Naerata! Sügis 2021

EESTI SUURIM TERVISEAJAKIRI

NR 61 (40) SÜGIS 2021

TA SU TA APOTHEKA.EE

Kui SÜDA ühtäkki SEISKUB

8

võimalust hoida VÄHKI endast eemal

Elu metsikute maitsete paradiisis

Elmo

Nüganen:

„Head mõtted Kogemus: tuleb kinni krabada „Saa aru, ja ära teha!“ mu kliimaks on põrgulik!“

Allasurutud tunded, mis rikuvad tervist | Appi, mu laps meigib!

sisukord

10

56

64

34

24 40

SÜGIS 2021 4 6 8 10 18 20 24 28 30 34 38

Sügisel on taskus rohkem kulda Uut apteegiriiulil Uudised Elmo Nüganen: “Head mõtted tuleb kinni krabada ja ära teha.”

Traumast ja sõltuvusest Peatu, sõraline! Ületa üleminekuea mured Laintesse heidan end...

D nagu tervise dirigent Kuidas päästa elu?

Puuk pures? Aita lemmikut!

40 Appi, mu laps meigib!

46 Ilu-uudised 49 Nahahooldusest jumestuseni ­ 54 56 60 64 68 72 74

kuldsetes 60-ndates Piret Kalda 3 lemmikut Apotheka Beautyst Suvejärgne ilukiirabi Peidetud tunded, mis piinavad Elu metsikute maitsete paradiisis Vägi ja maitsed – südamega tehtud toidud Ristsõna Tervist tuleb kaitsta

SÜGIS 2021 NAERATA

3

juhtkiri

Sügisel on taskus rohkem kulda

I

ga aastaaeg on eriline ja ainulaadne.

Mulle meeldivad tohutult sügise värvid. Võin lõputult endasse ahmida suurte vahtrate ja kastanitega ääristatud tänavate kirgast värvidemängu, kirsiks tordil pihlamarjade puna.

Sügisel on taskus rohkem kulda kui ühelgi teisel aastaajal. Sügist võib peljata tuulte ja vihmade tõttu, mis panevad taga nutma suvist kergust, kuid selle saabudes tajun alati, kuidas mu sisemus ja ka ümbritsev rahuneb.

Paraku tuleb ka tänavune sügis mõnevõrra teistmoodi, kui oleme harjunud.

Võime olla tänulikud ja rahul, sest suvised kokkusaamised said tehtud, kodumaa põnevad paigad avastatud ning soovitud suvelavastused nähtud. Nüüd on mõnus mõelda, et pärast suuri suviseid seiklusi võib kodus rahulikumalt hinge tõmmata, lõpetada pooleli jäänud raamatud ja otsida välja kapinurka ununenud lemmikud lauamängud. Vahelduseks on taas mõnus veeta terve nädalavahetus lihtsalt kodus olles.

Apotheka apteekidele jääb seljataha üks tähenduslik suvi, mida meenutame kindlasti veel kaua. Alustuseks tuli väikese hilinemisega kokku kogu Apotheka pere, et tähistada meie 20 aasta juubelit.

Need aastad on olnud täis üllatusi, teerajamist, palju tööd, kuid mis kõige tähtsam – oleme saanud aidata inimesi ja olla nende jaoks olemas kogu selle aja. Tänan südamest kõiki, kes on andnud oma panuse! Saame olla uhked, et meid on märgatud ja apteegid on saanud panna õla alla ning andnud oma ruumid COVID-19 vaktsineerimise korraldamiseks. Apteek on koht, mis asub inimeste igapäevatoimetuste lähedal, on avatud pärast tööaega ja nädalavahetustel, seetõttu saame anda olulise panuse vaktsineerimise hoogustamisesse.

Ka tänavusel Paide arvamusfestivalil oli Apotheka kohal ja korraldasime koos sõpradega „Tervise tuleviku ala“ arutelusid. Rõõm oli algatada diskussioone meile olulistel teemadel. Minu täpsematest mõtetest ja seisukohtadest saad lugeda ka ­sellest Naerata! ajakirjast.

Soovin kõigile kuldset sügist! Haara teekruus ja pleed ning võta hetk iseendale oma lemmikpaigas. Mõtle oma suvesaavutuste ja toredate tegevuste peale – kindlasti leiad vähemalt kolm olulist teemat, mida endaga kaasa võtta, talletada ja aegajalt meenutada.

Apteegiketi Apotheka ajakiri Naerata! on Eesti suurim terviseajakiri.

Ilmub neli korda aastas.

Järgmine number ilmub detsembris.

Peatoimetaja: EVELIN KIVILO-PAAS Keeletoimetaja: ESTER PÕLDMA Kujundus: ELLEN LEENE Väljaandja: APOTHEKA Kirjuta meile: toimetus@apotheka.ee Rohkem infot: apotheka.ee

Marika Pensa Apotheka juhatuse liige Esikaane foto:

Apteek on koht, mis asub inimeste igapäevatoimetuste lähedal, on avatud pärast tööaega ja nädalavahetustel, seetõttu saame anda olulise panuse vaktsineerimise hoogustamisesse.

4

NAERATA SÜGIS 2021

AIVAR KULLAMAA Stilist: AULIKKI PUNISTE

Meik: ARLIN SAAN Rõivad: RESERVED

UUT APTEEGIRIIULIL

Mõnus amps IMMUUNSUSELE Algas sügis ja see tähendab, et käes on D-vitamiini võtmise aeg. Eriti mõnus, kui saab teha seda maitsval moel. Tutti-frutti maitsega, suhkruvabad ksülitooliga nööpkommid varustavad organismi vajaliku D-vitamiiniga, toetavad nii immuunsust ja hammaste tervist.

Vitamin D Pro Expert 800 IU nööbikommid 16,90 €

SEEDIMINE sujuvaks!

Doppelherz Aktiv artišokk + kurkum + oliiviõli kapslid on kasulikud seedimisele ja toetavad maksa. Kapsleid sobib tarvitada rasvarikka toidu juurde, kuna toidulisand muudab toidu organismile kergesti omastatavamaks.

Artišokk aitab toetada seedemahlade eritust ja seedimist, kurkumis leidub aga tervist toetavaid antioksüdante. Oliiviõli on suurepärane oomega-9-rasvhapete allikas, mis reguleerib kolesterooli sisaldust verest.

Doppelherz Aktiv artišokk + kurkum + oliiviõli kapslid (30 tk) 14,90 €

Liverta Forte tbl (60 tk) 35,70 €

Erguta MAKSA Liverta Forte toidulisand on mõeldud maksa talitluse ja rasvade ainevahetuse toetamiseks neile, kel on mure ülekaaluga. Preparaat ühendab endas moodsa teaduse saavutused ja iidsed idamaised traditsioonid, mille keskmes on eksootiline kikkaväädi ekstrakt.

Harilik maarjaohakas toetab ja aitab kaitsta maksa, ergutades seeläbi maksa funktsioone, seedimist ja organismi puhastumist. Koliin toetab normaalset efektiivset maksa talitlust ja rasva ainevahetust. Kroom aitab säilitada normaalset veresuhkru taset ning süsivesikute ja rasvade ainevahetust.

Cardioza Forte tbl (30 tk) 18,70 €

Toeta oma SÜDANT! Cardioza Forte oliivilehe ja punase veini ekstraktiga toidulisand on loodud veresoonte nooruslikkuse, normaalse vererõhu säilitamiseks ja tõhusa südame jõudluse toetamiseks. Magneesium, palderjan ja B-grupi vitamiinid tugevdavad närvisüsteemi ja soodustavad lõõgastumist stressirohkel ajal.

uudised Lase oma JUUSTEL särada!

Klorane tahke šampoon kuivadele juustele mango (80 g) 13,25 €

Šampoon, ja tahke? Tõepoolest, Klorane tahke šampoon mangoga on tõhus, keskkonnasõbralik, loodud toitma ja tugevdama kuivi juukseid, ilma neid raskeks muutmata. Šampooni rikkalikus seebivabas koostises sisaldub rohkesti pehmeid pindaktiivseid aineid, mis puhastavad õrnalt kahjustatud ja tuhme juukseid. Mangovõi pakub juustele niisutust ja toidab sügavuti.

Siidjas ja rikkalik tekstuur vahutab kergesti, saatjaks jumalikult hõrk mangolõhn. Kiharad muutuvad läikivaks, pehmeks, kergeks ja elastseks. Kusjuures, tahke šampoon on ka väga ökonoomne – ühest tahke šampooni tükist jätkub sama kauaks 400 ml vedelat šampooni.

Naudi lõhnavat NAHKA! Õrna lõhnaga Babé alumiiniumsooladeta rulldeodorant hoiab naha healõhnalisena kuni 24 tundi. Deodorant niisutab ja rahustab, võimaldab nahal loomulikul moel higistada, kuid takistab ebameeldiva higilõhna tekkimist. Sobib neile, kes higistavad vähe või keskmiselt. Leebe koostisega deodorant sobib kasutamiseks alates 8. eluaastast.

Toodetel on juures Rocca al Mare keskuse Apotheka hinnad.

Babé rulldeodorant 24 h alumiiniumivaba (50 ml) 10 €

Toit IGAÜHE nahale Kas leidub kreemi, mis ühtaegu niisutab, taastab, uuendab, pehmendab ja rahustab? Jah, Babé universaalne kreem suudab seda, lisaks tugevdab ka naha kaitsefunktsiooni. Rahustavat kompleksi, A-vitamiini ja niatsiinamiidi sisaldavat kreemi on rikastatud hüaluroonhappe, prebiootikumide ja Aasia vesinabaga. Kerge tekstuuriga kreem imendub kiiresti, tagab mugavustunde kohe ning sobib ideaalselt kergesti ärrituvale, punetavale, kuivale, veepuuduses ja kiskuvale nahale. Taastab väikesi kriime ja ülikuivi piirkondi.

Babé universaalne kreem näole, kehale ja kätele (60 ml) 11,50 €

IMMUUNSUSE heaks ImunoX Power 300 sisaldab kaht looduslikku vitamiini ja üht mineraalainet – vitamiini D3, tsinki ja C-vitamiini, mis pakuvad tõhusat tuge immuunsusele. Lisaks on tsink tuntud kui iluvitamiin, mis aitab hoida naha, juuste ja küünte tervist.

Acerola-kirsist saadud looduslik C-vitamiin aitab tõhusalt vähendada väsimust ja kurnatust.

Vala pakike ImunoXPower 300 otse suhu, sega veega või joo sooja teena!

ImunoX Power 300 10,50 €

SÜGIS 2021 NAERATA

7

uudised

Paide arvamusfestival tõi kokku terviseeksperdid Augusti keskpaigas kogunesid meditsiinieksperdid IX arvamusfestivalile Paidesse, et arutleda aktuaalsetel terviseteemadel ja rääkida meditsiini tulevikust Eestis.

Tervise tuleviku arutelualal peeti üheksa arutelu tippekspertide, arstide, teadlaste ja mõjukate arvamusavaldajate osalusel, alustades riigikontrolöri ja linnapeadega ning lõpetades uuendusmeelsete perearstide ja apteekritega, kes aitavad patsiente muuhulgas ka interneti vahendusel.

Teemad ulatusid päevakajalisest koroonavaktsineerimisest kuni Eesti tervishoiu pikaajalise jätkusuutlikkuseni, üle ega ümber ei saadud ka intrigeerivast küsimusest, mida tänapäeval üldse ravimiks ja ravimiseks pidada saab. Kõiki arutelusid saab järele vaadata YouTube’is Magnum Eesti kanalil või Magnumi Facebooki leheküljel.

Tervise tuleviku aruteluala korraldasid Eesti tervisevaldkonna ettevõtted Magnum, Confido ja SYNLAB ja särtsakas seltskond Tallinna tehnikaülikooli tudengitest. Confido aitas arvamusfestivali ka külastajate kiirtestidega, kui mõni huviline polnud veel läbinud koroonavastast vaktsineerimiskuuri.

Järvamaa haigla kutsus sissepääsu kõrval kõiki koroona vastu vaktsineerima ja ühtekokku sai kaitsesüsti 291 inimest.

Tervise tuleviku arutelusid on plaanis jätkata ka järgmistel festivalidel.

Eelmisel aastal ülikiirelt levima hakanud COVID-19 vastu ei ole leitud ravimeid, küll aga on praeguseks Euroopa turul neli vaktsiini, mis aitavad edukalt vähendada nakatumist ja väldivad raskekujulist haigestumist.

Eesti Proviisorapteekide Liidu juhatuse liige ja proviisor Ly Rootslane jagab oma mõtteid, kui oluline on võimaldada apteekritele vaktsineerimise õigus.

Maailma Tervisorganisatsiooni andmetel on maailmas kokku 29 nakkushaigust, mille tarvis on olemas tõhus vaktsiin. COVID-19-vaktsiin on suurendanud tuntavalt meie tervishoiu koormust, seetõttu on vaktsineerimise tööpõld suur ja lisatöökäed vägagi teretulnud.

Eestis on praegu lubatud vaktsineerida arstidel, meditsiiniõdedel ja ämmaemandatel, kes on saanud vastava koolituse.

Enamasti vaktsineeritakse end perearsti juures või vaktsineerimiskabinetis, mis on avatud tööpäevadel ja teatud kellaaegadel.

Apteegid on paljudes kohtades avatud iga päev, ka pärast tööaega ja nädalavahetusel. Enamasti asuvad apteegid ka logistiliselt mugavas kohas, näiteks kaubanduskeskuses, kuhu inimesed

8

NAERATA SÜGIS 2021

Ly Rootslane

satuvad igapäevatoimetusi tehes.

Apteekides vaktsineeritakse juba praegu ligi 40 riigis maailmas ja neid riike tuleb järjest juurde, kuna nii muutub vaktsineerimine inimestele paremini kättesaadavaks ja võimalikult mugavaks.

Viimase kolme aasta jooksul on Eesti apteekides vaktsineeritud gripi ja puukentsefaliidi vastu projektipõhiselt.

See tähendab, et vaktsineerimise teenust pakutakse apteegis vaid kindla perioodi jooksul, mis on enne riigiasutustega kokku lepitud.

Eesti Proviisor­ apteekide Liit pakkus juba enne COVID-19-vaktsiinide turuletulekut välja, et selle haiguse vastu võiks kaitsepookida ka apteekides. Esimese vaktsiinisüsti tegime apteegis sel aastal 21. juulil. Augusti lõpuks oli liitunud vaktsineerimisega 24 apteeki üheksas maakonnas ja apteekide arv suureneb veelgi. Apteekidele on teada antud, et saame vaktsineerida esimesi COVID-19 vaktsiinide doose kuni septembri lõpuni.

Apteegid on valmis vaktsineerima aga pidevalt ja oleme näinud, et inimestel on huvi selle teenuse vastu. Kui apteekrid saaksid aidata kaasa vaktsineerituse taseme tõusule, saaksime ühe suure ja olulise sammu jälle edasi astuda. Tean, et siin on veel rida tehnilisi ja juriidilisi takistusi, kuid inimesed ja apteekrid on valmis, vajalik on muudatus tervishoiusüsteemis.

Fotod: ERAKOGU

Vaktsineerimise teenus apteekides püsivaks

persoon

ELMO Nüganen:

„Head mõtted tuleb kinni krabada ja ä ­ ra teha!“ TEKST: EVELIN KIVILO-PAAS l FOTOD: AIVAR KULLAMAA l STIIL: AULIKKI PUNISTE JUMESTUS: ARLIN SAAN l RÕIVAD: RESERVED, ERAKOGU l INTERJÖÖR: RAEAPTEEK

„Kiituseks, nagu keskajal öeldi!“ lausub Elmo Nüganen ja tõstab huulile pitsi Raeapteegi kuulsat klaretti. Mekilt glögi meenutavat klaretti juuakse jahutatult ja see pidavat tegema hüsteeriliselt rõõmsaks. Põhjust rõõmusta­miseks on lavastajal ja režissööril küll.

Ä

sja on lõppenud „Apteeker Melchiori“ filmitriloogia viimased võtted. Kolm filmi 80 võttepäevaga ja kahe Eesti suure teatritrupi jagu näitlejatega korraga üles võtta tundus ka 33 aastat lavastajatööd teinud mehele esialgu täiesti hullumeelne ettevõtmine. „Tagantjärele on mul tunne, et kõik pakkisid selleks maratoniks seljakotti ühesuguseid asju – suure portsu kannatlikkust ja tolerantsi ning kamaluga huumorimeelt, puhuks, kui väga raske on,“ tõdeb režissöör. „Praegu olen ma aga väga põnevil, kuidas see kõik edasi läheb.“

Mis on üldse eeldus, et võtad ühe filmi tegemise ette? Kas hakkaksid tegema midagi, millesse usud kõigest 10–20 %?

Kõik algabki sellest, et esialgu ma võib-olla usungi 20% ja alles hiljem hakkab usk kasvama. Kui Kristian (Taska – „Apteeker Melchiori“ filmi produtsent) selle ettepanekuga tuli, siis ma kuulasin ta ära, mitte ainult viisakusest, sest eks ma olin ikka meelitatud ka, aga mulle tundus liiga mahuka tükina Hargla (Indrek Hargla, raamatute autor –

10

NAERATA SÜGIS 2021

toim) maailm filmi üle kanda. See ei ole päris nii, et jess ja lamp läheb kohe põlema. Kõik filmid on käivitunud lume­ palliefektina.

Mis see sidusaine siis on, mis selle lumepalliks kokku seob? Eks see kujutlusvõime on, mis muud. Ühel hetkel ma tean, mida võiks vaataja filmi lõppedes kinosaalis tunda ja ma hakkan selle eesmärgi poole liikuma. Ja need on kõige õnnelikumad hetked, kui selleni jõuan.

Hea stsenaarium on õnnestunud filmi peamine eeldus. Kui keeruline oli „Apteeker Melchiori“ ­kriminaalromaanidest ette valmistada filmi­ stsenaariumi?

Igal kunstiliigil on oma keel ja tehnika. Kirjanduses on kõige alus sõna, mis tekitab kujutluspilte ja seoseid.

Filmivahendid ja jutustamise viis erinevad juba oma olemuselt kirjandusest.

Kirjutasime stsenaariumi neljakesi Indrek Hargla, Olle Mirme ja Kristian Taskaga, lisaks andis väga head nõu Theresa Väli, kes lõpuks oma naiseliku intuitsiooniga korrigeeris mõne koha peal meid kui mehi (naerab). Toimis hästi!

Kõige keerulisem on muidugi luua just sellele filmile ainuomane peategelane – Melchior. Õigem oleks isegi

persoon

Elmo tunnistab, et võttegrupp pugistas aeg-ajalt naerda, kui režissöör Nüganen võtteplatsil teatritermineid pilduma hakkas. „Aga kõik said õnneks aru ja lasid edasi,“ naerab Elmo.

SÜGIS 2021 NAERATA

11

persoon öelda ekraani-Melchior. Ja siin ei saa üle ega ümber näitlejast, kes teda kehastab, tema isikupärast ja omadustest ehk kõigest, mida see näitleja eneses kannab. Meie ekraani-Melchiori kujundajaks ja inspiratsiooni allikaks oli Märten Metsaviir.

Ka kriminaalse süžee jutustamine ja järkjärguline avamine on paras pähkel. Kuidas teha seda nii, et vaataja oleks kogu aeg kaasas ja põnevil, ilma et kohe lõpplahendust teaks.

Seetõttu me filmisme mõned stseenid üles kolmes versioonis.

Näiteks kõigepealt sai näitleja ülesande valetada nii, et see tunduks nagu täielik tõde, seejärel nii, et mõned tähelepanelikumad nopiksid ära, ja lõpuks, et vale oleks kohe aru saada. Montaažis otsustame, millist Lego klotsi on parasjagu vaja.

Me teame ette, et see on tri­ loogia. Kas see paneb esimese osa linastumise eel peale ka teistsuguse pinge? Publik on vaja ju ka järgmisteks osadeks kinosaali tuua.

Eks see pinge võib tulla, aga see on vist rohkem produtsendi kui režissööri probleem. Minu enda kõige suurem soov on näha kolme filmi korraga, sest need on mõeldud moodustama tervikut.

Loomulikult võib vaadata iga osa eraldi, sest igas osas lahendab Melchior mingit kriminaaljuhtumit, kuid on läbiv suur intriig, mis saab alguse esimeses osas. Mis see on, ma ütlema ei hakka (naerab).

Suure osa kolmest filmist ­võtsite üles eelmisel aastal ­pandeemia ajal. Kas koroona jättis teid puutumata?

Mulle meenuvad võttepäevad ühes Linnateatri Aida tänava majas, kus on filmitud apteek. Ruumis suurusega 5 x 3 meetrit oli apteekri töölaud, riiulid, söögilaud, toolid, põlev kamin ja 25 inimest. Väljas oli 30 kraadi sooja, kõik olid maskides, välja arvatud näitlejad. Kui üks suund sai tehtud, tuli teha suunavahetus – mööbel, kaamerad, mikrofon, valgus ja rekvisiidid tõsteti pea kohale kõik muutsid ruumis oma asukohta.

Vaatamata, või just tänu sellele jättis koroona meid puutumata.

Elasime nagu kogukond. Õhtul hilja jõudsime koju ja hommikul vara jälle platsile.

12

NAERATA SÜGIS 2021

Melchiori unistuse, raeplatsi-äärse apteegi ees.

persoon Produtsent Kristian Taska on tunnistanud, et kõige keerulisem on teha ajaloolisi filme, kuna need on kunsti­ lises mõttes töömahukad ja kallid. Miks sa oled valinud filmidest just selle keeruli­ sema tee?

On niisugune ütlemine, et inimesed jagunevad kaheks: ühed jagavad inimesi kaheks ja teised ei jaga. Mulle see ütlus väga meeldib, sest mulle ei meeldi jagada inimesi kaheks. Kui mult aga keegi küsiks, kas ma kuulun nende hulka, kes tahaks rännata minevikku või hoopis tulevikku, siis ma valiksin mineviku.

Olles mõnes ajaloolise hõnguga linnas või ruumis, hakkab mul nagu paljudel teistelgi kohe kujutluspilt tööle. Ma kujutlen sellele ajale omaseid helisid, lõhnu. Ma tahaksin kogeda ühte päeva keskajast, muidugi ohutult, et ma ei satuks kohe timuka kätte või ei lõpetaks kusagil orjaturul(naerab).

Võib-olla tuleb ajaloohuvi aga sellest, et olin pikka aega üksik laps (mu õde on minust 11 aastat noorem) ja mängisin palju üksi – muuseas nukkudega – ja ma lugesin palju. „Seiklusjutte maalt ja merelt“ oli ju lemmiklektüür, mis sai kapsaks loetud.

Kas siiski ka mõni tuleviku­ teema köidab nii palju, et selle võiks lavale tuua?

Mul on üks idee, aga ma ei tahaks sellest rääkida (muigab).

Meil lavastajatel on ju tundlad püsti, me tajume kohe, kui midagi uut on õhus.

Pakun mõned teemad: ­suurandmed, bio- ja info­ tehnoloogia revolutsioon, algoritmid, ökoloogiline kriis, tehisintellekt. Kas need kõnetavad?

Kõnetavad-kõnetavad, eriti infotehnoloogia revolutsioon, ökoloogiline kriis ja tehisintellekt. Minu viimane lavastus Linnateatris Lucy Kirkwoodi kirjutatud „Lapsed“ inspireeris mind samuti mõtlema, mis meid ees ootab.

Mis saab inimesest, kui tehis­ intellekt edestab meid üha enam meie oskustes ja ka inimlike emotsioonide ära­

tundmises? Mis juhtub, kui tehisintellekt hakkab lavas­ tama?

See, et tehisintellekt lavastab – see juba käib. Hollywood on parim näide sellest. Ka meie lavastajatena lavastame läbi käidud radasid, klišeesid ja mõttemustreid pidi – selle järgi on väga lihtne teha tehisintellektil üks lavastus. Aga me ju ootame hoopis midagi muud, värsket ja originaalset mõtlemist.

Minu jaoks on ulmetehnoloogiast ja selle arengust palju huvitavamad eetilis-moraalsed küsimused.

Andmed andmeteks, aga kui omistatakse sinu moraalsed väärtused ja asendatakse need teistega nii, et sa ise aru ei saagi, ja seda teeb tehisintellekt – vaat see on tõeline ulme. Hirmus tulevik.

Inimesed ju armastavad lugusid. Kas on nii, et mida lihtsam lugu, seda parem?

Me ei oskagi teistmoodi, kui lugude kaupa elada. Kui paluda inimesel kirjutada üles kümme omavahel täiesti seostamatut sõna, on see kõige raskem ülesanne. Mingil moel on järgmine sõna ikkagi esimesega seotud.

Oleme tunnetuslikult nii loodud, et näemegi kõike seostes.

Ma ei arva, et lihtne lugu on

Kui tegelased ekraanil ja teatrilaval räägiksid seda, mida nad sel hetkel tunnevad ja mõtlevad, oleks tegu väga tüütu filmi või teatrilavastusega.

parem. Ikka tahad, et stseenidel, tegelastel ja tekstidel oleks alltekst ja teine plaan. Kui tegelased ekraanil ja teatrilaval räägiksid seda, mida nad sel hetkel tunnevad ja mõtlevad, oleks tegu väga tüütu filmi või teatrilavastusega.

Oled öelnud, et soovid oma loominguga panna vaataja kõigepealt naerma ja siis nutma. Mis on sulle endale viimasel ajal suurt elamust pakkunud?

(Pikk mõttepaus). Olen kogenud oma elus hetki, kui ma ei saa pärast etendust saalist välja mindud. Midagi katarsise sarnast. Ja huvitav – enamasti on see lõppenud sellega, et ma hakkan naerma. Naer pole ju midagi muud kui ootamatu äratundmisrõõm. Tekib eufooria, olen nagu midagi täis, vaimustunud.

Esialgu hullumeelse ettevõtmisena tundunud idee — kolm filmi ühekorraga üles võtta — on teoks saanud.

SÜGIS 2021 NAERATA

13

persoon Millisele filmile kuulub sinu enda vaatamisrekord?

Kui aeg-ajalt telekast „Viimne reliikvia“ tuleb, siis ma viskan pilgu peale küll. Võib-olla on see sellest, et juhtusin seda vaatama õrnas teismeeas ja siis see loomulikult avaldas kustumatu mulje, aga ka praegu – see on ikkagi hästi tehtud film.

Iga kell võiksin uuesti vaadata Chaplini filmist „Suurlinna tuled“ tema enda kui režissööri välja visatud episoodi, kus Charlie üritab rentsli võrede vahele jäänud pulka auku ajada. Ta tegeleb selle jamaga kaheksa minutit! Pööraselt naljakas! Ütlesid hiljaaegu, et sooviksid läbi lavastada kõik Eesti teatrid.

Start on juba antud?

(Naerab). Eks see natukene liigse aplombi ja pooleldi huumoriga öeldud sai, aga mu sees on see mõte küll.

Ma tõesti tahaks.

Esimene töö on Tartus Vanemuises, kus lavastan Mozarti „Don Giovanni“, Vene draamateatris tuleb Gogoli „Surnud hinged“, veel on räägitud Draamateatri ja Rakverega. „Surnud hingede“ mõte tekkis juhuslikust ettepanekust, kui Vene draamateatri näitleja Aleksandr Kutšmezov kutsus mind osalema ETV+ sarjas, kus Vene teatri näitlejad räägivad oma unistuste rollist.

Kuna Ilja Nartov soovis mängida Tšitšikovi „Surnud hingedest“, rääkisin sellest, milline võiks olla tänapäeva Tšitsikov siin ja praegu. See küsimus tundus mulle nii intrigeeriv.

Kas leidsid Tšitšikovi?

(Veidi kavalalt ja ettevaatlikult).

Gogoli lugu baseerub intriigil, et imperaatorliku Venemaa seadused olid ebatäiuslikud, need olid vastukäivad või ei viidud neid läbi saksaliku täpsusega. Tšitšikov oli endine ametnik, kes töötas piirilinnas tolliametis, sai pistist ja lasti lahti ning siis tekkis tal idee hakata surnud hingi kokku ostma.

Hakkasin mõtlema, kas meil saab ka olla siin selline ametnik ja leidsin, et saab küll olla. Ka Eesti ja Euroopa Liidu seadustes on teatud hallid tsoonid, mida on võimalik kuidagi ära kasutada. Mulle näiteks meenus lugu, kui üks mees sai PRIA kaudu toetust, kuid pidi selle tagasi maksma, sest PRIA teadis, et tal on lehmad, kuid tegelikult olid lehmad ammu maha kärvanud. Surnud lehmad!

Hiljem avasin raamatu ja esimene lause, mis mulle sealt vastu vaatas,

14

NAERATA SÜGIS 2021

algas sõnadega „Kubermangu linnas N…“ ja siis mulle kangastus „Gorod Narva, eta naša karma“.

Narvas maabub üks sule sappa saanud euroametnik, kes teab väga hästi Euroopa ja Eesti seaduste vahet ning hakkab linna kodanike suureks üllatuseks selles sfääris tegutsema.

Kas Eesti teatrites on piisavalt kõike?

Minu meelest on vabakutselised näitlejad natuke ülekohtuselt lohakile jäetud võrdluses riigiteatri näitlejatega, kes kohati on üle hoitud. Ma näeksin rohkem vastastikust solidaarsust, riigi toetust või korrigeerimist turul. Žanriliselt ja pildiliselt on minu arvates seis üsna hea, ei ole üheülbaline ega ühepoolne nagu hambahari (muigab).

Sellest on viis aastat, kui viimati ise näitlejana uues rollis üles astusid. Millal võib sind taas laval näha?

Kui ettepanek tehakse, siis ma kaalun kindlasti (naerab). Hiljuti tegi mulle Vene teater ettepaneku, aga ajaliselt ei klappinud.

Äkki mõni lavastaja mingil hetkel näeb mind ja kui ei näe, siis pole ka hullu, loodan, et mul tööd ikkagi jätkub.

Tänapäeva üks suuremaid mõtlejaid Yuval Noah Harari on märkinud, et mitte keegi ei saa 21. sajandil endale lubada püsi­ kindlust. Kuidas sa reageerid voolule, kus ainus kindel asi on see, et miski pole kindel?

Ma ise olen kogu aeg arvanud, et ma olen kohanemisvõimeline, aga vahel ma märkan – see tuleb ilmselt vanusega –, et mõnest asjast ei taha loobuda. Kui oled millegagi harjunud, siis alateadlikult tahad, et nii võikski see jääda.

Inimene tahab turvatunnet.

Nagu elu lapseeas annavad turvatunde korduvad asjad, näiteks õhtul loetud muinasjutt. Kõige tormilisem on keskmine, kõige pikem iga, kus pole hool ega hoobil vahet. Sa ei teagi, mida tähendab uute asjade ja oludega harjumine, sest sa teed seda pidevalt. Vanemas eas aga tahame taas neidsamu asju, mis kindlustavad meile turvatunde. Me ei arene enam seitsmepenikoormasaabas-

„Naer pole muud kui ­ootamatu äratundmisrõõm,“ ütleb Elmo Nüganen.

neid, vaid äkki noored ise ja ühiskond nõuab neilt, et tuleb olla (otsib sõnu) särav, vaimukas, ilus, käia trennis, olla vegan, roheline ökoinimene jne.

Lõpuks pead veel ema ka olema, ja soovitatavalt mitmele lapsele, ja edukat karjääri tegema.

Loomulikul mõtlevad noored teistmoodi kui meie, kes me oma nooruspõlves olime paljudest asjadest ilma jäetud. Meie mõtleme kindlasti asjakesksemalt. Meie ideaalmaailmas on linnas korter, maal maja ja kaks autot.

Noored mõtlevad pigem selle, missugune planeet meile jääb. Et miks meie oma majade ja autodega risustame seda planeeti. Vanemad, tulge mõistusele!

Mis sind käivitab?

Kui tulevad uued head mõtted, mis võivad midagi muuta. Jätkuks vaid oidu siis kohe võimalusest kinni haarata ja see kohe realiseerida, mitte jääda heade mõtetega kosmosesse hõljuma. tega. Et areneda ja muutuda, on vaja end sundida.

Kuidas sulle tundub, kas sel­ line teatrilik küsimus „Kes ma olen?“ on muutunud tänapäeval valdavamaks ja paneb inimes­ tele mingi suurema pinge peale?

See võib generatsiooniti nii olla küll. Ma ei usu, et näiteks minu emal, kes on sündinud enne Teist maailmasõda ja sõja üle elanud, on selle küsimusega probleeme. Mul (otsib sõnu) võib-olla tekib vahel mõte, et on see ikka nüüd õige või õigesti läinud.

Kunstnik võib sellele küsimusele kuidas iganes vastata, sellest ei muutu midagi. Maailm ei seisa kunstnike najal, kui aga need, kelle peal maailm seisab, hakkavad esitama endale selliseid küsimusi kes ma olen? või kas ma olen piisavalt kaugel? või kas peaksin olema juba ammu rongi peal? – vaat siis on lood kehvad.

Vahel mul on tunne, et äkki on noortel liigne surve peal, mõeldes näiteks oma kolme lapse peale.

Mitte et meie Annega (abikaasa Anne Reemann – toim) survestaks

Mis sind kõige paremini taastab?

Mulle väga meeldib magada.

Anne räägib mulle Tallinnas olles, et meri on siinsamas, mine ujuma. Mina (äraolevalt): jah, jah. Nüüd ma tema mahitusel hakkasingi suvel käima ja pean ütlema, et see on väga suur kaif.

Lisaks pole ma külmakartlik ja kui nii jätkaks, käiks kuni oktoobrikuuni välja ja saaks talisuplejate liidu presidendiks. Aga kuidas tegelikult läheb?

Ma ikka mõtlen arstide soovituste peale ka, et järsku ei tohi sportima hakata (naerab südamest).

Millises maailmas sa soovid ­hommikul ärgata?

Sellises maailmas, kus ma tahaksin ärgata. Kindlasti tahaksin ärgata (täie veendumusega). Tahan niimoodi magama minna, et ootan homset päeva ja hommikul ärgates mõtlen esimese asjana: ah, SEE asi ootab mind täna ees! *** Elmo hüppab rattale, seljakotis hommikusest meres ujumisest niiske rätik. Ta tõttab montaaži.

Pool järgmisest suvest on režissöör Nüganenil igaks juhuks broneeritud. Krimisaaga võib jätkuda.

persoon

5 hetke filmist „Apteeker Melchiori“ filmi sündmused rulluvad lahti keskaegses Tallinna vanalinnas, kuid filmivõtted toimusid üle Eesti – Tallinnas, Narvas, Saaremaal ja ka Lätis. Näiteks Toompea sisehoov on filmitud Saaremaal Kuressaare linnuses. Filmi kunstimeeskond, eesotsas Matis Mäesaluga käis koos operaator Mihkel Soega enne võtteid kõik kohad läbi. „Lähtekoht oli, et kasutame arvuti järeltöötlust ainult nii palju, kui hädapärast vaja on,“ räägib Elmo Nüganen.

„See on kõige magusam asi, kui näed, kuidas näitlejal hakkab sündima roll,“ ütleb Elmo Nüganen. Märten Metsaviir oma esimeses filmirollis apteeker Melchiorina ja Alo Kõrve Wentzel Dornina.

Filmi kostüümikunstnik Kristine Jurjane oli kuni aluspesuni ajastuomased rõivad läbi mõelnud.

Rollides Franz Malmsten ja Henessi Schmidt. „Apteeker Melchiori“ filmi monteeris Marion Koppel.

16

NAERATA SÜGIS 2021

Mitu meest lasi filmi­ võtete ajaks endale spetsiaalselt munga tonsuuri lõigata.

FOTOD: ROBERT LANG, JAN VILJUS, JANIKA RITSON

Viimane võttepäev sel suvel. Rootsi vetes hansakoge pardal filmiti „Apteeker Melchiori“ avastseen.

Siim Kelner, Elmo Nüganen ja Maarja Johanna Mägi.

kolumn

Traumast ja sõltuvusest TEKST: PAMELA MARAN, jooga ja meelerahu õpetaja l FOTO: ERAKOGU

Olin äsja kolmeaastaseks saanud, kui vend sündis. Mäletan ähmaselt esimest kohtumist Viljandi haiglas, kus ema väikse beebiga taastus. Mäletan seda armu­ kadeduse ja kõrvalejäetuse tunnet, kui järsku ei olnudki mina enam maailma naba.

L

iftiga tagasi alla sõites pakkus keegi mulle lohutuseks kamašokolaadi. Muud ma sellest päevast ei tea. Küll aga mäletab seda sündmust mu aju, mis iga pisima stressi peale maiustustest ajutist lohutust otsima läheb.

Kanada-Ungari arst Gabor Maté on pühendanud oma elu trauma ja sõltuvuste uurimisele ning on aidanud tuhandetel aru saada trauma ja sõltuvuse ­suhtest.

Gabori definitsiooni järgi pole trauma mitte valulik sündmus, vaid hoopis võimetus valuga olla, ja kannatus pole mitte valu kogemine, vaid vastupanu valule. See ­vastupanu saab alguse lapsepõlvest.

Suurim vajadus – ühendus vanemaga

Juba kõhus arenev loode võtab omaks vanemate emotsioone ja üleelamisi, millega nood toime ei tule ja millest moodustub trauma ebateadlikul tasandil.

Küsimus pole selles, et vanemad ei armasta last piisavalt, vaid vaimses ja emotsionaalses stressis, mida me kogeme, sellega ei ühendu, ning seda peitusemängu edasi pärandame.

Vastus aga peitub kohalolus. Kohaloluga luuakse ühendus, kus laps võib tunda, et kõik tema tunded on turvaliselt hoitud ja lubatud.

Mina ootasin lapsena turvatunnet emalt, kellel polnud seda võimalik sünnitusjärgses stressis pakkuda, sest ka temale ei osatud seda lapsena rasketes sündmustes pakkuda.

Ilma kohaloluta tekib lõhe – see, mida ma tunnen, pole normaalne, soovitud, miski minus pole armastatud. „Mu ema ei pööra mulle tähelepanu, sest ma olen paha laps, mul on pahad tunded.“ Laps on äärmiselt nartsissistlik ning tema arusaamised niivõrd lihtsustatud. Tema suurim vajadus on ühendus vanemaga. Kui teda jäetakse sellest ilma, tekibki traumaatilisest sündmusest trauma.

Kannatus kui vastupanu valule

Me ei pääse traumaatilistest sündmustest, kuid me võime pääseda traumast, kui meil on ühendus ja turvatunne tunda

18

NAERATA SÜGIS 2021

kõiki tundeid, mis on raskes olukorras loomulikud kerkima.

Lapse reaktsioon tunda armukadedust on loomulik.

Kui tal pole turvalist ühendust vanemate kaudu tunda oma tundeid, loob laps kaitsemehhanismi, et valuga toime tulla. Olgu selleks tuimaks muutumine, tähelepanu kõrvale­juhtimine, kalgistumine, lohutuse otsimine. Vahel aitavad kaitsekihi loomisele kaasa ka teised kaitsekihis elavad vanemad. Nii, nagu minu haavumist raviti kama­ šokolaadiga – peaasi, et see „halb“ tunne ära läheks.

Gabor on öelnud, et trauma on kombinatsioon ülitundlikkusest ja jäikusest. Kui keegi puudutab taas haava, näiteks „sa pole enam oluline“, kaasneb sellega ülereageering või vastupidi – ignoreerimine, vältimine.

Tihti tõmbuvad need kaks äärmust. Naine, kes on äärmiselt tundlik olukorras, kus ta tunneb, et ta pole oluline, ja mees, kes üritab valusaid tundeid vältida. Ammune traumaatiline sündmus kordub ja kordub pidevalt, põhjus­ tades vahel lõputuna näivaid kannatusi. Kannatus on vastupanu valule, sest mitte keegi pole seda endas vastu võtnud ja veel vähem oskaks seda teha teises.

Magusam kui šokolaad

Taasühenduse loomise võti tundub liiga lihtne – tunne kõiki tundeid ja ära peida nende eest. On loomulik tunda valu, kui lähedane sureb. On loomulik tunda viha, kui keegi ütleb halvasti. On loomulik tunda kaitsetust, hüljatust, kui pole ühendust lähedaste inimestega.

Igas meelelahutuses, arutus ostlemises, peos, veiniklaasis, snäkkimises, ekstaaside jahtimistes on peidus soovimatus olla valuga.

Valus on valuga olla, sest mitte keegi ei tahtnud seda jagada, kui ma olin väike ja nõrk, et seda kanda. Keegi ei tahtnud mu valu – kuidas siis minagi peaks tahtma?

Panen kamašokolaadi käest, kuigi on tugev tung edasi näksida. Meeletult tahaks ajutist rahuldustunnet ja naudingut. Meeletult tahaks... ühendust.

Panen kõik ebatarviliku käest ja liigun vaikusesse.

Luban endal olla. Luban valul olla. Luban kõigel olla, ­kerkida ja minna.

Tekib ühendus. Magusamgi kui šokolaad.

tervis

PEATU,

sõraline!

Vähki haigestumist peetakse tihtipeale ebaõiglaseks ja seda kiputakse ajama halbade geenide või ebaõnne süüks. T ­ egelikult saab igaüks oma tervisekäitumisega väga palju selle raske haiguse ennetamiseks ja varajaseks avastamiseks ära teha.

TEKST: KRISTINA TRAKS l FOTO: ADOBE STOCK, ERAKOGU

A

astas saab vähidiagnoosi üle 8000 eestimaalase ja vähisurmasid on umbes 4000.

Kasvajasurmad moodustavad lausa veerandi kõigist surmadest Eestis.

Kõige sagedamini tuleb ette naha-, eesnäärme-, kopsu- ja rinnavähki.

Dr Peeter Padriku sõnul on 40 protsenti vähijuhtudest välditavad õige ennetuse ja tervisekäitumisega.

Vähki saab eemal hoida

Onkoloog Peeter Padrik tõdeb, et lausa 40 protsenti vähijuhtumi­test oleksid välditavad õigete ennetus­ meetmete ja tervise­käitumisega.

Näiteks Kanadas on teadlased leidnud, et kolmandik vähijuhtumeid on seotud selliste riskifaktoritega, nagu suitsetamine, passiivne elulaad ja ü ­ lekaalulisus. Kõiki neid on võimalik vältida. Igal aastal võiks Kanadas ­olemata olla 11 000 vähijuhtu, kui inimesed lõpetaksid suitsetamise, ja 6000 juhtu, kui nad säilitaksid tervisliku kehakaalu.

Dr Padriku sõnul peaks õige tervise­käitumine algama juba lapseeas. Nahavähi ja naha melanoomi riski saab oluliselt vähendada, kui vältida päikesepõletusi. „Lapseeas saadud nahakahjustused loovad juba riski edaspidises elus melanoomi haigestumiseks,“ sõnab dr Padrik. „Seega peaksid lapsevanemad seisma hea selle eest, et rannas mängiv laps ei saaks päikesepõletust – tal oleksid riided seljas või kasutataks päikese­ blokaatoreid.“

20

NAERATA SÜGIS 2021

Suitsetamine avaldab ­pikaajalist mõju

Padriku sõnul suureneb Eestis soolevähi, melanoomi ja naiste kopsuvähi sagedus. Kopsuvähi riskina nimetab doktor suitsetamise pikaajalist mõju.

Kuigi suitsetamise pole ammu enam moes, näevad arstid siiamaani selle mõju inimeste tervisele.

Eriti kehvasti on aga dr Padriku sõnul Eestis lood emakakaelavähiga.

Sellesse haigestutakse meil kaks korda

sagedamini kui Euroopas keskmiselt ja ometi on seda haigust võimalik v ­ ältida. „Selle vastu on olemas vaktsiin ja aastaid on kestnud sõeluuringud, kuid need meetmed ei ole seni toiminud,“ nendib doktor.

Sõeluuringutes käiakse vähe

Inimeste geneetiline soodumus pahaloomuliste kasvajate tekkeks on väga erinev. Mitut vähivormi on võimalik soovi korral testida kas või kohe, mis

tervis tagab täpsema ja efektiivsema ennetuse.

Eestis tehakse rinnavähi, emakakaelavähi ja ­jämesoolevähi sõeluuringut. Igal aastal oodatakse ­kindlatel aastatel sündinud inimesi uuringule ning kutse saadetakse ka koju. Uuring on tasuta.

Kõigest hoolimata inimesed lihtsalt ei tule uuringule. Näiteks rinnavähi sõeluuringukutse peale tuleb kontrolli vaid veidi üle poole kutsututest. „See on kurb, sest kõik need haigused on varases järgus avastatuna ravitavad, emakakaela- ja jämesoolevähk ka välditavad,“ ütleb dr Padrik.

Sellest aastast kutsutakse kontrolli ka ravikindlustamata inimesi ning Padrik soovitab kõigil, kes kutse uuringule saavad, seda võimalust kasutada.

Käsitlused muutuvad ­personaalsemaks

Kuna eri inimesed vajavad erinevaid käsitlusi, liigub sõeluuringute tulevik personaalsuse poole nagu kogu vähitemaatika. Juba praegu on näiteks emakakaelavähi testi võimalik teha kodus, milleks saadetakse inimesele koju testikomplekt.

Jämesoolevähi sõeluuringut tehakse 60–69-aastastele inimestele perearsti juures peitvere testina. Statistika näitab, et see levinud vähiliik avastatakse pahatihti nii hilja, et ravida on keeruline. „Seega tuleks leida kõrgema riskiga inimesed ning korraldada neile sõeluuringuid juba nooremas eas ning väga kõrge riski korral hoopis endoskoopilise uuringuna. See on küll kallim, kuid võimaldab haigusele varem jälile saada,“ sõnab dr Padrik.

Meestel on kõige sagedasem vähivorm eesnäärmevähk, mille avastamiseks ei ole ühtset tunnustatud sõeluuringuprogrammi. „Põhjus on selles, et kõigile ei sobi ühtmoodi lähenemine,“ tunnistab Padrik.

Varajane avastamine ja ravi on tervenemise võti

Vähiennetuse jagab dr Padrik kaheks: esmaseks ehk kasvajate tekke vältimiseks, mis pole küll alati võimalik, ning seetõttu saab rakendada nn teisest ennetust ehk haiguse avastamist kasvajaeelses või väga varases staadiumis. „Teadusmaailm liigub üha enam täppis- ehk personaalse ennetuse poole. Selle sisuks on inimese riskide hindamine eri mudelite, sh geenitestide abil,“ selgitab Padrik. „Ideaalis peaks tekkima mudel, kus on määratud meie geneetilised soodumused haiguste tekkes ja vastavalt sellele antud juhised tervisekäitumiseks.“

Lapseeas saadud nahakahjustused loovad juba riski edaspidises elus melanoomi haigestumiseks.

SÜGIS 2021 NAERATA

21

8

tervis

soovitust, kuidas vähihaigust ENDAST eemal hoida

2.

KAAL KONTROLLI ALLA! Inglismaal tehtud uuringu järgi saaks ennetada riigis ligi 23 000 vähijuhtu aastas just sellega, kui hoida kaalu normis.

1.

LIIGU ROHKEM! Regulaarne liikumine (vähemalt 150 minutit nädalas) tugevdab tervist ja muudab su paljudele haigustele vastupidavamaks.

3.

SÖÖ TERVISLIKULT! Vähiriski aitab vähendada puu- ja juurvilju ning täisteratooteid sisaldav menüü. Uuringud on näidanud, et inimestel, kes söövad punast ja töödeldud liha neli või rohkem korda nädalas, on suurem jäme­ soolevähi risk kui neil, kes söövad liha vähem kui kaks korda nädalas.

4.

LÕPETA SUITSE­TAMINE! Tubakas on peamine vähi põhjustaja ning suitsetamine kõige kahjulikum tubaka tarbimise viis. Väldi ka kokkupuudet passiivse suitsetamisega.

5.

PEA ALKOHOLIGA PIIRI! Teadlased leiavad, et pole olemas tervisele ohutut alkoholikogust ning rahvusvaheline tervishoiuorganisatsioon on alkoholi paigutanud vähki tekitavate ainete hulka. On leitud, et kui juua iga nädal pudel veini, suureneb kasvajarisk samamoodi, nagu oleks suitsetanud 10 sigaretti.

6.

KAITSE NAHKA PÄIKESE EEST! Päikese ultraviolett­ kiirgus on nii nahavähi kui ka naha melanoomi tekke peamine põhjus. Kumulatiivne päikesekahjustuse risk ja korduv tugev päikesepõletus võib viia pahaloomuliste kasvajate tekkeni, seega kaitse ennast ja oma lapsi päikese eest. NB! Eestis on melanoomi diagnoosimine viimase kümne aasta jooksul kahekordistunud.

22

NAERATA SÜGIS 2021

7.

TESTI OMA VÄHIRISKI! Geenitestiga saadav geneetilise soodumuse hinnang kasvajate tekkeks annab võimaluse täpsemateks, personaalsemateks ja efektiivsemateks ennetusmeet­meteks.

Kõrgenenud geneetilise riski korral võib olla vajalik rakendada ennetavaid ja personaalsemaid sõeluuringuid nooremas eas.

8.

KONTROLLI OMA TERVIST! Kui tuleb kutse sõeluuringule, siis osale. Märka muutusi tervises ja pöördu perearsti või eriarsti vastuvõtule, kui esinevad vähktõve ohumärgid: ■ teadmata põhjusel veritsus või verejooks; ■ pikemaajalised muutused seede­ tegevuses; ■ sünnimärkide muutumine või uute teke; ■ aja jooksul süvenevad neelamisraskused; ■ pikemaajaline või korduv köha ja hääle kähenemine; ■ urineerimisprobleemid; ■ nahaaluste sõlmede teke ja suurenemine; ■ pikaajaline teadmata põhjusega palavik, kõhnumine või valu; ■ mitteparanevad haavandid.

Samuti on vähiravis olulised järjest paremad ravimid. „Hoolimata sellest tulevad edusammud ravis siiski üsna raskelt ja alati kehtib põhimõte, et mida varem raviga alustada, seda tõenäolisem on tervistumine,“ teab dr Padrik.

Geneetika mõjutab, aga mitte ainult

Vähi tekkepõhjused võivad olla väga erinevad ning oma roll on geneetikal.

Tõsi, see on Padriku sõnul väiksem, kui armastatakse arvata. Kõige suuremat osa mängib siiski inimese enda käitumine – kui ta armastab end päikese käes praadida, loob ta eeldused nahavähi tekkeks, kui ta suitsetab, võib haigestuda kopsuvähki jne.

Lisaks eksisteerib ka n-ö juhuslikkuse faktor.

Kas ka stress etendab rolli vähi tekkes? „Otseselt seda seost leitud ei ole või kui, siis on seos kaudsem – näiteks pole stressi tõttu aega enese eest hoolitseda,“ räägib Padrik. „Küll aga tuuakse järjest enam välja ülekaalu kui vähiriski tegurit. Seda nimetatakse lausa uueks suitseta­ miseks.“ Doktor Padrik leiab, et igaüks peaks enda eest hoolitsema võimalikult hästi ja püüdma vähiriski elustiilivalikutega vähendada. „Praegu on tähtis koroona vastu vaktsineerida ja enamasti saadakse aru, et vaktsineerimine mõjutab lisaks endale ka teisi inimesi. Vähihaigusest võiks tegelikult mõelda samamoodi – kasvajate ravi on kallis, mõjutab kogu tervishoiusüsteemi ja selle kaudu meid kõiki.“

GEENITEST selgitab välja vähiriske Eesti tervisetehnoloogia firmas Antegenes välja töötatud geeni­ testidega on võimalik personaalselt määrata vähiriski ning anda testi põhjal meditsiinilisi soovitusi edasisteks uuringuteks ja tervise­ käitumiseks. Geenitesti saab teha ka kolmes Apotheka apteegis.

Apteekides on saadaval nelja pahaloomulise kasvaja geneetilise eelsoodumuse testid: rinnavähk, eesnäärmevähk, jämesoolevähk ja naha melanoom. Ennetavad geenitestid on mõeldud kõikidele täiskasvanutele. Testiga ei saa diagnoosida vähki, vaid see hindab geneetilist eelsoodumust haigestuda.

Teste on võimalik teha Tartu raekoja apteegis, Viru keskuse ja ­Solarise Apothekas. „Test sooritatakse kohapeal ja apteek edastab selle Antegenese laborile,“ selgitab Apotheka Tartu raekoja apteegi ­asejuhataja Kristiina Vels.

Vastuse saab kuue nädala jooksul pärast proovi jõudmist laborisse.

Testi tulemuse põhjalik selgitav raport kantakse ka Tervishoiu Infosüsteemi ja Patsiendiportaali. „Vajadusel saab Antegenesi veebilehel tellida lisaks arsti konsultatsiooni testi tulemuste täiendavaks selgitamiseks ja tõlgendamiseks,“ lisab Vels.

Suur samm haiguste ennetamises

Antegenese testid on Velsi sõnul mõeldud vanematele kui 18-aastastele.

Kui inimene on olnud geenidoonor, pole temalt vaja võtta uut proovi ja ta suunatakse Antegenese veebilehel rubriiki, kust saab juhised edasiseks tegutsemiseks. „Selline testimisvõimalus on suur samm terviseennetuse valdkonnas ja on lootus, et tulevikus leiavad geneetilised testid riikliku sõeluuringute programmi kõrval oma väärilise koha,“ ütles Vels.

Lisaks on Apotheka apteegid tulnud appi sõeluuringutest teavitama: kui on käes teie aastakäigu kord osaleda sõeluuringus ja te pole veel ­sellel käinud, tuletab apteeker seda meelde. „Inimesed on enamasti väga tänulikud sellise informeerimise eest, sest on neid, kes pole uuringust kuulnudki või neil on see täiesti meelest läinud,“ sõnab Vels.

Laboratorios BABÉ Eesti

tervis

Ületa

üleminekuea mured TEKST: KRISTA KIIN l FOTOD: ADOBE STOCK

24

NAERATA SÜGIS 2021

tervis Suurte hormonaalsete muutustega kulgevas üleminekueas pole ­tihtipeale pääsu kuumahoogudest, öisest higistamisest ega meeleolukõikumistest. Enda eest hoolitsedes ja sobivaid vahendeid appi võttes on võimalik aga nende vaevustega kenasti toime tulla.

K

eeletoimetaja Anna (60) kannatas üleminekuea vae­ vuste käes pikalt, enne kui leidis lahenduse.

Kõik algas kolme aasta eest väikesest perereisist Soome. Ühel õhtul läksid nad kenasse restorani sööma. Naaberlauas istus seltskond eestlannasid, kes olid ilmselgelt lõbu­ sas tujus. Naiste jutuvada ja naeru­ turtsatused muutusid veini seltsis õhtu edenedes aina valjemaks ja Annale käis see kangesti närvidele. „Ma ei suutnud keskenduda kvaliteetajale koos perega, kuna lärmakas naaberseltskond köitis iga natukese aja takka mu tähelepanu,“ meenutab naine. „Iseäranis maotuna tundusid ühe lauanaabrinna madala vöökohaga allavajunud teksad.“ Ühel hetkel sai Annal mõõt lõplikult täis. „Teie möla häirib siin juba absoluutselt kõiki! Ja sina seal võiksid oma p...prao ära peita, mitte demonstreerida seda kogu restoranile!“ käratas ta naaberlaua suunas.

Koduteel puhkes Anna autos hüs­ teeriliselt nutma. Raev asendus piinlik­ kusega. Naine tundis, et on häbistanud peret ja rikkunud ära ka kogu enda elu. „Sa ikka saad aru, et mul on kliimaks?“ käratas ta mehele. „See on lihtsalt ­põrgulik!“

mehel end keset ööd EMO-sse viia. „Ka voodielu kippus hääbuma, kuna limas­ kestad muutusid kuivaks ja kohati lausa väljakannatamatult kihelevaks,“ jätkab naine. „Selliste alakehavaevustega tundub mõtegi armsama käe või millegi enama puudutusest täiesti välistatud.“ Soome reisilt naastes tajus Anna, kui palju üleminekuaastate kapriisid tema elu häirivad. Ta pöördus günekoloogile, olles valmis proovima kõike, et vaid oma vaevustele leevendust leida. Arst soovi­ tas hormoonasendusravi – östrogeene sisaldavat vaginaalset rõngast. „Juba esimesel kasutuskuul tundsin, kuidas kuivusest, kihelusest ja valulikkusest polnud enam limaskestades märkigi,“ rõõmustas Anna. Ka sagedane vetsuralli lõppes. Tasahaaval lakkasid südame puperdamine, unehäired ja meeleolu­

Suhtlus nagu kõnd miini­ väljal

muutuste kurnav kaskaad. „Tahaksin kinnitada endast noorematele, et üle­ minekuaastaid ei maksa karta – elu võib olla täisväärtuslik ka hilisemas eas, kui vaid enda eest hoolitseda,“ sõnab Anna.

Praegu teevad episoodid, mis siis tun­ dusid maailma lõpuna, Annale juba nalja. Kui naine oma blogis piinlikust vahejuhtumist restoranis kirjutas, sai ta nii mõneltki saatusekaaslaselt empaa­ tilist tagasisidet. Paljud naised samas­ tusid tundega, kuivõrd pingul võivad närvid üleminekuaastatel olla ja kuidas menopausi vaevuste küüsis olijaga suhtlus võib olla nagu miiniväljal kõn­ dimine. „Olin vaheldumisi ärritunud, masendunud, nutune, motivatsiooni­ puuduses ja tujutu,“ tunnistas Anna.

Lisaks meeleolukõikumistele vae­ vasid teda muudki tüüpilised ülemi­ nekuaastate kaebused. Pidevalt olid külmavärinad, unetus häiris päevast aktiivsust ning tualetis tuli käia vara­ semast tihemini. Süda puperdas ning kohati tundus, nagu oleks see lööke vahele jätnud. Kord läksid südame rütmihäired nii tugevaks, et Anna lasi

Olin vaheldumisi ärritunud, masen­ dunud, nutune, motivatsiooni­puuduses ja tujutu.

Kuumahood kontrolli alla

Apotheka proviisori Karmen ­Privoi sõnul on Eestis naiste keskmine vanus menopausi saabudes 50–55 aastat. „Menopaus tähistab naise menstruatsioonide lõppu, kuid juba 40ndates eluaastates algab esmane keha ettevalmistus üleminekueaks,“ kinnitab Privoi. Munasarjade funktsiooni ja naissuguhormoonide vähenemise tõttu esinevad ülemine­ kueale iseloomulikud sümptomid, nagu menstruatsioonide vähenemine, kuumahood, unehäired, ärrituvus, limaskestade kuivus ja nahamured.

Menopausile eelneva üleminekuea ehk perimenopausi levinumad vaevu­ sed on kuumahood, põskede ja kaela

punetus, südame kloppimine ja suure­ nenud higistamine. Lisaks võib kuuma­ tunne vahelduda ka külmatundega.

Olgugi, et kuumahood ja öised higistamised on üleminekuea vaevus­ test tüüpilisemad, pole tänini selge, millest need tekivad. „Sümptomid avalduvad naistel eri intensiivsusega ja mööduvad sageli iseenesest, kuid ebamugavustundele võib leevendust leida taimsetest preparaatidest. Aptee­ gis on müügil erinevad nn taimseid östrogeene: salvei, kuningakepiõli, lursslillejuurika ja aasristikheina ­komplekspreparaadid, mis naissugu­ hormoonide tasakaalu hoida aitavad,“ selgitab Privoi.

Soovituslik kuuri pikkus on vähe­ malt kolm kuud, kuid ka taimsete ­preparaatide kasutamisel tuleks eelne­ valt naistearstiga nõu pidada. Kui ravi looduslike toimeainetega pole sobilik või ei anna tulemust, saab naistearst välja kirjutada ka hormoonasendusravi.

Tähtsaim on sümptomeid mitte kanna­ tada, vaid leida koos arstiga parim viis nende leevendamiseks.

Kuna tihti vallandab kuumahood igapäevane söök-jook, nagu kohv, tee, vürtsikad toidud, gaseeritud koola­ joogid ning alkohol, tasub nende tarvi­ tamist piirata. Punetavat ja õhetavat nahka aitavad rahustada ka spetsiaal­ sed kosmeetikatooted.

Rõivastuses võiks eelistada loodus­ likust kiust kangaid ja kihilist riietu­ mist. Rätik aitab varjata dekolteepiir­ konna punetust. Kuumahoo lähenedes on abi lõdvestumisest: sulgeda silmad, hingata sügavalt ja lõdvestada lihased välja hingates.

Hormonaalne tasakaal muutub

Üleminekuiga võib pidada ka naise ­teiseks puberteediks. „Muutused nais­ suguhormoonide tasakaalus põhjusta­ vad meeleolumuutusi, stressi, ärevust ja liigset ärrituvust,“ kirjeldab Karmen Privoi. „Lisaks mõjutab meeleolu vahel­ dumine öist und – võib olla raskusi uinumisega, uni muutub katkendlikuks või kaob varahommikul. Ebapiisav ööuni ja väsimus tekitavad omakorda raskusi päevases toimetulekus.“ Siin tulevad appi looduslikud und ja meeleolu toetavad preparaadid, mis

SÜGIS 2021 NAERATA

25

tervis sisaldavad melatoniini, palderjani, melissi ning humalat ning aitavad lühendada uinumiseks kuluvat aega ning parandada une kvaliteeti. Sobilik on magneesium ja B-vitamiinid, eriti B12-vitamiin, mis aitab vähendada väsimust, kurnatust, närvilisust ning toetab stressiga toimetulekul.

Une kvaliteeti parandab ka lii­ kumine. Kui tugev hilisõhtune trenn vallandab liiga palju energiat, võiks füüsilise koormuse varasemale ajale nihutada. „Lõõgastumiseks sobivad ka hingamisharjutused, jooga, värskes õhus jalutuskäigud ning iseendale aja leidmine oma hobide ning meeliste­ gevuste käigus,“ soovitab proviisor. „Leida tuleks tegevusi, mis toetavad sisemist harmooniat. Üleminekuea muutuste keskel ei tohiks üksi jääda – abi võib küsida nii sõbralt, pereliikmelt kui ka terapeudilt.“

Ka seksi saab nautida

Üleminekueas võivad tekkida liigese­ valud, lihaste probleemid, kimbutada võivad ka kusepõiepõletikud, unusta­ mine, keskendumisraskused, vaagna­ põhjaelundite probleemid, nagu uriini­ pidamatus või elundite allavaje.

Osal naistest hääbub ülemineku­ aastates seksuaalne iha, mille põhjus võib olla füüsiline: muutus östrogeeni tootmises toob kaasa limaskestade kuivuse ja elastsuse vähenemise. „Limaskestade kuivus mõjutab naiste seksuaalelu, põhjustades valulikku vahekorda, mistõttu paljud naised hakkavad seksuaalvahekorda vältima,“ tõdeb Privoi.

Lisaks võivad kuivad limaskestad tekitada sügelust, kihelust ja valulik­ kust. Kui jätta pikemaajaliselt kuivad limaskestad ravita, võivad tagajärjeks olla haavandid ja infektsioonid.

Apteegis on retseptita saadaval niisutavaid kreeme-geele ja piimhappe­ baktereid sisaldavad tupeküünlaid, mida tuleks terve limaskesta heaoluks stabiilselt pikema aja jooksul kasutada.

Vahekorra ajal tuleks kasutada libes­ teid. „Libesti kaitseb tupe limaskesta hõõrdumise eest ja parandab seksuaal­ set kogemust. Seksuaalelu ei tohiks üle­ minekueas kohustuseks muutuda ning partneriga tuleks julgelt jagada oma emotsioone ning vajadusi,“ ütleb Privoi.

Luud tugevamaks, nahk niisutatuks

Menstruatsioonide lõppemine ei tähenda luudele head, sest östrogeeni­ dega on seotud ka naiste luude tihedus. „Kuna menopaus põhjustab östrog­ eenide taseme langust, on risk osteo­

26

NAERATA SÜGIS 2021

Lase nahal särada! Üleminekuiga on pöördepunkt ka nahale. Öströgeeni vähenedes muutub nahk kuivemaks, õhemaks ning selle elastsus kaob, lisaks võivad kimbutada pigmen­ dilaigud ja tuhm jume.

Naha heaoluks tuleks seda sügavuti niisutada aasta läbi, kasutada päikese­ kaitsetooteid ning elastsuse lisamiseks kollageeni, hüaluroonhapet ning antioksüdante sisaldavaid seerumeid, kreeme ja õlisid.

AHA-happed seovad hästi niiskust, A- ja C-vitamiini sisaldavad seerumid aitavad organismil moodustada kollageeni. A-vitamiin vähendab pigmendilaike ning C-vitamiin omakorda annab sära ja kaitseb UV-kiirguse eest.

Rõõm iluvita­ miinid biotii­ niga tabletid (60 tk) 18,31 €

Isdin seerum hüaluroon­ happega (30 ml) 42,80 € Babé Vitamiin C+ ­säraandvad ampullid (2 ml 2 tk) 6 €

BioNike B-Lucent kreem pigmendilaiku­ dele SPF 50 (40 ml) 25,50 €

Toeta oma muutuvat keha!

1.

Toodetel on juures Rocca al Mare keskuse Apotheka hinnad.

3.

2.

6.

5.

8.

9.

poroosi tekkeks,“ selgitab Karmen Privoi. Risk on suurem naistel, kelle menopaus algab enne 50. eluaastat.

Seetõttu peaksid menopausis naised veenduma, et tarvitavad pii­ savalt kaltsiumi. „Tihti pole toidust saadav kaltsiumi hulk piisav ning juurde tuleks tarvitada kaltsiumi­ preparaate,“ lisab Privoi. Kaltsiumi imendumiseks ning normaalse luukoe moodustumiseks on oluline tarvitada ka iga päev D­vitamiini.

Luid kaitseb ka igapäevane liikumine. Lisaks aitab füüsiline aktiivus säilitada normaalset keha­ kaalu. „Menopausis hakkab aine­ vahetus aeglustuma ning kehakaal vaikselt kerkima,“ tõdeb proviisor. „Östrogeeni vähesus aitab rasval koguneda ja ladestuda just kõhu piirkonda. Ülekaal omakorda on südame­veresoonkonna haiguste riskifaktor. Kindlasti tuleks loobuda suitsetamisest ning liigsest alko­ holist.“

Aeg enda eest hoolitseda

Iga naine kogeb üleminekuaega ja menopausi erinevalt. Leidub neid, keda piinavad sümptomid mõni

4.

7.

1. Terrapoint Rotklee Plus kapslid (30 tk) 19,50 € 2. A. palderjanitinktuur (40 ml) 5,49 € 3. Vitale Woman tabletid (30+30tk) 24,55 € 4. Rõõm närvisüsteemi tabletid (60 tk) 12,60 € 5. Viamax Water Glide (70 ml) 16,70 € 6. Woman 50+ tabletid (30 tk) 15,90 € 7. Vagisan Moistercream (50 g) 22,50 € 8. Formula Nature rahustavad tilgad (30 ml) 6,50 € 9. A. kaltsium +D3+Mg+Zn tabletid (90 tk) 10,90 €

kuu, teist aga viis või enamgi aas­ tat. Kui aga varem kiputi arvama, et üleminekuiga on tüütu nuhtlus või naiselikkuse nukker lõpp, on selle teema käsitlus tänapäeval aina enam muutuma hakanud – ülemi­ nekuiga peetakse igati põnevaks ja positiivseks eluetapiks pärast naise elu viljakat perioodi. Pärast inten­ siivset laste saamise ja kasvatamise aastaid ning pingelist rühkimist karjääriredelil saabub küpseks ja elutargaks naiseks olemise aeg, mis arvestades meie pikenevat eluiga, kestab mitukümmend aastat.

Näiteks rõhutab New York Times’i menuki „The Wisdom of Menopause“ autor dr Christiane Northrup, et üleminekuaja muu­ tused ei tähenda pelgalt füüsilisi sümptomeid, mida tuleks ravida, vaid vaimu ja keha revolutsiooni, mis toob pärast täiskasvanuea ühe suurima võimaluse arenemiseks ja sisemiseks kasvuks. „Naised saavad muuta menopausi isikliku jõusta­ mise ja iseendasse jõudmise ajaks – muutudes targemaks, tervemaks ja tugevamaks nii emotsionaalselt kui ka füüsiliselt.“

NEW NORDIC TOOTED

KAUNITE JUUSTE HEAKS – ilu sees-ja välispidiselt

· Kliiniliselt tõestatud paksemad ja kaunimad juuksed · Aitab parandada juuste seisundit

SEPTEMBRIS HEA HINNAGA

arvamus

Laintesse heidan end… „…laintesse peidan end, “ laulab Ivo Linna, Eesti rahva muusikaline au, mõistus ja südametunnistus. Eesti on saabuval sügisel heitmas end kolmandasse koroona­ lainesse ja kriisi lahendamisega tegelevad o ­ tsustajad on peitmas end samasse lainesse ajal, mil avalik tähelepanu liigub p ­ residendi ja kohaliku omavalitsuste valimistele.

TEKST: MARIKA PENSA, Apotheka juht, Eesti Proviisorapteekide Liidu volikogu liige FOTO: REMO TÕNISMÄE

M

eresõidu pärimuses on üheksas laine kõige kõrgem ja hukutavam.

Praeguse vaktsineerimiskiiruse juures pole meil liiga palju kindlust uskuda, et üheksas laine Eestini ei jõua. Uusi tüvesid on tekkimas nagu seeni pärast vihma.

Oleme viirusega võideldes teinud palju, aga mitte piisavalt ja nii kiiresti kui vaja.

Olukorras, kus vaktsineerimisaltimad inimesed on oma sutsu juba kätte saanud, läheb kogu protsess järjest vaevalisemaks – nagu maratoni viimased kilomeetrid. Aga erinevalt maratoni­jooksust pole meil võimalik võistlust ajaga katkestada ja peame mobiliseerima kõik ressursid, mis meil kasutada on.

Apteegis vaktsineerimine on edukas

Varasematel aastatel on apteekides vaktsineeritud kümneid tuhandeid inimesi puukentsefaliidi ja gripi vastu.

Edukalt. Inimeste liikumisteede lähedal – kaubanduskeskustes, asulakeskustes, haiglate lähedal. Inimestele sobivatel aegadel – pärast tööd ja nädalavahetustel. Inimestel on tekkinud õigustatud ootus ja harjumus end apteegis vaktsineerida.

Poolteist aastat pärast uue kurja tõve Eestisse jõudmist andis riik lõpuks loa teha ­projektipõhiselt kaitsesüstimist apteekides ka koroonaviiruse vastu. Riik hindab praegu seda kui ajutist vajadust ja esialgu on antud luba teha esimesi süste apteegis ainult septembri lõpuni.

Esimese kuu COVID-19 vaktsineerimise kogemus apteekides oli julgustav, ­näiteks Jõhvi apteegis sai kaitsesüsti üle 800 inimese. Praeguseks saab end vaktsineerida 24 apteegis, kokku üheksas maakonnas.

Apteekrid hoolivad ja tegutsevad­

Eesti reeglite järgi tohivad vaktsineerida vaid spetsiaalse immuniseerimis-

28

NAERATA SÜGIS 2021

koolituse läbinud arstid, medõed ja ämmaemandad. Puugi- ja gripivaktsineerimistest on apteekidele tekkinud usaldusväärsete õdede võrgustik, kelle rakendamine nende töövälisel ajal ei võta tükikestki ära muu tervishoiu­ süsteemi toimimisest. Aga sellest on vähe. Praegune võimekus on aga piiratud vaktsineerijate ja vaktsineerimiseks sobilike ruumide puudusega.

Vaktsineerimisõiguse võiks riik anda ka tervishoiu­töötajatest apteekritele, kellest viimne kui üks on saanud erialase meditsiinivaldkonna kõrg­ hariduse. Nii on see ka teistes Euroopa Liidu riikides, Ameerika Ühend­riikidest rääkimata.

Apteekrid on toimekas ja hooliv rahvas. Me ei oota riigilt suuniseid, vaid tegutseme ka ise. Reeglite järgi tohib apteekides vaktsineerida juhul, kui neis on eraldi teenuste pakkumise ruum.

Selliseid apteeke on Eestis ligi 50.

Neid oleks palju rohkem, kui riik näeks apteeke ja apteekreid pikaajaliste partneritena ja annaks loa vaktsineerida ka apteekritel. Apteegiomanikud vajavad kindlustunnet, et tekiks valmisolek ­ruumidesse investeerida.

Apteegid aitavad eesmärgini jõuda

Seni pole riik andnud selget sõnumit, et vajab apteekide näol pikaajalist partnerit Eesti elanike vaktsineerituse taseme tõstmisel. Praegune projektipõhine partnerlus ei anna kindlustunnet, et meie abi vajatakse ka tulevikus.

Apteegist ei saa massvaktsineerijat ja apteeker ei hakka asendama tublisid õdesid, arste ja ämmaemandaid, kuid lai apteegivõrgustik ja meie apteekrid saavad kohe kindlasti olla toeks ja abiks meie ühise eesmärgini jõudmisel.

Oleme Eestis pusinud koroonavaktsineerimisega üle kivide ja kändude, kukkudes Euroopa esimeste seast tagaotsa. Oleme proovinud perearste, vaktsineerimiskeskusi, haiglaid, busse ja muud. Vahetumas on juhtkond kriisi reguleerivas sotsiaalministeeriumis.

Palun, vaadakem otsa teiste riikide edukale kogemusele ja andkem Eesti apteekritele, erialase haridusega tervis­hoiutöötajatele, õigus panustada koroonakriisi lahendamisse, et Eesti saaks kiiremini edasi minna enne üheksanda laine saa­bumist.

tervis

D

nagu

tervise

dirigent

TEKST: proviisor MERILIN NURK-BONDE l FOTOD: ADOBE STOCK, ERAKOGU

M

õned aastad tagasi näitas Eesti ühe suurima meditsiinilabori Synlabi statistika, et kolmveerandil inimestest, kellel mõõdeti D-vitamiini taset veres, oli see liiga madal ning 36% mõõdetutest kannatas tõsise D-vitamiini puuduse all.

Kunagi kasutati D-vitamiini

30

NAERATA SÜGIS 2021

ennekõike lapseea valuliku luuhaiguse rahhiidi raviks, kuid mida aeg edasi, seda enam on jõutud järeldusele, et igaühe tervisele on see vitamiin mitmes mõttes asendamatu.

Kui D-vitamiini napib

D-vitamiin on üks neljast rasvlahustuvast vitamiinist, inimorganismis on aga D-vitamiini aktiivne

ur kB

on de

D-hooaeg on alanud! Organism vajab D-vitamiini immuunsuse toetamiseks, energia tootmiseks ja haiguste eemalhoidmiseks. Millal ja miks, kui palju ja millist D-vitamiini tasub võtta? r il Me

in

N

vorm mitmekülgse toimega hormoon. Enim räägitakse D2- ja D3-vitamiinist. D2 ehk ergokaltsiferooli organism ise ei sünteesi ja seda saadakse taimse toiduga.

D3 ehk kolekaltsiferool on loomse päritoluga ja põhiliselt kalast saadav, kuid suurim kogus sünteesitakse nahas UVB-kiirguse toimel.

D-vitamiin osaleb kaltsiumi ja fosfori ainevahetuses, aidates

säilitada normaalset luukoe tervist.

Lisaks on teada D-vitamiini positiivne mõju lihaste tööle, närvikoe funktsioneerimisele ja immuunsüsteemile.

D-vitamiini vaeguse korral kahaneb kaltsiumi imendumine soolest, mistõttu ei suuda organism end piisavalt kaltsiumiga varustada ning tagajärg on terviseprobleemid, nagu luude hõrenemine, hammaste lagunemine, lihaste töö halvenemine.

Täiskasvanutel võivad muutused luudes viia osteomalaatsia ehk luude pehmenemiseni ja luumurdude tekkeni. Lastel häirib D-vitamiini vähesus luustiku arengut.

Uuringutes on leitud seoseid madala D-vitamiini taseme ja südameveresoonkonna haiguste, depressiooni, allergiate, infektsioonide ja isegi kasvajate vahel. D-vitamiinil on roll ka tänapäeval aina rohkem uuritud viljatusravis.

Päike paneb tootmise tööle

D-vitamiini peamine allikas on päike. UVB-kiirguse toimel sünteesitakse nahas D-vitamiini.

Saadavat vitamiini kogust mõjutab aastaaeg, laiuskraad, õhusaaste, pilvisus, ka inimese vanus, nahavärv, kehakaal ning mil määral on keha riietega kaetud või kasutatud päikesekreemi.

D-vitamiini sünteesiks piisavat UVB-kiirgust jagub Eestis maikuust septembrini, ülejäänud kuudel on aga päikese UVB-kiirguse intensiivsus liiga madal, et käivitada organismis D-vitamiini tootmist.

Päikese käes ei ole võimalik saada D-vitamiini üleannust, kuid nahaarstid rõhutavad juba aastaid, et päevitamisega ei tohi liialdada.

Liigne UV-kiirgus põhjustab nahakahjustusi ja naha enneaegset vananemist, mis võivad viia kasvajaliste haiguste tekkeni.

Toitudest on D-vitamiini allikaks rasvased kalad, näiteks lõhe, forell, heeringas ning munakollane ja maks. Tänapäeval on osa tooteid ka D-vitamiiniga rikastatud, näiteks piim, jogurt, margariinid, hommikusöögihelbed. Vitamiini on lisatud ka laste piimasegudesse.

Puudus kimbutab paljusid Vitamiin D defitsiiti esines ilmselt harva ajal, mil enamik inimesi käärisid käised üles ja töötasid päevast päeva päikeselistel põldudel ja heinamaadel.

Mida enam on meie tööd ja tegemised liikunud maapiirkondadest linna – korteritesse, kontoritesse ja teistesse siseruumidesse, seda rohkem on see muutunud.

Tõenäoline on, et kui mitte pidevalt, siis vähemalt mingis eluetapis kannatab enamik inimesi D-vitamiini puuduse käes. Lisaks neile, kellel ei ole võimalik tervislikel või muudel põhjustel väljas liikuda (nt eakad ja liikumispuudega inimesed) või kes väldivad teadlikult päikesevalgust (nt religiooni tõttu või väga soojades piirkondades), tekib vitamiinipuudus rasedatel, imetavatel emadel, imikutel, taimetoitlastel, sportlastel (eriti saalitreeningutega piirduvatel), dieedipidajatel, soole-, neeru- ja maksahaigustega inimestel.

Väsimus ja viirused viitavad puudusele

Viimase poolteise aasta jooksul on lisandunud veel üks tegur, mis võib olla mõjutanud üle maailma inimeste D-vitamiini taset organismis.

Covid-19 piirangute tõttu on viibinud paljud tavapärasest rohkem kodustes siseruumides ja vähem õues. Mõned uuringud on juba ka viidanud, et D-vitamiini puudusega inimestel võib kulgeda koroonahaigus raskemini ja prognoos olla halvem.

D-vitamiini puudust võib kahtlustada, kui pidevalt kimbutavad väsimus ja sagedased viirushaigused. Raskekujulise puuduse korral võib tekkida ka lihasnõrkus, kukkumised, luumurrud, luukoe pehmenemine. Täpsema vastuse annab vereanalüüs, millega on soovitatav vähemalt kord aastas D-vitamiini taset kontrollida. Optimaalne D-vitamiini tase veres on üle 75 nmol/L. Selline tase peaks olema tagatud aasta ringi. Hoolimata soojast suvest või ka pärast päikeselistest riikidest Eestisse naasmist tasub arvestada, et D-vitamiini arvestatav tase püsib veres ainult mõne nädala.

Kuidas vitamiinivaru täita?

Kui juba on tekkinud D-vitamiini puudus, jäävad multivitamiinipreparaadid enamasti nõrgaks, kuna need ei sisalda puuduse leevendamiseks piisavas koguses D-vitamiini. Vajaliku taseme saavutamiseks veres on soovitatav kasutada üksnes D-vitamiini sisaldavaid tooteid.

tervis

Vitamiin D päikese­ sprei (100 mcg / Vitamiin D päikesepärlid 4000 IU (100 mcg / 4000 IU, 20 ml) 120 tk) 18,90 € 12,94 € A. Vitamiin D3 GTT (11 mcg / 440 IU ühes tilgas Rõõm vitamiin D3 (50 mcg, 10 ml) 8,90 € 80 tk) kapslid 14,12 € Rõõm vitamiin D3 (25 mcg 10 ml) tilgad 16,10 €

Valikus on tilgad, kapslid, pihustid, närimistabletid. D-vitamiin on käsimüügitoodetes D3-vitamiinina, mis on parema bioloogilise omastatavusega kui D2-vitamiin ning on kas sünteetilist või looduslikku päritolu (nt lambavilla lanoliinist). Apteegi käsimüügi preparaadid on liigsete lisaaineteta ja aina rohkem leidub juba ka mahekoostisosi.

D-vitamiin vajab imendu­ miseks rasvast keskkonda. Ka enamik D-vitamiini preparaatidest on õlide baasil – näiteks oliivi-, soja-, kookos-, kanepi-, astelpajuõliga.

Vitamiini peaks võtma õli või rasva sisaldava söögikorra ajal või pärast sööki, eriti kui toidu­lisand ise ei sisalda õli (nt närimis­tabletid või želeed). D-vitamiini toimet tõhustab kaltsiumi, fosfori ning A- ja C-vitamiini­rikaste toitude tarvitamine.

Milline preparaat valida?

Imikutele ja väikelastele on mõeldud õlitilgad. Kui imik saab ka piimhappebakteripreparaate, tuleb jälgida, kas ja millises annuses need juba sisaldavad D-vitamiini. Ka imikute piimasegudesse on üldjuhul juba lisatud D-vitamiini.

Suu limaskestale pihustatavad spreid on välja töötatud selleks, et viia D-vitamiin vahe-

32

NAERATA SÜGIS 2021

tult vereringesse, jättes vahele seedetrakti etapi. Seega sobivad need kasutamiseks eriti neile, ­kellel on toitainete imendumise või omastamise häired soolest (nt põletikuline sooltehaigus, ­tsöliaakia).

D-vitamiini annuseid märgitakse toidulisandite pakenditel kahes ühikus – rahvusvaheline ühik (IU – International Unit) ja mikrogramm (µg, mcg). D-vitamiini 1 µg vastab 40 IU-le, seega näiteks 1000 IU-d vastab 25 mikrogrammile.

Eestis on riiklikult soovituslik igapäevane profülaktiline annus imikutele alates 8. elupäevast 400 ühikut (10 μg) päevas ja sama annus on soovituslik ka kõigile tervetele inimestele, kes on kuni 60-aastased. Üle 60-aastastele soovitatakse suuremat annust ehk 800 ühikut (20 μg) päevas.

Tartu Ülikooli kliinikumi patsiendiinfo järgi soovitatakse tarvitada juurde 25–50 µg (1000–2000 IU) päevas, kui vereanalüüsiga on määratud täiskasvanul D-vitamiini tase 50–75 nmol/L. Kui tase on alla 50 nmol/L, tuleks võtta 50 µg (2000 IU) ­päevas ja kui alla 25nmol/L, siis 100 µg (4000 IU) D-vitamiini sisaldavat preparaati päevas kahe kuu jooksul ning teha seejärel uus vereanalüüs, vajadusel jätkata ja kontrollida uuesti kahe kuu möödudes.

Igaks juhuks ei tasu võtta

Toodetel on juures Rocca al Mare Apotheka hinnad.

5 toimekat D-d

Mõne ravimi kasutamine võib mõjutada D-vitamiini toimet. Sellised ravimid on näiteks mõned südameravimid ja diureetikumid, epilepsiaravimid, kõrge kolesteroolitaseme alandamiseks või rasvumise korral kasutatavad ravimid jm.

Seetõttu tuleks krooniliste haiguste korral oma raviarstiga konsulteerida, kuna võib olla vajalik korrigeerida D-vitamiini annust või manustada seda ravimist erineval ajal.

Sarnaselt teiste rasvlahustuvate vitamiinidega talletatakse D-vitamiini rasvkoes ja organismil on mõneks ajaks varu olemas, kuid see tähendab, et tarvitades D-vitamiini toidulisandina suurtes kogustes ja pikka aega, on võimalik selle kuhjumine organismis. Ülemäärane D-vitamiin võib tõsta vere kaltsiumisalduse liiga kõrgele tasemele, mille esmasteks sümptomiteks on isutus, nõrkus, väsimus, peavalu, iiveldus, oksendamine, kõhukinnisus, janu, uimasus.

Sel juhul tuleb D-vitamiini preparaadi tarvitamine kindlasti lõpetada. Seega tuleb kinni pidada ettenähtud annustest, konsulteerida apteekri või arstiga sobivaima annuse ja preparaadi leidmiseks ning mitte võtta nn igaks juhuks pikka aega suuri annuseid.

tervis

Kuidas päästa

ELU?

Igal aastal tabab südame seiskumise tõttu äkksurm Eestis ligi 700 inimest, vaid kolmandikul juhtudest rakendatakse enne kiirabi saabumist elustamisvõtteid. Kiire ja õige tegutsemine võib päästa elu ning teadmised elustamisest ja esmaabist tulevad igaühele kasuks.

TEKST: KADRI KÜTT l FOTOD: ADOBE STOCK

Ettevaatust kuumusega

Kõrge temperatuur on suur ohutegur just vanemaealisele ja lastele, ent ka näiliselt terved ja tugevad noored ei tohiks palavuse mõju tervisele ala­ hinnata. „Kuumus paneb meid rohkelt higis­ tama, mis on keha loomulik reaktsioon, et organismi jahutada ja ülekuumene­ mise eest kaitsta. Higistades kaotab organism palju vedelikku, mineraale ja soolasid, mille tõttu võib kehas tekkida defitsiit. See võib omakorda põhjustada terviserikkeid ning halvimal juhul ka äkksurma,“ selgitab Medical Service Estonia juhataja Martin Mand.

34

NAERATA SÜGIS 2021

rt in Ma nd

M

öödunud suve alguses ehmatas spordifänne juhtum, kui Taani jalgpallur Christian Eriksen kukkus keset Euroopa jalgpalli meistrivõistlusi väl­ jakul kokku. Mehe süda seiskus ja ta lamas teadvusetult maas ligi 15 minu­ tit. Kiire tegutsemise ja elustamise tulemusena suutsid meedikud mängija elule tuua. Sportimine ja kuumad ilmad on põhilised, mis võivad põhjustada äkksurma. Äkksurm ei küsi vanust ja see võib ohustada ka hea tervisega inimest nii sportides kui ka puhkehetkel.

a M

Mand toob kiirabitööst näite, kus eakam tervisemuredega naisterahvas jalutas kuumal suvepäeval apteeki ravimite järele, kuid varises sinna jõudes kokku ja kaotas teadvuse. „Hai­ guseellooga eakale pole palju vaja, et tekiks vedelikupuudus, mis häirib organismi normaalset talitlust. Eakas proua sai infarkti koos eluohtliku rütmihäirega, mille tekkimisele aitas kaasa jalutamisel tekkinud koormus ja kuumusest tingitud vedeliku kadu,“ selgitab Mand.

Probleemid on peidus pinna all

Ohumärgid, et ühtäkki võib tervise­ seisund kuumaga või sportides hal­ veneda, sõltuvad inimesest ja spordi­ alast. Näiteks jooksuvõistlusel võib sportlase näost ja hoiakust näha, kui tal võiks hakata tekkima terviserike.

Märku võivad anda kahvatus, külm higi otsa ees või taaruv jooksusamm. „Meil on ette tulnud võistlusi, kus

Õpi andma esmaabi!  Esmaabi andmise ja elustamise oskuse põhitõed võiks igaüks endale selgeks teha. Praktilised kursused aitavad tagada, et hädaolukorras on meeles, kuidas kiiresti tegutseda.  Martin Mand soovitab tööandjatel korraldada aastas vähemalt kaks esmaabikoolitust, kus inimesed saavad erinevaid juhtumeid läbi mängida.

YouTube’ist leiab terviseameti videoõpetuse, kuidas elustada inimest.

oleme sportlase kukkumise pealt kinni püüdnud, kuna ta on ennast tühjaks jooksnud,“ ütleb Mand. „Teisalt, moto­ spordis pole tihti võimalik kiivri ja võist­ lusvormi alt kehakeelt lugeda, mistõttu tuleb olla terve võistluse vältel valmis, et iga hetk võib midagi juhtuda, olgu terviserikke või sõiduvea tõttu.“ Ootamatud terviserikked ei teki siiski alati iseenesest ja väliste tegurite tõttu, sageli võib mõjutada mõni vara­

Kiire ja stressirohke elutempo, ületöötamine on peamised põhjused, miks kimbutavad eakate vaevused üha nooremaid. sem probleem. Vanemaealistel, kuid tänapäeval üha rohkem ka noorema­ poolsetel inimestel esineb vereringe ja -varustusehäireid, vererõhu ja südame-veresoonkonna probleeme, mis on tingitud istuvast tööst, vähesest liikumisest, olematust või vähesest tervisekontrollist, kehvadest söömis­ harjumustest, alkoholi ja mõnuainete tarvitamisest.

Mis viib äkksurmani?

Kiire ja stressirohke elutempo, üle­ töötamine on peamised põhjused, miks kimbutavad eakate vaevused üha nooremaid. Lisaks esineb üha sagedamini terviserikkeid tervetel ja tugevatel (harrastus)sportlastel, kes treeningutel ja võistlustel oma võimekust üle hindavad ning viivad kogu jõust pingutades oma organismi viimse piirini. „Pidevast ülepingutu­ sest ja vähesest taastumisest tulene­ valt toimuvad organismis muutused, mis võivad ühel hetkel viia äkksur­ mani,“ sõnab Mand.

Südame äkksurm tabab Mandi sõnul enamasti eelnevate kaebusteta inimesi ja on maailmas üks juhtivaid surma põhjuseid.

Sagedasemad äkksurma põhju­ sed on südamelihase infarkt, südame rütmihäired ja kopsuarteri tromboem­ boolia ehk seisund, mille korral on ühes või mitmes kopsuarteri harus takistatud verevarustus.

Kiire ja õige tegutsemine võib päästa elu

Eestis on kiirabi kättesaadavus ja rea­ geerimise kiirus küll paranenud, kuid alati ei piisa nende osutatud ravivõte­ test, et äkksurma korral elu päästa.

Väga oluline on just kõrvalseisjate kiire ja õige tegutsemine, mis eeldab viivi­ tamatut kiirabi kutsumist ja varajast elustamise võtetega alustamist.

Martin Mand rõhutab, et kõige olu­ lisem on elustamisel tagada katkematu ja kvaliteetne südamemassaaž, millega

Kuidas hinnata, kas inimese elu on ohus?

HINDA, KAS KANNATANU ELU ON OHUS. Kui üks eluliselt tähtis funktsioon – teadvus, hingamine või pulss puudub või esineb tugev kõrvalekalle tavapärasest, tuleb sekkuda kohe ja kiiresti.

UUS

UURI NAHA OLUKORDA. Šokile viitab jahe, niiske ja hallika jumega nahk, samuti n-ö kananahk. Selline nahk võib anda aimu südamepumba puudulikkusest, aga ka ägedast allergilisest reaktsioonist ja verejooksust.

KONTROLLI KAELA-RINDKERE PIIRKONDA. Hingamissüsteemi vigastustest annab märku hingamise sümmeetria ja rindkere liikuvus, mis on vigastatud poolel väiksem. Kontrollida tuleb hingamisteede avatust, hääle kähedust, kas kaelaveenid on täitunud. Ohu märk on ka sinakas nägu.

ESMASEKS HINNANGU SAAMISEKS KASUTA NELJA MEELT. Nägemis-, kuulmis-, haistmis- ja kompamis­ meelt ehk vaata, kuula ja tunneta. Teadvusel olevalt kannatanult küsi kaebuste kohta, kas ta tunneb valu, iiveldust või külmatunnet, et kujundada hinnang olukorra tõsiduse ja vajalike abitegevuste kohta.

tuleb alustada kohe pärast kliinilise surma tuvastamist.

Kliiniline surm kujutab endast vereringe, hingamise ja kesknärvi­ süsteemi talitluse lakkamist. Alusta­ des kohe elustamisega, on 3–5 minuti jooksul võimalik organismi veel taas elule tuua nii, et ei jõua tekkida pöör­ dumatuid kahjustusi. Kliinilise surma tunnusteks on pulsi puudumine ­suurtel arteritel (une- või reiearteril), teadvusetus, naha värvuse muutus, hingamise muutumine ebaregulaar­ seks ja seejärel lakkamine, silma pupillide laienemine.

1

Kõrge sisaldusega naatriumhüaluronaat annab silmatilkadele täiustatud niisutuse ning viskoelastsuse.

2

Hea püsivus silmapinnal pakub pikaajalist leevendust.

3

Säilitusainevaba, võib kasutada koos kontaktläätsedega.

4

Peale esmast avamist on pudel kasutuskõlblik 90 päeva.

Meditsiiniseade. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte.

Kaebuste püsimise korral või kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

tervis

Tehniline esmaabi AED – millal ja milleks?

Elusta, kuni kiirabi on kohal

Elustamisega tuleb alustada juhul, kui inimene kaotab teadvuse ja pärast tema pikali kukkumist või panemist ning hingamisteede avamist ta ei hinga normaalselt või on kuulda korisevat häält. „Mittemeedikuna ei ole vaja pulsi puudumises veenduda, kuna see võib kiires ja ärevas olu­ korras olla keerukas ning raiskab ainult väärtuslikku aega,“ annab Mand nõu.

Kliinilise surma korral tuleb

esmalt avada hingamisteed ja kui hin­ gamine ei taastu, tuleb kohe alustada jõulise, pideva ja katkematu südame­ massaažiga kuni kiirabi jõudmiseni.

Südamemassaaži tuleb teha tempokalt ehk keskmiselt 120 korda minutis.

Suust suhu hingamist ei peeta esma­ tähtsaks ja võõra inimese abistamisel on see abiandja jaoks ka ohutegur.

Kiirabi saabudes ei tasu lõpetada elustamist enne, kui nad on selle üle võtnud, sest meedikud hindavad, kas esmane südamemassaaž oli efektiivne.

Toeta oma südame tervist!

Rõõm oomega-3kalaõli D3 + Q10 kapslid (60 tk) 17,90 €

A. oomega-3 kalaõli + vitamiin D3 kapslid (90 tk) 11,17 €

36

NAERATA SÜGIS 2021

Mölleri kalamaksaõli (sidrunimaitseline) (250 ml) 14,55 €

Esmaabikomplekt (EST-MED) 42 €

Toodetel on juures Rocca al Mare Apotheka hinnad.

Be More kuningakepiõli pehmekapslid (1000 mg 60 tk) 19,50 €

■ Südame äkksurmade korral tõstab AED ehk kaasaskantava elustamisaparaadi kasutamine ellujäämise tõenäosust 70%, kui seda rakendada esimese kolme minuti jooksul.

■ Ellujäämise tõenäosus väheneb aga 10% iga sellest ajast üle läinud minutiga, mis kulub elektri­ šoki andmisele. Kiirabi jõuab Eestis sündmuskohta keskmiselt 10 minutiga.

■ AED aparaati soovitab Martin Mand vajaduse korral kindlasti kasutada. Seade on selgete häälja visuaaljuhistega ning mõeldud kasutamiseks ka meditsiinilise väljaõppeta inimestele.

■ Elektrišokk võib muuta eba­regu­laarse südametöö taas normaalseks. Elektroodid tuleb asetada abivajaja rinnale, seejärel analüüsib aparaat südamerütmi ja annab vajadusel elektrišoki.

Kindlasti tuleb abi andma asudes kohale kutsuda ka kiirabi.

■ „Uuringud on näidanud, et ligi 90% juhtudest suudab aparaat tuvastada südamerütmi, mida on vaja taastada. AED on efektiivne, hindamaks, kas elektrilööki on vajalik anda või mitte,“ sõnab Mand.

■ AED võiks olla olemas kõikides avalikes kohtades, nagu spordiasutused, kaubanduskeskused, lennujaamad, hotellid, koolid, raviasutused jm.

lemmik

Puuk pures?

Aita lemmikut!

Sagedamini kimbutavad puugid lemmikuid küll suvel, kuid pahalase hammustuste tagajärjed võivad avalduda alles sügisel.

Kuidas aru saada, et puuk on lemmiku haigeks teinud?

TEKST: MARILI MARTIS, PetCity Loomakliiniku loomaarst l FOTOD: ADOBE STOCK

P

uugid levitavad haigusi, millel võib olla pikk peiteperiood.

Kuna nende haiguste tunnused sarnanevad paljude teiste tõve­ dega, mis lemmikutel võib ette tulla, ei pruugi loomaomanik kohe panna pilti kokku, et terviserikke taga võib olla mõni suvine puuk.

Kui aga ühtäkki tõuseb lemmikul pala­ vik, ta on loid, isutu ja esineb liiku­mis­ häireid (lonkamist), tasub minna looma­ arsti juurde, et põhjus välja selgitada.

Koerad on rohkem ohus kui kassid

Rohkem tuleb puugihaigusi ette koertel, kassid haigestuvad harvem. Sümptomid on mõlemal liigil aga sarnased.

38

NAERATA SÜGIS 2021

Sagedamini esinev puugihaigus koertel on borrelioos, aga ka anaplas­ moos, erlihhioos ja babesioos. Kassid nakatuvad nende haigustekitajatega harva. Haigustunnuste ilmnedes tuleb pöörduda esimesel võimalusel looma­ arsti poole, sest kõik need haigused vajavad ravi.

Ravitulemus sõltub mitmest tegurist, muuhulgas näiteks looma vanusest, kaasnevatest haigustest ja haiguse kulgemise kiirusest.

Kuna organismi vastupanuvõime vanusega langeb, siis puugihaigusega nakatudes võib haigus olla kiireloomu­ line ja looma tervis halveneda kiire­ mini võrreldes noore ja terve loomaga.

Sarnane mure on loomadel, kellel

on mõni krooniline haigus. Näiteks kui koeral on diagnoositud krooni­ line ­neerupuudulikkus ja ta nakatub borrelioosiga, võib tema paranemise tõenäosus olla oluliselt väiksem kui tervel, normaalselt funktsioneerivate neerudega koeral.

Loomad taluvad haigust inimestest kergemini

Inimesed ja koerad võivad haigestuda nii borrelioosi kui ka entsefaliiti. Üld­ juhul on mõlema haiguse kulg koeral aga kergem kui inimesel.

• ENTSEFALIITI haigestuvad koerad siiski väga harva, borrelioosi haigestuvad nakkuse saamise korral

Ole puugivalvel ka sügisel!

■ Septembris-oktoobris on puugid üsna aktiivsed, mistõttu tasub metsa ja rohu sisse mängima minnes lemmikut puugirünnaku eest endiselt kaitsta.

■ Parim kaitse on loomaliigile sobilik tõrjevahend. Koertele mõeldud puukide tõrjevahendit ei tohiks kasutada kassidel, sest osa koerte preparaatide toimeainetest võivad olla kasside jaoks mürgised. Lisaks on toimeainete kogus preparaatides erinev.

■ Kui avastad looma kehalt puugi, tuleb see kohe eemaldada. Puugid võivad kinnituda üle kogu looma keha, kuid rohkem eelistavad nad karvutuid kohti või kehapiirkondi, kus asuvad pindmised veresooned, näiteks koon ja kõrvad.

vaid 5–10% koertest, inimeste haiges­ tumine on 90%.

Juhul, kui kass või koer puugi­ haigusega nakatub, vajab ta aga kind­ lasti loomaarsti läbivaatust ja ravi.

• BORRELIOOSI tunnused on liikumisraskused, palavik, loidus.

Haiguse arenedes tekivad organsüs­ teemide kahjustused, nagu neeru-, südame- ja maksakahjustus.

• ANAPLASMOOSI esineb koertel ja selle kliinilisteks sümptomiteks on samuti palavik, isutus, loidus. Kliini­ kus diagnoositakse sageli ka põrna suurenemine.

• BABESIOOSI esineb samuti enamasti koertel ja vähem kassidel.

Babesioos kahjustab punavereliblesid.

Sümptomiteks on samuti palavik, isu­ tus, loidus, samuti põrna suurenemine ning punavereliblede kahjustuse taga­ järjel võib tekkida näiteks limaskesta­ dele kollakas värvus. Haiguse arene­ des tekib maksa- ja kesknärvisüstee­ mikahjustus ning ravi viibimisel võib haigus lõppeda looma surmaga.

• ERLIHHIOOSI haigestunud looma kliinilised sümptomid on samuti palavik, loidus, lonkamine, vere­valumid, kesknärvisüsteemi haigus­nähud. Ravimata jätmisel lõp­ peb haigus looma surmaga.

Võimalus ka vaktsineerida

Puugihaigus võib avalduda 24–48 tunni jooksul pärast seda, kui puuk on looma kehasse tunginud, kuid peite­ aeg võib kesta ka mõni kuu.

Mida kauem on puuk looma külge kinnitunud, seda suurem on tõenäo­ sus, et haigustekitajad jõuavad tema organismi. Just borrelioosile on iseloo­ mulik perioodilisus, mis tähendab, et haigustunnused tulevad ja lähevad.

Puukidega levivaid haigusi on v ­ õimalik kliinikus diagnoosida vereanalüüsiga.

Samuti on koeri võimalik vaktsi­ neerida borrelioosi ja babesioosi vastu ning seda võimalust kasutavad loomaomanikud järjest rohkem. Siiski on oluline märkida, et vaktsineeri­ mine ei hoia ära haigestumist, kuid aitab haigestudes tõve kergemini läbi põdeda.

sinu ilu

Appi, mu laps meigib!

TEKST: KRISTA KIIN l FOTOD: ADOBE STOCK, ERAKOGU

40

NAERATA SÜGIS 2021

sinu ilu

e

em aa

torkavalt tumehallid kulmud.

Sünnipäevaks ostis endale sädelusega näopaleti ning sugulased kinkisid hernerohelise küünelaki.

Liisi ema Piret kasutab jumestamiseks vaid huuleläiget ja ripsmetušši ning h a toonib kergelt kulme. Ka pere V ina vanem tütar, 14-aastane Mirjam Ti n ei tunne kuigi suurt meigikirge, än eM käib aeg-ajalt vaid kosmeetiku juuEn res baasnäohoolduses ning kasutab soovitatud nahahooldustooteid. Kui tütardele tekkisid esimesed vistrikud, kinkis Piret neile puhastus­ ouTube’i ja Instagrami vahtusid, näotoonikuid ja -maske, kanalites kohtab meigimis sobiksid noorele nahale. videoid ja -õpetusi igal sammul. Turu-uuringu­ Keelud ei aita firma Minteli mõne Ema on seda meelt, et Liisi ei saa aasta taguse uurimuse järgi kasutema meigieksperimentides keetab 80% Ameerika 9–11-aastastest lata. „Kui oleksime talle raudse hügieeni- või ilutooteid ning üle keelu peale pannud, käiks ta täna poole (54%) 12–14-aastastest kasujuba trotsist ringi nagu värvipott!“ tab ripsmetušši, lauvärvi, silma­ naerab Piret. Pigem on pere ja lainerit ja kulmupliiiatsit. Lisaks lähisugulased tüdrukule kinkinud kuulub umbes 45% teismeliste tüdneid meigiasju, mis talle võiksid rukute ilutarvikute hulka jumestusmeeldida, sobivad ja on nahale ohuvõi peitekreem, 30% meigib end tud. „Õnneks on Liis olnud mõistlik põsepuna või päikesepuudriga ning ning pole läinud meigiga kooli ega 10% värvib juukseid. mujale välja. Oleme need asjad „Kuigi eneseväljendus on meikikodus läbi rääkinud ja hoian tütre mise peamine eesmärk, on jumestegevusel silma peal,“ sõnab Piret. tamine poolele murdeealistest viis Ema ja tütre kokkuleppel said suurendada enesekindlust,“ nendib Liisi kartulikooretooni juuksed Minteli iluekspert Margie Nansuveks lillad triibud. „Valisime koos ninga. Üks seitsmest 12–14-aastajuuksuriga sellise värvi, mis mõne sest lapsest kasutab iluhooldustoopesukorraga maha kulub,“ räägib teid vanema või täiskasvanulikuma Piret. „Leppisime kokku, et ta ei väljanägemise jaoks, kusjuures hakka ise vannitoas juuksevärvipoisid tunnevad tüdrukutest isegi dega mässama, vaid juuksur värvib, rohkem survet hea välja näha.“ nii et tulemus jääb ilus ega kahjustaks juukseid.“ Meik kui mäng ja eneseSel viisil räägivad ema-tütar läbi väljendus kõik välimusega seotud küsimused.

12-aastane Liis näeb oma east Kui Piret ütleb, et üks või teine asi vanem välja. „Ta on selline suur ei sobi, usaldab Liis teda. „Siin ei volask, et teda nähes ei arvaks tegevõi vanem olla autoritaarne, vaid likku vanust kindlasti ära!“ naerab peab last kuulama ja tema soove ema Piret. Koolis viielisel tüdrukul toetama. Meigikatsetused on Liisi on suured energiaülejäägid, nii et eneseväljendusviis,“ tõdeb Piret. ta on varakult hakanud tegema nii mõndagi, mida eakaaslased ei harÕigete valikute juurde rasta. Liis mängib klaverit, loob ise „Näägutamine ega keelamine pole muusikat ja on omaloodud kavaga tulemuslik,“ nendib ka Kivilaine OÜ isegi esinenud. Tema huvide hulka nahahoolduse koolitaja Ene Männe. kuuluvad ka meigikatsetused – ta „Tütred ju näevad maast madalast, võib veeta kodus tunde peegli ees kuidas ema end välja minnes meieri look’e näole maalides. Ilmselt on gib. Ja mis seal salata, tahes-tahtsiin oma osa andnud ka koroonamata kasvatame ka ise tütardest kriis, mis lapsed koduseinte vahele pisikesi printsesse, ostes neile juba sulges ning endale ise tegevust väiksena kontsakingakesi ja sädeleleidma sundis. vaid käekotte.“ Kord tegi muidu pea olematute Koledalt meigitud teismelist ripsmetega tüdruk endale silma­

Y

Parfüümipudelikeste nivoo alaneb hämmastava kiirusega. Ripsmetušš kolib ümber tütre sahtlisse ning alatasa kostab hommikuti vannitoast ema hüüatus: „Kas keegi on mu kulmugeeli näinud?“ Mida ette võtta, et varateismelised oma ilueksperimentidega üle piiri ei läheks?

SÜGIS 2021 NAERATA

41

sinu ilu

Vali jumestustooteid targalt!

Idun Primer meigialuskreem Iris (26 ml) 24,92 €

Lily Lolo pressitud põsepuna (4 g) 15,29 €

Head valikud apteegist

Kuigi noorukite nahk ei pruugi alati probleemne olla, soovitab Ene Männe osta nahahooldustooteid apteegist, mitte toidupoest. „Oluline on jumestamise eel- ja järelhooldus,“ toonitab Männe. Sageli esineb noorel nahal liigset rasueritust, millest tekivad vistrikud. Neid kiputakse tihtipeale katma jumestuskreemiga, mis võib käivitada nõiaringi: mida paanilisemalt peidad, seda rohkem punne ilmub.

Iseäranis ettevaatlik tasub olla kosmeetikaga, mis kipub poore ummistama, näiteks presspuuder tekitab pooride peale otsekui tsemendikihi. „Seega tuleks meigi all kasutada õigeid hooldustooteid nagu aluskreem, mis ei lase meigil jõuda nahani,“ annab Männe nõu. „Enne kui tütarlaps haarab meigivahendi järele, tuleb meeles pidada elementaarseid hügieeninõudeid,“ rõhutab

42

NAERATA SÜGIS 2021

Glo Skin Beauty õlivaba peitekreem (3,1 g) 32,90 €

Luuv huuletuub (10 g, eri toonid) 8,99 € BioNike Color pikendav-koolutav must ripsmetušš (8 ml) 17,47 €

Naeratus on parim meik Glo Skin Beauty punetusevastane mineraalpuuder (4 g) 38,90 €

Meigitooted on müügil ainult Apotheka Beauty e-poes.

tänaval nähes, tekib Männel mõte, et teda pole kodus õigesti suunatud ning neiu on sotsiaalmeediast valed eeskujud üle võtnud. „Õppevideod on asja eest, kuid tuleb ära seletada, et üks asi on argine väljanägemine, hoopis muu aga lava- või šõumeik. Sageli on Instagramis nähtavad look’id tehtud vaid näita­ miseks – see on üks eneseväljenduse või kunsti vorm, mitte igapäevaseks ­kandmiseks.“ Männe soovitab emadel rääkida tütardega kindlasti näohooldusest ja rõhutada: kõik, mis sa peale paned, tuleb näolt ka maha võtta. „Väga tahaks südamele panna, et laps leiaks õiged tooted, mis nahale sobivad. Kui endal teadmisi napib, võib koos tütrega minna nõu küsima kosmeetikult või jumestajalt,“ annab Männe nõu.

kosmeetik Tiina Vahemaa. Äärmiselt oluline on varakult hakata harjutama end käima iga päev duši all ning jälgima oma riiete puhtust. „Kui tahad olla ilus, ole seda pealaest varbaotsteni,“ annab Vahemaa nõu.

Näiteks kipuvad paljud teismelised küüsi närima. Kaunid käed algavad küüne­viilist!

Teismeliste igapäeva nahahooldusrutiini võiksid kuuluda pesuained näonaha puhastamiseks ning kerge niisutav kreem. „Kindlasti ei tasu kasutada ema puhastusvahendeid, kuna need võivad sisaldada rikkalikumaid ja tõhusamaid toimeaineid, mis jäävad noorele nahale liiga rasked,“ jätkab kosmeetik. „Nahk on elus organ, mis toimetab omas tempos, reguleerides, mida talle parasjagu vaja on ja mida mitte. Seepärast tasub jälgida iga muutust ja reaktsiooni nahas.“ Igapäevane niisutav kreem aitab säilitada terviklikku naha kaitsebarjääri ja ennetada veekadu. Kui on tekkinud punnikesed, võiksid toimeainetest sobida pantenool, bisabolool ja kummeliekstrakt, mis on nii niisutava kui ka põletiku­ vastase toimega. „Vistrikke ei tohi mitte mingil juhul ise pigistada – sellega kaasneb veel suurem punn, põletik ning punetus. Kui aknet on tekkinud rohkem, võiks kasutada tooteid, mis sisaldavad näiteks salitsüülhapet, puuviljahappeid või piimhapet. Need koorivad õrnalt ja omavad ühtlasi põletikuvastast toimet,“ soovitab Vahemaa.

End jumestades soovitab Tiina Vahemaa järgida teismelistel kuldset reeglit: vähem on rohkem. „Ei ole mõtet üleöö muutuda sünnipäevatordiks! Hea algus on kerge läikega niisutav huulepulk ja ripsmetušš, kuid sellega ei tasu üle pingutada, kui ei taha päris Miss Piggy moodi välja näha,“ sõnab ta.

Paraku on huvialasid, kus meik täidab väljanägemises tähtsat osa.

Iluvõimlemist või võistlustantsu harras­ tades on meik tihtipeale ka noortel tüdrukutel kohustuslik. Tugeva lava­ meigi korral on äärmiselt oluline nahk pärast meigijääkidest vabastada ja korralikult puhastada. „Kui käsil on võistlusperiood ja nahka peab iga päev koormama meigiga, tuleb kindlasti täita hügieeninõudeid ning poputada nahka aeg-ajalt ka rahustavate ja niisutavate maskidega,“ annab Vahemaa nõu.

Lapsevanema ja nahaspetsialistina soovitab Tiina Vahemaa teismelistele: „Vaata peeglisse ja naerata! Naeratus on kõige parem meik, mida saad endale tasuta lubada ning millesarnast pole kellelgi teisel peale sinu. Sa oled ainulaadne!“

vananemisvastane

A-OXitive Kaitse nahka ja naudi säravamat jumet iga päev Oksüdatiivne stress, saaste, UV-kiired ja ekraanivalgus kiirendavad esimeste vananemismärkide teket. See nõuab tõhusat vastulööki.

Provitamiinidega A-OXitive hooldussari toimib päeval antioksüdantidest kaitsekihina ning öösel nahka uuendava kompleksina. Nahk püsib kaitstu ja niisutatuna kuni õhtuni. Ärka iga päev jumekama ja kaunima nahaga!

PROVITAMIINIDEGA HOOLDUSSARI NII PÄEVAKS KUI KA ÖÖSEKS

Kaitseb ja silub: provitamiinid C ja E Eemaldab mürgid ja uuendab: provitamiin E ja retinaldehüüd Loe lähemalt A-OXitive’i kohta www.eau-thermale-avene.com Eau Thermale Avène Eesti

UUS

61%

SÄRAVAM JUME*

83%

SILEDAM NAHK*

* Rahulolu protsent toodete kombineeritud kasutamise korral 36 katsealuse seas vanuses 30–44 aastat, kes kasutasid kolme kuu jooksul antioksüdantidega seerumit kaks korda päevas ning siluvat niisutavat päevakreemi ja koorivat öökreemi üks kord päevas.

Müügil apteekides, Apotheka e-apteegis ja Stockmannis

sinu ilu

Noore naha hoolduse 2. ja

A O

mine kunagi meigiga 1.Ära magama!

See on üks suurimaid vigu, mida nahale teha.

Kuna enamik meigist on rasvlahustuv, muutub see naha pinnal tihkeks kihiks, mis tuleks päeva lõpus näolt tingimata maha võtta. Vastasel juhul võtavad näol oleva higi, tolmu, rasu ja õhusaaste sees võimust halvad bakterid.

Meigieemaldus ja nahapuhastus on kaks eri tegevust.

Mitsellaarvesi sobib meigi kiireks eemaldamiseks, aga tulemuslikum on põhjalik pesu naha vajadustele vastava puhastustootega (õli, piim geel, vaht), mis pühib naha pinnalt mustuse. Seejärel võiks nahka toniseerida toonikuga. Tähtis on ka hommikul öö jooksul tekkinud naharasu palgelt maha pesta. Pelgalt veega seda eemaldada ei õnnestu, seega on hea kasutada näopuhastusgeeli.

Katseta!

Babé näotoonik (250 ml) 13,90 €

Babé Micellar näopesugeel (245 ml) 14,90 €

Aeg-ajalt võiks 3. noort nahka ka koorida.

Mida rasusem on nahk, seda tihedamini võib seda koorida, kuid vali õrnatoimelisem näokoorija.

Idun õrnalt kooriv näokreem (75 ml) 14,50 €

naha 4.Kasuta kaitsmiseks SPF-i.

Päike soodustab akne teket, kuna UV-kiirgus paneb rasunäärmed tööle. Seetõttu võiks päevakreemis sisalduda ka SPF-faktor.

Silmageeli ei pruugi kasutada enne 16. eluaastat, kuid niisutav baaskreem või spetsiifiline matistav kreem võib olla varemgi kasutusel.

Katseta!

Avène Hydrance niisutav emulsioon UV-light normaalsele nahale (40 ml) 24,45 €

44

NAERATA SÜGIS 2021

5.Peleta vistrikud eemale.

Vistrike raviks tasub otsida apteekidest väävli või salitsüülhappega vistrikutapjaid. Punnikeste ennetamiseks on äärmiselt oluline puhastada regulaarselt meigipintsleid ja -svamme, et hoida ära nahaärritusi tekitavate bakterite vohamist. Hoolikas pesu aitab ka pintslite eluiga pikendada.

Katseta!

BioNike Acteen Quick Pen vistrikevastane hooldus (10 ml) 11,65 €

6.Meigiasjad olgu isiklikud.

Ducray Keracnyl PP vistrikevastane kreem probleemsele nahale (30 ml) 18,90 € Avène Cleanance ­Comedomed akne­ vastane kontsentraat (30 ml) 22,58 €

Tasub meeles hoida, et meigiarsenali, iseäranis ripsmetušši ja huulepulka, sõbrannadega ei jagata, samuti ei maksa katsetada kaupluste kosmeetikalettide testreid, kuna nii levivad võõrad bakterid väga hõlpsasti. Jälgi ka ilutoodete kasutusaega, sest aegunud kosmeetika kaotab oma tõhususe ja võib põhjustada nahaäritust.

Allikas: Ene Männe

Katseta!

LIPOSOOMNE C-VITAMIIN – TÕHUS ABI VIIRUSETÕRJEKS C-vitamiinil ehk askorbiinhappel on paljude uuringutega tõendatud toime immuunsüsteemi tugevdajana.

C-vitamiini antioksüdantsed omadused aitavad kehal võidelda põletikku tekitava oksüdatiivse stressi vastu, mis põhjustab viiruste ja mikroobide levikut. Kui hingamisteedes tekib põletik, siis toimub tsütokiinide hüppeline tõus ning kopsudesse kogunevad neutrofiilid, mis hävitavad alveolaarsed kapillaarid. Kliinilised uuringud on näidanud, et C-vitamiin võib seda protsessi tõhusalt ära hoida. Samuti on uuringutega näidatud, et äärmuslikes tingimustes (sportlaste, suusatajate, kaitseväelaste jpt puhul) on see tõhusalt mõjunud ka nohu ja külmetuse sümptomitele.

C-vitamiin on meile hädavajalik toitaine, kuid kuna inimorganism pole võimeline seda ise tootma, peame omandama selle kas toidu või toidulisanditega. Tableti kujul imendub C-vitamiinist vaid väike protsent, mis ei võimalda võtta suuremaid annuseid, kuna C-vitamiini ülejäägid väljuvad organismist uriiniga. Siinkohal tuleb appi liposoomne C-vitamiin, mis võimaldab manustada suuremaid koguseid, sest imendumine toimub otse rakku. Erinevalt tavalistest C-vitamiini tablettidest on liposoomse C-vitamiini molekulid kapseldatud ning ei hävi seedekulglas ega ärrita seedesüsteemi.

Kliiniliste uuringutega on tõestatud, et külmetuse sümptomite korral tugevdab C-vitamiin immuunsüsteemi ning lühendab haigena olemise aega ka juba haigestumise korral.

Nordaid-i liposoomne vitamiin C 1000 mg annuspakendites, geel-spreina ja kapslites.

Eesti ettevõte Nordaid on koostöös teadlastega välja töötanud liposoomse vitamiini C geeli, mis imendub vereringe kaudu otse rakku. Uuringud on näidanud, et liposoomse toote imendumine on kiirem ja tõhusam kui tableti või kapsli vormis toidulisandil.

Liposoomse C-vitamiini molekulid on kapseldatud, need ei hävi seedesüsteemis ega ärrita magu. Toode on saadaval 1000 mg C-vitamiini sisaldavate annuspakenditena, 50 ml suuruses õhuvabas pumppudelis ja kapslites.

Toode ei sisalda kunstlikke lõhna- ja maitseaineid, toiduvärve, õlisid, soola ega pärmi. See on ka gluteeni-, laktoosija GMO-vaba. Sobib taimetoitlastele.

MÜÜGILAPTEEKIDES APTEEKIDES MÜÜGIL

www.nordaid.eu www.nordaid.eu

Foto: ADOBE STOCK

ilu-uudised

Rahu ja pehmust nahale

Avéne A-Oxitive kangasmask (1 tk) 12,10 €

Öös sünnib asju!

Iluuni pole pelgalt sõnakõlks. Öösel naha uuenemine kiireneb ja nahk taastub. Seetõttu tasub väärtuslikke öötunde nutikalt ära kasutada, et anda nahas toimuvatele protsessidele veelgi hoogu juurde.

Isdin A.G.E Reverse Night öökreem melatoniiniga stimuleerib nahas antioksüdantset kaitset, et võidelda pahalastega, millega nahk päeval kokku puutub. Kreem aitab pöörata tagasi fotovananemise tunnuseid, nagu kortsud ja lõtvumine. Lisaks parandab nahka saaste, sinise valguse ja infrapuna valguse tekitatud kahjustustest.

46

NAERATA SÜGIS 2021

Taltsuta rasu ja punnikesi Rasune ja aknele kalduv nahk ihkab tasakaalu.

Seda aitab saavutada aknevastane näosprei Babé sarjas Stop Akn, mis on loodud rasusele, probleemsele ja aknele kalduvale nahale. Aktiivse sidrunivee, prebiootikumide ja rasutootmist reguleeriva kompleksiga rikastatud näopihus taltsutab liigset rasutootmist. See matistab, takistab vistrike teket, tugevdab ja kaitseb naha kaitsefunktsiooni. Toodet võib pihustada ka meigile.

Babé Stop Akn näosprei puhastav matsitav (75 ml) 14,50 €

Isdin A.G.E Reverse Night öökreem melatoniiniga (50 ml) 65,90 €

Toodetel on juures Rocca al Mare keskuse Apotheka hinnad.

Stress paneb meie naha katsevõime tõeliselt proovile. Antioksüdantne kangasmask Avéne A-Oxitive kaitseb oksüdatiivse stressi eest ja tugevdab naha loomulikku kaitsebarjääri. Maski koostises on C- ja E-vitamiinid, mis annavad nahale kohe särava jume. Mask vähendab 70% võrra ebamugavustunnet nahal, mis tekib pärast dermatoloogilisi protseduure, nagu koorimine, IPL ja LED. Kasuta maski naha turgutamiseks kuni kaks korda nädalas ja lase sel mõjuda 10–15 minutit. Seejärel naudi säravat, värsket ja klaari nahka.

Sigridi suurim kirg on sport, eriti jalgpall ja korvpall. Ta armastab meeskonnaalasid ja naudib uute

sinu ilu

Nahahooldusest ­jumestuseni

kuldsetes 60-ndates Hoolitsetud naine näeb kaunis välja igas vanuses. Küpses eas muutub igapäevane nahahooldus üha ­tähtsamaks ja meiki tehes tasub lähtuda põhi­mõtetest, et vähem on rohkem ja värvivalik loeb.

TEKST JA JUMETUS: SIGNE UIBO FOTOD: TIINA KUKK MODELL: LEIDA

SÜGIS 2021 NAERATA

49

sinu ilu

K

uuekümnendatesse jõudnud naise nahka on mõjutanud hormonaalsed muutused. Kuna nahk on õhem ja lipiidide kao tõttu ­kuivem, vajab see rohkem toitmist ja turgutamist.

Neid asjaolusid tuleb arvestada juba puhastustoodete valikul. Kindla peale minek on klassikaline kooslus näopiimast ja -veest.

Hea valik on ka kaks-ühes toode, näiteks Idun Mineralsi puhastuslosjoon (150 ml, 18,78 €), mis sisaldab rapsiseemneõli ja looduslikke antioksüdante sisaldavaid õlisid – need pehmendavad ja kaitsevad nahka kuivamise eest.

Uuenda ja rahusta

Naha uuenemine on küpses eas aeglustunud, kuid seda on võimalik kiirendada õrnatoimelise koorijaga, mis vähendab näo tuhmi tooni, lisab sära ja värskust. Koorida on hea ka enne jumestamist. Ideaalne valik selleks on hapetega BioNike Instant Glow kooriv mask (75 ml 19,08 €), mida tuleb kanda puhtale näole maskina, hoida minuti ja loputada.

Peale naha veega pesemist on kasulik seda rahustada näoveega, eriti kui õhk on kuiv ja tuleb kanda sageli kaitsemaski. Uus uduvihmana pihustatav BioNike rahustav veesprei (250 ml 12,59 €), mis sisaldab pre- ja probiootikume, tasakaalustab naha mikrobioomi, rahustab punetust ning vähendab naha ebamugavustunnet. See sobib ka meigi kinnitamiseks.

Hooajaline turgutus

Nahka võib niisutada BioNike Hydractive või Skinergy ­tootesarja kreemidega igal aastaajal, kuid pärast pikka päikeselist suve on kasulik teha näonahale üks intensiivsem naha vajadustele vastav seerumikuur.

Kui nahk on tuhm, väsinud ja esineb pigmendilaike, tuleb appi BioNike Boost antioksüdantne kontsentraat C-vitamiiniga (30 ml 33,38 €), mis ühtlustab jumet, vähendab vananemismärke ja annab nahale uut elujõudu.

Kui nahal on sügavamad kortsukesed, pakub leevendust BioNike Boost uuendav kontsentraat retinooliga

(30 ml 33,38 €) mis soodustab epidermise rakkude uuenemist, ergutab kollageeni sünteesi, vähendab silmanähtavalt kortse ja aitab ennetada fotovananemist.

Kuivuse ja kiskumise korral on kasu BioNike Boost tugevdavast kontsentraadist hüaluroonhappega (30 ml 33,38 €), mis niisutab intensiivselt nahka, tugevdab selle vastupanuvõimet ning pakub kohest leevendust kiskuvale nahale.

Eakohane kreemitamine

Küpsele nahale loodud tootesarjad arvestavad naha ­iseärasuste ja vajadustega. Nii on ka loodud naha vastupanuvõimet suurendaval kompleksil põhinev BioNike My Age tootesari, mis aitab tugevdada naha loomulikku võimet tulla toime hormonaalsete muutuste tagajärgedega. Sarja kuuluvad pinguldav ja niisutav uuendav seerum (30 ml 39,58 €), C-vitamiiniga uuendav päevakreem (50 ml 38,63 €), öökreem (50 ml 38,63 €) ning siluv seerum silma- ja huulekontuuridele (15 ml 27,42 €).

Jumestus iseendale

Kui nahahoolduses võiks toodete tekstuur olla rikka­ likum, siis jumestuses olgu see pigem kergem ja õhem. Küpse ea jumestuses on oluline kvaliteet, mitte ­kvantiteet.

Silmameigi värvitoon tasub valida naturaalsem, millele võib mõnikord lisada ka mõnd kirkamat tooni.

Lauvärvidest võiks eelistada matte toone ja rõhku tuleks panna pigem hajutamisele kui konkreetsetele joontele.

Põsepuna olgu pigem roosaka tooniga, kuna see lisab näole kerget õhetust ja nooruslikkust.

Huulepulka valides soosi kauapüsivat, kuid pehmet koostist ning murtud ja täidlasi toone.

Meigipõhi püsivaks

Kuna küps nahk on kuivem ning lisaks röövib nahast niiskust ka sügistalvine sisekliima, tagab püsiva meigi­ põhja aluskreem, milleks võib olla antibakteriaalsete omadustega naha tekstuuri ühtlustav Idun Minerals

50

NAERATA SÜGIS 2021

6 NIPPI nooruslikuma naha heaks

1.

4.

Kanna näokreeme ja -seerumeid ka kaelale, sest kael reedab vanust.

Silma- ja huuleümbruses on nahk õhem, mistõttu need piirkonnad vajavad eraldi hoolt.

2.

5.

3.

Kasuta õhtuti öökreemi, kuna nahk on öösel toimeainetele vastuvõtlikum ja uueneb nii kiiremini.

Silmaümbruse peitepliiatsit võib kasutada ka lauvärvi baasina.

6.

Kui kasutad meigikreemi, oled ka SPF-iga kaitstud, sest enamik neist sisaldab kerget päikesekaitsefaktorit.

Primer meigialuskreem Iris (26 ml 24,92 €).

Aluskreem loob kaitsva kihi naha ja meigikreemi vahele, et selle kreemine koostis kuiva nahka ei imenduks ning meik püsiks ilusasti näol kuni mahapesemiseni. Tuhmuse korral on hea kasutada kerge säraga jumestuskreemi BioNike Color jumestuskreem Lifting 202 Sable (30 ml 23,15 €), mis annab sametise tulemuse, loob nooruslikuma ilme ning vähendab väsimusmärke.

Tumedad silmaalused, varjud nina külgedel ja suunurkades saab peita kreemja tekstuuriga BioNike Color Luminizer peitepliiatsiga 102 Creme (2 ml 20,00 € ). Seda toodet võib kasutada ka silmalau peal baasina, et luua püsivam silmameik.

Kui kreemjad tekstuurid on näole kantud, kinnita need läbipaistva BioNike Color kompaktpuudriga 101 Ivoire (8 g 18,51 €). Selle peen, pehme ja siidine tekstuur võimaldab järgnevalt kantavaid puudriseid tooteid paremini hajutada.

ne me ik

Kui armastad kasutada lihtsamaid niisutavaid kreeme, intensiivista nahahooldusrutiini aeg-ajalt ka mõne seerumikuuriga.

a Päev

BioNike Eesti

sinu ilu Põsesarna esiletoomiseks kanna selle alla BioNike Color Duo näokontuuri paletist 208 (10 g 24,96 €) tumedamat tooni, samuti saab sellega soovi korral kergelt varjata ka kõike, mis lõuajoonest allapoole jääb, et luua visuaalselt nooruslikum lõuajoon. Paleti heledamat tooni võib kasutada kulmuluu all, et tõsta visuaalselt kulmukaart, muutes silma suuremaks.

Roosaka alatooniga põsepuna annab vanemas eas näole elu. Hea valik on Idun Minerals Tranbär mineraalpõsepuna (5,9 g 24,92 €).

Kulmud täiuslikuks

Kulmud raamivad nägu ja lisavad ilmekust.

Küpsemas eas võivad kulmukarvad muutuda nõrgemaks või hoopis kasvada pikaks ja tõmbuda krussi, kaotada pigmendi või üldse välja langeda. Oluline on hoida ilusat kulmukuju, piirates pikemaid väljakasvanud karvu, sest nii on ka kulmumeigi tegemine tunduvalt lihtsam.

Toodete lisamisel on tähtsal kohal nende toonid, sest liiga tumedalt või mustaga väljajoonistatud kulmud võivad muuta pilgu kurjaks. Eelista heledate juuste korral paar tooni tumedamaid ning tumedate juuste korral toon heledamaid kulmuvärve. Kindel valik on pruuni tooni Idun Minerals kulmupliiats Lönn (1,08 g 13,50 €), millega sobib Idun Minerals Fiber ­kulmugeel keskmist tooni (5,5 ml 14,69 €).

Geel fikseerib kulmud, katab hallid karvad ning selles olevad looduslikud kiud lisavad tihedust, et luua visuaalselt täiuslikum kulmukaar.

Päevane silma- ja huulemeik

Kõige universaalsem on Idun Minerals Vitsippa mineraallauvärvide komplekt (4 X 1 g 22,26 €), mille nelja tooni (valge, must, roosakas ja rohekas) toon sobivad kombineerides paljudele.

Päevaseks tagasihoidlikumaks silmameigiks pane silma sisenurka komplekti kõige heledamat tooni, ülalau keskmisele osale roosakat tooni ning silma välimisse nurka rohekat tooni, see­ järel hajuta neid omavahel.

Tõmba laule pehme BioNike Color silmapliiatsiga 103 Brun (8,93 €) joon, hajutades seda kergelt silma välisnurga suunas. Tumeda silmaiirise korral võid välisnurka lisada veel veidi tumedust juurde. Lõpetuseks värvi ülemised ripsmed pikendava ja eraldava tušiga Idun Minerals ripsmetušš Magna pikendav must (12 ml 18,94 €), mille peenike hari on loodud just lühematele ripsmetele.

Ka huulte värvimisel on oluline baas, mida saab luua huulepliiatsiga. Päevases jumestuses on eesmärk hoida värskust ja seepärast on kasutatud kreemise tekstuuriga roosakasbeeži Idun Minerals huulepliiatsit Bibi (0,3 g 14,54 €), millele on lisatud rabamuraka õli ja E-vitamiini sisaldavat Idun Minerals matti huulepulka ­Körsbär (4 g 17,75 € ).

Päevast õhtusse

Õhtujumestuses võib lisada silmadele sügavust ja huultele täidlasemat tooni. Silmameigis

Pid ulik meik

Rõhuta ja varja

Meigi end värskeks!

■ Roosakat tooni põsepuna annab värskust ja näonahale elu.

■ Huulepulga all kasuta huulepliiatsit, et tulemus oleks korrektne ja värv püsiks kauem.

■ Kasuta tumedat silmapliiatsit ülalaul ja jäta alalaug sellega värvimata, sest nii hoiad pilgu helgemana.

Ka huulte värvi­misel on oluline baas, mida saab luua huulepliiatsiga.

■ Alalau siseosas võid kasutada beeži tooni silmapliiatsit, et suurendada visuaalselt silma (nt Idun Minerals silmapliiats Sand (1,14 g 13,50 €) ja BioNike Color silmapliiats 108 Burro (8,88 €) ■ Vali peenikese harjasega ripsmetušš, kuna sellega pääsed värvima ka ripsmejuuri, lisades nii silmadele sügavust.

tuleks kõrvale jätta konkreetsed lainerijooned ja keskenduda hajutusele. Nii on päeva teiseks pooleks valitud Idun Minerals Brunkulla mineraallauvärvi komplekti (4 x 1 g 22,26 €) heledamat roosakat tooni pandud silma sisenurka, kuldset ülalau keskosale, tumedamat pruuni silmavälisnurka ja sellega on intensiivistatud ka pliiatsijoont. Keskmise pruuni tooniga on tehtud hajutus silmakoopa ja alalau välisnurga osas.

Huultele on lisatud täidlasemat tooni, luues baasi pehme BioNike Color Lip huulepliiatsiga 206 Iris (8,25 €), millele on peale pandud sametist BioNike Color Intese huulepulka 106 Paprika (3,5 ml 11,96 €), mis tagab huultele särava ja kauakestva värvi.

Kuna huuletoon läks tumedamaks, oleks tasakaalu mõttes hea ka põsepuna värvi natukene intensiivistada ja selleks sobib hästi jaheda alatooniga BioNike Color kompaktpõsepuna 303 Bois De Rose (5 g 18,51 €).

Toodetel on juures Apotheka Beauty e-poe hinnad.

52

NAERATA SÜGIS 2021

Nahale õrnad Stop AKN tooted pakuvad tõhusat lahendust rasuse naha ning kergekujulise ja keskmise raskusega akne korral. Sarjast leiad 7 erineva otstarbega toodet – puhastustootest erihoolduseni.

Puhastav näopesugeel (pH 5) on värs-

kendava ja keratolüütilise toimega seebivaba igapäevane pesemisvahend. Geel puhastab poorid, eemaldab liigse rasu, koorib õrnalt nahka ja valmistab selle ette järgnevateks hooldusetappideks.

Reguleerib ja normaliseerib rasueritust, väldib folliikulite ummistumist, on antiseptiliste omadustega. Kui aknet esineb seljal, rinnakul ja reitel, võib seda kasutada kogu keha pesemiseks.

Kasutada hommikuti ja õhtuti.

• UUS

•

ilutest

PIRET KALDA 3 ilulemmikut

Apotheka Beautyst Näitlejanna Piret Kalda üks olulistest töövahenditest on tema nägu. Niisiis tuleb selle eest igati hoolt kanda. Millised uued ilulemmikud leidis Piret omale Apotheka Beauty ilupoest?

TEKST: EVELIN KIVILO-PAAS l FOTOD: LAURA STRANDBERG

P

54

NAERATA SÜGIS 2021

1.

Babé Super Fluid tooniv emulsioon näole SPF 50 (50 ml) 20,15 €

See emulsioon oli minu selle suve tõeline hitt!

Toode on üsna vedel ja „õhuke“, kuid katab seeeest ülihästi. Emulsioonil on meeldiv lõhn ja see tagab nahale tugeva UV-kaitse ja jätab ilusa tooni. Tõeline abiline, kui ei taha kahvanäona ringi käia. Olen aastaid eri firmade toonivaid näokreeme kasutanud, kuid see on parim, mida olen proovinud. Supertulemus! Hinna poolest on see toode samuti hea. Kui saab otsa, ostan kindlasti juurde.

2.

BioNike My Age uuendav öökreem (50 ml) 38,63 € Üks veidi luksuslikum toode iluarsenalis.

Hoian seda kreemi ülmkapis, sest mulle meeldib õhtul oma nahka värskendada. Öökreemil on mõnus koostis, õhuline ja niisutab hästi.

3.

Babé Hydra Calm niisutav ihupiim (500 ml) 18,63 €

See niisutav ihukreem sobib hästi kogu perele. Kreem turgutas väga hästi minu kuiva nahka. Mulle meeldib, kui ilutooted veidi lõhnavad ja sel piimal on mõnusalt õrn lõhn.

Toodetel on juures Apotheka Beauty e-poe hinnad.

ireti näonahk saab etenduste ja filmimiste ajal grimmiga suurt vatti, mistõttu annab ta tööst vabadel päevadel ka nahale puhkust ega meigi. „Kui mitu päeva järjest on raske grimm, siis nägu kohe huugab ja ainus soov on, et jätke mu nägu rahule.“ Ettevalmistus etenduseks algab tavaliselt kaks tundi varem. „Pärast läheb pool tundi, et kõik see maha kraapida. Selle koha pealt on glamuuri väga vähe. Eemalt vaadates on väga ilus, kui aga inimesed näeksid, millised me pärast etendust oleme, kui kõik selle maha võtame…“ muigab Piret.

Et aidata nahal grimmist taastuda, on näitlejanna jaoks ülioluline nägu korralikult puhastada ja kreemitada. Nii laisk pole ma kunagi, et lähen meigiga magama,“ sõnab ta.

Kõige tarvilikum ja tõhusam ilurelv on Pireti jaoks aga UVkaitsega tooted, mis aitavad säilitada naha nooruslikkust ja klaari jumet. Möödunud suve hakul käis Piret Apotheka Beauty ilupoes oma iluarsenali täiendamas. Mis tooted osutusid tema väljavalituiks?

ÜLEVAADE AKNEST – SÜMPTOMID, PÕHJUSED JA TOIMETULEK Acne vulgaris on tööstusriikides kõige levinum nahahaigus. See algab tavaliselt teismeeas, kui kehas toimuvad hormonaalsed muutused, ega pruugi kaduda isegi täiskasvanuks saades.

Umbes 80–90% noortest on suuremal või vähemalt määral vistrikega hädas ning neist omakorda 20–30% pöördub abi saamiseks arsti poole. Samuti esineb aknet üha sagedamini täiskasvanutel, esmajoones naistel.

Aknega nahk on rasune ning näol, aga sageli ka kaelal, õlgadel, rinnakul ja seljal esineb suletud ning avatud komedoone (must- ja valgepead). Keskmise tugevusega ja tugeva akne korral hakkab nahk punetama ning tekivad põletikulised paapulid ja pustulid. Akne võib olla emotsionaalselt kurnav, ei pruugi kergesti ravile alluda ning võib põhjustada põletikujärgset hüperpigmentatsiooni ja/või pikka aega püsivaid arme.

PEAMISED TEGURID, MIS OTSESELT VÕI KAUDSELT AKNET PÕHJUSTAVAD Hormoonidel arvatakse olevat aknes oma osa ja seepärast ongi akne eriti levinud teismeliste seas. Puberteedieas suureneb nii tüdrukute kui ka poiste organismis androgeenide tase ja rasunäärmed hakkavad tootma rohkem rasu kui vaja. Lisaks hormoonide kõrgenenud tasemele mõjutab akne avaldumist ka rasunäärmete suurenenud tundlikkus. Rasunäärmed on hormoonide suhtes eriti tundlikud ning seetõttu võib täiskasvanuea akne tekkida muu hulgas naistel, kellel esineb hormonaalhäireid, näiteks polütsüstiliste munasarjade sündroomi. Ka stress võib soodustada naistel täiskasvanuea akne avaldumist.Enamasti kaob akne iseenesest täiskasvanuikka jõudes.

BAKTERID. Aknele kalduva nahaga inimestel loob liigne rasueritus soodsa keskkonna muidu kahjutute aknebakterite (Propionibacterium acnes) vohami-

seks. See põhjustab põletikku ja tekitab punetavaid või mädaseid vistrikke.

RAVIMID. Teadaolevalt võivad aknet tekitada ka mõned ravimid, näiteks steroidid ja liitiumi sisaldavad rohud.

Vastupidi levinud väärarvamusele ei viita akne puudulikele hügieenihar-

jumustele. Tegelikult ärritab nahka suurema tõenäosusega hoopis liigne puhastamine tugevatoimeliste hooldustoodetega. Arvatakse, et ka pärilikkus mõjutab akne tekkimise tõenäosust. Kui mõlemal vanemal esines aknet, tekib see suurema tõenäosusega ka lapsel.

EBAPUHAS NAHK KONTROLLI ALLA! EFEKTIIVNE HOOLDUS PROBLEEMSELE NAHALE

PEAMISED TEGURID, MIS VÕIVAD AKNESÜMPTOMEID SÜVENDADA ■ ■ ■ ■ ■ ■

toit, mis sisaldab liiga palju süsivesikuid (liiga palju suhkrut ja valget nisujahu); lehmapiima ja piimatoodete (v.a juust) liigne tarbimine; suitsetamine; jumestustooted, mis ummistavad poore; nahahooldustooted, mis ei sobi nahatüübiga; liiga külm või kuum vesi näopuhastuses.

On väga tähtis otsida dermatoloogilist abi juba akne varases staadiumis ning isegi siis, kui sümptomid on kerged, sest tõhus meditsiiniline ravi võib aidata ennetada haiguse süvenemist ja selle tagajärgi, näiteks arme.

sinu ilu TEKST: KRISTA KIIN FOTOD: ADOBE STOCK

Suvejärgne

ilukiirabi

Suvel on küll meel saanud kosutust ja keha jumet, ent nahk, juuksed ja küüned võivad päikesest ja suvistest tegemistest näha välja üsna krimpsus, kuivad ja rabedad. Olukorra päästab tõhus ja elustav ilukuur.

56

NAERATA SÜGIS 2021

Kuiv ja paksenenud nahk kehal

Suvine kuumalaine andis kehale küll pilkupüüdva jume, kuid kahtlemata ka kuivatas nahka. Päevitamisega liialdades nahk pakseneb ning sestap tuleb keha kindlasti koorida ja seejärel niisutada kas emulsiooni või kehakreemiga.

Valida võib ka hapetega kehakoorija, mis eemaldab surnud naharakke kas duši all käies või ööune ajal, andes hommikuks pehme ja kirka naha. Kuumas vannis ligunemist tasub pigem vältida, et nahka mitte veelgi enam kuivatada. Vannivette võib lisada Surnumere soola või vanniõli – esimene pehmendab, teine niisutab nahka.

1.

Avéne Body kooriv geel (200 ml) 22,49 €

Proovi!

Babé vedel õliseep pumbaga (500 ml) 21,90 €

sinu ilu Kuiv näonahk

2.

Pärast päikese all veedetud nädalaid januneb näonahk niisutuse järele, kuna selle kaudu on aurustunud üksjagu vett. Esmalt tasub sellist nahka turgutada koorimisega. Leidub naisi, kes seda pigem väldivad, peljates suvejume kiiret kadumist, ent jättes surnud naharakud eemaldamata, ei imendu kuigi hästi ükski kosutav seerum ega kreem. Koorimine aitab lahendada ka ketendamist ning ühtlustada nahatooni.

Kuna näonahk on õhem ja tundlikum kui muud kehapiirkonnad, tasub eelistada hapete (AHA ja BHA) või ensüümidega koorijat teraliste osakestega tootele. AHA-happeid saadakse puuviljadest ja teistest looduslikest allikatest ning need sobivad hästi vananevale, kuivale ja niiskusvaesele nahale.

Sagedamini kasutatakse neist glükoolhapet, vähem piim- ja sidrunhapet. BHA-hape on õlis lahustuv salitsüülhape, mis sobib rohkem rasusele ja suurepoorilisele nahale. Parima tulemuse annab õhtune koorimine, kuna naha taastusprotsessid on öösel kõige intensiivsemad.

Koorimise järel pääseb näoseerum oma tööd tõhusamalt tegema. C-vitamiiniga seerum mõjub nahale iseäranis hästi pärast suve, kuna leevendab hüperpigmentatsiooni, vähendab peente kortsukeste-joonekeste nähtavust ning soodustab kollageeni tootmist.

Lisaks niisutavale päevakreemile võiks nüüd kasutusele võtta ka rikkaliku öökreemi või -maski, mis taastab ja pakub nahale vajalikke toitaineid.

Hea valik on selline, mis sisaldab õlisid ja vitamiine, miks mitte ka hüaluroonhapet, peptiide või taimseid tüvirakuekstrakte. Erilist hoolt vajab õhuke silmaümbruse nahk. Iga kahe-kolme päeva järel võiks nahka kosutada näomaskiga.

Proovi!

Babé kahefaasiline mitsellaarõli (250 ml) 14 €

Proovi!

Avéne A-Oxitive kangasmask (1 tk) 12,10 €

Isdin mitsellaarvesi (400 ml) 15,70 €

Avéne Cleanance seebivaba pesemisgeel ( 200 ml) 14,70 €

Isdin ampullid öiseks koorimiseks (2 ml 10 tk) 24,50 € Jowaé vitamiinirikas taastav niisutav öökreemmask (40 ml) 25,50 €

Ummistunud nahapoorid

3.

Kuna suvel ohtralt kasutatud päikesekaitsekreemid kipuvad lõpuks nahapoore ummistama, võib nahale ka varasemast rohkem vistrikke tekkida.

Siin aitab korralik nahapuhastus. Vahutavad puhastajad eemaldavad efektiivselt rasu ja mustuse ning on ideaalsed ajal, mil nahk kipub rohkem higistama.

Jahedamaga tasub eelistada mitte­ vahutavaid, kreemjaid ja õliga puhastajaid, mis aitavad nahal niiskustasakaalu hoida.

Lisaks hommikule tuleb näonahka puhastada isegi meigivabadel päevadel igal õhtul enne magamaminekut. Nahale kogunenud mustus ja rasu põhjustavad ummistunud poore, kortsukesi ja tuhmi nahka. Nahapuhastusrituaali lõpetuseks võiks nägu värskendada näoveega, mis õrnalt puhastab, niisutab ja tasakaalustab.

SÜGIS 2021 NAERATA

57

sinu ilu

Pigmendilaigud näol

4.

Mida pikemalt päikese käes viibida, seda enam tõuseb melaniin naha pinnale ja nahk pruunistub. Pigmendilaigud tekivad melaniini liigtootmisest.

Kõige sagedamini avalduvad pigmendilaigud otsmikul, põsenukkidel ja ülahuule kohal.

Pigmendilaikude teket soodustavad ka hormoonravimid või antibiootikumid ning mõnes ilutootes sisalduvad säilitus- ja värvained või parfüümid, mis reageerivad UV-kiirgusele.

Pigmenteerunud naha koduseks hoolduseks on loodud valgendavad kreemid, mida tunneb ära selliste märksõnade nagu whitening (valgendav), brightening (klaariks, säravaks muutev) või unifying (jumet ühtlustav). Sageli sisaldavad need kreemid valgendavaid aineid, puuvilja- või piimhappeid, A- või C-vitamiini ning erinevaid taimeekstrakte. Tulemuse tagab vaid regulaarne toodete kasutamine ning samal ajal on päikest mõistlik vältida.

Proovi!

Isdin ampullid pigmendilaikudele ja öiseks koori­ miseks (2 ml 10 tk + 10 tk) 35,50 € BioNike B-Lucent kreem pigmendilaikudele SPF50 (40 ml) 25,50 € BioNike B-Lucent pleegitav ühtlustav kontsentraat (30 ml) 31 €

Elutud juuksed

5.

Proovi!

UV-kiirgus laastab juukseid, kuna nõrgestab nende kaitsekihti ja hävitab juuksekarvas sisalduvat proteiini, mille tagajärjel muutuvad kiharad hapraks ja nõrgaks.

Pleekinud surfarilaka saab taas korda niisutava juuksemaskiga, mis on iseäranis vajalik pikajuukselistele.

Juuksemaski võiks teha kord Klorane juuksemask väga nädalas ning doseerides ei maksa kuivadele juustele Cupuacu koonerdada, näiteks poolpikkadele (150 ml) 26,10 € kiharatele on paras kogus tubli supilusikatäis kosutavat võiet. Et maski Rene Furterer toimet intensiivistada, võib pea ümber Karite Hydra mässida kilest vannimütsi ja käterätiku. niisutav Tingimata tasub nüüd regulaarselt juuksemask juukseotsi kärpida ja vältida juuste kuiva(200 ml) tamist kuuma fööniga.

40,60 €

58

NAERATA SÜGIS 2021

Rene Furterer Karite Hydra niisutav juukse­ kreem (100 ml) 22,65 €

Parkunud käed

6.

Käed reedavad kohe, kelle suvi on möödunud maakodus sõstraid noppides või metsas seeni korjates.

Karedad käed, murdunud küüned ja pigmendilaigud võivad sügise hakul meele mõruks teha, seetõttu tasub näo ja keha eest hoolitsedes ka käsi koorida, maskitada ja kreemitada.

Kuivadele kätele-küüntele annab kosunud ilme igiammune ilunipp – soe õlivann ja puuvillakindad.

Kui õlivann tundub liialt suur mässamine, võib võtta lihtsalt tilgakese õli ning kanda see koos kreemiga kätele ja jätta ööseks kindad kätte. Hästi sobib kookosõli, milles leidub rohkelt antioksüdante.

Kannalõhed ja jalaseen

Proovi!

Babé taastav kätekreem (50 ml) 7,55 € BioNike Proxera toitev kätekreem kuivale nahale (75 ml) 8,90 €

7.

Kõige sagedasemaks kandade lõhenemise põhjuseks on hõõrdumisega tekkiv naha sarvkihi paksenemine, misjärel kaotab nahk oma elastsuse ja tekivadki lõhed. Suvel lahtiseid kingi kandes tekivad kannalõhed kergesti. Ülekaalulistel esineb seda muret sagedamini, kuna surve taldadele on suurem. Hea lahendus on keratolüütilised salitsüülhapet ja uureat sisaldavad salvid, mis lahustavad liigse sarvkihi.

Jalaseen põhjustab taldadel ketendust ning vahel ka naha paksenemist ja lõhesid. Nakkava nahahaiguse võib saada haigestunud inimeselt või soojast ja niiskest keskkonnast. Seenhaigus algab jalgadel tavaliselt neljanda-viienda varba vahelt, nahk hakkab punetama, ketendama ja tekivad lõhed. Haigusel on oht levida kogu labajalale ja varbaküüntele. Raviks võib kasutada antimükootilisi ravimeid apteegi käsimüügist või minna nahaarsti juurde, kes võtab analüüsi ja väljastab sobiva ravimi retsepti.

Proovi!

Babé jalakreem 10% uureaga (100 ml) 17,05 €

Ciccarelli küüneseenevastane geel (7 ml) 23,70 €

Ciccarelli kreem lõhenenud kandadele (75 ml) 7,60 €

hingeabi

Peidetud tunded,

mis piinavad Kes poleks kordki elus püüdnud halva mängu juures teha head nägu või üritanud naljaks keerata olukorda, mil hing pitsitab valust? Me surume negatiivseid emotsioone alla, et jääda viisakaks, näida meeldivana või teeme seda hoopiski hirmust. Mis juhtub, kui me pidevalt oma tundeid peidame ja neid vabaks ei lase?

TEKST: MERLI UUSMAA, holistiline terapeut FOTOD: MARJE KÄRNER, ADOBE STOCK

V

iha, hirm, häbi ja kurbus on neli peamist tunnet, mida inimesed kipuvad kõige enam endas alla suruma. Viha eitavad inimesed tihtipeale ka siis, kui nad tulevad teraapiasse oma muredele lahendust otsima. „Mina ja vihane? Ei! Ma olen nii hea inimene. Ma ei ole küll kellegi peale vihane ja ma ei saa aru, miks minuga nii käitutakse?

Kõik teised on ümberringi nii vihased.“ Selline mõttekäik annab aimu sellest, et inimese sees pulbitseb alla surutud viha, mida ta alateadlikult välja kiirgab. Ümbritsev maailm peegeldab meis toimuvat ja annab mõista, et tuleks endalt küsida: mis minu sees tegelikult toimub?

60

NAERATA SÜGIS 2021

Tunnetest ei räägita

Emotsioonide allasurumine saab alguse sellest, kui maast madalast pole lubatud tundeid tunda. Üks ehe näide tunnete eiramisest: laps kukub ja talle öeldakse: „Mis leidsid maast?“ või „Vaata, siga lendab!“ või „Mehed ei nuta!“ Selmet last lohutada, mõista ja väljendada armastust, juhib täiskasvanu lapse tähelepanu tema tunnetest eemale. Nii tehes ta aga piltlikult pillutab lapse laiali.

Teine näide. Kui laps hakkab kisama või jonnima, sest ta tahab midagi, on ta tegelikult mingis tundes kinni. Vihane, jaurav ja jonniv laps teeb aga lapsevanemale häbi – teised arvavad, et ju on „raske“ laps. Vanemale oleks lihtsam, kui laps lihtsalt alluks.

Piinlikkustundega võideldes aga ei saa hoopis lapsevanemad ise tihtipeale oma emotsioonidega hakkama.

Kui alati on teised ­tähtsamad

Keegi ei taha tunda häbi või näida rumalana. Need pole lood nõukaajast, mil õpetaja käskis pättust teinud lapsel üksinda klassi ees püsti seista ja mõnikord ka teistel klassikaaslastel pahanduse tekitajale häbi-häbi teha. See on juhtum tänapäeva koolist.

Täiskasvanueas võivad taolised emotsionaalsed kogemused väljenduda selles, et inimene tunneb hirmu ja ärevust avaliku esinemise või rääkimise ees. On üsna tavapärane, et algklassides tekkinud hirm eskaleerub 30–40-aastaselt.

Saskia (40) ei suutnud teraapiasse tulles sõna „positiivne“ isegi välja öelda. Vestluse käigus selgus, et tal on uskumus, et ta ei vääri õnne. Naise elu oli olnud raske, sest ta oli juba lapsena

hingeabi laiguliseks. On ka neid, kes ei tunnegi, et midagi oleks valesti, kuid keha on püsiva pinge all.

Mis juhtub, kui pidevalt negatiivseid tundeid alla suruda?

Alustuseks saavad rikutud inimsuhted. Inimene, kes on saanud kuskilt haava, kipub seda välja veritsema teiste peal, kes ei peaks tema viha, häbi või muud maha surutud emotsiooni taluma.

Tihtipeale lendab kaas pealt vales kohas ja siis võib emotsioonidega pahuksis oleval inimesel olla pärast ebamugav. See võiks olla üks väga hea motivatsioon oma tunnetega tegeleda, et hoida häid inimsuhteid ning mitte elada ennast välja oma laste, partneri, töökaaslaste või sõprade peal.

Keha saab kannatada

­ õtnud enda kanda vastutuse v kogu oma perekonna, ka ema ja isa eest. Kõik teised olid alati tähtsamad, alles siis tuli tema.

Mare (45) oli nõus kolleegi eest tema tööülesande ära tegema, kuid pärast lubadust tundis, kuidas enda sees hullusti käärima jäi.

Miks tundis naine selles rahulolematust? Miks ta oleks tegelikult soovinud ei öelda? Võib-olla oli see soovist kedagi päästa või hoopis saada tunnustust ja kiitust selle eest, et ta need asjad ära teeb.

Need näited on sageli esinevad mustrid, mil inimesed oma tegelikud tunded, vajadused ja soovid alla suruvad. Ole viisakas, kannata ära, muidu teised vaatavad ja arvavad sust halvasti (kui sa oma tundeid tunned) – see uskumus saadab paljusid ja jätab inimesesse tundetaaga, et kõik teised on tähtsamad.

Kaas lendab vales kohas pealt

Sageli võivad alla surutud emotsioonid olla inimestes peidus kihiti. Annikal (36) oli suur hirm oma isa ees, kelle käest ta oli saanud lapsepõlves füüsiliselt karistada. Pärast seda, kui ta koos terapeudiga oli tegelenud oma hirmuga, koorus selle tunde alt välja ka viha isa vastu, et too oli temaga niimoodi käitunud.

Ka ärevustunde all võib peituda hirm – kartus eksida, saada eitav vastus või tõrjutud.

Negatiivsed emotsioonid võivad anda endast märku moel või teisel. Teraapias ütlevad inimesed sageli, et tunnevad viha kõhus. Paljudel lõpeb viha hammastes: nad suruvad hambaid kokku, millest läheb kogu keha pingesse. Mõnel hakkavad hirmust käed higistama, teisel läheb nägu ja dekolteepiirkond

Holistiline terapeut Merli Uusmaa tõdeb, et pidevalt alla surutud tunded võivad lõpuks väljenduda füüsilistes vaevustes.

Allasurutud viha nõrgestab pikapeale immuunsust. Samas võib vihal olla ka edasiviiv jõud, mis paneb mõnda inimest hoopis tegutsema. Ah või tema ütles nii, ma näitan talle, mida ma tegelikult suudan. Nii võidki teha endale hoopis midagi suurepärast. Mõni inimene aga kannab pigem elu lõpuni endas viha ja sureb ka selle kätte, aga tunnet vabaks ei lase. See on kurb ja sellega kahjustab ta vaid iseennast.

Pikalt maha surutud emotsioonid kipuvad lõpuks väljenduma kehas – tekivad pea- , kaela- ja seljavalud, lastel kõrvapõletikud ja kurguvalu, mis võib olla märk väljaütlemata sõnadest.

Ka vähk võib olla üks neist haigustest, mida kaua aega ja järjepidevalt endasse surutud tunded tulevad meile näitama.

Paljud naised tulevad teraapiasse seksuaalteemadega, nad ei koge orgasmi või on vahekorrad füüsiliselt valulikud – ka need mured võivad viidata alla surutud tunnetele.

Kõik tunded on lubatud!

Tänapäeval on väga levinud viis peita oma tõelisi tundeid ka võltspostiivsust tootes. Ma olen rõõmus! Mul on kõik kõige paremas korras! Ma olen positiivne!

Taolisi positiivsed sõnumeid võib loomulikult enda toetamiseks ja meeleolu parandamiseks peegli ees iseendale lausuda, sest teatud olukordades need töötavadki väga hästi, kuid nende pideva

SÜGIS 2021 NAERATA

61

hingeabi rakendamise juures on ka ohukohad.

Kui sa ei luba tunda endal emotsioone, mis sinus parasjagu on ja energeetiliselt ennast alla surutud tunnetest ei puhasta, ei kipu ka positiivsed afirmatsioonid tulemust andma. Vastupidi, sa võid teha endale sellega karuteene, sest end positiivsusega pettes lukustad päris tunded oma kehasse. Kõik tunded on lubatud ja meil on vaja need lasta endast läbi.

4 TÕHUSAT TEHNIKAT ­emotsioonide vabastamiseks

1|

Kui tunned, et sinus tõuseb üles viha, kurbus või muu tunne, ütle kõva häälega: „Mina kogen viha (seda tunnet). Sa võid öelda nii näiteks olukorras, kui näiteks lapsed on läinud üle käte ja tunned ärritust. Kui me sel moel oma tundeid teadvustame, lahustuvad need üsna kiiresti.

Ennast hävitada või vabastada?

Inimesed on erinevad ja palju on ka tunnete vabastamise viise.

Kõige esimene samm on teadvustada oma emotsiooni – jah, ma olen vihane; jah, ma olen kurb ja luban seda endale. Alles seejärel on võimalik tunne endast vabastada. Üsna sageli kiputakse aga eirama negatiivseid tundeid nii kaua, kui vähegi saab. Sageli näiteks summutatakse emotsioone söömisega – pole probleemi pakk jäätist või kommi ühekorraga endale sisse ahmida. Mõni avab venipudeli ja kui ühest pudelist ei piisa, siis tuleb teine samuti käiku lasta. Mõni spordib ennastunustavalt. Osa leiab võimaluse narkootikumidega valu peita.

Igaühel on aga valida, kas hakata ennast kogunenud tundeportsu alt vabastama või hävitama.

2|

Hinga emotsioonid endast välja, ära suru neid alla!

Tihtipeale hingavad inimesed pindmiselt või unustavad šoki­ seisundis olles sootuks hingata.

Teadvustades oma tunnet ja hakates sügavalt hingama, hakkab negatiivne emotsioon lahustuma. Öeldakse, et kurbus ja lein on kopsudes, sel juhul on eriti tõhus kasutada hingamist. Hingamis­ harjutusi on palju, kuid sageli piisab, kui teadvustatult hingata sügavalt, kuni alakõhuni 5–10 korda sisse ja välja. Hingamise ajal rakendada ka mõtte jõudu ja öelda: hingan välja kõik selle, mis mulle ei kuulu ja mis minusse ei panusta.

3|

Ütle lahti rõhuvatest tunnetest!

Teraapiasse jõudvad inimesed ütlevad tihtipeale, et nende elust on kadunud õnne- ja rahulolutunne. Nad näevad oma ümber õnnelikke inimesi, aga ise ei tunne seda tunnet. Sageli on nad jäänud oma elus justkui millessegi kinni ja nad ei saa aru, mis toimub. Lihtsalt öeldes – neil on midagi hinge peal.

Positiivsuse ja elurõõmu toob tagasi see, kui tegelda endas peidus olevate negatiivsete emotsioonidega ja need piltlikult enda seest välja rookida.

Viha väljalaskmiseks tasub kuulata, mida keha ütleb. Mõni jõuab tulemuseni, kui peksab patja, teine tahab seda väänata, kolmas röögib ja trambib jalgu.

Lähtudes mõttest, et meri võtab, võib näiteks minna mere äärde

62

NAERATA SÜGIS 2021

kive loopima. Võta maast kivi, kujuta ette, kuidas kogud viha kivi sisse ja viska see röökides endast välja.

Häbi hakkab lahustuma, kui jagada seda mõne inimesega.

Selleks, et endast kurbust välja saada, on täiesti normaalne nutta.

Kui inimene saab negatiivsed energiad (häbi, hirmu, viha, ärevuse vms) kehast ära, kogeb ta kergust, nagu oleks raske seljakoti maha pannud, mõni ka õnnejoovastust. Iseendaga tööd tehes võtavad inimesed vastutuse iseenda heaolu ja õnne eest.

Muusika ja plaksutamine tõstavad inimese sagedust. Kontsertidel käimine, hea muusika kuulamine ja selle rütmis enda liigutamine (hüppa, tantsi) on üks suurepärane viis ennast teadvustamata tervendada. Õpi selgeks üks emotsionaalse vabastamise tehnika – kopu­ tamine. Koputamise tehnika leevendab stressi ja ärevust ning stabiliseerib meeleseisundit.

4|

Kui tunned, et üksi ei saa hakkama, pöördu terapeudi poole. Üks võimalus on regressiooniteraapia, mille käigus tehakse tööd minevikuga, problee­ mide, emotsioonide, käitumis­ mustrite ja hirmu algetega. Jõudes algpõhjusteni, on võimalik muuta elu ja vabaneda ebavajalikust.

elustiil

Elu kui aitsete m e t u k i s met paradiis

TEKST: EVELIN KIVILO-PAAS FOTOD: LAURA STRANDBERG

64

NAERATA SÜGIS 2021

elustiil Angervaksasuhkur lambapiimajogurtisse. Liivmeri-sinep ­majoneesiks. Rohelised leedrimarjad kappariteks. See on K ­ orilase Köögi perenaise Margit Välja kirg – rõõmustada põnevate ­maitsete ja tervistavate taimede iluga neid, kes toitu naudivad.

S

ee aasta on loodus olnud Margitile erakordselt helde. Taimede valik tema kodurannas Salmistul on eriti rikkalik – põdra­ kanep, nõmmliivatee, kadaka­ marjad, kibuvits, hapuoblikad...

Kevadel ­vaevalt peopesasuurune liivmeri-sinep oli augusti alguseks kasvanud võimsaks põõsaks. Kohe mõnuga noppis Margit seda majo­ neesi sisse. Ainult raudrohu korjami­ seks tuli Korilase Köögi perenaisel tänavu veidi oma tavapäraselt teelt kõrvale põrgata. Tugeva mõrkja maitsega, seedimisele ja neerudele tervistavalt mõjuv raudrohi passib ideaalselt taratari sisse metsase maitse lisamiseks. Pune aga on Margiti värske avastus – see kasvab hästi kuivadel niitudel.

Koriluse kirg geenides

Koriluskirg on Margitil tugevalt geenides. Isegi kui ta plaanib vaid tunnikese kodurannas jalutada, metsa- ja mereõhku hingata, on tal koju jõudes pihk taimi täis.

Lapsepõlves veetis Margit kõik suved Lääne-Eestis Nõva kandi maakodus. Kui emal puhkus hak­ kas, pakiti asjad ning maale jõudes tassis ema kõigepealt oma kolm tütart metsa. „Siiani, kui tunnen nõmmliivatee lõhna, kangastuvad mulle niidud ja lambad, vana maa­ kodu,“ sõnab Margit.

Ema korjas peamiselt tavapärast kraami – marju ja seeni – kuid vana­ ema tundis hästi ravimtaimi. „Vana­ emal kuivas maja põhjapoolses toas kogu aeg midagi vihtudena,“ räägib Margit. Tänini tunneb ta ninasõõr­ metes lõhna, mis õhkus vanaema puhvetkapist, kus leidus igasugu tinktuure, leotisi ja kuivatatud ravimtaimi.

Lapsepõlve lihtsad m­aitsed

Ka Margiti huvi toidutegemise vastu pärineb ilmselt lapsepõlvest, mil kodus tehti palju ja hästi süüa. Tõsi, vanaema taimevarud läksid enamasti tee tegemiseks, mitte toiduks, ent hapuoblikasupp oli suviti alati laual, nagu ka pihlakamarjad sügisel.

Toidud, mida ema ja vanaema valmistasid, olid lihtsad ja puhta maitsega – kanasupp, kotletid ja ahjujuurikad, pannkoogid mustikate ja maasikatega, puupliidi ahjus tehtud munapuder. Kanasuppi val­ mistas ema alati, kui keegi hakkas haigeks jääma, ning ikka algusest lõpuni koos korraliku puljongiga.

Pidupäevadega seostub aga alati virvarr vanaema Napoleoni koogi ümber, mis oli üsna põhjalik ette­ võtmine.

Lapsena oli ka Margit ise köögis hakkaja katsetaja ega tahtnud, et keegi teda juhendaks. „Mu esimene kook läks täielikult aia taha, sest panin sellesse liiga palju muna,“ meenutab ta. Eelkõige meeldiski talle teha magustoite, aga ka kuumi juustuleibu ja pitsat, mis sel ajal oli uus ja põnev. Tõsisem huvi toidu­ kultuuri vastu tekkis aga siis, kui Margit asus omaette elama ning läks 16-aastaselt restorani tööle. „Kui kokad olid seal midagi head teinud, siis tahtsin seda kohe järele proovida.“

Korilase hooaeg

Korilase hooaja algus sõltub küll suuresti ilmast, kuid näiteks üle­ möödunud aastal noppis Margit esi­ mesed tillukesed karulaugukolded märtsi keskpaigas ning sel aastal olid 8. aprillil toidulaual pujuvõrsed ja kukehari, seejärel juba nõgesed, võililled, naadipojukesed.

Kui sügis on soe, käib Margit korjel veel oktoobri lõpuski. „Neid taimi, mis jõuavad minu potti ja taldrikule, võiks tegelikult hoopis rohkem olla,“ tõdeb ta. „Mõned tai­ med lihtsalt ei kasva mu lähedal.“ Taimi, mida ta toidus kasutanud on, võib olla umbes saja ringis.

Toidu valmistamisel lähtub Korilase Köögi perenaine paljuski hooajast. Sügisel on laual seened, lemmikuteks sirmikud ja puravikud, aga ka laialt levinud männiriisikad, mida tema emagi lapsepõlves palju korjas ja marineeris. Ja muidugi marjad – pohlad, jõhvikad, põld­ marjad, kibuvitsmarjad, kukemar­ jad, kukerpuumarjad, pihlakad ja leedrimarjad. Leeder on taim, mida

Margit kasutab läbi kevade ja suve sügiseni välja. Kevadel saab leedriõitest teha siirupit, suvel võib noppida rohelisi marju, millest val­ mistada „hullult häid“ kappareid.

Sügisel aga on noppimiseks valmis leedrimarjad, millest teha želeed, moosi, marmelaadi. „Leeder kas­ vab põhiliselt Lääne-Eestis ja ma olen arvestanud, et selle järele tuleb sõita,“ sõnab Margit.

SÜGIS 2021 NAERATA

65

elustiil Lauguliste järel käib Margit aga Topu kandis. Rohu- ja metsalaugu hooaeg algab kevadel, kuid hilissuvel saab veel korjata seemneid, mis on eriti mõnusad röstitult.

Värskelt ja lähedalt

Margit viilutab hapusaia ja õhkab: „Ma võiksingi terve suve vist nii elada, et söön Eesti tomatit, võid ja hapusaia. Selle maitse on liht­ salt nii hea!“ Korilase hingega naisele on tähtis, et tooraine on kasvanud kodukoha lähedal – see annab toi­ dule nii palju väärtust juurde, kui see on värske, ja teada, kus ning millise hoole all see on kasvanud.

Nii tulevadki Margiti peet ja kaalikas naabertalust ning tema viimase aja suurim lemmik – meri­ lõhe – kodust mõneteistkümne kilomeetri kaugusel elava kala­ mehe käest. Margiti unistus on ka ise kunagi oma põldu pidada. „Kindlasti tahaksin ma proovida seal kasvatada apteegitilli,“ lau­ sub Margit.

Süües tunnetab oma keha

Maitse on Margiti jaoks puhta ja värske tooraine kõrval teine olu­ line komponent toidus. Tervislik toit sünnib rohketest viljadest ja maitseürtidest, kuid kalorite peale ta toitu tehes ei mõtle. „Kui toi­ dus käib või, siis ma panen seda ikkagi lahkelt,“ ütleb Margit.

Söömise juures on Margiti arvates tähtsaim tasakaal. „Söön kõike ja tasakaalustatult ega kaldu äärmustesse. Tunnetan oma keha, mis talle meeldib ja mis mitte ning kuidas ma midagi süües ennast tunnen,“ selgitab ta. „Ma ei piira ennast, aga ma ei söö ka kunagi üle, vaid tunnetan, millal on küll,“ sõnab ta. Liha juurde kuulub pigem hunnik sala­ tit kui kartul ning magus amps on pigem väike kui suur.

Tal on kindlad toidukorrad: hommik, lõuna ja õhtu. Ent töö­ päeviti, kui on tarvis valmistada ette mõni pidulaud, kipub endal söömine meelest minema. „Ma tean, et see pole tervislik ja peaksin võtma endale söömiseks pausi.“ Margit arvab, et komme on tal ajast, kui ta ettekandjana töötas ega saanud kunagi süüa siis, kui tahtis või oli söögiaeg. „See oli suur põhjus, miks ma

66

NAERATA SÜGIS 2021

tahtsin ettekandjatöölt ära tulla, sest ma tahtsin normaalselt süüa,“ naerab ta.

Söömisel abiks talu­ pojamõistus

Toitumistrendid, olgu veganlus, toor- või paleotoitumine, tun­ duvad Margitile äärmuslikud ja tekitavad pigem stressi.

Kui Margit sai 11 aastat tagasi esimese lapse, hakkas ta põhjalikumalt mõtlema sellele, mida ta sööb. „Mida rohkem ma poes toiduainepakkide etikette uurisin, seda enam tekkis mul tunne: appi, ma ei saa mitte midagi süüa,“ meenutab ta.

Lõpuks tuli talle appi aga terve talupojamõistus. „Tuleb süüa seda, mis sulle sobib. Ja mõnele ei sobigi teatud toiduainegrupid ning siis ongi tark need menüüst välja jätta.“ Ainus, mida Margit ise püüab toidus võimalikult vähe kasutada, on valge suhkur. Hiljuti leidis ta sellele alternatiiviks kasesuhkru. „See aga ei tähenda, et jätan teinekord söömata väikese tüki kooki, kus see sees on,“ lisab ta.

Pole ühtegi asja, mis Margitile ei maitseks või ei meeldiks. Ainult halvasti tehtud või rikutud toitu on keeruline süüa.

Taimetarkusest ei saa küll

Oma korjatud ravimtaimi, nagu ka seeni ja kukerpuumarju, Margit kuivatab – maal pliidi kohal ripub alati midagi niidi otsas. Marjad ja viljad ta aga põhiliselt külmutab või keedab moosiks. Sel sügisel tahab Margit ette võtta ka hapendamise ja soolamise.

Korjeretked mõjuvad Margitile nagu jooga, see on hea aeg end maha laadida. „Mu aju täiesti puh­ kab ja ma mõtlengi siis ainult sel­ lele, mida ma parasjagu kasvamas näen või mis on kuskilt tulemas.

Nii tore on avastada – taimemaailm on nii suur ja sellest on nii palju õppida,“ sõnab ta.

Korilase Köögi catering’i-tee­ nuse pakkumise kõrvalt valmistab Margit ette ka oma esimest retsep­ tiraamatut toidust ja metsikutest taimedest. Tema teeb toidud, tai­ metark Maret Allikas korjab taimi ja selgitab lahti taimede tervistavad omadused ja fotograaf Hele-Mai Alamaa pildistab. Raamat ilmub järgmisel kevadel, kui koriluse hoo­ aeg taas uue hoo sisse saab. Vahe­ pealsel talveajal laseb korilasehing käiku maitseõlid ja -soolad.

tervislik toit

Vägi ja maitsed –

südamega tehtud toidud Angervaks, raudrohi, kibuvits, rohulauk, pune – seda Eestimaa väekate taimede nimekirja, millega toitu kirgastada, võiks jätkata veel ja veel.

Täna on pjedestaalil nemad, ja usu, see maitseretk tuleb põnev ja tervistav.

RETSEPTID: MARGIT VÄLJA, Korilase Köök FOTOD: LAURA STRANDBERG

Imeliseks eelroaks

Hapusai karamelliseeritud punase sibula, kibuvitsa, pecorello juustu ja nõmm-liivateega KARAMELLISEERITUD SIBUL JA KIBUVITS peotäis kibuvitsamarju 1 keskmine punane sibul 1 sl oliiviõli 2 sl palsamiäädikat näpuotsatäis soola 3 sl mett 2 viilu hapusaia väike peotäis nõmm-liivateed 100 g pecorello juustu

68

NAERATA SÜGIS 2021

Lõika kibuvitsamarjad pooleks ja puhasta seemnetest. Lõika sibul sektoriteks, aseta ahjuvormi ja sega õliga. Küpseta 200 kraadi juures umbes 20 minutit. Lisa suhkur, sool, palsamiäädikas ja sega.

Küpseta veel 10 minutit. Võta vorm ahjust välja ja lase jahtuda.

Rösti hapusaia viilud ahjus, laota neile jahtunud kibuvits ja sibul, pecorello juust.

Puista peale iluks ja mõnusaks mekiks nõmmliivateed.

KIBUVITSAMARJAD on suurepärased karotiini, mineraalide ja C-vitamiini allikad.

Parim aeg nende noppimiseks on september. Hea kurgule ja limaskestadele.

tervislik toit

Hõrguks eelroaks

Lambaliha tartar loodusürtide ja liiv-merisinepi majoneesiga 200 g lamba siseileed 1 väike šalottsibul 1 tl kadakamarju 0,5 tl punet 0,5 tl kuivatatud raudrohu õisi 1 tl rohulaugu seemneid 1 sl oliiviõli 0,5 tl soola 0,5 tl jahvatatud pipart LIIV-MERISINEPI MAJONEES 1 mahemuna 1 dl viinamarjaseemneõli 1 sl sidrunimahla näpuotsatäis soola peotäis hakitud liiv-merisinepit Pane terve muna saumiksri kannu, vala peale õli, lisa maitseained, sidrunimahl ja liiv-merisinep. Alusta saumiksriga vahustamist põhjast, kui segu hakkab emulgeeruma, tõsta miksrit ülespoole.

Mikserda läbi ja majonees ongi valmis!

Tartari jaoks haki liha väikesteks kuubikuteks, lisa peeneks hakitud sibul, õli, ürdid ja maitseained. Sega ja serveeri liiivmerisinepi majoneesi ja krõbeda hapusaiaga.

RAUDROHU ürdis sisalduvad eeterlikud õlid astuvad vastu viirustele, bakteritele ja seentele. Hea seedimise turgutamiseks.

Rohulauk sisaldab rikkalikult C-vitamiini. Rahvameditsiinis on selle abil hävitatud pisikuid.

Kadakamarjad on eriti head külmetushaiguste ajal, kuna need võitlevad põletike ja mikroobidega.

SÜGIS 2021 NAERATA

69

tervislik toit

Lambapiima jogurt angervaksasuhkru, põldmarjade ja röstitud sarapuupähklitega 350 g lambapiima jogurtit 2 sl angervaksasuhkrut 4 sl hakitud ja röstitud sarapuupähkleid peotäis põldmarju kaunistuseks kibuvitsaõielehti ANGERVAKSASUHKUR 1 dl suhkrut (valge suhkru asemel võib kasutada ka kasesuhkrut) peotäis kuivatatud angervaksa Uhmerda suhkur angervaksaga ja hoiusta seda kinnises klaaspurgis.

Sega jogurt angervaksasuhkruga ja aseta serveerimiskaussi. Rösti pannil terved või purustatud sarapuupähklid.

Terved pähklid purusta. Lisa jogurtile põldmarjad, röstitud pähklid ja kaunista kausike kibuvitsaõitega.

söögiks u k i m m o h i Terv d o o isliku m t u u ks ja ANGERVAKSA peetakse tõeliseks väega ravimtaimeks.

Rahvameditsiinis on angervaksa kasutatud närvilisuse, reuma, krampide, kõhuvalu ja palaviku korral.

70

NAERATA SÜGIS 2021

ristsõna

Võida Apothekalt kingitusi!

Eelmise numbri ristsõna õige vastus oli “unerohu võtmise aeg”.

Auhinna võitsid Irina Sarapuu Kärdlast, Sven Saun Tallinnast, Hillike Aljas Kose-Uuemõisast, Riina Ait Lihulast.

72

NAERATA SÜGIS 2021

Seekord on auhinnaks kolm Babé ilutoodete komplekti, kuhu kuuluvad niisutav ja toitev kreem, taastav huulekreem, vedel õliseep, taastav ihupiim ja kätekreem.

Vastused palume saata 10. novembriks aadressile vastus@apotheka.ee või Apteekide Koostöö AS, Naerata toimetus, Aardla 13, 50112 Tartu.

5 küsimust

TERVIST tuleb kaitsta

Jõhvi Jewe keskuse apteegi proviisor Ivan Bevz usub, et tervis antakse meile sündides ja sealt edasi on meil tarvis seda lihtsalt kaitsta.

KÜSIS: EVELIN KIVILO-PAAS l FOTOD: ERAKOGU

1|

Miks valisid apteekriameti?

Mulle on juba lapsest saati meeldinud apteegid.

Need lõhnasid minu jaoks maitsvalt ja ma tundsin huvi igasuguste karbikeste ja pudelikeste vastu, mida seal leidus.

Eriti hästi on mul meeles, kuidas vanaema ostis mulle apteegist Pertussiini (tuntud köhasiirup – toim).

2|

Mida on vaja selleks, et olla hea apteeker?

Et saada heaks proviisoriks, tuleb pärast kooli lõpetamist iga päev edasi õppida. Ei tasu olla liialt enesekindel ja arvata, et tead kohe kõike. Mina ­näiteks loen enesetäienduseks regulaarselt profes­ sionaalseid ajakirju. Samuti peab hea apteeker oskama end asetada patsiendi olukorda, mõistma tema vajadusi ja aitama.

Proviisoritöö on huvitav ja külastajate tänusõnad teevad meele rõõmsaks.

3|

 Ivan kogub energiat värskes õhus liiku­des ja taastab end puutööd tehes.

Kust ammutad jõudu ja energiat?

Ma usun Jumalasse ja ammutan temast jõudu ja energiat. Ma arvan, et tervis antakse meile sündi­ des ja meil on tarvis seda lihtsalt kaitsta.

Vabal ajal meeldib mulle sõprade ja sugulastega kohtuda, kinos või looduses käia, lõbutseda.

4|

Mida teed selleks, et püsida terve ja ­rõõmus?

Teen iga päev harjutusi. Jooksen regulaarselt ja teen trenni, milles kombineerin jooksmist ja üldfüüsi­ lisi harjutusi, nagu kükid ja surumised. Harrastan crossfit’i, milleks kasutan Freeleticsi rakendust.

Pärast seda treeningut tunnen end energilise ja õnnelikuna. Kord nädalas mängin ka jalgpalli.

Hoian oma tervist sellega, et vaktsineerin end õigel ajal, jälgin oma hügieeni, söön tervislikku toitu ning hoian töö ja puhkuse tasakaalus.

Sügiseti käin mõnikord hea enesetunde saa­ miseks kontrastduši all.

Apteegitoodetest armastan üle kõige mandliõli, mis sobib hästi massaažiks ja naha niisutamiseks.

Juuste hooldamiseks kasutan ka apteegišampoone ja -palsameid. Üks minu lemmikbrände on BioNike.

74

NAERATA SÜGIS 2021

 Tervist aitab hoida see, kui töö ja puhkus on tasakaalus.

4|

Mida soovitad ajakirja lugejatele, et säilitada head vaimset ja füüsilist tervist?

Tehke paus, hingake sügavalt sisse ja välja, vaadake olukorda väljastpoolt ja mõistke, et elu läheb edasi.

Pärast ööd tuleb päev ja pärast päeva saabub öö.

Kõik möödub! Hinnake ja armastage sõpru ja oma perekonda.

2=3

Soodsaim toode TASUTA.

TO I D U L I S A N D

TO I D U L I S A N D

A. D3-vitamiini tilgad alates 2. elunädalast 10 ml

A. multivitamiin mineraalidega A-Z tabletid 90 tk

TO I D U L I S A N D

A. Lacto Forte piimhappebakerite ja inuliiniga kapslid 20 tk Kõik kampaaniatooted leiad apotheka.ee Tootevalik võib apteegiti erineda.

Kampaania kehtib 1.08.-30.09.2021.

Valutab?

Valuvaigistav.

Põletikuvastane.

Palavikku alandav.

Ibumetin (ibuprofeen 400 mg) Käsimüügiravim.

Näidustus: Nõrk kuni mõõdukas valu. Valulik menstruatsioon. Palavik.

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga. Takeda Pharma AS, Jaama 55b, 63308 Põlva.

EE/IBP/0617/0002a