukohta, et nii suure ala kavandamise eestvedajaks peab siiski olema TLPA, see peab olema avalik protsess. Näi­ teks võiks Tallinna linn kutsuda kokku ümarlaua, kus osaleksid Muinsuskaitseamet, Kultuuriminis­ teerium, EAL, maaomanikud, kodanikuühendu­ sed jt, kes koostaksid ala skeemi, märkides ära värskete võistlustega kaetud alad, vanade (mitte­ aktuaalsete) võistlustega kaetud või muudatusi vajavad ning tühjad alad. See annaks selguse, mida menetletakse, mis on töös jne. Ümarlaud peaks panema kirja ka märksõnad, mida tulevikus neilt aladelt oodatakse. See kokku annaks alusinfo tulevaste võistluste tingimuste koostajatele. Kuna territoorium on väga suur, peaks Allmanni meelest jagama lahendamist vajavad alad mitmeks võistlusalaks, millest igale korraldatakse eraldi planeerimislahendi võistlus. Hoonestusvõistlused tuleks korraldada vastavalt arenduste kulule. Esmatähtis on tervikpildi tekkimine. Selle ettepa­ neku on Allmann teinud ka E. Männile. Admiraliteedi ala puhul räägiti punkthaaval läbi uued projekteerimistingimused, mis on struktu­ reeritud nii, et EALi tingimused on põhiosas ja Porto Franco ettepanekud lisades. EALi esindajad töögrupis (Margus Koot ja Ülar Mark) on uued tingimused üle vaadanud ning kinnitavad, et kõik nende seisukohad on dokumenti sisse viidud. Tin­ gimused on avalikustatud ja kõigil EALi liikmetel on võimalus teha lisaettepanekuid. Ei ole muutu­ nud EALi seisukoht, et toimunud võistlus ei vasta­ nud heale tavale.

Kohtumine Porto Franco ja Tallinna Sadamaga „EV 100” Pärnu võistlus

01/16 arh.

EALi õppereis Pärnu bussijaama võistlus „EV 100” Pärnu võistlus Arhitektuuripreemiate gala „Aasta betoonehitise” žürii „EV 100” Põltsamaa võistlus Pärnu sõudeklubi ala

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

arh. 01/16

9

projekteerijate töökoormust ehituslubade (ja kõi­ kide muude seotud lubade) taotlemisel. Käesolev lahendus on selline, kus tuleb alla laadida wordi fail, sinna täita lüngad (ja paljud lüngad ei toimi vorminguliselt õigesti) ja seejärel välja trükkida, omanikul allkirjastada lasta, esitada kohalikku omavalitsusse, kus ametnik paberitelt andmed kannab ehitisregistrisse. Minu pakkumine on, et saaks taotlemise lahendada hoopis elegantsemalt: Kinnistu omaniku ja kinnistu andmed saab leida kinnistusraamatu abil, projekteerija andmeid leiab MTR-ist, hoone koordinaatide sisestamise asemel piisaks kinnise kontuuri esitamisest dwg formaadis ja nii edasi. Andmete sisestamiseks on vaja luua toimiv veebivorm, mis kuvab kohe enne­ tavalt õigeid ja vajalikke andmeid ning suudab sisestatavaid andmeid kohe kontrollida. Samuti kaoks vajadus dubleerida kirjeid (nimi-isikukood, kasutusotstarbe kood - kasutusotstarbe nimetus, katastriüksuse aadress - nr). Lahenduse väljatöö­ tamisel väheneks projekteerijate töö, väheneks paberikulu, oluliselt väheneks ametnike töö, kuna ehituslubade taotlused oleks registris juba ette täidetult ootamas.” Eestseisus leidis, et teemapüstitus on oluline. Eestseisuse liikmetel on siiski infot, et Majandusja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) juba tegeleb ehitusprojektide digitaalse esitamisega, samuti on taas käsitlemisel ehitusprojektide stan­ dard, mille käigus saaks esitatud ettepaneku rakendamist arutada. Otsustati kutsuda lisainfo saamiseks mõnele järgmisele koosolekule Andrus Väärtnõu MKMist. Eestseisus ei pidanud otstarbekaks tuua enne, teemaderingist eraldiseisvalt, esile üht kitsast punkti. 11. Eestseisus tegi ettepaneku määrata võistluse „Aasta betoonehitis” 2015 žürii liikmena EALi esindama Mihkel Tüür büroost Kadarik Tüür Arhitektid OÜ. 12. Kokkuvõte arhitektuuripreemiate galast: üritus õnnestus ja osalejatelt on tulnud kiidusõnu. Saavutati eesmärk saada preemiatele avalikkuses suuremat tähelepanu. Miinustena oli auhindade üleandmine liiga konveierlik, sõna oleks võinud anda ka laureaatidele; kõikide võitjate nimesid ei nimetatud (nimetati ainult büroo); ajakirjanduses oli kohati puudulik info, mis tulenes turunduse killustatusest; kärjemotiiv ekraanina ei olnud hea; akustika oli kehv.

13. EALi õppereis 2016: liikmete hääletuse tule­ musel sai 2016. a sihtkohana enim hääli Mehhiko. A. Ader küsis, kas nn sotsiaalse üritusena sobib nii kulukas (maksumus u 3000 eurot) reis. Teisele kohale jäi hääletusel Šotimaa. Otsustati teatada Mehhiko poolt hääletanutele reisi maksumus ja selgitada välja, palju on reaal­ selt osalejaid.

14. JAANUAR 2016 1. Pärnu bussijaama, „EV 100” Pärnu Rüütli platsi ja Pärnu Sõudeklubi arhitektuurivõistlus. P. Pere andis ülevaate 11. jaanuari juhatuse koosolekust, kus osales Pärnu linnapea R. Kosenkranius ja aru­ tati järgnevaid Pärnuga seotud teemasid. Pärnu bussijaama võistluse kohta palus I. All­ mann Kosenkraniuselt selgitust, miks ei kaasatud žüriid ja miks preemiafond oli nii väike. Kosenkra­ nius põhjendas, et kui žürii oleks moodustatud koos EALiga, ei oleks mahutud tähtaja sisse; kuna võistlus oli väike, oli seda ka preemiafond. „EV 100” Pärnu võistluse kohta on EALil ette­ panek kuulutada nurjunud võistlus tühiseks ja lõpetada see ning korraldada parandatud-täienda­ tud tingimustega uus võistlus, osaliselt kutsutud (kutsuda läbikukkunud võistluse osalejad) ja osa­ liselt avalik. Kosenkranius lubas arutada EALi ettepanekuid komisjoni ja linnavalitsusega ning teavitada otsusest EALi. Pärnu Sõudeklubi projekti rahastas Kultuuri­ ministeerium. Ala näeb ette arhitektuurivõistlust, aga seda ei ole korraldatud. EAL tegi sõudeklubile kompromissettepaneku jagada ala osadeks: 1) sõu­deellingu osa; 2) sõudeala, st tribüünihoo­ne, olme, treeningruumid, majutuse osa jne. EAL leiab, et sõudeellingu osa teostus võib jääda nii, nagu planeeritud, st rajada planeeringu alusel. Ülejäänud osale tuleb korraldada arhitektuuri­ võistlus, kuna ala nõuab seda. Otsustati, et EAL koostab järgmise nädala jooksul ajakava ning eks­ pertiisi ja võistluse (sisu, aeg, hind) hinnastamise info ning saadab selle T. Rapile (Pärnu Sõudeklubi MTÜ) ja koopia V. Valgule Pärnu Linnavalitsusse. Kultuuriministeerium rahastajana otsustab, mil­ line võistlus korraldatakse või mitte. 2. „EV 100” Põltsamaa võistlustingimuste tutvustamine, žürii määramine. A. Ader tut­ vustas võistlustingimusi. Osa eestseisuse liikmeid arvas, et võistlusala on liiga laialivalguv. Ader sel­ gitas, et Põltsamaa omavalitsus on väga täpselt ära seletanud, kuhu on mida vaja, ning töö ei ole suuremahuline. Eestseisus tegi ettepaneku määrata žüriisse A. Zverev, K. Vellevoog, Villem Tomiste, Peeter Pere ja Tõnu Laigu.

6. Üldkogu valimiskord. Juhatus oli teinud ette­ paneku korraldada eestseisuse liikmete määrami­ seks elektrooniline eelhääletus ja lisada teema eestseisuse koosoleku päevakorda. Eestseisus juh­ tis tähelepanu asjaolule, et hääletusel peab olema tagatud anonüümsus. Tekkis küsimus, kas uus süsteem ei lähe EALi põhikirjaga vastuollu. Otsustati kontrollida põhikirja. 7. Tallinna arhitektuuribiennaali tutvustus. V. Tomiste tegi ülevaate 2017. a Tallinna arhitek­ tuuribiennaali võistlusest kuraatorite leidmiseks. Võistlus kuulutatakse välja 15. jaanuaril. Kuraato­ rite vastutusala jaguneb kolmeks: kuraatorinäitus, sümpoosion ja visioonivõistlus. Näitusel on kolm preemiat. 16. veebruaril toimub võistlust tutvus­ tav õhtu. 15. märts on tööde esitamise tähtaeg. 8. Pärnu mnt 31, 33, 35, 37, 41 ja 41a ning P. Süda 2/2a ja 4 kinnistute ja lähiala detailplaneering Tallinnas. V. Tomiste poole on pöör­ dunud kogukond, kus ta elab, palvega tutvustada probleemistikku, mis on seotud kehtestamisele mineva detailplaneeringuga „Pärnu mnt 31, Pärnu mnt 33, Pärnu mnt 35, Pärnu mnt 37, Pärnu mnt 41, Pärnu mnt 41a, P. Süda tn 2 // 2a ja P. Süda tn 4 kinnistute ja lähiala detailplaneering”. See on avalikustamisel 4.–18. jaanuarini (http://www. tallinn.ee/est/ametlikud_teated?id=11640). Süda tänava kogukond palus Tomistel tutvustada vaiet ja uurida EALi eestseisuselt, kas arhitektidel oleks huvi vaiet toetada. Otsustati teha Tallinna Linnaplaneerimise Ame­tile ettepanek tellida detailplaneeringule sõl­ tumatu linnaehituslik ning arhitektuuri- ja kul­ tuuriajalooline ekspertiis. 9. Wikimedia Eesti, panoraamivabadus. MTÜ Wikimedia Eesti on pöördunud EALi poole seoses sooviga muuta autoriõiguse seadust ja lisada sel­ lesse panoraamivabadus. Teemaga tegelenud EALi töögrupp leidis, et Wikimedia Eestile võiks selleks nõusoleku anda. Nõusoleku on andnud ka Eesti Sisearhitektide Liit ja Eesti Maastikuarhitektide Liit. Vaja on eestseisuse arvamust. Otsustati toetada Wikimedia Eesti soovi lisada autoriõiguse seadusse panoraamivabadus. See tähendaks, et teoseid, mis asuvad üldsusele ava­ tud kohas, võivad kolmandad isikud kopeerida (pildistada, filmida, maalida jms) autori nõusole­ kuta, ning neid pilte, videoid jms võivad isikud kasutada ka ärieesmärgil. Samas leidis EAL, et kui arhitektuuriteost kujutatakse kujutise kesksel kohal, tuleb alati ära märkida ka selle autor.

10

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

4. Rapla riigigümnaasiumi võistluse tingimuste kooskõlastamine. J. Huimerind tutvus­ tas võistlustingimusi (koostaja I. Lubjak). Eestseisuse arvates tuleks preemiafondi (praegu 16 000 eurot) suurendada. Teine ettepanek on sõnastada tingimuste punkt 8.3 järgmiselt: punk­ tisüsteemi kasutatakse ainult abivahendina hinda­ misel (žürii otsus peaks olema konsensuslik, kui seda ei saavutata, kasutatakse hääletust. Arhitek­ tuurivõistluste juhendi p 97 kohaselt ei vasta punktisüsteemi kasutamine hindamise alusmater­ jalina heale tavale, seda võib kasutada üksnes abi­ vahendina. Automaatne punktide alusel otsusta­ mine võib viia kergesti selleni, et võidab mõni ter­ vikuna keskpärane töö, halvemal juhul asutakse punktidega manipuleerima). Kolmas ettepanek on punkti 11.3.3 kohta: „Pak­ kuja peab omama kogemust sisekliima ja energia hoonesimulatsioonide teostamisel mudeliprojek­ teerimise käigus ning on teostanud simulatsioone vähemalt 3 (kolme) objekti projekteerimisel vii­ mase 3 (kolme) aasta jooksul”. Tuleks kustutada nõue, et pakkujal peab olema mudelprojekteeri­ misoskus. Žürii koosseisu kohta tehti järgmised ettepane­ kud: asendada põhiliikmed Mikk Mutso ja Kalle Komissarov (neil puudub kehtiv kutsetunnistus). Nende asemele pakuti T. Laigut, A. Aderit või R. Kotovit. Varuliikmed on žüriist puudu. Kuna olemasolev hoone säilib, on vaja tingimus­ tele lisada selle arhitektuurne ülevaade ja joonised. Otsustati: • preemiafondi on vaja suurendada, • tingimuste p 8.3 tuleb ümber sõnastada (punktisüsteem ei ole hea tava kohane), • p 11.3.1 tuleb kustutada, • tellida tuleb olemasoleva hoone arhitektuurne uuring/ülevaade.

5. Kuremäe võistlustingimuste kooskõlastamine. Otsustati tingimused kooskõlastada.

Panoraamivabaduse ettepanek

3. Sisekaitseakadeemia uue hoone võistluse tutvustamine, žürii määramine. J. Huimerind tutvustas võistlusala ja hanketingimusi. Tehti ettepanek suurendada preemiafondi 37 000 eurolt 40 000 eurole. Žürii liikmetena pakuti välja Siiri Vallner, Raul Järg, Emil Urbel, Toomas Tammis, Indrek Allmann, Marika Lõoke, Eero Endjärv ja Tomomi Hayashi. Otsustati teha ette­ panek suurendada preemiafondi 40 000 euroni.

Rapla riigigümnaasiumi võistluse tingimused Sisekaitseakadeemia võistluse žürii Tallinna arhitektuuribiennaal Kuremäe võistlus Detailplaneering Tallinnas Üldkogu valimiskord

01/16 arh.

Uued liikmed Linnatänavate standard Üldkogu programm Rajasaare ettepanek ACE'i töögrupp Planeerimisseaduse muudatus Pärnu bussijaama võistlus „EV 100” Pärnu võistlus Valga-Valka võistlus „EV 100” Viljandi võistlus Auhindade nominendid

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

arh. 01/16

11

10. Erko Luhaaru EALi liikmeks astumise avalduse ja portfoolio läbivaatamine. Eestsei­ sus, vaadanud läbi Erko Luhaaru EALi liikmeks astumise avalduse ja portfoolio, otsustas ta EALi liikmeks vastu võtta. 11. Elo Kiiveti EALi liikmeks astumise avalduse ja portfoolio läbivaatamine. Eestseisus, vaadanud läbi Elo Kiiveti EALi liikmeks astumise avalduse ja portfoolio, otsustas ta EALi liikmeks vastu võtta.

28. JAANUAR 2016 1. Pärnu bussijaam. R. Luhse ja T. Tuhal olid kutsutud eestseisuse koosolekule rääkima Pärnu bussijaama võistlusest, kus nad vaatamata EALi avalikule soovitusele mitte osaleda siiski osalesid ja selle ka võitsid. Tuhal tundis enda sõnul Pärnu kodanikuna huvi selle vastu, et linn saaks hea asja, ja põhjendas osalemist linnale appiminekuna. Eestseisus oli seisukohal, et selline käitumine on ebaeetiline. Pika arutelu tulemusel tegi Luhse ettepaneku, et ta astub eestseisuse liikme kohalt tagasi. Tuhal tegi ettepaneku taandada ennast aukohtu liikme kohalt. Eestseisus oli sellega nõus. 2. Arhitektuurivõistluse paragrahv planeerimisseaduses. I. Allmann teavitas eestseisust, et M. Soosaare koostatud ja T. Paaveri täiendatud planeerimisseaduse muudatuse ettepaneku alus on valmis. Et protsess saaks edasi minna, peab eestseisus tegema Kultuuriministeeriumile amet­ liku ettepaneku. Otsustati teha Kultuuriministeeriumile ametlik ettepanek. 3. EALi 2016. a üldkogu koosoleku programmi tutvustus. I. Mald-Villand tutvustas koosoleku programmi. Eestseisus tegi sellesse mõne muudatusettepaneku. 4. I. Näki esitamine „Scope of Service’i” töögruppi. ACE’i president L. Lazzari on teinud EALile ettepaneku esitada I. Näkk ACE’i „Scope of Service’i” töögruppi. Otsustati toetada Näki liitumist töögrupiga. 5. Arutelu Enn Rajasaare ettepaneku üle. Leiti, et teemapüstitus on oluline, kuid ei kuulu EALi kui loomingulise liidu prioriteetide hulka. Teemapüstituses peab EAL arvestama enda suut­ likkust teemaga tegeleda. Piiratud ressursside tõttu pole see kahjuks selle teema puhul võimalik, seetõttu soovitati Rajasaarel pöörduda Eesti Kul­ tuuri Koja poole.

6. Linnatänavate standardi arvamusküsitlus. A. Levald teavitas eestseisust lühidalt linnatäna­ vate standardi arvamusküsitluse seisust ning EALi arvamuse avaldamise võimalusest, sealhul­ gas toetuskirjaga. Otsustati volitada A. Levald ja T. Paaver esi­ tama standardi muudatus- ja täiendusettepane­ kuid (tähtaeg 3. veebruar). EAL on nõus tegema sellekohase toetuskirja. 7. EALi teenetemedali ja kolleegipreemia nominentide nimekirja läbivaatamine. Vaa­ dati läbi nende inimeste nimekiri, keda eestsei­ suse liikmed olid meili teel esitanud teeneteme­ dali ja kolleegipreemia nominentideks. Otsustati, et sekretär saadab eestseisuse liik­ metele uuesti ülevaatamiseks nominentide nime­ kirja, kuhu on lisatud ka põhjendused, ja korralda­ takse statuudikohane hääletus. 8. „EV 100” Viljandi keskosa avaliku linnaruumi võistlus. Eestseisus leidis, et võistlustin­ gimustes tuleb täpsustada monumendi taastamist ja asukohta puudutavat, sest monumendi alust (nn kivikuhilat) ei peaks taastama. Muus osas tingimused kooskõlastati. Žüriisse määrati Kalle Vellevoog, Ralf Lõoke ja Ott Kada­ rik, varuliikmeks Peeter Pere. 9. Valga-Valka võistlus ja žürii. Kaksiklinna keskväljaku ja jalakäijate tänava kontseptsiooni arhitektuurivõistluse žürii liikmeteks kinnitati arhitektid Andres Levald ja Mari Rass (volitatud arhitekt, tase 7) ning varuliikmeks Jaak Huime­ rind (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8). Eestsei­ sus kooskõlastas võistluse tingimused. 10. „EV 100” Pärnu Rüütli platsi uus võistlus. Pärnu linn tegi EALile ettepaneku osaleda Pärnu Rüütli platsi ja selle lähiümbruse avaliku ruumi uue kujundusvõistluse korraldamises, võistlustin­ gimuste väljatöötamises ja žürii töös. Pärnu on kaalunud kahte varianti: a) avalik võistlus auhin­ nafondiga 14 000 eurot (võitja auhind 7000 eurot, teise koha auhind 4000 eurot, kolmanda koha auhind 3000 eurot); b) avalik-kutsutud võistlus auhinnafondiga 10 000 eurot (võitja auhind 5000 eurot, teise koha auhind 3000 eurot, kolmanda koha auhind 2000 eurot); kutsutakse nurjunuks tunnistatud Rüütli platsi võistlusest osavõtjad, kutsutud osaleja tasu suurus à 600 eurot (5 tk). Eestseisus arutas lahendusi ja leidis, et parim variant on b) ehk avalik-kutsutud võistlus. Eest­ seisus tegi ettepaneku kutsuda juurde sügisel 2015 lõppenud võistlusel osalenud bürood ja

01/16 arh.

11. Vaike Pungase EALi liikmeks astumise avalduse ja portfoolio läbivaatamine. Eestsei­ sus, vaadanud läbi Vaike Pungase EALi liikmeks astumise avalduse ja portfoolio, otsustas ta EALi liikmeks vastu võtta. 12. Raili Hurda EALi liikmeks astumise avalduse ja portfoolio läbivaatamine. Eestseisus, vaadanud läbi Raili Hurda (Hurt) EALi liikmeks astumise avalduse ja portfoolio, otsustas ta EALi liikmeks vastu võtta.

Narva raekoja hanke ja Pärnu võistluse vaidlused

2. Narva raekoja hanke ja Pärnu võistluse vaidlused. I. Allmann andis ülevaate vaidluste seisust. EALi seisukohalt ei vasta Narva raekoja hange hoone ja asukoha olulisusele. EAL soovitas Narva Linnavalitsusele e-posti teel 4. jaanuaril väljakuulutatud hanke menetlus peatada ja töö­ tada välja väärtuspõhised hanketingimused. Lisaks palus EAL Muinsuskaitseameti toetust sel­ lele seisukohale. EALi ettepanekut hange peatada ei rahuldanud ei Narva Linnavalitsus ega Muin­ suskaitseamet, samuti ei rahuldatud hoone sise­ kujunduse projekti arhitektuurse osa autori arhi­ tekt N. Mägeri ja arhitekt V. Pungase pöördumist autoriõiguse küsimustes. EALi juhatus otsustas küsida eestseisuse arva­ must: kas toetada loometoetusest Pungase autori­ õiguse vaidlust seoses Narva raekojaga? EALi hin­ nangul tuleks Narva raekojale korraldada 1) avalik arhitektuurivõistlus; 2) rekonstrueerimine. „EV 100” Pärnu Rüütli platsi kohta on jurist I. Kukk välja pakkunud punkti, mis võiks olla uues hankes. X. OSALEMISKULUD Arvestades, et käesolev ideekonkurss toimub jätkuna hankija 11.01.2016. a korraldusega nr 27 läbikukkunuks tunnistatud ideekonkursile ”Pärnu Rüütli platsi ja selle lähiümbruse avaliku ruumi kujundusvõistlus” (viitenumber: 164402), on hankija otsustanud kooskõlas Eesti Arhitektuurivõistluste juhendiga (punkt 100) maksta osalustasu varasemal ideekonkursil kvalifitseeritud osalejatele summas _____ eurot osaleja kohta. Osalustasu väljamaksmise eelduseks on osaleja kvalifitseerimine ning ideekavandi vastavaks tunnistamine. Osalustasu saajad avalikustab žürii pärast auhinnatud kavandite märgusõnadele vastavate nimekaardiümbrike avamist või žürii otsust, millega loetakse ideekonkurss lõppenuks. Hankija tagab kuni žürii lõppotsuse tegemiseni varasemal ideekonkursil kvalifitseeritud osalejate anonüümsuse žürii ees. Teistele ideekonkursil osalejatele osalemiskulusid ei hüvitata.

Majade sildistamise projekt

1. Omaalgatuslikust majade sildistamise projektist. Koosolekule kutsutud I. Vallikivi rääkis sildiprojektist: majadele paigaldatakse plaadid arhitektide nimedega. Kontseptsiooni võiks välja töötada EAL: millise kategooria ehitistele plaadid panna, kas kõikidele, tunnustatud ehitistele, pari­ matele vm? Nimekirja võiks koostada Muinsus­ kaitseamet (on seda siiani teinud) ja Eesti Arhi­ tektuurimuuseum. Projekti võiksid koostöös ellu viia Eesti Arhitektuurikeskus, Eesti Arhitektuuri­ muuseum, EAL ja kohalikud omavalitsused. Otsustati anda teemaga tegelemine üle eestsei­ suse järgmisele koosseisule.

12

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

11. VEEBRUAR 2016

Uued liikmed

maksta osalejatele osalustasu juhul, kui nad esita­ vad tingimustele vastava ideekavandi. Osalustasu peaks olema 1000 eurot. Kui keegi kutsututest loobub tööd esitamast või ei vasta esitatud ideekavand võistlustingimustele, on EALi ettepanek suurendada selle võrra pro­ portsionaalselt preemiafondi. Preemiafond koos osalustasudega peaks olema 14 000 eurot nagu Pärnu linna ettepanekus ja jaguneks järgnevalt: esimene preemia 4000 eurot, teine preemia 3000 eurot, kolmas preemia 2000 eurot. Osalustasu oleks à 1000 eurot. Eestseisus tegi eeskirja tingimuste kohta lisaks järgmised ettepanekud: a. p 5.6: žürii hindab ainult kvalifitseerunud osa­ lejate vastavaks tunnistatud ideekavandeid. Hindamise käigus selgitatakse hindamiskri­ teeriumeid arvestades välja ideekavandite paremusjärjestus ja kuulutatakse välja idee­ konkursi võitja. Kui võistlus ei anna piisavalt kvaliteetset tulemust, võib hankija kuulutada žürii ettepanekul selle ebaõnnestunuks, jätta võitja nimetamata ja määrata kaks teise koha auhinda; b. p 13.5 sõnastada samamoodi nagu eelnev; c. p-st 12.2 kustutada kaks viimast lauset, punkt kõlaks järgnevalt: „Žürii liikmed töötavad läbi kõik vastavaks tunnistatud kavandid. Žürii üksmeelne otsus kujundatakse ja vormis­ta­ takse ühise arutelu tulemusena. Juhul, kui üksmeelt ei saavutata, selgitatakse võitjad välja hääletuse teel”; d. žüriis peaks EALi arhitektuurivõistluste ju­hendi alusel olema seitse liiget, seepärast esitab EAL hiljemalt esmaspäevaks neli arhi­ tekti ja varuliikme; e. EAL katab sekretärikulu ja võimalikud trans­ pordikulud ning EALi žüriis esindavate liik­ mete tasud pooles ulatuses. Pärnult oodatakse võimaluse korral žürii liikmete tasude hüvita­ mist samuti pooles ulatuses (kokku 1200 eurot).

Preemiate väljaandmine Osalemine Pärnu bussijaama võistlusel Eleringi disainmasti võistlus Maarjamäe memoriaali võistlus Toetuskirjad Eesti Kultuurikapitalile Kolleegiapreemiad ja teenetemedalid Eestseisuse viimane koosolek

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

arh. 01/16

13

Kui Pärnu linn ei nõustu kirjeldatud lahendu­ sega lõpetada läbikukkunud võistlus ja korraldada uus, võiks Allmanni ettepanekul EAL maksta eel­ misel võistlusel osalenutele hüvitiseks 1000 eurot võistleja kohta EALi eelarvest ja lugeda läbikukku­ nud võistlus sellega lõpetatuks. Allmanni ettepa­ nekut ei kinnitatud. Otsustati edastada Narva raekoja hankega seo­ tud kirjavahetus (pöördumine Muinsuskaitseame­ tile ja Narva linnale) V. Valgule, et Kultuuriminis­ teerium pöörduks Narva linna poole. Eestseisus otsustas toetada V. Pungast autoriõiguste vaid­ lustes (loomestipendiumist). 3. Lõppotsus R. Luhse ja T. Tuhali büroo Pärnu bussijaama võistlusel osalemise kohta. Arutleti, kuidas EAL peaks tulevikus käituma sel­ liste olukordade puhul, nagu tekkis Pärnu bussi­ jaama võistlusega. Otsustati pöörduda EALi aukohtu poole ja paluda hinnangut olukorrale, kui EALi liige (juha­ tuse, eestseisuse, aukohtu jne liige) toimib vastu­ pidiselt EALi soovitustele. 4. Preemiate „Eramu” ja „Väike” ning arhitekti aastapreemia väljaandmine arhitektuuripreemiate galal. Ürituste töögrupp on teinud ettepaneku lisada aastapreemiate plokki ka „Eramu” ja „Väikse”, anda seda auhinda välja üle aasta. Arutati, kas anda sel aastal välja preemia „Väike”, kuna 2015. a preemia sai eramu, ja kuidas teha seda tulevikus. Leiti, et EALi liikmetele tuleb üle korrata, et neil on kohustus saata oma aasta jooksul valminud tööde info EALi, nende hulgast saab ka esitada preemiakandidaate. Arutati EALi arhitekti aastapreemia žürii koos­ seisu, kuna sinna on vaja kedagi kutsuda, et pree­ mia määramine kevadel reaalne oleks. Tehti ettepanek laiendada žürii koosseisu ühelt kolmele välisarhitektile ja kutsuda nendeks näiteks naa­ berriikide liitude liikmed (võimaluse korral Nor­ rast, Rootsist, Taanist). Arutati ka selle ettepa­ neku kulude katmist ja otsus jäi kinnitamata. Otsustati mitte kinnitada ettepanekut anda preemiad „Eramu” ja „Väike” aastapreemiate galal välja üle aasta. 5. Kolleegipreemia nominendid ja teenetemedalite saajad. Otsustati esitada kolleegi­ preemia nominentideks I. Allmann, E. Hirvesoo, K. Klementi, K. Nõmm, S. Koot, M. Mutso, Ü. Stöör, F.-A. Tomps ja V. Valk ning teeneteme­ dali saajateks Rakvere linn, Ingrid Ruudi, Tõnu Peipman ja Indrek Allmann.

6. Maarjamäe memoriaali võistlus. K. Komis­ sarov tutvustas võistlust: Justiitsministeerium ja Riigi Kinnisvara AS soovivad taastada Maarjamäe memoriaali Eesti Vabariigi 100 aasta sünnipäe­ vaks. Tehti ettepanekuid võistluse korralduse ja žüriiliikmete kohta: žüriis peab olema rohkem arhitekte, üks võiks olla maastikuarhitekt, üks kunstnik (pakuti J. Toomikut). Otsustati nihutada võistluse tähtaeg mai lõppu ja jätkata žüriiliikmete nimetamist meili teel. 7. Ago-Livius Kerge raamat, toetuskiri. EALi poole on pöördunud EALi liige Ago-Livius Kerge, kes palub toetuskirja Eesti Kultuurkapitalile, mil­ les EAL toetab tema meenutusteose „Tallinn ARHITEKTIKS” teise raamatu väljaandmise taotlust. Otsustati esitada toetuskiri. 8. Kalevi staadioni võistlus, toetuskiri. EALi poole on pöördunud I. Volkov, kes palub toetus­ kirja Eesti Kultuurkapitalile, milles EAL toetab Kalevi staadioni võistluse korraldamise taotlust. Otsustati küsida enne näha võistlustingimusi, et seejärel otsustada, kas toetuskiri esitada või mitte. 9. Eleringi disainmasti võistlus ja žüriiliikmete ettepanekud. J. Huimerind tutvustas Ele­ ringi disainmasti võistlust. Võistlusele koostab hanketingimused EAL. Tehti ettepanek kutsuda žüriisse isikuid järgnevast nimekirjast: disainer Maria Pukk, Paco Ulman, Renee Puusepp, Martin Melioranski, Tõnu Peipman (eksperdina), Mari Hunt, Sille Pihlak, Leena Torim, Siim Tuksam, Leonhard Lapin, Villem Tomiste, Vilen Künnapu, Renee Vallner, Raul Kurvits ja Urmas Muru. Arhi­ tekti puhul peeti oluliseks volitatud arhitekti kut­ sekvalifikatsiooni olemasolu.

3. MÄRTS 2016 1. Avasõnad. I. Allmann tervitas eestseisuse liik­ meid praeguse koosseisu viimasel koosolekul. Ta andis EALi 2015. a tegevuskava põhjal ülevaate aastast: millised tegevused viidi ellu ja millised mitte, mida jätkab uus juhatus ja eestseisus. Ta tõdes, et aasta on möödunud edukalt: valdav osa kavandatust viidi eesmärgipäraselt ja kordaläinult ellu. Jätkata tuleb riigiarhitekti teemaga ja koos­ tööga ERRiga. Uuele juhatusele ja eestseisusele jääb ka koostöö tugevdamine kohalike omavalit­ suste ja RKASiga.

2. Maastikuarhitektide sektsiooni kinnitamine. Eestseisus otsustas kinnitada EALi maas­ tikuarhitektide sektsiooni asutamisdokumendid. Sektsiooni juhatusse kuuluvad Karin Bachmann (esimees), Merle Karro-Kalberg ja Andres Levald.

5. Porto Franco ala projekteerimistingimuste eelnõu tutvustamine. Ü. Margi sõnul on Porto Franco protsessi tulemuseks see, et EAL on üha tõsiseltvõetavam partner nii Tallinna linnale kui ka ettevõtjale.

3. Kultuuriministeeriumi muinsuskaitse nõukogu teemad. Muinsuskaitse nõukogu esindaja J. Huimerind andis põgusa ülevaate muinsuskait­ ses toimuvast. 18. veebruaril võeti kaitse alla Kääriku spordi- ja puhkekeskus, sh toitlustushoone ja konverentsi­ keskus. Hotell jäi välja, kuna see on juba eurore­ monditud. 3. juulil 2015 võeti kaitse alla Rapla KEK. Hellenurme vesiveski ja sepikoda: looduskaitse­ seaduse kohaselt tuleb tamm lammutada. Pärnu pilvelõhkujad: Pärnu linn tegi Muinsuskaitseame­ tile ettepaneku muuta Pärnu kaitsevööndiala suu­ rust, aga amet ei nõustunud sellega. Tallinna Kau­ bamaja võistlus: võistlustingimustes ei ole fas­ saadi säilitamise nõuet, kas galerii lammutamise nõue on sees? Otsustati arutada Tallinna Kaubamaja võistlus­ tingimuste kooskõlastamist järgmisel koosolekul.

6. EALi 2015. a aruanne. I. Mald-Villand teavi­ tas eestseisust EALi 2015. a majandusaasta aru­ ande valmimisest.

4. Aukohtu otsus. Eestseisus oli palunud anda aukohtul hinnang olukorrale, kus EALi liige (juha­ tuse, eestseisuse, aukohtu jne liige) toimib vastu­ pidiselt EALi soovitustele. Vaadati üle aukohtu hinnang ja arutati seda.

7. EALi liikmete Kalev Lepiku ja Arvo Rikkineni väljaarvamine EAList. 2013. a pöördus A. Rikkinen EALi poole sooviga EAList välja astuda. Tol korral oli eestseisus seisukohal, et enne sooviavalduse rahuldamist peab Rikkinen tasuma oma liikmemaksuvõla (2007–2012), kuid see on siiani tasumata. 2016. a veebruaris pöör­ dus sama sooviga EALi poole K. Lepik, kellel on EALi raamatupidamise andmetel liikmemaksuvõlg (2009–2016) 640 eurot. Hääletati küsimuses, kas rahuldada Rikkineni ja Lepiku väljaastumise avaldus ning kustutada nende liikmemaksuvõlg. Poolthääli oli 17, vastu­ hääli 5 ja erapooletuid ei olnud. Tehti ettepanek lisada põhikirja punkt, mis ütleb, kui pika liikme­ maksuvõlga puhul saab liikme liidust välja arvata. Otsustati rahuldada Rikkineni ja Lepiku EAList väljaastumise avaldus ning teha uuele juhatusele ülesandeks teha uuele eestseisusele ettepanek muuta põhikirja nii, et see sisaldaks punkti, mis ütleb, kui pika liikmemaksuvõla puhul saab liikme EAList välja arvata.

Aukohtu otsus

EALi eestseisus, juhatus ja kontor. Esimeses reas (vasakult): Aet Ader, Kalle Vellevoog, Indrek Allmann, Peeter Pere, Jaak Huimerind ja Kaire Pärnpuu. Teises reas (vasakult): Ilmar Heinsoo, Liisi Vähi, Mai Šein, Katrin Koov, Margit Mutso, Eva Hirvesoo, Marika Lõoke, Ingrid Mald-Villand ja Kadri Saar. Kolmandas reas (vasakult): Ingrid Kormašov, Tõnu Laigu, Villem Tomiste, Ülar Mark, Andres Levald, Emil Urbel ja Indrek Näkk. Foto: Reio Avaste.

Muinsuskaitse nõukogu teemad Maastikuarhitektide sektsioon Porto Franco projekteerimistingimused EALi 2015. a aruanne Liikmete väljaarvamine

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

01/16 arh.

14

arh. 01/16

EALi üldkogu koosolek EALI ÜLDKOGU KOOSOLEK 10.03.2016

10. märtsil 2016 kl 15–20 Tallinn, Kumu Päevakord 1. Tervitussõnad, üldkogu kava kinnitamine – EALi president Indrek Allmann 2. Mälestusseisak lahkunutele – EALi direktor Ingrid Mald-Villand 3. EALi ja noortekogu uute liikmete tutvustus – Ingrid Mald-Villand 4. EALi kutsekomisjoni tegevus – Ingrid Mald-Villand 5. Tagasivaade EALi 2015. a üritustele – Aet Ader 6. Arhitektuurivõistluste korraldamisest – Jaak Huimerind 7. Ülevaade „Eesti Vabariik 100” programmist „Hea avalik ruum” – Kalle Vellevoog 8. Haridus- ja Teadusministeeriumi põhikoolide programm ja planeerimisseaduse muudatus­ ettepanek – Peeter Pere 9. Euroopa Arhitektide Nõukogu roll arhitektuu­ rimaastikul – Indrek Näkk 10. Balti Arhitektide Liitude Assotsiatsiooni roll arhitektuurimaastikul – Hindrek Kesler 11. EALi 2015. a majandusaasta aruande kinnita­ mine (avalik käega hääletamine, vajalik 51% häältest) – revisjonikomisjoni esimees Raivo Tabri 12. President Indrek Allmanni kõne 13. Vaba mikrofon 14. Valimiskorra tutvustus ja valimiskomisjoni kinnitamine – Ingrid Mald-Villand 15. EALi presidendi, eestseisuse, aukohtu ja revis­ jonikomisjoni liikmekandidaatide tutvustus – Ingrid Mald-Villand 16. EALi presidendikandidaadi Katrin Koovi kõne 17. Eesti arhitektuuri tulevikust – Yoko Alender 18. Eesti Arhitektuurimuuseumi tegevusplaani­ dest – Eesti Arhitektuurimuuseumi direktor Triin Ojari 19. Ülevaade Eesti Arhitektuurikeskuse 2016. a tegevusplaanidest (Veneetsia, „Eesti Vabariik 100” Tallinn peatänava arhitektuurivõistlus, arhitektuurisaated) – Eesti Arhitektuurikes­ kuse juhataja Raul Järg 20. EALi 2015. a aastapreemia laureaadi ette­ kanne – Peeter Pere 21. EALi teenetemedalite üleandmine 2015. a parimale kolleegile, tellijale, mõtestajale ja insenerile – Indrek Allmann 22. Hääletamine. Hääletussedelite täitmine ja hääletuskasti panemine 23. EALi presidendi ja eestseisuse liikmete vali­ mise tulemuste teatavakstegemine – valimis­ komisjoni esimees Tiit Tomiste 24. Üldkogu lõpetamine – Indrek Allmann

15

1.  TERVITUSSÕNAD, ÜLDKOGU KAVA KINNITAMINE Indrek Allmann Indrek Allmann esitas üldkogule kinnitamiseks koosoleku päevakorra. Üldkogu kinnitas selle. Koosolekule registreerus 154 EALi liiget, neist 27 oli delegeeritud volitusega.

Indrek Allmann, EALi president 2014. a veebr – 2016. a märts. Foto: Reio Avaste.

2.  MÄLESTUSSEISAK LAHKUNUTELE Ingrid Mald-Villand Leinaseisakuga mälestati kahe üldkogu vahelisel ajal (12.02.2015–10.03.2016) meie seast lahku­ nud EALi liikmeid. Paul Kangur Raal Kivi Ines Jaagus Valdur Napp Hain Toss Karin Kull

29.11.1926–23.05.2015 06.08.1946–07.08.2015 11.01.1921–12.08.2015 09.08.1942–24.08.2015 27.05.1939–30.08.2015 30.09.1922–22.02.2016

01/16 arh.

3.  EALI JA NOORTEKOGU UUTE LIIKMETE TUTVUSTUS EALi uued liikmed 12.02.2015–10.03.2016 ˬˬMihkel Koppel, snd 15.09.1983. Lõpetanud 2009. a Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala. Töötab arhitektuuribü­ roos Koppel Koppel Arhitektid OÜ. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 255 (19.03.2015). ˬˬTerje Ong, snd 15.10.1984. Lõpetanud 2007. a Eesti Maaülikoolis loodusteaduste eriala, 2006. a Norra Maaülikoolis maastikuarhitektuuri eriala ja 2012. a Eesti Maaülikoolis maastikuarhitektuuri eriala. Töötab arhitektuuribüroos TajuRuum OÜ. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 255 (19.03.2015). ˬˬAngeelika Pärna, snd 28.12.1971. Lõpetanud 1996. a Eesti Kunstiakadeemias arhitektuurika­ teedri ja 1997. a samas restaureerimiskursuse. Töötab Rakvere Linnavalitsuses peaarhitektina. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 256 (02.04.2015). ˬˬIvan Sergejev, snd 09.02.1987. Lõpetanud 2010. a Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala, 2010. a University of Portsmouthi (Suurbritannia) ja 2013. a magistri­ õpingud Virginia Techis (USA). Töötab, vabakutse­ line. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 258 (28.05.2015). ˬˬMarten Kaevats, snd 15.07.1985. Lõpetanud 2013. a Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala. Töötab Eesti Arhitektuu­ rikeskuses Tallinna arhitektuuribiennaali pea­ kuraatorina. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 258 (28.05.2015). ˬˬErko Luhaaru, snd 26.05.1986. Lõpetanud 2012. a Universität der Künste ning 2010. a Tal­ linna Tehnikakõrgkooli arhitektuuri ja keskkonna­ tehnika teaduskonna. Töötab arhitektuuribüroos Sweco Projekt AS arhitektina. Alus: EALi eestsei­ suse otsus nr 268 (14.01.2016). ˬˬElo Kiivet, snd 21.08.1982. Lõpetanud 2009. a Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja lin­ naplaneerimise eriala. Töötab õppejõuna Tallinna Tehnikakõrgkoolis ja külalislektorina Tartu Kõrge­ mas Kunstikoolis. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 268 (14.01.2016). ˬˬVaike Pungas, snd 19.11.1959. Lõpetanud 1982. a Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis arhitek­ tuuri eriala. Töötab arhitektuuribüroos Etik OÜ arhitekti ja juhatajana. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 269 (28.01.2016). ˬˬRaili Hurt, snd 25.05.1981. Lõpetanud 2009. a Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala. Töötab arhitektuuribü­ roos RTG Arhitektid OÜ arhitekti, projektijuhi ja vastutava spetsialistina ning on juhatuse liige. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 269 (28.01.2016).

EALI ÜLDKOGU KOOSOLEK 10.03.2016

Ingrid Mald-Villand EALi direktor Ingrid Mald-Villand. Foto: Reio Avaste.

EALi noortekogu uued liikmed 12.02.2015–10.03.2016 ˬˬMarie Annette Kittus, snd 11.06.1991. Õpib Tallinna Tehnikakõrgkoolis arhitektuuri ja kesk­ konnatehnika teaduskonnas rakendusarhitek­ tuuri erialal. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 257 (16.04.2015). ˬˬSander Paljak, snd 06.04.1989. Õpib Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuriteaduskonnas arhitektuuri ja linnaplaneerimise erialal. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 257 (16.04.2015). ˬˬMartin Noorväli, snd 22.01.1982. Õpib Tal­ linna Tehnikakõrgkoolis arhitektuuri ja keskkon­ natehnika teaduskonnas rakendusarhitektuuri erialal. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 257 (16.04.2015). ˬˬSiim Tiigimägi, snd 04.07.1988. Lõpetanud 2012. a Tallinna Tehnikakõrgkoolis rakendusarhi­ tektuuri eriala ning 2015. a Eesti Kunstiakadee­ mias arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala. Töö­ tab arhitektuuribüroos arhitekt11 OÜ. Alus: EALi eestseisuse liikmete hääletus meili teel 19.06.2015. ˬˬMari Arvisto, snd 17.06.1990. Lõpetanud 2015. a Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala. Töötab arhitektuuribü­ roos KAMP Arhitektid OÜ. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 262 (17.09.2015). ˬˬKirke Päss, snd 07.09.1992. Õpib Eesti Kuns­ tiakadeemias arhitektuuriteaduskonnas arhitek­ tuuri ja linnaplaneerimise eriala 4. kursusel. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 263 (15.10.2015).

4.  EALI KUTSEKOMISJONI TEGEVUS Ingrid Mald-Villand 2015. a väljastati 64 volitatud arhitekti kutsetun­ nistust, sh volitatud arhitekt, tase 7 (55 tunnis­ tust) ja volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 (9 tun­ nistust). 2015. a korraldas EALi kutsekomisjon kolm kutseandmisvooru. Eestis on praegu 244

16

arh. 01/16

EALI ÜLDKOGU KOOSOLEK 10.03.2016

kutsetunnistusega arhitekti (sh pikendatud tun­ nistusega), sh • volitatud arhitekt IV (29 arhitekti), • volitatud arhitekt V (11 arhitekti), • diplomeeritud arhitekt, tase 7 (29 arhitekti), • volitatud arhitekt, tase 7 kutse (152 arhitekti), • volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 kutse (23 arhitekti).

5.  TAGASIVAADE EALI 2015. A ÜRITUSTELE Aet Ader ˬˬ„Eesti Vabariik 100” installatsioon valmis konkursi tulemusel ja konkurss oli avatud ka EALi noortekogu liikmetele. Installatsiooni loomise eesmärk oli viia võistlusesari „Hea avalik ruum” ja selle tulemused inimestele lähemale üle Eesti, võistluste toimumiskohtades. Installatsioon rän­ dab mööda linnu, ilmudes igas linnas isemoodi vastavalt autor Mark Grimitlihti visioonile (Valgas piiripostidega, Tallinnas postimaja vastas paekivi­ plaatidega jne). Installatsioon tutvustab „EV 100” võidutöid ja seda saab kasutada ürituste toimu­ mise paigana. ˬˬEesti Sisearhitektide Liidu, Eesti Maastikuarhi­ tektide Liidu ja EALi ühine kahepäevane suveseminar Värskas, mille teema oli „Piirid ja kaitse­ rajatised”. Peeti loenguid ja tutvustati näiteks kaitserajatisi Šveitsis, varjendeid Soomes ning kunagist linnaplaneerimist Petseris. Muusika oli seekord Udmurtiast. Teisel päeval sõideti Lämmi­ järvel lodjaga ja tutvuti arhitektuuriobjektidega Setumaal. Jälgige infovoogu, sel aastal toimub ühine suveseminar Narvas 27.–28. augustil. ˬˬEALi kuraatorinäitus „Mängiv inimene” lasteaedade teemal avati juba 2014. aastal Laste Maailma galeriis Tallinnas. Näitus on viimase aasta jooksul Eesti linnades usinalt ringi liikunud. Näitusel osales kaheksa arhitektuuribürood Ees­ tist ning seda kureerisid Kadri Klementi ja Karin Tõugu. Järgmine kuraatorinäitus „Kuhu kadus euro?” avatakse oktoobris Eesti Arhitektuurimuu­ seumis ning selle kuraatorid on Merle KarroKalberg, Karin Bachmann ja Annaliisa Unt. ˬˬAugustis osaleti koostöös ja Eesti Kunstiaka­ deemia arhitektuuriteaduskonna eestvedamisel linnaruumilavaga arvamusfestivalil Paides. Arutleti linnakeskuste, suurte regionaalsete taris­ tuprojektide ning selle üle, kuidas suurendada riigi julgeolekut planeeringute ja ruumiliste otsuste kaudu. Endises koolimajas oli avatud „EV 100” võistlustööde näitus.

17

ˬˬSoome ja Eesti arhitektide ühine töötuba Tallinna-Helsingi tunneli teemal sai alguse Ind­ reku mõttest, et põhjanaabritega tuleb koostööd kindlasti arendada. Sellega liideti poleemilise Tal­ linna-Helsingi kiirühenduse teema. Tallinna arhi­ tektuuribiennaali ühe avasündmusena septembri alguses toimuski töötuba, millest võttis osa viis arhitektuuribürood Eestist ja viis Soomest. Töö­ tati välja viis visiooni, kuidas võimalik kiirühen­ dus Tallinna mõjutab ning kuhu ja kuidas Tallinn selle muutuse tulemusel areneda võiks. ˬˬEALi õppereis Iisraeli tehti samuti septemb­ ris. Järgmine ühine reis on plaanis Lõuna-Prant­ susmaale 2016. a oktoobris. ˬˬEALi väljasõit Viljandisse (endine maakon­ napäeva formaat) tehti eesmärgiga tutvuda koha­ liku arhitektuuriga ja lahata Eesti ühe piirkonna probleeme. Pärimusmuusika aidas toimus avalik vestlusõhtu, teemaks linnaarhitekti roll ja tema võimalused kaasa rääkida kvaliteetse linnaruumi kujunemisel. Just siis oli mitme Eesti omavalit­ suse linnaarhitekt ameti maha pannud ja mitu ametikohta erinevatel põhjustel täitmata. Vestlus­ ringis osalesid Viljandi linnapea Ando Kiviberg ning endised linnaarhitektid Laur Pihel (Viljandi), Toomas Paaver (Kuressaare), Peeter Tambu (Narva) ja Raul Järg (Rakvere). Järgmine väljasõit toimub 13.–14. mail Rakverre Lääne- ja Ida-Viru­ maa piiril. ˬˬEALi väljasõit Helsingisse planeerijate initsiatiivil oktoobris. Kohtuti Helsingi linnapla­ neerimise ameti ja kinnisvaraameti esindajatega ning tutvuti Soome planeerimissüsteemi ja Hel­ singis praegu töös olevate planeeringutega. Käidi vaatamas hiljutisi arendusi. ˬˬ2015. aastal asutati EALi aastapreemia, mida antakse välja koostöös Merkoga arhitektuuripree­ miate galal. Aastapreemia eesmärk on tõsta esile ja tunnustada aasta üht silmapaistvat arhitektuu­ riteost ja selle autorit. Laureaadi valis Soome üks tunnustatumaid arhitekte Rainer Mahlamäki ja preemia pälvis Peeter Pere. ˬˬArhitektuuri aastapreemiate gala korral­ dati detsembris Tallinnas Kultuurikatlas. Esma­ kordselt toimunud ühise preemiagala üritusel anti koos üle kõik valdkonna olulisimad tunnustused: Eesti Sisearhitektide Liidu preemiad kaheksas kategoorias, Eesti Maastikuarhitektide Liidu auhind (Eesti Maastikuarhitektuuri aasta tegu), EALi aastapreemia ning Eesti Kultuurkapitali preemiad viies kategoorias (preemia arhitektuuri­ alase tegevuse eest, renoveerimispreemia, restau­ reerimispreemia, arhitektuuripreemia ja arhitektuuri aastapreemia).

01/16 arh.

EALi asepresident Aet Ader. Foto: Reio Avaste.

Seenioride sektsiooni tegevus üldkogude vahel 2014–2016 EALi esimehe allkirjaga kinnitati seenioride sekt­ siooni põhimäärus 05.03.1998, seega on tegutse­ tud juba 18 aastat. Sektsiooni kuuluvaks on alati loetud kõik pensioniikka jõudnud arhitektid ja praegu on neid nimekirjas 157. Iga üldkogu järel valime omale uue juhatuse ja see tegutseb praegu järgmises koosseisus: Ell Väärtnõu (juhataja), Maie Penjam (kirjavahetus), Anu Kotli (tervisetoe­ tused), Riina Raig ja Krista Karu (reisid jm üritu­ sed), Dmitri Bruns ja Fredi Tomps (konsultandid). Jätkusid traditsioonilised kokkutulekud Roter­ manni kvartalis Basiilik OÜ kohvilauas ja tavali­ selt ka kaks ühepäevast väljasõitu aastas, neist üks enne ja teine peale kolmekuist suvepuhkust. Eelis­ tame üldjuhul madala sisenemisega bussi ja selle kohtade arv (kuni 30) on seni olnud piisav. Lasna­ mäel külastasime 15.10.2014 Pae parki, jäähalli ja kirikut ning lõpetasime Fahle kohvikus. PõhjaEestit vaatasime Raul Vaiksoo juhtimisel 20.05.2015. Sügisesel väljasõidul lähivaldadesse võttis Lilleoru asumis (Aruvalla küla, Rae vald) meid vastu Ain Padrik ja Ajaveski endises tuulikus (Jõelähtme vald, Loo küla) selle vaimustav pere­ naine. Selleaastast kevadsõitu plaanime Loode-Eestisse. Eesti Kultuurkapitalile esitasime rahataotlused juubelitoetusteks ja väljasõitudeks reegli järgi kvartalite kaupa. Tegevustoetust postikulude, lil­

lede jm tarbeks taotlesime järgmiseks aastaks, tervisetoetust eelmise aasta retseptiravimite hüvi­ tuseks. Taotlustele olime saanud seni positiivsed vastused, kuid tervisetoetus 2015. a kulude kat­ teks oli taotletust väiksem (väljamakse koefitsient K = 0,59).

EALI ÜLDKOGU KOOSOLEK 10.03.2016

Preemiate nominentide näitus toimus uues Eesti Kunstiakadeemia hoones Tallinnas Kotzebue tänaval ja Eesti Arhitektuurimuuseumis (kujun­ duse autor Mark Grimitliht). Suur tänu sündmusterohke aasta eest töökale ürituste töögrupile! Kasutaksin võimalust kutsuda ürituste töögrupiga liituma! Aitäh ka Ingrid MaldVillandile (eriti esitluse eest) ning Ingrid Korma­ šovile, Kaire Pärnpuule ja Kadri Saarele muljet­ avaldava organisatoorse võimekuse eest!

6.  ARHITEKTUURIVÕISTLUSTE KORRALDAMISEST Jaak Huimerind Lugupeetud koosviibijad, me kõik oleme märga­ nud, et Eestis on kätte jõudnud arhitektuurivõist­ luste buum. Kui 2015. aastal vaadati EALis läbi ja kooskõlastati 9 ning korraldati 10 võistlust (kokku 19), siis 2016. aasta esimeses kvartalis on algatatud 6 ja läbi vaadatud 3 võistlust (kokku 9, mis katab poole eelmise aasta arvust) ja ilmselt pole lõppu näha. On kostnud juba nurinat võist­ luste liiga tiheda graafiku üle. Nagu vanasõna ütleb, juhtub tegijal nii mõndagi, seepärast kirjel­ dan reljeefsemaid juhtumisi ja õppetunde. Porto Franco avalik-kutsutud arhitektuuri­ võistlus. Porto Franco oli meiega ääretult koostöö­ aldis ja sisuliselt viis kõik meie täiendusettepane­ kud võistlustingimustesse sisse, v.a üks aspekt ja see oli žürii koosseis, mis (erandkorras eeldatav) muutus peale meie viimast kooskõlastust. See on tõendatud ja fakt. Žürii istung toimus ühel päeval ja selle alguses ei koostatud protokolli, kes on žürii legitiimsed liikmed, mida oleks pidanud tegema, kuna žürii oli eeldatava nimekirjaga. Siit algasid segadused. Žürii töös osales Porto Franco esindaja Kaspar Ots, kes sisuliselt asendas žürii arhitektist liiget (kes pidi olema Riia või Peterburi arhitekt), keda polnud kohal. See oli eksimus, sest seal oleks pidanud olema EALi arhitektist varu­ liige, kuna ilma selleta läks meie poolt nõutud žürii tasakaal paigast ära. Absurdne oli veel see, et päeva lõpuks hääletas hoopis Aleksei Krause, kes oli samuti Porto Francoga seotud isik ja kelle kuulumist Venemaa Arhitektide Liitu ei õnnestunud tuvastada. Oleks see olnud surnust üles tõusnud Tartu arhitekt Johann Wilhelm Krause, oleksime ehk andesta­ nudki kogu asja, kuid nii see paraku ei olnud, ja me jäime väga kindlaks endale. Eriti kindlaks jäi Peeter Pere, keda siinkohal tahakski väga tänada vapruse, vastupidavuse ja väljaütlemiste eest. Järgmine päev peale meie pressiteadet sattusime ühe sõpruskonnaga Pärnumaale ringsõidule, kust mäletan Peetrit ainult telefoniga rääkimas – muud ta ei saanud nautida. Porto Franco juhtum õpetas meile ka seda, et teatud ajahetkel meie enda read segunesid ja ka­dus selgus, kes oli žüriis, kes võistleja, kes pro­ testija ja kes asjast mingil muul viisil huvitatud isik. Toimus nn suur põimumine, mida tuleks tulevikus igal juhul vältida. Pärnu. Kõik algas „EV 100” ebaõnnestumisest,

18

arh. 01/16

EALI ÜLDKOGU KOOSOLEK 10.03.2016

mille põhjuseid võib otsida võistlusülesandest, -tingimustest (oli kohustus anda välja 1. koht) ja tööde tasemest. Igal juhul oli meil žürii lõpp-pro­ tokoll, kus paluti võistlusülesannet täpsustada ja korraldada seejärel uus võistlus. Ja meil oli aselin­ napea Rainer Aaviku kõigi kuuldes antud suusõna­ line lubadus, et Pärnu linn ostab need viis võist­ lustööd endale; kokku jäi leppimata ainult hind. Hinda ei õnnestunudki ei mul, ei Kallel ega ka Indrekul kokku leppida. Aavik ja Romek Kosenk­ ranius hajusid kättesaamatutesse kaugustesse. Vahele tuli hoopis Pärnu bussijaama võistlus, mis oli tähtajalt (kaks nädalat), preemiafondilt (u 1800 eurot) ja žürii koosseisult „enneolematu” (žüriis ei olnud arhitekti kutsega isikut). Kuna meil olid käed seotud „EV 100” teemaga, ei saa­ nud me väga teravalt reageerida (suur tänu meie liikmele Tõnu Laanemäele, kes reageeris valuliselt ajakirjanduses, see tõmbas ka meid kaasa uude lahingusse). Kaebasime mõlemad võistlused Rahandusminis­ teeriumi, et algatataks järelevalvemenetlus. Seejä­ rel saime Pärnu Linnavalitsusest tõelise ähvardus­ kirja, kus lubati teha kõik selleks, et ükski kohalik omavalitsus ei suhtleks enam meiega (see tekst on meil alles). Ähvardus oli seda kentsakam, et EALil on praegu kõigi aegade parimad suhted paljude kohalike omavalitsustega tänu „EV 100” program­ mile ning koostöölepe ka Tallinna Linnaplaneeri­ mise Ametiga näib kehtivat ja toimivat. Jah, Tartu on muidugi kaardilt kuhugi kadunud, aga see on pikaajalisem probleem ja sellel on muud põhjused. Rahandusministeeriumi mõlemad vastused olid Pärnu linna suhtes positiivsed: kui piirsummad on väiksed või alla 10 000 euro, saab kõike teha ja nihverdamine on seaduslik. Šokk oli muidugi ka see, et selle võistluse võitis meie eestseisuse liikme ja aukohtu varuliikme firma, kuigi eestsei­ sus oli soovitanud võistlusel mitte osaleda – midagi on ikka lootusetult sassis meie peades. Palun kõikidel saalis istujatel natuke endaga aru pidada ja mõelda. Palun ka Pärnu „EV 100” võist­ lusel osalejatelt kergemat karistust. Siinkohal on paras hetk sügavalt tänada Indrek Allmanni, kes sai enda kaela vähemalt nelja kuu pikkused vaevalised läbirääkimised Pärnu Linna­ valitsuse naeratavate hampelmannidega, mis ei viinud aga mitte kuhugi. Kuid lähme edasi: 29. oktoobril tutvustas Raivo Kotov EALi eestseisuse istungil RKASis toimunud arhitektuurivõistluste alast koosolekut, mille järeldusena peaks korraldama tähtsamad võistlu­ sed kahes etapis, et tagada lahenduste parem kva­ liteet ja teostatavus. See oli mõte, millega olid kõik nõus. Eriarvamusi tekitas aga ettepanek minna riigihankes otsustavalt üle eelvalikuga, kutsutud võistluste vormi juurde, mis tagaks kõi­ kidele osalejatele osalustasu ja mis on maailmas laialt levinud hankevorm. Meil oli nii korraldatud

19

Jaak Huimerind, EALi asepresident 2010. a veebr – 2016. a märts. Foto: Reio Avaste.

Arvo Pärdi keskuse võistlus, ka Porto Franco oli selline, kuigi eraettevõtja korraldatud. Mina toe­ tasin Raivot. Eestseisus aga ei saavutanud selles osas üksmeelt, sest kardeti, et sel juhul hakkavad osalema ainult ühed ja samad firmad (märkamata, et RKAS on oma BIMi nõudmistes juba selle saa­ vutanud), ning probleemiks oli küsimus, kes teeb eelvaliku – see pani edasi mõtlema. Rõhutati, et meie avalike võistluste demokraatlik süsteem on eeskujuks teistelegi riikidele ja noored pääsevad seetõttu paremini masinavärki, mis iseenesest on ju õige. Kuid ma tuleksin tagasi küsimuse juurde kes? ja üks vastus võiks olla lihtne: meie ise, EALi liik­ med. Kui me suudaksime luua mittemanipuleeri­ tava hääletusmootori, siis võiksime selle abil teha EALi eelvaliku. Kvalifitseerimise teeks enne kon­ tor, pannes osaleda tahtjad listi ja andes aja hääle­ tuseks. Mida see kaasa tooks? 1. EALi tugevnemise – pakume sel juhul võist­ luste täispaketti, st koos võistluse korraldami­ sega ka osalejaid. 2. EALi kodulehe tugevnemise – see sunnib EALi liikmeid tegelema oma EALi loomelehtedega, sest portfooliod oleksid seal. 3. EALi lisandub liikmeid – midagi kasulikku saaks jälle jagada, nagu vanasti autoostulube. 4. Aktiveerib EALi liikmete omahelist suhtlust – noored peavad leidma endale toetajaid vane­ mate kolleegide hulgast ja vastupidi. 5. Keegi ei saa väita, et see valik ei oleks profes­ sionaalne ja objektiivne. Arutlusainet tulevikuks jagub. Tahaksin tänada arhitektuurivõistluste töögrupi liikmeid ja eriti Raivo Kotovit, ilma kelleta ei oleks me toime tul­ nud või vähemalt poleks meil olnud võistluste eel­ arvet kuskilt võtta. Lõpetuseks tahan rääkida veel ühest tähtsast asjast, millest räägitakse liigagi vähe. Ma tahtsin eelkõige täna rääkida Ingridist – Ingrid MaldVillandist. Tänu temale püsib meil EAL jalgedel ja hingitseb arhitektuurivõistluste buumi ajal päris edukalt edasi. Oli kasumitki! Ja just võistlused!

01/16 arh.

7.  ÜLEVAADE „EESTI VABARIIK 100” PROGRAMMIST „HEA AVALIK RUUM” Kalle Vellevoog

Kalle Vellevoog, EALi asepresident 2010. a veebr – 2016. a märts. Foto: Reio Avaste.

korraldatav Tallinna peatänava võistlus, mis lõpeb peagi. Lisaks käivad läbirääkimised Narva uue keskväljaku, nn Stockholmi platsi ja selle lähiümb­ ruse arhitektuurivõistluse korraldamiseks, mis peaks saama programmi viimaseks linnaks. Programmi raames on EAL korraldanud vestlus­ õhtud, kus on osalenud kõigi programmis osale­ nud linnade juhid ja linnaarhitektid, et selgitada võistlevatele arhitektidele paremini linnade ootusi. 13. maist kuni 14. juunini 2015 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis esimese kuue prog­ rammis osalenud linna võistlustööde näitus. Vii­ maste võistluste tööde näitus on kavandatud 2016. a oktoobrisse. Oleme programmiga jõudnud järgmisse etappi, kus osalevad linnad on esitanud oma taotluse rahastuse saamiseks Euroopa Liidu 2014.–2020. a tõukefondide regionaalarengu rahastusmeetme­ test. Programmi vedav EAL saab loota vaid otsu­ seid tegevate poliitikute ja ametnike riigimehelik­ kusele ja teadlikkusele avaliku ruumi kvaliteedi otsustavast mõjust piirkondlikule arengule.

EALI ÜLDKOGU KOOSOLEK 10.03.2016

Ingrid on see, kes teeb need tegelikult ära: peab läbirääkimisi, valmistab lepingud ette, valib lõpli­ kud žüriiliikmed (keda ei olegi nii kerge saada, nagu arvatakse), korraldab asju, kvalifitseerib, teeb pressiteateid, koondab info ja, mis kõige täht­ sam, muretseb võistluse õnnestumise pärast, et seejärel jälle kirjutada pressiteateid, sõlmida lepin­ guid jne jne. Ingrid on see, keda ei kutsuta presi­ dendi vastuvõttudele ja loometoetust ta ka ei saa. Paluksingi teha üks pikk aplaus meie tegevdirekto­ rile kiituseks ja tänuks.

8.  HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUMI PÕHIKOOLIDE PROGRAMM JA PLANEERIMISSEADUSE MUUDATUSETTEPANEK Peeter Pere

EALi Eesti linnakeskuste rehabiliteerimise prog­ ramm „Hea avalik ruum” on jõudnud lõpusirgele. Linn ja avalik ruum on viimase aasta jooksul muu­ tunud teemadeks, mis järjest enam täidavad uudi­ seportaalide ja ajalehtede külgi ning mille üle arut­ levad ka muidu arhitektuurikauged inimesed. Eelkõi­ge tõstatab sedalaadi uudiste rohkus aga linna­teemade ja linnade arenguga seotud problee­ mide teravuse. Avaliku ruumi teema kerkimisele avalikkuse ette aitas kaasa „Eesti Vabariik 100” juubeliprogrammi algus, mille üks alamprogramme on „Hea avalik ruum”. EAL pakub programmi näol ühte võima­ likku teed, kuidas muuta Eesti linnade arengut pealtnäha väikeste ruumiliste sekkumiste kaudu. Programmis on toimunud avalik arhitektuuri­ võistlus Põlva, Tõrva, Võru, Valga, Kärdla, Rapla, Rakvere, Kuressaare ja Pärnu puhul. Neist kaheksa võistlust õnnestusid ja andsid tulemuseks heata­ semelise lahenduse, mitut on juba asutud edasi projekteerima. Kahjuks jäi realiseeritav tulemus saavutamata Pärnu võistlusel. Kohe on lõppemas Elva võistlus ning käimas on Viljandi, Kuremäe ja Põltsamaa keskosade avaliku ruumi võistlus. Prog­ rammi alla liigitub ka Eesti Arhitektuurikeskuse

3. juunil 2015 tegi EAL pakkumise, tuginedes Haridus- ja Teadusministeeriumis (HTM) toimu­ nud kohtumisel kokkulepitule. EAL on valmis tegema HTMiga seoses põhikoolide väljaarenda­ mise programmiga koostööd. EALi teostatavad tegevused • Oma liikmetega osalemine HTMi töörühmas, mis hindab esitatud taotlusi. • Arhitekti-eksperdi hinnangu andmine esita­ tud projektlahendusele, lähtudes kooli ruumispetsiifikast. • Kohalike omavalitsuste nõustamine (asukoha analüüs, ruumiprogrammi ja lähteülesande koostamine jne). • Arhitekti-eksperdi panus, mis tugineb hoo­ nete projekteerimise, võistlustingimuste ja lähteülesannete koostamise kogemusele. • Riigihanke tingimustele vastava arhitektuuri­ võistluse korraldamine. • Arhitektuuri lähteülesande koostamine (teos­ tab EALi soovitatud arhitekt). • Võistlusjuhendi üldosa koostamine riigihan­ gete seaduse kohaselt. • Ideekonkursi sisuline korraldamine.

20

arh. 01/16

EALI ÜLDKOGU KOOSOLEK 10.03.2016

Kohaliku omavalitsuse (KOV) vastutatavad tege­ vused ja kulud • Preemiafond vaadatakse iga võistluse puhul eraldi üle. • Korraldaja poolt välja makstavad preemiad maksustatakse Eesti maksuseaduste kohaselt tulumaksuga. • Žürii koosolekute kohvipausid ühel-kahel päe­ val, võimalik žüriiliikmete majutus KOVis. • KOVi poolt soovitatavate žüriiliikmete tasud. • Riigihanketoimingute tegemine: ideekonkursi kutse koostamine võistlustingimuste alusel, selle sisestamine riigihangete registrisse, aru­ annete esitamine registrile, kvalifitseerimis­ protokolli koostamine. • Võistlusjärgse näituse korraldamine reaalsete kulude alusel (ruumi rent, ülesriputamine ja kujundus, avamiskulud). • Kooli projekteerimise riigihanke arhitekti tööd puudutava osa tüüptingimuste (kvalifit­ seerimine, hindamine, hindamise osakaalud) väljatöötamine (ühekordne töö, kohaldatav kõikidele hangetele). • Arhitektid-eksperdid töötavad koostöös HTMi spetsialistidega välja korduvkasutami­ seks mõeldud projekteerimistingimused. HTMi kinnisvaraosakonna juhataja Indrek Rii­ saare vastus: „Pakkumuse osade punktide osas ei ole põhikoolide toetuse meetme tingimused veel kinnitatud. Loodame läbirääkimised lõpetada lähiajal, siis saame tagasisidet anda. Pakkumuse oleme edastanud RKAS-ile, ootame nende hin­ nanguid. Raamlepingu kohaselt korraldavad nemad nii arhitektuurivõistlusi kui valmistavad ette hankedokumendid.” Meie sügisene meeldetuletus HTMile: „Saatsime enne suure suve algust Teile Arhitektide liidu poolse pakkumise koostöö osas seoses põhikoo­ lide väljaarendamise programmiga. Kas olete jõudnud sellega tutvuda ja millal võiksime oodata tagasisidet? Saime teada, et meede on käivitunud ja meie soovitud EAL konsultatsiooni osa pole sinna kahjuks sisse kirjutatud. Koosolekutel tegime omalt poolt ettepaneku, et rahastusotsusel annab olulisi plusspunkte kooliprojektide kvali­ teet. Ses osas soovisimegi omavalitsusi abistada. HTM teatel nad informeerivad KOV-e meie pakutu osas.”

EALi pressiteade meetme väljakuulutamise järel Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Arhitektide Liit peavad vajalikuks ekspertide kaasamist põhikoolivõrgu korrastamiseks esitatavate investeerimisettepanekute ettevalmistamisel.

21

Koostööga soovitakse kaasata arhitektide eksperditeadmised koolivõrgu korrastamise tegevustesse. Üldhari­duskoolide õppekohtade vastavusse viimine de­mo­graafiliste muutustega toob kaasa ruumilised ümberkorraldused, mis hõlmavad riigigümnaasiumite loomist ning põhikoolide ühendamist või liitmist. Ministeerium soovitab kõigil omavalitsustel teha koostööd Eesti Arhitektide Liiduga ning kasutada nõustamisteenust juba toetuse taotlusprojekti ette valmistades. Ministeerium ja Eesti Arhitektide Liit on seisukohal, et põhikoolide asukohtade ümberplaneerimine ja õppehoonete pinna optimeerimine (st hoone rekonstrueerimine, osaline lammutamine, sisustamine või uue hoone ehitamine) vajab professionaalsete arhitektide kaasamist enne, kui tehakse õppehoonete kohta määravad otsused. Eesti Arhitektide Liidu president Indrek Allmann leiab, et lähteülesande koostamise järgus arhitektide nõuannete arvestamine loob eeldused kvaliteetse projekti sünniks – nii on tulemuseks koolimaja, kuhu õpilased tahavad minna ja kus on hea õppida. Haridus- ja Teadusministeeriumi koolivõrgujuht Kalle Küttis kinnitab, et koolide ehitamisel, rekonstrueerimisel, sisustamisel jne tuleb silmas pidada, et otsused oleks tehtud targalt ning tugev koostöö Arhitektide Liiduga on tarkade otsuste garantii. „Meie eesmärk on toetada sellise koolide teket, mis arvestavad õppetöö vajadusi ja sellise koolivõrgu kujunemist, mille püsimises saavad lapsevanemad olla kindlad”. Iga kooli ja olukorra jaoks luuakse Eesti Arhitektide Liidus meeskond, kes nõustab omavalitsust näiteks selles, et milliseid hoone osi lammutada selleks, et õppekeskkond toimiks parimal viisil? Kuidas kohandada nõukogudeaegne koolihoone nüüdisaegsele õpikäsitusele vastavaks? Suuremate ümberkorralduste puhul: kus peaks kool linnaruumis asuma? Kuidas on kool õpilastele ühistranspordiga ja jalgsi kõige paremini ligipääsetav? Kus paikneb kool oluliste toetavate asutuste suhtes, nagu raamatukogud, spordisaalid ja rulapargid jne? • Koolivõrgu korrastamiseks saab selle aasta esimesel poolel taotleda toetust põhikoolivõrgu korrastamise meetmest. • Taotlusi võtab vastu ja toetuse eraldamise otsused teeb HTM-i haldusalasse kuuluv SA Innove. • Taotlusvooru avanemisest teavitatakse SA Innove kodulehel ning üleriigilise levikuga ajalehes. Kahjuks pole aktiivne koostöö KOVidega käivitunud. Loodame järgnevas koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga selgitada omavalitsustele kompetentse abi kasutamise vajalikkust parima lõpplahenduse saamiseks. Õpikeskkonna kvaliteet annab olulise panuse noorte inimeste väljakujunemiseks.

01/16 arh.

Indrek Näkk

ACE ja eksport Eelmise aasta alguses 4. märtsil korraldas Euroopa Arhitektide Nõukogu (ACE) koostöös Euroopa Komisjoniga Brüsselis eksporditeemalise semi­ nari. Esmakordselt oli Euroopa Komisjon esinda­ tud ACE’is nelja kõrge ametnikuga. Seminari esi­ meses pooles tegid Euroopa Komisjoni esindajad tutvustavad ettekanded välisturgudele sisenemise toetuste võimalustest, nii vastava õppe saamise võimalustest, juriidilistest tugiteenustest kui ka toetavatest tõukefondidest. Seminari teises pooles tegid ACE’i liikmesorganisatsioonide liitude ja kodade ekspordisektsioonide esindajad Saksa­ maalt, Suurbritanniast, Prantsusmaalt ja Portuga­ list ettekannetes ülevaate senisest eksporditege­ vusest ja tulevikuplaanidest.

EALi esindaja ACE’is Indrek Näkk. Foto: Reio Avaste.

Olles eelmisest juhatusest üks eksporditeemalise seminari initsiaatoritest koos ACE’i presidendi Luciano Lazzari ja peasekretäri Ian Prichardiga, jäin seminariga väga rahule. Euroopa arhitektid on aru saanud, et kuna 90% kasvust on väljaspool Euroopa Liitu, siis ei tule ekspordiga tegeleda mitte ainult turu laiendamise eesmärgiga, vaid ka kvaliteedi parandamiseks turu säilitamise eesmärgiga. Lazzari tegi EALile 2015. aasta jaanuaris ettepa­ neku määrata mind ACE’i töögruppi „Scope of Service” („Teenuste maht”), EALi eestseisus võttis ettepaneku vastu ja kinnitas selle. Lazzari soov on, et ma võtaksin eksporditeema ACE’is enda koordineerida. Plaanis on luua erinevate riikide arhitektide ekspordiorganisatsioonide võrgustik, jagada eksporditeavet välisturgudele sisenemiseks koos õigusaktide ja tüüplepingutega ning jagada kontakte. Näen siin suurt potentsiaali Eesti arhi­ tektidele, kes oma väikese arvu tõttu ei ole konku­ rendiks suurematele maadele ning kellel on tänu sellele võimalus tõhusaks koostööks.

ACE’i peaassamblee Tallinnas 17.–18. aprillil 2015 toimus ACE’i peaassamblee esmakordselt Tallinnas Eesti Arhitektuurimuu­ seumi Soolalaos ja 25 aasta juubeli gala Eesti Meremuuseumis Lennusadamas. Üritusest võttis osa ligi 100 delegaati Euroopa arhitektide liitude ja kodade kõige kõrgemal tasemel. Kuna tegu oli juubeligalaga, siis oli kohal külalisi ka väljastpoolt Euroopat, nt Maailma Arhitektide Liidu UIA dele­ gatsioon eesotsas president Esa Mohamediga ja Ameerika Ühendriikide Arhitektide Liidu AIA delegatsioon eesotsas president Elisabeth Chu Richteriga. Lisaks tavapärastele presidendi, peasekretäri, töögruppide juhtide ja koordinaatorite raportite kuulamisele toimus assambleel ka seminar „Interna­tionalisation & Responsibility” („Rahvus­ vahelisus ja vastutus”). Seminari eesmärk oli disku­teerida ameti vastutusest, arvestades jätku­ suut­likkust, kliimamuutusi ja muinsuskaitset rah­ vusvahelises kontekstis. Milline sünergia peab tekkima, et leida tasakaal geograafilise konteksti, rahvusvaheliste standardite ja kohaliku kultuuri­ taustaga? Esinesid Elisabeth Chu Richter, Esa Mohamed, Luciano Lazzari, Kuningliku Briti Arhi­ tektide Instituudi president Jane Duncan, Itaalia arhitekt Mario Cucinella jt. Eestit esindas Eesti Arhitektuurimuuseumi direktor Triin Ojari. Assamblee oli korraldatud nii, et Eesti arhitektid ja arhitektuur oleksid pidevalt pildil. Soolalaos ümbritses delegaate Andrus Kõresaare kureeritud näitus „Vana ja uus Eesti kaasaegses arhitektuu­ ris”. Vahetu sideme loomiseks EALi ja Eesti Arhi­ tektuurikeskusega toimus ACE’i juhatuse koos­ olek Kultuurikatlas. ACE jäi kogu ürituse ja korral­ dusega väga rahule. Tänan veel kord ka sponsoreid Aerocit, Eesti Kultuurkapitali, Tecnot (Itaaliast), Heldur Meeritsat, Andres Viisemanni ja YITi ning ka tublisid abilisi korraldamisel, Ingrid MaldVillandit ja Ingrid Kormašovi. Peaassamblee toimumist kajastati kõikides pea­ mistes ajalehtedes ja televisioonis. Assamblee ajal andsid intervjuusid Briti Kuningliku Arhitektide Institutsiooni president Jane Duncan (tuleviku­ linnade teemal), Luciano Lazzari (arhitektide ko­gu­kond Euroopas), Saksa Arhitektide Koja pea­ sekretär Wolfgang Haack (arhitektiõpe) ja nende advokaat Thomas Maibaum (riigihanked), Prant­ susmaa Arhitektide Liidu ekspresident Lionel Dunet (magalad, nt Lasnamäe). Intervjuudega saate tutvuda EALi kodulehel.

EALI ÜLDKOGU KOOSOLEK 10.03.2016

9.  EUROOPA ARHITEKTIDE NÕUKOGU ROLL ARHITEKTUURIMAASTIKUL

Pariisi kliimakonverents „COP21” Tallinnas võeti 17. aprillil 2015 vastu Maailma Arhitektide Liidu UIA ja Euroopa Arhitektide Nõukogu ACE ühisdeklaratsioon arhitektuuri ja kliimamuutuste kohta ning langetati otsus korral­ dada ühiselt koos Prantsuse arhitektide liitudega

22

arh. 01/16

EALI ÜLDKOGU KOOSOLEK 10.03.2016

„COP21” raames Pariisis arhitektuuriseminar. Ka Pariisis mainis UIA president Esa Mohamed Tal­ linna ja Eesti selles kontekstis ära. Ühisdeklarat­ sioonis öeldakse, et arhitektid on võtmeisikud võtmaks vastu nüüdisaja globaalseid väljakutseid, respekteerides kliimamuutusi koos linnade ümber­kujundamisega parema tuleviku huvides. Kliimakonverentsil osalesid arhitektid, teadlased ja poliitikud. Rõhutati naturaalsete materjalide kasutamise ja prügi vähendamise vajadust, loodu­ sest lähtuvat arhitektuuri ja kodanike teadlikkuse suurendamiseks arutelude vajalikkust ning tõhu­ sate ja innovaatiliste lahenduste esiletõstmise vajadust. Luciano Lazzari tõi esile, et ta sooviks näha tulevikus, et arhitekt oleks ühiskonnas tun­ nustatud kui lahenduse leidja, et arhitektil oleks sama roll nagu arstil patsiendi ees – ta saab enese­ kindlalt väita, et saab aidata.

ACE’i presidendi ja juhatuse valimised EAL esitas esmakordselt ACE’i juhatuse valimis­ tele minu näol oma kandidaadi. Mind soovisid juhatuses näha 15 maa esindajad, sh Itaalia, Aust­ ria, Taani, Rootsi, Slovakkia, Norra, Soome, Bul­ gaaria, Ungari, Belgia, Iirimaa, Šveits. Kahjuks ei osutunud ma seekord valituks. Esimene juhatusse valitu, Prantsusmaa Arhitektide Liidu ekspresi­ dent Lionel Dunet sai 17 riigi hääled. Tulemus innustab EALi soovil kindlasti ka järgmine kord valimistel osalema. Juhatusse valiti Ruth Schage­ mann Saksamaalt, Pedro Ravara Portugalist, Dub­ ravko Bacic Horvaatiast, Lionel Dunet Prantsus­ maalt ja Richard Brindley Suurbritanniast. Presi­ dendiks valiti tagasi ainukandidaat Luciano Laz­zari Itaaliast.

teet versus BIMi kvaliteet” teemaga ning jõudsime järeldusele, et kuna väga heast arhitektuurist on võimalik teha väga halb BIMi mudel ning väga hal­ vast arhitektuurist on võimalik teha väga hea BIMi mudel, on need kaks täiesti erinevat, teine­ teisest sõltumatut kvaliteeti. Arhitektuuri kvali­ teedi hindamine on subjektiivne ja BIMi kvali­ teedi hindamine objektiivne. Selle aasta prioriteet on ACE’i antud vastutusri­ kas ülesanne koordineerida teenuste mahu töö­ grupis Euroopa arhitektide eksporditeemat koos võrgustiku loomise ja info kogumisega.

10.  BALTI ARHITEKTIDE LIITUDE ASSOTSIATSIOONI ROLL ARHITEKTUURIMAASTIKUL Hindrek Kesler International Union of Architects (UIA) loodi Lausanne’is Šveitsis 28.06.1948 ühendamaks kogu maailma arhitekte vaatamata rassile, rahvu­ sele, usutunnistusele, poliitilistele ja arhitektuur­ setele tõekspidamistele, ühendades nende riikli­ kud arhitektide ühendused globaalsesse katusor­ ganisatsiooni. UIAsse kuulub 124 riiki või riikide ühendust ja nende erialaliitude kaudu esindab UIA u 1,4 miljonit arhitekti ja u 500 000 arhitek­ tuuriüliõpilast. UIA maailmakongressid toimuvad iga kolme aasta tagant, üle-eelmine oli 2011. a Tōkyōs Jaapanis ja eelmine 2014. a Durbanis Lõuna-Aafrika Vabariigis.

Töögruppides osalemine Senini olin ACE’is kolme töögrupi liige. „Trade in Service” töögrupis ollakse väga lähedal Euroopa Liidu ja Kanada arhitektide kvalifikatsioonide vas­ tastikusele tunnustamisele. Riigihangete töögru­ pis käib endiselt töö liikmesorganisatsioonidele mõeldud juhiste täiendamisega ning Euroopa Komisjonile saatmiseks riigihangetest halbade näidete kogumine. Uus töögrupp BIM (asutati minu ettepanekul, kui olin teemaala „Practice of the Profession” pea­ koordinaator) üleeuroopalise direktiivi loomiseks: osavõtt on väga laiapõhjaline ja käivad tõsised debatid. Üldiselt on ilmselge, et üsna peatselt on BIM põhiline projekteerimise vorm. BIMi saabudes on tekkinud ka uus amet: BIMi koordinaator. Praegu on ta veel enamasti arhitekti haridusega, kuid koolitatakse juba ka lihtsalt BIMi koordinaatoreid, kes on ära võtmas oma tükki senisest arhitektitööst. Töötasime Šveitsi kolleegi Jürg Spreiermanniga peatüki „Arhitektuuri kvali­

23

Hindrek Kesler, BAUA president 2015 – mai 2016. Foto: Reio Avaste.

UIA missioon on edendada arhitektuuri ja arhitekti professiooni läbi komisjonide, mis tegelevad kolme põhi­ teemaga: arhitektuuriharidus, professionaalne praktisee­ rimine ja rahvusvahelised arhitektuurivõistlused. Lisaks töötab 24 tööprogrammi, mis on jaotatud kuue põhi­ teema alusel: säästev arhitektuur, arhitektuur ja ühis­ kond, linnastumine, elupaigad, kultuur ja identiteet, vahendid. Eesti, Läti ja Leedu kuuluvad ühisesse UIA sektsiooni nimega BAUA (Baltic Architects Unions Association) ala­ tes 1993. aastast, kui UIA XVIII kongressil Chicagos võeti meid organisatsiooni liikmeks. BAUA loomise mõte oli algselt seotud rahastamisega, sest eraldi liikmeteks ole­

01/16 arh.

Lühiülevaade kongressidest (Torino 2008, Tōkyō 2011, Durban 2014) ja BAUA esindatusest nendel Minu töö UIA-BAUA raames algas Torino kongres­ sile eelnenud u kolmeaastasel perioodil aastal 2005, kui EAL otsustas UIA suunal aktiivsem ja nähtavam olla ning osaleda põhiüritustel, nagu UIA kongressid, nähtavamalt kui lihtsalt vaatle­ jana, seda enam, et eksisteeris Balti riikide eriala­ liite ühendav organisatsioon BAUA, mis oli loodud n-ö rätsepatööna funktsioneerima Baltimaade ühise liikmesorganisatsioonina UIAs. Loomishet­ kel ja ka praegu oli selle mõte peale Balti arhitek­ tide tihedama koostöö ka finantsiline efekt, kuna UIA reeglite alusel arvutatud liikmemaks jagunes kolme riigi peale. Sisuline koostöö aastal 2005 siiski puudus, näiteks ei teadnud me isegi seda, kes parasjagu on Leedu Arhitektide Liidu esimees. Sellest ajast peale oleme BAUA koostööd arenda­ nud ning jõudumööda osalenud UIA 2. regiooni koosolekutel ja iga kolme aasta tagant korraldata­ vatel kongressidel, mis on toimunud 2005. a Istanbulis, 2008. a Torinos, 2011. a Tōkyōs ja 2014. a Durbanis Lõuna-Aafrika Vabariigis. Peab tunnistama, et kogu selle aja on UIA tegelenud palju oma identiteedi otsingute ja järjest kroonili­ semaks muutuva rahanappusega. Arhitektuuri­ võistluste korraldamine kiratseb, kuna paljud pea­ vad n-ö UIA märgi külgesaamise hinda liiga kõr­ geks, ja ei saada ka aru, millist uut kvaliteeti UIA võistlustele annab peale selle, et võistlustööde arv

suureneb. Kas ka tööde kvaliteet on küsitav? Samuti on UIAs oma tegevuse peatanud mitu olu­ list Euroopa riiki, nagu Saksamaa, Austria ja Hol­ land. Miks UIA? See küsimus on aktuaalne. Meie seisukoht on siiamaani olnud, et peame UIAs kui ainsas globaalses arhitektide ühenduses olema esindatud, kuigi aktiivne osalemine näiteks komisjonide töös käib väikestele liikmetele nagu meie üle jõu. Üks koosolek toimub näiteks Los Angeleses, järgmine Tōkyōs. Kui mõne komisjoni töös tõsiselt osaleda, siis peaks arvestama märki­ misväärsete kuludega. Aga vaatamata kõikvõimalikele vastuoludele, millest põhilised on teljel arenenud maad – aren­ gumaad (70% maailma arhitektidest on arenenud maades, aga 70% tööturust moodustavad arengu­ maad ja püüdes esindada kõiki, on oht, et ei esin­ data mitte kedagi), on saavutatud siiski teatud edu. Näiteks arhitektuurihariduse sisu kohta on juba aastast 1996 konsensus, mis väljendub UNESCO-UIA ühishartas „The UNESCO-UIA Charter for Architectural Education”. Selle vii­ mane, parandatud versioon võeti vastu 2011. a kongressil (üks tähtsamaid parandusi oli UIA muutunud seisukoht, et arhitektuuriharidus peab olema vähemalt viieaastane integreeritud õpe kõrgkoolis, millele peab järgnema vähemalt kahe­ aastane praktika; see soovitus on üleüldiselt akt­ septeeritud ja riigid liiguvad selle poole). Samuti pakub maailm väljakutseid, mille lahendamisel võiks UIA olla õige platvorm ja tasand. Näiteks on idee ehitada Süüria lääneossa uus linn, sest kui sõda seal ka lõpeb, pole paljudel põgenikel enam kuhugi tagasi pöörduda. Linna rajamisest võiks osa võtta piltlikult kogu maailm ja UIA võiks olla selle protsessi oluline osa. Aga praegu on UIA kõige suurem mure seotud UIA struktuuri reformiga, mille eesmärk on muuta UIA operatiivsemaks ja juhtimine efektiiv­ semaks. See oli ka viimase UIA 2. regiooni koos­ oleku põhiteema, esialgu kuulati ära sektsioonide ettepanekud. Koosolekul viibisin koos Leedu esin­ daja Rūta Leitanaitėga ja tegime ettepaneku muuta UIA regionaalset struktuuri. Teatavasti kuulume koos lätlaste ja leedulastega UIA 2. regiooni koos teiste endiste Ida-Euroopa riiki­ dega. Selline Euroopa jagamine on ammu oma aja ära elanud ja oleks muutust vaja. On olnud mitu ideed: leedulased on viimastel aegadel olnud sei­ sukohal, et peaksime olema separatistid ja lah­ kuma 2. regioonist, liituma 1. regiooniga ja siduma end UIA Põhjamaid ühendava struktuuri­ üksusega. Kuigi see sisuliselt meile sobiks, ei muu­ tuks suures plaanis midagi: tekitaksime vaid paksu verd 1. regiooni maades ja Kesk-Euroopa riikide staatus jääks lahendamata. Eesti ettepanek on radikaalsem: liita 1. (Lääne-Euroopa) ja 2. regioon regiooniks nimega Euroopa ning Põhja­ maade eeskujul jagada see gruppideks teatava kul­

EALI ÜLDKOGU KOOSOLEK 10.03.2016

mine oleks tähendanud meile ka u kolmekordset liikmemaksu praegusega võrreldes. Samas on BAUA aidanud kaasa Eesti-Läti-Leedu arhitektide paremale omavahelisele suhtlemisele ja informee­ ritusele naabrite arhitektuurielust. BAUA eesistu­ jamaa aastatel 2013–2015 oli Eesti ja esimees Hindrek Kesler. Leedu esindaja on Rūta Leitanaitė ja Leedu on ka järgmise perioodi (2016–2018) eesistujamaa. Kuigi UIA on väga suur organisatsioon ja tema väljundid on seega üldised ja deklaratiivsed ning nende mõju ühiskonnale toimib suuresti ainult tänu UIA autoriteedile, on Balti arhitektide liidud siiski arvamusel, et peame UIAs kui ainsas glo­ baalses arhitektide ühenduses olema esindatud. Juba kõikvõimalike kontaktide loomisel on osale­ mine olnud väga viljakas ja selle tulemusel on toi­ munud mitme Eesti arhitektuurinäituste eksport ja UIA juhtkonna koosolekud, näiteks UIA visioo­ni- ja strateegiakomitee koosolek 2010. a Tallinnas. Samuti on osalemine UIA kongresside ajal toimuvatel riikide-sektsioonide näitustel (BAUA on osalenud väljapanekutel alates Torino kongressist 2008. a) mis on aidanud tuua Balti rii­ gid ka selle organisatsiooni vaatevälja ning hoida neid seal.

24

arh. 01/16

EALI ÜLDKOGU KOOSOLEK 10.03.2016

tuurilise ja geograafilise tausta põhjal (nt PõhjaEuroopa, s.o Põhjamaad ja Balti riigid, LääneEuroopa, Kesk- või Ida-Euroopa ja Lõuna-Euroopa koos Lähis-Ida riikidega. Probleem on Venemaaga, kellel võiks olla eristaatus, ta võiks kuuluda samal ajal nii Euroopa kui ka Aasia regiooni. Selline struktuurimuutus võiks kõiki osapooli rahuldada, oleks põhjendatav ja tekiks suurem võimalus Euroopa-siseseks reaalseks koostööks regionaalsel tasandil. See muutus haakub ka Eesti-Läti-Leedu kogemusega UIAst kui mitte ainult globaalsest foorumist, vaid ka kui regionaalse tasandil toimi­ vast organisatsioonist, sest tänu BAUA-le on meie koostöö tihenenud. Koostöö näide on 2015. a septembri alguses Tal­ linnas Telliskivi loomelinnakus Vaba Lava ruumi­ des korraldatud kolmas Baltimaade arhitektuuri­ koolide lõpu- ja diplomitööde näitusülevaatus, kus jagati ka preemiad parimatele magistri-, bakalau­ reuse- ja rakendusarhitektuuri tasemel töödele. Esimene üritus toimus 2012. a Daugavpilsis Lätis ja teine 2014. a Vilniuses Leedus. Järgmine üritus toimub 2016. a sügisel arvatavasti Riias. Seekord tuli Eestisse kaks preemiat. Preemia „Parim baka­ laureusetöö 2015”, olulise linnaehitusliku teema loominguline, kuid realistlik arendamine – Vikto­ ria Andrejeva, „TÜ Narva Kolledži multifunktsio­ naalne üliõpilaslinnak”, Tallinna Tehnikakõrgkool. Preemia „Loominguline avang uudsesse kategoo­ riasse” – Mark Grimitliht, „Loodusliku pühapaiga arhitektuur”, Tallinna Tehnikakõrgkool. UIA juhtkond esitas veebruari alguses ettepa­ neku vähendada UIA kongresside ja peaassamblee vahelist aega kolmelt aastalt kahele, põhjendades seda UIA nähtavuse, tulude ja otsustamise efek­ tiivsuse suurenemisega. UIA peasekretär Thomas Vonier, kes viibis ka ACE’i koosolekul Tallinnas, on soovinud saada esialgset tagasisidet muuda­ tuste kohta märtsi lõpuks, kui toimub UIA nõu­ kogu järgmine istung. Sellega on kiire, kuna Riost, mis on kongressi toimumise koht 2020. a, järg­ mine kongress tahetakse korraldada juba 2022. a, ja kandidaatlinnadele peab UIA põhikirja järgi andma aega 18 kuud oma esitluste ettevalmista­ miseks, et esitada need UIA järgmisel kongressil Soulis 2017. a. Esialgsed reaktsioonid Vilniusest ja Riiast on olnud kahtlevad, sest sellega kaasneb liikmesriikide kulude tõus. Igatahes ainult see meede UIA organisatsiooni kindlasti efektiivse­ maks ei muuda, vaid sellega peaks kaasnema ka midagi muud. Kas sellest piisab Saksamaale ja Austriale, kes on vahepeal oma liikmesuse peata­ nud, ei tea. Homme toimub Istanbulis UIA 2. regiooni töökoosolek, millest siinkõneleja osa ei võta, kuna toimub EALi üldkogu. BAUAt esindab Läti Arhitektide Liidu eestseisuse liige Sergejs Nikiforovs, kes annab ülevaate koosolekul kõnel­ dust ja UIA reformikavade hetkeseisust.

25

Lõpuks meenutan viimast UIA kongressi Durba­ nis 2014. a. Selle teema oli „Architecture Other­ where”, mis võiks tähendada vabas tõlgenduses midagi sellist nagu „Arhitektuur teises kohas (kontekstis)” (arhitektuur muutuvas, uute prob­ leemidega (energiakriis, kliima soojenemine – merepinna tõus) silmitsi seisavas maailmas). BAUA näituseboksi nimi oli „Dots” – idee oli tut­ vustada Baltimaade moodsat arhitektuuri. Boksi seinad olid kaetud nummerdatud punktide kogu­ mitega, mida vildikaga ühendades võis külastaja ise joonistada vastava objekti. Väljapanekuga kaasnes kataloog, kus olid nii punktikogud kui ka neile vastavate hoonete fotod.

11.  EALI 2015. A MAJANDUS­ AASTA ARUANDE KINNITAMINE (avalik käega hääletamine, vajalik 51% häältest) revisjonikomisjoni esimees Raivo Tabri R. Tabri andis ülevaate EALi 2015. a majanduste­ gevuse revideerimisest. Üldkogu asus majandus­ aasta aruande kinnitamise küsimuses hääletama. Osales 154 inimest. Hääletustulemused: poolt­ hääli 154, vastuhääli ja erapooletuid 0. Hääletus­ tulemuste põhjal kinnitati EALi 2015. a majan­ dusaasta aruanne.

Raivo Tabri. Foto: Reio Avaste.

01/16 arh.

Head sõbrad, austatud ametikaaslased ning kaasvõitlejad! Me kõik unistame terviklikumast homsest, tähendagu see senisest kvaliteetsemat ruumi või erinevates üritustes kajastuvat värvikamat vaim­ set keskkonda, paksemat võikihti või isegi vorsti­ viilu leival. Tugevatena võetakse meid kuulda. Me suudame mõjutada otsuseid ja seadusi, mis loovad ruumi. Meid ei unustata ega jäeta märkamata, olgu tegu hoone avamise või koolivõrgu planeerimisega. Meie arvamusest võib sõltuda, kas riigiameti juht püsib ametis või mitte, kas avalik ruum luuakse läbi võistluste või odavhangete. Meie tugevus saab alguse meie ühtsusest. Ühtsena oleme tugevad ja, kui vaja, ka jõulised. Head kolleegid! Tänan teid, et olete usaldanud mulle kaheks aastaks Eesti Arhitektide Liidu juhti­ mise. Need aastad on olnud vaieldamatult minu senise elu põnevaimad ja sisutihedaimad. Oma 2014. aasta valimiskõnes sõnastasin lähi­ aastateks liidu jaoks kolm peamist eesmärki: • esiteks tugevdada koostööd arhitektuurivald­ konna liitude ja sidusorganisatsioonidega, • teiseks pidasin oluliseks Eesti arhitektuuri rahvusvahelistumist • ning kolmandaks arhitektide suuremat kaasa­ mist ühiskonnas. Täna käib liidu käsi hästi ja mu süda on taktikeppi edasi andes rahulik. Soovin tänada teid kõiki, kes on nõu ja jõuga abiks olnud. Esimese eesmärgi saavutamise nimel töö jätkub. Eelmisel üldkogul teatasime kavatsusest alustada liitumisläbirääkimisi Eesti Sisearhitektide Liiduga. Selle teemaga ei saa rutata – liitumine toimub järgmiste presidentide ajal. Minu osaks jäi prot­ sessi algatamine. Koos sisearhitektide liidu juhi Urmo Vaiklaga oleme suhelnud paljudega teist ja testinud mõtte kandvust. Esialgne tagasiside on olnud positiivne. Aeg on astuda samm edasi täpse plaani koostami­ seks. Meie ettepanek Urmoga on koostada ühine töögrupp, kuhu kuuluvad mõlema liidu juhatuse ja eestseisuse esindajad. Nende koostada on ühine­ mise plusside ja miinuste loend ning analüüs. Järgmisel üldkogul võime tõenäoliselt kuulata juba töögrupi raportit ja otsustada, kas ühinemi­ sega jätkata. Kui jah, siis järgnevad arutelud uue põhikirja ja organisatsiooni struktuuri üle ning seejärel saab teha lõpliku otsuse, kas ühineda. Lõplik otsustus on plaanis teha erakorralisel üldkogul. Tegeletud on ka arhitektuurivaldkonna analüü­ siga laiemalt. Koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga koostasime eelmisel aastal arhitektuurikeskuse

asutajaliikmete lähteülesande Eesti Arhitektuuri­ keskusele. Selle dokumendi eesmärk ei ole niivõrd öelda, mida keskus peab tegema, vaid see kaardis­ tab organisatsiooni tegevusvaldkonnad, et vältida dubleerimist ja mõttetut konkurentsi. Pikalt kaalusime ühinemist disainikeskuse ja arhitektuurimuuseumiga. Ühisosa vähesuse tõttu jäi see soiku, mis ei tähenda siiski, et tulevikus ei tasuks seda ideed ühes või teises vormis taas avada. Teiseks oluliseks eesmärgiks nimetasin Eesti arhitektuuri rahvusvahelistumise – väljamine­ mise. Tõsi – kantseliitlikult kõlav sõna eksport paneb muigama, kuid kapseldumine omaenese loodud maailma on praegusaja ühiskonnas parim garantii taandarengule. Avatuse põhimõtetest läh­ tuvalt lõime Eesti Arhitektide Liidu aastapreemia, mille olulisim tunnus on žürii rahvusvahelisus. Neutraalne tagasiside väljastpoolt lisab värvi ja eristab seda kõigist senistest arhitektuuripree­ miatest. Suur osa avatusest on reaalne koostöö naabri­ tega. Ma tänan Aet Aderit, kellega koos korralda­ sime Soome-Eesti ühisseminari eesmärgiga luua uusi kontakte. Seminari teema oli intrigeeriv, võiks öelda, et piire murdev. Harva, kui arhitekti­ del on võimalus mõjutada riikide geopoliitilist tulevikku. Talsinki tunneli planeerimistegevuses osalemine on üks selline võimalus. Seda, et meie ettepane­ kud tühja ei läinud, näitab see, et Soome meedia huvi seminaril kõlanud ideede vastu oli vaat et suuremgi kui kohalikul ajakirjandusel. Minult küsiti otse, kuidas on juhtunud nii, et Eesti arhitektid on märksa julgemad sekkuma suurtesse poolpoliitilistesse teemadesse kui meie Soome kolleegid. Vasta siis! Võimas kompliment! Loodetavasti toimub järgmine analoogne seminar juba Soomes, kus taas kõik on teretulnud osalema ja pakkuma ideid. Ette sai valmistatud ka leppeid Helsinki ja Van­ taa linna korraldatavate projekteerimishangete kohta käiva info vahetust jõudmisest Eestisse. Sel­ leks suhtlesin poliitilisel tasandil ehitusvaldkonna eest vastutavate aselinnapeadega, Helsinki linna­ planeerimisosakonna juhtidega ja sealseid arenda­ jaid koondava Housing Reform Society juhtkon­ naga. Alus edasiminemiseks on loodud. Eelkõige tänu Indrek Näkile ja Hindrek Keslerile on elavnenud suhtlus meie n-ö katusorganisat­ sioonidega. Kevadel Indreku vedamisel toimunud Euroopa Arhitektide Liitude Liidu 25 aasta juubel möödus ülevalt. Lõpugalal jäi kõrvu helisema lau­ sejupp: Eesti arhitektuur on ootamatult julge ja inspireeriv. Ei kardeta katsetada või otsida uut. Selgelt on tunnetatav oma nägu. See on tunnustus meile kõigile.

EALI ÜLDKOGU KOOSOLEK 10.03.2016

12.  PRESIDENT INDREK ALLMANNI KÕNE

26

arh. 01/16

EALI ÜLDKOGU KOOSOLEK 10.03.2016

Kolmanda olulise eesmärgina tõin toona esile arhitektide laiema kaasatuse ühiskonnas. Soovin eraldi tänada Yoko Alendrit, kes aktiivse arhitektipoliitikuna on valmis ühiskonnas arhitektuuri­ valdkonna eest seisma ja kellega koos on meil õnnestunud tuua arhitekti kompetents ka RKASi nõukokku. Loomulik jätk võiks olla arhitekti kaa­ samine RKASi juhatusse. Eelmisel aastal EALi eestvedamisel sündinud väärtuspõhiste hangete tüüptingimused on käibele toonud uue termini – arhitektide hanked. Nii insenerid kui ka ehitajad on asunud uurima võimalusi, et rakendada ka nende valdkonnas riigihangetel arhitektide poolt väljavõideldud süsteemi. Soovin tänada Kalle Vellevoogi, kes on „EV 100” projekti vedades kohalikele omavalitsustele sele­ tanud ja näitlikustanud arhitekti kaasamise vaja­ likkust. Kui rääkida linnaarhitektidest, siis on esile tõus­ nud huvitav paradoks. Aasta eest tehtud uurin­ gust arhitektide valmisoleku kohta asuda tööle linnavalitsuses vaatas vastu entusiasm ja peale­ hakkamine. Sel aastal toimunud kolm linnaarhi­ tekti konkursi – Pärnu, Viljandi ja Narva – korral­ damine on läinud seevastu üle kivide ja kändude. Võib öelda, et konkurss on sisuliselt puudunud. Mida sellest järeldada, ma ei tea. Ilmselt on põh­ just peeglisse vaadata nii linnavalitsejatel kui ka arhitektidel, kel tuleb üles leida eneseusk, mis ütleb, et muutused on võimalikud. Vaatasime juhatuse ja eestseisusega üle möödu­ nud aasta tegevusplaani. Enamiku puhul võib tõdeda: tehtud! Loodud on uus formaat arhitek­ tuuripreemiate väljaandmisele, oleme tugevdanud valmisolekut ekspertiiside koostamiseks ning selle kaudu muutunud tõsiseks koostööpartneriks ministeeriumidele ja kogukonnaühendustele. Arhitektide liit on asunud tegutsema justkui riigi­ arhitekt, kellest oleme kaua rääkinud. Ma tänan Emil Urbelit, kes ütles mulle telefoni­ vestluses, küll ridade vahel, et ma olen loll. Arhitektide liidul on ikka aeg-ajalt tekkinud vaja­ dus võidelda ühe või teise koha tuleviku nimel. Meenub Norde Centrumi rajamine, mille puhul väljendasime selgelt liidu negatiivset hoiakut. Uuele võitlustasemele jõudis EAL Solarise keskuse ebaintelligentse arendusprotsessi vastu võideldes – tasemele, kus kaasasime esmakordselt meedia­ professionaale ja võitlesime juriidilise vaidluse käigus õiguskantslerini välja. Mõlemad hooned seisavad praegu siiski arendaja visiooni järgi lin­ naruumis. Liit sai teada, et juriidiliselt pole meil õigust midagi lubada ega peatada. Möödunud suve unise puhkuseperioodi keskel õuele ilmunud Porto Franco nimelise tegelasega käis rotihais muidugi kaugel kaasas. Emili soovitus oli igati asjakohane: saada nad pikalt ja ära raiska oma aega, aega, mida saaks kasutada otstarbeka­ malt ja mujal. Soov oli siiski saavutada muutust.

27

Einsteini hullumeelsuse definitsioon kõlab nii: hullumeelsus, see on korrata ühte ja sama asja ootuses saada erinev tulemus. Seetõttu otsusta­ sime Porto Franco puhul valida teistsuguse lähe­ nemise. Taktika oli püsida laua ääres, veenda arendajaid tegema teisiti. Koostöö EALiga polnud arendaja jaoks tegelikult ju kuidagi nõutud. And­ sime arendajale valida, kas kuulata arhitektide häält või minna pettusele. Nagu teame, valis Porto Franco viimase tee. Nii juhtuski, et arendaja korraldatud ja paljude maitsvate suupistetega üritusel, kuhu oli kokku kutsutud kogu meedia, sai žüriiliige Peeter Pere välja öelda kogu tõe: asi on jama. Tähelepanu oli korrapealt tagatud. Arendaja oli selili omaenese võttest. Kuidas see lugu lõppeb, on veel vara öelda. Praegune seis kinnitab, et arendaja plaan täies hiilguses ei realiseeru. Selles protsessis oli liidu suurim saavutus see, et Tallinna Linnavalit­ sus kaasas EALi Porto Franco ala kujundamisse oma partnerina ja seetõttu sai EAL sõna kaasa öelda projekteerimistingimuste koostamisel, saa­ des sel viisil oma seisukohtadele juriidilise jõu. Seda polnud kunagi varem juhtunud. Tunnistan, et õigus on ka kriitikuil, kes ütlevad, et sellise taktikaga jäi EAL kohati kehva seisu. Lin­ nakodanikul ei ole kerge hinnata, kas konkursi­ ootel krundil müttavad masinad teevad sulund­ seina, mis võimaldab asuda suurt auku kaevama, paigaldavad vaiasid mingi salajase projekti järgi või on tegu hoopis kaelkirjakutega. Tagantjärele targana võin öelda, et ilmselt oleks pidanud suve­ kuumusest ja puhkuseperioodist hoolimata pöör­ duma kohe laiema avalikkuse poole, mis oleks tõe­ näoliselt taganud konkursile ja arendaja tegevu­ sele valvsama ühiskondliku järelevalve. Lisaks Porto Francole pidasime möödunud aastal teisigi lahinguid. Superministeeriumi juures tule­ tasime riigile meelde kultuuri, sh hankekultuuri olemasolu. Pärnus – ei teagi, ilmselt on Pärnut õnnistatud erakordselt andekate juhtidega, kes on pädevad mistahes valdkonnas – igatahes pidasime maha tõsised lahingud. Öeldakse, et oluline pole mitte lahingu, vaid sõja võitmine. Võttes aluseks eespool kirjeldatud lahin­gute kogemused, on Eesti Arhitektide Liit teinud terviklikult sõnastatud ettepaneku planee­ rimisseaduse muutmiseks. Eesmärk on anda sea­ dusandlik sisu mõistele arhitektuurivõistlus. Meile, arhitektidele nii tuttav termin on ootamatult osu­ tunud ühiskonnale mitmeti mõistetavaks, et mitte öelda täiesti võõraks. Meie vastaspoolt esin­ davad tippjuristid on kümnetel lehekülgedel seda tõestanud. On aeg midagi ette võtta. Praeguse juhatuse viimase tööna külastasime eile riigikogu koalitsiooni kõiki erakondi, et seda ideed tutvustada. Loodetavasti määratakse sea­ duseelnõu eest vastutavaks ministriks kultuurimi­ nister ja hoolimata enam kui tõenäolisest äriring­

kondade vastuseisust õnnestub seadusesse tuua mõiste, mis iseenesest on kasutusel olnud aasta­ tuhandeid. Loodame siinkohal tõhusat abi meie sõpradelt riigikogus ja ministeeriumides. Ma tänan Jaak Huimerinda. Aastaid on EAL panustanud sellesse, et arhitektuurivõistlused tõuseks enam au sisse, et riikliku tellimuse puhul oleks võistlus standardiks ja olulise koha või tähtsa objekti eraarendajale vähemasti soovitus­ lik. Töö on kandnud vilja. Ma ei mäleta, et kunagi oleks olnud nii palju võistlusi kui tänavu. Paistab, et tulevik on vähemalt sama tihe. See kõik on pan­ nud Jaagu juhitud võistluste töögrupile erakord­ selt suure koormuse. Jaagu abi on olnud suur ka väärtuspõhiste hankekriteeriumide sõnastamisel. Ma tänan kõiki varasemaid arhitektide liidu juhte, eriti Peeter Peret. Ei ole paremat sõpra kui see, kes on astunud samades saabastes ning kand­ nud sama koormat. Endiste esimeeste nõuanded on olnud kulla kaaluga. Tänan teid, kes olete teinud mulle ettepaneku kandideerida EALi presidendiks järgmiseks kaheks aastaks. Võtan seda suure tunnustusena. Juhi amet on mitmetahuline. Kui suudad jääda oma plaani juurde ja mitte lasta ennast mõjutada ümbritsevatest hädahüüetest, on võimalik vastu pidada pikalt. Minul see ei õnnestunud. Viimase aasta lahingud mitmel rindel ei ole toimunud lõivu maksmata, sealhulgas tervise arvelt. Kuid ma olen rõõmus, et ma ei ole asendamatu, ja olen täielikult veendunud, et Katrin Koov on enam kui võimeline tooma arhitektide liitu uut sära ja värskust. Mul on siiralt hea meel, et ta võt­ tis vastu minu ettepaneku kandideerida EALi presidendiks. Tänan teid kõiki!

13.  VABA MIKROFON

Ülo-Tarmo Stöör. Foto: Reio Avaste.

Sõna võttis Ülo-Tarmo Stöör ÖÖ-ÖÖ Arhitekti­ dest, kes rääkis hinnapakkumiste tegemisest: hind muutub järjest marginaalsemaks võrreldes ehitus­ hinnaga ja turgu valitsevad dumpinguhinnad.

EALI ÜLDKOGU KOOSOLEK 10.03.2016

01/16 arh.

EALi staažikas häältelugemiskomisjoni esimees Tiit Tomiste. Foto: Kaire Pärnpuu.

Teine sõnavõtja Tiit Tomiste tegi EALile ettepa­ neku koostada raamat „Arhitektid ei oska projek­ teerida”, kirjeldades näidete varal, kuidas kohaliku omavalitsuse spetsialistid otsustavad tihti oma isikliku huvi või arvamuse põhjal, kas projekt on ilus, sobiv või kohane antud asukohta.

14.  VALIMISKORRA TUTVUSTUS JA VALIMISKOMISJONI KINNITAMINE Ingrid Mald-Villand I. Mald-Villand tutvustas valimiskorda ja valimis­ komisjoni. Valimiskomisjon kinnitati koosseisus K. Pärnpuu, L. Soosaar, K. Päss, L. Vähi ja T. Tomiste (esimees).

15.  EALI PRESIDENDI, EESTSEISUSE, AUKOHTU JA REVISJONIKOMISJONI LIIKMEKANDIDAATIDE TUTVUSTUS Ingrid Mald-Villand I. Mald-Villand tutvustas EALi uue presidendi, eestseisuse, aukohtu ja revisjonikomisjoni kandi­ daate. EALi uue presidendi (juhatuse liikme) valimine (salajane hääletamine, lihthäälteena­ mus). Kandideeris Katrin Koov. EALi aukohtu uue koosseisu valimine (salajane hääletamine, lihthäälteenamus). Kandideerisid Mari Hunt, Kadri Klementi, Margus Koot, Angeelika Pärna (varuliige), Mihkel Urmet (varuliige). EALi revisjonikomisjoni uue koosseisu valimine (salajane hääletamine, lihthäälteenamus). Kandideerisid Siiri Koot, Jüri Siim, Raivo Tabri. EALi uue eestseisuse valimine (salajane hääletamine, lihthääl­ teenamus). Kandideerisid praegusest koosseisust Aet Ader, Indrek Allmann, Oliver Alver, Ilmar Heinsoo, Eva Hirvesoo, Jaak Huimerind, Raivo Kotov, Tõnu Laigu, Andres Levald, Marika Lõoke, Ülar Mark, Indrek Näkk, Toomas Paaver, Peeter Pere, Mai Šein, Villem Tomiste, Emil Urbel, Kalle Vellevoog. Uute liikmetena kandideerisid Alvin

28

arh. 01/16

EALI ÜLDKOGU KOOSOLEK 10.03.2016

Järving, Merle Karro-Kalberg, Elo Kiivet, Kalle Komissarov, Ülo Peil, Sille Pihlak, Tiit Sild, Alek­ sandr Zverev.

16.  EALI PRESIDENDIKANDIDAADI KATRIN KOOVI KÕNE Kõne tekst on esitatud Teataja juhtkirjana. Vaheaeg

17.  EESTI ARHITEKTUURI TULEVIKUST külalisesineja Yoko Alender

Yoko Alender. Foto: Reio Avaste.

Tööandjate aastakonverents „Tuulelohe lend” kes­ kendus ühele Eesti arengu hetke suuremale prob­ leemile – tööjõupuudusele. Arenguökonoomika spetsialistid tõdevad, et inimesed ei lähe enam sinna, kus on töökohad, vaid sinna, kus on lahe olla, ja nii peavad töökohad neile sinna järele minema. See tähendab, et nii investeeringud kui ka talendid liiguvad elukeskkonna kvaliteedile järele. Mina arvan, et arhitektide kätes on teha Eesti järgmine hüpe, millest on viimasel ajal palju unista­tud. Oleme otsinud Nokiat, narratiivi, Põh­ jamaad ja kritiseerinud peenhäälestamist. Tegeli­ kult otsime heaolu. Head õnnelikku olemist. Ena­ mus meist, juba üle 80%, elab linnalises kesk­kon­ nas. Eesti linnasüdamed tuleb terveks teha. Siin saalis ei pea õnneks vahelduseks selgitama, kuidas ruum inimest mõjutab ja heaolu loob. Eesti riigi 100 aasta juubel koos „Hea avaliku ruumi” projektiga on selge samm õiges suunas. Arhitekti roll ja võime seisnebki ehk eelkõige või­ mes orkestreerida neid erinevaid instrumente, mis meie inimese poolt kujundatud keskkonda vormivad. Teine vägev tulevikku vaatav ja seda jaatav ettevõtmine on Tallinna peatänava ümber­ mõtestamine, kaua unistatud kesklinna sidumine merega. Taani arhitekt Ewa Westermark ütles hil­ jutisel linnafoorumil, et võime kavandada kui tahes häid liikuvuslahendusi, ent määravaks sel­

29

les, kas need ka õnnestuvad, saavad lõpuks ikka ka majad, mis tänavaid ääristavad. Kas tänava­ tasandi korrus on piisavalt läbitöötatud, kutsuv, vaheldust ja samas turvalisust pakkuv? Teatud praktikad ja koostöömudelid on muutunud, ent arhitektuuri tuum ruumi ja inimese sidujana ei muutu. Minu jaoks on arhitektuur alati olnud humanistlik diskursus, arhitekt on eelkõige inim­ konna teenistuses. Aga kuidas on arhitektide argipäevaga, milline on kontorite, büroode tulevik? Kalle Komissaarov püstitas ükspäev retoorilise küsimuse, kas riik peaks toetama kõiki Eesti arhitekte, et nad are­ neksid, või panema kogu ressursi ühe väljavalitu peale, et meile tekiks oma Pärt. Kahn meil ju juba on. Laeva veel ei ole. Aga eks bürood otsivad ikka oma teed, muidugi tahaks väljast öelda, et ehk oleks enam koostööd, kärgbüroomudeleid ja kon­ solideerumistki ehk kasuks, et tugevdada ekspor­ divõimekust, BIM-projekteerimise juurutamine oleks samuti hõlpsam. Reaalsuses ei saa neid asju keegi ette kirjutada, elu ja sisemine sund määra­ vad suuna. Enim saab ehk hoopis mõjutada hari­ dus. Peatselt on valmimas gümnaasiumi valik­ ainena arhitektuuri ainekava. Kunstiakadeemiat juhib hea õpetaja, arhitektuuriteadlane, kes oskab näha ja suhelda. Vähemalt väljast vaadates tun­ dub, et arhitekti märgatakse ühiskonnas ka üha enam. Vabariigi president tunnustas arhitekt Ülar Marki Valgetähe ordeniga silmapaistva panuse eest ühiskonna arengusse läbi oma loomingulise tegevuse. Vabariigi kultuuripreemia sai elutöö eest Veljo Kaasik. Mäletan, kuidas Veljo vaatas 1999. a minu kui sisseastuja konsultatsioonil Rootsis ja Inglismaal tehtud taieseid, mille hulgas ei olnud ühtegi korraliku natüürmorti ega pers­ pektiivvaadet, muigas ja ütles siis siiralt ja julgus­ tavalt, ei no – ma näen siin isikupära, see on hea, et on teistmoodi … Arhitektuurimuuseum on saanud uue hinga­ mise. Enne uute põnevate tulemas olevate näi­ tuste ootust meenub Wunderlichi retk sisearhi­ tektide sisekosmosesse, tervitused siit ka sise­ katele, rõõm on näha, et siin tundub koostöö elavnevat. Järgmisel aastal ootaks ehk ka maastikuarhitekte. Hea on näha, et arhitektid sekkuvad ja semmi­ vad, olgu see moekunsti, jalgrattanduse või kuns­ tisfääris, mõeldes ja kujundades ruumi läbi hea linnadisaini või kutsudes lahkama võimaliku fos­ foriidi kaevandamist või Talsinki tuleviku. Ehk ongi selline süsteemse visionääri roll, teist­ suguste võimaluste nägija roll nii vajalik ka tulevi­ kus? Vastutus näha tervikpildi ja detaili seoseid, visioneerida arengustsenaariumeid, sünteesida; ühest küljest näha suurt pilti ja seoseid, näha raha taga väärtusi, luua ja ära tunda kvaliteeti ja näha kvaliteedis seda, millest ka majanduslik väärtus

01/16 arh.

18.  EESTI ARHITEKTUURIMUUSEUMI TEGEVUSPLAANIDEST Triin Ojari, Eesti Arhitektuurimuuseumi direktor

Reformid, muutused Riigimuuseum on asi, mida riik enam nii väga ei taha pidada, eelistatakse sihtasutuse vormi – muu hulgas on argumendiks parem side valdkonnaga. Side valdkonnaga tähendab tegelikult ühte kohta loodava sihtasutuse nõukogus. Eelisena tuuakse välja ka paremaid majandamisvõimalusi, ehkki erasektori suuremahulisi toetusi muuseumi põhi­ tegevusele ma tulemas ei näe ja muuseumi sõltu­ matuse seisukohast ei peaks ma seda ka õigeks. Valitseb veendumus, et riik peab olema õhuke, tõhus ja kultuur võiks ise ka raha teenida. Endi­ selt on õhus kava liita EAM Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumiga – näib, et selle taga on loome­ majanduslik usk, et disain annab igale asjale lisa­ väärtuse. Muuseumikultuur on muutunud väga elamus- ja tarbimispõhiseks, mis mõjutab tugevalt ka muuseume ja arusaama muuseumi rollist – muuseumis võid end varsti tunda nagu poes, kus pakend on tähtis. Kõige keerulisem on tagada, et selle juures hea sisu alles jääks.

EALI ÜLDKOGU KOOSOLEK 10.03.2016

pikas perspektiivis genereerub. Ma arvan, et Eesti arhitektkond sammub õiges suunas. Soovida tahaksin julgust, järjepidevust ja teineteise julgus­ tamist. Sest see tundlikkus, mis on arhitekti loo­ vale professioonile eelduseks, võib olla vahel väsi­ tav ja tüütu, ent ometi on see tundlikkus, maailma mõistmise püüe inimeseks olemise mõte. Kas pole?

Mis kavas? Eesti Arhitektuurimuuseumi direktor Triin Ojari. Foto: Reio Avaste.

Kontekst Kuhu Eesti Arhitektuurimuuseum (EAM) regioo­ niaalselt ja ka ajalooliselt asetub ja mille põhjalt praegu riik struktuurimuutusi kavandab? Rahvus­ vahelise Arhitektuurimuuseumide Ühenduse (ICAM) kohaselt on muuseumi defineeriv kritee­ rium kogu olemasolu ja avatus publikule. Maail­ mas on veidi üle saja arhitektuurimuuseumi ja -arhiivi, valdav osa vanas maailmas. Iseseisvaid muuseume on vähem, need on pigem hübriidid, rahvuslike hiidmuuseumide osad, ülikoolide või rahvusarhiivide juures tegutsevad kollektsioonid või arhitektuurikeskuse tüüpi mitme funktsioo­ niga asutused. Seega oleme rahvusvahelises kon­ tekstis osa spetsiifilisest ja unikaalsest võrgusti­ kust. Põhjamaades on arhitektuurimuuseum nor­ maalsus, Ida-Euroopas mitte nii väga – Eestis ja Sloveenias asuvad ainsad aktiivselt tegutsevad muuseumid. EAM loodi 25 aastat tagasi ning see oli toona juba 15–20 aastat arhitektuuris toimu­ nud protsesside (postmodernism, avangard, oma rahvusliku ajaloopärandi väärtustamine ja uuri­ mine) loogiline jätk, kauaste püüdluste tulemus, teisalt ka viimane hetk riikliku asutuse loomiseks.

EAMil on aastas 30 000 näitusekülastajat ja kesk­ miselt 15 näitust. Jätkuvalt on tegu suurima ja parima arhitektuurinäitustele pühendatud saaliga Eestis ja iga näitus on nii vastutus kui ka sõnum ühekorraga. Kavas on muuta näitusesüsteemi ja maja funkt­ sionaalsust: atraktiivsemad püsinäitused, mitme­ suguste satelliitürituste ja publikuprogrammide sissetoomine (seminarid, loengusarjad), Arhitek­ tuurikooli tegevuse toetamise jätkamine. Olemas­ olevatest publikuprogrammidest võib esile tuua ekskursioonisarja „Avatud majad” (toimunud 20 korda), käima on lükatud Eesti arhitektide loen­ gusari ja arhitektuurifoto konkurss. Värsked trükised on „Elav ruum. Sajand Eesti arhitektuuri” ja Vilen Künnapu raamat, ilmumas on monograafia arhitekt Raine Karbist. Näitusi oleme kutsunud kureerima rohkem tegev­arhitekte, sest kureerimine ei ole hermeeti­ line kunstiteaduslik väli. Samuti eksperimentee­ rime näituseformaadiga: talvel toimus keldrisaalis unikaalne etendusnäitus „Ekspeditsioon Wunder­ lich”. Salto ruumiinstallatsioon, suvenäituseks on Kalle Komissarovi kureerimisel valmiv ülevaade projekteerimise ajaloost (rapidograafist arvutini). Oktoobris avame EALi kuraatorinäituse. Käige muuseumis ja ärge oma vanu pabereid ära visake – nende jaoks on olemas muuseum!

30

arh. 01/16 19.  ÜLEVAADE EESTI ARHITEKTUURIKESKUSE 2016. A TEGEVUSPLAANIDEST Raul Järg, EALI ÜLDKOGU KOOSOLEK 10.03.2016

Eesti Arhitektuurikeskuse juhataja

Eesti Arhitektuurikeskuse juhataja Raul Järg. Foto: Reio Avaste.

Eesti Arhitektuurikeskusel (EAK) on käsil hulk projekte, neist viis olulisemat on järgmised. 1. Näitus „Balti paviljon” esindab Eestit, Lätit ja Leedut 2016. a suvel toimuval 15. rahvusvaheli­ sel Veneetsia arhitektuuribiennaalil. Eesti kuraa­ tor on Johan Tali ja esitlusele tulevad paljude Eesti arhitektide ideed. Avamine on 27. mail ja näitus on avatud kuni novembri lõpuni. 2. „Eesti Vabariik 100” Tallinna peatänava arhitektuurivõistlus on osa „EV 100” program­ mist „Hea avalik ruum”. Peatänava projekti ees­ märk on luua riigi 100 aasta juubeliks Tallinna südalinna nüüdisaegne, 21. sajandisse sobilik inimkeskne linnaruum. See tähendab Pärnu maantee ja Narva maantee südalinnapoolsete otste ühendamist inimsõbralikuks, jagatud linna­ ruumi põhimõttel sündinud tervikuks. Sündiv peatänav kasutab tänavaruumi heaperemeheli­ kult, luues nii jalakäijate kui ka jalgratturite jaoks turvalise ja meeldiva keskkonna, arvestades ühis­ transpordi- ja autoliiklust ning piirkonna ettevõt­ jate vajadusi. Visioonikonkursi korraldab EAK koos Tallinna linnaga. Projekti toetavad Keskkon­ nainvesteeringute Keskus, Tallinna Sadam, Viru Keskus jt. Konkursi tähtaega pikendati aprilli lõpuni, kuna samal ajal toimus ka palju muid arhitektuurivõistlusi.

31

3. Tallinna arhitektuuribiennaal 2017. TAB on Baltimaade suurim, rahvusvahelise haardega arhitektuurifestival, mis tutvustab kohalikku arhi­ tektuurikultuuri, käsitleb aktuaalseid teemasid arhitektuuris ja heidab pilgu valdkonna tulevikku. TABi tuuma moodustavad kuraatorinäitus, süm­ poosion ja Tallinna visioonivõistlus. Kuraatori leidmiseks käib võistlus, kõik osalejad on teretul­ nud. Tema ülesanne on leida intrigeeriv peateema, sisustada kuraatorinäitus, visioonivõistlus ja süm­ poosion ning koostada kataloog ehk biennaali giid. Koolide näituse ja installatsioonivõistluse kuraatorid on EAK ise leidnud, need on Veronika Valk, Sille Pihlak ja Siim Tuksam. 4. Ruumiharidus. Käimas on arhitektuuri aine­ kava koostamine gümnaasiumiastmele koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Kultuuri­ ministeeriumiga. Seda veavad Kadri Klementi ja Kaire Nõmm. Eesmärk on sügisel jõuda arhitek­ tuuri ja ruumiõppe valikaine katsetamiseni esi­ mestes koolides. 5. Välkloengud. Veel sellel kevadel tuleb 50. välkloeng, palume varuda kannatust.

20.  EALI 2015. A AASTAPREEMIA LAUREAADI ETTEKANNE Peeter Pere

EALi asepresident ja EALi 2015. a aastapreemia laureaat Peeter Pere. Foto: Reio Avaste.

Laureaat rääkis preemia toonud hoonest ja selle valmimise protsessist.

01/16 arh.

EALI ÜLDKOGU KOOSOLEK 10.03.2016

21.  EALI TEENETEMEDALITE ÜLEANDMINE 2015. A PARIMALE KOLLEEGILE, TELLIJALE, MÕTESTAJALE JA INSENERILE Indrek Allmann Aasta parima kolleegi preemia laureaat Eva Hirvesoo on aktiivne ja staažikas eestseisuse liige, autoriõiguse komisjoni asutaja ja esimene esi­ mees. Ta on pidanud autoriõigusi tutvustavaid loenguid ja osalenud õigusaktide väljatöötamises, sealhulgas projekteerimise töövõtulepingu üldtin­ gimuste teksti koostamises.

Parim kolleeg 2015: Eva Hirvesoo. Foto: Reio Avaste.

Parim tellija Rakvere linn on eeskujulik arhitek­ tuuri edendaja, tulevikku vaatav, innovaatiline ja inspireeriv tellija, kes suudab üha uuesti tõestada, et oskab teha asju teistmoodi ja paremini kui teised.

Parim tellija 2015: Rakvere linn, Mihkel Juhkami. Foto: Reio Avaste.

Parim mõtestaja Ingrid Ruudi on arhitektuuri­ teadlane, kes koostas 2015. aasta ühe huvitavaima näituse („Ehitamata”), millega koos ilmus põhjalik tekstikogumik Eesti arhitektuuri üleminekuajast 1980. aastate lõpus – 1990. aastate alguses. Seni väheuuritud ajavahemikust oli näitusele kokku kogutud muljetavaldav hulk originaalteoseid. Põh­ jalik ja tänuväärne töö.

Parim mõtestaja 2015: Ingrid Ruudi. Foto: Reio Avaste

32

arh. 01/16

EALI ÜLDKOGU KOOSOLEK 10.03.2016

Parim insener Tõnu Peipman on hea koostöö­ partner, avatud suhtumisega ja innustav ehitus­ insener, kes armastab oma töös väljakutseid, lisaks on ta pikka aega oma töö kõrvalt õpetanud tulevastele arhitektidele konstruktsioonide põhitõdesid.

Parim insener 2015: Tõnu Peipman (vasakul). Foto: Reio Avaste.

Kolleegipreemia ja teenetemedalid andis kätte Indrek Allmann ja medalisaajad tänasid tiitli eest. Teenetemedal anti üle ka ametist lahkuvale EALi presidendile Indrek Allmannile kui heale diplo­ maadile, kes on presidendina parandanud EALi positsiooni ühiskonnas ajal, mil tuli samal ajal korrastada arhitektuurielu nii riiklikul tasandil kui ka võidelda eesliinil konkreetsete väärjuhtu­ mite lahendamisel.

Indrek Allman (vasakul). Foto: Reio Avaste.

22.  HÄÄLETAMINE. HÄÄLETUSSEDELITE TÄITMINE JA HÄÄLETUSKASTI PANEMINE 23.  EALI PRESIDENDI JA EESTSEISUSE LIIKMETE VALIMISE TULEMUSTE TEATAVAKSTEGEMINE

33

EALi revisjonikomisjon osutus valituks koos­ seisus Siiri Koot, Jüri Siim ja Raivo Tabri. EALi eestseisus osutus valituks koosseisus Aet Ader, Indrek Allmann, Oliver Alver, Ilmar Hein­ soo, Eva Hirvesoo, Jaak Huimerind, Alvin Jär­ ving, Kalle Komissarov, Raivo Kotov, Tõnu Laigu, Andres Levald, Marika Lõoke, Ülar Mark, Toomas Paaver, Peeter Pere, Tiit Sild, Mai Šein, Villem Tomiste, Emil Urbel ja Kalle Vellevoog.

valimiskomisjoni esimees Tiit Tomiste

24.  ÜLDKOGU LÕPETAMINE

Hääletusel osales 154 EALi liiget (sh 27 volitu­ sega) ja valimiskastis oli 153 kehtivat sedelit. EALi presidendi ja juhatuse liikme ametiko­ hale osutus valituks Katrin Koov. EALi aukohus osutus valituks koosseisus Mar­ gus Koot, Kadri Klementi, Mari Hunt, Angeelika Pärna (varuliige) ja Mihkel Urmet (varuliige).

EALi president Indrek Allmann

Eestseisuse uue koosseisu esimene koosolek. Foto: Kaire Pärnpuu.

1. EALi juhatuse liikmete valimine aastateks 2016–2018. K. Koov esitas EALi asepresidentide kandidaatideks eestseisuse liikmed A. Aderi, I. All­ manni, K. Komissarovi ja P. Pere. Hääletuse tulemusel valiti nad kõik EALi juha­ tusse ja ühtlasi EALi asepresidentideks. 2. EALi uue juhatuse eesmärkide ja tegevusplaani tutvustus. K. Koov selgitas, et tegevus­ kava alusel keskendub EAL lähiaastatel kahele teemale. Haridus: 1) ruumiõppe viimine riiklikku õppe­ kavasse üldhariduskoolides; 2) õppimisruumide e koolide nüüdisajastamine; 3) professionaalse kõrghariduse pidev arendamine. Arhitektuuripoliitika alal leiame riigiarhitekti teemale uue vaatenurga ja nime: arhitektuuri kompetentsikeskus. Aitame viia arhitekti päde­ vuse ka väiksematesse kohtadesse. 3. Töögruppide koosseisude ülevaatamine ja uute liikmete määramine. Arhitektuurivõistluste töögrupp, esimees K. Komissarov. Tehti ettepanek kutsuda töögruppi J. Huimerind, T. Paaver, R. Kotov, E. Urbel, M. Lõoke, I. Lubjak, A. Järving ja V. Tomiste (nõustusid).

4. Eestseisuse valimiskorra muutmine. I. Mald-Villand selgitas, et praktika on näidanud, et eestseisusse on uutel soovijatel praeguse vali­ missüsteemi alusel väga raske pääseda. Et hääletustulemus oleks laiapõhjalisem (tule­ mus sõltub valimissüsteemist) tutvustas ta kaht ettepanekut: 1) juurutada e-hääletamine, mis eel­ dab salajasest hääletamisest loobumist (põhikirja muutuse selle kohta peaks kinnitama järgmine üldkogu); 2) muuta valimisprotseduuri: igal valijal oleks 20 hääle asemel 5–10 häält. E-hääletamise ettepanekut ja salajase hääleta­ mise kaotamist pigem ei toetatud. Tehti ettepanek kaasata töögruppidesse rohkem EALi liikmeid väl­ jastpoolt eestseisust. Otsustati uurida erinevaid valimisprotseduu­ ride metoodikaid. 5. Arhitektuurivaldkonna arengukava töögrupi tegevuse tutvustus. P. Pere andis lühiüle­ vaate kohtumisest Kultuuriministeeriumis. Aren­ gukava töögrupil oli neli ettepanekut. 1) Koon­ dada erialased õigusaktid (määrused, normid, standardid) ühte kohta, st luua virtuaalne plat­ vorm mõne ministeeriumi juurde ning teha doku­ mendid mugavamini kasutatavaks, kõik uuendu­

Uue juhatuse tegevusplaan Uued juhatuse liikmed Eestseisuse valimise kord

24. MÄRTS 2016

Autoriõiguste töögrupp, esimees P. Pere. Tehti ettepanek jätkata samas koosseisus, kuna teema on lõpusirgel. Töögruppi kuuluvad praegu E. Hir­ vesoo, M. Šein, J. Huimerind, I. Tiigi, K. Enno, T. Laigu ja M. Urmet. Kuna Enno ei ole osalenud ühelgi koosolekul, otsustas eestseisus ta töögru­ pist taandada. Pere lubas teha järelepärimise, kes veel soovib töögrupis osaleda ja kes tagasi astuda. Ekspertiisi töögrupp, esimees P. Pere. Töö­ gruppi kuuluvad praegu T. Paaver, A. Levald, T. Laigu, M. Aunin, H. Grossschmidt, R. Lõoke, A. Valter, M. Kesküla, T. Trummal ja K. Koov. Tehti ettepanek kutsuda töögruppi K. Vellevoog (nõustus). Töögrupist taandasid ennast T. Trum­ mal ja K. Koov. Ehitus- ja planeerimise töögrupp nimetati seadusandluse töögrupiks, esimees P. Pere. Töö­ gruppi kuuluvad praegu T. Laigu, R. Järg, T. Paa­ ver, I. Heinsoo, O. Alver ja A. Levald. Tehti ettepa­ nek kutsuda töögruppi V. Valk. Pere lubas teha järelepärimise, kes veel soovib töögrupis osaleda ja kes tagasi astuda. Muinsuskaitseseaduse töögrupp, esimees P. Pere. Töögruppi kuuluvad praegu J. Huimerind, J. Jõgi, M. Mutso, T. Palm, M. Preem, T. Linna ja M. Mutso. Pere lubas teha järelepärimise, kes veel soovib töögrupis osaleda ja kes tagasi astuda. Ürituste töögrupp, esimees A. Ader. Tehti ette­ panek kutsuda töögruppi E. Kiivet, M. KarroKalberg ja S. Pihlak. Varasemast koosseisust jätka­ vad I. Aasoja, K. Vellevoog ja V. Tomiste. Infolisti lisatakse R. Järg.

Töögruppide koosseisud Arhitektuurivaldkonna arengukava töögrupi tegevus

Eestseisuse koosolekud

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

01/16 arh.

34

Detailplaneering Tallinnas Päring ehitusseadustiku kohta Esindaja ligipääsetavuse nõukogus Preemiate väljaandmine Rail Balticu ühiskiri Kutsenõude edasilükkamine

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

arh. 01/16

35

sed toimuksid sealsamas jooksvalt. 2) Arhitektuu­ rivõistluste tingimustest võiks tekkida standard (nt hoone projekti standardist on 15 aastaga saa­ nud määrus). 3) Teenuseekspordi kohta on tagasi­ side pigem negatiivne, sest arhitektiteenus on isiklik ja seotud kultuurikontekstiga, raske eks­ portida; arutati, kuidas muuta arhitektuurieks­ pordi strateegiat (otsekontaktide elavdamine ühiste töötubade kaudu, koostöö naaberriikide erialaliitudega, hangete ja võistluste info vahe­ tus). 4) Määrati neli töögruppi edasisteks tegevus­ teks: töökeskkond, ettevõtlus, rahvusvahelisus, haridus. Otsustati kutsuda ühele tulevastest eestseisuse koosolekutest V. Valk tutvustama arhitektuuri­ valdkonna arengukava. 6. Saaremaa Omavalitsuste Liidu päring uue ehitusseadustiku kohta. EALi poole on pöördu­ nud Saaremaa Omavalitsuste Liit, küsides EALi seisukohta uut ehitusseadustikku puudutavates küsimustes. Otsustati mitte võtta seisukohta, sest eestsei­ suse hinnangul ei puutu see teema EALi, EALi fookus on seadusandluse puhul mujal. 7. Süda kvartali protsess (Pärnu mnt 31, 33, 35, 37, 41, 41a, P. Süda 2/2a ja 4 kinnistute ja lähiala detailplaneering Tallinnas). Taust: otsustati teha Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (TLPA) ettepanek tellida detailplaneeringule sõl­ tumatu linnaehituslik ning arhitektuuri- ja kul­ tuuriajalooline ekspertiis (vt 14. jaanuari proto­ koll). EALi ettepanekut TLPA vastu ei võtnud. Eestsei­ sus pidas vajalikuks teha linnale uus pöördumine, algatusgrupp on juba koostanud selle kavandi ning arutleti kirja sisu üle. Otsustati moodustada Süda tn teemast huvita­ tud EALi liikmetest töögrupp, kes koostab pöör­ dumise ja esitab selle eestseisusele kinnitamiseks järgmisel koosolekul. 8. Rail Balticu teemaline ühiskiri. Taust: 15. veebruari EALi juhatuse koosolekul osales Toomas Kiho, kellega arutleti Rail Balticu teemal. Üheskoos leiti, et teema tuleks taas avalikkuse ees üles võtta. Tegu on suuresti ettevõtmisega, mille eesmärk on tuua Eestisse Euroopa Liidu raha, samas ei ole selge, mida Rail Baltic paremaks muudab. Plaaniti koostada ühispöördumine põh­ jendustega, miks Rail Balticut praegusel kujul mitte rajada või miks jätta see üldse rajamata, samuti lisada ettepanekud selle kohta, mida ja kuidas teisiti teha. Pöördumist võiks toetada laiem avalikkus, nt Eestimaa Looduse Fond, kul­ tuuri-, transiidi- ja majandusspetsialistid, st eri valdkondade autoriteedid, kelle sõnal on kaalu.

Otsutati, et Kiho koostab pöördumise kavandi. Seejärel arutati Kiho teksti 21. märtsi juhatuse koosolekul, kus osales K. Vellevoog, ja otsustati, et K. Komissarov lisab pöördumisse EALi poolt lõigu, mis juhib ebakõladele tähelepanu arhitekti vaatenurgast. Töösse otsustati kaasata peale juha­ tuse T. Paaver ja A. Levald ning arutada teemat eestseisuses. K. Vellevoog tutvustas Rail Balticu teemalise pöördumise ideed ja toimus arutelu. Otsustati paluda esitada eestseisusele valmis tekst kooskõlastamiseks. 9. Preemiate „Eramu” ja „Väike” väljaandmise korra muutmine ning arhitektuuri aastapreemiate struktuur. Arutati, kas lõpetada preemia „Väike” väljaandmine või anda see välja aastapreemiate galal. Otsustati toetada preemia väljaandmise jätka­ mist ja üleandmist galal ning teha ürituste töö­ grupile ülesandeks tegeleda preemiate strukturee­ rimisega. 10. EALi esindaja määramine ligipääsetavuse nõukogusse. Sotsiaalministeeriumi juurde moo­ dustatud ligipääsetavuse nõukogus on 27 liiget ministeeriumidest, riigiasutustest, puuetega ini­ meste organisatsioonidest, ülikoolidest ja vaba­ ühendustest. Nõukogu ülesanne on teha ettepa­ nekuid hoonete ligipääsetavuse parandamiseks, nõustada valdkonna arengukavade koostamisel ning teha ülevaateid ligipääsetavuse ja univer­ saalse disaini küsimustes. Nõukogu on tegutse­ nud aprillist 2015 ja pidanud kolm piirkondlikku koosolekut (Tallinnas, Tartus, Pärnus), järgmine toimub Jõhvis eeldatavalt mais. Tänavu jätkatakse piirkondlikke koosolekuid, korraldatakse univer­ saalse disaini konkurss ja töögruppe ligipääseta­ vuse teemadel. Sotsiaalministeerium tunneb huvi, kas EAL on jätkuvalt huvitatud osalemisest nõukogu töös. Otsustati küsida EALi liikmetelt, kes oleks huvitatud nõukogu töös osalemisest. 11. Kutsenõude edasilükkamine. I. Heinsoo selgitas, et Majandus- ja Kommunikatsioonimi­ nisteeriumis (MKM) on tekkinud idee lükata edasi ehitusprojekti koostaja pädevuse tõendamise nõue. EALi kutsekomisjoni liikmete arvamuse kohaselt ei saa seda lugeda põhjendatuks, sest küsimust ei ole arutatud valdkonna kutse andja­ tega ega neid isegi mitte teavitatud sellest. Kohtu­ misel MKMis põhjendas A. Väärtnõu edasilükka­ mist järgmiselt: on vähe infot selle kohta, et alates 1. juulist peab kutset omama, ning kutsega arhi­ tekte on vähe.

01/16 arh.

12. Kaur Talpsepa EALi liikmeks astumise avalduse ja portfoolio läbivaatamine. Eestsei­ sus, vaadanud läbi Kaur Talpsepa EALi liikmeks astumise avalduse ja portfoolio, otsustas ta EALi liikmeks vastu võtta.

5. Viimsi riigigümnaasiumi arhitektuurivõistlus. K. Komissarov tutvustas võistlustingi­ musi (võistlusülesande koostas T. Tammik). Võist­ luse korraldab Riigi Kinnisvara AS (RKAS) kahe ala kohta: kool ja pargiala (100 tamme park). Eestseisus tegi tingimuste kohta rohkesti muudatusettepanekuid ja esitas küsimusi.

Kutsetunnistused

1. EAL andis kutsetunnistused üle arhitektidele, kellele EALi kutsekomisjon oli andnud oma 5., 19. ja 26. veebruari koosolekul arhitekti kutse: Andres Alver – volitatud arhitekt-ekspert, tase 8; Kersti Arulaid, Kristiina Arusoo, Elle Hein, Anne Kaarep, Kalle Kadalipp, Andres Kadarik, Mart Kadarik, Kaido Kepp, Kadri Kerge, Urut Kersalu, Katrin Koit, Kalev Lepik, Tiina Linna, Ivar Lubjak, Kätlin Mänd, Olavi Nõmmik, Inga Orav, Kalle Rannula, Rasmus Reinolt, Kaire Rjadnev-Meristo, Indrek Saarepera, Gert Sarv, Tatiana Zhuravleva, Tõnis Tarbe, Katrin Tom­ berg-Tohter, Anu Vaarpuu, Britt Vaher, Maret Volens – volitatud arhitekt, tase 7.

Aukohtu tegevuspõhimõtted

2. Aukohtu tutvustus. M. Koot tutvustas aukohtu tegevuspõhimõtteid ja eesmärke. Üldees­ märgid on 1) aukohtu protseduurireeglite täien­ damine (laekunud esildiste lahendamise asemel eelkõige eetiliste dilemmade ennetav analüüs ja seisukohavõtt); 2) soovitused käitumiseks tüüp­ olukordades EALi liikmetelt saadava tagasiside põhjal; 3) eetikakoodeksi täiendamine, sh EALi arhitekti vastutusalas olevate eetiliste valikute täpsem sõnastamine. Otsustati anda aukohtule volitus n-ö profiili muutmiseks.

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

7. APRILL 2016

Seenioride sektsiooni juhatus

3. EAL seenioride sektsiooni põhimääruse kohaselt valib sektsioon uue juhatuse liikmed peale EALi eestseisust uuendavat üldkogu. Juha­ tusse kuulus alates 2000. a valimistest viis seenior­arhitekti. Sektsiooni vastav koosolek toi­ mus 6. aprillil ja uus juhatus valiti järgmises koos­ seisus: Anne Siht (juhataja ja kirjatoimetaja), Anu Kotli (tervisetoetused), Riina Raig ja Krista Karu (reisid jm üritused), Dmitri Bruns ja Fredi Tomps (konsultandid). Otsustati kinnitada seenioride sektsiooni juha­ tuse uus koosseis.

Uus liige

Süda tn kiri

4. Vaadati üle Süda tn kirja täiendatud sisu. Otsustati saata kiri Tallinna Linnaplaneerimise Ametile ja Harju Maavalitsusele.

36

Viimsi riigigümnaasiumi võistlus

Eestseisus leidis, et tõele ei vasta väide, nagu valdkonnas tegutsejaid ei oleks piisavalt teavita­ tud pädevusnõude sidumisest oma erialal vastu­ tava spetsialistina tegutsemise õigusega. Sellest, et pärast üleminekut 8-tasemelisele kutsesüstee­ mile kehtestatakse nõue pädeva isiku kvalifikat­ siooni tõendamisest kutseseaduse kohase kutsega ka ehitusseadustikus, on erialaliidud teavitanud nii kutsealal tegutsejaid kui ka avalikkust juba aas­ taid. Näiteid nõuete tutvustamisest projekteerija­ tele ja avalikkusele: „8-tasemelisele kutsesüstee­ mile ülemineku põhimõtted”, ettekanne EALi eestseisuses (2010); „Üleminek 8-tasemelisele kutsesüsteemile”, ettekanne ehituskonverentsil (2010); „Arhitekti kutsest”, artikkel ajalehes Sirp (2012); „Arhitektide kutsealase kompetentsuse hindamisest”, artikkel Eesti Projektbüroode Liidu aastaraamatus (2012); „Muudatused kutse and­ mise korras”, ettekanne EALi üldkogul (2013); sama sisuga ettekanne Tallinna Tehnikakõrgkoolis (2013); sama sisuga ettekanne Eesti Kunstiaka­ deemias (2014); „Arhitekti kutse”, ettekanne Ehi­ tuskeskuse seminaril (2015). Teabega nõuete kohta, sh kutsestandardite ja kutse andmise kor­ raga, on olnud võimalik tutvuda EALi ja SA Kutse­ koda kodulehekülgedel. Tõele ei vasta ka väide, et väljastatud on liiga vähe kutsetunnistusi Eesti vajaduste rahuldami­ seks. EALil on u 400 liiget ja EAL on kutse and­ jana väljastanud 215 kehtivat kutsetunnistust tasemetele, mida ehitusseadustikuga nõutakse pädevalt spetsialistilt. Nõude edasilükkamine on diskrimineeriv nende suhtes, kes on kohusetundlikult oma teadmisi ja oskusi täiendanud ning omandanud nõutava kut­ setaseme, sh kandnud kutse taotlemisega seotud kulud. EAL juhib tähelepanu asjaolule, et kutse­ tunnistused on tähtajalised: kui nende rakenda­ mine edasi lükkub, kannatavad eelkõige pädevad spetsialistid, kes võivad ja saavad tegutseda oma valdkonna edendamise heaks. Otsustati, et I. Heinsoo koostab 1. juuliks mär­ gukirja pädevusnõude pikendamise vajaduse suh­ tes, selle allkirjastab K. Koov. Pöördumine saade­ takse MKMile, Kultuuriministeeriumile, Haridusja Teadusministeeriumile ning Riigikogu komisjonidele.

Kutsenõude edasilükkamine Uued liikmed

Võistlusülesanne: • täpsustada võistlusala, st kooli krundile lisaks tuleb pakkuda ideid ümbritseva pargiala lahendamiseks; • puudu on lisad (geodeetiline alusplaan, orto­ foto, uus üldplaneering, kergliiklusteede kaart; uuringud: radoon, geoloogiline hinnang); • lisadesse märkida uut õpikäsitust kirjeldavad dokumendid ja uurimused; • kontrollida planeeringus nõutud parkimis­ kohtade mahtumist krundile, kas koolihoovi tekib kohti? Vastasel juhul on soklikorruse parkla õigustatud; • ruumiprogrammis seletada lahti üld- ja ava­ tud pind. Hankedokumendid: • võistluse kestus vähemalt kaks kuud; • p 8.1: EAL ei pea ehitushinda arhitektuuri­ võistluse žürii hindamiskriteeriumina mõist­ likuks; see on ekspertide hinnang, mis on alu­ seks žürii tööle; jätkame vaidlemist ka tulevikus; • p 8.3: koordinaator ja eksperdid ei tohi hääle­ tamise ajal saalis olla, arutamise ajal küll; • p 8.6 on vastuolus p-ga 8.4 „Konkursi võitjate auhinnad jäetakse ära üksnes siis, kui žürii tunnistab võistluse ühtlasi ebaõnnestunuks”. Ettepanek: kustutada p 8.6, sest hankija ei oska võistlustöid hinnata (selleks on žürii); • p 11.3: kas alltöövõtja kogemus laieneb pak­ kujale, nt inseneri BIM-kogemus arhitektile? Hankelepingu projekt kohta lisaküsimus; • miks on trahve suurendatud võrreldes Rapla riigigümnaasiumi võistlusega? Miks on fik­ seeritud hinnad, mitte pole seotud projektee­ rimistasu määraga, nagu tavaliselt projektee­ rimislepingutes? Otsustati tingimused kooskõlastada juhul, kui need parandused on sisse viidud ja küsimustele vastatud.

Innove infopäeva kohtumine Rail Balticu kiri Loomestipendiumide taotlused

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

arh. 01/16

37

6. Rail Balticu kirja lõigu sõnastus. Vaadati üle EALi lisatav lõik Toomas Kiho koostatud kirja Rail Balticu kohta. Soovitati teha kohe kirja alguses konkreetsed ettepanekud ja lisada raudteevõrgu dubleerimise teema. 7. Kohtumine Haridus- ja Teadusministeeriumis, Innove infopäev. K. Koov andis lühiüle­ vaate põhikoolide hoonete korrastamise teemali­ sest kohtumisest I. Riisaarega ministeeriumis, kus osalesid ka A. Ader ja P. Pere. Seal lepiti kokku, et EAL teeb koostöös MTÜga Ruumiharidus ette­ kande Innove infopäevadel 20.–21. aprillil.

8. Kutsenõude edasilükkamine. I. Heinsoo andis ülevaate arhitektuuri, geomaatika, ehituse ja kinnisvara kutsenõukogu koosolekust, see nõu­ kogu kogunes 6. aprillil uues koosseisus. Kutse­ nõukogu tegevuse eesmärk on arendada ja raken­ dada oma valdkonna kutsesüsteemi, põhiülesan­ ded on teha ettepanekuid kutsestandardite väljatöötamiseks ja uuendamiseks ning kinnitada neid. Lisaks annab kutsenõukogu kutse andja õiguse ja osaleb kutse andmise tegevuse järeleval­ ves, kinnitab kutse andmise korra, kutse andmise ja taastõendamise tasu suurused ning täidab muid seaduses sätestatud ülesandeid. EALi esindab kut­ senõukogus I. Heinsoo. Seekordsel koosolekul tehti muudatus volitatud arhitekt, tase 7 kutsestandardisse ja kutse and­ mise korda seoses läbivate kompetentsidega. Punkti 15 kohaselt kasutab volitatud arhitekt, tase 7 oma töös eesti keelt tasemel vähemalt C1, aga uue korra kohaselt tasemel vähemalt B2. Kinnitati uus kutse andmise kord, mis hakkab kehtima 2016. a sügisel. Vanast korrast võeti välja taotluse vormid, hindamiskriteeriumid ja muud täpsustused. Otsustati saata Majandus- ja Kommunikatsioo­ niministeeriumile I. Heinsoo koostatud kiri ehi­ tusprojekti koostaja pädevuse tõendamise nõude kehtimahakkamise vajaduse kohta ning uurida V. Valgult või Y. Alenderilt, kuhu veel tasuks kiri saata. Saata kiri tutvumiseks ka eestseisusele. 9. Ott Alveri EALi liikmeks astumise avalduse ja portfoolio läbivaatamine. Eestseisus, vaada­ nud läbi Ott Alveri EALi liikmeks astumise aval­ duse ja portfoolio, otsustas ta EALi liikmeks vastu võtta. 10. Toomas Karma EALi liikmeks astumise avalduse ja portfoolio läbivaatamine. Eestsei­ sus, vaadanud läbi Toomas Karma EALi liikmeks astumise avalduse ja portfoolio, otsustas ta EALi liikmeks vastu võtta. 11. EALile esitatud loomestipendiumide taotluste läbivaatamine. Vaadati läbi 1. aprilliks esi­ tatud loomestipendiumide taotlused. Johan Tali taotleb 2500 eurot Eesti, Läti, Leedu ühisekspo­ sitsiooni Eesti osa kureerimiseks ja korraldami­ seks näituse avamisjärgsel ajal ning võimaliku Eesti jätkunäituse ettevalmistuseks. Eestseisusel tekkis küsimus, kas ta selleks tegevuseks juba Eesti Kultuurkapitalilt toetust ei saa. Talil paluti eelarve lahti kirjutada, sh kaasrahastajate toetus (koos kasutuseesmärgiga).

01/16 arh. Mikk Mutso taotleb 750 eurot ettekande ja artiklite koostamiseks (kogemuste kirjeldamine ettekandes maavalitsuste planeerijate seminaril Raplas ja artiklites „Ruumi disain ja tegevuste disain”). Eestseisus palus täpsustada stipendiumi kasutuse eesmärki. M. Mutsol paluti täpsustada artikli kavandatavat mahtu ja sihtrühma, samuti eelarve jaotust ettekande koostamise ja artikli kir­ jutamise vahel. Millise üritusega on tegu ja millal see toimub?

Taotleja

Taotletav stipendium eurodes

Teised loomestipendiumide taotlused otsustati rahuldada järgmiselt (vt tabel). Ülejäänud stipendiumitaotlused otsustati vaadata läbi järgmisel koosolekul, kuna koosoleku lõpus puudus otsustamiseks kvoorum.

Stipendiumi kasutuse eesmärk

Eraldatud stipendium eurodes

Niina Mäger

1255

Narva raekoja projekti autoriõiguste lahendamine

1255

Uku Põllumaa

2300

Fotonäituse „Laulvad ehitised Eestis“ (LEE) koostamine ja korraldamine viies Eesti linnas. Objektidena pildistatakse väiksemaid laululavasid maal (14 tk)

2300

Ago-Livius Kerge

3195

Mälestusteraamatu „Arhitektiks“ koostamine

2500

Mikk Mutso

1750

Autoriloominguraamatu koostamine

1750

Leonhard Lapin

1000

Teoste valmistamine näitusele „Templid ja rituaalid“ Tallinnas Draakoni galeriis 8.–27.08.2016

1000

Anu Kotli

1300

Arhitekt Alar Kotli mitmekülgse loomingu arhiveerimine ja tutvustamine ise­ seisva illustreeriva materjalina loovust ja arhitektuuri käsitlevates ettekan­ netes koolides ja arhitektuuri õppekavades

1300

960

Fotografeerimiseks ja filmimiseks kasutatava tehnika hooldus, uuendamine, jooksvad kulud fotografeerimiseks ja filmimiseks

960

Reio Avaste Kadri Klementi

1027,5

Karin Tõugu

1027,5

Mari Hunt

1027,5

Aet Ader

1027,5

1027,5 Osalemine 2016. a Veneetsia biennaali ühisnäitusel Balti paviljonis ja bien­ naali külastamine

1027,5 1027,5 1027,5

Toomas Paaver

400

Reisikulud osalemiseks ettekandega arhitektuuridoktorantide üritusel „Adapt-r Practice Research Symposium“ Ghentis 21.–25.04.2016

400

Toomas Paaver

100

Ettekande koostamine arhitektuuridoktorantide üritusel „Adapt-r Practice Research Symposium“ Ghentis 21.–25.04.2016

100

38

arh. 01/16

Innove Pärnu sadamaala võistlus infopäev Stipendiumide taotlused

21. APRILL 2016 1. Pärnu sadamaala arhitektuurivõistlus. K. Komissarov tutvustas arhitektuurivõistluse tingimusi, mis palutakse EALil kooskõlastada. Võistluse preemiafond on 20 000 eurot. EALi võistluste töögrupp on tingimused üle vaadanud ja nende tehtud märkused on tingimustesse sisse viidud, v.a žürii koosseisu puudutav (žüriiliikme­ tel puudub kutsekvalifikatsioon). Eestseisus tegi ettepaneku asendada K. Süda ja A. Roosaar kva­ lifitseeritud arhitektide R. Parve ja E. Urbeliga. 2. Lühiülevaade Innove infopäevast. 20.–21. aprillil toimus Tartus ja Tallinnas Innove põhikoo­ livõrgu korrastamise teemal infopäev. EAList osa­ lesid Katrin Koov ja Kadri Klementi ettekandega,

Taotleja

Taotletav stipendium eurodes

mille sisuks oli muutunud õpikäsitusele vastav kooliruum ja võimalused selle saavutamiseks. Samal teemal ilmub Postimehe vahelehes 29. april­ lil artikkel. Innove taotluste läbivaatamise komis­ joni on kutsutud ka EALi esindaja. 3. Loovisikute stipendiumide eraldiste esimese vooru jätkamine, stipendiumide eraldamise korra ülevaatamine. Jätkati EALile 1. aprilliks esitatud loomestipendiumide taotluste läbivaatamist. Paluti täpsustada Maie Kaisi, Jan Skolimowski, Aleksandr Zverevi, Ingrid Aasoja ja Tiit Trummali taotlust. Ülejäänud taotlused otsustati rahuldada järgmiselt (vt tabel).

Stipendiumi kasutuse eesmärk

Sõidutoetus USA idaranniku ülikoolide, stuudiote ja õppejõudude külastu­ steks doktorantuuri või postgrad-programmi valimiseks

Eraldatud stipendium eurodes

Sille Pihlak

800

Leles Luhse

400

Kaie Enno

400

Mikk Mutso

750

Ettekande ja artiklite koostamine

500

Grete Veskiväli

400

Õppereis Andaluusiasse Lõuna-Hispaanias ja sellega seotud kulud

400

Tutvumine Portugali ajaloolise ja uuema arhitektuuriga

800 400 400

Johan Tali

2500

Eesti, Läti ja Leedu ühisekspositsiooni Eesti osa kureerimine ja korraldamine näituse avamisjärgsel perioodil ning võimaliku Eesti jätkunäituse ettevalm­ istus

2500

Indrek Näkk

2000

Osalemine Euroopa Arhitektide Nõukogu töökoosolekutel Euroopas (viis koosolekut perioodil jaanuar–juuni 2016, à 400 eurot)

2000

Indrek Allmann

2500

Veneetsia arhitektuuribiennaali Balti paviljoni sisutükikese loomine

2500

Katrin Koov

400

Kadri Klementi

600

Sille Pihlak

400

400

Aleksandr Zverev

400

400

Ingrid Aasoja

400

400

Katrin Koov

400

400

1000

400

Ülar Mark

Põhihariduskoolide infopäeva loengu ettevalmistamine

400 600

Margit Mutso

400

Madis Eek

400

Karli Luik

400

400

Ott Alver

400

400

Peeter Pere

400

400

Andrus Kõresaar

400

400

Raivo Kotov

400

400

39

Veneetsia arhitektuuribiennaali külastamine

400 400

1. Arhitektuurivaldkonna arengukava tutvustamine. Külalisena kutsutud V. Valk tutvustas arhitektuurivaldkonna arengukava loomist. See ei ole mitte ministeeriumi, vaid valdkonna arengukava. Tavaliselt tuleb arengukava koosta­ mise initsiatiiv valdkonna seest, kuid kuna arhi­ tektuurivaldkonnas ei ole olnud seni aktiivset ini­ mest ega institutsiooni, kes seda protsessi veaks, siis teeb seda praegu Kultuuriministeerium. Ees­ märk on saada arengukava valmis 2016. aasta lõpuks. Arengukava eesmärk on välja selgitada, millist arengut soovitakse valdkonnas näha ja mil viisil ellu viia. Arengukava töötab kahel tasandil: 1. ühisvaade sellele, mida on valdkonna aren­ guks vaja teha – see ei ole arhitektuuriloome manifest ega ka arhitektuuripoliitika, vaid pigem visioon (erialainimese) töökeskkon­ nast;

2. Tallinna arhitektuuribiennaali tutvustus. Tallinna arhitektuuribiennaali (TAB) 2017 märk­ sõna on bio.T.A.llinn. TAB ühendab biotehnoloogia ja nüüdisaegse linnaplaneerimise eesmärgiga tasa­ kaalustada linna elukeskkonda. Kuraator on Clau­ dia Pasquero Londonist. Tulemus kuulutatakse välja 15.–16. mail. Seekordne kuraatorite valik on olnud teadlik, sest tänu neile on loota rohkem rahvusvahelist tähelepanu. Tehti ettepanek anda TAB 2017 infot ka UIA-le ja ACE'ile, kes omakorda jagaksid seda edasi. 3. EALile esitatud loomestipendiumide taotluste läbivaatamine jätkub. Vaadati läbi M. Kaisi täiendatud loomestipendiumi taotlus. Otsustati M. Kaisi taotlus rahuldada. 4. Stipendiumide uue korra ja stipendiumitaotluste komisjoni kinnitamine. Stipendiu­ mitaotluste komisjonis on nõustunud osalema Mai Šein, Alvin Järving, Emil Urbel, Elo Kiivet ja Margit Mutso. Veronika Valk osaleb ministee­ riumi poolt. Otsustati: • kinnitada stipendiumitaotluste komisjoni koosseis 14 poolt- ja 1 vastuhäälega; • arutada stipendiumide uue korra kinnitamist eestseisuse järgmisel koosolekul; • saata stipendiumide maksmise kord eestsei­ susele veel kord tutvumiseks. 5. Ülevaade kohtumisest E. Männiga. K. Koov andis lühiülevaate kohtumisest E. Männiga (25. aprilli juhatuse koosolek Tallinna Linnapla­ neerimise Ametis). Teemadeks olid aktuaalsed planeeringud Tallinnas ja mereääre tervikvisiooni koostamine. Otsustati saata kohtumise protokoll eestseisu­ sele tutvumiseks. 6. Ülevaade Rahandusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi ja EALi kirjavahetusest arhitektuurivõistluse paragrahvi planeerimisseadusse lisamise teemal. K. Koov andis teemast ülevaate: 3. veebruaril tegi EAL Kul­tuuri­

Tallinna arhitektuuribiennaal

Arengukavas on kirjas valdkonna eri tahkude (ettevõtlus, haridus, pärand, sündmused, rahvus­ vahelistumine, teenuse eksport jne) vajadused. See koondab valdkonnas institutsioonide ja loov­ isikute eesmärgid strateegiaks, mis on juhiseks nii neile endale kui ka avalikule sektorile.

Arhitektuurivaldkonna arengukava Kohtumine TLPAs Loomestipendiumi taotlus Stipendiumide taotlemise kord ja komisjon

5. MAI 2016

2. mida eesmärgid tähendavad riikliku priori­ teedi mõttes – riigi poliitika tasandil on aren­ gusuundade dokument valdkonna ettepanek riigile poliitiliste otsuste tegemiseks.

Planeerimisseaduse muutmine

K. Koov ja I. Mald Villand tutvustasid eestseisu­ sele kaht ettepanekut loomestipendiumide taot­ luse ja eraldamise korra kohta: 1. taotleja kirjutab 100–300 sõna pikkuse sisu­ kokkuvõtte/(reisi)programmi, mille põhjal teeb eestseisus otsuse; 2. moodustada komisjon, kes vaatab taotlused põhjalikult läbi ja esitab eestseisusele kinnita­ miseks. Eestseisus toetas mõlemat ettepanekut. Otsustati, et stipendiumide tutvustamiseks saa­ dab I. Mald-Villand EALi listidesse selgituse, lisa­ des nimekirja, mille jaoks saab toetust taotleda. Ka Teatajas avaldatakse samasisuline uudis. Loomestipendiumi maksimummäär on 2500 eurot taotleja kohta. Eestseisus tegi ettepaneku viia stipendiumide eraldamise korda sisse erandi võimalus: eriti põhjendatud taotluste puhul võiks olla võimalik eraldada loomingulisele projektile suurem summa. Ettepanek kinnitati. Eestseisuse arvamuse kohaselt osaleb I. Näkk liiga paljudes töögruppides ja sellega seotud kulud ületavad loomestipendiumi maksimummäära. Otsustati: • loomestipendiumi taotleja kirjutab taotlusse 100–300 sõna pikkuse sisukokkuvõtte/(reisi) programmi; • moodustada loomestipendiumide komisjon, kes vaatab taotlused läbi ja esitab otsuse eest­ seisusele kinnitamiseks; • Indrek Näkil tuleb valida üks-kaks töögruppi, mille töös ta osaleb.

40

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

01/16 arh.

Kuraatorinäitus Tallinna Kaubamaja võistlus Rävala pst arendus Väikepreemia žürii Loomestipendiumi taotlus Tartu tähetorni lipuväljaku võistlus Loovisikute stipendiumide taotlemise uus kord ja vorm

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

arh. 01/16

41

ministeeriumile ettepaneku lisada planeerimis­ seadusse arhitektuurivõistlust käsitlev paragrahv ja sai sellele toetava vastuse. 2. aprillil tegi EAL Rahandusministeeriumile (A. Aasale) kirjaliku ettepaneku kohtuda, et põhjendada seda soovi. 7. Ülevaade EALi kuraatorinäituse objektidest ja kujunduskontseptsioonist. K. Bach­ mann tutvustas EALi aastanäitust 2016 „Kuhu kadus euro?” (kuraatorid M. Karro-Kalberg, K. Bachmann ja A.-L. Unt). Näitus teeb üle-, tagasi- ja edasivaate euroraha kasutamisest. Näi­ datakse avalikke objekte, mida on rahastatud Euroopa Liidu tõukefondidest. Objekte (u 20) eks­ poneeritakse tüübi kaupa: kergliiklusteed, külas­ tuskeskused, turismiobjektid jne. Tuuakse esile nii edukaid kui ka ebaõnnestunud näiteid. Info objektide kohta on koondatud valgest kangast kabiinidesse (ühesuurused), mille välisküljele on trükitud objekti nimi, valmimisaasta ja pindala. Kabiini sees näitab projektor hoone piltide see­ riat. Siseseintele on kinnitatud objekti plaanid ja lühitutvustus, tsitaadid intervjuudest. Lisaks kos­ tab helifailina objekti kirjeldus. Kirjeldused loevad sisse tuntud hääled (Helgi Erilaid, Toomas Lass­ mann, Anu Lamp, Hillar Palamets jt). Tekstid sisaldavad vajalikku infot, kuid on pandud ilukir­ janduslikku vormi (autor Jan Kaus). Tehti ettepanek näituse visuaalse poolega edasi töötada ja kaasata töögruppi näitusekogemusega arhitekt. 8. Väikepreemia žürii kinnitamine. Väikepreemia žürii: A. Ader, I. Lubjak, E. Kaare, I. Gur­ janova ja välisarhitekt. Tehti ettepanek kaasata žürii töösse välisarhitekt Vesa Humalisto. Otsustati kinnitada väikepreemia žürii koosseis. 9. Rävala pst arenduse tutvustus. Raivo Kotov tutvustas Rävala pst arendust. Rävala Galerii arhi­ tektuurilahenduse on koostanud KOKO Arhitek­ tid koos Benoy (London) ja Rstudio for architec­ ture (Rootsi). Planeeringut teeb K-Projekt. Eest­ seisuse liikmed esitasid kriitilisi linnaehituslikke küsimusi projekti kohta ja vaidlustasid projekti esitlemise viisi meedias (pressiteates kasutati peatänava terminit Rävala puiestee kohta, samal ajal kui käib peatänava arhitektuurivõistlus Pärnu maantee kohta, tekitades sellega segadust, samuti polnud pressiüritusele kaasatud Tallinna Linna­ planeerimise Ameti töötajaid).

19. MAI 2016 1. Tallinna Kaubamaja arhitektuurivõistluse hetkeseis. K. Komissarov tutvustas arhitektuuri­ võistluse hetkeseisu. EALi juhatus oli esitanud eestseisusele ettepaneku kinnitada juhatuse sei­ sukoht EALi kinnituse kohta võistlustingimustele. Eestseisus tegi ettepaneku seada võistlustingi­ muste kooskõlastamise eeltingimuseks ka Viru keskuse galerii lammutamine. Otsustati kinnitada juhatuse seisukoht: „Kau­ bamaja võistlustingimused on EALi hinnangul praegusel kujul valmis avalikul arutelul avaldami­ seks. Võistlustingimustes on hetkel läbi aruta­ mata kvartali ümber toimiva liikluslahenduse teema, mille valmimise osas teevad Tallinna Lin­ naplaneerimisamet ja Kaubamaja lähikuudel koostööd; samuti on EALi poolt läbi vaatamata tingimustega kaasapandav projekteerimistööde teenuse leping. EALi seisukoht on, et võistluse väljakuulutamise hetkeks peab tingimustele olema lisatud linnaga kooskõlastatud liiklus­ skeem, samuti peab olema selge edasine tegevus Viru keskuse galerii osas. EAL eestseisuse kindel seisukoht on, et Viru keskuse galerii tuleb eemal­ dada. EAL eestseisus toetab Muinsuskaitseameti ettepanekut taasavada Gonsiori tänava vaatekori­ dor, mis on suletud Kaubamaja ja Viru keskust ühendava galeriiga.” 2. Tartu tähetorni esise lipuväljaku arhitektuurivõistluse tingimuste kooskõlastamine. Tartu linn on esitanud EALile kooskõlastamiseks Tartu tähetorni esise lipuväljaku arhitektuuri­ võistluse tingimused. Võistluste töögrupp on need läbi vaadanud ja teinud märkused (preemia­ fond – preemiate struktuur on vale, žürii – kvalifi­ katsioon ebapiisav, projekteerimise hind), kuid Tartu linn ei ole tagasisidet veel andnud. Otsustati mitte kooskõlastada praegu tingi­ musi, sest neis on liiga palju lahtisi punkte. 3. EALi loovisikute stipendiumide taotlemise ja maksmise korra ning uue vormi kinnitamine. Eestseisus tegi ettepaneku lisada, et taot­ lus tuleb esitada enne (õppe)reisi. Otsustati 19 poolthäälega kinnitada EALi loo­ visikute stipendiumide taotlemise ja maksmise korra uus vorm. 4. Jan Skolimowski loomestipendiumi taotluse teistkordne ülevaatamine. Vaadati läbi J. Skolimowski korrigeeritud taotlus. Otsustati taotlus rahuldada.

Eesti Arhitektide Liidu juhatuse ettepanekud Haabersti ringi projekti jätkamiseks - koostada kvalitatiivne (väärtuspõhine) uuring projekteeritava liiklussõlme ja seda ümbritseva linnaruumi kohta (hoonestus, avalik ruum, pargid) - koostada jalakäijate ja jalgratturite liikumise ana-

7. Sügisel planeeritavast hariduskonverentsist. Eesti Kultuuri Koda plaanib sügisel korral­ dada Eesti Rahva Muuseumis hariduskonverentsi, kus üks teemadering on EALi ettepanekul ruumi­ haridus. K. Koovi ettepanek on seal rääkida sel­ lest, kuidas erinevatele vanuserühmadele tutvus­ tada ruumi nii laialt kui võimalik. Kuna ruum on oluline, tuleks anda selle kohta teavet juba algkoo­ list alates, mitte rääkida arhitektuurist ainult pro­ fessionaalse kõrghariduse tasandil. EALi juhatus ootab ideid, millest veel konverentsil rääkida.

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

Reidi tee ja mereäärne linnaruum Tallinnas

Eesti Arhitektide Liidu juhatuse ettepanekud Reidi tee projekti jätkamiseks Üldised ettepanekud: - koostada kvalitatiivne (väärtuspõhine) uuring projekteeritava tänava ja seda ümbritseva linnaruumi kohta (hoonestus, avalik ruum, pargid, mereäär) - koostada jalakäijate ja jalgratturite liikumise analüüs (nii kohalikud kui ka läbivad liikumised, tööpäevpuhkepäev, eri sihtgrupid, kiirused jms) - korraldada rannapromenaadi kujundamiseks maas­ tiku­arhitektuuri+linnadisaini avatud ideevõistlus Täpsemad planeeringulised ettepanekud: - käsitleda Reidi teed jaotustänavana ja lahendada liiklus vastavalt sellele - projekteerida autoliikluse rahustamiseks visuaalseid ja füüsilisi vahendeid (ülekäiguradadel teistsugune sillutis, kitsamad sõidukoridorid jms) - koondada autoliiklus koridori linnapoolsesse serva, ülejäänud ala kujundada lineaarseks rannapargiks (vt üldist ettepanekut eespool) - tuua aktiivne hoonefront tänava äärde, et tekiks tänavaruum - rajada ülekäigurajad sujuvalt, jalakäijate liikumissuundi arvestades - luua jalakäijate ühendus Kadrioru pargi ja Russalka vahelisele teljele

Pöördumine mereäärse linnaruumi visiooni teemal Eesti Arhitektide Liit teeb ettepaneku, et Tallinna Linnavalitsus koostaks pealinna mereäärse linnaruumi planeerimise põhimõtteid sõnastava visioonidokumendi. Tallinna mereäärne piirkond on suure avaliku huvi objekt, kus viimasel ajal on aset leidmas kiired muutused. Tallinna linna kohustus oleks omada tervikdokumenti, mis kehtestab ruumilise arengu põhimõtted linna ühele võtmepiirkonnale. Visioon peaks sõnastama üheselt arusaadavad põhimõtted nii erakinnistute kui ka avaliku linnaruumi projekteerimiseks, seal­hulgas määratlema avaliku huvi prioriteedid, ruumilised fookuspunktid jms. Dokument peaks koon­da­ ­ma ühest küljest juba kehtivad planeeringud ja teisalt seadma tingimused järgnevatele. Visioonidokument peaks sisaldama selgitavaid skeeme, visualiseeringuid, ideaalis maketti. EAL on nõus selle dokumendi koostamisel vajadusel abiks olema. Eestseisus pidas vajalikuks teha ekspertiis mereäärse linnaruumi, esmajärjekorras Reidi tee praeguse eskiisi kohta, samuti linnaruumi väär­ tuspõhine uuring.

Hariduskonverentsi plaanid

6. Reidi tee teemad. K. Koov teavitas eestsei­ sust, et EALi juhatus on saatnud Tallinna Linnava­ litsusele kirjad oma ettepanekutega Haabersti ringi ja Reidi tee projektide jätkamiseks ning ette­ paneku Tallinna mereäärse linnaruumi planeeri­ mise põhimõtteid sõnastava visioonidokumendi koostamiseks.

lüüs (nii kohalikud kui ka läbivad liikumised, tööpäevpuhkepäev, eri sihtgrupid, kiirused jms) - esitada tänavaprojekt koos kavandatud hoonestusega - eelistada jalakäijate maa peal liikumist (kuidas tagatakse jalakäijate turvalisus tunnelites, eriti õhtul, öösel?)

7. JUUNI 2016 EALi eestseisus otsustas arvata 7. juunil 2016 EALi põhikirja p 13.3 alusel EAList välja arhitekt Tõnis Palmi.

Liikme väljaarvamine

5. Ülevaade vahepeal juhatuses arutatud teemadest ja tehtust. 10. mail käis EALi juhatus kohtumas Taavi Aasaga (osalesid veel Endrik Mänd, Anu Hallik-Jürgenstein, Katrin Koov, Kalle Komissarov, Peeter Pere ja Aet Ader). Üks teema oli EALi ja linna koostööleping. EAL tõi esile mured ja ebaõnnestunud võistlused ning põhjen­ das vajadust sõlmida linnaga koostööleping. Tekkis mõte korraldada linnaosavalitsustele EALi ja Tallinna Linnavalitsuse ühine infopäev koostöö ja arhitektuurivõistluste teemal, näiteks septembris. Seda infot otsustati edastada ka meediale. Teise teemana käsitleti mereäärset linnaruumi. EAL küsis linnavalitsuselt mereäärse linnaruumi visioonidokumenti.

Juhatuse tööst

01/16 arh.

42

arh. 01/16

EALi uued liikmed Erko Luhaaru, snd 26.05.1986. Lõpetanud 2012. a Universität der Künste ning 2010. a Tallinna Tehnika­ kõrgkooli arhitektuuri ja kesk­ konnatehnika teaduskonna. Töötab arhitektuuribüroos Sweco Projekt AS arhitektina. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 268 (14.01.2016).

43

Elo Kiivet, snd 21.08.1982. Lõpetanud 2009. a Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneeri­ mise eriala. Töötab õppejõuna Tallinna Tehnikakõrgkoolis ja külalislektorina Tartu Kõrge­ mas Kunstikoolis. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 268 (14.01.2016).

Kaur Talpsep, snd 05.10.1981. Lõpetanud 2010. a Eesti Kunstiakadee­ mias arhitektuuri ja linnapla­ neerimise eriala. Töötab arhi­ tektuuribüroos Kauss Arhitek­ tuur OÜ arhitektina. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 272 (24.03.2016).

Vaike Pungas, snd 19.11.1959. Lõpetanud 1982. a Eesti Riiklikus Kunsti­ instituudis arhitektuuri eriala. Töötab arhitektuuribüroos Etik OÜ arhitekti ja juhata­ jana. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 269 (28.01.2016).

Ott Alver, snd 14.11.1985. Lõpetanud 2011. a Eesti Kunstiakadee­ mias arhitektuuri ja linnapla­ neerimise eriala. Töötab arhi­ tektuuribüroos Arhitekt Must OÜ. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 273 (07.04.2016).

Raili Hurt, snd 25.05.1981. Lõpetanud 2009. a Eesti Kunstiakadee­ mias arhitektuuri ja linnapla­ neerimise eriala. Töötab arhi­ tektuuribüroos RTG Arhitek­ tid OÜ arhitekti, projektijuhi ja vastutava spetsialistina ning on juhatuse liige. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 269 (28.01.2016).

Toomas Karma, snd 13.01.1958. Lõpetanud Tallinna Ehitus- ja Mehhaani­ katehnikumi arhitektuuri eri­ ala. Töötab arhitektuuribüroos Karma Projekt OÜ. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 273 (07.04.2016).

01/16 arh.

EALi noortekogu uued liikmed Kirke Päss, snd 07.09.1992. Õpib Eesti Kunstiakadeemias arhitektuu­ riteaduskonnas arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala 4. kursusel. Alus: EALi eestsei­ suse otsus nr 263 (15.10.2015).

Lõppenud arhitektuurivõistlused

„EV 100” KURESSAARE KESKLINNA AVALIKU RUUMI ARHITEKTUURIVÕISTLUS (11.09.–03.12.2015) Avatud ideevõistluse eesmärk oli leida terviklik ruumiline lahendus Kuressaare kesklinna peatäna­ vate ja platside arendamiseks. Ümberehituse siht on muuta linnaruum inimsõbralikumaks, mitme­ kesisemaks, tänapäevaseks ja esinduslikuks ning ajaloolist pärandit rõhutavaks avalikuks ruumiks, mis pakuks meeldivat ja turvalist keskkonda ning tegevusvõimalusi igas vanuses inimestele igal aastaajal. Esikoha pälvis töö märgusõnaga „Vaip”, mille autorid on arhitektid Häli-Ann Tooms ja Mari-Liis Männik arhitektuuribüroost Projekt Kuubis OÜ. Esimese preemia suurus oli 6000 eurot.

Teise preemia (4500 eurot) vääriliseks tunnistati töö märgusõnaga „Saar” (Helin Vahter, Maarja Kask, Ralf Lõoke, Andro Mänd, Ragnar Põllukivi ja Margus Tamm; Salto arhitektuuribüroo OÜ). Kolmas preemia (3500 eurot) läks kavandile mär­ gusõnaga „Väli” (Kristiina Way, Kristel Niisuke, Siim Tiisvelt ja Olav Remmelkoor; Projektikoda OÜ). Ergutuspreemia (2000 eurot) pälvis kavand märgusõnaga „Saare murded” (Ott Alver, Alvin Järving, Mari Rass ja Kaidi Põder; Arhitekt Must OÜ).

44

arh. 01/16

Lõppenud arhitektuurivõistlused

„EV 100” ELVA KESKLINNA AVALIKU RUUMI ARHITEKTUURIVÕISTLUS (15.12.2015–07.03.2016) Võistlusega otsiti ruumilist lahendust Elva linna Kesk tänavale ja seda ümbritsevale kontaktvöön­ dile. Võistluse eesmärk on anda peatänavale tagasi väärikas koht linnapildis ja sellega uus hingamine kogu kesklinna ruumile. Esitatud kaheksast ideekavandist pälvis esikoha töö märgusõnaga „Sõstrapõõsaste vahel”. Selle autorid on arhitektid Ülle Maiste, Diana Taalfeld, Anne Saarniit, Roomet Helbre ja Taavi Kuningas büroodest AT HOME OÜ, OÜ NU arhitektuur, ubin pluss OÜ ja OÜ TEMPT. Võidutöö meeskond pälvis preemia suurusega 6000 eurot. Teise preemia (4500 eurot) vääriliseks tunnistati töö märgusõnaga „Tender” (Gianfranco Franchi, Chiara Tesi, Rea Sepping ja Tõnu Laanemäe; Franchi+Associati). Kolmas preemia (3000 eurot) läks kavandile märgusõnaga „Elvale” (Anna End­ rikson, Erkki Annama ja Risto Parve; Karisma arhitektid OÜ ja KA arhitektid OÜ). Ergutuspree­ mia (2000 eurot) pälvis kavand märgusõnaga

„Elva elemendid” (Aet Ader, Mari Hunt, Karin Tõugu, Kadri Klementi, Kirke Päss ja Liina Soo­ saar; OÜ b210).

Margus Ivask (Elva Linnavalitsus), „EV 100” Elva kesklinna avaliku ruumi arhitektuurivõistluse võitjad (vasakult) Ülle Maiste, Anne Saarniit, Roomet Helbre, Diana Taalfeld ja Taavi Kuningas; žürii liige Kalle Vellevoog. Foto: Kaire Pärnpuu.

RAPLA RIIGIGÜMNAASIUMI IDEEKONKURSS (04.02.–29.03.2016) 4. veebruaril kuulutas Riigi Kinnisvara AS koos­ töös Haridus- ja Teadusministeeriumi, Rapla Val­ lavalitsuse ja EALiga välja ideekonkursi, et leida arhitektuurselt parim ja kasutusfunktsioonile sobivaim lahendus Rapla riigigümnaasiumi õppe­ hoone rekonstrueerimiseks ja sellele juurdeehi­ tuse rajamiseks. Seitsme võistlustöö hulgast tunnistati esikoha vääriliseks Salto arhitektuuribüroo OÜ ideelahen­ dus märgusõnaga „Lainurk”, mille autorid on Maarja Kask, Ralf Lõoke, Helin Kukk, Andro Mänd ja Monica Knoll. Võidutöö meeskond sai preemia suurusega 6500 eurot. Teise koha (4500 eurot) pälvis Kuu OÜ töö mär­ gusõnaga „Taru” (Joel Kopli, Juhan Rohtla, Koit Ojaliiv, Rene Sauemägi ja Liis Juuse). Kolmanda koha (3000 eurot) sai Novarc Group ASi töö mär­ gusõnaga „Laas” (Martin Aunin ja Annika Aas­ maa). Lisaks anti välja ergutuspreemia (2000 eurot) ConArte OÜ ideelahenduse „Raplaus” eest (Vilve Enno, Martin Lepplaan ja Lidia Zarudnaya).

NB! EAL jäi eriarvamusele preemiafondi suuruse suhtes. EALi hinnangul oleks see töö mahtu arvestades pidanud olema 16 000 asemel 25 000 eurot.

Rapla riigigümnaasiumi arhitektuurivõistluse võidutöö „Lainurk”, autorid Maarja Kask, Ralf Lõoke, Helin Kukk, Andro Mänd ja Monica Knoll Salto arhitektuuribüroo OÜst.

45

01/16 arh.

„EV 100” Viljandi keskväljaku ja ümbritseva linnaruumi arhitektuurivõistluse võidutöö autorid (vasakult) Roomet Helbre, Taavi Kuningas, Mihkel Urmet, Ülle Saarniit ja Ülle Maiste. Foto: Johan-Kristjan Konovalov.

Lõppenud arhitektuurivõistlused

„EV 100” VILJANDI PEAVÄLJAKU JA KESKLINNA AVALIKU RUUMI ARHITEKTUURIVÕISTLUS (10.02.–12.04.2016)

Arhitektuurivõistluse eesmärk oli leida tervikla­ hendus Viljandi Vabaduse platsi ja selle lähialade ning Tallinna, Vaksali ja Vana-Vaksali tänava aren­ damiseks sihiga muuta linnakeskus inimsõbrali­ kumaks, mitmekesisemaks, tänapäevasemaks, esinduslikumaks ja ajaloolist pärandit rõhutava­ maks avalikuks ruumiks. Võistlusele esitati kaks ideekavandit. Mõlemat pidas žürii hindamise ja premeerimise vääriliseks. Esikoha pälvis võistlustöö märgusõnaga „Tasa sõuab”, mille autorid on arhitektid Ülle Maiste, Diana Taalfeld, Anne Saarniit, Roomet Helbre, Taavi Kuningas ja Mihkel Urmet büroost At Home OÜ. Võidutöö meeskond pälvis preemia suurusega 6000 eurot. Teise koha preemia (4500 eurot) vääriliseks tun­ nistati töö märgusõnaga „VVV”, mille autorid on Kalle Komissarov, Üla Koppel, Madli Kaljuste ja Aet Ader OÜst Komissarov Arhitektuur.

SISEKAITSEAKADEEMIA UUE PEAHOONE ARHITEKTUURIVÕISTLUS (21.01.–13.04.2016)

21. jaanuaril kuulutas Sisekaitseakadeemia koos­ töös EALiga oma uue õppehoone ehituseks välja avatud arhitektuurivõistluse, et koondada põhiosa õppetööst tänapäevasesse ja energiasäästlikku peahoonesse Tallinnas Kase 61.

Sisekaitseakadeemia uue peahoone arhitektuurivõistluse võitjad Kristjan Lind, Katrin Vannas ja Janar Toomesso. Foto: Reio Avaste.

Žürii otsustas tunnistada võistluse võitjaks idee­ kavandi märgusõnaga „Faalanks”. Selle autorid on arhitekt11 OÜ arhitektid Illimar Truverk, Janar Toomesso, Katrin Vannas, Sander Paljak, Kristjan Lind, Hannelore Kääramees, Kaur Käärma ja Siim Tiigimägi ning TajuRuum OÜ maastikuarhitektid Edgar Kaare, Terje Ong ja Liina Einla. Esimese preemia suurus oli 13 000 eurot. Teise preemia (10 000 eurot) pälvis ideekavand märgussõnaga „Ürgorg”, mille autorid on Kava­ kava OÜ arhitektid Siiri Vallner, Indrek Peil, Kris­ tel Niisuke, Kristiina Way, Valdis Linde ja RiinKärt Ranne. Kolmas preemia (7000 eurot) anti ideekavandile märgusõnaga „Kamuflaaž” (Peeter Pere, Eva Kedelauk ja Mirko Traks; Peeter Pere Arhitektid OÜ). Ergutuspreemiad (à 3500 eurot) said ideekavan­ did „Magnum” (Pelle-Sten Viiburg Doomino Arhi­ tektid OÜst ning Liis Uustal ja Egon Metusala Metusala Arhitektid OÜst) ning „Märk” (Ralf Lõoke, Andro Mänd, Maarja Kask ja Helin Kukk Salto arhitektuuribüroo OÜst).

46

arh. 01/16 „EV 100” TALLINNA PEATÄNAVA IDEEVÕISTLUS (06.01.–25.04.2016)

Lõppenud arhitektuurivõistlused

6. jaanuaril kuulutasid Eesti Arhitektuurikeskus, EAL ja Tallinna linn välja ideevõistluse Tallinnale uue, 21. sajandisse kuuluva peatänava loomiseks riigi 100. sünnipäevaks. Võistlusega otsiti lahen­ dust, mis sobiks nii vormilt kui ka sisult Tallinna kui võimaliku Euroopa rohelise pealinna konteksti ning oleks nii kohalikele kui ka linna külalistele meeldivaks ajaveetmis- ja kohtumispaigaks. Võistluse esimene osa oli Vanasadama ja kesk­ linna vahelise liikumiskeskkonna arendamine, mille lõppeesmärk on luua südalinna inimkeskne ja tänapäevane linnaruum, ühendades sealsed kil­ lustatud toimepiirkonnad tervikuks. Projekt hõl­ mab Pärnu maantee südalinnapoolset lõiku ja Narva maantee algust, teises etapis ka peatäna­ vaga külgnevaid kvartaleid. Võistluse võitis töö märgusõnaga „Kevad linnas”, mis põimib tulevase linnaruumi ajaloolise, vana­ linna ümbritsenud bastionivööndiga. Töö autorid on arhitektid Toomas Paaver (Linnalahendused

OÜ), Indrek Kustavus (EXtech Design OÜ) ning Indrek Peil, Siiri Vallner, Kristel Niisuke, Valdis Linde ja Riin-Kärt Ranne (Kavakava OÜ). Teisele kohale tuli võistlustöö „Selgroog”, mille autor on arhitekt Villem Tomiste (OÜ Stuudio Tal­ linn). Kolmanda koha sai võistlustöö „Vurr”, mille autorid on Joel Kopli, Juhan Rohtla ja Koit Ojaliiv (Kuu OÜ), Raul Kalvo (OÜ inphysica technology) ning arhitekt Tõnis Savi. Ostupreemia pälvisid tööd märgusõnadega „Mitteeukleidilise geomeet­ ria tsoon” (Paco-Ernest Ulman ja Kaarel Künnap, OÜ Mudel) ning „Viru väljadel” (Margit Mutso ja Inke-Brett Eek (OÜ Arhitektuuribüroo Eek & Mutso OÜ), Meelis Maamägi (OÜ Kuu Stuudio) ning Juhan Teppart ja Ander Roosipuu). Võistlusele esitati kaheksa tööd ja võitja pälvis 12 000-eurose preemia. Teise koha preemia oli 9000 ja kolmanda koha preemia 6000 eurot. Mõlemad ergutuspreemiad olid 2500 eurot.

Tallinna peatänava ideevõistluse võidutöö „Kevad linnas”, autorid arhitektid Toomas Paaver (Linnalahendused OÜ), Indrek Kustavus (EXtech Design OÜ), Indrek Peil, Siiri Vallner, Kristel Niisuke, Valdis Linde ja Riin-Kärt Ranne. (Kavakava OÜ).

Ettevalmistamisel olevad arhitektuurivõistlused Tallinna Kaubamaja kvartali arhitektuurivõistlus, korraldaja AS Tallinna Kaubamaja. „EV 100” Narva korraldaja on Narva Linnavalit­ sus ja kaaskorraldaja EAL. Preemiafondi suurus on 16 000 eurot.

47

01/16 arh.

EALi teated

EALI VÄLJASÕIT RAKVERRE JA MÄETAGUSELE 13.–14. MAIL Kahel kaunil maikuu päeval toimus EALi tradit­ siooniline väljasõit, mille käigus seekord külasta­ sime Lääne- ja Ida-Virumaad. Teel Rakverre põika­ sime esmalt sisse Vihula mõisasse, kus teejuhti­ deks olid sealne haldusjuht Harri Karus ja ASi Restor peaarhitekt Mart Keskküla, kes on Vihula hoonete rekonstruktsiooniprojektide autor. Kiire ja meeleoluka ringkäigu järel Vihulas suun­ dusime Rakverre, kus tutvusime Targa Majaga ja saime selle valmimise lugu kuulda otse autorilt Oliver Alverilt. Edasi viis tee meid Rakvere linna­ arhitekti Angeelika Pärna juhtimisel Rohuaia las­ teaeda, Rakvere haigla juurdeehitisse, Aqva spaa juurdeehitisse ja valmivasse Reketloni spor­di­ hoonesse. Päeva teises pooles toimus Targas Majas EALi avalik vestlusõhtu, kus mõttevahetust suunas Ülar Mark. Teemaks oli tehnoloogiliste lahenduste ruu­ miline mõju: kas nutimajad on meie tulevik ja kas varsti saab rääkida nutikatest linnadest? Vestlus­ ringis osalesid ka Rakvere abilinnapea Rainer Mil­ top ja ettevõtja Roman Kusma. Väljasõit jätkus laupäeval Mäetaguse külastu­ sega. Vallavolikogu esimehe Veljo Kingsepa juha­ tusel tutvusime Mäetaguse mõisakompleksi ja uusehitistega. Mäetaguse vald on viimastel aasta­

Arhitektid külas Rakvere Targas Majas. Foto: Kaire Pärnpuu.

tel põlevkivi kaevandamise eest saadava ressursi­ tasu toel kõvasti ehitanud, oma elanikke hoitakse ja nende igapäevavajaduste eest kantakse hoolt. Nii on mõisapargi äärde kerkinud rahvamaja ja teenindusmaja, pisut kaugemale hoolekeskus eakatele, samuti on rekonstrueeritud põhikool. Mõisahoonetes tegutsevad peale vallavalitsuse nüüd ka supelmaja ja hotell, jäägrimuuseum ja käsitöömaja. Tagasiteel Tallinna käisime veel Aidu karjääris, kuhu lähiaastail kerkib tänapäevane veespordikes­ kus. Selle südameks saab rahvusvahelistele nõue­ tele vastav sõudekanal. Praegu on see piirkond muljetavaldav tehismaastik, kus on hästi näha inimtegevuse mõju keskkonnale. Reisi viimaseks peatuspunktiks sai Kiviõli seikluskeskuse uus teenindushoone. Kokkuvõtteks: oma silm on kuningas. Väljasõitu toetasid Eesti Kultuurkapital, Monier OÜ ja Velux Eesti OÜ.

Arhitektid külas Rakvere Targas Majas. Foto: Kaire Pärnpuu.

48

arh. 01/16 EAL, ESL ja EMAL SUVESEMINAR 2016 NARVAS 27.–28. augustil

EALi teated

MAHEARHITEKTUUR

• seminariosa TÜ Narva kolledžis • õhtune pidu uues Joaoru puhkekeskuses • pühapäeval Narva ekskursioon

Peaesineja: Rootsi maastikuarhitekt MARTIN ARFALK www.mandaworks.com Päevajuht: PIRET KRUMM Ettekannetega esinevad: KAUPO VIPP, tuntud publitsist ja raamatu “Globaalpohmelus” autor CLAUDIA PASQUERO, Itaalia/ GB arhitekt, TAB 2017 peakuraator, http://ecologicstudio.com ANJA DIRKS, Hollandi sisearhitekt, Euroopa Sisearhitektide Ühenduse president Õhtul Joaorus Narva oma bänd AVENUE ja öödisko, DJ SAN ANTONIO Narva ekskursiooni teejuhid: Ivan Sergejev, Madis Tuuder, Peeter Tambu

49

Peasponsor:

Suurtoetajad:

Toetajad:

EALI, ESLI JA EMALI SUVE­ SEMINAR 2016

EALI KURAATORINÄITUS „KUHU KADUS EURO?”

Traditsiooniline suveseminar tuleb taas, sel aastal Narvas 27.–28. augustil ja teemaks on mahearhi­ tektuur. Seminariosa toimub Tartu Ülikooli Narva kolledžis, õhtune pidu aga äsja valminud Joaoru rannahoones. Räägime loodust ja keskkonda säästvast ning väärtustavast arhitektuurist. Peaesineja on maas­ tikuarhitekt Martin Arfalk Rootsist, ettekande peavad ka Kaupo Vipp, Claudia Pasquero ja Anja Dirks. Esinejate kohta leidub täpsemat infot EALi kodulehel. Päeva juhib Piret Krumm, õhtusel peol astub üles Narva bänd AveNue ja tantsuks mängib DJ San Antonio. Vabaajaprogrammis on sponso­ rite mängud ja töötoad. Teisel päeval ootab meid giididega ringsõit Nar­ vas. Teejuhid on Narva uus peaarhitekt Ivan Ser­ gejev, Narva Linnavalitsuse arhitektuuri ja planee­ rimise osakonna muinsuskaitse vaneminspektor Madis Tuuder ning Narva eelmine peaarhitekt Peeter Tambu. Registreeruda juba saab. Ootame rohket osavõttu!

Näitusega analüüsitakse viimase kuue aasta jook­ sul eurotoetuste eest ehitatud objekte Eestis. Välja on valitud kümme tähtobjekti, mida vaadel­ dakse lähemalt, lisanduvad näited taristuobjek­ tide, külastuskeskuste ja turismiobjektide hulgast. Tuuakse nii edukaid kui ka ebaõnnestunud näiteid. Ettevõtluse Arendamise SA programmidest on jagatud raha nii kergliiklusteede ja linnapiirkon­ dade arendamiseks kui ka kultuuri- ja turismiob­ jektide väljaehitamiseks. See on jätnud olulise kihi Eesti linna- ja maamaastikesse. On objekte, mis on arhitektuuriliselt silmapaistvad (Lennusadam, teletorn ja energia avastuskeskus Tallinnas), kuid on ka palju selliseid, mida tuleks eraldi analüü­ sida. Kas toetusi on kasutatud otstarbekalt? Kas ehitatu on muutnud elukeskkonna paremaks? Kas objektid andsid kohalikule kogukonnale selle, mis oli plaanitud lähteülesandega? Meedias kajastatakse, et Eesti on eurotoetuste kasutajana passiivne. Ometi on ehitatud palju sel­ list, mille pärastisele ülalpidamisele ei mõelda või mis on mõõtkavalt Eesti kontekstis kohatu. Kuraatorid uurivad, kas mõnikord on surve euro­ toetusi kasutada liiga tugev. Kas ilma pikemalt mõtlemata taotletakse raha objektidele, mida tegelikult pole vaja, mis oma otstarvet hiljem loo­ detult ei täida ja mille tegelikku mõju ei kaaluta ega osata seetõttu ka ette näha?

01/16 arh.

EALi teated

Peagi algavad eurofondide uued taotlusvoorud. Näitus ärgitab mõtlema ja analüüsima seni tehtut ja kasutatut, juhib tähelepanu headele näidetele, millest eeskuju võtta, ja ebaõnnestumistele, mida peaks edaspidi vältima. Kuraatorid: Karin Bachmann, Merle KarroKalberg ja Anna-Liisa Unt (MTÜ Kino). Kuraatori­ näitus avatakse oktoobris 2016 Tallinnas Eesti Arhitektuurimuuseumis.

EALI AASTAPREEMIA JA VÄIKE­ OBJEKTI PREEMIA VÕITJAD SELGU­VAD DETSEMBRIS Kuni 30. maini sai esitada kandidaate EALi aastapreemia 2016 ja väikeobjekti võistlustele. Mõlema preemia saajad tehakse teatavaks 9. detsembril teatris NO99 toimuval arhitektuuripreemiate galal. Aastapreemia väljaandmist toetab AS Merko Ehitus. „Erialaliit soovib aastapreemiaga tõsta esile oma liikmeid, kelle looming rikastab siinset ruumikul­ tuuri värskete ideede ja kompromissitu arhitek­ tuuriga. Väikeobjekti võistlusega toome fookusse detailide olulisuse tervikpildis – oluline pole mitte suurus, vaid kvaliteet,” rääkis EALi president Katrin Koov. Aastapreemia suurus on 5000 eurot ja selle välja­ andmist toetab AS Merko Ehitus. Aastapreemia eesmärk on tunnustada igal aastal üht silmapaist­ vat arhitektuuriteost ja selle autorit. Kandidaate saavad esitada kõik EALi liikmed ja neid hindab väljastpoolt Eestit kutsutud sõltumatu arhitek­ tuuriekspert. Tänavu teeb selle otsuse tunnusta­ tud Hispaania arhitekt Fuensanta Nieto. „Esimese aastapreemia väljaandmise kogemus oli innustav ning me loodame konkursile tänavu veelgi aktiivsemat osavõttu kandidaatide ja ka kaasaelajate poolt. Tellija, ehitaja ja arhitekti hea koostöö ning üksteisega arvestamine on funktsio­ naalsete lahenduste ja väärt arhitektuuri sünni aluseks. Meil on oma 25aastase ajaloo jooksul olnud au ehitada suur hulk hooneid, mis on muga­ vad kasutajale ja kaunistavad oma olemasoluga keskkonda. Väärtustame arhitektuuri nii tellimus­ tööde kui ka meie enda arendatavate hoonete puhul,” ütles ASi Merko Ehitus juhatuse liige Tõnu Toomik. Väikeobjekti preemia suurus on 4000 eurot ja selle väljaandmist toetab Eesti Kultuurkapital. Preemiale saavad kandideerida ajavahemikus 2013–2015 valminud väikeobjektid: arhitektuur­ sed väikevormid, väikesemahulised ehitised ja maastikuobjektid. Žüriisse kuuluvad Eesti arhitek­ tid Aet Ader ja Ivar Lubjak, disainer Ilona Gurja­ nova, maastikuarhitekt Edgar Kaare ning Soome arhitekt Vesa Humalisto. Täpsem info mõlema võistluse tingimuste kohta: www.arhliit.ee.

„Kahn.Saarlane“. Foto: Arne Maasik. Kaane kujundus: Martin Pedanik.

NÄITUS „KAHN. SAARLANE” KURESSAARES 11. märtsil avati Kuressaare linnuses näitus „Kahn. Saarlane”, mis oli avatud 17. aprillini. Näi­ tus on uuesti avatud 14. juulist 14. augustini. Louis Kahni 115. sünniaastapäevale pühendatud Suure Saarlase sümboolne kojutulek toimub kohas, mis tähistab algust tema arhitektiks kuju­ nemise teel. Ettekandega „Kahn. Saarlane” esines avamisel näituse kuraator Heie Treier. Piltide autor on fotograaf Arne Maasik. Toetajad: Arhitektuuribüroo Luhse ja Tuhal, Arhitektuuribüroo Mai Šein, Arhitektuuribüroo Pluss, EAL, Eesti Betooniühing, Jarrz, Eesti Kul­ tuurkapital, Saaremaa Arenduskeskus, Saaremaa Ettevõtjate Liit, Saaremaa Muuseum. EALis on müügil näitusega kaasnev fotoalbumkataloog hinnaga 20 eurot.

RAPLA RIIGIGÜMNAASIUMI ARHITEKTUURIVÕISTLUSE TÖÖDE NÄITUS RAPLAS Rapla Kultuurikeskuse saaligaleriis (Tallinna mnt 17a) on Rapla riigigümnaasiumi arhitektuu­ rivõistluse tööde näitus avatud kuni 27. juunini. Näitust saab külastada keskuse lahtiolekuaegadel. Pärast 27. juunit pannakse võistlustööd välja Rapla Vallavalitsuse teise korruse saali (Viljandi mnt 17). Lisateave kultuurikeskuse juhatajalt Age Rebelilt tel 529 0853.

50

arh. 01/16

EALi teated

„EV 100” LINNAINSTALLATSIOONI „MAAGILINE KONTEINER” RINGREIS Linnainstallatsiooni eesmärk on esitleda linnakes­ kuste arhitektuurivõistluste võidutöid nende teos­ tamise asukohas ja tekitada arutelu. Linnakeskuse ideed tuuakse ehitusplatsile, et kohalikud elani­ kud ja möödujad märkaksid, millised mõtted on arhitektid nende linnale välja pakkunud. Installatsioon on valminud noorte arhitektide

paekivist. Paekivi on eestlastele ehitusmaterjal ja ajamasin. Paekivi on ilmestanud Eesti maailma­ ruumi juba siis, kui polnud veel Läänemerdki. Konteineri sees mängiv non-stop-video tutvustab kõiki seniseid võistlusi ja linnade uusi ruumilisi tulevikuvisioone.” Valgas oli installatsioon ümbritsetud piiriposti­ dega, sümboliseerides kaksiklinna olemust ning pöörates tähelepanu kahe linna vahelisele alale, mida soovitakse võistlustulemusega tervikuks ühendada.

„Maagiline konteiner” Tallinnas 18. sept – 1. okt 2015. Foto: Kaire Pärnpuu.

ideevõistluse tulemusena. Võistluse siht oli pak­ kuda võimalus luua liikuv, universaalne ja silma­ paistev maamärk. „Maagilise konteineri” idee autor, arhitekt Mark Grimitliht: „Iga linn on ainulaadne ja igal väljakul on oma lugu. Iga linna tuleb vaadelda seal olevast tööstusest, linna struktuurist ja vaimust lähtudes. Installatsioon rändab väljakust väljakuni. Igal väl­ jakul tuleb konteinerist välja midagi just selle lin­ naga seonduvat. Tallinnas voolas konteinerist paekivi, Eesti rahvuskivi, mida on kasutatud iidse­ test aegadest kalmete, hoonete ja kindluste raja­ misel. Tallinn on ehitatud paekivile ja suuresti

Mark Grimitliht: „Valga on osanud läbi ajaloo osavalt piiripostidega mängida, lõigates multikul­ tuursusest ainult kasu. Siin saab olla nii sise-, välis- kui ka vahepealne turist.” „EV 100” võistlusala Valgas oli 8. kvartal ning seda läbiv planeeritav telg, mis ühendab kahte visuaalset ja sümboolset maamärki: Eesti poolel Jaani ja Läti poolel Lugaži evangeelset luterlikku kirikut. Kvartali avaliku ruumi projekti arhitek­ tuurivõistlus toimus kevadel 2015 ning selle võit­ sid Gianfranco Franchi, Chiara Tesi ja Rea Sepping (Franchi Associati, Itaalia) ideelahendusega „Tootem”.

„Maagiline konteiner” Valgas 3.–31. okt 2015. Foto: Arvo Meeks.

51

01/16 arh.

„Maagiline konteiner” Tõrvas 6. nov – 17.dets 2015. Foto: Mark Grimitliht.

EALi teated

alusel detailplaneering ning keskväljaku ja turu ehitusprojekt. Võistlusala asus Pargi, Aasa, Vil­ jandi mnt, Tallinna mnt ja Taara tänava vahel. Või­ tis Siiri Vallner (Kavakava) ideelahendusega „Holly”. Kuressaare on muistne sadamakoht, millest linn ongi alguse saanud. Merel on ka praegu tähtis roll linnaruumi kujunemisel. Konteinerist voolas välja meri koos paadiga. „EV 100” ideevõistlus Kuressaares korraldati ees­ märgiga leida terviklik ruumiline lahendus Kures­ saare kesklinna peatänavate ja platside arendami­ seks. Põhiobjektid olid Lossi ja Tallinna tänav, keskväljak, turg ning nendega külgnevad avalikud

Tõrvas voolas installatsioonist välja must liiv, sümboliseerides mulgi uhket musta kuube ning tekitades hilissügisesele keskväljakule väikese tüki Mulgi kuurortit. Nii pakuti linlastele võimalust nautida päikest ja musta liiva rõõme. „EV 100” võistlus korraldati Tõrvas ruumilise lahenduse leidmiseks linna keskväljakule, Noo­ ruse pargile ja veskijärve puhkealale ning neid ala­ sid ümbritsevale linnaruumile. Võistluse võitsid Mari Rass, Ott Alver, Alvin Järving ja Ilmar Klam­ mer (Novarc Groupi ja Arhitekt Musta ühismees­ kond) ideekavandiga „Mulgi kuurort”. Rapla on korvpallipealinn. „Maagilisest kontei­ nerist” veeresid välja korvpallid, mis jäid linna meelsust sümboliseerima ka peale konteineri eda­ siliikumist järgmisse linna. „EV 100” Rapla võistluse eesmärk oli leida ter­ viklik ruumiline lahendus keskväljakule ja seda ümbritsevale linnaruumile, et koostada lahenduse

„Maagiline konteiner” Kuressaares 28. maist – 13. juunini 2016. Foto: EAL.

„Maagiline konteiner” Raplas 7.–25. maini 2016. Foto: Kaire Pärnpuu.

platsid. Ümberehituse siht on muuta linnaruum inimsõbralikumaks, mitmekesisemaks, tänapäe­ vaseks ja esinduslikuks ning ajaloolist pärandit rõhutavaks avalikuks ruumiks. Võistluse võitsid arhitektid Häli-Ann Tooms ja Mari-Liis Männik (Projekt Kuubis OÜ) ideekavandiga „Vaip”. 2016. aastal peatub „Maagiline konteiner” veel Rakveres, Elvas, Viljandis, Võrus ja Põlvas. Samuti on see kohal arvamusfestivalil Paides. EALi ja „Eesti Vabariik 100” korraldustoimkonna ühiselt käima lükatud missiooniprojekt „Hea ava­ lik ruum” tegeleb linnakeskuste korrastamisega. Programmis osalevad Elva, Kuremäe, Kuressaare, Kärdla, Narva, Põltsamaa, Põlva, Rakvere, Rapla, Tallinn, Tõrva, Valga, Viljandi ja Võru. Programmi elluviimist toetavad 2015. a avanenud Euroopa Liidu tõukefondide regionaalarengu meetmed, mis annavad kohalikele omavalitsustele lootuse teostada projektid „EV 100” juubeliaastaks. www.avalikruum.ee

52

arh. 01/16 BALTI PAVILJON VENEETSIA ARHITEKTUURIBIENNAALIL EALi teated

Veneetsia 15. arhitektuuribiennaalil avati 27. mail Balti paviljon. Avamisel võtsid sõna Eesti, Läti ja Leedu kultuuriministerid ning kuraatorid. Avami­ sel osalesid EALi juhatuse liikmed Katrin Koov, Aet Ader, Indrek Allmann ja Peeter Pere. Kohal oli hulgaliselt arhitekte, linnaplaneerijaid ning teisi huvilisi Eestist ja mujalt. Eesti, Läti ja Leedu ühisnäitus tegeleb kolme riigi ehitatud keskkonda mõjutavate oluliste regioonidevaheliste taristuühendustega. Nende seas on näiteks Rail Balticu raudteeprojekt, ühine ligipääs Läänemere veeteedele ja energiavõrgusti­

Ees (vasakult): Leedu kultuuriminister Šarūnas Birutis, Läti kultuuriminister Dace Melbārde, Eesti kultuuriminister Indrek Saar ja tema nõunik Silver Meikar ning Balti paviljoni komissar Raul Järg. Foto: Kaire Pärnpuu.

kud, mis on seotud elamupiirkondadega. Balti­ kumi linna- ja maapiirkondade maastike muutu­ mist vaadeldakse läbi Euroopa geopoliitika hetke­ seisu prisma. Et mõista ja rahvusvahelisele publikule paremini avada selliste projektide nagu Ignalina tuumajaam, Aidu põlevkivipüramiidid ja veeldatud maagaasi hoidla-laeva FSRU Indepen­ dence või kultuuritaristu projektide ning isegi eri­ majandustsoonide tähtsust, uuritakse Eesti fosfo­ riidilademeid, Läti ja Leedu geoloogilist struktuuri ning pinnaseproove. Kokku enam kui 100 tööd Baltikumist ja kauge­ malt täidavad 1600 m2 suuruse hiiglasliku näitu­ sepinna Palasport Arsenale spordihoones. Eesti osa Baltikumi ühisloos aitavad Veneetsias avada 3+1 arhitektid koos Raul Kalvoga, Arhitektuuri­ büroo Pluss, KTA arhitektid ja b210 Arhitektid, Maarja Kask, Ralf Lõoke, Neeme Külm koos Anu Vahtraga ning Eesti Rahva Muuseumi hoone auto­ rid Dan Dorell, Lina Gothmeh ja Tsuyoshi Tane.

53

Foto: Kaire Pärnpuu.

Mahukast ekspositsioonist leiab Leonhard Lapini ja Tõnis Vindi linna käsitlevad teosed, Eesti ruumi erinevaid tahke avavad Paco Ulmani, Ivar Veermäe ja Paul Kuimeti, Laura Linsi ja Roland Reemaa jpt tööd. Paviljoni saadab kataloog „Balti atlas”, mis sisal­ dab rohkem kui 30 autori lühiesseesid Baltikumi ehitatud keskkonna teemal. Neis uuritakse laia haardega teemaderingi küsimusest „Mis on või­ malik?” kuni küsimuseni „Mida on võimalik ette kujutada?”. Need on teoreetilised ja spekulatiivsed peegeldused meie ehitatud tuleviku teemal. Ees­ tist saavad kataloogis sõna arhitekt Indrek All­ mann, arhitektuurikriitik ja kuraator Carl-Dag Lige, arhitektid Laura Linsi ja Kaja Pae, ajaloolane Aro Velmet jt. Balti paviljoni on kuraatorid Kārlis Bērziņš, Jurga Daubaraitė, Petras Išora, Ona Lozuraitytė, Niklāvs Paegle, Dagnija Smilga, Johan Tali, Laila Zariņa ja Jonas Žukauskas.

Balti paviljoni kuraatorid (vasakult) Kārlis Bērziņš, Jurga Daubaraitė, Petras Išora, Ona Lozuraitytė, Niklāvs Paegle, Dagnija Smilga, Johan Tali, Laila Zariņa ja Jonas Žukauskas. Foto: Kaire Pärnpuu.

01/16 arh.

Kultuuriministeerium eraldab loovisikute ja loo­ meliitude seaduse alusel igal aastal teatud summa loomeliitudele loometoetusteks, et toetada vaba­ kutselisi loovisikuid. Vabakutselise loovisiku loometoetust on õigus saada vabakutselisel loovisikul, kes vastab järg­ mistele tunnustele: 1. on vanuses alates 16. eluaastast kuni vana­ duspensioni eani; 2. ei ole saanud tulu võlaõigusliku lepingu alusel vähemalt loometoetuse taotlemisele eelnenud kuul; 3. ei õpi õppeasutuses statsionaarses õppes või täiskoormusega õppes; 4. ei teeni kaitseväes või asendusteenistuses; 5. ei saa riiklikku pensioni ega välisriigi poolt makstavat pensioni, välja arvatud töövõime­ tuspension osalise töövõime kaotuse korral, kui selle suurus ei ületa 50% loovisikute ja loomeliitude seaduse § 18 lõikes 5 nimetatud loometoetuse suurusest; 6. ei saa vanemahüvitist vanemahüvitise sea­ duse alusel. EALile eraldatava summa suurus on 21,5% kesk­ misest kuupalgast loomeliitu kuuluva loovisiku kohta aastas. Sellest summast on loomeliidul kuni 15% võimalik kasutada oma halduskulude katteks. Aasta jooksul üle jäänud summa kandub edasi järgmisse aastasse ning sellest on loomeliidul või­ malik eraldada stipendiume loovisikute loomete­ gevuseks ja sellega seotud täiendusõppeks. EALi eripära on vabakutseliste vähene arv, mis­ tõttu jääb stipendiumideks üle arvestatav summa, millega ergutada loometegevust. Stipendiumi võib EALi liige taotleda järgmis­ tel eesmärkidel (prioriteetne järjestus): • loometegevus, milleks muidu ei ole tasu ette nähtud või mille puhul on tasu tehtava töö kohta proportsionaalselt liiga väike; • loominguga seotud täiendusõpe (v.a tasemeõpe); • osalemine erialastel konverentsidel ja seminaridel; • õppereisid ning nendega seotud lähetuste sõidu- ja majutuskulud ning päevarahad arvestades järgmisi piirmäärasid: -- 400 eurot ühe õppereisi või sellega seotud reisikulude katteks Euroopa piires; -- 640 eurot ühe õppereisi või sellega seotud reisikulude katteks väljaspool Euroopat. Stipendiumi ei ole õigust taotleda loovisikul, kes saab sama projekti jaoks toetust mõnest teisest loomeliidust.

Stipendiumi taotlemiseks peab olema tasutud liikmemaks eelmise kalendriaasta lõpuni ja liige peab olema registreerinud oma viimaste aastate loomingu EALi kodulehel liikmete jaotuses. Stipendiumi saab ühe loovisiku kohta taotleda aastas kuni 2500 eurot, aga väga põhjendatud taotluse korral on võimalik teha erandeid. Tänavu on EALil võimalik anda stipendiume välja 66 322,1 euro väärtuses. Esimeses voorus eraldati stipendiume summas 31 855 eurot. Teises voorus esitati taotlusi 20 373 euro ulatuses, otsuse teeb eestseisus juunikuu jooksul. Järgmine, selle aasta viimane taotluste esitamise tähtaeg on 1. oktoober. Taotlused palume saata aadressile info@arhliit.ee. Stipendiumitaotluste läbivaatamiseks ja hinda­ miseks on ellu kutsutud uus EALi töögrupp koos­ seisus Alvin Järving. Elo Kiivet, Margit Mutso, Emil Urbel ja Kultuuriministeeriumi esindajana Veronika Valk. Töögrupp sõnastas oma esimesel kohtumisel olulised põhimõtted. 1. Loometoetuse andmisel on eelis loominguli­ sel tegevusel (sh näitusetegevus, trükised ja muu avalik kõrgetasemeline loominguline eneseväljendamine), sellele järgnevad konve­ rentsid (ettekande koostamine, osalustasu maksmine), näituste külastamised (sh bien­ naalid või üritused, kus on näitused ja arut­ elud koos) ning alles seejärel arhitektuuriala­ sed õppereisid. 2. Toetatakse kõige rohkem üht õppereisi aastas. 3. Konverentsidel ja näitustel osalemine liigitub erialaseks enesetäienduseks, mitte õppereisiks. Täpsem info EALi kodulehel jaotuses „Liikmele”  „Stipendiumid ja toetused”.

EALi teated

EALI EESTSEISUS KUTSUB ÜLES ESITAMA LOOMETEGEVUSE STIPENDIUMIDE TAOTLUSI

54

arh. 01/16

Teated seenioridele

SEENIORIDE TEGEVUS PEALE ÜLDKOGU

KOHTUMINE ÕIGUSKANTSLERIGA EALi eestseisus kohtus 2. juunil õiguskantsler Ülle Madisega. Arutleti ruumi puudutavate õigus­ aktide ja hariduse teemal.

Fotod: Kaire Pärnpuu.

Seenioride sektsiooni põhimääruse alusel valib sektsioon peale EALi eestseisust uuendavat üld­ kogu ka omale uue juhatuse. Meie juhatusse kuu­ lus alates 2000. a valimistest viis seeniorarhitekti, kellest kaks soovisid enda asemel näha uusi tegi­ jaid. Nii toimibki sektsiooni uus juhatus järgmises koosseisus: Ann Siht – juhataja ja kirjatoimetaja, Anu Kotli – tervisetoetused, Riina Raig ja Krista Karu – reisid jm üritused, Dmitri Bruns ja Fredi Tomps – konsultandid. Selle aastaaja viimane kokkusaamine toimus uue juhataja algatusel Tallinnas Uuel tänaval ettevõt­ tes nimega UusKuus. Ilm oli kevadiselt ilus ja seltskond arvukas. Kooskäimise kohta otsime siiski edasi. Palume pidada juhatusega sidet ka suvel. Kokku saame jälle septembris – kas Rotermannis või mujal, see peab siis selge olema. Riina Raigi varem planeeritud väljasõit LoodeEestisse oli reedel, 6. mail imeilusa kevadilmaga ja Raul Vaiksoo vaimukal juhtimisel. Objektideks olid Kõltsu mõis, Harju-Risti ja Harju-Madise kiri­ kud ning reisijuhi efektse loomingu näitena linna­ inimeste maakodu Noarootsis. Tellitud lõunat söödi Haapsalu kuursaalis. Sügisel teeksime väikese sõidu siinsamas pea­ linna lähedal. Sellest räägime järgmisel kohtumisel. Ell Väärtnõu 5661 6298

Mälestame KARIN KULL 30.09.1922–22.02.2016 MAIMU VAARANDI 11.10.1924–02.06.2016

55

01/16 arh.

Meie juubilarid

Tiina Mõtus 15.05.2016 65 Maie Raudsepp 21.05.2016 80 Aet Pikk 31.05.2016 65

JUUNI Hans Kõll 08.06.2016 75 Maret Tääker 23.06.2016 75 Anne Lannes 25.06.2016 70

JAANUAR Jaan Ollik 09.01.2016 65 Tiina Nigul 11.01.2016 65 Mall Tomiste 30.01.2016 75

VEEBRUAR Ede Sui Tiina Linna Tõnu Laigu Ilmar Pihlak Ike Volkov Anne Muhk Peeter Püssim

01.02.2016 60 07.02.2016 70 14.02.2016 60 15.02.2016 80 16.02.2016 65 19.02.2016 65 22.02.2016 75

JUULI Ferdinand Mäll 14.07.2016 70 Merle Kinks 17.07.2016 65 Leonid Višnjakov 24.07.2016 85

AUGUST Indrek Puusepp Marika Lõoke Katrin Etverk

MÄRTS Rein Hansberg 13.03.2016 75 Elo-Liis Toomik 26.03.2016 80 Ann Toone 31.03.2016 70

OKTOOBER

APRILL

NOVEMBER 06.04.2016 75 09.04.2016 60 11.04.2016 60 13.04.2016 75 18.04.2016 75 30.04.2016 60

MAI Niina Eigi 07.05.2016 75 Ksana Fuks 07.05.2016 65

65 65 70

20.09.2016 25.09.2016

65 85

29.10.2016

65

14.11.2016 20.11.2016 21.11.2016 21.11.2016

65 60 65 65

SEPTEMBER Ilmar Heinsoo Evi Niineväli

Tõnu Liigand Vahur Sova Ene Uustal Kuno Raude Ants Raid Eva Laarmann

14.08.2016 20.08.2016 26.08.2016

Kristiina Renter

Ene Eharand Olavi Nõmmik Riho Hürden Jörgen Vähi

DETSEMBER Valeri Falkenberg 08.12.2016 60 Heiki Taras 24.12.2016 60 Peep Jänes 26.12.2016 80 Maja Niisuke 27.12.2016 60

Eesti Arhitektide Liit Rg-kood: 80053223 Aadress: Põhja pst 27a, 10415 Tallinn Üldfaks: 611 7434 E-post: info@arhliit.ee Kodulehekülg: www.arhliit.ee www.facebook.com/EestiArhitektideLiit Pangarekvisiidid: ak EE211010022011720004 (SEB) EALi liikme aastamaks on 80 eurot, seenioridel kuni 70. eluaastani ja noorliikmetel 10 eurot

EALi president on Katrin Koov EALi asepresidendid on Aet Ader, Indrek Allmann, Kalle Komissarov ja Peeter Pere Tegevdirektor Ingrid Mald-Villand: tel 611 7432, ingrid@arhliit.ee Sekretär Kadri Saar: tel 611 7430, kadri@arhliit.ee Projektijuht Kaire Pärnpuu: tel 611 7434, kaire@arhliit.ee Projektijuht Ingrid Kormašov: tel 611 7432, ingridk@arhliit.ee Raamatupidaja Anne Kerge: tel/faks 611 7434, anne@arhliit.ee EALi kontor on avatud septembrist juuni lõpuni E–R kl 10–17 ning 27.06.–19.08 T–K kl 10–16 EALi eestseisuse koosolekud on üle nädala neljapäeviti algusega kl 16.30

EALi TEATAJA 1/2016 Eesti Arhitektide Liidu Teabeleht / Keeletoimetamine: Kristel Ress (Päevakera), kujundus: Madis Katz, küljendus: Kaido Känd