Rahvuslik mood

1 2

3

1. 2014 Jyväskylä, Soome käsitöömuuseum 2. 2015 Moskva, Beljajevo galerii 3. 2017/2018 Bologna Tekstiilimuuseum

4

Eesti Moekunstnike Ühenduse näituse Eestlane olla...¨ teekond ¨ 2009 Tallinn, Hobusepea galerii

2010 Võru Linnagalerii 2010 Kuressaare linnuse galerii 2010 Shanghai, Expo, Eesti paviljon 2010 Hangzhou, West Lake museum 2010 Hangzhou, Creative Life festival 2011 Paide Kultuurikeskus 2011 Tokio, Human Institute 2012 Helsingi, Eesti Maja 2012 Berliin, Eesti saatkond 2012 Peterburi, Tallinna päevad 2013 Kiel, Merkur galerii 2014 Greifswald, Nordischer Klang festival 2014 Jyväskylä, Soome käsitöömuuseum 2014 Praha, Tšehhi Etnograafiamuuseumi galerii 2015 Minsk, kaasaegse kunsti keskus 2015 Vitebski raekoda 2015 Brno, Maheni raamatukogu 2015 Lissabon, LX-Factory 2015 Moskva, Beljajevo galerii 2015 Tallinn, Riigikogu kunstisaal 2016 Astana, Kulanshi Art Center 2016 Tallinn, Hopneri maja 2016 Yokohama, Kanagawa Plaza 2017 Albu mõis 2017 Ottawa loodusmuuseum 2017 Vancouver, Simon Fraser University 2017 Saaremaa kunstistuudio 2017 Biškeki moemaja showroom 2017/2018 Bologna Tekstiilimuuseum

5

Rahvuslik mood

2009. aastal korraldas Eesti Moekunstnike Ühendus Hobusepea galeriis esivanemate tõekspidamistele ja ilumeelele pühendatud näituse, mida tänaseks on eksponeeritud 30 korral.

55 nimekat moedisainerit ja käsitöömeistrit on üheksa aasta jooksul erinevates maades näidanud, et eesti rahvakunsti kujundikeel, värvid ja mustrid on nende ilumeelde kodeeritud ja aastasadade jooksul väljakujunenud eesti stiil elab edasi ka tänapäeva rõivadisainis. Näituse pikk ajatelg annab võimaluse vaadelda tekstiili- ja moeeriala lõimumist erinevate põlvkondade loomingu kaudu. Moeväljapanek võimaldab mõtiskleda eestluse ja eestlaseks olemise, oma juurte hoidmise ja meile ainuomase säilitamise üle muutuvate-segunevate identiteetide maailmas.

Näitusemudelite inspiratsiooniallikaks on meie rikkalik rahvakunst – ornamendid keskaegsetest tikandikirjadest, erinevate külade ja kihelkondade rahvariided ja 30-ndatel kujundatud rõivad. Mõtte käivitajaks on olnud nii riiulist leitud raamat kui külastatud näitus, vanaema näputöö või kappi unustatud ese. Rahvuslikus moes puuduvad kindlad reeglid, mida järgida, disainerite loomisrõõmust on sündinud põnevad ja mängulised mustrite-värvidevormide kombinatsioonid. Paralleelselt julgete ideede ja uudsete materjalidega on traditsioonilisi elemente kasutatud respektitundega ja eetilises võtmes. Moekunstnike ühisloomingust kumavad läbi mõned eestlastele vägagi omased näitajad nagu julgus, nutikus, praktilisus ja põhjamaine karge maitsekus.

Kataloogi vanimad rõivad on loodud Tallinna Moemajas 80-ndatel aastatel, viimased mudelid on valminud 2018. aastal. Rõivaste taustaks on Eesti Vabaõhumuuseumi, Harjumaa, Muhu ja Heimtali muuseumi tekid, rõhutamaks seoseid vanade tekstiilide ja kaasaegse moekunsti vahel. Mudelite ajatus joonistub välja harmoniseeruvas koosluses kuni saja-aastaste vaipadega.

Trende järgivas kiirmoe maailmas on rahvuslik näitus mõjunud äratusena. Emotsionaalse väärtusega, autoritööna valminud originaalsed rõivamudelid, mida on võimalik pärandada emalt tütrele, vastanduvad maailma ressursse raiskavale moetööstusele ja kutsuvad üles austama säästvat väiketootmist ja disainerite valmistatud slow-fashion loomingut. Üheksa aasta jooksul on väljapanek muutunud – vahetunud on nii fotoseeriad kui rõivamudelid. Lisandunud on Mari-Ann Velleranna koostatud film kolmelt Eesti saarelt pärit rahvuslikus võtmes töötavast moeloojast: Hilja Tüür (Muhu saar), Piret Puppart (Saaremaa), Tiiu Valdma (Hiiumaa).

Minu kui kuraatori jaoks on olnud suur rõõm esiemade käsitööd ja tänapäeva disainerite meisterlikku loomingut kõrvutades tekitada näituseformaat, mis on esindanud eesti kultuuri originaalsel ja traditsioone väärtustaval moel.

Näitus on toonud mitmel pool maailmas kokku huvilisi, kes on saanud nautida meile ainuomast tarbekunsti.

Rahvusliku teema populaarsus eesti moes on pannud inimesi mõtlema oma juurtele ja tekitanud huvi esivanemate käekäigu vastu. Rahvuslik trend on seotud rahvustundega ja elab niikaua, kuni maakeral püsivad rahvusriigid ja rahvused, inimesed, kellel on oma identiteet ja väärikus.

Eesti Vabariigi sajanda sünnipäeva puhul koostasime näitusest raamatu, et ka peale näituse lõppemist oleks huvilistel võimalik osa saada Eestile ainuomasest rõivadisainist. Raamatusse lisatud inspiratsioonifotod üritavad leida ühisjooni mineviku ja oleviku vahel ning toonitavad sarnasusi, mis ületavad kogukondade piire.

Raamat-kataloog on mõeldud kummardusena kõigile naistele, kes läbi sajandite on siin väikesel maalapil loonud ilu, mis on valgustanud eestlaste südameid. Loodetavasti saavad raamatu lugejad inspiratsiooni nii esiemade käsitööst kui ka tänapäeva moeloojate etnilisest disainist.

6

Ainikki Eiskop ainikki@eiskop.ee Ainikki Eiskop +372 56655036 Sünd/Born: 1966, Viljandi Haridus: 1986–1991 Tallinna Kunstiülikool, tekstiili eriala Töö: 1993–1998 Kunstitoodete Kombinaadi ARS dekoratiivkudumise ateljee, kunstnik 1997–1999 Lühikese Jala Galerii, galerist 2013– galerii Kunstiaken, galerist Liikmelisus: Eesti Kunstnike Liit, Eesti Tekstiilikunstnike Liit Tunnustus: Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu konkursil „Eestioma-kiri” eripreemia tikanditega mantli eest 2009 Mantel on valminud aastatel 2007–2009. Lillornament on tikitud vars-, ahel- ja madalpistes villasele kalevile.

Ainikki Eiskop: „Soovisin tikkida endale omaloomingulise mustriga mantli, mida saaks kanda pidulikel päevadel. Töö valmis mitu aastat, kiirustamata. Abiks oli kogenud õmbleja Liisi.

Inspiratsiooniks olid Läänemaa lillkirjalised tikitud tekid. Puutusin nendega isiklikult kokku ERMi välitöödel suvekuudel vahemikus 1986–1987, kui minu ülesandeks oli joonistada tekimustreid muuseumi kogude tarbeks.”

Education: 1986–1991 Tallinn Art University; Field of Study: textile Work: 1993–1999 the decorative weaving studio of the ARS Art Products Factory, artist 1997–1999 Lühikese Jala Gallery, gallery manager 2013– Gallery Kunstiaken, gallery manager Membership: Estonian Artists’ Association, Estonian Textile Artists’ Association Acknowledgements: Special award at the Estonian Folk Art and Craft Union’s competition “Estonia’s Own Pattern” for a coat with embroidery, 2009 The coat was completed in 2007-2009. The flower ornaments were embroidered in stem-, chain- and satin stitch on woollen baize cloth.

A.E.: “I wanted to embroider myself a coat with a unique pattern that could be worn on festive days. It was a work in progress for many years, without rushing. I was helped by experienced seamstress Liisi. My inspiration came from the flower embroidered blankets of Lääne County. I had a personal connection with them during Estonian National Museum field work in the summer months between 1986 and 1987, when I was tasked with drawing blanket patterns for collections of the museum.”

Tikitud tekid Tõstamaa välitöödelt.

Autori fotod aastast 1978.

Embroidered blankets from Tõstamaa. The artist’s photos from 1978.

22

23

Anne Metsis annemetsis@hotmail.com + 372 55569299 Sünd/Born: 1958, Märjamaa Haridus: 1979–1984 Eesti Riiklik Kunstiinstituut, moekunsti eriala Töö: 1984–1989 Klementi ja kooperatiiv Modern, moedisainer 2005–2009 ajakiri Anne, moetoimetaja 2009– ajakiri Eesti Naine, moe- ja üldtoimetaja Pedagoogiline töö: 1985–2009 Eesti Kunstiakadeemia, moekunsti eriala õpetaja Liikmelisus: Eesti Kunstnike Liit, Eesti Moekunstnike Ühendus Tunnustus: Illustreeritud autoriraamatu „Moetähestik” valimine 25 kaunima raamatu hulka (2016) Kunstsiidiga kombineeritud valgest linasest pluus ja seelik. Rinnal digitrükis motiiv, kaunistuseks pits ja lilltikandiga aplikatsioonid taaskasutusena.

Anne Metsis: „Pluusi esiosa trükimotiiviks sain idee raamatust „Tänapäeva kostüüme rahvarõivaste ainetel” (1955, illustreerinud Emmi Vahelaid), kasutades oma vanemate päritolu piirkondade – Lõuna-Eesti ja Saaremaa – ainetel loodud moelehekülgi. Kannan neid sümboolselt endaga pidulikel puhkudel kaasas. Aplikatsioonina peale õmmeldud tikitud lillemotiivid on pärit puuvillaselt secondhand-pluusilt, luikedega pits ja pisike sõlg emale kuulunud kleidilt – hoian taaskasutust au sees!”

Education: 1979–1984 Estonian State Art Institute; Field of study: fashion design Work: 1984–1989 Klementi and Modern cooperative, fashion designer 2005–2009 “Anne” magazine, fashion editor 2009– magazine Eesti Naine, fashion editor and general editor Pedagogical work: 1985-2009 Estonian Academy of Arts, fashion design instructor Membership: Estonian Artists’ Association, Estonian Fashion Designers Association Acknowledgements: The choosing of the artist’s book “Fashion Alphabet” as one of the 25 most beautiful books of the year (2016).

Blouse and skirt made of white linen combined with artificial silk. Digital print motif on the chest, decorated with lace and embroidered flower applications in the spirit of recycling.

A.M.: “I got the idea for the print motif for the front of the blouse from the book” Today’s Garments Inspired by Folk Costumes” (1955, illustrated by Emmi Vahelaid), using fashion pages inspired by Southern Estonia and Saaremaa island – the regions of my parent’s heritage. I carry them symbolically with me at festive occasions. The embroidered flower motifs sewn on as applications are from a cotton second-hand blouse and the lace with swans and a little brooch from a dress that had belonged to my mother – I hold the recycling flag high and proud!”

Raamat „Tänapäeva kostüüme rahvarõivaste ainetel”, 1955.

Käistest tuletatud pluus, tehtud Helmes, autor Elfride Kubo (sünd. 1914) (eksponeeritud näitusel „Külatänavalt punasele vaibale. 100 aastat rahvuslikku moodi”, ERM 2017/18).

The book “Contemporary Garments Inspired by Folk Costumes” (1955).

Blouse inspired by traditional midriff blouse, made in Helme

by Elfride Kubo (b 1914). (Was on display at the exhibition “From the Village Road to the Red Carpet. 100 Years of National Fashion”, Estonian National Museum, 2017/18)

24

25

Anu Hint anuhint@gmail.com HINT design +372 5291516 Sünd/Born: 1961, Tallinn Haridus: 1980–1985, Eesti Riiklik Kunstiinstituut, moekunsti eriala 2006–2009 Eesti Kunstiakadeemia, kunstipedagoogika MA Töö moedisainerina: 1985–1991 Tallinna Moemaja 1991–1994 moefirma Enelin, teksafirma Founder 1996–2005 FIE AH disain 2012– OÜ Hint design Pedagoogiline töö: 2004- 2008 EKA moe-ja disainiosakond, vormi- ja kompositsiooni õpetaja 2005- 2014 Viljandi Kultuuriakadeemia, kompositsiooni õpetaja 2006- 2011 EKA Avatud Akadeemia, kompositsiooni õpetaja 2010- 2012 Mainori Kõrgkool, modelleerimise õpetaja Liikmelisus: Eesti Kunstnike Liit, Eesti Disainerite Liit, Eesti Moekunstnike Ühendus Tunnustus: 1988 ja 1989 Tallinna rahvusvahelise moefestivalil kümne parema seas Villasest kangast Lääne-Eesti stiilis lühikese jaki juurde kuulub linnumotiividega sall. Komplekti täiendab seelik, mis on valmistatud traditsioonilise vanemat sorti Muhu seeliku järgi.

Anu Hint: „Osalesin 2009. aastal näitusel „Eestlane olla...” neljast sallist koosneva vestiga, millel viltimistehnikas lindude ja lillede motiivid. Linnumotiivi laenasin Muhu suka tikandilt. Iga mudeli juurde kuulus ka kangale tikitud eesti vanasõna, mina kasutasin: „Igal linnul oma laul”.”

Education: 1980–1985, Estonian State Art Institute, fashion design 2006–2009 Estonian Academy of Arts, art pedagogy MA Work as a fashion designer: 1985–1991 Tallinna Moemaja (Fashion House) 1991–1994 fashion company Enelin, jeans company Founder 1996–2005 FIE AH disain 2012– OÜ Hint design Pedagogical work: 2004- 2008 Estonian Academy of Arts, composition and modeling teacher 2005- 2014 Viljandi Culture Academy, instructor of composition 2006- 2011 EKA Open Academy, instructor of composition 2010- 2012 Mainori Uniniversity, modeling teacher Membership: Estonian Artists’ Association, Estonian Association of Designers, Estonian Fashion Designers Association Acknowledgements: In the top 10 at the Tallinn International Fashion Festival in 1988 and 1989 The scarf with bird motifs is part of a set which includes a Western Estonian style short jacket made of woollen fabric.

The set is completed with a skirt emulating the traditional older type of Muhu island skirt.

A.H.: “I took part in the exhibition with a vest made out of four scarves, decorated with felted motifs of birds and flowers. I borrowed the bird motif from the traditional embroidery patters of Muhu stockings. Each work also included an Estonian proverb embroidered on the fabric.

I used: “Every bird has its own song.”

Muhu suka tikand, (eksponeeritud näitusel „Rahvarõivas on norm. Igal aastaajal”, ERM 2017).

Muhu stocking embroidery (part of the exhibit “Regarded as a norm, perennially worn”, Estonian National Museum, 2017).

26

27

Anu Hint: „ERMi kogusse kuuluvat Põhja- ja Lääne-Eesti linuka (sabaga tanu) kirjade lillemotiividest inspireeritud tülltikandiga pluusi valmistas Hilja Kleitsman 30-ndatel.

Lihtsustasin kaunistusvõtteid ja kavandasin tänapaevase avara pluusi, millele on puuvillase niidiga traageldatud organza kangast lillemotiivid.”

A H.: ”A tulle-embroidered blouse from the ERM collection, inspired by the floral motifs within the patterns on the linuk-type (tailed coif) headdress of Northern and Western Estonia, was made by Hilja Kleitsman in the 1930s. I simplified the pattern and designed a contemporary loose blouse, embellished with floral motifs cut of organza fabric, basted with cotton thread and with pearls along the edge.”

Hilja Kleitsmani valmistatud pluus (eksponeeritud näitusel „Külatänavalt punasele vaibale. 100 aastat rahvuslikku moodi”, ERM 2017/18).

Blouse by Hilja Kleitsman, (was on display at the exhibition “From the Village Road to the Red Carpet. 100 Years of National Fashion”, Estonian National Museum, 2017/18).

Anu Hint: „Kappi seisma jäänud armsad Eesti sendid said uue funktsiooni kee kaunistajatena. Ehete mulaažiga kleit valmis Eesti Vabariigi sajandaks sünnipäevaks – viis 20-sendist kokku liites saab arvu 100. Kett on ahelpistes, ülejäänud ehted on heegeldatud ning kaunistatud litritega.”

A.H.: “Beloved Estonian coins, which had sat idly in a cupboard, received a new function embellishing a necklace. The dress of modelled jewellery was made for the 100th anniversary of the Republic of Estonia–adding together five 20 cent pieces equals 100. The chains are embroidered and remaining jewellery is crocheted and decorated with spangles.”

Setu kaelakee rahadega, „Eesti rahvarõivad”, 1982.

Setumaa necklace with coins, “Estonian Folk Costumes”, 1982.

28

29

Anu Stranberg anu.stranberg@hotmail.com +372 53839173 Sünd/Born: 1946, Võru Haridus: 1966–1971 Eesti Riiklik Kunstiinstituut, moekunsti eriala Töö moedisainerina: 1971–1974 vabrik Tekstiil 1974–1993 Tallinna Moemaja 1994–1998 AS Armiin Pedagoogiline töö: 1994–1996 Tallinna Kergetööstustehnikum, kompositsiooni õpetaja Liikmelisus: Eesti Kunstnike Liit, Eesti Moekunstnike Ühendus Tallinna Moemajas töötades kujundas Anu Stranberg kolmel korral rahvusliku moekollektsiooni. Lillkirjas tikandid kaunistasid juba tema diplomitöö raames valminud rahvuslike motiividega džempreid ja sukki, hiljem ka Tallinna Moemaja kollektsioone.

Stranbergi rahvuslikus laadis kujundatud rõivaid iseloomustavad hea maitse, julged värvikombinatsioonid ja etnograafilise materjali oskuslik kasutamine.

Anu Stranberg: „1981. aastal tütrele tehtud villasest kangast tikanditega talvemantel sai uue hingamise kümne aasta möödudes, kui tekkis plaan lapse mantlist valmistada vest. Kuna kanga materjali polnud täiskasvanud inimese vesti jaoks piisavalt, tekkis mõte täiendada vesti pinda karakullnahaga.”

1981. aastal tütrele valmistatud mantel.

Coat made for my daughter in 1981.

30

Education: 1966–1971 Estonian State Art Institute, fashion design Work as a fashion designer: 1971–1974 “Tekstiil” factory 1974–1993 Tallinn Fashion House 199–1998 AS Armiin Pedagogical work: 1994–1996 Tallinn Light Industry Technical School, composition teacher Membership: Estonian Artists Association, Estonian Textile Artists’ Association While working at the Tallinn Fashion House, Anu Stranberg designed a national fashion collection on three occasions.

The jumpers and stockings which she completed for her final diploma work were already decorated with flower embroidery and she continued using them in her later Tallinn Fashion House collections. Stranberg’s clothes, designed in an ethnic style, are characterised by good taste, bold colour combinations and a skillful handling of ethnographic material.

A.S.: “A winter coat with embroidery made of woollen fabric for my young daughter in 1981 was reinvented ten years later as a bodice. Since there wasn’t sufficient material for a bodice to fit an adult, I got the idea to add more surface area using karakul sheepskin.

31

Astra Mõistlik astrakene@gmail.com Sünd/Born: 1983, Valjala, Saaremaa Haridus: 2003–2006 Tallinna Tehnikakõrgkool, konstruktor-modelleerija eriala 2006–2009 Eesti Kunstiakadeemia, kunsti ja kultuuriantropoloogia eriala, MA 2009–2011 Tartu Ülikooli Õpetajate Seminar, õpetajakoolituse eriala Pedagoogiline töö: 2011– Tallinna Tööstushariduskeskus, rõiva ja kaubanduse õppevaldkonna juht Liikmelisus: Eesti Moekunstnike Ühendus Tunnustus: Näitus „Mees kuldse nööbiga” pälvis Eesti Muuseumifestivalil 2011. aastal 1. koha.

Education: 2003–2006 TTK University of Applied Sciences, garment construction and design 2006–2009 Estonian Academy of Arts, art and anthropology, MA 2009–2011 University of Tartu Teachers’ College, teacher training Pedagogical work: 2011– Tallinn Centre of Industrial Education, Head of Clothing and Trade Studies Membership: Estonian Fashion Designers Association Acknowledgements: The exhibition “Man with a Golden Button” received first place at the 2011 Estonian Museum Festival

Astra Mõistliku mudelid on kollektsiooni „Burgaa” osad, mis valmisid Eesti Kunstiakadeemia magistritöö „Valjala kihelkonna pidulik rahvarõivas. 19. sajandi talupojarõivas kui tänapäevane inspiratsiooniallikas” raames 2009. aastal. Kollektsiooni inspiratsiooniks oli Saaremaa Valjala rahvariide geomeetria ja lõikelised lahendused, materjaliks villane kangas. Rahvarõiva geomeetria edasiarendust on kasutatud toodete sisevoodritel.

Astra Mõistlik’s creations are parts of the collection “Burgaa”, which were completed as part of her 2009 Master’s thesis at the Estonian Academy of Arts entitled “Valjala Parish Festive Folk Costume. 19th Century Farmhand’s Clothes as a Source of Contemporary Inspiration”. The inspiration for the collection was the geometry and cuts of the folk costume of Valjala in Saaremaa, made of woollen fabric. The geometry of the folk costume has been further developed on the inner linings of the garments.

Astra Mõistlik: „Kleit „Sirvi” puhul on ülemine osa kurrutatud kummidega; antud lõikeline lahendus sobib erineva kehaehitusega kandjale. Täienduseks sai kleit endale Valjala mustriarendusega siiditrükis linase särgi ja halli villase jaki. Halli jaki puhul sain inspiratsiooni Valjala raharõivaste juurde kasutatud nn mustast kampsunist.”

A.M.: “In the case of the dress “Sirvi”, the upper part is pleated with elastics; this cut suits women of various body types. The dress was complemented with a silk-screen printed linen shirt featuring a Valjala pattern modification, as well as a grey woollen jacket, which was inspired by the so-called “black sweater”, used as part of Valjala’s traditional clothing.”

Valjala mustrid, originaal ja kaks edasiarendust pluusikanga ja kollektsiooni voodri tarbeks.

Kirivöö, ERM esemekogu 11435 Valjala Patternbelt, Estonian National Museum collection of objects 11435

32

33

A.M.: „Kleidid „Airi” ja „Sirvi” ning jakk „Pille” on edasiarendused kurrutatud Valjala rahvarõiva seelikust.

Kurrutatud seelikut saab tänapäeval nimetada plisseeriks, algupäraselt vajutati kurrud sisse kuumade leibadega. Jakk „Pille” puhul arenesid kurrud nöörvoltideks. Jakki kaunistab Anna-Helena Saarso valmistatud ehe.”

A.M.: “The dresses “Airi” and “Sirvi” and the jacket “Pille” have been derived from Valjala’s pleated folk costume skirt. Today, the skirt can be referred to as pleated, originally the pleats were pressed with hot loaves of breads. In the case of “Pille”, the pleats became into sewn narrow pleats. The jacket is adorned with jewellery made by AnnaHelena Saarso.”

Kaarma naise kurrutatud seelik, 19. sajandi keskpaik (eksponeeritud näitusel „Rahvarõivas on norm. Igal aastaajal”, ERM 2017).

Woman’s pleated skirt from Kaarma, mid19th century (part of the exhibit “Regarded as a norm, perennially worn”, Estonian National Museum, 2017).

A.M.: „Kurrud arenesid kleit „Airi” puhul vastandvoltideks. Kleiti täiendab helmestikandiga tasku (Eesti Käsitöö). Seeliku peal kandsid naised tihti lahttaskut, milles nad hoidsid mitmesuguseid tarbeesemeid, nagu peaharja, nuga ja nõelatoosi. Taskud olid sageli ilustatud aplitseeritud kirjaga, pärlite või litritega.”

A.M.: “In the case of the dress “Airi”, the pleats became into opposite folds. The dress is complemented by a pocket with bead embroidery (Estonian Handicraft). Women often wore a loose pocket on their skirt, in which they held a variety of household items such as a hair brush, knife and needle case. Such pockets were often decorated with applied patterns, pearls or spangles.”

Helmestikandiga lahttasku Kärlalt, 19. sajandi keskpaik (eksponeeritud näitusel „Rahvarõivas on norm. Igal aastaajal”, ERM 2017).

Loose pocket with bead embroidery from Kärla, mid-19th century (part of the exhibit “Regarded as a norm, perennially worn”, Estonian National Museum, 2017).

34

35