1. Ristatakse mõõgad Daniel tõstis binokli silmade juurde ning sõber Tom tegi tema kõrval sedasama. Danieli binokkel, mida ema kasutas, uurimaks nende söögimajakeses käivaid linde, oli pisike. Tomil seevastu oli isa välibinokkel – sõjaväe oma ja kobakas. Aga mäetipust paistis neile mõlemale kõik nagu peo peal. Siit ülalt avanes vaade Pelhami talu ümber laiuvatele rohumaadele, mis olid nüüd muudetud tõeliseks võtteplatsiks. See oli vaieldamatult parim koht, kust kõike toimuvat jälgida.
„Vaata,“ ütles Daniel Tomile, „nad rivistavad kõik hobused üles.“ „Äge. Täpselt nagu päris. Näed neid raudrüüs tüüpe? Aga mis asjad need valged seal on – kaamerate juures?“ küsis Tom. Daniel libistas pilgu hobuse seljas istuvatelt näitlejatelt kõrvale – sinna, kus seisis üks suur kaamera. Kahel pool seda võis näha midagi hiigelsuurte valgete palakate taolist, mis meenutasid rippuvaid purjeid. „Ei oska öelda. Näevad välja nagu … võib-olla püüavad need valgust?“
— 7 —