MÄNGU I V D KI
70
Pantone 275 U
SISUKORD SISSEJUHATUS .......... 4 KIVIKUNST
1. Joonistamine paekivi ja ookrikiviga .......... 6
2. Paeplatakatest nimede ladumine .......... 7
3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10.
Kivituurid .......... 8
Kalliskiviotsijad .......... 9
Kivide müümine .......... 10 Kullaotsijad .......... 11 Kivinäitus .......... 12 Kivitalu .......... 13
Linnuema mäng .......... 14 Kilakola .......... 15
KIVIMUUSIKA
11. Sulpskivike .......... 16 12. Paekivist ksülofon .......... 17 13. Kivi häälte saatmine .......... 18
14. Kiviorkester .......... 19 15. Kivitervitus .......... 20 16. Pimedad kuulajad .......... 21
MÕTTEMÄNGUD
17. Kivikabe .......... 22 18. Trips-traps-trull .......... 23 19. Hiinlase püksinööp .......... 24 20. Kotikivid .......... 25 21. Peeglikivid .......... 26 22. Jutukivid .......... 27 23. Kividoomino .......... 28
OSAVUSMÄNGUD
24. Kivinipski .......... 29 25. Viitekivi .......... 30 26. Kiviralli .......... 31 27. Kivipetank .......... 32 28. Hüppavad kivid .......... 33 29. Kiviveeretamine .......... 34 30. Teopäeva tegemine .......... 35 31. Koolimäng .......... 36 32. Tigukeks .......... 37 33. Kivikuningas .......... 38 34. Ussikuningas .......... 39 35. Alpinist .......... 40 36. Liukivid .......... 41 37. Viskekivid .......... 42 38. Kiviteatejooks .......... 43 39. Pimesikk kivi toomas .......... 44
40. Kivitõstmine .......... 45
JOOKSUMÄNGUD
VISKEMÄNGUD
41. Kivinõid .......... 46 42. Kivikull .......... 47 43. Kivinaaber .......... 48 44. Kahe kivi mäng .......... 48 45. Kivipoetaja .......... 50 46. Hundikoobas .......... 51 47. Jooks kivikestega .......... 52 48. Kivivargad .......... 53 49. Maad ei tohi
60. Lutsuviskamine .......... 65 61. Undav kivi .......... 66 62. Kivikada .......... 67 63. Kivikorv .......... 68 64. Kivijänn .......... 69 65. Potška .......... 70 66. Kottiviskamine .......... 71 67. Pihtaviskamine .......... 72 68. Kivipüss .......... 73 69. Pulkling .......... 74 70. Piitsling .......... 75
puudutada .......... 54
50. Vangimäng .......... 55 51. Kivitänav .......... 56 52. Kivide vedamine .......... 57 53. Jalakivid .......... 58 54. Kartulijooks .......... 59
TÄHELEPANUMÄNGUD
55. Põrgupapa .......... 60 56. Meri lainetab .......... 61 57. Kivimadu .......... 62 58. Toonekuremäng .......... 63 59. Kiviahi .......... 64
SISSEJUHATUS Eesti on kivirikas maa. On vähe paiku, kust kaevates labidas kivi vastu ei kolksata. Ometi on need kivid pisikesed, mõned üksikud ka tõelised kivimürakad, mille jääajal kahe kilomeetri kõrgune jäämass siia kokku on lükanud. Just selline uhke rändrahn on ka Eesti märgiks valitud. Eesti rahvuskivi on aga paekivi ehk lubjakivi. Lubjakivi on meil väga erinevat, alates ilusast lumivalgest dolomiidist kuni põnevate lubikivististeni.
Paekivi Lõuna-Eestis enamasti näha ei saa, aga sealgi on oma paekiht – vanarahvas kutsus kõrgeid liivakiviseinu jõgede orgudes punaseks paeks. Meie väärtuslikumaks kiviks peetakse põlevkivi, aga see on peidus sügaval maapõues.
Meie maapõue kivide seas ei ole kalliskive, aga põnevalt helklevaid kive leidub meilgi. Püriiti ehk vilgukivi paeseinte alt on lapsed ikka otsida armastanud ja maakivide sees helgib alati ka natuke rohkem või vähem kassikulda. Mängimiseks sobivad aga just valged paekivid ning hallid või roosad graniidist kivid, mida leidub mererannas, kruusakarjääris või teede ääres. 4
Ja kuigi kividega on mänginud läbi aegade nii lapsed kui ka täiskasvanud, ei lubanud meie esi vanemad kive tuppa tuua. Kirjandusteadlane Astrid Tuisk ütleb, et neid peeti elututeks asjadeks, mille tuppatoomine võis tähendada õnnetust. Aga mis saab olla paremat, kui see, et kivid kutsuvad meid õue. Mängima!
Mängude kirjeldamisel on kasutatud Kirjandus muuseumi andmebaasi Ukauka, Aleksander Kalamehe „Eesti rahvamänge”, enda ja sõprade lapsepõlvemälestusi ning koolitustel õpetajatelt kogutud kivimänge. Kõigile suur aitäh! Head mängimist!
5
KIVIKUNST
1 JOONISTAMINE PAEKIVI JA OOKRIKIVIGA Vaja läheb: asfalt, paekivi, ookrikivi Mängijaid: 1–3
Meie looduses leidub kahte tüüpi joonistamis kivisid, millega saab jooni vedada asfaldile või teisele kivile. Need on paremad kui kriidid, sest ei määri riideid. Lastele mänguväljakut planeerides võiks neile jätta just ühe sellise joonistamisseina või -platsi, mida võib aeg-ajalt veega pesta. Paekivi või lubjakivi on meie rahvuskivi ja seda leidub looduses peaaegu igal pool, Lõuna-Eestis siiski vähem, kuna seal ei ole paest aluspõhja. Aga otsida võib seal karjääridest, kust on võimalik leida ka kollast kivi – ookrit.
6
PAEPLATAKATEST NIMEDE LADUMINE Vaja läheb: paekaldaalune rand, paelahmakad Mängijaid: 2–10
KIVIKUNST
2
Minu lapsepõlves oli kombeks laduda Türisalu panga alla rohuväljakule kividest oma nime. Me kasutasime selleks suuri valgeid lainete poolt siledaks nühitud paelahmakaid. Siis oli oma nime vahva ülevalt pangalt vaadata. Tänapäeval on näiteks Hiiumaal kombeks laduda kahe armastaja nimed.
Nimesid võib laduda niisama või võib teha võistluse keerulisemate sõnade õigesti ja kiiruse peale ladumises. Eriti head on just pangaalused, kust lapsed saavad kaasa tuua ka häid keksukive ja uurida kivistisi.
7
KIVIKUNST
3 KIVITUURID Vaja läheb: kivine rand Mängijaid: 2–10
Maadeavastajatel on kombeks uude kohta jõudes ehitada kividest torn ehk tuur. Sinna sisse pannakse teated järgmistele tulijatele ja ka üleliigsed toidu varud. Tänapäeval meeldib inimestel randadesse lihtsalt kivitorne ehitada, aga sellele on loodus kaitsjad vastu, sest kui neid liiga palju saab, siis rikuvad nad ranna loodusliku ilme. Seepärast tasub kivitorne ehitada üsna rannajoone lähedale, kust lained ja tuul need peagi taas looduseks muudavad. Kivitorni ladumine ei ole üldse lihtne ülesanne ja see eeldab võimalikult lamedate kivide leidmist ja head tasakaalukat käeosavust.
Torne võib proovitööks laduda iga laps ise, aga põnev on seda teha paariti näiteks 1 minuti jooksul. Kivid võib koondada võistlusplatsile, aga võib ka alustada lihtsalt kivises kohas torniladumist. Võidab see, kelle torn mõõtmise ajal püsti ning kõrgem on. Torni võib ka laduda ainult maakividest või ainult paekivist. Või võib valida punakaid, halle või valgeid kivisid.
8
KALLISKIVIOTSIJAD Vaja läheb: erinevad rusikasuurused kivid, suur haamer Mängijaid: 1–3
KIVIKUNST
4
Poole sajandi eest tahtsid kõik lapsed saada geoloogideks, sest olid televiisoris näinud, kuidas geoloogid kive katki tagudes avastasid nende seest kalliskive. Eestis selliseid kive ei leidu, mille seest tuleks välja sädelev teemandipesa. Aga lapsed on läbi aegade suuremaid ja erilise struktuuriga kive suure haamriga pooleks tagunud, et vaadata, mis seal sees on. Maakivide sees võib olla tõesti imekaunilt pärlendav kivi. Lubjakivist võib aga avaneda merepõhja ladestunud looma kivistis. Hea oleks kive tahudes päikeseprillid ette panna, et killud silma ei lendaks.
9
KIVIKUNST
5 KIVIDE MÜÜMINE Vaja läheb: ilusad kivid, poeriiul, rahana toimivad asjad Mängijaid: 2–6
Mererannast kaasatoodud kivid on vahel nii ilusad ja põnevad, et teisedki neid endale tahavad. Ilusaid kive saab ka neile värvidega kujundeid maalides. Selliste kivide jaoks võib teha omaette poe, kus neid siis üksteisele kokkulepitud vahetusväärtuse eest müüakse.
10
KULLAOTSIJAD Vaja läheb: küütlevad kivid Mängijaid: 1–6
KIVIKUNST
6
Kullapalavik nakatab aeg-ajalt lapsi. Sageli on merepõhjas kassikullast küütlevaid kivisid, mida siis üheskoos otsida ja hiljem väljanäitus teha.
11