Signaal surnud tähelt

FOTOGRAAF ma ei tee fotosid enamasti sest ma kardan kaotada hetke püüdes seda kaadrisse püüda: lõpuks vaatad sa siis ekraani ega ole tegelikult enam selles pildis kohal sind ei ole sääl sa kaotad igal juhul – kaotad hetke ja enda kui ma eile hommikul läksin Linnunlauluntielt üle raudteesilla ja Eläintarhalahe randa mööda Hakaniemen tori äärde McDonaldsisse (enne toda pikka silda kust kunagi jooksis puna- ja valge-Helsingi piir) hommikusööki tooma ja kõndisin vastu lõputule armaadale koerajalutajatele tervisesörkijatele jalgratturitele koolitõttajatele tundsin end järsku viisteist aastat nooremana ma arvan et umbes täpselt viisteist... hommikune tuul lõi mu olemise enne päiksetõusu nii klaariks ja kergeks et kui ma pärast lahte vaadates rämpsu sõin ja Herta Mülleri näljakroonikat lugesin siis tundsin et ma murran aegruumi laineid et olen kuskil teises kohas olen universumi naabrimees ja vaatan seda kõike kõrvalt ja päält pärastlõunal pääle raamatupoodides traalimist traavisin Sibeliuse ja Topeliuse tänava nurgale raamatukokku luuletusi lugema ja muinasjutte vestma 32

aga läksin enne Sibeliuse monumendi juurest läbi sest ma pold sääl paarkend aastat käind ja just siis – veidi enne nelja – langes päike Humallahe taha serv veel veidi paistis ja kui ma heitsin pilgu üle õla itta paistis sääl suur sume õrnalt helendav täiskuu turistid püüdsid seda hetke pildistada ja nende abitus ajas mind naerma ma tundsin end natuke nagu need (vist) Lõuna-Korea lapsukesed kes rõõmust hullununa säälsamas üles-alla hüplesid ja end ühele ja teisele poole keerasid et näha korraga kahel pool Päikest ja Kuud mida isegi see imelisim panoraamvaatega megamobiil ei suuda kunagi üles võtta talletada sest hing peab olema sääl – sääl Soomes Päikse ja Kuu vahel

33

ELUS RAIBE ei karda kurja ega pelga põrgut see juba tasakesti minu ellu nõrgund on kohal – kogu kärsak kaeblus põlemine hää et läksid ärh tood tuld siin jaguks mõlemile ta voolab vanal mööblil nagu elav-mõtlev pigi ning katab mõttes mind see põletav ja jäine higi ta kassikäppadega täpib liivapaberi mu vaibale ning siiski puhub iha puhub unistusi sisse laibale kes ikka laulab ikka luuletab ja tantsib ning surnupilgul läbi linna oma zombisammu vantsib

34

* vana vampiir põlvitab su voodi kõrval ja palub tilgakest verd tilgakest elulootust kas sa ütled talle “ei!”: kas sa lased sel nahkhiirmehel kaduda tühjusse pudiseda tuhaks – kõige sellega mida ta veel pole jõudnud sulle rääkida või annad talle kolm tilka verd võib-olla rohkemgi – ja paitad ta pääd kui ta elule tagasi tuleb kas vanadel kollidel on mõtet või tuleb nende krobelistest torsodest laduda jaanipäevalõkked ja -võtted hästi lõhnab noor liha selle koletu grilli kohal all sinava-sinava taeva

35

* ma panin kassidel mõlemad veekausid köögis täis ja ma panin vannitoas vee tilkuma et väikemust saaks lakkuda ja tõin endale mõõteanumaga pool liitrit vett voodi kõrvale ja siis ta tõmbas selle lihtsalt ümber – mul napilt vedas et läks mööda mu netijagamiskarbikesest ja pikendusjuhtmepesadest see ütleb mõndagi meie kõigi kohta: me pole kunagi rahul sellega mis meil on – me otsime igavest armastust aga alati on üks väike asi puudu selles armastatavas selles protsessis või lihtsalt selles ajas – ja me läheme lahku ja nutame – ja lõpuks ei nuta enam lõpuks lihtsalt kraan tilgub ja põrandal on vesi

36

* kui su sees põleb väga vaikselt siis ju oled sa ka väga vaikne kunstnik see pole aga sugugi sitem sellest kui su sees põleb väga kõvasti aga ikkagi pole sa miskiski mõttes mingi revolutsiooniline nihe abstraktse imspressionismi kõhulahtistimaailmas

37

* ma tahtsin end üles leida ja läksin alla randa kuradiselge taevatähestik ja lähiplaneedid kuigi Paldiski mnt valgus segab vene pered ümber grillide ja poistekambad kohalikud pagulased – aga nende juurest ei tule see kanepilõhn ma istun üksinda ja mõtlen: 20 aastat tagasi 10 aastat tagasi ma läinuks ja rääkinuks nende kõigiga nüüd on mul midagi viga mu hääl on kõris kinni ma ei oska neile enam öelda kes ja miks ja mis ma olen aga see on kuradi tähtis see on sama tähtis nagu öelda: päris hää ilm vist täna et lausa ei lõõska aga samas on kuum – ahh? kuule – võõras – ma armastan sind ja meie vahele jäävad igaveseks need neetud valgusaastad ja siis käib ringi purk käib ringi pudel 38

käib ringi pläru ja neil pole vahet ja mul pole saatigi siis vahet

39