Sport ühendab – nii trennis kui ka tööl

Hobisid ei tasu vaid endale hoida, sest nende võlude jagamisest võib nii mõndagi ägedat sündida. Spordiklubi Tervise Valem liikmed käivad iga kuu proovimas üht uut ja põnevat spordiala. Tänu ühistele elamustele sujub ka töine suhtlus edukamalt.

TEKST: KADRI KÜTT l FOTOD: ERAKOGU

Sport ühendab –

nii trennis kui ka tööl!

Magnumi kontserni töötajate ja Apotheka apteekrite seas on spordipisikuga nakatunuid terve hulk. Harrastused varieeruvad seinast seina ja kuna üks on põnevam kui teine, otsustati pisut rohkem kui aasta tagasi proovida üheskoos järjest läbi kolleegide ägedad hobid. Mõeldud, tehtud!

Loodud spordiklubi Tervise Valem tegevus läks hooga käima. Ühised pingutused ja kogemused seovad inimesi ning on hea võimalus üksteisega paremini tuttavaks saada. Kolm Tervise Valem spordiklubi liiget räägivad, kuidas nad oma harrastuseni jõudsid ja mis neid selle juures võlub.

Mõtted klaariks poksiga

Brändikonsultant Raquel Peeba tegutseb põhitöö kõrvalt personaaltreenerina. Kolleegid kutsus ta aga tutvuma oma teise hobi – Tai poksiga.

Ise jõudis Raquel poksimiseni hoopiski negatiivse kogemuse kaudu. „Noorena kogetud vägivaldne suhe tekitas minus soovi omandada oskus end kaitsta,“ tunnistab ta. „Olgugi, et mul ei ole seda oskust reaalsuses kunagi vaja olnud, pakub teadmine, et ma saan end ise ükskõik mis olukorras kaitsta hingerahu.“

Poksis meeldib Raquelile kõige enam eneseületuse tunne ja see, et treeningu ajaks saab ta peast välja lülitada kõik mõtted.

Poks lihtsalt nõuab mõistusega kohal olemist ning trennis pole kohta ühelegi üleliigsele mõttele. „See on tunnike iseendale, mille käigus saab kogu stress ja ärevus peast pühitud,“ sõnab Raquel. „Ikka veel alahinnatakse naisi ja meie suutlikkust, kuid see ala on andnud mulle võimaluse Raquel Peeba

iseendale tõestada, et ma olen VÕIMAS!“

Paar aastat tagasi sai Raquelist ka personaaltreener ja sellest omakorda arenes tema poksi ning HIIT (high intensity training) treeneri töö. „Ma ei oleks osanud seda unes ka ette näha! Kire ja oskuste kombinatsioonis sündis midagi imeilusat,“ ütleb Raquel rõõmsalt. Tipphooajal treenis tema käe all 60 naist, praeguseks on ta aga teadlikult oma koormust vähendanud, et saaks rohkem oma treeningutele ja põhitööle keskenduda.

Tai poks on viinud teda kokku paljude uute ja huvitavate inimestega. Näiteks on ta olnud Rademari kampaanianägu. „See oli minu jaoks väga suur au ja uhkus, sest alles paar aastat tagasi olin ma 36 kilo raskem ja võisin säärastest asjadest ainult unistada.“

Treeningutest puhkab Raquel enamasti suviti, aga suure osa treeningukoormusest saab ta kätte trenne andes ja ka ise teistelt personaaltreeneritelt tunde võttes. Raqueli arvates on füüsilised eeldused treenida ja võime pingutada enamikul inimestel olemas, isegi kui seda esmapilgul ei usuta. „Tai poksist saadud suurim õppetund on minu jaoks just see, et kõik algab sisemusest. Kui vaim ei ole rahulik ja kohal, saadki treenerilt kogemata ilusa matsu kirja, sest ei pane tähele. Nüüdseks mõtlen, kuidas seda tarkust enda treenitavatele edasi anda.“

Ronides eesmärkide suunas

Raqueli juhendamisel proovis Tai poksi ka ITprojektijuht Harry Põder, ent talle jäi see siiski ühekordseks katsetuseks. Tema süda kuulub kaljuronimisele.

Kaljuronimisega alustas Harry juba mitu kümnendit tagasi, kuigi kirg kõrguseid püüda peitus temas juba lapsest saadik, kui ta alatasa puude otsa kõrgustesse ronis. „Esimesed arvestatavad ronimisharjutused tegin ligi 20 aastat tagasi Karula tuuliku peal, kus alpinistid end enamasti kõrgemateks tippudeks ette valmistavad,“ räägib Harry. Ronimine mõjub väga positiivselt füüsisele, ennekõike arendab see koordinatsiooni ja painduvust ning aitab hoida ka kehakaalu kontrolli all.

Kaljuronimise juures paelub meest enim põnevus ja planeeritus. „Keerulisemate radade läbimine eeldab detailset nägemust iga sammu kohta. Trennis jõutakse selleni enamasti katseeksituse meetodil harjutades ja kaaslaste nõustamisel,“ selgitab ta.

Ronimine on Harryle õpetanud, et ei tasu kohe alla anda, kui mõni eesmärk tundub esmapilgul kättesaamatu. Paljud ronimisrajad paistavadki alguses võimatu väljakutsena. „Kui aga hakata otsast pusima, rada juppideks jagada ja üritada keerukamaid kohti eri tehnikate abil järjekindlalt läbida, on mõnedki tehtavad. See põhimõte kehtib ka väljaspool ronimistrenni,“ teab Harry.

Enamasti ronib Harry Ronimisministeeriumis või KIVI Climbingus. Siseruumidele vahelduseks on ta käinud ka kodumaistel rändrahnudel. Harry seni põnevaim kogemus on aga Olhavast Soomes, kus ta ronis järve kaldal 50meetrisel püstloodis graniitseinal, mida ümbritseb võrratu loodus.

Ronimisega on Harry nakatanud ka oma vanemat poega.

Kui vaim ei ole rahulik ja kohal, saadki treenerilt kogemata ilusa matsu kirja.

Harry Põder on alati valmis katsumusteks uutel ronimisradadel.

„Harjutasime koos juba tema varajases teismeliseeas. Ta oli väga osav, juba mõne aasta pärast tegi mulle silmad ette. Hiljem tekkis tal küll huvi võitluskunstide vastu, aga lootus on, et ehk naaseb ta kunagi ronimise juurde.“

Joostes sihikindlaks

Tippe püüab oma harrastuses ka tootejuht Nele Normak, keda võib pea iga päev kohata jooksusammul liikumas. Nele pani tossud kindlameelest jalga 2018. aastal, kui ta osales Riia maratoni 10 km distantsil. „Starti läksin nii, et üle 8 kilomeetri polnud ma selleks hetkeks korraga jooksnud. Olin väga närvis, et kuidas ma viimased 2 kilomeetrit ära teen. Praegu ajab see muidugi naerma,“ meenutab ta. Tehtud need 10 km siiski said ja sellest ajast peale on Nele regulaarselt jooksnud. Ta jookseb erinevaid distantse, rahvajooksudel enamasti 10 või 21 kilomeetrit. Lisaks Riia maratonile osaleb Nele nüüd igal aastal ka Tipust Topini jooksuüritusel, mille eesmärk on läbida tiimiga Munamäelt mereni (Pirita TOPini) järjest 337 km.

Nele suur motivaator jooksmisel ongi just tutvus tema esimeselt Tipust Topini ürituselt. „Sattusin samasse bussi aktiivse sportija Loona Pärnakiviga, kes teab see, et ta on aastatega jooksus jooksmisest kõike. Palusin tema kõvasti arenenud. „Olen Tipust abi, et enda jooks paika saada: Topini jooksul läbinud eri dispulssi madalamaks, võhma ja tantse. Vahetused jagame igal vastupidavust juurde ning tempot aastal uuesti ja üritame teha nii, kiiremaks,“ et iga kord saaksid kõik tiimis räägib Nele. uut etappi proovida. Sel aastal Nüüdseks on ta jooksin oma kolme distantsilõigu Loona kavade peale kokku umbes 38 kilomeetjärgi treeninud rit,“ räägib Nele. kolm suve ja Lemmikumate jooksuürituste umbes viis korda rivis on Nelel jätkuvalt ka Riia nädalas sunnib maraton, kuhu ta on end juba see teda rajale 2023. aasta maiks kirja pannud. Naaberriiki on lihtne jooksma minna ja see on kujunenud tema jaoks mõnusaks traditsiooniks. „Jooksmine on lisaks füüsilisele arengule ja vormile ka minu vaimu tugevamaks muutnud ning sihikindlust andnud.“

Liikumises peitub tervise valem  Magnumi kontserni ja Apotheka töötajaid koondav spordiklubi MTÜ Tervise Valem loodi 2021. aasta mais ja sinna kuulub 128 liiget. Spordiklubi eesmärk on motiveerida töötajaid rohkem liikuma ja tutvustada liikmetele iga kuu vähemalt ühte uut spordiala.  Ühiselt on käidud näiteks orienteerumas, jäähokit, kurlingut ja rannatennist mängimas, uisutamas ja kanuutamas.  Üks oluline spordiklubi lisaväärtus on kontserni kuuluvate ettevõtete töötajate tutvumine ja seeläbi ka parem sünergia tööl. Uuel hooajal on klubil plaanis tutvuma minna näiteks vehklemise ja kaljuronimisega. Nele Normak minema ning etteantud hullused ära tegema. „Vahel on küll raske ja ilm halb, aga Loona ütleb, et mul ei ole ühtegi vabandust seda mitte teha,“ tõdeb ta. „Tulemusena olen saavutanud, mida soovisin ehk jooksen mõnusa Lisaks Riia maratonile pulsi ja hea tempoga.“ Tipust Topini jookosaleb Nele nüüd igal aastal ka Tipust Topini sule läheb Nele eelkõige ägeda tiimi pärast. Muidugi on kogu üritus jooksuüritusel tema jaoks omaette elamus ja motiveerib ka

MTÜ Tervise Valem spordiklubi liikmed ei löö risti ette ühegi spordiala ees.