5 minute read

Oh seda viirust küll

TEKST: SIGRID PAAVLE l FOTOD: ADOBE STOCK, ERAKOGU

Saabunud viirusteajast purjetab mõni inimene sirge seljaga läbi ka ilma nohuta, teine jällegi korjab endale külge kõik ringiliikuvad tõved. Miks see nii on ja kas haigustele vastuvõtlikumal inimesel on võimalik end kuidagi aidata?

viirust Oh seda küll!

Tartu Ülikooli professor, immunoloog Pärt Peterson ütleb, et ühest ja head vastust sellele küsimusele pole. Inimesed on erinevad ja vastuvõtlikkus viirustele sõltub paljudest asjaoludest. „Milline on tervislik olukord, millised on varasemad kogemused viirustega ja eluviis,“ loetleb ta.

Juhuslikkusel oma osa

Petersoni sõnul on üks tõhusamaid viirusevastaseid vahendeid füüsiline aktiivsus. Ometi ei tähenda see siiski, et kunagi ei haigestuks kõik need, kes liiguvad piisavalt ja söövad tervislikult. „Immuunsüsteemi kujunemises on alati teatud juhuslikkuse protsess, mis mingil määral mõjutab inimesega toimuvat, sõltumata tema käitumisest või eluviisist. See määrab ka, kas inimene nakatub ja haigestub või mitte. Samuti, kui raskelt haigestub,“ selgitab professor.

Samas ei maksa viiruste pärast liialt muretseda. Kuigi viirusnakkustesse haigestumine nõuab inimeselt aega tervenemiseks, on haigestumine normaalne kehareaktsioon.

Inimese immuunsüsteem on Petersoni selgitusel loodud nii, et viirust või haigustekitajat kohates hakkavad immuunrakud end taastootma ja moodustama konkreetse viirusega võitlemiseks tarvilike immuunrakkude, peamiselt Trakkude kloone. Need suudavad viiruse ära tunda ja selle leviku organismis maha suruda.

Taastumiseks vaja aega

Viirustega võitlemiseks on aga vaja, et viirusele spetsiifilised rakukloonid paljuneksid, mis nõuab aega – viirusega esmakordse nakatumise algusest kulub selleks sageli umbes nädal. „Naljaga pooleks võibki öelda, et kui inimene end viirusinfektsioonist ravib, kestab haigus nädal aega, kui ei ravi, siis seitse päeva. Nii või teisiti on organismil vaja immuunvastuse kujunemiseks aega,“ rõhutab immunoloog.

Immuunvastuse tekkimist võib kiirendada eelnev viiruskogemus, sest konkreetset viirust ära tundvad kloonid võivad püsida pikalt ja nii tekib immuunmälu. See ei tähenda ilmtingimata viirusnakkuse läbipõdemist, ka vaktsiin annab inimesele sama kokkupuutekogemuse nagu viiruski. Kui kokkupuude on olemas, suudab organism nakkusest kiiremini vabaneda. „See tähendab ka, et viiruse tehtav kahju on sel juhul väiksem,“ kinnitab Peterson. Samas, kui haigestumise korral immuunrakkude taastootmiseks kehale aega ei anta või see on stressiseisundis, on ka immuunsüsteemi toime nõrgem ja organism viirustele vastuvõtlikum. Niisamuti on laste organism vastuvõtlikum viirushaigustele, kuna neil pole varasemat kogemust nakkustega.

Seetõttu vajab inimene pärast

viirushaigusesse jäämist rahu ja puhkust. „Tuleks olla kodus, võtta päevi rahulikumalt ja puhata ning juua sooja vedelikku,“ soovitab ta. Kuigi ka palavik on normaalne keha reaktsioon haigusele, tuleks jälgida, et see liiga kõrgeks ei läheks.

Kui inimene on mõnes kindlas viiruses esimest korda, läheb paranemise ehk immuunvastuse kujunemisega rohkem aega – isegi kuni kaks nädalat. Kui aga nakatuda sama viirusega teist korda, sõltub paranemine ka sellest, kui palju on möödunud eelmisest nakatumise ajast. „Mida rohkem aega on vahepeal kulunud, seda rohkem aega on tarvis immuunrakkude taastootmiseks,“ lausub professor.

Kaks tähtsat vitamiini

Peterson soovitab turgutada end sügistalvel Dvitamiiniga, mida eestlastel päikesevalguse puudusel enamasti napib. Haigestudes tasub organismi toetuseks võtta Cvitamiini, eriti juhul, kui on kahtlus, et seda igapäevasest toidust piisavalt ei saada. „Kui inimene joob iga päev apelsinimahla, on tal piisav Cvitamiini varu suure tõenäosusega olemas,“ sõnab Peterson.

Toidulisandite tarvitamist immuunsüsteemi toetamiseks võiksid immunoloogi sõnul aga eriti kaaluda vanemad inimesed. „Nad söövad enamasti vähem ja ühekülgsemalt,“ põhjendab ta. Lisaks on see soovitatav lapseootel naistele.

Alati on mõistlik lasta end eri nakkuste vastu vaktsineerida, koroona vastu vaktsineerides ei tohi ära unustada end kaitsta ka teise raske haiguse ehk gripi eest. „Praegu on selleks just õige aeg,“ kinnitab Peterson.

Kas gripivaktsiini võib teha koos teiste vaktsiinidega?

 Gripivaktsiini on lubatud teha koos teiste vaktsiinidega. Eelmisest aastast on meil juba hea kogemus gripivaktsiini süstimisest koos Covid-19 vaktsiinidega. Üldiselt olid kõrvaltoimed sarnased nagu kummagi vaktsiini eraldi tegemisel: süstekohtade reaktsioonid, palavik ning kerge lihasvalu või haiglane enesetunne, mis mööduvad võrdlemisi kiirelt.

Riskigruppidesse kuuluvatel inimestel tasub mõelda ka pneumokoki vastu vaktsineerimisele. Pneumokokk on kõige sagedasem kopsupõletikku tekitav bakter, selle vastu vaktsineerimine on soovituslik alla kaheaastastele lastele ja üle 65-aastastele täiskasvanutele, samuti kroonilisi haigusi põdevatele inimestele (kroonilised hingamisteede- või vereringeelundite haigused ja diabeet). Pneumokoki vastu tohib vaktsineerida gripivaktsiiniga samal ajal ning see vaktsineerimine on üldjuhul tasuline. Riigi kulul on see võimalik sisekõrva implantaatidega, liikvori lekkega ja tõsise immuunpuudulikkusega haigetele.

Gripivaktsiini tohib teha ka koos riikliku immuniseerimiskava teiste vaktsiinidega, mida väikelastele ja koolilastele tavaliselt tehakse.

Allikas: perearst Piret Rospu (haigekassa.ee)

Mida soovitab apteeker?

Nii sooviga keha turgutada kui ka külmetusviiruste sümptomeid leevendada minnakse esmalt enamasti apteeki. Põletavatele päevakajalistele küsimustele vastab apteeker Krista Kurvet.

Mis aitab talvel tervist viirushaigustele vastupidavamaks turgutada?

Immuunsüsteemi turgutamises on olulised nii C kui ka Dvitamiin, mida on apteekides müügil eri preparaatide ja vormidena. Kui tuua mõned näited uuematest toodetest, siis Apothekas on saadaval Provisor Vitamiin C punase päevakübaraga (60 tk, 14,79 €), mis sisaldab lisaks ka tsinki ja taruvaiku. Kõik need ained on vajalikud, et suurendada organismi vastupanuvõimet, vähendada väsimust ja kurnatust. Tsinki, C ja Dvitamiini sisaldav ImunoxPower 300 pulber (1,5 g 14 tk, 10, 52 €) on sobiv neile, kes eelistavad tarvitada looduslikumaid preparaate.

Walmark Immunity Beta-

glucan Complex (30 tk, 11,58 €) sisaldab Cvitamiini, kibuvitsa ning musta leedri marju ja beetaglükaani. See on looduslik immuunsüsteemi stimuleeriv komplekstoode.

Lisaks C ja Dvitamiinile on immuunsusele vajalikud ka seleen, tsink ja Bgrupi vitamiinid. Seleen on samuti antioksüdant nagu Cvitamiingi, see aitab immuunsüsteemil haigusetekitajatega võidelda, vähendab põletikke ja kergendab viirushaiguse läbipõdemist. Immuunvastust kiirendav tsink on kasulik nii viirushaiguste ennetamiseks kui ka nende kestuse lühendamiseks. Bgrupi vitamiinid toetavad närvisüsteemi, vereloomet, südame ja veresoonkonda ning rakkude tervist.

Millised toidulisandid on omal kohal lastest rääkides?

Lapsed, nagu täiskasvanudki, võiksid võtta nii D kui ka Cvitamiini. Lastele on Dvitamiin saadaval nii tilkade, sprei kui ka kummikommidena. Cvitamiin on saadaval närimistablettide või kummikommidena.

Komplekstoodetest on olemas näiteks Vitiron Kids Immunity närimispadjakesed (50 tk 18,20 €), mis sisaldavad muuhulgas C ja Dvitamiini, tsinki, Bgrupi vitamiine ja seleeni. Need on sobilikud lastele alates 4. eluaastast. Vedelal kujul on olemas Gojisan immuuntoonik (240 ml 20,19 €), mis sisaldab samamoodi C, D, ja Bgrupi vitamiine ning Avitamiini, see sobib samuti lastele alates neljandast eluaastast. Veel leiab apteekidest A, C ja Dvitamiine ning rauda sisaldavad Livol Multi lastele närimistabletid (60 tk 19,94 €). Neid võivad lapsed tarvitada juba alates 3. eluaastast.

Mis võiks koduses ravimikapis olemas olla külmetuse ja viiruste esmaabiks?

Kindlasti peaks seal valuvaigisti ja palavikualandajana olema kas ibuprofeen või paratsetamool. Ninakinnisuse korral on abi hüpertoonilistest meresoolaga ninaspreidest või ksülometasoliini sisaldavatest ninaspreidest. Neid aga ei tohi kasutada kauem kui nädal aega järjest.

Kurguvalu vastu võiks olemas olla valuvaigistavad ja põletikuvastased imemistabletid või aerosool. Köhaärrituse vastu aitavad islandi samblikuga imemistabletid või siirupid. Lisaks võiks koduses apteegis palaviku mõõtmiseks alati olla ka termomeeter.

Viiruste ja külmetuste esmaabiks võiks varuda koju ravimikappi palavikualandaja ja valuvaigisti. apteeker Kr is ta Ku r v e t

Mida inimene igapäevaste tegevustega organismi turgutamiseks saab ära teha?

Olulisel kohal on piisav uni, stressi vältimine, mõõdukas füüsiline aktiivsus ja tervislik toit.

This article is from: