Elutervelt ülipüüdlik

ESIMENE PE AT ÜK K

•

Järjekindla isiksuse äratundmine

Arvatakse, et ma olen distsiplineeritud. See ei ole distsipliin.

See on pühendumus. Neil on vaks vahet.

— Luciano Pavarotti

Vaadakem nüüd lähemalt järjekindlat isiksust, et näha, kas ­tunnete kirjeldatavas ära iseenda või mõne oma lähedase. Selleks tugineme psühholoogilistele teooriatele ja uurimustele, mis kirjeldavad küll enamasti üksnes spektri ebatervet otsa, ent aitavad siiski mõista teata­vaid läbivaid sümptomeid, mis esinevad tihti koos ja hoiavad inimesi sundkäitumise kammitsais.

Spektri ebaterve ots: obsessiiv-kompulsiivne isiksusehäire Lähim vaste psühhiaatrilistest diagnoosidest järjekindla isiksuse ebaterve variandi kohta on obsessiiv-kompulsiivne isiksusehäire (OKIH, ingl obsessive-compulsive personality disorder) ehk anankastne isiksus. Ma ei ole ülearu vaimustuses selle termini ega 29

30

• E LU T E RV E LT Ü L I PÜ Ü DL I K

­ istahes muu diagnoosi kasutamisest, et inimesi sildistada, aga seda m häiret puudutavad uurimistulemused võivad aidata meil mõista inimesi, kes selle all kannatavad, ning aidata neil paraneda. Minu plaan on ammutada nii palju kui võimalik sellest, mida me selle isiksusehäire kohta teame, patologiseerimata neid, keda selle diagnoosiga aidata tahetakse.

Obsessiiv-kompulsiivne isiksusehäire eristub sellistest seisunditest nagu depressioon ja ärevus. See on sügavale juurdunud muster, mis läbistab tervet isiksust, mitte ei tekita üksnes konkreetseid sümptomeid. Harilikult avaldub see noorukiea lõpus ja põhjustab märkimisväärseid kannatusi suhetes ja toimimises. Lausa iga kaheteistkümnes inimene tänavalt vastab selle isiksusehäire kriteeriumitele,1 aga enamik inimesi ei tea, et see on tõsine psühholoogiline häda, ja hullemgi veel: neil, kel see isiksusehäire esineb, pole aimugi, et neil see on, neid õnnetuks teeb ja neile inimsuhetes probleeme valmistab.

Tõtt-öelda tundub paljudele see kahjustav isiksusehäire kõige auväärsem viis elada.

Ameerika psühhiaatrite assotsiatsiooni (American Psychiatric Association, APA) määratluse järgi hõlmab obsessiiv-kompulsiivne isiksusehäire valdavate ja püsivate omadustena vaimu hõivatust korra, organiseerituse ja perfektsionismiga, vajadust valitseda ennast ja teisi, tehes seda paindlikkuse, avatuse ja tööjõudluse arvelt; esmalt avaldub see häire varases täiskasvanueas ning esineb paljudes erinevates olukordades.2 Kui teil esineb neli või rohkem järgmistest sümptomitest, vastate obsessiiv-kompulsiivse isiksusehäire (OKIH) diagnoosi kriteeriumitele. Kui teil esineb üks kuni neli neist sümptomitest, kirjeldatakse teid lihtsalt kui OKIH tunnustega inimest. Need sümptomid annavad edasi seda, mis võib juhtuda järjekindla isiksusega, kui asjad viltu lähevad.

JÄ RJ EK I N DL A ISI K SUSE Ä R AT U N DM I N E •

31

Obsessiiv-kompulsiivse isiksusehäire diagnostilised kriteeriumid DSM-5* järgi 1. On hõivatud detailide, reeglite, nimekirjade, korra, korraldamise või ajakavadega sellisel määral, et tegevuse peamine mõte läheb kaduma.

2. Ilmutab perfektsionismi, mis segab ülesannete täitmist (nt ei suuda projekti lõpule viia, kuna see ei vasta tema üleliia kõrgetele nõudmistele).

3. On liigselt pühendunud tööle ja produktiivsusele, jättes kõrvale vabaajategevused ja sõprussuhted (mida ei tingi ilmne majanduslik vajadus).

4. On ülemäära kohusetundlik, piinlikult täpne ning paindumatu moraali, eetika ja väärtuste küsimustes (mida ei tingi kultuuriline või religioosne kuuluvus).

5. Ei suuda ära visata kulunud või väärtusetuid esemed isegi siis, kui neil ei ole sentimentaalset väärtust.

6. On tõrges delegeerima ülesandeid või töötama koos teistega, kui nood ei allu täpselt tema korraldustele, kuidas asju teha.

7. Ei raatsi kulutada enda ega teiste peale; peab raha millekski, mida varuda mustadeks päevadeks.

8. Ilmutab jäikust ja kangekaelsust.

Naaskem George’i juurde, et näha, kuidas avalduvad need sümptomid tema näitel päriselus.

George läbi obsessiiv-kompulsiivse isiksusehäire prisma 1. George oli selgelt kaotanud oma tööde ja tegemiste mõtte, kuna tema vaim oli hõivatud sellega, kuidas asjad peaksid olema. Teame, et ka puhkuse mõte oli George’i jaoks kaotsi

*

DSM-5 ehk „Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders“ („Psüühikahäirete diagnostiline ja statistiline käsiraamat“) on n ­ iinimetatud Ameerika psühhiaatrite piibli 5. täiendatud väljaanne.

32

• E LU T E RV E LT Ü L I PÜ Ü DL I K

läinud: puhkus, lõõgastus ja akude laadimine jäid tema puhul plaanide ja rahutuse varju. Hullem veel, ta oli minetanud justkui kogu pere loomise ja selle eest hoolitsemine mõtte: kuigi ta oma pereliikmeid südamest armastas, jättis ta nad oma käitu­misega unarusse. Ta ei saanud osa hoolitsusest, lähedusest, turvatundest, intiimsusest ega lõbust, mida tavaliselt pere rüpes leida loodetakse.

2. George oli kindlasti perfektsionist, kuid mitte edasilükkaja.

Nagu paljudel järjekindlatel inimestel, ei takistanud perfektsionism tal tööprojekte lõpule viimast. Samal ajal olid need tema ainsad projektid; ta ei lubanud endale proovida midagi niisugust, milles ta ei oleks täiuslik.

3. Töö oli talle tõesti esmatähtis ning välistas muud vaba aja veetmise ja sõprussuhete võimalused. Nagu OKIH-ga inimestega sageli juhtub, nii süvenesid vanuse kasvades ka George’i sümptomid.

4. George’i moraal oli vankumatult kõrge. Ealeski ei ­süüdistatud teda pettuses. Õigupoolest oli ta edukas osalt tänu oma laitmatule reputatsioonile. Probleem oli pigem selles, et ta ei suutnud taluda mõtet, et keegi teine on reeglitele vilistanud. Ta läks lausa marru, kui naaber kasutas lehepuhurit viis minutit pärast kohaliku määrusega lubatud aja lõppemist. Kui tema poeg kojutulekuga seitse minutit hilines, sai ta isalt kõva peapesu. Ka rooli taga polnud ta mingi ingel: liiklusraev oli talle tõsine probleem. Tal oli kombeks tuututada autopasunat, et karistada teisi halva juhtimise eest. Ta ei kavatsenud lasta kellelgi, kes reegleid rikkus, niisama lihtsalt pääseda. Vahest piinavamadki oli tema siseheitlused: mitte üksnes surve olla tubli, vaid ka pidev teiste üle kohtumõistmine röövisid temalt viimsegi hingerahu.

5. Te oleksite pidanud nägema George’i garaaži. Ta ei olnud rangelt võttes kolakoguja, kuid kõike, mida võis tulevikus

JÄ RJ EK I N DL A ISI K SUSE Ä R AT U N DM I N E •

33

vaja minna, seal ka leidus: vanu puidujuppe, kasutatud ja ­mittetöötavaid jalgrattapasunaid, 1967. aastast pärit televiisor, mida ta võis ju kunagi kasutada varuosadena.

6. Delegeerimine valmistas George’ile suuri raskusi. Olgugi et tema firmas töötasid assistendid, polnud sugugi selge, kes keda abistab Ta kontrollis kõik tehtud tööd viimse detailini ise üle, mille tõttu nii mõnigi abiline töölt lahkus. Ta lihtsalt ei suutnud vabaks lasta ja usaldada, et assistendid teevad kvaliteetset tööd, ükskõik kui osavad nad ka poleks olnud.

7. George oli kokkuhoidlik nii tööl kui ka kodus. Paaril korral tõi tema kitsidus tööl kaasa probleeme, mistõttu kulus lõppkokkuvõttes rohkem raha. Perekonna eelarve pidamine käis sendipealt ning sellesse ei võetud midagi tarbetut, veel vähem luksuskaupa. Selle tõttu tekkis tal konflikte abikaasaga, kes teadis, et õdusa kodutunde loomiseks oli vaja enamat kui kasinat mööblit.

8. George oli nii kangekaelane, et see oleks talle peaaegu abielu maksma läinud. Ta tülitses naisega koju lillede ostmise pärast ning riid lõppes naise ultimaatumiga: „George, kui me ei saa lilli osta, jätan ma sind maha.“ Siis tuli George minu vastuvõtule.

Veel raskekujulise kompulsiivsusega seotud erijooni Loetlen veel võimalikke negatiivseid omadusi, millele on üksnes vihjatud OKIH kriteeriumites.

Kärsitult tuleviku poole kaldu. Ebatervelt kompulsiivsetele inimestele paistavad nende eesmärgid – nii suured kui väikesed – ­äärmiselt pakilised ning tähtaegadest kinnipidamine võib tunduda lausa elu ja surma küsimusena. Neil on väga raske olla spontaanne ja käesolevat hetke nautida. Kannatlikkuse varud on väikesed. Plaanid trumpavad üle kõik muu.

34

• E LU T E RV E LT Ü L I PÜ Ü DL I K

Üleelusuurune teovõime. Enamik järjekindlaid inimesi ei kannata raiskamist silmaotsaski. Kuid ebatervelt kompulsiivsed seavad tööviljakuse teistest inimlikest vajadustest tähtsamaks. Tõtt-öelda ei ole tööjõudlus neile mitte lihtsalt prioriteet, vaid iseloomu peegeldus.

See kalduvus seletab nende ümberkäimist aja, raha, esemete ja isegi inimestega, olles üks põhjuseid, miks ebatervelt kompulsiivsetel inimestel on raske asju ära visata.

Jäik idealism. Kompulsiivsed inimesed hoiavad kõvasti kinni ka ideedest. Nad kalduvad olema piinlikult täpsed, kuid võivad muutuda ka dogmaatiliseks. Nad võivad vaielda pisiasjade üle ja mitte näha suuremat pilti. Nad ei pruugi näha puude taga metsa.

Kalduvus kinnismõttelisusele. Järjekindlad inimesed võivad hästi keskenduda, kuid neile võib valmistada raskusi ühelt teemalt teisele liikumine. Tähelepanu on terav, kuid piiratud liikuvusega ja kitsas.

Keskendumine võib muutuda kinnisideeks, kui head ja õiget teguviisi valides toppama jäädakse, eriti kui tegelikult polegi musta ega valget lahendust, vaid üksnes hallid kompromissid.

Kohustused kaaluvad üles soovid. „Ma peaksin“ lükkab kõrvale „Ma soovin“; tihti täielikult. Nende keha, uskumused ja käitumine pannakse ahistavaisse ja kontrollivatesse köidikuisse, püüdes talitada nõnda, nagu oma mõttekujutuses õigeks peetakse. Enamik ebatervelt kompulsiivseid inimesi on kaotanud kontakti sellega, mis neid õnnelikuks teeb, ega oska enam lõbutseda. Instinktid on kadunud või kaaperdatud.

Põgenemisest fantaseerimine. Obsessiiv-kompulsiivse isiksusehäire ja depressiooni all kannatavad inimesed kalduvad kergemini enesetappu sooritama kui need, kellel on üksnes depressioon.

OKIH-ga inimesed saavad väiksema punktisumma elumõtte tajumise testis (Reasons for Living Inventory).3 Seda ma silmas peangi, kui ütlen, et nad on kaotanud kontakti sellega, mis annaks nende elule tõelise tähenduse.

Inimmasinad. Need, kes on järjekindla isiksuse tumeda poole meelevallas, toimivad pigem inimmasinate kui inimolenditena.

JÄ RJ EK I N DL A ISI K SUSE Ä R AT U N DM I N E •

35

­ roduktiivsus on kõige mõõdupuu. Psühhoanalüütik Wilhelm Reich P kirjeldas kompulsiivseid inimesi kui elavaid masinaid.4 Üleliia tõsimeelsetena on enamikul ebatervelt kompulsiivsetest huumori latt väga kõrgele aetud.

Lõpmatu loendamine. Arvud on kompulsiivsetele inimestele ohtlikud: raha, kalorid, sammud, sotsiaalmeedia mõõdikud (nt Facebooki laikide arv): ühesõnaga kõik, mida saab mõõta, võib nende puhul kasvada üle kinnisideeks. Mõne jaoks on see punktide panemine tulemustabelisse, teisel aga võib see viia raskekujulise söömishäireni.5 Parandamatud parandajad. Järjekindlad inimesed kipuvad ­keskenduma sellele, mis on valesti ja vajab parandamist. Sedasorti inimesi on maailmale vaja. Aga ebatervelt kompulsiivsed leiavad asju, mis on valesti – ja tekitavad neid juurdegi, selleks et midagi parandada. Harva osutavad nad sellele, mis on hästi, või naudivad seda, mis on hea.

Nui neljaks, kuid punkt tuleb panna. Järjekindlad inimesed vajavad lahendust ja lõpetatust; neil on raske midagi pooleli jätta.

Mõistatused võivad neile meeldida, aga neil on raske neid sinnapaika jätta. Justkui oleks neil pimestav punane hoiatustuli, mis ütleb, et midagi on valesti seni, kuni nad projekti lõpule viivad.

Kui see teeb valu, on see hea. Kõik need kalduvused võivad muutuda masohhistlikuks: tekitades kannatusi mõnele ammu ununenud eesmärgile pühendumise tagajärjel. Osa kompulsiivseid on veendu­nud, et valu ja vaeva nägemata ei ole ka päris tööd. Kui miski ei kvalifitseeru tööks, pole see ainult tühine, vaid täiesti mõttetu. Kanna­tusest võib saada tubliduse tundemärk ja see võib anda kindlus­tunnet, et aetakse õiget asja.

Eluterve kompulsiivsuse tugevad küljed Olgugi et obsessiiv-kompulsiivse isiksusehäire sümptomid ja teised ebatervelt kompulsiivsete omadused puudutavad üksnes j­ärjekindla

36

• E LU T E RV E LT Ü L I PÜ Ü DL I K

isiksuse joonte negatiivset arengut, võiksid need erijooned muul juhul ka äärmiselt kasulikud olla. Järjekindel inimene võib olla pigem järje­ k indel kui jäik, pigem organiseeritud kui kontrolliv, pigem sihikindel kui vali, pigem sõltumatu kui põikpäine ja pigem usaldusväärne kui moraliseeriv.6 Vaatame üle OKIH „sümptomid“, et näha, kuidas need kalduvused soodsal moel arenedes avalduksid ehk millised võiks olla elu­ tervelt kompulsiivsed inimesed.

1. Nad on võimelised intensiivselt süvenema ja keskenduma, mis aitab neil olla hoolas, punktuaalne, usaldusväärne ja organiseeritud ning lükata edasi rahuldust, et ülesanded lõpule viia.

2. On oma töö kvaliteedi suhtes väga nõudlikud.

3. On kohusetundlikud ning pühendunud oma tööle ja suhetele.

4. On kõrge moraaliga.

5. Kasutavad aega tõhusalt ega raiska seda.

6. Suudavad iseseisvalt töötada, et viia projektid lõpule.

7. On säästlikud ja teadlikud oma kulutustest, käies rahaga ümber enda ja oma lähedaste head käekäiku silmas pidades.

8. Evivad jõudu, otsustavust ning teravat ajataju, mis aitavad neil teha asju kvaliteetselt keerulistele oludele vaatamata.

Pole kahtlust, et tegu on soovitavate omadustega iga kaaslase või töötaja puhul, olgu selleks siis rätsep, kes teeb täiuslikud kohandused mõistliku hinna eest, või automehaanik, kelle käest remondist tulnuna püsib auto töökorras. Pangem tähele, kuidas samad isiksuse­ omadused võivad viia väga erinevate tulemusteni. Sama eelsoodumust võib elutervelt kompulsiivne kasutada viisil, mis ei tööta iseendale vastu, säilitades teadlikkuse ja seades oma väärtused esikohale.7

JÄ RJ EK I N DL A ISI K SUSE Ä R AT U N DM I N E •

37

Kompulsiivse isiksuse ja obsessiiv-kompulsiivse häire vahelised erinevused Orcadia George’i büroo juhataja Orcadia oli teistmoodi kompulsiivne kui George. Ärevuse peletamiseks oli ta sunnitud teatud toiminguid kordama, näiteks lukustas ta ust enne kodunt lahkumist kolm korda. Ta võis minna ka tuppa tagasi veendumaks, kas triikraud sai ikka välja lülitatud. Naisele tükkisid pahatihti pähe kummalised ja rahutuks tegevad mõtted, mille tõrjumiseks kandis ta teatud värvi riideid.

Näiteks kui tema nõbu James pidi minema arsti juurde, muretses ta, et mehega juhtub midagi kohtuvat, kui ta ei pane selga oma sinist pluusi. Orcadia võis minna väga ärevile, kui te tema koju sisenedes kingi jalast ei võtnud, ja talle meeldis paigutada esemeid üksteise suhtes täisnurkselt.

Erinevalt George’ist polnud Orcadial mingit probleemi lahkuda töölt punkt kell viis, et minna koju pere juurde, kus ta võis nalja visata, telerit vaadata ja lõõgastuda. Kui ta puhkusele läks, oli tema meelistegevuseks istuda basseini ääres ja lugeda kriminaalromaane.

Tema kirjutuslaud oli alati laitmatult korras, mille õigustamiseks ei tundnud ta tarvidust tõmbuda kaitsepositsioonile. Kui keegi teda tögas, et piinlikult korras töölaud on märk haigest mõistusest, naeris ta selle välja. Tal puudusid jäigad arusaamad sellest, kuidas teised inimesed peaksid käituma, ja ta ei tundnud vajadust seejuures ise vooruslik paista. Orcadia oleks hea meelega vabanenud oma ärevusest ja veidrustest, ent teda ei kihutanud tagant lakkamatu vajadus töötada, toota või täide viia. Ta ei olnud järjekindel.

Orcadia on hea näide inimesest, kellel on obsessiiv-kompulsiivne häire (OKH), mitte obsessiiv-kompulsiivne isiksusehäire (OKIH), mis kimbutas George’i. Asjaolu, et olete kompulsiivne või järjekindel, ei tähenda see, et teil on obsessiiv-kompulsiivne häire, mille sümptomid on sootuks teistlaadi kui OKIH puhul. Neil on küll mõningaid kokkupuutepunkte,8 kuid tegelikult on tegemist kahe erineva

38

• E LU T E RV E LT Ü L I PÜ Ü DL I K

­ ustriga. Terminoloogiline sarnasus on kahetsusväärne, kuna ajab m inimesed pahatihti pigem segadusse kui aitab neil mõista ja leevendada nende kannatusi.

Obsessiiv-kompulsiivse häire mõju ulatub kergelt tüütust äärmi­ selt kurnavani. Selle häirega inimesed kipuvad olema sundkäitumise ja ülekontrollimise kütkes, neil on vaja, et asjad oleksid korras, nad pelgavad mustust ja pisikuid ning kalduvad tagavara koguma. Selleks, et vältida häirivaid kinnismõtteid, sooritavad nad korduvaid toiminguid, näiteks pesevad käsi viiskümmend korda päevas, lukustavad ust viis korda enne lahkumist ja kontrollivad korduvalt ahju, veendumaks, et see on välja lülitatud. Erinevalt George’ist ja enamikust OKIH-ga inimestest ei olnud Orcadial kombeks rahulolu ja meelehead edasi lükata9 – ta ei pidanud pooleliolevat projekti lõpetama, enne kui lubas endale ühe Margarita (või kolm).

OKIH läbib kogu isiksust, see-eest OKH muudab inimese küll ärevaks, kuid ei hõlma tervet isiksust. Kui OKIH-ga inimesed kipuvad olema domineerivamad, siis OKH-ga inimesed on oma ärevuse tõttu pigem järeleandlikud.10 George’i-taolised ja teised ­obsessiiv-kompulsiivse isiksusehäirega inimesed tunnevad tavaliselt, et nende eluviis on igati mõistlik, kuni nad kokku varisevad või teiste vastuseisule põrkavad. Orcadia ja teised OKH-ga inimesed ei taha oma sundmõtteid mõelda ega sundtegusid teha.

Obsessiiv-kompulsiivse häire sümptomid võivad ilmneda juba lapseeas, sellal kui obsessiiv-kompulsiivne isiksusehäire hakkab avalduma teismeea lõpus või kahekümnendate eluaastate alguses.

Bioloogiline ja geneetiline komponent näikse OKH puhul tugevam olevat, mis seletaks, miks OKH allub ravimitele paremini kui OKIH. Peaksin ühtlasi selgitama, mis vahe on obsessioonil ja kompulsioonil: kui obsessioon tähendab häirivaid ja korduvaid mõtteid, sund- ehk kinnismõtteid, siis kompulsioon viitab sisemisest sunnist ajendatud, korduvale või rituaalsele käitumisele. Obsessiivsed, kinnis­mõtetest haaratud inimesed kalduvad tihti sund- ehk kompulsiivsele käitumisele, et vabaneda häirivatest sundmõtetest. Otsuste

JÄ RJ EK I N DL A ISI K SUSE Ä R AT U N DM I N E •

39

tegemine võib neile raskusi valmistada, mis võib tuua kaasa pigem viivitamise ja edasilükkamise, kui et nad projektid lõpule viiks või neid üldse alustaks. Olgugi et obsessiivseid omadusi ja edasi­ lükkamist võidakse seostada kompulsiooniga, ei vii need tingimata sundkäitumiseni.

Teine oluline eristus, millele tuleb kompulsiivsuse mõistmiseks tähelepanu juhtida, on see, et osal inimestest tekivad sõltuvused, mida võib kirjeldada kui kompulsiivseid, näiteks sõltuvus seksist, hasartmängudest, ostlemisest või täiusliku karamelli-juustukoogi lõputust jahtimisest. Need väga spetsiifilised kompulsioonid ei kasva tavaliselt välja järjekindlast isiksusest. Ehkki need võivad teie elu hävitada, ei avaldu need kogu isiksust läbivate seotud sümptomitena.

Siiski võib harvadel juhtudel mõni järjekindel suunata kogu oma kirglikkuse ühte konkreetsesse sundkäitumisse.

Enesetest Kui tahate teada, kas te vastate obsessiiv-kompulsiivse isiksusehäire kriteeriumitele, lisan ühe enesetesti, mis annab teile aimu sellest, kus te vastaval skaalal asute. Olgugi et taolise testi alusel ei ole tegelikult võimalik endale meditsiinilist diagnoosi panna, võib siiski olla kasulik saada suhteline ettekujutus sellest, kui tõsised on teie sümptomid.

Võimaluse korral käige need küsimused läbi koos kellegagi, kes teid hästi tunneb. Teised võivad teid näha teistmoodi kui te ise ja see võib olla valgustav.

Leonard Cammeri obsessiiv-kompulsiivse isiksusehäire test11 Vastake igale allpool esitatud väitele punktiskaalal ühest neljani.

1 = mitte kunagi või harva; 2 = mõnikord; 3 = päris sageli; 4 = enamasti või kogu aeg.

40

• E LU T E RV E LT Ü L I PÜ Ü DL I K

1. Ma eelistan, et asju tehtaks minu moodi.

2. Ma suhtun kriitiliselt inimestesse, kes ei vasta minu standardi­ tele või ootustele.

3. Ma jään oma põhimõtete juurde, maksku mis maksab.

4. Mind häirivad muutused keskkonnas ja inimeste käitumises.

5. Ma olen oma vara suhtes väga hoolas ja nõudlik.

6. Ma ärritun, kui ma mõnd ülesannet lõpule ei vii.

7. Ma eeldan ja nõuan, et kõik, mis ma ostan, oleks täisväärtuslik.

8. Mulle meeldib teha kõike täiuslikult.

9. Ma järgin igapäevatoimingute puhul täpset rutiini.

10. Ma teen asju täpselt ja korralikult viimse üksikasjani.

11. Ma lähen pingesse, kui minu päevakava segamini paisatakse.

12. Ma planeerin oma aega nii, et ma ei hiline.

13. Mind häirib, kui minu ümbrus ei ole puhas ega korras.

14. Ma koostan oma tööde ja tegemiste tarvis nimekirju.

15. Ma arvan, et muretsen väikeste asjade ja vaevuste pärast.

16. Mulle meeldib olla valmis igaks hädaolukorraks.

17. Ma kannan rangelt hoolt, et kõik minu kohustused oleksid täidetud.

18. Ma arvan, et eeldan teistelt vääriliste moraalinormide järgimist.

19. Ma olen täiesti endast väljas, kui keegi mind ära kasutab.

20. Ma ärritun, kui asju ei panda tagasi täpselt sinna, kuhu ma need jätsin.

21. Ma hoian kasutatud või vanad asjad alles, sest neid võib kunagi vaja minna.

22. Ma arvan, et minu seksuaalsus on pärsitud.

23. Ma leian end pigem töötamast kui lõõgastumast.

24. Ma olen pigem kinnise loomuga.

25. Ma jälgin ja planeerin hoolikalt oma väljaminekuid ning elan võlgu võtmata.

JÄ RJ EK I N DL A ISI K SUSE Ä R AT U N DM I N E •

41

Liitke oma vastuste eest saadud punktid kokku. Tavaliselt saadakse 50 kuni 75 punkti, ent mis tahes summa üle 70 tähendab, et olete selle spektri ebatervel poolel.

• 25–45 = mitte pinges; • 46–55 = kasulikult kompulsiivne; • 56–70 = mõõdukalt kompulsiivne; • üle 70 = ohutsoon! Ükskõik millise tulemuse te selles testis saite, on küsimus tegelikult selles, kas teie kompulsiivsed kalduvused on nii valdavad, et need välistavad teie elu muud tahud, mis aitaksid teil olla tasakaalukam ja rahulolevam. (Või kui te elate või töötate koos kellegagi, kes on kompulsiivne, kas olete sunnitud ennast piirama, et tema järgi kohanduda.)

Kui tundubki, et olete sattunud ebaterve kompulsiivsuse terri­ tooriumile, võite endamisi mõelda: „Mida ma saan selle vastu ette võtta? Kuidas leida tagasitee rahuldust pakkuva eluviisi juurde?“ Me jõuame kõige selleni, kuid alustuseks tuleb hoog maha võtta, tuldud teed tagasi minna ning uurida, kuidas te siia üldse jõudsite. See on hädavajalik, et orienteeruda oma olukorras ja saada aru, mida teil on vaja teha, et leida tagasitee täisväärtuslikuma ja tasakaalustatuma elu juurde.