Talise sõnaraamat

TALISE SÕNARAAMAT

TALISE SÕNARAAMAT Talis Bachmann

Toimetanud Ivika Arumäe ja Karl Kello Keeletoimetanud Piret Pihlak Kujundanud Kaspar Ehlvest Fotod autori erakogust; lk 141: Pavel Tšunjajev, Wikimedia Commons

© Talis Bachmann ja kirjastus Argo, 2019 Kõik õigused kaitstud www.argokirjastus.ee ISBN 978-9949-688-15-9 Trükitud Tallinna Raamatutrükikojas

EESSÕNA

See raamat kujutab endast eestikeelsete märksõnade assortiid, esitades nimitegelase vabas vormis ja spontaanselt kirja pandud seletusi tähestikjärjestuses mõistetele. See on nii „Talise sõnaraamat“, mis tutvustab noppeid tema elukäigust, kui ka „Talise sõna raamat“, milles kajastuvad tema mõtted. Tegu on teadlikult eklektilise tekstiga, kus avalduvad läbisegi kodulugu, lähiajalugu, teadus ja meelelahutuslikud elemendid. Et mõeldud on see nii tegelast tutvustava käsiraamatu kui ka seletava sõnaraamatuna, pole see loodetavasti kasutu ka neile, keda peategelase enda tegemised eriti ei huvita. Tõsiteaduslikum materjal sisaldub Talis Bachmanni teaduslikus loomes, mida pole raske leida mujalt. Publitsistika on samuti hõlpsasti leitav, kui peaks selle vastu huvi olema. Selles oopuses, mida iseloomustab peale akadeemilisema stiili ka õige pisut üleannetumat tonaalsust, on kõige rohkem ehk isikuraamatulaadset. Kuna materjal on esitatud tähestikjärjestuses märksõnadena, siis on lugejal lihtne hüpata sõnaraamatus siia-sinna olenevalt ta huvist või uudishimust. See raamat on mitte üksnes Talisest, vaid ka tema lähedastest ja tuttavatest. Osa neist on hästi tuntud, osa hoopis vähem. Illustratsioonide kvaliteet pole paljudel juhtudel just kiita, aga ajaloolise autentsuse huvides, kuna paremat polnud leida, on nii mõnigi pilt loodetavasti vabandatavalt kasutatav. Kahetise kaanepildi valikut ei tohiks juhuslikuks pidada – Talis Bachmann on kujutatud nii osaliselt varjatuna kui ka varjamatult selges pildis. Jääb lugeja otsustada, mida selle raamatu ridades rohkem on, kas seda piskut, mis varjatust üle jäi, või seda põhilist, mille taga midagi eriti varjata polnudki. Esmapilgul varjatud sisu avaneb teatud määral siiski: pange raamat püsti seisma, eemalduge umbes kaheksa meetri kaugusele ja te märkate, et varjatu tundub üsna samane varjamatuga. Kui on vaateperspektiivi ja -distantsi, siis on ka äratundmist. 5

Sõnaraamatuga tutvujal pole raske märgata, et nimitegelase senine elukäik on keerelnud peamiselt nelja stiihia – teaduse, muusika, spordi ja looduse – hõlmas. Teadus on siinkohal jäänud kahjuks isegi mõnevõrra vaeslapse ossa, aga kui jumal annab, ehk osutub võimalikuks seda puudujääki vahendada kunagi hiljem süstemaatilisemalt, sisukamalt ja akadeemilisemalt. Lugejale on ehk abiks selgitavad-suunavad juhised. Märksõnade lahtikirjutamisel kohtame palju pärisnimesid ja ka mõningaid termineid. Juhul kui need on tähistatud tärniga*, tähendab see, et Lisas 2 on toodud selle nime/termini tutvustus/seletus. Kursiiv osutab enamasti sellele, et see sõna esineb sõnaraamatus ka märksõnana. Üksikjuhtudel on millegi rõhutamiseks või eristamiseks kasutatud ka allajoonimist. Raamatu alguses ikka tänatakse neid, kellest on olnud abi ja tuge. Mõistagi poleks sõnaraamatust midagi välja tulnud ilma kirjastuse Argo inimeste asjatundliku ja mõistva toeta. Keda südamest tänada, on teisigi. Loodetavasti tulevad nad sõnaraamatu lehekülgedel ise esile. Talis neid ei keela. Ainult palub andeks, kui mõni asi päris nii ei ole, nagu see vahendajale tundus või tundub. Järvekülas 15. juulil 2018

6

–A– algus leidis aset Tartus talvisel jaanuarikuu 27. päeval 1951, mil ülikooli õppejõust isa (Karl Bachmann) ja farmatseudist ema (Lea-Ruth Bachmann, snd Saag) perre sündis esiklaps, kaal 4,5 kg, kellele pandi nimeks Talis. (Esoteeriliselt: Tiigri aasta Veevalaja, jagamas sünnipäeva Wolfgang Amadeus Mozarti, Sir John Carew Ecclesi*, James Jerome Gibsoniga*.)

Ema Lea-Ruth Bachmann talvel sündinud pisipojaga.

Isa Karl Bachmann väikese Talisega.

alkohol on leidnud mõõdutundelist ja teadlikku tarbimist, v.a üksikud erandid, nagu siis, kui nelja-aastane Talis jõi ära klaasitäie šampust, arvates selle limonaadi olevat, ning mõne aja pärast ennast ebatavaliselt tundes vanaemalt küsis: „Kas ma lähen nüüd taevaisa juurde?“ Hilisemas elus on ta eelistanud naturaalveine (eelkõige lõunapoolkera veiniriikidest või põhjapoolkeralt Itaaliast ja Saksamaalt), laagriõlut, hästi külma valget viina, ning kõike seda heas seltskonnas ja toidu kõrvale. 7

TA L I S E S Õ N A R A A M AT

alma mater, Tartu Ülikool, mille lõpetas psühholoogia ja psühholoogia õpetaja erialal 1974. a ning kus on töötanud teaduri, assistendi, õpetaja, dotsendi ja professorina peaaegu 40 aastat, vahepausidega Tallinna (Pedagoogilises) Ülikoolis (1992–1995), Inglismaal Portsmouthi ülikoolis (1996–1999) ja Tallinna Õigusinstituudis (1999–2004).

TÜ psühholoogia eriala lõpetajad anno Domini 1974. Esimeses reas paremalt kolmas Talis Bachmann.

Psühholoogiatudengid austamas oma õppejõude päeval, mil pool stuudiumist oli läbitud. Keskel professor Elise Käer-Kingisepp, keda tänab Talis Bachmann. Vasakul Olev Must.

8

Esinemas noore õppejõuna ülikooli aulas 1980. aastate lõpul.

– A –

alternatiiv, mida sai kaalutud 1969. a ülikooli astudes psühholoogia eriala kõrval, oli õigus. Kaalukeeleks otsustamisel psühholoogia kasuks sai dotsent Uno Siimanni esinemine Tartu 5. Keskkooli (e Tamme Gümnaasiumi) abiturientidele teemal eksperimentaalpsühholoogia. amatöör ehk mitteelukutseline harrastaja on Talis olnud muusikas, korvpallis ja tennises; korvpallis on pidanud ennast paremaks, kui on tegelikult, muusikas võib see olla isegi vastupidi. Ameerika Ühendriigid on riik, kus on oldud korduvalt, sh pikemalt aastatel 1980 (august) kuni 1981 (mai) USAs Vanderbilti ülikoolis teadlasvahetusprogrammi IREX (International Research and Exchanges Board) käigus ning 1990. a Arizona osariigi ülikoolis külalisprofessorina. Suur kanjon ja Eesti psühholoog aastal 1990.

ametiühing on töötajate organisatsioon, mille tegevus võib olla tänuväärne ja tervitatav, aga ka tegelikku tegevust häiriv või lausa sisutult bürokraatlik. Odioossemaid näiteid on tuua Ameerika gängsterimaailmast, kus mingil ajal mingites ametiühingutes on olnud tegu maffia katusorganisatsiooniga (sadamad, prügivedu jms). Mõistlikult töötavad ametiühingud võivad inimestele üllatavalt kasulikud olla. Näiteks Inglismaal 1996–1999 õppejõuna töötades koges Talis rõõmuga, kuidas iga aasta septembrikuus oli palk toredasti tõusnud, seda muutunud hinnaindeksi kohaselt. Eesti Vabariigis kahjuks selline kogemus puudub. Ühiskondlikus korras on Talis 1980. aastate alguses teinud ka Tartu ülikooli ajalooteaduskonna ametiühingu büroo esimehe tööd. Tuli tegelda aruandlusega, töö-heaoluga, vahendada premeerimist tubli töö eest ja lasteaiakohtade saamist, puhkekodude tuusikute ning otsitud marki külmkappide, telerite jms nõukogudeaegsete defitsiitkaupade 9

TA L I S E S Õ N A R A A M AT

eraldamist jne. Kui haridus- ja teadusasutustes suhtuvad organisatsiooni juhid ametiühingusse tolerantselt või isegi soosinguga, siis kapitalistliku maailma äriettevõtetes on üldiselt tegu koera-kassi suhetega. Leebem on probleem vist Skandinaavia heaoluriikides. analgeesia ehk valutundetuse kohta on andmed vastuolulised – teismeea arrogantses rumaluses kõrvetas hõõguva sigaretiotsaga oma käsivarrele kaks armi ja hambaarstitoolis on talunud kaks tundi kestvat tarkusehamba juure keerukaks osutunud väljaopereerimist, samas aga 1992. a pärast aneurüsmi operatsiooni kodus taastudes ägas kaks päeva väljakannatamatu neuralgia käes, mida ka tugevad valuvaigistid ainult pisut leevendada suutsid. Andres, noorem vend (snd 1955), keda ta väga armastab, kelle legendaarset abivalmidust ja seltskondlikkust imetleb ja hindab ning kellega koos on nooruses palju sporti tehtud ja panustatud koduses Tartus Eesti rokkmuusika arengusse. anekdoot pole žanr, milles teda saaks pidada – erinevalt kauaaegsest kolleegist Peeter Tulvistest* – eriti oskuslikuks ja osavaks. Nii naine Karin kui ka osa lastest on teda sel teemal aeg-ajalt kriitiliste märkustega tagasi maa peale toonud, mis aga ei tähenda, et tema loengutes üliõpilased tema huumorimeelt hinnata poleks osanud (huumor ja anekdoodivestmine pole õnneks sünonüümid). ansambel on tema elus omanud suhteliselt olulist rolli ja seda just nooremas eas; süvamuusika poole pealt Tartu Laste Muusikakooli keelpilliansamblis ja Vabariiklikus Noorte Viiuldajate Ansamblis* viiulit ning kergema muusika poole pealt Tartu ansamblites Varjud ja Marginaal soolokitarri mängides. apteek on tema elus mänginud küllaltki tähtsat rolli, sest farmatseudid olid nii vanaisa Hugo Saag, ema Lea Bachmann kui ka tädi Tiiu Kolk. ar(r)eteerimine on tema elu mõjutanud küll: vanaisa Hugo, Laiuse apteeker, arreteeriti 1945. a poliitiliste repressioonide käigus ja saadeti Siberisse Taišeti vangilaagrisse (kus suri nälga 1951. a), mistõttu ema isa pole ta oma ihusilmaga näinud. Arreteerimise ametlik põhjus oli kuulumine Omakaitsesse ja tõenäoline kiiret arreteerimist soodustav tegur seisnes selles, et Hugo üks vend Karl Hermann Saag (1890–1935), Talise vanaonu, Hugo Saagi vend. oli Karl Saag*. 10