Eesti Arhitektide Liidu Teataja 1/15

01/15 EESTI ARHITEKTIDE LIIDU TEATAJA Newsletter of the Estonian Association of Architects

Juhtkiri lk 2 / Eestseisus lk 10 / Üldkogu lk 22 / EALi uued liikmed lk 39 / Arhitektuurivõistlused lk 40 / EALi teated lk 43 / EALi välissuhtlus lk 46 / Arhitektuurikeskuse uudised lk 46 / Teated seenioridele lk 47 / Juubilarid lk 48

Noore arhitekti preemia 2014 võitjad: arhitektuuribüroo KOKO arhitektid Raivo Kotov ja Andrus Kõresaar. Foto: Artur Sadovski.

01/15 arh.

JUHTKIRI

Vahetult enne jaanipäeva, vastu suurt suve ilmus riigihangete registrisse teade: välja on kuulutatud vähempakkumine Eesti Vabariigi presidendi residentsi, nn Liberty suvemõisa rekonstrueerimisprojekti koostamiseks.

EALi esimehe kohale kandideerides olin sõnastanud ühe oma eesmärgina suhete parandamise riigi kui arhitektide jaoks ühe olulise tellijaga. Selle soovi elluviimist olin alustanud kohtumisega Riigi Kinnisvara ASi juhtkonnaga, kus olime kokku leppinud infovahetuse tõhustamise. Sellele kokkuleppele toetudes avanes mul võimalus saata otse RKASi juhtkonnale alljärgnev kiri.

EALi president Indrek Allmann.

Foto: Reio Avaste.

Tere Eile kuulutati välja Presidendi residentsi riigihange. Tegemist on vaieldamatult olulist riiklikku tähtsust omava objektiga, mida saavad külastama mitmed riigipead ja teised kõrged isikud. Tekkiv keskus muutub üheks riigi olulisimaks visiitkaardiks, mis peab väljendama meie ühiskonna tõekspidamisi ja arengutaset.

Pean tunnistama, et avastasin imestusega, et selle klassi hoone loomiseks koostatud hanke ainsaks hinnangu kriteeriumiks on madalaim hind. See on valikukriteerium, mida erasektoris üldiselt ei kasutata isegi keskmise kortermaja projekti tellimise puhul. Hinnapakkumisele eelneb pea alati mingigi selektsioon pakkujate vahel.

Tõsi, selektsiooni on ilmselt püütud sisse kirjutada ka kõnealuses hankes. Paraku toovad esitatud kriteeriumid väga selgelt esile, miks selline süsteem ei toimi ega taga tegelikult soovitavat tulemust – et osaleks võimalikult professionaalsed tegijad, kelle looming ei teeks meie riigile valmisehitatuna häbi. Seevastu on tingimused kergesti täidetavad nn hankemeistritele, kes on harjunud kummalisi kooslusi koostama – tee, millele professionaalsemad tegijad reeglina ei lähe.

Sellega seoses tõstatub mul kaks küsimust. Üks pisut üldisem, teine konkreetsem.

1. Mida peaks tegema, et ka meil hakataks ülejäänud Euroopa eeskujul läbi viima kvaliteedipõhiseid hankeid? Tean, et teie „sõsar” Soomes tellib tihtipeale vastavaid hankeid ühelt spetsialiseerunud arhitektilt. Kas RKAS oleks huvitatud kutsuma teda siia täiendkoolituse raames vastavat loengut pidama? Kas saaks EAL muidu kuidagi paremini aidata?

2. Mida teha käimasoleva hankega? Olen lubanud täna telefonivestluses Kaupo Pajumäele kutsuda üleöö kokku meie riigihangete töögrupi, mis vaataks üle hanke tingimused ja prooviks nende raames teha ettepanekud, mida saaks veel rakendada. Samas eksisteerib ka võimalus, et see pole nendes raamides enam võimalik. Sel puhul peame seda ka avalikult tunnistama.

Meie viimasel kohtumisel jäi kõlama mõte, et üritame parendada omavahelist suhtlust, et töö, mida teeme, võiks kanda võimalikult head vilja. Miks seekord ei kaasatud EALi konsultandina hanke koostamisse? Võib-olla tasuks kaalumist siiski mingi regulaarse kohtumise juurutamine, mille käigus oleks võimalik välja sõeluda olulisemad hanked ning mõelda juhtum juhtumi haaval, kuidas neid oleks parim läbi viia?

Lugupidamisega Indrek Allmann EALi esimees RKAS reageeris korrektselt, pannes aluse RKASi ja EALi vahelistele konsultatsioonidele. Selle tulemuseks oli, nagu sellistel juhtudel ikka, et keset puhkuseaega tuli mul hakata mõtestama, mil viisil oleks võimalik tuua sisse kvaliteedi mõiste, mis tagaks termini parim pakkumus sisulise täitmise arhitektuurivaldkonnas.

Esimese sammuna kutsusin kokku EALi riigihangete töögrupi, mida laiendasime Eesti Projektbüroode Liidu (EPBL), Eesti Ehitusinseneride Liidu (EEL), Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühenduse (EKVÜ) ja Eesti Sisearhitektide Liidu (ESL) esindajate võrra. Panustasid ka Eesti Arhitektuurikeskuse (EAK) juht Raul Järg, tutvustades EAK tellitud juriidilist analüüsi riigihangete praktikate kohta, ning Yoko Alender, teavitades sündmuste käigust kultuuriministrit.

2

JUHTKIRI

arh. 01/15

Mitmel ajurünnakul kõlanud mõtete kokkuvõttena koostasin ja edastasin RKASile alljärgnevad seisukohad väljakuulutatud Liberty hanke kohta.

EALi seisukohad seoses väljakuulutatud presidendi residentsi projekteerimistööde riigihankega EAL, Lai 31, 14.06.2014 Eesti Arhitektide Liidu poole on tänaseks pöördunud mitmed tunnustatud arhitektid ja sisearhitektid, kes on olnud üllatunud nn Liberty suvemõisa rekonstrueerimise projekteerimistööde riigihanke korralduse viisist.

EAL tunnustab RKASi head tahet, et peale meie vastavasisulist pöördumist e-kirja teel 11.06.2014 on RKAS avanud konsultatsioonid leidmaks kujunenud olukorras korrektne lahendus.

EALi riigihangetega tegelev töögrupp, vaadanuna 13.06.2014 läbi hanke dokumendid, leiab et need on vastuolus mitmete üldtunnustatud põhimõtete ja EALi ning RKASi vahel varasemalt sõlmitud kokkulepetega.

Olulisemate märksõnadena jäid kõlama: 1. Hanke ainus hindamiskriteerium on madalaim hind. Kvaliteeti püütakse tagada kvalifitseerimise läbi. Leiame, et olukorras, kus iga kvalifitseerimiskriteerium eraldiseisvana on mõistetav, siis kogumina hakkavad nad töötama iseenese vastu, muutudes liig kitsendavaks. Soovitame muuta hanke hindamiskriteeriume viisil, et lisaks hinnale saaks pakkuja punkte ka sisulise kvalifikatsiooni eest. Sel viisil oleks võimalik hinnata ka pakkuja kaasatavate spetsialistide – arhitektide, sisearhitektide sisulist pädevust näiteks erinevate preemiate, tunnustuste ja võistlustel saavutatud auhinnaliste kohtade arvu järgi. Hindamiskriteeriumide alla oleks mõistlik liigutada ka mitmed praegused kvalifitseerimistingimused. Rahvusvaheline tava on, et hinna osakaal jääb projekteerimishankes oluliselt alla poole.

2. Autoriõigusi käsitlevad punktid ei ole vastavuses EALi ja RKASi vahel pikkade läbirääkimiste tulemusena saavutatud nn tasakaalukokkuleppe sõnastusega, mis arvestab nii tellijate kui ka autorite huve ning õigusi. EALi ettepanek on aluseks võtta kokkulepitud sõnastus.

3. Kuna hanke osaks on ka pargikujundus, soovitame selgemalt välja tuua maastikuarhitekti kaasamise nõude ja vastutusala.

4. Soovitame täiendada pakkumise hinnatabeli positsioonide koosseisu. Praegusel kujul on hange sõnastatud liig üldsõnaliselt, et tellija saaks hinnata eri töölõikudele pakkuja poolt arvestatud tööhulga piisavust või olemasolu üldse.

5. Juhime tähelepanu, et hankest võib aru saada, et üks uus hoone (pääsla) ja üks taastatav (olemasolevale vundamendile) on ette nähtud teha n-ö replikana – see ei lähe kokku Veneetsia hartaga, milles välistatakse rekonstruktsioonid kui ajaloo võltsingud.

6. Praeguses hankest võib aru saada, et sisearhitektuursed tööjoonised tuleb teostada eriosade eelprojektiga samaaegselt – see ei ole sisuliselt võimalik.

7. Hanke tekstilises osas on mitmel pool segadust tekitavaid eksimusi terminitega, mis oluliselt muudavad nõude sisu.

EAL leiab, et hästi korraldatud riigihanked ei ole aluseks pelgalt ühiskonna materiaalse vara heaperemehelikule arendamisele, vaid aitavad alal hoida ja luua ka ühiskonna kultuurilist kapitali, mis tihtipeale on ajas materiaalsest oluliselt püsivam ja väärtuslikum.

Lugupidamisega Indrek Allmann Järgnesid pingelised läbirääkimised, kus EALi esindasid Jaak Huimerind ja mina. Meil õnnestus saavutada üksmeel punktide 2–7 puhul, ent erinevatele seisukohtadele jäime kõige olulisemas – hanke vormile vastava sisu küsimuses.

3

01/15 arh.

Kuna Liberty hanke sisulistele kriteeriumidele (koostatud EALis) oli õigusliku poole lisanud RKASi juriidiline osakond, siis otsustasid EALi ja ESLi juhtkond ühiselt pöörduda ühe parima spetsialisti poole riigihangete küsimuses – advokaat Veiko Vaske poole Soraineni advokaadibüroost.

Temalt paluti hinnangut seda tüüpi hangete juriidilisele aspektile. Koostatud põhjalik käsitlus on ära trükitud ka käesolevas Teatajas (vt lk 5, EALi ja ESLi seisukoht vaidlustatud riigihanke „Presidendi residentsi projekteerimistööd” kohta). Tuginedes Veiko Vaske hinnangule, esitas EAL soovi kohtuda rahandusministriga. Kätte oli jõudnud juba hilissügis.

Novembri alul toimuski Rahandusministeeriumis kolmepoolne kohtumine majanduslikult soodsaima pakkumuse ehk kvaliteedipõhise hanke teemal. Osalesid RKASi juriidilise osakonna kaks esindajat koos Liberty hanke projektijuhi K. Pajumäega, Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna kolm esindajat juhataja A. Lastovetsi juhtimisel ning EALi esindajatena I. Allmann, K. Vellevoog, jurist V. Vaske (Sorainen) ja pressiesindaja S. Kübar (Powerhouse). EAL oli kohtumisele kutsunud ka Kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disaininõuniku Y. Alendri.

Pingeliste ja pikaleveninud läbirääkimiste lõpuks jõuti ühisele seisukohale, et EALi ettepanekud on mõistlikud, asjakohased ja riigihangete seadusele vastavad. Nimetati mõned konkreetsed ettepanekud, mida soovitati RKASil kasutada ka Liberty hanke tingimuste täpsustamisel.

Hange viidi lõpuni ja sellele laekus üheksa pakkumust, kõik koostatud professionaalselt.

Järgnes pakkumuste hindamise protsess, mis teema uudsust arvestades oli küllalt pikk ja keeruline. Esiteks tuli hinnata esitatud arhitektuuripreemiate vastavust. Kuna üheselt mõistetav preemiate register veel puudub, tähendas see preemiate väljaandjatega kontakteerumist, arutelu ja ühist klassifitseerimist vastavalt preemiate statuutidele.

Eraldi žürii hindas hankega koos esitatud idee­ lahendusi ning tuli esile, et kõik ei olnud täpselt aru saanud, mida soovitakse näha. Äärmuslike näidetena oli ühelt poolt esitatud lühiväljavõte ettevõtte kvaliteediraamatust ja teiselt poolt peaaegu täismahus arhitektuurivõistluse töö. Kui esimene oli väiksemamahuline, kui näha sooviti, siis teine oli selgelt üle pingutanud mahus. Žürii siiski kumbagi esitatut ei põlanud ning nii suudeti panna ideed ja meeskondade kirjeldused paremusjärjestusse.

Huvitav oli tõdeda, et kuigi küsitud summad olid kaunikesti erinevad, siis kvalitatiivsed kategooriad suutsid üldpilti tugevasti siluda.

Minu jaoks saabus loo puänt võitja avalikustamisel: võitjaks osutus sama ettevõte, kes esimeses voorus. Kas täielik läbikukkumine? Kas kogu

JUHTKIRI

Siiski otsustasime, et EAL ei asu ründama ega hanget torpedeerima. Oma osa selles otsuses mängis ka presidendi kantselei kui tellija alustav seisukoht, et hinnapõhine hange ongi täpselt õige valik, kuna tellitakse jooniseid ehitamiseks, mitte arhitektuuri. Tagantjärele võib öelda, et selline ootamatu arvamus oli ilmselt ehmatav ka neile endile, mistõttu edaspidi pole kuulda olnud, et oleks kuidagigi takistatud parima lahendi leidmist, mis joonistele lisaks siiski ka arhitektuuri prooviks tellida.

Hange seega toimus ja esitati kaks pakkumust tuntud projekteerimisettevõtetelt. Kõik läks täpselt nii, nagu olime Jaaguga seda RKASile ennustanud.

Suvekuumus juulikuus oli jõudmas haripunkti, kui RKAS pöördus taas EALi poole, paludes abi leidmaks sisuliselt ja juriidiliselt pädev sõnastus meie jaoks kõige olulisemale punktile – sellele, mis annaks sisu terminile majanduslik soodsus. Langetatud oli otsus toimunud hange tühistada.

Võttes aluseks erinevad rahvusvahelised hangete tavad, töötasime koos RKASi juristidega välja lahendi, mis vastaks ka Eesti õigusaktidele.

Töö käigus oli selgunud huvitav tõsiasi: Euroopa riigihangete seadusi implementeerides on Eesti seadusandjad lisanud mõne punkti, mis võrreldes näiteks Soomega piiravad märkimisväärselt pakkuja kvaliteedi hindamist. See on kujundanud praktika, mis meie valdkonnas on viinud turutõrke tekkimiseni, väljendudes valdava osa arhitektide mitteosalemises riigihangetel.

Pakkuja kvaliteedi hindamist võimaldavad kriteeriumid sõnastati järgmiselt.

• Spetsialisti – arhitekti, sisearhitekti, maastikuarhitekti – kogemus antud tüüpi hoonete projekteerimisel (n-ö kvantitatiivne näitaja).

• Spetsialisti kvalifikatsioon kutseseaduse mõistes.

• Spetsialisti erialased saavutused valminud objektidele antud preemiate näol (riiklikud, rahvusvahelised ja muinsuskaitsepreemiad).

Kvaliteedi osakaaluks pakkumuses sai 55% ja hinna osakaaluks 45%. Teisisõnu – arhitekt, kes on korduvalt tõestanud, et tema töö tulemusena on tellijale valminud parim hoone, saab oma töö eest küsida ka õiglast hinda.

Hange kuulutati taas välja. On selge, et iga tilk lombis tekitab värelust. Nii läks ka seekord, kus osa kolleege-arhitekte leidis, et kvaliteedi hindamine riigihankes on kohatu. Oma pahameelt väljendasid nad pöördumises Rahandusministeeriumile, mille tulemusena algatati RKASi koostatud hanke suhtes järelevalvemenetlus. Hange peatati n-ö 24. tunnil, teisisõnu lükati pakkumuse esitamise tähtaega edasi. Pakkumuse juba esitada jõudnud arhitektide pahameel oli õigustatud, ent oli selge, et RKASi käitumine vastas selles olukorras seadusele ja oli põhjendatud.

4

arh. 01/15

JUHTKIRI

tehtud töö ja nähtud vaev oli olnud asjata? Mis toimub?!

Ei, kõik on loogiline. Hanke võitnud ettevõte oli täielikult välja vahetanud kaasatava meeskonna, asendades varasemad liikmed selgelt tuntu-

matega. Loomulikult kajastus see ka pakkumuse summas.

Võitsid arhitektid, võitis arhitektuur ja loodav keskkond – mida oligi tarvis tõestada!

21.10.2014/A18-123 Armin Lastovets Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1, Tallinn armin.lastovets@fin.ee Eesti Arhitektide Liidu ja Eesti Sisearhitektide Liidu seisukoht vaidlustatud riigihanke „Presidendi residentsi projekteerimistööd” kohta 1. ASJAOLUD 1. Meile on laekunud info, et Rahandusministeerium on alustanud riikliku järelevalve menetlust Riigi Kinnisvara AS-i korraldatud riigihankes „Presidendi residentsi projekteerimistööd”, viitenumbriga 155630. Tegemist on ühe olulisima riigi esindushoonega, milliseid ehitatakse harva ja mille väärtus nii hoone kui sümbolina peab säilima mitme põlvkonna jaoks. Samaaegselt on tegu projekteerimise mõttes keeruka objektiga, mille projekteerimistöö õnnestunud teostus eeldab arhitektilt väga kõrget professionaalset taset ja mille õnnestumine mõjutab oluliselt kogu Eesti arhitektuuri mainet ja väljavaateid.

2. Võib kahtlemata väita, et selles hankes omandatud kogemustest juhinduvad tellijad ka tulevaste arhitektuurihangete läbiviimisel ja turu tavade kujundamisel. Seetõttu analüüsis Eesti Arhitektide Liit peamise Eesti arhitektide kutseorganisatsioonina koostöös Eesti Sisearhitektide Liiduga samuti riigihanke alusdokumente ja esitab järgnevalt oma seisukoha küsimustes, mis meile teadaoleva info kohaselt riikliku järelevalve teostamise aluseks olid.

3. Meile laekunud info kohaselt tuvastasite hankija tegevuses õigusrikkumised, mis seisnevad projekteerimistöödele kaasatavate arhitektide kohta andmete nõudmises pakkumuse koosseisus ja arhitektide isikliku pädevuse ja kogemuse hindamises pakkumuste hindamise raames. Riigihangete seaduse (RHS) ja Eesti õiguspraktika alusel tuleb mõistagi asuda seisukohale, et pakkumuse koosseisus saab nõuda vaid olemuslikult pakkumuse osaks olevate asjaolude esitamist ning et seadusest ja kohtupraktikast tulenevalt peab hankija selgelt eristama pakkujate kvalifikatsiooni kontrollimise ja pakkumuste hindamise protseduure.

4. Oleme hankedokumente analüüsides jõudnud arvamusele, et käesoleval juhul hankija nende nõuete vastu eksinud ei ole. Hankedokumentides nõutud andmed pakkuja poolt nimetatava arhitekti või arhitektide kohta iseloomustavad teenuse olemusest tulenevalt teenuse sisu ja kvaliteeti ning arhitekti isiklikest oskustest ja kogemusest sõltub otseselt pakkumuse hinna ja kvaliteedi suhe ja majanduslik soodsus, mistõttu on hankijal õigus ja kohustus võtta antud asjaolu arvesse pakkumuste hindamisel.

2. KVALIFITSEERIMISE JA PAKKUMUSE HINDAMISE ERISTAMINE 5. Pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimise eesmärk RHS-i alusel on tuvastada tema eeldatav võimekus hankelepingut täita. See tuleneb RHS § 39 lõikest 1, mille kohaselt peab hankija tagama, et kvalifitseerimistingimused tagavad pakkuja nõuetekohase hankelepingu täitmise võime ning on samas vastavad ja proportsionaalsed hankelepingu esemega. Pakkuja võimet hankelepingut täita kontrollitakse abstraktselt, st hankija saab kvalifitseerimistingimustele vastava pakkuja puhul eeldada, et pakkuja on võimeline täitma kõiki antud hankega samaväärsetele objektiivsetele tunnustele vastavaid lepinguid ja kvalifitseerimistingimused peavad välistama mõistliku kahtluse vastupidises.

6. Isikuid puudutav pädevus, mida hankijal on õigus kontrollida RHS § 41 alusel tehnilise ja kutsealase pädevuse raames, tähendab eelkõige selle kontrollimist, et lepingu täitmiseks vajalik hulk vajaliku pädevusega isikuid on pakkujale lepingu täitmisel kättesaadavad.

5

JUHTKIRI

01/15 arh.

7. Erinevalt kvalifitseerimistingimustest, mille alusel tuvastatakse abstraktselt ettevõtja võimekus lepingut täita, peavad pakkumuste hindamise kriteeriumid tagama võimaluse tuvastada konkreetse hankelepingu sõlmimiseks kõige soodsam pakkumus. Sisulised nõuded hindamiskriteeriumidele sätestab RHS § 31 lg 4: hindamiskriteeriumid peavad olema seotud hankelepingu esemega ja võimaldama pakkumuste objektiivset hindamist.

8. Seadusandja tahtega on kooskõlas võtta pakkumuste hindamisel arvesse kõik kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed asjaolud, millest pakkumuse soodsus tervikuna sõltub. Vastasel juhul, kui hankija jätaks pakkumuse kvaliteeti otseselt mõjutava asjaolu hindamisel arvestamata, ei tagaks pakkumuste hindamine oma seadusest tulenevat eesmärki tagada pakkujate võrdne kohtlemine ja hankija rahaliste vahendite otstarbekas kasutamine.

9. See tuleneb muu hulgas analoogia korras RHS § 31 lõikest 3, mis lubab hankijal kohaldada madalaima hinna kriteeriumi üksnes juhul, kui kõik muud kriteeriumid on hankedokumentides ammendavalt määratletud ja pakkumuse soodsus sõltub eranditult selle maksumusest. Sama loogika kehtib ka pakkumuste hindamisel tervikliku majandusliku soodsuse alusel, st hinnata tuleb kõiki asjaolusid, millest sõltub pakkumuse soodsus ja mingi asjaolu võib jätta järelikult hindamata, kui see on hankedokumentides kohustuslikuna määratletud. Hankija ei tohi riigihanke üldpõhimõtete valguses pakkumuste kvalitatiivse hindamise korral jätta meelevaldselt mõnda pakkumuse kvaliteeti ja seeläbi soodsust mõjutavat asjaolu hindamiskriteeriumina sätestamata.

10. Hindamiskriteeriumide õiguspärasuse tingimusi on oma praktikas mitmetes otsustes analüüsinud Euroopa Kohus, kinnitades, et Euroopa Liidu riigihankeõiguses tuleb pakkujate kvalifitseerimist ja pakkumuste hindamist selgelt eristada. Ilmselt kõige rohkem tsiteeritud hindamiskriteeriumide teemat puudutavast otsusest C-532/06 Lianakis, kus oli vaidlusesemeks tegelikul pakkumuste hindamise kriteeriumide osakaalu hilisema määramise õiguspärasus, tuletatakse koos range kvalifitseerimistingimuste ja hindamiskriteeriumide eristamise käsitlusega sageli ka ekslik tõlgendus, et kogemuse hindamine pakkumuse hindamise raames on keelatud. Seda põhjusel, et konkreetsete asjaolude pinnalt märkis Euroopa Kohus otsuses ka üldsõnaliselt, et vaidluse all olnud kriteeriumid hõlmasid peamiselt kogemust, kvalifikatsiooni ja vahendeid, mis võimaldavad tagada kõnealuse lepingu nõuetekohase täitmise.

11. Kokkuvõtvalt ütles kohus siiski, et lepingu sõlmimise kriteeriumidena on välistatud need kriteeriumid, mille eesmärk ei ole majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamine, kuid mis seonduvad põhiliselt lepingu täitmisel pakkujate sobivuse hindamisega. Ei Lianakise otsusest ega muudest Euroopa Kohtu otsustest ei tulene tegelikkuses väidet, et pakkumuse majanduslik soodsus ei võiks oleneda selliste isikute oskustest ja kogemustest, kelle isiklik panus vahetult väljendub tehtava töö kvaliteedis ning et eksperdi kogemuse hindamine oleks eranditult seotud pakkuja kvalifikatsiooniga.

12. Euroopa Kohus oma praktikas alati lähtunud printsiibist, et hindamiskriteeriumid tuleb kehtestada selliselt, et need võimaldaksid välja selgitada pakkumuse tegeliku väärtuse ehk teisisõnu majandusliku soodsuse. Sealjuures tuleb majandusliku soodsuse mõistet käsitada laialt, sh ei pea see hõlmama ainult kitsas tähenduses majanduslikke kaalutlusi. Näiteks kohtuasjas C-513/99 Concordia Bus rõhutas kohus, et ka mittemajanduslikud asjaolud võivad mõjutada pakkumuse tegelikku väärtust hankija jaoks, kui tegemist on objektiivselt mõõdetavate kriteeriumidega, mis seonduvad hankelepingu esemega ja on hindamiseks kohaldatavad.

13. Samuti kinnitab kohtupraktika, et kui hindamiskriteerium vastab üldnõuetele, st see on seotud hankelepingu esemega ja võimaldab objektiivset hindamist, siis ei muuda seda õigusvastaseks üksnes asjaolu, et see käsitleb pakkuja kogemust. Näiteks on Üldkohus otsuses T-4/01 Renco leidnud, et pakkuja ja tema meeskonna kogemus ja tehniline kompetents ning samuti alltöövõtjate kvaliteet mõjutavad lepingu täitmise tähtaegu ja kvaliteeti ning selliste kriteeriumide alusel on võimalik pakkumusi objektiivselt hinnata.

14. Lianakise otsuses väljendatud seisukohad ei lükka ümber Renco otsuses öeldut, vaid rõhutavad üksnes seda, et hindamiskriteeriumidena ei ole lubatud kasutada selliseid kriteeriume, mille peamine eesmärk on pakkuja sobivuse hindamine, mitte majanduslikult soodsaima pakkumuse valimine.

6

JUHTKIRI

arh. 01/15

15. Sellist tõlgendust toetavad ka tunnustatud õigusteadlaste arvamused. Näiteks prof. Sue Arrowsmith on selgitanud, et Lianakise otsus ei välista vahetult tööd tegevate üksikisikute või meeskonna kvaliteedi hindamist niivõrd, kui see on töö kvaliteedi hindamise seisukohalt relevantne, st kui sellest sõltub pakkumuse majanduslik soodsus.1 Mark Orthmann on Euroopa Kohtu praktikat analüüsides jõudnud järeldusele, et pakkumuste hindamise faasis võib kasutada kogemuse kriteeriumi pakkumuste hindamisel õiguspäraste hindamiskriteeriumide koosseisus eeldusel, et kogemuse hindamine on suunatud pakkumuse majandusliku soodsuse tuvastamisele ja mitte esmajärjekorras pakkuja võimekuse kontrollimisele. Ta toetab seisukohta, et kogemust ei tohiks kasutada ainsa hindamis­ kriteeriumina, kuid selle kasutamine pakkumuse kvaliteedi hindamise osana on kohtupraktika valguses lubatav.2 Meie arvates on käesoleval juhul hankija tegevus selle põhimõttega kooskõlas, kuna hankija on soovinud hinnata arhitektide kogemust ja oskusi osana pakkumuse kvalitatiivsest hindamisest, kõrvuti pakkumuse sisulise kirjeldusega.

16. J. Beresford-Jones on läinud oma tõlgenduses veelgi kaugemale, leides, et hankija võib kasutada pakkujate kvalifitseerimisel ja pakkumuste hindamisel sama teavet, kui seda kasutatakse mõlemas hankemenetluse etapis eesmärgipäraselt. Seega on ilmne, et Euroopa Kohtu praktika ei välista pakkuja spetsialistide kogemuse hindamist ja eeldusel, et pakkumuste hindamise kriteerium käsitleb kogemust, mis väljendub otseselt lepingu täitmise kvaliteedis ja mõjutab otseselt pakkumuse soodsust, on see kooskõlas EL riigihankeõiguse eesmärgiga ning õiguspärane.

17. Ka RHS-i aluseks olevad Euroopa Liidu riigihankedirektiivid rõhutavad, et pakkumuste hindamise kriteeriumid peavad üheskoos võimaldama selgitada välja hankijale soodsaima pakkumuse. Hetkel kehtiva direktiivi 2004/18/EÜ preambul 46 selgitab, et hankija peab parima hinna ja kvaliteedi suhte tuvastamiseks kindlaks määrama majanduslikud ja kvaliteediga seotud kriteeriumid, mis üheskoos peavad aitama välja selgitada ostjale majanduslikult soodsaima pakkumise.

18. Uus, 2016. aastal jõustuv riigihankedirektiiv 2014/24/EL sätestab senisest selgemalt, et üheks asjaoluks, millest võib sõltuda pakkumuse soodsus hankija jaoks, on teenust osutavate isikute oskused.

Direktiivi artikli 67 lg 2 b) kohaselt võivad hindamiskriteeriumid hõlmata näiteks lepingut täitma määratavate töötajate töökorraldust, kvalifikatsiooni ja kogemust, kui see võib oluliselt mõjutada lepingu täitmise kvaliteeti. Direktiivi preambul 94 selgitab, et selline võib olla olukord näiteks riigihankelepingute puhul, mis hõlmavad intellektuaalteenuseid, nagu konsultatsioonid või arhitektuuriteenused.

19. Nimetatud direktiivi eelnõu seletuskirjas märgiti samuti, et hindamiskriteeriumide teema on tekitanud palju vääritimõistmist ja hankijal peaks olema suurem vabadus praktiliste lahenduste loomisel pakkumuste hindamiseks, arvestades sealjuures ka pakutava meeskonna organisatsiooni ja kvaliteeti. Seega on ka Euroopa Liidu seadusandja võtnud selge seisukoha, et eriti teenuste puhul, mille kvaliteet sõltub tööd tegevate isikute oskustest, nagu näiteks arhitektuuriteenused, on selliste oskuste hindamine pakkumuse osana igati lubatav ja eesmärgipärane.

20. Kuigi Eesti kohtupraktikas ei ole seni isikute kogemusi puudutavate hindamiskriteeriumide lubatavust põhjalikult käsitletud, kinnitab olemasolev kohtupraktika siiski, et laiemalt pakkuja ja tema olemasoleva olukorraga seotud kriteeriumid on hindamiskriteeriumidena iseenesest lubatavad.

Näiteks Tartu Ringkonnakohtu otsuses haldusasjas nr 3-12-351 asus kohus seisukohale, et kehtiva kollektiivlepingu olemasolu kui töörahu tagamise vahend on hindamiskriteeriumina lubatav, kuna väiksem streikide tõenäosus suurendab teenuse kvaliteeti. Kui kohtupraktika möönab kollektiivlepingu, st pakkujat kui ettevõtjat iseloomustava, kuid siiski teenuse kvaliteeti mõjutava näitaja lubatavust, puudub ka mõistlik alus välistada vahetult teenust osutavate isikute pädevuse kui sõnaselgelt seaduses nimetatud asjaolu lubatavust pakkumuste hindamise kriteeriumina.

Arrowsmith (toim.), EU Public Procurement Law: An Introduction, University of Nottingham, 2010, kättesaadav arvutivõrgus: https://www.nottingham.ac.uk/pprg/documentsarchive/asialinkmaterials/eupublicprocurementlawintroduction. pdf, 173-174.

1

Orthmann, Mark, The experience of the Bidder as Award Criterion in EU Public Procurement Law, Humboldt Forum Recht, 1/2014, kättesaadav arvutivõrgus: http://www.humboldt-forumrecht. de/druckansicht/druckansicht.php?artikelid=286

2

7

JUHTKIRI

01/15 arh.

21. Kokkuvõttes, pakkumuse ja sõlmitava hankelepingu alusel vahetult teenust osutava spetsialisti tõendatud oskuste ja kogemuse käsitlemine pakkumuse osana ja selle hindamine pakkumuse kvaliteedi hindamise raames on meie arvates otseselt seotud hankelepingu esemega, sobilike kriteeriumide puhul objektiivselt hinnatav ning järelikult õiguspärane ja kooskõlas RHS-i eesmärgiga.

3. ARHITEKTUURIHANKE ESEME KVALITEET LÄHTUB VAHETULT ARHITEKTIST 22. Arhitektuurne projekteerimine on olemuselt loominguline tegevus, mille kvaliteedi hindamine on keerukas. Projekteerimislepingut sõlmiva hankija jaoks sõltub teenuse osutamise kvaliteet näitajatest, mida on võimalik kirjeldada teatud abstraktsete kategooriatena, kuid mille sisu hindamine on igal juhul kvalitatiivne. Erinevalt paljudest muudest hankeesemetest ei ole arhitektuuri puhul võimalik lepingu täitmise tulemust ammendavalt kirjeldada, vaid kirjeldus saab piirduda üksnes töö teostamise kavandi ja tööd teostava spetsialisti ettekujutusega. See, milline on töö tulemus, sõltub vahetult ja vältimatult sellest isikust, kes projekti koostab ja sellesse oma loomingulise panuse annab.

23. Seetõttu on arhitektuurse projekteerimise teenuse puhul arhitekti kogemus ja oskused ka sisuliselt käsitatavad teenuse olulise omadusena ning nende käsitamine pakkumuse osana on seaduse mõttega kooskõlas.

24. Kuivõrd arhitektuurse projekteerimise tulemus on konkreetse isiku või isikute looming, siis on arhitekti esitatud kavandis kirjeldatud tulemust ja töö kvaliteeti võimalik eeldada nende samade isikute oskuste ja kogemuse kaudu, millise võimaluse annab sõnaselgelt RHS § 31 lg 4 ja direktiivi 2014/24/EL artikkel 67. Pakkumuste hindamine ei täidaks oma eesmärki – selgitada välja majanduslikult soodsaim pakkumus – olukorras, kus hankija jätaks mõne pakkumuse kvaliteedi ja hinna suhet mõjutava muutuja hindamisvalemist välja. Sellisel viisil võiks hankija meelevaldselt hindamiskriteeriume valides kahjustada ausat konkurentsi, andes mõnele pakkujale, kellel on hankija valitud kriteeriumide alusel lihtsam hindepunkte saada, põhjendamatu eelise, mis oleks pakkujate võrdse kohtlemise põhimõttega ilmses vastuolus.

25. Arhitektuurse projekteerimise puhul, kus teenuse kvaliteet ja järelikult pakkumuse hinna ning kvaliteedi suhe ja seeläbi majanduslik soodsus on otseses ja lahutamatus seoses arhitekti isiklike oskustega, võiks arhitekti kui vahetult teenuse kvaliteeti mõjutava isiku oskuste hindamatajätmisel tekkida meie arvates põhjendatud kahtlus hindamiskriteeriumide piisavuses soodsaima pakkumuse valikul ja järelikult ka nende õiguspärasuses. Selles osas erineb arhitektuurne projekteerimine ka muudest ehitusprojekteerimise valdkondadest, mille sisuks on eelkõige arhitekti loodud kavandi tehniline teostamine, mille eeldatavat tulemust on võimalik õigusaktide ja standardite alusel selgelt määratleda. Sellest lähtudes on hankija meie arvates käesoleval juhul igati loogiliselt ja selgelt eristanud erinevaid töölõike ja sätestanud pakkumuse osana ning hinnatava kriteeriumina üksnes arhitektide pädevuse.

4. ARHITEKTID NIMETATAKSE ISIKUSTATULT PAKKUMUSE OSANA 26. Vaadeldes riigihanke nr 155630 hankedokumente, tuleneb sealt üheselt, et arhitekt või arhitektid, kelle kohta hankija on küsinud andmeid hankedokumentides ja kelle isiklikust ametialasest tasemest lähtuvalt omistatakse pakkumustele väärtuspunkte, on isikustatult osa pakkuja pakkumusest, mitte tema kvalifikatsioonist.

27. Hanketeates esitatud kvalifitseerimistingimuste hulgas ei ole esitatud nõudeid arhitektidele, vaid üksnes spetsialistidele, kes teostavad tehnilisemat laadi ülesandeid ja kelle isikliku panuse kvaliteedist pakkumuse majanduslik soodsus olulisel määral ei sõltu.

28. Pakkujate arhitektuurialast pädevust kui kvalifitseerimistingimust, mida täitvad pakkujad eeldatavalt suudavad hankelepingut täita, hindab hankija hanketeate p III.2.1) p 4 alapunktide 1 ja 2 kohaselt pakkuja MTR-i registreeringu ja Muinsuskaitseameti väljastatud tegevusloa kaudu RHS § 41 lg 3 alusel. Selline lähenemine on loogiline, kuna puudub mõistlik kahtlus, et iga ettevõtja, kellel on nõutav registreering ja tegevusluba, mille eelduseks on vastutava spetsialisti nimetamine, ei oleks võimeline sõlmitavat hankelepingut täitma. Pakkumuse võib hankedokumentide kohaselt esitada iga isik, kes kvalifitseerimistingimustele vastab.

8

JUHTKIRI

arh. 01/15

29. Arhitektuurse projekteerimise eest vastutavad isikud peab pakkuja hankedokumentide kohaselt esitama isikustatult osana oma pakkumusest. See tuleneb selgelt hankedokumentide punktis 9.2 viidatud vastavustingimuste punktist 2, kus nõutakse arhitekti või arhitektide esitamist osana pakkumuse kirjeldusest, mida omakorda hinnatakse hankedokumentide punktis 11 esitatud korras.

Pakkumuse osana esitatud arhitektide hankelepingu täitmises mitteosalemisel on meie hinnangul hankedokumente tervikuna vaadeldes tegemist olulise hankelepingu rikkumisega ja pakkumuse osana esitatud arhitekti vahetamist tuleb pidada hankelepingu muutmiseks, millele kohalduvad RHS § 69 lõigetes 3 ja 4 sätestatud piirangud.

30. Tulenevalt hankelepingu eseme eripärast oleneb käesoleval juhul pakkumuses esitatava kontseptsiooni ja kavandi realiseerimise ehk tellitava teenuse kvaliteet otseselt ja vahetult tööd teostava arhitekti või arhitektide oskustest ja kogemusest. Järelikult mõjutavad need oskused otseselt pakkumuse terviklikku hinna ja kvaliteedi suhet. Seetõttu on meie arvates igati põhjendatud käsitada arhitekti oskusi ja kogemust osana pakkuja sisulisest pakkumusest ja õiguspärane on arvestada arhitekti pädevust ka pakkumuse hindamisel kooskõlas RHS § 31 lõikega 4.

31. Sealjuures puudub pakkumuse kooseisus nõutud arhitektidel ja nende kogemusel seos pakkuja abstraktse pädevuse ja kogemusega. Pakkumuses esitatavad arhitektid ei pea hankedokumentide kohaselt omama kogemust pakkuja töötajatena ja hankija ei ole kehtestanud ka muul viisil nõuet, et hindamiskriteeriumide kohaselt hinnatav arhitekti isiklik kogemus ja tema spetsiifilisi oskusi iseloomustavad tunnused peaksid olema pakkuja varasema kogemusega seotud. Kvalifitseerimise aluseks olevate ja kvalifikatsiooni puudutavate asjaolude alusel ei ole hankija seega pakkumuste hindamist ette näinud. Puudub kahtlus, et pakkujad, kelle pakkumusele ei saa esitatud arhitekti kogemuse eest omistada hindamiskriteeriumide alusel ühtegi hindepunkti, kuid kes pakkujana vastavad kvalifitseerimistingimustele, on eelduslikult samuti võimelised hankelepingut täitma ning nende osalemist hankemenetluses ei ole hankija takistanud.

32. Eeltoodust tulenevalt on Eesti Arhitektide Liit ja Eesti Sisearhitektide Liit seisukohal, et riigihanke nr 155630 alusdokumendid on õiguspärased ning hankija valitud hindamiskriteeriumid on seotud hankelepingu esemega, tagavad pakkujatele võrdsed võimalused hankes osalemiseks ja võimaldavad objektiivselt välja selgitada majanduslikult soodsaima pakkumuse Koostaja: Veiko Vaske, advokaat, Advokaadibüroo SORAINEN /digitaalselt allkirjastatud/ Indrek Allmann Urmo Vaikla Eesti Arhitektide Liit Eesti Sisearhitektide Liit esimees esimees

9

ˬˬ„Eesti Vabariik 100” Põlva keskuseosa võistluse lähteülesande koostajad A. Ader ja K. Tõugu tutvustasid lähteülesannet.

Võistlusega soovitakse leida lahendus Põlva keskväljakule ja seda ümbritsevale alale. Võitja saab õiguse jätkata väljaku projekteerimistöid.

Eestseisus, kuulanud ära A. Aderi ja K. Tõugu ning tutvunud võistlustingimustega, tegi ettepaneku lisada tingimustesse orientiiriks ka projekteerimise sihthind. Žürii liikmeteks määrati T. Paaver, K. Bachmann ja K. Vellevoog ning varuliikmeks I. Saarepera. ˬˬI. Heinsoo tutvustas Eesti Planeerijate Ühingu poolt EALile kooskõlastamiseks saadetud ruumilise keskkonna planeerija kutse andmise korda ja hindamisstandardit.

Eestseisus toetas suundumust, et edaspidi koos-

ˬˬNoore arhitekti preemia žüriisse on vaja määrata veel kaks liiget: üks vanema põlvkonna arhitekt ja üks ettevõtja. Ülejäänud žürii liikmed on A10 peatoimetaja Indira van ´t Klooster, Heldur Meerits ja eelmise preemia võitja Veronika Valk.

Eestseisus pakkus ettevõtjast kandidaadina välja Aivar Tuulbergi ja vanema põlvkonna arhitektina Tõnu Laigu. Mõlemad andsid selleks nõusoleku. ˬˬK. Vellevoog tutvustas Eesti Maastikuarhitektide Liidu (EMAL) liikme Edgar Kaare pöördumist EALi poole seoses ehitusvaldkonna turuprobleemistikuga Eestis. Ettevõtjana muretseb E. Kaare maastikuarhitektide ja arhitektide honoraride süsteemi puudumise pärast.

Olles puutunud kokku Saksamaa tururegulatsioonidega, sh arhitektide (sh maastiku- ja sisearhitektide) ning inseneride honoraride korraga, on ta valmis kohandama selle Eesti oludele vastavaks ning koostama dokumendi, mis võiks olla aluseks arhitektide soovitusliku honorari korra koostamisele Eestis.

Ehitusvaldkonna projekteerimis- ja planeerimistööde honorarikorra alusuuringu tekst on tal juba valminud ning selle alusel soovib ta taotleda Eesti Kultuurkapitalilt toetust töö lõpetamiseks.

Eestseisus toetas E. Kaare algatust ning loodab näha selle selget ja konkreetset tulemust.

EALi-poolseks kontaktisikuks määrati Tõnu Laigu. ˬˬEestseisus otsustas 6. oktoobriks 2014 EALile esitatud loomestipendiumi taotlused rahuldada järgmiselt (vt tabel lk 11).

EALi noortekogu esindaja L. Vähi esitas küsimuse, kas ka EALi noortekogu liikmetel võiks tulevikus olla lootust taotleda EALi loomestipen-

10

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

ˬˬK. Koov põhjendas EALi juurde maastikuarhitektide sektsiooni loomise vajadust ning tutvustas K. Bachmanniga koostöös koostatud sektsiooni põhimäärust.

Sektsiooni loomiseks on vaja vähemalt kümmet liiget. EALi liikmeskonda kuulub maastikuarhi­ tekti diplomiga arhitekte, kes teevad arhitektuuri­ projektide kõrval ka maastikuarhitektuurseid projekte. 2014. aasta alguses liitus EALiga kolm maastikuarhitekti. Kahtlemata on EALi liikmete seas arhitekte, kes huvituvad ka maastikuarhitektuurist.

Maastikuarhitektide sektsiooni loomist kiirendab asjaolu, et EAL on saamas „Eesti Vabariik 100” raames elluviidava „Eesti 100 tamme” projekti eest vastutavaks organisatsiooniks. Riigikantselei on andnud selleks suusõnalise lubaduse.

Sektsiooni osalusel võiksid sündida huvitavad maastikuarhitektuuriprojektid (nt „Eesti 100 tamme”) ning elavneda koostöö maastikuarhitektide ja arhitektide vahel. Kindlasti ei ole sektsiooni loomise eesmärk dubleerida Eesti Maastikuarhitektide Liidu (EMAL) tegevust.

Eestseisus tegi maastikuarhitektide sektsiooni põhimääruse kohta mõne parandus- ja muudatusettepaneku ning kinnitas redigeeritud põhimääruse.

Põlva keskuseosa võistlus Ehitusvaldkonna turuprobleemistik

16. OKTOOBER 2014

tavad erinevat liiki planeeringuid ja juhivad nende koostamist ainult erialase väljaõppega pädevad spetsialistid, seda lisaks arhitektidele ja maastikuarhitektidele, kelle väljaõpe sisaldab ka ruumilise keskkonna planeerija õpet. Peeti vajalikuks, et ruumilise keskkonna planeerija kutse taotlejate oskusi, teadmisi ja kogemust hindaksid tõelised asjatundjad, seetõttu peeti vajalikuks kaasata ruumilise planeerija kutsekomisjoni Eesti Kunstiakadeemia (ainuke kõrgkool, kus Eestis õpetatakse linnaplaneerimist) esindaja ning suurendada arhitektide kui selle tööga igapäevaselt tegelevate spetsialistide osakaalu kutsekomisjonis.

Ruumilise keskkonna planeerija kutse andmise kord ja hindamisstandard otsustati kooskõlastada järgmistel tingimustel: 1. kutsekomisjoni töös hakkab osalema Eesti Kunstiakadeemia esindaja; 2. EAL esitab kutsekomisjoni kaks liiget.

Keskkonna planeerija

Eestseisuse koosolekud

Maastikuarhitektide sektsiooni loomise vajadus Noore arhitekti preemia žürii

01/15 arh.

EALi liikmeks vastu võtt

diumi ning kas EALi tavaliikmele EALi liikmepileti ettenäitamisel teatud kohtades kehtiv soodustus laieneb ka EALi noortekogu liikmetele.

Eestseisus selgitas, et loomestipendiumide taotlemise tingimused tulenevad loovisikute ja loomeliitude seadusest, mistõttu ei ole nende muutmine eestseisuse pädevuses. EALi liikmepiletiga kaasneb eestseisusele teadaolevalt tasuta sissepääs ainult Tallinna kunstihoonesse. ˬˬEestseisus, vaadanud läbi maastikuarhitekt Anna-Liisa Undi EALi liikmeks astumise avalduse ja portfoolio, otsustas ta EALi liikmeks vastu võtta. ˬˬEestseisus, vaadanud läbi maastikuarhitekt Merle Karro-Kalbergi liikmeks astumise avalduse ja portfoolio, otsustas ta EALi liikmeks vastu võtta. ˬˬEestseisus, vaadanud läbi Indrek Palmi EALi noortekogu liikmeks astumise avalduse ja portfoolio, otsustas ta EALi noortekogu liikmeks vastu võtta.

30. OKTOOBER 2014 Eesti esimene kvaliteedipõhine hange EAK lähteülesande tekst

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

arh. 01/15

Taotleja Urmo Mets

ˬˬJ. Huimerind andis ülevaate projekteerimishanke „Presidendi residentsi projekteerimistööd” protsessist ja tutvustas kujunenud olukorda.

Presidendi Rocca al Mare residentsi projekteerimishange (nn Liberty hange) kuulutati 2014. a kevadel välja hinnapõhise lihthankena, kuhu saabus kaks pakkumust. EAL esitas hanke kohta protesti, taunides riigi esindushoonele projekti saamiseks hinnapõhist hanget, mille puhul võitjaks kuulutatakse odavaim pakkumus, ja protesti tulemusel kuulutati hange ebaõnnestunuks.

EALi ettepanekul alustas EAL suvel koostöös Riigi Kinnisvara ASiga (RKAS) kvaliteedipõhise hanke tingimuste koostamist ning Eesti esimene

Taotletav stipendium eurodes

kvaliteedipõhine hange kuulutati välja 2014. a septembris.

Seejärel laekus EALile info, et Rahandusministeerium on alustanud seoses RKASi korraldatud riigihankega riikliku järelevalve menetlust. EALi ja Eesti Sisearhitektide Liidu palvel koostas advokaadibüroo Sorainen jurist V. Vaske Rahandusministeeriumi algatuse kohta vastuväite. 27. oktoobril 2014 (täpsemalt 44 minutit enne pakkumuste esitamise tähtaega) teatas RKAS hanke tähtaja pikendamisest kolme nädala võrra. Selgus, et RKAS oli sunnitud seda tegema Rahandusministeeriumi survel.

Tähtaja pikendamisega kaasnev pakkujate võimalik lisandumine tõi kaasa osalevate arhitektide pahameele, kuid kahjuks ei saanud EALi juhatus ega osalejad (V. Vaske hinnangul) tähtaja pikendamist vaidlustada. I. Allmann palus RKASil saata hankes osalejatele selgituskiri. Nüüdseks on selgunud, et hanke tingimusi plaanitakse lõdvendada: soovitakse loobuda nõudest, et pakkuja meeskonnas peab olema volitatud sisearhitekt (tase 7 kutsega isik), samuti soovitakse loobuda pakkuja erialaste saavutuste hindamisest, piirdudes kvantiteedi (projekteeritud ruutmeetrite hulga) hindamisega.

Eestseisus pidas vajalikuks Rahandusministeeriumi esindajatega esimesel võimalusel kohtuda ja hanketeemat arutada. EALi esindajaks nendel läbirääkimistel volitati K. Vellevoog koos advokaadibüroo Sorainen juristi V. Vaskega. ˬˬI. Allmann tutvustas eestseisusele E. Raasukese kaasabil koostatud Eesti Arhitektuurikeskuse (EAK) lähteülesande teksti. Lähteülesande koostamise vajaduse oli tinginud asjaolu, et EALi ootused EAK tegevusele polnud seni kirjalikult sõnastatud.

I. Allmanni sõnul võiks EAL tulevikus oma lähteülesannet EAK-le regulaarselt üle vaadata ja ajakohastada.

Stipendiumi kasutuseesmärk

Eraldatud stipendium eurodes

500

Veneetsia arhitektuuribiennaali külastamine (15.10.–23.11.2014)

500

Sille Pihlak

500

Euroopa reis (oktoober 2014) eesmärgiga kirjutada uuriv-võrdlev artikkel staarbüroode käekäigust, disainimetoodikast, ülesehitusest, peadisainerite osalusest, rollidest tiimis, arhitektuurivõistlustel osalemisest jm telgitagustest

500

Grete Veskiväli

500

2014. a Veneetsia arhitektuuribiennaalil Eesti paviljoni ekspositsiooni kohapealse tutvustamise ja biennaali üldisemalt meedias kajastamisega seotud kulude osaline katmine

500

11

ˬˬAet Ader andis ülevaate 2015. aastal EALis kavandatavatest üritustest: • „Eesti Vabariik 100” vestlusõhtute jätkamine • noore arhitekti preemia väljaandmine veebruaris • Euroopa Arhitektide Nõukogu peaassamblee korraldamine aprillis • arhitektuuripreemiate väljaandmine, kandidaate tutvustava näituse ja gala korraldamine (V. Tomiste ettepanekul 12. septembril Tallinna arhitektuuribiennaali raames eraldi üritusena) • Balti riikide parimate arhitektuuri lõputööde näitus-võistluse korraldamine Vilniuses • EALi maakonnapäevade korraldamine Viljandis • EALi õppereisi korraldamine • EALi ülevaatenäituse korraldamine • EALi ülevaatenäitusele kuraatori leidmiseks konkursi korraldamine • „Eesti Vabariik 100” raames korraldatavatele arhitektuurivõistlustele esitatud tööde näituste koostamine • soomlastega koostöös töötoa korraldamine ˬˬEestseisus, vaadanud läbi Ülo-Tarmo Stööri EALi liikmeks astumise avalduse ja portfoolio, otsustas ta EALi liikmeks vastu võtta.

13. NOVEMBER 2014 ˬˬM. Shein andis arhitekti kutsetunnistused üle arhitektidele, kellele EALi kutsekomisjon oli oma 10. ja 17. oktoobri koosolekul andnud arhitekti kutse. Kutsetunnistuse saajad: Martin Aunin – volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 Sander Aas – volitatud arhitekt, tase 7 Jaak Huimerind – volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 Ott Kadarik – volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 Loona Kikkas – volitatud arhitekt, tase 7

12

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

ˬˬI. Allmann andis ülevaate nn Liberty hanke praegusest seisust.

7. novembril peeti Rahandusministeeriumis kolmepoolne kohtumine majanduslikult soodsaima pakkumuse ehk kvaliteedipõhise hanke teemal. Osalesid RKASi juriidilise osakonna kaks esindajat koos Liberty hanke projektijuhiga, Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna esindajad ning EALi esindajad koos advokaadibüroo Sorainen juristi V. Vaskega. EAL oli osalema palunud ka Kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disaininõuniku.

I. Allmann andis kohtumise algul ülevaate arhitektuurivaldkonna hankevormidest, kujunenud turutõrkest seoses nn hinnapõhiste hangetega (arhitektide vähene osalus) ja Liberty hankega seonduvast. Rahandusministeeriumi esindajad ei soovinud käsitleda konkreetset hanget, kuna selle suhtes on algatatud järelevalvemenetlus, ent olid nõus kuulama ära EALi seisukoha riigihangete kvaliteedi parandamise teemal.

Pingeliste läbirääkimiste lõpuks jõuti ühisele seisukohale, et EALi koostatud ettepanekud on mõistlikud ja vastavad riigihangete seadusele.

Sõnastati kolm ettepanekut, mida soovitati RKASil kasutada ka Liberty hanke tingimuste täpsustamisel.

1. Kutsekvalifikatsiooni ei saa käsitleda korraga kvalifitseerimise ja hindamise all. Sobilikum on hindamise pool, sest see võimaldab adekvaatselt hinnata erinevatele kutsetasemetele vastavate spetsialistide panust.

2. Pakkuja erialase taseme hindamiseks on asjakohane kasutada valmisehitatud hoonetele antud arhitektuuripreemiaid. Need tuleks määratleda, nt eriala loomeliitude poolt tunnustatud preemiad. Silmas tuleb pidada, et määratlus oleks rahvusvaheliselt kasutatav, üheselt mõistetav ja rakendatav näiteks ka Portugali arhitekti kohta. Preemiatele soovitati määrata ajaline kestus, näiteks 10 aastat.

3. Pakkuja hindamine kogemuse kaudu, n-ö kvantitatiivne kriteerium on hästi mõistetav.

10. novembril saabus EALile nende kokkuleppeliste seisukohtade suhtes RKASi seisukoht, mis ei kattunud täielikult 7. novembri koosolekul kokkulepituga. Põhierinevusena käsitles RKAS kutsekvalifikatsiooni endiselt miinimumnõude kehtestamisega pakkuja kvalifitseerimise all, mitte

2015. aastal EALis kavandatavatest üritustest Narva linnuse rekonstrueerimine Liberty hanke praegusest seisust

ˬˬNarva linnuse rekonstrueerimise võistluse EALi-poolseteks žürii liikmeteks määrati P. Pere, Ü. Mark, J. Huimerind ja V. Valk ning varuliikmeks M. Kinks.

Hannes Koppel – volitatud arhitekt, tase 7 Riho Koop – volitatud arhitekt, tase 7 Indrek Laos – volitatud arhitekt, tase 7 Markus Nimik – diplomeeritud arhitekt, tase 7 Lauri Saar – volitatud arhitekt, tase 7 Tarmo Teedumäe – volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 Mihkel Tüür – volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 Mari-Liis Vunder – volitatud arhitekt, tase 7

Arhitekti kutsetunnistused EALi liikmeks vastu võtta

ˬˬ„Eesti Vabariik 100” Tõrva keskuseosa võistluse lähteülesande koostaja I. Lubjak tutvustas lähteülesannet.

Võistluse žürii liikmeteks määrati K. Koov, M. Maiste, L.-K. Stöör ja K. Vellevoog ning varuliikmeks K. Nõmm.

Kuna iga „Eesti Vabariik 100” võistluse jaoks moodustatakse eraldi žürii, mille koosseisu tuleb määrata ka EALi esindajad, otsustati küsida EALi liikmetelt meili teel, kes neist on huvitatud nende võistluste žürii töös osalemisest. Sooviavalduste alusel saab eestseisus koostada nimekirja, mida on hõlbus võistluste puhul rakendada.

Tõrva keskuseosa võistlus

01/15 arh.

Võru keskuseosa võistlus ACE’i peaassamblee EALi töögrupp Loomeliitude ühispöördumine

hindamise all. Leidus ka väiksemaid erinevusi, need puudutasid nt sisearhitekti kvalifitseerimistingimusi. Järgnevas tihedas suhtluses RKASiga selgusid sellise otsuse põhjused. Ühiselt leiti, et kuna kerkinud küsimused on laiemad ja eeldavad ka Kutsekoja seisukohti, siis tegeletakse nendega edasi tulevikus.

Liberty hange jätkub ning EALi ja RKASi läbirääkimised hanketingimuste arendamiseks jätkuvad peale selle hanke lõppu. Lõpptulemusena võib Liberty hanget pidada kvaliteedipõhiseks ning suureks sammuks edasi Eesti arhitektuurihangete alal. ˬˬ2015. aasta aprillis peetakse Tallinnas Euroopa Arhitektide Nõukogu (ACE) peaassamblee.

Indrek Näkk, EALi esindaja ACE’is, tutvustas ürituse programmi ja korraldusküsimusi.

ACE’i president Luciano Lazzari ja Indrek Näkk Itaalias.

Osavõtjaid majutatakse hotelli Nordic Hotel Forum. Peaassamblee toimub Eesti Arhitektuurimuuseumis, ACE’i juhatuse koosolek Arhitektuurikatlas ja pidulik õhtusöök Lennusadamas. Näki arvates võiks peaassamblee ajal olla arhitektuurimuuseumi 2. korruse saalis ja galeriis olla avatud Eesti arhitektuuri tutvustavad näitused. Samuti vajatakse Lennusadamasse temaatilist taustaeks-

ˬˬ„Eesti Vabariik 100” Võru keskuseosa võistluse lähteülesande koostaja K. Komissarov tutvustas lähteülesannet.

Võistluse eesmärk on leida Võru Seminari väljakule parim linnaruumiline ja kujunduslik eskiislahendus ning selle alusel edasine projekteerija väljaku ehitusprojektile. Riigi juubelipidustusteks loodav avalik väljak peaks olema esinduslik keskne sündmusteruum, mis võimaldab ametlike (vajaduse korral ka üleriigiliste) sündmuste korraldamist, rahvamasside kogunemist ja lippude heiskamist.

Võistluse žürii liikmeteks määrati A. Ader, M. Pukk, M. Tüür ja K. Vellevoog ning varuliikmeks O. Kadarik. ˬˬI. Allmann teatas eestseisusele, et Eesti kultuuripoliitika dokumendi arhitektuuriosa täiendamiseks on kavas luua EALi juurde töögrupp, mida on lubanud juhtida Tõnu Laigu.

Kõik huvilised on oodatud sellega liituma. ˬˬA. Ader teatas, et loomeliidud on teinud ühispöördumise seoses Kultuurikatla linnahalli ja mereäärse ala detailplaneeringu muudatustega.

Põhiprobleem, mille muudatused endaga kaasa tõid, on Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi (EKKM) hoonet ümbritsev krundipiir, mis jätab hoone ümber ruumi vaid 4 meetrit. 11. novembril toimus kõnealuse detailplaneeringu avalik arutelu. Tallinna Linnavalitsuse ametnikke seal ei osalenud, kohal oli ainult linnaarhitekt E. Mänd, kes kogu tule enda peale võttis. Ühispöördumise ja avaliku arutelu tulemusena hakkab Tallinna Linnavalitsus pidama EKKMiga läbirääkimisi, ilmselt antakse EKKMile mingis osas järele.

27. NOVEMBER 2014 Arhitektuuripreemiate üleandmisest

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

arh. 01/15

13

ACE’i peaassamblee Paduas.

positsiooni. Ürituse kajastamise korraldamine tuleks anda ka EALi pressiesindaja J. Mäggi ülesandeks.

ˬˬK. Vellevoog andis ülevaate kavandatavast arhitektuuripreemiate üleandmise ühisüritusest, mille korraldamise soovi, programmi ja kulud plaanivad EALi ja Eesti Sisearhitektide Liidu (ESL) esindajad esitada lähiajal Eesti Kultuurkapitalile. Üritus on plaanitud korraldada detsembri alguses. Seal antaks üle kõik Eesti Kultuurkapitali arhitektuurivaldkonna (arhitektuuri, sise- ja maastikuarhitektuuri) preemiad, lisaks EALi ja ESLi preemiad („Väike”, „Eramu”). Sponsorite ja materjalitootjate preemiaid ühisüritusel üle ei anta.

Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali peapreemia, milleks võiks olla elutööpreemia, on otsustatud üle anda koos teiste kultuurkapitali preemiatega. Neile kandideerima esitatavate objektide valmimisajaks on otsustatud jätta aja-

ˬˬPärnu Rimi esindaja K. Koch soovib, et EALi eestseisus kooskõlastaks tagantjärele Pärnu Rimi (Pikk 12, Pärnu) arhitektuurivõistluse tingimused, ehkki võistlus on lõppenud ja võitja välja valitud.

Kõnealused võistlustingimused saadeti EALi eestseisusele juba 2013. aastal, ent EAL ei kooskõlastanud neid, sest võistlusalale koostatud detailplaneeringu lahendus ei rahuldanud EALi. EAL tegi tookord ettepaneku kehtestada detailplaneering osaliselt ja nõudis võistlusala laiendamist. Nüüdseks on kõnesolev detailplaneering kehtestatud.

Võistlustingimuste kooskõlastamist EALiga nõuab Pärnu Linnavalitsus nüüd põhjusel, et EALiga mittekooskõlastamisel pole täidetud võistluste protseduurireegleid. Pärnu Linnavalitsus kaalub Pärnu Rimile lahenduse saamiseks isegi uue arhitektuurivõistluse korraldamist juhul, kui EAL ei nõustu võistlustingimusi tagantjärele kooskõlastama.

Eestseisus ei pidanud võistlustingimuste tagantjärele kooskõlastamist eetiliseks. Eestseisuse arvates pole Pärnu Linnavalitsusel alust nõuda, et võistlustingimused tuleb EALiga kooskõlastada. Pärnu linn ei aktsepteerinud 2013. aastal EALi seisukohta võistlusalale koostatud detailplaneeringu vastuvõtmisel. Probleemile lahenduse leidmiseks pidas eestseisus vajalikuks alustada Pärnu Linnavalitsusega läbirääkimisi.

AÕS muutmise töökoosolekud

ˬˬJ. Huimerind andis ülevaate viimastest sündmustest autoriõiguse vallas.

Autoriõiguse seaduse (AÕS) muutmise teemal on viimasel ajal peetud kolm töökoosolekut: kaks Kultuuriministeeriumis ja üks Justiitsministeeriumis (JM). Töö AÕSi muutmisega lõppes 1. septembril. Kooskõlastusringile ministeeriumidesse ei ole seadusemuudatust veel saadetud.

EAL on kaasanud AÕSi eelnõu läbivaatamisse jurist E. Mägi, kes on teinud arhitektide seisukohtade kaitsmiseks ära tänuväärse töö. Keskseks vaidlusteemaks eelnõus on põhimõtteline suhtumine küsimusse, millise kataloogi alla peaks kuuluma autori isiklik õigus tema loodud teose puutumatuse üle. EAL ei poolda eelnõu praeguse teksti vaatenurka viia see õigus varaliste õiguste kataloogi. EAL tegi ettepaneku jätta see õigus isiklike õiguste kataloogi ja kirjutada see eelnõusse järgmises sõnastuses: isegi pärast varaliste õiguste loovutamist on autoril õigus vaidlustada igasugune teose muutmine, kui teose autor ei ole andnud selleks eelnevalt kirjalikku nõusolekut. Teose autor ei saa keelata mõistlikke ja vajalikke muudatusi teoses.

Mõistlike ja vajalike muudatuste kontseptsioon tuleb avada autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste seaduse seletuskirjas järgmises sõnastuses: mõistlikud on muudatused, mis on vajalikud, et säilitada teose funktsionaalsus ja eesmärk ja/või muudatused, mis on tehtud selleks, et teost säilitada või taastada.

Väga sisukas oli JMis peetud koosolek, mis sai teoks tänu loomeliitude poolt justiitsministrile saadetud ühispöördumisele, kus avaldati seoses ettevalmistamisel oleva AÕSi eelnõuga soovi ministriga kohtuda, et jõuda kõiki osalisi arvestava ühise tulemuseni. Justiitsminister, kuulanud ära loomeliitude seisukohad, tunnistas, et pole eelnõuga süvitsi tutvunud ja võttis selleks kaks-kolm kuud aega.

Kooskõlastusringile ministeeriumidesse ei saadeta eelnõu enne, kui JM on selle heaks kiitnud.

Loodetavasti tuleb kahe-kolme kuu jooksul JMist EALi jaoks soodsam seisukoht autori isikliku õiguse asjus tema teose puutumatusele.

Muinsuskaitseseaduse muutmise eelnõu kohta on EAL oma seisukohad esitanud. Eelnõu näeb ette, et muinsuskaitse eritingimusi hakkab koostama riik ja ka järelevalve jääb riigi ülesan-

deks. Omaniku ülesanne on uue seaduse kohaselt teha uuringud, mille alusel eritingimused koostatakse. Üks küsimusi, mille taha on seaduse eelnõu tekstiga edasiminek jäänud, on omanike õigused.

Eesti Omanike Keskliidu arvates on eelnõus omanike õigusi liiga vähe kaitstud. Eelnõu ettevalmistamisel on ühe olulise teemana kerkinud üles tegevuslubadega seonduv ja võimalikuks peetakse üleminekut kutsete süsteemile. Kultuuriministeerium on kõnealust teemat arutanud nii Haridus- ja Teadusministeeriumi kui ka Kutsekojaga. 4. detsembril on kavas nõupidamine erialaliitudega, kes rakendavad kutsete süsteemi oma tegevusvaldkonnas.

I. Heinsoo sõnul on muinsuskaitse (ja muinsuskaitse all olevate objektide projekteerimine) pelgalt üks arhitektide tegevusvaldkondi, mille puhul tuleks vältida ülereguleerimist. Võimalik, et arhitekti kutsestandardit tuleb muinsuskaitseliste aspektide seisukohalt täiendada. Ehitusseadus ütleb otse, et alates 16. juulist 2016 tohivad projekteerida ainult volitatud arhitekti tase 7 kutsega arhitektid.

Pärnu Rimi arhitektuurivõistluse tingimused

vahemik jaanipäevast järgmise aasta jaanipäevani.

Kuna tänavu preemiaid välja ei anta, saab 2015. a preemiatele esitada objekte, mis on valminud alates 2014. a algusest kuni 2015. a jaanipäevani (seega 1,5 aasta jooksul).

Arhitektuuripreemiatega seoses tegi I. Allmann eestseisusele ettepaneku arutada, kas EAL võiks peale „Eramu” ja „Väike” preemiate anda välja teisigi preemiaid ning millised need võiksid olla. Tema hinnangul võiks eelistada iga-aastaseid preemiaid.

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

01/15 arh.

14

EKK visioonikonverents Tallinna Linnavalitsuse esindajatega kohtumisest EALi ettepanekutest Kultuuriministeeriumi arengukava kohta Eesti 100 tamme Planeerimisseaduse menetlusest Riigikogus

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

arh. 01/15

15

ˬˬT. Laigu ja I. Allmann andsid ülevaate 22.–23. novembril Haapsalu kultuurikeskuses toimunud Eesti Kultuuri Koja visioonikonverentsist „Mis on kultuuri väärtus?”. Üritust peeti sisutihedaks ja õnnestunuks. Laiemale publikule mõeldud konverentsi eesmärk oli analüüsida kultuuri olemust. Kuulutati välja ka võistluse „Kultuuri tegu 2014” võitja; kultuuriauhinna pälvis rahvusvahelise noortekunstitriennaali „Eksperimenta!” eestvedaja Annely Köster. ˬˬI. Allmann teavitas eestseisust 20. novembril toimunud EALi ja Tallinna Linnavalitsuse esindajate kohtumisest, mille aluseks oli koostöökokkulepe.

Räägiti Tallinna Maakri kvartali arhitektuurivõistluse teise etapi elluviimise koostöölepingust ja arhitektide kriitikast Tallinna Linnavalitsuse bürokraatliku asjaajamise kohta. Viimasel teemal põhjalikumalt peatumiseks lepiti kokku korraldada 2015. aastal ümarlauanõupidamine.

Linnavalitsuse esindajad palusid EALil panna kirja reaalseid näiteid projektide kooskõlastamise kohta, mis illustreeriksid arhitektide probleeme asjaajamises. EALi esindajad avaldasid arvamust, et oluliste objektide projektide läbivaatamise jaoks tuleks ellu kutsuda arhitektuurinõukogu; kui seda ei ole võimalik teha, on EALi ekspertiisitöögrupp valmis osutama linnavalitsusele tasulist teenust.

Projektide kooskõlastamisega seotud probleemsete näidete sõnastamisele ja koondamisele otsustati pühendada üks eestseisuse koosolek, võimalikuks peeti ka arutelu Facebookis. ˬˬI. Heinsoo teatas, et nüüdsest kuulub ruumilise keskkonna planeerija kutse andmise komisjoni koosseisu ka Eesti Kunstiakadeemia esindaja (T. Tammis; asendusliige on A. Ojari).

Otsus tehti 20. novembril peetud kultuuri kutsenõukogu koosolekul.

11. DETSEMBER 2014 ˬˬKatrin Koov tutvustas arhitektuurivõistlust „Eesti 100 tamme”. „Eesti 100 tamme” on Eesti Vabariigi juubeli projekt, mille käigus rajatakse üle Eesti saja puuga tammikuid. Et pargid ei tekiks stiihiliselt, pöörduti Eesti Maastikuarhitektide Liidu ja EALi poole.

Parimate lahenduste leidmiseks korraldatakse võistlused. Tamsalusse tuleb esimene nn esinduspark, võistluse tingimused koostavad Katrin Koov ja Karin Bachmann.

K. Koov tutvustas Tamsalu valda ja linna. Kohapeal on vaadatud üle võimalikud asukohad ja kaalutud nende plusse-miinuseid. Park on otsustatud rajada raudtee äärde raudteejaama ja keskuse lähedale, et see hakkaks tulevikus paremini ühendama kahel pool raudteed paiknevaid kogukondi.

Praegu on see lage ala (u 4,8 ha), mille keskmes on endine mõisamoonakate elamu. Pargiala on hästi vaadeldav ka rongiga mööda sõites. Koos pargiga rajatakse teedevõrk, valgustus, pingid, infostendid jms. Võistluse ülesanne on leida nn Tamsalu lugu, mis haakuks koha mineviku ja tänapäevaga.

Eestseisus leidis, et pargikujunduses peaks käsitlema nii ajalugu kui ka tulevikuperspektiive. Park peaks tugevdama Tamsalu identiteeti ja liitma kohalikku kogukonda – pakkuma erinevaid ühistegevusi. Samas tuleb jälgida, et tegevused ei hakkaks kattuma juba olemasolevatega (nt kultuurimaja). Meeles tuleb pidada ka esinduspargi funktsiooni. ˬˬTõnu Laigu rääkis EALi ettepanekutest Kultuuriministeeriumi arengukava kohta.

Kultuuriministeeriumist pöörduti EALi poole ja küsiti seisukohta väga lühikese tähtajaga. Eestseisuses lepiti kokku, et EALi ettepanekud koostab T. Laigu. Tema sõnul on senine arhitektuurinõunik (Yoko Alender) teinud head tööd, arhitektuurivaldkonna tegevused on hästi sõnastatud. Siiski tuleks mõned seisukohad täpsustada, kuivõrd aeg on edasi läinud.

Arengukava koostatakse järgmise eelarveaasta ja sellele järgneva kolme aasta kohta. Ministeeriumid ja riigiasutused täiendavad oma arengukava igal aastal ühe aasta võrra, et tagada strateegilises planeerimises pidev nelja-aastane perspektiiv.

Tegevuskavasid koostatakse arengukava alusel järgmiseks aastaks, st praegu tehakse eelmise arengukava alusel tegevuskava 2016. aastaks (nii nagu 2015. a tegevused tuginevad 2014. aastal tehtud arengukavale).

T. Laigu andis ülevaate EALi ettepanekutest, mida eestseisuse liikmed kommenteerisid ja täiendasid. Talle tehti ülesandeks lisada eestseisuse ettepanekud ja esitada EALi ettepanekud järgmisel päeval. Arengukava on väljas ministeeriumi kodulehel. ˬˬPeeter Pere rääkis EALi ettepanekutest ja strateegiast seoses planeerimisseaduse menetlusega Riigikogus.

Täna tuleks otsustada, kas EAL kui erialaliit peaks veel kord proovima midagi muuta ja oma seisukohad uuesti esitama või on ta seda juba piisavalt teinud. T. Paaveri sõnul on tegu seitsmeaastase maratoni lõpuspurdiga, kus enne valimisi püütakse igal juhul seadus vastu võtta. Kodifitseerimise eesmärk – planeerimisseadus ja ehitusseadustik kokku viia – on ebaõnnestunud, st seaduse üldine idee on ebaõnnestunud. EAL on juhtinud korduvalt tähelepanu sellele, et seadused pole omavahel koherentsed. EAL koos erialaühendustega (Arhitektuurikoja liikmetega) formuleeris oma seisukohad ja kirjutas seaduse puudustest juba 2013. aasta augustis.

ˬˬIndrek Allmann edastas info arhitektuurinõuniku valimise kohta.

Uus arhitektuurinõunik on Veronika Valk. Kandidaate oli 16, neist 6–7 arvestatavat, kellest vestlusele kutsuti 5. Nemad esitasid oma materjalid ka kirjalikult. Vestlusvoor oli huvitav.

Kultuuriministeeriumis kindlat tööjuhendit arhitektuurinõunikule pole, nõunik peab endale tööpõllu suures osas ise looma. Nõunikust sõltub valdkonna esiletõstmine ministeeriumides, seega peaks see inimene olema pigem tugev avalik esineja kui bürokraat. Lõppvoorus oli valikus kaks kandidaati: Regina Viljasaar ja Veronika Valk.

Määravaks sai valdkonna teemade tundmine.

V. Valk soovib jätkata ka EKA doktorikooliga; ministeeriumis arvati, et see on teostatav. ˬˬIndrek Allmann edastas info EALi ja Eesti Projektbüroode Liidu (EPBL) kohtumise kohta.

Kohtumisel käsitleti järgmisi teemasid: arhitektide ja inseneride koolitamine, projektilepingud, peaprojekteerimine, riigihanked, BIM, kindlustus jm.

Kindlustusmaksed arhitektidele on kahe- kuni neljakordistunud, põhjuseks väidetavalt valdkonna suur kahjusus. EPBL on uurinud välja, et kind-

Arhitektuurinõuniku valimine

16

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

ˬˬAjendatuna Pärnu Rail Balticu terminali võistlusest leidis M. Mutso, et tingimuste koostaja peab lisaks üldtingimuste kirjeldamisele kokku panema korraliku võistlusjoonise aluse. Mutso selgitas, kui palju lisatööd tuli igal võistlejal selleks teha: info tuli kokku tõsta erinevatelt mõõdistustelt ja planeeringutelt, osa infost oli üldse puudu.

Samuti oli absurdne, et töid ei kogutud mitte Tallinnas, vaid Pärnus, kuigi žürii kogunes Tallinnas.

Kuna võistlejad töötavad valdavalt Tallinnas, oleks ökonoomne koguda tööd kokku seal ja toimetada need ühiselt mujale, kui see on vajalik. Parem lahendus oli ka see, kui tähtaeg ei olnud mitte kohalejõudmise aeg, vaid kellaaeg postitemplil.

J. Huimerind lisas, et osa Pärnu terminali võistluse küsimusi-vastuseid oli näha ainult Pärnu Linnavalitsuse kodulehel. Riigihangete registris neid polnud, kuigi seal pidid olema kõik.

Mainitud võistluse korraldaja ei olnud mitte EAL, vaid Pärnu Linnavalitsus. Arutati, kas EAL võib edasi olla kaaskorraldaja (tingimuste kooskõlastaja) või peaks ta olema ainukorraldaja. Kas kooskõlastustasusid peaks suurendama? Leiti, et väga jäika joont ajades mängib EAL end nurka.

M. Mutso tegi tähelepaneku, et žürii protokollid koosnevad sageli ainult fragmentaarsetest lausetest. Osalejad on teinud ära väga suure töö ja ootavad tagasisidet, ka need, kes ei ole esimese viiekuue hulgas. Žürii liikmed võiksid olla korralikult tasustatud ja neil peab olema ka kohustus anda tagasisidet. Samuti peaks avalikustama ekspertide hinnangud, protokollid peaksid olema senisest sisulisemad ja süsteemsemad.

Ehk on saabunud aeg täpsemalt välja töötada žürii töökord? Arutati, kas ja mil määral on võimalik võistluste korralduse tasusid suurendada, et žüriid rohkem motiveerida.

Mõelda võiks ka korraldamise säästlikkusele: võistlustööd võiks esialgu laadida üles veebi, mitte trükkida planšettidele. Arhitektuurikeskusel on e-platvorm olemas. Välja trükkida võiks ehk teise vooru tööd – sellel ettepanekul oli toetajaid ja vastaseid. Kui võistlusele laekub palju töid, ei jõua neid internetis lapata (näide: Läänemere kunstipark); sageli failid ei avane. Failiformaat peab olema ette antud. Töid ei saa kõrvutada, kui on ainult arvutiekraan.

Võistluste töögrupi juht J. Huimerind lubas, et töögrupp võtab M. Mutso ettepanekud arvesse.

Siiski saab neid rakendada ainult EALi oma võistluste puhul, mitte kohalike omavalitsuste võistluste puhul.

Otsustati tulla paari kuu pärast teema juurde tagasi.

ˬˬIndrek Allmann ja Kalle Vellevoog edastasid info loomeliitude seltsingu ja Eesti Kultuuri Koja (EKK) omavahelise positsioneerumise kohta.

EKK liikmeteks on eraisikute kõrval juriidilised isikud, sealhulgas neli loomeliitu, EAL on üks nendest. Küsimus: kas EAL peaks jätkama liikmena? Kui luuakse Eesti Loomeliitude Ühendus (seltsing), siis on loomeliitudel katusorganisatsioon olemas ja EKK ei saa neid esindada. Mõnes küsimuses võivad kojal ja seltsingul olla ka täiesti erinevad seisukohad.

EALi initsiatiivil loodav seltsing on tõhus instrument loomeliitude kuuldavakstegemisel. Loomeliidud saavad kiiresti kujundada oma ühised seisukohad (näiteks Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi teemaline ühispöördumine, autoriõiguse teemaline kohtumine Justiitsministeeriumis, protest loomestipendiumide vähendamise kavatsuse vastu).

EKK-l on võimekus tegelda teiste probleemidega.

Järgmine loomeliitude kohtumine on kavas 2015. a jaanuaris kunstnike liidus, seal vormistatakse ka seltsinguleping.

Kultuuriministeeriumi ettepanekul kohtuks loomeliitude ühendus kord kvartalis ministriga, varasemad kord kuus kohtumised EKKga tühistati.

17. detsembri kokkusaamisel ministeeriumis tõdeti, et loomeliitude ühendus ja EKK on kaks erinevat organisatsiooni erinevate eesmärkidega, üks ei asenda teist. Vastandamist EAL ei soovi.

Loomeliitude ühendus saab toetada EKKd ja väljendada nii kultuurivaldkonna ühtsust.

EALi ja EPBLi kohtumine

Eestseisus leidis, et uus kiri Riigikogule tuleb siiski saata, sest seadus määrab arhitektide elu.

Pärnu Rail Baltica terminali võistlusest Loomeliitude seltsingu ja EKK omavaheline positsioneerumine

01/15 arh.

EALi liikmeks vastu võtta Loomestipendiumi taotlused

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

arh. 01/15

Taotleja

lustusettevõtted käsitlevad arhitektuuribüroosid ja inseneribüroosid ühes jaotuses. Kahjusus pärineb peamiselt vesiehitusest (nt Sillamäe sadama kai), kus kahjusummad on väga suured. Ettepanek: arhitektid tuleks inseneridest eristada.

EALi visiooni töögrupp on rõhutanud n-ö tüüplepingute väljatöötamise vajadust. EPBLi ettepanek on võtta laiemasse kasutusse projekteerimise töövõtulepingu üldtingimuste (PTÜ) 2007 alus, EALi kaasabil võiks seda uuendada. Otsustati, et EAL ja EPBL teevad koostööd PTÜ aluse edasiarendamisel ja selle nimel, et lepingu kooskõlastataks ka RKAS. EPBLis on tekkinud küsimus, kas projekteerijal peaks olema kohustuslik vastutuskindlustus. EAL leidis, et väikesele büroole oleks see liialt koormav. Ühiselt arvati, et võiks kinnitada ettevõtte miinimumkäibe, millest allapoole seda ei nõuta, või defineerida miinimumnõude ehitise ruutmeetrite arvuga.

Arutati valdkondlike probleeme, mis on üles kerkinud seosest Tallinna Tehnikaülikoolis arhitektiõppe alustamisega. EALi seisukohast ei ole probleem mitte kooli nimes, vaid tekkinud selges ülekoolituses. Samal ajal kui ehitusala inseneriõpe on Eestis vähenenud 30%, on arhitektiõpe kasvanud peaaegu kahekordseks – see ei ole põhjendatud ja tekitab valdkonnas peatselt suureneva töötuse laine, kannatab projekteerimise kvaliteet ja arhitektuuri tase. Juba praegu tuleb hakata mõtlema

Taotletav stipendium eurodes

arhitektide ümberõppe vajadusele. Koolidevahelisse jõukatsumisse ei soovi EPBL sekkuda, kuid projekteerimistaseme langust ei soovi keegi.

EPBL tundis huvi, miks on nii vähesed arhitektid EPBLi liikmed. EALil on raske soovitusi anda, EPBL peaks ise välja mõtlema, kuidas liikmesus arhitektide hulgas atraktiivseks teha.

EPBL soovis teada, kas EALil on olemas statistika, kui paljud arhitektid peaprojekteerimisega tegelevad. Paraku see statistika puudub.

EPBLiga võiks tulevikus arutleda ka Tallinna Linnavalitsuses projekti kooskõlastamisega seonduvate probleemide üle. ˬˬEestseisus, vaadanud läbi Martin Tago ja Indrek Miku EALi liikmeks astumise sooviavaldused, otsustas nad EALi liikmeks vastu võtta. ˬˬEestseisus vaatas läbi esitatud loomestipendiumi taotlused ja kiitis need heaks küsitud mahus (vt allolev tabel).

Ilmar Heinsoo tegi ettepaneku, et kõigile reisimiseks stipendiumi saanud EALi liikmetele võiks teha ülesandeks esitada fotod (elektrooniliselt). Need võiks koondada pildipanka, mis oleks abiks teistele, kes sellesse piirkonda reisi kavandavad.

Stipendiumi kasutuseesmärk

Eraldatud stipendium eurodes

Martti Preem

500

Osalemine loominguliste liitude grupis kultuurireisil Pugliasse (14.–21.09.2014)

500

Uku Põllumaa

2000

Fotonäituse „Fataalsed ehitused Eestis 2” (FEET2) koostamine ja korraldamine viies Eesti linnas

2000

Karli Luik

500

Osalemine Barcelonas Practice Research Symposionil (28.11.–01.12.2014)

500

Niina Mäger

800

Individuaalne õppereis Araabia Ühendemiraatidesse (31.01.–07.02.2015)

800

Andres Lember

500

Individuaalne õppereis Berliini (15.–25.01.2015)

500

Grete Veskiväli

500

Lasteaedade külastus ühes Euroopa linnas ja õppereisiga seotud kulude katmine

500

Ignar Fjuk

500

Individuaalne õppereis Hollandisse, 4 päeva, aprill (mai) 2015

500

Toivo Tammik

800

Sõit New Yorki ja Philadelphiasse

800

Leles Luhse

300

Mikk Mutso

300

17

Individuaalne õppereis Stockholmi, tutvumine uuema linnaehituse ja arhitektuuriga (26.–28.12.2014)

300 300

01/15 arh.

Taotleja

Taotletav stipendium eurodes

Stipendiumi kasutuseesmärk

Eraldatud stipendium eurodes

Kadri Klementi

500

500

Aet Ader

500

Karin Tõugu

500

Mari Hunt

500

Villem Tomiste

800

Individuaalne õppereis Dubaisse (16.–22.03.2015)

800

Indrek Allmann

500

Osalemine EALi õppereisil Portugali (14.–22.09.2014)

500

Reio Avaste

780

Fotografeerimiseks ja filmimiseks kasutatava tehnika hooldus, uuendamine, jooksvad kulud fotografeerimiseks ja filmimiseks

780

Kersti Arulaid

800

Individuaalne õppereis Araabia Ühendemiraatidesse (31.01.–07.02.2015)

800

Toomas Paaver

600

Arhitektuurivaldkonna jaoks senisest paremini läbitöötatud ja õigusruumi sobituvate seadusesätete sõnastamine

600

Tõnu Laigu

600

Kontseptsiooni väljatöötamine teemal „Milliste arhitektuuri vahenditega saab sekkuda poliitikasse?”

600

Raivo Kotov

600

2014. aasta arhitektuurivõistluste tingimuste sisuline läbivaatamine ja parandusettepanekute koostamine

600

Tutvumine Tšehhi ja Praha nüüdisarhitektuuriga ning osalemine „reSITE”-konverentsil Prahas (18.–19.06.2015)

500 500 500

Hedon Spa ja hotelli esitamine Mies van der Rohe 2015 preemia kandidaadiks. Ettevalmistatud esitlusmaterjalide koostamine ja vormistamine

Tarmo Teedumäe

600

Maarja Kask

600

Viljandi Gümnaasiumi õppehoone esitamine Mies van der Rohe 2015 preemia kandidaadiks. Ettevalmistatud esitlusmaterjalide koostamine ja vormistamine

600

Kai Süda

600

Tartu loodusmaja esitamine Mies van der Rohe 2015 preemia kandidaadiks.

Ettevalmistatud esitlusmaterjalide koostamine ja vormistamine

600

Indrek Rünkla

600

Hiiu-Suurtüki 4 korterelamute projekti esitamine Mies van der Rohe 2015 preemia kandidaadiks. Ettevalmistatud esitlusmaterjalide koostamine ja vormistamine

600

Margit Mutso

705

F. Tompsi filmi lõpetamine

705

Mai Šein

800

Osalemine Dubai kultuurireisil

800

Peeter Loo

600

Noa restorani esitamine Mies van der Rohe 2015 preemia kandidaadiks.

Ettevalmistatud esitlusmaterjalide koostamine ja vormistamine

600

600

18

arh. 01/15

Kärdla keskosa võistlus Peatada EALi eestseisuse liikmesus Kuraatorinäituse võistluse tingimused Kultuuripreemia kandidaadid Arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia Eesti Vabariik 100 Seada sisse eestseisuse töökord Ettepanekud

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

15. JAANUAR 2015

19

ˬˬVaadati läbi eestseisusele esitatud avaldus, milles Veronika Valk palub seoses asumisega tööle Kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disaininõuniku ametikohale peatada oma liikmesus EALi eestseisuses, võimaluse korral tagasiulatuvalt alates 5. jaanuarist 2015.

Eestseisus pidas avaldust põhjendatuks.

2014. aasta EALi üldkogu koosoleku hääletuse tulemusel jäi esimesena eestseisuse koosseisust välja Andres Levald. Eestseisus tegi talle nüüd ettepaneku asuda eestseisuse liikmeks ja A. Levald oli ettepanekuga nõus. ˬˬKärdla keskosa arhitektuurivõistluse tingimuste koostaja Ivar Lubjak tutvustas võistlusala ja olulisimaid hoonestusalasid.

Eestseisus tegi ettepaneku jätta hoonestusalade paiknemise määramine võistluse osaks, kusjuures kultuurimaja võiks asuda võistlusalal. Lisaks soovitati jätta hoonestusmahud võistlejate määrata, tingimusel, et hoonestusmahud on Kärdla jaoks sobivad. Võistlusala skeemi soovitati lihtsustada ja kirjeldada võistlejate jaoks tekstiga, milliseid hooneid oodatakse. Maksimaalsed alale paigutatavad ruutmeetrid otsustati võistlustingimustesse lisada. Žürii liikmeteks kinnitati M. Mutso, L. Pihel ja T. Tammis ning asendusliikmeks I. Saarepera. ˬˬKalle Vellevoogi sõnul vajab „Eesti Vabariik 100” arhitektuuriprogramm jäädvustamist, projekti eelarves on selleks raha olemas. Praeguseks on kokku lepitud fotograaf Toomas Tuulega, kes alustab kevadsuvel projekti objektide hetkeseisundi jäädvustamist eesmärgiga dokumenteerida tegevust kuni objektide valmisehitamiseni.

Eestseisus leidis, et projekti võiks dokumenteerida ka filmina, seda võiks teha näiteks Marta Pulk ja Pelle Vellevoog, kes tegid filmi Soo tänavast. ˬˬI. Allmann teatas, et EAL ja Eesti Sisearhitektide Liit on saatnud Eesti Kultuurkapitalile ettepaneku arhitektuuripreemiate struktuuri ja ajakava kohta ning palve pikendada Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemiatele kandidaatide esitamise tähtaega.

Allmanni sõnul on EALi juhatus leidnud, et on vajalik ja otstarbekas seada sisse uus EALi preemia – kolleegipreemia. Selle võiks välja anda teenetemedalina ning tegevuse, mitte objektide eest. Žüriisse võiksid kuuluda sektsioonide juhatajad ja loosiga valitavad EALi liikmed. Preemia „Aasta kolleeg” statuudi koostamise on I. Allmann usaldanud seenioride sektsioonile.

EALi preemiate struktuur vajaks tervikuna ülevaatamist. Peale „Väikse” ja „Eramu” preemiate (või osaliselt nende asemel) võiks EALil olla veel üks preemia. Selle asutamine ja preemiate

struktuuri korrastamine otsustati lisada EALi 2015. aasta tegevuskavva. ˬˬEesti Vabariigi 2014. aasta kultuuripreemiatele otsustati EALi poolt kandideerima esitada Veljo Kaasik pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest ja OÜ Arhitektuuribüroo Studio-3 (arhitektid Andres Põime ja Lauri Vaimel, sisearhitektid Liisa Põime ja Reet Põime) Eesti Vabariigi Pekingi saatkonna hoone projekteerimise eest. See saatkonnahoone esitati kandideerima 2014. aastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde kategoorias. ˬˬAet Ader tutvustas EALi 2015. aasta kuraatorinäituse võistluse tingimusi.

Võistlusega otsitakse kuraatorit, keda huvitab näituse kui formaadi kaudu tutvustada ja analüüsida kogu Eesti ehitatud keskkonda puudutavaid teemasid või neile eksperimentaalselt läheneda.

2015. aasta kuraatorinäitusega mõtestatakse lähimineviku kohalikku arhitektuuri. Viimane laiapõhjaline nüüdisarhitektuuri näitus „Buum/ Ruum. Uus Eesti arhitektuur” kajastas 2000.2008. a majanduskasvu ja ehitusbuumi ajal valminud ehitisi. Kuidas võtta kokku buumijärgsed aastad 2009-2015?

Võistlustingimuste hindamiskriteeriumidesse otsustati lisada, et näitus peab sobima eksponeerimiseks ka välismaal.

Eestseisus kiitis nii väljapakutud žürii koosseisu (I. Allmann, A. Ader, M. Mutso, K. Vellevoog, K. Tõugu, T. Ojari, A. Kurg) kui ka tingimused heaks. ˬˬI. Allmann tutvustas EALi juhatuse ettepanekut seada sisse eestseisuse töökord.

Need eestseisuse liikmed, kes on puudunud poole aasta jooksul rohkem kui pooltelt eestseisuse koosolekutelt, arvestatakse eestseisusest välja; nende asemele tulevad arhitektid, kes kandideerisid eestseisusse viimasel EALi üldkogul, kuid jäid esimestena n-ö joone alla. Meilitsi esitatud küsimustele mittevastamist tuleb õigusaktide kohaselt tõlgendada eitava vastusena. Eestseisuse liikmel on võimalik osaleda koosolekul ka kirjaliku volituse kaudu (vabalt valitud eestseisuse liikmele), ent see eeldab, et koos volikirjaga esitab ta volitatule ka oma seisukohad päevakorralistes küsimustes.

Eestseisus kiitis eestseisuse töökorra kehtestamise ettepaneku heaks. I. Heinsoo sõnul ei piisa eestseisuse koosolekutel kohalkäimisest – liikmed peaksid töögruppide töös aktiivselt kaasa lööma. ˬˬVaadati läbi I. Näki ettepanekud eestseisusele.

1. Muuta sektsiooni esimehe valimise korda nii, et esimehe valivad kõik sektsiooni liikmed. Esimees esitab sektsiooni liikmeskonna-

22. JAANUAR 2015 ˬˬI. Allmann andis ülevaate eestseisuse praeguse koosseisu puudumisstatistikast. Kõige sagedasemate puudujatega oli ta juba ühendust võtnud, et välja selgitada, kas neil on huvi eestseisuses jätkata.

Eestseisuse töökorra kehtestamine, sh õigus kõrvaldada selle vastu eksijad eestseisuse tööst, otsustati panna hääletusele 12. veebruaril EALi üldkogu koosolekul. ˬˬHääletati I. Näki ettepanekute üle.

Ettepanek nr 1: muuta EALi esimehe ametinimetus eesti- ja ingliskeelses variandis presidendiks.

Hääletajaid oli 12, kõik olid poolt, erapooletuid ei olnud. Otsustati muuta EALi esimehe ametinimetus nii eesti- kui ka ingliskeelses variandis presidendiks.

ˬˬValga keskosa arhitektuurivõistluse EALipoolseteks žürii liikmeteks määrati (peale K. Vellevoogi) K. Luik, Ü. Eljand ja J. Skolimowski ning varuliikmeks K. Kruuse. ˬˬVaadati üle E. Väärtnõu koostatud EALi kolleegipreemia statuut ning tehti selle kohta täiendus- ja parandusettepanekuid.

Leiti, et aastas (vähemalt algusaastatel) võiks välja anda kaks-kolm kolleegipreemiat. Õigus esitada kandidaate (koos piisava põhjendusega) võib olla kõikidel EALi liikmetel ja kandideerida saavad üksnes EALi liikmed. Meilitsi korraldataval hääletusel võivad osaleda kõik EALi liikmed. ˬˬTallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) esindajad Irina Raud, Rein Murula ja Dagmar Jáger tutvustasid TTÜ uut rahvusvahelist magistriõppe õppekava „Euroopa arhitektuur”.

Taustinfo: Haridus- ja Teadusministeerium saatis selle õppekava EALile tutvumiseks ja hinnangu andmiseks, viimast paluti eelkõige arhitektiõppe nõuetelevastavuse ja õppekaval koolitatavate spetsialistide vajaduse kohta. Küsiti ka arvamust, kas õppekava nimetus ja sisu on kooskõlas.

EAL osales hankel Rapla võistlus

ˬˬRapla keskosa arhitektuurivõistluse tingimuste koostaja K. Tõugu tutvustas võistluse tingimusi.

Eestseisus kooskõlastas võistlustingimused. Žürii liikmeteks määrati A. Alver, K. Koov, T. Kruus ja K. Vellevoog ning varuliikmeks I. Rünkla.

Puudumisstatistika Kolleegipreemia statuut Žürii liikmed

ˬˬJaak Huimerind teavitas, et EAL osales hankel „Saue keskuse detailplaneeringu konkursi tingimuste koostamine ja konkursi korraldamine”. Hanke tulemuste teatavaks tegemisel ilmnes, et peale EALi osales veel kaks pakkujat: MTÜ Linnalabor ja Tallinna Linnaehituse AS. Tõdeti, et vaba turumajanduse ajastul tuleb konkurentsiga paraku leppida; määravaks osutub nagunii töö kvaliteet. Kui võistlustingimused on halvasti koostatud, võiks EAL soovitada oma liikmetel võistluse žüriis mitte osaleda, sel juhul tuleks ka põhjendada, miks on tingimused kehvad. Arhitektid on oma otsustes siiski vabad.

On tõenäoline, et hanke võitnud pakkujad soovivad võistlustingimused EALiga kooskõlastada; kui need vastavad EALi põhimõtetele, siis EAL need ka kooskõlastab. Leiti, et võistlustingimustele kvaliteedi tagamiseks võiks hanke korraldaja nõuda, et need koostaks volitatud arhitekti kutsega arhitekt.

Ettepanek nr 2: muuta EALi ingliskeelne nimetus Union of Estonian Architects nimetuseks Estonian Association of Architects. Hääletajaid oli 12, kõik olid poolt, erapooletuid ei olnud. Otsustati muuta EALi ingliskeelne nimetus Union of Estonian Architects nimetuseks Estonian Association of Architects.

Ettepanek nr 3: nimetada EALi büroo-omanike sektsiooni juhatuse esimees automaatselt EALi juhatuse liikmeks. Hääletajaid oli 12, poolthääli 1 ja vastuhääli 11, erapooletuid ei olnud. Otsustati, et EALi büroo-omanike sektsiooni juhatuse esimeest ei nimetata automaatselt EALi juhatuse liikmeks.

12. veebruari EALi üldkogul otsustati hääletusele panna järgmised küsimused: 1. EALi esimehe ametinimetuse eesti- ja ingliskeelses variandis presidendiks muutmine; 2. EALi ingliskeelse nimetuse Union of Estonian Architects muutmine nimetuseks Estonian Association of Architects; 3. EALi endise postiaadressi Lai 31, 10133 Tallinn muutmine postiaadressiks Põhja pst 27a, Tallinn; 4. EALi eestseisuse töökorra kehtestamine.

Hääletati TTÜ uus õppekava

le ettepaneku juhatuse liikmete kohta ja kogu sektsiooni liikmeskond kinnitab juhatuse.

2. Muuta nimetus EALi esimees nimetuseks EALi president. Kaudselt kaasneb selle ettepanekuga I. Allmanni varasem ettepanek muuta EALi ingliskeelne nimetus Union of Estonian Architects nimetuseks Estonian Architects Association või nimetuseks Association of Estonian Architects (valida keeleliselt korrektsem).

Muudatuste põhjuseks on asjaolu, et praegune tõlge ei väljenda sisu korrektselt.

3. Nimetada büroo-omanike sektsiooni juhatuse esimees automaatselt EALi juhatuse liikmeks.

I. Näki ettepanekuid otsustati meilitsi edasi arutada ja ka hääletada meilitsi.

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

01/15 arh.

20

Teenetemedali laureaadid Üldkogu kava Loomestipendiumi taotlus

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

arh. 01/15

21

D. Jáger selgitas, et magistriõppekava „Euroopa arhitektuur” avatakse eesmärgiga süvendada ja tugevdada arhitektuuriõppe taset TTÜs ning luua arhitektuuri õpetamise rahvusvaheline võrgustik koostööks teiste tuntud Euroopa ülikoolide arhitektuuriõppekeskustega. Õppekavas on ühendatud traditsiooniline arhitektiõpe nüüdisajal üha levinuma projektipõhise töötoastruktuuril põhineva õppega, kus käsitletakse arhitektuuriruumi struktuure linnaehituslike ja arhitektuursete ülesannete lahendamisel. Õppekava struktuur tugineb valdkondadevahelisele koostööle. Eri riikide üliõpilastest koosneva kursuse töös osalevad ka partnerülikoolide üliõpilased, lektorid ja eksperdid. Tänu sellele saavad üliõpilased arhitektuursete ja linnaehituslike ülesannete koostamisel teadmisi konkreetse asukoha erisuste, traditsioonide ja probleemide kohta.

Magistriõppesse astumise eelduseks on üldjuhul arhitektuurieriala bakalaureusekraad. Magistriõppekava ,,Euroopa arhitektuur” on Euroopas ainulaadne, erinedes olemasolevatest nii uurimistöö kui ka praktilise õppekontseptsiooni poolest.

Magistriõppe nominaalkestus TTÜs on kaks aastat ja õppemaht 120 ainepunkti.

Kursusel on 15–25 üliõpilast, kes läbivad kogu õppekava koos kõigis programmi kuue riigi ülikoolis, milleks on TTÜ kõrval University of Innsbruck, Universidade Autonoma De Lisboa (UAL), University of Ljubljana, University of Art, Berlin / UdK Berlin ja NB School of Design Haifa.

R. Murula sõnul on TTÜ-l suurema osa nende partnerülikoolidega koostöökogemus ja uue magistriõppe näol on sisuliselt tegu TTÜ juures mõni aasta tagasi tegutsenud rahvusvahelise magistristuudio töö taasalustamisega. Magistristuudios, mille lõpetas kolm lendu, oli üliõpilasi kõikjalt maailmast ja õppetöö oli tõhus.

Kuulanud ära TTÜ esindajad, nimetas eestseisus kolm põhiprobleemi seoses õppekavaga „Euroopa arhitektuur”.

1. Õppekava ei ole võimalik paigutada reguleeritud kutsete raamnõuetesse.

2. Küsitav on õppekava sisu vastavus arhitekti kutsestandardile.

3. Arhitektuuri magistriõppesse ei peaks saama astuda teiste, näiteks inseneridistsipliinide bakalaureusetaseme lõpetanud.

HTMile saadetava EALi hinnangu koostamine tehti A. Aderi ja K. Vellevoogi ülesandeks.

ˬˬHääletuse tulemusel otsustati nimetada EALi 2014. aasta teenetemedali laureaatideks Priit Kajari Lõvi pargi elamugrupi tellijana (parim tellija), vandeadvokaat Eeva Mägi kui aktiivne EALi huvide eest kõneleja (parim jurist) ja Viljandi Jakobsoni Gümnaasiumi kunstiõpetaja Rein Grünbach, kes on õhutanud paljusid õpilasi valima arhitektuurieriala ja andnud neile selleks tõuke (parim pedagoog).

Kandideerisid ka Välisministeeriumi projektijuht Heigo Einblau, tänu kelle jõupingutustele lõpetati kantslerite vahetusest hoolimata Pekingi Eesti saatkonna hoone ehitus (parim tellija), Martti Siimann ja Laur Kivistik Noa restorani tellijatena ning Enriko Talvistu aktiivse sõnavõtmise eest Tartu Postimehes Tartu arhitektuuri päevakajalistel teemadel (parim publitsist). ˬˬEestseisus kinnitas EALi 2015. aasta üldkogu kava. ˬˬEestseisus vaatas läbi Ü. Margi loomestipendiumi taotluse (800 eurot, loominguliseks õppereisiks Dehlisse ja Dharamsalasse) ja otsustas selle rahuldada.

01/15 arh.

(Ingrid Mald-Villand, direktor)

EALi uued liikmed 28.02.2014–12.02.2015

1. Tervitussõnad (Indrek Allmann, esimees) I. Allmann esitas üldkogule koosoleku päevakorra kinnitamiseks. Üldkogu kinnitas koosoleku päevakorra.

[Koosolekule registreerus 82 EALi liiget, neist üks oli delegeeritud volitusega.]

EALi 2014. aasta tegevusega võib üldiselt rahule jääda. Valdav osa liidu kavandatud ja planeeritud tegevustest on eesmärgipäraselt ja kordaläinult ellu viidud.

Olulisimatena nimetaksin järgmisi: sõnastatult on fikseeritud Eesti Arhitektuurikeskuse lähteülesanne; tõhusamaks on muudetud koostöö Eesti loomeliitude vahel – loomisel on loomeliitude seltsing; arvestatavalt on suudetud parendada EALi ja Eesti erinevate ametiasutuste vahelist koostööd.

Nii näiteks on reaalselt tihenenud ja paranenud EALi ja Riigi Kinnisvara ASi koostöö; omavalitsustega aitab suhteid hoida „Eesti Vabariik 100” projekt. Laienenud ja sisutihedamaks on muutunud välissuhtlus, eriti Soome arhitektidega.

Eesti Arhitektuurikeskuse ehitamine jõudis järku, kus keskuse ruumides said asuda tööle Eesti Arhitektuurikeskus, Eesti Disainikeskus ja alates 2014. aasta sügisest ka Eesti Arhitektide Liit.

2. Mälestusseisak lahkunutele Leinaseisakuga mälestati kahe üldkogu vahelisel ajal meie seast lahkunud EALi liikmeid.

EALi lahkunud liikmed 28.02.2014–12.02.2015 Heino Kerde Viktor Pais Aino Iila Hugo Sepp Oleg Kotšenovski Maimu Palm Aini-Merike Remmel

30.10.1927–10.03.2014 21.02.1947–16.03.2014 17.01.1924–02.05.2014 22.12.1923–10.05.2014 27.01.1929–31.08.2014 10.01.1925–20.11.2014 07.12.1938–08.01.2015

ˬˬ Mikk Mutso, sünd 06.07.1970. Lõpetanud 1994. aastal Eesti Riiklikus Kunstiülikoolis arhitektuuri eriala. Töötab arhitektuuribüroos Ateka OÜ arhitektina. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 239/13.03.2014. ˬˬ Mari Hunt, sünd 22.07.1986. Lõpetanud 2013. aastal Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala. Töötab arhitektuuribüroos OÜ b210 arhitektina. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 239/13.03.2014. ˬˬ Kaire Nõmm, sünd 20.04.1971. Lõpetanud 1997. aastal Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri eriala. Töötab arhitektuuribüroos Kavakava OÜ arhitektina ning Eesti Arhitektuurikeskuses arhitektuuri huvikooli õpetajana, on kooli kaasasutaja. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 242/17.04.2014. ˬˬ Ahti Kooskora, sünd 28.04.1971. Lõpetanud 1994. aastal Tallinna Kunstiülikoolis arhitektuuri eriala. Töötab arhitektuuribüroos Arhitekt Ahti Kooskora arhitektina. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 245/12.06.2014. ˬˬ Sille Pihlak, sünd 20.11.1985. Lõpetanud 2009. aastal Eesti Kunstiakadeemias sisearhitektuuri ja arhitektuuri eriala. Õppinud 2009–2010 Lõuna-Kalifornia Arhitektuuriinstituudis arhitektuuri (Stuudio H. D. Alonso). Lõpetanud 2012. aastal bakalaureuseõpingud Viini Tarbekunsti Ülikoolis arhitektuuri erialal (Studio Wolf D. Prix). Töötanud arhitektuuribüroos Morphosis Los Angeleses (2013–2014) ja arhitektuuribüroos Coop Himmelblau (2014). Praegu vabakutseline.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 246/28.08.2014. ˬˬ Grete Veskiväli, sünd 23.10.1986. Lõpetanud 2009. aastal Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala ning 2014. aastal samas maastikuarhitektuuri eriala. Töötab OÜs Kauss Arhitektuur maastikuarhitekti-sisearhitektina ning OÜs Punktiir maastikuarhitektina. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 246/28.08.2014. ˬˬ Anna-Liisa Unt, sünd 04.03.1982. Lõpetanud 2005. aastal Eesti Põllumajandusülikoolis maastikuarhitektuuri bakalaureuseõppe ja 2010. aastal Edinburghi Kunstikolledžis (Edinburgh College of Art) maastikuarhitektuuri doktoriõppe. Töötab Eesti Maaülikoolis maastikuarhitektuuri osakon-

Mälestusseisak lahkunutele

3. EALi uute liikmete tutvustus

Tervitussõnad EALi uute liikmete tutvustus

12. veebruar 2015, kl 15–19, Tallinn, Kumu

22

EALI ÜLDKOGU KOOSOLEK 12.02.2015

EALi üldkogu koosolek

EALi noortekogu uute liikmete tutvustus EALi 2014. a projektidest

EALI ÜLDKOGU KOOSOLEK 12.02.2015

arh. 01/15

nas lektorina ja OÜs Lahe Atmosfäär maastikuarhitektina. Välieluruumi ajakirja ÕU peatoimetaja ja ajalehe Müürileht kolleegiumi liige. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 247/16.10.2014. ˬˬ Merle Karro-Kalberg, sünd 17.11.1981.

Lõpetanud 2005. aastal Eesti Maaülikoolis maastikuarhitektuuri eriala ja 2011. aastal Eesti Kunstiakadeemias linnamaastike eriala. Töötab Eesti Maaülikoolis lektorina ja MTÜs Kino projektijuhina. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 247/16.10.2014. ˬˬ Ülo-Tarmo Stöör, sünd 24.04.1981. Lõpetanud 2007. aastal Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala. Töötab arhitektuuribüroos ÖÖ-ÖÖ Arhitektid OÜ arhitektina.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr 248/30.10.2014. ˬˬ Indrek Mikk, sünd 27.03.1975. Lõpetanud 1997. aastal Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri eriala. Töötab arhitektuuribüroos KOKO arhitektid OÜ arhitektina. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 251/08.12.2014. ˬˬ Martin Tago, sünd 08.08.1986. Lõpetanud 2012. aastal Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri eriala. Töötab arhitektuuribüroos KOKO arhitektid OÜ arhitektina. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 251/08.12.2014.

4. EALi noortekogu uute liikmete tutvustus (Aet Ader, juhatuse liige)

EALi noortekogu uued liikmed 28.02.2014–12.02.2015 ˬˬ Ivo Riet, sünd 06.06.1989. Lõpetanud 2012. aastal Tallinna Tehnikakõrgkoolis rakendusarhitektuuri eriala. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 243/15.05.2014. ˬˬ Indrek Palm, sünd 28.08.1986. Lõpetanud 2012. aastal Tallinna Tehnikakõrgkoolis rakendusarhitektuuri eriala. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 247/16.10.2014.

5. Ülevaade EALi 2014. a projektidest ja võistlustest, eestseisuse 2014. a tegevuse kokkuvõte, EALi 2015. a tegevuskava tutvustus (I. Mald-Villand) EALi eestseisus ja juhatus on oma töös juhindunud 2014. aasta aprillis kinnitatud tegevuskavast (EALi tegevuskava 2014, kinnitatud eestseisuse poolt 3. aprillil 2014).

EALi tegevuskava 2014 Eesmärk: tugev liit, mis on võimeline pakkuma tuge oma liikmetele ja on professionaalseks koostööpartneriks riigile

Valdkond EALi koostöö riigisiseselt

23

Tegevus

Vastutab

1.

Vaatame üle EALi ja sidusorganisatsioonide juhtimisstruktuurid ja korrigeerime neid vajaduse korral

I. Allmann

2.

Täpsustame EALi lähteülesannet EAK tarvis

P. Pere, I. Allmann

3.

Kujundame välja EALi seisukoha EAK ja EAMi võimaliku liitumise kohta

P. Pere, I. Allmann

4.

Jätkame koostööd kodade ja liitudega

K. Vellevoog

5.

Räägime jätkuvalt kaasa arhitektide koolituse teemal

K. Vellevoog

6.

Valmistame ette „EV 100” projekti EALi-poolse tegevuskava

K. Vellevoog

01/15 arh.

Valdkond EALi töö liikmetega

EALi arhitektid välisturul

EALi arhitektid siseturul

Seadusandlus

Töö avalikkusega

Tegevus

Vastutab

7.

Selgitame välja liikmete hetkeolukorra ja neile huvipakkuvad teemad

A. Ader

8.

Aitame kaasa noorte ja seenioride sektsioonide töö korraldamisele

A. Ader

9.

Teeme koostööd EAKga TABi korraldamisel

A. Ader

10.

Jätkame suvepäevade tava koostöös ESLiga ja otsime võimalusi ka EMALi kaasamiseks

A. Ader

11.

Teeme EALi õppereis Portugali

A. Ader

12.

Korraldame EALi vestlusõhtuid

A. Ader

13.

Loome ühtse arhitektide-ettevõtjate huve esindava struktuuri BOSi baasil

I. Allmann J. Huimerind

14.

Tõhustame koostööd lähinaabrite (Põhjamaade) arhitektidega eesmärgiga aidata kaasa liikmetevaheliste isiklike kontaktide tekkele

I. Allmann

15.

Korraldame koostöös SAFA ja omavalitsuste liiduga proaktiivse töötoa väikelinnades

A. Ader

16.

Koostöö UIA/BAUA ja ACE’iga, sh UIA kongressi teemal Durbanis (näitus)

P. Pere I. Allmann

17.

Tugevdame koostööd omavalitsustega

I. Allmann

18.

Jätkame kutsekvalifikatsioonide andmist

I. Allmann

19.

Leiame võimaluse kaasata jurist tegelema seadusandlusega

J. Huimerind I. Allmann

20.

Jätkame riigiarhitekti / arhitektuuripoliitika / ehitus- ja planeerimisseaduse temaatikaga

P. Pere

21.

Jätkame arhitektuurivõistluste korraldamist

J. Huimerind

22.

Jätkame arhitektuursete ekspertiiside koostamist

P. Pere

23.

Valmistame ette sellise töögrupi loomise, mis oleks võimeline tegema ehitusprojektide ekspertiise

P. Pere

24.

Osaleme uue muinsuskaitseseaduse väljatöötamises

J. Huimerind

25.

Koostöös EAK ja RKASiga otsime võimalusi, kuidas tõsta riigihangete kaudu sündiva arhitektuuri taset

J. Huimerind, I. Allmann

26.

Jätkame BFMiga koostöös arhitektuurifilmide tootmist

K. Vellevoog

27.

Jätkame noore arhitekti preemia väljaandmist (tsükkel üle ühe aasta)

A. Ader

28.

Aitame kaasa ERRi uue arhitektuuri telesaate loomisel

K. Vellevoog

29.

Mõtestame ümber Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri aastapreemiate väljaandmise

K. Vellevoog A. Ader

30.

Mõtestame ümber maakonnapäevade formaadi

A. Ader

31.

Kuraatorinäitused: 2014. a teemaks lasteaiad, 2016. a ülevaatenäitus

A. Ader

24

Seadusandlus

EALI ÜLDKOGU KOOSOLEK 12.02.2015

arh. 01/15

25

Riigisisese koostöö valdkonnas on kõik tegevuskavas kavandatud alapunktid ellu viidud. Eesti Arhitektuurikeskuse jaoks lähteülesande sõnastamine koostöös EKAga, samuti koostöö tihenemine ja struktureerimine kodade ja teiste liitudega: valdkonnasiseselt on koostöö juba mitu aastat toiminud arhitektuurikoja raames, loomeliitude läbikäimine on jõudnud seltsingu formaati. Algatus tuli EAList just kogemuse põhjal arhitektuurikojaga.

EALi üks olulisimaid projekte nii eelmisel, praegusel kui ka kolmel järgneval aastal on Eesti vabariigi 100. sünnipäeva tähistamise projekt „Hea avalik ruum” koostöös Riigikantselei ja kohalike omavalitsustega. Selle raames korraldatakse vähemalt 13 avaliku ruumi planeeringu võistlust Eesti maakonnakeskustes. Võistluste võidutööd peaksid aastatel 2018–2020 ka realiseeruma.

EALi töö liikmetega on suures osas EALi aseesimehe Aet Aderi vastutusala.

2014. aasta alguses korraldati EALi liikmete seas küsitlus seoses omavalitsuses töötamisega. Sellest võis teha peamise järelduse, et kohalikus omavalitsuses arhitektina töötamist takistab eelkõige liigse bürokraatia osakaal töös, samuti jääb soovitav palgatase (1100–1500 eurot kätte) praegu tihti madalamaks. Lisaks sooviti paindlikumat ajagraafikut. 95% vastanutest soovis saada vabade töökohtade kohta infot EALi kodulehe ja meililisti kaudu, mida oleme ka teinud. Oleme palunud omavalitsustel teavitada EALi vabadest ametikohtadest.

Teine küsitlus puudutas EALi kodulehe külastamist. Üle 95% vastanutest oli praeguse leheformaadiga rahul. Ettepanekud puudutasid foorumit, mis on nüüdseks eemaldatud, ka seoses arutelude liikumisega sotsiaalmeediasse. EALil on aktiivne Facebooki-leht. Sooviti ka EALi kodulehe uuendamist ja sellega praegu tegeleme (soovime muuta kodulehe mobiilisõbralikumaks).

Google Analyticsi andmetel külastab EALi veebilehte kuus keskmiselt 31 000 inimest, millest pooled külastused on uued ja pooled returning guests.

Peaaegu 90% külastustest on tehtud Eestist.

EALi liikmetele oleme suunanud oma traditsioonilised tegevused: õppereisid, vestlusõhtud, seminarid. Sügisel 2014 toimus õppereis Portugali, kus osales 37 inimest, väljasõit Tartusse koos vestlusõhtu ja ERMi ehituse külastusega, kus osales u 80 inimest. Neid tegevusi on kavas jätkata ka 2015. aastal.

Selle aasta pikim õppereis tuleb liikmete soovi kohaselt Iisraeli, lisaks teeme septembri teises pooles väljasõidu Viljandisse. Vestlusõhtute enamikus keskendume „EV 100” arhitektuurivõistluste tutvustamisele. Vestlusõhtud on siiani olnud sisutihedad ja huvitavad.

EALi läbi aegade menukaim vestlusõhtu toimus juunis koostöös Eesti Kunstiakadeemia, Arvo

Pärdi Keskuse ja Jaapani saatkonnaga, kui külas oli arhitekt Sou Fujimoto, kes osales Arvo Pärdi Keskuse hoone võistluse žürii töös.

Sügisel algas 2015. aasta lõpuni kestev „EV 100” võistlusi tutvustav vestlusõhtute sari.

EALi tegevuskava välis- ja siseturu teemade alapunktid on samuti tervikuna töös. Suhted Põhjamaadega, sh eriti Soomega, on märkimisväärselt tihenenud. Eelmisel kevadel osalesid EALi esindajad SAFA kutsel arhitektuuripäevadel Lahtis, hiljem on sellele järgnenud nii SAFA endise presidendi Esko Rautiola külaskäigud Eestisse kui ka Helsingi aselinnapea kohtumine I. Allmanniga Tallinnas. EALi ja Soome Arhitektuurikeskuse ühistööna on korraldamisel ühised töötoad Soome ja Eesti arhitektide osavõtul.

Välissuhetes on suurt rolli mänginud ka Indrek Näki osalemine Euroopa Arhitektide Nõukogu juhatuse töös kuni aastani 2014 ja peakoordinaatoriks olemine ACE’i ühele kolmest teemavaldkonnast, milleks on „Practice of the professioon”.

Rahvusvahelise Arhitektide Liidu liikmena osales EAL eelmisel aastal Lõuna-Aafrika Vabariigis Durbanis toimunud kongressil nii delegaadi kui ka näitusega. EAL oli eelmisel ja on sel aastal Balti riikide ühisrakukese BAUA eesistuja, korraldades ka võistluse Durbanis toimunud kongressil eksponeerimiseks. Võistluse võitis taas Mark Grimitliht tööga „DOTS”, mida saatis hariv kataloog.

BAUA tegevustest võiks ära märkida Balti arhitektide tenniseturniiri suvel 2014, kus EALi esindasid väga edukalt Riina Raig ja Raivo Puusepp, ning Balti riikide üliõpilastööde võistluse ja näituse (kaasnes kataloog), kus meie esindajatel läks samuti väga hästi.

Kutsekomisjoni tegevus oli eelmise aastaga võrreldes stabiilne. Välja antud kutsetunnistuste arv on igal aastal umbes sama.

2014. a anti välja 37 kutsetunnistust, sh diplomeeritud arhitekt, tase 7 (2 tunnistust), volitatud arhitekt, tase 7 (24), volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 (11). Kutsetunnistusega arhitekte on Eestis praegu kokku 211 (sh pikendatud tunnistused), sh arhitekt III (5 tunnistust), volitatud arhitekt IV (64), volitatud arhitekt V (38), diplomeeritud arhitekt, tase 7 (8), volitatud arhitekt, tase 7 (80), volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 (16).

2014. aastal toimus EALi kutsekomisjoni korraldamisel kolm kutseandmisvooru, neist üks teisel poolaastal.

Seadusandlus EALi nõustavad erinevates küsimustes kolme büroo juristid.

Veiko Vaske advokaadibüroost Sorainen nõustab riigihangete teemal – EAL koostöös Eesti Sisearhitektide Liiduga (ESL) aitas Riigi Kinnisvara ASil

Eelmise aasta arhitektuuri lühifilmide projekt lõppes 14. veebruaril 2015 viie lühimängufilmi esilinastusega Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakoolis. Üritus toimus konverentsi „The Cinema and City” raames.

Arhitektuuriteemaline telesaade „RUUM” on kogunud suure vaatajaskonna, 5000 inimest. Katseprojekti peeti õnnestunuks ja ERR on valmis sarja tootmist toetama. Praegu käib kaasrahastuse otsimine ja kaalutakse koostööd „EV 100” projektiga. EAL osales saate tootmises kolleegiumiga.

EALi kuraatorinäitus „Mängiv inimene” on peale Tallinna Lastemaailma galeriid olnud üleval Rakveres, kuni veebruari lõpuni on näitus üleval Tallinna Ülikooli Astra majas. Märtsis läheb näitus Viljandisse Ugala teatrisse, eksponeerimine on ajastatud hariduskonverentsi ajaks. Aprillis läheb näitus Rapla Riigimaja fuajeesse, edasi Tartusse, Jõhvi jne.

EALi maakonnapäevade formaat on nüüdsest rohkem hariduskeskne. Tartu väljasõidul külastati Tartu uusehitisi, sh tutvuti ERMi ehitustöödega. Õhtust osa ilmestas arutelu Tartu suurima magalarajooni Annelinna tuleviku üle.

EALi kontori jaoks oli üheks aasta suurprojektiks kolimine vanast armsast Laia tänava kontorist uutesse ruumidesse Kultuurikatlas Põhja puiesteel. Meeleolud uues kohas on valdavalt positiivsed ja võib öelda, et energia liigub.

EALi 2015. aasta tegevuskava jätkab eelmise aasta tegevusi ja uued on järgmised: • läbirääkimised võimaliku liitumise üle ESLiga; • koostöö jätkamine Tallinna linnaga vastavalt sõlmitud koostöölepingule; • EALi preemiate ja teenetemedalite struktuuri uuendamine, nende statuutide koostamine, sh aasta kolleegi preemia väljaandmise jätkamine.

6. EAL Euroopa Arhitektide Nõukogu (ACE) juhatuses, eelneva aasta tegevuse kokkuvõte (Indrek Näkk, ACE’i juhatuse liige 2013–2014) 2014. aasta algas ACE’is uue juhatuse kooseisuga ning uue presidendiga, kelleks valiti eelneval aastal Luciano Lazzari Itaaliast. Uuteks juhatuse liikmeteks said Sara Van Rompaey Belgiast ja Dubravko Bačić Horvaatiast. Jätkasid juhatuse liikmed David Falla Suurbritanniast, Pierre-Henri Schmutz Šveitsist, Martin Drahovski Slovakkiast, Wolfgang Haack Saksamaalt, Bülent Batuman Türgist, Vincent Cassar Maltalt, Lionel Dunet Prantsusmaalt ja mina Eestist.

26

EALI ÜLDKOGU KOOSOLEK 12.02.2015

Töö avalikkusega

ACE’i 2014 eelneva aasta tegevuse kokkuvõte

välja töötada kvaliteedipõhist riigihanget presidendi suvemõisa Liberty hanke baasil. Eeva Mägi (Maria Mägi Advokaadibüroost) nõustab autoriõiguse teemal – on toimunud hulk kohtumisi nii Kultuuri- kui ka Justiitsministeeriumis sügisel 2014, kus E. Mägi rääkis kõikide loomeliitude huvides. Jüri Raidla on EALi pikaajaline koostööpartner riigiarhitekti teemal.

Rahastusvõimalused juristi kaasamiseks EALi tegevustesse on ebastabiilsed, st projektipõhised, aga püüame leida kindlamaid vahendeid.

EAL jätkab kvaliteedipõhiste riigihangete juurutamise teemat koostöös RKASi ja ESLiga.

Arhitektuurivõistluste töögrupi töö on liidus olnud läbi aegade kõige intensiivsem ja pidevam.

Seda tööd on juba viis aastat juhtinud EALi aseesimees Jaak Huimerind. Aktiivsemad liikmed, kelle peale on saanud võistlustingimuste läbivaatamisel ja võistluse korraldamisel alati loota, on samuti alati olnud Raivo Kotov ja Toomas Paaver. EALi kontorist on võistlustega tegelenud põhiliselt I. Mald-Villand.

Arhitektuurivõistluste töögrupp nõustas aasta jooksul 11 arhitektuurivõistluse korraldamist, sh toimus EALi kaaskorraldusel kuus võistlust: Arvo Pärdi keskuse hoone rahvusvaheline kaheetapiline arhitektuurivõistlus, Kärdla sotsiaalkeskuse arhitektuurivõistlus, Rail Balticu Pärnu terminali arhitektuurivõistlus, „EV 100” Põlva keskväljaku ja linnaruumi arhitektuurivõistlus, „EV 100” Tõrva keskväljaku ja linnaruumi arhitektuurivõistlus ning „EV 100” Võru keskväljaku ja linnaruumi arhitektuurivõistlus.

EALi ekspertiisigrupp töötab Peeter Pere juhtimisel. Eelmisel aastal koostati tellimustöödena neli ekspertiisi. Lisaks on EALis ettevalmistamisel töögrupp, mis hakkab tegema suuremahuliste ehitusprojektide ekspertiise, kuna nõudlus selle järele kasvab.

2014. a koostatud ekspertiisid: • märtsis Tartus Turu 2, Soola 8, Soola 4 ja 4a kruntide detailplaneeringu kohta; • aprillis Pärnus Lai 7 parkimismaja, Aida 10 ärihoone ja Lai 11 kaubanduskeskuse ühendusgalerii eskiisi kohta; • aprillis Tallinnas R. Tobiase 1, 3, 5, 7, 9 ja J. Vilmsi 36, 38, 40 kruntide detailplaneeringu kohta; • juunis (algatatud 12. veebruaril) Tallinnas Pärnu mnt 156 // Vaari 1 kinnistu, Pärnu mnt 158 // Reketi 2 kinnistu, Hallivanamehe 7 // Vaari 3 kinnistu ja Vaari 2 kinnistu detailplaneeringu kohta.

Töö avalikkusega

01/15 arh.

Teenuste mahu ning vastutuse ja kindlustuse töögrupp Riigihangete ja arhitektuurivõistluste töögrupp Teenuste kaubanduse töögrupp

EALI ÜLDKOGU KOOSOLEK 12.02.2015

arh. 01/15 Juhatuse koosolekuid toimus kaheksa: Padovas, Zagrebis, neli Brüsselis ja kahel juhul telefonikonverentsina. Osalesin kahel üldkoordinaatorite koosolekul Brüsselis ning kahel peaassambleel (Padovas ja Brüsselis). ACE’i juhatuse liikmena osalesin korra ka EFAPi (European Forum for Architectural Policies) koosolekul Brüsselis ning ACE’i, EFAPi ja CNAPPC korraldatud konverentsil „EU Cities Reloading” Milanos.

Möödunud aasta esimesel juhatuse koosolekul valiti mind president Luciano Lazzari ettepanekul üheks kolmest ACE’i peakoordinaatoritest. Minu koordineerida jäi teemaala „Practice of the Profession” (elukutse praktika).

Minu koordineerida olid eelmisel aastal töögrupid „Services in the Internal Market” (siseturg), „Trade in Service” (teenuste kaubandus), „Public Procurement” (riigihange), „Architectural Design Contest” (arhitektuurivõistlused), „Scope of Services” (teenuste maht), „Liability and Insurance” (vastutus ja kindlustus), „Cost Information System” (hinnainformatsioonisüsteem).

Seoses töögruppide koordineerimisega kohtusin riigihangete ja arhitektuurivõistluste töögruppidega Berliinis ja Viinis, teenuste mahu töögrupiga Dublinis ning vastutuse ja kindlustuse töögrupiga Brüsselis.

Nimetan mõne olulisema teema kohtumistest minu hallata olnud töögruppides.

Riigihangete ja arhitektuurivõistluste töögrupp Viimaste aastate jooksul on ACE aktiivselt osalenud riigihangete direktiivi uuendamises. ACE on suunanud direktiivis halduskohustuste ärajätmist ning eemaldanud direktiivist väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete turulepääsu piiravad barjäärid. ACE on taganud firmade riigihankel osalemiseks vajaliku miinimumkäibe nõude vähendamise ja projekteerimisteenuste referentside ärajätmise.

Riigihangete töögrupi prioriteet Uus direktiiv tagab suurema paindlikkuse ametivõimudega lepingulistesse suhetesse astumiseks.

ACE on välja töötanud liikmesorganisatsioonidele nõustamiseks abidokumendi assisteerimaks uuele direktiivile üleminekut. Seda dokumenti täiendatakse pidevalt lähtuvalt direktiivi tõlgendamise juhtudest ja elukutse huvidest. Selle dokumendi olen üle andnud ka EALile.

Arhitektuurivõistluste töögrupp uuendas parima praktika ülevaadet ning valmistas ACE’i arhitektuurivõistluste „10 reegli mudeli” baasil ette uue abidokumendi nõustamise soovituste väljatöötamiseks.

27

Arhitektuurivõistluste töögrupi prioriteet Suruda läbi otsus, et võistluste võitjad saavad automaatselt volituse projekteerida võidutöö.

Teenuste mahu ning vastutuse ja kindlustuse töögrupp Kuna paljud teemad nõudsid ühist käsitlemist, ühendasime minu koordineerimise ajal teenuste mahu ja vastutuse ning kindlustuse töögrupid.

Uus ühinenud töögrupp hakkas arendama ühist vastutuse-kindlustuse režiimi. Grupp alustas hinnateabe ning üleeuroopalise kindlustuse teema läbivaatamist. Dublinis toimus tasude seminar.

Näidetena vaadati üle Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia ja Austria tasusüsteemid.

Otsustati, et kuna professioon ise ei saa tasusid määrata, on tarvis mehhanismi klientide läbipaistvaks teavitamiseks kvaliteedist ja hindadest. ACE töötab 2015. aastal välja oma poliitilise seisukoha.

Teenuste mahu töögrupi prioriteet Töögrupp töötab välja poliitilise seisukoha, et määrata võrdlusanalüüsi baasil kindlaks kvaliteedistandardite toimimine ja anda tasude indikatsioonid.

Sügisel keskendus töögrupp kindlustusele. Selgus fakt, et raske on leida kindlustusfirmat, kelle teenus kataks ülepiirilise projekteerimistöö; see piirab meie professiooni mobiilsust. Koosolekust võtsid osa ka Euroopa Komisjoni siseturu ja teenuste osakonna DG MARKT esindajad.

Kindlustuse ja vastutuse töögrupi prioriteet Määratleda kindlustusega seotud probleemid koos Euroopa Komisjoniga ja töötada välja võimalikke lahendusi.

Teenuste kaubanduse töögrupp Teenuste kaubanduse töögrupil jätkusid kohtumised CALAga (Canadian Association for Laboratory Accreditation) seoses vastastikuse kvalifikatsiooni tunnustamise lepinguga Euroopa Liidu (EL) ja Kanada vahel. Läbirääkimised samal teemal USAga jätkuvad ilmselt kevadel ELi ja USA vabakaubanduslepingu (TTIP) läbirääkimiste raames.

Sel aastal jätkatakse läbirääkimisi koos Euroopa Komisjoni ja Lõuna-Korea kaubandusministeeriumiga ning vabakaubanduslepingu raames Mehhikoga.

Viimase aasta jooksul võtsin nii ACE’i presidendi, peasekretäri kui ka juhatusega korduvalt teemaks otsida ühiselt võimalusi ekspordiks väljapoole Euroopa Liitu koos ELi arhitektidega ning luua selleks ühine platvorm ja võrgustik. Märtsi alguses toimus esimene selleteemaline kohtumine Brüsselis koos Euroopa Komisjoni esindajatega osakonnast DG GROWTH Support Services, kes räägivad tõukefondide võimalusest toetada projekteerimisteenuste osutamist väljapoole Euroopat. Olen kohtumisele kutsutud ja plaanin sellel osaleda.

Konverents „EU Cities Reloading” Milanos Kahepäevasel konverentsil arutati Euroopa linnade probleemistikku, innovatsiooni, arenguvõimalusi, transporti, avatud ruumi, energiasäästu ning koostati avaldus Euroopa Parlamendile ja Euroopa Komisjonile (nähtav ACE’i kodulehel).

Euroopa Arhitektide Nõukogu peaassamblee ja 25 aasta juubeli gala Tallinnas 17.–18. aprillil 2015 Eelmise aasta aprilli lõpus Paduas toimunud peaassambleel pakkusin ACE’i presidendile Luciano Lazzarile välja mõtte korraldada üks järgnevatest peaassambleedest Tallinnas. Peale läbirääkimisi poolteist kuud hiljem sain vahetult enne jaanipäeva Brüsselis juhatuse koosolekul kinnituse, et peaassamblee võiks Tallinnas toimuda 2015. aasta kevadel.

Suve teises pooles selgitasime koos Ingrid MaldVillandi ja Ingrid Kormašoviga (EAL) välja võimalikud hotellid, kus delegaate majutada, ja hooned, kus üritused korraldada. Sõelale jäid Nordicu hotell Rotermanni kvartalis majutuseks, Eesti Arhitektuurimuuseum peaassambleeks ja Lennusadam gala jaoks. 10. oktoobril esitlesin toimumispaiku ACE’i juhatusele Zagrebis ning sain kinnituse nende ja kuupäevade sobivuse kohta.

Algne idee oli korraldada juubeliassamblee Itaa-

7. EALi 2014. a majandusaasta aruande kinnitamine (Raivo Tabri, revisjonikomisjoni esimees). Avalik käega hääletamine, vajalik 51% häältest R. Tabri andis ülevaate EALi 2014. a majandustegevuse revideerimisest. Majandusaasta aruanne on lisatud protokollile. Üldkogu asus aruande kinnitamise küsimuses hääletama.

Hääletamisel osales 82 inimest. Hääletustulemused: poolthääli 81, vastuhääli 0 ja erapooletuid 1. Tulemuste põhjal kinnitati EALi 2014. aasta majandusaasta aruanne.

8. EALi põhikirja muutmise ettepaneku ja äriregistri kannete muutmise ettepanekute tutvustamine (I. Mald-Villand). Avalik käega hääletamine, vajalik 2/3 häältest I. Mald-Villand tutvustas ettevalmistatud muudatusi. Üldkogu asus nende vastuvõtmise küsimuses hääletama.

Hääletamisel osales 82 inimest. ˬˬEALi endise postiaadressi Lai 31, 10133 Tallinn muutmine postiaadressiks Põhja pst 27a, Tallinn (äriregistri jaoks) Hääletustulemused: poolthääli 82, vastuhääli 0 ja erapooletuid 0. Otsustati kinnitada EALi uueks postiaadressiks Põhja pst 27a, Tallinn. ˬˬEALi ingliskeelse nimevariandi Union of Estonian Architects muutmine nimeks Estonian Association of Architects (äriregistri jaoks)

28

EALI ÜLDKOGU KOOSOLEK 12.02.2015

Eksport Euroopa Liidust väljapoole

EU Cities Reloading Eksport Euroopa Liidust väljapoole Majandusaasta aruande kinnitamine

Eelmise aasta lõpus Brüsselis viimasel ACE’i juhatuse koosolekul võtsin teemaks BIMi ja selle võimaliku direktiivi väljatöötamise. Tegin peaassambleel ettepaneku moodustada BIMi-teemaline töögrupp, et varakult tegeleda BIMi võimaliku üleeuroopalise direktiivi väljatöötamisega. Peaassamblee kiitis ettepaneku heaks.

lias, kuna seal ACE 25 aastat tagasi asutati. Eelmise aasta teises pooles üritasid poolakad assamblee Warssavisse kaaperdada, ent see katse pareeriti edukalt juhatuses. Assamblee toimumine Tallinnas kinnitati 2014. aasta novembris Brüsselis peaassambleel.

Tallinnas assamblee korraldamine annab võimaluse tutvustada Eestit ja Eesti arhitektuuri umbes sajale ELi riigi (lisaks Türgi, Šveitsi, Luksemburgi ja Norra) peamiste arhitektide liitude ning kodade delegaadile, kes esindavad 550 000 arhitekti üle Euroopa. Et järgmine aasta on ACE’i 25 aasta juubeli aasta, oleme plaaninud president Luciano Lazzari ja peasekretäri Ian Pritchardiga teha Eestis võimalikult rahvusvaheline üritus, kutsudes Tallinna ka kõigi regionaalsete liitude presidendid, kaasa arvatud UIA (Ülemaailmne Arhitektide Liit), AUA (Aafrika arhitektide liite koondav liit), AIA (USA Arhitektide Liit), Ladina-Ameerika Arhitektide Liidu presidendi jt.

ACE’i juubeli gala Tallinnas EALi põhikirja muutmise ettepanek

BIM

BIM

01/15 arh.

Arhitektuurivõistlusest

Autoriõiguse seadusest

Uuest autoriõiguse seadusest

EALI ÜLDKOGU KOOSOLEK 12.02.2015

arh. 01/15

29

Hääletustulemused: poolthääli 80, vastuhääli 0 ja erapooletuid 2. Otsustati muuta EALi praegune ingliskeelne nimevariant Union of Estonian Architects variandiks Estonian Association of Architects. ˬˬEALi aseesimehe ametinimetuse muutmine eesti- ja ingliskeelses variandis asepresidendiks Hääletustulemused: poolthääli 70, vastuhääli 3 ja erapooletuid 9. Otsustati muuta EALi aseesimehe ametinimetus nii eesti- kui ka ingliskeelses variandis asepresidendiks (inglise keeles vice-president). ˬˬEALi eestseisuse töökorra kehtestamine (sisetöökorra jaoks) Ettepanek: need eestseisuse liikmed, kes on puudunud poole aasta jooksul enam kui pooltelt eestseisuse koosolekutelt, arvestatakse eestseisuse koosseisust välja ja nende asemel võetakse eestseisuse koosseisu arhitektid, kes kandideerisid viimasel EALi üldkogul eestseisusse, kuid jäid valimiste tulemusel n-ö joone alla. Meilitsi esitatud küsimustele mittevastamist tuleb, vastavalt õigusaktidele, tõlgendada eitava vastusena. Eestseisuse liikmel on võimalik osaleda koosolekul ka kirjaliku volikirja esitamise kaudu (vabalt valitud eestseisuse liikme nimele). See eeldab, et koos volitusega esitatakse volitatule ka seisukohad päevakorralistes küsimustes.

Hääletustulemused: poolthääli 78, vastuhääli 1 ja erapooletuid 3. Otsustati kehtestada EALi eestseisuse töökord.

9. Autoriõiguse seadusest (Jaak Huimerind, juhatuse liige) Üleüldine seis autoriõiguse seaduse (AÕS) järgimise ja rakendamisega tekitab muret. EALi autoriõiguste komisjonile esitatud kaebuste arv on viimasel ajal sagenenud. Näide: üks arhitektuuribüroo võtab teises arhitektuuribüroos varem projekteeritud majast maha olemasoleva peatrepi, kooskõlastamata seda endise arhitektiga või temalt selleks luba küsimata; teine ja kolmas arhitekt avastavad ootamatult, et nende eskiisi järgi on kusagile juba majad valmis ehitatud – seega on ka vajalikud projektid mujalt tellitud ja valmis tehtud.

Arhitektuurivõistlusest EALi autoriõiguste komisjoni poole on pöördunud Tallinna Mustamäe Maarja Magdaleena kiriku arhitektuurivõistluse võitjad seoses ilmnenud autoriõiguste rikkumisega kiriku kavandamisel.

EELK tellis neilt kiriku eskiisprojekti, mille nad teostasid ja mis sai Tallinna Linnavalitsuse heakskiidu. Paraku otsustas EELK kui tellija sõlmida

kiriku projekteerimiseks lepingu hoopis bürooga Sirkel&Mall, mitte arhitektuurivõistluse võitjatega, ehkki võistlustingimustes oli selgelt kirjas, et võitjatele jääb õigus sõlmida peaprojekteerimise leping. Praeguse kompromissi alusel saab võitja kuuldavasti arhitektuurse osa projekteerimise lepingu ja seda juba tellija määratud hinnaklassis.

Juhtumite puhul, kus on ilmselgelt rikutud autoriõiguse seadust, on võimalik pöörduda EALi aukohtu poole, aga miks mitte ka otse politseisse ja kohtusse. EALi aukohtu poole saab pöörduda isegi juhul, kui kaebus puudutab arhitekte, kes ei ole EALi liikmed.

On oluline, et info arhitektide eksimuste kohta jõuaks EALi kutsekomisjonini. Mil viisil ja mis vormis see info edastamine võiks toimuda, vajab läbimõtlemist. Eesmärk on luua n-ö arhitektide eksimusi koondav register.

Uuest autoriõiguse seadusest Töö uue AÕSi eelnõuga on käinud juba poolteist aastat. EAL on kaasanud eelnõu läbivaatamisse jurist Eeva Mägi, kes on teinud arhitektide seisukohtade kaitsmiseks ära tänuväärse töö. Keskne vaidlusküsimus on põhimõtteline lähenemine teemale, millise kataloogi alla peaks kuuluma autori isiklik õigus tema loodud teose puutumatusele (nn muutmisõigus).

2014. aasta novembris toimus Justiitsministeeriumis koosolek, mis sai teoks tänu loomeliitude poolt justiitsministrile saadetud ühispöördumisele, kus avaldati seoses ettevalmistamisel oleva AÕSi eelnõuga soovi ministriga kohtuda, et jõuda kõiki osapooli arvestava ühise tulemuseni.

Justiitsminister Andres Anvelt, kuulanud ära loomeliitude seisukohad, tunnistas, et pole eelnõuga süvitsi tutvunud ja võttis selleks aega kaks-kolm kuud. EAL ja teised loomeliidud ei pooldanud koosolekul kindlalt seda, et autori isiklik õigus loodud teose puutumatusele viiakse varaliste õiguste kataloogi. Jäime oma seisukohtade juurde ka muudes varem esitatud küsimustes.

11. veebruaril 2015 toimuski ministeeriumis uus koosolek, kus ministri meeskond tutvustas oma uusi ettepanekuid ja muudatusi kavandatavas seaduses. Paraku on praegu esitatud parandatud seaduseelnõus jäetud õigus teose puutumatusele ikkagi töötlemisõiguse nime all varaliste õiguste kataloogi, kusjuures töötlemisõiguse all mõistetakse nüüd mistahes muudatuste tegemist teoses. Meile selgitati, et kompromissiks pakutakse välja uue seaduse § 74 (autoriõiguse lepingu sisu) täiendamist kahe uue lõikega. § 74 lõikes 2 sätestatakse, et töötlemisõiguse üleandmisel on vaja kirjalikus vormis määrata sellise kokkuleppe täpsed tingimused, ning lõikes 3 sätestatatakse, et õiguste omaja ei saa keelata mõistlike ja vajalike

10. „EV 100 arhitektuuriprogrammi” tutvustamine (Kalle Vellevoog, juhatuse liige) K. Vellevoog tutvustas „EV 100” arhitektuuriprogrammi „Hea avalik ruum” ja andis lühiülevaate projekti ettevalmistamisest.

Arhitektuuriprogrammi teemal peeti 2014. aastal arvukalt kohtumisi kohalike omavalitsuste esindajatega. Praeguseks on välja kuulutatud või ettevalmistamisel arhitektuurivõistlused koostöös 13 linnavalitsusega. Riigikantseleiga on sõlmitud leping, mille kohaselt on arhitektuuriprogramm „Hea avalik ruum” osa „EV 100” juubeliprogrammist. Eesmärk on, et programmi raames tekkiv avalik ruum oleks kvaliteetne, inimmõõtmeline ja rikastaks olemasolevat linnakeskkonda.

Positiivne on asjaolu, et avanenud on reaalne võimalus ehitada arhitektuuriprogrammi raames kavandatavad linnakeskused riigi 100 aasta juubeliks valmis. Rahastus peaks tulema uutest Euroopa regionaalarengu meetmetest.

K. Vellevoog kutsus arhitekte üles „EV 100” arhitektuurivõistlustest aktiivselt osa võtma ja ootab kõiki ka vestlusõhtutele. Loodetavasti aitab rohke osavõtt avalikkusele paremini arhitekti kuvandit selgitada: arhitekt ei tegele mitte pelgalt hoonete projekteerimisega, vaid ka hooneid ümbritseva avaliku ruumi kavandamisega.

11. Ülevaade Eesti Arhitektuurikeskuse 2014. a tegevusest ja 2015. a tegevusplaanidest (Peeter Pere, EAK nõukogu esimees) Ülevaade Eesti Arhitektuurikeskuse 2014. aasta tegevusest

Arhitektuurikatla avamine 2014. a alguses said valmis pikalt vindunud Kultuurikatla ruumid, aprillis toimus avamispidu ja juulis kolis sisse EAK. Septembris kolisid Arhitektuurikatlasse EAL ja Eesti Disainikeskus ning 2015. a veebruaris lisandusid Loov Eesti ja Loov Euroopa.

Eesti Arhitektuuri koondav veebileht Estonianarchitecture.com Senise paberil AKU kataloogi asemel koostati veebileht estonianarchitecture.com eesmärgiga koondada hea Eesti arhitektuur ning levitada seda esmalt välismaal ja järgmises etapis ka Eestis.

Eesti arhitektuurivõistluste andmebaas Seni puudus võimalus arhiveerida ja teha süsteemselt nähtavaks Eestis toimuvate arhitektuurivõistluste kõik tööd. Möödunud aasta lõpus avati koostöös EALiga veebiandmebaas aadressil http://voistlused.arhitektuurikeskus.ee.

Välkloengud 2014. aastal korraldati viis välkloengut, kus osales ligikaudu 1100 huvilist: XXXIX välkloeng „Olme või ulme. Tuleviku autonoomsed skafanderkeskkonnad” 30. jaanuaril kl 19; XL välkloeng „Privaatne ja anonüümne ruum” 23. aprillil kl 19 (hea avalik ruum linnas, maal ja internetis ei ole privaatne ja anonüümne, otse vastupidi); XLI välkloeng „Arhitektuur ja mitte päris” 27. augustil kl 20; XLII välkloeng „Arhitektuur pildis. Pilt arhitektuuris” 2. oktoobril kl 20.30 ning XLIII välkloeng „Arhitektuur läbi eetri” 4. detsembril kl 19.

30

EALI ÜLDKOGU KOOSOLEK 12.02.2015

muudatuste tegemist. Näib, et muudatuste taga on otseselt praegune justiitsminister ja koosolek võttis need ettepanekud vaikimisi teadmiseks.

Pakutav muudatus vajab paraku pikemat läbimõtlemist, kui koosoleku ajalimiit võimaldas.

Ebaselgeks jääb viis, kuidas huvitatud isikud (uus omanik/arendaja/arhitekt) saavad teada sellise varasema lepingu sisust ja miks pole seadusesse selgelt sisse kirjutatud, et igasugused muudatused tuleb kooskõlastada endise autoriga, kes teab kõige paremini ka oma varem sõlmitud autorilepingu sisu ning ülesjäänud õigusi.

Veel kahe järgneva nädala jooksul on võimalik AÕSi eelnõu kohta muudatusettepanekuid esitada ning EAL teeb seda kindlasti.

„EV 100 arhitektuuriprogrammi” tutvustamine Eesti arhitektuurivõistluste andmebaas Ülevaade EAK 2014. a tegevusest ja 2015. a tegevusplaanidest Välkloengud Estonianarchitecture.com Arhitektuurikatla avamine

01/15 arh.

Arhitektuurikool MIPIM 2014 Arhitektuurikalender Norra riigivisiit Soome kontaktsündmused Kontaktsündmus Moskvas AKU võrgustik Ärivõimekuse arendamine Prantsusmaa kontaktsündmus Ehitusklastri ettevalmine

EALI ÜLDKOGU KOOSOLEK 12.02.2015

arh. 01/15

31

Arhitektuurikool Arhitektuurikool jätkas plaanitud tegevust ja pakkus regulaarõpet registreeritud õppekavas kirjeldatud mahus. Jaanuarist maini toimus 2013/2014. õppeaasta teise poolaasta regulaarõpe Eesti Arhitektuurimuuseumi ruumides ja neljas vanusegrupis, kokku osales 42 õpilast. Avati uus grupp 7–8aastatele lastele (siiani noorim grupp).

Juhendajaid oli kolm: Kadri Klementi, Katrin Koov ja Kaire Nõmm. Keskmine ja vanem vanusegrupp liideti üheks rühmaks (14–19 a).

Septembris alustas uut, 2014/2015. õppeaastat Arhitektuurikooli 4. hooaeg. Avati taas neli vanusegruppi, kokku 43 õpilast. Tunnid toimusid Eesti Arhitektuurikeskuse ruumides Kultuurikatlas.

Uuel aastal on plaanis kolida tunnid tagasi Eesti Arhitektuurimuuseumi ruumidesse. Juhendajad on selle hooaja jooksul korrastanud ja ühtlustanud oma programme ning hakanud koostama juhendmaterjale õpetamiskogemuse jagamiseks uute juhendajate koolitamisel.

Arhitektuurikalender Esimest korda anti välja parimat Eesti arhitektuuri tutvustav arhitektuurikalender (tiraaž 1000 tk). Objektid valiti kümne varem auhinnatud objekti hulgast. Kalender sai positiivse tagasiside, paljud riigiasutused ja ettevõtted kasutasid seda kingitusena.

Arhitektuuribüroode ärivõimekuse arendamine 2014. aasta ärisuhete arendamise peamised suunad olid kontaktsündmused Soomes, riigivisiit Norrasse ja koostöö Eesti Puitmajaliiduga, kinnisvaramess MIPIM, Prantsususmaa ärisündmused ja näitus, näituse kontseptsioon „Puu sünd”, ehitusklastri ettevalmistamine ja koduleht estonianarchitecture.com.

AKU võrgustik Võrgustikku kuulus aasta alguses 11 bürood: Allianss, Koko, Kadarik&Tüür, AB Pluss, Eek & Mutso, EA Reng, Kavakava, Salto, AB Luhse & Tuhal OÜ, Kamp Arhitektid, Zizi & Yoyo. Kevadel liitus Alver Arhitektid, sügisel lisandusid Tempt ja katus.eu.

AKU võrgustiku liikmetele pakuti aasta jooksul tihedat ärisuhete arendamise programmi ja 21. veebruaril tasuta seminari Soome ehitusturul tegutsemise tundmaõppimiseks. Igal kuul jagati büroode jaoks huvitavat infot meili teel keskmiselt kaks korda.

MIPIM 2014 11.–14. märtsil 2014 Cannes’is Maailma suurim kinnisvaramess B2B-valdkonnas keskendus küll suures osas kinnisvarale, kuid järjest olulisemaks on muutumas sellega seonduvad teemad, nagu investeerimine, ehitus- ja viimistlusmaterjalid, säästlik ehitamine ning arhitektuur. Eestist osales Eesti Arhitektuurikeskus koos Alliansi ja Koko Arhitektidega ning puidufirma Peetri Puit.

Soome kontaktsündmused Kokku käidi Soomes neli korda (5. ja 26. märtsil, 28. mail ja 15. okt), kohtuti viie Soome arendus- ja ehitusettevõtetega. Osalesid arhitektuuribürood Kamp Arhitektid, 3+1 arhitektid ja Kauss Arhitektid. Kohtumistel saadi peamiselt üksteisega tuttavaks ja algatati kontakte.

Kontaktsündmus Moskvas 22.–23. mail Esimene oluline etapp on isiklike kontaktide loomine, mis peaks tähendama teatud regulaarsusega Venemaa külastamist. Praegu on hulk Eesti arhitektuuribüroosid kahjuks poliitiliste sündmuste tõttu Venemaa osas veidi kahtlevad, seega on ka EAK Venemaa suhtes äraootaval seisukohal.

Norra riigivisiit 2.–3. septembril Norra muutub AKU võrgustiku liikmete jaoks järjest olulisemaks sihtturuks. Oslos toimunud Eesti riigivisiidi raames korraldati koostöös Eesti Puitmajaliiduga 3. septembri äriseminari osana ümarlauaarutelu „Green Building”, kus tutvustati parimaid puitarhitektuurinäiteid AKU võrgustiku liikmesbüroode loomingust. Kohtuti Norra arendajatega ja arutleti koostöövõimaluste üle.

EAK kohtus ka Norra Disaini- ja Arhitektuurikeskusega; arutati, kuidas koostöös suunata puitmajatootjaid mõtlema suurema väärtuse peale, mida pakub disain.

Prantsusmaa kontaktsündmus 9.–12. detsembrini Pariisis ja Nantes’is Kuna EAK on kõige rohkem näitusi (tausta loovad tegevused) korraldanud Prantsusmaal, siis on Eesti arhitektuuril tekkinud seal teatav tuntus.

EAK jaoks oli meeldivaks üllatuseks Eesti arhitektuuribüroode suhteliselt suur huvi Prantsusmaa vastu vaatamata keelebarjäärile.

Ehitusklastri ettevalmistamises osalemine Ehitusklastri algatus on väga oluline ehitusega kokkupuutuvate sektorite jaoks, sest selle kaudu on võimalik tugevdada kõigi osalejate positsioone ning ühiste jõudude ja innovatsiooni abil jõuda eksporditurgudele. Esiletõstmist väärib asjaolu, et enamik huvilisi (praegu 77 ettevõtet ja institutsiooni) on iseseisvalt jõudnud äratundmisele, kui vajalik on tihedam koostöö. Loodetavasti saadak-

Tallinna arhitektuuribiennaali TAB 2015 ettevalmistamine 2014. aastal toimusid järgnevad 2015. a TABi ettevalmistavad tegevused: • kuraatorikonkurss TABi kontseptsiooni leidmiseks; • rahastustaotluste koostamine; • varasemate TABi kommunikatsioonikanalite ülevaatamine, eelmise TABi materjalide arhiveerimine; • TAB 2013 visioonivõistlust tutvustav rändnäitus Moskvas; • kuraatorite vahetus; uute kuraatoritega meeskonna loomine ja TABi ülesehituse korrastamine uute ideedega sobivaks; • visuaalikonkursi korraldamine ja uue kujunduspartneriga töö alustamine; • põhiprogrammi kuuluva koolide näituse lähteülesande arendamine koole ja ettevõtlust siduvaks; • erialaste välispartnerite otsimine Suurbritanniast, Rootsist, Poolast, Venemaalt, Lätist ja Soomest; • ruumiprogrammi väljatöötamine nii, et oleksid olemas alternatiivsed lahendused; • koostööplaanide tegemine samale ajale langevate suursündmustega Tallinnas (SEB sügisjooks, disainiöö, valgusbiennaal); • produtsendi konkurss; • esialgsete tutvustusmaterjalide väljatöötamine; • kommunikatsioonitöös toetasime nii kuraatorikonkursi korraldamist, EASi välisturundustoetuse taotluse ettevalmistamist, kuraatorikonkursi tulemuste kommunikatsiooni, kuraatorite vahetamist kui ka TABi ettevalmistustööde algust, koostades meediaplaane ja kokkuvõtteid võimalikele sponsoritele.

Eesti ekspositsioon Veneetsia arhitektuuribiennaalil XIV Veneetsia arhitektuuribiennaali peakuraator arhitekt Rem Koolhaas valis üldteemaks „Fundamentals: Absorbing modernity 1914-2014” („Põhitõed: modernsuse omaksvõtt 1914–2014”).

Biennaal oli avatud 7. juunist kuni 23. novembrini 2014.

Eestit esindas e-riigi avaliku ruumi tulevikku vaatav projekt. Johanna Jõekalda, Siim Tuksami ja Johan Tali kureeritud projektiga „Vaba ruum” („Interspace”) uuriti, kuidas füüsilise ja digitaalse avaliku ruumi üheks tervikuks saamine võiks tulevikus mõjutada linnaruumi korraldamist.

Eesti paviljoni avamisest 5. juunil võttis osa ligikaudu 250 arhitektuurivaldkonna eksperti nii Eestist kui ka mujalt maailmast. Sõna võtsid kuraatorid Johanna Jõekalda, Siim Tuksam ja Johan Tali, asekomissar Lill Sarv, komissar Ülar Mark, Kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disaininõunik Yoko Alender ning EAK juhataja Raul Järg.

Peakuraatori Rem Koolhaasi eestvedamisel toimus biennaalil seminariprogramm „Freeport”, selle raames aga ka Eesti paviljonis esimest korda seminar „Interspace: architecture in a datasociety” (6. juunil) ja vestlusõhtu. Arutati näitusega tõstatatud problemaatikat, esinesid väga tuntud arhitektuuriajaloolased ja arhitektid, teiste hulgas Mario Carpo, Walter Nicolino ja Mart Kalm. Esinejad olid panustanud artikliga näituse kataloogi „Vaba ruum. Esseed digitaalsusest ja avalikust”. Seminar toimus Arsenales asuvas Teatro Piccolos ja sellest võttis osa ligikaudu 50 inimest.

Koolitused

Toimus kaks koolitussarja ja valmistati ette 2015. aasta alguse koolitusi. Toimusid koolitused „Avalik esinemine ja meediasuhtlus arhitektidele” (koolitajad Märt Treier, Agu Uudelepp ja Tiina Tšatšua) ning „Parameetriline disain” (koolitaja Renee Puusepp).

Jätkati riigihangete kvalitatiivsete hindamiskriteeriumide koolituse ettevalmistust. Tegu on ehitusprojekteerimise riigihangetes kasutatava hindamismetoodika väljatöötamisega, et avalik sektor ei hangiks projekteerimisteenust hinnapõhiselt.

Näitus „Puu sünd”

Näituse „Puu sünd” kontseptsioon Eksporditegevusi toetav rändnäitus algab metsast ja eestlaste vaimuelu seotusest metsaga ning jõuab välja puitarhitektuuri ja moodulmajadeni.

See on haarava loo jutustamine läbi moodsa lahenduse ja põneva ekspositsiooni. Projektiga algust tehes ei osanud EAK ette näha, et sellest võiks kujuneda ühelt poolt mastaapne, kuid teiselt poolt nii atraktiivne ettevõtmine. Seetõttu on ka projekti eelarve kujunenud mitu kordas suuremaks, kui EAK jõuaks üksinda rahastada.

Koolitused

TAB 2015 ettevalmistamine Eesti ekspositsioon Veneetsia arhitektuuribiennaalil

se ka sellele algatusele EASi toetus, sest see aitaks arendada orgaaniliselt seotud sektorite koostööd, suunates innovatsiooni ja eksporti.

32

EALI ÜLDKOGU KOOSOLEK 12.02.2015

01/15 arh.

EAK 2015. a prioriteetseid ettevõtmisi TAB 2015 tutvustamine

EAK 2015. a prioriteetseid tegevusi ja ettevõtmisi • Tallinna arhitektuuribiennaali korraldamine sügisel • Koostöö Eesti Puitmajaliiduga • Arhitektuuribüroode ärivõimekuse ja välisturunduse edendamine (eelkõige koolituste korraldamise näol) • Välkloengute korraldamine (järgmine loeng on juba 50.)

• Järgmisel Veneetsia arhitektuuribiennaalil eksponeeritava Eesti ekspositsiooni ettevalmistamine

EAK tegevustest

EAK tegevustest. Nõukogu ettepanekud edaspidiseks

EALi esimehe kõne

EALI ÜLDKOGU KOOSOLEK 12.02.2015

arh. 01/15

33

1. Rahvusvaheliste linnaehitusfoorumide korraldamine koostöös rahvusvaheliselt tunnustatud arhitektidega 2. Eksperimenteerimine ja innovaatiliste ürituste korraldamine linnaruumis 3. Klubilise tegevuse alustamine keskuse ruumides 4. Konkreetsete koolitusprogrammide ja loengusarjade väljatöötamine ja elluviimine 5. Teadmiste siire – tunnustatud erialaspetsialistide kutsumine, nendega ühiste töötubade korraldamine nii üliõpilaste kui ka tegutsevate arhitektidega koostöös, Eesti tunnustatud arhitektide lähetamine naaberriikidesse sarnaseks tegevuseks 6. Seaduste ja nende uuendustega seotud tutvustavate loengute korraldamine 7. Suurnäituste ja -ürituste korraldamise kompetentsi koondamine 8. Ekspordiga seotud tegevustiku tulemuslikkus on reaalsem naaberriikides 9. Ekspordiks vajalikud meetmed: projekteerimise kvaliteediraamatu koostamine, arhitektuuribüroode ühiskataloogi koostamine, hoonete funktsioonipõhiselt projekteerimiseks kuluva ajastatistika kogumine arhitektuuribüroodelt (kes infot kogub ja annab, saab kataloogi) ning internetipõhiselt avatud nn ajamasina käivitamine 10. BIMi ehitushinna (materjalide hinnad) tööriista käivitamine arhitektuuribüroode ühiseks kasutamiseks 11. Fooni loomine ekspordi sihtturgudel, seal kontaktide loomine, juriidiline nõustamine (lepingupõhjad, autoriõigused, kohtuvaidlused), aktuaalsetel teemadel loengute korraldamine (elukestev õpe) 12. Eesti arhitektuurivaldkonna tänase ja tuleviku arengupotentsiaali hindamine koostöös Tallinna Ülikooli Eesti tuleviku-uuringute instituudiga

12. TAB 2015 tutvustamine (Marten Kaevats, TAB 2015 kuraator) 2015. aasta Tallinna arhitektuuribiennaal kannab pealkirja „Isejuhtiv linn” ning räägib kogu maailma puudutavatest olulistest teemadest, nagu rahvaarvu pidev suurenemine, millega kasvab ühtlasi suurte muutuste intervall, sh avalikku ruumi puudutavad muutused. Aktuaalne on tulevikutrenditest rääkimine jms. Eesti kontekstis on arhitektidel avanenud unikaalne võimalus muuta oma ruumilist keskkonda. Tegeleda tuleks kogukonna vastuvõtlikkusega nendele muutustele. Eesti võiks olla mudelriik uute tehnoloogiate rakendamisel.

TAB 2015 keskendub eelkõige sellele, milliseid võimalusi pakuvad uued tehnoloogiad ja kuidas nende kasutuselevõtt muudab meie ruumilist käitumist. Uuritakse näiteks, millised muutused võivad meid ümbritsevas maailmas aset leida, kui võtame kasutusele isejuhtivad autod.

2015. a TABi kohta vaata ka infot rubriigi „Eesti Arhitektuurikeskuse teated” alt.

13. EALi esimehe I. Allmanni kõne Austatud president Toomas Hendrik Ilves, head kolleegid, mu daamid ja härrad!

Alustuseks hea uudis! Vabariigi Presidendi Kantselei on teinud koostöös Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Sisearhitektide Liidu ja Riigi Kinnisvara ASiga ajalugu: korraldatud on Eesti esimene kvaliteedipõhine riigihange arhitektuurivaldkonnas.

Jutt käib Eesti Vabariigi presidendi residentsist, nn Liberty suvemõisa rekonstrueerimisprojekti koostamise hankest.

Eesti riik on seni koostanud projekteerimisvaldkonna hankeid kahel viisil: odavaima hinna alusel või, vahel harva – mõnel õnnelikumal juhul – arhitektuurikonkursi abil. Lugematu arv aastaid on valdkonna erialaliidud juhtinud tähelepanu asjaolule, et projekteerimishankeid ei tohiks koostada odavaima hinna eelistamisest lähtuvalt.

Sisuliselt tähendab see otseselt seda, et küsitakse, kes toob meile standardites nõutud hulgal pabereid, kulutades neil peituva sisu väljatöötamiseks kõige madalamat intellektuaalset potentsiaali ning kõige vähem töötunde. Selliste hangete tulemusena sündinud hooneid oleme näinud kõik.

Need ei ole just kütkestavad ... Visuaalidentiteedilt ja ruumikvaliteedilt sealautadega sarnanevad uued koolimajad ning noortekeskused on kindel märk sellest, et hingega arhitektid on andnud alla ja loobunud jaburhangetel osalemisest. Jäänud on vaid isiklikest majanduslikest kaalutlustest lähtuvad projekteerijad. See on erakordselt kurb, sest meie eesmärk peab olema ühiselt muuta Eesti pale rõõmsamaks, kvaliteetsemaks ja funktsionaalsemaks.

01/15 arh.

Direktiivi kohaselt võivad hindamiskriteeriumid hõlmata näiteks lepingut täitma määratavate töötajate töökorraldust, kvalifikatsiooni ja kogemust, kui see võib oluliselt mõjutada lepingu täitmise kvaliteeti. Direktiivi preambul 94 selgitab, et selline võib olla olukord näiteks riigihankelepingute puhul, mis hõlmavad intellektuaalteenuseid, nagu konsultatsioonid või arhitektuuriteenused.

Loodetavasti hajutab see skeptikute viimasedki kahtlused ning tagab arhitektidele tagasitee riiklike tellimuste juurde. See parandab meie avaliku ruumi kvaliteeti ning pakub rohkem tööd tublidele arhitektidele. Arhitektuur on (kõrg)kultuuri osa ning selle väärtustamiseks peab sellesse panustama kogu ühiskond.

Taibukas kuulaja mõtleb nüüd kindlasti, kuidas ikkagi on nii läinud, et kõik need aastad on riigihangetes sirge seljaga igasugu „jama” korraldatud.

Teate – pole midagi imestada. Eesti riigis tegeleb ehitatava keskkonna planeerimise ja suunamisega riigi tasandil 400 ametnikku. Arvake, kui palju nendest on arhitekte? Kaks! Kaks! Nuta või naera.

Juba seitse aastat on Eesti Arhitektide Liit kõnelenud riigiarhitekti institutsiooni loomise vajalikkusest. Oleme aastate vältel tõstnud esile, et ruumilise arengu suunamisel on vajalik riigi aktiivsem, terviklikum ja läbimõeldum tegevus.

Senine planeerimise ja arhitektuuri alane kompetents on riigi tasandil killustatud ja laialipaisatud, sest puudub seda ühendav üksus.

Planeerimine toimub Siseministeeriumi juures, loodusliku keskkonnaga seonduv ja looduskaitsealadel ehitamine Keskkonnaministeeriumis, ehitustegevusega seonduv Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis, arhitektuur kui kunst Kultuuriministeeriumis, riigimaa planeerimine Maa-ametis ja Keskkonnaministeeriumis ning riigile ehitiste tellija on Riigi Kinnisvara AS või muu riigivara valitseja. Pole lootustki, et kõigi nende asutuste peale kokku tekiks ilma suunamiseta terviklik lähenemine ehitatud keskkonnale.

Eesti Arhitektide Liit on pakkunud välja kompetentsikeskuse loomise, institutsiooni nimega riigiarhitekt. See on ettepanek, mille puhul oleme silmas pidanud eeskätt ministeeriumidevahelist nõuandvat institutsiooni, mitte suurt käskivatkeelavat bürokraatiamasinat, millega kaasneksid suured kulud. Me tahame, et Eesti oleks ilusam, mitte keerulisem ja ahistavam.

Nn üleminekuvalitsuse ametisse astumisega tekkis korraks taas lootus, et see eesmärk täitub.

Pingelise selgitustöö tulemusena olime saavutanud isegi sellele viitava punkti koalitsiooni­ lepingus. Õhus oli värskeid tuuli. Paraku läks nagu alati, teisiti. Selgus, et ka sellel valitsusel polnud kavaski kuulata ei rahva ega ekspertide häält. Isiklikult paneksin ühte patta nii töövõimereformi, üle 1000euroste maksete deklareerimise, lubatud

EALI ÜLDKOGU KOOSOLEK 12.02.2015

Mida tähendab kõnekeelne väljend kvaliteedipõhine hange? See ongi laialt kasutatud termini majanduslikult soodsaim hange tegelik sisu. See tähendab, et hankes hinnatakse seda, mil viisil tagatakse parima lõpptulemuse saavutamine. Selline hange on isikustatud. Pakkuja poolt nimetatud isik – arhitekt – on lahenduste väljatöötamisel võtmetegelane.

Selleks et ehitataks parim hoone, hinnatakse konkreetse arhitekti kutsestandardile vastavat kutsetaset, tema varasemaid saavutusi (preemiaid valmisehitatud hoonete eest) ning visiooni sellest, mil viisil ta tagab, et ka ettevõetav uus töö saab tehtud võimalikult hästi.

Põhimõtteliselt võib seaduse kohaselt selliselt üles ehitatud hankes hinna küsimisest üldse loobuda. Nii saadaks garanteeritult parim tegija, kes sel ajahetkel soovib tellijale appi tulla. Kui hinda siiski küsitakse, peab kvaliteedipõhises hankes jääma hinna osakaal igal juhul alla poole.

Tundub lihtne – on ju? Me kõik teame, et sarnasel viisil on meid ümbritsevates Euroopa riikides kogu aeg toimetatud. Kuidas siis nii, et meil mitte?

Liberty hanke koostamise käigus tuli välja kaks peamist kitsaskohta.

Esiteks, Euroopa direktiivi riigisiseseks kasutamiseks kohandades on Eesti seaduseandja teatud võimalusi lihtsustamise eesmärgil teadlikult piiranud ning andnud sellega tõuke lumepallina kasvanud tohuvabohuks avalikus ruumis.

Teiseks, valdkonnast väljaspool olijal, olgu selleks Rahandusministeerium või Riigi Kinnisvara AS, ei ole piisavat kompetentsi analüüsimaks ja kirjeldamaks arhitektuuri valdkondlikke väärtusi.

Sellist kompetentsi on vaid erialaliitudel. Töö käigus tuli väga selgelt esile meie isekeskis, vaikivalt kokkulepitud väärtuste selgema sõnastamise vajadus. Näiteks tuleks välja selgitada, milliste preemiatega Eestis arhitektuuri tunnustatakse ning kuidas see kõik on võimalik üle kanda rahvusvahelisse konteksti.

Kindlasti on meil palju tööd veel ees. Esmalt tuleb tagada, et presidendi kantselei näidatud eeskuju leviks ka teistele riigiobjektide tellijatele – see on sõnum väljapääsust sellest pimedast hankesoost, mis ei ole toonud rõõmu mitte kellelegi.

Teiseks tuleb töötada edasi tingimuste ja kriteeriumide veelgi täpsema ja selgema sõnastuse kallal, et tagada hanke koostamise käigus osalejatele väiksem töökoormus.

Meid aitab loodetavasti ka uus, 2016. aastal jõustuv riigihankedirektiiv. See sätestab senisest selgemalt, et üks asjaolu, millest võib sõltuda pakkumuse soodsus hankija jaoks, on teenust osutavate isikute oskused. Hind ei ole saavutatava kvaliteedi garantii olnud kunagi, oskused on aga reeglina olnud.

34

arh. 01/15

EALI ÜLDKOGU KOOSOLEK 12.02.2015

promillimäära meresõitja veres kui ka pereväärtuste temaatika.

Seepärast ei tasu imestada, et kui arutlusele tuli planeerimisseadus, millele esitasid vastulaused kõik, keda see kuidagigi puudutab – alustades EAList ning lõpetades Eesti Planeerijate Ühingu ja Eesti Linnade Liiduga –, otsustas valitsus selle siiski vastu võtta. Loomulikult ilma riigiarhitektita.

Huvitav oli täheldada, et majanduskomisjoni esimeest, reformierakondlast Deniss Boroditšit tabas raadios sellel teemal kõneldes suisa amneesiahoog. Kuidas muidu seletada, et talle ei meenunud ükski paljudest pöördumistest ja ettepanekutest, mida arhitektide liit sel teemal teinud oli ning mis kindlasti pidid ka tema laualt läbi käima?

Mälu värskendamiseks edastasime talle ja teistele seotud isikutele kogu materjali veel kord.

Mis see on? Leian, et see on selge hirm. See on hirm oma rahva ja muutuste ees. Parem, kui keegi ei segaks. Lihtsam on pöörata mistahes teema naljaks või rünnata probleemi esiletõstjaid.

Vabariigi Presidendi mõttekoja kärajatel tegi Jüri Raidla ettepaneku: „Selle asemel et rääkida vastuvõetud eelnõude arvust, tuleks kõnelda, mitu protsenti suurenes eestlaste toetus oma riigile. Samuti tuleks arutada, kui mitu olulist riigielu tähtsat küsimust sai lahendatud niimoodi, et enamik Eesti inimesi selle üle rõõmu tunneb.”

Lisaksin siia omalt poolt rõõmu kvaliteetse avaliku ruumi üle. Taas Jüri Raidla sõnadega: „Riikide konkurentsis väiksuse eest halastuspunkte ei anta.”

Kuidas edasi? Ühtsuses peitub jõud! Olen alustanud läbirääkimisi Eesti Sisearhitektide Liidu esimehe Urmo Vaiklaga kahe arhitektuurivaldkonna olulisima loomeliidu liitmiseks. Ma usun, et kui suudame koos teiega selle plaani ellu viia, on meie sõna- ja vaimujõud senisest märksa suurem.

Läbirääkimiste eesmärk on selgitada välja ühendamise tulemusel tekkivad uued võimalused.

Näeme koos Urmoga, et need võimalused on suured ja ajaloolised. Ajahorisondiks peame kahtekolme aastat, misjärel oleks erakorralise üldkogu pädevuses otsustada, mil viisil on parim edasi minna.

Eesti kultuuriruumis on arhitektid ja sisearhitektid eraldi erialadena sammunud üle saja aasta.

Umbes sama kaua oleme eristanud ka maastikuarhitektuuri. Viimased aastad on eraldanud meie, arhitektide hulgast veel planeerijad. Klassikaliselt ühtse arhitektuuri mõiste alla mahtunud ruumidistsipliin on järjest enam killustunud.

Ma arvan, et see on asjade loomulik käik – meie eriala spetsialiseerub teadmiste ja vastutuse hulga suurenedes. Samas ruum, millega me tegeleme ja milles tegutseme, oli, on ja jääb üheks.

35

Kindlasti ei ole teile jäänud märkamatuks, et arhitektid ja sisearhitektid on juba aastaid pidanud ühiseid suvepäevi, sellele on lisandunud ühised aastalõpuüritused. Olen sisse toonud ka strukturaalselt laiema tasandi. Ühiselt sai sel aastal läbi mõtestatud arhitektuuriaasta suurürituste plaan – viisil, et see oleks avalikkusele paremini haaratav.

Selle tagab koondumine ja omavahelise võistluse lõpetamine eetriruumi ja toetajate pärast. Nii toimub juba selle aasta teises pooles ühine suur arhitektuuriaasta preemiagala, mille käigus antakse välja nii erialaliitude kui ka Eesti Kultuurkapitali sihtkapitali preemiad. Galaga on oodatud liituma ka maastikuarhitektid. Arhitektide ja sisearhitektide suuremad erialakonverentsid (TAB ja SISU) plaanime tulevikus koondada aasta esimesse poolde.

Oleme teinud algust koostööga ka märksa töisemal tasandil. Selleks on meie erialasid puudutav seadusloome ja halduspraktika. Nii kaasasime sisearhitektid arhitektide liidu ja Eesti Kunstiakadeemia loodud arhitektuurikeskuse nõukogusse.

Heaks näiteks on eelpool mainitud Liberty hanke läbirääkimised, kus lisaks ühistele nõupidamistele kandsime võrdselt ka meie liite nõustanud Soraineni advokaadibüroo kulud. Riik on meil vaene – ka juriidilist kompetentsi peab kolmas sektor oma vahenditest kaasama. Kuid sageli ei ole ta isegi mitte vaene, vaid hoopis saamatu. Seda saamatust saame järgneva paari nädala jooksul oma hääli andes muidugi mõningal määral ravida.

Seega on selge, et liitude juhtimise tasandil on meil rohkem ühist kui eraldavat. Kas liitude liitmine tähendaks erialade hägustumist? Kindlasti mitte! Erialad oma kompetentsiga ei saa kaduda – selle eest kanname hoolt ühiselt, oma kutsete kaudu.

Rootsi ja Norra kogemus, kus analoogne liitumine on just seljataga, näitab, et kasvanud on liidu mõju läbirääkimistes partneritega nii erasektoris kui ka riigiga. Samuti on suurenenud ühinenud liitude liikmete usaldus professioone siduva liidu vastu. Sedasama soovin teie abil ka meil saavutada.

Soovin meile kõigile avarat pilku, lennukat mõtet ja soovi oma riiki paremaks muuta – nii selle osas, mis silma paistab, kui ka selle osas, mida kohe ei näe, aga kui nägema hakkad, siis tahad näha.

Suur tänu!

01/15 arh.

Nagu juba tavaks kujunenud, andis EAL ka sel aastal üle 2014. a teenetemedalid.

Esimest korda anti üle aasta parima kolleegi tiitel, seekord oli laureaate kaks: Ilmar Heinsoo arhitektide kutsesüsteemi väljaarendamise ja arhitektide kutseandmisega seotud töö eest ning Heili Volberg-Raig EALi seenioride sektsiooni pikaajalise juhtimise eest, EALi maakonnapäevade traditsiooni algatamise ja selle pikaajalise eestvedamise eest, nn seeniorimajade kavandamise temaatika püstitamise eest.

EALI ÜLDKOGU KOOSOLEK 12.02.2015

14. EALi 2014. a teenetemedalite üleandmine Parim tellija 2014 on Priit Kajari Lõvi pargi elamugrupi tellijana. Parim jurist 2014 on Eeva Mägi kui aktiivne EALi huvide eest kõneleja.

Parim pedagoog 2014 on Viljandi Jakobsoni Gümnaasiumi kunstiõpetaja Rein Grünbach, kes on õhutanud paljusid kooliõpilasi valima arhitektuuri eriala ja andnud selleks tõuke.

Parim kolleeg 2014: Ilmar Heinsoo.

Foto: Reio Avaste.

Parim kolleeg 2014: Heili Volberg-Raig.

Foto: Artur Sadovski.

36

EALI ÜLDKOGU KOOSOLEK 12.02.2015

arh. 01/15

Parim tellija 2014: Priit Kajari.

Foto: Artur Sadovski.

Parim jurist 2014: Eeva Mägi.

Foto: Artur Sadovski.

Parim pedagoog 2014: Viljandi Jakobsoni Gümnaasiumi kunstiõpetaja Rein Grünbach.

Foto: Reio Avaste.

37

01/15 arh.

15. President Toomas Hendrik Ilvese ja Heldur Meeritsa sõnavõtt ning noore arhitekti preemia üleandmise tseremoonia Vabariigi President noore arhitekti preemia üleandmisel Head sõbrad, austet arhitektid!

Preemia, mis tunnustab noori arhitekte, tunnus­ tab kogu meie head arhitektuuripärandit ja tugevat arhitektuuriharidust. Tunnustab mõistagi kõiki loojaid, kes on oma tööga kujundanud meie elukeskkonda paremaks ja kenamaks.

Noortele arhitektidele antav preemia on preemia loovusele ja vabale, julgele mõttele. Senised laureaadid ja tänavusedki nominendid on alati olnud julged arvama ja sõna võtma. Veel parem, nad on olnud julged looma ja uusi ideid kasutama. Julgus meie eluruumi värskeks ja uueks kujundada on omane just meie noortele arhitektidele. See ilmavaade teeb rõõmu.

Arhitektil peab olema lisaks julgusele luua ka julgust ja jõudu oma ideede ja loomingu eest seista.

Eks teate ise, et teie töö on justkui rahvahariduslik igapäevane selgitus, mis peab aitama nüüdisaegsed lahendused inimesteni. Selleks teile palju jõudu ja kindlat meelt.

Keerakem korraks pilk siit Kumust mõne kilomeetri raadiusesse, Eesti riigi pealinna. Ma ei tea, kuidas teil, aga minul on küll kurb meel, et meie mereäärne pealinn ei ole visuaalselt kuigivõrd merega seotud. Tallinnas puudub see urbanistlik mereäär, mida näeme paljudes Põhjala linnades.

Siin ei saa veel kilomeetrite viisi ümber linna mere ääres jalutada või rattaga sõita, kohvikus istuda

EALI ÜLDKOGU KOOSOLEK 12.02.2015

Noore arhitekti preemia 2014 žürii eripreemiaga pärjatud Toomas Paaver.

Foto: Reio Avaste.

või lihtsalt olla. Kuigi meri on Tallinna linna üks looja, on ta tänini jäänud linnaruumile võõraks – meenutuseks ajast, mil rahvast kardeti mere äärde lasta. Meil ei ole ju enam tarvis merd karta, avatud mereäär lisab linnale väärtust ja avarust.

Liig palju täidavad me linnaruumi veel parklate nime kandvad killustiku- või poriplatsid. Hea elukeskkond ei saa olla räämas lagendike kogum, vaid eluruum, kus ei oleks kõle liikuda ja olla.

Mulle meenub siinkohal taas Václav Haveli mõte, et risustunud ja tühjad augud kesklinnas on alati märk sellest, et tegu on postsovetliku linnaga.

Normaalne linnaruum on kutsuv, elav ja mitmekesine. Selles osas me alles oleme teel päris Euroopasse, teie abiga. Randade, kõnnumaade ja vanade tehasepiirkondade elustamine mitmekülgseks tänapäevaseks elu-, loome-, töö- ja mänguruumiks on juba teie teene, aga veel ka teie väljakutse.

Nüüd aga tagasi pidulikumaks. Tänan Heldur Meeritsat ja GO Travelit väärt auhinna loomise ja toetamise eest ning žürii liikmeid raske valiku tegemise eest. See auhind aitab meie kõigi elukeskkonda paremaks muuta. Annan lava noore arhitekti preemia kandidaatide tutvustamiseks.

Tänan teid!

Pärast presidendi ja Heldur Meeritsa päevakohast sõnavõttu tutvuti slaidiprogrammi vahendusel 2014. aasta noore arhitekti preemia kandidaatide ja nende töödega.

President kuulutas preemia saajatena välja arhitektuuribüroo KOKO arhitektid Raivo Kotovi ja Andrus Kõresaare. Eripreemiaga tõstis žürii kohaliku arhitektuurimaastiku kujundamisel esile Toomas Paaveri tööd.

38

arh. 01/15

EALi uued liikmed

Merle Karro-Kalberg, sünd 17.11.1981. Lõpetanud 2005. aastal Eesti Maaülikoolis maastikuarhitektuuri eriala ja 2011. aastal Eesti Kunstiakadeemias linnamaastike eriala. Töötab Eesti Maaülikoolis lektorina ja MTÜs Kino projektijuhina. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 247/16.10.2014.

Indrek Mikk, sünd 27.03.1975. Lõpetanud 1997. aastal Eesti Kunsti­ akadeemias arhitektuuri eriala. Töötab arhitektuuribüroos KOKO arhitektid OÜ arhitektina. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 251/08.12.2014.

Ülo-Tarmo Stöör, sünd 24.04.1981. Lõpetanud 2007. aastal Eesti Kunsti­ akadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala.

Töötab arhitektuuribüroos ÖÖ-ÖÖ Arhitektid OÜ arhitektina. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 248/30.10.2014.

Martin Tago, sünd 08.08.1986. Lõpetanud 2012. aastal Eesti Kunsti­ akadeemias arhitektuuri eriala. Töötab arhitektuuribüroos KOKO arhitektid OÜ arhitektina. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 251/08.12.2014.

Anna-Liisa Unt, sünd 04.03.1982. Lõpetanud 2005. aastal Eesti Põllumajandusülikoolis maastikuarhitektuuri bakalaureu­ seõppe ja 2010. aastal Edinburghi Kunstikolledžis (Edinburgh College of Art) maastikuarhitektuuri doktoriõppe. Töötab Eesti Maaülikoolis maastikuarhitektuuri osakonnas lektorina ja OÜs Lahe Atmosfäär maastikuarhitektina. Välieluruumi ajakirja ÕU peatoimetaja ja ajalehe Müürileht kolleegiumi liige. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 247/16.10.2014.

39

01/15 arh.

Lõppenud arhitektuurivõistlused

Kärdla sotsiaalkeskuse arhitektuurivõistlus (01.09.–06.11.2014) Kärdla sotsiaalkeskuse (Pargi 3) arhitektuurivõistlusele esitatud 12 võistlustööst tunnistati parimaks ideekavand märgusõnaga „Totoro”, mille autorid on arhitektid Andres Lember, Jaak Huimerind ja Urmo Vaikla OÜst Arhitektuuribüroo Studio Paralleel. Esimese preemia suurus on 10 000 eurot.

Teise preemia vääriliseks tunnistati töö märgusõnaga „Kevad Suvi Sügis Talv”, mille autorid on arhitektuuribüroost DAGOpen OÜ ja LÜNK

arhitektid OÜ. Teise preemia suurus on 6000 eurot.

Kolmanda preemia suurusega 4000 eurot pälvis võistlustöö märgusõnaga „Randumine”, mille autorid on arhitektuuribüroost KAVAKAVA OÜ.

Võistluse eesmärk oli leida rajatava neljast hoonest koosneva sotsiaalkeskuse hoonekompleksi ja seda ümbritseva ala parim arhitektuuriline-ehituslik lahendus.

Põlva keskväljaku ja linnaruumi arhitektuurivõistlus (30.10.2014–12.01.2015)

Põlva keskväljaku ja linnaruumi arhitektuurivõistluse võitjad Egon Metusala, Helen Rebane, Kaie Kuldkepp koos võistluse žüriiliikme Kalle Vellevoogiga.

Põlva keskväljaku ja linnaruumi arhitektuurivõistlusele esitatud 16 tööst tunnistati parimaks ideekavand märgusõnaga „Puulinn”, mille autorid on Stuudio 2 Arhitektid OÜ ja Metusala Arhitektid OÜ ühiskollektiiv koosseisus Helen Rebane, Egon Metusala, Kaie Kuldkepp, Liis Uustal ja Vilve Enno. Esimese preemia suurus on 6000 eurot.

Teise preemia vääriliseks tunnistati töö märgusõnaga „Põhjus tulla”, mille autor on Armin Valter Novarc Group ASist. Teise preemia suurus on 4500 eurot.

Kolmanda preemia suurusega 3500 eurot pälvis võistlustöö märgusõnaga „Tuulelohe”, mille autorid on Pelle-Sten Viiburg ja Mae Köömnemägi Doomino Arhitektid OÜst.

Ergutuspreemia suurusega 2000 eurot sai võistlustöö märgusõnaga „Isevesi”, mille autorid on Siiri Vallner ja Indrek Peil KAVAKAVA OÜst.

Võistluse eesmärk oli leida kvaliteetne ruumiline lahendus Põlva keskväljaku ja seda ümbritseva linnaruumi jaoks.

40

Lõppenud arhitektuurivõistlused

arh. 01/15

Tõrva keskväljaku arhitektuurivõistlus (18.11.2014–26.01.2015) Tõrva keskväljaku arhitektuurivõistlusele esitatud kaheksast tööst valiti edasise planeerimise aluseks ideekavand märgusõnaga „Mulgi kuurort”, mille autorid on Mari Rass, Ott Alver, Alvin Järving ja Ilmar Klammer, kes esindavad aktsiaseltsi Novarc Group ja osaühingut Arhitekt Must. Esimese preemia suurus on 6000 eurot.

Teise preemia sai võistlustöö märgusõnaga „Neli tõrvikut”, mille autor on Villem Tomiste OÜst Stuudio Tallinn. Teise preemia suurus on 4500 eurot.

Kolmanda preemia suurusega 3500 eurot pälvis võistlustöö märgusõnaga „Arbos”, mille autorid on Siiri Vallner ja Indrek Peil OÜst KAVAKAVA. Ergutuspreemia suurusega 2000 eurot sai töö märgusõnaga „Jõemaastik”, mille autorid on Toomas Adrikorn, Margit Aule ja Liisa Valdmann KAOS Arhitektid OÜst.

Võistlus korraldati ruumilise lahenduse leidmiseks Tõrva linna keskväljakule, Nooruse pargile

Tõrva keskväljaku arhitektuurivõistluse võidutöö „Mulgi kuurort” autorid Alvin Järving, Ott Alver ja Mari Rass.

Fotolt puudub Ilmar Klammer. Foto: Siim Ausmees.

ja Tõrva veskijärve puhkealale ning neid alasid ümbritsevale linnaruumile eesmärgiga koostada lahenduse alusel ehitusprojekt.

„Eesti 100 tamme” esinduspargi maastikuarhitektuuri võistlus 31. detsembril 2014 kuulutas Tamsalu Vallavalitsus koostöös Eesti Arhitektide Liidu ja Riigikantseleiga välja maastikuarhitektuuri võistluse, mille eesmärk on leida ideekavand Tamsalu 100 tamme pargi rajamiseks. Sellest saab ühtlasi „Eesti Vabariik 100” juubeliprogrammi raames elluviidava

projekti „Eesti 100 tamme” esinduspark. Park on kavas riigi toel välja ehitada hiljemalt aastaks 2018.

Võistlustööde esitamise tähtaeg oli 10. märtsil ja võitjad on kavas välja kuulutada hiljemalt 27. märtsil. Preemiafond on 6000 eurot.

Kärdla keskväljaku ja linnaruumi arhitektuurivõistlus 20. jaanuaril 2015 kuulutas Eesti Arhitektide Liit koostöös Hiiu Vallavalitsusega välja avatud riigi­ hanke ideekonkursi linnaruumi arhitektuurse eskiisprojekti saamiseks. Võistlus korraldatakse ruumilise lahenduse leidmiseks Kärdla keskväljakule ja turupiirkonnale ning neid ümbritsevale kontaktvööndile, mille alusel koostatakse uutele

41

hoonestatavatele maaüksustele detailplaneeringud ja keskväljaku ehitusprojekt.

Võistlustööde esitamise tähtaeg oli 17. märtsil ja võitjad on kavas välja kuulutada hiljemalt 10. aprillil. Preemiafond on 15 000 eurot.

Võistlus toimub „Eesti Vabariik 100” arhitektuuriprogrammi „Hea avalik ruum” raames.

01/15 arh.

Käimasolevad arhitektuurivõistlused

Rapla keskväljaku ja linnaruumi arhitektuurivõistlus 21. jaanuaril 2015 kuulutas Eesti Arhitektide Liit koostöös Rapla Vallavalitsusega välja avatud ideekonkursi ruumilise lahenduse leidmiseks Rapla keskväljakule ja seda ümbritsevale linnaruumile eesmärgiga koostada lahenduse alusel detailplaneering ning keskväljaku ja turu ehitusprojekt.

Võistlusala asub Pargi, Aasa, Viljandi mnt, Tallinna mnt ja Taara tänava vahel.

Võistlustööde esitamise tähtaeg on 24. märts 2015 ja võitjad on kavas välja kuulutada aprillis.

Preemiafond on 16 000 eurot.

Võistlus toimub „Eesti Vabariik 100” arhitektuuriprogrammi „Hea avalik ruum” raames.

Valga keskväljaku ja linnaruumi arhitektuurivõistlus 11. veebruaril 2015 kuulutas Eesti Arhitektide Liit koostöös Valga Linnavalitsusega välja avatud ideekonkursi eesmärgiga leida Valga 8 kvartalile ja seda läbivale planeeritavale kergliiklusteljele parim avaliku ruumi lahendus.

Võistlustööde esitamise tähtaeg on 14. aprill 2015 ja võitjad on kavas välja kuulutada hiljemalt 8. mail. Preemiafond on 16 000 eurot.

Võistlus toimub „Eesti Vabariik 100” arhitektuuriprogrammi „Hea avalik ruum” raames.

„Eesti Vabariik 100” linnainstallatsiooni ideevõistlus 5. märtsil 2015 kuulutas EAL välja ideevõistluse, mille eesmärk on leida parim linnainstallatsiooni eskiisprojekt. Linnainstallatsioon on kavas valmis ehitada „Eesti Vabariik 100” arhitektuuriprogrammis 2015. aastal. Installatsioon vahetab asukohta aastatel 2015–2018. Võistlusega otsitakse vastuseid järgmistele küsimustele: • Kuidas märkida arhitektuuriprogrammi võistlusalad linnaruumis?

• Kuidas luua arhitektuuriprogrammile sümbolobjekt?

• Kuidas tutvustab linnainstallatsioon igas erinevas Eesti paigas arhitektuuriprogrammi ja võistluseid?

Osaleda võivad juriidilised või füüsilised isikud või kollektiivid, mille vähemalt üks liige on EALi või selle noortekogu liige. Võistlustööde esitamise tähtaeg on 22. aprill 2015. Preemiafond on 2400 eurot.

42

arh. 01/15

Tulevased arhitektuurivõistlused Päästedepoo tüüpprojekti ideekonkurss, korraldaja on Riigi Kinnisvara AS. Auhinnafondi suurus on 15 000 eurot ja võistlustööde esitamise tähtaeg 8. mail 2015 kell 13.00.

Narva linnuse rekonstrueerimise arhitektuurivõistlus, korraldaja on Narva Muuseum SA ja kaaskorraldaja Eesti Arhitektide Liit. Preemiafondi suurus on 55 000 eurot.

EALi teated

Euroopa Arhitektide Nõukogu (ACE) peaassamblee Tallinnas EAL korraldab 17.–18. aprillil 2015 Tallinnas Eesti Arhitektuurimuuseumis Euroopa Arhitektide Nõukogu (ACE) peaassamblee. Käsitletakse järgmisi teemasid: rahvusvahelisus, kliima ja arhitektuur ning moodne ja ajalooline arhitektuur. Üritusel osalevad delegaadid Euroopa Liidu riikide ning Türgi, Šveitsi, Luxemburgi, Norra arhitektide liitudest, kokku ligikaudu 110 inimest.

ACE’il täitub tänavu 25. tegevusaasta ja juubeliga seoses soovib selle juhatus kutsuda Tallinna ka kõigi regionaalsete liitude – UIA (Ülemaailmne Arhitektide Liit), AUA (Aafrika arhitektide liite koondav liit), AIA (USA Arhitektide Liit), LadinaAmeerika Arhitektide Liit – presidendid.

16. aprillil peetakse Arhitektuurikatlas ACE’i juhatuse koosolek. 17. aprilli õhtul on pidulik gala Lennusadamas ja 18. aprilli pärastlõunal osalevad delegaadid arhitektuuriekskursioonidel Tallinnas.

Eesti Arhitektuurimuuseumis saavad üritusel osalejad tutvuda arhitektuurinäituse „Conversion in Contemporary Estonian Architecture” laiendatud versiooniga (kuraator Andrus Kõresaar).

43

EALi uus projektijuht Kaire Pärnuu. Foto: erakogu.

Uus projektijuht Eesti Arhitektide Liidus on 26. veebruarist projektijuhina tagasi Kaire Pärnpuu. Tema vastutusvaldkondadeks on esmalt „Eesti Vabariik 100” näitused, noortevõistlus, vestlusõhtud, EALi 2016. a kuraatorinäitus ja EALi õppereis Iisraeli.

Senine projektijuht Kairi Rand töötab alates 1. märtsist täiskohaga Eesti Sisearhitektide Liidu (ESL) projektijuhina. Ta jääb koordineerima EALiESLi ühisprojekti „Arhitektuuripreemiate ühine väljaandmine 2015. a lõpus”.

„Eesti Vabariik 100” arhitektuurivõistluste vestlusõhtu Rakvere keskväljaku arhitektuurivõistlust tutvustav vestlusõhtu on kavas 14. aprillil kl 18 Tallinnas Arhitektuurikatlas. Lisateave:avalikruum.ee.

EALi ja ESLi suveseminar 2015 Tänavune suveseminar tuleb Värska sanatooriumis ja veekeskuses 27.–28. juunil, teemaks on „Piirid ja kaitserajatised”. Praegu käib programmi koostamine, täpsustatud info avalikustame aprillis. Ootame rohket osavõttu!

EALi teated

01/15 arh.

EALi 2014. aasta kuraatorinäituse ringreis Eesti linnades Karin Tõugu ja Kadri Klementi (b210) kureeritud näitus „Mängiv inimene. Kaheksa visiooni laste­ aedade arhitektuurist”, mis avati 2014. aasta oktoobri lõpus Tallinna Disaini- ja Arhitektuuri­ galeriis, on tänavu jaanuarist alates olnud ringreisil Eestis. Kõigepealt sai seda vaadata Rakvere teatris ja veebruaris Tallinna Ülikooli Astra majas.

Märtsis on näitus Viljandis Ugala teatris, aprillis Rapla Riigimajas ja mais Pärnu Uue Kunsti Muuseumis. Täpsete kuupäevade info saate jooksvalt EALi kodulehelt ja Facebooki-lehelt.

Värska sanatoorium. Projekti autorid arhitektid Ü. Eljand ja V. Künnapu ning insener H. Karits.

44

EALi teated

arh. 01/15

EALi kutsekomisjoni info arhitektikutse taotlemise kohta Seoses üleminekuga 8-tasemelisele kutsesüsteemile on lõpetatud volitatud arhitekt IV ja V taseme kutse andmine. Vana süsteemi alusel seni väljastatud kutsetunnistused on jõus neile märgitud kehtivusaja lõpuni. Üleminekuaja lõpuni võrdsustatakse senine volitatud arhitekt IV kutse diplomeeritud arhitekti kutsega 7. kutsetasemel ja senine volitatud arhitekt V kutse volitatud arhitekti kutsega 7. kutsetasemel.

Volitatud arhitekti-eksperdi kutset 8. kutsetasemel peab eraldi taotlema. Samuti peavad uue taotluse esitama arhitektid, kes soovivad seniselt volitatud arhitekti IV kutsetasemelt tõusta volitatud arhitekti 7. kutsetasemele.

EALi kui kutse andja juurde moodustatud kutsekomisjon annab kutset kolmele kutsetasemele: 1) diplomeeritud arhitekt, tase 7 2) volitatud arhitekt, tase 7 3) volitatud arhitekt-ekspert, tase 8

Uue korra järgi kutse taotlemise dokumentide (vt kutse andmise korra p 5.2) esitamise järgmine tähtaeg on 24. aprill 2015 kell 16.00. Dokumendid palume tuua EALi kontorisse (Põhja pst 27a, Tallinn).

Kutse määramise tasu kanda palun EALi arvelduskontole nr EE122200221030331735 või maksta sularahas. Arhitekti kutsetunnistuse väljas­tamise tasumäär on iga kutsetaseme puhul EALi liikmest arhitektile 400 eurot ja EALi mittekuuluvale arhitektile 450 eurot. EALi liikmete soodustasu kehtib vaid tingimusel, kui taotleja on tasunud EALi liikmemaksu jooksva kalendriaastani.

Taotlejate portfooliod vaadatakse läbi 8. mail (vajaduse korral ka 15. mail) ja intervjuud taotlejatega toimuvad 22. mail (vajaduse korral ka 29. mail).

Kogu kutse määramist puudutav teave on kättesaadav EALi kodulehe rubriigis „Kutsekoda” ning Signe Liivalehelt tel 611 7430 (signe@arhliit.ee).

EALi liikmed Margus Koot ja Siiri Koot ning president Indrek Allmann EALi uutes ruumides Arhitektuurikatlas. Foto: Reio Avaste.

Vaade EALi kontorile väljast. Foto: EAL.

45

01/15 arh.

EALi välissuhtlus

Leedu kui BAUA järgmine eesistuja on avaldanud arvamust, et BAUA peaks nõudma BAUA üleviimist UIA (Euroopa Arhitektide Nõukogu) I regiooni (Lääne-Euroopa) liikmesriikide hulka, sest UIA senise tegevuse ja struktuuriga ollakse rahulole­ matud. Praegu kuulub BAUA II regiooni koos endiste idabloki riikidega.

BAUA Eesti esindaja Hindrek Kesleri seisukoht on, et reformid UIAs peaksid olema laiahaardelisemad ja põhjapanevamad. Külma sõja lõpp on

toonud kaasa olulised poliitilised muudatused maailmakaardil ja muudatused peaksid laienema ka arhitektuurisfääri. Pealegi on valmisolek aruteluks praegu UIAs olemas.

H. Kesler koostas esialgu Läti ja Leedu arhitektide liitudele saatmiseks kirja, milles teeb ettepaneku liita UIA I regioon ja osa II regiooni liikmesriikidest ning luua nii uus Euroopa regioon. Reorganiseerimise tulemusel tekiks selge UIA regioonide süsteem: Euroopa, Lähis-Ida, Aasia ja Okeaania, Ameerika ja Aafrika. Samuti rõhutab H. Kesler, et UIA ei peaks keskenduma mitte üksnes globaalsetele probleemidele, vaid töötama tõhusamalt ka regionaaltasandil.

Märtsikuus toimub BAUA töökoosolek, kus on kavas kooskõlastada ühispöördumise tekst UIA reformimise ettepanekutega.

Eesti Arhitektuurikeskuse teated

Visioonivõistlus „Tallinna epitsenter”

Eesti Arhitektuurikeskuse produtsent Anu Lill.

Uued näod Eesti Arhitektuurikeskuses Alates 2015. aasta algusest täidab Eesti Arhitektuurikeskuses produtsendirolli Anu Lill, kes eelmisel aastal tegutses New Yorgis Storefront for Art and Architecture juures. Arhitektuurikeskuses tegeleb ta Tallinna arhitektuuribiennaali ja Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni korraldamisega ning koordineerib arhitektuurikeskuse välisnäitusi.

2015. aasta Tallinna arhitektuuribiennaal (TAB) kannab nime „Isejuhtiv linn”. Ürituse traditsioonilised peakomponendid on kuraatorinäitus, akadeemilist uurimustegevust kajastav koolide näitus, klubi, sümpoosion ja visioonivõistlus.

Rahvusvahelise visioonivõistluse eesmärk on olnud TABi peateema toomine Tallinna konteksti.

Esimene, 2011. aastal korraldatud visioonivõistlus kandis nime „Street 2020” ja tegeles põhjaväila tulevikuga. 2013. aasta visioonivõistlus „Recycling socialism” uuris Õismäe võimalikke tuleviku­ stsenaariumeid. Esimesele TABi visioonivõistlusele esitati 35 ja teisele 86 tööd. Tänavu võiks oodata ligikaudu 100 osalejat. 2015. aasta visioonivõistlust kureerib Arhitekt Must.

Seekordse visioonivõistluse „Tallinna epitsenter” asukoht on Tallinna absoluutne keskpunkt: Viru

46

arh. 01/15

väljak, kus lõikuvad ajaloolised, tänapäevased ja tulevikku suunatud tegevusväljad, virtuaalse ja päriselu kihistused. Väljaku ühelt küljelt algab keskaegne vanalinn, läbi väljaku jookseb Tallinna bastionaalvöö, ringi ääres paikneb ümber ehitatud Rotermanni tööstuskvartal, nõukogude aja modernistlik Viru hotell, tänapäevase arhitektuuriga Metro Plaza, Nordic hotell ja ümber ehitatud postimaja segunenult linnamüürist välja ehitatud tuletõrjemajaga.

Viru väljak on ühtlasi linna intensiivseima kasutusega jalakäijate ristmik, kust liiguvad läbi kõik linna trammiliinid, kus keeravad ümber liinibussid ja kust saavad alguse linna jaoks olulised maanteed. Kõik kaugused Tallinnast on mõõdetud Viru väljaku keskpunktist. Praegu on väljak linnaruumist sisuliselt kadunud ja alal paikneb liiklusmaa.

Lähtuvalt biennaali peateemast tegeleb seekordne visioonivõistlus moodsa linnaväljaku ideega tulevikus, mil 95% tänavatel liikuvatest sõidukitest on juhita. Isejuhtiva tehnoloogiaga seoses muutub linnaruumis palju, näiteks ristmikud ja

autoteed kahanevad. Tõhusaks autoliikluseks vajaminev maa-ala väheneb, sest autod ei vaja enam pikivahet, kui ohutus on tagatud süsteemidel põhinevate algoritmidega, mis arvestavad ümbruskonda ja prognoosivad potentsiaalseid liikumisi. Kogu senine autodel põhinev liiklus­ skeem ja linnaruum muutub kardinaalselt. Klassikalise fooridega reguleeritud ristmiku asemele on oodata teistsugust, pigem väljakut meenutavat sõlmpunkti, kus kohtuvad targad juhita autod, kergliiklus, ühistransport ja jalakäijad. See tehnoloogiline muutus annab ka Viru ristmikule tagasi võimaluse saada väljakuks.

Lisainfo: www.tab.ee.

Teated seenioridele Alustasime sügishooaega oktoobrikuu esimesel kolmapäeval, nagu lubasime, ja tegime ka planeeritud väljasõidu Lasnamäele. Lasnamäe arhitekt Leili Müür näitas meile linnaosavalitsuse uut maja ja selle ümbrust Pae pargis, külastasime ka õigeusukirikut ja jäähalli. Tellitud madala sisenemistasemega 30kohaline buss sobis meile hästi ja lõpupeatus Fahle maja restoranis haakus samuti teemaga.

Anu Kotli ettepanekul esitasime auhinna „Kultuuri tegu 2014” kandidaadiks Väike-Maarja Põllumeeste Seltsi liikme Kadri Kopso, kelle korraldatud olid Alar Kotli 110. sünniaastapäevaga seotud näitused ja teemapäevad.

Uuel aastal saime teate EALi kavandatavast kolleegipreemiast. Püüdsime teemasse süveneda ning esitasime Indrek Allmanni soovil eestseisusele oma ettepanekuna preemia statuudi alusteksti.

47

Tervisetoetuse taotlusi ootasime jaanuaris ja väljamaksed saame teha märtsis. Reisiraha taotluse esitasime Eesti Kultuurkapitalile 20. veebruariks.

Traditsioonilised kokkusaamised Rotermanni kvartalis jätkuvad meil endiselt iga kuu esimesel kolmapäeval algusega kell 15, kuni järgneb suvepuhkus arvatavasti juunist septembrini.

Sektsiooni ürituste täpsema ajakava jälgimiseks peame omavahel sidet telefoni ja meili abil!

Ell Väärtnõu 5661 6298 ell@smail.ee

01/15 arh.

Meie juubilarid JUUNI 07.06.2015 16.06.2015

JAANUAR 05.01.2015 14.01.2015

Indrek Niitla Miia Masso

50 75

Toomas Lukk Merike Raid Virve Tiirmaa

65 60 90

VEEBRUAR 10.02.2015 10.02.2015 25.02.2015

MÄRTS 03.03.2015 03.03.2015 09.03.2015 13.03.2015 20.03.2015 21.03.2015 21.03.2015 24.03.2015

Kiira Soosaar 65 Raul Vaiksoo 60 Mai Lume 70 Tiiu Argus 90 Ülo Peil 55 Tiiu Sepman 60 Raivo Puusepp 55 Milvi Vainik 80

APRILL 09.04.2015 13.04.2015 17.04.2015

Malle Laan Urve Rukki Toomas Rein

Laine Tomberg 90 Peep Urb 55

JUULI 02.07.2015 11.07.2015 14.07.2015 16.07.2015 19.07.2015 25.07.2015 27.07.2015 29.07.2015

Jüri Siim 55 Inga Orav 70 Tiina Skolimowski 60 Maris Remi 65 Aate-Heli Õun 75 Tõnu Kull 75 Raivo Mändmaa 65 Irina Raud 70

AUGUST 12.08.2015 18.08.2015 18.08.2015 19.08.2015 20.08.2015 21.08.2015 21.08.2015 25.08.2015

Katre Rajur Riho Jagomägi Tõnis Palm Rein Veber Karin Lüüs Siiri Kasemets Rein Raie Kersti Arulaid

65 60 75

Mälestame

MAI 04.05.2015 12.05.2015 21.05.2015 21.05.2015 25.05.2015

50 55 60 75 75 70 65 60

Heili Volberg-Raig 90 Mari Ader 80 Maie Kais 65 Toomas Rank 50 Anu Kulbach 55

Maimu Palm 10.01.1925–20.11.2014 Aini-Merike Remmel 07.12.1938–08.01.2015

Eesti Arhitektide Liit

Pangakonto: EE211010022011720004 (SEB)

EALi president on Indrek Allmann EALi asepresidendid on Aet Ader, Jaak Huimerind, Peeter Pere ja Kalle Vellevoog Tegevdirektor Ingrid Mald-Villand: tel 611 7432, ingrid@arhliit.ee Sekretär Signe Liivaleht: tel 611 7430, signe@arhliit.ee Projektijuht Kaire Pärnpuu: tel 611 7434, kaire@arhliit.ee Projektijuht Ingrid Kormašov: tel 611 7432, ingridk@arhliit.ee Raamatupidaja Anne Kerge: tel/faks 611 7434, anne@arhliit.ee

EALi liikme aastamaks on 80 eurot, seenioridel kuni 70. eluaastani ja noorliikmetel 10 eurot

EALi kontor on avatud septembrist juulini E–R kl 10–17 EALi eestseisuse koosolekud on üle nädala neljapäeviti algusega kl 16.30

Rg-kood: 80053223 Aadress: Põhja pst 27a, 10415 Tallinn Üldfaks: 611 7434 E-post: info@arhliit.ee Kodulehekülg: www.arhliit.ee

EALi TEATAJA 1/2015 Eesti Arhitektide Liidu Teabeleht / Keeletoimetamine: Kristel Ress (Päevakera), kujundus: Madis Katz, küljendus Kaido Känd