Kipriks saamise teekond

Samm-sammult: kuidas saada kipriks

Katerin Peärnberg

Väikelaevajuhi tunnistus on paljudel hobilaevnikel juba olemas ning on ka piisavalt kogemust purje- või mootorpaadi roolis navigeerides. Kui tekib mõte oma meresõidualaseid teadmisi täiendada või lausa veidi suurema laeva juhina tööle asuda, on võimalik õppida kipriks. Kipritunnistust on vaja ka juhul, kui on plaanis hakata oma väikelaevaga taksosõitu pakkuma või korraldama tasulisi vabaajareise rohkem kui 12 reisijaga.

Eesti Mereakadeemia täiendusõppekeskuses on Tallinnas võimalik õppida väiksema kui 200-se kogumahutavusega laeva kipriks. Selline koolitusluba on lisaks mereakadeemiale ka koolitusettevõttel Intmec. Kipritunnistuse omanik võib töötada laevajuhina – sõltuvalt meresõidupraktikast kas lähisõidus Läänemerel või Eesti kohalikus rannasõidus – laeval, mille kogumahutavus on alla 200. Sellised on näiteks väiksemad saarte reisilaevad või kalalaevad ja lootsikaatrid.

Tulevane kipper hapnikumaskis enne põleva konteineri harjutust.

Teooria

Kipriks saamise teekond on üpris pikk. Esmalt tuleb läbida üle nelja kuu teooriakursuseid, millel õpitakse laevade ehitust, laevateooriat, navigatsiooni, meresõiduohutust, vahiteenistuse teooriat, laevade käitamist, lastimist ja mereõigust. Teooriakursuste õppekavad on koolitusasutustes ühesuguse mahuga, kuid võivad sisult veidi erineda. Näiteks mereakadeemia täiendusõppekeskuses läbitakse lisaks valmenditreening ja õpitakse erialast inglise keelt.

Kuigi tulevased meremehed kasutavad argitöös elektronkaarti, ei sisalda Eestis pakutavad teooriakursused praegu elektronkaardi koolitust. Koolitusasutus võib selle küll õppekavasse lisada, kuid väiksema kui 200-se kogumahutavusega laeva kipri koolitus ei ole meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni (STCW) kohane koolitus, mistõttu konventsioon seda otseselt ei nõua. Seega tuleb elektronkaardi koolitus vajadusel läbida eraldi.

Teooriakursus lõppeb eksamiga ja koolitusasutus annab tunnistuse koolituse läbimise kohta. Eksamiprotokollid edastatakse omakorda Transpordiametisse ning on hiljem aluseks kipritunnistuse taotlemisel.

Praktika

saamiseks tuleb läbida ka meresõidupraktika. Kui on soov piirduda väiksema kui 50-se kogumahutavusega laeva rannasõidukipri tunnistusega, piisab kokku vaid kuuekuulisest merepraktikast. Väiksema kui 200-se kogumahutavusega laeva vahitüürimehe või kipri tunnistuse omandamiseks on vaja 12 kuud meresõitu.

Praktikanõuded on üpris spetsiifi lised ning kõige kindlam oleks tutvuda Riigi Teatajas määrusega „Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifi katsiooninõuded ning diplomeerimise kord“ või küsida nõu Transpordiameti meremeeste diplomeerimise üksusest. Tuleb arvestada, et meresõidupraktika tõendile kantakse meresõidupraktika tegelik pikkus päevades – praktikaperiood võib osutuda tunduvalt pikemaks kui 12 kuud, sest praktika hulka ei arvestata kaldal oldud aega. Positiivse erandina arvestatakse aga praktika hulka sadamas või remondis viibiva laeva seisuaeg kuni 30 päeva. Samuti võib aja kokkuhoidmiseks soovi korral praktikaga alustada juba teooriakursuse ajal.

Praktika tuleb sooritada laeval kogumahutavusega 50 või enam. Praktika võib olla ka laeval kogumahutavusega üle 200 – ülemist piirangut praktikalaevale pole. Transpordiamet aktsepteerib seejuures ka meresõidupraktikat välisriikides. Sobiva praktikalaeva peab igaüks endale ise leidma.

Praktika on soovitatav viie aasta jooksul pärast teooriakursust, sest kui isik ei ole pärast koolitust viie aasta jooksul oma kutsetunnistust välja võtnud, tuleb teha Transpordiameti hindamiskomisjoni ees eksam, millel käsitletakse läbitud teooriakoolituse teemasid.

Artikli autor praktikal Soome saarestikus väikese reisilaeva roolis.

Ohutusõpe

Praktikale aga ei pääse niisama. Esmalt tuleb läbida STCW 2010 ohutuse baasõppe kursus ja meremehe tervisekontroll. Ilma vastavate tunnistusteta laeval töötada ei tohi.

Eestis korraldavad ohutusalast baasõpet Eesti Mereakadeemia, Revali Merekool ja AS Tallink Grupp – viimane küll ainult oma töötajaile. Koolitusel õpitakse enesepääste võtteid, tuletõrjet, esmaabi, isiklikku ohutust ja ühist vastutust laevas.

Mereakadeemias laevasilla simulaatoril harjutamas. Fotod: Erakogu Teooriakursuste osaks on süvenemist vajavad kaarditööd.

Siinkirjutaja läbis baaskoolituse Revali Merekoolis. Kõige põnevam oli merepäästepraktika katsebasseinis ja tuletõrjepraktika põlevas konteineris. Basseinis õpiti seejuures õiget tehnikat vette hüppamiseks, isetäituva päästevesti õhu reguleerimist, vees ümberläinud päästeparve ümberpööramist, parve sisenemist ja sealt väljumist ning samuti vintsiti õpilased tormisimulatsiooni saatel veest välja. Basseinipraktikale järgnes tuletõrjepraktika, mille ajal siseneti hapnikumaskiga põlevasse konteinerisse ja toodi sealt välja kannatanu, samal ajal tuld kustutades.

Muidugimõista ei ole päris olukord nii ohutu ja kontrollitud kui õppekonteineris, kuid simulatsioon annab siiski päris hästi aimu, mida võiks tähendada põlevas laevas viibimine ja pea olematu nähtavusega ruumis teistega koos ringiliikumine, sealjuures üksteist silmist kaotamata.

Tervise- ja muud tõendid

Lisaks ohutuse baasõppele tuleb enne praktikale minekut läbida meremeeste tervisekontroll. Terviseameti kodulehel on nende meresõiduohutuse seaduse alusel tunnustatud arstide nimed, kel on õigus sellist tervisekontrolli teha.

Lisaks kõigele eelnevale tuleb kipri tunnistuse kättesaamiseks läbida piiranguga raadiosideoperaatori ehk STCW 2010 ROC koolitus, mida võimaldavad Eesti Mereakadeemia täiendusõppe keskus ja Revali Merekool. Koolituse läbinule väljastatakse raadioside tunnistus, mida tuleb iga viie aasta tagant uuendada.

Olenevalt laevatüübist võivad raadiosidekoolitusele lisanduda muud nõutavad koolitused, näiteks tuletõrjekoolitus laiendatud programmi järgi või reisilaevakoolitus.

Kui teooriakursuse eksamitulemused on Transpordiametile edastatud, meresõidupraktika tehtud ning piiranguga raadiosideoperaatori koolitus läbitud, saab Transpordiametist pärast riigilõivu tasumist taotleda esmalt väiksema kui 200-se kogumahutavusega laeva vahitüürimehe tunnistust. Selleks ajaks peab olema läbitud vähemalt kuus kuud meresõidupraktikat navigatsioonivahis laeval kogumahutavusega 50 või enam või õppelaeval.

Praktika vormistamine

Praktika vormistamiseks on vaja Transpordiametile esitada meresõidupraktika tõend, mille vorm on Transpordiameti kodulehel. Tõendile lisaks praktikapäevikut pidama ei pea, kuid tõendil peab olema kapteni, reederi või töövahendusteenuse osutaja allkiri. Enamikku toiminguid saab Transpordiametis teha elektrooniliselt meremeeste infosüsteemi abil, seejuures on selle infosüsteemi abil võimalik vormistada ka oma praktika.

Kui väiksema kui 200-se kogumahutavusega laeva vahitüürimehe tunnistus on käes, tuleb jätkata meresõidupraktikat, sest kipritunnistuse saamise eeldus on vähemalt 12 kuud meresõidupraktikat vahitüürimehena laeval kogumahutavusega 50 või enam.

Kipritunnistuse taotlemiseks tuleb täiendav praktika Transpordiametis vormistada, tasuda täiendav riigilõiv, esitada taotlus Transpordiametile ning teha eksam Transpordiameti eksamikomisjoni ees.

Sammud kipritunnistuse saamiseks ja nende ligikaudne hind:

Väiksema kui kogumahutavusega 200 laeva kipri koolitus (teooriakursus) alates 1250 eurost

Ohutuse baaskoolitus alates 570 eurost Meremehe tervisetõend (70-110 eurot) alates 70 eurost Piiranguga raadiosideoperaatori koolitus (STCW 2010 ROC) alates 200 eurost Raadiosideoperaatorile või piiranguga raadiosideoperaatorile Transpordiameti tunnistuse väljastamine riigilõiv 10 eurot Väiksema kui kogumahutavusega 200 laeva vahitüürimehele Transpordiameti tunnistuse väljastamine riigilõiv 10 eurot Väiksema kui kogumahutavusega 200 laeva kiprile Transpordiameti tunnistuse väljastamine riigilõiv 10 eurot Kokku: alates 2120 eurost, millele võib olenevalt laevatüübist lisanduda ka muude koolituste maksumus, nt tuletõrjekoolitus laiendatud programmi alusel ja reisilaevakoolitus. Ohutuse baasõppe ja ROC piiratud raadioside tunnistust tuleb iga viie aasta tagant uuendada. Meremehe tervisetõend kehtib kaks aastat.

Mõistlik on uurida, kas näiteks tööandja on nõus kursuste tasu hüvitama. Varem on kipri teooriakursust rahastanud ka Töötukassa. Samuti on kulude kokkuhoiuks võimalik ohutuse baaskoolitus läbida nt Lätis, kus koolituste hinnad on mõnevõrra soodsamad. Transpordiamet aktsepteerib ka välisriikide administratsioonide tunnustatud mereõppeasutuste väljastatud ohutuse baaskoolituse tunnistusi.

Eesti kõigis laevaregistrites on kokku 375 laeva kogumahutavusega alla 200.