Kahe hiiglase vahel

PRIT BUTTAR

K AHE

HIIGLASE VAHEL LAHINGUD BALTI RIIKIDE PÄRAST 2. MAAILMASÕJAS

2016

SISUKORD Illustratsioonid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 Kaardid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 Autori märkus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 Dramatis Personae . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 Eessõna . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 15 Sissejuhatus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 16 1. peatükk Molotov, Ribbentrop ja esimene Nõukogude okupatsioon . . . . . . . . 29 2. peatükk Rosenberg, Generalplan Ost ja valmistumine Barbarossaks . . . . . . 51 3. peatükk Wehrmachti pealetung . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 75 4. peatükk Balti holokaust . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 101 5. peatükk Liitlased vastu tahtmist . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 129 6. peatükk Narva, jaanuar kuni aprill 1944 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 151 7. peatükk Väljumine patiseisust: 1944. aasta suvi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 177 8. peatükk Doppelkopf ja Cäsar . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 201 9. peatükk Väegrupi Nord isoleerimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 237 10. peatükk Kuramaa, oktoober kuni detsember 1944 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 279 11. peatükk Lõppmäng . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 301 12. peatükk Tagajärjed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 317

Lisa 1 Kohanimed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 339

Lisa 2 Auastmed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 341

Lisa 3 Akronüümid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 342

Lisa 4 Võõrkeelsed terminid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 343 Viited . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 344 Bibliograafia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 359

7

ILLUSTRATSIOONID Leheküljed 259 – 274 Felix Steiner. (Bundesarchiv Bild) Govorov ja Bagramian. (Getty Images) Lindemann. (Topfoto) Jeremenko. (Topfoto) Ants Kaljurand. (Eesti Riigiarhiiv) Läti SS vabatahtlikud. (Bundesarchiv Bild) Raskerelvad Kuramaal. (Bundesarchiv Bild) Vene sõdurid Riia lähistel. (Topfoto) Saksa sõdurid Eestis. (Topfoto) Riia pärast vabastamist. (Topfoto) Saksa vägede taandumine Riiast. (Topfoto) Võitlus Kuramaa piiramisrõngas. (Topfoto) Värav Lätimaale. (Topfoto) Eesti värbamiskuulutused. (Autori kollektsioon)

8

KAARDID Balti riigid 1940 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 27 Balti sõjateater 1941 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 73 Liikumine Daugavpilsi ja Riia suunas . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 78 Raseniai lahing . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 83 Saksa invasioon Eestisse 1941 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 97 Narva kaitsmine: veebruar–aprill 1944 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 167 Taganemine Narvast 25.–26. juuli 1944 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 194 Operatsioon Doppelkopf/Cäsar, august 1944 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 207 Nõukogude vägede Eesti taasvallutamine 1944 . . . . . . . . . . . . . . . . . . 222 Pealetung Baltimaadele, oktoober 1944 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 241 Kuramaa sillapea . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 284 Kuramaa lahingud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 285 Teine Kuramaa lahing . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 291 Kolmas Kuramaa lahing . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 294

9

EESSÕNA Sageli tsiteeritakse Stalinit – võimalik, et vääralt – kes olevat öelnud: „Ühe inimese surm on tragöödia, miljoni inimese surm on statistika.” See ütlemine oleks tõene, kui seda kohaldada Balti riikidele suhtes. Paljudele rahvastele osaks saanud kannatused ja purustused 2. maailmasõjas on väljaspool kahtlust, kuid kui vaadata vaid statistikat, siis võib rahvastele reaalselt osaks saanud tragöödia suurusest jääda vale mulje. Saksamaa toime pandud jubedused Venemaal, millele järgnesid Venemaa toime pandud jubedused Saksamaal, on kõik hästi teada ja dokumenteeritud. Kui aga vaadelda kaotusi mitte absoluutarvudes, vaid lähtuda sellest, millise osa oma rahvastikust üks või teine rahvas kaotas, siis need rahvad, kes jäid sõjas võitlevate suurte hiiglase hammasrataste vahele – poolakad, leedulased, lätlased ja eestlased – kaotasid teises maailmasõjas palju rohkem kui teised rahvad. Poolale osaks saanu on suhteliselt hästi teada, hävitustööst Balti riikides räägitakse aga vähem, kuigi nende rahvaste kaotused – keskeltläbi 20 protsenti – on suuremad kui mistahes teisel rahval peale poola rahva.

Neile kolmele rahvale saabunud rasked tagajärjed olid tingitud erakordsetest asja­oludest. Kolm rahvast pidid üle elama kolm kiiret järjestikust okupatsiooni. Esimene oli NSV Liidu okupatsioon 1939. aastal, sellele järgnes Saksa okupatsioon 1941. aastal ja siis taas NSV Liidu okupatsioon 1944–1945, mis jäi neis riikides kestma ligikaudu pooleks sajandiks. Erinevalt Poolast said paljud inimesed, seda eeskätt just Leedus ja Lätis, surma just omade käe läbi. Balti riike okupeerinud suurvõimud õhutasid neis riikides igati sisevastuolusid. Erinevalt Poolast olid kolm Balti riiki sundseisus – nad pidid, olgugi et vastu tahtmist ja piiratult, Saksamaad toetama.

See võttis neilt aga võimaluse saada tuge võidukatelt liitlastelt, kui maailm pärast 2. maailmasõja lõppemist ümber korraldati.

See raamat ei püüa anda hinnanguid Balti riikide rahvastele ja nende otsustele, kes vaatamata sellele, et neil olid ka oma eesmärgid, üritasid kohaneda uue reaalsusega. Käesolev raamat annab ülevaate hävitustööst ja verevalamisest, mis sai osaks Euroopa sellele nurgale ja mille tagajärgedega peavad need rahvad elama ka veel täna.

15