Kuidas inimaju töötab

Marc Dingman

KUIDAS INIMAJU TÖÖTAB Neuroteaduse selgitusi aju ja selle veidruste kohta

Originaali tiitel: Marc Dingman Your Brain, Explained What Neuroscience Reveals about Your Brain And Its Quirks First published in 2019 by Nicholas Brealey Publishing An imprint of John Murray Press An Hachette UK company Copyright © Marc Dingman 2019 Toimetanud Tiia Penjam Kujundanud Siiri Timmerman Tõlge eesti keelde © Krista Kallis ja Tänapäev, 2020 ISBN 978-9949-85-711-1 www.tnp.ee Trükitud AS Pakett trükikojas

Kyle ja Fiale, mu väikestele teadlastele

Kiidusþnu raamatule „Kuidas aju tÜÜtab� „Suurepärane ja kergesti loetav sissejuhatus aju keerulisuse ja imelisuse kohta kþigile, kes huvituvad teadusest, meditsiinist ja sellest, mis meid inimeseks teeb.

Raamat, mis on loetav detektiivjuttude kogumikuna, ßhendab neuroloogia ajaloost teadaolevad klassikalised haiguslood andmetega, mis on saadud aju saladusWH XXULPLVHO N}LJH PRRGVDPD WHKQRORRJLD DELO Ш Stanley Finger, ¿ORVRR¿DGRNWRU :DVKLQJWRQ 8QLYHUVLW\ 6W /RXLV

psßhholoogia ja ajuteaduste emeriitprofessor, raamatute „Origins of Neuroscience; Minds behind WKH %UDLQШ MD Ä)UDQ] -RVHSK *DOO 1DWXUDOLVW RI WKH 0LQG 9LVLRQDU\ RI WKH %UDLQШ DXWRU

„Informatiivne, hþlpsasti hoomatav ja pþnev lugemine igaßhele, kes veidigi huvitub viisist, kuidas aju toimib, NXLG HL WHD NXVW DOXVWDGD Ш Dean Burnett, ¿ORVRR¿DGRNWRU UDDPDWXWH Ä7KH +DSS\ %UDLQШ MD Ä7KH ,GLRW %UDLQШ DXWRU

â&#x20AC;&#x17E;Raamat selgitab arusaadavalt, mida me selle kĂľige saladuslikuma elundi kohta teame. Dingman pĂľimib klassikalised uurimused tänapäevastega hĂľlpsasti arusaadavateks osadeks ning see teeb raamatust suurepärase esmase lugemisvara, mille abil tutvuda kiiresti DUHQHYD QHXURWHDGXVHJD Ш Moheb Costandi, UDDPDWXWH Ă&#x201E;1HXURSODVWLFLW\Ш MD Ă&#x201E; +XPDQ %UDLQ ,GHDV <RX 5HDOO\ 1HHG WR .QRZШ DXWRU

â&#x20AC;&#x17E;[---] kĂźtkestav ja arusaadav sissejuhatus aju toimimisse ja neuroteaduse tänapäevastesse probleemidesse [---] suurepärane sissejuhatus sellesse valdkonda.â&#x20AC;&#x153; Frank Amthor, ÂżORVRRÂżDGRNWRU 8QLYHUVLW\ RI $ODEDPD %LUPLQJKDPLV UDDPDWX Ă&#x201E;1HXURVFLHQFH IRU 'XPPLHVШ autor

Ă&#x201E;/}EXV MD KDULY OXJHPLQH > @ 0LQD VDLQ WHDGD SDOMX XXW WHLHJL VDDWH Ш -RKQ ( 'RZOLQJ ÂżORVRRÂżDGRNWRU *RUGRQ MD /OXUD *XQGL QHXURWHDGXVWH SURIHVVXXUL KRLGMD +DUYDUG University, raamatu â&#x20AC;&#x17E;Understanding the Brain: From &HOOV WR %HKDYLRU WR &RJQLWLRQШ DXWRU

Sisukord TÄNUSÕNAD . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12 SISSEJUHATUS . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 15

1 HIRM . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22 Hirmuseose loomine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 29 Mandelkeha kui ohu detektor . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Hirmul enne, kui seda ise teate. . . . . . . . . . . . . . . . .

Hirmukeskus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Rohkem kui hirmukeskus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

30 33 38 39

Uus vaade hirmule. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 42 Käest ära läinud hirm . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 43

2 MÄLU . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 50 Mälu põhitõed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Seoste loomine, mälestuste moodustamine. . . . .

Mälu ja ... meriteod . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Merihobud ajul . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

52 56 59 63

Mälestuse elu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 66 Kus talletatakse mälestused? . . . . . . . . . . . . . . . . . . 69 Loo lõpetuseks . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 70 Alzheimeri tõbi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 71 Sünge prognoos . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .73 1HXURGHJHQHUDWVLRRQ MD $O]KHLPHUL W}EL . . . . . . . . . . . .75 Naastud, kämbud ja hukkuvad närvirakud . . . . . . . . . .77

3 UNI . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 81 Miks me magame? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 83 Uneteaduse teke . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 86 Une mõõtmine EEG abil. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 89 Öised liigutused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 93 Uinuv aju . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 95

/lKHPH VSHWVLL¿OLVHPDNV . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 96 Narkolepsia ja unekontrolli keskus . . . . . . . . . . . . 99 Unele lülitumine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 102 Uni võtab võimust . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 103 Adenosiin ja uni. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 104 24/7. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 106 Ameerika lemmikdroog . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 108 Kofeiini pikaajaline mõju . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 109

4 KEEL . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 113 Broca kohtub Taniga . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 117 Wernicke saab endale eraldi ala . . . . . . . . . . . . . . 120 Kahevõitlust pidavad ajupoolkerad. . . . . . . . . . . .122 Parema ajupoolkera roll, mis jääb tihti tähelepanuta . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 126 Klassikaline keelemudel . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .127 Keerulisem pilt . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .129 Kui keel puudub . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 131 Kriitilised perioodid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .134

5 KURBUS . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 137 %URFD MD ÄVXXU OLPELOLQH VDJDUШ . . . . . . . . . . . . . . . .139 Uus sagar. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 141 Siseneme limbilisse süsteemi . . . . . . . . . . . . . . . . . .143 Edasiminek ühtse emotsioonisüsteemi arusaamalt . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .144 Kurbuse asukoha leidmine ajus . . . . . . . . . . . . . . . .145 Mõhnkeha põlvealune vöökäär depressiooni korral . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .147 Depressiooniga seonduv võrgustik. . . . . . . . . . . . .152 Serotoniinihüpotees . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .155 Infokildude kokkupanek . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 157 Tagasihaare ja virgatsainete taaskasutus . . . . .158

Balli iludus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 160 Serotoniinihüpoteesi puudused . . . . . . . . . . . . . . . . 161 Vastuste otsinguil . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .163

6 LIIKUMINE . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 167 Liikumise otsing ajus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .170 Motoorne korteks. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .174 Motoorne korteks tegevuses . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 177 Liikumise peenhäälestamine. . . . . . . . . . . . . . . . . . .179 Ä9lLNH DMXШ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 180 Basaalganglionid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .183 Parkinsoni tõbi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .186 Aegluubis liikumine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .187 Dopamiinipuudus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .189 /HYRGRSD 3DUNLQVRQL W}YH YDVWX NDV LPHUDYLP" . . . 192

7 NÄGEMINE . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 197 Silmad tähelepanu keskmes . . . . . . . . . . . . . . . . . . 200 Hämmastav rakukiht . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 201 Värvipimedus: müüdid ja tõde . . . . . . . . . . . . . . . . 204 Võrkkesta mitmekesine maastik . . . . . . . . . . . . . . 206 Silmast väljapoole . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 208 Nägemine ajukoores . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 210 9LVXDDOVH WDMX KlPPDVWDY VSHWVLL¿OLVXV . . . . . . .213 Nägemine on ebatäiuslik rekonstruktsioon . . . .216 Pimedus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .218 Väga eriline oskuste kogum. . . . . . . . . . . . . . . . . . . 220 Ilmse eitamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 223

8 MÕNUTUNNE . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 225 Kustumatud mälestused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 228 Tasustamissüsteemi otsing . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 229 Dopamiin ja tasustamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .231 Mõnu virgatsaine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 233

Uued dopamiiniga seonduvad väljavaated. . . . 235 Kuidas on lood mþnutundega? . . . . . . . . . . . . . . . . 239 Sþltuvus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .241 Paheline tsßkkel. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 243 Uus vaade sþltuvusele. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 249

9 VALU . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 253 Valu tee: retseptoritest ajuni. . . . . . . . . . . . . . . . . . 256 Puudutuse ja valu keskus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 258 Valu ärahþþrumine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .261 Kþrgemad mehhanismid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 263 Tähtis avastus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 266 Looduslikud valuvaigistid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 267 Kroonilise valu probleem . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 270 Valu ravimine: kahe teraga mþþk. . . . . . . . . . . . . 272

10 TĂ&#x201E;HELEPANU . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 279 Kokteilipeod ja tähelepanu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 282 Tähelepanu ajus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 285 Tähelepanu piiratud ressurss . . . . . . . . . . . . . . . . . 288 RÜÜprähklemine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .291 Supertegijad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 295 Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) . . . . . . . . . . 297 $7+ DMX . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 299 $7+ GRSDPLLQ MD HGDVLQH OXJX . . . . . . . . . . . . . . . . . . 301 JĂ&#x201E;RELSĂ&#x2022;NA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 304 LĂ&#x2022;PUMĂ&#x201E;RKUSED . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .306 AUTORIST . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .327

TĂ&#x201E;NUSĂ&#x2022;NAD 7HUYH DMX LJDVXJXVH WRLPLPLVH PllUDE Âą QDJX PLQX puhul, kes ma neid sĂľnu kirjutan, vĂľi teie puhul, kes WH QHLG ORHWH Âą IXQNWVLRQHHULPLVVH SDQXVWDYDWH DMXSLLUkondade pikk nimekiri. Kui jätta ära vaid Ăźks piirkond, vĂľivad asjad Ăźsna viltu vedada ning mĂľnel juhul ei pruugi kogu masinavärk enam Ăźldse toimida. Selles on rohkesti suurepärast analoogiat käesoleva raamatuga, millesse panustasid nii otseselt kui ka kaudselt paljud.

Ilma nende kþigita poleks see raamat vþib-olla kunagi trßkimusta näinud. Ja isegi kui oleks, kannatanuks oluliselt lþpptoote kvaliteet.

Kirjastuse Nicholas Brealey Publishing meeskonnal oli ilmselgelt otsustav osa selles, et käesolev raamat PLQX SHDVW OHKHN OJHGHOH PDDQGXV 7lQXV}QDG NXXOXvad Alison Hankeyle, kes nägi mu käsikirjas potentsiaali isegi selle väga varajases variandis; Michell Morganile, kes aitas algusest lþpuni suunata trßkkimisprotsessi; Brett Halbleibile kasulike ettepanekute eest toimetamisel ja kþigile teistele meeskonnaliikmetele, kellega ma nii hästi tuttavaks ei saanud, kuid kelle tagaplaanile jäänud tÜÜ raamatu ilmumise vþimalikuks tegi.

6RRYLQ WlQDGD ND RPD DJHQWL /LQGD .RQQHULW HVLmest inimest, kes pani mu uskuma, et keegi vĂľib minu kirjapandust ehk huvitatud olla.

(ULOLVH WlQX Y}OJQHQ 7RP *RXOGLOH VHOOH HHVW HW

12

ta luges käsikirja ja kontrollis selles leiduvaid fakte; tema napisþnaline tagasiside muutis raamatu oluliselt paremaks. Olen väga tänulik ka teistele, kes lugesid raamatu eri osi ning tulid välja kriitiliste märkuste ja komplimentidega, iseäranis Frank Amthorile, Dean Burnettile, Moheb Costandile, John Dowlingile ja Stanley Fingerile. Nende suuremeelsus, kes olid valmis leidma aega mu tÜÜ lugemiseks ja kommenteeULPLVHNV ¹ VDDPDWD WDVXNV PLGDJL PXXG SHDOH  KLVH V||PD DMD MD UDDPDWX HNVHPSODUL ¹ KlPPDVWDE PLQG ikka veel.

Olen äärmiselt tänulik oma vanematele nende kþigutamatu toetuse, kannatlikkuse ja vankumatu XVX HHVW PLQXVVH ¹ LVHJL DHJDGHO PLO VHH HL SDLVWQXG ROHYDW S}KMHQGDWXG 7HLH XVDOGXV DLWDV PXO O}SXNV LVH endasse uskuda ja oli mulle hädavajalik, et selle proMHNWLJD WHJHOHPD KDNDWD 7HLHWD QLL V}QDV}QDOLVHV NXL ND NXMXQG OLNXV P}WWHV SROHNV N}QH DOO ROHY UDDPDW NXnagi vþimalikuks saanud.

Mul vedas erakordselt, et kogu ettevþtmise vältel ROL PX N}UYDO PLQX QDLQH 0LFKHOOH 7D WRHWDV PLQG päris algusest peale. Isegi siis, kui polnud kindel, kas mþtetest, mis mul juhuslikult peas uitasid, kunagi miGDJL VDDE 7lQDQ VLQG HW WDOXVLG PX YDUDVHLG PDJDPD minekuid, et saaksin tþusta enne koitu ja iga päev kirMXWDGD QLQJ ND PX PXLG YHLGUXVL QLQJ WlQDQ VLQG kþige muu eest, mida sa teed ja mida on liialt palju, et VHH VLLQNRKDO NLUMD SDQQD 7HDGPLQH HW ROHG DODWL PLQX

13

poolel, teeb kĂľik, millega tegelen, veidi kergemaks.

Kyle ja Fiale olen tänulik naeratuste ja naeru eest ning selle eest, et nad aitavad mul mĂľista, mis mu elus on tĂľeliselt tähtis. Pßßan iga päev teha asju, mis panevad teid mind uhkusega oma isaks kutsuma, ja loodan, et see raamat on Ăźks neist asjust. /}SXNV WDKDQ WlQDGD HQDP NXL  OL}SLODVW keda mul on olnud au Ăľpetada alates ajast, mil minust sai ĂľppejĂľud Penn Stateâ&#x20AC;&#x2122;is. Ma ei suuda välja mĂľelda midagi muud, mis oleks virgutanud minus soovi saada rohkem teadmisi neuroteadusest, kui selle Ăľpetamine ja teie silmis samasuguse uudishimu nägemine, nagu oli minul, kui aju uurimisega algust tegin.

SISSEJUHATUS $DVWDO ROL .XUW *ROGVWHLQ O}SHWDPDV UHVLGHQWXXUL Saksamaa psßhhiaatriahaiglas, kui ta sattus äärmiselt HEDKDULOLNXOH KDLJXVORROH *ROGVWHLQL PHGLWVLLQL}SLQgutest oli mÜÜdas vaid viis aastat ja ta oli just alustamas oma erakordselt edukaks osutunud karjääri.

Paari järgneva aastakßmnega sai temast väga hinnaWXG QHXUR SV KKRORRJ MD P}MXNDV NLUMXWDMD 7D ROL  NV esimesi, kes neuroloogiliste haigustega patsientide ravimisel propageeris holistlikku lähenemist, rþhutades YDMDGXVW NlVLWDGD SDWVLHQWL NXL LQGLYLLGL ¹ WHJHOLNXOW QDJX  KW RUJDQLVPL ¹ VHOOH DVHPHO HW QlKD WHGD OLKWVDOW sßmptomite koguna. Esimese maailmasþja ajal rajas WD KROLVWOLNX ¿ORVRR¿D S}KLP}WWHO WHJXWVHYD KDLJOD NXV raviti ajukahjustustega sþdureid; tuhanded sþdurid VDLG VHDO VHGD UDYL HQQH NXL QDWVLG *ROGVWHLQL WD MXXGL päritolu tþttu Saksamaalt lahkuma sundisid. Kuid juba RPD UHVLGHQWXXULDMD DOJXVHV VDWWXV *ROGVWHLQ YDVWDPLVL tþenäoliselt kþige veidrama juhtumiga, millega tal tegelda tuli.

Patsient oli 57aastane naine, kes oli kaks aastat varem läbi teinud insuldi. Algselt oli see halvanud ta vasaku käe. Aja mÜÜdudes käe liikuvus taastus, kuid tekkis veider komplikatsioon: naise vasakul käel näis olevat eraldi teadvus. Mþnikord liigutas käsi ennast silmaQlKWDYD NDYDWVXVHJD ¹ SDWVLHQGL WDKWH YDVWDVHOW ¹

15

teistel kordadel sekkus kangekaelselt liigutustesse, mida naine sooritas oma parema käega. Patsient kirMHOGDV VHGD QLL Ă&#x201E;7HHE PLGD LJDQHV VRRYLE MD WHHE VHGD LVH Ш1 Kui naine hakkas parema käega vĂľtma jooki, haaras vasak käsi tassi ja tĂźhjendas selle. Kui naine Ăľhtul magama heitis, rebis käsi tal linad pealt. Kord haaras isegi kĂľrist ja hakkas teda kägistama! *ROGVWHLQ ROL WHDGOLN PXXGHVW MXKWXGHVW NXV YDsaku ja parema käe tegevus ei paistnud teineteisega kokku sobivat, kuid mitte millestki nii äärmuslikust.

Patsiendi vasak käsi tegutses tema soovidest sedavþrd sþltumatult, et naine oli hakanud uskuma kurja vaimu, kes kätt juhib. *ROGVWHLQ QlJL QlKWXVH VHOJLWDPLVHJD YDHYD /}SXNV otsustas ta, et naise käitumine pidi olema tingitud PLQJLWHVW NRPPXQLNDWVLRRQLNDWNHVWXVWHVW DMXV ¹ Y}LPDOLN HW DMX SDUHPD SRROH VHOOH PLV WDYDOLVHOW NRQWUROOLE YDVDNX NlH OLLNXPLVW VHQVRRUVH MD PRWRRUVH DOD mittetoimimisest vasaku jäseme tegevuse koordineerimisel. Ent ßldiselt oli noor arst juhtumist hämmingus. *ROGVWHLQL DMDVW VDDWL RQ LOPVLNV WXOQXG VDGX WRRkordsega sarnanevaid juhtumeid. Paljude selliste patVLHQWLGH SXKXO QlLE  NV NlVL HULOLVHOW YDVWX W||WDYDW ¹ nagu partner þnnetus abielus, kes vaidlustab teise poole Üeldu lihtsalt pahatahtlikkusest. Kui patsient hakkab ßhe käega särki kinni nÜÜpima, asub teine käsi otsustavalt nÜÜpe lahti tegema. Kui inimene vþtab lugemiseks kätte raamatu, haarab vaba käsi äkitselt sellest kinni

16

ja virutab lauale. Kui inimene tþstab suu juurde kahvli toiduga, haarab pahatahtlik käsi kahvli ja tþukab suu eest minema. Mþnikord muutub käsi vägivaldseks, lßßes kas patsienti ennast vþi kedagi tema läheduses.

Selline nähtus on saanud tuntuks vþþra käe sßndroomina, sest sageli on pahelise käe kavatsus patsiendile niivþrd vþþras, et tal on raske uskuda, nagu vþiksid seda kontrollivad käsklused pärineda tema enda ajust.

Patsiendid hakkavad end tundma veidralt eraldatuna mþjutatud jäsemest ning mþnikord on ainus, mis veenab neid, et tegemist on siiski nende enda keha osaga, see, kui nad oma silmaga näevad, et jäse on ikka veel QHQGH N OMHV 7HJHOLNXOW NXL NDWWD SDWVLHQGL VLOPDG kinni ajal, mil tema n-Ü vþþras käsi takistab ta tegevusi eelpool kirjeldatud viisil, arvab inimene sageli, et sekkub keegi teine, mitte et nii ulakal moel tegutseb ta enda käsi.

Vþþra käe sĂźndroom on haruldane ja tavaliselt seotud mingi ajukahjustusega â&#x20AC;&#x201C; kas äkilisega, nagu näiteks insuldi tagajärjel, vĂľi progresseeruva taandarenJXJD QDJX VHH DYDOGXE $O]KHLPHUL W}YH NRUUDO 1HQGH kahjustuste puhul on tßßpiline, et nad seonduvad aju osadega, mis takistavad tahtmatuid liigutusi vĂľi vĂľimaldavad aju kahel poolkeral olla omavahel ĂźhenduVHV HW NRRVN}ODVWDGD MlVHPHWH WHJHYXVW NXPENL DMX RVD NRQWUROOLE SHDPLVHOW  KH NlH OLLJXWXVL 6HHJD HKNNL *ROGVWHLQ HL VDDQXG QHXURORRJLOLVHOH N VLPXVHOH VHOgelt pihta, oli tema järeldus Ăźsna tĂľelähedane.

17

Esimest korda vþþra käe sĂźndroomist lugedes olin ĂźliĂľpilane ja kuulasin psĂźhholoogiakursust, mis käsitles neuroteaduse pĂľhialuseid. See kursus oli mu esimene kokkupuude aju-uuringutega ning vþþra käe sĂźndroom avaldas mulle sĂźgavat mĂľju. Muidugi polnud ma sellest midagi kuulnud, kuid enamgi veel â&#x20AC;&#x201C; ma polnud kunagi osanud ette kujutada, et niisugune ebaharilik ja ootustele mittevastav käitumine vĂľiks tuleneda ajust.

Olin rabatud. Ma ei saa Üelda, et vþþra käe sßndroomi kohta lugemine oli see hetk, mil otsustasin hakata tegelema aju uurimisega, kuid kindlasti motiveeris see soovi saada selle uskumatult saladusliku elundi kohta rohkem teada ning ei vþtnud just palju aega, kuni otsustasin hakata taotlema doktorikraadi neuroteaduses. Aga oma äsja leitud kinnismþttega aju toimimisest polnud ma sugugi ßksi. Umbes samal ajal, mil mina hakkasin täiel rinnal uurimistÜÜga tegelema, oli neuroteadus jþudmas oma populaarsuse tippu.

(ODQLNNRQQD YlLNHVW DODU KPD ¹ QDJX WHDGXVIlQQLG QHXURWHDGODVHG MPV ¹ RQ DODWL YDLPXVWDQXG MXVW aju, kuid ßldine huvi neuroteaduse vastu levis varasemast hoopis rohkem 1990. ja 2000. aastatel. 1990. aastatel vþimaldasid uued ajukuva PHHWRGLG ¹ WHUPLQ viitab erisugustele lähenemistele, mis lubavad inimesWHO HVPDNRUGVHOW OXXD DMXVW SLOWH ¹ YLVXDOLVHHULGD DMX tegevust ning sellest saadud värvikad kujutised äratasid huvi nii teadlastes kui ka tavainimestes. 1990. aastatel said tavameditsiinis erakordselt populaarseks

18

ajutegevuse mþjutamiseks loodud antidepressandid, tekitades optimismi, et meie aju saab manipuleerida SUREOHPDDWLOLVWH YDLPVHWH KlLUHWH UDYLPLVHNV ¹ Y}L VLLV lihtsalt selleks, et tagada meile vþimalikult þnnelik vaimne elu. Ja uued tehnoloogilised saavutused tþotasid veelgi hämmastavamaid edusamme tulevikus.

Need arengud toitsid pĂľnevust neuroteaduse Ăźmber. Inimesed hakkasid mĂľistma, et kui ajus vĂľib saada jälile meie isiksuse alusele ja käitumise pĂľhjustele, vĂľiks parim vĂľimalus endast arusaamiseks olla suurema teadmispagasi omandamine aju toimimise kohta. Ă&#x201E;kitselt oli neuroteaduse Ăľppimisest saanud moeasi.

Ent tulevased ajuentusiastid taipasid peagi, et täpset informatsiooni aju toimimise kohta pole kerge hankida. Paljud neuroteadust käsitlevad raamatud on kirjutatud keskmise inimese vþi ehk isegi neuroteaduse uustulnuka jaoks liialt raskesti mþistetaval tasemel. Probleemi sßvendab veelgi asjaolu, et avalikkusele mþeldud materjal läheb vahel liiga kaugele vastupidises suunas: lihtsustab aju kirjeldusi ßlemäära palju, kuni selleni välja, et elundist vþi tema funktsioonidest ei räägita korrektselt. Ja populaarses meedias muudetakse informatsioon liialt sageli sensatsiooniliseks, andes lugejatele moonutatud pildi sellest, milleks neuroteadus tegelikult vþimeline on. /RRGDQ HW NlHVROHY UDDPDW UDKXOGDE WHLH KXYL VDDda teadmisi aju kohta ja väldib samal ajal kirjeldatud äärmusi. Raamat on mþeldud lugejatele, kel pole

19

QHXURWHDGXVH WDJDS}KMD Y}L }LJXSRROHVW  OGVH PLWWH PLQJLVXJXVW WHDGXVHJD VHRQGXYDW WDXVWD 6DPDO DMDO olen pßßdnud vältida igasugust liigset lihtsustamist, mis viiks ebatäpse vþi puuduliku arusaamani ajust.

Ja olen pßßdnud esitada pþnevat tþde neuroteaduse praeguse olukorra kohta, ilma et hindaksin ßle seniseid VDDYXWXVL ¹ Y}L QHLG PLOOHQL Y}LNVLPH WXOHYLNXV M}XGD Raamat on jaotatud kßmneks peatßkiks, millest igaßks tegeleb aju eri funktsiooniga. Nende funktsioonide selgitamise käigus aitan teil edasi jþuda pþhimþttelises arusaamises aju toimimisest ja teen teid tuttavaks aju piirkondade, mehhanismide ja muude asjade pika loendiga. Raamatut lþpetades peaks teil olema piisavalt teadmisi, et lugeda selle ala uute arengute kohta, rääkida sþbraga aju funktsioonidest ning ehk isegi mþista oma mþnede tegemiste pþhjuseid.

Kuid ometigi on neuroteadus avar teema, ja ehkki oleme aju kohta saanud palju teada, on ikka veel märksa rohkem seda, mis jääb seni seletuseta. Niisiis, olukorrast tulenevalt on see raamat hoolimata oma pealkirjast ikkagi vaid sissejuhatus, mitte kþikehþlmav NlV LUDDPDW PLV WXWYXVWDE DMX NRJX WHJHYXVW 7HJHOLNXOW loodan, et raamat paneb teid piisaval määral mþtlema kþikidele nendele huvitavatele, omapärastele ja suisa hämmastavatele asjadele, mida aju teeb, nii et raamatut lþpetades on teil rohkem kßsimusi, kui oli lugemist DOXVWDGHV ¹ VHVW ORRGDQ HW QHHG N VLPXVHG Y}LYDG WHLV jätkuvalt neuroteaduse vastu huvi tekitada. Ent isegi

20

kui olete leidnud vastused kõigile oma küsimustele, on nende aspektide hulk, mida te aju toimimise kohta ei mõista, mõõtmatult suurem neist, mida mõistaWH 7}WW |HOGD RQ DMX WRLPLPLVH WlLHOLN VHOJLWXV VHOOLQH vägitegu, millega me oma eluaja jooksul tõenäoliselt toime ei tule. Isegi meie suurimad ajuteadlased mõistavad vaid murdosa sellest, kuidas aju toimib.

Ent loodetavasti aitab raamat teil paremini hoomata meie kolju sisemuses paikneva alla pooleteise kilo kaaluva veidralt kortsus koemassi iseloomu ja veidrusi. Aju on kaugel täiuslikkusest, kuid ta on konkurentsitult võimekas täitma paljusid talle määratud ülesandeid. See on üks neist loendamatutest põhjustest, miks keegi minutaoline pühendab oma elu sellele, et jagada }SHWXVW DMX NRKWD ± PD OLKWVDOW HL VXXGD YlOMD P}HOGD midagi muud niisama huvitavat, millele rääkides ja kirjutades oma aega pühendada.

21