A A ja O Kreeka tähestiku esimene ¯ N eestikeelses uues testamendis on ( Ċ ( raamatus traditsiooniliselt tþlgitud L V+ -M M \S _;;M :<`J ʳ Keegi vþi miski äärmiselt tähtis.
Aabrahami sßli Kui vaene Laatsarus suri, siis „inglid kandsid ta Ĩ S _* :?M ;;`J ʳ Taevase rahu paik, paradiis. Aadam . ¯ M ( last. # M Aadama kßljeluust, elasid Eedeni aias ĨĨ Ĩ M madu ahvatles Eevat maitsma hea ja kurja tundmise puu # Aadama seda proovima. Karis ( # ¯ ¯¯ edaspidi „oma palge higis ... leiba ĂĂ S #
Aabel vt Kain ja Aabel Aabraham (Aabram) Iisraeli rahva esiisa vanas testamendis, kelle ¯ ( ) nanimaa igaveseks omandiks. Aabrahamiga sþlmitud lepingu märgiks sai poeglaste ßmberlþikamine. Vt ka tþotatud maa.
Michelangelo. Aadama loomine. Osa Sixtuse kabeli lae freskost. U 1512.
10
tooma. Viited Aadamale on sagedasti seotud tema pattulangemi # tud „pärispatuga“. Vt ka pale higisN elupuu.
aasid ( 1 mßtoloogias. Aaside hulka kuulusid Odin, Thor, Baldr, Loki, 2ĨĨ M E BragiM 4 M &Ă M - & M &ĂĂ M - 4 J 4 Frigg, Fenrir, vaanid.
Aadama kßljeluu „Siis ( ( N Ċ Ĩ Ĩ J ( ( ( Ĩ E luu, mille ta inimesest oli vþtnud, Ċ J ( Aadam ßtles: „See on nßßd luu \SS _: Mo 2, 21–23) See lþik piiblist pani kunagi aluse laialt levinud arusaamale, et meestel on ßks ribi vähem J ʳ , J
Abadoon SĂźgavuse ingel (vt inglid), koletute mĂźrgiste rohutirt ( raamatus (9, 11). abdeeralased e abderiidid AntiikKreeka linna Abdera elanikud, kelle väidetav rumalus andis ateen J & innustust saanud mitmed rahvapärimused „lollidekĂźladest“ (Gotham, % M ) `J
Aaron ( ' Ĩ E preestriks valitu, Moosese Mirjami vend. Oli Moosese abimeheks Iisraeli rahva vabastamisel Egip Ċ J 2 Ċ M mille need samuti olid muutnud madudeks (2 Mo 7, 8–12). Kui Mooses oli ära Siinai mäel, valmistas Aaron kuldvasikaJ ( + tþotatud maale, sest nad olid tema sþnas kahelnud. Vt ka Egiptuse nuhtlus.
Abednego vt Sadrak, Meesak ja Abednego AbĂŠlard ja HĂŠloĂŻse [abela:r, eloi:z] . ĂŒ _:9@BG::=;` M J 2 ÄŠ ÂŻ lähenemist teoloogias (enne ÄŠ M ` kuga korduvalt pahuksisse dogmade vabameelse tĂľlgendamise pärast. Tema rahvalik tuntus pĂľhi &ĂŒ É? R M . ( Ĩ J &ĂŒ É? Ĩ ĂŒ M ÂŻ J )
Aasgardr Skandinaavia mĂźtoloogias aaside M J Oli maaga Ăźhenduses BifrĂśsti, vikerkaare kaudu.
11
A
tuli, laskis kanoonik AbĂŠlardi kast ÄŠ ÄŠ J &
M :A:@M ¯¯ Ĩ Ĩ hauda. Säilinud on nende omava J
kreeka mĂźtoloogia surnuteriigi ÄŠ J
lapsepĂľlves Styxi ÄŠ dis ema teda kannast, seetĂľttu ei ÄŠ ÄŠ ÂŻ J 2 ÂŻ tabas Paris J Ęł Kellegi v millegi eriti Ăľrn koht.
pärast pikki rännakuid Itaalias, kus M ¯ Ĩ J * Ĩ * ¯ Ċ J 2 ( sest väitis end pþlvnevat Rooma ( Ċ M (eneaadide) esiisaks. Vergilius ßlistab temas nimelt roomalikeks peetud väärtusi nagu kohusetund J Vt ka Dido.
Adonis [ado:nis] VĂľluv nooruk, kel ÂŻ ÂŻ Aphrodite kel, kus teda rĂźndas haavatud metskult. Kohast, kus Adonise veri tasid, vĂľrsus valge lill, anemoon e adoonis. Kaunis noormees. Vt ka Myrrha.
abrakadabra Kabalistlik vþlusþna, heebrea keele sþnade ab (’Isa’), ben _R. R` ruakh akadť (’Pßha Vaim’) algustähtedest. Pärgamenditßkile ĂĂ tuna usuti sellest abi olevat kþhu Ċ M M ¯ J ʳ matu kþne vþi tekst, mþttetus. Vt ka kabala. Absalom Kuningas Taaveti vþimuahne poeg, isa lemmik, kes viimase ¯ Ċ Ċ ( 2 mata tapeti. Tþrksa, ent armasta 2 katsumus: „Siis läks kuningas ... Ĩ ¯ J ( minnes ta rääkis nþnda: „Mu poeg Absalom, mu poeg, mu poeg Absa \ - \ M M \SS (2 Sa 19, 1)
Wilhelm Wandschneider. Achilleus. 1909.
Achates [ahha:tes] Vergiliuse „Aeneises“ Aenease ustav sĂľber J Ęł 1Ĩ ÄŠ M E raad.
Achilleus [ah’hilleus] Peleuse, mßrmidoonide M Thetise poeg, kreeklaste peakangelane Trooja sþjasJ 2Ĩ Ċ Ċ pealik Agamemnoniga tþmbus Achilleus vþitlusest kþrvale, kuni Ċ PatrokloseJ 1 ¯ Achil Ċ ¯ M Ċ Ċ Ċ Ċ Hektori. & 2 Parise noolest.
Acheron a
b 1 ¯ Ċ M Ĩ Hadese,
Achilleuse kand Kangelase ainus haavatav koht oli tema kand. Poega
12
Afrodite vt Aphrodite Agamemnon [aga’memnon] Mßkeene kuningas, Atreuse poeg, Menelaose vend, Klytaimestra kaasa ning Orestese, Elektra Iphigeneia N Ċ ¯ 2 J M kus kreeklaste laevastik tuulevaikuse tþttu seisis, ohverdas Aga Kalchase soovitusel Artemisele oma noore tßtre ' Ĩ oma naise lepitamatu vihkamise. .¯ Ċ ¯ ) Aigisthos Agamemnoni pidulauas. Isa surma eest tasusid omakorda kätte - Elektra. Tema Ĩ ¯ 1 ĂĂ tes. Vt ka Trooja sþda.
adooniseaed Kiiresti närbuvad potililled vĂľi ka lillenäitus. Adonise auks peetud suviseks pĂźhaks kas rohelisi taimi, mis pärast minema J Ęł *Ĩ J Adrammelek _ ` Ćž Ĩ M dati lapsi (2 Ku 17, 31). TĂľenäoli ÂŻ 1 (Sefarvaimis). aeg sĂźndida ja aeg surra vt igal asjal oma aeg Aeneas _ ` aÂŻL b 2 sĂľdalane, Anchisese Aphrodite J # & „Iliases“, on aga peategelaseks Vergiliuse poeemis „Aeneis“. PĂľgeneb ÄŠ 2
Agatha, pßha a L b <J 1 lias elanud märter, kellel piinamise käigus olevat ära lþigatud rinnad.
13
A
Ahasveros (Ahasveerus) Selle nime all esineb vanas testamendis Estri # .¯ Xerxes I (485–465 eKr), Estri abikaasa. Taanieli raamatu Ahasveros (Tn 9, 1) on tänini identifitseerimata. Vt ka Igavene Juut.
1 Ċ tis sageli vaagnaga, millel on kaks naiserinda. Pärast Agatha surma olevat Catania linnarahval vulkaa Ċ tada laava vool Agatha loori abil. Agatha on ammede kaitsepßhak, tema mälestuspäeva tähistatakse 5. veebruaril.
Ahriman _ + ` . masdaistlikus usundis.
Aglaia a R b Ćž graatsiastJ & _@J ) ` ÂŻ dab ta olevat olnud Hephaistose abikaasa, ehkki hilisemad allikad Ä‚Ä‚ hoopis Aphroditet.
Ahura Mazda vt Ormuzd Aias _ M ` ) ÄŠ lane Trooja sĂľjas, keda „Iliases“ nimetatakse Achilleuse ÂŻ laste leeris. Samas oli Aias Ăźsna ÄŠ ÂŻÂŻ selt uhke. Kaotanud langenud Achilleuse relvade pärast peetud vĂľistluse Odysseusele, hullus J & ÄŠ tas häbi pärast enesetapu. Peategelane Sophoklese samanimeli Ä‚Ä‚ J & V- Ĩ seias“ esineb teinegi selle nimega kreeka kangelane, kelle koduteel uputab Poseidon kättemaksuks Kassandra häbistamise eest (nn väike Aias).
Agnes, pßha <J 0 pßhak. Pärimuse kohaselt pßhendus kolmeteistkßmneaastasena 0 J &¯ Ċ M Ĩ pikaks kasvanud (teistel andmetel olevat talle taevast heidetud hþbedane rßß). Kui teda tuleriidal hukata taheti, ei teinud leegid talle ¯ ¯ J ) takse Agnest sageli koos puhtuse sßmboli tallega. Tema mälestus ¯ ;:J J Agni India mßtoloogias ßks vane M M M J
Aiolos (lad Aeolus) Mßßtilisel Aioolia saarel elanud tuultekuningas, kes Odysseuse 2 lasele nahkpauna suletud vastassuunalised tuuled, et hþlbustada ¯ Ċ J
Aguri soov „Vaesust ega rikkust ära JS _Ć <9M A`J
14
saarteks nimetati varem Sitsiiliast kirdes asuvat saarterĂźhma, praeguse nimega Lipari saari.
( JJJ 2 M JS _( :M :G>` Kreeka mþistel logos (’sþna’, ’kþne’, ’mþistus’) on antiikfilosoofias J & ¯ tas see korra vþi seaduspärasuse J 1 Ċ Ċ Ċ M Ċ Ċ J . _ filosoof, Kristuse kaasaegne) käsi ( M ( saavad tunnetatavaks inimesele. Eespool toodud lþigus evangeeliumist seab apostel Johannes Philonile vastu väite, et logos ( M _( :M :=`M 1Ċ ) M ¯ ¯ ¯ ( messiast. Selles tähenduses Sþna ei ¯ V Ċ SM ( ¯ Ċ Ĩ E J
Aktaion [ak’taion] Kreeka pärimuse ¯ Ĩ M ¯ Ĩ Artemist, J 4 M ¯ lþhki rebisid. Aktion Neem Kreeka läänerannikul, kus Octavianuse, hilisema Rooma keisri Augustuse laevastik 2. septembril aastal 31 eKr purus + Kleopatra Ĩ Ċ J ʳ .ĂĂ tähtsusega lßßasaamine. Aladin _ M E ` ƞ V2 Ĩ ĂĂS des, kes imeväelise kalliskivi (varasemates, Antoine Gallandi prantsuskeelsel mugandusel pþhineva Ċ V S` kokku suure varanduse.
Ali Baba . V2 Ĩ Ä‚Ä‚S V Ĩ mend rÜÜvlit“, mis on Euroopas tuntuks saanud eelkĂľige prants % :AJ ÂŻ nevas mugandatud variandis. Satub ÄŠ ÄŠ V1 M \SM ÄŠ ÂŻÂŻ ÂŻ koopasse.
Alastor a R b + konnaga seotud paha vaim antiik Ĩ M eksimuste pärast. Kasutatud ka Ăźhena Zeusi tiitlitest. Alberich [alberihh] Päkapikkude kuningas germaani muistendites. Esineb „Nibelungide laulus“ Siegfriedi J
Alkestis [al’kestis] Peliase tßtar, Tessaalia kuninga Admetose naine. Moirad nþustuvad Admetose elu-
alguses oli sþna „Alguses oli Sþna, 1Ċ ( M 1Ċ
15
A
lþnga pikendama, kui keegi on nþus surema tema eest. Kui palve tagasi lßkkavad, ohverdab ennast tema kaasa, kelle vägilane Herakles ¯ Hadesest maa peale tagasi toob. Alkestis on peategelane Euripidese samanimelises tragÜÜdias. Tema nimest on saanud ennastsalgavuse sßmbol.
Ometi ei vabanenud tĂźtarlaps ka siis armunust, kes voogudeks muu ÂŻ ÂŻ J ) ÄŠ puukauss kerkivat alati pinnale Arethusa allikas. Amadis :<J ÂŻ hispaania rßßtliromaani (esimene ÂŻ ÂŻ G. O. de Montalvo „AmadĂs de % SM :>9A` M 5 . R vĂźrstitari Elizena poeg, orvuna Ăźleskasvanud vapper „lĂľvirßßtel“, M M pärast pikki seiklusi vĂľidab armas - Ĩ ÂŻ J - Don Quijote armastatumaid ees ! E J
Alkyone _& M ` [alkßo:ne] Tuultekuninga Aiolose tßtar, Keyxi kaasa, kes nägi unes, et mees on merel tormiga uppu J (¯ ta rannalt mehe surnukeha. Kui ta leinates merre viskus, muutsid
¯ ) ¯¯ J ' pÜÜripäeva eel on seitse päeva, N ¯¯ J , ¯ nimetatakse Alkyone päevadeks v Alkyoniks.
Amaimon a R b ƞ M pþrgu J 2 Ĩ oli Asmod. Vt ka Asasel, Luutsifer. Amaltheia [amal’teia] 1) Kreeka ¯ ¯ nßmf, kes toitis Kronose eest peidetud imikueas Zeusi Kreeta saarel kitsepiimaga. 2¯ talle kßllusesarve. 2) Rooma pärimuse kohaselt Kyme sibßll, kellelt Tarquinius II olevat saanud sibßlliraamatud.
Alpheus ja Arethusa (kr Alpheios) a M L b 0 - Ĩ ¯ ¯ M Ĩ Ċ J 1 Ĩ eest kauem pþgeneda, hßßdis neid M Dianat. Viimane muutis maa-aluse tunneli kaudu Ortygia saarele Sitsiilia rannikul, kus Diana pßha allikas on näha tänapäevani.
Amaryllis [ama’rßllis] Lamburineiu 2 4 J ʳ 4Ċ Ĩ J
16
A
Amatsoonid Vana-Kreeka punasefiguurilisel ĂľlinĂľul. U 420.
amatsoonid Kreeka mßtoloogias naissþdalaste hþim Väike-Aasias v 1 ĨĨ M Ĩ ¯ ¯ Ċ Arese Ĩ Harmonia tßtred. Väidetavasti eemaldasid nad endal parema rinna, et hþlbustada vibuga ßmberkäimist, suhtlesid ¯ ¯ Ċ J # nevad tegelastena mitmes legendis. Achilleus tappis kahevþitluses Trooja sþjas nende kuninganna . N Theseus rÜÜvis ßhe neist, HippolyteM Ċ Ċ ¯ N Heraklese ßks vägitegudest oli kätte saada nende kunin ĂĂJ ʳ 1Ċ naised.
ambroosia ) M J ʳ # hþrgutav roog. Ambrosius, pßha a L b ƞ M =J elanud Milano piiskop. Ingli nþuandel olevat rahvahulk valinud Ambrosiuse piiskopiks, kui ta oli alles ristimata. Tema oluliste teenetena mäletatakse vþitu Ariuse Ĩ _ ) ( E Isaga) Aquileia kirikukogul 381. a J Ambrosiuse kirikulaul oli kahe ¯ % E formi (vt Gregorius, pßha) kiriku J + -
17