Jüri Annist
KODUAIA KÕIGE ERILISEMAD
KES NAD ON JA KUIDAS NEID KASVATADA
Saateks
OKASPUUD
Kõige…
10 … politseilikum okaspuu
12 … eripärasem elupuu
16 … osavam teeskleja okaspuude seas
20 … kollasem okaspuu
22 … noorem käbikandja
26 … punetavam kuusk
28 … vibalikum sammas
32 … omapärasem lehis
34 … omapärasemalt kirju rüüga okaspuu
36 … sipelgalembesem taim
38 … hapulembesem mänd
42 … kummalisem okaspuu, kes ehib end võltsokastega
LEHTPUUD JA –PÕÕSAD
Kõige…
48 … kirjum ronitaim
52 … lõhnavam põõsas
56 … eriilmelisemate sortidega põõsas
64 … varasem lehelangetaja
66 … jõululikum lehtpõõsas
68 … õielisemad viljad
72 … põnevamad lehed
76 … banaanilikum puu
80 … riuklikum vaher
82 … sõstrasem pihlakas
86 … tihedama puiduga puu Eestis
90 … punasem sügisvärvus
94 … välgukindlam puu
98 ... külmakartmatum, kõige varasem rodo
100 … osavam ronija
104 … rohelisem roos
108 … raskemini ära tuntav üldtuntud puu
110 … kõveramad õied
114 … pikemate kauntega puu
118 … väiksem puu
120 … paremad jaapani vahtrad
124 … lokilisemad võrad
128 … eripärasemad jalakad
134 … vähem hooldust vajav ilupõõsas
PÜSIKUD
Kõige…
142 … kameeleonlikum leeklill
146 … müstilisem ootus
150 … nutikam levija
154 … eripärasem kaldataim
158 … tervistavam hiiglane
162 … graatsilisem käoking
164 … laiem leht
168 … talvisem lill
172 … eksitavam pojeng
176 … kuldsem õitseja
180 … kitsamas kohas kasvav taim
182 … värvilisem sõnajalg
184 … pikema õitsemisajaga püsikuid
188 … tavatumad aiataimed
192 … kopsakamad hostad
200 … nõelapadjalikumad õied
204 … ahvatlevam sibul
208 … arhitektuursem hiiglane
214 Autorist
216 Eestikeelsete taimenimede loend
Stopptuledega kuused
Mis värvi on hariliku kuuse ( Picea abies) okkad? Rohelised, loomulikult! Ent mitte alati pole see nii. Leidub hariliku kuuse sorte, kelle okkad on erkpunased. Küll mitte üleni. Stopptuledena säramas on vaid noorte okastega kaetud kevadised võrsed.
Kahjuks ei jätku seda uskumatut vaatepilti kuigi kauaks. Nädalaga kaotavad punased noorokkad oma värvi, tuhmuvad ja värvuvad „normaalselt“ roheliseks. Mida jahedam on uute võrsete pungadest väljatrügimise ajal ilm, seda kauem püsivad okkad punastena. Purpurkuuski, nagu punaseokkalisi sorte suupäraselt kutsutakse, on üsna mitu. Sortide ’Cruenta’ ja ’Rydal’ emapuud leiti Rootsist. ’Rubra Spicata’ algpuu kasvab Tšehhis.
® Sort ’Rydal’ on kevadel ebamaiselt värvikas.
† Noorokaste punane värvus kaob kahjuks nädalaga.
Kevadel erkpunaste võrsetega harilikku kuuske nähes hüüatab küllap igaüks: „See pole võimalik!“
Iseli puukoolis USA-s leiti ühe ’Rubra Spicata’ istiku ladvast omapärane oksakera – nn. nõialuud ehk tuulepesa. Sealt võetud oksake poogiti kuuse seemikule ja saadi väike tihe kera, mille tillukesed kevadised võrsetupsud on erkpunased. Tegemist on täiesti enneolematu miniatuurse kuusega, kellele anti nimi ’Spring Fire’. ’Cruenta’, ’Rubra Spicata’ ja ’Rydal’ on üsna sarnased. 360 päeva aastas näevad nad välja nagu ontlikud harilikud kuused ja viiel kevadisel päeval pomised sa neid nähes: “See pole võimalik!“
Kasvukuju on kõigil kolmel kuusesarnane. ’Rydal’ on kõige tihedam, teised on hõredama ja ebareeglipärasema võraga. Nad kasvavad pisut aeglasemalt kui harilik kuusk: kümne aastaga tuleb kõrgust 2, 5–3 meetrit.
KUIDAS KASVATADA
● SOOLOPUUKS EI maksa purpurkuuski edutada – viis kauni rüüga päeva aastas on selleks liiga vähe. Pigem leia mõnele neist koht oma aia raamistuses.
● TAVALISE AIAMULLAGA päikeseline kuni vähese varjuga kasvukoht on neile igati sobiv.
● KÜLMA HARILIK kuusk ei karda.
KÕIG E RASKEMINI ÄRA TUNTAV ÜLDTUNTUD PUU
Rastapatsidega tamm
Hariliku tamme (Quercus robur) leht on sedavõrd omanäoline ja meeldejääv, et selle tunnevad ära ka mudilased. Kivitamme (Q. petraea) lehed on hariliku tamme omadega niivõrd sarnased, et tammeks oskab selle puu igaüks nimetada.
Hoopis kummalisi pakkumisi hakkab kuuldavale tulema aga siis, kui viia külaline kivitamme sordi ’Insecata’ (sün. ’Laciniata’, ’Laciniata Crispa’) juurde. Meie aia noor isend pakub vaatamiseks puntidena nöörijuppide sarnaseid lehti. Tamme omadeks neid nimetada suudab vaid väga vilunud asjatundja.
Kui asusin interneti kaudu otsima täpsemat teavet ’Insecata’ kohta, siis selgus üllatavalt, et sellel puul peaksid siiski olema tüüpilised tammelehed, ainult kitsamad, muutliku suurusega ja mõnikord heledate äärekantidega. Samas leidsin siiski ka viite, et mõnikord on lehelabad niivõrd taandarenenud, et alles on jäänud õigupoolest vaid leherootsud. Igatahes meie puuhakatis 2018. aasta kuival suvel omale „tammiseid“ lehti sisuliselt ei kasvatanud. Varasematel, vihmasematel aastatel on väljunud pungadest kevadel esimestena „nöörijupid“ ning suve edenedes lisanduvad tüüpilised tammelehed. Muutliku kujuga on need lehe moodi asjandused küll!
KASVAMISE G A EI KIIRUSTA
Kivitamm kasvab looduses Lääne- ja LõunaEuroopas sama suureks puuks kui harilik tamm. Inglismaal vahetab ta näiteks vesisematel aladel hariliku tamme järk-järgult välja. Kivitamm on viimasest külmakartlikum, aga mägedes suudab ta kasvada kõrgemal kui harilik tamm.
Aednikud määratlevad kivitamme 5. tsooni taimeks. Mere lähedal ja saartel saab ta Eestis kenasti hakkama, suuremaid puid leidub siiski ka sisemaal.
√ Põneva soenguga noor kivitamm ’Insecata’.
® Suve edenedes lisanduvad „nöörijuppidele“ tüüpilised tammelehed.
Vahva on lugeda, et kivitamm pidavat lehte minema kaks nädalat harilikust tammest hiljem, samas kui teised asjatundjad kinnitavad kõhklematult, et pungad avanevad hoopiski kaks nädalat harilikust varem.
Pean häbiga tunnistama, et mul pole tulnud pähe kevadel jälgida, kumb tamm siis ikkagi enne lehte läheb, ja niiviisi jääb mul kirjeldatud lahkarvamusse sekkumata.
Kes
pole varem
sordiga
teinud,
kivitamme
’Insecata’ tutvust
ei tuleks eales selle
peale, et
tegu on tammega.
Küsimus, kui suureks puuks ’Insecata’ kasvab, jääb vastuseta. Eestis pole temaga sedavõrd pikka kogemust, et mingeid suurusnumbreid välja tuua. Meie aia puu najal saan väita, et see eriskummaline sort kasvab väga aeglaselt ja jääb kindlasti väheldasemaks kui liik.
π Muutliku suurusega kitsastel lehtedel on hele äärekant.
KUIDAS KASVATADA
● ISTUTA PUU päikese kätte.
● TAVALINE AIAMULD sobib talle igati.
● PÕUDA TALUB ’Insecata’ stoilise rahuga.
● TALVISED MIINUSKRAADID ei tohiks seda erilist sorti üldiselt heidutada, aga kevadised hiliskülmad võivad teha kurja.
● KUI HARILIKKU tamme kimbutab mõnel aastal jahukaste, siis ’Insecata’ lehtedel pole ma halli kirmet täheldanud.
● MÕNIKORD SOOVITATAKSE noore puu võra kujundada oma maitse järgi kohe, kui oled ta ära istutanud. ’Insecatat’ ära istutamisel lõika – võta võra kujundamine ette mõnel järgmisel aastal, kui puu on täielikult juurdunud.
Suursugune solist lillepeenras
Upsujuuri (Veratrum) on määratletud üle 20 liigi. Aedadesse tee leidnutest saaks kesksuvel õievärvide järgi peenrale kokku sättida rohelise-valge-musta trikoloori, mis on Hamburgist pisut ida pool paikneva Aumühle valla lipuks. Tänini elavad seal Bismarcki printsi, Bismarck-Schönhauseni krahvi, Lauenburgi hertsogi ja Saksamaa esimese kantsleri Otto von Bismarcki (1815–1898) järeltulijad.
Inglise keeles on upsujuurel palju nimesid, neist levinumad on American hellebore, false hellebore, cow cabbage, bear corn, corn lily. Tegelikult pole upsujuurel lumeroosi, kapsa ega maisiga mingit sugulust. Tõsi, suure kogumina kasvades pidavat valgeõielised upsujuured mingis kasvufaasis kaugelt vaadates tõesti maisi meenutama.
Hoopis praktilisemast on lähtutud perekonnale nime panekul. Ladinakeelne ver atrum tähendab „kevad(el) must”, mis on otseviide upsujuure risoomi värvusele.
Upsujuured Eestis looduslikult ei kasva.
AE G LANE JA MÜR G INE
Asjatundjad näitavad üles harukordset üksmeelt, nimetades upsujuuri arhitektuurseteks taimedeks.
Seda nad on! Oma kõrgi jäikuse ja väärika kasvuga paistavad nad tuules voogleva pööbeltaimestiku seast kohe silma. Kui lisada siia juurde veel ebaharilik, et mitte öelda haruldane õite roheline ja must värvus, siis jääb üle vaid imestada, miks neid suursuguseid taimi nii harva kohtab.
® Rohelise upsujuure uhked sambad kõrguvad madalama taimevaiba kohal.
√ Raamatu autor ja rohelised upsujuured, mis on õitsemise ajal tublisti üle kahe meetri kõrgused.
G E ARHITEKTUURSEM HIIG LANE
Esmapõhjuseks on nende talumatult aeglane edenemine. Seemnest suguküpseks (õitsvaks) taimeks kasvamiseks kulub aastaid, kehvades oludes lausa aastakümneid.
Kui sul on õnn omada aias õitsvat upsujuurt, siis tuleb kas või toore jõuga suruda maha ketserlik soov taime jagada või ümber istutada. Igasugusele häiringule reageerib upsujuur valuliselt: selgesti kiratsedes jätab ta aasta või paar õitsemata.
Teine upsujuurte populaarsuse minimeerija on nende mürgisus. Näiteks lambad saavad kannatada, kui nad upsujuuri näksivad. Talled võivad ilmale tulla moondunud koonuga. Baski lambakarjused kutsuvad selliseid värde „ahvinäoga lammasteks”.
Kuid Eestis ei konda ju kariloomad omatahtsi aedades ringi ega einesta ilupeenardes. Meie aias on lapsed ja lapselapsed (ning koerad ja naabrite kassid) oma mängud mänginud ja müramised müranud, ilma et taimedest neile vähimatki häda oleks juhtunud.
Roheline upsujuur (V. viride) on teiste liikidega võrreldes kõige „arhitektuursem” ja minu vaieldamatu lemmik.
Tema kevadine mullast kerkimine meenutab mandritevahelise raketi starti: raketišahti luuk on juba kõrvale lükatud ja raketi jõuliselt voolujooneline esiots annab aimu kohe-kohe algavast grandioossest vaatemängust.
Tõsi: tuleleeke, suitsupilvi ega kõrvulukustavat müra ei järgne, aga jämedal varrel järjepanu koha sisse võtvad suured kausjad lehed on vaid eelmäng vägevale kollakasrohelistest õitest koosnevale õisikule, mille tipp ulatub 2,5 m kõrgusele.
∑ Rohelise upsujuure õied on kollakasrohelised.
√ Roheline upsujuur kerkib kevadel mullast nagu rakett.
Roheline upsujuur on üks vähestest püsikutest, kelle õite lähemaks silmitsemiseks ei pea küürutama või kükitama. Vastupidi, asjakohane on end kikivarbaile upitada. See, et teabeallikad üksmeelselt tema maksimaalseks kõrguseks kaks meetrit välja hõikavad, ei takista teda meie aias tubli pool meetrit sihvakamaks sirgumast.
Pärit on roheline upsujuur Põhja-Ameerika idaja lääneosast. Ta kasvab niisketel niitudel, soostunud aladel ja vooluvete kallastel. Indiaanlased on teda pidanud maagiliseks taimeks. Hoolimata mürgisusest on temaga püütud ravida loendamatuid tõbesid alates kiilaspäisusest kuni hulluksminemiseni. Tänapäeva meditsiin ei hinda teda ega ka teisi upsujuuri aga ravimtaimena kuigi kõrgelt.
Valge upsujuur (V. album) on valdavalt eurooplane, aga teda leidub kasvamas ka mitmel pool Aasias. Suures puhevil õisikus olevad õied on valged. Kasvult võistleb ta rohelise upsujuurega, aga jääb viimasele siiski natuke alla.
Kevaditi tasub olla ettevaatlik: tärkavat valget upsujuurt on aetud segi karulaugu ja kollase emajuurega. Õnneks on hooletud gurmaanid paari päevaga kõhukrampidest ja oksendamisest võitu saanud. Kümnend tagasi püstitati hüpotees, et Aleksander Suur võidi mürgitada veiniga, kuhu oli lisatud valge upsujuure tõmmist. Ilu on siiski toksilisusest jagu saanud ja valgele upsujuurele on omistatud väärtusliku aiataime nimetus (AGM).
Ameeriklaste ilueediks on kalifornia upsujuur (V. californicum), kes on väga sarnane valge upsujuurega.
œ Valgele upsujuurele on Inglise Kuninglik Aiandusselts andnud väärtusliku aiataime tiitli (Award of Garden Merit ehk AGM).
® Väike-koerliblikas on nagu värvikas ehe valge upsujuure puhevil õisiku tipus.
KÕIG E ARHITEKTUURSEM HIIG LANE
π Musta upsujuure õisik on alustanud voldiliste lehtede kaisust kasvu kõrgusesse. ® Õite tumelillakaspruun värvus on vägagi eriline.
œ Must upsujuur õienuppe avamas.
Must upsujuur (V. nigrum) on eelmistest suguvendadest kiitsakam. Meie aias on tema kasv piirdunud 1,5 meetriga. Tema ainulaadseks etteasteks on mitte küll mustadest, vaid tumelillakaspruunidest õitest koosnev
õisik. Selle erakordne värvus sobitub kenasti tumedalehiste kõrgete kukeharjadega või „tinapaberilehise” hiid-ogaputkega.
Pika sammasja õisiku väljakasvamine voldiliste lehtede kaisust võtab aega. Sellele tasub iga paari päeva tagant pilk peale heita, sest areng on vägagi värvikas.
Suve teise poole põuaga ei hakka must upsujuur vägikaigast vedama: ta annab alla ja asub varakult nautima talvepuhkust, et järgmisel kevadel krapsakalt uut kasvuaega alustada.
Päritolult on must upsujuur euraaslane. Teda on leida märjapoolsetes kasvukohtades Prantsusmaast kuni mõlema Koreani. Ka must upsujuur omab AGM tiitlit.
KUIDAS KASVATADA
● LEIA NEILE aias (liig)niiske kasvukoht. Upsujuured on liiga väärikad taimed, et neid kuivas liivases mullas piinata. Kui muld püsib pidevalt märjapoolne, siis kasvavad nad meeleldi päikesepaistel.
● LAIGULINE VARJUALA on parim valik juhul, kui pole tahtmist neid põua ajal kasta.
● SÜGAVAS VARJUS kasvades lõpetavad nad õitsemise, ent leheilu võib säilida suve teisel poolel paremini kui päikese käes.
● LOPSAKUS KÄIB käsikäes viljaka mullaga. Toitainevaene kasvukoht päädib anorektilise välimusega. Kompostiga multšimine hoiab mulla niiskemana ja katab toidulaua.
● PÜÜA TAIME mitte ümber istutada, sest pärast häirimist jääb ta kiratsema ega õitse 1–2 aastat.
● ARMASTATUD SOLIST ei lähe esinema ilma pilkupüüdva riietuse, meigi ja soenguta. Upsujuure haute couture on tema suured lehed. Kui teod ja nälkjad need auklikuks raspeldavad, kipub taime primadonnalik olek haihtuma. Mina asetan upsujuurte kõrvale väikestele kivikestele veekindla vineeri tüki ja hoolitsen, et selle all oleksid tigude sinised graanulid pidevalt hakkamas. Veekindel vineer on tumepruuni värvuse tõttu mulla taustal üsna märkamatu, aga vihma kaitseks võib kasutada ka plekitükki, ruberoidi, eterniiti jm.
● PEALE TIGUDE ja nälkjate teised kahjurid ning samuti haigused upsujuuri ei kimbuta.
● TUULED EI pääse upsujuuri räsima, siis pole taimi vaja toestada, sest nad püsivad ise üsna südikalt püsti. Avatud kasvukohas tasub seda aga teha.
Jüri Annist
Aednikuks ei ole ma end kunagi tituleerinud sel lihtsal põhjusel, et õppisin hoopis keemikuks. Põnevad ja pöördelised üheksakümnendad ajasid mulgi vere vemmeldama ja laboritöö vahelduseks sobis värskes õhus rahmeldamine kenasti. Esimesed aiandusaastad olid väga töised – kõrvuti Calmia Istikuäri käivitamisega tuli selgeks saada aianduse põhialused ning hakata taimi ära tundma ilma etiketti lugemata. Palju tänu kõigile arvukatele aiandusasjatundjatele, kes oma kogemusi omakasupüüdmatult ja kannatlikult minuga on jaganud!
Iseõppimise kaudu saadud teadmiste kinnistamiseks hakkasin kirjutama artikleid erinevatele aiandusväljaannetele. Loogilise jätkuna ilmus 2006. aastal minu esimene raamat „Laisa aedniku aed ehk Raamat mugavale aiapidajale“. Lugejate rohked kiidusõnad andsid tiivad ja 2008. aastal jõudis raamatupoodidesse „Istutamise kunst. See on jõukohane igaühele“. Mõlemad teosed ilmusid õige pea tõlgituna Leedus.
Saamaks põhjalikku ülevaadet teekonnast, mille käsikiri läbib jõudmaks raamatu kujul lugejani, kirjutasin ja kirjastasin 2016. aastal käsiraamatu „Puudest ja põõsastest puust ja punaseks“. Kuigi nimetatud trükis on üsna mahukas, ei jätkunud mitmetele huvitavatele taimedele selle kaante vahel kohta. Abikäe ulatas Ühinenud Ajakirjad, kelle eestvõttel ilmusid aiavihikud „Väikesed lehtpõõsad“ ja „Ronitaimed“.
2018. aasta suvel üllatas ajakirja Kodu & Aed toimetus mind faktiga, et tervelt neljal viimasel aastal oli igas ajakirja numbris rubriigis „Kõige...“ ilmunud minu kirjutatud lugu mõnest põnevast taimest või -aianipist. See raamat toob need erinäolised kirjutised mugavalt koondatuna sinu käsutusse, armas lugeja.
Pensionile minekuni jätkunud keemikutöö, istikuäris toimetamise ja kirjutamise kõrval on aastakümneid kestnud kodulehe www.calmia.ee infomahu suurendamine olnud minu jaoks lustimise ja lõõgastumise koht.
www.facebook.com/vestaraamatud
OKASPUUD
OKASPUUD
Saaremaal Rannametsa arboreetumit külastades üllatusin sealset harilikku kuuske ’Inversat’ nähes. Pika tugiteiba najal oli puu sirgunud umbes viie meetri kõrguseks ja tema juhtoks keeras või kaela kahekorra, et aga uut „selgroogu” leida. Matsakast ’Inversast’ oli saanud sihvakas kuuseleedi. Nutka küpressi mitme rippoksalise sordi kõrval tundub ’Inversa’ aga ikkagi selgelt ülekaalulisena.
Saaremaal Rannametsa arboreetumit külastades üllatusin sealset harilikku kuuske ’Inversat’ nähes. Pika tugiteiba najal oli puu sirgunud umbes viie meetri kõrguseks ja tema juhtoks keeras või kaela kahekorra, et aga uut „selgroogu” leida. Matsakast ’Inversast’ oli saanud sihvakas kuuseleedi. Nutka küpressi mitme rippoksalise sordi kõrval tundub ’Inversa’ aga ikkagi selgelt ülekaalulisena.
LEHTPUUD JA –PÕÕSAD
LEHTPUUD JA –PÕÕSAD
Mida positiivset peaks olema selles, et taim otsustab lehtedest loobuda juba enne suve lõppu, sügisest rääkimata? Ega olegi! Põõsa raagus võra oleks ju talvel piisavalt aega silmitseda. Aga iludustele antakse nii mõndagi andeks. „Te olete mind juba küllalt saanud imetleda! Aitab küll! Ma olen väsinud ja lähen puhkama.” Ning Paawi hobukastan lasebki lehed maha, et uuel kevadel fööniksina tuhast tõusta.
Mida positiivset peaks olema selles, et taim otsustab lehtedest loobuda juba enne suve lõppu, sügisest rääkimata? Ega olegi! Põõsa raagus võra oleks ju talvel piisavalt aega silmitseda. Aga iludustele antakse nii mõndagi andeks. „Te olete mind juba küllalt saanud imetleda! Aitab küll! Ma olen väsinud ja lähen puhkama.” Ning Paawi hobukastan lasebki lehed maha, et uuel kevadel fööniksina tuhast tõusta.
PÜSIKUD
PÜSIKUD
Viigikaktuste kasvatamine on hasartseks väljakutseks igale rohenäpule. Kui saad hakkama, on preemiaks kenasti õitsevad kaktused. Läheb untsu, siis on alati võimalik proovida uuesti mõne teise liigi või sordiga. Ja igal sügisel saad aias etendada Hamletit: „Katta või mitte katta – see on küsimus!”
Viigikaktuste kasvatamine on hasartseks väljakutseks igale rohenäpule. Kui saad hakkama, on preemiaks kenasti õitsevad kaktused. Läheb untsu, siis on alati võimalik proovida uuesti mõne teise liigi või sordiga. Ja igal sügisel saad aias etendada Hamletit: „Katta või mitte katta – see on küsimus!”
