Issuu

Sisukord Sissejuhatus 9 Kuidas käesolevat raamatut kasutada? 10 Tänusõnad 11

4. Rahalised alternatiivid ehk kuidas valida, kas säästa, tarbida või investeerida

1. Finantsplaanimine ehk millest lähtuda finantsotsuste tegemisel

4.1. Alternatiivtulu ja -kulu 4.2. Raha ajaväärtus Liht- ja liitintress Maksegraafiku arvutamine Soovitused Ülesanded

79 80 83 89 96 96

5. Pangateenused ehk kõik oluline, mida peaksid arveldades teadma

1.1. Finantsplaanimine 13 1.2. Eesmärkide seadmine 17 1.3. Elutsükli ja majandustsükliga arvestamine 25 1.4. Inimkapital ja finantskapital 26 Soovitused 28 Ülesanded 29

2. Isiklikud finantsaruanded ehk kuidas hoida rahalist kontrolli

2.1. Hetkeolukorra kindlakstegemine 31 2.2. Bilanss 32 38 2.3. Rahavoogude aruanne 2.4. Eelarve 41 Soovitused 50 Ülesanded 50

3. Rahaasjade süsteem ehk kuidas teha nii, et rahaasjad toimiksid ladusalt

3.1. Süsteemne lähenemine rahaasjadele 53 3.2. Säästmise süsteem 56 3.3. Hädaabifond 64 3.4. Säästmise nipid 65 3.5. Arvete maksmise süsteem 70 3.6. Pere rahaasjade süsteem 70 3.7. Rahaharjumuste tekitamine 74 Soovitused 75 Ülesanded 76

5.1. Arveldusarve 99 5.2. Hoiused 100 Tähtajaline hoius 102 Tagatisfond 103 Hoiused hoiu-laenuühistutes 104 Millist ja kui pikka hoiust eelistada? 105 Kasutushoius 106 Kogumishoius 106 Investeerimishoius 106 5.3. Kliendiprogrammid 108 5.4. Siseriiklikud maksed 109 5.5. Välismaksed 110 5.6. Püsikorraldus 112 5.7. E-arve püsimakse 112 5.8. Pangakaardid 115 5.9. Väärtpaberikonto 119 5.10. Investeerimiskonto 120 Soovitused 121 Ülesanded 121

RAHAEDU PÕHIMÕTTED

6. Krediidi kasutamine ja laenutooted ehk milline laen 122 võtta ja milline jätta 6.1. Krediitkaardid 123 Määratud tagasimaksega krediitkaart 123 Vaba tagasimaksega krediitkaart 123 Püsimaksega krediitkaart 123 Krediitkaartide võrdlus 124 Kuidas krediitkaarti mõistlikult kasutada? 125 6.2. Arvelduskrediit 127 6.3. Järelmaks 127 6.4. Väikelaen ja tarbimislaen 128 6.5. Liising 129 Kasutusrent 130 Kapitalirent 131 6.6. Kodulaen 131 6.7. Hüpoteeklaen ja kodukapitalilaen 135 6.8. Õppelaen 135 6.9. Krediiditoodete võrdlustabel 136 6.10. Suured ostud ja nende finantseerimine 138 Soovitused 140 Ülesanded 141

7. Mõistlik laenamine ehk kuidas valitseda krediiti

142

7.1. Mõistlik krediidi kasutamine 143 7.2. Eraisiku finantssuhtarvud 145 7.3. Eraisiku krediidikõlbulikkus 148 7.4. Makseraskused ja eraisiku pankrot 154 Soovitused 158 Ülesanded 159

8. Kinnisvara ostmine ja üürimine ehk kuidas teha häid koduotsuseid 8.1.

Eluaseme valikukriteeriumid Elamispinna tüüp, suurus ja tubade arv Elamispinna asukoht

160 161 162 163

Maja lähiümbrus 164 Maja välisilme 165 Maja siseilme 165 Elamispind 166 Süsteemid 167 Üürisumma ja ostuhind 167 Sissemakse suurus 168 Kommunaal- ja ülalpidamiskulud 170 8.2. Kas osta või üürida? 171 8.3. Eluaseme rahastamine 179 8.4. Eluaseme ostuprotsess 182 8.5. Juriidilised aspektid ostul ja üürimisel 184 Soovitused 187 Ülesanded 188

9. Investeerimise ABC ehk kuidas kindlustada oma tulevik

190

9.1. Miks on investeerimine vajalik? 191 9.2. Investeerimiseesmärkide seadmine 195 9.3. Varaklasside valik ehk kuhu saab investeerida 198 9.4. Kuidas alustada investeerimisega? 204 9.5. Kuidas vältida tüüpilisi vigu? 208 9.6. Mis on järgmised sammud investeerimisel? 212 Soovitused 215 Ülesanded 215

10. Investeeringute hindamine ehk kuidas kasutada fundamentaalanalüüsi 10.1. Kas aktsiad või fondid? 10.2. Aktsiate analüüs Tehniline analüüs Fundamentaalanalüüs Olulisemad finantsnäitajad aktsiate analüüsil Aktsiate võrdlemine ning suhtarvud

218 219 222 222 223 224 229

Sisukord

Väärtuspõhine investeerimine ja kasvuinvesteerimine 232 Dividendide diskonteerimine 233 Muude näitajate hindamine 234 10.3. Võlakirjade hindamine 236 10.4. Ühisrahastuse kaudu investeerimine 238 Soovitused 240 Ülesanded 241

11. Majandustsüklid ehk kuidas valida varaklasse vastavalt 242 majandustsükli faasile 11.1. Majandustsüklid ja nende mõju finantsturgudele 11.2. Majandustsükli kasvufaas 11.3. Majandustsükli kahanemisfaas 11.4. Majandustsükli langusfaas 11.5. Majandustsükli taastumisfaas 11.6. Majanduse indikaatorid 11.7. Varaklasside käitumine majandustsükli erinevates faasides 11.8. Majandussektorite atraktiivsus majandus- ja aktsiaturu tsüklites Soovitused Ülesanded

243 246 247 247 249 249

253

256 260 261

12. Pensioni plaanimine ja pärand ehk kuidas elu lõpuni 262 täisväärtuslikku elu elada 12.1. Eraisiku elutsükkel ja pensioniks raha kogumine 12.2. Pensionisambad Pensioni I sammas Pensioni II sammas Mida võiksid oma pensionivaraga teha? Pensioni III sammas 12.3. Päranduse saamine ja pärandi jätmine Soovitused Ülesanded

263 266 267 269 271 272 274 276 276

13. Maksud ehk kuidas rahaasju maksuefektiivselt korraldada

278

13.1. Maksud palgatöötajana 279 13.2. Käibemaks 281 13.3. Kas ja kuidas saab makse optimeerida? 283 13.4. Maksud ja investeerimine 285 Investeerimiskonto kasutamine 285 Tulumaks investeerimiskontot kasutamata 286 Ettevõtte alt investeerimine 288 13.5. Muude tulude maksustamine 290 Soovitused 291 Ülesanded 291

14. Elumuutvad sündmused ehk kuidas rahaliselt suurteks muutusteks valmis olla

292

14.1. Elumuutvateks sündmusteks valmistumise lähtekohad 293 14.2. Kodust ära kolimine ja kool 293 14.3. Esimene töökoht 295 14.4. Kokku kolimine ja abiellumine 296 14.5. Laste saamine 298 14.6. Lahku kolimine ja lahutamine 301 14.7. Pensionile jäämine 304 Soovitused 305 Ülesanded 305

15. Eduka rahakorralduse 10 põhimõtet

308

Mõisted

310

Autoritest

319

Sissejuhatus Oled äsja teinud olulise sammu rahalise vabaduse saavutamise teekonnal. Sa avasid rahateadmiste varasalve, milles peituvad teadmised aitavad sul oma rahaasjad tugevasse haardesse võtta ning seeläbi elada muretumat elu! Sa tahad elada ilusas kodus ja tegeleda just sellega, mis sulle meeldib: nautida, kogeda erilisi emotsioone, käia reisimas, veeta rohkem aega perega ning tööalaselt valida vaid huvitavaid projekte? Samas ei taha sa iga senti näppude vahel veeretada ja päästvat palgapäeva oodata? Mõtled ehk, et sellist elu elavad ju ainult rikkad või lotovõitjad? Ei, see on müüt, mille tahame purustada. Anname sulle käesoleva raamatu kaudu vajalikud teadmised ja oskused, mille abil on sul võimalik elada ilusamat elu – just nii nagu sina seda tahad. Neidsamu raamatus kirjeldatud põhi mõtteid rakendades oleme ka ise endale meelepärase eluni jõudnud. Sinu rahaline käitumine ja edukus määrab, kus sa elad, millised on sinu elamis tingimused, mida sa sööd, kui tihti ja kuidas sa puhkad ja meelt lahutad. Sinu võimuses on oma rahalist olukorda olulisel määral parandada lihtsate põhimõtete järgimisega, mille leiadki käesolevast raamatust. Kui sul on kontroll oma rahaasjade üle, kaovad justkui kõrvalnähuna nii rahakitsikusega seotud stress kui konfliktid lähedastega. Oleme siia raamatusse kirja pannud praktilisi nõuandeid ja kogemus lugusid, mis suunavad sind oma rahaasju korraldama selliselt, et saaksid püüelda rahalise vabaduse poole. Siit leiad muu hulgas soovitusi ja ideid, kuidas luua oma isiklik rahaasjade korraldamise süsteem, kas ja kuidas mõistlikult laene kasutada ning tegeleda oma raha kasvatamise ehk investeerimisega. Teekond rahalise eduni sisaldab paratamatult tõuse ning mõõnasid. Kõige olu lisem on seejuures sihti silme ees hoida ja võtta ise vastutus oma rahaasjade korral damisel. Rahalise vabaduse või rikkuseni jõudmise viise on mitmeid, kuid igal juhul on oluline teha teadlikke ja läbimõeldud otsuseid. Rahaliste otsuste tegemise juures aitabki sind käesolev raamat, pakkudes infot ning abi arvutuste tegemisel ning pangatoodete, kinnisvara ja investeeringute valikul. Lisaks pakume sulle ideid ning viise, kuidas lihtsamini püsida oma seatud eesmärkide teel. See kõik töötab muidugi juhul kui oled ise valmis oma rahaasjade üle kontrolli haarama ja järje pidevalt raamatus kirjeldatud põhimõtete järgi tegutsema. Oleme sellesse raamatusse koondanud oma kümnete aastate jooksul ammu tatud teadmised ning kogemused isiklike rahaasjade korraldamisel ning inves teerimisel. Samas õpime aga jätkuvalt nii üksteiselt kui teistelt inimestelt, kuidas oma rahaasjadele efektiivselt ja võimalikult kasulikult läheneda. Sealjuures oleme

RAHAEDU PÕHIMÕTTED

avastanud, et eraldi tegutsedes oleme siiski lähtunud ühesugustest üldistest põhi mõtetest. Meie teekond on meid viinud punkti, kus tööd teeme huvist, kirest oma eriala vastu ning soovist Eesti heaks panustada, mitte rahalisest vajadusest. See on hea tunne, kui saad valida, mida oma ajaga teed! Käesolevas raamatus jagame sinuga oma õppetunde ning anname sulle praktilisi teadmisi ja tööriistu, mida sinagi saad oma igapäevaste rahanduslike otsuste juures kasutada. Raha on hea meelega sinu abimees, sõber, kui sa temasse hästi suhtud ning temaga oskuslikult käitud. Sellist suhtumist ja käitumist käesolev raamat õpetabki!

KUIDAS KÄESOLEVAT RAAMATUT KASUTADA?

Oleme käesoleva raamatu kirjutanud selliselt, et see oleks sinu isiklik teejuht oma rahaasjade korraldamisel ning teel rahalise vabaduse saavutamisele. Kindlasti oled osa käesolevas raamatus kirjeldatud põhimõtetest ning nippidest juba varem kuulnud, kuid kindlasti leiad kasulikke näpunäiteid, soovitusi või ideid selleks, kuidas oma rahaasju veelgi paremini korraldada. Oleme siia kogunud näiteid oma isiklikust elust erinevates eluetappides ning ajajärkudel, samuti kirjutame elumuut vatest sündmustest, mis meil kõigil millalgi ees seisavad. Seega oleme püüdnud raamatut kirjutades arvestada, et see sobiks lugemiseks olenemata sellest, millises eluetapis või vanuses sa parasjagu oled. Käesolevat raamatut saab kasutada isikliku õpikuna ehk iseseisvalt teadmisi omandades. Raamat sisaldab suurt hulka näiteid ja kogemuslugusid, mis loodeta vasti muudavad lugemisteekonna huvitavaks ning eluliseks. Samuti saab raamatut kasutada õppematerjalina ülikooli, kõrgkooli või keskkooli vastava kursuse raames. Oleme mitmeid aastaid õpetanud antud temaatikal põhinevaid kursusi „Eraisiku rahanduse“ nime all erinevates Eesti koolides, nii ülikooli, kõrgkooli kui keskkooli tasemel. Kõige rohkem puudutab käesolevas raamatus käsitletav rahatarkuse (või teisiti öeldes: finantskirjaoskuse) temaatika neid, kes on hiljuti astunud iseseisvasse ellu, kus vastutatakse täielikult ise oma rahaasjade eest; samuti on raamat mõeldud neile, kes astuvad järgmisi samme oma karjääriredelil ja pere loomisel. Samas on meie kursustelt käinud läbi palju inimesi, kes on hilisemas elufaasis ehk kellel juba on pered või juba isegi lapsed suureks kasvatatud, kuid kes mõistavad, kui oluline tegelikult oma rahaasjade efektiivne korraldamine on. Ideaalis võiks muidugi iga iseseisvasse ellu astuv noor olla kursis kõige sellega, millest käesolevas raamatus räägime. See raamat sobib lugemiseks ka kõigile vanaemadele ja vanaisadele, kes soovivad aidata oma järeltulijatel paremaid rahanduslikke otsuseid teha. Kuid eel kõige on see raamat mõeldud ikkagi sulle, kes sa ise soovid enda ja oma pere rahaasju

Sissejuhatus

paremini korraldada, sest lõpuks saad ainult sina ise teha sind ennast puudutavad otsuseid ning käesolev raamat saab olla abiks paremate otsuste tegemisel. Seda raamatut võid kasutada mitut moodi. Nagu alati, võib seda lugeda kaanest kaaneni. Oleme teemad pannud sellisesse järjekorda, et hilisemad peatükid kasuta vad aeg-ajalt varasemates peatükkides käsitletud teemasid. Samas võib käesolevat raamatut lugeda ka valikuliselt. Oleme kõik peatükid kirjutanud selliselt, et nad oleks loetavad ka täiesti eraldiseisvana. Näiteks kui pangatooteid või sarnaseid teemasid puudutavad peatükid sulle parasjagu huvi ei paku, ei juhtu midagi, kui jätad vastava peatüki vahele. Kui mõnes hilisemas peatükis kasutataksegi varasematest peatükki dest pärit teadmisi, siis alati viitame sellele ning saad olulise vajadusel järele vaadata. Et teadmised saaksid paremini kinnistuda, on iga peatüki lõppu lisatud ülesandeid. Nendest esimene osa moodustavad sellised, mille läbitegemine aitab sul otseselt oma isiklike rahaasju paremini korraldada ehk teisisõnu on elementaarseks ülesandeks, mida võiksid teatud regulaarsusega nagunii teha (näiteks eelarve koostamine). Osa ülesandeid on sellised, mille läbitegemine või -mõtlemine aitab kinnistada olulisi põhimõtteid või kontseptsioone, mida vastavas peatükis oleme käsitlenud. Head lugemist! TÄNUSÕNAD

Täname südamest kõiki, kes on meid sel pikal kirjutamise teekonnal aidanud, toetanud ning julgustanud! Eelkõige täname oma peresid ja lähedasi toetuse ning mõistmise eest! Oleme väga tänulikud paljudele, kes läbi oma aja panustamise ja tagasiside andmise on aidanud raamatut täiendada ja paremaks muuta. Täname Tallinna Tehnikaülikooli, Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor ning Finants inspektsiooni, kes on käesoleva raamatu väljaandmisse ka rahalise õla alla pannud. Viidatud toetus on muu hulgas taganud raamatu vormi ja visuaalse lugejasõbralikkuse. Samuti täname tuhandeid tudengeid, koolitustel osalejaid ning õpilasi, kes on meie erinevates loengutes, kursustel ja koolitustel käinud ning oma küsimuste ja omapoolsete näidete ning soovitustega andnud panuse käesoleva raamatu sisusse. Oma selge huvi, kohaloleku ning kaasalöömisega olete olnud meile väärtuslikuks inspiratsiooniks. See inspiratsioon on meid tõuganud ja vajaliku energiaga laadinud juba päris esmastest ideedest kuni raamatu trükkimiseni välja. Aitäh! * Kõik raamatus väljendatud põhimõtted ja vaated ei pruugi kattuda raamatu väljaandmist toetanud organisatsioonide põhimõtete ja vaadetega.

Finantsplaanimine ehk millest lähtuda ﬁnantsotsuste tegemisel Finantsplaanimine on oluline nurgakivi, millest lähtub kogu sinu edasine rahaasjade korraldamine. See on ka hilisemate edukate investeeringute aluseks. Finantsplaanimine on justkui kaardi loomine oma rahamaailmas orienteerumiseks: see aitab sul määrata nii sihtkohta kui valida endale sobivamaid teid sinna jõudmiseks. Ja just sellest siin peatükis juttu tulebki.

1.1. FINANTSPLAANIMINE

Finantsotsustel ning nende tagajärgedel on suur mõju sinu elukvaliteedile. Seepärast tuleb seotud keerukate tegevuste või otsuste puhul kasuks tegevuste plaanimine. Head rahanduslikud otsused ei sünni paraku iseenesest või justkui möödaminnes. Samas ei pruugi väga noore inimese puhul finantsplaanimine olla siiski määrava tähtsusega – veel olulisem on pihta hakata. Vanuse lisandudes muutuvad aga olustik ning otsuste tegemine keerukamaks, nende mõju suuremaks ja seega ka plaanimine olulisemaks. Finantsplaanimine tähendabki, et koostad oma rahaasjadega ümber käimise põhi mõtteid ning eesmärke sisaldava plaani, mida aegajalt üle vaatad ja täiendad. Ära lase ennast hirmutada, et pead enda jaoks justkui midagi formaalset koostama. Vanusest olenemata soovitame sul Käesoleva raamatu üheks eesmärgiks kindlasti tekitada häid rahaga ümberongi anda sulle kasulikke ideid, kuidas käimise harjumusi ja luua oma rahaasjade oma isiklikke rahalisi plaane enda jaoks süsteem, mis pidevalt täieneks ning kõige mugavamalt ja kasulikumalt teha. aitaks kaasa heade rahanduslike otsuste Kui plaan on kirja pandud, siis on sellega tegemisele kogu elu vältel. seotult reeglina ka vähem stressi. Hea finantsplaan peaks sisaldama analüüsi, et teha kindlaks oma hetke olukord ning vajadused. Nendest lähtuvalt saad koostada tegevusplaani, mille puhul hinnata erinevaid kitsaskohti ning vajadusel plaane korrigeerida ning siis ellu viia. Olemuselt tähendab eelnev seda, et mõtled rahulikult asjad läbi ning teed vastavad järeldused, mitte ei lase asjadel omasoodu minna. Sa pead analüüsima eelkõige iseennast ja analüüsi tulemused ning plaanid kirja panema, sest ainult nii saad tulevikus objektiivselt tagasi vaadata ja hinnata, kas ja milliseid korrektuure oma plaanidesse tuleks teha. Siinkohal on sul oluline endalt küsida, millised su rahanduslikud vajadused siis ikkagi on. Kas püüdled mingi elustandardi poole? Kui nii, siis milline standard on piisav? Kas reaalselt kunagi üldse saabub hetk, kui oled saavutatuga rahul? Igaühe jaoks on eesmärk erinev. Tegelikkuses on ju päris lihtne võtta natuke aega ning mõelda läbi ja panna kirja, kui palju oleks vaja raha selleks, et sina (ning sinu pere) saaks mõistlikul tasemel elada. Soovitamegi siinjuures mõelda tõesti pigem minimaalsel tasemel, et teada, milline on see hulk raha, millega halbade asjaolude kokkulangemisel ikkagi hakkama saaksid. Mõnel juhul võib elu seda algselt välja mõeldud summat oluliselt nii alla kui ülespoole korrigeerida. Samas annab see

RAHAEDU PÕHIMÕTTED

minimaalne summa julguse ja teatud meelerahu järgmise sammu astumiseks ehk investeerimisega alustamiseks. Nii tead sa vähemalt oma minimaalseid vajadusi, kui peaks käivituma negatiivne stsenaarium. Üldiselt pole ajutiste raskuste ajal toimetulekuks näiteks vaja suurt elupinda kesklinnas või regulaarset kohvikus käimist. Sellistest asjadest loobumine aitabki vajadusel raha säästa. Soovid on juba teine teema. Mõnel juhul võib oma soovide täitmine osutuda üle jõu käivaks ehk ükskõik kui suurte sissetulekute juures on võimalik neist sissetule kuist ikkagi rohkem kulutada. Samas, kas on üldse vaja tekitada endale mõnevõrra ulmelisi soove ja seada endale eesmärgiks miljonite kokku kogumise? Või tasuks siiski korraks mõelda, kumb on tähtsam, edu või rahulolu. Kui sul õnnestuks seatud numbriline eesmärk täita, kas oleksid siis rahul ja õnnelik? Kui soovid, et elu oleks rahandus likust aspektist pikas perspektiivis Pole oluline, milline sinu eesmärk täpselt võimalikult muretu, tasuks arvestada on, käesolevast raamatust leiad mõtteid teatava hulga komponentidega, mis ja juhiseid, kuidas sinna jõuda, olgu sinu vajavad plaanimist ning paikapanekut. eesmärk siis rahaline või hoopis meelerahu Piltlikult öeldes on vundamendiks see, oma rahaasjade heast toimimisest. kui sissetulek katab ära põhivajadused ning suudad igapäevaste rahaasjadega edukalt hakkama saada. Alles siis saab hakata rääkima edasistest sammudest, kuidas kõike efektiivsemalt üles ehitada, et elu jooksul võimalikult muretult rahaasjadega toimetada ning samas säästa ja investeerida. Viimaste eesmärk ei ole mitte ainult pensionil olles suuremaid kulutusi teha, vaid anda kindlustunne ning vabadus teha kogu elu jooksul valikuid ja otsuseid, mis sind õnnelikuks teevad. Alati ei pea tingimata säästma ja ootama ametlikku pensioniiga, vaid võib eesmärgid paika panna selliselt, et igal eluperioodil oleks vabadus teha just selliseid valikuid nagu sellel hetkel õigeks pead. Näiteks võid teatud eluetapis valida töötamise ja reisimise vahel, soovi korral eriala vahetada või hoopis perega mõneks ajaks teise riiki elama kolida jne. Kui vundament ja igapäevane rahaasjade süsteem on paigas, saab paremini seada ka erinevaid eesmärke. Sotsiaalsete tagatiste olemasolu ei tasu samuti unustada ehk kas ja kuidas on kaetud sinu tervise- ja muud riskid riikliku või täiendava kindlus tusega. Kui suudad hallata või omad vähemalt mingil kujul plaani, kuidas käituda suuremate kulutuste või sissetulekute korral, oledki enda jaoks suuremad mured ja riskid maandanud. Sealjuures ei ole positiivne efekt ainult rahaline. Tihtipeale on hoopis olulisemaks aspektideks nii-öelda pehmed küljed. Kui plaanid ja eesmärgid on avatult läbi räägitud oma perega (olgu selleks kas elukaaslane või juba suurem

FinantSplaanimine ehk milleSt lähtuda FinantSotSuSte tegemiSel

leibkond), siis aitab see läbi rahaliste arusaamatuste vähenemise selgelt parandada ka isiklikke suhteid. Kui kõik on kontrolli all ning perega rahaasjad läbi räägitud, ei tähenda see, et automaatselt hakkaks kuskilt rohkem raha sisse tulema. See annab hoopis kindlustunde, et tead, millised sammud tuleks plaani järgi olukorra paran damiseks teha. Kui ilmneb, et plaan reaalsuses hästi ei toimi, saad oma tegevusi ümber plaanida. Enamikul juhtudest tõstab sellise protsessi üle kontrolli omamine kindlustunnet, samuti annab vabaduse tunde. Raske on teha edasisi samme, kui sul ei ole päris selge, millises kohas sa parasjagu viibid. Väga riskantne on kiirteele kihutama minna, kui sa ei tea, kas istud Mercedeses või vanas Zaporožetsis. Veel enam, kui sul on lisaks ka juhtimiskoolitus läbimata, kütus võtmata ja kummid täis pumpamata, on väga keeruline jõuda edukalt teekonna lõpuni. Sama kehtib oma rahaasjade korrashoidmise kohta. Kui sa ei tea, kui palju sul vara on või millised kohustused sul on, ei saa ka rääkida mõistlikest ehk sinu olukorda arvestavatest rahalistest otsustest.

1. Tee kindlaks hetkeolukord

6. Vaata üle ja uuenda plaani

2. Pane paika fi nantsilised eesmärgid

5. Loo ja vii ellu tegevusplaan

3. Identifi tseeri alternatiivsed tegevusplaanid

Joonis 1. Rahalise plaanimise sammud

4. Hinda valikuid ja riske

rahaedu pÕhimÕtted

• Vanus Elutsükkel

• Perekonnaseis Elulised faktorid

• Majapidamise suurus • Töökoht • Asukoht (riik, kus elad)

• Kooli lõpetamine Olulised sündmused

• Abielu, lahutus, laste sünd • Karjääri muutused • Tervisliku seisundi muutused

• Ideed ja põhimõtted Isiklikud väärtused

• Tõekspidamised

• Majanduse hetkeolukord Makromajanduse faktorid

Joonis 2. Faktorid, mis mõjutavad rahalist plaanimist

FinantSplaanimine ehk milleSt lähtuda FinantSotSuSte tegemiSel

Kogemuslugu: ﬁnantsplaanimise kasulikkus Minu jaoks seostub finantsplaanimine suu-

alla 1000 euro viia. Sellele lisaks oleks mul

resti väärtushinnangutega, seepärast olen

põhimõtteliselt võimalus näiteks mõnda

endalt plaane tehes ja eesmärke seades

odavamasse Kagu-Aasia riiki kolides oma

küsinud, mis on minu jaoks oluline. Minu

kulubaasi veelgi alandada, kui mingil põhju-

jaoks on olulised eelkõige kvaliteetsed ja

sel peaksid minu investeeringutulud oluliselt

head suhted lähedaste inimestega. Samas

kukkuma ja ma muud sissetulekut ei leiaks.

on rahalise rahuloluta väga keeruline lähedastega kvaliteetseid suhteid hoida

See tähendab, et tänu finantsplaanimisele

ja arendada. Lühidalt öeldes, mulle piisab,

(sh kulude analüüsimisele, eelarvestami-

kui saan lähedastega rahastressi tundmata

sele ja investeerimisele) olen enda jaoks

aega veeta, elada viisakas korteris, tegeleda

leidnud juba sellise tasakaalu, mis pakub nii

hobidega ja aeg-ajalt ka näiteks maailma

rahalist rahulolu kui võimaldab pühenduda

avastada. Selline elustiil maksab mulle isik-

sellele, mis minu jaoks oluline. Teisalt ei ole

likult koos kodulaenumaksetega keskmiselt

sellega töö siiski tehtud: hindan jätkuvalt

umbes 1500 eurot kuus (koos elukaaslasega

regulaarselt oma varalist seisu, kohendan

jäävad meie kulud 2600 euro juurde, lapsi

aeg-ajalt oma rahalisi eesmärke ja teen

meil veel ei ole). Nii elades suudan toodud

korrektuure oma plaanidesse. Kuna olen

kulusummast isegi oluliselt rohkem säästa

oma elustiili, rahalise käitumise ja kulu-

ja seeläbi oma vara kasvatada. Samas pakub

baasiga üsna rahul, siis on praegune fookus

mulle rahulolu teadmine, et vajadusel

liikunud pigem investeeringutulude ning

saaksin oma korteri välja üürida, ise oda-

vara kasvatamisele. Viimast püüan teha aga

vamale pinnale kolida, tagasihoidlikumalt

eelkõige just huvitavate ja ennast aren-

tarbida ja sellega oma isikliku kulubaasi

davate projektide kaudu.

1.2. EESMÄRKIDE SEADMINE

Eesmärkide seadmisest on kirjutatud eraldi raamatuid, mis viitab, et oma rahaasjade eduka haldamise juures ei saa kuidagi mööda minna eesmärkide seadmise olulisu sest. Üldiselt on nii, et edu saavutamiseks peab eksisteerima ka soov edu saavutada. Magavale kassile hiir suhu ei jookse ning sarnaselt eeldab rahalise edu saavutamine pika elu jooksul siiski tahet ning eesmärgistatud tegevust (kuigi mõni juhuslik õnnestumine võib küll aegajalt ette tulla). Nii eesmärkide kui plaanide kirjapanek

rahaedu pÕhimÕtted

on väga oluline, sest kui pole selgelt sõnastatud ja kirja pandud eesmärki, siis võib fookus mõne aja pärast kaduda ning eesmärgid ise kipuvad meelest minema. Eesmärke tasub seada erineva perspektiiviga: lühiajalisi, keskmise pikkusega ning pikaajalisi. Lühiajaliste eesmärkide alla võivad liigituda kõik eesmärgid, mida on realistlik ellu viia vähem kui ühe aasta jooksul. Tabel 1. Eesmärkide näited perioodi lõikes Lühiajalised eesmärgid

• • • • •

Eelarve koostamine ja jälgimine Kulude jälgimine Krediitkardi võla tagasimaksmine Reisiks raha kogumine Investeerimisega alustamine

Keskmise pikkusega eesmärgid

• • • • •

• • •

Õppima asumine Elukoha vahetus Teatud elamuste saamine

• •

Pikaajalised eesmärgid

Eluaseme sissemakse kogumine Regulaarsete investeeringute tegemine Õppelaenu tagasimaksmine Auto, kodu vms soetamine Suuremate investeeringute või kulutuste tegemine (panna paika, mis täpselt)

• •

Elu- või töökeskkonna vahetus Teatud perioodil ringi reisimine ja mujal elamine Pere loomine Uute teadmiste ja oskuste omandamine

•

• •

Kodu soetamine Suuremate investeeringute tegemine Pensioniks raha kogumine

Elu- või töökeskkonna vahetus Pere loomine Uute teadmiste ja oskuste omandamine

Keskmiseks perioodiks (nt 1–5 aastat) saab seada juba oluliselt ambitsioonikamaid eesmärke. Pikaajaliste eesmärkide puhul on veelgi rohkem aega elus suuremate investeeringute või muutuste tegemiseks. Meie soovitame pikaajaliste eesmärkide juures kindlasti mõelda ka juba pensioni peale, olenemata sellest, kui kaugel või lähedal see aeg tundub olevat. Vaevalt, et sooviksid kõrges eas muretseda, kuidas sissetulekuid suurendada, kui riiklik pension või kogutud investeeringud ei peaks pensioni ajal mõistlikke kulusid katma.

Finantsplaanimine ehk millest lähtuda finantsotsuste tegemisel

Eesmärgid ei pea alati olema otseselt seotud rahalise väärtusega. Nii ei ole vaja lik, et seaksid endale eesmärgiks omada viie aasta pärast kontol näiteks miljonit. Samamoodi sobib eesmärgiks õppima asumine, elukoha või keskkonnavahetus, koduseks jäämine vms. Paraku on esmapilgul mitterahalistel eesmärkidel siiski enamasti hinnalipik küljes. Näiteks kui soovid õppida uut eriala või teha pööret karjääris, pead arvestama, et ajutiselt või vad sissetulekud langeda, mis omakorda Oluline on välja arvutada, kui palju raha tähendab järeleandmist elukvaliteedis. on vaja kõrvale panna ka mitterahaliste Selleks, et eesmärgid oleksid lihtsa eesmärkide täitmiseks. Siis saad mini täidetavad ning motiveerivamad, * kergema südamega teha soovitud on välja mõeldud SMART-süsteem. elumuutvaid otsuseid. SMART-süsteem paneb paika, millised võiksid välja näha efektiivsed eesmärgid. Efektiivsete eesmärkide omadused (SMART-printsiip) S = Spetsiifilised M = Mõõdetavad A = Ajalist mõõdet omavad R = Realistlikud T = Tegevusele orienteeritud Esiteks peaksid eesmärgid olema spetsiifilised, mitte hägusad. Näiteks eesmärk, et elu oleks ilus, kipub olema vähespetsiifiline eesmärk. Kui ütled, et soovid omada saja tuhande euro suurust investeerimisportfelli, muutub eesmärk spetsiifilisemaks ning rahaliselt mõõdetavaks. Sul võib olla ka umbmäärasemaid eesmärke, kuid selliste eesmärkide saavuta miseks vajalikke konkreetseid tegevusi on oluliselt keerulisem välja mõelda. Kõige lihtsam on eesmärke mõõta rahaliselt, kuid osa eesmärkide puhul võib mõõta ka rahulolu või teatud saavutusi (nt kooli lõpetamine). Lisaks peaks eesmärkidel olema juures ajaline mõõde. Kui soovid omada teatud summas aktsiaportfelli, siis on suur vahe, millises vanuses või millisel ajal sa antud eesmärgi saavutad. Iseenesest oleks ju eesmärk täidetud ka siis, kui soovitud number täitub vahetult enne surma. Samas, vaevalt, et sa sellest siis enam samal määral rõõmu tunned kui nooremas eas. Võib-olla mõnikord polegi tähtis, millal eesmärk * G. T. Doran, There’s a S.M.A.R.T. Way to Write Management’s Goals and Objectives. – Management Review 1981, Vol 70, Issue 11, pp 35-36.

rahaedu pÕhimÕtted

täidetud saab. Siiski on suurem tõenäosus eesmärgini jõuda juhul kui eksisteerib ka ajaline mõõde, millest lähtuvalt saad oma tegevusplaane luua. Eesmärgid võiksid enamasti olla realistlikud. Mitte lihtsad, vaid realistlikud. Paljudele inimestele meeldib teha näiteks vajalike tööde nimekirju, mille puhul on kõige mõnusam hetk see, kui saad plaanitud töö nimekirjast maha tõmmata, sest see on tehtud. Nii võib juhtuda ka eesmärkide puhul. See võib kaasa tuua olukorra, kus sead liiga lihtsad eesmärgid ning pingutust nende saavutamiseks ei toimugi. Kui pole pingutust, siis pole arvatavasti ka reaalset edasiminekut. Teisest küljest, kui sead endale väga ambitsioonikad eesmärgid, näiteks miljon eurot ühe aasta pärast, siis võib juhtuda, et eesmärk tundub sulle nii lootusetu, et see halvab tegevuse ning lööd juba varsti sellele käega. Tabel 2. SMART eesmärkide näited SMART kriteeriumile vastav näide

Halb näide

Spetsiifi line

Soovin omada 100 tuhande eurost aktsiaportfelli.

Tahan rikkaks saada. Kommentaar: mida see täpselt tähendab?

Mõõdetav

Soovin omada 100 tuhande eurost aktsiaportfelli

Soovin omada palju investeeringuid. Kommentaar: eesmärk ei ole objektiivselt mõõdetav.

Ajaline mõõde

Soovin omada 100 tuhande eurost aktsiaportfelli praegusest hetkest 10 aasta pärast.

Soovin omada 100 tuhande eurost aktsiaportfelli. Kommentaar: eesmärgil puudub ajaline mõõde.

Realistlik

Koguda järgneva 10 aasta jooksul 100 tuhande euro suurune investeerimisportfell, investeerides iga kuu 550 eurot ning teenida sellelt keskmiselt 8% tootlust.

Panna püsti start-up ning müüa see aasta pärast 10 miljoni euro eest investoritele. Kommentaar: ei saa välistada, et mõnel see õnnestub, kuid enamasti siiski mitte nii kiiresti.

FinantSplaanimine ehk milleSt lähtuda FinantSotSuSte tegemiSel

Tegevusele orienteeritud

Kogude järgneva 10 aasta jooksul kokku 100 tuhande euro suurune investeerimisportfell, investeerides iga kuu 550 eurot ning teenida sellelt keskmiselt 8% tootlust. Luua kirjalik eelarve, kuidas säästa iga kuu 550 eurot ning luua kirjalik investeeringute plaan, kuidas kogutud raha regulaarselt investeerida. Iga kuu vaadata üle progress ja vajadusel tegevusi korrigeerida.

Teenida palju raha ja elada ilusat elu. Kommentaar: milline on konkreetne tegevus selle saavutamiseks?

On inimesi, kelle jaoks realistlikud eesmärgid pole kuigi motiveerivad ning nemad peavad seadma ambitsioonikamaid eesmärke, mis kõrvaltvaatajatele tundu vad utoopilised. Isegi kui nad suudavad oma eesmärgist vaid 10% täita, on nad saavutanud kordades rohkem kui kõik teised keskmiselt. Enamik inimesi vajab siiski realistlikke eesmärke. Heaks näiteks on beebid, kes õpivad kõigepealt toe najal seisma, seejärel ilma toeta seisma, alles siis teevad esimesed sammud, mõne aja pärast juba jooksevad ning kõige lõpuks on võimelised lausa hüppama. Kui nad aga proovivad kohe hüppamist, järgneb sellele tihti hoopis valus kukkumine. Üksi eesmärkide seadmisest ei piisa. Tuleb välja mõelda ka tegevused, mida eesmärkide saavutamiseks tegema peab. Kui sead eesmärgiks kooli lõpetamise, siis tead, et tegelikult tuleb selleks õppida (mis ei pruugi olla just väga hästi sõnastatud tegevusplaan). Õppimiseks pead aga korraldama oma elu selliselt, et sul oleks selleks aega ning motivatsiooni. Nii hakkavadki lõpuks hargnema detailsemad ja konkreetsemad tegevusplaanid, mida eesmärgi saavutamiseks vaja teha. Kui eesmärgiks on näiteks minna reisile Austraaliasse, siis saad välja arvutada, kui palju selleks raha vaja on. Omades ülevaadet oma varadest ning tuludest ja kuludest, saad vaadata, kui palju pead iga kuu säästma, et vajalik summa kokku koguda. Sealt edasi näed, et vastava summa säästmine tähendab teatud kulude (nt meelelahutuse või spontaansete ostude) kärpimist. Edasi saad juba teha veelgi täpsema plaani, kuidas vältida näiteks spontaansete ostude tegemist.

rahaedu pÕhimÕtted

Tabel 3. Eesmärkide näited erinevate isikute ja leibkondade puhul Isik:

Tudeng 20-aastane

Elukaaslased 25-aastased

Vanemad ja 2 kooliealist last

Lühiajaline eesmärk

Käia järgmisel suvel reisimas X riigis. Reisi maksumus kokku 2500 eurot. Järgneva 6 kuu jooksul säästab kumbki elukaaslane reisi jaoks vähemalt 200 eurot kuus ning kannab selle eraldi kontole.

Järgneva 1–3 kuu jooksul luua pere rahaasjade süsteem, hakata koostama ning järgima eelarvet, lugeda läbi vähemalt 3 rahandus- või investeerimisalast raamatut, õpetada lastele rahatarkust. Koostada rahalised eesmärgid, pere bilanss ja eelarve ning kontrollida eelarve täitmist. Iga kuu lugeda läbi vähemalt 1 rahandusalane raamat, iga nädal plaanida vähemalt 1h fi nantsplaani ja eelarve koostamiseks ning 1h lastele rahatarkuse õpetamiseks.

Keskmise pikkusega eesmärk

Leida sissetulekuallikas (töökoht või ettevõtlus), kus sissetulek oleks X eurot kuus/ aastas. Tegevused: otsida sobivaid töökohti, tegevusalasid; kulutada iga nädal vähemalt 4h arendustegevuseks, mis võimaldaks liikuda valitud eesmärgi (töökoha, ettevõtluse) poole ning tõsta tõenäosust soovitud sissetuleku saamiseks.

Koguda eluaseme sissemakseks raha. Iga kuu panna kahe peale kõrvale (kanda eraldi kontole) vähemalt 500 eurot. Sissemakseks kogutav raha paigutada tähtajalisele hoiusele kõige kõrgema intressiga panka.

Koguda raha iga-aastase perereisi jaoks. Kõik aasta jooksul teenitud lisatasud, boonused, ühekordsed tulud panna reisifondi. Vastavalt reisifondi suurusele valida perereis. Reisist üle jäänud raha suunata pikaajaliste eesmärkide täitmiseks.

FinantSplaanimine ehk milleSt lähtuda FinantSotSuSte tegemiSel

Pikaajaline eesmärk

Säästa alates sissetuleku tekkimisest sissetulekutest 30–50% ning antud summa investeerida. Hiljem kasutada osa investeeringutest eluaseme soetamiseks ning muudeks hetkel teadmata pikaajalisteks eesmärkideks. Tegevused: viia ennast kurssi erinevate investeerimisvõimalustega, omandada kogemusi väikeste summadega, alustada kohe.

Alustada järgneva 7 aasta perspektiivis oma ettevõttega. Säästa iga kuu vähemalt 200 eurot ning investeerida, mida hiljem kasutada vajadusel ettevõtluse alustamiseks. Iga kuu võtta vähemalt 1 päev, mis pühendada ettevõtluse alustamisega seotud plaanide ja ideede genereerimiseks ning enda harimiseks antud teemadel.

Investeerida järgneva 10 aasta jooksul iga kuu vähemalt 10% sissetulekust aktsiaturule, võimalusel indeksfondi (nt kolmas sammas). Automatiseerida maksed fondi.

Kogemuslugu: ajas muutuvad eesmärgid ning nendega seotud kulud Mina arvutasin noorena täpselt välja, kui

Vähem kui kümme aastat hiljem sain ma

palju mul oleks vaja iga kuu teenida, et

aru, et sportauto omamine ei teeks mind

elada kenas majas, omada sportautot

sugugi õnnelikuks ning selle eesmärgi võisin

ning kulutada enda jaoks paras summa iga

rahumeeli ära kustutada. Veel mõned aastat

kuu elamiseks, meelelahutuseks ja reisi-

edasi ning sai selgeks, et ka elamispind võiks

miseks. Tegemist ei olnud väga utoopilise

olla mõnevõrra teistsugune ning maja oma-

summaga, sest sain kergesti välja arvutada

misest rohkem hindan ma lihtsalt piisava

maja üürikulu või laenumaksete summa

hulga ruumi omamist ehk enam ei pidanud

(pole ju vaja tegelikult eluaset kohe välja

ma tingimata püüdlema majaomanikuks

osta) ning liisingumaksed. Tol hetkel olin

saamise poole. Kokkuvõttes tähendas see,

oma suurest eesmärgist piisavalt kaugel,

et eesmärgi täitmiseks pole mul enam nii

kuid sain paika panna väiksemad eesmärgid

suurt summat vaja. Samas sai pere tekkides

ja tegevused, mis mind suurele eesmärgile

absoluutselt selgeks, et algselt igas kuus

lähemale aitaksid.

tehtavateks kulutusteks plaanitud summa

rahaedu pÕhimÕtted

eest ei saa ma küll kuidagi soovitud elustiili

põhiste kulude katmise probleemiga tulebki

viljeleda ning see omakorda suurendas oluli-

jääda tegelema ehk täielikult suudaksin ma

selt vajamineva summa hulka. Sellegipoolest

oma eesmärgi täita alles siis, kui saaksin kõik

olen justkui modifitseeritud kujul praegu-

(sh ajas suurenevad soovide ja vajadustega

seks oma algse eesmärgi täitnud, kuigi kuu-

seotud) kulutused n-ö ette ära maksta.

Näide: ﬁnantsplaanimine ning eesmärgid Mati on äsja ülikooli bakalaureusekraadiga

gina on kirjas raha kogumine eluaseme sisse-

lõpetanud ning läinud tööle. Oma raha üle

makseks, milleks ta arvestab 15 000 eurot.

parema kontrolli saamiseks soovib ta hakata

Pikaajalisi, üle 10 aasta pikkuseid eesmärke ei

oma rahaasju paremini plaanima, sest

oska ta esialgu väga täpselt sõnastada, kuigi

raha kipub lihtsalt ära kuluma. Mati soovib

teab, et ta sooviks omada investeeringuid,

aga tulevikus oma elujärge parandada. Ta

millelt teenitav tootlus aitaks tal katta oma

alustab sellest, et teeb kindlaks oma hetke-

peamised vajadused elamiseks.

olukorra ehk paneb kirja kõik oma varad ja kohustused. Järgmise sammuna paneb

Kuna praeguste sissetulekute juures ei ole tal

ta kirja järgneva 10 aasta jooksul toimuvad

võimalik rohkem säästa, siis sõnastab ta esi-

olulised sündmused, mis võivad tema plaane

algu pikaajalise eesmärgi selliselt, et sissetu-

mõjutada. Nimelt arvestab ta, et ees seisab

lekute suurenedes investeerib ta pikaajaliselt

kindlasti kas töökohavahetus või praeguses

vähemalt kolmandiku säästetavast summast.

töökohas karjääriredelil edenemine, mis võiks

Lisaks seab ta tegevusplaani, et kõigist ühe-

sissetulekuid tõsta. Samas peab ta arvestama,

kordsetest sissetulekutest (nt boonused), võib

et elukaaslasega kokku kolimine ja eluaseme

ta süümepiinadeta kulutada 10% ning üle-

ostmine tõstaks tema praeguseid kulusid

jäänud läheb kõige prioriteetsema eesmärgi

ning samuti tuleks arvestada võimalike

(hetkel eluaseme soetamine) täitmise fondi,

kuludega pulmadele ning hiljem pere juurde-

et eesmärk saaks kiiremini täidetud. Mati

kasvule. Samas on Mati prioriteediks noorena

arvestab, et töö tegemise ja leidmisega ei

maailmas ringi käia ning sellele vastavalt

tohiks tal lähiajal probleeme tekkida ehk tal

seab ta ka oma eesmärgid. Tema lühiajaliste

on võimalik vajadusel muretumalt töökohti

eesmärkide hulgas on üks meeldejääv reis

vahetada. Samuti eeldab ta, et tema võime-

aastas, millele ta plaanib kulutada 1000-1500

kus kõrgemat sissetulekut teenida võiks

eurot. Tema keskpika ehk 5-aastase eesmär-

järgneva 3-5 aasta jooksul oluliselt kasvada.

Finantsplaanimine ehk millest lähtuda finantsotsuste tegemisel

1.3. ELUTSÜKLI JA MAJANDUSTSÜKLIGA ARVESTAMINE

Finantsplaanimisel tuleb veel arvestada täiendavate faktoritega, mis ei ole sinu kontrolli all. Nimelt mängib suurt rolli elutsükkel ehk millised aspektid finants plaanimisel on parasjagu olulised. Erinevatel eluetappidel on nii säästmiseks kui eesmärkide seadmiseks erinevad võimalused. Täiskasvanuikka jõudes on esimeseks etapiks rahaliste vahendite kogumis- ehk nii-öelda akumulatsioonifaas. Nooremas eas ei ole sissetulekud veel eriti suured, ent ajaga hakkavad need reeglina suuremaks kasvama. Siiski kipuvad sissetulekud paraku teatud eluetapist jälle langema. Eestis on näiteks üle 50-aastastel keskmine palgatulu väiksem kui kümme aastat noore matel.* Eriti drastiliselt kipuvad sissetulekud langema pensionieas. Samas on noortel suurem võimalus säästa, seda eeldusel, et suudetakse kulud kontrolli all hoida. Kui peret veel ei ole, siis on võimalik elamiskuludelt oluliselt kokku hoida näiteks kellegagi eluruume jagades. Kes aga ühiselamu või -korteri tüüpi elamist ei soovi, sellel võib jällegi üksi elamine olla kallim kui hiljem koos elukaaslasega. Pere suurenedes tekib aga paratamatult juurde täiendavaid kulusid, mille pealt kokkuhoidmine enam nii lihtsaks ei osutu. Kui üksi võis piltlikult öeldes ka makarone süüa, siis laste eest hoolitsedes enamasti sellistest kohtadest kokku ei hoita. Seega tuleb sul arvestada nii oma vanuse kui ka perekonnaseisu ning -suurusega. Lisaks mängivad rolli igasugused elulised sündmused ja aspektid nagu töökoht, selle vahetus, karjäärivõimalused ja -valikud. Tihti unustatakse, et sündmused nagu kooli lõpetamine, abielu, lahutus, laste sünd, karjäärimuutused ja tervisliku seisundi muu tused toovad kaasa nii ühekordseid suuremaid kulusid kui muudavad tihti ka kulude struktuuri. Sellistel juhtudel tuleb korrigeerida nii oma plaane, eesmärke kui eelarvet. Samuti peab arvestama isiklike väärtustega. Elutsüklist tingituna võivad ka siin muidugi tekkida teatud muutused. Näiteks võib mõnel inimesel olla soov näidata end tegelikkusest edukamana ja siis kulutataksegi rohkem vastava mulje loomiseks. Mõnel järgneval eluhetkel võib aga mulje loomine tahaplaanile jääda ning esile kerkivad teised väärtused. Rahaliselt ei pruugi see muidugi tähendada kulude langust, sest kui esimesel juhul sooviti ise võimalikult hea välja näha, siis teisel juhul soovitakse hoopis oma südame järgi talitada. Viimane ei pruugi aga paraku odav lõbu olla – kõige üllamal juhul antakse ära suur osa oma rahast või ajast. Kokkuvõttes peaksid niisiis ka finantsplaanimise puhul lähtuma sellistest põhimõtetest, mida ise õigeks, ihal dusväärseks ning oluliseks pead ning selle alusel ka oma kulusid ja tulusid plaanima. Majanduse olukord mängib samuti rolli. Kui majandusel läheb hästi, siis sisse tulekud kasvavad ning sellistes tingimustes on hea plaane teha, sest sissetulekute tõus * Lennart Ruuda, GRAAFIK: mis vanuses inimesed teenivad kõrgeimat palka? – Postimees 3.10.2018. https://majandus24.postimees.ee/6420435/graafik-mis-vanuses-inimesed-teenivad-korgeimat-palka

RAHAEDU PÕHIMÕTTED

aitab hädast välja näiteks juhtudel, kui sa ei suuda päris eelarve raames tegutseda. Oluliselt keerulisemaks läheb plaanimine ning rahaline olukord majanduslanguste ajal, kui on oht sissetulekute vähenemiseks või isegi täielikult kadumiseks. Seega soovitame headel aegadel mõelda ka raskematele aegadele ehk millistele varudele toetudes saaks majandustsükli langusfaasides elada rahalises mõttes meelepärast elu. Kahjuks on majandustsüklid üsna prognoosimatud ning seega tuleb leppida, et teatud risk jääb alati. Teisalt on ajaloolise statistika järgi majandus enamus ajast kasvufaasis ning siis tuleb hoolitseda, et kasvavate hindade (ja seega kulude) juures kasvaksid samal ajal ka sissetulekud.

1.4. INIMKAPITAL JA FINANTSKAPITAL

Finantskapitali all peame silmas finants- ja reaalvara ehk vara, millel on mingi selgelt mõõdetav rahaline väärtus. Samas eksisteerivad n-ö pehmemad väärtused, millele on raske hinnalipikut külge panna. Näiteks omandatud haridus on midagi, mille väärtust on oluliselt raskem hinnata kui aktsiaportfelli puhul. Siiski on selge, et enamasti on haridusel positiivne väärtus. Samuti võiks väärtus olla suhtevõrgus tikul, mis teatud situatsioonides võib sul aidata kõrgemat või täiendavat rahalist sissetulekut teenida. Kõik selle, mis reaalvarade (need on n-ö käegakatsutavad varad nagu näiteks kinnisvara) ja finantsvarade (siia kuuluvad näiteks aktsiad, pensionifondi osakud jne) alla ei kuulu, võib tinglikult liigitada inimkapitaliks. Omades mitut haridust, on ühest või teisest valdkonnast endale töö või mingi sissetuleku leidmise tõenäosus suurem. Seega võib suuremal inimkapitalil olla posi tiivne efekt sinu finantskapitalile ning see võib olla abiks riskide maandamisel. Kui näiteks lühiajalises perspektiivis on töö kaotamine vähetõenäoline, saad vähemalt teoreetiliselt võtta suuremaid riske investeeringuid tehes. Samuti võid julgemini proovida kätt ettevõtlusega, kui tead, et vajadusel saad alati palgatööle naasta. Elutsükkel mõjutab ka inimkapitali väärtust. Vanemas eas ei pruugi sinu konku rentsivõime tööturul olla enam sama kui noorena. Samuti võivad (vähemalt näiliselt) olla aegunud sinu teadmised või haridus. Seega tasub finantsotsuseid tehes vähemalt mingil määral silmas pidada ka inimkapitali poolt. Lühiajalises vaates võib näiteks tunduda mõistlik teha rohkem tasulist tööd ja seeläbi maksimeerida oma praeguse hetke sissetulekut, ent pikas perspektiivis võib kasulikum olla hoopis tegeleda oma kompetentsi tõstmise või ampluaa laiendamisega. Viimane looks ju väga head eeldused kõrgemate sissetulekute teenimiseks tulevikus. Oluliseks osaks inimkapitalist on perekonna ja sõprade olemasolu. Keerulis tel aegadel võib perekonna näol eksisteeriv turvavõrgustik olla äärmiselt oluline.

Finantsplaanimine ehk millest lähtuda finantsotsuste tegemisel

Näide: kas õppimine tasub ära? Pärast põhi- või keskkooli koheselt lihttööle

1000 eurot kuus = 36 000 eurot). Täpsem

minnes teenid alguses küll rohkem kui üli-

arvutus võiks arvesse võtta ka raha ajaväär-

koolis eriala õppides, ent mõne aasta pärast

tust, millest räägime raamatu 3. peatükis.

on olukord sootuks teine. See tähendab, et ülikoolis omandatud eriala võimaldab sul

Samas tuleb olla valmis selleks, et nagu iga

gümnaasiumiharidusega võrreldes arvata-

investeering, võib ka investeering inimkapi-

vasti elu lõpuni teenida oluliselt kõrgemat

tali tegelikult kahjumlikuks osutuda. Näiteks

sissetulekut. Vaadates palgastatistikat hari-

omandad hariduse valdkonnas, millest

dustasemest tulenevalt, saad välja arvutada

edaspidi pole mingit otsest kasu, sest peak-

kui palju teeniksid kõrgema haridustase-

sid oma hariduse rakendamiseks kolima

mega keskmiselt rohkem kui ilma vastava

(nt pole Eestis vastava spetsiifikaga tööd või-

hariduseta (kasvõi nt 100 eurot kuus). Seejä-

malik teha) või tuleb hoopis välja, et robotid

rel tee arvutus, kui suur sissetuleku erinevus

või uus tehnoloogia muudavad kunagi väär-

sellest sinu tööealiseks oleku ajal kokku tuleb

tusliku kompetentsi üsnagi kasutuks. Seega

(nt 30 aastat x keskmiselt 300 eurot kuus

võib halva stsenaariumi korral ühel hetkel

palgaerinevus = 108 000 eurot) ning võrdle

ilmneda, et oled küll kulutanud suure hulga

seda summa, mida sa teeniksid, kui õpingute

aega või raha oma kompetentsi tõstmisele,

asemel kohe tööle läheksid (nt 3 aastat x

aga see ei teeni ennast kunagi tagasi.

Seda mitte ainult rahalisest plaanist, vaid ka psühholoogilistest aspektidest. Raskel ajal üksi jäädes kipub inimesel suurenema tõenäosus depressiooniks ning enese hävituslikuks käitumiseks, mille puhul nii pere kui sõprade olemasolu on väga tähtis. Erinevad uuringud on jõudnud järeldusele, et tugevad suhted lähedaste inimestega tekitavad suurema õnne- ja rahulolutunde. Samuti võib arvata, et sõprade olemasolu annab elule kvaliteedi, mida raha ei pruugi anda. Seega on inimkapitali näol enamasti tegemist positiivse kapitaliga. Seda positiivset kapitali saab kasutada aga selleks, et paremini plaanida oma rahaasju. Kui sul on näiteks ühiskonna jaoks vajalik teadmistepagas ja saad olla piisavalt kindel oma võimes leida vajadusel sissetulekuid, saad investeerida ka suurema hulga rahast kõrgema riskiga varadesse ehk potentsiaalselt teenida sellevõrra kõrgemat tootlust. Oma inimkapitali olukorda saad arvesse võtta ka oma eesmärke seades, pannes paika oma kulude või investeeringute prioriteedid. Kui aga tead, et elutsüklist

rahaedu pÕhimÕtted

lähtuvalt ei pruugi ühiskond sinu inimkapitali nii kõrgelt hinnata, saad omakorda vähendada riske muudes investeeringutes. Nii saad kõigi investeeringute kogu tulemuse maksimeerimiseks vastavalt reguleerida (kas suurendada või vähendada) oma investeeritavat aega inimkapitali väärtuse tõstmiseks.

Kogemuslugu: õppimine ja töötamine välismaal Noorena oli üheks mu sooviks ja unistuseks

ette mitmeid reise nii Saksamaal kui teistes

pikemaajalisem reisimine välismaal, et

riikides. See kogemus oli minu jaoks hinda-

tundma õppida teisi kultuure ja näha, kui-

matu ning meeldis mulle nii väga, et soovi-

das inimesed mujal riikides elavad. Kuna

sin Saksamaale naasta.

pikaajaline reisimine on üpris kallis ning noorena ei olnud mul võimalik selleks

Ülikooli lõpus läksin tööle rahvusvahelisse

piisavalt raha säästa, tuli mul välja mõelda

audiitorbüroosse Ernst & Young ning mul

alternatiivne plaan oma soovi elluviimiseks.

tekkis võimalus töötada Saksamaal ja

Ülikooli astudes lugesin võimalusest minna

auditeerida kohalikku kindlustusettevõtet.

Erasmuse programmiga pooleks aastaks

Välismaal õppimise ja töötamise kogemus

välismaale õppima. Kui mulle määrati

on mulle väga palju juurde andnud nii

Erasmuse stipendium õppimiseks Dresdeni

kontaktide, tutvuste kui ka isikliku arengu

Tehnikaülikoolis, otsustasin selle võimaluse

mõttes. Lisaks sellele, et sain täita oma soovi

ära kasutada. Kuigi alguses oli keeruline

pikemaajaliselt välismaal elada, sain oma

harjuda Saksamaa elukorraldusega, tekkis

CV-sse lisada väga väärtusliku kogemuse,

mul lõpuks väga palju sõpru ja tuttavaid

mida mul on võimalik hilisemas tööalases

erinevatest riikidest, kellega koos võtsime

karjääris edukalt ära kasutada.

Soovitused •

Koosta endale peatükis toodud põhimõtteid järgides pikaajaline finantsplaan.

•

Plaani koostades püüa arvestada võimalikult paljude teguritega.

•

Mõtle läbi oma soovid, eesmärgid ja võimalused ning pane paika vajalikud tegevused.

•

Pea meeles, et kõiki plaane tuleb aeg-ajalt korrigeerida.

Finantsplaanimine ehk millest lähtuda finantsotsuste tegemisel

Ülesanded 1. Pane kirja kõik oma hädavajalikud, minimaalsed ja realistlikud kulud ühes kuus ning arvuta nende summa. Püüa lähtuda realistlikust hetkeolukorrast, mis ei hõlmaks elukohavahetust või muid suuri muutusi. 2. Pane kirja oma põhivajadused ning nendega seotud kulud (sarnaselt eelmisele ülesandele). Seejärel pane kirja põhivajadustele lisanduv rahaline väljaminek (nt ühes kuus), mis võimaldaks sul elada vastavalt oma elustandardile. Lõpuks pane kirja oma suuremate soovidega seotud vajaminevad summad. Kas suudad välja arvutada, kui suur peaks olema sinu sissetulek ühes kuus, et erineval tasemel vajadusi ning soove katta? 3. Selgita, milline on erinevus vajaduste ning soovide vahel. Kas ja millisel juhul võivad vajadused ning soovid kattuda? 4. Nimeta vähemalt 3 eelist, mida annab finantsplaanimine võrreldes olukorraga, kus finantsplaanimisega ei tegeleta. Mis võiks olla iga leitud eelise rahaline väärtus? 5. Kas ja millised finantsplaanimise etapid võiksid olla sinu jaoks olulisemad kui teised? Miks? 6. Nimeta 3 puudust finantsplaanimise juures, miks inimesed ei pruugi finants plaanimisega tegeleda. 7. Pane kirja vähemalt 3 oma lühiajalist eesmärki (kuni 1 aasta). Järgi eesmärkide kirjapanekult SMART-printsiipi ning püüa teha nii, et eesmärkide hulgas oleks esindatud nii rahalised kui elulised eesmärgid. 8. Pane kirja vähemalt 3 oma keskmise pikkusega eesmärki (1–5 või 1–3 aastat). Järgi eesmärkide kirjapanekult SMART-printsiipi ning püüa teha nii, et eesmärkide hulgas oleks esindatud nii rahalised kui elulised eesmärgid. 9. Pane kirja vähemalt 3 oma pikaajalist eesmärki (pikemaajalisem kui 3 või 5 aastat). Järgi eesmärkide kirjapanekult SMART-printsiipi ning püüa teha nii, et eesmärkide hulgas oleks esindatud nii rahalised kui elulised eesmärgid. 10. Koosta kirjalikult vähemalt ühe keskmise pikkusega ning ühe pikaajalise eesmärgi tegevusplaan, kuidas eesmärke täita ning kas ja millistest lühemaajalistest või alameesmärkidest tuleks valitud eesmärkide täitmiseks lähtuda. 11. Milliste ohtude korral ei pruugi SMART-tüüpi eesmärkide seadmine olla tulemuslik? 12. Millised võiksid olla kolm sinu kõige väärtuslikumat inimkapitali hulka kuuluvat vara? Järjesta nad väärtuse järgi alates kõige väärtuslikumast. 13. Millised võiksid olla 3 kõige olulisemat elutsüklist tulenevat sündmust, mis mõjutavad noore inimese finantsplaanimist vanusevahemikus 20–30 aastat? Milline võiks olla nende sündmuste rahaline hind ühekordse kulu/tuluna või regulaarse kulude/ tulude muutusena?

Rahaedu põhimõtted