Minu Süüria

MINU SÜÜRIA

TANJA DIBOU

HETK RAHU JA SÕJA VAHEL

Autoriõigus: Tanja Dibou ja Petrone Print OÜ, 2022 Toimetajad: Mae Lender, Epp Petrone Aitäh abi eest: Mailis Hudilainen Keeletoimetaja ja korrektor: Anu Parnabas Kujundaja: Heiko Unt Kaardi kujundaja: Kudrun Vungi Küljendaja: Aive Maasalu Makett: Madis Kats Trükk: Greif OÜ ISBN 978-9916-678-26-8 (trükis) ISBN 978-9916-678-27-5 (epub) ISBN 978-9916-678-28-2 (epub)

www.petroneprint.ee

MINU SÜÜRIA

„Parem lavašš rahuajal kui linnupraad sõjas.“ Araabia vanasõna

5

SISUKORD

SISUKORD

Sissejuhatus

10

ESIMENE OSA. OKKALINE TEEKOND KAUGELE MAALE Kõik algas lapsepõlves Kõigepealt Beirut, siis Damaskus „Šam! Šam! Šam!“ Esimene epiloog

13 14 24 32 41

TEINE OSA. VAIKUS ENNE TORMI Esimene hommik Tibupoeg uues pesas Tere, Damaskus!

Tähistame jõule ja uusaastat Yarmouk – Damaskuse palestiinlaste piirkond Teater ja kohtumised vanade sõpradega Üksinduse otsingul Palmyras Teine epiloog

43 44 49 58 77 93 103 117 128

6

MINU SÜÜRIA

KOLMAS OSA. USK SÜÜRIA MOODI Keeleõpingud mošees Tutvumine pühapaikadega Vestlused usu üle Ramadan kareem Meeste ja naiste vahelised suhted Süüria moodi Kolmas epiloog

135 136 150 160 173 181 195

NELJAS OSA. PINGULOLEK JA TEADMATUS Ootamatu revolutsioon Alaviitide juures Kuidas Süüriale võlg tagasi maksta Hüvastijätt Damaskusega Elu Eestis pärast Süüriat: võlu ja valu

201 202 215 228 234 240

Tänusõnad Lugemissoovitused

252 253

7

SISSEJUHATUS

SISSEJUHATUS

Iga kord, kui kuulen sõna „Süüria“, lendavad mõtted seal veedetud 2010. ja 2011. aastasse. Tahes-tahtmata igatsen seda aega ja paika kui midagi kaotsi läinut. Möödunud on üle kümne aasta. Niisama kaua on Süürias kestnud sõjaline, ebastabiilne olukord. Mälestused on siiski värsked, argipäevade olmes tuhmumata.

Elasin Süürias enne sõda ja sõja algul. Pean tõdema, et Süüria on jäänud mu mällu kõige kaunima maana, mida mul on õnnestunud näha. Kannan ikka kaasas pilti sellest idamaise rahu, harmoonia ja helguse maalapikesest, kuigi karmid kaotused ja sõjakoledused on tema palet nüüdseks tundmatuseni moonutanud. Püüan taas luua korda selles mitmepalgelises virvarris, mida kogesin paigas, mida õigusega võib nimetada imeliseks nii ajaloolises kui ka kultuurilises plaanis.

Minul vedas. Sattusin Süüriasse just enne traagiliste sündmuste tormi, mis jätkub siiani ja mõneti on haaranud kogu maailma. Võin julgelt öelda, et püüdsin kinni pilvitu hetke selle maa ajaloos rahu ja sõja vahel.

10

MINU SÜÜRIA

Minu Süüria on hoopis teistsugune, kui oleme näinud telerist ja internetist. 2011. aastast oleme sealt kandist kuulnud ikka negatiivset. Meile pakutakse veriseid pilte, mis kõnelevad sõjast, ebaõiglusest ja -inimlikkusest. Ajalehed kuulutavad tuhandetest põgenikest, islami konservatiivsetest traditsioonidest, ISISe* terroristidest ja diktaatorlikust poliitilisest režiimist. Tume pilv on laskunud maale ja matnud enda alla kunagise hiilguse. Keeruline on kujutledagi, et Süüriast võiks kõnelda imetluse ja vaimustusega.

Sellegipoolest, ma proovin. Ennekõike on Süüria mulle südame külge kasvanud tänu armastusele. Jah, see tundub üsna labane põhjus. Mu abikaasa on just sealt pärit, kuigi tutvusime Peterburis. Saatuse hammasrattad asusid pöörlema. Nooruke ja kõrvuni armunud, unistasin ammutada endasse kõike, mis vähegi mu armsamale omane. Juured, kultuur, keel, loodus – kõike temaga seotut tahtsin kogeda omal nahal. Seega sööstsin talle võõrale maale järele. Minu lugu räägibki sellest, kuidas euroopaliku eluviisiga naine üritab kohaneda ida elulaadiga.

Eestis küsitakse tihti: „Milline see Süüria enne sõda oligi?“, „Mis seal praegu toimub?“, „Mis muutunud on?“ See on pikk jutt. Vastuseks ongi see raamat. Tutvustan siin lugejale Süüria traditsioone ja kutsun ta endaga jalutuskäigule selle maa kõige ilusamatesse ajaloolistesse paikadesse, mida sõda pole suutnud lõhkuda.

Soovin oma kogemust jagada, sest pean seda ainulaadseks, kuna tulin Süüriasse siis, kui kõik oli veel alles ja sõda polnud *

ISIS – lühend ingliskeelsest väljendist Islamic State of Iran and Syria (Iraani ja Süüria Islamiriik), rahvusvaheline islamistlik radikaalsete sunniitide terrorirühmitus. (Siin ja edaspidi autori märkused) 11

SISSEJUHATUS

alanud. Julgen isegi väita, et keegi ei olnud selleks valmis ega uskunud, et mingeid suuri muutusi ei tule. Seda riiki polnud veel haaranud pärast araabia kevadet ootamatult puhkenud jõhkra ja halastamatu sõja leegid.

Ma ei ela enam Süürias, aga sidemed ei ole katkenud.

Lähedastelt, sugulastelt ja sõpradelt* voolab lakkamatult infot.

Seepärast lõpeb raamatu iga osa epiloogiga selle kohta, mis on Süürias muutunud tollest ajast, kui sõda algas. See on omamoodi kaleidoskoop, mille mustri moodustavad killud möödunud ja praegusest maailmast.

Head lugemist!

Eestis detsembris 2021

* 12

Turvalisuse mõttes olen muutnud mõne tegelase nime.

MINU SÜÜRIA

ESIMENE OSA OKKALINE TEEKOND KAUGELE MAALE

13

KÕIK ALGAS LAPSEPÕLVES

KÕIK ALGAS LAPSEPÕLVES Miks just Süüriasse? Armastus või töö? Vajadus või kirg?

Kuidas on sellega seotud vanaisa jutustatud lood?

Kus on minu eesti-vene-süüria pere nurgakivi?

Kirjutan kahe käega alla väljendile „juhuseid ei ole olemas“.

Isegi kõige tühisem elusündmus leiab ilmtingimata jätku.

Selleks peab vaid kätte jõudma õige aeg. Lapsepõlveunistused võivad kord täituda. Nii juhtus minugagi. Varasest lapsepõlvest hakkas idanema unistus muinasjutulisest araabia maailmast, justkui džinn pudelis ootas see õiget hetke, et siis paiskuda lummava maagiana reaalsusesse.

Elas kord väike tüdruk Tanja, kes vaatas nõukogude lastele mõeldud filmisarja „Tuhat ja üks ööd“*. Filmitud on see osaliselt Tadžikistanis ja osaliselt Süürias. Juba väiksena pöörasin tähelepanu sellele, et tiitrites jooksis filmi päritoluriigina „Süüria“, kuna olin kuulnud sellest maast oma vanaisalt. Mu vanaisa oli elanud ja töötanud Süürias 1978–1979 Nõukogude Liidu tsiviil- ja sõjaväeprogrammi raames, kaitsmaks Süüria *

14

Nõukogude ajal loodud filmitriloogia, mis põhineb kogumikul „Tuhande ja ühe öö muinasjutud“: „Šeherezade uued lood“, „Ja veel Šeherezade öö“, „Šeherezade eile õhtul“. Filmid on valminud Tajik Filmi stuudios ja Süüria filmistuudios Ghanem-film aastatel 1986–1987. Süürias filmiti Damaskuses ja Aleppos.