1 minute read

Stopp, põrguvalus PODAGRA!

„Räägitakse, et kes on korra kogenud podagrahoogu, see seda tõenäoliselt ei unusta,“ tõdeb Apotheka proviisor Annika Toobal . Kust selline äkiline põrguvalu tuleb ning kuidas seda taltsutada?

TEKST: SIGRID PAAVLE l FOTOD: ERAKOGU, ADOBE STOCK l ILLUSTRATSIOON: ADOBE STOCK

Podagrat peetakse üheks valusaimaks liigesehaiguseks. Haiguse nimi tuleneb kreekakeelsetest sõnadest podos (jalg) ja agra (tabamine). „Podagra on teatud tüüpi artriit, mis põhjustab äkilist ja tugevat liigesevalu enamasti just suurvarba­pöialiigeses,“ sõnab Annika Toobal. „See võib kaduda või ikka ja jälle tagasi tulla.“

Podagra tekke peamine riskitegur on uraatide (kusihappe soolad) sisalduse suurenemine veres ehk hüperurikeemia. Podagra areneb siiski välja vaid umbes veerandil hüperurikeemiaga inimestest.

Haigus tekib, kui kusihappe väljutamine neerude kaudu on häiritud ja kusihappe soolad (uraadid) kogunevad verre nii, et need hakkavad ladestuma kristallidena inimese kudedesse, näiteks liigeseõõnde. „Need kristallid põhjustavad liigeses äkilise põletikureaktsiooni, mis avaldub liigese turse, punetuse ja valuna,“ selgitab proviisor. Sageli on see haigus krooniline ja sel juhul korduvad tõveatakid kaks või enam korda aastas.

Podagrat võid kahtlustada, kui...

... NÄILISELT TÄIE TERVISE

JUURES tekib öösel või varahommikul suurvarba liigeses järsult äge valu, äärmine hellus, turse, kuumustunne. Põletikutunnused, nagu valu, turse ja punetus saavutavad maksimumi tavaliselt 6–24 tunni jooksul ja taanduvad üldiselt mõne päeva kuni mitme nädala jooksul, isegi kui neid ei ravita.

... LIIGESE LIIGUTAMISEL on tuikav või põletav valu.

... KUI PÕLETIKUST on haaratud lisaks mõni teine jala- või sõrmeliiges, võivad tekkida ka palavik ja külmavärinad ning üldine halb enesetunne.

Rohkem meeste häda

Podagrat esineb sagedamini meestel, kuna neil on organismis loomupäraselt rohkem kusihapet. Haigestutakse tavaliselt 40–50 aasta vanuselt. Riskitegurid on ka geneetiline eelsoodumus ja kaasuvad haigused. Naistel suureneb haigestumise risk menopausi tõttu, kui väheneb östrogeenide tase. „Naissuguhormoon östrogeen kaitseb naisi ning soodustab kusihappe väljutamist uriiniga,“ lisab Annika Toobal. Arenenud riikides esineb podagrat umbes 20%­l meestest ja 3%­l naistest.

Haiguse avaldumise taga võib olla ka krooniline neeruhaigus, osteoartriit või 2. tüüpi diabeet või teatud ravimite tarvitamine, näiteks uraaditaset veres mõjutavad ravimid, nagu diureetikumid või väikeses annuses atsetüülsalitsüülhape.

Valusa tõve tekkimist võivad soodustada ka rasvumine, ülesöömine või pikaajaline paastumine, suurte alkoholikoguste (eriti õlle, viski, džinni, viina ning rummi ja muude kangete alkohoolsete jookide) sage tarvitamine ning puriinirikka toiduga, näiteks liha ja mereandidega liialdamine. Kõigest eelnevast tulenev kõrge kolesteroolitase on samuti suur risk.

Podagra on haigus, mida on võimalik ennetada ja kontrolli all hoida elustiiliga ja toitumissoovitustest kinni pidades. Proviisor Annika Toobal rõhutab, et kuna kolmandik puriinidest saadakse toiduga, on podagra ärahoidmisel ja ohjeldamisel oluline roll puriinivaesel dieedil. „Puriinid on lämmastikku sisaldavad looduslikud orgaanilised ained, mille ainevahetuse lõpp­produkt on kusihape,“ selgitab ta. „Lisaks on tähtis saavutada tervislik kehakaal ning vältima peaks nälgimist ja kiireid dieete.“

Õige ravi on võtmetähtsusega

Kui ilmnevad podagrale viitavad sümptomid, tuleb esimesel võimalusel helistada perearstile. Tema teeb vajaliku haiguse diagnoosimiseks, määrab ägeda podagrahoo valuravi, annab dieedisoovitused ja kirjutab välja kusihappe taset alandava ravimi. Vajadusel suunab perearst edasi reumatoloogi vastuvõtule.

„Ilma ravita võivad podagraga

This article is from: