Merekeel Paaril viimasel aastal pandeemia tõttu soiku jäänud seminarid saab loodetavasti peatselt taas ellu äratada.
Merendusterminid IATEs Eesti merekeele terminivara on mitmekesine ja rikas – kuidas teisiti ühes mereriigis olla saakski. Mitmekeelses terminibaasis IATE, mis loodi algselt Euroopa Liidu asutustes töötavaile tõlkijaile, kuid mis on nüüdseks kõigile vabalt kasutada, on kokku ligikaudu 71 000 eestikeelset terminit. Neist rohkem kui 3000 on seotud merendusega, 600 termini puhul on märgitud allikaks merekeele nõukoda. Samas on kindel, et nõukoja nõu on mängus palju enamate terminite puhul, sest on ju ka Mereviki ja muud eesti merekeele allikad nõukojas vormitud. Kuna olen ise viimased aastad tõlketööga vähem kokku puutunud, palusin headel kolleegidel, komis-
joni eesti keele osakonna tõlkijatel Annelyl, Tiial, Janal ja Karinal meenutada oma koostööd merekeele nõukojaga. Häid emotsioone tulvil meenutused merekeele nõukojast said kirja selliselt: Annely: „Nende kohta võib öelda ainult positiivset: imetoredad inimesed, kelle poole võib alati julgelt pöörduda ning kes arutavad meie küsimusi kiiresti ja äärmise põhjalikkusega. Lisaks asjatundlikele ja süvitsi minevatele selgitustele on nad ka keeletundlikud ning pakuvad nii mõnigi kord välja eestikeelse termini, mida ehk siiani kasutusel polnudki. Ja kindlasti ei saa lisamata jätta, et nende vastustes on ka parajal määral muhedat meremehe huumorit, mis teeb alati tuju heaks.“ Tiia: „Nendega on nii meeldiv ja lahe suhelda. Sageli tekib sobiva vaste leidmisel lausa teaduslik arutelu, millel paljud osapooled sõbralikult osalevad. Ja eks need endised või ka praegused merekarud ole parajad naljaninad. Mõnikord on asi muidugi selline, et igaüks pakub midagi tarka välja ja püüa siis leida kompromiss, et kelle pakutut lõplikult kasutada. Aga eks iga Gordioni sõlm taha raiumist.” Jana: „Minu kogemuse põhjal on
nad väga kiired ja põhjalikud ning teevad terminitööd suure pühendumusega. Väga tore on see, et vastusega pannakse kaasa ka eri liikmete arvamused ja omavaheline arutelu. Selle põhjal võib näiteks selguda, et küsimust tuleks täpsustada või veel midagi üle küsida. Igal juhul on tegemist väga tänuväärse koostööga ja meie jaoks on väga oluline, et on olemas selline kindel ja abivalmis partner, kelle käest nõu küsida.“ Karina: „Mul on paaril korral olnud vaja Malle Hundi vahendusel merekeele nõukoja liikmete käest nõu küsida… alati on vastus järelepärimisele saabunud väga kiiresti, termini vaste on olnud hästi põhjendatud (vahel isegi humoorikas võtmes!), näidete ja selgitustega – ühesõnaga: parim koostöö, mida tahta võiks!“ Merekeele nõukoda on eesti merendusterminoloogia lipulaev ja usaldusväärseim allikas. Seda juba 50 aastat. Soovin Euroopa Komisjoni eesti keele tõlkeoskonna nimel kõigile merekeele nõukoja liikmetele jõudu ja entusiasmi kauni emakeelse merekeele hoidmisel ja arendamisel ka järgmise poole sajandi jooksul!
Kuidas väljuda nõiaringist Madli Vitismann
M
erekeele nõukojas on parasjagu pooleli arutelu mõistete ümber, kas MARPOLi tõlkes on õige kasutada sõna lastijäägid või lastijäätmed.
On rõõm tõdeda, et poolteist aastat tagasi õnnestus väljuda paarkümmend aastat kestnud nõiaringist, kui iga uus õigustekst pidi kasutama eelmis(t)e keelekuju. Nt SOLASe 2021. a tõlge pidanuks järgima MARPOLi 1999. a tõlget. Ent vahepeal on „Õigekeelsussõnaraamat“ ilmunud 4 korda: aastail 1999, 2006, 2013 ja 2018. Merekeele nõukoda on ÕS 2018 koostamisse omagi jälje jätnud. SOLASe tõlke toimetamise tellija, MKMi meremajandusosakonna abiga sai merekeele nõukoda murda sellest 16
nõiaringist välja ning pakkuda värskes tõlkes tänapäevaseimat merekeelt. Edaspidi saab merendusdokumentide koostamisel kasutada sealseid eeskujusid. Ka MARPOLi lisa tõlkiv vandetõlk saab peatselt mõne soovituse edasises töös kasutamiseks. Näiteks pole MARPOLis eristatud (merre) heitmist ja heitmeid. Kõik on sama „heide“, ükskõik, kas heidetakse voolikust kõrges kaares üle parda või antakse heitmed ära sadama vastuvõtuseadmetesse. ÕS 2018 teeb neil sõnadel selget vahet, samuti kuuekeelne keskkonnasõnaraamat „Environmental Dictionary EnDic“. Sama meelt on kõik ÕSi varasemad väljaanded, vanim neist ÕS 1979. Näidet, kuidas lastijääkidest said lastijäätmed, meenutas Jüri Kask MEREMEES NR 1 2023 (319)
omaaegsest sõidust kaubalaeval „Pärnu“ tagasiteel Nigeeriast. Eestist viidi sinna tsementi, aga sadama territooriumil hoiti ühes hoones ka Biafra sõja vange, kes rahuldasid oma loomulikke vajadusi jõe ääres. Kui vangid üksteise järel koolerasse jäid, aga laev kasutas magevett nii jahutuses kui ka tualettides, tekkis laevaperes paanika. Kapten otsustas ära sõita, kuigi lossimata oli veel 50 t tsementi kui lastijääk. Sadamalt saadi allkiri kauba üleandmise kohta ja nii oli tsement laeval lasti ülejäägina, sadamas arvatavasti mahakantud puudujäägina. Et järgmises sadamas oodati uue lasti jaoks tühja laeva, vabaneti tsemendikottidest merel. Sel viisil muutusid lastijäägid lastijäätmeteks.