Naerata sügis 2026

P

8h

E

I

A JALIN A K

VA

BA

E

jooksul

S TA M I N

sisukord

18 10 36 53

22

68

59

SÜGIS 2026 4

Sügise rütmis

6

Uut apteegiriiulil

8

Uudised

10 Hendrik Sal-Saller – kogu elu muusik,

aga hiti retsepti ei tea

36 Apteegi salalabor: ravim patsiendi

mõõdu järgi 42 Plekike, miks sa tulid? 46 Juuksed lahkuvad põhjusega 50 Uut apteegis

16 Mõtteviisi värskendus

53 Taasta loomulik ilu

18 Sügisene kaitsekilp viiruste vastu

56 Sära loob sära juurde

22 Mehed, pingutame püksirihma!

59 40ndates elu parimas vormis

26 Müütideta sügis: kuidas valmistuda

62 Inimeste keskel, aga ikka üksi

­viirushooajaks

68 Parimad palad kapsast

30 Kõigepealt taldrik, siis purk

72 Ristsõna

34 Magneesiumi mitu nägu

74 Ette muretsemine ei aita SÜGIS 2026 NAERATA

3

juhtkiri

Sügise rütmis

S

eptember on justkui suve pikendus – kuu, mil kalendris jagub veel jooksuvõistlusi, ratta­ maratone, linnaosafestivale ja kodukohvikutepäevi ning metsad kutsuvad marju ja seeni korjama. Tasapisi annab suvi siiski teed kuld­ sele sügisele. Kool on taas alanud, suvilakontorid jäänud seljataha ning naaseme oma töö, koduste toimetuste ja huvitegevuste juurde. Kuigi pärast suve võib harjumuspärasesse rütmi tagasi jõudmine veidi aega võtta, oleme alati osanud kohaneda. Meie elurütm on läbi aegade käinud käsi­ käes valguse ja aastaaegadega. 25. septembril tähistatakse üle­ maailmset apteekrite päeva – päeva, mis on pühendatud proviisorite ja farmatseutide olulise rolli tunnus­ tamisele esmatasandi tervishoius. Apothekas oleme oma apteekrite üle siiralt uhked. Nad on iga päev olemas, et nõustada ja aidata inimesi terviseküsimustes. Selles ajakirjanumbris ütleb üks apteeker, et kõige rohkem rõõmustavad teda klientide head sõnad ja teadmine, et tema nõuandest oli abi. Apteekrite päeval tasub seda meeles pidada. Sügis toob lisaks värvikirevusele kaasa ka viiruste hooaja. Liikumine, mitme­külgne toitumine, piisav veejoomine, kvaliteetne uni ning tähendus­ rikkad suhted lähedastega aitavad lihtsalt, kuid tõhusalt oma tervist hoida. Kui siiski mõni tervisemure endast märku annab, tasub nõu küsida apteekrilt – olgu teemaks immuunsuse toetamine, koduapteegi täiendamine või vaktsineerimine. Ka sel sügisel tuletavad apteekrid meelde, kui on sinu kord sõeluuringul osaleda ning annavad soovijatele kaasa HPV kodutesti. Sõeluuringul osalemine aitab tervise eest hoolitseda, sest varakult avastatud haigusi on enamasti või­ malik tõhusamalt ravida. Kui saad kutse uuringule, võta see aeg enda jaoks ning julgusta seda tegema ka oma lähedasi. Pimedamate päevade saabudes võivad rohkem tähelepanu vajada ka meie vaimne tervis ja omavahelised suhted. Aasta alguses hakkasime rääkima üksil­ dusest kui tihti märkamata jäävast, kuid paljusid puudutavast vaimse tervise murest. Üksildus ei tähenda alati üksinda olemist – seda võib kogeda ka koolis, tööl või inimeste keskel, kui ei leita endale mõttekaaslasi või puudub tõeline kuuluvustunne. Sellest teemast räägime ka Naerata sügisnumbris. Tervist ei taga ainult head harjumused, vaid ka inimesed ja lood, mis meid inspireerivad. Ajakirja kaanel on alati stiilne ja naerusuine Hendrik Sal-Saller, kes tähistas tänavu oma 60. sünnipäeva. Juba aastakümneid on ta oma muusika ja muheda olekuga toonud rõõmu paljude eestimaalaste ellu. Uurime temalt, mis on tema vitaalsuse allikas. Soovin, et kannaksime endas edasi suvest kogutud soojust, energiat ja häid mälestusi. Hoiame oma tervist, märkame üksteist ning leiame rõõmu sügise värvidest ja uutest algustest. Marika Pensa, Apotheka juht

4 NAERATA SÜGIS 2026

Apteegiketi Apotheka ajakiri Naerata! on Eesti suurim terviseajakiri. Ilmub neli korda aastas. Järgmine number ilmub detsembris.

Peatoimetaja: EVELIN KIVILO-PAAS Keeletoimetaja: ESTER PÕLDMA Kujundus: ELLEN LEENE Väljaandja: APOTHEKA Kirjuta meile: toimetus@apotheka.ee Rohkem infot: apotheka.ee

Esikaane foto: KRISTIIN KÕOSALU Stilist: ALLI-LIIS VANDEL Rõivad: TALLINN DESIGN HOUSE (ENNOS, HANNES RÜÜTEL), STOCKMANN (CAP HORN, TED BAKER, LES DEUX, CALVIN KLEIN), ERAKOGU

UUT APTEEGIRIIULIL

Kõht kinni? Kui soolestik kangekaelselt jonnib, on tõhusaks abiks mikroklistiir Eficol Express (9 g 4 tk, 8,56€). Makrogooli sisaldav preparaat seob soolestikus vett ja muudab väljaheite pehmemaks ja mahukamaks, nii et see saab kiiremini soolestikust väljuda. See ei ärrita limaskesti ja sobib ka hemorroidide, soole ärritussündroomi ja proktiidi korral. Sobilik eri patsiendirühmadele mugavaks kasutamiseks.

Tervistavad tähekommid Sidrunimaitselised D-vitamiiniga kummikommid Vitamin D3 Pro Expert 1800 IU Junior (60 tk, 19,96 €) aitavad toetada koolilapse immuunsust. Toimekad kaaslased B12-vitamiin ja folaat teevad head aga närvisüsteemile ja vaimsele erksusele, et laps oleks valmis igaks koolipäevaks.

Leevendust väsimusele Nordlife magneesiumtsitraat (30 tk 18,23 €) toetab organismi igapäevast tasakaalu. Magneesiumtsitraat on hästi omastatav magneesiumi vorm, mis aitab tõhusalt ennetada magneesiumipuudusest tingitud vaevusi. Magneesium aitab vähendada väsimust ja kurnatust, on kasulik närvisüsteemile ja lihaste heaolule.

Emotsioonid tasakaalu Jõud tagasi! Pidev väsimus ja kurnatusetunne võivad vihjata sellele, et organismis on rauapuudus. Toidulisand Ferronol (500 ml 29,75 €) sisaldab rauda, C- ja B-grupi vitamiine ja foolhapet, mis toetavad normaalset vereloomet, hemoglobiini ja vere punaliblede moodustumist, et sul jätkuks jõudu, energiat ja võhma. Preparaat imendub tõhusalt ja on hästi talutav.

Toidulisandis Luxador Melafera Meelerahu (40 tk, 19,96 €) on koos ashwagandha ja jasmiingardeenia ekstrakt, mis toetavad vaimset tasakaalu ja heaolutunnet, kui stress on ligi hiilinud. Ashwagandha aitab suurendada organismi vastupanuvõimet pingeolukordades ja toetab lõõgastumist, vaimset ja füüsilist heaolu. Üks kapsel päevas võib olla abiks, et hoida emotsioonid tasakaalus ka tempokal eluperioodil.

Pai kõhule Parene Plant Enzyme Complex kapslid (30 tk 11,28 €) sisaldavad üheksat ensüümi ja võililleekstrakti, mis aitavad kaasa seedetrakti normaalsele talitlusele ning toetavad seedimist. Võilill ergutab seedimist ja toetab füsioloogilist pH taset soolestikus. Veganitele sobivad kapslid on gluteeni- ja laktoosivabad.

Toeks rakkudele Vaske vajab organism selleks, et säilitada sidekoe normaalset seisundit, toetada naha ja juuste normaalset pigmentatsiooni ja kaitsta rakke oksüdatiivse stressi eest. Bertils vask (2 mg 100 tk, 17,33 €) Vask sisaldab hästi omastatavat vase vormi, mis imendub hästi. Toodete juures on Apotheka e-apteegi hinnad.

uudised

us

Apteeker aitab kujundada tervemat homset

naer a t

25. septembril tähistatakse maailmas apteekrite päeva. Tänavu on selle päeva fookuses apteekrite suurem panus tervemasse tulevikku. Maailma Farmaatsia Organisatsioon soovib sellega teadvustada, et mida paremad on apteekrite võimalused oma teadmisi ja oskusi rakendada, seda enam võidavad sellest inimesed ja kogu ühiskond. Ka Eestis on apteekrite roll viimastel aastatel märga­ tavalt kasvanud. Ravimite väljastamise kõrval nõustavad apteekrid iga päev inimesi ravimite ohutu kasutamise, haiguste ennetamise ja tervisemurede korral ning aitavad sageli leida lahenduse juba enne perearsti vastuvõtule jõudmist. Apteek on koht, kust saab kiiret ja usaldusväär­ set nõu. Tänavune apteekrite päeva teema rõhutab, et tervem tulevik sünnib koostöös. Selle eeldus on, et apteekrite teadmisi ja pädevust saaks tervishoius veel rohkem rakendada ning selleks oleks olemas ka vajalik õiguslik raamistik ja riigi tugi. Nii muutuvad ka tervishoiuteenused inimestele kättesaadavamaks. Rahvusvahelisel apteekrite päeval tunnustame kõiki Eesti apteekreid, kes aitavad oma teadmiste, hoolivuse ja professionaalsusega inimestel teha paremaid tervise­ valikuid. Teie igapäevane töö aitab hoida ja parandada meie kõigi tervist!

Foto: Adobe Stock

Hooli oma tervisest – osale sõeluuringul!

Leia endale sobiv ­vererõhuaparaat Kodune vererõhuaparaat on paljudele väärt abiline, et jälgida vererõhuravi tulemusi või hoida lihtsalt silm peal oma tervisel. Kõrgvererõhktõbi kulgeb sageli ilma sümptomiteta ning just seetõttu tasub vererõhku aeg-ajalt kontrollida ka siis, kui enesetunne on hea, eriti alates 40. eluaastast. Regulaarne mõõtmine aitab muutusi varakult märgata. Õiget aparaati pole aga sugugi lihtne valida. Kas valida õlavarre- või randmeaparaat? Milliseid lisafunktsioone on veel vaja? Apotheka e-apteegist (apotheka.ee) leiab vererõhu­ aparaadi soovitaja. Vastates küsimustele, kellele aparaati otsid, milliseid funktsioone vajad või kas soovid tulemusi nutirakenduses jälgida, leiad kiiresti sobivaima seadme. Nõu võid küsida ka lähimast Apotheka apteegist.

8 NAERATA SÜGIS 2026

Vähi sõeluuringud aitavad avastada haigusi varases staadiumis, mil ravi on kõige tulemuslikum. Seetõttu tuletavad Apotheka apteegid ka sel sügisel meelde, et kui oled saanud sõeluuringu kutse, tasub seda võimalust kindlasti kasutada. Apteekides jagatakse rinna-, emakakaela- ja soolevähi sõeluuringute kohta infot ning emakakaelavähi uuringule kutsutud naised saavad soovi korral apteegist ka tasuta HPV kodutesti. Kodutest muudab uuringus osalemise mugavaks, see on sama kvaliteetne ja usaldusväärne kui tervishoiuasutuses võetud proov ning apteekrid annavad kaasa ka kasutamise juhised. Küsi julgelt HPV kodutesti Apotheka apteegist!

persoon

Hendrik Sal-Saller –

kogu elu muusik, aga hiti retsepti ei tea Smilers kõlab kõikjal. Hommikul toidupoes veedetud kümne minuti jooksul tiirutan riiulivahedes ringi lausa nende kahe laulu saatel. Samas ei paista hotellibaari noor teenindaja Sal-Sallerit üldse tundvat. „Ma ei tea, kas ma väga muretsen selle pärast, pigem ­meeldibki, kui mind ära ei tunta,“ muigab Sal-Saller.

„E

TEKST: TIINA KRUUS l FOTOD: KRISTIIN KÕOSALU l STILIST: ALLI-LIIS VANDEL RÕIVAD: TALLINN DESIGN HOUSE (ENNOS, HANNES RÜÜTEL), STOCKMANN (CAP HORN, TED BAKER, LES DEUX, CALVIN KLEIN), ERAKOGU

esti on selles osas lihtne koht, et niiöelda staarile jäävad alles väikesed rõõmud – saab rahulikult kasvõi poes käia, mida maailmakuulsad inimesed teha ei saa. Päris tore, kui täiesti suvaline inimene bensiinijaamas sind nähes küsib, kuidas läheb!“ ütleb Hendrik. Ta tellib ­cappuccino ja annab alustaldriku servale lisatud suhkrupaki kärmelt ettekandjale tagasi: „Seda ei lähe vaja!“

Suurejooneline sünnipäev

Aasta hakul tähistas ta oma 60 aasta juubelit. Number paistab usutav eeskätt selles mõttes, et Smilers ja SalSaller on publikule lavalt tuttavad tõesti aastakümneid. Samas ei paista Hendrik kaugeltki kui keskmine kuue­ kümnene Eesti mees. Ta näeb välja selline, nagu üks rokkstaar peakski nägema – kõhn, juuksepahmakaga, mille värv aasta-aastalt varieerub blondist sitikmustani, ehetega, millest mõnda kannaks hea meelega isegi, nagu ka Valentino Born in Roma parfüümi, mida tast hoovab. Ja siis see rokkarivaib. Hotellibaari tugitoolis istudes see muidugi kuigivõrd välja ei paista, aga niipea, kui kusagil algab Smilersi live, haarab bändi karismaatiline solist ­publiku kaasa nagu marutuul. Tavaliselt Hendrik oma sünnipäevadest ei hooli, pigem sõidab üldse kuhugi ära. Teatab sõpradele, et sünnipäev

10 NAERATA SÜGIS 2026

toimub seal või tolles punktis kusagil maailmas, kuhu olete lahkesti oodatud. „Aga siiamaani pole keegi kohale tulnud,“ naerab ta. Detsembris on nii sõpradel kui ka Smilersi fännidel lihtsam võimalus: Sal-Saller peab tänavuse ümmarguse sünnipäeva peo Unibet Arenal. Hendrik raputab pead pakkumise peale, et sel kontserdil võiks kõlada ka päris esimene tema kirjutatud lugu: „Kõige esimene lugu, mis ma tegin, oli nii banaalne, et seda ei kõlba mängidagi!“ Kontsert on seekord keskendunud rohkem temale, kuigi bänd seal kahtlemata mängib, sest poole elust on ta veetnud koos Smilersiga. Ent sünnipäeva-show’ lavale astub ka hulk teisi artiste. Kui Hendriku esimene pala on kadunud aegade hämarusse, siis seni viimasest loost „Kõik mängu“ räägib ­Hendrik meelsasti. „See on hästi selge tekstiga lugu. Režissöör Triin Ruumet tegi sellele ka video. Triin ise mainis kunagi vestluses, et talle bänd meeldib ja pakkus välja, et kui tuleb võimalus, teeks ta meile hea meelega video. Triinuga oli väga lahe koostööd teha ja talle endale oli see ka täitsa teistsugune kogemus mingi bändiga jaurata.“ Hetkel, mil Hendrik uut lugu kirjutab, ei taju ta veel, kas sellest saab superhitt. „Varem sain natuke aru, et mõnest loost võib tulla midagi rohkemat kui lihtsalt täitelugu plaadil, pigem mitte sõnade pärast, vaid meloodia jäi mind ennast kummitama. Aga sada protsenti kindel pole

persoon

Hetkel, mil Hendrik uut lugu kirjutab, ei taju ta veel, kas sellest saab superhitt.

SÜGIS 2026 NAERATA

11

persoon 90ndate algus Eestis oli erakordselt põnev aeg, siin juhtus kogu aeg midagi, eriti võrreldes Soomega, kus oli igav ja rahulik.

12 NAERATA SÜGIS 2026

persoon ükski asi. Pigem ongi parem, kui loo erilisust ei taju, sest siis sa ei hakka üle mõtlema.“

Lakkamatu suvi ratastel

Hendrik plaanis sel suvel valmis saada uue plaadi, aga seisis lõpuks silmitsi tõsiasjaga, et aega selleks lihtsalt ei jagu. Vaevu leiab nädala-paari jooksul ühe täiesti vaba päeva – ja siis tuleks see jätta taastumiseks. Sal-Saller tunnistab rahulolevalt, kuidas tal nüüdsama õnnestus erandlikult nautida sünnipäevakingitust, mõnepäevast puhkusepaketti LõunaEesti metsade vahel. „Suvel korraldavad inimesed asju palju rohkem. Ja see on väga okei, ma teen hea meelega rohkem korraga ja siis pean mingi vahe. Ma juba ootan oktoobri keskpaika, kui meil on Marbellas üks esinemine ja me jääme peale seda sinna natukeseks ajaks puhkama.“ Hendrik on just rääkinud emaga telefonis. Ema, endine laulja Anne Velli, ütles pojale, et mõtle, küll sul on tore elu, sa saad laulda ja sõita ringi toredates kohtades ning sulle veel makstakse selle eest raha. „Täpselt!“ naerab Hendrik.

Hittide retseptid

Oma laulude kirjutamise tagamaid ta lahti harutada ei taha, sest iial ei tea, kuidas mõni lugu oma edasist elu elama hakkab. „Teed mõne loo üldse mõtlemata kellelegi või millelegi, aga hiljem võib juhtuda, et see kuidagimoodi istub su ellu, nagu prohvet oleks selle ekstra sulle loonud,“ tunnistab Hendrik. „Kirjutan ju lugu niimoodi, et selles on midagi uut, midagi vana ja mis asi see kolmas oligi, mida pruutidele öeldakse? Mul on loos miski, mille oled ise läbi elanud, miski, mida sa tahaksid läbi elada ja kolmandaks, mida keegi teine on läbi elanud. Osa lugusid on rohkem tõepõhised, osa lugusid mitte nii väga.“ Mõni laul sünnib nagu muuseas, aga on ka neid, mille kallal tuleb muudkui pusida. Ja kui üldse miski välja ei tule, lendab tulemus prügikasti. Hendrikul pole välja pakkuda oma kõige isiklikumat lugu, sest ta usub, et igas loos on midagi temast endast. „Kui mul on midagi väga-väga halvasti, siis ma ei kirjuta midagi, vaid tegelen selle väga-väga halvasti asjaga. Ja kui mul on midagi väga-väga hästi, siis ma ei kirjuta üldse midagi, kuna ma tegelen selle väga-väga hästi asjaga,“ ütleb ta.

Tagurpidi Kalevipoja-elu

Tema teine perekond – Smilers – on tema selja taga olnud juba enam kui 30 aastat. See on nagu pikk kooselu, mis muutub aina paremaks, kus teravad nurgad ammu silutud. Laialiminekust pole bändis ammuilma juttu olnud, viimati oli see Hendriku sõnul päevakorral 30 aastat tagasi, enne kui Soomes tegutsenud Smilers Eestisse ümber asus. „Meil sai lihtsalt villand, Soomes ei olnud sel hetkel vist ühtki urgast, kus me poleks mänginud. Tagantjärele vaadates saan aru, et niisugust pikajuukseliste alt laienevate pükstega kaltsakate karja, kes inglise keeles hirmsasti rokib – no kellel seda Soomes nii hullult vaja oli? Me ise olime muidugi veendunud, et me oleme väga hea bänd – mis oli tõsi! Aga lõpuks väsisime peaga vastu seina jooksmisest ära – kokkuvõttes maksime kõik, mis me teenisime, kulude katteks tagasi.“ Eestisse tulek ei tundunud esialgu pääsemine, vaid vaheldus. „Aga siin olid ilusamad tüdrukud ka, nii et oli lahedam mängida. Siis me tegimegi tagurpidi Kalevipoega: käisime siin mängimas ja elasime Helsingis. Kuni mina kolisin vaikselt siia tagasi, lihtsalt ei jaksanud enam sõita,“ meenutab Hendrik. 90ndate algus Eestis oli erakordselt põnev aeg, siin juhtus kogu aeg midagi, eriti võrreldes Soomega, kus oli igav ja rahulik. Eestis sai ükskõik kui hullu idee kohe teoks teha.

Aastakümnete jooksul on Smilers ka Eestile mitu tiiru peale teinud, mängides nii kontserdisaalides kui ka küünides. Ja mitte ainult. Ka spaas basseini ääres.

Publik teeb kontserdi

Kõige olulisem kontserdi õnnestumises pole aga mitte toimumiskoht, vaid publik. Tänavu suvel esines bänd Tartus Antoniuse õues. Esimesest minutist oli selge, et kontserdil ei olnud juhuslikult sisse astunud inimesi, vaid kogu publik oligi kogunenud just Smilersit kuulama. Bändi 30. sünnipäeva kontsert mõni aasta tagasi oli Hendriku sõnul samuti väga eriline, kuna nii suurejoonelist show’d polnud nad varem teinud. „Publikufluidum ei teki kontserdikülaliste arvust – see ei pea olema tingimata 9000 inimest, võib olla ka 700 või veel vähem. Kõik sõltub sellest, kuidas inimesed ise seda õhtut endale ette kujutavad. Meie lihtsalt oleme nagu antennid, kes reageerivad publiku kaasaelamisele ja annavad seda omal moel tagasi.“ Smilers on täna 33 ja Sal-Saller 60. Need numbrid toovad iga aastaga lähemale hetke, mil bändiliikmed vaatavad üksteisele otsa ja võibolla viskab keegi neist ühel hetkel õhku küsimuse „kui kaua me seda veel teeme?“. „Me oleme mõelnud seda niimoodi, et kui endal enam tore ei ole, siis tõenäoliselt tõmbame oma tegemistega veidi kokku.“ Mitte ei paki pille kotti? Sal-Saller on tihtilugu näinud, kus mõni muusik või bänd käib suurelt välja, et nii, nüüd on viimane kontsert, viimane tuur Eestis. „Ja siis tehakse need kümme kontserti, võetakse kõik, mis võtta annab. Aga peale aastast vaikust tiksuvad tüübid tagasi lavale. Minu jaoks see on nagu halvaks läinud supp. Kui ma hüüan välja, et enam mitte iialgi, siis see ka nii jääb!“ lubab Hendrik. See otsus sünnib siis, kui tekib tunne, et Smilersit pole enam kellelegi vaja. „Ma arvan, et kui on hull kirg sees, siis jätkub neid kohti, kus vaikselt omaette mängida saab. Võibolla leidub isegi niisuguseid esinemispaiku, kus teha mõned kontserdid, kui ainult omavahel ei taha keldris koos käia,“ usub Sal-Saller.

Elu on ikka ilus

Seni ei ole Hendrik täheldanud, et tema muusikategemise rõõm hajuma kipuks või füüsiline jaks vähemaks jääks. „Kui esinedes peaks hakkama õhk otsa saama, siis järelikult tuleb tegeleda sellega, miks see juhtub,“ ütleb Hendrik. Liikumine on talle ülioluline kasvõi sellepärastki, kui palju tunde nad esinemistele sõites bussis istuvad. Nii liigutab ta end vabadel hetkedel ühel või teisel moel: käib jalutamas, jõusaalis, sõidab rattaga. Halbu harjumusi, mis elu liiga lühendaks, ta endal olevat ei tea. Kohvi ja tee sisse suhkrut ei puista, aga magusale kätt ette ei pane. „Eks ma söön ikka kõike ja üsna ebaregulaarselt ka veel kõigele lisaks,“ möönab ta. Hendrik tunnistab, et tajub küll lisanduvaid aastaid, aga ei muretse, kuhu üks või teine korts tekib. Tal on Soomes sõpru, kes lõid üsna varakult paljule oma elus käega. „Kui sa ise enam ei tunne mingit rõõmu asjadest, olemisest, siis elu pudeneb sul peost. Ma pigem mõtlen, et elu on ikka ilus. Just märkasin, et mu poeg postitas kuskile sarnase mõtte. Ma ütlesin – kurat, see on päris lahe, kui sa juba selles vanuses, 18-aastasena, oskad aru saada, et elu on ilus, sest üldiselt sel ajal käib kõik ju pau-pau-pau, proovitakse kõiki asju üle võlli võtta. Aga kui sa lihtsalt naudid hetke, oskad seda tähele panna, on see nii ilus.“ Teistele on Sal-Salleril soe soovitus – hoida oma tervisel silm peal korrapäraselt kontrollis käies. „Seda tasuks teha alates kolmekümnendatest eluaastatest. Mina seda nii vara SÜGIS 2026 NAERATA

13

persoon ei alustanud, pigem neljakümnendatest peale. Aga ma olen väga korralik nende asjadega, sest need lubavad probleemidele varakult jälile jõuda,“ sõnab ta.

Kui lava on kodu

Sal-Saller ütleb, et tunneb end ühtviisi õnnelikult nii laval kui kodus. „Eks see kodu on mul laval ka – mul on nagu kaks erinevat kodu. Kodu püüan hoida enda väga selge pelgu- või puhkusepaigana, kus ma saan olla omaette. Aga lava ma armastan samamoodi, see on teine kodu teiste tingimustega.“ Ta vaatab tänulikult tagasi suuremale osale elust. Kui mõelda, millist perioodi ta enam mingil juhul tagasi ei tahaks, võiks see olla teenistusaeg toonases Nõukogude armees, mida ükski täie mõistusega inimene taga ei igatse. Samas on möödunud aastad muutnud tollased negatiivsed mälestused pigem naljakaks. „Armeesse kaotatud aeg on metsik. Aga näiteks see ruutkilomeetrite hulk pestud põrandaid teeb nüüd pigem juba nalja. Jama aga läheb lõpuks meelest ära ning jäävad paar-kolm head sõpra, kellega sai koos need ajad läbi elatud.“ Negatiivne oma elus kiiresti unustada on üks omadusi, millega Hendrik rahul on. Samas juhtub endiselt päevi, kui absoluutselt kõik läheb aia taha. „Ma päris nii hullult seda masendust ei lase peale tulla, et täitsa teovõimetuks muutuksin. Mossitad, mis sa mossitad, mingil hetkel tuleb võtta endal kraest kinni ja hakata tegutsema. Minu põhiline mootor on see, et kunagi ei ole nii halb, et ei saa halvem olla – sellest hoiakust on ülilihtne edasi minna. Alates sellest, kui seda väljendit kuulsin, olen kasutanud seda nii-öelda eneseabiks.“ Paadunud optimist, ütleksid kõrvaltvaatajad selle kohta! Hendrik naerab nõusolevalt. Üks Soome sõber ütles tema kohta, et kui Sal-Saller on optimist, siis ta on täiega optimist, aga kui pessimist, siis ka täiega pessimist.

Hendrik, kes pole Sal-Saller

Lisaks juubelikontserdile ootab Sal-Sallerit peatselt ees teinegi põnev sündmus – ekraanile jõuab Jaak Kilmi mängufilm „Musta pori näkku“, mille aluseks on Hendriku ammuse kamraadi Mihkel Raua raamat ja millele ta koos Erko Laurimaaga on kirjutanud muusika. Kuigi raamatus oli Hendrik ühe tegelasena ära toodud ja tema eesnimega tegelane, keda mängib Erik Hermaküla, on ka üks filmi peaosalisi, ei näe Sal-Saller ekraanil iseennast. Filmitegijad on kinolinale toonud oma nägemuse raamatust, mis on tunduvalt pöörasem kui tegelikult juhtunu. „Ainus päriselt juhtunud asi filmis on see, et me sõitsime bändiga Võru festivalile, aga mitte sel moel, nagu see filmis näha on. Kojameest ma sel ajal üldse ei tundnud, mingit Läti trummarit meil bändis pole kunagi olnud, nagu pole ka juhtunud Mihkliga rivaalitsemist mingi tüdruku pärast. Poisid mängivad aga suurepäraselt, on meie sarnased, nii et saad aru kohe, kes on kes – väga lahedad tüübid on leitud,“ ütleb Sal-Saller. Film on eriline sündmus, aga selle kõrvalt tiksub oma rahus igapäevane elu. Uut muusikamaterjali on juba piisavalt kogunenud, nii et Hendrik mõlgutab edasi mõtteid uuest albumist. Igapäevased hästi tehtud mängud on suur väljakutse, et need ei muutuks endale ega teistele rutiiniks. „Tahame neid teha sisemiselt põledes, et ei oleks niimoodi, et ah, lähme teeme ära. Tasakaalu leidmine on tähtis – kui palju sa jaksad ja kui palju peaks seal vahel hinge tõmbama. Kui palju ja mida saaks veel paremini teha.“

14 NAERATA SÜGIS 2026

Helge mineviku igatsus Vahel unistab Hendrik, et tuleks tagasi see maailm, milles elasime veel mõned aastad tagasi. Et kõik see, mis praegu toimub, kaoks kuhugi ja sellest ei räägitaks. „Hea oleks ära võtta kümme, viisteist, võib-olla isegi kakskümmend aastat. Mitte vanuse pärast, vaid just selles mõttes, milline oli siis maailm – oluliselt helgema tulevikulootusega kui praegu. Nutitelefoni võiks samuti ära unustada. Kõik see Instagrami, Facebooki, TikToki maailm ja muu sotsiaalmeedia võiks ära kaduda,“ mõtiskleb Hendrik. „Seal kulutatud ajaga saab teha palju toredamaid asju kui skrollida ja lugeda, mida mingi naabrimees arvab ühest või teisest asjast, või vaadata, kes millist muna hommikuks sõi. Sel ei ole sisulist väärtust ja selle asemel võiks lugeda raamatuid või vaadata mõnda filmi või rääkida sõbraga juttu.“ Sal-Saller on olnud nelikümmend aastat laval, aga isegi nüüd ütleb ta, et ei tea, mida homne toob ja pole kindel, kas näiteks poole aasta pärast enam keegi tulebki Smilersi kontserdile. Nagu mis mõttes? „Absoluutselt! No ütleme päevapealt vast see ei muutu, aga kuu-kahega on täiesti võimalik. Ma kuidagi olen selle suhtumisega, et elu niikuinii teeb omad korrektuurid,“ sõnab ta. Samas ei näe ka kõige uskumatum tulevik tema jaoks kuidagi traagiline välja. „Mingi töö ma ikka leian kuskil,“ muigab Sal-Saller. „Kuskil toidupoes on ikka mõnda venda vaja, kes tõstab supipurke riiulitele või midagi.“

FARINGOSPRAY KIDS 100% looduslik abi kurgule – õrn looduse hoolitsus kõige väiksematele

FARINGOSPRAY KIDS

100% looduslik abi kurgule – õrn looduse ALATES 4. ELUAASTAS hoolitsus kõige väiksematele ÕLIBAASIL (ILMA ALKOHOLITA) ALATES 4. ELUAASTAS TOOTJA: SILVANOLS ÕLIBAASIL (ILMA(LÄTI) ALKOHOLITA) TOOTJA: SILVANOLS (LÄTI)

Külmal ajal või ilmade muutumisel muutuvad laste kurgud eriti tundlikuks. Kihelus, kuivus ja ebameeldiv tunne kurgus võivad kiiresti halvendada väikelapse enesetunnet ja tuju. Sellistel hetkedel soovivad vanemad turvalist, looduslikku ja õrna lahendust, mis ei aitaks mitte ainult säilitada kurgu mugavustunnet, vaid oleks ka lapsele kergesti vastuvõetav. Külmal ajal või ilmade muutumisel muutuvad laste kurgud eriti tundlikuks. Kihelus, kuivus ja ebameeldiv tunne kurgus võivad kiiresti halvendada väikelapseFaringospray enesetunnetKIDS ja tuju. hetkedel soovivad vanemad turvalist, looduslikku ja Läti tootja „Silvanols“ loodud toidulisand on Sellistel spetsiaalselt lastele alates 4. eluaastast kohandatud õrnakurgupihusti, lahendust, mis ei ühendab aitaks mitte ainult säilitada mugavustunnet, vaid oleks ka lapsele kergesti vastuvõetav. õlipõhine mis looduslike õlide ja kurgu ekstraktide jõu. Läti tootja „Silvanols“LOODUSE loodud toidulisand Faringospray KIDS on spetsiaalselt alates 4. eluaastast kohandatud KOLMEKORDNE JÕUD: ASTELPAJU, LIIVATEElastele JA PÄRNAÕIED õlipõhine kurgupihusti, mis ühendab looduslike õlide ja ekstraktide jõu.

Faringospray KIDS koostises on hoolikalt valitud looduslikud taimeõlid ja ekstraktid, mida iseloomustab õrn ja KOLMEKORDNE LOODUSE JÕUD: ASTELPAJU, LIIVATEE JA PÄRNAÕIED kõikehõlmav mõju lapse hingamisteedele ning limaskestale: Faringospray –KIDS koostises hoolikalt valitud looduslikud taimeõlid ja ekstraktid, mida iseloomustab õrn ja Astelpajumarjaõli aitab säilitadaon limaskestade normaalset seisundit. Õlikihike katab ühtlaselt ärritunud koha, niisutab kõikehõlmav lapse hingamisteedele ning limaskestale: ja kaitseb tundlikkemõju kudesid kuivamise eest. Liivateeõli ekstrakt – aitab säilitada kurgu, neelu ja suuõõne normaalset seisundit ning mõjub positiivselt hingamisteede Astelpajumarjaõli – aitab säilitada limaskestade normaalset seisundit. Õlikihike katab ühtlaselt ärritunud koha, niisutab mugavusele. ja kaitseb tundlikke kudesid kuivamise eest. Pärnaõieõli ekstrakt – koos liivateega aitab säilitada kurgu, neelu ja suuõõne normaalset funktsiooni ning on õrna Liivateeõli ekstrakt – aitab säilitada kurgu, neelu ja suuõõne normaalset seisundit ning mõjub positiivselt hingamisteede rahustava toimega. mugavusele. Vitamiin E – aitab kaitsta rakke oksüdatiivse stressi eest ja suurendab toote toiteväärtust. Pärnaõieõli ekstrakt – koos liivateega aitab säilitada kurgu, neelu ja suuõõne normaalset funktsiooni ning on õrna rahustava toimega. VALIVAD ÕLIPÕHISE PIHUSTI? MIKS VANEMAD Vitamiin E – aitab kaitsta rakke oksüdatiivse stressi eest ja suurendab toote toiteväärtust. Tavalised vee või alkoholi baasil valmistatud pihustid võivad põhjustada ebameeldivat kipitustunnet, mis on lastele MIKS VANEMAD VALIVAD PIHUSTI? ebameeldiv. Lisaks uhutakse need kiiresti ära ÕLIPÕHISE ja need võivad lapse tundlikku kurgu limaskesta täiendavalt kuivatada. TavalisedKIDS vee õlibaasil või alkoholi valmistatud Faringospray on baasil olulised eelised: pihustid võivad põhjustada ebameeldivat kipitustunnet, mis on lastele ebameeldiv. Lisaks uhutakse need kiiresti ära ja need võivad lapse tundlikku kurgu limaskesta täiendavalt kuivatada. Ei voola kohe ära: õli katab kurgu limaskesta kauakestva kaitsekihiga. Faringospray KIDS õlibaasil onüldse olulised Ilma etanolita (alkoholita): ei kipita ega eelised: ärrita lapse tundlikku kurku. Säilitusaineteta ja kunstlike värvaineteta: vaid puhtad, looduslikud koostisosad. katab limaskesta kauakestva kaitsekihiga. Eikasutamine: voola kohe ära: Mugav 90°õli nurga allkurgu pööratav pihustiotsik võimaldab toodet täpselt õigesse kohta pihustada. Ilma etanolita (alkoholita): ei kipita üldse ega ärrita lapse tundlikku kurku. Säilitusaineteta ja kunstlike värvaineteta: vaid puhtad, looduslikud koostisosad.Toote koostis ja toitained Soovitatavas ööpäevases doosis (3 pihustust) on hoolikalt tasakaalustatud kogus looduslikke aineid:

Mugav kasutamine: 90° nurga all pööratav pihustiotsik võimaldab toodet täpselt õigesse kohta pihustada. Kuidas Faringospray KIDS õigesti kasutada?

Toote koostis ja toitained Soovitatavas ööpäevases doosis (3 pihustust) on hoolikalt Kasutusjuhend: tasakaalustatud kogus looduslikke aineid: KIDS õigesti kasutada? Enne Kuidas kasutamistFaringospray loksutage pudelit korralikult. Pöörake pihusti otsikut 90 kraadi võrra vastupäeva. Kasutusjuhend: Asetage otsik suhu ja pihustage toodet. Enne kasutamist loksutage pudelit korralikult. Pöörake pihusti otsikut4.90 kraadi võrra vastupäeva. kasutada 1 Doseerimine: lastele alates eluaastast ja täiskasvanutele Asetage otsik suhu ja pihustage toodet. pihustus 3 korda päevas. Tähtis: kuni 6-aastastel lastel kasutada toodet ainult täiskasvanute Doseerimine: lastele alates 4. eluaastast ja täiskasvanutele kasutada 1 järelevalve all. Pärast pihustus korda päevas. pihustamist on3soovitatav mõne minuti jooksul hoiduda söömisest ja Tähtis: kuni 6-aastastel lastel kasutada toodet ainult täiskasvanute joomisest. järelevalve all. Pärast TOIDULISAND. TOIDULISAND EI ASENDA MITMEKÜLSET JA TASAKAALUSTATUD pihustamist on soovitatav mõne minuti jooksul hoiduda söömisest ja TOITUMIST EGA TERVEID ELUVIISE. joomisest.

TOIDULISAND. TOIDULISAND EI ASENDA MITMEKÜLSET JA TASAKAALUSTATUD TOITUMIST EGA TERVEID ELUVIISE.

kolumn

Mõtteviisi värskendus

Öeldakse küll, et kõik on uus septembrikuus, aga tegelikult ei pea muutma kaugeltki kõike, et elukvaliteet paraneks. Tihti piisab ka mõnest väikesest mõtteviisi muutusest, mis pikas plaanis toovad suure kasu.

K

TEKST: EIA UUS l FOTO: BRETTE SAAR

ui tahad mõnd uut harjumust juurutada, kulub uurimuste järgi selleks umbes 66 päeva. Kui suudad midagi teha 66 päeva järjest, muutub see edaspidi lihtsaks. Kaks tillukest soovitust, mille kasulikkusest praegu palju räägitakse, on hommikul esimese asjana õue minna ja nn päevavalgust võtta. Näiteks jood hommikukohvi õues, seisad päikeselaigus või teed jalutuskäigu kodutänaval. Teine, mida palavalt soovitatakse, on kümneminutiline jalutuskäik pärast iga söögikorda.

esikohale ja kõik muu pidi sinna ümber ära paigutama. See oli „püha“ aeg, kust ei varastanud ka lähedaste sünnipäevade või tööürituste nimel. Alguses on raske ei öelda, aga kui ei jää süütundesse virelema, vaid naudid lisaaega iseendale ja enda jaoks tähtsale, tuleb peagi ka kergus. *** Ma-saan-mentaliteet. Enamikul meist haamerdab kogu aeg peas: „Ma pean seda tegema, siis pean selle ära tegema, siis peab sinna minema ja sealt peab selle ära tooma.“ Jah, elus on palju asju, mis tuleb ära teha – süüa hankida, tuba korras hoida, lastega toimetada. Üllatavalt suur mõju on sellel, kui mõtled, et ma saan, mitte ei pea. Jah, teed sama hulga asju, aga peas haamerdab väiksem sundlus, et aina pean, pean, pean.

*** „Mul pole aega!“. Jah, meil ei ole aega Ma-peaksin-rohkemkõige jaoks, aga õpi sättima esiridadesse olulist. Enamikul meist on raske tähtsaimaks tegema-mõtteviis pidada stressi vähendamist. Aga stress ei kao tasub paljudel kodus muretsedes. Stressi kahjuliku mõju *** kahandamiseks saad teadlikult vähem muretvahetada mida-maSügis tähendab pimedust ja väsimust, peagi seda (näiteks paned kalendrisse iga päev saaksin-vähem-teha- ka kurvameelsust. Pimedamal ajal saame tõesti 10 minutit aktiivseks muretsemiseks ja muul mõtteviisi vastu. vähem vitamiine nii päikesest kui ka värskest ajal muremõtteid ei veereta), rohkem liikuda, toidust. Siis tasub tervist toetada liikumise ja rohkem magada, ning esikohale seada asjad, toidulisanditega. Aga ka enda tundeid seoses mis päriselt on praegu olulised. Näiteks pimeda ajaga on võimalik ümber programmeerida – saangi sel kuul on keskmes uue harjumuse juurutamine ja muu võib rohkem rahulikult tegeleda oma hobidega või hubaselt aega oodata või astuda iga päev samm unistuse täitumise suunas, veeta. kasvõi pisitilluke samm. *** Ma-peaksin-rohkem-tegema-mõtteviis tasub paljudel vahetada mida-ma-saaksin-vähem-teha-mõtteviisi vastu. Ruumi, aega ja õhku iseendale, oma tervisele ja soovidele ei teki juurde iseenesest, seda tuleb ise juurde tekitada. Kui soovid rohkem lugeda, on mõistlik võib-olla vaadata vähem telekat. Kui tahad laste kõrvalt rohkem aega iseendale, siis olenevalt nende vanusest on hea võib-olla esialgu õpetada neid iseseisvamalt mängima ja omale tegevusi leidma. Millele saaksid sina ei öelda? Kui ma hakkasin neli aastat tagasi rahvatantsutrennis käima, polnud mul kusagilt seda ekstra nelja tundi nädalas võtta, aga siis seadsin rahvatantsu

16 NAERATA SÜGIS 2026

*** Sügis on töiselt aasta kõige viljakam aeg, pean sellest maksimumi võtma – selle mõtte asemel võiksid mõelda, kuidas saaksid sel aastal rohkem sügist märgata, kogeda, ja rohkem kohal olla. Selleks pole tarvis teha ilmtingimata pikki matku loodusesse ja pidada piknikke vihmavarju all. Võib-olla otsustad igal päeval märgata hoopis mõnda ilusat pilve või lehte, pihlakamarju või jalutada tööle või toidupoodi teist­ suguse ringiga, kogeda teistsugust teekonda. Need võivad tunduda nii tibatillukesed soovitused, aga kui annad endale vähem piitsa ja rohkem aega, tänavad keha ja vaim sind kindlasti.

tervis

Sügisene kaitsekilp viiruste vastu Igal sügisel kordub sama: esmalt ilmuvad ühissõidukisse ja töökohtadele üksikud köhatajad, siis jõuavad koolist koju nohu ja kurguvaluga lapsed ning peagi räägitakse gripist, koroonast ja teistest hingamisteede viirustest. Kuidas ennast ja oma lähedasi selle eest tõhusamalt kaitsta? TEKST: KRISTA KIIN FOTOD: ERAKOGU, ADOBE STOCK

18 NAERATA SÜGIS 2026

tervis

V

aktsiin on üks tõhusamaid viise haigestumise riski vähendada. Kui haigus tikubki ligi, kulgeb see enamasti kergemalt, tüsistuste risk on väiksem ning haiguspäevi, mil kooli või tööle ei saa, on vähem. „Üle aastate on vaktsineerimise hõlmatuste langus Eestis peatunud ning hakanud tasapisi kasvama,“ nendib tervisekassa vaktsineerimise teenusejuht Hanna Jäe. „Näiteks gripi eest kaitsmine on tõusuteel. Eelmine hooaeg püstitas rekordi – kaitsesüsti käis tegemas ligi 200 000 inimest, kelle seas oli nii riskirühma kuulujaid kui ka nn tavainimesi. Ka paljud tööandjad võimaldasid oma töötajatele tasuta kaitset gripiviiruse vastu.“ Sellegipoolest jääb täiskasvanute hooajaline vaktsineerimine gripi vastu Euroopa riikidega võrreldes tagasihoidlikumaks, tõdeb Lääne-Tallinna keskhaigla nakkuskliiniku ambulatoorse nakkuskeskuse ülemarst-keskuse juhataja Kersti Kink. Seega enne, kui sügis toob gripihooaja, sagenenud Covidi-juhtumid ja uued reisiplaanid, on mõistlik vaadata üle oma vaktsineerimiskaitse.

Viirused ei anna armu

Köha, nohu, kurguvalu ja palavik ei teki pelgalt külmetusest. Sarnaste sümptomitega avalduvad hingamisteede viirusnakkused, sealhulgas gripp. Grippi iseloomustavad kõrge palavik, tugev lihas- ja liigesevalu, peavalu ning kuiv köha. „Gripp võib kulgeda raskelt ning sellega kaasnevad teinekord tõsised tüsistused, mis vajavad haiglaravi ning võivad halvemal juhul lõppeda isegi surmaga,“ Kersti Kink

Hea teada! Täpsema info 2026/2027. aasta vaktsineerimissoovitustest leiab www.vaktsineeri.ee Samuti kuvab nõuandeid riskirühmale Terviseportaal ning infot jagavad tervishoiutöötajad. Vaktsineerimisega seotud küsimuste korral saab pöörduda ka perearsti, -õe, apteekri ning perearsti nõuandeliini 1220 poole. Täpsemat infot apteekide kohta, kus koostöös arstide ja õdedega saab vaktsineerida, leiab vaktsineeriapteegis.ee

Hanna Jäe

nendib Kersti Kink. „Covid-19 võib omakorda põhjustada rasket kopsupõletikku, hingamispuudulikkust, tromboose ning neuroloogilisi tüsistusi, samuti tekitada pikaajalisi terviseprobleeme, mille sümptomid püsivad vahel kuid.“ Nii gripp kui ka Covid-19 kipuvad suurendama vahetult pärast nakatumist südameinfarkti ja insuldi riski, seda eriti vanemaealistel ja krooniliste haiguste põdejatel. Sagedane on respiratoorne sünt­ sütiaalviirus (RSV), mis põhjustab enamasti külmetushaigusele sarnaseid sümptomeid. „Pikka aega seostati seda viirust peamiselt väikeste lastega, nüüdseks on aga selgunud, et RSV tekitab igal aastal märkimisväärsel hulgal raskeid alumiste hingamisteede infektsioone ka eakatel,“ sõnab Kink. Ka krooniliste haiguste korral ja imikutel võib RSV kulgeda raskelt ning põhjustada kopsupõletikku, bronhioliiti või hingamispuudulikkust.

Kaitse algab enne viirus­ hooaega

Külmal ajal viibime rohkem siseruumides, kus ka viirused liiguvad kiiremini. Kaitse on tõhusaim, kui teha seda enne viirushooaja algust, septembris-oktoobris. „Kui haigusjuhte on vähe, ei tähenda see, et viirused oleksid kuhugi kadunud,“ nendib dr Kink. „Vaktsiin ei hakka toimima üleöö, selle kaitsev toime kujuneb välja umbes kahe nädala jooksul.“ Vaktsineerida võib kogu gripihooaja vältel. „Gripiviirused muutuvad pidevalt ning immuunsus varasemate tüvede vastu ei pruugi uute vastu piisavalt kaitset anda,“ sõnab dr Kink.

„Vaktsiinide eesmärk on õpetada immuunsüsteemi haigustekitajat ära tundma ja sellele kiiresti reageerima, ilma et haiguse peaks raskelt läbi põdema,“ märgib arst. „Pärast vaktsineerimist võib immuunsüsteem mõne päeva jooksul aktiivselt töötada, mistõttu võib mõnel inimesel tekkida palavik või väsimus. See on märk, et organism kujundab immuunvastust, mitte et organism oleks nõrgenenud. Meie immuunsüsteem puutub iga päev kokku sadade mikroobide ja antigeenidega. Vaktsiinidest saadav koormus on selle kõrval väike ega kurna immuunsüsteemi, nagu mõnikord ­arvatakse.“

Muutlikud haigustekitajad

Gripi- ja Covid-19 vaktsiinid on hooajalised, mistõttu tuleb nende haiguste vastu vaktsineerida igal aastal. „Kuna haiguse tekitajad erinevad, muutuvad ka vaktsiinid,“ märgib Eesti Proviisorapteekide Liidu juht Ly Rootslane. „Näiteks gripi­ vaktsiini toodetaksegi vaid üheks hooajaks ning Maailma Terviseorganisatsioon annab iga aasta alguses vaktsiinitootjatele soovituse vaktsiini koostise kohta.“ Kuigi dr Kingi sõnul on suuremal osal elanikkonnast varasema läbipõdemise või vaktsineerimise tulemusel tekkinud Covid-19 suhtes immuunsus, soovitatakse ajakohastatud vaktsiine jätkuvalt. „Soovitatav on see 65-aastastele ja vanematele, krooniliste haigustega ning nõrgenenud immuunsusega inimestele, aga ka hooldekodude elanikele ning tervishoiu- ja hoolekandetöötajatele.“ SÜGIS 2026 NAERATA

19

tervis

Kaitse end hooajaliste haiguste vastu! Tasuta gripivaktsiini saavad 2 lapsed vanuses 6 kuud kuni 7 aastat; 2 lapsed vanuses 8–18 aastat, kellel on terviseseisundi tõttu suurenenud risk raskelt haigestuda; 2 60-aastased ja vanemad; 2 teatud krooniliste haiguste põdejad; 2 rasedad; 2 ööpäevaringse erihoolekandeteenuse ja kogukonnas elamise teenuse saajad. Covid-19 vastu vaktsineerimise põhieesmärk on ära hoida haiglaravi vajadust ja surma riski. Ka üheks ohtlikumaks hooajaliseks hingamisteede viiruseks peetud RSV vastu on vaktsiin, mida soovitatakse riskirühmadele. „Vajadusel võib RSV-vaktsiini manustada koos gripi- ja Covid-19 vaktsiiniga, kasutades erinevaid süstekohti. See muudab vaktsineerimise mugavamaks ning tagab kaitse enne viirushooaja algust,“ selgitab dr Kink. Rasedana vaktsineerides kanduvad platsenta kaudu lootele üle antikehad, mis aitavad imikutel sündimisest kuni kuuenda kuuni ennetada RSV põhjustatud alumiste hingamisteede infektsioone.

Targad valikud lapse tervise heaks

Laste vaktsineerimine on aidanud Eestis hoida kontrolli all raskeid nakkushaigusi. „Laste riikliku immuniseerimiskava vaktsineerimiste hõlmatus püsib rahvusvahelises võrdluses üldiselt hea, kuid samas on mitme vaktsiini hõlmatus viimastel aastatel mõnevõrra langenud,“ jätkab dr Kersti Kink. Tervisekassa andmetel oli üheaastastest lastest mullu vaktsineeritud difteeria, teetanuse, läkaköha, lastehalvatuse, Hib-nakkuse ja B-viirushepatiidi vastu 85,4%. Märkimisväärselt on kasvanud HPV-vastase vaktsineerimise hõlmatus kõigis vanusegruppides. „Kutsume emasid-isasid pöörduma oma perearstikeskuse poole, et lapse vaktsineerimise seis koos üle vaadata ja vajadusel teha vajalikud kaitsesüstid tagantjärele,“ lausub Hanna Jäe. „Leetrid, läkaköha, lastehalvatus või mumps – kõik need on haigused, mille vastu puudub siiani tõhus ravi, kuid mida õnnestub ennetada.“

20 NAERATA SÜGIS 2026

Tasuta Covid­19 vaktsiini saavad 2 60-aastased ja vanemad; 2 rasedad; 2 inimesed, kellel on terviseseisundi tõttu suurenenud risk raskelt haigestuda

RSV­vaktsiini soovitatakse

Ly Rootslane

Koolieelikute vaktsineerimise eest hoolitsevad perearstid, HPV vastu teevad kaitsesüste kooliaasta jooksul kooliõed ning 18-aastased saavad tasuta vaktsineerida ka apteegis.

Apteek on käeulatuses

Üha rohkem täiskasvanutest eelistab vaktsiine teha apteegis. Aastal 2024 vaktsineeris end apteegis ligi 26 000, mullu juba ligi 30 000 inimest. „Apteegid pakuvad mugavat võimalust – aegu on saadaval nii õhtuti kui ka nädalavahetustel, ning asukohad ja teenuse kättesaadavus on igati soositud,“ märgib Jäe. Ly Rootslase sõnul saab apteegis vaktsineerida end gripi ja Covid-19, puukentsefaliidi, difteeria-teetanuse ja täiskasvanud ka HPV vastu. „Difteeriateetanuse vastast vaktsiini tuleks täiskasvanutel korrata iga 10 aasta järel ning see on kõigile tasuta,“ ütleb Rootslane „Terviseportaalist on võimalik vaadata, millal viimane süst tehtud.“

2 60-aastastele ja vanematele, eriti krooniliste haigustega inimestele; 2 75-aastastele ja vanematele, kellel on raske RSV-haiguse risk kõige suurem; 2 krooniliste haiguste ja nõrgenenud immuunsuse korral; 2 rasedatele 3. trimestril, kui see jääb vahemikku august–jaanuar. RSV-vaktsiin on tasuline ja seda ei paku apteegid.

Kroonilised haigused, mis suurendavad raskelt haigestumise riski 2 südame-veresoonkonna haigused; 2 kroonilised kopsuhaigused (KOK, raske astma); 2 diabeet; 2 krooniline neeru- või maksahaigus; 2 rasvumine; 2 pahaloomulised kasvajad; 2 immuunsüsteemi nõrgestavad haigused või ravi. Allikas: Lääne-Tallinna keskhaigla

Reis algab ­tervisest Sügis ja talv viivad paljud kaugetesse maadesse. Olgu sihtkohaks Kagu-Aasia, Aafrika, Lõuna-Ameerika või mõni eksootiline saar, tasub peale lennupiletite ja majutuse mõelda aegsasti ka tervisele. Nii mõnegi võõramaise nakkuse eest on võimalik end tõhusalt kaitsta enne kodust lahkumist. „Umbes 4–6 nädalat enne reisi algust võiks ära käia reisimeditsiini nõustamisel,“ soovitab tervisekeskuse Sinu Arst perearst, reisimeditsiini spetsialist Kristi Otsmaa. Soovitused võivad erineda isegi ühe riigi piires, mistõttu on hea teada varakult ka marsruuti. Rolli mängivad ka reisi kestus, kas tegu on paketireisiga turismipiirkonda või omal käel seljakotiseiklusega. Arvesse võetakse reisijate vanust, kroonilisi haigusi ja terviseseisundit. Mõistliku ajavaruga jõuab vajadusel vaktsiinid uuendada ja tekkida ka piisav kaitse. Nõustamisel vaadatakse üle ka teiste piirkonnas levivate nakkushaiguste ennetamise võimalused, näiteks malaaria­ohu korral kirjutatakse vajadusel välja profülaktiline ravi.

Valmistu turvaliseks ­seikluseks

A-ja B-hepatiit. „Piirkondades, kus on kehvemad sanitaarolud, võib haigestuda A-hepatiiti,“ märgib Otsmaa. „Nakatumine toimub saastunud käte, vee ja toidu kaudu. Õnneks on see haigus vaktsiiniga ennetatav. Enne reisi manustatud ­vaktsiiniannus annab kaitse, aga kui 6–12 kuu intervalliga teha ka teine annus, on kaitse eluaegne. Kui on oht haigestuda ka B-hepatiiti, võib manustada liitvaktsiini, mis annab kaitse nii A- kui B-hepatiidi vastu.“ Kõhutüüfus. Mõnes riigis on probleemiks kõhutüüfus, millesse nakatumine toimub sarnaselt A-hepatiidiga. Ka selle vastu on vaktsiin. „Paraku kestab selle toime umbes 2–3 aastat ning riskipiirkondadesse korduvalt reisides tuleb vaktsineerimist uuendada,“ rõhutab arst. Kollapalavik. Teatud riikides on kohustuslik vaktsineerida kollapalaviku vastu ja riiki sisenemisel nõutakse selle kohta sertifikaati. Korra manustatud kollapalaviku vaktsiin annab eluaegse kaitse. See vaktsiin peab olema manustatud vähemalt 10 päeva enne riskipiirkonda sisenemist. Üle 60-aastased

reisijad võiksid aga tõsiselt kaaluda, kas seda vaktsiini teha, sest vanemas eas on kõrvaltoimete risk suurem. Meningiit. Aafrikas nn meningiidivööndisse reisides soovitatakse vaktsineerida meningiidi vastu ja kontrollida leetrite­ vastast kaitset. Viimastel aastatel on paljudes riikides levinud leetrite puhanguid, mis on väga nakkavad ja kulgevad Kristi Otsmaa sageli tüsistustega. Leetrite vaktsiin kuulub Eestis riiklikku immuniseerimiskavva. „Kaks vaktsiinidoosi tagavad eluaegse kaitse,“ sõnab dr Otsmaa.

Haigused, mille vastu kaitset pole

Malaaria. Sääskedega levivatest nakkustest on üks tõsisemaid malaaria, mille vastu pole vaktsiini, kuid on profülaktiline ravi. „Malaariat levitavad sääsed, kes on aktiivsed peamiselt öösiti. Ravimite skeemid on mõnevõrra erinevad. Üldiselt alustatakse profülaktilise raviga enne riskipiirkonda sisenemist, tarvitatakse piirkonnas viibimise ajal ja teatud ajal ka pärast riskipiirkonnast naasmist,“ selgitab dr Otsmaa Dengue-palavik. See nakkus levib samuti sääsehammustusega. Viirust levitavad sääsed on aktiivsed põhiliselt päevasel ajal. Selle vastu on küll vaktsiin, mis aga ei kuulu rutiinsete kaitsesüstide hulka ega soovitata lühiajalistel reisidel „Vaktsiini manustatakse vaid neile, kes on varem dengue-palavikku põdenud,“ ütleb Otsmaa. Tõhusaim ennetusmeede on vältida sääsehammustust. Reisijate kõhulahtisus. Sagedamini tuleb seda ette Aasiasse, Aafrikasse, Lõuna- ja Kesk-Ameerikasse reisides. Vaktsiini selle vastu pole. Dr Otsmaa sõnul kulgeb haigus tervetel inimestel tavaliselt kergelt. Soovitatav on vältida vedelikupuudust, juues ohtrasti vett, vajadusel kasutada ka suukaudset rehüdreerivat lahust (ORS). Antibiootikumravi on vajalik üksikutel raskematel juhtudel. Olulised nakkushaiguste ennetamise meetmed on lihtsad: regulaarne kätepesu seebi ja veega; vältida pesemata kätega silmade, nina ja suu puudutamist ja eelistada kuumtöödeldud toitu. Puuviljad tuleb enne söömist hoolikalt pesta ja vajadusel koorida. Juua on soovitatav pudelivett ja vältida saastunud kraaniveest valmistatud jääkuubikute lisamist jookidesse.

VITAMIINID

tervis

Mehed,

pingutame püksirihma! TEKST: MARIKA MAKAROVA FOTOD: ADOBE STOCK, ERAKOGU, SÄRIVUS

Eesti meestest 42,9% on ülekaalulised. Üle 40-aastastest on ülekaalus või rasvunud enam kui 60%. Nii näitavad Tervise Arengu Instituudi andmed. Mõtlemapanevad numbrid! Miks on ülekaal kujunenud epideemiaks? Mida ülekilod tervisele teevad ja kuidas liigsest rasvast püsivalt vabaneda?

Ü

lekaalu korral pole asi niivõrd välimuses, ehkki püksivärvlilt allavajuv rasvavolt pole just kõige kaunim. Eelkõige on küsimus tervises. „Aine­ vahetuslikult terve olla on võimalik üksnes normaalkaalu juures,“ sõnab pere­meditsiini eriarst ja elustiilimeditsiini spetsialist doktor Sergey Saadi Synage Health kliinikust. „Arstina tahan, et inimesed oleksid terved. Tervis käib käsikäes ainevahetuse paranemise ja normaalse rasvaprotsendiga, boonusena tõuseb heaolu.“ Õnneks ei ole ülekaal ainult mõõdetav, vaid ka mõjutatav – elustiiliga. Püsiv kaalulangetus käib pisikeste sammudega, mitte imedieete pidades, kaloreid lugedes või näljamaratonides osale­ des. Keskmise inimese jaoks ohutu ja optimaalne liigsest kaalust vabanemise kiirus on 1–2 kg kuus.

Ülekaal ja rasvumine – mis neil vahet on?

Põhinäitaja, millega ülekaalu ja rasvumist mõõdetakse, on keha­ massiindeks (KMI = kaal (kg): pikkus (m) x pikkus (m)). Kui tulemus jääb alla 25, on inimene normaalkaalus. On see 25–30, siis ülekaalus. Kehamassiindeks üle 30 tähendab rasvumist. „Ülekaal ja rasvumine on märk aastaid kestnud ainevahetuse ülekoormusest, mille põhjus on tervisevaenulik elustiil,“ selgitab dr Saadi. „On ka erandeid. Näi­ teks lihaselise mehe KMI võib olla 27, kuid see on puhtalt lihasmassi arvelt. Rasvaprotsent on tal võib olla vaid 10. Samuti on neid, kes küll normaalkaalus, ent on väsinud, kõrgenenud vererõhu ja veresuhkru­

22 NAERATA SÜGIS 2026

tervis näiduga. Ideaalis võiks rasvaprotsent olla meestel kuni 15 ja lihasmass 40–45%.“ Ideaalkaalu indeksi arvutamiseks meestel tuleb pikkusest lahutada 104–105 ehk 184 cm mehe ideaalkaal on 80 kg. Ent nagu Saadi tõdeb, on see vaid tuim kalkulaator, mis ei arvesta inimese individuaalseid eripärasid. Lihtsaim viis aru saada, et kaal hakkab lappesse minema, on see, kui paisunud vööümbermõõt sunnib poodi suuremaid pükse ostma. Ka tohter ise on seda pidanud kümme aastat tagasi tegema. Vöö­ ümbermõõt peaks meestel kindlasti olema alla poole kehapikkusest, soovita­ tavalt kuni 90 cm.

Kõhurasv kui terviserisk

Ülekaal ja rasvumine on nagu kroonilised tervisehäired, sest need on kestnud üle kolme kuu. Naistel ladestub rasv enamasti kõhule ja puusadele, meestel peamiselt vöökohale, mis on kõige halvem, sest näitab kehasisese ehk vistseraalse rasva suurenemist. Nahaalune rasv, mida saab sõrmede vahele võtta, ainevahetust ei ohusta. Kõhuõõnes ehk kõhunäärme, maksa ja teiste siseelundide ümber ja nende sees olev rasvkude aga küll. Kõhu­ rasv tekib aastate jooksul ning toodab aineid, mis mõjutavad kogu organismi, kutsuvad esile ainevahetushäireid, kroo­ nilist põletikku, kiirendavad vananemist ning tõstavad krooniliste haiguste ohtu. Rahvastiku tervise aastaraamat 2026 toob välja, et rasvunutel on võrreldes normaalkaalus täiskasvanutega ligi 90% suurem insuldi-, ligi 80% suurem südame isheemiatõve- ja üle kolme korra kõrgem II tüüpi diabeedi risk. Meestel on suurimad ülekaalu, rasvu­ mise ja vistseraalse kõhurasva põhjusta­ tud terviseohud südame-veresoonkonna­ haigused, II tüüpi diabeet, eesnäärme-, mao- ja mõned muud vähivormid ning erektsiooni- ja viljakusprobleemid. „Ülekaalu korral toodab meeste rasvkude juurde naissuguhormoone. Mehel hak­ kavad kasvama rinnad, meeleolu muutub ebastabiilseks. Libiido langus on taga­ järg, põhjus on krooniline põletik kehas, väsimus, unepuudus, toidu vähene valgusisaldus, napp kehaline aktiivsus. Stressis kehal pole paljunemise jaoks ressursse, sest esmaülesanne on inimest elus hoida, mitte järglasi saada,“ hoiatab pea 20-aastase kogemusega tohter.

Miks lisakilod tulevad?

Saadi nendib, et loodus ei ole evo­ lutsiooniliselt ette näinud, et me elu jooksul, välja arvatud sügavas vanaduses,

Kehamassiindeks KMI alla 25 – normaalkaal 25–30 – ülekaal üle 30 – rasvumine 45 ja rohkem – morbiidne rasvumine

kaalus ülemäära juurde peaksime võtma. Enne talve veidike küll, sest see kaitseb. Ka geenide osa ülekaalu tekkimisel on väike. Põhisüüdlane on ikkagi elustiil. Mis täpsemalt? KEHV UNI. Halvasti magatud või lühikeseks jäänud öö suurendab Sergey Saadi isusid ja kergitab stressi­ hormoon kortisooli taset. „Uuringutest on selgunud, et kui inimene öö jooksul piisa­ valt ei maga, võib ta järgmine päev süüa 500 kcal rohkem,“ toob dr Saadi näite. „Võrdleme keha patareiga. Kui me teda ainult kulutame ega laadi, olemegi tühjad. Parim viis taastumiseks on öine puhkus.“ TOIT. Näksimine, öine söömine, ülesöö­ mine, ultratöödeldud toit on paljudele igapäevased. „Keha on loodud elama pigem ebamugavuses. Näljatunne on seo­ tud eluiga pikendavate ja vananemist aeg­ lustavate hormoonidega, kuid arvatakse, et süüa tuleb sageli ja energia saamiseks kindlasti tärkliserikast toitu. Milleks seda energiat vaja on, kui me pidevalt istume: kontoris, autos, teleka ees?“ küsib Saadi retooriliselt. ISTUV ELUVIIS. Lihased on peamised glükoosi, kalorite, energia kulutajad, mistõttu on vaja liikuda. Eesti rahvastiku küsitlusuuringud näitavad, et vähemalt kaks korda nädalas tervisespordi tegijate hulgas oli ülekaalu 45,8% ja rasvumist 54,7% vähem võrreldes nendega, kes harvem liikusid. STRESS. Stressi tajudes hakkab keha tal­ letama energiaallikana rasva, sest – mine tea –, võibolla on tulemas näljaaeg. Ohu korral, mis ei tähenda surmaohtu, vaid ka unepuudust, alkoholi, suitsetamist,

ületöötamist, lülitab keha sisse põletikku tekitavad protsessid, mis peaksid meid justkui kaitsma. Ärevus kasvab, sest ohuolukorras tuleb olla valvas. Stressi­ hormoonide tase ja vererõhk tõusevad. Ainevahetus aeglustub. Keha hakkab vedelikku kinni hoidma. Kõik see on enesekaitse. SININE VALGUS, ELEKTROMAGNETVÄLI, TOKSIINID. Kehale on stressiallikas ka ekraanidest ja LED-lampidest tulev sinine valgus. Samuti nn non-native EMF, elektromagnetväli. „Analüüsitud on ainult telefonist või Wi-Fi ruuterist, ent mitte kõigist inimest ümbritsevatest allikatest korraga tuleva elektromagnet­ välja mõju. Seda koormust inimene ei näe, aga rakud tajuvad ning see vähendab muuhulgas ka rasvapõletamise eest vastutavate unehormoon melatoniini ja kasvuhormooni tootmist,“ tõdeb Saadi. Ülekaalu allikad on sageli peidus sügavamal kui toidulaual. Et lisakilodest ja -sentimeetritest päriseks ja kehale stressi tekitamata vabaneda, on ainus lahendus elu lõpuni kestev elustiili muutus. See hõlmab täisväärtuslikku toitu ja häid söömisharjumusi, korralikku unerežiimi, sobivat treeningplaani ja stressi vähendamist.

SÜGIS 2026 NAERATA

23

tervis

Raivo E. Tamme kaalulained ja triatlonirõõm

K

aotasin 2017. aasta sügiseks tänu Ironmaniks treenimisele 18 kilo. Alguses aitas hästi ujumine, kuid väntasin esimesel talvel ka rattatrenažööriga ja tegin kepikõndi. Minu eesmärk oli võtta kaalust alla vähemalt 10 kg, et saaksin hakata jooksma. Enne polnud see ülekaalu tõttu põlvedele mõistlik tegu. Mõne kuu pärast sain kepikõnnilt minna üle sörkimisele. Muidugi oli raske, aga sattusin triatloniformaadi vahelduvatest treeningutest kohe nii vaimustusse, et käegalöömise mõtet pole tänaseni. Trepist on lihtsam üles astuda, samuti kingapaelu siduda. Rõõmu teeb, kui kapis seisnud ilusad saleda inimese riided jälle selga lähe­ vad. 2019. aastal pärast Hawaii Ironmani kaotasin veel neli kilo. Varsti hakkasid kilod aga vaikselt tagasi tulema. Kaalu hoid­ mine on keeruline, sest mulle meeldib süüa, ja palju. Sellepärast pean end ka regulaarselt liigutama. Eriti suur nälg on mul pärast õhtuseid ujumistreeninguid, sest ujumine tõmbab kõhu eriti õõnsaks. Siis on mõistlik leevendada soolaseisu näiteks hummuse sisse porgandit või värsket kurki kastes, bensiinijaamast ham­ burgerit ei maksa ostma minna. Kui tööde ja tegemistega kipub ritta tekkima palju päevi, mil trenni teha ei jõua, on see kohe ka kaalutõusust näha.

Kehakaalu sinusoid

Kaal hakkas mul tõusma pärast keskkooli lõpetamist. Vanu fotoalbumeid vaadates on näha üles ja alla lainetavat kehakaalu „graafikut“. Kui mul on teatris, televisioonis või filmimisega tihe periood, kipun eriti palju sööma. Ja kui tööl on laual veel toitlus­ tus… Vahel õpin järgmise stseeni teksti, raamat ühes käes ja teine krahmab märkamatult suhu vorstisaiu. Pärast ründan koduski külmkappi ja siis ruttu magama. Kui on töödest hõredam aeg, söön kodus törtsukese nelja­viljaputru ja rohkem ei tahagi. Vabal päeval lähen metsa

jooksma või rattaga sõitma ja siis hakkab kaal jälle langema. Sellist sinusoidi on mu kehakaal teinud kogu aeg. Vaadates fotosid, kus ma näost kõhnem olen, näen enda arva­ tes ikka parem välja. Inimene, kes kuhugi lavale kavatseb ronida, võiks ju ikka esteetiline välja näha. Selle nimel ma ennast nüüd jätkuvalt liigutan. Mu kehakaalu ajalugu näitab, et praeguseks kümme triatlonihooaega kestnud perioodi ei tohi katkestada ega kuhugi diivani sisse ära vajuda. Aastal 2017 kaalusin 96 kg, praegu 86 kg.

Tõelised tunded

Väga hea motivaator on käia treeneriga rühmatrennides, mis on kindlal ajal kalendris kirjas. Kott üle õla ja minek! Üksi nühkides võib ära tüdineda, aga treeneritel on alati – nii jooksu- kui ka ujumistrennides –, uued kavad. Pealegi teed teistega koos hoo­ pis teistsuguse soorituse. Mind motiveerivad ka kalendris teren­ davad triatlonivõistlused. Tunnen end neil osaledes kui tohutu suure pere liige ja olen Ain-Alar Juhansonile elu lõpuni tänulik, et ta mu 2017. aasta alguses sellisesse maailma juhatas. Nüüd on mu edasine ja kestev väljakutse seda maailma nautida – targalt, rahulikult, meditsiiniliselt kontrollitult ja treenerite juhenda­ tult. Ükskõik mis distants käsil, triatloni finišis on alati kirjelda­ matu rõõmutunne ja joovastus, et MINA tegin selle ära, ma olen midagi väärt! Mu teatrikolleeg ja ülikõva maratoonar Tiit Palu ütles selle kohta: „Raivo, need on need tõelised tunded…“

Harjuta häid harjumusi Une parandamiseks ja varem magamaminemiseks nihuta esimesel kahel nädalal voodisse pugemise aeg 20 minuti võrra varasemaks, järgmisel kahel nädalal taas 20 minuti võrra. Mõne kuuga peaksid nii jõudma tervist toetava uneajani. Soovituslik on minna magama ning ärgata iga päev ühel ja samal ajal. Trennidega võid alustada 10–15 minu­ tist, tehes harjutusi oma keharas­ kusega (nt kükid, kätekõverdused). Jõusaalitreeninguid alusta ühest korrast nädalas ning suurenda trenni­ kordade arvu järk-järgult. Ideaalis võiks teha 2–3 jõu- ja 1–2 aeroobset

24 NAERATA SÜGIS 2026

trenni nädalas. Võimalusel tee trenni õues ja päeva esmeses pooles. Väldi trennitegemist hilisõhtul ja öösel, kui keha peaks looduse rütmi järgi juba magama. Menüü korrastamiseks vali kodune, toitev, valgu-, rasva-, kiudaine- ja vita­ miinirikas toit. Piira süsivesikute (pasta, kartul, sai, puder) söömist. Jaluta iga söögikorra järel veerand tundi. Kui tekib nälg, joo enne, kui midagi ampsad: allikavett, gaasita mineraalvett, taime­ teed. Head on puljongid. Kohvi joo mitte üle tassi-paari päevas. Stressi maandamiseks ja heaolu­ tunde toomiseks liigu, õpi hingama

aeglaselt ja kõhuga, mediteeri, käi joogas ja massaažis, palveta ning laula, ümise või vilista, et ergutada stressi, seedimise ja taastumisega seotud, aju ja siseelundeid ühendavat uit- ehk vagusnärvi. Kaalunumbri jälgimiseks kaalu end paari nädala tagant, mitte iga päev. Kaalulangetamise esimesel kuul, kui hakkad trenni tegema ja valgurikkalt sööma, ei pruugi kaal üldse kahaneda. Küll aga hakkab muutuma kehakoostis, rasvaprotsent sulab, lihased kasvavad, vööümbermõõt kahaneb ning mingi aja pärast tunned end ka tervemana. Vaata lisa synage.ee

tervis

Müütideta sügis:

kuidas valmistuda viirushooajaks Miks tunneme end sügisel sageli teisiti? Väsimus hiilib ligi, energiat napib ja ka külmetushaigused poogivad end rohkem külge. Sageli seostatakse neid muutusi immuunsüsteemi nõrgenemisega ning otsitakse võimalusi seda kiiresti „tugevdada“. Miks ja kui mõistlik see on?

TEKST: Proviisor LJUBOV GRIGOROVA FOTOD: ADOBE STOCK, APOTHEKA

I

mmuunsüsteem on märksa keerulisem, kui esmapilgul tundub. Seda ei saa „tugevamaks“ muuta ühe vitamiini või toidulisandiga. Küll aga on võimalik igapäevaste harjumuste ja teadlike tervisevalikutega toetada immuunsüsteemi normaalset talitlust ja aidata organismil viirustega tõhusamalt toime tulla. Sügisel muutub korraga mitu tervist mõjutavat tegurit. Puhkused saavad puha-

26 NAERATA SÜGIS 2026

tud, algab uus õppeaasta ja ärihooaeg ning rohkem aega veedetakse siseruumides, kus hingamisteede viirusnakkused levivad kergemini. Samal ajal jääb vähemaks loomulikku päevavalgust, mis võib mõjutada ööpäevarütmi ja enesetunnet. Eesti laiuskraadil langeb sügisest kevadeni ka naha võime toota päikesevalguse toimel D-vitamiini. Aastaaja vahetumist on hästi märgata ka apteegis. Kurguvalu, nohu, köha või

palavik on peamised vaevused, mille kohta apteekritelt nõu küsitakse. Samuti kuulevad apteekrid sageli küsimust, kas püsiv väsimus ja sage haigestumine võivad olla seotud vitamiinipuudusega. Alati see nii ei ole. Pideva väsimuse taga võivad peale vitamiinide ja mineraalainete puuduse olla ka napp uni, suurenenud töö- või koolikoormus, krooniline stress, vähene liikumine või mõni muu tervisevaevus. Seetõttu algab

tervis parim ettevalmistus viirushooajaks tervislikest valikutest ning alles seejärel tasub mõelda, kas organism vajab juurde ka toidulisandeid.

Kas sügisel on vitamiine üldse vaja?

Sügisel küsitakse sageli, milliseid vitamiine oleks mõistlik enne viirushooaega tarvitama hakata. Immuunrakud vajavad normaalseks talitluseks vitamiine ja mineraalaineid, nende hulgas D- ja C-vitamiini, tsinki ja seleeni. Kui toitumine on mitmekesine ja tasakaalustatud, saab enamik inimesi vajalikud toitained toidust. Toidulisandite vajadus sõltub eelkõige vanusest, terviseseisundist, toitumisharjumustest ja riskiteguritest. Kui Eestis on üks vitamiin, mille lisaks võtmist sügistalvel tõsiselt kaaluda, siis on see D-vitamiin. Põhjus on lihtne. Meie laiuskraadil ei piisa septembrist aprillini päikese UVB-kiirgusest, et sünteesida nahas D-vitamiini. Seetõttu sõltub organism sel ajal peamiselt toidust ja vajadusel toidulisanditest. D-vitamiin erineb teistest vitamiinidest selle poolest, et organismis toimib see hormoonilaadse ainena. Selle retseptoreid leidub peaaegu kõigis kudedes ning lisaks luude ja lihaste normaalsele talitlusele aitab D-vitamiin kaasa ka immuunsüsteemi normaalsele toimimisele. Aastatel 2023–2024 Eestis tehtud D-vitamiini analüüsidest jäi ligikaudu 57% tulemustest alla 75 nmol/L ning umbes iga viies analüüs näitas taset alla 50 nmol/L. Tulemused kinnitavad, et D-vitamiini vähesus on Eestis sage, kuna soovituslikult on hea D-vitamiini tase 75–100 nmol/L. Samas ei tähenda see, et suuremad annused oleksid alati paremad. D-vitamiini annus tuleks valida vastavalt vanusele, tervisele ja riskiteguritele. Enamikule täiskasvanutest soovitatakse sügistalvel 10–25 µg (400–1000 IU) D₃-vitamiini päevas. Suurte annuste pikaajaline tarvitamine võib aga põhjustada D-vitamiini liigsust ja hüperkaltseemiat (normist kõrgemat kaltsiumi taset). C-vitamiini peetakse sageli esimeseks valikuks külmetushaiguste ennetamisel. C-vitamiin on immuunsüsteemi normaalseks talitluseks vajalik ning aitab parandada taimsetest allikatest pärineva raua imendumist. Uuringud aga ei ole näidanud, et C-vitamiini igapäevane tarvitamine hoiaks enamikul inimestel külmetushaigusi ära. Mõnel juhul võib see haiguse kestust veidi lühendada, kuid mõju on üldiselt tagasihoidlik. Lisaks C- ja D-vitamiinile seostatakse immuunsüsteemiga ka tsinki ja seleeni.

Kas sinu koduapteek on sügiseks valmis? Enne viirushooaja algust vaata üle, kas koduapteegis on olemas töökorras termomeeter; palavikualandaja sobivas ravimvormis kõigile pereliikmetele; füsioloogiline lahus nina niisutamiseks ja loputamiseks; käte desinfitseerimisvahend; vajadusel kaitsemaskid ja hingamisteede viirusinfektsioonide antigeeni kiirtestid; D3-vitamiin sobivas annuses ja ravimvormis kõigile pereliikmetele; regulaarselt tarvitatavate ravimite piisav varu. Mõlemad mineraalained aitavad kaasa immuunsüsteemi normaalsele talitlusele ja osalevad organismi antioksüdantses kaitses. Samas ei ole senine tõendusmaterjal piisav, et soovitada nende regulaarset tarvitamist kõigile külmetushaiguste ennetamiseks. Mõnel juhul võib vahetult pärast haigusnähtude teket võetud tsingipreparaat haiguse kestust veidi lühendada. Pikaajaline suurtes annustes tsingi tarvitamine võib põhjustada seedetrakti kõrvaltoimeid, ebameeldivat maitset suus ja vähendada vase imendumist.

Kas väsimus tähendab alati vitamiinipuudust?

Püsiva väsimuse, keskendumisraskuste või energiapuuduse taga võivad olla rauapuudus või mõne B-grupi vitamiini, eelkõige B₁₂-vitamiini või foolhappe nappus. Samas võivad sarnaseid vaevusi põhjustada ka vähene uni, krooniline stress, kilpnäärmehaigused või muud terviseprobleemid. Rauapuudus areneb tavaliselt järk-järgult ega tähenda alati aneemiat. Juba enne hemoglobiini langust võivad organismi rauavarud olla vähenenud ning inimene võib tunda väsimust, töövõime alanemist, keskendumisraskusi või vähenenud

füüsilist vastupidavust. Kõige sagedamini esineb rauapuudust fertiilses eas naistel, rasedatel, piiratud toitumise, vererohkete menstruatsioonide, kroonilise verekaotuse või raua imendumishäirete korral. B-grupi vitamiinid osalevad energia ainevahetuses ja närvisüsteemi normaalses talitluses. Nende puudus võib väljenduda väsimuse, nõrkuse, keskendumisraskuste või mäluhäiretena, kuid tervel ja mitmekesiselt toituval inimesel tuleb seda suhteliselt harva ette. Suurem risk on näiteks veganitel (B₁₂vitamiin), eakatel, imendumishäirete või teatud seedetrakti haiguste korral. Sageli seostatakse B-grupi vitamiine „energia andmisega“. Tegelikult ei anna need organismile energiat juurde, vaid osalevad toidust saadava energia normaalses ainevahetuses. Seetõttu aitab nende lisamanustamine enesetunnet parandada eelkõige siis, kui neist on puudus.

Kuidas vitamiine võtta?

Toidulisandite valik on tohutult suur. Sageli tekib küsimus, kas vitamiine tasub tarvitada igaks juhuks või tasub teha seda alles siis, kui analüüsid näitavad puudust. Universaalset vastust sellele küsimusele ei ole, kuid üks põhimõte kehtib alati – rohkem ei ole parem. Püsiva väsimuse, juuste väljalangemise, lihasnõrkuse või muude pikemaajaliste kaebuste korral ei tasu hakata preparaate omal käel katsetama. Mõistlik on kõigepealt selgitada välja vaevuste põhjus ning vajadusel teha arsti soovitusel vajalikud analüüsid. Toidulisand aitab puudust korrigeerida, kuid seejuures tasub mõelda ka, miks puudus üldse tekkis. Kui põhjus on näiteks krooniline verekaotus või imendumishäire, vajab tähelepanu eelkõige selle algpõhjus. Toidulisandeid kasutades tasub tähelepanu pöörata ka sellele, kuidas neid tarvitada. Näiteks imendub D-vitamiin paremini koos rasva sisaldava toidukorraga. Rauapreparaate soovitatakse võtta söögikordade vahel ning vältida nende samaaegset tarvitamist piimatoodete, kaltsiumipreparaatide, tee või kohviga, kuna need võivad raua imendumist vähendada. Samuti ei ole alati mõistlik võtta mitut mineraalainet korraga, sest osa neist konkureerib omavahel imendumisel. Kui kasutatakse mitut toidulisandit või ravimit samal ajal, tasub nõu küsida proviisorilt või arstilt.

Toidulisandeid kasutades tasub tähelepanu pöö rata ka sellele, kuidas neid tarvitada.

SÜGIS 2026 NAERATA

27

tervis Hea valik! Termomeeter UNA kliiniline elavhõbedavaba raputuskorgiga, 8,21 €

Kontaktivaba termomeeter Microlife NC 200 81,07 €

A. antiseptiline kätegeel (100 ml) 5,62 €

D-vitamiin – korduma kippuvad küsimused Kui palju päikest on vaja, et organism saaks piisavalt D-vitamiini?

Suvekuudel võib 10–20 minutit keskpäevast päikest näole, kätele ja säärtele olla piisav, et organism saaks toota märkimisväärse koguse D-vitamiini.

Kas päikese käes võib saada D-vitamiini üledoosi?

Ei. Organism reguleerib D-vitamiini sünteesi nahas ning päikese toimel ei teki toksilisi koguseid. D-vitamiini liigsus on peaaegu alati seotud pikaajalise suurte annuste toidulisandite tarvitamisega.

Kas suvel kogutud D-vitamiinist jätkub kogu talveks?

Enamasti mitte. Kuigi suvel moodustunud D-vitamiini varud aitavad organismi ka sügisel, hakkab selle tase järk-järgult langema ning on paljudel madalaim talve lõpus.

Miks soovitatakse imikutele D-vitamiini juba esimestest elupäevadest?

Antigeeni kiirtest SARSCoV-2 ja A/B gripiviirus Alltest, 4,42 €

Meditsiiniline mask Foliodress Loop tüüp II R (50 tk), 8,32 €

NB! Kontrolli, et koduapteegis ei oleks aegunud ravimeid. Aegunud või kasutuskõlbmatud ravimid vii tagasi apteeki.

Toidulisandite vajadus erineb inimrühmades. Lastele soovitatakse preparaate ainult vanusele vastavas annuses ja vajaduse korral. Raseduse ajal suureneb vajadus vitamiinide ja mineraalainete järele ning sobivad preparaadid tuleks valida koos ämmaemanda või arstiga. Eakatel võib väheneda mõne vitamiini, näiteks B₁₂-vitamiini omastamine. Taimetoitlased ja veganid peaksid jälgima, et saaksid piisavalt B₁₂-vitamiini, sportlaste ja füüsiliselt hästi aktiivsete inimeste vajadused sõltuvad eelkõige treeningkoormusest ja toitumisest. Seetõttu ei ole olemas ühte toidulisandit ega annust, mis sobiks kõigile. Parim ettevalmistus viirushooajaks algab tervislikest igapäevaharjumustest. Piisav uni, mitmekesine toit, regulaarne liikumine, värskes õhus viibimine, vaktsineerimine ja krooniliste haiguste hea kontroll mõjutavad immuunsüsteemi tööd rohkem kui üksik toidulisand. Vitamiinid ja mineraalained toidulisandina võivad olla hea täiendus. Kui kahtled, millist preparaati valida või kas seda on üldse vaja, küsi nõu proviisorilt või arstilt. Teadlik valik on alati parem kui toidulisandi tarvitamine igaks juhuks.

28 NAERATA SÜGIS 2026

Kuidas D-vitamiini õigesti võtta? Kuna D-vitamiin on rasvlahustuv, imendub see paremini koos rasva sisaldava toidukorraga. Seetõttu soovitatakse seda võtta söögi ajal või vahetult pärast sööki.

Toeta oma organismi! Provisor vitamiin C + tsink tabletid (25 mg 60 tk) 20,39 €

Formula Vitale D-vit päikesepärlid (4000 IU 120 tk) 24,26 €

Provisor vitamiin D3 kapslid (2500 IU 90 tk) viinamarjaseemneõliga 18,23 €

A. C-vitamiin 500 mg apelsinimaitselised närimistabletid (100 tk) 8,48 € Rõõm vitamiin C mittehappeline tabletid (300 mg 60 tk) 10,04 € Bertils tsingitabletid (15 mg 100 tk) 14,27 €

Rõõm oomega-3 kalaõli + Q10 + D3 + E kapslid (30 tk) 12,59 €

A. B Complex tabletid (30 tk) 5,78 €

Bertils seleenitabletid (50 mcg 100 tk) 12,23 €

Toodete juures on Apotheka e-apteegi hinnad.

Kompressor-nebulisaator Diagnostic Nano, 66,47 €

Imik kasvab esimesel eluaastal väga kiiresti ning D-vitamiin on vajalik luude ja hammaste normaalseks arenguks. Rinnapiim sisaldab loomulikult vähe D-vitamiini ning imikuid tuleb kaitsta otsese päikesekiirguse eest, seetõttu ei ole võimalik saada seda piisavas koguses loomulikul teel.

toitumine

Kõigepealt

TALDRIK, siis PURK Toidulisandite riiulid poodides on pikemad kui kunagi varem. Proteiin, kreatiin, aminohapped – nende märksõnadega varustatud tooted lubavad kiiremat lihaskasvu, silmapaistvat sooritust ja imelist taastumist. Ka üha rohkem tavatoitu kannab uhket silti „rohkelt valku“ või „kreatiiniga“. Mis kasu spordiharrastaja sellest tegelikult saab? TEKST: KADRI KÜTT l FOTOD: ERAKOGU, ADOBE STOCK

S

porditoitumise spetsialist Kerstin Joandi nõustab sportlasi Spordimeditsiini Sihtasutuses, teeb koostööd Team Estonia sportlastega ja tegeleb Tervise Arengu Instituudis (TAI) Nutridata toitumisprogrammi ja toidu koostise andmebaasiga. Oma igapäevatöös puutub ta ikka ja Kerstin Joandi jälle kokku inimestega, kelle toidulaual on omajagu arenguruumi, kuid toidulisandite nimekiri on üsna pikk. „Toidulisandid võivad olla osa toitumis- ja treeningustrateegiast, kuid nende kasutamine peaks alati lähtuma konkreetsest vajadusest,“ sõnab Joandi. „Enne toidulisandite poole pöördumist tuleks üle vaadata igapäevane toidulaud, sest just täisväärtuslik toit tagab organismile vajaliku energia ja toitained ning loob aluse heaks soorituseks ja taastumiseks.“

30 NAERATA SÜGIS 2026

Kellele, millal ja mida?

Kas toidulisandit on üldse vaja? TAI harrastussportlase soovitused annavad selge lähtekoha: kui liikumine on mõõdukas ja jääb nädalas ligikaudu viie tunni piiresse, piisab tavapärasest tasakaalustatud toitumisest. Alles siis, kui treeningmaht kasvab 5–7 tunnini nädalas, lisandub kõrgem intensiivsus või kindel arengueesmärk, suureneb vajadus toitumist kohandada ja toidukordi täpsemalt ajastada. Niisiis ei ole toidulisand stardipakett, vaid täiendus, milleni jõuda alles siis, kui toitumise alused on paigas. Enne iga toidulisandi kasutamist tasub endalt küsida neli lihtsat küsimust: 1) mis on selle võimalik kasu, 2) kas tarbimisega võib kaasneda ohte, 3) kas seda on tegelikult vaja või saab sama tulemuse toiduga, 4) milline on sobiv kogus.

Kui mõni vastus jääb häguseks, võiks toode jääda ostmata. Joandi rõhutab, et tähtsaim on paika saada igapäevane toitumine, mis tähendab piisavat toiduenergiat, sobivat makrotoitainete jaotust ja mitmekesist toiduvalikut. „Sporditoitumises on vaja arvestada, et energiavajadus võib sõltuvalt päevasest treeningkoormusest muutuda,“ ütleb Joandi. „Ei ole olemas ühte ideaalset päevamenüüd, mida iga päev korrates saaks organism kätte kõik vajalikud toitained – mitmekülgsus on oluline osa täisväärtuslikust toitumisest. Iga põhitoidukord võiks sisaldada põhitoitaineid, nagu süsivesikud, valgud ja rasvad. Päevas võiks süüa vähemalt viis portsjonit köögivilju, puuvilju ning marju ja toidu valik võiks nii päeva kui ka nädala vaates varieeruda.“

Proteiin: kui palju valku on tegelikult vaja?

Märksõna „proteiin“ on kuum. Ka tavapärases toidupoes! Jogurtid, pudingud, batoonid ning isegi leivad kannavad valgurikkust rõhutavat silti. Kerstin Joandi sõnul ei tähenda see aga, et kõik peaksid oma menüüsse tingimata spet-

toitumine siaalsed valgutooted lisama. „Kui vaatan sportlaste menüüsid, näen erinevaid olukordi. On neid, kelle toiduenergia ei kata päevast energiavajadust või kelle menüü koosneb suures osas mugavus- ja valmistoodetest ning nii võib ka valgutarbimine napiks jääda. Samas tarbib osa valku isegi rohkem, kui tegelikult vaja,“ tõdeb Joandi. Vajalik valgukogus sõltub eelkõige inimese eesmärkidest, spordialast ja treeningkoormusest. Harrastussportlasel jääb päevane valguvajadus umbes 1,2–1,8 grammi juurde kehakaalu kilogrammi kohta, mis on edukalt võimalik katta tavatoiduga. Suurema treeningkoormuse või kindlate eesmärkide, näiteks lihasmassi kasvatamise või kaalulangetuse korral, võib vajadus ulatuda kuni 2 grammini kehakilogrammi kohta (st 70 kilo kaaluv inimene võiks saada 140 g valku päevas). „Liigne valgukogus menüüs ei tähenda aga suuremat lihaskasvu. Organism kasutab lihaste ülesehitamiseks vajaliku koguse, ülejäänud suunatakse muudesse ainevahetusprotsessidesse. Praktikas näen sageli, et väga suure valgutarbimise korral jääb menüüs vähem ruumi süsivesikutele, mis on aga sportlase jaoks oluline energiaallikas,“ selgitab Joandi. Valguallikad (nt liha, kala, muna, kohupiim, jogurt, tofu, oad-herned) on mõistlik jagada toidukordade vahel, see hoiab toidukorrad tasakaalustatud ja on üldjuhul ka seedetraktile paremini talutav. Valgupulber on abivahend, mitte imerohi. Valgupulbrid ei pruugi sisaldada ainult valku, neisse võib olla lisatud magus- ja maitseaineid ning teisi ühendeid. Valgubatoon ei ole toidulisand, vaid rikastatud toit, milles on sageli lisatud ka suhkrut või selle asendajat ja rasva. See võib olla aeg-ajalt mugav vahepala, kuid mitte täisväärtusliku toidukorra asendaja.

Kreatiin: jõutreenijate ­lemmik, mille kohta on palju müüte

Kreatiin on üks enim uuritud sporditoidulisandeid. See on lämmastikku sisaldav ühend, mida organism ka ise sünteesib 1–2 grammi päevas. Sarnase koguse saame toidust, peamiselt lihast ja kalast. Toidulisandina on tõenduspõhiselt positiivne mõju kreatiinmonohüdraadi vormil. Teadusuuringutest on selgunud, et kreatiin võib aidata suurendada lihaste kreatiinivarusid, parandada jõudu, plahvatuslikku võimsust ja suure intensiivsusega sooritusvõimet ning toetada taastumist. Koos regulaarse jõutreeninguga

Täisväärtuslik toit varustab organismi vajaliku energia ja toitainetega. Enne kui haarad toidulisandi järele, vaata üle oma igapäevane toidulaud.

võib see soodustada ka lihasmassi kasvu. Süsivesikute tarbimine koos kreatiiniga suurendab veelgi selle taset lihastes. Samas ei ole see mõeldud kõigile ega ka piiramatus koguses ohutu. Tervetel täiskasvanutel peetakse pikaajaliselt ohutuks doosiks kuni 5 g päevas. Kreatiini ei soovitata neerufunktsiooni häiretega inimestele. Mõnes uuringus on sel täheldatud kõrvaltoimeid: kehakaalu tõusu peamiselt vedeliku arvelt, seedetrakti vaevusi, lihaskrampe ja pearinglust. Koos kreatiiniga tuleb tarvitada piisavalt vedelikku ning arvestada tuleb ka võimalike koostoimetega ravimite ja teiste lisanditega.

Kofeiin: ergutus, mis kuhjub märkamatult

Treeningueelsed pulbrid, rasvapõletajad, energiatabletid ja -kapslid ehk paljud sporditoiduna reklaamitud tooted sisaldavad kofeiini. Kofeiin ei anna kehale otseselt energiat, vaid stimuleerib närvisüsteemi ja kiirendab olemasolevate energiavarude kasutamist. Tekib ajutine erksuse ja jõu tunne, mis aga pikemas plaanis organismi hoopis kurnab. Ohutu päevane kofeiinikogus on täiskasvanul kuni 400 mg (nt 100 ml tavalist filtrikohvi sisaldab sõltuvalt kohvi liigist ja kangusest umbes 40–60 mg kofeiini). On tõendatud, et 3–6 mg kofeiini kehakaalu kilogrammi kohta umbes tund enne treeningut võib sooritust parandada, mõnel inimesel võib aga geneetilistest eripäradest tulenevalt olla vastupidine toime. Sagedasemad kõrvaltoimed on ärevus, südamepekslemine, käte värisemine, unehäired ja seedevaevused. Suurim oht on kofeiini märkamatu

ületarbimine. Kui inimene joob päeva jooksul kohvi ja energiajooke, kasutab samal ajal kofeiini sisaldavaid treeningu­ eelseid preparaate, võib ületarbimine kiiresti tekkida.

Kui purk tellitakse internetist

Kõige murettekitavam on see, kui toidulisand muutub otseteeks. Üha nooremad, sealhulgas alaealised leiavad tee jõusaali sooviga lihaseid kiiresti kasvatada ning tellivad internetist valimatult seda kasvu lubavaid tooteid, sh ka aineid, mis ei ole Euroopa Liidus lubatud. TAI hoiatab iseäranis kahe tooterühma eest: 1. Stimulandid, nt DMAA ja DMHA, mida etiketil peidetakse sageli taimse ekstrakti või muu nimetuse taha. Need tõstavad pulssi, vererõhku ja kehatemperatuuri ning pärsivad nälja-, janu- ja väsimustunnet. Koos füüsilise koormusega suurendavad need märkimisväärselt tõsise haigestumise ja isegi surma riski ning tekitavad tugevat sõltuvust. 2. Anaboolsed androgeensed steroidid lubavad kiiret lihaskasvu, kuid rikuvad tervist, sh kahjustavad maksa, tõstavad vererõhku, võivad viia südameinfarkti ja suurenenud vähiriskini, meestel põhjustada rindade kasvu, viljatust. Süstimisel lisandub hepatiiti ja HIV-sse nakatumise oht. Eriti ohtlik on, et paljud kahjulikud ained satuvad kehasse teadmatult. Toidulisandeid kontrollitakse suuresti alles pärast turule jõudmist. Toodetest on leitud pakendile märkimata stimulante ja steroide, aga ka raskemetalle ning keelatud aineid, peale selle liigub turul originaali meenutavaid võltsinguid. Isegi tippsportlaste positiivsetest dopinguSÜGIS 2026 NAERATA

31

toitumine proovidest on hinnanguliselt kuni 9% seotud ebakorrektselt märgistatud või saastunud sporditoidulisandiga.

Kas igas trennis on vaja spordijooki?

Spordijooki ostetakse tihtipeale pigem harjumusest kui tegelikust vajadusest. Lühematel, alla 90-minutilistel ja väiksema intensiivsusega treeningutel (nt 1 h jõutreening), kus energiakulu ja vedelikukaotus ei ole suur, pole spordijook tavaliselt vajalik ning piisab veest. Võistluste ja pikemate vastupidavustreeningute ajal aitavad aga süsivesikud kaasa sooritusvõime säilitamisele. Sporditooteid, olgu need geelid, batoonid või spordijoogid, tuleb katsetada treeningutel, võistlusel tasub kasutada tuttavaid ja läbiproovitud lahendusi. Ka veejoomisega on võimalik liiale minna. „Vajalik vedeliku kogus sõltub higistamisest, soorituse kestusest, keskkonnatingimustest ja individuaalsetest eripäradest,“ selgitab Joandi. „Eriti pikkadel, tunde kestvatel võistlustel võib harrastus­ sportlastel liigne vee joomine põhjustada vere naatriumisisalduse liigset langust ehk hüponatreemiat, mis võib olla tervisele ohtlik.“

Kust ja kuidas osta?

Toidulisandeid kasutades tasub teha põhjalik eeltöö, otsida infot usaldusväärsetest allikatest, kaaluda nende kasutegureid ja pidada nõu spetsialistidega, näiteks arsti või toitumisterapeudiga. Tundmatu või kontrollimata päritoluga toode kujutab endast riski, et see ei sisalda etiketil lubatud aineid või sisaldab midagi, mida seal olla ei tohiks. Igal juhul tuleb tasakaalustatud toitumine seada toidulisanditest ettepoole, alles siis, kui treeningkoormus tõesti nõuab, on mõistlik kaaluda, kas lisand võiks tulemust toetada.

DANIEL AGU: „Toit on põhiline!“ Daniel Agu on proviisor, kel on jõusaali­ staaži ligi 20 aastat. Proviisori, kulturisti ja ka teiste jõutreeningu juhendajana lähtub ta põhimõttest: kõigepealt toit, siis toidulisand. Juba sõna „lisand“ reedab tema jaoks, kuidas sellesse suhtuda – see täiendab toitu, mitte ei asenda seda. Enne toidulisandi ostmist soovitab Agu analüüsida oma toidulauda, mõelda, kas lisandit üldse on tarvis, ja küsida vajadusel nõu apteekrilt, treenerilt või toitumisnõustajalt. „Proviisorina näen sageli, et toidulisandit võetakse igaks juhuks või sellepärast, et keegi soovitas. Ainus kindel argument toidulisandi võtmiseks on välja kujunenud kliiniline sümptomaatika, mis viitab mõne aine puudusele,“ sõnab Agu.

Proviisori purgikapp

Agu kasutab toidulisandeid ka ise, enamasti neid, mida toiduga piisavalt kätte ei saa. D-vitamiini ja oomega-3-rasvhappeid võtab ta aasta läbi. „Need on rasvlahustuvad ühendid, mille põhiallikas on kala, aga ma olen see tegelane, kes kala üldse ei söö,“ põhjendab ta. D-vitamiini taset soovitab ta vereanalüüsiga kontrollida, sest meelevaldne suurte annuste tarbimine ei ole mõistlik. Treeningpäevadel, mida on nädalas viis, võtab Agu ka kreatiinmonohüdraati. Kreatiin on Agu sõnul üks enim uuritud toidulisandeid ja see pole pelgalt jõusaalihuntide toidulisand. Väikesed kreatiinivarud asuvad ka ajukoes ja sel on positiivne toime kognitiivsete võimete säilitamisele. See muudab kreatiini perspektiivikaks ka eakatele ja näiteks neurodegeneratiivsete haigustega inimestele ehk tegu on elukvaliteeti toetava toidulisandiga.

Kulturismivõistluseks valmistudes muutub Agule olulisemaks valgupulber ja aeg-ajalt teeb ta ka B-grupi vitamiinide, seleeni-, tsingi- või magneesiumikuuri. „Valgupulbrisse tuleb suhtuda kui lisavalguallikasse. Kui saad vajalikud valgud toiduga kätte, ei ole pulbril erilist mõtet,“ sõnab ta.

Tea, mida ostad

Toidulisandit ostes tasub Agu sõnul teadvustada riski, et toote sisu ja etiketil väljatoodu ei pruugi klappida. Turvaline ostukoht on apteek, kuna sinna igasugune toidulisand ei jõua. „Veebis tasub jälgida turvalise e-poe märgist ning üle kontrollida põllumajandus- ja toiduameti keelatud ning teavitamata toidulisandite nimekiri. Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse lehel saab kontrollida, kas aine võib olla hoopis keelatud dopinguaine, mis on eriti tähtis saavutussportlastele. Usaldusväärsust tõstavad ka sertifikaadid, näiteks Informed Sport, GMP, koššer või halal,“ annab Agu nõu. Apteekidest leiab laia valiku toidulisandeid: vitamiinid, mineraalained, probiootikumid, elektrolüüdilahused ning liigestele, südamele ja närvisüsteemile mõeldud tooted. „Parimad „toidulisandid“ on aga piisav uni ning mitmekülgne ja tasakaalustatud toitumine,“ sõnab Agu.

Tugi sportijale Sport & BCAA 2:1:1 + elektrolüüdid (28 tk) 19,52 €

Sport & Creatine pulber (28 tk) 19,52 € Bio Magneesium + Bio Kaalium Sport & Joints pulber (14 tk) 19,52 €

32 NAERATA SÜGIS 2026

Nordaid Espresso Macchiato kofeiinisprei (30 ml) 19,42 €

Provisor Hydra Boost lahustuvad tabletid (20 tk) 8,26 € Provisor Magnesium Drink and Go (125 mg 20 tk) 11,57 € Toodete juures on Apotheka e-apteegi hinnad.

KÄSIMÜÜGIRAVIM. Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidagi nõu arsti või apteekriga. Müügiloa hoidja: KRKA d.d., Novo mesto, Šmarješka cesta 6, 8501, Sloveenia. www.krka.ee Täiendav teave on saadaval müügiloa hoidja Eesti esindusest: KRKA d.d., Novo mesto, Eesti filiaal, A.H. Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn, Eesti. Tel: +3726671658.

vajalik aine

Magneesiumi mitu nägu

Magneesium (Mg²+) on üks olulisemaid mineraalaineid, mida leidub igas keharakus. Apteegi valikust leiab kümneid eri vormi ja nimetust kandvaid magneesiumipreparaate. Millal ja millist neist valida? TEKST: Proviisor HEIKKO TIITS l FOTOD: ADOBE STOCK, APOTHEKA

M

is vahe on magneesiumtsitraadil ja -glütsinaadil? Kas üks neist aitab lihaskrampide või stressi vastu tõhusamalt kui teine? Millal üldse tasub magneesiumilisandi järele haarata? Kindel on see, et vajaliku koguse magneesiumita organism hakkama ei saa. Magneesium osaleb rohkem kui 300 ensümaatilises reaktsioonis, mis mõjutavad pea kõiki organismi põhilisi talitlusi.

MAGNEESIUMI VIIS PÕHIÜLESANNET

1. Toota rakkudele vajalikku energiat. 2. Aktiveerida ensüüme ainevahetusja rakuprotsessideks. 3. Tagada närvisüsteemi ja lihaste normaalne talitlus, st magneesium aitab lihastel lõõgastuda ja hoiab ära närvi- ning lihasrakkude liigse erutuvuse. 4. Säilitada normaalset südamerütmi. 5. Osaleda DNA, RNA ja valkude sünteesis, mis on vajalik rakkude kasvuks, jagunemiseks ja taastumiseks.

34 NAERATA SÜGIS 2026

Märgid, et magneesiumist on puudu

Magneesiumipuuduse sümptomid kujunevad enamasti järk-järgult ning sõltuvad puuduse raskusastmest. Üks esimesi defitsiidi tunnuseid on sagedane väsimus ja jõuetus. Magneesiumi on vaja ATP (adenosiintrifosfaat) ehk raku peamise energiakandja tootmiseks ja kasutamiseks. Kui rakkudel on energiat vähem, võivad nii füüsiline kui ka vaimne töövõime langeda. Puuduse süvenedes erutuvad närvi- ja lihasrakud kergemini ning võivad tekkida valulikud lihaskrambid. Magneesium aitab tasakaalustada kaltsiumi toimet lihasrakkudes, mis osaleb lihaskontraktsioonides ehk kokkutõmmetes. Vähese magneesiumi tõttu võib kaltsiumi toime jääda ülekaalu, mille tõttu võivad tekkida lihastõmblused, sääre- ja muud valulikud lihaskrambid. Pikaajaline või raskem magneesiumipuudus võib põhjustada lihasnõrkust, sest lihaste normaalne energiavarustus ja kokkutõmbumine on häiritud. Magneesium aitab säilitada südamerakkude elektrilist stabiilsust ja seeläbi tasakaalustada südame rütmi. Magneesium aitab reguleerida kaltsiumi ja kaaliumi liikumist läbi südamerakkude ioonkanalite. Kui magneesiumist on puudu, võib nende mineraalainete tasakaal häiruda, mistõttu muutub ka südame elektriline aktiivsus ning suureneb südame rütmihäirete tekke-

risk. See on eriti suur, kui magneesiumipuudusega kaasneb hüpokaleemia ehk kaaliumipuudus. Raske magneesiumipuuduse korral võib närvisüsteemi erutuvus suureneda sedavõrd, et tekivad krambihood.

Kellel võib magneesiumist olla vajaka

Üks magneesiumipuuduse riskirühmi on seedetrakti haigustega inimesed (Crohni tõbi, tsöliaakia), sest magneesium imendub peamiselt peensoolest. Nende haiguste korral on magneesiumi imendumine häiritud ja puudus võib tekkida isegi piisava magneesiumi tarbimise korral. Magneesiumipuudust esineb sagedamini ka II tüüpi diabeediga inimestel. Kõrge veresuhkru taseme tõttu eritub neerude kaudu rohkem uriini, mistõttu suureneb ka magneesiumi ja teiste mineraalainete kadu. Magneesiumipuudus võib omakorda halvendada insuliini toimet ja glükoosi ainevahetust. Vanusega võib väheneda magneesiumi imendumine seedetraktist ning mõnel juhul halveneda ka neerude võime magneesiumi organismis säilitada, seetõttu on ka eakad suuremas riskirühmas. Eakad kasutavad sagedamini ka ravimeid, näiteks diureetikume (veeväljutajaid), mis võivad suurendada magneesiumi kadu. Risk magneesiuminappuseks suureneb ka pikaajalisel alkoholiga liialdamisel ning raseduse ja imetamise ajal.

Kui palju, millal ja kuidas?

Eesti toitumissoovituste järgi on inimese soovituslik päevane magneesiumi kogus 300–350 mg, mille peaks suuresti saama kätte toidust. Magneesiumi leidub rohkelt täisteratoodetes, köögiviljades, seemnetes, pähklites ja mineraalvees.

vajalik aine

Magneesiumi mitu nägu Apteegiriiulitel on lai valik magneesiumitooteid, mis erinevad üksteistest nii magneesiumi koguse (milligrammide) kui ka -vormi (soola) poolest. Toidulisandites seotakse elementaarne ehk puhas magneesium orgaaniliste või anorgaaniliste ühenditega, mis mõjutavad magneesiumi imendumise kiirust, biosaadavust, talutavust ning osaliselt ka otstarvet.

Mis on mis? MAGNEESIUMOKSIID – anorgaaniline magneesiumiühend, mis sisaldab ühe tableti kohta piisavalt elementaarset magneesiumi, kuid selle biosaadavus on oluliselt väiksem kui enamikul orgaanilistel magneesiumivormidel. Imendumata magneesium jääb soolestikku ning seob vett, mistõttu võib magneesiumoksiid põhjustada kõhulahtisust. Sobilik neile, kellel esineb tihti kõhukinnisust. MAGNEESIUMTSITRAAT – magneesiumi ja sidrunhappe soola ühend, mis on enim uuritud ning oma hea omastatavuse ja suure puhta magneesiumi osakaalu tõttu sagedamini kasutatavaid magneesiumivorme nii magneesiumipuuduse kui ka korrigeerimise korral. Suuremates annustes seob tsitraat soolestikus vett, mistõttu võib sel olla kerge lahtistav toime. MAGNEESIUMGLÜTSINAAT – orgaaniline magneesiumiühend, milles magneesium on seotud kahe aminohappe ehk glütsiini molekuliga. Seda peetakse üheks parema biosaadavusega magneesiumivormiks, mis ei tekita seedetrakti kõrvaltoimeid. Toidulisandite tootjad kasutavad sageli kaht sünonüümi – magneesiumdi ja -biglütsinaat –, kuid tegelikult viitavad mõlemad samale magneesiumvormile. MAGNEESIUM L-TREONAAT – uuem magneesiumivorm, mille vastu on tuntud huvi seetõttu, et loomkatsetes on see suurendanud magneesiumi sisaldust ajukoes tõhusamalt kui mõned teised

vormid. Sel vormil arvatakse olevat võimalik mõju mälu- ja kognitiivsetele funktsioonide toetamiseks, kuid kvaliteetseid tõendeid selle kohta veel pole. Magneesiumtauraat – seotud aminohappe tauriiniga, mis osaleb organismis mitmes füsioloogilises protsessis, sh närvisüsteemi ja südame talitluses. Peetakse hea biosaadavusega magneesiumivormiks, loomkatsetes ja väiksemates uuringutes on viidatud soodsatele mõjudele südame- ja veresoonkonnale. MAGNEESIUMMALAAT sisaldab magneesiumi ja malaati ehk õunhappe soola. Eelised on hea biosaadavus ja talutavus, märkimisväärsed kõrvaltoimed puuduvad. Kuigi teoreetiliselt võiks malaat toetada energiaainevahetust, pole kvaliteetsed kliinilised uuringud näidanud, et see suurendaks tervetel inimestel energiat rohkem kui teised hästi imenduvad magneesiumivormid. ORGAANILISED MAGNEESIUMISOOLAD (nt tsitraat, glütsinaat ja malaat) imenduvad üldjuhul organismis paremini kui anorgaanilised soolad (nt magneesiumoksiid). Seni puuduvad teaduslikud tõendid selle kohta, et magneesiumi orgaanilised vormid erineksid oluliselt oma kliinilise toime poolest, kui organismis korrigeeritakse magneesiumipuudust. Peamised erinevused seisnevad eelkõige imendumises, seedetrakti talutavuses ja elementaarse ehk puhta magneesiumi sisalduses.

Magneesium eri vormis ja kujul

Provisor magneesiumdiglütsinaat kapslid (500 mg 60 tk) 16,05 €

Provisor magneesium Premium kapslid (60 tk) 20,64 €

Provisor magneesium Drink and Go (125 mg 20 tk) 11,57 €

Formula Vitale Formula Vitale Mg Direkt 400 + Mg 375 mg + B pulber (20 tk) B lahustuvad tabletid (20 tk) 13,18 € 6,86 €

Rõõm magneesium + B6 tabletid (30 tk) 11,13 €

Bertils magneesiumitabletid 85 mg (100 tk) 13,22 €

A. Zechs- A. Zechstein Inside tein Inside magneesi- magneesiumiumigeel õli sprei (150 ml) (200 ml) 7,61 € 6,97 €

A. Zechstein Inside magneesiumihelbed (1 kg) 12,32 €

SÜGIS 2026 NAERATA

Toodete juures on Apotheka e-apteegi hinnad.

Raseduse ja imetamise ajal või suure füüsilise koormuse korral võib magneesiumivajadus olla suurem. Ka vanus, toitumine, terviseseisund ja teatud haigused võivad magneesiumivajadust suurendada. Magneesiumi võiks toidulisandina võtta juurde eelkõige siis, kui seda ei saa toiduga piisavalt, on magneesiumipuudusele viitavad sümptomid või suurenenud risk puudusele, näiteks seedetrakti haigused (Crohni tõbi) või kasutatakse teatud ravimeid (diureetikumid). Ka suure füüsilise koormuse korral, näiteks pikki ja raskeid treeninguid tehes, mil vedeliku- ja mineraalikadu on suur, võib olla põhjendatud magneesiumi lisaks tarvitada. Magneesiumi võib võtta igal ajal päeva jooksul, kuid oluline on seda tarvitada regulaarselt. Mõned inimesed eelistavad võtta magneesiumi õhtul, kuna see võib soodustada und ja lihaste lõõgastumist. Manustades koos suuremate kaltsiumi-, tsingi- või rauaannustega, võib magneesiumi imendumine väheneda, kuna need mineraalained konkureerivad osaliselt samade imendumismehhanismide pärast peensooles. Seetõttu on soovitatav võtta neid mineraalaineid eri aegadel. Magneesiumi üleannustamine on tervetel inimestel haruldane, sest neerud eemaldavad liigse magneesiumi organismist. Suurem risk on kroonilise neerupuudulikkusega inimestel, kelle magneesiumi eritumine on häiritud. Siiski on mõistlik lähtuda tervishoiutöötaja soovitusest ning vältida põhjendamatult suuri annuseid. Apteegist leiab ka magneesiumitooteid välispidiseks kasutamiseks, näiteks magneesiumõlid, kreemid või vannisoolad, mida enamasti kasutatakse väsinud jalgade või lihaskrampide leevendamiseks.

35

tervis

Apteegi salalabor:

ravim patsiendi mõõdu järgi TEKST: Proviisor JANIKA TÄHNAS l FOTOD: APOTHEKA, ADOBE STOCK

Enamik ravimeid jõuab tänapäeval patsientideni ravimitööstusest, kuid endiselt valmistatakse apteekides ravimeid ka käsitsi. Kellele ja mis puhul on käsitööna valminud ravimid vajalikud?

I

ndividuaalselt valmistatud ravim ehk ekstemporaalne ravim võib olla parim või isegi ainus lahendus, kui sobivat tööstuslikku ravimit ei ole või kui patsient vajab tavapärasest erinevat toimeaine kogust, ravimvormi või -koostist. See muudab personaalse ravi võimalikuks nii lastele, eakatele, erivajadustega patsientidele, aga ka loomadele. Kõikidest Eesti ravimiretseptidest moodustasid individuaalselt valmistata­ vad ravimid eelmisel aastal 0,2–0,3%. Ravimeid ei valmista Eestis kõik apteegid, enamasti tehakse seda suuremates asulates, kuid oma soovi saab esitada ka kodukoha lähedal asuvasse apteeki. Olgugi, et individuaalselt valmista-

36 NAERATA SÜGIS 2026

takse ravimeid apteegis tänapäeval vähe, on see oluline teatud sihtgrupile. Ennekõike vajavad unikaalseid ravimiannuseid vastsündinud ja väikelapsed, kelle üksikannus võib moodustada vaid murdosa tööstusliku ravimi annusest. Sel juhul pole võimalik kodus ise tabletti tükeldada ega kapslit täpseteks milligrammideks jaotada, mistõttu tuleb apteekril ravim sobilike abiainetega kokku segada ja täpseteks annusteks kaaluda. Lisaks väikelastele vajavad käsitsi valmistatud ravimeid ka neelamisraskusega patsiendid, loomad, linnud või roomajad, kellele pole vajalikus annuses tööstusravimit. Kõige tavapärasemad apteegis valmistatavad ravimvormid on pulbrid, suspensioonid, lahused, salvid, kreemid ja ka suposiidid ehk ravimküünlad.

Alates tänavu juunikuust hüvitab tervisekassa teatud tingimustel ka apteegis valmistatud ravimeid (standardiseeritud ekstemporaalsed ravimid). Soodustuse nimekirjas on 99 ravimit, mille soodustus on 90%. Aja jooksul lisandub toimeaineid ja ravimvorme juurde.

Apteegis valmistatud ravimite eripära ja tee patsiendini

Apteegis valmistatakse ravimid konkreetse patsiendi vajadusi arvestades väikestes kogustes, enamasti arsti retsepti alusel. Tihtipeale on nende säilivusaeg lühem kui tööstuslikult toodetud ravimitel. Tööstuslikud ravimid valmivad suurtes partiides standardiseeritud koostise ja tugevusega, need läbivad enne turule jõudmist kliinilised uuringud ja müügiloa menetluse. Mõlemal juhul peavad ravimid vastama rangetele kvaliteedi- ja ohutusnõuetele.

tervis Kui patsient on saanud retsepti ekstemporaalsele ravimile, tuleb valmistamiseks pöörduda endale sobivasse apteeki. Kui selles apteegis ravimeid ei valmistata, on võimalik see tellida teisest apteegist, kus hinnatakse retsepti, kontrollitakse, kas märgitud toimeained on saadaval ja komponendid sobivad kokku ning kas ravimit on tehnoloogiliselt võimalik valmistada. Apteeker võtab kliendi kontakti ja annab talle teada ravimi kättesaamise aja. Ravimi kvaliteet tagatakse mitmeastmelise kontrolliga, mille käigus teine apteeker kontrollib nii valmistamise olulisi etappe kui ka valminud ravimit. Ühe ravimi valmistamine võib võtta aega 30 minutist kuni mõne tunnini, kuid täpne aeg sõltub ka apteegi töökoormusest. Keskmiselt võib ravimi kättesaamine võtta aega kaks kuni kolm päeva.

Ravim igaühele sobivaks

Tööstuslikud ravimid on kindla koostisega, kuid apteegis valmistatava ravimi korral saab arst ja apteeker arvestada nii patsiendi vanuse, vajaliku toimeaine sisalduse kui ka võimalike allergiate ja talumatustega. Näiteks võib olla vajalik valmistada ravim ilma laktoosita, teatud säilitusainete või muude abiaineteta, kui need põhjustavad allergilisi reaktsioone või talumatust. Samuti on võimalik valida patsiendile sobivaim ravimvorm, näiteks valmistada neelamisraskustega patsiendile tableti või kapsli asemel suukaudne suspensioon või muuta toimeaine sisaldust. Iga retsepti puhul hinnatakse eraldi, millised muudatused on teaduslikult põhjendatud ja tehnoloogiliselt teostatavad. Apteegis valmistatakse ravimeid sageli ka tööstuslikult toodetud tablettidest või kapslitest, kui ravimi omadused võimaldavad ja toime ei muutu. Seda hindab apteeker. Vajadusel kasutatakse abiaineid, mis aitavad tagada toimeaine stabiilsuse ning soovitud omadused. Kui tarvis, teeb apteeker koostööd raviarstiga, et leida patsiendile sobivaim ja ohutuim lahendus.

Apteekri nõuanne toetab

Ravim toimib kõige paremini siis, kui pidada kinni kindlatest juhistest: arsti määratud annusest, manustamissagedusest ning tingimusest, kas ravimit tuleb võtta koos toidu või tühja kõhuga. Isegi näiliselt väikesed muudatused ravimi kasutamises võivad mõjutada selle toimet või suurendada kõrvaltoimete riski. Apteeker aitab leida sobivaima ravimvormi ning selgitab, kuidas ravimit õigesti kasutada. Erilist tähelepanu tuleb pöörata

Uued moodsad ravimvormid Ravimvormide areng liigub järjest enam personaliseeritud ravi suunas. Varem oli enamik ravimeid saadaval peamiselt tablettide, kapslite või siirupitena, kuid nüüd on neid vorme täiustatud ning pööratakse üha enam tähelepanu sellele, et patsiendil oleks ravimit mugav ja lihtne kasutada, väheneks eksimisvõimalus, paraneks ravist kinnipidamine ja ravitulemus. TOIMEAINET PIKENDATULT VABAS­ TAVAD TABLETID JA KAPSLID – võimaldavad ravimit võtta üksnes üks kord ööpäevas, vähendades nii unustatud annuste riski ja parandades ravisoostumust. Laienenud on ka kombineeritud ravimite valik, kus mitu toimeainet on ühendatud ühte ravimivormi – see muudab raviskeemi patsiendi jaoks lihtsamaks.

võimaldab patsiendil ravi iseseisvalt kodus jätkata, vähendab haiglakülastuste vajadust ning parandab elukvaliteeti. NAHALE KINNITATAVAD RAVIM­ PLAASTREID – vabastavad toimeainet ühtlaselt mitme tunni või isegi mitme päeva jooksul. Selline ravimvorm sobib hästi näiteks kroonilise valu või hormoonravi korral ning aitab vältida ravimite sagedast manustamist.

SÜSTITAVAD RAVIMID KODUKASU­ TUSEKS – paljud bioloogilised ravimid, mida varem sai manustada üksnes haiglas, on nüüd saadaval täidetud süstepliiatsite või süstaldena. See

3D-PRINDITUD RAVIMID – üks viimase aja uuenduslikem ravimvorm. See tehnoloogia võimaldab valmistada tablette patsiendile täpselt vajaliku toimeaine sisaldusega ning kombineerida ühte ravimvormi mitu toimeainet. Selline lähenemine toetab personaalmeditsiini arengut. Eestis katsetati esmakordselt ravimite 3D-printimise võimalusi mõni aasta tagasi Tartu Raekoja apteegis. Katseprojekt näitas, et tehnoloogia on praktikas teostatav ja võimaldab valmistada individuaalse annusega ravimeid ka apteegis, ent seadmed ja ka spetsiaalne ravimi tooraine kujunesid lõpuks väga kulukaks, mistõttu ei olnud see lahendus klientidele taskukohane. Kuigi 3D-prinditud ravimid ei ole praegu igapäevane osa apteegiteenusest, andis katsetus väärtusliku panuse valdkonna teadus- ja arendustegevusse. Nii on 3D-prinditavate ravimite arendus ja valmistamine koondunud eelkõige haiglaapteekidesse ja teadusasutustesse. Mõnel juhul kasutatakse neid ravimeid praegu haiglapatsientidel.

tablettide poolitamisele ja purustamisele. Levinud arvamus on, et tablette võib vajadusel väiksemaks teha. Tegelikult ei ole see alati lubatud. Poolitada võib tablette siis, kui see on ravimi omaduste kokkuvõttes või pakendi infolehes kirjas ning neil on poolitusjoon. Ent ka poolitusjoon ei tähenda tingimata, et see on tableti annuse vähendamiseks, mõnel juhul on see mõeldud üksnes neelamise kergendamiseks. Purustada ei tohi toimeainet pikendatult vabastavaid ja maohappekindla kattega tablette ega kapsleid, kuna ravim võib nii hakata toimima liiga kiiresti või, vastupidi, kaotada oma mõju, sest toimeaine ei jõua organismis õigesse imendumiskohta. Omal algatusel ei tohi avada ka kapsleid ega segada ravimeid toidu või joogiga, sest ka see võib mõjutada ravimi toimet. Kui ravimit on raske neelata, tasub

alati küsida apteekrilt, kas on olemas mõni sobivam ravimvorm. Vahel on võimalik leida sama toimeainega ravim näiteks suukaudse lahuse või suus sulava tabletina, graanulite, ravimküünla või nahaplaastrina. Sama tähtis kui õige kasutamine on ka ravimite nõuetekohane säilitamine. Enamikku ravimeid tuleb hoida toatemperatuuril kuivas kohas, kaitstuna otsese päikesevalguse eest. Vannituba ei ole ravimite hoidmiseks sobiv koht, sest niiskus ja temperatuurikõikumised võivad ravimi kvaliteeti halvendada. Mõned ravimid vajavad säilitamist külmkapis ning sel juhul tuleb rangelt järgida pakendil toodud temperatuurinõudeid. Ravimeid tuleks hoida alati originaalpakendis, et säiliks teave ravimi nimetuse, tugevuse, kõlblikkusaja ja kasutusjuhiste kohta.

NEELAMIST JA ANNUSTAMIST HÕLBUSTAVAD RAVIMVORMID, näiteks suus kiiresti lagunevad tabletid, mis lahustuvad mõne sekundi jooksul vett vajamata. Need sobivad hästi lastele või neelamisraskustega patsientidele. Laste ravis on lisandunud rohkem täpset annustamist võimaldavaid suukaudseid lahuseid, suspensioone ning väikeseid graanuleid, mida saab vajadusel segada vähese koguse pehme toiduga. See võimaldab ravimit manustada lihtsamalt ja täpsemalt kui tabletti poolitades või purustades.

SÜGIS 2026 NAERATA

37

Kas vajad pidevat glükoositaseme jälgimist? Dexcom ONE+ on nutikas lahendus, mis jälgib sinu glükoositaset ööpäevaringselt ja aitab teha teadlikumaid otsuseid, et diabeediga paremini toime tulla. Tule Apotheka apteeki Dexcom ONE+ paigaldamise nõustamise teenusele! Registreeri aeg apotheka.ee/teenused või +372 614 6000

Pideva glükoosimonitooringu (CGM) süsteem Dexcom ONE+ on nutikas viis 1. ja 2. tüüpi diabeedi reaalajas haldamiseks ning sobib kõigile patsientidele alates 2. eluaastast. Dexcom ONE+’i väike kehal kantav sensor annab reaalajas glükoositasemenäite, mis loovad tervikliku pildi glükoositaseme muutusest ja suundumusest. Dexcom ONE+ sensori kasutamiseks läheb vaja seadmega ühilduvat nutitelefoni või spetsiaalset vastuvõtjat. Palun veenduge enne teenusele registreerumist, et teil on sobiv telefon (dexcom.com/et-EE/compatibility/d1g7) või ostke spetsiaalne Dexcom ONE+ vastuvõtja eelnevalt apteegist.

Heades kätes Apothekas pakume Sulle erinevaid terviseteenuseid, alates vaktsineerimisest ja tervisetestidest kuni nõustamiseni. Tutvu oma koduapteegi terviseteenustega apotheka.ee/teenused. Broneeri aeg veebis või telefonil 614 6000.

Verelipiidide taseme määramine

KehaHemoVereVererõhu Vaktsiglobiini suhkru koostise mõõtmine* neerimine määramine määramine määramine

Tavahind**

14,90 €

6€

6€

10 €

1€

Hind kliendikaardiga

10,90 €

4€

4€

7€

0,50 €

Sõltub vaktsiinist

Jalgade tervisekontroll

LuuDexcom One paigaltiheduse damise määramine nõustamine

Tervisenäitajate pakett

Nahadiagnostika

6€

6€

2€

27 €

1€

4€

4€

1€

19 €

tasuta

Tallinn Rocca al Mare Keskuse Apteek Paldiski mnt 102 Kadaka Selveri Apteek Kadaka tee 56a Netiapteek (Järve Keskus) Pärnu mnt 238 Apotheka Viru Keskuse Apteek Viru väljak 4 Tallinna Linnaapteek Solaris Keskuses Estonia pst 9 Läänemere Selveri Apteek Läänemere tee 28 Kristiine Apteek Endla 45 Männiku Rimi Apteek Männiku tee 100 T1 Apteek Peterburi tee 2, Tallinn

Viimsi Viimsi Keskuse Apteek Sõpruse tee 15, Haabneeme

Saue Saue Rimi Apteek Keskuse 11, Saue

Kurna Kurna Pargi Apteek Kangrumetsa tee 3, Kurna küla

Keila Keila Keskuse Apteek Harju tn 2

UUS

UUS

Verelipiidide taseme määramine

KehaHemoVereVererõhu Vaktsiglobiini suhkru koostise mõõtmine* neerimine määramine määramine määramine

Tavahind**

14,90 €

6€

6€

10 €

1€

Hind kliendikaardiga

10,90 €

4€

4€

7€

0,50 €

Sõltub vaktsiinist

Jalgade tervisekontroll

LuuDexcom One paigaltiheduse damise määramine nõustamine

Tervisenäitajate pakett

Nahadiagnostika

6€

6€

2€

27 €

1€

4€

4€

1€

19 €

tasuta

Laulasmaa Laulasmaa Apteek Kloogaranna tee 26, Laulasmaa küla

Tartu Raekoja Apteek Raekoja plats, Raekoda Eedeni Keskuse Apteek Kalda tee 1c Lõunakeskuse Apteek Ringtee 75 Lõunakeskuse Rimi Apteek Ringtee 75 Tartu Kaubamaja Apteek Riia 1 Tasku Apteek Turu 2 Anne Selveri Apteek Kalda tee 43 Maarjamõisa Apteek Puusepa 8

Ida-Virumaa Astri Keskuse Apteek Tallinna mnt 41, Narva Pargi Keskuse Apteek*** Puru tee 1, Jõhvi Jõhvi Apteek*** Narva mnt 3, Jõhvi Vironia Keskuse Apteek Järveküla tee 50, Kohtla-Järve

Lääne-Virumaa Põhjakeskuse Apteek Tõrremäe küla, Rakvere vald

Põlvamaa Põlva Apteek Mäe tn 2a, Põlva

Pärnumaa Port Arturi Apteek Lai 11, Pärnu

Saaremaa Auriga Keskuse Apteek Tallinna 88, Kudjape alevik * Vererõhku saab lisaks tabelis välja toodud apteekidele mõõta mitmetes teistes Apotheka Apteekides, täpsemat infot saab apteegist kohapealt. ** Hinnad võivad apteekide lõikes erineda. *** Vaktsineerimise aja broneerimine Pargi Keskuse ja Jõhvi apteekides toimub järgmistel telefonidel: Pargi Keskuse Apteek, tel: 354 4004, Jõhvi Apteek, tel: 335 6230.

sinu ilu

Plekike, miks sa tulid?

Kui päike suudles suvel nahka liiga aplalt, on jäljed hiljem näha. Päike aga pole ainus põhjus, miks pigmendilaigud tekivad. Mis laigukeste vastu aitaks? TEKST: Medicina kliiniku esteetilise meditsiini õde KRISTINE KÕPS l FOTOD: ERAKOGU, ADOBE STOCK, APOTHEKA

K

õige sagedasemad pigmendimuutused, millele ilukliinikust või -toodetest lahendusi otsitakse, on päikesekahjustusest tingitud pigmendilaigud ehk solaarsed lentiigod, melasma ja põletikujärgne hüperpigmentatsioon. Päikeselaigud on enamasti selgelt piirdunud üksikud ümarad või ovaalsed pruunikad laigud näol, dekolteel ja käeselgadel, mis on aastate jooksul kõige rohkem UV-kiirgusega kokku puutunud. Vahel kutsutakse neid ka vanuselaikudeks. Melasma avaldub tavaliselt sümmeetriliste hajusate pruunikate või hallikaspruunide laikudena otsmikul, põskedel, ülahuule kohal või lõuapiirkonnas. See võib süveneda suvel, raseduse ajal või hormonaalsete muutuste tõttu. Põletikujärgne pigmentatsioon võib tekkida pärast aknet, ekseemi, nahatraumat, põletust või liiga agressiivset nahaprotseduuri.

ebakorrapäraseks, veritseb, ketendab või ei parane, erineb silmatorkavalt teistest nahamuutustest. Sel juhul tuleks laiku enne protseduuri lasta arstil hinnata.

Kuidas UV-kiirgus pigmendilaike soodustab?

Päikesevalgus aktiveerib melanotsüüte ehk pigmendirakke ja suurendab melaniini tootmist. See on naha loomulik kaitsemehhanism, kuid korduva ja pikaajalise UV-koormuse korral võib melaniini jaotumine muutuda ebaühtlaseks. UV-kiirgus ei tekita ainult uusi pigmendilaike, vaid muudab tumedamaks ka olemasolevat melasmat ja põletikujärgset pigmentatsiooni. Melasmat mõjutab ka nähtav valgus ja kuumus, mistõttu soovitatakse sel juhul toonitud päikesekaitset, mis sisaldab nähtava valguse eest kaitsvaid raudoksiide. Ühe suve jooksul nahale tekkinud kahjustuse suurust ei ole võimalik täpselt silmaga hinnata. Päevitus võib mõne nädalaga kaduda, kuid UV-kiirgusest tingitud muutused rakkudes, kolla-

Kellel pigmendilaigud tekivad?

Pigmendimuutusi võib tekkida igas vanuses ja igal nahatüübil. Heledanahalistel tekivad sagedamini tedretähnid, päikeselaigud ja muud fotokahjustuse tunnused. Tumedama fototüübiga nahas on melanotsüüdid aktiivsemad ning pärast aknet, põletikku, traumat või nahaprotseduuri võib kergemini tekkida püsiv põletikujärgne hüperpigmentatsioon. Ka liiga tugev laser, koorimine või muu nahka ärritav protseduur võib tumedamal nahal pigmentatsiooni hoopis süvendada. Melasma esineb kõige sagedamini fertiilses eas naistel, eriti hormonaalsete muutuste ja geneetilise soodumuse korral. Päikeselaike on rohkem alates keskeast, kui kumulatiivne UV-koormus muutub nahal nähtavaks. Enamik pigmendimuutusi on healoomulised ja küsimus on vaid esteetikas. Ent kõik pruunid nahamuutused pole pigmendilaigud. Eriti tähelepanelik tuleb olla juhul, kui laik kasvab või muudab kuju, sisaldab mitut värvitooni, piirid muutuvad

42 NAERATA SÜGIS 2026

Cosmelan hooldus intensiivsele melasmale, enne ja kaks nädalat hiljem

sinu ilu geenis ja pigmendirakkude töös võivad jääda püsima. Nähtavad tagajärjed võivad avalduda alles aastate pärast pigmendilaikude, ebaühtlase nahatooni, veresoonte muutuste ja naha enneaegse vananemisena.

Kas päevitamisest tekkinud pigmendilaigud võivad aja jooksul ise taanduda?

Tavaline päevitus taandub järk-järgult koos naha uuenemisega. Ka tedretähnid ja pindmine põletikujärgne pigmentatsioon võivad talvega märgatavalt heledamaks muutuda. Selgelt välja kujunenud päikeselaigud tavaliselt ise täielikult ei kao. Need võivad talvel veidi heledamaks muutuda, kuid püsivad enamasti nahal seni, kuni neid sihipäraselt ravitakse. Põletikujärgne pigmentatsioon võib taanduda mõne kuu jooksul, kuid sügavamale pärisnahka ladestunud pigment võib püsida aastaid. Melasma on krooniline ja ägenemistega kulgev seisund. See võib näiteks pärast rasedust või hormonaalse teguri kadumist heledamaks muutuda, kuid kipub UV-kiirguse ja hormonaalsete muutuste mõjul tagasi tulema.

Tõhus hooldusrutiin pigmendilaikude vastu Hommikul

2 Õrn puhastus või naha loputamine. 2 Antioksüdantne või pigmenti reguleeriv seerum, näiteks C-vitamiini, niatsiinamiidi, traneksaamhappe, alfa-arbutiini või tiamidooliga. 2 Vajadusel niisutav kreem. 2 Laia spektriga SPF 50 päikesekaitse.

Proovi!

Babé Depigment+ sära andev losjoon (150 ml) 26,98 € BioNike B-Lucent kreem pigmendilaikudele SPF 50 (40 ml) 32,09 €

Päeval

2 Päikesekaitse uuendamine, kui viibid pikalt õues, higistad või ujud.

Millised on tõhusaimad lahendused pigmendilaikudest vabanemiseks?

Kõige tõhusam ravi ei ole üks konkreetne protseduur, vaid sobiv kombinatsioon: 2 igapäevane laia spektriga päikesekaitse; 2 pigmenti reguleerivad koduhooldustooted; 2 IPL- või laserravi; 2 keemilised koorimised; 2 vajadusel mikronõelumine või ravimite nahka viimist toetavad meetodid; 2 melasma korral mõnikord dermatoloogi määratud retseptiravi. Sobivat ravimeetodit valides tuleb arvestada pigmendimuutuse põhjust, pigmendi sügavust, naha fototüüpi, päevituse olemasolu, põletikulisi nahahaigusi, kasutatavaid ravimeid, varasemaid protseduure, patsiendi valmisolekut järgida kodust hooldust ja päikesekaitset.

Millal on parim aeg pigmendilaikude eemaldamiseks?

Sobiv aeg intensiivsemateks pigmenti mõjutavateks protseduurideks on sügisest suve alguseni, kui UV-kiirgus on nõrgem, nahk ei ole päevitunud ning pärast protseduuri on lihtsam päikest vältida. Protseduuride tegemist mõjutab ka elustiil, reisimine, päevitus ja valmisolek päikesekaitset kasutada, samuti reaalne ilmastik. Eestis on intensiivsete päikesekuude ja päevade arv võrreldes näiteks Lõuna-Euroopaga hoopis teistsugune. Õrnemate toimeainete ja pindmiste protseduuridega võib teatud juhtudel jätkata ka suvel.

Millal millist protseduuri kasutada?

IPL (ingl k intense pulsed light) on valgusravi meetod, mida eelistatakse tavaliselt siis, kui näol, dekolteel või kätel esineb laialdasemalt päikeselaike, punetust ja ebaühtlast nahatooni. IPL kasutab valguse lainepikkusi, millega saab mõjutada nii pigmenti kui ka pindmisi veresooni. Pigmendilaserit kasutatakse sagedamini üksikute, selgelt piirdunud pigmendilaikudel. Sobiv lainepikkus ja energia sõltuvad pigmendi sügavusest, nahatüübist ning seadmest. Fraktsionaalset laserit võib kaaluda siis, kui peale pigmentatsiooni soovitakse parandada naha tekstuuri, pooride nähtavust, pindmisi kortse või aknearme. Keemilised koorimised sobivad hajusa pindmise pigmentatsiooni, aknejärgsete laikude, tuhmi nahatooni ning kerge melasma toetavaks raviks. Kasutatakse mandel-, piim-, glükool-, salitsüül- või teisi happeid, mis valitakse naha seisundi järgi. Cosmelan® meditsiiniline depigmenteeriv hooldus

Proovi!

ISDIN Sun pigmendilaike ennetav päikesekaitsevedelik SPF 50+ (50 ml) 33,99 €

Õhtu

2 Meigi ja päikesekaitse põhjalik, kuid õrn eemaldamine. 2 Pigmenti mõjutav toimeaine (retinool, aselaiinhape, traneksaamhape, alfa-arbutiin või tiamidool) 2 Naha kaitsebarjääri toetav niisutaja.

Proovi!

BioNike meigieemaldusõli (75 ml) 17,19 € Bioderma Pigmentbio vahutav puhastuskreem (200 ml) 27,23 € Babé Depigment+ seerum pigmendilaikudega nahale (30 ml) 44,13 € BioNike B-Lucent Drop-On pigmendilaikudele (15 ml) 19,60 € Bioderma Pigmentbio öökreem (50 ml) 57,90 €

pidurdab uue pigmendi teket, vähendab olemasolevaid pigmendilaike, sh on tõhus melasmale. Ravi koosneb kliinikus tehtavast maskhooldusest ja sellele järgnevast mitmekuulisest kodusest raviprogrammist. Mikronõelumine võib parandada toimeainete jõudmist nahka ning toetada melasma ja põletikujärgse pigmentatsiooni ravi.

Mitut protseduuri on heaks tulemuseks vaja?

Protseduuride arv sõltub pigmendimuutuse tüübist ja sügavusest. Üksik päikeselaik võib märgatavalt heledamaks muutuda juba ühe protseduuri järel, kuid sageli on siiski vaja kaht või kolme protseduuri. Hajusama fotokahjustuse korral tehakse tavaliselt kaks-kolm IPL- või koorimisprotseduuri.

Kas eemaldamisega kaovad pigmendilaigud lõplikult?

Päikeselaigu võib protseduuriga eemaldada või muuta peaaegu märkamatuks, kuid see ei kustuta naha varasemat päikesekahjustust ega takista uute laikude tekkimist. Melasma võib aga SÜGIS 2026 NAERATA

43

sinu ilu

Tõhusad toimeained pigmendilaikude ohjeldamiseks

1.

C-vitamiin on antioksüdant, mis aitab neutraliseerida UV-kiirgusest ja keskkonnast tingitud oksüdatiivset stressi. See võib vähendada melaniini tootmist ja muuta nahatooni ühtlasemaks. Kõige paremini sobib C-vitamiin hommikusesse rutiini päikesekaitse alla.

Proovi!

5.

Aselaiinhape vähendab põletikku ja mõjutab melaniini tootmises osalevat türosinaasi. Sobib eriti hästi juhul, kui pigmentatsiooniga kaasnevad akne või rosaatsea. Aselaiinhape on üks mitmekülgsemaid valikuid põletikujärgse pigmentatsiooni ja melasma korral.

Avène Vitamin Activ CG sära andev näokreem (50 ml) 55,65 € Babé antioksüdantne seerum C-vitamiiniga (30 ml) 44,13 €

Proovi!

2.

6.

Retinool jt retinoidid kiirendavad naha uuenemist, parandavad toimeainete imendumist ja aitavad vähendada ebaühtlast pigmentatsiooni. Retinool toetab kollageeni tootmist ja sobib hästi fotovananemise ravisse. Retinooliga tuleb alustada järk-järgult, sest nahaärritus võib pigmentatsiooni hoopis süvendada.

Sensilis igapäevane ja õrn losjoon aselaiinhappega (100 ml) 36,22 €

Traneksaamhape mõjutab mitut melasma tekkega seotud põletikulist ja veresoonkondlikku mehhanismi. Paikset traneksaamhapet kasutatakse seerumites ja kreemides ning seda võib kombineerida protseduuridega. Suukaudset traneksaamhapet kasutatakse teatud korduva või raskema melasma korral ainult arsti otsusel.

7.

Alfa-arbutiin pärsib türosinaasi aktiivsust ja aitab seeläbi vähendada melaniini tootmist. Suhteliselt õrn toimeaine sobib hästi pikaajaliseks koduseks hoolduseks. Tulemus kujuneb järk-järgult.

Proovi!

Sensilis Eternalist retinooliga nahka uuendav näokreem (50 ml) 61,02 € ISDIN Retinal Intense näoseerum (50 ml) 94,01 €

Proovi!

3.

Niatsiinamiid aitab vähendada pigmendi liikumist melanotsüütidest naharakkudesse, toetab naha kaitsebarjääri ja vähendab põletikku. Sobib ka tundlikumale ja aknele kalduvale nahale. Niatsiinamiid on hea pikaajaliseks kasutamiseks ja kombineerimiseks teiste toimeainetega.

Proovi! NovaClear Advanced seerum

niatsiinamiidiga (30 ml) 15,49 €

4.

Kojihape pärsib samuti türosinaasi ja võib aidata melasmat, päikeselaike ning põletikujärgset pigmentatsiooni heledamaks muuta. See võib olla tõhus, kuid tundlikul nahal põhjustada ärritust või kontaktdermatiiti.

pärast edukat ravi uuesti aktiveeruda, sest selle tekkes osalevad geneetika, hormoonid, UV-kiirgus, nähtav valgus, kuumus ja naha põletikulised protsessid. Parima tulemuse annab, kui professionaalne raviplaan ja kodune hooldus toetavad teineteist. Protseduur võib olemasolevat pigmenti lõhustada või naha uuenemist kiirendada, kuid koduhooldus aitab pidurdada uue melaniini moodustumist, vähendada põletikku ja säilitada saavutatud tulemust. Tulemuse hoidmiseks on vaja kasutada iga päev SPF 30–50 kaitset, melasma korral eelistada toonitud päikesekaitset, vältida tahtlikku päevitamist, kasutada sobivaid pigmenti reguleerivaid toimeaineid, hoida kontrolli all akne, rosaatsea, ekseem ja muu põletik, teha vajadusel säilitavaid protseduure.

Kuidas mõjutavad pigmentatsiooni naha vananemine, hormoonid ja menopaus? Vanusega aeglustub rakkude uuenemine ning pigment ei jaotu enam nii ühtlaselt kui nooremas nahas. Aastatega kogunenud UV-kahjustus muudab melanotsüütide töö ebaühtlaseks: mõnes piirkonnas muutuvad need liiga aktiivseks ja tekivad tumedad laigud, teistes kohtades võib pigmenti hoopis vähemaks jääda.

44 NAERATA SÜGIS 2026

NovaClear Advanced näokreem pigmendilaikudele SPF 50+ (50 ml) 22,53 €

8.

Tiamidool vähendab melaniini tootmist. See on näidanud head efekti melasma ja muude hüperpigmentatsioonide korral. Tiamidooli võib kasutada pikka aega ka säilitusravis.

Proovi!

Eucerin Anti-Pigment korrektor (5 ml) 42,89 €

Samal ajal väheneb kollageeni ja elastiini hulk, nahk muutub õhemaks ning pigmentatsioon paistab paremini välja. Hormoonidel on kõige selgem seos melasmaga. Melasma võib avalduda või süveneda raseduse, hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite, hormoonasendusravi või muude hormonaalsete kõikumiste ajal. Geneetilise soodumuse korral võivad östrogeeni ja progesterooni taseme muutused suurendada melanotsüütide aktiivsust. Menopausi ajal ei ole pigmentatsioon tingitud ainult hormoonide langusest. Selleks ajaks muutub nähtavaks ka aastakümnete jooksul kogunenud päikesekahjustus. Pigmentatsiooni võivad süvendada ka kilpnäärmehaigused, hormonaalsed häired, krooniline põletik, akne, ekseem ja muud nahahaigused, mõned ravimid, fotosensitiivsus, harvem ainevahetus- või neerupealiste haigused. Üldine või kiiresti süvenev pigmentatsioon, eriti koos teiste sümptomitega, vajab arstlikku hindamist. Pigmendilaikude ennetamisega ei ole kunagi liiga hilja alustada. Igapäevane päikesekaitse vähendab uute UV-kahjustuste teket ning aitab säilitada ka protseduuridega saavutatud tulemust.

sinu ilu Juuksed räägivad meis toimuvast rohkem, kui tihtipeale arvame. Milline on nor­maalne juukse­kadu ja millal tasub tegutseda? TEKST: Trihholoog-esteetik NATALJA BUSLOVA FOTOD: ERAKOGU, ADOBE STOCK, APOTHEKA

Juuksed

lahkuvad põhjusega

S

ageli öeldakse, et on nor­ maalne, kui päevas kukub peast 50–100 juuksekarva. Tegelikult on olukord märksa keerulisem. Igal inimesel on oma individuaalne norm, mis sõltub juuste koguarvust, tihedusest, paksusest, vanusest ja isegi geneetilistest isearäsus­ test. Loomuli­ Natalja kel blondidel on Buslova peas umbes 200 000 juuksekarva, brünettidel 150 000 ning punapäistel 80 000 – 90 000. Nii võib sama arv välja­ langenud juukseid eri inimestel tun­ duda täiesti erinev. Tavapärase välja­langemise hulga muutus on sageli esimene märk, millele tähele­panu pöörata. Juuksed kas­ vavad tsükliliselt.

46 NAERATA SÜGIS 2026

Iga juuksekarv läbib aktiivse kasvufaasi, üleminekufaasi ja puhkefaasi, mille järel langeb juus loomulikult välja ning samast juuksefolliikulist hakkab kasvama uus juuksekarv. Juuksefolliikulit võib võrrelda väikese tehasega. Seni, kuni folliikul on terve, asendab üks juuksekarv teist. Ühe inimese elu jooksul võib ühest folliikulist kasvada 20–30 juuksekarva ning ühe juukse eluiga on keskmiselt 2–7 aastat, mõnel juhul kuni 10 aastat. Just geneetika määrab suuresti, kui pikaks võivad juuksed kasvada.

Miks nad välja ­kukuvad?

Juuste väljalange­ mine on sümptom, mille põhjustab ena­ masti mitme teguri koosmõju.

Stress. Tugev emotsionaalne läbiela­ mine, operatsioon, kõrge palavik, nakkus­ haigus, sünnitus või muu organismile tõsine koormus on sagedasemad põhjused. Enamasti hakkavad juuksed välja langema 2–3 kuud hiljem, sest juuksefolliikul vajab aega, et liikuda väljalangemise faasi. Puudusseisundid organismis. Kõige sagedamini esineb rauapuudust, kuid välja­ langemist võivad soodustada ka D-vita­ miini, B12-vitamiini, foolhappe ja tsingi puudus ning ebapiisav valgu tarbimine. Hormonaalsed muutused. Sünnitus, menopaus, polütsütiliste munasarjade sündroom (PCOS) ja androgeenne alo­ peetsia mõjutavad tihtipeale naiste juuste seisukorda. Autoimmuunhaigused. Nende korral ründab immuunsüsteem ekslikult organismi enda juuksefolliikuleid ning tagajärg on alopecia areata ehk koldeline juuste väljalangemine. Haruldasemad on armistuvad alopeetsiad, millega kaasneb tihti tugev sügelus, põletustunne, peanaha punetus, ketendus, valulikkus või naha suurenenud tundlikkus. Need haigused vajavad kiiret arstiabi. Teatud ravimid, kroonilised haigu-

sed, järsk kehakaalu langus, ranged dieedid ja unehäired võivad olla seotud juuksekaoga. Kilpnäärmehaigused häi­ rivad juuste kasvutsüklit, võivad muuta juuksed peenemaks ja suurendada nende väljalangemist. Viimastel aastatel diagnoositakse üha sagedamini frontaalset fibroosset alopeetsiat (FFA), mis on üks armistuva alopeetsia vormidest ja avaldub juuk­ sepiiri aeglase ja ühtlase taandumisena otsmiku piirkonnas. Seda esineb kõige sagedamini menopausijärgsetel naistel. Haiguse korral tekib põletikuline prot­ sess, mis võib juuksefolliikuleid pöördu­ matult kahjustada. Enamikul juhtudel algab edukas ravi juuste väljalangemise põhjuse täpsest väljaselgitamisest.

Apteekri nõu ja trihholoogi abi

Apteeker on sageli esimene spetsialist, kelle poole pöördutakse, kui juuste väljalangemine valmistab meelehärmi. Just apteeker võib märgata hoiatavaid sümptomeid, soovitada sobivat juuste ja peanaha põhihooldust ja vajadusel suu­ nata õigel ajal erialaspetsialisti juurde. Mida varem põhjus selgub, seda suurem on võimalus säilitada juuste tihedus ja peatada juuksekao kulg.

Trihholoogi konsultatsioonile tasub tulla, kui X juuste väljalangemine kestab

kauem kui 2–3 kuud või muutub järk-järgult intensiivsemaks; X juuksed on muutunud märgatavalt peenemaks, soengu maht on vähenenud, juukselahk on laienenud või on tekkinud hõredamad piirkonnad; X peanahal esineb sügelus, põletustunne, valu, punetus, tugev ketendus või põletik; X juuste väljalangemine algas pärast haigust, operatsiooni, sünnitust, tugevat stressi või järsku kehakaalu langust ega vähene aja jooksul; X juuste väljalangemine on koldeline või on tekkinud juusteta piirkonnad; X juuksepiir taandub järk-järgult, sellega kaasneb peente udu­sarnaste karvade kadumine. See võib viidata mõnele armistuva alopeetsia vormile, mis vajab varajast diagnoosimist ja ravi. Trihholoog hindab peanaha seisun­ dit, juuste struktuuri ja võimalikke välja­ langemise põhjuseid, kogub põhjaliku haigusloo, teeb trihhoskoopia ja vajadu­ sel soovitab laboratoorseid uuringuid.

Alles seejärel on võimalik koostada tõhus ja ohutu raviplaan. Esimesed tulemused ilmnevad enamasti mõne kuu pärast, mõnel juhul võib ravi kesta märksa kauem.

Suitsetamine, alkohol ja juuksed

Suitsetamine ja alkoholiga liialdamine kahjustavad kogu organismi, sh juukseid. Suitsetamine halvendab mikrovere­ ringet, suurendab oksüdatiivset stressi ning häirib juuksefolliikulite talitlust. Uuringud näitavad, et suitsetajatel võib androgeenne alopeetsia avalduda varem ning kulgeda raskemalt. Alkoholi liigtarvitamine võib põh­ justada ainevahetushäireid, valkude, vitamiinide ja mikroelementide puudust, halvendada une kvaliteeti ning mõjutada negatiivselt maksa ja teiste organite tööd. Kõik need tegurid võivad kaudselt mõjutada juuste seisundit ja aeglustada nende taastumist.

Ainete puudus ja juuksekadu

Juuksekadu on harva seotud ainult ühe laboratoorse näitajaga. Enamasti esineb korraga mitu mõjutavat tegurit, näiteks raua-, B12-vitamiini või foolhappe puu­ dus, ebapiisav valgutarbimine, hormo­ naalsed muutused, krooniline stress või pärilik eelsoodumus. Rauapuudus võib soodustada juuste väljalangemist, eriti naistel. Raud mängib olulist rolli organismi rakkude varusta­ misel hapniku ja energiaga. Rauavaeguse korral võivad juuksed enneaegselt liikuda puhkefaasi, muutuda õhemaks ja hakata välja ­langema. Viimastel aastatel on üha rohkem uuringuid näidanud seoseid madala D-vitamiini taseme ja alopeetsia vormide vahel, kuid enamasti pole defitsiit ainus põhjus, vaid üks mitme hulgas. Minu igapäevane praktika näitab, et juukse­ kao korral on sageli D-vitamiini tase langenud. Uuringuid tehes tuleb hinnata orga­ nismi seisundit tervikuna ja vajadusel kontrollida hemoglobiini, ferritiini, B12-vitamiini, foolhapet (B9-vitamiin) ning üldvalgu taset. Juuksekarv koosneb peaaegu täielikult valgust, mistõttu vajab organism selle kasvuks valku ja asenda­ matuid aminohappeid.

Dieeditamine kurnab juukseid Ranged dieedid, vähene valgusisaldus toidus või lihast loobumine võivad kaasa tuua toitainete puuduse. Tasakaalus­ tamata toitumise korral esineb eriti sageli B12-vitamiini defitsiiti. Juuksed reageerivad sageli esimesena rangetele toitumispiirangutele, eriti juhul, kui

sinu ilu

Individuaalse ravi tulemused

juustele. Enamikul juhtudel möödub see iseenesest. Oma praktikas soovitan sel ajal kasutada toetavat paikset ravi, mis aitab luua soodsad tingimused uute juuste kasvuks ja toetab juuste tiheduse kiiremat taastumist. Menopausi ajal toimuvad vastupidi­ sed muutused: östrogeenide tase langeb järk-järgult ning nende kaitsev mõju juuksefolliikulitele väheneb. Juuksed õhenevad, kasvavad aeglasemalt ja kaotavad tasapisi oma tiheduse. Paljudel naistel kaasneb sellega ka androgeenne alopeetsia. Selles eluetapis on tähtis mitte aega kaotada, vajalik on indivi­ duaalne ravi.

Geenid ja kiharad Androgeenne alopeetsia nõuab aega, järjepidevust ja distsipliini. Tulemus pärast 5% minoksidiili pikaajalist kasutamist. Võrdlusfotod on tehtud kolmeaastase vahega. Minoksidiili kasutamist ei tohi järsku lõpetada, kuna saavutatud tulemus võib kiiresti kaduda ja juuste väljalangemine suureneda.

Sündides saame kaasa mitte ainult juuste värvi, struktuuri ja kuju, vaid ka folliiku­ lite arvu ning tundlikkuse androgeenide suhtes. Meestel hakkab androgeenne alopeetsia sageli avalduma juba pärast puberteedi algust. Mõnel algab juuste hõrenemine otsmiku ja oimupiirkonnas, juuksepiir hakkab taanduma, teistel ilmneb juuste hõrenemine pealael. Aja jooksul võivad need muutused kombi­ neeruda. Naistel väheneb juuste tihedus järk-järgult keskse lahu piirkonnas ja pealael. Selle seisundi korral on oluline pöörduda spetsialisti poole esimeste hõrenemise tunnuste ilmnemisel, sest paljudel juhtudel on võimalik nii vältida juuste siirdamist.

Paikne ravi väljalangevatele juustele

55-aastasel naisel on väljendunud androgeenne alopeetsia. Kuna juuste hõrenemine oli juba kaugele arenenud, ei ole kõiki juukseid võimalik täielikult taastada. Trihhopigmentatsioon vähendas kohe peanaha ja juuste vahelist kontrasti ning tekitas tihedamate juuste efekti. Ta jätkab individuaalse raviga, et säilitada olemasolevaid juukseid ja parandada nende seisundit.

nendega kaasneb kiire kaalulangus. Kohtan sageli 16–18-aastaseid tütar­ lapsi, kel mõne vajaliku aine puuduse tõttu juuksed õhenevad, hõrenevad ja langevad välja. Minu vastuvõtule tuli kord noor naine, kelle juuksed mee­ nutasid peaaegu udemeid, kuid kelle kaksikõel olid paksud ja terved juuksed. Selgus, et ta oli pikalt loobunud lihast ja piiras pidevalt oma toitumist. Pärast toitumise korrigeerimist, kehakaalu normaliseerimist, puudujääkide taasta­ mist ja ravikuuri muutusid tema juuksed järk-järgult tugevamaks, tihedamaks ja tervemaks.

48 NAERATA SÜGIS 2026

Hormoonid dirigendi rollis

Juuksefolliikulid on hormonaalse tasa­ kaalu muutuste suhtes tundlikud, kuid reaktsioon sõltub ka geneetikast, vanu­ sest, kaasuvatest haigustest ja organismi üldseisundist. Raseduse ajal tõuseb östrogeenide tase märkimisväärselt ja aktiivne kasvu­ faas (anageen) pikeneb, mistõttu langeb juukseid tavaliselt väga vahe. Paljud naised märkavad, et juuksed muutuvad tihedamaks, tugevamaks ja läikivamaks. Parast sünnitust langeb östrogeenide tase kiiresti, juuksed liiguvad välja­ langemise faasi, et teha ruumi uutele

Paikne ravi on üks olulisemaid kompo­ nente paljude juuste väljalangemise vormide korral. Toimeained kantakse otse peanahale, kus paiknevad juuksefolliikulid. Apteekides on saadaval lai valik tooteid: losjoonid, seerumid, ampullid, spreid ja muud preparaadid, mille tõhusus sõltub diagnoosist, preparaadi koostisest ja individuaalsest ravist. Oma praktikas kombineerin paikset ravi enamasti laboratoorselt kinnitatud puuduste korri­ geerimise, toitumis- ja elustiilisoovituste ning vajadusel ka ravimiga. Kui juukse­ kadu on seotud hormonaalsete häirete või terviseprobleemidega, on vajalik koostöö erialaarstidega. LED-ravi, PRP (plasmaravi) ja mikronõelumine võivad olla osa komplekssest ravist. Nende üles­ anne on stimuleerida juuksefolliikuleid, parandada mikrotsirkulatsiooni ja akti­ veerida kudede loomulikku taastumist. Üksnes neist protseduuridest siiski ei piisa juuksekasvu täielikuks taastamiseks ega väljalangemise põhjuse kõrvalda­ miseks. Samuti ei suuda need asendada

Aita juustel kasvada!

Crescina Transdermic 200 ampullid naistele (3,5 ml 20 tk) 115,47 €

Provisor Biotin Premium 10 000 mcg kapslid (60 tk) 17,19 € Klorane väljalangemisvastane juukseseerum (100 ml) 57,39 €

Babé losjoon juuste väljalangemise vastu (100 ml) 37,19 €

Toodete juures on Apotheka e-apteegi hinnad.

Formula Vitale Beauty+ kollageeniga tabletid (30 tk) 20,49 €

Rõõm iluvitamiinid biotiiniga tabletid (60 tk) 20 €

Pharmaceris H Stimupeel puhastav koorija peanahale (125 ml) 29,32 €

René Furterer Triphasic juuste kasvu aktiveeriv šampoon (200 ml) 24,41 €

Provisor Beauty Gummies (60 tk) 21,03 €

Bertils HairVita Strong tabletid (60 tk) 15,97 €

kodust ravi, mis tagab juuksefolliikulitele pikaajalise toime ja tulemuse säilimise.

Minoksidiil kui kuldstandard

Minoksidiili efektiivsust kinnitavad arvukad kliinilised uuringud ja see on endiselt teaduslikult kõige põhjalikumalt tõestatud ravim androgeense alopeetsia ravis. See parandab mikrotsirkulatsiooni juuksefolliikuli piirkonnas, pikendab juuste kasvufaasi ning mõjutab juukse­ folliikuli rakkude aktiivsust. Siiski, ravi­ vastus võib mõnel olla väga hea, teisel aga minimaalne või puudub üldse. Ravim võib põhjustada ka kõrvatoimeid.

Õigustatud juuksesiirdamine

Juuksesiirdamine võib olla üks võimali­ kest meetoditest, kui selleks on selged näidustused, näiteks püsivate armide korral. Juuksesiirdamine siiski ei asenda ravi. Operatsiooni käigus siiratakse

BioNike Anagenix-K šampoon väljalangemise vastu (200 ml) 16,05 €

doonorpiirkonnast (enamasti kuklast) pärit juuksefolliikulid. Doonorpiirkonna ressursid on ka piiratud, mistõttu on võimalik siirata vaid kindel arv trans­ plantaate ning soovitud tulemuse saavu­ tamiseks võib mõnikord olla vajalik teha operatsioon mitmes etapis. Väga oluline on peanahk operatsioo­ niks õigesti ette valmistada: ravida põle­ tik, ketendus ja muud probleemid, mis võivad mõjutada siirikute kinnitumist. Ka pärast juuksesiirdamist tuleb jätkata peanaha hooldust ja toetavat ravi, et siiratud juuksed kinnituksid korralikult ja oma olemasolevad juuksed säiliksid võimalikult kaua. Üks nüüdisaegne ohutu meetod õhe­ nemise visuaalseks korrigeerimiseks on trihhopigmentatsioon, mis loob loomu­ liku mulje tihedamatest juustest, aitab varjata hõrenenud piirkondi ja parandab märgatavalt välimust kohe.

ilu-uudised

Nahk naasis puhkuselt Avène Hyaluron Activ Procedure sari (59,36– 85,62 €) on loodud selleks, et võiksid nautida siledamat, tugevama välimuse ja puhanud ilmega nahka. Selleks võta ette üks intensiivsem 14-päevane turgutus pinguldava seerumikuuriga. Avène Hyaluron Activ Procedure muudab miimikajooned vähem nähtavaks, nahatooni ühtlasemaks ja näokontuurid selgemaks.

Hooldus nahale Kloorheksidiini sisaldav nahasprei (50 ml 3,79 €) hoolitseb selle eest, et nahk oleks puhas ja hooldatud. Mugav pihustatav vahend on hea täiendus esmaabikapis ja koduapteegis.

Pilt selgeks! Zippo lugemisprille (13,01 €) iseloomustavad moodne disain, kvaliteetne materjal ja mugavus. Laia prillivaliku hulgast leiab eri värvitooni ja viimistlustega mudeleid, mis sobivad nii klassikalise kui ka modernse stiiliga kandjale. Prillid on saadaval kuue tugevusega vahemikus +1,00 kuni +3,50 dioptrit. Painduvate hingede tehnoloogia prillisangadel tagab parema sobivuse ja kandmismugavuse.

Foto: Adobe Stock

50 NAERATA SÜGIS 2026

Natura Media Vivre menopausi kapslid (60 tk 41,21 €) toovad kergendust üleminekuajal, et võiksid end iseendana tunda. Kapslid sisaldavad kliiniliselt uuritud Lifenol® humalaekstrakti, kergesti imenduvat magneesium biglütsinaati ja B6-vitamiini ning Quatrefolic® folaati, et toetada keha menopausiga seotud füüsiliste aistingute korral, nagu kuumahood, higistamine, rahutus või ärrituvus.

Toodete juures on Apotheka e-apteegi hinnad.

Tunne end taas iseendana

sinu ilu

Taasta loomulik

ilu

Kui nahk on tasakaalus, pole seda põhjust peita. Too lihtsalt mõne sammuga esile oma naha loomulik ilu!

S

ügis on ideaalne aeg naha tasakaalu taastamiseks. Kui suverõõmud on naha kuivemaks ja tundlikumaks muutnud, siis asu tegudele.

TEKST JA MEIK: Jumestaja SANDRA RÄTSEP l FOTOD: SENSILIS, ERAKOGU

Puhtalt tuttu! Õhtune näopuhastus on üks nahahoolduse trumpidest. Meiki, päikesekaitsevahendeid, päeva jooksul kogunenud rasu ja mustust ei pese maha pelgalt palja veega. Kui kasutad jumestust või veekindlaid tooteid, tasub eelistada kahefaasilist puhastust. Esmalt eemalda õlipõhise tootega (nt Sensilis rahustav puhastuspalsam (50 ml 25,63 €)) meik ja päikesekaitsevahend ning seejärel puhasta nahk veepõhise puhastusvahendiga (nt Sensilis õrn puhastusvaht (200 ml 20,40 €). Nii jääb nahk mõnusalt värske ja puhas ning järgmised hooldustooted saavad tõhusamalt imenduda.

Kahefaasiline puhastus – kellele ja millal? Kahefaasiline puhastus ei tähenda tugevamat puhastamist, vaid põhjalikumat ja samal ajal naha suhtes õrnemat lähenemist. See on põhjendatud, kui kasutad: 2 päikesekaitsekreemi, 2 jumestuskreemi, 2 veekindlat ripsmetušši, 2 kannad linnakeskkonnas pidevalt meiki.

Nahk taastuskuurile! Pärast suve võib naha kaitsebarjäär olla suurema UV-kiirguse tõttu nõrgenenud. Selle tõttu võib nahk tunduda kuiv, pingul või muutuda tavapärasest tundlikumaks. Niisutus on see, mida su nahk sellises olukorras kõige rohkem

SÜGIS 2026 NAERATA

53

sinu ilu vajab. Hea abiline on näiteks Sensilis Eternalist rahustav seerum (30 ml 61,02 €), mis niisutab ja pakub ka tundlikule nahale mugavustunnet. Seerumi järel taastab kaitsebarjääri Sensilis Skin Rescue näokreem (50 ml, 49,21 €), mis sobib ka probleemsele nahale. Tasakaalus naha kaitsebarjääri tunned ära, kui nahk tundub pehme, elastne ning jumestus jääb ühtlane.

5 märki, et nahk vajab taastamist 2 nahk on pärast pesemist pingul, 2 jume on tuhm, 2 nahk reageerib kergemini välis-

mõjutajatele, 2 jumestuskreem jääb ebaühtlaselt nahale, 2 nahk januneb päeva jooksul niisutuse järele.

Jah, ka sügisel! UV-kiirgus jõuab nahani ka pilvise ilmaga ja põhjustab naha enneaegset vananemist. Kui viibid päevasel ajal õues või kasutad nahahoolduses aktiivseid toimeaineid, näiteks retinooli, siis kanna nahale kindlasti kaitsefaktoriga kreemi (nt Sensilis päikesekaitse Mist näole SPF 50 (100 ml 24,63 €), mida võib kasutada nii enne jumestust kui ka päeva jooksul meigi peale.

Retinooli hooaeg on alanud! Retinool on üks enim uuritud toimeaineid kosmeetikas, mida hinnatakse nahka uuendavate omaduste tõttu. Sügisel ja talvel on parim aeg selle tõhususest maksimumi võtta, sest päikesekiirgus on väiksema intensiivsusega. Kui sa pole varem retinooliga tooteid kasutanud, alusta sellega ettevaatlikult, näiteks kahel-kolmel õhtul nädalas. Kui nahk kohaneb, võid kasutamist järk-järgult suurendada. Näiteks Sensilis Eternalist nahka uuendav näokreem retinooliga (50 ml 61,02 €) sobib hästi õhtusesse nahahooldusesse.

Ilus jumestus algab niisutusest! Kui nahk on hästi hooldatud, püsib jumestus ühtlasem, seda kulub vähem ning tulemus jääb loomulik. Viimaste aastate trend on loomulik, terve ja kumav jume. Niisutava tekstuuriga IDUN Minerals Hydra Soft jumestuskreem (30 ml 29,70 €) ühtlustab nahatooni kerge kuni keskmise katvusega ning jätab naha loomulikult värskeks. Eriti õhulise tulemuse jaoks on hea valik IDUN Minerals mineraaltolmpuuder SPF 15 (7 g 31,29 €), mida võib kasutada nii iseseisvalt kui ka jumestuskreemi peal. Mineraaltolmpuuder on saanud Asthma Allergy Nordic märgise, mis kinnitab, et toode vastab rangetele nõuetele ja sobib hästi ka tundlikule nahale. NIPP! Kasuta puudrit pigem vähem kui rohkem. Kui nahk kipub kuivemaks muutuma, võib rohke puuder naha välimuse veelgi kuivemaks muuta. Pigem niisuta nahka ja kinnita jumestus puudriga ainult piirkondades, kus seda tõesti vaja.

54 NAERATA SÜGIS 2026

Puna põskedele! Kreemjad tekstuurid sulanduvad nahaga loomulikumalt, annavad õrna kuma ja on eriti hea valik sügisel, mil nahk kipub kuivama. Niisiis, kui suvejume taandub, toob uue värskuse põskedele kreemjas põsepuna. IDUN Mineralsi kreemja põsepuna saab nahale hõlpsasti hajutada nii sõrmede kui ka pintsliga. Huultel mõjuvad sügisel kaunilt pehmed neutraalsed toonid. Kreemjas huulepulk koos IDUN Minerals huulepliiatsiga Harriet (0,35 g 11,26 €) loob loomuliku ja hoolitsetud tulemuse nii tööpäevaks kui ka pidulikumaks sündmuseks. Silmameigi lõpetab IDUN Minerals Vatn veekindel volüümi andev pruun ripsmetušš (9 ml 19,76 €), mis rõhutab ripsmeid loomulikult.

Toodetel on juures Apotheka e-apteegi ja Apotheka Beauty e-poe hinnad.

Kaitse päikese eest!

test

Sära

loob sära juurde TEKST: EVELIN KIVILO-PAAS FOTOD: ERAKOGU, APOTHEKA

„Usun, et kui ema, naine ja õpetaja särab, paneb see särama ka pere ning õpilaste silmad nii koolitunnis kui ka joogamatil,“ ütleb algklassiõpetaja ja lastejooga õpetaja Margit Liias.

N

elja lapse emale Margitile (42) on hea enesetunne, hoolitsetud välimus ja liikumine ülimalt tähtsad. Tema hommik algab joogaga ja seejärel enda sättimisega, mille oluline osa on nahahooldus. Millised uued ilulemmikud leidis ta Apotheka valikust?

Sensilis Origin Pro EGF5 kasvufaktoritega silmakreem (15 ml 56,42 €) Väga meeldiv toode, erilise vaimustuse tekitas jahutava efektiga aplikaator, mis oli hommikuti tõeline virgutaja!

Avène Cleanance matistav Aqua-Gel (50 ml 30,24 €) See toode läks samuti otse teismeliste igapäevasesse ilurutiini. Seda on ülimõnus peale kanda, imendub hetkega, hoiab naha mati ning on noorte probleemsele nahale justkui loodud. ISDIN Roll-On alumiiniumivaba deodorant 24 h (50 ml 13,40 €) Minu kaks teismelist haarasid selle kohe endale ja sellest sai nende mõlema vaieldamatu lemmik! Eriti kiideti ülimalt head lõhna ja seda, et see tõesti toimib.

Sensilis Peptide AR pinguldav rahustav sorbett näokreem (50 ml 63,81 €) Alguses tundus lõhn minu jaoks veidi tugev ja vajas harjumist, kuid tekstuur võitis kiiresti minu südame. Konsistents on mõnusalt kerge ega jäta nahale mingit rasket tunnet. Sobib valatult meigi alla ja kasutan selle kindlasti lõpuni!

56 NAERATA SÜGIS 2026

Avène Hyaluron Active B3 pinguldav seerum (30 ml 52,32 €) Täielik lemmik soojal ajal! Pakub nahale head ja kerget niisutust ajal, kui raskemat kreemi üldse ei soovi peale panna. Sobib suurepäraselt ka kreemi alla, tohutu pluss on see, et toode on täiesti lõhnatu.

BioNike Body 48 h rikkalikult niisutav kehapalsam (320 ml 29,56 €) Üks meie pere favoriit ja tõeline lemmikleid! Mõnusalt tummine kreem, mis on peaaegu lõhnatu, teeb naha imeliselt pehmeks ja niisutab tõeliselt sügavuti ega jäta nahka kleepuvaks.

Hinnad: Apotheka e-apteegi ja Apotheka Beauty e-pood.

AVÈNE pesemisvaht (150 ml 26,50 €) Eemaldab meigi vaevata ja teeb oma tööd ülimalt hästi. Ka ripsmetuši võtab maha laitmatult, jätmata silmaaluseid mustaks. Pärast pesemist on nahk mõnus, värske ja puhas. Ainus väike miinus on üsna tugev lõhn, mis ei pruugi väga lõhnatundlikule ninale sobida.

BioNike Triderm dušiõli kõikidele nahatüüpidele (400 ml 16,99 €) Suurepärane päästja päeval, kui nahk tundub kuivem ja vajab eriti õrna ning paitavat hoolt.

ISDIN kooriv näopuhastusgeel (100 g 28,88 €) Meie kõigi ühine lemmik! Jätab nahale nii värske, puhta ja nn hingava tunde. Lõhn on imeline, koorivad terakesed on piisavalt pehmed, sobides ideaalselt ka tundlikumale ja noorele nahale.

WE LIPOSOMES

AZELAC RU Ühtlasem ja säravam nahatoon! Aitab vähendada pigmentlaike ning ennetada uute teket. Kuni

75

%

Vähem nähtavaid pigmentlaike*

Klorane kuivšampoon kaeraekstraktiga (150 ml 20,28 €) Annab juustele väga hea kohevuse ja suure plussina ei lõhna toode tugevalt ja häirivalt. Pudel on paraja suurusega, et seda igal pool käekotis kaasas kanda. BABÉ antioksüdantne C-vitamiiniga seerum (30 ml 44,13 €) Mulle meeldis selle kerge koostis ja ülimalt meeldiv lõhn. Nahk näeb pärast kasutamist märgatavalt säravam ja elavam välja. Kuna selle imendumine võtab veidi kauem aega ja jätab naha kergelt kleepuvaks, oli seda kohane kasutada just õhtuti või meigivabadel päevadel. Kindlasti jätan selle suure rõõmuga oma iluarsenali!

BABÉ SUPER FLUID EMULSIOON PIGMENDILAIKUDELE SPF 50 (50 ML 28,79 €) Suurepärane kerge kreem. Tänu mugavale suurusele on seda hea kotti pista ja sellest kujunes minu kindel lemmik.

PIGMENTLAIKUDE VASTANE NAHAHOOLDUS *Tootja kliiniliste uuringute põhjal.

HURMUS auhinnatud ilutoodete maaletooja aastast 1996

trenn TEKST: EVELIN KIVILO-PAAS FOTOD: ERAKOGU, SANDRA SÜSI

40ndates

elu parimas vormis

Reet Pärgmäe (47) arvas aastaid, et teeb liiga vähe trenni ja sööb liiga palju. Tegelikult oli asi vastupidi. Nüüd, neljakümnendates on ta õppinud, kuidas saada end oma kehas hästi tundma.

L

apsena keerles Reeda elu spordi ümber. Sulgpallitrennid viis korda nädalas, nädalavahetustel võistlused, suvelaagrid ja iga­ päevased jooksud kujundasid temas veendumuse, et endast tuleb alati maksimum anda. „Panin trennis alati kõik välja. Jooksin end oimetuks ning mõtlesin ikka, et kui ma ainult suudaksin veel rohkem, veel kiiremini, veel täpse­ mini, siis olen midagi väärt,“ meenutab Reet. Sisimas ta vihkas jooksmist. Kui ta 10. klassis kukkus ja küünarnuki murdis, tundis ta kergendust ja tegi spordiga lõpparve. Sel oli aga oma hind. Trennid kadusid üleöö, aga söögiportsjonid jäid samaks. Õige pea diagnoosis kooliarst tal rasvumise. Järgnesid aastad, mida Reet kirjeldab kui lõputut võitlust, kus tema jäi alati kas toidule või kurnatusele alla – kaalujälgimine, paastupäevad, ­shaping, jõusaal, rattasõit, ujumine ja taas sulgpall. „Arvasin kogu aeg, et teen liiga vähe sporti ja söön liiga palju,“ sõnab ta. Tagantjärele mõistab ta, et oli hoopis vastupidi.

Palju trenni, vähe toitu

40. eluaastaks oli Reet üle kahekümne aasta söönud liiga vähe ja treeninud liiga palju. Ka pärast oma kolme lapse sündi oli alati sama eesmärk: saada „õigesse kaalu“. Selleks tuli teha tundide kaupa kardiotrenni ja muidugi süüa nii vähe kui võimalik. „Lahkusin lauast alati nii, et tegelikult oleksin tahtnud teise portsu veel võtta,“ sõnab ta. Kolmanda raseduse ajal avastas ta enda jaoks esimest korda, mida tähendab süüa piisavalt. Pärast sünnitust langes ta aga kiirelt vanasse mustrisse – palju kardiot, vähe toitu ja järjest vähem energiat. Murdepunkt saabus siis, kui ta ei suutnud wakeboard’iga veest üles tõusta. „Keha tundus jube raske, jõudu polnud ei kätes ega jalgades, kuigi olin kogu aeg liikunud,“ meenutab Reet. Trenniajakirjast nägi Reet personaaltreener Egle Nabi lihastreeningu väljakutset naistele ja otsustas sellega lii­ tuda. Ta peab seda elumuutvaks otsuseks.

Teadmine, mis tõi muutuse

Tagantjärele arvab Reet, et just sel ajal oli tal alanud ka perimenopaus. Alatasa saat­

sid teda seletamatu väsimus, pea­valud ja kurnatus. Kui lisandusid südame­ kloppimine, ärevus, läbipõlemine, öine higistamine, ajuudu, liigesevalud, vere­ rohked päevad ja aneemia ning järjest pikem taastumine, hakkas ta otsima abi. Naistearst oli esimene, kes andis taga­ sisidet naiseks olemise uue etapi kohta. Tegu ei olnud üksikute tervise­hädadega, vaid suuresti hormoonidest tingitud muutustega. Tervise põhjalik käsitlus, verepildi korrastus infusioonikuuriga, seedimise kordasaamine pärast mikrobioomi uurin­ gut koostatud toitumiskava, hormoon­ asendusravi ja teadlik paus treeningutest muutsid tema enesetunnet märgatavalt. Ent muutus ka Reeda suhtumine treenin­ gutesse. Varem tundide kaupa kardiotrenni teinud Reeda treeningute aluseks on saanud regulaarne jõutreening. „Kui noorena reageeris keha toidu piiramisele ja kardiole väga hästi, siis hilisemas eas tekitas see hoopis lisastressi ning kaal kippus tõusma,“ tõdeb Reet. Tema treeningud on muutunud lühemaks, SÜGIS 2026 NAERATA

59

trenn

Reet Pärgmäe naudib loodusretki.

Söömise uus tase

umbes 30 minutit korraga, et keha suu­ daks pingutusest taastuda. Jõutrennile lisanduvad igapäevased vähemalt 10 000 sammu, piisav valgukogus ja taastumise toetamine.

„Kui sööd vähe, siis jõuad ka vähe,“ tõdeb Reet. Ta on loobunud aastakümneid kestnud harjumusest süüa liiga vähe. „Tegelikult olin pidevalt näljas, sest ei suutnud oma kaalu- või väljanägemise eesmärki muul moel saavutada ja hoida,“ tunnistab ta. Nii hoolitseb ta selle eest, et varustada keha stabiilselt hea energiaga. Veresuhkru

kõikumise vastu aitab mitmekesine ja tasakaalus toidulaud, kus on piisavalt valku (liha, kala, muna, piimatooted), kiudaineid (juurikad, täisteratooted ja köögivili) ja head rasvad (pähklid, oliivid, avokaado, munakollane, rasvane kala). Viimase aja olulisemaks teemaks on muutunud uni. Reedal on selleks oma rutiin: magamaminek samal ajal, hämar ja jahe tuba, ekraanivabadus, vajadusel kõrvatropid ja und süvendavad vahendid. „See on oluline heaks enesetundeks ja ka trennist taastumiseks,“ ütleb ta. Perimenopaus on talle õpetanud, et keha ei vaja enam rohkem pingutust, vaid targemat pingutust. „Vahel teen trenni lühemalt või väiksemate raskustega. Kui keha pole taastunud, pole mõtet teda uuesti suruda,“ sõnab Reet. Reet ei mõõda enam head vormi kaalu­numbri järgi. Teda motiveerib rõõm sellest, et saab liikuda, ja lootus, et saab seda teha veel väga kaua. Sel kevadel taipas ta äkki, et võib jälle joosta nii kii­ resti, kui tahab. „See tunne oli uskumatult magus,“ sõnab ta.

Personaaltreener Egle Nabi: pärast 40. eluaastat ei pea treenima vähem, vaid targemalt

S

ageli öeldakse, et 40ndatest alates tuleks treeninguid muuta. Personaaltreener Egle Nabi sõnul ei peaks treeninguid muutma mitte vanuse, vaid keha vajaduste järgi. „Sõltub sellest, milline on inimese senine treeningtaust, tervis ja elustiil,“ ütleb ta. Ent kui inimene alles alustab liikumisega, on kõige olulisem endalt küsida, mida oled hetkel valmis tegema ja mis paneb su südame rõõmustama. Selles vanuses hakkavad organismis toimuma muutused, mil­ lega tasub arvestada.

Hormoonide mõju

Hormonaalne tasakaal, sh perimeno­ paus ja östrogeenitaseme langus mõju­ tavad paljusid organismi protsesse. „Kuumahood, tsükli- ja unehäired, meeleolukõikumised, ajuudu, kõhupiir­ konda kogunev rasv, kaalutõus, suurem

60 NAERATA SÜGIS 2026

stressitase ja aeglasem taastumine – need kõik võivad olla osa hormonaal­ setest muutustest,“ tõdeb Egle Nabi. Tihtipeale langeb see eluetapp kokku ka suure vastutuskoormaga: karjäär, laste kasvatamine ja vananevate vanemate eest hoolitsemine. „Vahel ongi raske aru saada, kas kehv enesetunne tuleb peri­ menopausist või lihtsalt sellest, et elus toimub korraga väga palju,“ tõdeb Nabi. Teadlikkus aitab neid muutusi palju paremini mõista, nendega kohaneda ja vajadusel abi otsida.

Kaalu tõus

Vanusega muutub ainevahetus aeg­ lasemaks. Treener näeb sageli, kuidas aeglustunud ainevahetust püütakse kompenseerida veel rangema dieedi ja suurema treeningkoormusega. „Keha muutub, rasv hakkab rohkem kogunema vööpiirkonda ja seetõttu hakatakse veel vähem sööma,“ ütleb Nabi. „Aga kui annad kehale järjest

vähem energiat, läheb organism veel rohkem stressi, ainevahetus aeglustub ja lihasmass hakkab kiiremini kaduma.“ Tekib olukord, kus energiat napib, trenn ei edene ja inimene tunneb end kehvasti ja väsinuna. „Pidev alatoitumine ja enese­ piitsutamine on väga paljude 40+ naiste läbiv muster,“ teab Egle Nabi.

Eesmärgi muutus

Egle Nabi arvates on kõige tähtsam suhtumise muutus. „Liikumise väärtust ei peaks mõõtma selle järgi, mitu kalorit sa kulutasid, mida kaal näitab või kuidas sa välja näed. Küsi hoopis, kas sa tunned end paremini. Kas sul on rohkem energiat? Kas sa oled tugevam?“ soovitab perso­ naaltreener. Kui fookus liigub välimuselt enesetundele, kaob ka suur osa pingest.

Jõutreeningu jõud

Vanusega hakkab lihasmass järk­järgult vähenema. Keskmiselt kaotab inimene alates 30. eluaastate lõpust iga küm­ nendiga umbes 3–8% lihasmassist. Seda kiirendavad vähene liikumine, tervise­ mured, vähene energiahulk ja juhuslikud toiduvalikud. „Kui organism peab valima, kas kasutada energiat elutähtsate orga­ nite või lihaste jaoks, valib ta alati orga­ nid,“ sõnab Nabi. Lihaste hulk mõjutab baasainevahetust ehk mida rohkem on lihaseid, seda rohkem energiat kulutab keha ka puhkeolekus. Lihaseid pole siiski olulised ainult sportliku välimuse pärast. „Meil on vaja trepist üles minna, poe­ kotte tassida. Lihased toetavad liigeseid ja head rühti, hoiavad luid tugevana ning aitavad säilitada tasakaalu,“ sõnab Egle Nabi. Kui jätad lihased unarusse, võid ühel hetkel loobuda tegevustest, mida tegelikult armastad. Näiteks ei lähe sõp­ radega matkarajale, sest tead, et jalad ei pea vastu.“ Just seetõttu peab personaal­ treener jõutreeningut üheks tähtsaimaks liikumisviisiks pärast 40. eluaastat.

Hea treeningu tunne

Paljud usuvad, et trenn on korda läinud siis, kui oled pärast seda täiesti läbi.„Hea treening annab kehale piisava stiimuli arenemiseks ja jätab talle ka võimaluse taastuda,“ ütleb Nabi. Kui tunned, et isegi lihtne trenn on raske, pulss kiireneb liialt, lihased jäävad rohkem haigeks, liigesed tuikavad, energiat napib ning trenni­ tüdimus on isegi pärast kaht trennivaba päeva, võib see olla märk, et keha pole piisavalt koormusest taastunud. Taastumisvõime muutub vanusega aeglasemaks ja nii muutub ka olulisemaks planeerida treeninguid taastumise järgi. „See võib olla teinekord raske, sest sa ju mäletad, kuidas sa „omal ajal“ trenni tegid. Õhtul läksid peole ja hommikul võib­olla

Egle Nabi soovitab: üks kõige ees 2 Üks harjutus, mida igaüks võiks teha... kükk – sa tahad saada voodist välja, toolilt püsti, trepist üles. 2 Üks harjumus, millest loobuda... enda pidev piitsutamine – võrdlemine teistega ja ebapiisavuse tunne on väga kurnavad ja võtavad elust rõõmu ja vabaduse. 2 Kõige alahinnatum taastumisviis... uni – see reguleerib suuresti valikuid, mida sa päeva jooksul teed – kui palju liigud, töötad, sööd ja tunned rõõmu. 2 Kui peaks valima ainult ühe treeninguliigi 40ndates... lihastrenn, aga mine jaluta ka, näiteks trenni.

Ottobock ortoosid orrtoosid on Ottobock ortoosid loodud neile, ne eile, keson Ottobock ortoosid on Ottobock ortoosid on loodud kes soovivad liikuda loodudneile, neile, kes loodud neile, kes soovivad enesekindlalt ka siis, kui soovivadliikuda liikuda soovivad liikuda enesekindlalt ka siis, liigesed vajavad vajava adka lisatuge. enesekindlalt siis,kui kui enesekindlalt siis, kui liigesed vajavad lisatuge. aitavad Need ait tka avad liigesed vajavad lisatuge. liigesed vajavad lisatuge. Need stabiliseerida a liigeseid, Needaitavad aitavad Need aitavad stabiliseerida vähendada a liigeseid, valu ja stabiliseerida liigeseid, stabiliseerida liigeseid, vähendada koormust ning gvalu toetavad vähendada valujaja vähendada valu ja koormust ning taastumist. Tänu taastumis st.toetavad T Tä nu koormust ning toetavad koormust ning toetavad taastumist. Tänu kvaliteetsetele k kv aliteetsetele taastumist. Tänu taastumist. Tänu kvaliteetsetele materjalidele materj r alid rj dele ja kvaliteetsetele kvaliteetsetele materjalidele jaja anatoomilisele anatoomilisel le disainile materjalidele materjalidele ja anatoomilisele disainile mugavad on ortoosid m ugavad ka anatoomilisele disainile anatoomilisele disainile on ka pikaajalisel k kandmisel. andmisel. onortoosid ortoosidmugavad mugavad ka on ortoosid mugavad ka pikaajalisel kandmisel. pikaajalisel kandmisel. Õlaliigese ortoos Acro ComforT rT 5055 aitab stabiliseerida r 5 pikaajalisel kandmisel. õlaliigest ning leevendada valu tu turse, u põletiku ja kulumismuutuste

Õlaliigese ortoos Acro 5055 aitab stabiliseerida Õlaliigese ortoos AcroComforT ComforT aitab stabiliseerida (artroosi) korral. Ortoos piirab soo soovimatuid o5055 liigutusi, vähendab õlaliigest valu turse, põletiku jajakulumismuutuste Õlaliigese ortoos Acro ComforT 5055 aitab stabiliseerida õlaliigestning ningleevendada leevendada valu põletiku kulumismuutuste õlaliigese koormust ja pakub vajalikku aturse,põletiku tuge igapäevasel liikumisel. (artroosi) korral. Ortoos piirab soovimatuid liigutusi, vähendab õlaliigest ning leevendada valuvaja turse, ja kulumismuutuste (artroosi) korral. Ortoos piirab soovimatuid liigutusi, vähendab Anatoomiline disain tagab kindla ja mugava istuvuse, hoides õlaliigese koormust ja pakub vajalikku tuge igapäevasel liikumisel. (artroosi) korral. Ortoos piirab soovimatuid liigutusi, vähendab õlaliigese koormust ja pakub vajalikku tuge igapäevasel liikumisel. ortoosi paigal ka igapäevasel liiku liikumisel. u Erilisest Outlast® Anatoomiline disain kindla ja mugava istuvuse, hoides õlaliigese koormust jatagab pakub vajalikku tuge igapäevasel liikumisel. Anatoomiline disain kindla mugava istuvuse, hoides temperatuurireguleerivast i disain l tagab itagabkindla materjalist jjajamugava valmistatud ortoos aitab ortoosi paigal kakaigapäevasel liikumisel. Erilisest Outlast® Anatoomiline istuvuse, hoides ortoosi paigal igapäevasel liikumisel. Erilisest Outlast® vähendada higistamist ningmaterjalist hoiab naha kuivemaOutlast® jaortoos mugavamana temperatuurireguleerivast valmistatud ortoosi paigal ka igapäevasel liikumisel. Erilisest temperatuurireguleerivast materjalist valmistatud ortoosaitab aitab kogu kandmise vältel. hoiab naha kuivema ja mugavamana vähendada higistamist ning temperatuurireguleerivast materjalist valmistatud ortoos aitab hoiab naha kuivema ja mugavamana vähendada higistamist ning kogu vältel. vähendada higistamist kogukandmise kandmise vältel.ning hoiab naha kuivema ja mugavamana Peamised eelised kogu kandmise vältel. Stabiliseerib õlaliigest Peamised eelised Peamised eelised Aitab eelised leevendada valu ja vähendada koormust Stabiliseerib õlaliigest Peamised Stabiliseerib õlaliigest Piirab soovimatuid liigutusi Aitab leevendada valu jajavähendada Stabiliseerib õlaliigest Aitab leevendada valu vähendadakoormust koormust Mugav anatoomiline istuvus Piirab soovimatuid liigutusi Aitab leevendada valu ja vähendada koormust Piirab soovimatuid liigutusi Hingav ja temperatuurireguleeriv Outlast® materjal Mugav anatoomiline istuvus Piirab soovimatuid liigutusi Mugav anatoomiline istuvus Sobib igapäevaseks kandmiseks Hingav jajatemperatuurireguleeriv Outlast® Mugav anatoomiline istuvus Hingav temperatuurireguleeriv Outlast®materjal materjal Sobib kandmiseks Hingav ja temperatuurireguleeriv Sobibigapäevaseks igapäevaseks kandmiseks Outlast® materjal Sobib igapäevaseks kandmiseks

uuesti trenni, aga need ajad on läbi,“ sõnab personaaltreener. „Samas oled sa nüüd palju targem ning saad oma elustii­ liga taastumist väga palju toetada.“ Tasub õppida oma keha kuulama. Mõnel nädalal jagub energiat rohkem, teisel vähem. „Vahel on täiesti okei lasta kehal olla väsi­ nud,“ sõnab Nabi, kes soovitab planeerida oma treeningutesse ka puhkenädalaid.

Liikumine elu osaks

Parim treeningplaan on selline, mis sobi­ tub hästi muu eluga. Egle soovitab teha nädalas kaks kuni kolm jõutreeningut ning liikuda iga päev: näiteks jalutada, sõita rattaga või tantsida. „Jäta oma näda­ lasse kindlasti alles need liikumisviisid, mida sa armastad. Need vähendavad stressi, parandavad und ja aitavad ka tree­ ningutest paremini taastuda,“ ütleb ta. Sama vajalik on kosutav uni, sobiv treeningkoormus ning teadlik toitumine. „Toit on see, millest keha pärast tree­ ningut ennast uuesti üles ehitab. Valk on selle juures üks olulisemaid ehitusma­ terjale,“ sõnab Egle Nabi. Minimaalselt vajab inimene vähemalt 1,2 grammi valku kehakaalu kilogrammi kohta, aktiivsed treenijad aga 1,6–2 grammi. Nii võiks näiteks 60 kilo kaaluv naine saada päeva jooksul toidust vähemalt 72 g valku. Hea vorm ei tähenda seda, et inimene jaksab rohkem pingutada, vaid et ta suu­ dab elada aktiivset elu ka aastakümnete pärast. „Eesmärk ei peaks olema lihtsalt rohkem treenida, vaid hästi elada – nüüd ja tulevikus,“ ütleb Nabi.

Manu 3D randmeortoos 4142 stabiliseerib randmeliigest ning aitab piirata soovimatuid liigutusi, vähendades valu ja Manu 3D 4142 stabiliseerib randmeliigest Manu 3Drandmeortoos randmeortoos 4142 stabiliseerib randmeliigest liigese koormust. Integreeritud peopesapoolne tugilahas ning piirata vähendades valu Manu 3D randmeortoos 4142liigutusi, stabiliseerib randmeliigest ningaitab aitab piiratasoovimatuid soovimatuid liigutusi, vähendades valujaja toetab randme asendit ning piirabvähendades liigset painutamist liigese koormust. Integreeritud peopesapoolne tugilahas ning aitab piirataõiget soovimatuid liigutusi, valu ja liigese koormust. Integreeritud peopesapoolne tugilahas ja sirutamist, aidates kaasa mugavamale liikumisele ja toetab randme õiget asendit ning piirab liigset painutamist liigese Integreeritud peopesapoolne toetabkoormust. randme õiget asendit ning piirab liigsettugilahas painutamist taastumisele. ja aidates kaasa liikumisele jaja toetab randme õiget asendit ning piirab liigset painutamist jasirutamist, sirutamist, aidates kaasamugavamale mugavamale liikumisele Peamised eelised taastumisele. ja sirutamist, aidates kaasa mugavamale liikumisele ja taastumisele. Tugev eelised randme Peamised taastumisele. Peamised eelised stabiliseerimine Piirab soovimatuid liigutusi Tugev randme Peamised Tugeveelised randmestabiliseerimine stabiliseerimine Vähendab valustabiliseerimine ja koormust Piirab soovimatuid liigutusi Tugev randme Piirab soovimatuid liigutusi Integreeritud peopesapoolne Vähendab valu jajakoormust Piirab soovimatuid liigutusi tugilahas Vähendab valu koormust Mugav igapäevaseks kandmiseks Integreeritud tugilahas Vähendab valupeopesapoolne ja koormust Integreeritud peopesapoolne tugilahas Mugav kandmiseks Integreeritud peopesapoolne tugilahas Mugavigapäevaseks igapäevaseks kandmiseks Mugav igapäevaseks kandmiseks

Genu Direxa põlveortoos 8353 aitab stabiliseerida põlveliigest ning toetab selle loomulikku liikumist kerge kuni mõõduka Genu 8353 aitab põlveliigest GenuDirexa Direxapõlveortoos põlveortoos 8353 aitabstabiliseerida stabiliseerida põlveliigest ebastabiilsuse korral. Kitsad alumiiniumist küljetoed pakuvad ning selle liikumist kerge Genu Direxa põlveortoos 8353 aitab stabiliseerida põlveliigest ningtoetab toetab selleloomulikku loomulikku liikumist kergekuni kunimõõduka mõõduka kindlat tuge, vähendavad valu ning suurendavad liikumiskindlust ebastabiilsuse korral. Kitsad alumiiniumist pakuvad ning toetab selle loomulikku liikumist kergeküljetoed kuni mõõduka ebastabiilsuse korral. Kitsad alumiiniumist küljetoed pakuvad nii igapäevatoimetustes kui ka sportides. Eest avatavat ortoosi kindlat tuge, vähendavad valu ning liikumiskindlust ebastabiilsuse korral. Kitsad alumiiniumist küljetoed pakuvad kindlat tuge, vähendavad valu ningsuurendavad suurendavad liikumiskindlust on mugav kasutada. nii igapäevatoimetustes kui ka sportides. Eest avatavat kindlat tuge, vähendavad valu ning suurendavad liikumiskindlust nii igapäevatoimetustes kui ka sportides. Eest avatavatortoosi ortoosi Peamised eelised on mugav nii kui ka sportides. Eest avatavat ortoosi onigapäevatoimetustes mugavkasutada. kasutada. Stabiliseerib põlveliigest Peamised eelised on mugav kasutada. Peamised eelised valu ja ebastabiilsust Aitab vähendada Stabiliseerib Peamised eelisedpõlveliigest Stabiliseerib põlveliigest Toetab loomulikku liikumist Aitab valu Stabiliseerib põlveliigest Aitabvähendada vähendada valujajaebastabiilsust ebastabiilsust Mugav avatud disain Toetab loomulikku liikumist Aitab vähendada valu ja ebastabiilsust Toetab loomulikku liikumist Sobib igapäevaseks kandmiseks ja taastumiseks Mugav avatud Toetab liikumist Mugavloomulikku avatuddisain disain Sobib Mugav avatud disainkandmiseks Sobibigapäevaseks igapäevaseks kandmiseksjajataastumiseks taastumiseks Tooted on saadaval Apotheka apteekides Sobib igapäevaseks kandmiseks ja taastumiseks

Tooted on apteekides Maaletooja: Tervise AbiApotheka OÜ www.terviseabi.ee Tooted onsaadaval saadaval Apotheka apteekides Tooted on saadaval Apotheka apteekides Maaletooja: Tervise OÜ www.terviseabi.ee Maaletooja: TerviseAbi Abi OÜ www.terviseabi.ee Maaletooja: Tervise Abi OÜ www.terviseabi.ee

psühholoogia

Inimeste keskel, aga ikka ÜKSI Veedame suure osa oma elust tööl, suhtleme koosolekutel ja istume kontoris õlg õla kõrval. Kõigest hoolimata tunnevad paljud end selle keskel ikkagi üksi. Üks neist on kutseõpetaja Annela (51), kes kaotas julguse kollektiivis mõtteid avaldada. „Sain aru, et mul pole mõtet suud lahti teha, sest nad kas ei saa aru või olen mina vales kohas,“ meenutab ta. TEKST: EVELIN KIVILO-PAAS FOTOD: ADOBE STOCK, ERAKOGU

62 NAERATA SÜGIS 2026

Ü

ksildus võib istuda meie kõrval koosolekul, sõita kaasa liftis või juua samas kohvinurgas kohvi. Miks võib üksildus tabada ka kõige toimekamat ja suhtlusaltimat töötajat? Kutseõpetaja Annela (51) on kogenud üksinda jäämist nii tööl kui ka õpingute ajal. Mõni aasta tagasi astus ta magistriõppesse õppima toote teenust ja disaini. „Olen loomult optimist, kes pigem armastab muutusi ja leida lahendusi probleemidele. Kujutasin juba oma peas ette, kuidas õpitavate tööriistadega on võimalik hariduses palju ära teha,“ räägib Annela. Pärast esimest semestrit aga tekkisid kõhklused: üks kahest – kas ta on valel õppekaval või ümbritsevad teda täiesti teistsuguste eesmärkidega inimesed. Seminarides tekkis pärast tema mõtteavaldust või näidet

tihtipeale vaikus või hakati rääkima hoopis teisel teemal. „Umbes kolmandal korral sain aru, et mul pole mõtet suud lahti teha, sest teema kas ei kõneta teisi, nad ei saa sellest aru või olen mina vales kohas,“ meenutab Annela, kes oli oma kursusel ainus haridusvaldkonna esindaja turundusja müügijuhtide ning riigiettevõtete ja omavalitsuste vaheastmejuhtide hulgas. „Mul kadus ära julgus tuua näiteid, sest olin selles täitsa üksi. Mõistagi olin kurb, kuid täiskasvanud inimesena sain aru, et saan sellest tundest üle,“ tõdeb ta. Õpetajana oli Annela harjutanud pidevat reflekteerimist, mis aitas tal mõista, et viga pole temas, vaid ta ongi teistsuguses olukorras ja koos erinevate huvidega inimestega, kes ei jaga tema kogemust.“ Nii kirjutas ta edaspidi seminarides tekkinud mõtted üles, et need hiljem töö juures oma kolleegidega läbi arutada.

psühholoogia Tuge kursusega lõpuni minna andis ka praktika haridusvaldkonna iduettevõttes, kuhu ta koos oma kolme kursusekaaslasega läks. „Nad olid hästi toredad ja sõbralikud. Kuigi ma ei rääkinud neile üksiolemise tundest ja mittemõistmisest, sain neilt teistsugust toetust ja sellest mulle tol hetkel piisas,“ räägib Annela.

Juhina üksik hunt

Üksijäämist koges Annela ka siis, kui sai suures Eesti etendusasutuses spetsialistina ametikõrgendust ja tõusis ettevalmistava osakonna vaheastmejuhiks. „Entusiastina oli mul tohutult palju ideid ja plaane, millest enamik saigi lõpuks teoks, kuid siseringist juhiks kasvamine tähendas seda, et sattusin hoopis teise positsiooni,“ tõdeb Annela. Nende jaoks, Tiina Saar-Veelmaa kellega enne koos tööd rügasin, olin saanud töökäskude jagajaks ja muredeprobleemide lahendajaks.“ Mõistagi tuli tähelepanu ja teise inimese peegelduse üht-teist ka ette. järgi on inimestele sündimisest saadik Kuna Annelal puudus juhtimiskokaasa kodeeritud. „Beebi ei jääks ellu gemus, polnud ta valmis selleks, kuidas ilma vanemliku hooleta, selleta, et tema lahendada konflikte inimeste vahel või vajadusi märgatakse ja rahuldatakse. vastupanu, tulles välja mõne uue idee või Selleks on meie närvisüsteem kodeeritud, muutmise plaaniga. „Tekkis ka tunne, et suudame tunda empaatiat, hoolitseda, mul ei ole võimalik rääkida oma kolleegikaasa elada. Täiskasvanuna ei ole meie dega tavalistest igapäevasjadest, vaid aju otseselt ohus, kui tunneme, et ei kuulu ainult tööst,“ tunnistab Annela. töökollektiivi, aga stressirohke on see selJuhina pidi naine jätkama ka spetlegipoolest. Inimesed hakkavad kergesti sialistitööd, kuna töökätest oli pidevalt endas kahtlema, kaotavad julguse uusi puudus. Nii kujunesid tema tööpäevad asju proovida, pelgavad eksida ega naudi tihtipeale 12-tunniseks. Hommikul enam oma tööd. Kokkuvõttes kogevad asjaajamine, kavandite vastuvõtmine, nad petturisündroomi või põlevad lihtsalt kohtumised kunstnike ja lavastajatega; läbi,“ selgitab psühholoog. lõunal töötajate probleemide lahendaÜksilduse korral jääb puudu toetusest mine; õhtul etenduse teenindamine. ja julgustamisest, kaasneb kuulumatuse „Uuslavastuste väljatuleku graafikute tunne, mis mõjutab enesehinnangut, koostamiseks, plaanide tegemiseks ja väärikust, väärtuslikkust – ma ei ole süsteemseks juhtimiseks. Pidevalt oli oluline, mind ei ole vaja. „Selline mõtvaja kohanduda, olla meele järele ka lemine loob raskemeelsust ja inimesed oma juhtidele ning teinekordki tõdeda, kapselduvad veelgi enam endasse, kuni et minu arvamusest ei sõltu midagi,“ ühel hetkel on barjääri väga raske ületada, räägib Annela. „Ühel hetkel sain aru, et sest suhtlemine teistega tundub võõras ja juhi amet võib olla üks väga üksildane ebamugav,“ lisab ta. töökoht, eriti kui oled tulnud mees„On ilus ütlus, et imetleme edukaid, konna seest, sest suhted muutuvad.“ aga samastame end inimestega, kes Sellegipoolest tunneb Annela rõõmu, et kogevad raskusi. Ehk siis inimlike läbisai võimaluse juhina areneda ning olla kukkumiste jagamine julgustab, nagu ka osa suurtest ja ägedatest projektidest. väikeste võitude tähistamine innustab ja „Inimestega, kes näevad endas arenguloob uut potentsiaali ja erialast võimalust, motivaton ka lihtne töötada.“ 16 aastat siooni oli Annela jaoks aga piisavalt edasi Inimlike läbi­kukkumiste liikuda,“ pikk aeg, et teha karjääris pööre ning minna õppima tõdeb tööjagamine julgustab, õpetajaks. õnne uurija. nagu ka väikeste Tänapäeval on psühhoSünniga kaasa võitude tähistamine loogi sõnul osa antud vajadus innustab ja loob uut inimesi asendaPsühholoog ja tööõnne nud sellised vestuurija Tiina Saar-Veelmotivatsiooni lused tehisaruga, maa tõdeb, et vajadus

edasi liikuda.

Kuidas märgata, et kolleeg on üksi jäänud? X Ta ei avalda oma arvamust, X on tihti haige, X ärritub kergesti, X tööülesanded ei ole tehtud viisil, mis kokku lepitud, X istub sageli ruumi nurgas üksi, kellegagi rääkimata. Tänapäeval on telefon kattevarjuks, võib tunduda, et inimesel on seal tegemist, kuid sisuliselt ta lihtsalt skrollib ja suurendab oma isoleeritust. Allikas: Tiina Saar-Veelmaa sest sealt vastab alati mõistev ja innustav hääl. „Paraku ühel hetkel see aga enam ei rahulda, sest muutub ettearvatavaks,“ tõdeb ta.

Juhtimiskultuur, mis kaasab kõiki

Üksildust võib tunda ka inimene, kes puutub teistega tööl kokku iga päev. See juhtub Saar-Veelmaa sõnul siis, kui pole kultuuri, mis uutel inimestel aitaks sisse elada, tunnustada ja tähistada võite, märgata tähtpäevi, anda üksteisele tagasisidet ja soodustada koostööd. Üksildusetunne võib valdavaks saada, kui inimesed töötavad osalt kodukontoris. „Siis jäävad ära spontaansed vestlused, kus keegi kohvinurgas küsiks, kuidas nädalavahetusel läks või saaks rääkida, et oled koerakutsika võtnud. Ka veebisuhtlus võib olla soe ja isiklik, aga kuna osa meeli on vaigistatud – me ei näe inimest SÜGIS 2026 NAERATA

63

psühholoogia kogupikkuses, ei registreeri tema ilmeid ja olekut – , väheneb ka valmisolek küsida isiklikke küsimusi,“ selgitab psühholoog. „Mõnes organisatsioonis on võetud selgelt fookus asisusele, eesmärkide täitmisele ja juhid on arusaamisel, et mingiks tiluliluks aega pole. Ei saaks öelda, et professionaalsusele keskenduv töökultuur on otseselt vale ja suurendab üksildust, kuid arvestades, kui suured muutused paljudes valdkondades aset leiavad, kui suur surve on efektiivsusele, on inimesed tihti läbipõlemise äärel ja tunnevad, et neil pole seda kellegagi jagada.“ Üksildasena võib tunda end ka suures kollektiivis või avatud kontoris. „Näiteks kui kollektiivis on väikesed klannid, oma sisenaljad, käiakse koos lõunal, aga teised pole oodatud. Samuti kui inimene satub tööle ettevõttesse, mille kultuur erineb tema huvidest,“ tõdeb Saar-Veelmaa. Tal on näiteks olnud klient, kes oli asunud tööle tehnoloogiafirmasse. Töö meeldis talle väga, aga suve- ja talvepäevadel oleks ta eelistanud mõnusat õhtusööki klaasi veiniga või teatriskäiku, mitte pidevaid ellujäämismänge mudases metsas ja sellele järgnevaid saunaprallesid. Mõnele on jällegi väljapeetud õhtusöögil istumine täielik piin. Seega on vaja luua juhtimiskultuur, mis kaasaks kõiki võrdselt,“ selgitab psühholoog. Avatud kontoris töötamine on proovikivi juba seetõttu, et süvenemist nõudvaks tööks on vaja end eraldada üldisest mürast kõrvaklappidega, mis annab signaali, et ma ei soovi sinuga rääkida. „Nii oleme justkui koos, aga üksteisega suhelda ei tohi, sest see segab teisi,“ märgib Saar-Veelmaa. Osana kollektiivist õnnestub inimestel enam tunda keskkondades, kus on ühisalad, hubased köö-

64 NAERATA SÜGIS 2026

Üks soovitus, mida saaks igaüks teha täna, et keegi tema ümber tunneks end vähem üksikuna PERSONALIJUHT LIISA-MARIA LEES: Märka inimest, kes tavaliselt jääb tähelepanuta. Mine ta juurde ja küsi, kuidas tal läheb, kutsu ta kohvipausile või lõunale. Üks siiras küsimus või kutse annab inimesele tunde, et ta kuulub siia. PSÜHHOLOOG TIINA SAAR-VEELMAA: Vaata inimestele silma ja naerata. Lihtsalt niisama. KUTSEÕPETAJA ANNELA: Astu julgelt juurde nagu koeratüdruk Lotte ja ütle: „Mina olen Lotte, hakkame koos mängima!“ Kui läksin esimesel päeval uude kohta tööle, häälestasin end juba kodus selleks, kuidas astun inimestele ligi, annan kätt ja tutvustan ennast. Nii äge oli märgata, kuidas inimesed, kes muidu olid vargsi kõrvalt vaadanud, hakkasid sulama ning rääkima sellest, mida nemad teevad.

ginurgad, puhketoad, kus kolleegidega kohtuda ja vestelda. „Näiteks Rootsis on koolide õpetajate tubades alati mõni mäng pooleli, olgu siis pusle või male, mida vahepausil koos edasi pusitakse,“ toob Saar-Veelmaa näite.

Nähtud tunne kui hea tervise alus

Üksildustunnet mõjutavad suuresti varasemad elukogemused ja kiindumussuhted. „Need, kes tulevad perekondadest, kus vanemad olid väga hõivatud oma eluga ega võtnud laste jaoks tähenduslikku aega, kogevad ka suurena, et peavad pingutama kuuluvuse nimel,“ tõdeb Saar-Veelmaa. „Vanemate tülid, teise poole mahategemine laastab lapse hinge ja ka täiskasvanuna võib tal olla keeruline suhelda teatud tüüpi inimestega või usaldada neid.“ Nii on Saar-Veelmaal olnud

näiteks kliente, kes ei saa meesülemust usaldada ega temale toetuda, kuna perekonnas on kogu meesliin põlu all olnud. Milline mõju võib olla pikaajalisel üksildusel vaimsele ja füüsilisele tervisele? „Laastav, kui ühe sõnaga öelda,“ märgib Saar-Veelmaa. „Teadusuuringud näitavad, et tunda end olulisena, tunda, et mu mõtted, tunded on kuuldud, et mind hinnatakse, on hea tervise alus. Miks muidu ka eakatele käiakse vanadekodus raamatuid ette lugemas ja korraldatakse huviringe? Oleme hõimlased, mitte üksikud hundid. Tänapäeval, kui paljud inimlikud kontaktid ja teenused on asendatud tehnoloogia ja robotitega, võiks arvata, et nii ongi õige. Pikas jooksus see kahjuks ainult süvendab üksilduse probleemi, sest me ise ei ole robotid, vaid lihast ja luust emotsionaalsed olendid.“

psühholoogia

KUULUVUSTUNNE on üks pühendumuse alustala „Üksildust aitab vähendada organisatsioonikultuur, kus küsimuste esitamine on sama loomulik kui vastuste andmine. Kus inimesed julgevad öelda, kui nad abi vajavad, ja kus märgatakse ka neid, kes ise kõige valjemalt sõna ei võta,“ tõdeb Swedbanki personalijuht Liisa-Maria Lees. Kui palju tuleb personalitöös ette olukordi, kus inimene lahkub töölt eelkõige seetõttu, et ta ei tundnud end kollektiivi osana?

Inimese töölt lahkumise põhjus on enamasti mitme teguri koosmõju. Harva ütleb inimene lahkumisvestlusel otse, et ta lahkub, sest Liisa-Maria Lees tundis end üksikuna. Enamasti räägitakse parematest karjäärivõimalustest või uutest väljakutsetest. Kui aga tähelepanelikumalt kuulata, võib põhjuste taga teinekord kumada tunne, et inimene ei leidnud oma kohta meeskonnas või ei tundnud, et tema panus on oluline.

66 NAERATA SÜGIS 2026

inimene hakata otsima kohta, kus ta tunneb end rohkem väärtustatuna.

Milline on seos kuuluvustunde ja töötaja pühendumuse vahel?

Kuuluvustunne ei teki iseenesest. See kujuneb väikestest igapäevastest kogemustest – kas sind kaasatakse aruteludesse, kas sinu arvamust küsitakse, kas keegi märkab ka siis, kui sul ei lähe kõige paremini. Kui neid hetki jääb väheks, võib

Kuuluvustunne on üks pühendumuse alustalasid. Kui inimene tunneb, et ta kuulub meeskonda, julgeb ta rohkem kaasa mõelda, küsimusi küsida ja vastutust võtta. Ta ei tee oma tööd selleks, et see laualt maha saada, vaid tahab kaasa aidata ühise eesmärgi saavutamisele. Pühendumus ei tähenda muidugi vaid seda, et inimesed peavad rohkem pingutama. Kui töötaja tajub, et teda väärtustatakse ning tema arvamus loeb, tekib organisatsiooniga emotsionaalne side, kasvab soov anda oma osa organisatsiooni pikaajalisse edusse ja toetada seda ka keerulisematel aegadel. Selline side on sageli palju tugevam motivaator kui ainult palk või muud hüved.

Magnerot Mõni inimene ongi loomult vaiksem. Seepärast ongi tähtis, et juht tunneks oma tiimiliikmeid. Oluline on märgata muutusi käitumises. Kui varem aktiivne töötaja tõmbub järsku eemale, osaleb vähem aruteludes, väldib suhtlust, loobub ühisüritustest ja suhtleb ainult siis, kui töö seda otseselt nõuab, võib see olla märk, et midagi vajab tähelepanu. Kaugtöö tingimustes võib see olla keerulisem, sest igapäevaste kontaktide arv on väiksem ning eemale tõmbumine ei paista nii selgelt välja. Psühholoogiline turvatunne töökohal tähendab muuhulgas ka seda, kas inimesed tahavad näiteks väljaspool tööülesandeid koos aega veeta. Samuti võib märgata, et inimene ei küsi abi või ei jaga oma mõtteid isegi siis, kui oleks põhjust.

Kuidas saab tööandja kuuluvustunnet luua?

Töötaja kogeb organisatsiooni suuresti oma juhi kaudu, kes kujundab meeskonna igapäevast kultuuri – kas inimesed julgevad eksida, kas igaühe arvamus loeb ja kas edu tähistatakse ühiselt. Kuuluvustunne hakkab kujunema juba töötaja esimestest päevadest organisatsioonis, see, kuidas uut inimest vastu võetakse, kui kiiresti ta saab vajalikku tuge ning kas talle tekib tunne, et ta on meeskonda oodatud. Hästi läbimõeldud sisseelamisprotsess aitab luua esimest sidet nii organisatsiooni kui ka kolleegidega. Samuti on oluline tunnustada töötajaid, sageli on siiral märkamisel ja tänamisel palju suurem mõju kui keerukatel motivatsiooniprogrammidel. Kui juht tunneb oma inimesi, huvitub nende käekäigust, peab regulaarseid üks ühele vestlusi ning kaasab töötajaid otsustesse, tekib suurem tõenäosus, et inimesed tunnevad end väärtusliku osana meeskonnast. Samas ei saa kogu vastutust panna ainult juhile. Kuuluvustunne sünnib ka kolleegide omavahelistest suhetest ja iga töötaja valmisolekust teisi märgata ning kaasata.

Millised tegevused organisatsioonis loovad päriselt sidet? Kõige tugevamad sidemed sünnivad ühise töö ja tegevuse käigus. See ei tähenda tingimata pidusid, suvepäevi vms. Nii paradoksaalne kui see ka pole, siis tihti liidavad inimesi just raskused – kui üheskoos pingutatakse, probleeme lahendatakse või keerulistest perioodidest läbi tullakse, tekib sageli tugevam meeskonnatunne kui kõige paremini korraldatud meelelahutusüritusel.

Samuti loovad sidet tegevused, kus inimesed saavad üksteist tundma õppida rollidest väljaspool. Jagades kogemusi, teadmisi, huvisid või lugusid oma elust, muutuvad suhted usalduslikumaks ja koostöö sujub paremini.

32,8 mg magneesium (500 mg magneesiumorotaat)

tabletid N50

Kuidas kaugtöö korral tekitada inimestes tunnet, et nad kuuluvad meeskonda?

Kuuluvustunne ei sõltu pelgalt sellest, kas inimesed istuvad samas kontoris. Swedbankis on inimesed tiimis üle Eesti ja ka Baltikumi. Ometi asi toimib. Kui suurem osa suhtlusest toimub virtuaalselt, tuleb teadlikult luua võimalusi mitteformaalseks suhtluseks. Inimsuhted ei teki alati koosoleku päevakorra punktide kaudu, vaid sageli just selle paari minuti jooksul enne koosoleku algust või pärast selle lõppu. Samas, teatud vestlused ja suhted sünnivad paremini siis, kui inimesed päriselt kohtuvad, milleks on vaja samuti aega võtta.

UUS! EE/MAG/PA/P/01/01/04.26/DRUAKA

Kuidas võiks juht või kolleeg märgata, et inimene on kollektiivis üksik?

Kuidas kaasata inimest, kes ise aktiivselt kontakti ei otsi?

Kõik inimesed ei loo suhteid ühtemoodi ning mõni vajab rohkem aega. Kutsuda ta lõunale, kaasata ta projekti või küsida tema arvamust mõnes teemas. Hästi toimivad konkreetsed ja personaalsed kutsed. Selle asemel, et öelda „võid ka tulla“, on palju mõjusam „oleks väga tore, kui sa meiega liituksid“. Nii tekib inimesel tunne, et tema kohalolek on päriselt oodatud. Samuti aitab kaasa inimese tugevuste ja teadmiste esiletoomine. Kui küsida tema arvamust või kaasata teda valdkonnas, kus ta tunneb end kindlalt, kasvab enesekindlus ja suureneb valmisolek ka laiemalt meeskonna tegevustes osaleda. Mõni töötaja ei soovi suure grupi ees sõna võtta, kuid tunneb end mugavalt üks ühele vestluses. Regulaarsete arenguvõi tagasisidevestluste käigus saab juht paremini mõista, milline suhtlus- ja koostööviis konkreetsele inimesele sobib. Kõige olulisem on järjepidev tähelepanu ja huvi, sest nii kogeb inimene korduvalt, et tema jaoks on meeskonnas koht olemas.

Mida võiks teha inimene ise, kui ta tunneb end kollektiivis üksikuna?

Endalt tasub ka küsida, millest üksildustunne täpsemalt tekib. Kas probleem on väheses suhtluses, puudulikus koostöös, väheses tagasisides või ta ei tunne, et tema panus on piisavalt väärtustatud? Kui põhjus muutub selgemaks, on lihtsam leida ka lahendusi. Kui tunne püsib pikemat aega, võiks sellest juhiga avatult rääkida.

Kõige sagedasemad magneesiumipuuduse sümptomid:*

SÜDA

VÄSIMUS

LIHASED

STRESS

*Allikad: Krīviņa, A. 2023. Magnija deficīts: kā tas ietekmē veselību Magneesiumipuudus: kuidas see tervist mõjutab? https://www. doctus.lv/raksts/informacija/magnija-deficits-ka-tas-ietekmeveselibu-5647

Magneesiumorotaat on magneesiumi vorm, milles magneesium on kombineeritud oroothappega, loodusliku ainega, mis osaleb organismi rakkude ainevahetuses. Magneesiumorotaati on uuritud meditsiinilistes uuringutes, sealhulgas südame tervisega seotud uuringutes. Orgaanilised magneesiumivormid imenduvad organismis üldiselt paremini kui anorgaanilised soolad. Hea imendumine aitab organismil magneesiumi tõhusamalt kasutada. Käsimüügiravim. Näidustus: magneesiumipuuduse ennetamine täiskasvanutel ja lastel alates 12. eluaastast.

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga. Müügiloa hoidja: Wörwag Pharma GmbH & Co. KG, Flugfeld-Allee 24 71034, Böblingen, Saksamaa Täiendav teave müügiloa hoidja esindajalt: +372 662 3369, info@woerwagpharma.ee Ravimi kõrvaltoimetest teatage Ravimiametile või Wörwag Pharma GmbH&Co.KG Läti esindusele: dso@woerwagpharma.lv.

retseptid

Parimad palad

KAPSAST Kapsas on üks mitme­ külgsemaid ja tänu­ väärsemaid köögivilju, mis sobib nii argikui ka pidulauale ning väärib palju olulisemat rolli kui kõrvalosa taldrikul.

O

lemuselt nii tagasihoidlik köögivili suudab üllatada oma maitse, tekstuuri kui ka mitmekülgsusega. Toitvad kapsarullid, kerge krõmpsuv salat, tervislik hapukapsas ning mahlased kapsasteigid – kõik need road toovad lauale tuttavad maitsed, aga veidike uues kuues ning tõestavad, et kapsas võib olla köögis tõeline staar.

RETSEPTID PILLE ENDEN FOTOD JAAN HEINMAA

68 NAERATA SÜGIS 2026

retseptid KAPSARULLID ­kruubi-seenetäidisega Sügisel võib traditsioonilise hakklihatäidise asemel valmistada kapsarulle metsaseente ja kruupidega. Täidisesse sobivad kukeseened, kuuseriisikad, puravikud või muud kupatamist mittevajavad seened. Kui neid ei ole, võib kasutada ka šampinjone või austerservikuid. Kapsarullide valmistamine nõuab küll omajagu aega, aga tulemus on nauditav. neljale Valmistusaeg 45 minutit + 1 tund ahjus

2,5 dl odrakruupe 1 suur (1,5 kg) kapsapea 300 g värskeid metsaseeni 1 sl võid 1 sibul 2 küüslauguküünt 1 suur porgand 3–4 dl vett või kanapuljongit 3 dl hapukoort 1 dl kohvi- või toidukoort 1 sl hakitud tilli soola, musta pipart õli praadimiseks ▸ Pane 6 dl vett keema, lisa loputatud kruubid ja veidi soola. Keeda 35–40 minutit, kuni kruubid on pehmed. ▸ Lõika kapsa juur ümberringi noaga lahti. Pane kapsapea suurde poti ja lisa nii palju vett, et pea oleks kaetud. Keeda, kuni kapsas on enam-vähem pehme, 10–12 minutit. Lase jahtuda ja rebi lehed lahti. Lehed võib eraldada ka enne keetmist ja siis sõltuvalt suurusest keeta vees 5–7 minutit. Lõika lehtedelt jämedamad rootsud õhemaks. ▸ Haki seened. Prae seeni kuumal pannil, kuni vedelik eraldub. Lisa või, hakitud sibul, küüslauk ja porgand ning hauta pehmeks. Lase jahtuda, sega keedetud kruupidega ja maitsesta soola ja pipraga. Sega hulka 2 sl hapukoort. ▸ Pane üks kapsaleht lauale, juurikapoolne ots enda poole. Võta supilusikatäis segu ja tõsta kapsalehe alumisele otsale, keera esmalt küljed täidisele peale ja seejärel keera rulli. ▸ Kuumuta ahi 200 kraadini. Prae kapsarullid igast küljest pannil õlis pruuniks ja tõsta ahjuvormi. Vala vormi põhja nii palju vett või puljongit, et see ulatub poole vormi kõrguseni. Kata vorm fooliumiga ja küpseta 50–55 minutit, kuni kapsas on pehme. ▸ Sega hapu- ja kohvikoor ning maitsesta vähese soola ja pipraga, lisa hulka hakitud till. Eemalda vormilt foolium ja kalla peale koor. Küpseta veel 5–7 minutit.

HAPUKAPSAS õuna ja kadakamarjadega Õunte ja kadakamarjadega hapendatud kapsas on meeldivalt maitseküllane ja krõmps. Aseta käärimisnõu sooja varjulisse kohta fermenteeruma – piimahappebakterid armastavad sooja, aga mitte otsest päikesevalgust. 1l Valmistusaeg 20 minutit, hapneb 4–7 ööpäeva

1,5 kg kapsast 400 g õunu 4 sl köömneid 4 tl kadakamarju 1,5 sl jämedat meresoola ▸ Riivi kapsas või lõika ribadeks. Koori õunad, eemalda südamikud ning riivi jämeda riiviga. Sega riivitud ained köömnete ja purustatud kadakamarjadega läbi ning mudi sõrmedega, et mahlad hakkaksid eralduma. ▸ Tõsta kapsasegu vaheldumisi soolaga suurde purki või keraamilisse nõusse nii, et purgisuu jääb 2–2,5 cm pealt vabaks. Suru sisu tihedalt kokku ja jälgi, et mõne aja pärast purki tekkiv vedelik kataks ained. Kui osa kapsast jääb kuivaks, keeda 1 sl meresoolast ja 2 dl veest soolvesi, lase jahtuda ja kalla purki. Suru kokku ja pane mingi raskus peale. ▸ Hoia soojas kohas 4–7 päeva. Aeg-ajalt kontrolli, kas vedelik katab kapsa. Maitse, kui sinu jaoks on hapukus paras, tõsta külmkappi, et fermenteerumine peatada. SÜGIS 2026 NAERATA

69

retseptid

KAPSASALAT muna, ­krabinuudlite ja jogurtikastmega Krõmps kapsasalat krabinuudlitega, aga miks mitte ka singiga, sobib suurepära­ selt kergeks eineks. Ilma lisanditeta on see salat sobiv kaaslane liha-, kala- ja kanaroogade kõrvale. Salati koostisosad võib varem valmis hakkida ja riivida, kuid kastmega tasub need segada alles vahetult enne serveerimist – nii ei muutu salat vesiseks ning kapsas säilitab oma krõmpsuva tekstuuri. Kuuele Valmistusaeg 20 minutit

600 g kapsast 3 porgandit 3 keedetud muna 200 g krabinuudleid või sinki JOGURTIKASTE: 2 dl maitsestamata jogurtit 1 sl mahedat sinepit 1 sl sidrunimahla hakitud tilli soola, musta pipart näpuotsaga suhkur ▸ Lõika kapsas peenikesteks ribadeks. Koori porgandid ja riivi jämeda riiviga. Sega kastmeks jogurt, sinep, sidrunimahl ja hakitud till. Maitsesta soola, pipra ja suhkruga. ▸ Sega kausis kapsas, porgand ja kaste. Koori munad ja haki või purusta kahvliga. Sega salatisse. Sega salatisse ka krabinuudlid või ribadeks lõigatud sink. Serveeri kohe.

70 NAERATA SÜGIS 2026

KAPSASTEIGID hakklihapihvidega See lihtne ja toitev, kuid maitsev roog valmib vähese vaevaga ja nii jõuab selle argiõhtulgi ahju pista. Soovi korral võib sea- või veiselihast hakkliha asemel kasutada ka broileri- või kalkunihakkliha, et roog tuleks veelgi kergem. Kapsa viilutamisel üle jääva osa saab hakkida salatiks või panna supi sisse. Neljale Valmistusaeg 15 minutit + 25–30 minutit ahjus

2 väiksemat kapsapead 2 sl õli 400 g veise- või segahakkliha 1 sibul 3 küüslauguküünt 0,5 tl musta pipart 0,5 tl jahvatatud paprikat 1–2 tl Vahemere ürdisegu soola 75 g riivjuustu (nt Cheddar) JOGURTIKASTE: 3 dl Kreeka jogurtit või hapukoort 1 sl tomatipastat 2 rohelise sibula vart väike punt tilli 2 küüslauguküünt soola, musta pipart

▸ Kuumuta ahi 180 kraadini. Sega kastmeks jogurt või hapukoor ja tomatipasta. Lisa hakitud roheline sibul ja till ning purustatud küüslauk. Sega läbi ja maitsesta soola ning pipraga. ▸ Lõika kapsast risti umbes 2–2,5 cm paksused viilud. Lao küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Puista peale soola ja pipart ning nirista veidi õli. Määri peale veidi jogurtikastet. ▸ Riivi sibul ja küüslauk ning sega hakkliha hulka. Maitsesta paprika, pipra ja soolaga. Lisa Vahemere ürdid, sega ning klopi hästi läbi. ▸ Võta peotäis hakkilihasegu, vormi see õhukeseks, umbes 5 mm paksuseks kotletiks ja aseta kapsaviilule. Kotlet võiks olla nii suur, et katab viilu. Määri igale kotletile 1–2 sl kastet ja puista peale riivjuust. ▸ Küpseta 180-kraadises ahjus 25–30 minutit, kuni kapsas on pehme. Serveeri ülejäänud kastmega.

Uue põlvkonna toidulisand Mocard® ATERO pakub tasakaalustatud sünergiat, mis on suunatud sihipärasele ja ohutule kolesteroolitaseme reguleerimisele. Veresoontele

Kolesterooliga

Südamel

Kiire elutempo, ebatervislik toitumine ja igapäevane stress mõjutavad otseselt meie vereringesüsteemi. Kaasaegse inimese üks suurimaid väljakutseid on säilitada tervislik lipiidide tasakaal ning kontrollida suurenenud „halva“ kolesterooli taset organismis. Südame tõhusaks kaitsmiseks on oluline valida teaduslikult põhjendatud ja looduslikud lahendused. Uue põlvkonna toidulisand Mocard® ATERO pakub tasakaalustatud sünergiat, mis on suunatud sihipärasele ja ohutule kolesteroolitaseme reguleerimisele. FOOKUSES: VÕITLUS „HALVA“ KOLESTEROOLIGA (LDL) Suurenenud madala tihedusega lipoproteiinide (LDL) kolesterool, mida ühiskonnas nimetatakse sagedamini „halvaks“ kolesterooliks, koguneb järk-järgult veresoonte seintele ning põhjustab nende lupjumist ja kitsenemist. Selle protsessi kontrollimine on ülimalt oluline samm, et vältida tõsiseid vereringesüsteemi häireid. Püüdlus hallata „halva“ kolesterooli taset nõuab isaks elustiili muutustele ka täpset toimet. „Mocard® ATERO“ koostises olevad toimeained on valitud nii, et need aitaksid toetada organismi loomulikke mehhanisme, mis vastutavad lipiidide tasakaalu ja veresoonte kaitse eest oksüdatiivse kahjustuse eest. INNOVATIIVNE VALEM: MIKS TASUB VALIDA KOMPLEKSNE TOIME? Erinevalt ühe komponendiga preparaatidest, mis toimivad vaid ühes kitsas lülis, pakub „Mocard® ATERO“ kõikehõlmavat kaitset. Ühes kapslis on ühendatud teaduslikult uuritud taimsed ekstraktid ja toimeained, mis üksteist täiendavad. MITMEFUNKTSIONAALNE KAITSE TEIE VERESOONTELE: Omeolipid®: Patenteeritud ja teaduslikult uuritud artišoki, väätkõrvitsa (caigua) ja lambaläätse ekstraktide segu. Need taimed aitavad toetada maksa normaalset talitlust ja lipiidide ainevahetust. Nattokinaas (fermenteeritud sojast): Väärtuslik, traditsioonilisel Jaapani toidul (natto) põhinev ensüüm, mis toetab vere loomulikku voolavust ja vereringesüsteemi aktiivsust. Vitamiin B1 (tiamiin): Asendamatu vitamiin, mis aitab kaasa normaalsele südametegevusele. Kurkumi ekstrakt (kurkumiin): Antioksüdant, mis toetab maksa normaalset talitlust ja rakkude kaitset. Viinamarja ja oliivi polüfenoolid: Võimas antioksüdantne kilp, mis aitab kaitsta veresoonte seinu oksüdatiivse kahjustuse eest. TEADUSLIKUD TÕENDID: TEADUSLIKULT TÕESTATUD TOIME MAKSARAKKUDES Eesmärk tagada, et „Mocard® ATERO“ saaks teie tervisele usaldusväärseks abiliseks, põhineb rangetel teaduslikel kriteeriumidel. Ajakirjas Frontiers in Pharmacology (2021) avaldatud uuringute tulemused kinnitasid patenteeritud Omeolipid® kompleksi erakordseid omadusi: Sünergiline efekt: Kolme taimse komponendi (artišoki, väätkõrvitsa ja lambaläätse) unikaalne kombinatsioon toimib tugevamini kui iga aine eraldi. Lipiidide tasakaalu toetav toime: Kompleks stimuleerib sapphapete tootmist ja sekretsiooni maksarakkudes, aidates organismil loomulikul viisil töödelda ja eemaldada kolesterooli.

Kellele on Mocard® ATERO soovitatav? 1. Inimestele, kes soovivad säilitada normaalset kolesterooli kontsentratsiooni ja lipiidide tasakaalu veres. 2. Neile, kes soovivad kaitsta oma vereringesüsteemi oksüdatiivse stressi eest. 3. Neile, kes soovivad rikastada oma igapäevast toitumist taimsete antioksüdantide ja vereringele kasulike ensüümidega. Mugav kasutamine igapäevases rütmis Võtta ainult 1 kapsel päevas söögi ajal, juues peale klaasi vett. 60 kapsliga pakend: piisav 2-kuuliseks kuuriks. 30 kapsliga pakend: säilitavaks 1-kuuliseks kuuriks.

*Graafik illustreerib Omeolipid® sünergilist toimet vastavalt Frontiers in Pharmacology, 2021 (PMC8650624) uuringu andmetele.

*NRV – päevane võrdluskogus täiskasvanutele. Teaduslik allikas trükiajakirjanduses: „Anticholesterolemic Activity of Three Vegetal Extracts (Artichoke, Caigua, and Fenugreek) and Their Unique Blend“, Frontiers in Pharmacology, 2021. PMC8650624.

TOIDULISAND. TOIDULISAND EI ASENDA MITMEKÜLSET JA TASAKAALUSTATUD TOITUMIST EGA TERVEID ELUVIISE.

ristsõna

Võida Apothekalt kingitusi! Eelmise numbri ristsõna õige vastus oli „... looduslik apteek“. Auhinna võitsid Kai Särglep Hiiumaalt, Heli Ust Lääne-Virumaalt, Siiri Malsroos Tallinnast, Pille Lell Tartust.

72 NAERATA SÜGIS 2026

Seekord on auhinnaks neli komplekti suuhooldustooteid. Ühes komplektis on suuvesi Eludril Intense, Elgydiumi hambapasta (75 ml) ja hambahari Sensitive.

Vastused palume saata 10. novembriks aadressile vastus@apotheka.ee või Apteekide Koostöö AS, Naerata toimetus, Aardla 13, 50112 Tartu.

Kogu tõde kirpudest levinud müüdid ja tegelikud faktid Liina Laaneoja, veterinaarparasitoloog

Need väikesed, kiiresti liikuvad putukad on palju keerulisema elustiiliga, kui esmapilgul arvata võiks. Kirbud on väga vastupidavad ja võivad lisaks valusatele hammustustele põhjustada tõsiseid terviseprobleeme, näiteks allergilisi reaktsioone ning levitada paelussi. Kirpude poolt levitatava paelussiga (Dipylidium caninum) nakatumiseks peab kass, koer või inimene kirbu alla neelama. Kirbuhammustuse kaudu see paeluss ei levi. Kuna kirpude eest ei ole keegi kaitstud, tasub nende elutsükli ja levimisviisiga hästi kursis olla, et ennast ja oma lemmikloomi paremini kaitsta. Järgnevalt lükkame ümber mõned kirpude kohta levinud müüdid. „Kirbud elavad mustades ja räpastes kodudes“ Kirbud võivad sattuda ka väga puhtasse koju, eriti kui seal elab lemmikloom. Koerad ja kassid on kirpudele suurepäraseks transpordivahendiks ja toiduallikaks. Kui loomal kirbutõrjet peal ei ole, võivad nad kirbud tuppa tuua. Samuti võib inimene kirbu „kaasa haarata“ näiteks trepikojast või ühistranspordist. Kirbuliike on väga palju, kuid need ei jää alati oma tavapärasele peremeesliigile truuks. Nii võivad loomade kirbud väga edukalt liikuda inimesele ja vastupidi. Kui kirp vajab toiduks verd, ei ole talle oluline, kelle pealt seda saab. „Kirbud elavad ainult loomade peal” Täiskasvanud kirbud toituvad küll loomadel ja inimestel, kuid suurem osa kirbu elutsüklist toimub hoopis keskkonnas. Kirbumune, vastseid ja nukke võib leida vaipadest, pehme mööbli vahelt, põrandapragudest ja lemmiklooma magamiskohast. Just keskkonnas käib kirpude tõeline elu ja paljunemine. „Üks kirp ei ole probleem” Kahjuks on see suur probleem, kuna üks emane kirp võib anda alguse üsna suurele kirbupopulatsioonile, sest kirbud paljunevad kiiresti. „Kui ma kirpe ei näe, siis neid pole” Mitte tingimata. Kirbud on väikesed ja liiguvad kiiresti. Sageli märkab nende olemasolu esmalt sügeluse või kirbuväljaheidete järgi. Paljud loomaomanikud ei märka oma sügeleval lemmikul ühtegi kirpu, kuid loomaarsti juures leitakse looma karvkattes kirpude väljaheited, mis viitavad probleemi tegelikule põhjusele. Mõnikord märkavad kirpude olemasolu esimesena hoopis allergilised pereliikmed, kuna kirbuhammustus(ed) tekitavad neile ebameeldivat sügelust. „Kirpude vastu piisab ainult lemmiklooma ravimisest”

„Kirbud surevad kohe, kui kodu ära koristada” Põhjalik koristamine aitab palju, kuid kõik arengujärgud ei kao ühe korraga. Vajalik võib olla korduv puhastamine ja sobiv tõrje. „Kirbud ei suuda talvel ellu jääda” Külm ilm vähendab küll kirpude ellujäämisvõimalusi väliskeskkonnas, kuid nad leiavad sageli võimalusi end kaitsta ja ellu jääda. Köetud siseruumides võivad kirbud aasta läbi probleemiks olla. „Kirbuhammustus on alati kergesti äratuntav” Ei ole. Kirbuhammustused võivad nii loomadel kui inimestel põhjustada tugevat sügelust ja punaseid täpikesi, kuid mitte kõigil ei teki samu tunnuseid. Kõige suurem eksiarvamus on aga ilmselt see, et kirbuprobleem tähendab üksnes kirpude olemasolu lemmiklooma karvastikus. Tegelikult võib märkimisväärne osa kirbupopulatsioonist paikneda hoopis koduses keskkonnas erinevates arengujärkudes (munad, vastsed ja nukud). Emased kirbud munevad munad kas looma karvastikku või tema pesasse. Keskmiselt 5 päeva pärast kooruvad vastsed, kes kestuvad kaks korda (nädala kuni kuu jooksul). Seejärel koob vastne kookoni ja muutub mõne päevaga nukuks. Nukujärk võib kesta kuni mõni kuu ja valmikud väljuvad kookonist kas vibratsiooni, mehaanilise surve või soojuse mõjul. Pärast koorumist otsivad kirbud endale peremehe (looma, linnu või inimese), kelle peal verest toituda ja paljunemist alustada. Soodsates tingimustes kestab kogu arengutsükkel kolm nädalat, kuid ebasoodsates tingimustes võib see pikeneda 1-2 aastani. Kirbuvalmikud suudavad väliskeskkonda sattudes nälgida kuni pool aastat. Tavapäraselt veedavad nad siiski suurema osa oma ajast peremeeslooma peal. Oluline on meeles pidada, et kirbupopulatsioon koosneb valdavalt just noorvormidest (munad, vastsed ja nukud), mis ei asu looma peal, vaid keskkonnas. Lemmikloomadele tehtav regulaarne kirbutõrje aitab hoida kodust keskkonda kirbuvabana. Kui kirp läheb looma peale toituma, saab ta tänu tõrjevahendile oma mürgiannuse kätte ning hukkub enne, kui jõuab paljunemist jätkata.

Sageli mitte. Kuna kirpude munad ja muud arengujärgud võivad olla koduses keskkonnas, tuleb probleemiga tegeleda nii looma kui ka tema elukeskkonna tasandil. RAVIMIREKLAAM

(imidaklopriidi täpilahus kassidele)

Kiire ja tõhus!

Hävitab kassi karvastikus olevad kirbud ühe päeva jooksul. Hoiab edasise kirbunakkuse ära 4 nädalaks.

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga. Kasutage veterinaarravimit vastutustundlikult. Käsimüügiravim. Ainult veterinaarseks kasutamiseks. Advantage, Elanco ja Elanco diagonaalne logo on Elanco ja selle tütarettevõtete kaubamärgid. ©2026 Elanco ja selle tütarettevõtted. Müügiloa hoidja: Elanco Animal Health GmbH , Alfred-Nobel-Str. 50, 40789 Monheim, Saksamaa Täiendav teave on saadaval: AS Magnum Veterinaaria, Vae 16, 76401 Laagri, Harjumaa, vet@magnum.ee

5 küsimust

ETTE muretsemine EI AITA Haapsalu Kesklinna Apotheka proviisor Jane Pärnamets on veendunud, et pole võimatuid asju, on vaid piiratud teadmised võimalikkusest. Ka apteegis töötades ta sõna „mure“ kasutada ei taha ning keskendub pigem lahendusele. KÜSIS: EVELIN KIVILO-PAAS l FOTOD: ERAKOGU

1)

Kuidas teist apteeker sai?

Juba keskkoolis huvitasid mind väga keemia ja bioloogia ning tahtsin neid ka edasi minna õppima. Proviisori eriala hõlmab mõlemaid. Ettepaneku minna proviisoriks õppima tegi mulle sõbranna, kooliõde ja kolleeg Anu Hoop. Nii me koos läksimegi ja see oli küll elu õigeim valik. Lõpetasin Tartu Ülikooli proviisorina 2007. aastal. Aasta enne seda olin alustanud abitöötajana Pärnus Port Arturi apteegis, kus tegin ka oma lõpupraktika. Pärast lõpetamist jäin ka Pärnusse tööle. Looduses jalutamine aitab maandada.

Jane kolm soovitust heas toonuses püsimiseks

74 NAERATA SÜGIS 2026

Kuidas te oma tervist hoiate?

Sünnilinna Haapsallu kolisin tagasi 2023. aasta juunis. Olen apteekrina töötanud 19 aastat, neist viimased kolm Haapsalus.

Pean vist tänama geeniloteriid, sest ma ei jää tõesti kergelt haigeks. Lapsenagi istusin talvel koolis suhte­liselt tühjas klassiruumis koos õpetajaga, kui teised haiged olid. Usun, et meie ametist tulenevalt on tõhus igapäevane kätepesu, samuti kõnnin palju jala ning tähtis on hea ööuni. Suvel varun sügistalviseks viiruste hooajaks kapid piparmünti, angervaksa ja mett täis. Kodus on olemas C-vitamiin ja tsink ning alati ka D-vitamiin, sest elame ikkagi Põhjamaal, kus päikesevalgust napib. Aeg-ajalt tarvitan kuuridena Provisori Beauty kummikomme ja kollageeni oma küünte ja juuste heaks, sest ma olen ikkagi naine.

2)

4)

Söö enda tehtud puhast toitu. Korralik ööuni lahendab paljud mured. Tule toast välja ja jaluta iga päev kasvõi 20 minutit.

Mis teid apteekri töös kõige rohkem võlub?

Küpsetamine on nauding.

3)

Eks see on selline südame ja missiooniga töö. Inimeste aitamisest ja olukordade lahendamisest saab rõõmutunde ja rahulolu. Absoluutselt iga päev ja iga klient on huvitav, sest kõik inimesed ja neile pakutavad lahendused on erinevad. Ma ei taha apteegis kasutada üldse sõna „mure“, sest tihtipeale polegi inimesel vaja mingit rohtu osta, vaid piisab tema ärakuulamisest ja heast sõnast. Sooja tunde tekitavad armsate klientide head sõnad ja tagasiside, et mu nõuandest oli kasu ja abi. Sellest saan tunde, et teen õiget tööd.

Mis aitab teil taastuda ja end värske energiaga laadida?

Loen palju raamatuid, eriti meeldivad mulle Põhjamaade kriminullid. Vabal ajal meeldib mulle väga küpsetada, pojaga jalutada ning mängida sõpradega laua- ja mälumänge. Ma arvan, et head sõbrad on elu alus ning nendega ajaveetmine täidab kõik akud pikaks ajaks. Enda maandamiseks käin lihtsalt looduses jalutamas, eriti mere ääres, sest merelainete kohinas on midagi maagilist. Väga tore on nn moodne molutamine – mõni päev lihtsalt ei teegi mitte kui midagi.

5)

Millised mõtteid või tarkuseteri tuletate endale raskel hetkel ikka ja jälle meelde? Et ei ole võimatuid asju, on lihtsalt piiratud teadmised võimalikkusest. Alati saab midagi teha ja alati läheb paremaks. Ette muretsemine ei aita.