Naerata suvi 2026

INGERi hea tuju toitude retseptid

EKSPERIMENT: Kethi Uibomägi pidas digipaastu

KORJA ISE!

15 väekat taime

Perekond RAHULA:

Mida varuda suveks esmaabikappi? Mürgistuste SOS

Kui arst kirjutab välja LIIKUMISRETSEPTI

FIBER premium 225 g

Maasikamaitseline kiudainete segu piimhappebakteritega

MILLEKS KIUDAINEID TARBIDA?

• Kehakaalu kontroll ja seedimise toetamine

• Kolesterooli langetamine

• Vere lipiididesisalduse reguleerimine

• Mõjutab positiivselt soolestiku pH väärtust

• Toetab tervislikuma soolemikroobioota teket

• Pimesoolepõletiku riski vähendamine

• Hemorroidide ennetamine

FIBER premium sobib täiskasvanutele, kes soovivad suurendada päevast kiudainete kogust, kontrollida kehakaalu või parandada seedetegevust.

FIBER

4 Võtame aja maha!

8 Uudised

10 Me leiame alati lahenduse 16 Vaheldus

18 Kui arst kirjutab välja liikumisretsepti...

22 Suvine vägi purki

28 Tervisetarkused ter veks suveks

32 Naeratus, mis hoiab tervist

36 Oht koduses ravimikapis

42 Turvatuna päikese alla

47 Minimalismi maagia: suvemeik 4 tootega

52 Nahk ütleb kergusele jah!

54 Kiire päeva värskusepuhang

56 Eksperiment: üks nädal digidieedil

60 Kadri miljon sammu

68 INGERI suvenoodid taldrikul

72 Ristsõna

74 Naeratusega raskuste vastu

Võtame aja maha

Suvi on käes. Päevad on pikad, õhtud lõhnavad sooja muru ja magusa suvetuule järele ning tundub, et kõike tahaks korraga teha ja näha. Aga võib-olla ei pea suve viimse piirini „ära kasutama“? Vahel piisab sellest, kui lihtsalt olla.

Suvi on hea aeg, et päriselt puhata. Lõpeta pooleliolevad tööd, pane peale „kontorist väljas“ teade ja tõmba juhe seinast – nii otseses kui ka kaudses mõttes. Netisuhtluse asemel kohtu inimestega silmast silma, pane nutiseade aeg-ajalt kõrvale ja naudi hetki, mida Eesti suvi kingib. Kethi Uibomägi proovis digipaastu ja võitis sellega rahulikuma une, loovamad ideed ja rohkem vaba aega. Küsi sinagi endalt: „Kas ma pean igat sõnumit kohe lugema?“

Kui juhtubki, et puhkepäeval sajab vihma, pole seegi põhjus meelt heita. Vihm kosutab aeda ja loodust ning annab hea võimaluse võtta hetk iseendale. Istu vihmavarju alla, haara kätte raamat, mis on juba ammu kapiserval oma järge oodanud, ja lase end viia rändama kirjanduse maailma. Raamatuaasta on küll möödas, kuid lugemisaasta võib olla iga aasta.

Eestimaa suvi on lühike, kuid tubli. Niipea kui päike kõrgemalt paistma hakkab ja merevesi veidi soojemaks läheb, täituvad rannad rõõmsate suvitajatega. Suvisest Naeratast leiad nõuandeid, kuidas orienteeruda päikesekaitsetoodete kirevas maailmas ja kuidas kaitsta oma nahka päikese kahjulike mõjude eest.

Lopsakas loodus ja soe ilm meelitavad ligi ka putukaid. Apteegist leiab laia valiku vahendeid nii putukahammustuste leevendamiseks kui ka putukaallergiate korral. Kui suveplaanides on festivalid, metsamatkad või maaelu nautimine, tasub need tooted juba varakult reisikotti pakkida.

Suvi on ka parim aeg looduslike vitamiinide kogumiseks. Mõõdukas päike aitab täiendada D-vitamiini varusid, aed ja turulett pakuvad värskeid marju ja puuvilju ning metsad ja niidud on täis väärtuslikke ravimtaimi. Tasub neid korjata ja tallele panna, et jaguks tervist ka sügis- ja talvekuudeks.

Ajakirja kaaneloos tuletab Anni Rahula meelde, et tõeline tasakaal peitub lihtsates asjades: „Hindame väikseid asju. Neid, mida inimesed kipuvad unustama – seda, mis neil juba olemas on.“ Võtame siis suvest selle, mis on kõige olulisem – hetked, mis annavad jõudu, rahu ja rõõmu.

Marika Pensa, Apotheka juht

Apteegiketi Apotheka ajakiri Naerata! on Eesti suurim terviseajakiri.

Ilmub neli korda aastas. Järgmine number ilmub septembris. Peatoimetaja: EVELIN KIVILO-PAAS

Keeletoimetaja: ESTER PÕLDMA

Kujundus: ELLEN LEENE

Väljaandja: APOTHEKA

Kirjuta meile: toimetus@apotheka.ee

Rohkem infot: apotheka.ee

Esikaane foto: KRISTIIN KÕOSALU

Stilist: JANE-MAI PUKK

MUAH: KRISTI PETOLAI

Rõivad: MAI ATTIRE, HANNES RÜÜTEL, OMAKING, ERAKOGU

Aitäh: NÕMME SPORDIKESKUS

UUT APTEEGIRIIULIL

Tervis algab suust

Kurgu ja suu mikrobioomitasakaal on tähtis nii päris pisikeste kui ka täiskasvanute tervise hoidmiseks. Kui tasakaal on häiritud, võib see väljenduda näiteks kurguvalu, ärritus- või ebamugavustundega kurgus. L. reuteri piimhappebakteritüvede ja D-vitamiiniga preparaadid toetavad nii laste kui ka täiskasvanute mikrobioomi.

Proovi järele:

Biogaia Protectis tilgad (5 ml) 22,16 €, Biogaia Protectis +Vitamiin D3 tabletid (10 tk) 11,65 €, Biogaia Pharax tilgad (5 ml) 25,86 €

Perimenopausi ajaks

Ainulaadse koostisega Wellwoman

Perimenopause tabletid (30 tk) 31,52 € on mõeldud naistele perimenopausi ajaks, mil loomulik hormonaalne muutus algab, kuid menstruatsioonid ei ole veel lõppenud. Ashwagandha, soja isoflavoonide, rohelise tee ja salvei ekstraktid koos vitamiinide ja -mineraalainetega aitavad reguleerida hormonaalset aktiivsust, energiavahetust ning vähendada väsimust ja kurnatust.

Lihased ja närvid korda

Värske apelsini maitsega Magnesium Pro Expert N:RO apelsiniga närimistabletid (60 tk) 19,96 € aitavad füüsilise pingutuse korral lõõgastada lihaseid ja leevendada kurnatust magneesiumi, tsingi ja B-vitamiinide abiga. Magneesium aitab vähendada väsimust. Närvisüsteemi normaalset talitlust toetavad B-vitamiinid. Tsink aitab taastada lihaseid koormusest.

Bakterid teevad head

Biroxia Family imemistabletid (15 tk) 15,19 € on uue põlvkonna kahekihilised probiootikumid, mis korrastavad üheaegselt nii suu kui ka soolestiku mikrobioomi. Tasakaalus suu ja soolestiku mikrofloora toetab normaalset seedimist ja immuunsüsteemi. Biroxia Family sobib eriti hästi lastele, kelle organism on vas tuvõtlikum hingamisteede ja seedetrakti nakkustele, mis saavad sageli alguse just suust.

Täida rauavarud!

Pikatoimelised Vitamin C Pro Expert+raud Booster kapslid (60 tk) 23,65 € aitavad taastada rauavarusid. Need sobivad hästi ka tundliku seedetraktiga inimestele. Preparaat aitab toetada energiataset ja immuunsüsteemi normaalset talitlust.

Liigesed liikuma!

911 Active Formula Artroactive vitamiinide-mineraalide lahus (250 ml) on loodud liigeskõhrede, lihaste ja luude toetuseks. Vähene liikumine, aga ka aktiivne sportimine, mis toob kaasa ülepinge, võib halvendada luulihaskonna tervist. Kasulik on hoolitseda selle eest juba siis, kui ilmnevad esimesed kulumismärgid. Apelsinimaitseline lahus imendub hästi ja seda on lihtne tarvitada.

Tugi põiele

Mõnusalt hapuka maitsega Bertils Karpalact närimistabletid (30 tk) 13,13 € sisaldavad kontsentreeritud jõhvika- ja pohlaekstrakti, biotiini ja C-vitamiini, mis aitavad ennetada põievaevusi ja toetada põie tervist. Preparaat sobib kasutamiseks alates 8. eluaastast.

Toodete juures on Apotheka e-apteeg i hinnad.

Vitamiinid otse loodusest

Suvi on parim aeg vitamiine koguda. Liikumine värskes õhus, metsade, rabade ja rannaniitude avastamine toetavad nii keha kui ka vaimu. Uuringud näitavad, et juba kaks tundi nädalas looduses aitab parandada enesetunnet ja vähendada stressi.

Sellest inspireerituna sündis Apotheka suvine videosari „Vitamiinide kogumise aeg”. Koos korilase Maret Allikasega läheme loodusesse, et õppida tundma taimi, koguda väärtuslikke vitamiine ja valmistuda tasapisi ka talveks. Sel suvel võtame luubi alla humala, nõgese ja teised ravimtaimed.

Apteek on alati olemas, kuid looduse enda vitamiine saab koguda vaid mõnel kuul aastas. Hoia pilk peal Apotheka sotsiaalmeedial ja kodulehel, kust leiad suve jooksul kasulikke taimetarkusi ja inspiratsiooni.

Klientide lemmikapteek

Apotheka on taas Eesti enim soovitatud apteegibränd. Emori soovitusindeksi uuring näitab, et kliendid hindavad kõrgelt nii Apotheka apteeke kui ka e-apteeki ning soovitavad meie teenuseid hea meelega ka teistele.

Klientide usaldus põhineb eelkõige professionaalsel ja hoolival teenindusel, headel nõuannetel ning mugaval ja kiirel ligipääsul tervisetoodetele. Apothekal on ka lai tootevalik ja hästi toimivad digilahendused.

Rõõmustav on seegi, et Apotheka e-apteek on jätkuvalt oma valdkonna tugevaim. Kliendid väärtustavad võima -

lust teha oste endale sobival ajal ning saada vajalikud tervisetooted kiiresti ja usaldusväärselt kätte. Täname kõiki kliente usalduse ja heade soovituste eest!

Arst saab välja kirjutada mitu narkootilise ravimi retsepti korraga

Tugeva valuravi ja ATH-ravi patsiendid ei pea edaspidi iga 30 päeva järel arstilt uut retsepti küsima. Pikaajalise ravi korral võib arst välja kirjutada kuni kuus järjest aktiveeruvat retsepti korraga. Selle

Abivahendid mugavalt apteegist

eeldus on stabiilne raviskeem ja patsiendi hea ravisoostumus.

Apteek saab korraga väljastada ravimi kuni 30 päevaks. Järgmine retsept aktiveerub pärast eelmise väljaostmist automaatselt: teine retsept 20 päeva pärast, järgmised 30-päevaste vahedega.

Apteeker näeb ootel retsepte ja kuupäeva, millal järgmise retsepti alusel saab ravimi väljastada. Terviseportaalis kuvatakse inimesele kõik välja kirjutatud retseptid, sh ootel retseptid. Tulevikus lisandub info ka retsepti aktiveerumise kuupäeva kohta.

Uriinipidamatus, lähedase hooldamine või taastumine pärast haigust on olukorrad, kus sobiv abivahend aitab igapäevaelu märgatavalt lihtsamaks teha. Apotheka apteekidest leiab uriini imavaid abivahendeid, näiteks sidemeid, püksmähkmeid, vorm- ja vöömähkmeid, aluslinu ning nahahooldustooteid tuntud kaubamärkidelt MoliCare, TENA, Romed ja Seni.

Abivahendi ostmine apteegist on mugav – vajalikud tervisetooted saab kätte samast kohast, kust ravimid ja apteekri nõuanded. Riiklikud soodustused kehtivad apteegis samamoodi nagu abivahendite kauplustes.

HEA TEADA! Vanaduspensioniikka jõudnud inimestel ei ole uriini imavate abivahendite ostmiseks vaja küsida esmast tõendit arstilt ega teiselt spetsialistilt. 50-protsendine riiklik soodustus rakendub automaatselt isikut tõendava dokumendi alusel. Küsi julgelt nõu lähimast Apotheka apteegist.

| diklofenakdietüülamiin

Me leiame ALATI lahenduse!

Kui Anni (39) ja Tomi (49) Rahula pere oleks film, siis mis žanrist see oleks? „Komöödia!“ teatab Tomi kõhklematult.

„Romantiline komöödia,“ täiendab Anni. Nii või teisiti –naeru ja katkematut jutuvada oleks seal kõvasti.

TEKST: EVELIN KIVILO-PAAS l FOTOD: KRISTIIN KÕOSALU l STILIST: JANE-MAI PUKK l MUAH: KRISTI PETOLAI

RÕIVAD: MAI ATTIRE, HANNES RÜÜTEL, OMAKING, ERAKOGU l AITÄH: NÕMME SPORDIKESKUS

On pühapäeva keskpäev. Anni ja Tomi tuiskavad hoogsal sammul Kalamaja kohviku uksest sisse. Lapsed Rubi (8), Thori (3,7), Troi (1,8) on nad jätnud lähedal elavate vanavanemate juurde mängima. Võtavad istet ja jutt lihtsalt hakkab voolama.

Kolmapäeval jõudis Anni tagasi Londonist, kus ta käis Rubiga muusikali vaatamas. Järgmisel nädalavahetusel on Tomi kord lennata metropoli Thoriga Arsenali mängu vaatama. Niimoodi nad vahetustega käivad. Siis läheb paar päeva mööda, kuni lõpuks saavad korralikult maha istuda ja rääkida, kuidas läks. Just nüüd, veel enne, kui nad sõbrad sünnipäeva puhul restorani ja padelit mängima viivad, on selleks ideaalne hetk. Rääkida teineteisele ja teineteisest. Vahepeal vaid ohates: „No hingame nüüd ka korraks.“

Yin ja yang

Annil on kombeks rääkida, et tal tuleb kõik lihtsalt. Ta usub, et nii ongi. Kui keegi näiteks küsib, kuidas nad oma paarisuhtega tööd teevad, saab ta vastuseks, et ei näegi sellega erilist vaeva. „Meie jaoks on normaalne, et me hoolime,“ räägib Anni. Küll aga on omavaheline suhtlus olnud neile algusest peale hästi tähtis. „Kui kokku saame, siis me ainult laterdame. Me vajame seda,“ sõnab Tomi.

Kui mingil põhjusel rääkida ei õnnestu, saadavad nad päeva jooksul sõnumeid. Mõnikord kirjutab Tomi ka lihtsalt selleks, et küsida Annilt millegi kohta arvamust. „Mitte et ma ei oskaks ise otsustada või kardaksin, et talle ei meeldi, vaid

mõttega, et ta jagaks minuga, mida tema arvab,“ räägib Tomi. End introverdiks tituleeriv Tomi on õppinud seda Annilt.

„Ma ei tea üldse, mida sa minus nägid?“ küsib Tomi Annilt. „Vigast muusikut, kes oli mootorrattaõnnetuses kukkunud.“ Ta tõdeb, et just Anni on olnud see, kes ta avas. „Ma küll siiamaani ei viitsi mõnikord tema korraldatud üritustega kaasa minna,“ pahurdab Tomi. Selle peale pahvatavad mõlemad naerma.

„Minule meeldisid sa küll kohe. Eks see teineteise täiendamise jutt, millest

räägitakse, peab paika. Yin ja yang,“ muigab Anni.

Vastandid tõepoolest tõmbuvad

„Ah, ma olen täielik inimeste fänn,“ õhkab Anni. Ta võiks vabalt kohviku kõrvallauas istuvatelt inimestelt uurida, millega nad tegelevad ja mis neile meeldib. Tutvumise alguseski märkinud Tomi: „Issand, sa ei ole üldse eestlane!“ Tomi on täielik vastand. Talle sobib stabiilsus, vaikus, rahu, üksinda olemine. Viimastel kuudel pole ta uudiseidki eriti lugenud. Isegi EFTA-auhindade galast sai ta juhuslikult Taukari postitust nähes teada. Nii hoiab Anni teda aeg-ajalt maailmas toimuvaga kursis.

„Mulle on algusest peale meeldinud see, et tal pole FOMO ehk hirmu millestki ilma jääda,“ tõdeb Anni. „Tal on täiesti ükskõik, kui keegi teda kuskile ei kutsu. Ka tütar Rubi on selles osas temasse ning pere pisim Troigi on pigem sama masti. Anni ja keskmik Thor lähevad seevastu inimeste inimestena täielikult elevile, kui kuskil miskit toimub. Thor on ka see, kes tahab alatasa kallistada ja korjab emmet reisilt koju oodates juba mitu päeva varem lilled valmis.

Tomil on enamiku asjade kohta süsteem ja graafikud, Annil on jällegi raske hoida aju ühel liinil. „Annile meeldib teha nimekirja asjadest, mis tal on vaja ära teha, aga siis ta ei loe seda,“ nendib Tomi. Mõlemad naeravad. Anni aga vaatab mõne nädala pärast nimekirja üle ja rõõmustab, kui palju asju on nagu möödaminnes tehtud saanud... Ja koostab uue nimekirja.

Sportlaste pere

Annile tundub, et nii vähe kui sel aastal pole ta oma täiskasvanuelus trenni teinudki. Kui Rubi sündis, hakkas ta kümme päeva pärast sünnitust tasapisi sörkima ja kuu möödudes vilistas jalgpalliplatsil kohtunikuna mänge. Thori sündides oli Anni väljakul kaks kuud hiljem. Tagantjärele tundub Annile, et kõige targem otsus see muidugi polnud, sest keha vajab sellise pingutuse järel taastumist. Pesamuna Troiga ongi trennitempo maha tulnud.

Praegu jälgib ta, et saaks päevas 10 000 sammu täis. „Tean, et peaksin nüüd hoopis rohkem jõutrenni tegema, sest öeldakse, et mida vanemaks inimene saab, seda rohkem tuleks lihastega vaeva näha,“ mõtiskleb Anni, kes suure osa elust on jooksu kõrvalt sättinud tantsusamme, balletist džässi ja popini.

Rangus võib panna lapse nii lukku, et ta ei julge enam väljendada kõiki oma emotsioone.

„Mina teen küll kogu aeg trenni,“ teatab Tomi. Tõsi, vähemaks on trennikordi jäänud temalgi. Sel on kaks põhilist põhjust. „Esiteks sellepärast, et on lapsed ja mul ei jätku enam nii palju energiat, et minna õhtul jooksma. Praegu tunnen, et tahan teha sporti päeva esimeses pooles, kui minu energiatase on hea,“ selgitab

Tomi. Teine põhjus on töö ning aeg-ajalt tunda andev põlvevigastus. Nii ongi ta jäänud praegu peamiselt padelimängu juurde.

Jalgpallikohtunikena treenisid Tomi-Anni alati kindla kava järgi, et olla FIFA-vormis. Sellest on neile aga jäänud kindlad harjumused ja põhimõtted. Kuigi Tomi enam kohtunikuna ei tegutse, ei jookse ta sellegipoolest kunagi niisama, vaid ikka kindla eesmärgiga, jälgides kas distantsi või aega selles. Üheskoos trenni tehes oli Tomil alati plaan valmis ja Anni kulges tema järgi. „Ma ei teadnud kunagi, mis trenn või kava meil parasjagu on. Mulle meeldib trenni teha nii, et ma lülitan aju välja,“ ütleb Anni. Tomi ütleb, et talle meeldib trenni teha vaikuses, Anni armastab samal ajal rääkida. „Sa oled lihtsalt nii meeldiv inimene, kellega rääkida, ja hea kuulaja,“ kiidab Anni meest.

mõtte peale kohe käsi. Aga tüdruk ei jätnud jonni ja käis mitu õhtut emalt järjepanu uurimas, kas ta on juba avalduse esitanud. Lõpuks viiski Tomi tüdruku balletikooli avatud uste päevale. Nüüd harjutabki praegune tennise- ja kergejõustikutüdruk sihikindlalt spagaati, et kooli sisse saada.

Ühes on Tomi veendunud: sügisest läheb tüdruk enesekaitsetrenni. „Ma arvan, et võistluskunste ja enesekaitset peaks iga naisterahvas oskama. Ideaalis soovin, et ta teeks seda võimalikult kaua – nii kaua, kui oskab ka,“ ütleb Tomi. Anni muigab: „Vaatame, ta on nii kange

jalgpalli mängida ja korvi visata. Tomi tunnistab, et talle on meeltmööda Norra mudel, mille järgi võiks lapsele anda kuni 12. eluaasta lõpuni võimaluse proovida erinevaid spordialasid. „Tihtipeale nähakse lapses suurt potentsiaali, aga ühel hetkel see võib kaduda, kuna ta on tühi, sest temast on kõik väikesest saadik välja pigistatud. Lapsel peab trennis olema ennekõike mõnus, tore ja mänguline,“ ütleb ta. Anni lisab: „Samuti on tähtis mentaliteet, et kui miski läheb tuksi, siis tuleb proovida teistmoodi, mitte jääda ebaõnnestunud sooritust leinama.“

eest hoolitseda,“ mõtiskleb Anni. „Aga meil on ikkagi nii, et...“ Tomi lõpetab lause: „...et ema ja isa on mõlemad läbi?“ Nad pahvatavad taas naerma. „Ei, me ikka panustame mõlemad ja oleme kogu aeg rakkes,“ täpsustab Anni.

Eelmisel päeval oli Anni valmistanud frikadellisuppi ning peagi neljaseks saav Thor hakkis selleks ära porgandid ja kartulid. Tomi tegi samal ajal Rubiga stuudios muusikat. Pesamuna Troi mängis aga elutoa põrandal. „Tahame kasvatada lastest ikkagi elutoa,

Reeglid, eeskuju või vabadus?

Mis on laste kasvatamise juures tähtsam? „Kõik!“ sõnab Tomi. Anni: „No mõtleme nüüd korraks!“

EESKUJUD – kindlasti. Need peavad olema nad ise.

REEGLID – neid on võrdlemisi vähe, ent mõned siiski. Kas või austav käitumine teiste suhtes. Või kui võtad kohustuse, tuleb see teha lõpuni. „Näiteks uude trenni minnes ei jäta seda lihtsalt pooleli, sest ühtäkki see lihtsalt enam ei meeldi. Jonni või tuju pealt otsuseid ei tehta ning hooaeg tuleb käia lõpuni,“ sõnab Tomi. Võtmesõna pole siiski rangus, vaid loomingulisus, mängulisus ja selgitamine.

„Rangus võib panna lapse nii lukku, et ta ei julge enam väljendada kõiki oma emotsioone,“ sõnab Anni. Reeglid ja oskusedki tulevad tihtipeale mängu kaudu.

mitte magamistoa lapsi,“ ütleb Anni. Nad on enda jaoks leidnud toimiva retsepti –koostegemise.

„Ma tean küll, kui lihtne on panna telekas mängima, olen seda ju ise ka teinud. Täielik vaikus ja rahu,“ sõnab Tomi. „Kindlasti enne pigem telekas kui nutitelefon,“ nõustub Anni. „Telekas ikkagi ühendab, kui vaadata seda koos,“ täiendab Tomi. Aga kuidas hoida lapsed ekraanist eemal ja seda veel olukorras, kus vanem töötab kodus ja tema töö ongi põhiliselt telefonis ja arvutis? Tomi on konkreetne: „Kui lapsevanem teeb suitsu, siis sa ju ei anna seda lapsele. Või kui laps tahab autoga sõitma minnes istuda rooli taha, siis sa ju ka ei lase. Sama on telefoniga – ei saa!“

Kaheksa-aastasel Rubil näiteks ei ole veel telefoni. Kui klassikaaslased küsivad, miks nii, teatab tüdruk, et ei vaja seda. Siiski tõdeb Tomi, et tänapäeva maailmas on see üha keerulisem. Hiljuti lühendati Rubil prantsuse keele tundi ning Tomi jäi järeleminekuga 10 minutit hiljaks. Ühtäkki vaatas tema heliseva telefoni ekraanilt vastu võõras number. See oli Rubi, kes oli küsinud Niguliste kiriku ees võõralt inimeselt telefoni, et isale helistada. „Sellisel momendil ma muidugi mõtlesin, et küll oleks hea, kui tal oleks olnud telefon. Samas oli see jällegi hea õppetund: ta saab ise hakkama ja leiab lahenduse. Nii hoiab aju ja mõttemaailma töös,“ räägib Tomi. Ka nende pere kuldlause on: „Me leiame alati lahenduse, ükskõik, kui raske olukord või probleem on.“

Töö, mis paneb särama Aastaid tagasi oli tavaline, et Tomi tegi bändiga kaheksa keikat nädalas jutti, mõnel õhtul ka mitu. Enam mitte. „Mulle see sobib, sest nüüd ma tahaks öösel magada,“ ütleb ta. Praegu töötab Tomi Tallinna Kultuuri- ja Spordiametis esindussündmuste osakonna loovprodutsendina, kuid teeb selle kõrvalt ka loomingulist tööd ja mängib bändis. Nii tuleb vahetevahel siiski ette, et nad panevad koos lapsed magama ja Tomi sõidab ise seejärel esinema.

„25- ja 50-aastaselt on tööle erinevad ootused ja lootused,“ tõdeb Tomi, kes teab, mida tähendab esineda nii 80 000-pealisele publikule lauluväljakul kui ka 80 inimesele koduhoovis. Kuigi jagub toredaid intiimseid kontserte, unistavad muusikud ikkagi suurtest kontsertidest ja ägedatest produktsioonidest ja töötavad nende nimel. Praegu hoolitsebki Tomi selle eest, et artistid saaksid Tallinna üritustel kogeda laval ja lava taga tõelist külalislahkust.

Ühtäkki tal turgatab: „Tead, mis mul praegu päriselt silma särama paneb? Mu

vanem tütar Agathe Vega, kes on 24-aastane, on näinud pealt minu lavaelu ja jalgpallikohtuniku tööd. Väiksemad aga mitte. See, kui ka nemad saavad olla publikus ja neile jääb mälestus, kuidas issi oli kontserdi ajal lava peal, on küll hästi tore.“

Rõõm kasvamisest

Tomi vaatab uurivalt Annile otsa: „Ja mis sul silma särama paneb, kui mina lava peal olen?“ Mõlemad itsitavad. Anni: „Mina olen see, kes teeb arveid. Siis on küll hea meel, et näe... Tomi tegi.“

Ja lõkerdavad edasi. Abikaasadel on ka ühine ettevõtte, kus nad tegelevad kinnisvara ja investeerimisega. Peale selle

„Megatore on vahepeal ka lihtsalt kahekesi olla,“ sõnab Anni. Kui muidu suhelda ei õnnestu, võtavad nad ette reisisutsaka kusagile kontserdile. Viimane on seejuures lihtsalt boonus.

ma teen, kasvab,“ sõnab Anni, kelle igapäevatöö on olla Lennuliiklusteeninduse AS-i kommunikatsioonispetsialist. „Ettevõtluses üritan alati leida võimalusi, kuidas laieneda.“ Hiljuti tegid nad ühe rääbaka korteri ilusaks, Anni tegi ise sisekujunduse ja andis üürile. „Minu jaoks on põnev näha, kuidas üks projekt algab ja lõpeb, mitte venitada üht tegevust 10 aastat,“ ütleb ta.

Hinnates harmooniat ja väikseid asju

„Minu jaoks on pere number üks, ma ei lase ühelgi tööl tulla sellele ette,“ sõnab Tomi kindlalt. Anni nõustub, kuid tunnistab, et põeb selles osas kindlasti rohkem. „Tahan olla tubli ka teiste silmis, olla kõigi jaoks olemas,“ ütleb Anni. Nii hakkab teinekord süütunne pitsitama ka siis, kui on vaja tööajast 20 minutiks minema lipsata, et tuua laps kas või enda juurde mängima.

Tomile meenub taas aeg, kui nad käima hakkasid. Anni nägi kõigis inimestes head ja positiivset. „Mina aga muudkui rääkisin, et elu ei ole lill,“ ütleb Tomi. „Tal on klaas alati pooltäis, minul on pooltühi.“ Anni on seevastu veendunud, et positiivsus, mõningane naiivsus ja nn uhuu-olek jällegi aitab elus.

Investor Kristi Saare kutsus Anni paar aastat tagasi naisinvestorite konverentsile esinema. Anni vaatas saalis ringi ega suutnud ära imestada, kui palju ägedaid naisi saalis istub. Ta usub vastastikkuse põhimõttesse ja peegeldamise ideesse. „Ma usun, et kui mina mõtlen, kui ägedad nemad on, siis äkki nemad mõtlevad minust samamoodi,“ sõnab Anni. Ta arvab, et see on ka üks põhjus, miks ta avalikku esinemist ei pelga.

ajavad nad koos muusikaasju ning Anni tegeleb sotsiaalmeediaga.

Hiljaaegu torkas keegi sotsiaalmeedias Anni pihta: „See on küll rahapatakaga kuskil vastu pead saanud. Küll tal on vedanud.“ Anni, kelle sotsiaalmeediat ümbritseb väga kokkuhoidev kogukond inimesi, tundis end puudutatuna, ent kommentaar pani ta mõtlema selle üle, kui palju kipuvad inimesed omaenda tegevusi ja pingutusi pisendama. Ka tema ise, kes püüab võtta elus kõike kergusega.

„Mulle meeldib näha, kui see, mida

„No hästi sinisilmne jälle, aga elu ei ole selline,“ on Tomi veendunud. „Aga tead, kui hea lihtne on niimoodi elada,“ põrgatab Anni vastu. „Ma saan oma suhtumist valida. Ja ma näen ka väga selgelt, mis on need raskused, mis minuga kaasas käivad. Miks mitte vaadata positiivseid külgi rohkem? Palju ägedam on keskenduda inimeste tugevustele kui nõrkustele. Kui näeksime ainult nõrkusi, siis mul oleks nii kurb.“ Tomi leebub.

Ent mis on see, mis teeb nende elu praegu tõeliselt heaks? „Meie pere harmoonia,“ sõnab Tomi pikalt mõtlemata. „See küll võiks olla mitte nii forte (vali), vaid pisut rohkem piano’t (vaikne), aga siiralt – selline mezzo forte (poolvali) oleks väga hea. Meil on terve pere, terved lähedased, endal on okei – nii ongi hästi.“ „Hindame väikseid asju. Neid, mida inimesed kipuvad unustama – seda, mis neil juba olemas on,“ täiendab Anni. Nad naeratavad.

Vaheldus

Vahel on kõige suurem julgus teha üks väikene samm ja astuda si sseharjunud rajalt kõrvale.

TEKST: EIA UUS l FOTO: BRETTE SAAR

Hiljuti kutsuti mind kõnelema julgusest. Olen elus teinud nii mõndagi, mille kohta keegi on öelnud, et olen nii julge! Läksin 14-aastasena stipendiumiga neljaks aastaks Taisse õppima, ilma vanemateta, elasin internaadis. Täiskasvanuna jätsin hea töö Tallinnas, et minna Pariisi lapsehoidjaks. Olen elanud Kanadas ja Hiinas; läksin üksi üheotsapiletiga Buenos Airesesse. Tagantjärele olen aru saanud, et see pole olnud julgus, vaid vastupidi –tundsin oma elus, et olen ummikusse jooksnud ja oleks vaja midagi muuta, aga polnud pealehakkamist, et kivi kivi peale panna, vanu mustreid muuta, samm-sammult teisiti toimida. Lihtsam oli sillad põletada, minna kuhugi, kus ma kedagi ei tunne ja keelt ei oska, ja öelda, et nüüd on nii, ongi raske! Ma ei peagi siin hiilgavalt toimima, sest ma alustan siin nullist.

pingutus, nii kiire areng ja eneseületus! See andis mulle julguse minna rahvatantsu, ja kuigi keskea lävel algajana oli väga keeruline, pusin mõnuga. Üks mu sõbranna läks keraamikat tegema eesmärgiga kõik nõud kodus välja vahetada. Mitu nädalat valmistas praetaldrikuid, siis magustoidutaldrikuid, siis kausse, siis tasse, suurema salatikausi ja nii edasi. Kui uhke ta iga kord on, kui külas käin ja ta saab oma kätega tehtud nõudelt süüa pakkuda!

Fakt on see, et lisaks enesehoolele ja baasvajaduste täitmisele (uni, söök, vesi, liikumine), vajab meie aju vaheldust, et tunneksime end hästi. Vaheldus ei tähenda saateid ja seriaale, mida telekast vaadata. See tähendab erinevaid tegevusi, keskkondi, uute asjade proovimist ja tihtipeale seeläbi ka eneseületust.

Mul on palju sõpru, kes käivad kõiksugustel viktoriinidel ja mälumängudel, või kohtuvad lauamänguõhtul – hea seltskond, põnevus, ajule nuputamist.

Ma suutsin end nooremana nii töösse matta, et millekski muuks aega ei tundunud jäävatki. Ei trenniks, sõpradeks, kultuuriks. Hobid? Mis hobid? Kellel nende jaoks veel aega on? Muudkui töö ja töö ja siis midagi, mida nimetasin lõõgastuseks (olgu telekas, raamat, hiljem nutitelefon). Ja aega ei jäänudki üle. Kuni siis väikese lapse kõrvalt tundsin positiivset kadedust: ta õpib IGA PÄEV midagi uut, mida ta eile veel ei osanud. Ta proovib ja proovib ja proovib, kuni saab hakkama. Keeramisega, istuli-püsti tõusmisega, kõndimise, rattasõiduga. Lusika suhu panemisega, klaasist joomisega, ise söögi valmistamisega. Tuli meelde, et mina olen ju ka inimene, olen ka loodud arenema ja õppima.

Olin alati tahtnud proovida kivironimist – siseruumis, kus seinal on värvilised kivid ja rajad, kust pead üles ronima. Sellest sai kohe mu lemmiktegevus! Nii palju uusi oskusi, nii suur

Üks sõbranna alustas kudumise ja heegeldamisega. Kuigi enda meelest on ta algaja, siis iga kord, kui mina või mu laps kannab tema tehtud kampsunit, küsib mitu inimest, kust seda osta saab. Veel üks sõbranna heegeldab laste mänguasju ja kingib neid tuttavate lastele.

Üks sõbranna ei leidnud kusagilt selliseid ilusaid juukselipse, nagu tal ja ta tütrel vaja oleks, ja hakkas neid ise tegema, nüüd kanname ka meie neid suure uhkusega.

Paljud mäletavad koolist, et neil ei tulnud käsitöö hästi välja, õpetaja kritiseeris või keegi teine tegi paremini. Aga kooliajal oli see kohustus – kui nüüd proovid, enda lõbuks, võib tulemus olla hoopis teine. Ja su aju tänab sind –tunneb uhkust ja areneb.

Mul on palju sõpru, kes käivad kõiksugustel viktoriinidel ja mälumängudel, või kohtuvad lauamänguõhtul – hea seltskond, põnevus, ajule nuputamist.

Aina sagedamini kuulen igas vanuses inimestest, ka vanaemadest-vanaisadest, kes käivad rahvaülikoolis või teevad kusagil mikrokraade. Kui vaatan rahvaülikooli kodulehte, pole seal vist asja, mida õppida ei saaks – sefiirikorvidest lillemaalideni, joogast tangoni, torupillist kalligraafiani.

Aju vajab loovust, olgu selleks taimekeste eest hoolitsemine ja aiakujundus, uute söökide valmistamine ja maitsmine, uued tantsud, trennid, inimesed. Jah, vanu harjumusi on raske muuta ja eduelamus pole tingimata tagatud. Aga see on väike viis anda oma ajule ja kehale meelehead, mis vahel viib ootamatult ilusate sõprussuhete ja uute lemmikuteni.

Kuidas sa end tunneksid, kui ühel heal päeval astuksid arsti kabinetist välja retseptiga: igal hommikul 20 minutit jalutuskäiku päevavalguses, vähemalt üks sirutuspaus iga töötunni kohta ja kontserdikülastus vähemalt kord kuus?

TEKST: KADRI KÜTT

FOTOD: UNSPLASH, ADOBE STOCK, ERAKOGU

Kui arst kirjutab välja…

liikumisretsepti

Puhkudel, mil väsimus võtab võimust ning keha on omandanud kahtlaselt sagedase viiruste külgetõmbamise kunsti, on ilmselt paljud mõelnud, kas peaks ehk ravimite võtmise asemel tervise turgutamiseks tegema hoopis pausi. Kui paljud on seda aga päriselt teinud?

Aga kui keegi soovitaks täiesti ametlikult aja maha võtta? See pole uitidee utoopia valdkonnast: üha rohkem tegutsetakse üle maailma selle nimel, et soodustada tervist toetavat keskkonda, liikumist ja teadlikku puhkamist.

Rootsi retsept: rohkem elu, vähem sümptomeid

Möödunud aasta sügisel käivitas Rootsi turismiorganisatsioon Visit Sweden kampaania „Rootsi retsept“ (ingl k „The Swedish Prescription“), mis põhineb ideel, et tervis ei ole ainult meditsiini küsimus, vaid ka elukeskkonna ja igapäevaste harjumuste tulemus. Algatuse jaoks tehti koostööd arstide ja teadlastega, et selgitada seoseid looduses viibimise, liikumise ja vaimse tervise vahel. Kui inimene liigub, puhkab ja veedab aega looduses, paraneb tihtipeale ka tema emotsionaalne ning füüsiline heaolu.

„Rootsi retsept“ räägib sellest, kuidas keskkond ja elustiil võivad olla sama mõjusad kui ravi ning annab suuniste kogumi, mis aitab inimestel oma enesetunnet teadlikult parandada. Näiteks soovitatakse jalutada metsas ja järve ääres, käia saunas ja proovida külma veega karastamise mõju, külastada muuseume või kontserte, teha pause ja leida aega suhtlemiseks. On ju teada, et looduses liikumine toetab füüsilist tervist ja vähendab stressi, kultuurielamused pakuvad vaimset stimulatsiooni ja emotsionaalset tasakaalu ning sotsiaalne suhtlus aitab ennetada üksildust. See on terviklik lähenemine, kus ükski osa ei toimi eraldiseisvalt.

Tervis algab sellest, kuidas me elame

Rootsis levinud elufilosoofia friluftsliv tähendab vabas õhus elamist. Seejuures ei tehta seda vaid siis, kui on aega, vaid see on kindel osa igapäevaelust. Looduses viibimine on rootslastele loomulik olemise viis, mis aitab närvisüsteemil taastuda.

Rootsi algatus peegeldab muutust tervisekäsitluses: terviseprobleeme saab ennetada ja oma terviseseisundit ise teadlikult kujundada, mitte ainult tagajärgi ravida. Keskkond, harjumused ja igapäevased valikud on sama olulised kui arsti määratud ravi.

Sarnane mõtteviis on levinud ka

Õpi jaapanlaste aeglustumise kunstist

Jaapanlaste shinrin yoku filosoofia ehk metsakümblus tähendab teadlikku viibimist metsas, et toetada kohalolu ja aktiveerida meeli. Nii nagu Rootsi, rõhutab ka Jaapani lähenemine, et taastumine ei tähenda mitte rohkem, vaid vähem tegemist – vähem kiirust ja müra, rohkem kohalolu ja teadlikkust.

Shinrin yoku sai Jaapanis alguse 1980. aastatel, kui riik otsis lahendusi linnastumise ja tööga seotud stressi suurenemisele. Nüüdseks on sellest saanud nii rahvatervise programmide osa kui ka igapäevane elustiil. Jaapanis on rajatud hulk ametlikke nn metsakümbluse radu, kus inimesed saavad juhendatult või iseseisvalt looduses viibida. Metsas soovitavad aega veeta ka arstid ning seda kasutatakse teadlikult stressi ja läbipõlemise ennetamiseks.

Metsakümblusse kuuluvad aeglane jalutuskäik, puude vaatlemine, metsahäälte kuulamine või lihtsalt vaikuses olemine. Sageli tehakse seda ilma telefonide ja muude segajateta, keskendutakse hingamisele ja ümbritsevale keskkonnale. Tähtis pole distants ega tempo, vaid kogemus ise. Shinrin yoku on teadlik paus, mis aitab kehal ja meelel tasakaalu tagasi saada.

Uuringud on näidanud, et selline praktika alandab stressihormooni kortisooli taset, aeglustab pulssi ja vererõhku ning aitab närvisüsteemil taastuda. Huvitava detailina on leitud, et metsas viibimine võib suurendada ka immuunsüsteemi aktiivsust – puude eritatavad looduslikud „antibiootikumid“ ehk fütontsiidid mõjutavad inimese organismi rohkem, kui esmapilgul arvata oskaks.

ja järeltoetus, et aidata muuta inimesel liikumine püsivaks harjumuseks.

USA-s ja Kanadas kirjutatakse juba mõnda aega välja nn looduse retsepte, milles soovitatakse patsiendil veeta aega parkides või loodusaladel.

mujal maailmas. USA-s ja Kanadas kirjutatakse juba mõnda aega välja nn looduse retsepte, milles soovitatakse patsiendil veeta aega parkides või loodusaladel. Kanadas võib sellise retseptiga pääseda isegi terveks aastaks tasuta rahvusparkidesse. Šotimaal on looduses viibimine olnud osa tervisesoovitustest alates 2017. aastast ja Uus-Meremaal annab arst „rohelise retseptiga“ patsiendile personaalsed liikumisjuhised: jalutada, ujuda või teha muid lihtsamaid treeninguid. Plaani juurde kuulub nõustamine

Eesti oma retsept

Eelmisel aastal alustati ka Eestis mitme asutuse koostöös projektiga „Liikumisretsepti sekkumise väljatöötamine ja katsetamine“, et muuta liikumine tervishoiu loomulikuks osaks. Lihtsustatult tähendab see seda, et arst või tervishoiutöötaja annab inimesele konkreetse, just tema vajadustele vastava järjepideva liikumissoovituse, mis sobitada igapäevaellu. Miks on selleks, et hakata liikuma, ikkagi retsepti vaja? Kuigi liikumise kasulikkus on hästi teada, ei jõua see teadmine alati praktikasse. Eestis tehtud uuring „Liikumisharrastustega tegelemine elanikkonnas“ näitab, et alla poole inimestest liigub regulaarselt, samas kui aktiivselt liikuvad inimesed tunnevad end vähem stressis, nende uni on parem ja nad on oma eluga rohkem rahul. Just selles kohas võib „retsepti“ mõtteviis ja kasutuselevõtt aidata. Kui liikumine ei ole enam abstraktne soovitus, vaid osa tervise hoidmisest, muutub ka selle tähendus.

Liikumine kui ravim: tasuta, kättesaadav ja tõhus

SA Liikumisharrastuse Kompetentsikeskuse juhatuse liige Maiu Meriheina sõnul ei ole see, et inimene on loodud liikuma, pelgalt ilus mõte, vaid bioloogiline fakt. „Meie keha ja vaim toimivad parimal viisil siis, kui oleme kehaliselt aktiivsed. Tänapäeva eluviis on selle loomuliku tasakaalu aga paigast nihutanud,“ tõdeb Merihein. Istuv töö, vähene liikumine ja teenuste kättesaadavus kodust lahkumata on teinud elu mugavamaks, aga haprama tervise hinnaga. Eesti elanike liikumisaktiivsuse uuring kinnitab seda trendi: WHO soovitatud mahus liigub vaid 46% elanikest, samal ajal, kui ülekaalus on 56% täiskasvanutest, neist 22% rasvunud. „Vähene liikumine ja istumine põhjustavad maailmas ligikaudu sama palju surmasid kui suitsetamine. Eluiga küll pikeneb, aga veedame ligi veerandi oma elust terviseprobleemidega ja see ei ole paratamatus, vaid suuresti elustiili küsimus,“ kinnitab Merihein.

Sageli arvatakse, et probleem on liikumisvõimaluste puuduses, samas Eestis see nii kindlasti ei ole. „Meil on taristu hästi arenenud ja paljudele kättesaadav, aga siiski ei jõua see kõigini. Eriti murettekitav on laste olukord: iga neljas esimesse klassi minev laps on ülekaaluline ja näiteks neljandas klassis juba iga kolmas. See näitab, et liikumisharjumused ei kujune piisavalt varakult,“ lisab Merihein.

Väikesed sammud, suur mõju Liikumise positiivne mõju ei piirdu ainult füüsilise tervisega. See on üks lihtsamaid ja samas tõhusamaid viise hoida ka vaimset tasakaalu. „Liikumine aitab vähendada stressi ja ärevust, parandab keskendumisvõimet ning toetab üldist heaolu,“ ütleb Merihein. „Ometi on teadmise ja käitumise vahel selge lõhe: kuigi enamik inimesi peab liikumist oluliseks, täidab soovitusi vaid ligi pool elanikkonnast. Peamised takistused on ajapuudus, väsimus ja motivatsioonilangus, aga paradoksaalsel kombel aitab just liikumine väsimust vähendada ning energiat tõsta.“

Meriheina sõnul tundub osa inimeste

Proovi ise: 3 lihtsat retsepti nädalaks

Sa ei pea minema Rootsi ega Jaapanisse, et tervist toetavast lähenemisest osa saada. Proovi neid lihtsaid samme juba sel nädalal.

METSAKÜMBLUSE MINUTID IGAS PÄEVAS

Võta vähemalt 20–30 minutit, et minna jalutama parki või metsa. Jäta kõrvaklapid koju ja keskendu sellele, mida näed ja kuuled. Eesmärk ei ole sammude arv, vaid rahunemine.

TEADLIK PAUS KESET PÄEVA

Planeeri igasse päeva üks rootslastele omane fika -hetk – paus ilma telefonita. Istu, joo kohvi või teed ja lase mõtetel lihtsalt olla. Isegi 10 minutit aitab närvisüsteemil taastuda.

LIIGU ILMA SURVE JA EESMÄRGITA

Vali liikumine, mis tundub sel päeval õige: jalutamine, rattasõit, ujumine vm. Unusta tempo ja tulemus, keskendu enesetundele. Kui pärast on kergem olla, oled õigel teel.

jaoks liikumine pingutav ja nõudlik, kuid see ei pea nii olema. „Tervislik eluviis ei tähenda ainult sporti ega võistlemist. Piisab igapäevasest liikumisest – kõndimisest, rattasõidust, treppide kasutamisest või aktiivsest ajast perega. Liikumist võib käsitleda ka ravina, sest see aitab ennetada ja leevendada haigusi, sealhulgas südamehaigusi, II tüüpi diabeeti ning depressiooni.“

Suurimat muret näeb kompetentsikeskuse juhatuse liige püsiva harjumuse kujundamises. Mõju inimeste tervisele ei tule aga enamasti suurtest muutustest, vaid väikestest ja järjepidevatest tegevustest. „Näiteks 30-minutiline igapäevane kõnd toetab südame tervist, vähendab stressi ja tõstab energiataset. Kui tundub, et aega või motivatsiooni ei ole, tasub

alustada väikestest sammudest, ka 10 minutit liikumist päevas on piisav algus,“ lausub Merihein. „Oluline on leida liikumisviis, mis pakub rõõmu ja siduda see igapäevase rutiiniga. Lõpuks taandub kõik mõtteviisile. Liikumine ei ole lisategevus, mille jaoks peab aega leidma. See on loomulik osa elust, millele tasub teadlikult ruumi teha – iga päev ja igas vanuses.“

Tervis ei tule ainult arstikabinetist ega ravimitega, vaid igapäevastest valikutest, keskkonnast ja rütmist, milles elame. Võib-olla ei pea arst päriselt puhkusereisi välja kirjutama. Piisab sellest, kui võtame tõsiselt lihtsaid soovitusi, mis on kogu aeg olemas olnud: liigu rohkem, ole looduses, puhka ja aeglusta argielu tempot. Sageli võib just see olla retsept, mida kõige enam vajame.

Kasutatud allikad ▸ Visit Sweden. The Swedish Prescription. ▸ PRWeek Global Awards (2025). The Swedish Prescription kampaania ülevaade ja tulemused. ▸ Travel Trade Journal (2025). Visit Sweden launches „The Swedish Prescription“. ▸ The European (2025). ▸ Sweden becomes the first country doctors can recommend. ▸ ParkRx America – looduseretseptide programm (USA) ▸ NHS Scotland – looduspõhised tervisesoovitused ▸ Parks Canada – rahvusparkide ligipääsuprogrammid. ▸ SA Liikumisharrastuse Kompetentsikeskus, Turu-uuringute AS. Liikumisharrastustega tegelemine elanikkonnas uuring. ▸ Liigume.ee – Liikumisretsepti kontseptsiooni koostamine ja kasutuselevõtt.

RAVIMIREKLAAM

Rasked, valutavad ja väsinud jalad? Mida peaksid teadma

Päeva lõpuks tekkiv jalgade raskustunne, ebamugavus või kerge turse võivad olla märgid alajäsemete venoosse vereringe aeglustumisest. Kui veenide töö on häiritud, võib vedelik koguneda kudedesse, mis põhjustab ebamugavust ja nähtavaid muutusi jalgadel.

Sagedasemad veenivaevuste sümptomid on: raskustunne jalgades, sääre- ja hüppeliigese turse, öised jalakrambid, ebamugavustunne või valu, nähtavalt laienenud pindmised veenid.

Kui sümptomid süvenevad või püsivad pikemat aega, on soovitatav pöörduda arsti poole, kes saab hinnata veenide seisundit ja soovitada sobivat ravi.

Kuidas veenivaevusi igapäevaselt leevendada?

Mitmed lihtsad harjumused võivad aidata toetada jalgade heaolu ja vereringet: eelistage mugavaid, jalgu mittekurnavaid jalanõusid, tõstke puhates jalad kõrgemale, vajadusel kasutage kompressioonsukki (soovitav konsulteerida spetsialistiga), liikuge regulaarselt, sh jalutamine või ujumine, vältige pikaajalist istumist või seismist, hoiduge liigsest kuumusest (nt kuumad vannid), tarbige piisavalt vett ja kiudainerikast toitu.

Kuidas leevendada veenivaevustega seotud sümptomeid?

Apteekides on saadaval flebotroopsed ravimid, mis on mõeldud kroonilise venoosse puudulikkuse sümptomite leevendamiseks.

Hesio 1000 mg tabletid

Toimeained: – mikroniseeritud diosmiin 900 mg ja – hesperidiin 100 mg

Hesio on mõeldud täiskasvanutele, kellel esinevad alajäsemete kroonilise venoosse puudulikkuse sümptomid, nagu: raskustunne jalgades, turse, valu, öised alajäsemete krambid.

Hesio't kasutatakse ka täiskasvanutel hemorroididega seotud vaevuste ägenemise sümptomaatiliseks raviks. Annustamine vastavalt infolehele. Kroonilise venoosse puudulikkuse korral: 1 tablett (1000 mg) päevas.

Hemorroididega seotud vaevuste ägenemise korral: esimestel päevadel 3 tabletti päevas, seejärel 2 tabletti päevas. Konkreetse seisundi ja sümptomite korral on soovitatav konsulteerida arsti või apteekriga, et leida kõige sobivam ravimeetod.

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvatoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga. Käsimüügiravim. Toimeained: diosmiin ja hesperidiin.

Müügiloa hoidja: ZENTIVA, k.s., U kabelovny 130,102 37 Praha 10, Dolni Mecholupy, Tšehhi. Täiendav teave müügiloa hoidja Eesti esindusest Zentiva Group, a.s. Eesti Filiaal, Harju maakond, Tallinn, Maakri tn 23a. 10145. E-post info.estonia@zentiva.com

Lisainfo ravimi omaduste kokkuvõttest: www ravimiamet.ee

Kõrvetised segavad päeva?

Omeprazole Zentiva (omeprasool) võib aidata. Kõrvetised, hapu või kibe maitse suus ja maohappest tingitud vaevused võivad igapäevaelu häirida. Omeprasooli suukaudne annustamine üks kord ööpäevas toob kaasa kiire ja efektiivse päevase ning öise maohappe tekke vähendamise ja aitab tagada happekontrolli kuni 24 tunniks.

Ravim sisaldab ka naatriumvesinikkarbonaati, mis aitab neutraliseerida maohapet ja kaitseb toimeainet, et see saaks kiiremini imenduda. Küsi nõu apteekrilt, et valida endale sobiv käsimüügiravim ja kasutusviis.

Parema enesetunde täiendavaks toetamiseks: väldi hilist söömist ja väga rasvaseid toite, söö väiksemaid portsjoneid, liigu mõõdukalt, pea kõrgemal magamine võib sümptomeid leevendada.

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvatoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga. Käsimüügiravim. Toimeaine: omeprasool. Müügiloa hoidja: ZENTIVA, k.s., U kabelovny 130, 102 37 Praha 10, Dolni Mecholupy, Tšehhi. Zentiva Group, a.s. Eesti Filiaal, Harju maakond, Tallinn, Maakri tn 23a. 10145. E-post Lisainfo ravimi omaduste kokkuvõttest: www ravimiamet.ee

Suvine vägi purki

Soojal suvepäeval nopitud mesised pärnaõied või angervaksa lõhn

paitavad meeli. Talvel tassist tõusev teeaur viib meid sellesse hetke tagasi. Lisaks mälestustele peitub nendes taimedes ka vägi, mida tuleb kasutada teadlikult.

Hea mõte on korjata ravimtaimi ise, sest siis tead täpselt, kust ja millal need on kogutud ning võid olla kvaliteedis kindel. Liiatigi – oma korjatud taimedel on kogemuslik mõõde. Tänapäeval on kõike võimalik poest osta, hooajast olenemata. See on tore, kuid kaotab ära rütmi tunde, mis on osa loodusest. Just seetõttu ongi oma kätega kogutud taimed ja tehtud toidud väga erilised. Meelde jääb aeg ja koht, lõhnad, meeleolud, värvid.

Metsas kipub tekkima korjamishasart, kuid koguda on mõistlik siiski nii palju, kui ise või pere suudab ära tarvitada.

Korjata tuleb alati nii, et jääks ka teistele ja taimele endale, ühte kohta ei maksa kunagi lagedaks teha.

Parim aeg korjeks

Igal taimel on oma aeg, mistõttu tuleb jälgida loodust. Käin tihti looduses vaatlemas, kuidas kellelgi läheb ja millal on midagi parim korjata. Eesti on küll väike, aga see on ka piirkonniti erinev.

Mõne taime hooaeg saab kiirelt läbi, isegi kahe-kolme päevaga. Näiteks kevadised vahtraõied võivad kuumal päeval kiirelt ära õitseda. Näiteks angervaksaõisi on hea korjata siis, kui taim alles alustab õitsemist ning alumised õied on avane-

nud, aga tipus veel kinni. Nii on nende maitse kõige parem.

Üldiselt soovitatakse ravimtaimi korjata enne keskpäeva, kui kaste on kuivanud. Mina seda alati ei jälgi, mõnda taime kogun just õhtul. Näiteks raudrohtu meeldib mulle koguda pärastlõunal, sest siis on eeterlike õlide osakaal palju suurem.

Meie erilisi valgeid suveöid kasutan aga lõhnava maarjaheina ja õunapuuõite kogumiseks.

Ilmaolud – vihm, kuumus, kaste –mõjutavad suuresti korje kvaliteeti. Vihmaga ei tasu korjata taimi, mida plaanid kuivatada. Kui aga soovid neid tarvitada

Kuidas ravimtaimi

töödelda ja säilitada?

TÖÖTLEMINE

Pane taimed pärast korjamist esimesel võimalusel kuivama. Õisi ja õrnu lehti saab kiirelt kuivatada toatemperatuuril. Õhurikkas ruumis laota taimed hõredalt puhtale pinnale ja lase kuivada. Väldi ajalehel kuivatamist, kasuta küpsetuspaberit. Väldi otsest päikesevalgust. Kuivust saad kontrollida, kui murrad mõne lehe ja see murdub krõpsudes.

Marjad ja juured vajavad natuke kõrgemat temperatuuri (40–50 kraadi), neid eelista kuivatada kuivatis. Kuivatit võib kasutada ka kiiret kuivatamist vajavate taimede korral, näiteks rukkilill kaotab pikalt kuivades oma värvi.

SÄILITAMINE

Parim on säilitada taimi kuivas ja pimedas. Mina kasutan tumedast klaasist purke. Taimed tuleb pakendada purkidesse nii, et nad saaksid „hingata“ ehk neid ei tohi liiga tihedalt kokku pressida. Jätan taimed terveks ega pudista neid peeneks, sest nii säilib nende kvaliteet kauem. Mõned taimed, näiteks kibuvitsaõied, panen ka vaakumisse, sest nii säilib nende lõhn pikemalt ja maitse on ka palju parem.

Hea on teetaimi sügavkülmutada, eriti mõnusad on näiteks nurmenuku õied.

Võimalusel eelistan värskeid taimi, sest neis on palju rohkem elujõudu, värvi, maitset ja lõhna sees. Osa eeterlikke õlisid lenduvad ja aurustuvad kiirelt pärast korjamist, samamoodi kaovad rakumahlad kuivatades. Mina eelistan säilitada taimi aasta, sest siis tuleb uus ja värske hooaeg peale. Kui aga säilitustingimused on head, võib neid ka kaks aastat hoida. Palju oleneb ka taimest, näiteks meliss lahtub kiirelt.

Allikas: Maret Allikas

kohe toidu või joogi sisse, on vihmase ilmaga isegi parem, sest siis ei närbu taimed kohe ära.

Aastad on taimerikkuselt erinevad: mõnikord on harilikku punet külluses, siis jälle voogavad naistepuna väljad. Looduse rütmi tasub märgata ja usaldada – ilmselt läheb siis neid taimi ka rohkem vaja.

Teadlikult valitud nopped

Hea korjepaik on puhas, eemal suurematest asulatest, põldudest ja teedest.

Väärtuslikum osa taimest on see, mis sisaldab korjehetkel maksimaalselt toimeaineid – eeterlikke õlisid, vitamiine, parkaineid. Kevad, aprillmai on parim aeg noorte pungade ja õrnade lehekeste kogumiseks. Mai teisest poolest alates tulevad rohkem õied nähtavale ja siis on tähelepanu neil. Lehti tuleb korjata enne õitsemist või õitsemise alguses. Õied on kõige väärtuslikumad õitsemise alguses, kui õiepungad on puhkemas. Ürte (vars, lehed, õied) tasub koguda enne õitsemist või õitsemise algul. Juuri ja risoome varu sügisel pärast seemnete valmimist või varakevadel. Mina eelistan sügist. Minu jaoks on tervik oluline. Mõnikord on vaja taime sellises faasis, kus ta pole nii tugeva maitsega, aga annab hea struktuuri. Seda jälgin eriti napsude kokkusegamisel. Näiteks angervaksa varakevadised lehed on isegi intensiivsema ja tugevama maitsega kui südasuvised

õied. Angervaksa teeks eelistan õisi, aga limonaadiks ja joogipõhjadeks võtan varakevadisi lehti.

Tunne enne, kui korjad Korjata tasub neid taimi, mida tunned. Uue liigi lisamisel oma riiulisse tasub konsulteerida kellegi targemaga või kasutada taimemäärajat. Mõnikord taim lihtsalt ei sobi ning sellest võib märku anda maitsemeel. Seda tasub usaldada. Sarnase toimega taimi on palju, tuleb vaid endale sobivad leida.

Väärtuslikum osa taimest on see, mis sisaldab korjehetkel maksimaalselt toimeaineid –eeterlikke õlisid, vitamiine, parkaineid.

Kindlasti on vaja jälgida, et taimed ei annaks koostoimeid ravimitega. Vältida tasub pikalt ühe taime kasutamist ja üledoseerimist. Näiteks kõrvenõgese jooki ei maksa üle kahe nädala järjest juua. Teatud taimede pikaajaline kasutamine võib koormata maksa või neere. Sagedasemad ravimtaimede kõrvalmõjud on allergilised reaktsioonid nahal, hingamisteede või seedekulgla ärritus. Näiteks korvõielised taimed, nagu harilik raudrohi ja võilill võivad põhjustada ülitundlikkust.

Kergelt mürgised taimed vajavad täpseid teadmisi, kuidas neid kasutada ja töödelda. Näiteks must leeder on kergelt mürgine, aga kuivatamisel või kuumutamisel mürgid lagunevad ja tegu on suurepärase ravimja toidutaimega. Jälgi tähelepanelikult oma keha ja meeleolu, kui uue taimega tutvud.

Taimetark Maret Allikas teab, et oma kätega kogutud taimed on erilised. Meelde jäävad aeg, koht, lõhnad, meeleolud ja värvid.

15 väekat taime Eesti loodusest

Lõhnav kummel

(Matricaria discoidea)

Toime. Turgutab keha ja meelt, põletikuvastane, spasme leevendav ja rahustav.

Mida ja millal?

Maapealset ürti korja maist septembrini.

Erilisus. Maitselt ja meeleolult põnev tegelane, temas on tunda ananassi maitset.

Liht-naistepuna (Hypericum perforatum)

Toime. Temast leiab abi, kui vajad toetust emotsionaal sele tasakaa lule. Rahustab, aitab ärevuse, närvilisuse, unetuse ja meeleolulanguse korral.

Toime. Turgutab keha stressi, migreeni, unetuse ja ärevushäirete korral.

Mida ja millal? Kevadised mahlased noored võrsed kasuta toiduks. Lehti kogu juunis, õisi juulis. Erilisus. Suurepärane teematerjal.

Harilik raudrohi (Achillea millefolium)

Toime. Toetab seedimist, turgutab immuunsust, parandab väiksemaid haavu.

Mida ja millal?

Kevadised noored lehed sobivad toidu ja joogi sisse, õied korja juunis-juulis, lehed mais-juunis. Erilisus. Taim leiab igal pool võimaluse kasvada ja on suure elujõuga.

Keskmine teeleht

Mida ja millal? Õite kogumiseks on parim juuli algus. Erilisus. Meie üks tugevaimad ravimtaimi. Temaga peab hästi teadlikult ümber käima, suvel päikesega teda kindlasti tarbida ei tohi, sest ta suurendab naha tundlikkust päikesevalguse suhtes, mis võib põhjustada päikesepõletust.

Talvisel päikesevaesel ajal aga aitab meie põhjamaise talve mõnusamalt üle elada.

Vesimünt (Mentha aquatica)

Toime. Toetab seedimist, rahustab ja soodustab und.

Mida ja millal?

korja märtsist maini, õisi mais, juuri septembris.

Erilisus. Kevadine toitaineterikas taim, eriti rikas A-, C-ja K-vitamiini poolest, hea mineraalainete allikas.

Harilik pärnaõis

(Tilia cordata)

Toime. Toetab keha külmetushaiguste ajal, mõjub rahustavalt ja aitab une kvaliteeti paranda.

Mida ja millal? Lehti korja aprillis-mais nii kaua, kui lehe tekstuur on pehme. Õisi kogu juunis.

Erilisus. Lisaks õitele on kevadisi noori pärnalehti väga hea lisada toitudele, näiteks salatisse või smuutisse.

Harilik pohl (Vaccinium vitis-idaea)

Maapealne ürt. Erilisus. Leidub looduses niisketes kasvukohtades: jõe- ja järvekallastel, mõnikord ka mere ääres.

Maitselt ja meeleolult mahedam kui aias kasvavad mündid.

Ahtalehine põdrakanep (Epilobium angustifolium)

(Plantago media)

Toetab keha köha ja hingamisteede haiguste korral. Esimene kiire haavaravi, kui on väiksemad kriimustused ja putukahammustused.

Mida ja millal?

Noori lehti (mais) kasuta toiduks, teeks kogu maist augustini.

Kõrvenõges

(Urtica dioica)

Toime. Toetab ja kiirendab seedimist, turgutab naha, küünte ja juuste kasvu ning leevendab põletikulisi protsesse.

Toime. Marjad aitavad turgutada immuunsüsteemi, on toeks hingamisteede ägeda põletiku, mao- ja seedekulglapõletiku, neeru- ja põiepõletiku, liigesepõletiku ja -valude korral.

Mida ja millal? Marju kogu augustist septembrini.

Erilisus. Põhjamaine supermari, rikas vitamiinide (A-, E-, K-, B6-vitamiin) ja mineraalainete (kaalium, kaltsium, magneesium, raud ja mangaan) poolest.

Mida ja millal? Korja kevadisi noori lehti märtsist maini, seemned kogu augustis ja juured sügisel. Erilisus. Üks toiteaineterikkamaid ja suurepärasemaid toidu- ja joogiravimtaimi.

Harilik võilill

(Taraxacum officinale)

Toime. Toetab maksa, seedimist ja luude tervist.

Mida ja millal? Lehti

Harilik humal

(Humulus lupulus)

Toime. Looduslik rahustaja ja une toetaja, aitab leevendada ärevust ja närvisüsteemi pingeid.

Mida ja millal?

Korja noori humalavõrseid märtsisaprillis, käbisid augustis. Erilisus. Humalakäbides on ained, millel on antibakteriaalne, valuvaigistav ja kuseeritust ergutav toime. Varakevadised noored humalavõrsed sisaldavad rikkalikult C-vitamiini. Kasuta neid toidus.

Harilik angervaks (Filipendula ulmaria)

Toime. Toetab seedimist ja immuunsüsteemi, rahustab.

Kevadised lehed sisaldavad rikkalikult C-vitamiini, lisaks parkaineid ja eeterlikke õlisid.

Mida ja millal? Noori lehti korja märtsis-aprillis, õisi juunis.

seedimist, põletikuvastane. Mida ja millal? Lehti korja aprillisjuunis.

Erilisus. Välimuselt tagasihoidlik, aga suurepärane abiline taimeravis. Parim on valmistada temast teed ja tinktuuri.

Harilik pune (Origanum vulgare)

Erilisus. Temas leidub hulgaliselt antioksüdante ja C-vitamiini.

Harilik nurmenukk (Primula veris)

Toime. Taim mõjub rahustavalt, soodustab higistamist ja neerude tööd, aidates organismil jääkaineid kehast välja viia. Leevendab liigesevalu ja reumat.

toidu-, joogi- ja ravim-

Toime. Põletikuvastane, antibakteriaalse ja rahustava toimega. Turgutab immuunsüsteemi, leevendab köha, bronhiiti ja külmetushaigusi. Lisaks toetab seedimist, leevendab spasme ja peavalu.

Mida ja millal? Korja noori lehti maist juunini, õisi juulis-augustis.

Mida ja millal? Korja noori lehti märtsisaprillis, õisi aprillismais.

Erilisus. Nurmenuku kevadised lehed on rikkad C-vitamiini poolest, 1–2 värsket lehte päevas katab täiskasvanu ööpäevase C-vitamiini vajaduse. Õige taim õigel põhjusel

JANNE SEPP, farmakognoosia nooremlektor, farmaatsia instituut, MSc (proviisor)

Ravimtaimede kasutamisel tuleb meeles pidada kolme põhitõde.

Valida õige ravimtaim, õigel näidustusel, õigele inimesele.

Teada õiget kasutamisviisi.

Järgida õiget annustamist. Ravimtaimede kohta leidub infot kõikvõimalikes kanalites. Kõige keerulisem on väärinfot eirata ning leida sobiv valik. Sageli on taimel mitu kasutusviisi ning tihtipeale on välis- ja seespidisel kasutusel hoopis teine toime. Õige annustamine aitab tagada soovitud tulemuse, sest liialt väike annus ei pruugi anda toimet, ülemäära suur annus võib aga kasu asemel kahju teha.

Eesti apteekides müüakse umbes 80 eri liiki ravimtaimi, enamik neist on kodumaist päritolu ja pigem ohutud, näiteks teekummel, kibuvits, apteegitill, piparmünt jpt. Ettevaatlik tuleb olla tugevatoimeliste ravimtaimedega, sest neil on kas palju võimalikke koostoimeid ravimitega

või suuremad ohud kasutamisel. Tugeva toimega taimed on näiteks naistepuna, kalmus, leesikas, aga ka laialt kasutatav senna. Selliseid taimi müüakse ainult apteegis, mitte tavapoes, sest apteekri nõuanded on kahtlemata vajalikud.

Proviisorid ja farmatseudid on ainsad spetsialistid, kes on ülikoolis õppinud ravimtaimi süvitsi tundma, teavad nende õiget kasutamist ning oskavad hoiatada ohtude või koostoimete eest ravimitega. Looduslik ei võrdu ohutu.

Koos- ja kõrvaltoimed

Suur osa ravimitest on taimset päritolu, eriti märkimisväärne on see osakaal südameveresoonkonna ravimite seas (hinnanguliselt 50–70%). Toidulisan-

didki sisaldavad sageli taimseid komponente. Nii on võimalik, et ravimtaim või toidulisand vähendab ravimi toimet või hoopis suurendab seda, lisaks võib mõjutada kõrvaltoimete esinemist.

Kindlasti tuleb apteekrile rääkida, mis toidulisandeid, ravimtaimi ja ravimeid kasutate. Apteeker oskab hinnata võimalikke ohte ning aidata leida parimaid lahendusi. Kui ravimil on koostoime ravimtaimega, tuleb valida ravimi tarvitamine.

Ravimtaimed on väga head haiguste ennetamisel, kergemate tõbede leevendamisel ning abistava vahendina ravimite kõrval, samuti haigustest taastumise perioodil. Taimedega ravimine ei asenda arstil käimist ja ravimite tarvitamist.

Allergikud võiksid ravimtaimede kasutamist alustada alati ettevaatusega ja väikses annuses. Levinumad on nahareaktsioonid ning suve lähenedes on hea teada, et nii mõnigi ravimtaim võib muuta naha päikesele tundlikuks (nt naistepuna).

Alla 12-aastased lapsed, rasedad ja imetavad emad, samuti kroonilised haiged on ravimtaimede suhtes tundlikumad. Informeeri apteekrit, kellele ja millise tervisemure korral ravimtaime või taimset toodet ostetakse, ja aita sellega vältida soovimatuid mõjusid.

Täitõbi ehk pedikuloos

Täitõbi e. pedikuloos on levinud parasitaarne nahahaigus, mida esineb sagedamini lasteaia- ja koolilastel vanuses 3-14 a., tüdrukutel rohkem kui poistel. Haigustekitajate ülekanne toimub otseses kokkupuutes nakatunud inimese juuste, kammide, harjade, patsikummide, mütside, rätikute, kõrvaklappide, käterätikute vms. kaudu.

Haigustekitaja on peatäi - Pediculus humanus capitis, kes on u. 2-3 mm suurune juustega kaetud peanahal elav ja verd imev parasiit. Täid on pruunikashalli värvusega, lameda ovaalse kehaga, 6 jalaga putukad, tingud (täide munad) on valkjad või kollakad ja u. 2 x väiksemad kui täid. Peatäi peab oma elutegevuseks imema verd iga 4-6 h järel seetõttu ei jää ta ellu peanahalt eemal olles ja sureb 2-3 päevaga toateperatuuril. Täid ei hüppa, lenda ega uju vaid ronivad üsna kiirelt mööda juuksekar vu. Emane peatäi, kelle elutsükkel on 30 päeva muneb juuksejuurte piirkonda oma elu jooksul u. 150 muna e. tingu, millest nädala jooksul kooruvad noored täid e. nümfid, kellest areneb 9-12 päeva jooksul täiskasvanud täi. Haiguse peiteperiood on u. 2 nädalat.

Haiguse diagnoos põhineb tüüpilistel kaebustel ja iseloomulikul kliinilisel pildil milleks on tugev peanaha sügelus, eriti kõrvade taga ja kuklapiirkonnas. Hammustuskohtadesse tekivad sügelevad punnikesed, mis võivad krat simise tagajärjel infitseeruda ja tekitada suuremaid põle-

tikukoldeid, mis võivad tüsistuda naha mädapõletik uga ja anda ka kukla ja kõrvadetaguste lümfisõlmede suurenemist. Täitõve puhul on näha peanahal ja juuksekarvadel liikuvaid täisid ja karvade külge tug e vasti kinnitunud tingusid, nende paremaks visualiseerimiseks võib kasutada lisavalgust ja luupi, peene täikammiga salkhaaval juukseid kammides jäävad täid ja tingud kammi külge kust neid on salvräti sisse pühkides kerge sedastada, pikkade juuste puhul võib kammimise hõlbu st amiseks juuksed märjaks teha või juustele natuke palsamit panna.

Ravi ja desinfektsioon. Ei ole head meetodit hoidmaks ära täide levikut, oluline on nende varajane avastamine ja kiire leviku takistamine. Lastekollektiivides tuleb parasiitide avastamisel teavitada kõiki lapsi ja nende vanemaid, nakatunud lapsi ei tohi lasteaeda/kooli lubada. Kuna sügelus jm. sümptomid tekivad alles nädalaid peale nakatumist o n oluline kontrollida korduvalt ja jälgida kõiki kontaktseid lasteasutustes ja kodudes ja vajadusel

ravid a samaae gselt. Ravi toimub kombineeritult nii peanahale kasutatava ravivahendiga kui ka füüsikaliste meetoditega. Ravimitest on tänapäeval põhiliselt kasutusel silikoonidel baseeruvad (tsüklometikoon, dimetikoon) lokaalsed ravimivormid, mis hävitavad kõigis aktiivsetes arengustaadiumites olevad peatäid ja täi munad e. tingud. In sektitsiide kasutatakse järjest vähem kuna on näidatud parasiitide kasvavat resitentsust nende suhtes. Ravi koosneb olenevalt kasutatavast preparaadist ühest kuni kahest ravikorrast, teine ravikuur toimub vajadusel 7-10 päeva pärast kuna mõned munad võivad ellu jääda ja nendest tekkida uued täid. Füüsikalised meetodid sisaldavad täide ee maldamist mehhaaniliselt täikammiga kammides kuna ainult pea pesemisest ei piisa. Kammimist tuleks teha niikaua kuni 3-l järjestikusel päeval enam parasiite ei leia. Oluline on ka kontrollida u. nädal peale ravi kas täitõrje oli edukas, kui leitakse elus täid tuleb ravi korrata. Kasutatud vahendite puhastamisel arvestada, et täi on nahalt eemal olles eluvõimeline kuni 2 päeva, tingud kuni 2 nädalat. Taasnakkumise vältimiseks pesta pesumasinaga (temp. alates 60˚C) kõik haigega kontaktis olnud riideesemeid, kuivati kasutamisel kasutada kuumimat programmi. Masinpesuks mittesobivaid esemeid peab hoidma vähemalt 2 nädalat suletud kilekotis, 24 h sügavkülmas või viima keemilisse puhastusse. Juukseharju, kamme, patsikumme jms. töödelda samuti kõrgel temp. või need lihtsalt ära visata. Põrandad, vaibad, pehme mööbel, auto kasutamisel ka autoistmed puhastada korralikult tolmuimejaga või aurupuhastiga, vahetada ka tolmuimeja tolmukott kuna tingude eluiga on 2 nädalat. Spordisaalides puhastada matid jm. sporditarvikud, garderoobides korraldada riiete hoidmine selliselt, et need ei puutuks omavahel kokku. Täitõve eduka ravi ja ennetamise eelduseks on piisavad teadmised haiguse olemusest ja levikuteedest ja piisavate hügieeniharjumuste järgimine.

Dr Kairi Nurm dermatoveneroloog

Tervisetarkused TERVEKS SUVEKS

Eesti suvi on nagu hea sõber – soe, kutsuv ja täis elurõõmu. Ent ka hea sõbra piire tasub tunda. Päike, palavus ja aktiivne õueelu võivad märkamatult keerata puhkuse tervisele katsumuseks.

TEKST: proviisor ANITA AASMÄE FOTOD: ADOBE STOCK, ERAKOGU

Varajase märkamise ja ennetamisega saab paljud sagedased suvised tervisehädad endast eemale hoida. Niisiis, ole teadlik ja vali õige varustus. Millist abi pakub apteek, millal tuleks pöörduda arsti poole?

Päikesepõletus

Päikesepõletus tekib, kui viibida katmata ja kaitsmata nahaga UV-kiirguse käes. Kergema ja pindmise päikesepõletuse korral on nahk punetav, soe ja katsudes valulik, võib esineda kerge turse ning nahk võib ka kipitada või sügeleda. Raskemal juhul on punetus tugevam, nahk valutab, tekivad villid ja märgatav turse, ka üldine enesetunne on tihtipeale kehv: pea võib valutada ja tekkida väike palavik. Tihtipeale kiputakse alahindama esimesi märke – naha kipitust, kuumenemist või väsimust, kuid just see on hetk, mil nahka kattes saaks ära hoida halvima.

Haavad ja marrastused

Suvi on liikumise ja aiatööde aeg ning need jätavad mõnikord jälgi. Kõige tähtsam on puhastada tekkinud haav puhta vee või füsioloogilise lahusega. Vajadusel võib kasutada õrna antiseptikut, kuid vältida tuleks alkoholi, vesinikperoksiidi ja joodi, mis võivad kudesid kahjustada. Seejärel tuleb haav õrnalt kuivatada ja katta. Tänapäevane haavahooldus eelistab niisket paranemiskeskkonda, mis soodustab kiiremat paranemist.

Mida teha?

Varu apteegist suvisesse esmaabikappi haavade eest hoolitsemiseks vajalik: puhastusvahendid, plaastrid ja sidemed.

Millal minna EMOsse?

Kui haav on sügav, veritseb tugevalt, ei sulgu, sisaldab võõrkeha või see

Proovi!

Asept Spray (100 ml) 5,10 € Prontosan haavageel (30 ml) 22,91 €

Peha-Haft elastne isekinnituv side (8 cm x 4 m) 1,68 €

Cosmopor (7,2 x 5 cm, 5 tk) 1,38 €

Cosmos plaastrid põletushaavadele (68 x 43 mm, 8 tk) 8,66 €

Medicomp tampoonid (5 x 5 cm, 5 x 40) 3,43 € Ciccarelli SOS nahka päästev kreem (25 ml) 8,10 €

on loomahammustus, samuti siis, kui tekivad põletikunähud koos palavikuga.

Ära unusta teetanusevastast kaitset! Kui viimasest vaktsiinist on möödas üle 10 aasta (riskantse haava korral üle 5 aasta), tuleks nõu pidada tervishoiutöötajaga.

Putukahammustused ja puugid

Suve paratamatu osa on tüütud ja soovimatud kaaslased – sääsed, parmud, mesilased, puugid. Puuk tuleb eemaldada võimalikult kiiresti ja õigesti, haarates teda naha lähedalt ja tõmmates otse välja. Sügelevate putukahammustuste korral on kasulik aga oma sõrmi-küüsi taltsutada ja kihelusest võitu saada.

Mida teha?

Antihistamiinsed geelid ja vajadusel tabletid leevendavad sügelust ja turset. Apteegist leiad ka vahendeid, millega putukaparvi endast eemal hoida ning hõlpsalt nahale kinnitunud puuki eemaldada.

Millal minna EMOsse?

Mida teha?

Apteek pakub leevendust kergema põletuse korral: jahutavad ja niisutavad vahendid (näiteks aaloegeel) ning piisav vedeliku tarbimine aitavad nahal rahuneda. Tuleb vältida edasist päikest, rasvaseid kreeme, kuuma vett ning jää asetamist otse nahale. Villid tuleb jätta rahule – need on keha loomulik kaitsekilp.

Millal minna EMOsse?

Kui põletus muutub ulatuslikuks, tekivad suured villid, palavik, iiveldus, segasus või teadvushäired, tuleks lasta end meditsiinitöötajatel üle vaadata.

Kui hammustuskoht muutub põletikuliseks või tekib borrelioosile viitav laienev punetav laik, tasub võtta ette käik arsti juurde.

EMOsse tuleb pöörduda aller-

BioNike Sun päevitusjärgne rahustav kreem (75 ml) 17,07 € Babé aaloegeel (90 ml) 10,45 €

Avène Sun päevitusjärgne taastav ihupiim (200 ml) 29,41 €

Urgo geel putukahammustustele (3,25 ml) 12,01 €

Free putukatõrjevahend aerosool (150 ml) 17,11 €

Kuumakahjustused

Kuumus ei ründa järsult, vaid kahjustused arenevad tavaliselt järk-järgult. Kõigepealt tekib vedelikupuudus – janu, suukuivus, väsimus, uriin muutub tumedaks. Järgneb kuumakurnatus, mille tunnused on tugev higistamine, nõrkus, iiveldus ja pearinglus. Raskemal juhul võib tekkida kuumarabandus, mille korral tõuseb kehatemperatuur üle 40 °C ning võivad tekkida segasus või teadvusehäired. Kõige haavatavamad on need, kelle organism peab kuumusega rohkem võitlema – lapsed, eakad, sportijad, füüsilise töö tegijad ning krooniliste haigustega inimesed.

Mida teha?

Täiskasvanu peaks jooma 2–3 liitrit vedelikku päevas, kuumaga rohkem. Hoia veepudel alati käepärast ning joo seda väikeste lonksudena iga natukese aja tagant. Kuumaga on tähtis jahutada keha: minna varjulisse ja jahedasse paika või leige vee alla, eriti oluline on jahutada randmeid ja kaela. Rohkelt higistades on vajalik taastada organismis ka elektrolüütide tasakaal. Apteegist leiab selle tarbeks erisuguseid dehüdratsiooni lahuseid.

Millal minna EMOsse?

Proovi!

Provisor Magnesium

Premium (60 tk)

20,64 €

Suvine

Hydro Forte lahustuv pulber (3+3) 6,65 €

Sport&Hydro (28 tk)

18,60 €

Minestus, segasus, väga kõrge palavik või suutmatus juua vedelikku on märgid, et olukord on tõsine.

Sporditraumad, nagu venitused, rebendid ja nihestused

Suvi kutsub liikuma, kuid vahel võib minna hoog nii suureks, et keha ei suuda sellega sammu pidada. Venitus, rebend või nihestus – igaühel on oma lugu ja valu. Venituse valu on kergem ning liikuvus säilib. Rebend põhjustab tugevamat valu ja häirib liikumist. Nihestusest annab märku ebastabiilne või deformeerunud liiges.

Mida teha?

Puhkus, jahutamine, kompressioon, jäseme kõrgemale tõstmine on klassikaline toetav nelik, mis aitab kehal taastuda. Apteegist leiab valu leevendamiseks paiksed geelid või tabletid.

Millal minna EMOsse?

Kui valu on tugev, liikumine võimatu või kahtlustad luumurdu.

Dermaplast Active külmaside (6 cm x 4 m) 4,11 €

esmaabikapp

 haavapuhastusvahend

 antiseptik

 plaastrid

 marliside

 elastikside

 allergiaravim

 valuvaigisti

 külmageel

 elektrolüüdipulber

 päikesekreem

 päikesepõletust leevendav geel

 puugieemaldaja

 pintsetid

 väikesed käärid

 kindad

 kätepuhastusvahend

Dermaplast Active isekülmuv külmakompress (15 x 25 cm) 4,62 €

Dermaplast Active külmageel (100 ml) 9,34 €

spordipalsam (100 ml) 14,93 €

Proovi!

Toodete juures on

Apotheka e-apteegi hinnad.

Villid ja hõõrdumised

Uued jalanõud, pikad jalutuskäigud ja higine nahk on ideaalsed tingimused villide tekkeks.

Väikest ja tervet villi ei tohiks katki teha – see on nagu keha enda plaaster, mis kaitseb haava. Suure ja valuliku villi võib vajadusel steriilselt tühjendada, kuid jäta nahk kohta kaitsma.

Proovi!

Dermaplast Effect villiplaaster (suur) (6 tk) 7,54 €

Compeed villiplaaster

Extreme kannale (5 tk) 13,15 €

Mida teha?

Apteegist leiad hüdrokolloidplaastrid, mis toimivad nagu teine nahk. Need plaastrid leevendavad valu ja kiirendavad paranemist.

Millal minna EMOsse?

Kui tekib põletik, mäda, tugev valu, palavik või on tegu riskipatsiendiga (nt diabeet).

Vererõhu alanemine

tekivad

Kuumus paneb südame tööle nagu ülekuumenenud mootori. Vererõhk võib langeda, tekivad pearinglus, nõrkus ning isegi minestus. Ohutsoonis on ennekõike eakad ja vererõhuravimite või diureetikumide kasutajad. Süda võib kuumaga ka rohkem koormust saada, põhjustades rindkerevalu või südamekloppimist.

Mida teha?

Küsi nõu apteekrilt ja taasta vedeliku tasakaal organismis.

Millal minna EMOsse?

Kui esineb rindkerevalu, hingamisraskus, minestus või segasus. Ravimite kasutamist ei tohi omal käel muuta.

Proovi!

Vererõhuaparaat

Microlife täisautomaatne BP W1 randmele 112,12 €

Compeed ville ennetav pulk (8 ml) 13,01 €

NAERATUS, mis hoiab tervist

Enamik inimesi peseb

hambaid iga päev, kuid tihtipeale mitte nii, nagu heaks suuterviseks vaja. Kuidas hammaste eest õigesti hoolitseda?

TEKST: EVELIN KIVILO-PAAS

FOTOD: ADOBE STOCK, ERAKOGU

SGrün b e r g

uuõõs on osa organismi mikrobioomist ja selle tervis mõjutab kogu organismi rohkem, kui oskame arvata. „Aina enam on leitud seoseid igeme- ja üldhaiguste, näiteks südameveresoonkonna haiguste ja diabeedi vahel. Suu seisukord mõjutab ka kogu organismi põletikutaset,“ ütleb Viru keskuse Apotheka juhataja proviisor Triinu Entsik-Grünberg. Proviisori sõnul on tänapäevase suuhoolduse keskmes bakterite hävitamise asemel bakterite kasulike tüvede toetamine ehk tervislik tasakaal. „Bakterite asemel räägitakse biofilmist, mis kujutab endast hammastele ja igemetele kinnituvat mikroobikooslust. Seetõttu on hädavajalik hambaid põhjalikult puhastada.“

Põhjalik hambapesu –kõige alus

Meliva hambakliiniku suuhügienist

Valida Ismailova tõdeb, et inimesed pesevad küll hambaid, kuid paraku mitte piisavalt põhjalikult. „Tihtipeale arvatakse, et kui hambad näevad pealt puhtad välja, on kõik korras. Sageli pestakse hambaid liiga kiiresti, tugeva survega või jäetakse puhas tamata kohad, kuhu katt kõige rohkem koguneb, näiteks igeme piirile ja hambavahedesse,“ ütleb

Valida Ismailova. „Aja jooksul võib kogunenud hambakatt põhjustada igemepõletikku, veritsust, halba hingeõhku,

kaariest ja hambakivi teket.“ Ismailova sõnul pole ideaalne suuhooldusrutiin siiski sugugi keeruline. Võtmesõnad on järjepidevus ja õige tehnika.

Suutervise hoidmiseks soovitab ta:

• Pese hambaid kaks korda päevas: hommikul ja õhtul.

• Vali fluoriga hambapasta.

• Harja hambaid 2 minutit.

• Kasuta kord päevas hambaniiti ja hambavaheharju, et hambavahed ja igemetaskud oleksid katuvabad ja ennetada igemehaigusi.

• Puhasta kaabiga keel, sest sinna koguneb samuti palju baktereid.

• Ära söö/joo enne ja pärast pesu 30 minutit. Pärast

õhtust hambapesu ei ole soovitatav süüa ega juua, vett võib.

Proviisor Triinu Entsik-Grünberg rõhutab, et suu pH-taseme taastumisaeg pärast söömist on hammaste tervise hoidmisel ülitähtis. „Vajalik on hoida näksimine ja suhkrutarbimise sagedus kontrolli all. Pidev maiustamine on hammastele oluliselt kahjulikum kui süüa magusat harvem, kuid korraga rohkem,“ lisab ta.

Õige pesutehnika –peamine võit

„Paljud arvavad, et mida tugevamini pesta, seda puhtamaks hambad saavad,“ tõdeb Ismailova. „See võib hoopis kahjustada hambaid ja igemeid.“ Tugev harjamine muudab hambakaelad tundlikuks, kulutab emaili ning toob kaasa igemete taandumise. Kui hari „kraabib“ või tirib liiga jõuliselt, tasub oma pesemistehnika üle vaadata.

Õige tehnika on, kui hoida harja 45-kraadise nurga all, harjased igemepiiri suunas, liigutada õrnalt ja kontrollitult, mitte tugevalt nühkida. Puhastada tuleb kõik pinnad: sisemised, välimised ja mälumispinnad. „Piisav tugevus on selline, et hari puhastab, aga ei tee haiget ega ärrita igemeid,“ täpsustab Ismailova. „Elektrihambaharjaga ei ole vaja „saagida“ ega tugevalt suruda, vaid harjata rahulikult ja aeglaselt.“ Suuhügienist soovitab eelistada pehmet (soft) ja väiksema peaga harja, millega on lihtne pääseda ka tagumiste hammasteni. Elektrihambahari on hea valik neile, kel pesutehnika kehvapoolne, sest see puhastab tõhusamalt ja ühtlasemalt. Paljudel mudelitel on ka taimer ja surveandur, mis aitab vältida liiga tugevat harjamist.

Hari puhastab hammaste nähtavaid pindu, kuid hammaste vahele see ei ulatu. Just sinna kogunevad toidujäägid ja bakterikatt, mis võivad tekitada kaariest ja igemepõletikku. Hambavahede puhastamiseks tuleb appi võtta hambaniit või -vaheharjad. Hambaniit sobib hästi kitsamate vahede puhastamiseks, hambavaheharjad on hea valik neile, kellel on reteiner, breketid ja veidi avaramad hambavahed ning igemed on taandunud.

Suuhooldustoote valikul soovitab proviisor Entsik-Grünberg arvestada oma eripäradega: milline on süljeeritus, toitumisharjumused, üldtervis ning tarvitatavad ravimid. Nõu tasub küsida ka apteekrilt, kes aitab hinnata riske ning leida sobiv hooldustoode.

Teatud puhkudel võib ka suuvesi hammaste hooldamist täiustada, kuid see ei asenda kunagi hambapesu. See võib olla kasulik, kui esineb igeme-

põletik või halb hingeõhk. „Tugevad antiseptikumid, näiteks kloorheksidiin suuvees on küll efektiivne, aga ei sobi igapäevaseks kasutamiseks, kuna võib häirida suu mikrofloorat ja põhjustada kõrvaltoimeid. Neid võib kasutada spetsialisti soovitusel,“ täpsustab Triinu Entsik-Grünberg.

Profi juurde hooldusesse Kord-kaks aastas on kasulik lasta ka suuhügienistil suu seiskorda hinnata. „Neil, kel tekib hambakivi ja igemepõletik kiiremini, soovitan käia iga 3–4 kuu tagant spetsialisti juures põhjalikumas puhastuses,“ ütleb Ismailova. Suuhügienist eemaldab hambakivi, töötleb hambapinnad kattu eemaldava soodapesuga (air-flow), poleerib hambapinnad ning puhastab hambavahed hambaniidiga.

Hambakivi tekib, kui hambakatt jääb hammastele kauaks ja mineraliseerub ehk muutub kõvaks. Kui hambakatt on muutunud hambakiviks, ei saa seda enam tavalise hambaharjaga ära. „Hambakivi kogub enda külge veel rohkem baktereid, ärritab igemeid ja soodustab igemepõletikku,“ selgitab Ismailova. Aja jooksul võib hambakivi soodustada tõsisemate igemeprobleemide teket, mistõttu on see vajalik lasta professionaalil eemaldada.

Tähelepanuta ei tohiks jätta ka veritsevaid igemeid. „Need viitavad enamasti sellele, et igemepiiri juurde on kogunenud hambakatt. Kõige sagedamini tähendab igemete veritsus algavat või olemasolevat igemepõletikku,“ selgitab Ismailova. Vahel võivad need aga viidata mõnele tõsisemale tervisemurele.

Mõnikord võib tundlikkus või ajutine veritsus olla seotud ka hormonaalsete muutuste, stressi, haigusest taastumise või liiga tugeva harjamisega. „Kui igemed veritsevad, ei tohiks puhastamist siiski ära jätta, vaid – vastupidi –, suud tuleb hooldada õrnalt, hoolikalt ja järjepidevalt. Kindlasti tuleb ka hambavahesid niiditada. Veritsuse püsides tuleb pöörduda spetsialisti poole,“ soovitab Ismailova.

Vanus mõjutab suuhooldust Vanusega muutub suu tihtipeale tundlikumaks. „Igemed võivad taanduda, mille tõttu on hambakaelad nähtavamad ja tundlikumad külmale, kuumale või magusale,“ selgitab suuhügienist Valida Ismailova.

Proviisor Triinu Entsik-Grünberg tõdeb, et vanusega muutub ka suu mikrobioom, mis on muuhulgas üks oluline tegur, miks eakatel suureneb risk teatud suuhaiguste tekkeks. „Vananedes

TOONI2 24 7 + VALGEMAD HAMBAD*

TOONI2 24 7 + VALGEMAD HAMBAD*

TUNDLIKKUSE KAITSE **

TUNDLIKKUSE KAITSE **

suureneb mikroflooras põletikku soodustavate bakterite osakaal ja väheneb kaitsvate bakterite võimekus,“ selgitab proviisor. „Biofilm muutub püsivamaks ja raskemini eemaldatavaks.“

Mikrobioomi muutuse üks peamistest põhjustest eakatel on vähenenud süljeeritus. „Ühelt poolt käib see vananemisega kaasas, teisalt tekitavad seda ka ravimite kõrvaltoimed,“ räägib proviisor. „Sülg ei ole ainult niisutaja, vaid ka kaitsja, mis neutraliseerib happeid ja sisaldab mineraale. Suukuivus suurendab märkimisväärselt kaariese ja põletiku riski. Sülg reguleerib pH-d ja „loputab“ baktereid ning selle vähenemine soodustab kahjulike bakterite levikut. Seega ei tohiks seda kunagi ignoreerida, vaid aegsasti sekkuda.“

Vanusega toimuvad immuunsüsteemis ka muutused, mistõttu tekivad põletikud kergemini, need püsivad kauem ning organismi võime mikrofloorat tasakaalus hoida väheneb. Ka suu anatoomia ja keskkond muutuvad. Igemete taandumine paljastab hambajuured, proteesid ja implantaadid loovad bakterite kinnitumiseks uue soodsa keskkonna, mistõttu mikroobikooslus muutub.

Sagedasemad suuhaigused eakatel on juurekaaries, parodondihaigused, limaskesta infektsioonid ja halitoos.

„Juurekaaries tekib paljastunud hambajuurtele, kuna need on bakterite rünnaku ees kaitsetumad. Paradondihaigused ehk igemepõletik ja paradontiit on seotud põletikku soodustava mikrofloora ülekaaluga ning võivad kulgeda kroonilisemalt, olla raskemini ravitavad. Suu limaskesta infektsioonid nagu näiteks kandidoosi esineb eriti proteesikandjatel ja suukuivuse korral – mikrobioomi tasakaaluhäire võimaldab seenel vohada. Halitoos ehk halb hingeõhk on seotud biofilmi ja keele mikrofloora muutustega,“ selgitab Entsik-Grünberg.

Mikrobioomi muutuste korral ja sellest tingitud vaevuste vältimiseks tuleks esmalt leida lahendus suukuivusele. Selleks soovitab proviisor juua piisavalt vedelikku ning vajadusel kasutada süljeasendajaid ja -stimulaatoreid. Fluoriidi roll suuhoolduses muutub vanusega üha tähtsamaks ning vajadusel võiks valida suurema fluorisisaldusega suuhooldustoote.

Igapäevane hambavahede puhastus hambaniidiga on ülioluline, nagu ka proteeside korrektne rutiinne hooldus spetsiaalse puhastusvahendiga. Vajadusel võib otsida lühiajalist tuge antiseptikumidest, toetava meetmena probiootikumidest ja niisutavatest suuhooldustoodetest.

Mis, millal, milleks?

Mida tasub teada suuhoolduse toimeainetest?

FLUORIID – teaduslikult on tõestatud, et regulaarne fluori sisaldava hambapasta kasutamine vähendab kaariese riski märkimisväärselt. Fluoriid soodustab hambaemaili remineralisatsiooni, muudab selle happerünnakutele vastupidavamaks ja pärsib kaariesebakterite ainevahetust.

KSÜLITOOL – suhkrualkohol, mida kasutatakse sageli närimiskummides ja ka mõnes suuhooldustootes. See vähendab kaariese bakterite kasvu, stimuleerib süljeeritust, aidates nii neutraliseerida happelist keskkonda.

KLOORHEKSIDIIN – on üks tõhusamaid antiseptikume suuhoolduses. See hävitab baktereid ja pärsib nende kinnitumist hammastele ja limaskestale. Kasutatakse pärast igemepõletikku, parodontiiti või kirurgilisi protseduure. Pikaajalisel kasutamisel võivad tekkida kõrvaltoimed, nagu hammaste värvumine, maitsetundlikkuse muutus ja mikrofloora tasakaalu häirumine.

TSINKÜHENDID – vähendavad halba hingeõhku, aitavad pidurdada bakterite paljunemist ning aeglustavad hambakatu mineraliseerumist hambakiviks. Samuti toetavad igemete paranemist.

EETERLIKUD ÕLID – mõõduka antibakteriaalse toimega, toetavad biofilmi tasakaalu ja aitavad neutraliseerida suu happelist keskkonda.

ARGINIIN – soodustab neutraliseerivate bakterite kasvu. Aitab tasakaalustada suu mikrofloorat.

Allikas: proviisor Triinu Entsik-Grünberg

Tõhusaks suuhoolduseks apeegist!

Nutikad elektrilised hambaharjad. Sensorid hoiatavad liigse surve eest, jälgivad harjamisaega ja pakuvad režiime tundlikele igemetele, hammaste valgendamiseks või süvapuhastuseks. Mõned mudelid ühenduvad ka rakendusega nutitelefonis, et parandada kasutusharjumusi ja harjamise kvaliteeti.

Suu-irrigatsiooniseadmed (water flosser) kasutavad surve all vett hambavahede puhastamiseks. Need sobivad eriti breketite, implantaatide ja igemeprobleemide korral.

Keele kaabitsad ja biofilmi eemaldamise vahendid aitavad kaasa suu soodsale mikrofloorale ja värske hingeõhu säilitamisele.

Multifunktsionaalsed komplektid sisaldavad hambaharja, irrigatsiooniseadet ja keele puhastamise vahendit, et toetada põhjalikku ja süsteemset suuhooldust.

Probiootilised suuhooldusvahendid – sisaldavad elusaid kasulikke mikroorganisme. Suuõõnde sattuvad kasulikud bakterid võtavad piltlikult kahjulikelt mikroorganismidelt „ruumi ära“ ning võivad sel viisil aidata vähendada igemepõletikku ja toetata tervislikuma mikrobioomikoosluse kujundamist. Probiootilisi suuhooldustooteid leidub apteegis imemistablettide või pastillidena, suuvee, hambavahu, hambapasta, aga ka sprei kujul. Kõige sagedamini kasutatakse pastille, sest need võimaldavad bakteritel pikemalt suu limaskestaga kontaktis olla. Neist võib olla abi ka halva hingeõhu, suukuivuse ja korduva igemepõletiku korral ning pärast antibakteriaalsete suuhooldustoodete kuuri.

Allikas: proviisor Triinu Entsik-Grünberg

Looduslik või fluoriidiga hambapasta?

Proviisor Triinu Entsik-Grünberg: Looduslikud hambapastad sisaldavad taimseid ekstrakte, eeterlikke õlisid, savisid või aktiivsütt ning on fluoriidivabad. Neid valivad enamasti tundliku suu limaskestaga patsiendid (nt SLStalumatus), inimesed, kes eelistavad toodetes minimalistlikku või nii­öelda puhtamat koostist või ka vahelduseks fluoriidi sisaldavale hambapastale.

Kuna paljud looduslikud hambapastad ei sisalda fluoriidi, on nende kaariese ennetuse võime oluliselt väiksem. Need ei tohiks olla esmavalik lastele, noorukitele ega suure kaarieseriskiga patsientidele.

Neil, kel esineb kaaries või selle suur risk näiteks sagedase näksimise või suukuivuse tõttu ja igemeprobleemid, võiksid eelistada fluoriidiga hambapastat.

Suu värskendamiseks Aloe

Dent teepuuõliga suuvesi (250 ml) 11,38 €

Proovi!

Põletikulistele ja veritsevatele igemetele Biorepair Peribioma suuloputusvaht (200 ml) 13,59 €

Suu limaskesta ja igemete õrnaks hoolduseks Kamistad sprei (20 ml) 10,63 €

Tundlikele igemetele ISDIN Bexident suuvesi (250 ml) 10,74 € (250 ml)

Igemepõletiku ja halva suulõhna korral Biorepair Peribioma Pro+ hambapasta (75 ml) 12,67 €

Igemete taastav hambapasta 50+ vanusele Biorepair hambapasta Complete protection 50+ (75 ml) 12,40 €

Kolmetoimeline Aloe

Dent hambapasta Q10 ja teepuuõliga (100 ml) 11,50 €

Suuhügieeni täiustamiseks Biogaia Prodentis imemistabletid (30 tk) 25,58 €

Hambakatu vähendamiseks

Elgydium

hambapasta Antiplaque (75 ml) 8,75 €

Mitmetoimeline geeljas Elgydium hambapasta Multiaction (75 ml) 9,50 €

Tundlikele hammastele Sensodyne hambapasta Fluorid (75 ml) 7,66 €

Toodete juures on Apotheka e­apteegi hinnad.

TOht koduses ravimikapis

Ravimid on loodud inimest aitama, andma rakkudele märku, kuidas käituda: pidurdama põletikku, vaigistama valu, hävitama baktereid. Valesti kasutades võivad rohud aga muutuda ohtlikuks.

erviseameti mürgistusteabekeskuse juhi Mare Oderi sõnul on tõusnud ravimimürgistused 2025. aastast kõige suuremaks mürgistuste grupiks. „Enam on hoogu saanud tahtlikud mürgistused 10–29-aastaste hulgas,“ ütles Oder. Tihtipeale on mürgistusjuhtumid seotud väikelastega, kes saavad ravimid kätte juhuslikult. Üha rohkem tuleb ette juhtumeid teismelistega, kelle hulgas on sagenenud tahtlikud üledoosid. Eelmisel aastal avaldatud Soome uuringust, mis analüüsib ravimite üledoose, selgus, et järjest sagedamini satuvad tahtliku ravimimürgistusega haiglasse 10–12-aastased patsiendid. Terviseameti mürgistusteabekeskuse andmed näitavad, et sama probleem on suurenenud ka Eestis. Mürgistusi ei põhjusta ainult eksimused, vaid ka teadmatus, ravimite koostoimed ning valed annused. Kuna ravimid on kergesti kättesaadavad ja tihtipeale varutud koju ootamatuteks puhkudeks, on tähtis teada, kuidas neid ohutult kasutada.

Eksimused, mis põhjustavad mürgistust

Käsimüügiravimid on üldjuhul ohutud, kui neid tarvitada õiges annuses, lühi-

kest aega ja infolehel olevaid soovitusi järgides. Apteeker saab samuti selgitada, kuidas ravimit tarvitada. Ravimitel on kõrval- ja koostoimed ning mõne ravimi üleannustamine võib põhjustada eluohtliku seisundi. Näiteks paratsetamool, mida leidub pea igas kodus, võib liiga suure annuse korral põhjustada mürgistust, mille tunnused on iiveldus, kõhuvalu ja oksendamine. Nähud ei teki kohe, mistõttu on tihtipeale raske mürgistust ära tunda ning anda kiiret esmaabi. Suure üleannustamisega võivad nähud tekkida mitme tunni pärast, sageli isegi järgmisel või ülejärgmisel päeval. Mürgistusteabekeskuse andmed näitavad, et väiksematel lastel tuleb sageli mürgistusi ette vanemate eksimuse tõttu. Sageli on kodus eri vanuses inimesed ja aetakse segamini erineva tugevusega ravimid. Samuti juhtub, et ravimit manustatakse lapsele liiga sageli või siis unustatakse, millal viimati laps ravimi sai või manustavad ravimit teineteise teadmata mõlemad vanemad. Et sellest hoiduda, on mõistlik üles märkida

MareOder

lapsele ravimi manustamise aeg ja annus. Tablettide korral võib kasutada ka ravimidosaatorite abi, et ei juhtuks topelt manustamist.

Uimastijoove ravimist

Väikelaste paratsetamoolimürgistus on enamasti eksitusest või teadmatusest, kuid teismelistel suurenevad tahtlikud ravimimürgistused. Ravimite kättesaadavuse tagamiseks ei ole Eestis ravimi väljaostmisel vanusepiirangut. Kui näiteks ema on haige ja laps saab apteeki minekuga kenasti hakkama, pole riik leidnud põhjust, miks peaks ravimi väljastamist piirama. „Muret teeb ka see, et jätkuvalt on teema, kas lubada paratsetamooli müüki bensiinijaamades. Uuringud, sealhulgas naaberriikide kogemus, näitavad, et see võib suurendada mürgistuspatsientide arvu ning lisaks maksasiirdamise vajadust,“ ütles Mare Oder.

Mürgistusteabekeskuse mürgistuse tabelis on käsimüügiravimitest ka paratsetamooli kombinatsioonid, atsetüülsalitsüülhape ja ibuprofeen. Lastel on tekitanud probleeme D-vitamiin, mida manustatakse kas kogemata liiga suures

TEKST: EVELIN KIVILO-PAAS

FOTOD: ADOBE STOCK, ERAKOGU

koguses või aetakse see segamini mõne teise õlilahuse või kemikaaliga.

Samuti on käsimüügiravimeid, mille liigtarvitamine toob kaasa uimastijoobe. Osa pseudoefedriini (toimeaine, mida kasutatakse külmetus- ja gripiravimites ning ninakinnisuse leevendamiseks) sisaldavad ravimeid tekitavad unisust ja nende kasutamisel tuleks hoiduda autojuhtimisest ja liikuvate mehhanismidega töötamisest.

Tarvitades nn gripiteesid, mille koostises on peale pseudoefedriini ka dekstrometorfaan, on narkotestid positiivsed isegi kuni kuus päeva pärast ravimi kasutamist.

Retseptiravimite mürgistusi põhjustavad peamiselt närvisüsteemi mõjutavad ravimid. Mürgistuse risk suureneb, kui tarvitada ravimeid koos suurema koguse alkoholiga.

Hoia ravimeid lastele kättesaamatus kohas

Mürgistusteabekeskuse andmetel juhtub umbes kolmveerand mürgistusjuhtudest kodus ja umbes kolmandik neist kuni 4-aastaste lastega.

Kodus, kus elavad või käivad sageli külas väikesed lapsed, tuleb ravimid paigutada lastele ja ka koduloomadele kättesaamatusse kohta.

Lapsed on nutikad ja isegi ravimi turvakork ei pruugi neid takistada, et rüübata pudelist magusat siirupit või pigistada ahvatlevalt krõbisevast blistrist tablette välja.

Kui kahtlustad mürgistust, helista 16662!

Infoliinil töötavad mürgistusvaldkonna eriväljaõppega õed ja arstid, kes annavad nõu mürgistuse korral ning leiavad kiirelt sobivaima tegutsemisskeemi.

Mürgistusinfoliinile 16662 tasub helistada kõikide mürgistusjuhtumite või mürgistuse kahtluse korral. „Erandiks on toidumürgistused, mis on nakkustekitajaga saastunud toidu söömisest tekkinud tervisemure ja sel juhul tuleb pöörduda perearsti poole. Kõigi teiste juhtumite korral saab infoliinilt kiiret nõu ööpäev läbi,“ sõnas Mare Oder.

Kõned on anonüümsed ning küsitakse vaid helistaja asukohta statistika kogumise eesmärgil. Kõne on eritasuta, lisanduda võivad vaid telefoniteenuse müüja tasud lauatelefonile helistamisel. Välismaale reisides on soovitatav salvestada infoliini lühinumbri alusnumber (+372 794 3794). Olles telefoniga mürgistusteabekeskuse kodulehel, piisab helistamiseks vajutada mürgitusteabekeskuse logole. See aitab kiireloomulises olukorras aega kokku hoida.

Suvine mürgistuskalender

JUUNI

Sääsetõrje. Kui kannad sääsetõrjet nahale, pese see kindlasti päeva lõpus vee ja seebiga maha. Lastel kasuta vaid neile mõeldud tooteid ja hoidu aerosooli sissehingamisest. Alkoholiga liialdamine. Aita sellega liialdanud inimene sooja, sest joobes organism ei suuda hoida kehatemperatuuri ja isegi soojal ööl võib tekkida alajahtumine. Alkohol võib põhjustada veresuhkru taseme ohtlikku langust, mis väljendub uimasuses, jõuetuses ja mõnikord ka minestamises. Alkoholi ja narkootikumide koostoime võib olla eluohtlik.

JUULI

Sinivetikas. Ära mine vette, kui märkad sinakasrohelist vetikaollust meres või järves. Eriti ohustatud on lapsed ja koduloomad, kes võivad vett alla neelata.

Rästikuhammustus. Säilita rahu ja rahusta kannatanut. Muuda

hammustuskoht liikumatuks ning toimeta kannatanu lähimasse haiglasse, hoides teda võimalikult väheliikuvana!

Tundmatud taimed. Ära pista metsas suhu tundmatuid marju ega taimi!

AUGUST

Seened. Pista korvi vaid neid seeni, mida kindlasti tunned. Seeneäpp ei pruugi alati aidata, sest pildilt pole kõik tunnused tuvastatavad.

Pidustused ja karnevalid. Pealtnäha süütute peoelementidega tasub olla ettevaatlik. Näiteks seebimullilahus tekitab silma pritsides või suhu sattudes ärritust. Õhupallist heeliumi sissehingamine võib põhjustada mürgistust. Valguspulkade katkihammustamine ja patareid kostüümides võivad olla ohtlikud. Näo- ja kehamaalingud võivad tekitada allergilise reaktsiooni.

Allikas: Terviseameti mürgistusteabekeskus

Ravimikarp lapsele

Ootamatuteks puhkudeks tasub komplekteerida kodus lapsele ravimikarp, kus on kõige tavalisem valuvaigisti ja palavikualandaja paratsetamool. Karbis on kaks kuni neli tabletti, millega ei saa õnnetust juhtuda. Karbis võib veel olla nina loputamiseks soolalahus ja kraadiklaas.

Suuremate laste jaoks võiks ravimikarbis olla kaks-kolm tabletti ibuprofeeni. Alates 12-aastastest lastest võivad karbis olla ka vees lahustuvad pulbrid. Karbile saab peale panna kuupäevad, et ravimid ei aeguks.

Kuidas hoida kodus ravimeid?

Hoia ravimeid ohutus kohas luku taga ja lapse ravimeid eraldi, et vältida nende sassiminekut täiskasvanute ravimitega.

Ära ava ega tarvita ravimeid väikelaste ees, kuna neil võib tekkida samuti soov maitsta seda krõbisevast pakist välja tulevat roosat „kommi“.

Tühjad ravimipakendid tuleks ära visata, need ei sobi väikestele mängimiseks.

Hoia ravimid ja väikepudelid lahus. Alla üheaastaste lastega juhtuvad sageli mürgistused, mille põhjustab 10-milliliitrises pudelis olev vedelik. Näiteks haarab lapsevanem kogemata D-vitamiini asemel eeterliku õli, saialilletinktuuri, silma-, kõrvatilkade vm pudeli.

Ravimi annustamisel kontrolli ravimit kolm korda, kuna milliliitrid ja milligrammid kipuvad sageli segi minema.

Allikas: Terviseameti mürgistusteabekeskus

PIIMHAPPEBAKTERITE SARI

KLIINILISELT UURITUD TÜVEDEGA

Välja töötatud koostöös Eesti apteekrite, toitumisterapeudi ja molekulaarbioloogiga!

Mikrobioomi mitmekesisus ja tervis

Eesti Geenivaramu poolt läbiviidud uuringus leiti, et mitmekesisem soolestiku mikrobioom on seotud tervislikuma eluviisiga – tasakaalustatud toitumise, regulaarse füüsilise aktiivsuse ja üldise hea tervisega. Vastupidiselt oli mikrobioomi mitmekesisus madalam inimestel, kellel esines ülekaal, kroonilised terviseprobleemid, ebatervislikud toitumisharjumused või kes suitsetasid. Tegemist on seni kõige suurema Eestis läbiviidud inimese mikrobioomi uuringuga, kus osales 2509 geenidoonorit ning ka maailma mastaabis on see üks suuremaid mikrobioomi uurimist võimaldavaid andmestikke. Uuringus leiti ka, et antibiootikumide tarvitamine on tuvastatav meie mikrobioomi koosluses pikka aega ning mõju on seda tugevam, mida rohkem antibiootikume oleme viimase 10 aasta jooksul tarvitanud. Nimekiri mikrobioomi seostest tervisega pole kaugeltki lõplik ja pidevalt on lisandumas üha uusi seoseid.

Aasmets, O., Krigul, K.L., Lüll, K. et al. Gut metagenome associations with extensive digital health data in a volunteer-based Estonian microbiome cohort. Nat Commun 13, 869 (2022).

Tüveteadlikkuse kasv

Kuigi kõik piimhappebakterid toodavad piimhapet, on siiski piimhappebakterite mõju tervisele tüvespetsiifiline. Sama liigi erinevad tüved võivad omada väga erinevaid omadusi ja toimeid. Kui toidulisand sisaldab bakteritüve(sid), mille kasulikkus on kliiniliste uuringutega tõendatud, on toime paremini ennustatav ja usaldusväärne. Viimastel aastatel on tüveteadlikkus märgatavalt kasvanud ning piimhappebakterite kasutamine liigub selgelt tüvespetsiifiliste kliiniliselt tõendatud lahenduste suunas.

Kas „rohkem on uhkem“ kehtib ka piimhappebakterite puhul?

Viimasel aastakümnel on toidulisandite maailmas olnud trendiks nn „megadoosid“. Õnneks hakkab see trend tasapisi taanduma, fookus on optimaalsetel doosidel ning üha enam loeb teadlik tarbimine. Piimhappebakterite puhul ei taga maksimaalselt suur hulk kolooniaid moodustavaid ühikuid piimhappebaktereid parimat tulemust tervisele. Liiga kõrge annus piimhappebaktereid võib positiivset efekti vähendada või põhjustada soovimatuid kõrvalmõjusid. Oluline on, et toidulisand sisaldaks kindlaid piimhappebakteri tüvesid, mille kasulik toime on kliiniliste uuringutega kinnitatud. Piimhappebakterite puhul on olulised näitajad kvaliteet, tüvespetsiifilisus ja „töötav“ annus. Doos peab olema “töötav”, kuid “töötav” ei tähenda automaatselt maksimaalset annust.

Gastroresistentsed DRCaps® kestaga kapslid

Üks peamisi piimhappebakterite hävimise põhjuseid seedetraktis on nende kokkupuuteaeg maohappega. RÕÕM piimhappebakterite sarjas on kasutatud patenteeritud tehnoloogiaga gastroresistentseid DRCaps® kapsleid, mis on loodud kestma happelises keskkonnas, kaitstes kapsli sisu maohappe eest ning vabastades piimhappebaktereid alles sihtpunktis: soolestikus. DRcaps® kapslid vabastavad oma sisu umbes 45 minutit hiljem, kui tavalised, nt želatiinkestaga kapslid. DRcaps® eripära tuleneb unikaalsest polümeeride kombinatsioonist ja nende võrgustikust – moodustub tihedam polümeerne võrgustik ja stabiilsem geeljas struktuur.

PIIMHAPPEBAKTERID

FORTE – viiest kliiniliselt uuritud piimhappebakteri tüvest koosnev piimhappebakterite kompleks, mille tüved on näidanud potentsiaali toetada soolestiku mikrofloorat. Lisaks võivad kasutatud tüved leevendada puhitust, vähendada gaase ja kõhuvalu, aidata ärritunud soole sündroomiga seotud vaevuste korral, toetada regulaarset seedimist ning soodustada normaalset soolestiku funktsioneerimist ka aeg-ajalt esineva kõhukinnisuse korral. Toode sobib kasutamiseks antibiootikumikuuri ajal ja pärast selle lõppu, mil esineb suurem risk antibiootikumidega seotud kõhulahtisuseks. Sobib kasutamiseks alates 3. eluaastast.

Spetsialisti vaade!

Frukto-oligosahhariidide olemasolu tootes PIIMHAPPEBAKTERID FORTE toetab probiooti-kumide toimet mitmel viisil: soodustab kasulike bakterite kasvu ja aktiivsust, aitab neil paremini soolestikus kinnituda ning suurendab nende metaboolset aktiivsust. Selle tulemusena võib paraneda lühikese ahelaga rasvhapete tootmine, soolestiku keskkond muutub soodsamaks kasulikele mikroorganismidele ning väheneb potentsiaalselt kahjulike bakterite kasv. Selline kooslus – probiootikumid koos prebiootikumidega –moodustab nn sünbiootikumi, mille toime võib olla tugevam kui ainult probiootikumidel eraldi. NB! Väga tundliku seedimise korral tuleks kasutamist hinnata individuaalselt ning vajadusel alustada ettevaatlikult!

Laine Parts, Õppejõud ja toitumisterapeut Tallinna Tervishoiu Kõrgkool

PIIMHAPPEBAKTERID

LASTELE – sisaldab kliiniliselt uuritud probiootilist tüve

Lactobacillus rhamnosus GG (LGG), millel on mitmekülgne toime nii seedetrakti kui ka immuunsüsteemi toetamisel. LGG võib aidata vähendada kõhulahtisust ja kõhuvalu imikutel ja lastel, sh antibiootikumidest põhjustatud kõhulahtisuse ning ägeda gastroenteriidi korral. Samuti on LGG tõhus koolikute leevendamisel, aidates tasakaalustada soolestiku mikrofloorat ja vähendada põletikulisi reaktsioone. LGG tüvi toetab immuunvastust ning naha ja soolestiku mikrobioota tasakaalu, võib aidata leevendada atoopilise dermatiidi sümptomeid ning vähendada allergiliste reaktsioonide riski. Sobib kasutamiseks alates 6. elukuust (pulberpakikesed).

PIIMHAPPEBAKTERID

NAISTELE – sisaldab hoolikalt valitud piimhappebakteri tüve Lactobacillus rhamnosus CA15® , mis toodab vesinikperoksiidi, aidates kaasa tupe loomuliku pH tasakaalu ja keskkonna säilitamisele. Tootes kasutatud tüvi aitab toetada ja säilitada igapäevast intiimpiirkonna heaolu. Sobib kasutamiseks igapäevaseks toetuseks ning olukordades, kus mikrofloora tasakaal võib olla häiritud (nt pärast antibiootikumikuuri). Sobib kasutamiseks alates 6. eluaastast.

PIIMHAPPEBAKTERID PUNASE PÄEVAKÜBA-

RAGA – sisaldab hoolikalt valitud piimhappebakteri tüvesid ning punase päevakübara ekstrakti, mis on traditsiooniliselt kasutusel organismi vastupanuvõime toetamiseks. Sobib inimestele, kes soovivad toetada oma immuunsust, eriti suurenenud stressi või väsimuse perioodidel ning hoolitseda soolestiku mikrofloora tasakaalu eest. Sobib kasutamiseks alates 12. eluaastast.

toime. Punane päevakübar vähendab riski haigestuda hooajalistesse viirushaigustesse, suurendades keha vastupanuvõimet. Haigestumise korral kiirendab aga tervenemist ja aitab leevendada sümptomeid.  Kõnealust preparaati on soovitatav kasutada kuuridena vastavalt pakendil toodud juhistele.  Soovitan  seda manustada regulaarselt igal päeval samal ajal. Suurema haigestumisriskiga perioodidel võib seda kasutada ka ennetavalt.“

Triinu Entsik-Grünberg, Proviisor Viru Keskuse Apotheka

PIIMHAPPEBAKTERID

RAHU – tootes kasutatud tüved aitavad toetada meeleolu ja stressitaluvust, soodustavad mikrofloora tasakaalu, une kvaliteeti ja igapäevast vaimset heaolu. Sobib inimestele, kes soovivad igapäevaselt toetada oma meeleolu ja üldist heaolu. Sobib kasutamiseks alates 6. eluaastast.

Apteekri vaade

PIIMHAPPEBAKTERID RAHU on hea valik neile, kes soovivad toetada nii seedimist kui ka vaimset heaolu. Üha rohkem räägitakse seedesüsteemi ja kesknärvisüsteemi vahelisest seosest, mille kaudu meie mikrofloora võib mõjutada meeleolu, stressitaluvust ja isegi und. Toidulisand sisaldab kliiniliselt uuritud tüvesid, mida seostatakse parema meeleolu, stressitaluvuse ja une kvaliteediga. Soovitaksin seda toodet eelkõige inimestele, kes tunnevad igapäevaelus pinget, unehäireid või kerget meeleolu langust, eriti kui sellega kaasnevad ka seedimisega seotud kaebused. Parima tulemuse saavutamiseks kasuta järjepidevalt ning koos tervislike eluviisidega nagu piisav uni, tasakaalustatud toitumine ja regulaarne liikumine.“

Marianne Tõkke, Proviisor

Viru Keskuse Apotheka Apteekri vaade

„Piimhappebaktereid ja punase päevakübara ekstrakti sisaldav preparaat võimaldab toetada üheaegselt nii immuunsüsteemi kui ka soolestiku mikrofloora tasakaalu. PIIMHAPPEBAKTERID PUNASE PÄEVAKÜBARAGA on eriti asjakohane perioodidel, mil keha üldine vastupanuvõime võib olla rohkem koormatud nt stressi, väsimuse või hooajaliste viirushaiguste sagenemise ajal.

Piimhappebakterid aitavad toetada seedetrakti normaalset talitlust ja mikrobioomi tasakaalu, samal ajal kui punasel päevakübaral on teaduslikult tõestatud immuunsust toetav

Toidulisandite sari RÕÕM on välja töötatud koostöös Eesti apteekritega, kes aitasid toodetesse põimida oma tööelu jooksul omandatud teadmised ja kogemused, Eesti inimestelt saadud tagasiside ja soovid, uuenduslikud ideed ning vanad head teada-tuntud toimeainete kombinatsioonid. RÕÕM piimhappebakterite sari kliiniliselt uuritud tüvedega on välja töötatud koostöös Eesti apteekrite, toitumisterapeudi ja molekulaarbioloogiga! RÕÕM on müügil Apotheka ja Südameapteekides, Apotheka e-apteegis ning Südameapteegi e-apteegis.

Heades kätes

Apothekas pakume Sulle erinevaid terviseteenuseid, alates vaktsineerimisest ja ter visetestidest kuni nõustamiseni. Tutvu oma koduapteegi terviseteenustega apotheka.ee/teenused.

Broneeri aeg veebis või telefonil 614 6000.

Verelipiidide taseme määramine

globiini määramine

Tavahind**14,90 €6

suhkru määramine

koostise määramine

mõõtmine*

neerimine

tervisekontroll

vaktsiinist

tiheduse määramine Dexcom One paigaldamise nõust amine Tervisenäitajate pakett

diagnostika

Hind kliendikaardiga10,90€4€4€7€0,50€4€4€1€19€tasuta

Tallinn

Rocca al Mare

Keskuse Apteek

Paldiski mnt 102

Kadaka Selveri

Apteek

Kadaka tee 56a

Netiapteek (Järve Keskus)

Pärnu mnt 238

Apotheka Viru

Keskuse Apteek

Viru väljak 4

Tallinna Linnaapteek Solaris

Keskuses

Estonia pst 9

Läänemere Selveri

Apteek

Läänemere tee 28

Kristiine Apteek

Endla 45

Männiku Rimi

Apteek

Männiku tee 100

T1 Apteek

Peterburi tee 2, Tallinn

Viimsi

Viimsi Keskuse

Apteek

Sõpruse tee 15, Haabneeme

Saue

Saue Rimi Apteek

Keskuse 11, Saue

Kurna

Kurna Pargi Apteek

Kangrumetsa tee 3, Kurna küla

Keila

Keila Keskuse

Apteek

Harju tn 2

Verelipiidide taseme määramine

Hemoglobiini määramine

Veresuhkru määramine

Kehakoostise määramine

Vererõhu mõõtmine*

Vaktsineerimine

Jalgade tervisekontroll

Luutiheduse määramine

Dexcom One paigaldamise nõust amine

Tervisenäitajate pakett

Nahadiagnostika

Tavahind**14,90 €6 €6 €10 €1 € Sõltub vaktsiinist 6 €6 €2 €27 €1 €

Hind kliendikaardiga10,90€4€4€7€0,50€4€4€1€19€tasuta

Laulasmaa

Laulasmaa Apteek

Kloogaranna tee 26, Laulasmaa küla

Tartu

Raekoja Apteek

Raekoja plats, Raekoda

Eedeni Keskuse

Apteek

Kalda tee 1c

Lõunakeskuse

Apteek

Ringtee 75

Lõunakeskuse Rimi

Apteek

Ringtee 75

Tartu Kaubamaja

Apteek

Riia 1

Tasku Apteek

Turu 2

Anne Selveri Apteek

Kalda tee 43

Maarjamõisa

Apteek

Puusepa 8

Ida-Virumaa

Astri Keskuse

Apteek Tallinna mnt 41, Narva

Pargi Keskuse

Apteek***

Puru tee 1, Jõhvi

Jõhvi Apteek***

Narva mnt 3, Jõhvi

Vironia Keskuse

Apteek Järveküla tee 50, Kohtla-Järve

Lääne-Virumaa

Põhjakeskuse

Apteek Tõrremäe küla, Rakvere vald

Põlvamaa

Põlva Apteek

Mäe tn 2a, Põlva

Pärnumaa

Port Arturi Apteek Lai 11, Pärnu

Saaremaa

Auriga Keskuse

Apteek Tallinna 88, Kudjape alevik

* Vererõhku saab lisaks tabelis välja toodud apteekidele mõõta mitmetes teistes Apotheka Apteekides, täpsemat infot saab apteegist kohapealt. ** Hinnad võivad apteekide lõikes erineda.

*** Vaktsineerimise aja broneerimine Pargi Keskuse ja Jõhvi apteekides toimub järgmistel telefonidel: Pargi Keskuse Apteek, tel: 354 4004, Jõhvi Apteek, tel: 335 6230.

Turvatuna PÄIKESE alla

UV-kiirgus

meenutab kahepalgelist

külalist: see võib rüütada naha kaunilt

säravasse pakendisse, kuid samal ajal seda tasahilju kulutada ja kahjustada.

Kuidas sellist külalist kohelda?

TEKST: KREETE LUMPRE

Medicina kliiniku esteetilise meditsiini õde

FOTOD: ADOBE STOCK, ERAKOGU

Lühiajaliselt põhjustab UVkiirgus nahal punetust ja päikesepõletust. Need on märgid, et nahk on juba saanud kahjustada. Lühiajalisest veelgi olulisem on UV-kiirguse pikaajaline mõju: see lagundab nahas kollageeni, kiirendab naha vananemist ja soodustab pigmendimuutuste teket. Samal ajal kahjustab UV-kiirgus ka naharakkude DNAd, mis suurendab nahavähi, sealhulgas melanoomi riski. Oluline on mõista, et kahjustus ei teki ainult siis, kui nahk n-ö ära põleb, vaid pidevate doosidega, millel pole nähtavaid jälgi.

Mõistagi on UV-koormus suurim rannas, kus viibitakse tihtipeale pikemat aega ja suuresti katmata kehaga otsese päikese käes. Lisaks peegeldub seal kiirgust veelt ja liivalt, mis võimendab doosi. Ent ka igapäevane linnakeskkond pole kiirguse mõttes sugugi ohutu. Seejuures jõuab UV-kiirgus nahani ka pilvise ilmaga ning selle mõju koguneb ajas. Just see igapäevane, märkamatult kogunev doos on üks peamisi naha enneaegse vananemise põhjuseid.

SPF turvameheks Igapäevaseks kasutamiseks on mõistlik valida toode päikesekaitsefaktoriga vähemalt 30, kuid veelgi parem on SPF 50. Põhjus on selles, et enamik inimesi ei kasuta toodet piisavas koguses ning tegelik kaitse jääb seetõttu lühemaks ja nõrgemaks. Suurem SPF aitab seda veidi kompenseerida ning kaitseb kindlamini ka siis, kui kreemi ei kanta ideaalselt.

re

Oluline on valida toode, mis kaitseb nii UVA- kui ka UVB-kiirguse eest. Rannapäeval tasub eelistada SPF 50 toodet, mis on veekindel ja hea püsivusega, nii et see kaitseks nahka tõhusalt ka higistamise ja ujumise ajal.

Päikesekaitse valikul tasub lähtuda eelkõige oma nahatüübist. Rasusele ja aknele kalduvale nahale sobivad paremini kerged, õlivabad ja mittekomedogeensed geelid või piimjad emulsioonid, mis ei ummista poore ega jäta nahale rasket tunnet. Kuiv nahk vajab seevastu niisutavamat kreemi, mis aitab toetada naha kaitsebarjääri. Tundliku naha (ka rosaatsea või allergilise naha) kaitsmiseks tasub eelistada võimalikult lihtsa koostisega tooteid ning sageli sobivad sellele nahatüübile hästi ka mineraalsed ehk füüsikalised filtrid. Mineraalsed filtrid, nagu tsinkoksiid ja titaandioksiid, toimivad peamiselt naha pindmistes kihtides ning on seetõttu sageli paremini talutavad. Samas võivad mineraalsed päikesekreemid jätta nahale kerge valkja tooni, mis ei pruugi kõigile kosmeetiliselt meeldida. Kõige tähtsam on leida selline toode, mida on mugav ja mõnus regulaarselt kasutada. Mõnikord räägitakse ka päikesekreemi allergiast, kuid see on siiski pigem haruldane. Sageli ei ole probleem päikesekreemis, vaid mõnes konkreetses koostisosas (keemilised filtrid, lõhnaained, säilitusained), mis nahka ärritab: tekitab punetuse, sügeluse, kipi-

tuse või lööbe. Kui nahk kreemile reageerib, tasub proovida mõne teise koostisega toodet ning eelistada võimalikult lihtsat ja hästi talutavat päikesekaitset.

Kaitse, mis ei vea alt Kuldreegli järgi tuleb päikesekaitset uuendada iga kahe tunni järel. Higista-

Kõige tähtsam on leida selline toode, mida on mugav ja mõnus regulaarselt kasutada.

des, ujudes või nahka rätikuga pühkides on vaja kaitset sagedamini uuendada. Kui suur kogus kaitsekreemi on naha turvamiseks piisav? Näole sobiva koguse saab kahe sõrme reegli järgi: kanna üks triip kreemi nimetis- ja teine keskmisele sõrmele. Kogu keha kreemitamiseks kulub keskmiselt umbes peotäis või 3–4 supilusikatäit. Sellest väiksema kogusega langeb kaitse märkimisväärselt.

Kas mitut kaitsefaktoriga toodet üksteise peale kandes muutub kaitse tõhusamaks? Matemaatiliselt mitte – SPF 30 ja SPF 50 teineteise peal ei tekita SPF 80 kaitset. Tegelik kaitse sõltub eelkõige sellest, kui ühtlaselt ja piisavas koguses toodet nahale määrida. Küll aga võib toodete kihistamine olla kasulik juhul, kui see aitab saavutada piisava koguse või ühtlasema katvuse. Näiteks hommikul kannad näole päikesekreemi ning vajadusel lisad päeva jooksul peale

Ideaalne päikesekaitserutiin

Linnapäeval:

• Hommikul kanna näole, kaelale ja kätele SPF 30–50 päikesekaitset.

• Päeva jooksul uuenda kaitset, eriti kui viibid pikemalt õues.

• Kanna mütsi ja päikeseprille.

Rannapäeval:

• Kanna 3–4 supilusikatäit SPF 50 laia spektriga päikesekaitset üle kogu keha.

• Uuenda päikesekaitset iga kahe tunni järel ning kindlasti pärast ujumist, higistamist ja rätiga hõõrumist.

• Kombineerida erisuguseid kaitseviise: ole vahepeal varjus, kanna sobivaid riideid ja mütsi.

SPF-sisaldusega puudrit või spreid. Erinevaid päikesekaitsetooteid aga pole soovitatav ühekorraga omavahel segada, kuna see võib mõjutada nende toimimist ja vähendada kaitse ühtlust.

Tähelepanu detailidele Kõrvad, kael ja kukal, käeseljad, jalalabad, silmaümbrus ja huuled saavad palju päikest, kuid tihtipeale unustatakse just

need kohad kaitsmata, seetõttu tekivad sinna sageli esimesed päikesekahjustuse märgid. Huulte ja silmaümbruse nahk on õhem ja tundlikum ning seepärast UVkiirguse suhtes haavatavam. Päikesekiirgus võib huuli kuivata ja tekitada lõhesid, pikaajaliselt ka muutusi limaskestas. Silmaümbruses avaldub UV-kahjustus sageli enneaegse vananemise ja pigmendimuutustena.

Päikesetoodete välimääraja

Millist päikesekaitset valida? Kreem, geel, sprei, seerum, pulk või puuder? Ükski pole teisest tegelikult üle, vaja on vaid leida nahatüübile ja olukorrale sobiv lahendus ning kasutada seda piisavas koguses.

Kreemid

Hea valik, kui sul on kuiv ja normaalne nahk, sest need niisutavad tihtipeale rohkem kui mõned teised vahendid.

Bioderma Photoderm Aquafluide päikesekaitsekreem SPF 50+ (40 ml) 24,96 €

BioNike Sun päikesekaitsekreem mineraalne SPF 30 (100 ml) 25,53 €

Spreid ja vahud

Geelid

Losjoonid ja piimad

Hea valik tervele perele, kuna neid on lihtne ja mugav peale kanda ning imenduvad ruttu.

BioNike Sun päikesekaitselosjoon

4D SPF 50+ (200 ml) 29,70 €

Babé Pediatric päikesekaitselosjoon 50+ lastele (100 ml) 32,96 €

Hea valik, kui on rasune ja aknele kalduv nahk, sest need ei ummista poore ja on ka head niisutajad.

Sensilis ülikerge matistav päikesekaitsegeel SPF 50+ (40 ml) 29,24 €

ISDIN Sun päiksekaitsegeel-kreem sport SPF 50 (100 ml) 34,25 €

Õlid

Hea valik eriti lastele ja sportlastele, kes tahavad kiirelt ja mugavalt kaitset uuendada. Vahupalli on mõnus ja kerge naha peal laiali jaotada.

Babé päikesekaitse sprei näole, juustele, kehale SPF

50 (150 ml) 28,20 €

Avène Sun päikesekaitsesprei SPF 50+ kogu perele (400 ml) 59,46 €

Hea valik eriti kuivale nahatüübile. Vahel sisaldavad ka komponente, mis jätavad naha kaunilt särama.

Avène Sun Mist Spray päikesekaitseõli SPF 30 (150 ml) 37,44 €

ISDIN Sun päevitust soodustav päikesekaitseõli SPF 30 (200 ml) 37,27 €

Seerumid

Hea valik linnatingimustes ja sobivad hästi päikesekaitse kihistamiseks.

Avène Sun Ultra Serum SPF 50+ sära andev (30 ml) 48,42 €

Eucerin Sun Oil Control päikesekaitseseerum SPF 50+ (30 ml) 51,13 €

Pulgad

Hea valik, millega huuled, nina ja silmaümbrus joonlaua täpsusega ära kaitsta. Mahub igasse käekotti, et vajadusel kaitset uuendada.

Babé päikesekaitsepulk

SPF 50 (30 g) 28,34 €

BioNike Sun päikesekaitsepulk SPF 50+ (9 ml) 17,41 €

Tooniga päikesekreemid ja kompaktpuudrid

Hea valik jumestuskreemi asendamiseks ja ühtlase nahatooni saavutamiseks. Sobivad eriti pigmentatsiooni ja rosaatsea korral ning tihtipeale kaitsevad ka sinise valguse eest.

Babé mineraalne Super Fluid

tooniga (50 ml) 28,22 €

Bioderma Photoderm XDefense päikesekreem SPF 50+ tooniv (40 ml) 33,93 €

Avène Sun kompaktpuuderkreem

SPF 50 (beige) (10 g) 42,96 €

ISDIN Sun kompaktpuuderkreem

SPF 50 (light) (10 g) 32,28 €

Minimalismi maagia:

Loomuliku, kumava ja suvise look’i saavutamiseks pole vaja prisket meigikotti, piisab kõigest paarist hästi valitud tootest. Tee proovi!

TEKST JA MEIK: GERDA MILLER

MODELL: LIIS

FOTOD: STINA KASE, SENSILIS SENSITIVE SKIN LAB

Päikeseliste päevadega tekib soov muuta oma igapäevane jumestus kergemaks, värskemaks ja õhulisemaks. Põhimõte „vähem on rohkem“ ei tähenda sugugi seda, et meigist tuleks täielikult loobuda. Sära andev päikesekaitse, kerge katvusega jumestuskreem, toonitud huuleõli ja ripsmetušš – rohkem polegi vaja.

Enne meigi pealekandmist on oluline nahk korralikult niisutada. Minu nipp on jätta näokreemi, SPF-i ja jumestuskreemi pealekandmise vahele vähemalt 5–10 minutit, et tooted jõuaksid ühtlaselt imenduda ning meik püsiks paremini ega „libiseks“ näol ringi.

Ekstra niisutuse saavutamiseks soovitan lisada ka Sensilis Skin Glow niisutavat ja sära andvat näokreemi (50 ml) 42,76 €, mis jätab naha mõnusalt pehmeks ja säravaks.

Näokreemi peale võiks kanda ka SPF-i kreemi, et saavutada tugevam kaitse. Kui kasutad päikesekaitsepulka, tee samast kohast vähemalt kaks tõmmet, et tagada ühtlasem ja tõhusam kaitsekiht. Tulemuseks on nahk, mis näeb välja terve, särav ja päikesest suudeldud – justkui oleksid äsja veetnud päeva värskes õhus.

Huuleõli kasutasin teadlikult mitmel otstarbel, et hoida oma meigikott võimalikult kerge. See sobib ideaalselt nii huultele, põskedele kui ka kergelt silmalaugudele, andes nahale õrna tooni ja värske elava efekti.

suvemeik 4 tootega

Niisuta:

Sensilis Skin Glow niisutav säraandev näokreem (50 ml) 42,76 € –  taastab naha värskuse ja nooruslikkuse. Sensilis niisutav päikesekaitsefluid hüaluroonhappega SPF 50+ (50 ml) 30,58 € – loodud vananemismärkide ja kuivuse ilmingutega tundlikule nahale.

Universaalne

efekt:

Sensilis huuleõli (3,5 ml)

Lisakatvus:

Sensilis Upgrade jumestuskreem pinguldav (30 ml)

47,57 € – kerge jumestuskreem, mis annab nahale loomuliku sära ja katvuse.

Niisutav huuleõli, mis lisab huultele õrna tooni ja läike, samal ajal neid hooldades ja kaitstes.

Fookuses on silmad:

Sensilis Endless pikendav must ripsmetušš (7 ml)

27,54 €

Pikendab ja eraldab ripsmeid, andes neile intensiivse musta tooni ning loomuliku, klompideta tulemuse.

Sära, mis kaitseb:

Sensilis päikesekaitsepulk SPF 50+ (10 g) Mugav päikesekaitsepulk, mis annab nahale tugeva kaitse ja samal ajal kauni kuma.

Unusta karedus!

Kuiva ja sügelevat atoopilist nahka aitavad turgutada Atoprel baaskreemid, mis on suurtes (300 ml) 38,90 € pudelites. Naha mikrobioomi toetavad kreemid sisaldavad kuni 45% funktsionaalseid lipiide, mis vähendavad naha karedust, sügelust ja pingulolekut. Kreemid sobivad kasutamiseks igas vanuses nii kehale kui ka näole.

Ilusa naha heaks

Lase oma nahal särada! Biotiin Collagen Skin Beauty pulber (100 g) 25,60 € sisaldab kollageeni, hüaluroonhapet, biotiini ja C-vitamiini, mis üheskoos moodustavad täisväärtusliku nahamenüü. Kollageen aitab hoida nahka sileda ja elastsena, hüaluroonhape hoiab naha niiskustaset, biotiin toetab naharakkude ainevahetust ning C-vitamiin kaitseb nahka ja aitab kaasa kollageeni moodustumisele. Sega üks mõõtelusikatäis pulbrit söögi või joogiga.

Kiire värskendus igal hetkel

Deo Dea deodorandipadjad (30 tk) 3,62 € eemaldavad tõhusalt higi ja lõhnad, nahka ärritamata. Lõhnad annavad hetkega värskustunde kus ja millal iganes seda vajad –kontoris, koolis, trennis ja reisil. Käepärane pakend mahub igasse kotti! Nahasõbralik koostis ei sisalda alumiiniumisooli, alkoholi ega mikroplasti. Valikus kolm lõhna!

Ilurelv biotiin

Biotiin on mikroelement, mis on tõeline tugi juustele, küüntele ja nahale. Kui sellest on puudu, võivad muutuda juuksed ja küüned hapraks ning nende kasv kiduraks, nahk aga kuivaks ning punetavaks. Bertils Biotin 10 000 mcg (60 tk) 16 € tabletid sisaldavad bioloogiliselt aktiivset ja looduslikult esinevat biotiini vormi, mis toetab rakkude energiavahetust ja keratiini tootmist.

Kõige kergem kaitse

Ülikerge tekstuuriga Avène Sun Ultra Serum SPF 50+ seerumid (30 ml) 48,42 € ühendavad nahahoolduse ja tõhusa päikesekaitse. Valikus on kolm uut seerumit: niisutav seerum aitab hoida naha niiskustasakaalu, täitev seerum toetab siledamat ja pringimat välimust ning säraandev seerum annab nahale värskema ja ühtlasema jume. Imemõnus kasutada – imenduvad kiiresti, jätavad naha pehmeks ning sobivad ka tundlikule nahale.

Tunned armi pärast muret?

sibula ekstrakt (Extr. Cepae), hepariinnaatrium, allantoiin

Geel vanade ja uute armide raviks pärast operatsiooni, traumat või põletust.

Sobib igasuguste armide ravimiseks;

Sobib täiskasvanutele ja vähemalt aastastele lastele.

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga. Näidustus: Hüpertroofilised, keloidsed, liigutusi piiravad ja kosmeetiliselt moonutavad armid, mis tekivad pärast operatsioone, amputatsioone, põletust, avariisid, kontraktuure, nt Dupuytren’i kontraktuur, kõõluste traumaatilised kontraktuurid ja tsikatritsiaalsed striktuurid.

www.contractubex.ee

Kas oled mõnikord mõelnud, miks mõnda ilutoodet võiks kasutada lõputult, teine aga jääb riiulile tolmu koguma?

Võti peitub sageli toote tekstuuris.

TEKST: EVELIN KIVILO-PAAS

FOTOD: ADOBE STOCK, APOTHEKA

Nahk ütleb kergusele

Juba mõnda aega ei kujuta tõhus nahahooldus endast paksu ja toitvat kreemikihti. Uue põlvkonna ilutooted lubavad samaväärset või isegi paremat tõhusust peaaegu märkamatu tundega. Näokreemid sulanduvad nahka puudutades veeks, päikesekaitsetooted meenutavad seerumeid, kehahoolduses vallutavad südameid piimad, seerumid ja jogurtid. Hüvasti, vahukoor! Tere, jogurt!

Uuringud näitavad selgelt, et just toote tekstuur – kergus, kiire imen-

duvus ja diskreetsus nahal – mõjutab märkimisväärselt, kui järjepidevalt seda kasutatakse. Eriti peab see väide paika päikesekaitse kohta, mille kasutamist mõjutab suuresti see, kui mõnus ja mugav see on.

Kaubamärgi Nivea tehtud uuringust eelmisel aastal selgus, et seitse inimest kümnest pidas tekstuuri väga tähtsaks teguriks toote valimisel. Rohkem kui veerand inimestest kinnitas, et väldib päikesekreemi kasutamist, kuna neile ei meeldi selle tekstuur, veel rohkem inimesi jätab selle aga

üldse kasutamata, sest neile ei meeldi, kuidas see nende nahal tundub. Kõige ebameeldivamaks peeti rasvast (41%), kleepuvat (38%) ning nahale kihi jätvat (22%) tunnet.

Kerged tooted on praktilised, sest need:

• on mugavad peale kanda;

• imenduvad kiiremini;

• on paremini kihistavad;

• sisaldavad multifunktsionaalseid koostisosi.

Kõik see aitab enda eest järjekindlamalt hoolt kanda, mis on ainult hea.

Avène niisutav

Hydrance AquaGel kreem-geel (50 ml) 35,95 €

Bioderma Photoderm

Xdefense tooniv päikesekreem SPF 50+ (40 ml) 33,93 €

Avène säraandev Sun

Ultra Serum SPF 50+ (30 ml) 48,42 €

• veekreemid

• geelkreemid

• kehaseerumid

• spreid

Babé Super Fluid tooniv emulsioon näole SPF 50 (50 ml) 26,67 €

Uuritud ja usaldusväärsed piimhappebakterid kogu perele

Kerguse trend 2026

• piimjad emulsioonid

• toonivad päikesekaitsekreemid

Sensilis Skin

Rescue kaitsebarjääri taastav näokreem (50 ml) 49,21 €

Isdin Sun päikesekaitseemulsioon

Magic hele SPF 50 (50 ml) 28,88 €

Alates 6. elukuust

UUS!

Babé kerge 24 h niisutav näokreem SPF 20 (50 ml) 21,57 €

Sensilis Filler seerum hüaluroonhappega (30 ml) 48,93 €

Isdin Sun päikesekaitseemulsioon

Magic näole SPF 50 (50 ml) 30,44 €

BioNike Hydractive niisutav kreem-geel (50 ml) 31,51 €

BioNike Body 24 h niisutav spreiõli (200 ml) 17,50 €

Alates 3. eluaastast

Alates sünnist

Tänu patendeeritud LongevityGuard™ tehnoloogiale püsivad piimhappebakterid avamata pakendis toatemperatuuril kaks aastat ja pärast avamist kolm kuud, säilitades oma elujõulisuse ja tõhususe ka igapäevasel kasutamisel.

LongevityGuard™-i tehnoloogiat kasutatakse BioGaia Protectise ja BioGaia Pharaxi tilkades.

Toidulisand. Toidulisandit mitte kasutada mitmekesise toitumise asendajana. Oluline on toituda mitmekülgselt ja tasakaalustatult ning harrastada tervislikku elustiili.

KÜSIS: EVELIN KIVILO-PAAS

FOTOD: KRISTIIN KÕUSALU, ERAKOGU, APOTHEKA

Kiire päeva värskusepuhang

Kuivšampoon on suurepärane kiirabi päevadel, kui juuksed vajavad värskendust, aga aega pesuks napib. Peale rasu vähendamise suudavad kuivšampoonid aga palju enamat:

lisada kohevust, tekstuuri ja värsket lõhna, pikendada soengu püsivust ning stiliseerida. Sõbrannad, heledajuukseline sisulooja Anni Rahula ja tumedapäine proviisor Marita Klaasen panid proovile kuivšampoonide suutlikkuse.

BIONIKE HAIR KUIVŠAMPOON (150 ML) 14,22 €

Marita: Hästi mõnusa lõhnaga kuivšampoon, toode neutraliseerib hästi rasuste juustega kaasneda võiva ebameeldiva lõhna. Nikkel-testitud ja säilitusainetevaba koostis sobib just tundlikuma peanahaga kasutajale ning pantenool ei lase juustel liiga kuivaks muutuda.

Anni: Väga tugeva survega toode ja kohe on tunda, et teeb tööd korralikult. Täiesti mõistetav, miks sel Buduaari lemmiku märgis peal on! Annab kiiresti ja mõnusalt värske tulemuse.

KLORANE KUIVŠAMPOON NÕGESEEKSTRAKTIGA (150 ML) 20,28 €

Marita: Sobib pigem rasusele peanahale, kuna nõgeseekstrakti kasutatakse rasuerituse tasakaalustamiseks. Minu tumedatel juustel jättis šampoon alguses kerge valkja kihi, kuid see hajus sisse masseerides. Parima tulemuse andis kasutamine väheses koguses.

Anni: Pihustades on väga intensiivne ja tõeliselt tugeva toimega. Klorane valikust ilmselgelt kõige tummisem, mille valiksin kindlasti siis, kui peapesu on juba mitu päeva edasi lükkunud. Toon on üsna valge, mistõttu sobib eriti hästi külmale blondile või heledale juuksele.

Marita: Kuivšampoon on olnud mulle tõeline abiline kiiretel päevadel, et pesukordade vahel anda juustele kiiret värskust. Kõige sagedamini kasutan seda reisidel ja tuka värskendamiseks. Eelistan hästi talutavaid ja kvaliteetse koostisega apteegitooteid. Minu jaoks on oluline, et toode ei muudaks peanahka kuivaks, juukseid raskemaks ega jätaks valget kihti. Ka lõhn peaks olema meeldiv ja tulemus loomulik.

KLORANE KUIVŠAMPOON

LINAEKSTRAKTIGA (150 ML) 20,28 €

Marita: Kuivšampoon jätab kerge ja koheva tulemuse. Juuksed näevad pärast kasutamist värskemad välja ja saavad juurde volüümi raskustundeta. Sobib eriti hästi kiireks värskendamiseks peene juuksekarva korral.

Anni: Kui eesmärk pole ainult rasu peita, vaid ka juustele kohe kohevust juurde saada, siis see teeb seda väga hästi. Nimigi reedab seda. Sobib tekstuuri lisamiseks eriti hästi mulle, kel õhukesed ja peadligi hoidvad juuksed.

Anni: Mul on alati kodus pudel kuivšampooni, sest äkilisi plaanide muutusi ja ootamatuid minekuid on pidevalt. Teinekord võtan selle kaasa ka lühemale reisile. Näiteks, kui on plaan õhtul jooksma minna ja hommikul on toimetusi. Ma arvan, et see on lapsevanemate elupäästja. Minu jaoks on tähtis, et kuivšampoon teeks oma töö ära. Kunagi olen sattunud ka sellise otsa, mis jättis juuksed nähtavalt kleepuvaks. Huvitav on see, et mulle tundub, et puhtama koostisega tooted ka toimivad paremini. Mul on väga õhukesed juuksed, nii et mulle meeldib lisada kuivšampooniga ka veidi volüümi.

RENÉ FURTERER NATURIA

KUIVŠAMPOON (200 ML)

20,59 €

Marita: Ei jäta juustesse raskustunnet ega kuiva tunnet. Lavendlivee lõhn mõjub puhtalt ja värskelt, juuksed jäävad pehmed ja hoolitsetud välimusega. Sobib hästi igapäevaseks kasutamiseks tundlikumal peanahal.

Anni: Teeb oma töö väga kenasti ära. Meeldib, et ei jäta juustesse liigset halli kihti, mida kuivšampoonid tihtipeale teevad. Jätab juuksed pigem pehmeks ja loomulikuks, mitte karedaks või raskeks. Hea igapäevaseks värskenduseks.

KLORANE KUIVŠAMPOON TUMEDATELE JUUSTELE (150 ML) 20,28 €

Marita: Hea valik tumedatele juustele, kuna erinevalt paljudest kuivšampoonidest ei jäta see nii nähtavat valget kihti juustele. Sisaldab kaeraekstrakti ja keramiide, koostis tundub õrn ning tulemus jääb õhuline ja loomulik.

IDUN VÄRSKENDAV KUIVŠAMPOON

(200 ML) 18,75 €

Marita: Sobib hästi neile, kes eelistavad lõhnatuid kuivšampoone. Värskendab juukseid kiiresti, jätmata neid raskeks või kleepuvaks.

Hajub hästi ega jäta nähtavat valget kihti. Sobib hästi tundlikule peanahale. Tulemus jääb pigem loomulik ja kerge.

Anni: Tundub testitud toodetest kõige õrnem.

Väga meeldiva lõhnaga. Kasutaksin seda päeval, kui tahan ainult kerget turgutust ja värskemat tunnet. Mõjub hästi hõljuvalt ega jäta juukseid raskeks.

KLORANE KUIVŠAMPOON KAERAEKSTRAKTIGA (150 ML) 20,28 €

Marita: Kaeraekstrakt tootes on rahustava toimega ja mulle tundub toode pehmem kui nõgeseekstraktiga versioon. Sobib hästi neile, kes eelistavad kergemat ja vähem tekstuuri andvat kuivšampooni. Mul jäid juuksed pehmed ja kergelt kohevad.

Anni: Jätab kõige puhtama ja värskema tunde. Mõjub kuidagi õhuliselt puhtana. Ei jää liiga raske, aga annab siiski korraliku värskenduse.

Eksperiment:

Üks nädal DIGIDIEEDIL

Lugu sellest, kuidas möödus üks nädal ilma lõputu skrollimiseta ehk kuidas ma oma elu tagasi sain või vähemalt proovisin saada.

Tähelepanu, tegemist on nutiseadmest eraldamise katseperioodiga. Positiivsete kõrvaltoimete tekkimine on prognoositav boonus ning tulemusi võib soovi korral jagada ka sotsiaalmeedias. Irooniline, kas pole!?

On mitu viisi, kuidas inimene jõuab digipaastuni. Üks on väljakutse – keegi viskab kinda ja sina püüad selle õigel hetkel kinni, tavaliselt siis, kui hakkad juba isegi kahtlustama, et aju on muutunud kümne sekundiga rahuldatavaks dopamiiniautomaadiks. Teine on aus tüdimus: kaardus kael ja peatumatu pöial, mis libistab ekraani nagu iseseisvat elu elav organ. Mind ei toonud siia kumbki. Mind tõi uudishimu.

Tahtsin teada, kas mu elu kolm alustala –uni, liikumine ja toitumine – saavad päriselt tugevama põhja, kui ma telefoni vähem kasutan. Või on see lihtsalt järjekordne ilus eneseabiidee, mis praktikas kuhugi ei vii.

Minu digielu enne paastu

Minu igapäevane digielu oli… noh, täiesti tavaline. Hommikul esimese asjana säras näkku telefoni kell. Vannituppa minekust sai automaatselt mitmekümneminutiline seanss – muusika, sotsiaalmeedia, sõnumid. Esimene tund päevast läks kuumaks juba enne, kui ma päriselt ärkasin.

Päeva jooksul planeerisin riietust selle järgi, kust oleks telefoni kõige mugavam kätte saada. Ja õhtuks, kui kõik tehtud, saabus see kõige oodatum hetk –kvaliteetaeg. Mina ja mu telefon.

Ma ei olnud katastroofiline sõltlane. Pigem see klassikaline Harju keskmine: ekraaniaeg 5 tundi ja 55 minutit päevas. Piisavalt, et mitte muretseda, kuid parasjagu, et tegelikult peaks.

Kõige rohkem hoidis mind kinni Instagram. Mitte niivõrd teiste elu jälgimine, vaid minu enda töö – postitused, story’d, reageerimine. Ja muidugi see süütu mõte, et vaatan korraks, mitu uut jälgijat on tulnud. Enamik ilmselt teab, millega see lõpeb.

Minu suurim motivaator ekraaniaega kärpida ei olnud statistika. See oli mu tütar.

REEGLID: mitte klooster, aga mitte ka vana elu

Ma ei läinud äärmusesse. Täielik digivaikus oleks olnud ebarealistlik – olen välismaal ja suhtlus käib paratamatult telefoni kaudu. Sotsiaalmeedia jäi alles ainult funktsioonina: Messenger ja WhatsApp – lähedastega suhtlemiseks, Instagram tööks – postitamiseks, mitte skrollimiseks. Töised e-kirjad olid lubatud. Arvuti samuti, kuigi see tundus peaaegu naljakas, sest olin harjunud kõike telefonis tegema. Telefon jäi alles, aga hääletule režiimile. Juba see muutis palju! Panin paika lihtsa kontrollküsimuse: „Kas ma pean seda sõnumit kohe lugema?“ Kui vastus oli eitav, siis jätsin Messengeri äpis kirja avamata ja vastasin sellele hiljem, kindlalt paika pandud telefoni kasutamise

ajal. Facebooki Messengeri ja Instagrami sõnumitesse saan päevas kümneid, vahel koguni sadu kirju, mida muidu avan jooksvalt ja vastan kohe. Nii juhtubki, et olen tihtipeale telefoni ori, kes pidevalt kellelegi vastuseid toksib. Võõrutuse ajal otsustasin, et midagi ei juhtu, kui vastan kirjadele kord päevas, ajal mil laps magab.

Eesmärgid olid lihtsad: parem uni, rohkem keskendumist ja see raskesti mõõdetav vaimne rahu.

Huvitaval kombel olin ma juba enne eksperimenti midagi sarnast kogenud. Kreekasse kolimine lõi minu ja meelelahutusmaailma vahele füüsilise distantsi. Kadus „pean pildil olema, muidu suren“ tunne. Tekkis küsimus, et kui geograafia aitab, kas aitab ka digitaalne distants.

ENNE KATSET: numbrid ja motivatsioon

Minu ekraani kasutamise aeg oli 5–6 tundi päevas. Suurima osa sellest võttis Messenger ehk suhtlus pere ja sõpradega. Instagram umbes 45 minutit, TikTok alla kahe minuti. Ülejäänu jagunes muude rakenduste vahel. Minu suurim motivaator ekraaniaega kärpida ei olnud statistika. See oli mu tütar.

Tema ei vaata ühtegi ekraani. Aga talle meeldib mu telefoni käes hoida ja sellega ringi joosta. Ja kui ma tahan, et tema huvi telefoni vastu kaoks, pean ma ise eeskuju muutma.

ESIMENE JA TEINE PÄEV: võõrutus

Esimesed kaks päeva olid üllatavalt rahulikud. Viisin telefoni teadlikult teise tuppa laadima, sest just õhtud olid mu suurim nõrkus. Need hetked, mil vajusin diivanile ja hakkasin lihtsalt kerima. Kui telefon oli füüsiliselt kaugemal, kukkus ka ekraaniaeg kolinal. Üks asi sai selgeks: telefoni haaramine on refleks, mitte vajadus, vaid liigutus.

Tekkisid ka fantoommärguanded – tunne, et telefon vibreerib, kuigi

ei teinud seda. Veidi naljakas. Veidi kõnekas. Õhtune skrollimine asendus raamatu lugemisega. Maria Callase elulugu „Diiva“, mis oli oodanud jõuludest saadik, sai lõpuks võimaluse. Ja see vahetus… oli rahustav.

KOLMAS KUNI VIIES PÄEV:

kohanemine

Kolmandal päeval toimus nihe. Hakkasin märkama pause. Neid väikseid hetki, mida olin varem täitnud telefoniga. Ja veel midagi – mu pea läks selgemaks. Imetamisega kaasnev ajuudu taandus. Kahe päevaga olin produktiivsem kui viimase aasta jooksul kokku. Ideed hakkasid tagasi tulema. Mitte väikeste sähvatustena, vaid voona. Ma sütitasin iseennast.

Lugesin rohkem. Olin lapse jaoks päriselt kohal. Suutsin keskenduda ka siis, kui ta minu kõrval häälekalt maailma avastas. Ja mis kõige praktilisem –

Minu suhe tehnoloogiaga muutus. See ei ole enam neutraalne tööriist, vaid võimas ja vajab piire.

ettevõtte raamatupidamine sai õigel ajal tehtud. Kui istusin midagi tegema, tegin selle ka lõpuni. Uinusin kiiremini ja uni muutus sügavamaks. Mõnel õhtul jäin kell seitse magama, ärkasin korraks ja uinusin uuesti. Keha võttis oma.

Eksperimendi tõeline pöördepunkt toimuski neljanda päeva õhtul. Mul ei olnud midagi teha. Ja ma ei tundnud vajadust telefoni järele. See oli uus. Kas mul oli igav? Ei. Mul oli huvitavam kui varem.

KUUES

JA SEITSMES PÄEV: muutused

Nädala lõpuks oli telefon kaotanud oma magnetismi. Ta oli olemas, aga ei tõmmanud enam. Sotsiaalne suhtlus muutus paremaks. Oli vähem sõnumeid, kuid rohkem sisu.

Otsustasin juba alguses, et loen sõnumeid ja vastan Messengeris õhtuti – ja see töötas. FOMO (fear of missing out ehk hirm millestki ilma jääda – toim) oli minimaalne.

Ma ei jäänud millestki päriselt ilma. Hea küll, välja arvatud üks hetk, kui selgusid Eesti filmi- ja teleauhindade tulemused ja ma tundsin kiusatust iga viie minuti tagant Instagrami värskendada. Aga isegi see läks üle.

Tõrked ja ausus Täiuslik see ei olnud. Näiteks tahtsin kontrollida UV-indeksit ja leidsin end sekund hiljem Instagramist. Automaatpiloot töötab kiiresti. Märguanded olin maha keeranud – ja see pani mõtlema, kas peaks mõne tagasi panema. Mitte selleks, et rohkem reageerida, vaid et vähem igaks juhuks kontrollida. Sest ausalt –99% asjadest ei vaja kohest reaktsiooni. Ja kui vajavad, siis helistatakse.

TULEMUSED

Uus keskmine ekraaniaeg: 4 tundi ja 11 minutit. Peaaegu kaks tundi päevas tagasi võidetud aega. Suurim üllatus oli see, kui kiiresti aju kohaneb. Me ei ole nii sõltuvuses, kui arvame. Me oleme harjunud. Kõige raskem ei olnud loobuda sisust, vaid harjumusest. Kõige suurem võit oli rahu. Vaikne, aga püsiv. Minu suhe tehnoloogiaga muutus. See ei ole enam neutraalne tööriist, vaid võimas ja vajab piire.

Kas ma jätkan digipaastuga? Mitte täielikult. Mõned põhimõtted aga jäävad: hoian telefoni hääletuna, skrollimine ei ole enam kvaliteetaeg ja teiste elu ei määra minu oma. Juhusliku kerimise asemel teen pigem ühe korraliku telefonikõne. Ausalt, see nädal ei võtnud minult midagi ära. See andis mulle hoopis aja tagasi. Ja natuke võimu ka.

ENE RAUDLA , kliiniline

KTehnoloogia on suurepärane sulane, aga halb peremees

psühholoog-pereterapeut

ethi kogemus on suurepärane ja aus sissevaade sellesse, mis juhtub meie ajuga tänapäevases inforikkas keskkonnas. Ta kirjeldab tabavalt „dopamiiniautomaati“ ja „fantoommärguandeid“ – need ei ole pelgalt sõnakõlksud, vaid reaalsed neurobioloogilised protsessid. Kui anname oma ajule puhkust lakkamatust stiimulist, hakkab aju end ise „tervendama“.

Kethi mainitud filter „Kas ma saan seda sõnumit hiljem lugeda?“ on psühholoogiliselt väga nutikas tööriist. See aitab aju automaatpiloodil vahet teha püsiväärtusega infol (nt põhjalik artikkel või raamat) ja kiirel infomüral (nt sotsiaalmeedia voog), mis pakub vaid hetkelist rahuldust, kuid ei jäta meisse midagi alles. Loobudes sellest, mis on kaduv, tekitame ruumi sellele, mis meid päriselt rikastab.

Miks on kasulik hoida nutikasutus kontrolli all?

on emotsionaalne erutus. Kui jätame õhtul sotsiaalmeedia kerimata, rahuneb närvisüsteem kiiremini ja uni on sügavam.

Vaimne kohalolu. Meie tähelepanu on piiratud ressurss. Vähendades ekraaniaega, anname selle ressursi tagasi oma lähedastele. Päriselt kohal olemine parandab suhete kvaliteeti ja vähendab üksildustunnet.

Emotsionaalne stabiilsus. Väheneb sotsiaalne võrdlemine ja

Peamine põhjus peitub meie vaimses vastupidavuses. Inimese aju ei ole evolutsiooniliselt loodud töötlema sellist kogust fragmenteeritud infot, nagu me tänapäeval läbi ekraanide saame. Pidev teavituste ootus hoiab meie närvisüsteemi kerges häireseisundis, mis tähendab kõrgendatud kortisoolitaset.

Digipaast või kontrollitud kasutus võimaldab meil väljuda „reageerimisrežiimist“. Kui me ei pea igale piiksule vastama, taastub meie võime süveneda ja keskenduda. See on nagu aju puhastamine mürast, et kuulda omaenda mõtteid.

Mis kasu toob teadlik ekraaniaja vähendamine?

Kvaliteetsem uni. Ekraanide sinine valgus pärsib uinumiseks vajaliku melatoniini teket, kuid veelgi olulisem

Soovitused lapsevanematele ja lastele:

Eeskuju on võimsaim tööriist. Laps ei kuula meie sõnu, ta vaatab meie käitumist. Kui vanem on telefonis, õpib laps, et see on maailma kõige olulisem asi.

FOMO (fear of missing out – hirm millestki ilma jääda). Me ei mõõda oma elu enam teiste inimeste filtreeritud hetkede põhjal, mis suurendab enesega rahulolu.

Kognitiivne võimekus. Nagu eksperiment näitas, taandub ajuudu. Suudame asju lõpuni viia ja oleme produktiivsemad.

Kuidas hoida ekraanide kasutamine kontrolli all?

Kõige olulisem samm on teha teadlik otsus. Muutus algab hetkest, mil sa ei luba endal enam lihtsalt triivida, vaid teed selge otsuse: „Mina juhin seadet, mitte seade mind.“ Ilma selle siseveendumuseta jäävad tehnilised võtted vaid ajutiseks pingutuseks. Otsusta, et sinu aeg ja vaimne tervis on väärtuslikumad kui järjekordne skrollitud meeter.

Kokkulepitud ekraaniajad. Selle asemel, et pidevalt keelata, leppige kokku kindlad ajad ja kestused. See õpetab lapsele eneseregulatsiooni.

Ühine analoogaeg. Looge traditsioone, kus tehnoloogial pole kohta – lauamängud, looduses viibimine või koos kokkamine. Digipaast ei tähenda tehnoloogiast loobumist, vaid võimu tagasivõtmist. Tehnoloogia on suurepärane sulane, aga halb peremees. Kethi kogemus tõestab, et me ei jää millestki olulisest ilma, vastupidi, me saame oma elu ja aja tagasi.

Soovitused

täiskasvanutele:

Füüsilised piirid. Ära usalda oma tahtejõudu, see väsib päeva jooksul. Pane telefon laadima teise tuppa või määra kodus nutivabad tsoonid, näiteks söögilaud ja magamistuba.

Teavituste audit. Lülita välja kõik märguanded, välja arvatud helistamine. Kontrolli rakendusi siis, kui sina seda otsustad, mitte siis, kui telefon seda nõuab.

KADI

miljon sammu

Mõnele on liikumine teadlik otsus, teisele aga elu loomulik osa. Rapla Selveri apteegi farmatseut Kadi Aadna kuulub viimaste hulka. Tema päevadesse mahub sageli 20 kilomeetrit liikumist, vahel rohkemgi. Kusjuures see pole talle pingutus, vaid harjumus.

TEKST: KADRI KÜTT l FOTOD: ERAKOGU

Kõndimine on Kadi jaoks suur nauding. Aktiivne liikumine on tema päeva loomulik osa ja hea enesetunde allikas. Kadi kogutud kilomeetrid ja sammud on muljetavaldavad, kuid need pole tulnud lihtsalt otsusest. Juba gümnaasiumist saati on ta eelistanud käia jalgsi pikemaid ringe. „Hiljem kolme lapse vankrit lükates kogunes samuti märkamatult kümneid tuhandeid kilomeetreid,“ räägib Kadi.

Liikumine, mis tuli ellu märkamatult

Liikumine on muutunud Kadi jaoks teadlikumaks siiski alles viimastel aastatel, kui tema ellu tuli jumpingu-treening batuudil. Esialgu tegi ta trenni pigem rahulikult, kuid teisel aastal hakkas osalema ka treeneri väljakutsetes. „Maksimalistina läksin ma neile vastu eesmärgiga võita… ja võitsingi!“ sõnab Kadi. Ta on osalenud ka mitmel kõnnivõistlusel ning rekordkuu on olnud kuum juunikuu 615 kilomeetriga. Suure osa oma toonastest kõnnitiirudest tegi ta varahommikul, startides juba 5.45, et jõuda seejärel õigel ajal tööle. Selleks, et oma eesmärk täita, oli vaja päevas kõndida vähemalt 20 kilomeetrit.

Möödunud aasta aprillis võitis Kadi ka Rapla maakonna sammuvõistluse 1 079 989 sammuga. Nüüd on kõnniväljakutsetele lisandunud jooksud ja muudki liikumisviisid. „Ühtäkki avastasin, et jaksan ka joosta ja nüüd jooksen kolmneli korda nädalas 10–15-kilomeetriseid distantse,“ räägib Kadi.

Üks eredamaid ettevõtmisi Kadi

jaoks oli eelmise sügise kahekuuline proovikivi, kus osalejatel tuli koguda võimalikult palju liikumiskilomeetreid kas kõndides, rattaga sõites, joostes, rulluisutades või -suusatades. „Paika olid pandud tähised, et läbides kahe kuu peale 500 km, oled hobune, 750 km korral hunt ja 1000 km korral kotkas.

Teadsin kohe, et minust peab saama kotkas!“ avaldab Kadi. 61 päevaga kogus ta 1030,74 km: jooksis 173,79 km, jalgrattaga sõitis 262,29 km ja kõndis 620,69 km. Väljakutse lõpetas ta ainsa kotkana. Rattasõit aitas koguda hulga kilomeetreid ning enamiku ajast ta lihtsalt kulgeski looduses.

Päev, mis liigub koos temaga

Kadi ei pea liikumiseks eraldi aega leidma, sest see on loomulik osa tema elurütmist. Tema hommik algab sageli kõnniga. Näiteks kõnnib ta tööle 5,3 kilomeetrit või teeb päeva käivitamiseks niisama värske õhu tiiru pärast seda, kui on lapse lasteaeda viinud ja tööpäevani veel aega. Ilusa ilmaga kõnnib ta töölt koju ringiga: viie asemel tuleb sel juhul kokku 10 kilomeetrit. Kui päev tundub juba ette tihe ja ühtegi vaba auku, kuhu jooks või kõnd planeerida, ei paista, ärkab ta hommikul enne, kui pere tõuseb ning teeb oma planeeritud tegevused ära.

Peale selle käib Kadi kaks korda nädalas jumpingu-trennis. Ka kodus treenimiseks on tal batuut ja hantlid. Talviti vahetab Kadi jooksu suusatamise vastu, mis on üks tema kirgedest. Suvel armastab ta rulluisutamist ja sõidab rattaga.

Liikumisest on kujunenud ka Kadi pere elu osa. Kõnnitiirule minnes hüüab ta alati: „Nüüd on minek!“, ja tihtipeale tulevadki iluvõimlejatest tütred kaasa. Teinekord ka jooksuringile. „Ühe korra tulid tüdrukud minuga kaasa ka 35-kilomeetrisele rattamatkale. Seal oli neil küll väga raske, aga koos saime selle tehtud! Meie pere pisim on samuti liikumisega nakatunud ja kui ma kodus hantlitega treenin, peab temagi sellest osa saama,“ räägib Kadi.

Ei vaata isegi aknast välja Kui paljude jaoks sõltub liikumine ilmast või tujust ning põhjuseid, miks mitte välja või trenni minna leiab alati, siis Kadil see nii ei ole. „Mul ei ole vaja ennast motiveerida. Enamasti ma ei vaata isegi hommikul aknast välja, et näha, milline ilm parasjagu on. Kui olen pähe võtnud, et lähen jala tööle või on jooksmise aeg, siis teen seda

Kadi on osalenud ka mitmel

kõnnivõistlusel ning rekordkuu on olnud kuum juunikuu 615 kilomeetriga.

iga ilmaga – mind ei sega tugev tuul, lumehanged ega puhastamata kergliiklusteed,“ tunnistab Kadi.

Kõige tugevam motivaator on tunne, mis liikumisega kaasneb. „Pärast on lihtsalt nii hea olla: mõtted korrastatud ja meel erksam. Eriti vajalik on see tööpäeva lõpus, sest siis saan töölt koju kõndides kõik töömõtted peast pühitud ja olla tuppa astudes oma lastele heas tujus ja rõõmus ema,“ räägib Kadi.

Ent Kadil on olnud ka keerulisi hetki. Näiteks on ta saanud oma liikumismahtude kohta kriitikat, mida on tundliku inimesena südamesse võtnud. Sellest on aidanud üle saada sõbrannad, kes samuti liiguvad. „Nad on mind siis lihtsalt kõnniringile kaasa kutsunud ning kerge languse saab nii ühel hetkel seljatatud. Oluline on, et ma ise tunnen oma keha ja seda, kui palju on minu jaoks normaalne liikuda. Üle ma ei pinguta ja midagi läbi valu ei tee,“ räägib Kadi.

jooksutiiru kerged jõuharjutused värskes õhus.

Liikumine aitab hoida tasakaalu

Apteekritöös puutub Kadi iga päev kokku nii füüsilise kui ka emotsionaalse koormusega. Liikumine aitab tal sellega paremini toime tulla. „Olen migreenik ja enne tööd värskes õhus viibimine võib soosida peavaluvaba tööpäeva. Samuti aitab see pingetest vabaneda ja väsimust leevendada. Usun, et tänu sellele, et nii palju liigun, ei jää ma ka haigeks,“ ütleb Kadi.

Kolme lapse emana vajab ta hetki enda laadimiseks. Liikumine ongi tema aeg, mil kuulab muusikat, naudib looduse helisid või kogub uusi teadmisi koolitusi kuulates. Päris tihti veedab ta kõndides või joostes aega ka sõbrannadega. Vahel kujutab liikumine tema jaoks aga täielikku pausi. „Näiteks jumpingu-trenn on nii intensiivne, et 60 minutit ei ole võimalik mõelda mitte ühegi mure ega rõõmu peale, sa lihtsalt naudid liikumist,“ tõdeb Kadi.

Suure liikumissõbrana soovitab Kadi alustada väikestest sammudest, et tekitada harjumus. „Kui muidu koguneb päevas 4000 sammu, siis tasub proovida neid ühel päeval 1000 võrra rohkem koguda ja seejärel järjest mahtu kasvatada. Kasvõi parkida auto kaugemale või mõelda, kas igaks väikeseks käiguks on vaja seda üldse käivitada,“ jagab ta nippe.

Kadi kogub päevas vähemalt 15 000 sammu. Päevi aastas, mil ta seda ei tee, saab vaid ühe käe sõrmedel kokku lugeda. Tema sammudel ja kilomeetritel saab silma peal hoida Strava rakenduse kaudu, kuhu ta kõik oma tegevused üles laadib.

KÕNDIMINE –

lihtne ja tõhus tervisehäkk

Kui palju on piisav?

Maailma terviseorganisatsioon (WHO) soovitab täiskasvanutele ühes nädalas:

• vähemalt 150–300 minutit mõõdukat liikumist (nt tempokas kõnd);

• või 75–150 minutit intensiivset liikumist;

• lihaseid tugevdavaid harjutusi vähemalt kaks korda nädalas.

Värske Eesti elanike liikumisharrastuste uuring näitab, et soovitusliku tasemeni jõuab ligikaudu 46% inimestest, seega on arenguruumi endiselt palju.

Kas teadsid, et…

• kõndimine on Eestis kõige populaarsem liikumisviis, mida harrastatakse enamasti iseseisvalt ja igapäevaelu osana;

• 84% Eesti inimestest liigub vähemalt mingil määral, kuid 62% sooviks liikuda rohkem;

• liikumist sisaldavatel päevadel tunneb end õnnelikumana 76% inimestest ja 77% kogeb stressi vähenemist;

• 10 0 00 sammu ei ole kohustuslik eesmärk – tervisekasu tekib juba ka lühemast liikumisest;

• ka 10–15 minutit jalutamist päevas võib parandada meeleolu ja keskendumist;

• lühikesed liikumispausid tööpäeva jooksul aitavad vähendada väsimust ja parandada enesetunnet.

Miks just kõndimine?

Kõndimine on üks lihtsamaid ja kättesaadavamaid liikumisviise, mis ei nõua varustust ega eraldi aega treenimiseks. Regulaarne kõndimine aitab:

• vähendada stressi ja ärevust;

• parandada und ja meeleolu;

• toetada südame tervist;

• tõ sta töö- ja keskendumisvõimet.

Meditsiiniliselt on tõestatud, et liikumine toimib loomuliku stressimaandajana, sest aitab vähendada ärevust ja depressiooni sümptomeid ning parandada üldist vaimset heaolu.

Allikad: Maailma terviseorganisatsioon (WHO), Eesti elanike liikumisharrastustega tegelemine 2025 uuring , Harvard Medical School – Physical Activity & Health, Mayo Clinic – Exercise and stress / mental health

Kadi oma lemmikul Rapla Vesiroosi terviserajal suusatiirul.

Pärast

Rahuhetk pärast pingutust.

Sära oma loomulikus jumes!

Miks on hele nahk 2026. aasta suurim ilutrend? Nahaarstina näen, et tõeline ilu ei peitu päevitunud nahas, vaid naha loomulikus elujõus ja selle võimes püsida vastupidav väliskeskkonna mõjutustele.

Tekst: DERMATOLOOG DR ULVI LOITE, SCLINIC Fotod: TOOTJA

Kuigi sügavat päevitust peeti aastakümneid puhkuse märgiks, on tänaste teadmiste järgi see, mida nimetame jumeks, naha appihüüd ja DNA-tasandil toimunud stressi tagajärg. Maailma terviseteadlikud kuulsused, alustades Jennifer Anistoni ja Hailey Bieberi ning lõpetades tenniselegend Venus Williamsiga, on asendanud kunagise päikese kummardamise naha teadliku hoidmisega.

Hele põhjamaalase nahk on kingitus, mida tasub väärtustada. Tänapäevane päikesekaitse ei keskendu ainuüksi põletuse vältimisele, vaid naha mikrobioomi tasakaalule ja rakuressursside säästmisele. See tähendab naha loomuliku uuenemisvõime ja tervise hoidmist, et nahk ei peaks tegelema pideva kahjude tõrjega. Päikesekaitse on seejuures kõige tugevam liitlane. Selle suve kõige kaunim trend on lasta oma loomulikul tervel ja hooldatud nahal välja paista.

nõuannet suveks

1. UV blokeerimine on naha DNA-kaitse vundament. Vali laia spektriga UVA/UVB–toode, mis sisaldab DNA-d parandavaid ensüüme ja antioksüdante – nii kaitsed nahka ka oksüdatiivse stressi ja sinise valguse eest, mis põhjustavad naha enneaegset vananemist.

2. Hoia naha mikrobioomi. Liigne päike ja agressiivsed tooted võivad lõhkuda naha loomulikku kaitsebarjääri. Eelista päikesekaitsetooteid, mis toetavad naha mikrofloorat, hoiavad selle niisutatud ja vastupanuvõimelise.

3. Kaitse on ka moevalik. SPF-kreem on baas, kuid füüsiline barjäär on asendamatu. Kvaliteetsed UV-filtriga päikeseprillid ja laia äärega kübar on parimad õrna silmaümbruse naha säästmisel.

4. Uuenda targalt ja mugavalt. Päikesekaitsefiltrid lagunevad aja jooksul. Selle aasta trenditooted, nagu SPF-pulgad ja -udupihustid muudavad kaitse uuendamise lihtsaks ka liikuva eluviisi ja meigi korral.

5. D-vitamiin ilma fotokahjustuseta. Ära ohverda naha nooruslikkust, lootuses ammutada kontrollimatust UV-kiirgusest D-vitamiini. Turvalisem on hoida D-vitamiini taset toidulisanditega.

Babé pakub lahendusi – rohkem kui päikesekaitse

MÜÜT VÕI TEGELIKKUS?

Müüt 1: Päevitus on märk tervisest

Naha päevitusest ei saa rääkida, jättes mainimata naha süvakihte. Päevitus on vaid jäämäe veepealne tipp. UV-kiirgus, eriti UVA-kiired, tungivad sügavale pärisnahka, kus need tekitavad vabu radikaale, mis ründavad meie rakkude südant, DNA-d. Iga päikesepõletus ja isegi süütuna näiv päevitus jätab naharakkude DNA-sse jälje. Aastate jooksul vead kuhjuvad, põhjustades naha enneaegset lõtvumist, kortsude, pigmendilaikude ning halvimal juhul rakumuutuste teket. Kui nahk muudab värvi, on DNA-kahjustus juba toimunud. Tõeline tervis peitub naha ühtlases tekstuuris ja niisutatuses.

Müüt 2: Pilves ilmaga ja läbi klaasi päike nahka ei kahjusta See on üks sagedasemaid põhjuseid, miks tekivad ootamatud fotokahjustused. Kuni 80% UV-kiirgusest tungib läbi pilvede ning UVA-kiired, mis nahka vanandavad, läbivad hõlpsalt ka tavalise aknaklaasi. Kaitse on vajalik ka kontoris akna all istudes või autoga sõites.

Müüt 3: Päike ravib aknet ja kuivatab vistrikke

Ehkki esmapilgul võib näida, et päike

täiustab jumet, põhjustab UV-kiirgus naha sarvkihi paksenemist ja pooride ummistumist. Tagajärjeks on sügisene akne ägenemine. Lisaks muudab päike akne armid tumedaks ja raskesti eemaldatavaks.

KAS MINERAALNE VÕI

KEEMILINE FILTER?

Uuringud näitavad, et parim kaitse saavutatakse mineraalsete ja keemiliste fi ltrite kombineerimisel. Hübriidtooted ühendavad mõlema tüübi eelised: mineraalide (tsinkoksiid ja titaandioksiid) võime peegeldada ja hajutada UV-kiirgust ning keemiliste fi ltrite tõhususe kiirguse neelamisel. Kombineeritud koostisega tooted on nahal kergemad, ei jäta valget kihti ja tagavad laia spektri kaitse. Filtri valik sõltub ka naha seisundist.

Rosaatsea ja ülitundlik nahk. Päikesekaitse ei ole selle nahatüübi korral pelgalt ilu küsimus, vaid ravi osa. Mineraalsed fi ltrid on siin kuldstandard. Mineraalsed fi ltrid peegeldavad soojust eemale, hoides naha temperatuuri madalama ja vältides veresoonte laienemist. Proovi leida 100% mineraalsed alkoholija lõhnaainetevabad tooted.

Aknele kalduv nahk. Akne korral on võtmesõnad „õlivaba“ ja „mittekomedogeenne “. Kuigi mineraalsed fi ltrid võivad olla põletikuvastase toimega, tasub eelistada kergeid hübriid- või keemilisi fi ltreid, mis ei ummista poore ja on sageli matistavad.

Haigustevaba ja terve nahk. Probleemivaba naha korral on valikuvabadus suurim. Eelistada võiks hübriid- või keemilisi filtreid, mis pakuvad mugavat tekstuuri ja on meigi all peaaegu nähtamatud.

Kuiv nahk. Eelista hüaluroonhappe ja keramiididega tooteid, mis taastavad naha niiskusbarjääri ning takistavad veekadu päikese käes viibimise ajal. Lisaks tasub jälgida, et koostises oleks pehmendavaid osi, näiteks skvalaan või niatsiinamiid, mis rahustavad kuivusest tingitud ärritust.

Hüperpigmentatsioon. Kui su nahal on kalduvus pigmendilaikudele, vali raudoksiidiga rikastatud päikesekaitsekreemid.

Iga SPF-iga kaitstud päev on investeering, mis hoiab naha uuenemisenergia ja kollageenivarud alles nendeks aastateks, mil organism neid loomupäraselt vähem toodab. Sinu nahk on sinu lugu – hoia seda, et see püsiks särav ja terve aastakümneid.

ja e-apteegis ning Apotheka Beauty e-poes.

Babé päikesekaitsetooted on müügil Apotheka apteekides

Jälle need SÜGELISED!

Kuigi sügelisi seostatakse sageli kehvade hügieenitingimustega, võib haigus tabada igaüht. Dermatoloog dr Kairi Nurm selgitab, kuidas sügelised levivad, mismoodi neid ära tunda ja milliseid samme tuleks astuda nakkuse ennetamiseks ning raviks.

Mis on sügelised ja kuidas need levivad?

Sügelised on levinud nakkuslik nahahaigus, mida põhjustab sügelislest (Sarcoptes scabiei). Sügelislest elab naha pindmises kihis, uuristades sinna käike, kuhu muneb munad. Lestade ja nende väljaheidete tõttu tekib organismis allergiline reaktsioon, mis põhjustab tugevat sügelust.

Sügelised leviv ad peamiselt nahknaha-kontaktiga, kuid ka voodipesu, rätikute, riiete ja mänguasjade kaudu. Nakatumine eeldab tavaliselt pikemat füüsilist kontakti (10–15 minutit), mistõttu pole sügeliste saamine tõenäoline lihtsalt kätlemisel, kallistamisel või ukselingi puudutamisel.

L a steaedades ja koolides levib haigus kiiremini, kuna lapsed puutuvad sageli tihedalt kokku, jagavad ja kasutavad ühiseid esemeid ning ruume.

Sügeliste sümptomid

„ Intensiivne sügelus, eriti õhtuti teki all voodis olles ja pärast sooja dušši.

„ Väikesed punetavad punnid ja villikesed, mis paiknevad sageli sõrmevahedes, randmetel, küünarnukkidel, reite sisepinnal, tuharatel, kõhul ja meestel ka genitaalidel. Väikelastel võib lööve esineda ka peopesadel, taldadel, pea- ja näopiirkonnas.

„ Sügeliskäigud – 0,5 mm kuni 1 cm pikkused joonjad käigud, mis võivad olla otsast kaardunud. Lööbe võib

kergesti segi ajada allergia või atoopilise dermatiidiga, mistõttu on oluline õigeaegselt pöörduda arsti poole.

Kui kahtlustad lapsel sügelisi, siis:

„ Kontrolli nahka – pööra erilist tähelepanu sõrmevahedele, randmetele ja muudele tüüpilistele piirkondadele.

„ Jälgi sügeluse mustrit – sügelistele on omane õhtune ja öine sügeluse intensiivistumine.

„ Teavita kooli või lasteaeda, et ka teisi peresid saaks hoiatada ja vältida nakkuse levikut.

„ Alusta ravi – sügelised ei möödu iseenesest ja vajavad kohest ravi.

Sügeliste ravi

Sügeliste raviks kasutatakse esmavalikuna peamiselt permetriin-geeli*, mida kantakse kogu kehale (välja arvatud näole ja peanahale). Vajadusel kasutatakse ka retseptiravimeid.

Lisaks ravimisele tuleb läbi viia põhjalik kodune puhastus ning pesta riided, voodipesu ja rätikud, mida on viimase nädala jooksul kasutatud. Unustada ei tasu ka üleriiete, jalanõude ja mänguasjade desinfektsiooni.

Kui kahtlustate sügelisi, on soovitatav konsulteerida pere- või nahaarstiga.

Kolm peamist soovitust sügeliste vältimiseks:

„ Jälgi oma lapse nahka ja sügeluse esinemist, eriti kui koolis või lasteaias on teada haigusjuhtumeid.

„ Hoia head hügieeni – pese regulaarselt käsi ja vaheta riideid ning voodipesu.

„ Kui peres on haigestunu, ravige kõiki kontaktseid korraga ning tehke põhjalik kodune puhastus. Sügelised on ravitavad, kuid nende leviku peatamiseks on oluline kiire reageerimine!

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

Dr Kairi Nurm dermatoveneroloog

50 mg/g geel 30g

Permetriini LMP (Permetrinum 50 mg/g geel 30 g) kasutamine ja soovitused patsiendile

1. Riided

 Kogu kokku kõik riided, rätikud ja voodipesu, mida oled kandnud või kasutanud viimase 7 päeva jooksul. Pese vähemalt 60 kraadiga. Võimalusel kasuta kuivatit või triigi asjad läbi.

 Kogu kokku asjad, mida ei saa kõrge temperatuuriga pesta (nt kampsunid, sallid, kindad, joped, mantlid, jalanõud ja mänguasjad) ja pane need plastikkotti. Kui need on niisked, tuleb need enne kotti panemist kuivatada. Sule plastikkott õhutihedalt ja ära ava seda enne nädalat.

 Talvel, kui väljas on -20 kraadi või rohkem, vii esemed, mida ei saa 60 kraadiga pesta 1 ööpäevaks õue.

 Pehme mööbel ja vaibad tuleb võimalusel aurutajaga töödelda.

2. Ravimi kasutamis- ja hügieenireeglid

 Kanna ravimit kõrvatagustest allapoole kogu kehale. Ära unusta sõrmede ja varvaste vahesid, küünealuseid. Küüned peavad olema lõigatud lühikeseks. Vajadusel raseerida, sest kehakarvad takistavad ravimi pääsemist nahale.

 Kanna ravim nahale õhtul enne magamaminekut.

 Seljale peab kandma ravimi keegi teine (kinnastega).

 Enne magamaminekut pane voodisse puhas voodipesu.

 Ravim peab nahal olema vähemalt 8 tundi.

 Kui vahepeal käid tualetis, pesed käsi, siis pead uuesti piirkonna ravimiga katma (labakäed, küünealused).

 Hommikul mine duši alla ning ravimi mahapesemise järgselt kreemita nahk niisutava kreemiga.

 Pane selga puhtad riided (pestud kõrge temperatuuriga).

 Vaheta uuesti voodiriided ja rätikud (kasuta kindaid) ja pane kasutatud voodiriided ja rätikud 60 kraadiga pessu.

3. Mida veel teada…

 Ravi peab saama samaaegselt kogu sügeliste diagnoosi saanud inimese perekond, isegi kui teistel löövet ei esine. Samuti peab informeerima isikuid, kellega on olnud nakatunul kokkupuude (nt lasteaias, koolis, treeningul jne).

 Pärast ravimi kasutamist võib sügelusetunne jätkuda veel mitu nädalat pärast sügeliste väljaravimist. Seda tekitab organismi allergiline reaktsioon naha pinnale jäänud surnud sügelislestadest.

KÄSIMÜÜGIRAVIM Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga. Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine: www.ravimiamet.ee või müügiloa hoidja esindajale Eestis. Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas!

Müügiloa hoidja ja tootja: SIA LMP Vietalvas 1 | LV-1009, Riga, Latvia

Müügiloa hoidja esindaja: Auxilia Pharma OÜ Pärnu mnt. 141, 11314 Tallinn, Eesti | info@auxiliapharma.eu

INGERi suvenoodid taldrikul

Söögivalmistamine on minu jaoks nagu muusikategemine – looming ja kunst. Luues stuudios teiste artistidega koos muusikat, oleme mitmekesi nagu ühe suure inspirat sioonipilve sees.

Sama on toidumaailmas. Lähen kööki ja lasen lihtsalt ideedel voolata. Igasse sellesse rooga olen poetanud killukesi päikselise suve toonidest.

RETSEPTID JA TEKST: INGER

FOTOD: KRISTIIN KÕOSALU

TOIDUAINED: LIDL

Suure kire toidu ja kokkamise vastu pärisin oma emalt. Juba väikesest peale olen teda köögis aidanud ning seeläbi palju õppinud. Kuna emale pakkus inspiratsiooni Prantsuse köök, on see mõjutanud ka minu maitset ja toiduvalmistamise stiili.

Mulle meeldib väga ka Itaalia köök, samas armastan ka eksperimenteerida fusiooniga ehk viia roogades kokku eri kultuure ja kokandustraditsioone. Nii võib vahel täiesti üllatuda!

Hindan kvaliteetseid tooraineid, maitsete tasakaalu ning hoolikalt valmistatud roogasid. Minu lemmik on tšilli, sest see annab igale toidule iseloomu ja mõnusat särtsu. Tšilliga on alati põnev

katsetada – see sobib nii soolastesse roogadesse kui ka üllatavalt hästi magustoitudesse. Õigesti kasutades toob see esile teiste maitsete sügavuse.

Sain kokkamiseks palju indu juurde „MasterChef Eesti: kuulsused köögis“ saatest, kus mul oli võimalus see teekond läbida paljude ägedate inimestega, valmistada ja presenteerida oma toite nii professionaalse žürii ees.

Sel suvel ühendan kaks suurt armastust – muusika ja kokkamise. Lähen foodtrack’iga mööda Eestit toidutänavate tuurile: annan kontserdi ja pakun iseteh-

tud tiramisusid. Kust mul see tiramisuvaimustus on tulnud?

Paar aastat tagasi käisin oma sünnipäeva tähistamas Orm Oja pitseerias ning sain seal proovida tema pistaatsiatiramisut. Olin sellest nii pahviks löödud, et mul tekkis tunne, et pean ise selle tegemise kindlasti ära proovima. Hakkasin katsetama ja maitsetega mängima. Ühel hetkel pakkusin seda ka oma perele ja sõpradele. Kuna kõigile väga meeldis, tundus mulle, et tiramisu võiks olla roog, mida mulle meeldiks väga valmistada ja katsetada eri maitsetega.

Jahutav arbuusi ja matcha KOHTING

Matcha’t ei pea jooma ilmtingimata piimaga, seda võib vabalt segada ka teistesse jookidesse ning kohtuda mõnusa värskendava maitseelamusega. Arbuus meenutab mulle alati suve. Kui kuskil müüakse arbuusijooki, olen esimene, kes selle poole jookseb.

Ühele

~ 200 ml värsket arbuusimahla

1 tl matcha’t

~ 50 ml sooja vett

1–2 tl laimi- või sidrunimahla jääd

(soovi korral) natuke mett või suhkrusiirupit

Sobitatud muusikapala:

„Head aega“ (ft. EiK).

See suvehõnguline laul sobib hästi värske ja kergelt eksootilise arbuusimatcha kõrvale. Ka selles muusikavideos on arbuusid esindatud.

Blenderda arbuus ja kurna mitu korda läbi sõela, kuni saad selge mahla. Täida klaas jääga ja vala peale arbuusimahl. Lisa laimi ­ või sidrunimahl. Sega matcha eraldi sooja veega ühtlaseks.

Vala matcha ­ segu aeglaselt klaasi ja lisa kaunistuseks paar mündilehte.

PILVEPEHMED gnocchi’d austerserviku, sidruni ja parmesaniga Olen Itaalias palju reisinud. Ühel korral astusime sisse ühte nonna (vanaema) restorani, kus sain esimest korda päris gnocchi’sid. Sinnamaani polnud ma neid ise kordagi teinud, küll aga olin proovinud poe omi. Ma ei saanud aru, kuidas inimesed neid naudivad! Nonna omi maitstes mõistsin, millised need peavad tegelikult olema. Hakkasin interneti abiga õppima, kuidas neid valmistada.

Nüüdseks on saanud gnocchi’d tomatikastme, tiigerkrevettide ja burrata juustuga minu signatuurroaks. Mõnikord valmistan neid ka seentega, näiteks suvel on need suurepärased kukeseentega või ka lihtsalt või-salveikastmes.

Nende tegemine pole küll väga lihtne ning võib tunduda natuke nagu mäkerdamisena, aga kui need on tehtud õigesti, maitsevad need imehästi.

Kahele

400–500 g kartulit

~ 300 g jahu (00 jahu)

1 munakollane

1 pakk jääd

200 g austerservikuid

2 spl võid

1 spl oliiviõli

KARTULI- GNOCCHI ’D

2 hakitud küüslauguküünt

1 väike šalottsibul

1 sl crème fraîche’i

~ 50 g riivitud parmesani

½ sidruni koor + mahl värske petersell sool, must pipar

Keeda kartuleid umbes 15 minutit, kuni need on pehmed. Lase neil mõned minutid jahtuda. Tambi kartulid läbi sõela või kasuta kartulipressi. Lisa tambitud kartuli peale munakollane ja jahu ning hakka seda taignaks sõtkuma. Gnocchi ­ tainas peab olema lõpuks selline, et ei kleepuks sõrmedele ehk lisa jahu nii palju kui vaja. Tee tainas palliks ja jaga see neljaks. Võta üks osa ja hakka seda näppude vahel rullima pikaks vorstiks. Lõika sellest umbes 1 cm tükid, mis näevad välja nagu padjad või pilved. Aja vesi potis keema ja lisa soola. Võta üks ports gnocchi ’sid ja laota keevasse vette. Gnocchi ’d on valmis, kui need tõusevad veepinnale, selleks kulub umbes 1–3 minutit. Valmis gnocchi’d pista jäävette, et need kokku ei kleepuks. Kui kõik gnocchi’d on valmis, siis kurna. Prae pannil võis või õlis kuldseks ja krõbedaks. Lisa riivitud küüslauku.

SEENEPÕHI

Prae austerservikud. Lisa või ja oliiviõli, seejärel sibul ja prae pehmeks.

Vala seened gnocchi ’dele. Sega juurde crème fraîche, parmesan ja petersell. Lisa veel natuke soola, pipart ning sidrunikoort.

Sobitatud muusika:

„Kollane maja“. See roog on kodune ja maalähedane, samas eriline ja pilkupüüdev –täpselt nagu üks kollane maja. Maitsed on mahedad, aga siiski meeldejäävad.

MEHHIKO RADADEL:

suitsune kana, misomais & laim

See roog viib mind rändama Mehhikosse, kuigi kanamarinaad põikab pigem minu koduste maitsete juurde. Pitasaia asemel võib serveerida toitu ka tortiljadega. Igal juhul on saialine siin omal kohal. Kahele

KANA:

4 kanakintsu (kondita)

1 spl suitsutatud paprikat

1 tl küüslaugupulbrit

1 tl sibulapulbrit

1 spl sojakastet

1 spl vahtrasiirupit

1 spl oliiviõli sool, pipar

MISO-MAISIKREEM:

2 maisitõlvikut

1 spl võid

200 g vahukoort

1 tl valget misot

½ laimi mahl sool

SEESAMI-LAIMI SIBUL:

1 punane sibul (õhukesed viilud)

1 laimi mahl

1 tl mett

1 tl seesamiõli näpuots soola (soovi korral) tšillihelbed

ISETEHTUD PITAD:

500 g jahu

1 tl soola

15 g suhkrut

7 g kuivpärmi

320 ml sooja vett

1 spl oliiviõli

MUUD LISANDID: koriandrit, fetajuustu, laim

KANA

Sega marinaadi ained kokku. Määri kana marinaadi sisse ja lase vähemalt 30 minutit, ideaalis 2–12 tundi maitsestuda. Küpseta ahjus 180 °C juures umbes 15–20 minutit või grilli.

MISO-MAISIKREEM

Rösti mais pannil või ahjus kergelt pruuniks. Lõika terad tõlvikutelt maha. Mikserda koos või, koore ja misoga. Lisa laimimahl ja sool.

SEESAMI-LAIMI SIBUL:

Sega viilutatud sibul kokku teiste koostisosadega ning lase 10–15 minutit seista.

PITAD

Sega koostisained kokku ja sõtku neist tainas 8–10 minutiga. Lase kerkida ~ 1 tund. Jaga pallideks ja rulli õhukesteks ketasteks. Küpseta tainakettaid väga kuumal pannil umbes 1–2 minutit mõlemalt poolelt, kuni tainas hakkab tõusma.

Pane maisikreem taldrikule ja aseta selle keskele kana. Pane kanade peale sibul ning soovi korral ka tilk tšilli ­ või oliiviõli. Soovi korral lisa koriandrit ja fetajuustu. Serveeri koos laimiga, mahlaga võid maitset veel rikastada. Kõrvale paku sooje pitasid.

Sobitatud muusika:

„Time after time“. Selles laulus on romantikat, salapära ja veidi vürtsi. Sama võib öelda ka selle roa kohta –magus, suitsune ja kergelt terav kooslus, mida tahaks nautida ikka ja jälle.

PÄIKSELINE sidrunikreemi- limoncello tiramisu

Minu repertuaaris on klassikaline, pistaatsia, sidruni-limoncello, Kinder Bueno, Rafaello ja matcha ning laktoosivaba tiramisu. Kuigi ma muidu kasutan tiramisus kohvi, siis selles versioonis kastan küpsised sidruni-limoncello kastmesse, mis annab roale hästi värske maitse.

Kuuele kuni kaheksale

SIDRUNIKREEM:

2 dl suhkrut

1 sidruni riivitud koor

4 muna

3 munakollast

2–3 sidruni mahl ~ 70 g võid

MASCARPONE -KREEM:

5 munakollast

100 g suhkrut

500 g mascarpone’t sidrunikreemi (maitse järgi)

3 munavalget

LIMONCELLO -SIIRUP:

1,5 dl suhkrut

1 klaas vett sidrunikoored limoncello (maitse järgi)

MUUD:

ladyfingers’i (Savoiardi) küpsised sidrunikoor (riivimiseks, kaunistuseks) sidruniviilud piparmündilehed

SIDRUNIKREEM

Sega kausis suhkur ja riivitud sidrunikoor, hõõru need sõrmede vahel kokku, et maitsed vabastada. Pane potti munad ja munakollased ning vispelda kergelt lahti. Lisa sidrunisuhkur ja sidrunimahl. Kuumuta keskmisel kuumusel pidevalt segades, kuni segu muutub kreemjaks. Kreem on valmis, kui see jääb spaatli külge kinni. Tõsta tulelt ja sega hulka või. Kurna kreem läbi sõela kaussi, kata ja lase 10–20 minutit külmkapis jahtuda.

MASCARPONE -KREEM

Eralda kahte kaussi 5 munakollast ja 3 munavalget. Munakollaste kaussi lisa 100 g suhkrut. Mikserda munakollaseid nii kaua, kuni nende värvus muutub heledamaks. Lisa munasegu hulka mascarpone, soovitatavalt poole koguse (250 g) kaupa. Vala hulka pool sidrunikreemist ja mikserda ühtlaseks. Vahusta teises kausis munavalged tugevaks vahuks. Sega munavalgevaht õrnalt mascarpone ­ sidrunikreemi hulka.

LIMONCELLO -SIIRUP

Pane potti suhkur, vesi ja sidrunikoored. Kuumuta, kuni tekib kergelt siirupine vedelik. Lase veidi jahtuda ja lisa limoncello.

Kasta ladyfinger’i küpsised siirupisse ja lao vormi põhja. Kata mascarpone ­

Sobitatud muusika: „Mio amore“. See magustoit on inspireeritud Itaaliast ning loob mõnusa ja romantilise õhkkonna, rõhutades roa päikeselist ja armastust täis meeleolu.

kreemiga. Riivi peale sidrunikoort. Korda kihte (küpsised + kreem), kuni koostisosad on otsas. Lase külmkapis seista vähemalt üleöö. Järgmisel päeval lisa peale õhuke kiht üle jäänud sidrunikreemi. Tõsta veel umbes tunniks külmkappi. Kaunista sidruniviilude, piparmündi ning soovi korral marjadega.

Võida Apothekalt kingitusi!

Eelmise numbri ristsõna õige vastus oli „... kergemana kevadesse“. Auhinna võitsid Regina Jõeleht Kärdlast, Leida Limberk Tootsi alevist, Annely Pent Soinastest, Meeli Luige Kiisamaa külast.

Seekord on auhinnaks neli komplekti Provisor toidulisandeid. Ühes komplektis on Vitamiin D + Oomega-3 + Q10 (60 tk), ilukummikommid (60 tk) ja Magnesium Drink and Go (125 mg 20 tk). aadressile Tartu. + Q10 (60 tk), ilukummi-

Vastused palume saata 10. augustiks aadressile vastus@apotheka.ee või Apteekide Koostöö AS, Naerata toimetus, Aardla 13, 50112 Tartu.

Kas oleme parasiidihooajaks valmis? Parasiidid igatahes on.

Liina Laaneoja, veterinaarparasitoloog

Selleaastane soe talv on parasiitide elu väga mugavaks teinud ja õues käivad lemmikloomad on kerge saak. Kui tavaliselt katab talvel maad lumi ning koerad ja kassid ei saa nii lihtsalt pinnases asuvate parasiidimunadega nakatuda, kassidel on jahipidamine raskendatud ja kirbud-puugid on külmaga passiivsed, siis sel aastal on kõik teisiti. Puugihooaeg on muutunud põhimõtteliselt aastaringseks ja ka talvekuudel on loomadelt kinnitunud puuke leitud. Kujunenud olukord annab põhjust meelde tuletada - miks on vaja oma loomi ja selle kaudu ka iseennast parasiitide eest kaitsta.

Kirbud on tüütud putukad ja meil paraku väga levinud. Peamine kahju mida nad loomadele ja inimestele teevad, on allergiat põhjustavad hammustused. Kuid lisaks sellel levitavad kirbud ka ühte paelussiliiki, mis nakatab nii koeri-kasse, kui inimesi. Oluline on teada, et nakkuse saamiseks on vaja (paelussi vastset sisaldav) kirp alla neelata! Niisama kirbuhammustusega paelussi nakkust ei saa.

Puugid teadagi levitavad ohtlikke nakkushaigusi ja seda nii loomadele, kui inimestele. Oma koera või kassi käest küll inimene puugi poolt siirutatud haigust ei saa, küll aga on lemmikloomad puukidele ideaalseks toiduallikaks ja ka transpordivahendiks, ehk siis kui loomal ei ole puugitõrjet peal, kannab ta puugid oma inimeste juurde.

Sääsed on ebameeldivad, seda me teame kõik. Pinisevad ja hammustavad ning kublad võivad ikka väga kõvasti sügeleda. Kahjuks ei ole see kõik. Sääsed levitavad naha- ja südameusse (Dirofilaria repens ja Dirofilaria immitis), kes paraku on jõudnud ka Eestisse. Eelmisel aastal oli meediast võimalik lugeda artikleid nii koertel leitud südameussidest, kui ka inimestel üksikjuhtudena leitud nahaussidest. Kui pisut googeldada, siis on kõik need artiklid hõlpasti leitavad.

Ussidest veel. Meil on lisaks tavapärastele siin levinud ümarussidele (peamiselt solkmed ja kõõrpead) juba paar aastat kanda kinnitamas põieussid. Kui kassil või koeral tekib põiepõletik, siis tasuks õues käiva looma puhul ka põieussi kahtlustada.

RAVIMIREKLAAM

Mida siis tegema peaks, et loomad ja inimesed oleks parasiitide eest kaitstud?

Välisparasiitide (kirbud, puugid, sääsed) puhul ei olegi muud head meetodit, kui tõhusad tõrjevahendid. Kuna puugid levitavad loomade peal toitudes erinevaid haigustekitajaid, võiks valida sellise vahendi, millel on puukidele peletav (toitumisvastane) toime. Peletav ja toitumisvastane toime tähendab seda, et puuk sureb enne seda, kui ta jõuab looma peal toituda ja haigusi üle kanda. Samas ei tähenda peletav toime seda, et puuk kellegi teise peale peletatakse. Pärast looma pealt doosi kättesaamist sureb puuk ära ning ei ole enam kellegile ohtlik. Kõikidel preparaatidel peletavat toimet ei ole ning osade ravimite puhul peab puuk doosi kättesaamiseks looma hammustama ja tema peal toituma. Lugege alati hoolikalt pakendi infolehti, pidage nõu loomaarsti või apteekriga ja valige oma loomale sobivaim puugitõrjevahend!

Siseparasiitide vastu võitlemisel tuleb meeles pidada, et suur hulk Eestis levinud koerte ja kasside siseparasitoose on zoonoosid, ehk siis ohustavad ka inimesi. Inimeste kaitseks on peamine meede hügieen: alati pärast loomadega kokku puutumist ning pärast aias töötamist tuleks pesta käsi, eriti enne sööma asumist! Samuti tuleb alati kokku koguda oma loomade tekitatud väljaheited, et need ei saastaks keskkonda. Maapinnale jäetud koera või kassi väljaheites olevad parasiidimunad muutuvad ajaga nakkusvõimelisteks ning on seeläbi ohuks nii loomadele, kui inimestele.

Samuti on vaja igale loomale luua induviduaalne parasiiditõrjeplaan, mis sõltub sellest, milline on looma elustiil ja kas peres on ka teisi loomi. Üldine soovitus aga võiks olla selline: tubastele loomadele võiks anda ussirohtu 1-2 korda aastas, õues käivatele koertele ja kassidele sõltuvalt elustiilist 4-12 korda aastas. Pikemalt ja põhjalikumalt saab nende soovituste kohta lugeda ingliskeelselt leheküljelt www.esccap.org.

NÄRIMISTABLETID KOERTELE

NÄRIMISTABLETID (afoksolaneer)

MAITSEV, LIHTSALT MANUSTATAV

KAITSE KIRPUDE & PUUKIDE EEST

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga. Kasutage veterinaarravimit vastutustundlikult! Käsimüügiravim. Ainult veterinaarseks kasutamiseks. Müügiloa hoidja: Boehringer Ingelheim Vetmedica GmbH, 55216 Ingelheim/Rhein, Saksamaa. Müügiloa hoidja kohalik esindaja: Boehringer Ingelheim RCV GmbH & Co KG Eesti filiaal, Dr. Boehringer Gasse 5-11, A-1121 Viin, Austria, Tel: +372 612 8000. RCV-PET-0079-2026

Naeratusega raskuste vastu

Raadi apteegi juhataja Kadri Petratshkov on veendunud, et naeratusega on võimalik paljudele raskustele vastu astuda.

Pealegi – see ei maksa ju midagi!

KÜSIS: EVELIN KIVILO-PAAS l FOTOD: ERAKOGU

1)Kuidas Teist apteeker sai?

Lõpetasin Tartu Ülikooli farmaatsia eriala 1991. aastal ja asusin tööle Tallinna Tõnismäe apteeki, mis oli juba siis valveapteek. Tudengite seas räägiti selle apteegi kohta pooleldi naljaga, et kord on seal kui Viiburi sõjakoolis. See tähendas distsipliini, täpsust ja kõrgeid ootusi. Apteeker omas ametis peab olema aus, viisakas ja heatahtlik nii apteegikülastaja kui ka kolleegide suhtes ning muidugi ülitäpne, töös eksimatu. Sel ajal esines tõrkeid ravimitega varustamisel, just importravimid olid tihtipeale defitsiit. Noore spetsialistina oli raske leppida teadmisega, et kõiki abivajajaid ei saa aidata ja vahel peab patsiendi saatma teise apteeki, sest asendust ei olegi. See kogemus suunas mind edasi tööle ravimifirmasse, et aidata kaasa ravimite paremale kättesaadavusele ja nende registreerimisele Eestis. Nüüdseks on ravimitega varustamise tugivõrgustik maailmas oluliselt arenenud ning ka minu kogemustepagas kasvanud. Abivajajad saavad olla kindlad, et abita ei jääda. Apteegitööst olin eemal ligi 20 aastat, nüüd aga olen töötanud üle 10 aasta taas apteegis.

2)Mis teeb apteekri töö eriliseks?

Apteekri töö võlu peitub vastutuses ja usalduses. Sageli tuleb langetada kiire otsus olukorras, kus apteegikülastaja kohta on terviseinfot vähe ning aeg piiratud, kuid terviselahendus peab olema patsiendile sobiv ning ohutu. Raadi apteek on olnud praktikabaas paljudele farmaatsiatudengitele. Koostöö noortega on inspireeriv ja motiveerib end pidevalt täiendama. Tudengitel on värsked

Kadri koos armsate Apotheka apteekritest sõbrannadega Pariisis.

teadmised ning meie omakorda aitame neil kogemuste ja praktiliste oskustega töösse sisse elada. Tänapäeval, mil pääseb lihtsalt ligi erisuguse tausta ja tasemega infole, muutub eriti vajalikuks oskus eristada usaldusväärset teaduspõhist teavet turundusmürast.

3)Mis on Teie lemmiktegevused vabal ajal?

Pühendan üsna palju oma vabast ajast Eesti Farmaatsia Seltsi (EFS) tegevusse, olles selle juhatuse liige. EFS ühendab farmaatsia eriala inimesi ja seisab eriala väärtuste eest, tegeleb farmaatsia ajaloo

talletamise ja täiendõppe korraldamisega. Osa ülejäänud vabast ajast jagan laste ja peagi pooleaastaseks saava pojatütrega ühise aja veetmisele. Need koosolemised muutuvad järjest tähenduslikumaks, sest lapselaps kasvab ja areneb justkui sekunditega. Sellest ei taha ilma jääda. Õpin ka prantsuse keelt, mis annab ajule võimaluse olla kauem vormis ja treenib mälu. Pealegi on see imelise kõlaga keel ja selle oskus kulub reisidel hästi ära.

4)

Kuidas hoiate oma tervist ja taastate energiavarusid?

Viiruste hooajal pööran erilist tähelepanu ennetusele ja kasutan ninaspreisid, mis kaitsevad nina limaskesta haigustekitaja eest või eemaldavad viirusi loputades. Pean vajalikuks regulaarset kätepesu. Päikesevaesel ajal on asjakohane toetada end D­vitamiiniga. Kiirematel ja pingelisematel tööperioodidel on minu kindel soovitus anda piisav aeg unele. Kevadel ja suvel aitab tasakaalustada päevatööd ja pakub rahulolu, kui saan aias lillede, marjapõõsaste ja viljapuude eest hoolt kanda. Häid emotsioone kogen heade sõbrannadega ühistel kontserdi­, teatrikülastustel ja puhkusereisidel.

5)

Üks hea mõte, mida tuletate endale meelde, kui elus tuleb ette mõni keerulisem hetk. Kui on probleem, mida saab lahendada, on kõik hästi. Samas mulle tundub, et kui parasjagu polegi mitte ühtegi probleemi ja kõik on hästi, siis on justkui kahtlaselt rahulik. Naerata! Naeratus ei maksa ju midagi! Ja kui palju see ümbritsevatele inimestele annab!