Hea lugeja 9
SISUKORD
Kes on roos ja kuhu ta kuulub? 11
Morfoloogia ehk roosi välised tunnused 13
Rooside päritolu ja areng Euroopas 25
Rooside klassifikatsioon 31
Pargiroosid 36
Kibuvitsaliste süsteem 38
Kibuvitsad – punased pärlid 41
Kibuvitsa tähtsus loomade toidulaual 43
Ökoloogilise tähtsusega ja soovitatud Euroopa päritolu kibuvitsa liigid (tabel) 44
Vanaaegsed roosid 46
Rosa × alba ehk valge roos 47
Rosa gallica ehk Prantsuse roos 48
Rosa × damascena ehk Damaskuse roos 49
Rosa × centifolia L. ehk Rosa gallica var. centifolia ehk sajalehine roos 51
Rosa × centiflia ‘Muscosa’ ehk sammalroos 52
Rosa × damascena var. bifera × rosa gallica ehk portlandroos 55
Õrnad kaunitarid ja värvid Aasiast 57
Rosa chinensis ehk Hiina roosid 57
Rosa chinensis × Rosa moschata ehk nuasettroosid 57
Teeroosid 58
Burboonroosid 58
Remontantroosid 59
Modernsed roosid 60
Miniroosid ehk miniatuurroosid ehk kääbusroosid 60
Väikesed põõsasroosid 61
Peenraroosid 63
Pinnakatteroosid 63
Teehübriidid 68
Põõsasroosid 69
Roniroosid 75
Tüviroosid ehk roosipuud 82
Omajuursed roosid 84
Toaroosid 85
Rooside ülemaailmne tunnustamine 88
ADR 88
Goldene Rose von Baden-Baden 90
Rooside hindamine Ameerika Ühendriikides 92
Rooside kasvutingimused 95
Roosid kaubanduses 104
Rooside istutamine 108
Rooside hooldus 115
Töö- ja kaitsevahendid 115
Kevadine hooldus 117
Suvine hooldus 124
Sügisene hooldus ja lõikus 128
Talveks katmine 128
Roniroosid vajavad ekstra hoolt 129
Väikesed roosipõõsad amplites ja pottides 138
Väetamine 141
Roosihaigused 144
Hälbed ja kahjustused 145
Rooside peamised seenhaigused 147
Looduslik kaitse ja ennetus 155
Rooside kaitsjad ja kahjurid 157
Tuntumad nüüdisaegsed aretajad Euroopas 165
Michel Adam 166
David Austin 167
Georges Delbard 170
Rosa Eskelund 173
Harkness Roses 175
W. Kordes Söhne Rosenschulen GmbH & Co KG 178
Meilland 182
Orard 185
Poulsen 187
Pirjo Rautio 187
Dr Dzidra Rieksta 189
Schultheis 190
Felicitas Svejda 192
Rosen Tantau 194
Roosiõite värvus 197
Õite värvained 198
Värvitoonid 199
Värvimutatsioonid 200
Mustad õied 201
Sinised ja mustad roosid –tulevik või petukaup? 218
Rooside lõhn 220
Lõhnataju 221
Roosilõhn võib aidata ajul ja kehal terveneda 224
Kust tuleb roosi lõhn? 225
Lõhnakirjelduse võimalikkusest 225
Lõhnatüübid ja -klassid 228
Roosiõli – lõhnade ema 231
Roosiaretajate lõhnaajastu 232
Delbardi lõhnapüramiid ja
Kordese lõhnaringid 233
Roosid toidulaual 236
Roosid meditsiinis 242
Roosid rahvameditsiinis 242
Roosid tänapäeva meditsiinis 243
Rooside kosmeetiline ja tervistav mõju 246
Roositee 247
Roosivee valmistamine 248
Roosidega kujundamine 249
Kuidas roosi valida 250
Õietoonid 253
Hea kujunduse peamised tõed 256
Kogused 259
Peale valikuid tee plaan 259
Kaaslastega või ilma –roosid ja püsikud koos 260
Keda valida 261
Õiekujud ja -värvid 265
Roosid massistutuses ja haljasaladel 272
Kuhu roosid veel sobivad? 274
Autorite valik parimatest roosisortidest 277
Vanaaegsed roosid 278
Rugosa-roosid ehk kurdlehised roosid 289
Modernsed roniroosid 292
Modernsed roosid värvide järgi 300
Rooside head kaaslased (tabel) 334
Puud 334
Põõsad ja okaspuude vormid 335
Ronitaimed 338
Püsikud 338
Kõrrelised 345
Sibullilled 346
Ühe- või kaheaastased taimed, külmaõrnad taimed 347
Kasutatud kirjandus 349
Tänusõnad 355
Register 356
Fotode autorid 359
Autoritest 360
HEA LUGEJA
Igal roosil on oma lugu – vanemate lugu, sündimise lugu, nime saamise lugu, tuntuks saamise lugu. Seda lugu saadavad ja kujundavad paljud inimesed, kelle armastus rooside vastu on jäägitu. Igal roosil on ka oma teekond – geneetiline teekond, mis algas aegade alguses esimestest roosidest, läbis seejärel palju juhuslikke või teadlikke ristamisi ja jätkub läbi erinevate aastate ja aastaaegade, heade kaaslaste ja oma lugudega tulevikuski.
See raamat viib sind rännakule rooside kirevasse maailma – selgitab, kes on roos ja kust ta tuleb; näitab, kes on rooside arengu taga ja kuidas see areng üldse käib; jagab roose nii kasvu kui ka olemuse järgi; annab näpunäiteid, mida roosid vajavad ja kuidas nendega käituda. Põhjalikumalt mõtiskleme ka roosiõite värvuse ja lõhna teemadel ning püüame leida vastust paljusid huvitavale küsimusele: kas musta roosi on olemas? Muidugi juhatame roosi aupaklikult ka läbi köögi ja meditsiini ning lõpuks pakume välja, kuidas ja kellega ta kõige paremini kokku sobib.
Võta seda raamatut kui mõnusat lugemist või vea näpuga järge ja jooni alla olulisena tunduvad kohad, et vajalikud teadmised aeda jõuaksid. Jälgi oma roose ja tee kindlaks neid kimbutavad hädad ja pahalased – ka
neist on siin juttu, lisaks pildid, seletused ja soovitused, kuidas nendega tegeleda. Võid seda raamatut lugeda sihikindlalt algusest lõpuni, aga võid avada ka lihtsalt vajaliku lehekülje või lugeda siit ja sealt, nii nagu vajadus nõuab või huvi innustab. Meeles tasub pidada sedagi, et ükski tõde ei ole kivisse raiutud, sest asjaolud ja elu muutuvad, leitakse uusi lahendusi, tehakse värskeid avastusi ja nii mõnigi kuldne tõde pööratakse pea peale. Ning anna andeks, kui mõni mõte või termin ei ole ehk kõige lihtsamalt ära seletatud või mõni viga on kogemata sisse lipsanud.
Selle raamatu valmimine oli pikk ja valgustav teekond, mis kestis üheksa aastat. Kes teab, võib-olla ei olnud alustades raamatu jaoks veel õige aeg saabunud ja ta pidi just nüüd ilmuma. Kõigest hoolimata oleme õnnelikud ja tänulikud, et sihtpunkti jõudsime, ning anname ta nüüd lahkelt sinu teekonnale kaasa. Soovime, et leiaksid siit kasulikku infot, innustust, inspiratsiooni ja julgustust teha omad valikud ja kasutada roosi mitte ainult aias, vaid ka toidulaual ja hea enesetunde tarvis. Sest roos on imeline, ilus ja eriline.
Katrin ja Merilen Aprill 2026
VANAAEGSED ROOSID
‘Fulgens’ (Vibert, enne 1823)
Vanaaegsete rooside lummus seisneb nende täiuslikkuses ja elujõulisuses. See lummus ei lase sind enam lahti ja sellest võib alguse saada midagi, mida võiks kutsuda tõsisemaks roosihaiguseks – seda muidugi naljaga pooleks. Ent mis need roosid siis nii võluvaks teeb?
Vanaaegsete rooside klassifikatsioon on üks lihtsamaid, kuid nende silmaga eristamine üks keerulisemaid. See nõuab süvenemist ja omajagu teadmisi, sest
tänaseks päevaks on tekkinud hulgaliselt omavahel looduslikult või harrastajate abil hübridiseerunud liike ja sorte. Tänu ajaloost tuntud kunstnikele, kes harrastasid lillemaale, ja täpsetele morfoloogilistele kirjeldustele on võimalik põhilisi liike siiski kindlaks teha. Olulist rolli mängib liikide tuvastamise juures ka lõhn. Olgu öeldud, et vanaaegsed roosid sobivad meie tingimustesse ideaalselt.
ROSA × ALBA EHK VALGE ROOS
Roosi tunti juba antiikajal. Tõenäoline päritolu: R. × damascena × R. corymbifera.
Valge kibuvits on suur põõsas silmatorkavalt hallikasroheliste lehtedega, mille järgi on roosi kerge ära tunda. Ogad paiknevad tugevate võrsete küljes ebakorrapäraselt. Õied on valged või roosad, enamasti täidetud. Viljad on pigem pikliku kujuga ja sarnanevad koer-kibuvitsa omadega. See roos on üks külmakindlamaid ning talub ka poolvarju. Mõned valgeõieliste rooside sordid on vastuvõtlikud roostehaigusele. Ilmastikust sõltuvalt paranevad taimed iseseisvalt, kuid võivad nakatada teisi, vastuvõtlikumaid taimi.
Erilised lemmikud: ‘Amelia’, ‘Félicité Parmentier’, ‘Königin von Dänemark’, ‘Maiden’s Blush’, ‘Maxima’, ‘Mme Plantier’, ‘Suaveolens’.
Rosa × alba ‘Félicité Parmentier’ (Parmentier, 1836)
Rosa × alba ‘Amelia’ (sün. ‘Amélie) (Vibert, 1823)
Rosa gallica ‘Belle Herminie’ (Vibert, enne 1838)
ROSA GALLICA EHK
PRANTSUSE ROOS
Vanim aiaroos on Rosa gallica ehk äädika-kibuvits ehk
Prantsuse roos, vanimate allikate järgi ka provintsi roos.
Liiki iseloomustavad püstine kasv ja ebakorrapäraselt paiknevad vähesed ogad okstel. Olemas on ka ilma ogadeta sorte. Oksad on sel juhul kaetud karvakestega, mida on kerge eemaldada. Lehestik on tugev ja kare, viljad ümarad. Põõsas on kompaktne ja madal, looduslik liik on umbes 50 cm kõrge, kultuursortide kõrgus kuni 150 cm. Omajuurne roos on tihedama kasvuga kui poogitud roos. Õied on purpurpunased kuni violetsed, punakaslillad, punased või roosad, kuid mitte kunagi täiesti valged, väga hele õievärv ei ole levinud. Tihti on õied mitmevärvilised, erinevates toonides triipude, täppide või laikudega. R. gallica õied ja lehed on püstised, Damaskuse roosi (R. damascena) ja sajalehise roosi (R. centifolia) õied ja lehed enamasti
rippuvad. R. gallica õitseb juunis, ta ei remonteeru, st ei õitse mitu korda ega roni.
Gallica ja damascena ristanditel on kõverad ogad, gallica ja centifolia ristanditel on kaarduvad oksad ja helerohelised lehed.
R. gallica kasvab ka väheviljakal mullal ning on külmakindel. Suve lõpus tekib mõnele sordile jahukaste, kuid see ei kahjusta taime. Jahukastesse haigestunud varretipud võib ära lõigata. See roos armastab laiuda, kasvatades alt lisavõsusid. Ta on säilinud ja kasvanud aastatuhandeid just tänu oma elujõule ja vähenõudlikkusele.
Erilised lemmikud: ‘Aimable Rouge’, ‘Belle de Crécy’, ‘Cardinal de Richelieu’, ‘Charles de Mills’, ‘Complicata’, ‘Jenny Duval’, ‘Officinalis’, ‘Splendens’ (sün. ‘Francofurtana’), ‘Tuscany’, ‘Tuscany Superb’, ‘Versicolor’, ‘Violacea’.
ROSA × DAMASCENA EHK
DAMASKUSE
ROOS
Suvine roos Rosa × damascena õitseb meil juulis, sügisene Rosa × damascena ‘Bifera’ augustis ja septembris.
Roos oli tuntud juba antiikajal. Saksa-austria
roosiaretaja Rudolf Geschwind (1829–1910) nimetab liigi päritolumaaks Süüria. 1666. aastast pärit allikas nimetab seda roosi ka Pärsia ja Aleksandria roosiks.
Nii suvise kui sügisese roosi saamislugu on igatahes
selline: R. moschata × R fedtschenkoana × R. gallica.
Sügisesel roosil domineerib R. moschata ja R. fedtschenkoana liikidelt pärineb hilisem õitsemine.
Damaskuse roosid kasvavad kõrgemaks kui R. gallica ning neil on rohkete ühesuguste kõverate ogadega kaarjad eemaleulatuvad oksad. Põõsas mõjub avatuna, vastandina tihedale ümarale R. gallica põõsale. 5–7 sulglehekesest koosnevad lehed on helerohelised, hiljem hallikasrohelised. Lehe pealispind on veidi krobelise struktuuriga. Õied on osaliselt sulgjate tupplehtedega ning enamasti kobarana koos. Õievarred on
‘Madame Hardy’ (Hardy, 1831) tunneb hästi ära tema rohelise „silma” järgi õie keskel. Väga täidetud õied on tugeva Damaskuse roosi aroomiga, õitseb suve jooksul korra, kuid rikkalikult.
Päikseline ja õhurikas kasvukoht ning toitainete ja huumusrikas sõmerjas muld loovad roosidele parimad kasvutingimused.
ROOSIDE KASVUTINGIMUSED
Taimede kasv sõltub väga oluliselt mulla- ja õhutemperatuurist. Saksamaal on taimede vegetatsiooniperiood 195 päevast 270 päevani, Eestis keskmiselt 195 päeva, ka kevad algab meil hiljem. Siin piisab ainuüksi 45 km pikkusest vahemaast ja kevade algus võib erineda kahe nädala jagu. Kuid roose ei ohusta mitte niivõrd kestev külm, kuivõrd vahelduv ilm nullkraadise temperatuuri ümber.
MULLAST
Roosidele sobivad kasvamiseks paremini hoonete kagu- ja edelapoolne külg kui tugeva valguskiirgusega lõunakülg, kus taimede lehed võivad üle kuumeneda ja kõrbeda.
Roosid vajad vett kogu kasvuperioodi jooksul. Sageli on varakevadine põud suurimaks rooside kuivamise ohuks.
Parim muld roosidele on segu kivimitest pärit produktide, taimset ja loomset päritolu anorgaaniliste (mineraalainete) ja orgaaniliste ainete segu.
Roosid on haigustele vastuvõtlikud, kui nende kasvukoha muld on tihenenud, raske, vähese õhusisaldusega ning ei lase vett läbi. Tihe muld võib olla looduslik (liiga savikas) või inimese tekitatud (näiteks ehitustööde käigus kinni sõidetud). Et sellisest mullast roosidele sobilik õhurikas muld saada, tuleks mulla poorsust suurendada. Selleks võib mulda lisada liiva, peenikest kruusa, komposti, perliiti jt poorseid materjale, mis jätavad mikroorganismidele piisava õhuruumi.
Alati võib mulda juurde segada ka orgaanilist ainet (kompostmuld, komposteeritud sõnnik, biomass, komposteeritud puukoor), kuid soovitame pigem turbasubstraati kui korralikult komposteerimata biomassi, mille täpne koostis ei ole selge. Kottides müüakse ka valmis segatud roosimulda, mis sobib eriti hästi pottides kasvavatele taimedele.
Oluline on ka mulla reaktsioon ehk pH väärtus, sest roosid omastavad kasvuks olulisi toitaineid ainult mulla kindlate väärtuste korral. Mulla reaktsiooni määramiseks on aianduspoodides müügil erinevaid pH-testreid.
Mulla reaktsiooni näitab pH tase:
pH < 4 väga happeline (suur lubjavajadus kasvukeskkonna neutraliseerimiseks)
pH 4,5–5,4 happeline (keskmine lubjavajadus)
pH 5,5–6,4 nõrgalt happeline
pH 6,5–7,4 neutraalne (lubjavajadus ainult rasketel liivsavimuldadel)
pH > 7,4 aluseline
Optimaalne pH tase on savisel mullal umbes 7,0 ja liivasel mullal umbes 6,0. Sellisel juhul on paljud peamised toitained ja mikroelemendid taimele kättesaadavad. Madalama ja kõrgema pH taseme korral on teatud toitained kättesaadavad vähesel määral või neid on raske omastada. Näiteks pH 6,5 korral on taimel rauda väga raske omastada, rauavaegus põhjustab aga kloroosi, kasvu pidurdumist jms, samuti väheneb mullaorganismide aktiivsus.
Kloroosiga haigestunud lehed viitavad rauavaegusele, mulla pH tase tuleks üle kontrollida.
Erinevatele roosidele sobivad veidi erinevad mullad. Näiteks koer-kibuvits (Rosa canina) kasvab neutraalses mullas, kurdlehine roos (R. rugosa) eelistab aga kergelt happelist mulda. See on ka põhjus, miks lõunamaades, kus pH väärtus ulatub 8-ni, näeb väga harva kurdlehise roosi hübriide.
Kurdlehine roos (R. rugosa) eelistab kergelt happelist mulda ja kasvab meelsamini pigem põhjapoolsemates regioonides, kus muld on talle sobivam.
Üldistusena võib öelda, et mullatüübid pH tasemega 5,5–7,0 vastavad rooside kõikidele vajadustele.
Uue aia rajamisel saab esimesed väikesed vihjed mulla omadustest seal kasvavatelt taimedelt. Paiseleht kasvab suure lubjasisalduse ja hea õhustatusega mullas, kõrvenõges suure lämmastikusisaldusega huumusrikkas mullas, võilill toitaineterikkal savipinnasel. Vesihein ja võõrkakar viitavad huumus- ja toitaineterikkale mullale.
MULLAS LEIDUVA ÕHU JA VEE TÄHTSUS
Kui muld vettib rohkete sademete või põhjavee kõrge taseme tõttu, tekib mullapoorides hapnikuvaegus.
Veega täidetud mullapoorides on hapniku kättesaadavus kuni 10 000 korda aeglasem kui õhurikastes poorides. Vähese olemasoleva hapniku kasutavad tundidega ära hapnikku tarbivad mikroorganismid. Mulla hapnikuvaegus soodustab taimele ohtlike mürgiste ainete teket.
Atmosfääriõhk sisaldab rohkem hapnikku ja vähem süsinikdioksiidi, mistõttu on taimede varred hapnikuga hästi varustatud. Mullas on aga hapnikusisaldus väike, kuid hapnikku tarbivad seal nii taimede juured, mullas elavad loomad kui ka aeroobsed mikroorganismid. Kui tihedas ja liigmärjas mullas hapnik puudub, siis juur lämbub ja sureb. Hapnikuvaegus võib mullas tekkida ka mulla tihenemise tagajärjel, veokite raskuse, kõndimise või märja mulla ebasobiliku harimise tõttu. Juurte areng aeglustub, nad ei omasta piisavalt vett ning võrsete kasv pidurdub.
Seega on oluline teada, et roos vajab kasvamiseks vett hästi läbilaskvat mulda, mida tuleb aeg-ajalt kobestada, et tagada taime ainevahetus ja hingamine.
Roosile on parim õhu, toitainete ja huumusrikas hea drenaažiga muld.
‘Emily Brontë’™ (David Austin, 2018)
Õrn roos, kelle toonid varieeruvad õie keskelt väljapoole aprikoosist heleroosa ja kreemikani . Lõhn on tugev ja mitmekihiline: alguses tuntavale tee ja vana roosi aroomile lisanduvad hiljem sidruni ja greibi noodid. Põõsas on kompaktne, püstine ja väga hea tervisega.
Õie vorm: lame rosett
Põõsa kõrgus: 120 cm
Eriomadused: korduvõitseja, hea haiguskindlus, talub poolvarju; kaunis ka konteinerisse istutatuna
‘Dornburger Schlossrose’® (Tantau, 2022)
Aprikoosi- ja roosades toonides teehübriid, kellel on kerge puuviljane lõhn. Õied on suured ja tihedalt täidetud, põõsas püstise kasvuga.
Õie vorm: suur täidisõis
Põõsa kõrgus: 80–120 cm
Eriomadused: ADR; tuntud ka nimega ‘Wislawa
Szymborska’ (Poola turul)
‘Garden of Roses’® (Kordes, 2006)
Pehmed aprikoosiroosad rosetilaadsed täidisõied jätavad väga romantilise mulje. Õitseb kobarates, ümar põõsas püsib korrapärane.
Õie vorm: täidisõis, rosett
Põõsa suurus: 60 × 50 cm
Eriomadused: ADR; sobib hästi nii väikestesse aedadesse kui ka haljastusse vaibandina
‘Dornburger Schlossrose’®. Foto: Tantau
‘Dolce Vita’®
‘Emily Brontë’™
‘Lady of Shalott’™ (David Austin, 2009)
Üks armastatumaid Austini oranže roose. Suured kausjad täidisõied, mille toon varieerub sügavamast oranžist lõheroosa ja kuldkollaseni. Lõhn on soe, vürtsikas, õunte ja nelgi noodiga. Väga vastupidav ja rikkalikult õitsev.
Õie vorm: suur täidisõis, kausjas
Põõsa kõrgus: umbes 120 cm
Eriomadused: Austini kollektsiooni üks kõige kindlamaid ja hinnatumaid sorte
‘La Villa Cotta’® (Kordes, 2013)
Vaskoranžid rikkalikult täidetud õied, mis avanevad suurtes kobarates. Väga dekoratiivne, sobib suurepäraselt romantilise ilmega istutustesse.
Õie vorm: suur täidisõis
Põõsa kõrgus: 120 cm
Eriomadused: ADR; kuuma taluv ja rikkaliku õitsemisega, stabiilne õievärv
‘Mandarin’® (Kordes, 2016)
Värske mandariinioranž peenraroos Lilliputs kollektsioonist. Õied on pooltäidetud ja kobarates, värv püsib erksana kogu suve. Lõhn on kerge ja värske.
Õie vorm: pooltäidisõis, floribund
Põõsa kõrgus: 40–50 cm
Eriomadused: kompaktne, sobib madalateks istutusteks ja konteineritesse
‘Lady of Shalott’™
‘Garden of Roses’®
‘La Villa Cotta’®
‘Matthias Claudius Rose’ (Tantau, 2018)
Roos kasvab nagu tüüpiline põõsas ja tal on erakordselt terved lehed ning tugev elujõud. Saksa Roosiühingu aasta roos 2021. Õied on kobarates ja aprikoosikreemist kreemjasvalgeni. Meeldiv mahe, soe roosilõhn.
Õie vorm: täidisõis
Põõsa kõrgus: 100 cm
Eriomadused: ADR; sobib soolopõõsaks, segaistutusse, hekkideks, väikeste rühmadena, püsikualadele romantika lisamiseks ja ka lõikeõieks
‘MESSAGE® d’Espoir’, sün. ‘Message of Hope’
(Meilland, 2018)
Aprikoosioranžid romantilised täidisõied, meeldiva ja pehme aroomiga. Väga hea haiguskindlus.
Õie vorm: täidisõis
Põõsa kõrgus: 90 cm
Eriomadused: sobib hekkideks
‘Oh Happy Day’® (Kordes, 2015)
Kreemikad, aprikoositooni elegantsed suured täidisõied. Põõsas on püstine ja jõuline, sobib nii üksikuks fookuspunktiks kui ka grupiistutuseks.
Õie vorm: suur täidisõis, teehübriid
Põõsa kõrgus: 120 cm
Eriomadused: ADR; tugeva kasvuga, sobib soolotaimeks
‘Matthias Claudius Rose’
‘Mandarin’®
‘MESSAGE® d’Espoir’
AUTORITEST
KATRIN alustas roosikasvatusega 27 aastat tagasi
Jõgevamaal Väike-Mällo talus, kus tänaseks kasvab üle tuhande roositaime. Iga roos jutustab siin oma loo, kandes endas aastatepikkust tähelepanu, hoolt ja armastust.
Hariduselt on ta õendusteaduse ja aianduse magister, kes seob oma töös oskuslikult üheks tervikuks inimese ja taimede tervise ning keskkonda säästva toimimise. Tema sügav huvi meditsiini, fütopatoloogia ja fütoteraapia vastu annab talle ainulaadse vaatenurga – ta näeb taimi mitte ainult ilu allikana, vaid ka elujõu ja tasakaalu kandjaina.
Rooside alal täiendab Katrin end pidevalt, õppides maailma tipptegijatelt ning omandades praktilisi kogemusi aretajate kõrval Prantsusmaal, Saksamaal ja Lõuna-Aafrikas. Õpirännakud on viinud teda paikadesse, kus sünnivad uued roosisordid ja kujundatakse roosikasvatuse tulevikku. Ta kuulub ka igal aastal Baden-Badenis toimuva maailma uute roosisortide hindamise žüriisse.
MERILENI kireks on loodus, aiad ja disain ning muidugi ka roosid, millest kõik alguse sai. 1999. aastast alates on ta Haapsalus roose kasvatanud ning õppinud tööde-tegemiste käigus ning 20 aastat aiandi Garden.ee pidamise jooksul taimemaailma üha paremini tundma. Ametilt on Merilen aiadisainer, õppinud Oxfordi Aiadisaini Kolledžis Inglismaal (2006). Ta on Inglise Aia- ja maastikudisainerite Ühingu ja ka selle akredatsioonikomisjoni liige.
Loovus, visioon ja intuitsioon on tema motoks. Ta ei kujutaks oma elu ette fotograafiata ja aeg-ajalt kirjutamata – hoolikalt valitud sõnades peitub maailma võlu ja habras ilu.
Merilenilt on varem ilmunud raamat „Aia kujundamine mõtetes ja praktikas” (Varrak, 2013, 2024) ning ta on raamatu „Söödav aed: ilu ja kasu üheskoos” (Ühinenud Ajakirjad, 2018) kaasautor. Ta teeb regulaarset koostööd ajakirjadega, annab aeg-ajalt loenguid.
Reisimine on tema ammendamatu inspiratsiooniallikas.
Foto: Mathilda Kalamees
Foto: Sven Tupits