Köögiviljaaed

PR AK TILINE AIAVIHIK

AEDMUSTIKAD KÖÖGIVILJAAED JA SOBIVAD KAASLASED METSAST

79

ISBN978-9908-540-29-0 978-9908-54-165-5

Hind 6.49 €

ATADA V S A K A D MI OOL KU I DAS H

DA DA

SA AG I A EG

Sisukord 4 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 32 33

Kasvata ja naudi maitsvat saaki Aeduba Arbuus Baklažaan Basiilik Hernes Kaalikas Kapsas Kartul Kurk Kõrvits Küüslauk Lehtpeet Melon Naeris Paprika Pastinaak Punapeet Petersell Porgand Porrulauk Põlduba Redis Rukola Salat Seller Sibul Spinat Till Tomat

Autor: Kaja Kurg Toimetaja: Kaja Kurg Keeletoimetaja: Mare Nurmoja-Sildam Kujundus: Anu Maarand Fotod: Shutterstock

© „Köögiviljaaed” © Ühinenud Ajakirjad 2026 ISSN 2806-1926; ISBN 978-9908-54-165-5 Trükk: Printall

Kasvata ja naudi maitsvat saaki

P

otipõllundus ehk endale ise toidu kasvatamine on mõnus tegevus, tänu millele saab kevadest sügiseni tarbida otse peenralt või kasvuhoonest toodud värsket ja puhast kraami ning üht-teist ka talveks purki pista. Kui sul on lapike maad, oleks patt jätta see võimalus kasutamata. Maitsvat saaki kasvatava potiaia saab rajada ka suurele päikeselisele terrassile või rõdule. Paljud hobiaednikud naudivadki lisaks iluaias tegutsemisele ka tarbeaias askeldamist. Kiirel aiahooajal on aga sageli ruttu vaja vastuseid kõige lihtsamatele küsimustele, sest kõik ei püsi ju täpselt meeles. Millal on õige aeg hakata tomatit ja kurki ette kasvatama? Kui sügavale külvata hernes ja uba? Millal küüslauk üles võtta? Sellest aiavihikust leiabki kõige olulisemad näpunäited üheaastaste köögiviljade ja ka mõne 4

maitsetaime kasvatamise kohta: millal külvata, kuidas hooldada, millal saak koristada. Kirjas on vaid esmatähtis teave. See on esitatud lühidalt ja selges vormis, et vajaminev info kohe kätte saada. Kõige elementaarsemaid töid, nagu näiteks rohimine, muldamine või kuival ajal kastmine, kirjas pole, sest seda teab igaüks niigi. Vihikus toodud külvi- ja istutuskaugused on ligikaudsed, sest täpsed taimevahed olenevad sordist ja on tavaliselt kirjas seemnepakendil. Ka kasvunõuetest on antud vaid kõige tähtsam. Üldiselt vajavad kõik köögiviljad palju valgust ja päikest, huumus- ja toitainerikast kobedat mulda ning parasjagu niiskust. Põhjalikumad kasvatus­ juhised, sh haiguste ja kahjurite tõrje, leiab käsiraamatutest ja internetist. Kaja Kurg

MULLA HAPPESUS Happesusest oleneb, kuidas taim omastab mullast toitaineid. Happesust näitab mulla reaktsioon, mida tähistatakse pH-ga. Enamikule köögiviljadest meeldib nõrgalt happeline kuni neutraalne muld (pH 5,6–7,2). Kui pH on väiksem kui 5,5, tuleb mulda lubjata happesuse vähendamiseks. Liiga aluselist mulda saab hapustada neutraliseerimata turba ning ammoonium- ja raudsulfaadiga. Liiga happeline ja liiga aluseline muld pärsib kasulike mikroorganismide tegevust. y < 4,5 tugevalt happeline y 4,6–5,5 mõõdukalt happeline y 5,6–6,5 nõrgalt happeline y 6,6–7,2 neutraalne y > 7,2 leeliseline ehk aluseline

MULLA LÕIMIS Lõimis ehk mehaaniline koostis tähendab liiva ja saviosakeste protsentuaalset esinemist mullas: liivmullas on saviosakesi alla 10%, saviliivmullas 10–20%, liivsavimullas 20–50% ja savimullas üle 50%. Enamik köögivilju kasvab kõige paremini kergel ja keskmisel liivsavimullal. Sellises mullas on hea vee- ja õhurežiim, see ei paaku tugevalt, ei soojene ega jahtu liiga ruttu, seda on hea harida. Köögiviljale sobib ka saviliivmuld. Raske l­ iivsavija savimuld meeldib peakapsale, kaalikale ja sellerile. Lõimise määramiseks võta peotäis mulda, niisuta veega ja mulju ühtlaselt niiskeks. Proovi mulda peos voolida. Liivmuld – ei õnnestu veeretada isegi kuulikest, sest see ei püsi koos. Saviliiv – saab voolida kuulikese, mis ei murene. Kerge liivsavi – saab voolida 2–3 mm jämeduse vorstikese, mis ei pragune. Keskmine liivsavi – vorstikest saab veidi painutada. Savimuld – vorstikese saab painutada ringiks. Mulla lõimist saab parandada. Liivmuld muutub viljakamaks ning hakkab paremini siduma vett ja toitaineid, kui sisse kaevata haljasväetist, puu- ja põõsalehti, turvast, komposti, sõnnikut jm orgaanilist materjali, kergkruusa ja savi.

Savimuld (raske liivsavi ja savi) hakkab paremini vett läbi laskma ja on õhulisem, kui lisada jämedat liiva, kergkruusa, turvast, komposti, sõnnikut, põhku, puu- ja põõsalehti jm orgaanilist materjali.

KÜLVIKORD EHK VILJAVAHELDUS Igal aastal kultuuride kasvukoha vahetamine hoiab vaos haiguste ja kahjurite tegevuse, on mullale tervislik ning taimed kasutavad maksimaalselt ära mulla toitainevaru. Saak on suurem ja kvaliteetsem ning aia eest saab hoolitseda keemilisi taimekaitsevahendeid kasutamata. X Ühte sugukonda kuuluvad liigid kannatavad sageli samade haiguste ja kahjurite all. Kui ka järgmisel aastal kasvab samal kohal taimekahjustajatele meelepärane kultuur, saavad mullas talvitunud haigustekitajad ja kahjurid seda ­kevadel kohe ründama asuda. X Eri kultuurid vajavad kasvuks erinevas koguses toitaineid: osa (nt kapsad) tahab rammusat mulda, teised on maitsvamad ja aromaatsemad (nt maitsetaimed) lahjemal maal kasvades. X Taimed eritavad juurte kaudu mulda oma ainevahetusjääke. Samale kultuurile on need mürgised ning hakkavad aja jooksul kasvu pärssima.

NÄIDE

1. aasta. Rohkelt orgaanilist väetist (aiakompost, kõdusõnnik, adru) saanud peenral kasvata neid köögivilju, mis vajavad väga viljakat mulda: aedsalat, arbuus, juur- ja varsseller, kapsad, kõrvits, kurk, porrulauk. 2. aasta. Teisel aastal on mullas toitaineid (peamiselt lämmastikku) veidi vähemaks jäänud, neid kasutavad nüüd hästi ära väiksema isuga köögiviljad: juurpetersell, kaalikas, kartul, küüslauk, naeris, pastinaak, porgand, söögipeet, till. 3. aasta. Nüüd kasvata peenral mullaviljakuse suhtes kõige leplikumaid kultuure, nagu lehtpeet, lehtpetersell, herned-oad jm liblikõielised, salatsibul, üheaastased maitsetaimed. Siia sobivad ka porgand ja kartul. Liblikõielised hakkavad ühtlasi juba mullaviljakust taastama. 5

ON KAKS TEISENDIT: POETISHERNEL SÜÜAKSE SEEMNEID, SUHKRUHERNEL EHK LESTHERNEL AGA NOORI VÄLJAARENEMATA SEEMNETEGA KAUNU.

AEDHERNES

(Pisum sativum ssp. Sativum var. Sativum) KÜLV X Avamaale külva kohe, kui muld on tahenenud:

aprilli lõpul või mai alguses. Hernes hakkab idanema juba siis, kui mullas on 5–8° sooja. Enne külvi võib herneid idanemise kiirendamiseks mõne tunni leotada. Leotatud seeme pane vaid eelnevalt korralikult niisutatud külvivakku, mitte kunagi kuiva mulda. X Külva 5 cm sügavusele 5–6 cm vahega, paras reavahe on 20–25 cm. X Pane korraga maha mitu eri ajal valmivat sorti. Nii külvad korra, aga kokku on saagiaeg pikem. X Ussitanud herneste vältimiseks külva võimalikult vara või juuni lõpus, sest siis ei lange ­hernemähkuri munemisaeg kokku kaunte kasvu algusega (kahjuri vastsed ongi need ­„ussikesed”, kes herneteri uuristavad). Külvikord. Ära kasvata seal, kus eelmisel aastal olid hernes, aeduba, põlduba ja lilluba.

KASVUNÕUDED Mulla suhtes pole nõudlik, kuid paremini kasvab viljakal parasniiskel maal, mis ei ole liiga niiske 10

ega õhuvaene. Ei sobi happeline muld (pH alla 6,5), sest see pärsib hernejuurtel elavate mügarbakterite tegevust. Viimased seovad õhust lämmastikku ja varustavad sellega taime. Sobivaim happesus on neutraalse lähedal (pH 6,2–7,2). Mullas ei tohi olla püsiumbrohu risoome (nt naat, orashein), mida on hernevarte vahelt väga tülikas välja rohida. Ei talu varjulist kasvukohta. Väga märg ja õhuvaene muld soodustab juurehaiguste teket.

HOOLDAMINE Tärkamise kiirendamiseks kata külv looriga. See kaitseb ka lindude eest, kellele meeldib herneid ja tõusmeid mullast välja nokkida. Hoia loori peal kuni köitraagude ilmumiseni või taimede toestamiseni. Kui taimed on 10–15 cm kõrgused, rohi peenar korralikult ja pane kõrgematele sortidele toed: torka reavahesse ristamisi kepid või vea tugikeppide vahele nöörid (vahega 20–30 cm). Kasvu alguses hoia muld parajalt niiske ja kobe. Rohida ja mullata võib õitsemiseni, hilisem juurte häirimine vähendab saaki. Lämmastikuga varustab taim end tänu mügarbakteritele ise. Hästi mõjub mineraalainete (K, Ca,

Mg, P, mikroelemendid) poolest rikas puutuhk. Põud halvendab herneterade maitset ning saagi­aeg lõpeb väga kiiresti. Kuival ajal kasta ­peenart 1–2 korda nädalas põhjalikult.

SAAGIAEG Suhkruherne kaunu korja noorelt, mil nad on õrnad ja hõrgud. Poetisherne tarbimisvalmis kaun on heleroheline, hästi täitunud ja terad paiknevad tihedalt üksteise kõrval. Kahvatu ja matt kaun on juba üleküpsenud.

päeva. Kasuta külvikassetti, siis ei pea pärast pikeerima. X Peenrale istuta mai alguses, taimede vaheks jäta 20 cm, ridadele 40 cm. Kaalikas talub ümber­istutamist hästi. Külvikord. Ära kasvata seal, kus eelmisel aastal olid kaalikas, naeris, redis, kapsas.

KASVUNÕUDED Mullaviljakuse suhtes pole nõudlik. Kasvab rahuldavalt igal aiamullal, mis on kogu kasvuaja jooksul ühtlaselt parasniiske. Savikamas mullas on niiskusolud paremad. Sobivates tingimustes kasvanud kaalikates pole häirivaid kõvasid kiude. Kuival kuumal suvel jääb juurvili väikseks, puiseks ja kibedaks. Kõige sagedamini vaevab kaalikat kaaliumi- ja booripuudus. Kaaliumit saab anda lehtpuutuhaga, boori spetsiaalse booriväetisega.

HOOLDAMINE

KAALIKAS

(Brassica napus subsp. napobrassica) KUI KASVATAD VARAJASE SORDI TAIMED ETTE JA ISTUTAD NEED MAI ALGUSES PEENRALE, SAAD NOORI MAGUSAID KAALIKAID JUBA JUULI ALGUL. KÜLV, ETTEKASVATUS, ISTUTAMINE X Otse peenrale saab külvata mai algusest juuni

keskpaigani. Sobiv külvisügavus on 1,5–2 cm, seemnevahe 3–4 cm, reavahe 40 cm. Tärkab nädala jooksul. Tõusmed elavad üle ka kerge öökülma (kuni –2º). X NIPP: külva seeme 2–3 kaupa 10 cm vahega ja harvenda noorte taimede punte siis, kui juurviljad on 3–4 cm läbimõõduga. Need pisikesed kaalikad on kõige maitsvamad. X Ettekasvatuseks külva aprilli esimesel poolel. ­Istutuskõlbliku taime (4–5 pärislehega) saamiseks kulub alates tärkamisest 30–40

Maakirbud võivad hävitada tõusmed paari päevaga. Tõrjeks raputa külvile õhukeselt lehtpuutuhka. Tõhusalt mõjub ka küüslauguleotis, pritsi sellega paar korda 3–4-päevase vahega. Kui külvasid peenrale väga tihedalt, siis tee esimene harvendamine idulehtede järgus: löö taimed kõplaga puntidesse, jättes igaühte 2–3 taime. Teist korda harvenda siis, kui taimedel on arenenud 4–5 pärislehte: tõmba igast pundist välja nõrgemad ja jäta kasvama tugevaim. Sobiv taimevahe on 20 cm. Väetist vajab kaalikas vaid väga lahjal mullal. Kapsa- ja kaalikakärbse, kapsakoi ja kapsaliblikate püüdmiseks pane peenrale tokkide otsa kollased liimpüünised.

SAAGIAEG Sööma võib hakata juba 5–7 cm läbimõõduga juurvilju. Väiksemad kaalikad on parema maitsega, liiga suured (läbimõõt üle 12 cm) on sageli puised ja mõrud. Säilitamiseks mõeldud kaalikad korista septembri lõpul või oktoobri alguses enne suuremaid külmi, siis säilivad need hästi. Jäta koristatud juurviljale 1–1,5 cm pikkused varretüükad, eemalda peajuur. Jahedas (u 5°) niiske õhuga ruumis säilib kaalikas pool aastat. 11

Külvikord. Ära istuta sinna, kus eelmisel aastal kasvasid paprika, tomat, baklažaan, kartul.

KASVUNÕUDED

HARILIK PAPRIKA ehk PUNAPIPAR (Capsicum annuum)

Paprika on soojanõudlik, kasvu ajal on sobivaim temperatuur 20–25°, viljakandeeas annab head saaki ka 15–18° juures. Ei talu miinuskraade: isegi juba lühiajaline –0,3° mõjub hukutavalt. Väga valgusnõudlik, varjulisel kohal ei pruugi viljuda. Kui kasvatad tomatiga samas kasvuhoones, siis istuta paprika lõunasse või läände. Kasvupinnaseks kasuta kvaliteetset tomatiturvast või kobedat aiamulda, kuhu on segatud komposti või kõdusõnnikut. Sobiv pH on 6,0–6,6. Eelistab kuivapoolset keskkonda, ei talu niisket õhku.

HOOLDAMINE

MAGUSAL PAPRIKAL EHK SALATIPAPRIKAL ON MAGUS JA MAHLANE VILJALIHA, VÜRTSPAPRIKA EHK TŠILLIPAPRIKA ON SORDIST OLENEVALT ROHKEM VÕI VÄHEM KIBE. ETTEKASVATUS, ISTUTAMINE X Külva hiljemalt märtsi keskel. Kuna paprika

talub pikeerimist halvasti (areng võib peatuda 8–10 päevaks), külva seeme ühekaupa turbatabletti või turbapotti, mille saab hiljem koos taimega suuremasse potti ümber istutada. X Idaneb aeglaselt, tärkamise kiirendamiseks leota seemneid ööpäev toasoojas vees. Temperatuuril 20–25° tärkab nädalaga. X Külvikastis sirgunud taimed pikeeri 1–2 pärislehe faasis. X Kuna ettekasvatusaeg on pikk (50–60 päeva), tuleb istikuid väetada. Kasuta tomati- või maitsetaimeväetist. Istiku toitainevajadus on väike: võta vaid kolmandik pakendil antud kasutusnormist. X Kui on moodustunud 3–4 lehega külgharud ja avanenud esimesed õied, võib istutada kasvukohale. Sobiv aeg on mais või juuni algul, kui öökülmaohtu enam pole. Paras taime- ja reavahe on 25–30 cm. Liiga noorelt istutatud taime areng pidurdub. 20

Kuni viljade moodustumiseni vajab vett vähem, viljade kasvu ajal suureneb veetarve oluliselt. Taimed ei tohi kastmisel märjaks saada. Valgust on rohkem ja õhk liigub paremini, kui murrad taimelt kõik peavarre harunemiskohast allpool tekkivad võsud ja eemaldad maapinna lähedale vajunud lehti. Liiga tihedalt taimelt võta ära nõrgemad viljadeta harud. Paar korda kasvuaja jooksul lisa kastmisveele tomati- või köögiviljaväetist. Jälgi võrsetippe ja lehtede alumisi pooli, et varakult avastada ning hävitada lehetäid. Kasvuhoonekarilaste püüdmiseks riputa üles kollased liimpüünised. Tuuluta kasvuhoonet, et õhk poleks liiga niiske ja soe. Temperatuuril üle 30° õied ei viljastu. Augusti keskel kärbi latva, et taim enam ei õitseks, vaid kasvataks moodustunud vilju.

SAAGIAEG Varased sordid saavad tarbimisküpseks augusti algul. Süüa sobib ka magusa paprika poolküpseid vilju, mis pole veel sordiomaselt värvunud. Poolvalmis viljad pane järelvalmima pimedasse jahedasse (9–10°) kohta. Küpsed paprikad säilivad nullilähedasel temperatuuril 1,5–2 kuud.

PASTINAAK ehk AED-MOORPUTK (Pastinaca sativa)

HÕRGUMAITSELINE DELIKATESSJUURVILI SOBIB EESTI KLIIMASSE VÄGAGI HÄSTI. PIKA KASVUAJA TÕTTU (KUNI 140 PÄEVA) EELISTA VARAJASI JA KESKVARAJASI SORTE. KÜLV

HOOLDAMINE

X Külva kohe peenrale, kui muld on tahenenud.

Kata külv kohe looriga, et porgandikärbes ei pääseks peenrale munema. Kahjuri vaglad uuristavad juurvilja sisse käike ja rikuvad saagi. Kahjustatud juurikad muutuvad puiseks ja mõruks. Harvenda 5–6 pärislehe faasis, taimevaheks jäta 8–10 cm. Kuuma ja kuiva ilmaga eritavad lehed eeterlikku õli, mis võib tundlikumat nahka ärritada. Hoolda peenart õhtul või pilves ilmaga.

Hakkab idanema juba 2–3º juures. X Kasuta vaid värsket seemet, sest seeme idaneb hästi vaid ühe aasta. Enne külvi tasub seemneid leotada. Idaneb kaua, tärkab alles kahe-kolme nädala pärast. X Paras külvisügavus on 2–3 cm, reavahe 25–30 cm. Külvikord. Ära külva sinna, kus eelmisel aastal kasvasid pastinaak, porgand, seller, petersell, till.

KASVUNÕUDED Kasvab peaaegu igas aiamullas, paremini sobib keskmine või raske huumusrikas liivsavimuld. Vajab sügavalt kobedat mullakihti, muidu hakkab juurvili harunema. Kaeva muld kuni 30 cm sügavuselt läbi, sest juurikas võib kasvada nii pikaks. Muld olgu püsivalt ühtlaselt niiske, muidu ei moodustu ilusat juurvilja.

SAAGIAEG Juurvilja kasv hoogustub alles septembris. Mõned külmakraadid seda ei kahjusta, väike külmanäpistus muudab pastinaagi hoopis magusamaks. Korista alles enne maa külmumist. Kõige paremini säilivad juurikad niiske liiva sees. Võib säilitada ka peenral: lõika pealsed enne püsivat külma maha ja kata taimeread kergelt mullaga. Lume kogumiseks torka mulda kuuseoksi. Kevadel tarvita juurikad ruttu ära, muidu kasvatavad nad õisikuvarre ega kõlba enam. 21

AEDSELLER (Apium graveolens)

KASVATATAKSE KOLME TEISENDIT: LEHT-, VARS- JA JUURSELLERIT. KÜLV, ETTEKASVATUS, ISTUTAMINE Lehtseller külva mai algul otse peenrale. Idaneb aeglaselt (14–15 päeva). Taimed võib ka ette kasvatada. Varsseller on samuti parem ette kasvatada, sest tärkamisest tarbimiseni kulub u 140 päeva. Juurseller on pikemagi kasvuajaga (tärkamisest tarbimiseni kuni 200 päeva). Ettekasvatuseks külva märtsi esimesel poolel. Külva ühekaupa kassetti, seemneid ära mullaga kata, sest need vajavad idanemiseks valgust. Seemned tärkavad kiiremini, kui neid enne ööpäev leotada ja lasta niiske riide vahel 1–2 päeva paisuda. Peenrale istuta taimed 4–5 pärislehe järgus ning kui suurem öökülmaoht on läbi (mai lõpp, juuni algus). Kui istutad liiga vara, mil ilm on veel jahe, võivad taimed juba esimesel suvel õitsema minna (seller on kaheaastane taim). Lehtselleril jäta taimevaheks 10–15 cm, ridadele 20–30 cm; varsselleri taimede vahele 15–20 cm, ridadele 30–40 cm; juursellerile vastavalt 20–30 cm ja 40–50 cm. Külvikord. Ära kasvata seal, kus eelmisel aastal olid seller, petersell, porgand, pastinaak, till.

30

KASVUNÕUDED

Juursellerile sobib ka varjulisem koht, teised eelistavad päikeselist paika, kus kasvavatel taimedel on tugevam aroom. Niiskust säilitav raskem muld sobib sellerile paremini. Seller armastab boori, kasuta spetsiaalset boori­väetist. Juurseller vajab sügavalt haritud mulda, et kasvaks ilus juurvili.

HOOLDAMINE Hoia peenar umbrohuvaba, eriti kasvu algul, sest seller on aeglase algarenguga. Multši taimede ümbrus u 10 cm paksuselt rohuhakmetega. Ilusamate juursellerite saamiseks lisa kastmisveele suve keskel toitvat taimeleotist (kõrvenõges, võilill, varemerohi, põldosi) või köögiviljaväetist. Seller ei talu põuda, kuival ajal kasta kindlasti. Juurselleril tõmba augusti keskel juurvilja ülemise osa ümbert mulda ära ja lõika ülemised külgjuured läbi, siis kasvab siledam juurvili.

SAAGIAEG Lehtsellerit tarvita kogu suvi, kasuta noori lehti, mis on õrnema maitsega. Varssellerit saab sööma hakata suve keskel. Saak korista varasügisel, sest öökülm rikub varte maitse ja need muutuvad sitkeks. Juurseller kaeva üles enne külmade algust. Juurviljale jäta alles 4–5 keskmist noort lehte. Säilita keldris liiva sees.

HARILIK SIBUL ehk SÖÖGISIBUL (Allium cepa)

KÕIGE KINDLAM JA LIHTSAM ON SIBULAT KASVATADA TIPPSIBULATEST. SUVISEKS SALATIROHELISEKS VÕIB KÜLVATA KA SALATISIBULAT EHK SORTE, MILLEL EI MOODUSTUGI SIBULAT. KÜLV, MAHAPANEK Seeme külva aprilli lõpul või mai alguses 3–5 cm vahega. Sügavus: kergel mullal 2–3, raskel 1–1,5 cm. Idaneb aeglaselt, tärkab 10–25 päevaga. Tippsibulad pane maha mai esimesel poolel, kui mullas on juba 10° sooja. Enne leota haigustekitajate hävitamiseks kaaliumpermanganaadi lahuses, kuni lilla värvus muutub pruuniks. Enne mahapanekut lase taheneda. Tõmba peenrale 3–4 cm sügavune vagu ja vajuta sibulad, kand allapoole, selle põhja. Kata 1–1,5 cm paksuselt mullaga. Ühe sibulaga sortidel jäta vaheks 8–10 cm, pesasibulal 10–15 cm; reavaheks 20 cm. Külvikord. Ära kasvata seal, kus eelmisel aastal olid sibul, küüslauk ja porrulauk; samuti mitte enne nelja aastat pärast püsiklauke (talisibul, rindeline sibul, murulauk, longus lauk, karulauk jt).

KASVUNÕUDED Kasvukoht olgu valgusküllane ja päikeseline. Tuulele avatud kohas on seenhaigustel ja kahjuritel raskem levida. Sibulale meeldib saviliiv- ja kerge kuni keskmine liivsavimuld. Raskel märjal mullal valmib saak hiljem ja säilib halvemini; kuival liivmullal on saak väiksem, aga säilib paremini. Jahedasse mulda ja ka liiga sügavale pandud tippsibul kipub kasvatama õisikuvarsi. Kui istutada aga liiga madalale, jääb niiskust väheks ja sibul läheb halvemini kasvama. Pinnalähedase nõrga juurestiku tõttu on sibul põuatundlik.

HOOLDAMINE

Paar päeva pärast mahapanekut vajuta üles kerkinud tippsibulad mulda tagasi. Paar nädalat pärast tärkamist võid kastmisveega anda köögiviljaväetist. Liigne väetamine (eriti lämmastikuga) pikendab sibulate valmimist ja halvendab säilivust. Ära väeta pärast juuni keskpaika. Hoia muld parajalt niiske. Sibul on idanemise ja kasvu algul eriti niiskusnõudlik. Sagedane kobestamine suurendab saaki. Juuli algul viimane kord kobestades vaata, et muld ei satuks sibulatele, sest valguse käes tekkivatest kuivsoomustest oleneb säilivus. Õisikuvarred murra kohe sibulakaela ligidalt ära.

SAAGIAEG Pealseid hakka tarvitama välimistest lehtedest. Kui tarvitad ära liiga palju pealseid, saad vähem sibulaid. Kui enamik lehti on lamandunud ja hakkavad kuivama, tõmba sibulad koos pealsetega üles. Lase paar nädalat varju all kuivada. Säilitamiseks punu vanikusse või lõika pealsed ära (2–3 cm kauguselt sibulast) ja hoia võrgus või korvis. Säilita 0–2° juures. Võib hoida ka toasoojuses, aga siis eemalda kasvama läinud või riknenud sibulad kohe.

31