Minu Lottemaa

Minu Lottemaa

Autoriõigus: Hana Kivi ja Petrone Print OÜ, 2026

Peatoimetaja: Epp Petrone Toimetaja: Silja Paavle Keeletoimetaja: Agnes Piiritaja Kujundaja: Heiko Unt Kaardi kujundaja: Kudrun Vungi Küljendaja: Aive Maasalu Fotopoogen: autori erakogu, kui ei ole tähistatud teisiti

Trükk: Greif OÜ

ISBN 978-9916-82-285-2 (trükis) ISBN 978-9916-82-284-5 (epub)

www.petroneprint.ee

Sisukord Proloog. Jupp kõige paremat suitsuvorsti! . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .9 Unistused kipuvad täituma . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 Miks teha asju lihtsalt, kui saab ka keeruliselt? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 15 Jänesehaak klounimajja . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20 Eufooria . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 25 Teemapargi juhtimise manuaal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 31 Ma ei tule siit alla, matke mind koos Lottemaaga! . . . . . . . . . . . . . . . 41 Pärnu, nii lähedal ja samas kaugel. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 46 Ema versus ülemus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 48 Kulukarva, kullakarva, lehekarva, lillekarva, helekarva, heinakarva... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 52 Näitlejate valik. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 61 Siuh, säuh, kõrvad pähe . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 66 Muusika, stuudio ja plaadid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 75 Jaagu kroonikad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 86 Lojaalsus ja väsimus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 91 Leiutajateküla multifunktsionaalsus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 100 Inimestest Lottemaal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 121 Enese ees ja enese järel . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 128

Noorus, peod ja pummelungid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 132 Etendus, mis kasvas suureks. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 137 Juubelisuvi. Unenäo mõõtmes. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 147 Lottemaa tiigrihüpe . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 153 Pärast Lottemaad – ja natuke selle sees . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 155 „Kastis laulja“ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 159 Hõbe, mis särab kullana . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 167 Vanaema õunapuu otsas . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 172 Värvide võlumaa ja kostüümihaldjad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 176 Sügiskaamos. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 180 Jõulumaa . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 186 Täiskasvanud Lottemaal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 194 Killukesi Lottemaa näitlejate mälestustest . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 197 Kerguse ja raskuse vahel . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 206 Epiloog . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 212 LISA 1. Lottemaa mängud ja vanasõnad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .214 LISA 2. Korduma kippuvad küsimused ja praktilisi nõuandeid Lottemaale tulekuks . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 218

kaart

Proloog.

Jupp kõige paremat suitsuvorsti!

Nõmmel sündinud ja Mustamäel kasvanud, olen läbi ja lõhki linnatüdruk. Minu ja teiste minuvanuste elu kulges 70ndatel valdavalt õues paneelmajade vahel lurtsu, ukakat, mädamuna ja kõike muud vahvat mängides, talvel kooli ees oleval liuväljal uisutades ja Nõmme metsades suusatades.

Tuppa raamatut lugema mindi ainult kehva suusailmaga, mida sattus õnneks ka piisavalt. Seega olid raamatud minu suured sõbrad.

Ajas muutumatuks lemmikuks jäi lastekirjanik Astrid Lindgren, kes oma soojade, naljakate ja fantaasiarohkete lugude ning raamatutega võlus mind täielikult. Esimese koha südames pälvis „Bullerby lapsed“. Olles ise kasvanud emata, igatsesin kogeda Bullerby külaidülli: kogukonna lähedust ja kokkukuuluvust, armastavaid peresuhteid ja elutervet uudishimu elu ning ümbritseva vastu, mida seob soe huumor. Raamatust kõlama jäänud väljend „jupp kõige paremat suitsuvorsti“ jäi mind saatma helesinise unistuse ja selge hoolivuse sümbolina.

Tormakas ja värvikas nooruses olin sügisest kevadeni noor punkarihakatis, ujudes lihtsalt ja järjekindlalt voolule vastu. Suviti sai minust tulihingeline malevahunt: rassisin tööd teha, jagades maailmavaadet ja rõõme oma sõpradega.

Mul oli õnn sattuda väga ägedatesse rühmadesse ja suurepäraste komandöride juurde. Malevakaaslased on siiani mu elus tähtsal kohal – mõned neist lausa mu parimad sõbrad.

Veeta suvi koos inimestega, kes mõtlevad sinuga sarnaselt ja jagavad ühiseid aateid ning vaateid, see on tõeline väärtus. Kui malevaeast välja kasvasin, unistasin, et kord saab mul olema oma noorterühm, kellega ajan ühist asja ja kellele saan pakkuda palju toredaid hetki ja mälestusi.

Tõenäoliselt toitis see unistus vaikselt minu sees oma aega oodanud võrset ja andis võimaluse eelnevas elus omandatu ja kogetu ühel päeval Lottemaal värvikirevaks tervikuks punuda.

Märts 2026, Lottemaa, Pärnumaa

Unistused kipuvad täituma 2007. aastal naasen lapsepuhkuselt Tallinki kontorisse tööle laste- ja eriprogrammide juhina.

Selleks ajaks on Eesti kinodes juba linastunud animafilm „Leiutajateküla Lotte“, enne seda ka „Lotte reis lõunamaale“.

Minul endal kokkupuude Lotte ja Leiutajateküla rahvaga veel puudub, sest noorem laps on veel nii tilluke, et isegi Julius Oro legendaarne papist lasteraamat „Muna“ on veel pooleli. Vanemad lapsed on aga multikatest ja lasteraamatutest juba välja kasvanud.

Tallinki meelelahutuse juht Kairi Maidla, pisut vanema väikelapse ema, on seevastu väga hästi kursis koeratüdruk Lotte ja Leiutajateküla maailmaga. Just tema saab tol hetkel kaasa rääkida protsessides ja selles, milliste teemadega Tallink edasi liigub. Juhtub nii, et Kairi tuleb lagedale minu jaoks määrava tähtsusega ideega tuua laevadele Lotte temaatika: Lotte mängutoad, Lotte tegelaskuju ja kõik muu, mis sinna juurde kuulub.

Minule antakse au seda projekti juhtida.

Mäletan hästi esimest korda, kui kohtusin Pelgulinnas romantilisel lillelõhnalisel kõrvaltänaval väikeses hubases kivist eramajas Eesti Joonisfilmi kontoris Lotte ja ta sõpradega, õigemini nende loojate Janno Põldma ja Heiki

Ernitsaga. Läksin sel kaunil tärkaval kevadpäeval härradega kohtuma südame põksudes ja pingul närvidega, mind saatmas puhkevate sarapuuõite ja võilillede külluslik aroom.

Silmast silma kohtumine kahe loomingulise korüfeega oli ääretult põnev, kuid samas omajagu pingeline. Tahe näida pisut targem, ilusam ja võimekam on ju nii inimlik ja hirm põrumise ees paneb pabistama. Millest me sel esimesel korral täpselt rääkisime või ei rääkinud, kas kohtumine oli pikk või lühike – seda ma enam hästi ei mäleta. Aga see polegi oluline. Oluline oli hoopis see, et minus eneses lõi õitsele kevad ning tekkis kindel teadmine: „Need on minu inimesed!“ Kuigi meist ei saanud Heiki ja Jannoga kohe suuri sõpru, sest alguses õppisime üksteist tundma, oli mulle kiiresti selge, et tahan neid väga oma sõpradeks pidada ning nende maailmast osa saada.

Esialgu kulgesime mööda paralleelset rada – Tallinki laevades arendasime Lotte mängutube ja -programme –, selle temaatika kõrval kulgesid mu tööelus ka muud toimetamised.

Aeg aga muudkui veeres.

Olime Heiki ja Jannoga palju koos: arutasime, mõtisklesime ja vahel plärasime niisama tühjast-tähjast. Aina selgemaks sai, et kuna ma ei oska joonistada ega ole filmikaamerat lähedalt näinudki, pean end neile ilmselt kuidagi ikka tõestama. Sisimas tundsin, et peaksin ühel hetkel lihtsalt Joonisfilmi tööle minema. Nende kahe ägeda mehe mõttemaailm, huumor, soojus ja pöörasus olid lihtsalt nii

inspireerivad. Lisaks olid need kohtumised alati justkui aukoht heatasemelise komöödiaetenduse esireas, andes võimaluse viibida kahe loominguliselt niivõrd vaimustava tüübiga samas ruumis ja kuulata nende omavahelisi vaidlusi, ideede põrgatusi, mälestuskilde. Kõige kohal heljus alati soe taustatoon ja vastastikune sügav lugupidamine. Ma olin küll vestlusesse kaasatud, aga samal ajal varitses mind igal korral reaalne oht suurest naerust põrandale variseda. Ühel hetkel jõudis minu kõrvu, et Pärnumaale hakatakse rajama Lottemaad.

Kust ja kellelt ma sellest üldse esimest korda kuulsin, pole päris täpselt meeles, aga selge oli, et Lottemaa tuleb ja et seda plaanitakse umbes samasugusena nagu Soomes on Muumimaa.

Taipasin hetkega, et see on minu võimalus.

Mind oli kasvatatud järgima põhimõtet: viisakas inimene ennast ise pakkuma ei lähe, vaid ootab, millal talle ettepanek tehakse... kui tehakse.

Mina aga surusin õpitud tagasihoidlikkuse alla ja kirjutasin sel 2011. aasta kevadel Jannole ning Heikile kirja: „Armsad Janno ja Heiki! Kui te arvate, et minust võiks olla abi planeeritaval Lottemaal ja teie meelest suudaksin ma Lottemaaga seotut hoida ja armastada, siis oleksin ma nõus kohe käed külge panema. Vajadusel koliksin juba homme Tallinnast Pärnumaale ja oleksin abiks Lottemaa rajamisel.“

Seejärel pigistasin silmad kinni ja jäin ootama.

Juba järgmisel päeval saabus vastus: „Armas Hana! Meil on nii hea meel, et sa tahad Lottemaale tulla. Ega ei oskagi praegu öelda, kes sa Lottemaal täpselt olla võiksid, aga ütleme lihtsalt nii, et meie näeme sind sealse perenaisena!“ Juhuu!