Issuu

Kristjan Zobel

ÖKO LO O GIA VÕ H I KUTE L E

Sisukord Eessõna

1. peatükk. Kuidas kõik algas? (Kaasautor Peeter Tenjes)

2. peatükk. Kas elu Maal on originaaltoode?

3. peatükk. Mida me teame, et me ei tea? (Kaasautor Peeter Tenjes)

4. peatükk. Sinivetikate maailm (Kaasautor Kalle Olli)

5. peatükk. Seenjuurte maailm

6. peatükk. Jägalate maailm

7. peatükk. Kuidas maismaa-ilm elukõlblikuks sai (Kaasautor Leho Ainsaar)

8. peatükk. Taimede raske elu

9. peatükk. Ärtuemanda efekt

10. peatükk. Vagurad ja kannatlikud samblad

11. peatükk. Plastiline, elastne või jäik?

12. peatükk. Strateegia ja taktika

13. peatükk. Majuselised tegurid

14. peatükk. Rollijaotus ökoloogilises teatris

15. peatükk. Kuidas komplekteerida Noa laeva?

16. peatükk. Millal on õige aeg surra?

103

17. peatükk. Suur Peeter ja Väike Peeter, Vestmann ja Piibeleht

109

18. peatükk. Võit-võit-olukord ökoloogilises teatris

113

19. peatükk. Nemad ei tapa kunagi

119

20. peatükk. Maailm parasiidi pilgu läbi

124

21. peatükk. Migratsioon ja invasioon

129

22. peatükk. Süüdimatud ja vaprad invandid

134

23. peatükk. Miljard aastat seksi (Kaasautor Raivo Mänd)

141

24. peatükk. Isekas kari ja altruistlik klann

153

25. peatükk. Üks tragöödia teise otsa

159

26. peatükk. Üksi või üheskoos?

163

27. peatükk. Ökoloogiline suktsessioon

175

28. peatükk. Taimede elurikkuse maailmarekordid (Kaasautor Meelis Pärtel)

181

29. peatükk. Mõõdutu kiindumus mardikate vastu (Kaasautor Toomas Tammaru)

185

30.peatükk. Elurikkuse tekkimine nõuab aega (Kaasautor Meelis Pärtel)

189

31. peatükk. Palun häirige meid! (Kaasautor Meelis Pärtel)

197

32. peatükk. Ökosüsteemidel on mälu (Kaasautor Meelis Pärtel)

201

33. peatükk. Maailm seadistab ennast (Kaasautor Peeter Tenjes)

206

34.peatükk. Kas liiki saab kaitsta? (Kaasautor Tiit Maran)

209

35. peatükk. Kas Eesti on kaitstud? (Kaasautor Eerik Leibak)

214

36. peatükk. Tume elurikkus, meie puuduv varandus (Kaasautor Meelis Pärtel)

219

37. peatükk. Üleilmsed holokaustid

223

38.peatükk. Õitega või õiteta? Külma või sooja verega?

228

39. peatükk. Vesi maa peal

235

40.peatükk. Süsi maa peal

239

41. peatükk. Fosforiidisõda

244

42. peatükk. Lämmatav, kuid vajalik valuuta looduse majapidamises

248

43. peatükk. Kas maailmal on kopsud?

253

44.peatükk. Kasvuhoone nimega Maa

257

45. peatükk. Kultuuriühikute isekas elu (Kaasautor Raivo Mänd)

261

46.peatükk. Kas igaühel on oma aeg? (Kaasautor Peeter Tenjes)

266

47. peatükk. Inimloom ökoloogilises teatris (Kaasautor Kaido Kama)

272

48.peatükk. Mis meist saab? (Kaasautor Peeter Tenjes)

279

Allikaviited

283

287

Molekulaarbioloogia

Füsioloogia

Molekulaarne ökoloogia

Ökofüsioloogia

Antropoloogia Sotsioloogia Meditsiin Tehnikateadused Keemia Füüsika Looduskaitse Keskkonnakaitse

Keskkonnateadused

Evolutsiooniteooria

Evolutsiooniline ökoloogia

ÖKOLOOGIA

ISENDI TASE

POPULATSIOONI TASE

KOOSLUSE TASE

ÖKOSÜSTEEMI TASE

Autökoloogia

Demökoloogia

Sünökoloogia

Süsteemökoloogia

SELLE RAAMATU AINEVALD

Eessõna

koloogia

teadus,

olen rohkem kaasautori rollis. Nii-

mis käsitleb teemasid

siis, järgmiste kolleegide panust

astronoomiast gastro-

raamatusse on võimatu üle hin-

noomiani,

priionitest

nata: Leho Ainsaar (ptk 7), Kaido

dinosaurusteni ning romantilistest

Kama (ptk 47), Eerik Leibak (ptk 35),

looduskirjeldustest kuni vähestele

Tiit Maran (ptk 34), Raivo Mänd

arusaadava

matemaati-

(ptk 23, 45), Kalle Olli (ptk 4), Meelis

kani. Seeläbi on iga ökoloogiaraamat

Pärtel (ptk 28, 30–32, 36), Toomas

kirjutajanäoline põgus valik teema-

Tammaru (ptk 29) ja Peeter Tenjes

dest, mis tunduvad autorile oluli-

(ptk 1, 3, 33, 46, 48).

kõrgema

sed ning ei käi täielikult üle jõu. Nii ka siin. Mitmed puudutatud teemad on

Kõik, mis selles raamatus kirjas, on vähemalt peaaegu tõsi (kui mitte rohkem). Päris tõe kirjutamiseks

siiski sellised, kus ma endast targe-

oleks vaja olnud jumalikku ilmu-

mate inimeste nõuta kuidagi läbi ei

tust, aga seda mul kahjuks peale ei

saanud. Neil juhtudel on peamine

tulnud. „Peaaegu“ on siiski oluliselt

autor see targem inimene ja mina

parem kui üldse mitte. Kristjan Zobel

1. peatükk

Kuidas kõik algas?

Ilma Suure Pauguta ökoloogiat ega ökolooge olemas ei oleks.

uidas see ilmakärakas

Einstein arvas algul, et see lahend on

juhtus, mis meie aeg-

vale, kuid tunnistas lõpuks, et Fried-

ruumi olevaks tegi ja

mannil oli õigus.

mida füüsikud on haka-

Siinkohal tuleb meenutada, et

nud Suureks Pauguks nimetama?

meiega võrdselt targad inimesed

Sellest ei tea me tuhkagi. Albert Eins-

elasid maamunal juba väga ammu

teini (1879–1955) ja pisut hilisemad

enne

Alexander Friedmanni (1888–1925)

Seega on mõistlik vaadata tsivilisat-

võrrandid ei ütle silpigi selle kohta,

siooni ajalukku ja arvestada ka kõige

mis toimus enne pauku. Friedmann

vanemate Suure Paugu oletatavate

oli muide vene teadlane, kes leidis

kirjeldustega. Kristlased leiavad sel-

Einsteini võrranditele ajas evolut-

lised Piiblist, muu maailmavaatega

sioneeruva ehk siis ajas muutuva

inimesed mõistagi mõnest teisest

lahendi, näidates, et universum peab

tekstist. Kuna mina olen juhtumisi

olema kas paisuv või kahanev, mitte

kristlane, siis jään edaspidi vana-

aga ajas muutumatu suurusega.

dele tekstidele viidates nimetatud

Einsteini

või

Friedmanni.

Ökoloogia võhikutele •••

pühakirja raamidesse. Esimesest

Moosese raamatust, kus toonaste

pea sõnul kõlada kui „Kõigepealt

teadmiste kohaselt paigutati maa-

tekkis (või tekitati) väli ja aine“.

ilma teke ekslikult lähiminevikku,

Tänapäeval me teame, et väljast

saame lugeda, et „Alguses lõi Jumal

või ainest kui võimalusest Suu-

taeva ja maa“. Moodsasse keelde

reks Pauguks ei piisa – vaja on ka

ümber panduna võiks see sõbra

informatsiooni selle kohta, kuidas

füüsikaõpetlase

Kalev

Tark-

Universumi tekke ja evolutsiooni graafiline esitus ajateljel Kujutatud „toru“ läbimõõt tähistab paisuva universumi läbimõõtu. Aeg kulgeb vasakult paremale. Suur Pauk toimus umbes 14 miljardit aastat tagasi. Siis said alguse aine, aeg ja ruum. Täpsemalt öeldes, ainet meie harjumuspärases mõttes (osakesed) päris alguses siiski ei olnud, oli vaid teatud energiaväli, milles olid väga väikesed energiatiheduse häiritused (kvantfluktuatsioonid). Praktiliselt kohe peale algust toimus väga lühike, ent ülimalt kiire aegruumi paisumise etapp (seda etappi on hakatud nimetama inflatsiooniks, samamoodi nagu mõnikord esinevat hindade kiiret kasvu). Sellise kiire paisumise põhjuseks olid kvantmaailma nähtused. Universum oli siis väga kuum. Peale lühikest, aga võimast inflatsioonilist paisumist jätkus paisumine juba „mõõduka“ kiirusega. Paisumisega universum jahtus, algsest energiaväljast tekkisid järk-järgult mitmesugused osakesed, seejärel ka aine meile harjumuspärases mõttes (neutronid, prootonid, elektronid). Umbes 400 000 aasta pärast oli universum jahtunud 3000 kraadini ja muutunud läbipaistvaks. Sellest ajast pärineb kogu universumit (sh ka meie kõikide kortereid) täitev väga nõrk, kuid siiski mõõdetav mikro- ja raadiolainete taustkiirgus. Nüüd hakkasid gaasipilved omaenda raskusjõu mõjul kokku tõmbuma – neist hakkasid tekkima galaktikad ja tähed. Samal ajal jätkasid tihenevad gaasipilved Suurest Paugust saadud hooga ka laialilendamist – universum paisub jätkuvalt. Umbes neli miljardit aastat pärast paisumise algust olid enam-vähem välja kujunenud meie galaktika – Linnutee – vanimad osad.

12 ••• Ökoloogia võhikutele

pauguga toime tulla. Selle kohta

infot, mis oli vajalik meile uni-

leiame viite Johannese evangee-

versumi käivitumiseks. Termini

liumist, et „Alguses oli sõna, ja

„maailm“ reserveeriksin meelsasti

sõna oli Jumala juures, ja sõna oli

meile hästi tuttavale osale univer-

Jumal“. Ühesõnaga – eksisteerib

sumist ehk planeedile Maa. Mis on

juba aastasadade tagant pärinev

muide, vastupidi paljude veendu-

oletus, et keegi siiski pidi valdama

musele, enam-vähem ümmargune.

Järelhelenduse valgusmuster, 375 tuhat aastat Pime aeg

Galaktikate, planeetide jm moodustumine ja areng

Tumeda energia poolt kiirendatud paisumine

Inflatsioon

Kvantfluktuatsioonid Esimeste tähtede teke, umbes 400 miljonit aastat Suurest Paugust alanud paisumine 13,8 miljardit aastat

Kulus veel umbes viis miljardit aastat ning tekkis Päike (u 4,6 miljardit aastat tagasi) ja veidi hiljem Maa (u 4,5 miljardit aastat tagasi) ning teised päikesesüsteemi planeedid. Mida aeg edasi, seda enam hakkab universumi paisumist mõjutama tumeenergia poolt põhjustatud kiirenev paisumine (vt ptk 3). Ökoloogia võhikutele ••• 13

Albert Einstein (1879–1955) Saksa päritolu ning hiljem Šveitsi ja Ameerika Ühendriikide kodakondsusega füüsik ja matemaatik, 20. sajandi kuulsamaid ja mõjukamaid teadlasi. Muide, esimesel katsel teda Zürichi Föderaalsesse Tehnikaülikooli (ETH Zürich) humanitaarainete halbade hinnete tõttu vastu ei võetud. Mõistis juba noorelt, et toona üldtunnustatud, peamiselt Isaac Newtoni (1643–1727) töödel põhinev maailmapilt ei klapi aja jooksul elektromagnetvälja uurimisel kogunenud faktidega. Tuli aastal 1905 välja Newtoni mehaanika ja James Clerk Maxwelli (1831–1879) elektrodünaamika seaduste seniseid vastuolusid ületava teooriaga, mida hiljem on hakatud nimetama erirelatiivsusteooriaks. Viimases näitas, et kehade pikkused ja sündmuste kestused sõltuvad vaatleja liikumisolekust ja tegelikkuses absoluutset ruumi ja absoluutset aega ei leidu. Seetõttu tuleks aega ja ruumi käsitleda ühtse aegruumina. Erirelatiivsusteooriast tuleneb ka massi ja energia ekvivalentsus (samasus) – E = mc2 , kus c on konstant ning tähistab absoluutkiirust ehk valguse kiirust vaakumis (299792,458 km/s). Aastal 1916 laiendas Einstein relatiivsusprintsiipi ka gravitatsiooniväljale, formuleerides üldrelatiivsusteooria, mis vaatleb gravitatsiooni ja aegruumi koos. Algselt pidas Einstein maailmaruumi ekslikult staatiliseks, mitte paisuvaks ega kahanevaks.

Niisiis, me ei tea, mis enne Suurt

selge – „loodust“ enne seda sünd-

Pauku toimus. Ehkki gravitatsiooni-

must ei olnud. Järelikult ei olnud

teooria edasiarendustes püütakse

ka loodusseadusi, mille järgi joon-

liikuda juba veidi ka „teisele poole“

duda. Tundub aga, et mingid seadu-

Suurt Pauku, on need teadmised veel

sed siiski kehtisid. Siinkohal mee-

väga haprad ja mis olulisemgi, nad ei

nuvad ühe Eesti akadeemiku televi-

muuda probleemi sisu. Üks on aga

sioonis välja öeldud sõnad: „Kõik oli

14 ••• Ökoloogia võhikutele

Ernst Heinrich Philipp August Haeckel (1834–1919) Saksa zooloog, evolutsionist, merebioloog, arst ja kunstnik. Ta avastas ja kirjeldas teadusele tuhandeid uusi bioloogilisi liike ja koostas esimesena nn genealoogilise puu, mis illustreeris taksonoomiliste rühmade sugulust ja lahknemist bioloogilise evolutsiooni käigus. Oli innukas Charles Darwini (1809–1882) evolutsiooniteooria propageerija. Pidas lugu ka meiekandimehe ja Tartu Ülikooli professori Karl Ernst von Baeri (1792– 1876) töödest ja arendas edasi tema evolutsionistlikke vaateid. Aastal 1866 tõi ta käibele termini „ökoloogia“ (algselt saksapäraselt „Ökologie“). Ka mõisted „fülogenees“ (organismide põlvnemiskäik, taksonite tekkimine ja üksteisest lahknemine evolutsioonis), „hõimkond“ (suuremat sorti takson, jääb taksonite hierarhilises süsteemis riigi ja klassi vahele, meie kuulume näiteks keelikloomade hõimkonda) ja „protistid“ (algloomad, päristuumsed organismid, kes pole ei loomad, taimed ega seened) pärinevad temalt.

George Evelyn Hutchinson (1903–1991) Väga mõjukas Briti-Ameerika ökoloog ja mõtleja, kellele viidatakse tihti aupaklikult kui „moodsa ökoloogia isale“. Nagu tema põlvkonna õpetlaste puhul tavaline, tegeles ta looduse saladuste lahtimuukimisega väga laial rindel – limnoloogiast, entomoloogiast, ökoloogilise niši teooriast ja süsteemökoloogiast ajaloo, religiooni, filosoofia ja antropoloogiani. Tema oli üks esimesi, kes püüdles ökoloogia matemaatilise teooria poole. Väga olulise osa Hutchinsoni pärandist moodustavad põnevalt kirjutatud, vaimukad ja suure üldistusjõuga teaduslikud esseed, mille najal kasvas omal ajal üles mitu põlvkonda silmapaistvaid ökolooge. Veidi piinlik öelda, kuid tänu oma mõnevõrra haruldasele ja meeste puhul just mitte üldkasutatavale eesnimele pidasin ma seda suurt teadlast pikka aega naiseks, kuni ühe loengu ettevalmistamise käigus sattusin pildile, kus ta oli üles võetud vana mehena. Aga vahet pole, olgu siis mees.

väga lihtne – alguses oli Suur Pauk,

tuim neist ehk Ameerika ökoloogi

ja siis edasine käis juba loodus-

Eugene P. Odumi (1913–2002) oma:

seaduste järgi.“ Küsiksin siinkohal

„Ökoloogia on teadus elussüstee-

retooriliselt: „Kes või mis need loo-

mide struktuurist ja funktsioonist.“

dusseadused formuleeris, arvesta-

Nii või teisiti, ilma organismideta

des, et „paugu“ ajal loodust veel pol-

pole ka ökoloogiat. Seega sai ökoloo-

nud?“ Või: „Kus oli peidus info selle

giline „tants“ alguse koos esimeste

kohta, mis maailma „loomisel“ juh-

elusorganismide tekkimisega või

tuma hakkab?“

saabumisega Maale ligikaudu neli

Ökoloogiaseadused ei formulee-

miljardit aastat tagasi. Üks tark öko-

runud muidugi kohe maailma käivi-

loog G. Evelyn Hutchinson (1903–

tumisel. Algse definitsiooni kohaselt

1991) on öelnud: „Evolutsioon on see

on ökoloogia teadus organismide

näidend, mida mängitakse ökoloo-

ja keskkonna vahelistest suhetest

gilises teatris.“ Järgmistes palades

(Ernst Haeckel, 1834–1919). Hiljem

on põgusalt riivatud nende näiden-

on ökoloogiateadusele ka uusi või-

dite sisu, mida ökoloogilises teatris

malikke definitsioone pakutud, tun-

seni on mängitud.

16 ••• Ökoloogia võhikutele

2. peatükk

Kas elu Maal on originaaltoode? Seda, kus ja kuidas täpselt elu alguse sai, ei saada vist kunagi teada. Aga kas see on üldse tähtis?

ui pidada jumalikuks või

teadaolevalt elu paratamatu atribuut

siis füüsikaliselt para-

ja kulgeb ka tänapäeval omasoodu

tamatuks loomisaktiks

meie silme all, olles mõistagi tihti-

Suurt Pauku, võib teata-

peale liiga aeglane selleks, et inim-

vate mööndustega väita, et elu ilma-

silm seda oma põgusa vaate jooksul

ruumis on samuti loodud. Nagu kõik

tähele paneks.

muu, mis universumis eksisteerib.

Kuidas tekkis elu maakeral, selle

Samas ei ole ka kõige usklikumad

kohta on täpselt kaks alternatiiv-

teadlased nõus möönma, et elu oleks

set seletust. Esimene – elusaine on

looja eriline kingitus just meie pla-

eluta ainest loomuliku ja iseenesliku

needile ning valmis tehtud just selli-

arengu teel tekkinud nende umbes

sena, nagu meie teda tunneme. Läbi-

4,54 miljardi aasta jooksul, mil maa-

nisti kreatsionistlik ehk siis sõna-

kera on eksisteerinud. Sellist prot-

sõnalt piibellik maailmavaade ei ole

sessi kutsutakse terminiga „abio-

kindlasti teaduslik. Evolutsioon on

genees“. Teine – elu on universaalselt Ökoloogia võhikutele ••• 17

KAASAEGSED STROMATOLIIDID LÄÄNE-AUSTRAALIAS SHARK BAY RANNIKUL. Stromatoliidid on settekivimid, mis on tekkinud tsüanobakterite ehk sinivetikate kolooniate ainevahetuse jääkide settimisel ja kivistumisel madalaveelistes lompides või rannikulahtedes. Nad võivad olla kõige vanemad elu jäljed maakeral.

levinud ja Maa peale saabunud

Kui ookeanid said maa peal valmis

mujalt kosmosest. Seda arusaama

umbes 130 miljoni aastaga, siis juba

koondab mõiste „panspermia“.

järgmise 130 miljoni pärast oli raku-

Kõige

julgemate

hüpoteeside

kohaselt võib elu Maal olla isegi

line elu platsis. Tegelikult tundub mulle üsna üks-

4,28 miljardit aastat vana (ena-

kõik, kumb seletus on õige. Kui elu

mik teadlasi paigutab alguse siiski

tekkis väljaspool maakera ja meteorii-

vahemikku 3,8–4,0 miljardit aastat

tide, kosmilise tolmu või tulnukate abil

tagasi). See tähendaks, et bioloogi-

Maale sattus, pidi ta ju ikkagi kusagil

line iseorganiseeruv ja ennast taas-

evolutsioneeruma? Seega, unustame

tootev struktuur tekkis üpris kiiresti.

hetkeks mainitud kaks teooriat.

18 ••• Ökoloogia võhikutele

Meile teadaoleva elu tunnusteks

koostada. Siinkohal on paslik mee-

on enesekordamine (self-replication),

nutada aastast 1952 pärinevat väga

enesekoostamine (self-assembly),

mõjukat Miller-Uray (Stanley L. Mil-

enesehoogustamine (autocatalysis)

ler – 1930–2007 ja Harold C. Uray –

ja rakumembraanid. Viimased luba-

1893–1981) laborieksperimenti, mis

vad raku sees toimetada nii, et ümb-

andis tugeva toetuse nõukogude

ritsev keskkond elutegevust suure-

teadlase Aleksander Oparini (1894–

malt ei häiri. Ka kõige algelisemad

1980) ja briti-india õpetlase John B.S.

bioloogilised raasud, mis on võime-

Haldane’i (1892–1964) teooriale elu

lised ennast taastootma – viirused

tekkimise

ja priionid – vajavad selliseks kriiti-

kohta eluta ainest. Nimetatud ekspe-

liseks toiminguks turvalist memb-

rimendis mõjutati maakera varase

raaniga ümbritsetud vett täis mulli-

atmosfääri koostisainetest – vesi

kest, mida nimetatakse rakuks. Vii-

(H 2O), metaan (CH4), ammoniaak

rused kasutavad ära raku tegelike

(NH 3) ja vesinik (H 2) – segatud gaasi

peremeeste tavapärast pärilikkus-

laboritingimustes väikeste elektri-

mehhanismi, et salaja ennast taas-

liste sädelahendustega ehk „mini-

toota. Priionid on valgud, mis suuda-

välkudega“. Tulemusena leidsid kat-

vad ilmsüüta naabervalke enesesar-

setajad retordist mitmeid amino-

nasteks mikroparasiitideks muun-

happeid ehk valkude ehituskive.

keemiliste

võimaluste

dada ja selle läbi oma iduliini pidada

Hiljem ja kaasaegsemate mee-

(kurikuulsaim neist on hullu lehma

toditega on Milleri ja Uray poolt

tõbe põhjustav ühend).

katse käigus kogutud ning klaas-

Kõikide nende toimingute jaoks

ampullidesse suletud ainete segu-

on vaja mõõdutul hulgal keerulise

dest leitud rohkem kui 20 erinevat

ehitusega elusaine molekule alates

aminohapet, seejuures valdav ena-

aminohapetest (millest koosnevad

mik nendest, millest tänapäevased

valgud) ja lipiididest (mis moodusta-

valgud on tegelikult kokku pandud.

vad rakumembraani peamise struk-

Seega selgus, et valkude ehitus-

tuuri) ning teistest. Enesekoosta-

materjali saab eluta ainest elektri

mise printsiip ütleb, et kui selli-

jõul toota küll ja see oli oluline argu-

seid aineid on keskkonnas volilt

ment elu maapealse isetekkimise

saada, võib (ja tihti ka suudab) elus-

advokaatidele. Elektrit on atmosfää-

üksus ennast ilma välise toetuseta

ris ikka leidunud. Ökoloogia võhikutele •••

Keda küll ei huvitaks suhted? „Ökoloogia võhikutele“ just nendest räägibki. Ökoloogia on üsna noor teadusharu, mis käsitleb organismide ja keskkonna vahelisi suhteid. Nagu ütleb autor, on see teadus eluslooduse majapidamisest. Igasugused suhted on alati nii huvitavad kui ka keerulised. Et neid mõista ja kasvada võhikust edasijõudnuks, on vaja klaari mõtlemist ja head huumorimeelt – seda pakuvad nende kaante vahel 48 peatükki. See põnev raamat on tulvil fakte, lugusid ja seoseid meid ümbritsevast maailmast, mille aluseks on loodusseadused. Ligi 200 värvifotot, graafikut ja joonist aitavad paremini mõista, kuidas sai alguse elu Maal, millised suhted on kujunenud elus ja eluta looduse vahel ning mis on eluvõitluses oluline. Kumb jääb peale, kas tuvi või varblane, kui kaklus käib saiatüki pärast, või mis saab siis, kui kaklejatel on saia asemel noka vahel midagi suuremat – näiteks planeet Maa.

KRISTJAN ZOBEL (1960) on Tartu Ülikooli evolutsioonilise ökoloogia professor. Tema sõnul on kõik, mis selles raamatus kirjas, vähemalt peaaegu tõsi (kui mitte rohkem).

kirjastus.postimees.ee

7 8 9 9 16

6 6 70 26