„Alustame pangajuhatajast,“ nilpsas kass keelt. „Ei mitte,“ säutsus Silps ja põgenes elektritraadile. „Enne ikka deebet ja kreedit!“ sirtsus ta sealt. Mis asjad need seesugused on, Silps ei teadnud, kuid panga juurde nad käisid, seda oli ta kuulnud. Kui turulinnud järgmisel hommikul tulid hoiuseid üle vaatama, puhus tuul läbi tühja pangamaja. „Kus meie pekk?“ nõudsid tihased. „Kus meie terad ja tangud?“ Silps laiutas traadi peal tiibu. Klient kass oli kõik endale hoiustanud. „Tema käest võib neid ainult sõjaga kätte saada.“ Kassile sõda kuulutada varblased, tihased ja tuvid ei tahtnud. Sõjata oli rahulikum elada. „Mida siis nüüd aktsiatega teha?“ soovisid tihased enne laialiminekut teada. Silps osutas nokaga lettidevahelisele käigurajale, kus turutädi ajas koltunud lehti luuaga kokku. Silpsil endal aktsiaid ei olnud. Silpsil oli muud turuputkade pragude vahele peidetud. Silps oma edasise elu pärast ei muretsenud.
22
23