A ja O taskuteatmik. Eesti omavalitsused

VINNI VALD Pindala 1013 km2 Elanike arv 6878 Asustustihedus 6,8 el/km2 Halduskeskus Pajusti alevik (645 el)

Pajusti alevik

LÄÄNE-VIRUMAA

Hõbedase vapikilbi ärasviil ja V-kujuliselt paigutatud tamme­lehed viitavad valla nime algus­tähele, tammelehed ja -tõrud ühtlasi vastavalt ka Vinni tammikule ning haridusele ja põllumajandusele.

Valla lipu sinised äärelaiud osundavad soodele ja soojärvedele, roheline kesklaid sümboliseerib metsa ja nooruslikkust.

Uue valla sümbolid pärinevad endiselt Vinni vallalt ja need on kinnitatud 13. oktoobril 1995.

Vinni vald paikneb Lääne-Virumaa idaosas. Asustusüksused on Laekvere, Pajusti, Roela, Tudu, Vinni ja Viru-Jaagupi alevik ning 70 küla.

Vinni valla lääneosa paikneb Pandivere kõrgustikul, idaosa metsaja soorikkal Alutaguse madalikul.

Pandivere kõrgustiku idanõlval asub Paasvere–Roela–Mõdriku oosistik, valla läänepiiril paikneb Koeravere– Rakvere oosistik. Valla alal asuvad Kunda jõe, Avijõe ja Purtse jõe ülemjooks. Suurim järv on Järvesoo rabas asuv Tudu järv.

124

Mõnda veel ● Pajustis asuva vallamaja ette paigutati 2009 ajaloolis-kultuurilise mälestusmärgina aurumasin. ● Mõdriku mõisa lähedale 19. sajan­­ dil püstitatud monument Täku­ sammas arvatakse seondu­ vat Plevna lahingus 1877 osalenud

mõisniku F. K. von Kulbarsi ja tema ratsuga. ● Vinni-Pajusti tammik on Eesti suurim ja vanim looduslik tammepuistu.

Vinni valla külad Aarla, Aasuväla, Alavere, Alekvere, Allika, Anguse, Aravuse, Arukse, Aruküla, Aruvälja, Ilistvere, Inju, Kaasiksaare, Kadila, Kakumäe, Kannastiku, Kantküla, Karkuse, Kaukvere, Kehala, Kellavere, Koeravere, Kulina, Kõrma, Küti, Lavi, Lepiku, Luusika, Lähtse, Miila, Moora, Muuga, Mõdriku, Mõedaka, Mäetaguse, Männikväla, Nurkse, Nurmetu, Nõmmise, Obja, Paasvere, Padu, Palasi, Piira, Puka, Põlula, Rahkla, Rajaküla, Rasivere, Ristiküla, Rohu, Rünga, Saara, Sae, Salutaguse, Sirevere, Soonuka, Sootaguse, Suigu, Tammiku, Uljaste, Ulvi, Vana-Vinni, Vassivere, Veadla, Venevere, Vetiku, Viru-Kabala, Voore, Võhu

125

LÄÄNE-VIRUMAA

Vinni ja Rägavere piirkond kuulusid Viru-Jaagupi kihelkonda ning Laekvere ala Simuna kihelkonda.

Vinni ja Rägavere mõisavaldadest moodustati hiljem samanimelised vallad ning Laekvere ala omadest Paasvere vald. Vinni külanõukogu moodustus 1982. aastaks ViruJaagupi ja Tudu külanõukogu ning Vinni aleviku liitumisel. Valla staatus saadi 1. XI 1991.

Rägavere külanõukogu viimased piirid kujunesid 1959. aastal. Valla staatus saadi 9. IV 1992. Paasvere valla alal asutatud Laekvere, Muuga, Rahkla ja Venevere külanõukogust 1954 moodustatud Laekvere külanõukogu sai 9. IV 1991 vallaks.

Eesti omavalitsuste haldus­ reformi käigus ühinesid Vinni vald, Laekvere vald ja Rägavere vald 25. X 2017 uueks Vinni vallaks.

VIRU-NIGULA VALD Pindala 311 km2 Elanike arv 5777 Asustustihedus 18,6 el/km2 Halduskeskus Kunda (3036 el) Kunda

LÄÄNE-VIRUMAA

Sinine vapikilp osundab Pühale Nikolausele, hõbedane vai märgib Pada ja Kunda jõge.

Viru-Nigula kirikuaia rõngasristide tildega kujutised viitavad õ-tähe kasutusele võtnud O. W. Masingule, kes oli 1795– 1815 Viru-Nigula pastor.

Vapp ja vapilipp on kinnitatud 3. oktoobril 1995.

Viru-Nigula vald paikneb LääneVirumaa kirdenurgas Soome lahe rannikul. Asustusüksused on Kunda linn, Aseri ja Viru-Nigula alevik ning 43 küla.

Valla alast enamik asub Viru lavamaal, muu ala Soome lahe ranniku­ madalikul. Neid eraldav Põhja-Eesti klint on jälgitav peamiselt sisemaise astanguna. Ainult Kalvi piirkonnas läheneb klint rannale ning moodustab seal omanäolise kuni 51 m kõrguse klindisaare. Kaunites sängides voolavad Kunda jõgi ja Pada jõgi.

126

Mõnda veel ● Kunda jõele rajati 1893 Balti­­ maade esimene hüdro­elektrijaam. ● Kundast 4 km lõuna pool paikneb Eesti üks vanimaid kiviaja asulakoht Kunda Lammasmägi.

Viru-Nigula valla külad Aasukalda, Aseriaru, Iila, Kabeli, Kaliküla, Kalvi, Kanguristi, Kestla, Kiviküla, Koila, Koogu, Kunda, Kurna, Kutsala, Kuura, Kõrkküla, Kõrtsialuse, Letipea, Linnuse, Mahu, Malla, Marinu, Metsavälja, Nugeri, Ojaküla, Oru, Paasküla, Pada, PadaAruküla, Pikaristi, Pärna, Rannu, Samma, Selja, Siberi, Simunamäe, Toomika, Tüükri, Unukse, Varudi, Vasta, Villavere, Võrkla

127

LÄÄNE-VIRUMAA

Viru-Nigula valla ala kuulus sama­nimelisse kihelkonda. Piirkonna läänosas moodustati 19. sajandi lõpul Kunda-Malla vald ning idaosas Mahu vald. Viru-Nigula külanõukogu piirid kinnistusid 1972. aastaks. Valla staatus saadi 12. XII 1991.

Aseri on saanud nime Asserieni vasallipiirkonna järgi. Kohalikku sinisavi töötles 1899–1926 tsemenditehas. Esimene tellisetehas rajati 1922 ning telliste tootmine on jätkunud tänapäevani. Aseri sai 1975 alevikuks. Ida-Virumaasse kuulunud Aseri külanõukogu moodustati 1954 Rannu ja Kalvi külanõukogu ühendamisel. Valla staatus saadi 9. IV 1991.

Vallasisene Kunda linn paikneb Soome lahe rannikumadalikul ja Viru lavamaal. Neid eraldavat PõhjaEesti klinti läbib sügavas metsases orus Kunda jõgi. Kunda areng on olnud tihedalt seotud aastal 1870 rajatud tsemenditööstusega. Linna õigused saadi 1938.

Eesti omavalitsuste haldus­ reformi käigus ühendati Kunda linn ning Viru-Nigula ja Aseri vald 26. X 2017 uueks Viru-Nigula vallaks.

VÄIKE-MAARJA VALD Pindala 683 km2 Elanike arv 5870 Asustustihedus 8,6 el/km2 Halduskeskus Väike-Maarja

alevik (1566 el)

Väike-Maarja alevik

LÄÄNE-VIRUMAA

Nelitatud vapikilbi sinine värv viitab Neitsi Maarjale ja Äntu Sinijärvele.

Hõbedased väljad ja veetilk märgivad lubjakivist Pandivere kõrgustikku ja sinna asutatud olulist veekaitseala, kui põhjaveevaru moodustamise piirkonda, ning kõrgustiku nõlvul avanevaid suuri allikaid ja sealt algavaid rohkeid jõgesid.

Endise Väike-Maarja valla 1. veebruaril 1995 kinnitatud vapp ja vapilipp said ka haldus­reformi järgse valla sümboliteks.

Väike-Maarja vald paikneb LääneVirumaa lõunaosas. Asustusüksused on Kiltsi, Rakke, Simuna ja VäikeMaarja alevik ning 64 küla.

Valla alast enamik asub lainjal moreenkattega Pandivere kõrgustikul. Seda loodest kagusse läbival oosiahelikul asuvad kõrgustiku

128

Rakke ala väikevallad ühendati 19. sajandi lõpul Rakke vallaks.

Rakke alevik tekkis 1876 asutatud raudteejaama ja 1910 rajatud lubjatehase juurde. Viimane on siiani aleviku suurim ettevõte.

Rakke külanõukogu piire muudeti viimati 1962. aastal. Neis piirides taastati 9. IV 1992 valla staatus.

Eesti omavalitsuste haldus­ reformi käigus 2017 ühines Rakke vald Väike-Maarja vallaga, kus­­juures Rakke valla suhtes tuli valitsusel rakendada sundliitumist.

Mõnda veel ● Väike-Maarja Põllumeeste Seltsile 1912 ehitatud kivihoone oli oma aja silmapaistvaimaid maaseltsimaju. ● Väike-Maarja on Eesti kõigi aegade kuulsaima jõumehe Georg Lurichi sünnikoht. ● Lubjatööstuse asutaja ning oma aja Eesti üheks rikkaimaks meheks tõusnud koolihariduseta Karl Kadak oli sündinud kohalikus taluperes. ● Rakke lubjatehas oli tol­lase Vene­ maa suurim lubja­tootmisettevõte.

129

LÄÄNE-VIRUMAA

kõr­­gei­­mad mäed Emumägi (166 m) ja Ebavere mägi (146 m). Endla nõkku ulatuv valla äärmine lõunaserv ja Pedja ülemjooksu ümbruse kaguosa kuuluvad maastikuliselt Alu­­­taguse madaliku soo- ja metsarikkasse maastikurajooni. Peamised jõed on Põltsamaa jõgi ja Pedja jõgi.

Tuntuimad järved on omavahel ojakestega ühendatud seitse Äntu järve.

Väike-Maarja kirik ehitati 14. sajandil ning selle juurde kujunes Simuna kihelkonnast eraldunud omaette Väike-Maarja kihelkond.

Kiriku juurde tekkinud Kassisaba asulast sai 19. sajandil Väike-Maarja alevik. Sajandi lõpul moodustati piirkonnas Vao vald. Alevik oli 1950– 1962 Väike-Maarja rajooni keskus.

Väike-Maarja külanõukogu viimane piirimuutus oli 1972. aastal. Valla staatus saadi 12. XII 1991.

Endised Avanduse ja Rakke vald kuulusid Püha Siimoni kiriku järgi nime saanud Simuna kihelkonda.

Selle väikevallad liideti 19. sajandi lõpul Avanduse vallaks. Simuna külanõukogu piire muudeti viimati 1972. aastal. Valla staatus taastati 9. IV 1992 ja 21. mail sai see taas nimeks Avanduse. Avanduse vald liitus 2005 Väike-Maarja vallaga.

Väike-Maarja valla külad Aavere, Aburi, Ao, Avanduse, Avispea, Ebavere, Edru, Eipri, Emumäe, Hirla, Imukvere, Jäätma, Kaavere, Kadiküla, Kamariku, Kellamäe, Kitsemetsa, Koila, Koluvere, Koonu, Kurtna, Kõpsta, Kännuküla, Kärsa, Käru, Lahu, Lammasküla, Lasinurme, Liigvalla,

Liivaküla, Mõisamaa, Mäiste, Määri, Müüriku, Nadalama, Nõmme, Nõmmküla, Olju, Orguse, Padaküla, Pandivere, Piibe, Pikevere, Pudivere, Raeküla, Raigu, Rastla, Räitsvere, Salla, Sandimetsa, Sootaguse, Suure-Rakke, Tammiku, Triigi, Uuemõisa, Vao, Varangu, Villakvere, Vorsti, Võivere, Väike-Rakke, VäikeTammiku, Äntu, Ärina

LÄÄNE-VIRUMAA

130

PÕLVA MAAKOND PÕLVAMAA

Pindala Elanike arv Asustustihedus Maakonnakeskus Haldusjaotus

1822 km2 24 904 13,7 el/km2 Põlva (5324 el) Kanepi, Põlva ja Räpina vald

Põlva maakond paikneb KaguEestis, piirneb idas Lämmijärve kaudu Venemaaga.

Asustusüksused on Põlva ja Räpina linn, Ahja, Kanepi, Mehikoorma, Mooste, VastseKuuste, Veriora ja Võõpsu alevik ning 181 küla.

Põlvamaa keskosa paikneb ürg­­­orgudest liigestatud lainjal moreenkattega Ugandi lavamaal.

Lääneosa hõlmab järverikas vahelduva pinnamoega Otepää kõrgustiku idaserv. Äärmine kaguosa ulatub männimetsasele Palumaale ning idaserv Peipsi madalikule.

131